Õdri skv !11 i g õ Ansi-Mähkli tj 0 s 9 u 0 M 0 Ala-Paabo 1 0 9 0 Sora 9 8 Mäe-Paabo 5 100 0 8 9 0 9 0 0 ÖÖBIMISVÕI!4 MALUSED 8 Linde on aastate väl- ÕPPERAJAD 0 2012 ©Keskkonnaamet KARULA RAHVUSPARK 9 15.03-31.08 0 9 Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, tel Karula rahvuspargis Karula rahvuspargis on 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Sibula jv Mähkli ●● Karula rahvuspargi külastuskeskuse paberile. sertifikaadiga FSC Trükitud Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastiku- loendatud kokku 157 liiki. ® P AS Aktaprint Trükk: 1 0 majutushoone ÄhijärveKüü külasni- 0 kaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Haruldasematest linnu- LASTE LOODUSRADA-MÄNGUVÄLJAK OÜ Akriibia Küljendus: 1 90 mõtsa jv 0 majutus 31 kohta, seminariruum, suitsusaun90 0 Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloo- liikidest on must-toone- Laste loodusrada-mänguväljak asub Karula rahvuspargi külastus- Värtemäe 100 Ruukel J. Veetka tel 782 8350 mulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loo- kurg, kalakotkas, väike- keskuse lähedal ja on mõeldud eelkõige väiksematele külastaja- maastik, Karkküla foto: Esikaane Viitka jv Tõrusaare Hauka Till Olivia Jõesalu, Kaidi 9 Keskus dust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üleeuroopalisse konnakotkas, kolmvarvas- tele. Rajal on liumägi, vaatetorn, kiiged, liivakast, köiskarussell ning 0 !27 ●● Järvenukka talu Ähijärve külas (mai – september) Trolla, Tiia koostajad: Teksti Natura 2000 võrgustikku, kuna siin leidub nii haruldasi liike kui ka ja valgeselg-kirjurähn leid- 9 looduse põhimõisteid ja -nähtusi tutvustavat infotahvlit. Avasta- 0 Keskkonnainvesteeringute SA 0 toetas: väljaandmist Trükise !6 1 puhkemajad kuni 9 kohta 2 Suur www.rmk.ee Euroopas hävimisohus olevaid elupaiku. Karula on oma 123 km nud endale siin rahuliku misrõõmu rajal pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade tel 523 2066, 507 6293 Saarjärv [email protected] Eesti väikseim rahvuspark. elupaiga. käpajäljed. 9 0 3504 5304 8350, 782 tel 9 0 Tulenevalt maastiku mosaiiksusest on Karula rahvuspargi loodus Soontaimi on rahvus- ●● Tuhka talu Kaika külas (15.05–15.09) piirkond Lõuna-Eesti 9 0 0 11 mitmepalgeline. Karula kõrgustik on kujunenud mandrijää tegevuse pargist leitud 563 liiki, ÄHIJÄRVE TEERADA !5 aidamajutus, suitsusaun ja telkimine loodushoiuosakond RMK 0 A J ORRALDA K E US T LAS KÜ ALA E S T tagajärjel üle 10 000 aasta tagasi. Mandriliustiku sulades jäid Karula nende hulgas eriti ohus- Teerada on 4 km pikk ja selle läbimiseks kulub vähemalt 1,512 tundi. tel 520 6630 KAI Vana-Foto: Vaigutatud puud Peräjärve metsarajal, T. Trapido Väikene põhjaossa valdavalt ümara põhiplaaniga mõhnad (nn “kuplid”), mis tatud haruline võtmehein, Ähijärve teerada saab alguse Karula rahvuspargi külastuskeskuse www.keskkonnaamet.ee Foto: Haruline võtmehein Hauka Saarjärv 0 ●● on kas põllustatud või kaetud metsamütsidega, mõhnade vahel on kummeli-võtmehein ja (Botrychium matricariifolium), juurest. Rada tutvustab Ähijärve kandi loodust ning küla ajalugu, 9 Mundi talu Jõepera külas (aprill – september) 8360 786 tel 1 66420 Võrumaa 66420 A. Ader