Lillepuu Vasśo: Sarja Urmas: Kadiah (Polli Kadi): „25. kuupäiv. Kristusõga Mi olõ kõrraldanu’ talossit „Ma olõ kõgõ suurõp ütel üül sündünü. elokeskkunna parandamisõ joulufänn! Mu Eesti Laulu Mina sannah, jaost, pidänü’ kuuholõkit, muusigavideo om ka’ a Kristus sõimõh.“ õt löüdä’ vahtsit lahenduisi suurõh jaoh vannust joulu- külä arõndamisõs.“ videodõst kokko säet.“ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Detsember 2018, nr 12 (349) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Uhkõ vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 ja Seto Kuningriik 25 Eesti Vabariigi Peterburi pääkonsulaadi Pihkva kontori ja Seto Kuningriigi Kroonikogo kõrraldamisõl toimu 5. detsembril Petserih Musta Kassi kohvikuh Kihnu Virve tekk´ vahtsõ laulu. Riitsaarõ Evari pilt pidolik vastavõtt, minga’ tähistedi Eesti Vabariigi 100. ja Seto Kuningriigi Ku sõbõr kuts 25. aastapäivä. Laaneotsa Annela: Ku sõbõr ga’, kablakõsõ’ omma’ sääd­ kuts, sis läätki’, ku täl olõ­õi nü’ setodõ ja esä Viktori käe’. KAUKSI ÜLLE korghuuaig, a detsembri, ku Kirä’ kirot ehtidõ pääle soots­ tormil ja tõõsõl olõ­õi vaiht, ja ka Evar, õgal pallil uma sõna sõidatki’ Kihnu Virve nimelitsõ kanda’. Palli’ tormih ja tuulõh Seto rahvast oll´ tulnu’ pitto praami salongih kinnitämäldä’ sääde üles Seto Miihi Summ. hulga. Nättü 80 aasta vannusi mööbliga’ ütest saali otsast Üts pall linnas kõrra taivahe, väärikit, oll´ perrit, juusk´ rin­ tõistõ. Ja otsitki’ üles, koh om tuudi tagasi, sis hüpäs kässist gi latsõkõisi. Alostusõs laulõti autol, minkõga’ olõt mitu aas­ vallalõ ja karas treppe piteh Eesti ja Seto hümni. Sis naati takka sõitnu’, käsipidur, õt üleväst alla. Sootska Evar köü­ ütlemä pidosõnno. tsõõkvat­kalduvat­hüplevät te sis puagi ussõ ette puu otsa. Hinge minevä kõnnõ pidi massinat praamipääl kuvvagi­ Edimäne pall, mia läts ka’ tai­ Varvara kerigu preestri esä Jev­ muudu paiga pääle saia’. vahe, minkõ pääl sõna’ KIH­ geni, timä om 88 aastat vana ni Ja tuu torm, mia Kihnu NU+SETO=ARMASTUS, tuu seto kogokunna hing ja vaim madalidõ puhmõ vaihõl unnas, saiõ kingitüs PUAGI õnstamisõ säälkandih ja timä särä küünüs vei üte üüga’ ar’ nädälidõ jao aigu Uie­Matu Marele. kavvõmbahegi. Timä om üle väsümüst, nii õt üles herä­ poolõ saandi ristnü, laulatanu Ülembsootska kaasaga nedeh olli värske ja lõpus. Ja Kauksi Ülle: 8. detsembril ja viimsele tiikunnalõ saatnu ja nuursootska. latsõ’ nakasõ’ hummogu tän­ 2018 peeti vahtsõst üle vunt­ setokõisi. Tä om kõgõ vanõmb Raudoja Ahto pilt ni, õt kuis nii, õt mi jo ar’ lää, situ Kihnu tulõtorni vai Pua­ autojuht ja tegutsõv preestri. mi õnnõ eelä’ tulli. Õt taha­ai gi vallalõtegemisõ pito. Tor­ Väega rikkalikku pidolauda muuseumitüütäjäna ni tõõ­ viil kohegi’ ar’ minnä’. Ja näid midsõ ilma pääle kaemalda’ õnnistõh lisasi ta mano, õt siih nõ seto leelo oppajana saatva’ huvta­ai, õt tormi peräst järg­ kogonõsi’ kihnlasõ’, küläli­ saa jo kolm päivä süvvä’, taha’ kõrda õgapääväst imeht kul­ mätsel pääväl laiva’ sukugi’ sõ’ Setomaalt, valitsusõst ja mi jää! tuuri hoitmisõl. sõida­ai. muialt ümbre puagi ja kulssi’ Setomaa ülembsootska Hõr­ Oll´ laulu ni leelot ku tšas­ Jah, kihnlaisi ja setokõisi SA Kihnu Kultuuriruumi juhi na Aare avald´ suurt hüvvä­ tuškasit, tandsti kargust ja ser­ ühendäs tuu miaki’, mia hin­ Uie­Matu Mare tenokõnõht. miilt vastavõtu toimumisõ jožat, kingti ütstõõsõlõ lille, gekraapvidõ laula sügävüsega’ Śoo oll illos punkt Eesti Vaba- üle, tennäs kohalõtulnuid ja jaati kallistusi harva kokko­ pututas peris ello, peris hinge, riigi sünnüpäävä tähistämisõs. kohalikkõ eesti ni seto kultuu­ saanutõ vahel, juttu tõugati peris­peris. Selle sai Kihnuh Vastava tahvlikõsõ torni külge ri hoitjit. kõik śoo aig. Pilli mänge’ Jüri- sootskidõ ja seto delegatsioo­ kinnitämises and üle EV 100 Peterburi pääkonsul Laan­ soni Margret ja Raali Ain. niga’ k´autus täämbätsel kihn­ toimkunna juht Toomas Kiho. tee­Reintammi Carl Erik tervit´ Pidolavva oll´ katnu Mus­ laisi tähtsäl pääväl, ku näide Tulõtorni õnnistivä’ metropo­ süämest kokkutulnu’ külälisi. ta Kassi pereh, laud oll´ inämb puak om jäl’ vallalõ, ja no’ avat liit Stefanus, esä Viktor, esä Konsul Partsu Triin, kedä jak­ ku loogah. Mitmõtasandilistõ ka’ Mõtsamaa perimüstalo. Sakarias ja esä Justinus. ku kõrraga nii tervitämä, kõr­ puust ja klaasist söögialossidõ Kõnõlõs esä Jevgeni. Raudoja Ahto pilt Avvu Uie­Matu Marele ja Vanast oll tulõtorn tähtsä raldama ku jututama kõigiga, pääl pakutu külmlaud oll´ rik­ timä tugigrupilõ. meremiihi ja laivu jaost, no’ avald´ hüvvämiilt kõigi üle ni kalik ja hüä maiguga. Esiherä­ om tä hoopis tähtsä kultuuri­ kutsõ õks hindä mano kõnõlõ­ nis hõrgu’ olli’ täüdetü’ havvõ’, Hõrna Aare: Kihnu joulupuu perändi hoitja. Śood maamärki ma ja arotama ka tüüpäivilde. väiko’ jaahelihakorvi’, tsukru­ palli’ omma’ õhku täüs pumbat k´au kaemah uma 8000 huvilist Setomaa nuursootska Grün­ karamellih küdset ubina’. Vii­ Uie­Matu Mare ja timä sõpru­ aastah. bergi Maria ütel´, õt om hüä, õt mätsile minejile panti karpõga Eesti sünnüpäivä peetäs õgal kosti ka viil üteh nigu mustid­ puul, koh om rahvast, ni soo­ sõl aol. vit´ õks rõivit kanda’ ja nätä’ Ülembsootska Hõrna Aare olla’, õt õgaüts tunnõsi’ jo rõi­ kirot´ mol´oraamatuh, õt kodo­ vidõ perrä seto’ ar’. mineki pääl Partsu Triinul hal­ Setomaa vallavanõmb Kud­ gahut´ märgo, õt õga kuu või­ re Raul tervit´ rahvast edimäd­ si’ tetä’ üte seto tandsu õdagu se Setomaa valla vanõmbana. Petserih Mustah Kassih. Pet­ Petseri Seto Seldsi esinaane seri poolõ setodõlõ tuu mõtõh Majaku Helju ja seto kultuuri miildü. hoitja Tsopatalo Helju omma’ Nii õt tulõvaastaga saami kimmäs raudvara, kiä’ üts kokko Petserih. Vastavõtt Petserih. Raudoja Ahto pilt 2 Detsember 2018 Nr 12 (349) Ummamuudu Kihnu saarõ tulõtorn olõminõ ühendäs SARVÕ ÕIÕ kultuuriruum UNESCO inim­ ja Mõtsamaa talo sootska kunna suulisõ ja vaimsõ perän­ di meistriteossidõ nimekirja. Viie aastaga peräst liideti tuu SARVÕ ÕIÕ Meil kõigil om hulga tege­ üteh tõisi samasäntsidõ meist­ sootska misi ja k´aumisi. Om nii hul­ riteossidõga’ inimkunna vaim­ ga, õt jovva­ai kõrdapiteh sõ kultuuriperändi esindüsni­ inäp meelehki’ pitä’, koh olõt mekirja. 