Linnajärv 0 matkamaja koos kööginurga ja WC-ga, suitsusaun väikesed niisked niidud, soolapid või järvesilmad ja ojad. Kuplistik roomav akakapsas. Siin- sealhulgas kohalikku rahvapärimust. Teedevõrk ümber Ähijärve on ÄHIJÄRVE TEERADA 0 110 vald Antsla küla, Ähijärve on rahvuspargi tihedamalt asustatud ala. Rahvuspargi lõunaosas setelt aladelt on leitud 19 olnud tihe ja tänapäevast erinev. Ähijärve teerada kulgeb peamiselt tel 5342 7108 Haukamägi külastuskeskus rahvuspargi Karula laiuvad soised ja metsased väga hõreda inimasustusega oosmõh- liiki käpalisi ehk orhideesid. mööda endiseid ja praeguseid teid – heinamaatee, kallasrada, jalg- Karsi Keskkonnaamet ●● A EJ S T VALI ALA E S T nastikud. Karula kõrgustiku kõrgeim mägi on Rebäsemõisa külas Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik, sest Lõuna- rada, taliteed, hobuteed, metsarajad.L Tutvudainnajä rsaabve nii rahvuspargi SKarula-aar-Lüllemäe Tervise- ja spordikeskus Lüllemäel KAI 0 10 järtervisespordirajad,ve skv mänguväljakud, seikluspargid; ettetellimisel asuv Tornimägi (137,8 m). Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). suurima järve – Ähijärvega, Karula kõrgustiku pinnamoe, metsade 0 10 majutus ja toitlustus (hostel 50 kohta) Järvi on Karula kõrgustikul 60, millest 40 paiknevad rahvuspargis. Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast kui ka talumaastikega. Rada möödub ujumis- ja lõkkekohtadest.90 tel 5345 6006,5 www.karulatsk.ee 8 Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähe. “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti Nauditavad on Ähijärve põhjakaldalt avanevadKase maalilised vaated 8 5 5 Rahvuspargis on esindatud suur osa Eesti erinevatest järvetüüpi- haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. järvele. 8 Konnumäe skv ●● Lajassaare talu Rebasemõisa külas (mai – september) dest: siin on rohketoitelisi ja suhteliselt vähetoitelisi, pruuniveelisi Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurmaastikud,1 Ähijärv (176 ha) ja Ähijärve küla asuvad Karula rahvuspargi kes- 0 0 Sarik-Siimani võimalik rentida matka peatuskohaks aita, suitsusauna ja soodest pärit vetega ning heledaveelisi järvi. Erinev on siinsete mis on kujunenud aastatuhandeid kestnud järjepideva inimtege9 - kel. Järvega on seotud legende ja pärimusi. Huvitavad on järve 0 0 telkimisplatsi 8 Pikäs- järvede liigirikkus: leidub nii haruldaste liikidega liigirikkaid kui ka vuse mõjul. põhjas asuvad mäed, mis järve keskelgi pea veepinnani küünivad. Pääsusilma 0 tel 516 7801 9 saarõ skv liigivaeseid soojärvi ning inimese poolt rikutud järvi. Rahvuspargis on üle saja talukoha, millest enam kui pooled on Salapärane on Ähijärve telg – päikesetõusul on näha veevirven- 8 Veski 5 80 mitusada aastat vanad põlistalud. Karulale on iseloomulik haja- duses üle järve ulatuv tasane viirg. Loodusteadlastele on Ähijärv ●● Laane metsamaja Kolski külas 0 rahvuspark Alakonnu Järvenukka 0 9 asustus, talud paiknevad üksikuna või paarikaupa küngaste vahel. tüüpiline rohketoiteline0 järv, mille kinnikasvamise vältimiseks onAle ksandri võimalik rentida matka peatuskohaks või laagri läbiviimiseks 8 9 Taluhooned on enamasti möödunud sajandi alguse tüüpilised palk- kaitse hädavajalik. tel 517 2646 Karula 9 0 0 9 8 0 ehitised. Pärandmaastike ilme määrab maaharimiseks sobiva maa 5 8 8 paigutus: metsa on kasvanud kuplite laed ja järsud nõlvad, mida Männituka 5 ●● Marjamägi talu Koemetsa külas 0 9 ümbritseb ringikujuliselt põllumaa või niit. Kuplitevahelistes nõgu- 90 võimalik rentida sauna matka peatuskohaks tel 5340 4141 des paiknevad väikesed veesilmad, soometsad või märjad niidud. 