2009. aastagal kanti Mõntkõrd omma’ kotusõ’ täht­ olnu’, midä tennü’, kinkõlõ seto leelo vai seto laulutradit­ sä’ teno hingeperrä inõmisilõ. midä lubahanu’. Ku no’ kõrrast sioon UNESCO vaimsõ kultuu­ Üts sääne kotus om Kihnu saar. tulõda miilde, õt koh om saad riperändi esindüsnimekirja. Mi käve Obinitsa ja Meremäe oltus ja midä nättüs, sis 30. Konverentsil olle Sarvõ Õiõl nulga rahvaga’ aastaga viimät­ novembril olli Verska kultuuri­ (Seto Leelotarko Kogo) edimä­ se kuu 8. pääväl Kihnu saarõ keskusõh Seto Instituudi kok­ ne ettekannõh – „Seto leelo: pääl. ko säet konverendsil „Seto­ 9 aastakka UNESCOh“. Väigo­ Toolõ sõidulõ tagasi mõtõl­ maa, Kihnumaa, Suitimaa ja kõnõ tagasikaeminõ leelopar­ dõh tulli’ miilde ka’ kavvõlit­ Liivimaa UNESCOs – omapära kõ aolukku ja parhillatsidõ sõ’ ao’, ku olli õks väiga’ nuur ühendab“. tutvustaminõ. Seto’ võiva’ viil ja ull viil. No’ paistus, õt olõ nii Mõni sõna tuust suurõjoo­ uhkõ’ olla’ ummi vanavanõ­ vana, õt ma olõ nännü’ Theo­ nõlitsõst konverendsipääväst. bidõ laula pääle ja no’ om vaia dor Saart (1906–1984), miist Päävä kõrdaminekist anni’ pruumi’ hoita’ laulurikkust kiä mänge viiolit, timä pilli uma’ õnstussõna’ ülemb­ eloh nii höste, õt perrätulõja­ perrä tandsti. Peräst tull väl­ sootska Hõrna Aare, Setomaa gi’ olõsi’ mõistmisõst huvitõt. lä, õt tä om tark ja ka’ kuulsa valla vanõp Kudre Raul ja Eesti Läti rahvakultuurikeskusõst miis, olõ­õi niisamata külänai­ Maaturismist Kana Anneli. Linda Rubena ja Läti ülikoo­ silõ õnnõ pillimiis. Śool kõr­ Setomaal oldas harinu’, li liivi instituudist Valts Erns­ ral tull ar’ minneh mano par­ õt kõik kokkosaamisõ’ naka­ teins kõnõli’ UNESCO nimis­ hillanõ üle­eesti tiidä’ naane sõ’ pääle lauluga’, nii ka’ śool tühe saamisõ pikäst ja keeru­ – Kihnu Virve vai Virve Köster, kõrral. 30 aastakka kuuh laul­ litsõst tiist. kinkõl om eloaastakki 91, suu­ nu’ leelokoor Kuldatsäuk laul Eesti Folk loorinõvvokogost võ rahulist jouluaigu ja ilosat tervtüsest ja kokkotulnu’ rah­ Laaneotsa Annela selet, ku vahtsõt. Paar sõna juttu ka’, ja vas sai kaia’ sainu pääle pant höste om lännü’ kultuuripe­ ollegi’ minek. pilte ja lukõ’ näist jutta. rändi aastak, midä huvtavva A mille mi kavvõlisõl rah­ Konverendsi mõtõh oll, õt om tuu ao joosul tett. Viimä­ val oll märgo minnä’ talvitsõl väiko’ rahva’ mi ümbre kõnõ­ ne oll üle­eestilinõ kooltus, õt ja tormitsõl aol saarõ pääle? lõsi’ UNESCOh olõmisõst vai kuis olla’ ja juuskõ’ märdisanti. Tull miilde, õt ku Virvel oll 85. õt kuis näil sinnä’ joudmisõ­ Soomõst Tapio Mäkelai­ sünnüpäiv 30. jaanuaril, sis mi ga’ parhilla’ om. Mõni sõna, õt nen mõistsõ panda’ saalitäv­ ullikõsõ’ lätsi bussiga’ nõrka mia’ om võõra sõna UNESCO ve inõmisi üteh kõnõlõmma ijä piteh saarõ pääle. Muidogi’ Sarvõ Õiõ torni avamisõl. Riitsaarõ Evari pilt takah. Sõna UNESCO tulõ ing­ ja arotamma tuust, ku pall´o lää­äs mi no’ ka’ ilmahuupi, mi lisõ keelest – United Nations vai veid´o mi turiste vai küläli­ lätsi ummi avvustamma, kal­ ja kihnlaisilõ lähko’ ja umad­ ja helehebä tulõga’ tulõ’ kül­ laudah olõ­õi, naanu’ olõma Educational, Scientific and si taha ja kas Setomaal omma’ list rahvast kaema, kavvõlitsi sõ’, ja sama tunnõh om mul, ge panda’. Tulõtorn nakas häömisõ aig, a no’ ku tä om Cultural Organization. Tuu om kõik säntse’ kotusõ’ ja tingi­ kumardamma. Saarõ pääl eläs looda, õt ka’ tõisil om sama nii. umah vanah iäh nägemä pal­ tõistsagamatsõst tsäpendet, eesti keele perrä: Ühinenud musõ’, midä turisti’ uutva’ ja mi kõigi tutva ja süämeperrä