80 Astra 9 0 Saar- 0 Rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeletud põllumajandu- 0 1 järve skv Ähijärve sega, tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasva- 80 ÄHIJÄRV ®P METSAMOORI PEREPARK 9 tus, aga ka metsandus, mesindus ja kalandus. 0 Kalda Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pakub elamusturismi. Metsamoori kojad 0 85 Metsamoori Perepark 8 0 pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest 0 8 on inimeste päriskodud, kus elatakse8 ehtsat ja igapäevast elu. Ahnojärv90 1 0 5 0 ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus Plaagi skv 8 Kodade tegevusega tutvumiseks on vajalik eelregistreerimine. on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seo- tel 5345 4222, www.metsamoor.eeLiiva- tud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. lumbi skv 5 8 8 8 Foto: Lajassaarõ järv, Rebasemõisa külas, K. Mändla 5 Foto: Luukina vaade, P. Kama 5 0 0 1:16 000 9 9 80 1 cm kaardil=160 m looduses ©Geodata 2011 9 0 5 Kordoni 8 0 8 100 90 80 0 Tarupedaja 8 Rahvuspargi suurim järv on sopilise kaldajoonega kaunis Ähi- REBÄSE MAASTIKURADA PERÄJÄRVE METSARADA Plaagi skv KÜLASTAJA MEELESPEA 0 järv (176 ha), sügavaim on Savijärv (18 m). Suuri jõgesid Karula !18 Patuperä 8 Kolski 5 Kikkamäe 8 rahvuspargis ei ole. Matkarada on 7 km pikk, mille läbimiseks0 kulub ligikaudu 3 tundi. Rada0 on 4 km pikk ja küllaltki mägine, mille läbimiseks kulub Aitäh, et oled tulnud rahvusparki külla. 9 9 0 8 5 8 Kallõtõ jv 9 5 9 0 5 Õdri 7 0 V 9 Saera ●● 8 8 Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsaimaks veelahkmeks, lahu- Rebäse maastikurada tutvustab Karula kandile iseloomulikke eri- ligikaudu 1,5 tundi.0 0 0 Viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal. 9 9 a 9 0 5 Järve- 85 re s sk1v00 0 5 Kordoni 9 Endla 0 e 8 ●● tades Soome ja Liivi lahte voolavad veed. Kõrgustiku põhjaosast nevaid maastikkeEh9 ala ja nende kujunemist. Rada saab alguseo Tornimäe Peräjärve metsarada tutvustab matkajale mosaiikseid metsi – Säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ja lärmakad peod ja j 9 0 lo 0 9 1 e liigub vesi Ärnu jõe kaudu Emajõkke ja sealt läbi Peipsi järve Soome parklast. Matkaline saab ronida kohalikule Araratile (103,1 meetri 00 kõrgematel100 nõlvadel olevaid nõmme-, palu- ja laanemetsi ningh ei sobi loodusesse. 0 9 Kallõtõ skv A 5 90 lahte, seevastu kõrgustiku lõunaosa veed valguvad Mustjõkke, mis kõrgusele merepinnast),8 piiluda raudkülma veega Raudjärve ning märjemates orupõhjades raba- ja lodumetsi. Mõisaajal kuulusid ●● Võta oma prügi kaasa või pane see prügikasti. 85 9 ●● 0 5 jõuab omakorda Koiva jõkke ja see juba Liivi lahte. mööduda ümbruskonna9 vanimast, 1586. aastal rajatud Taitse talu- siinsed metsad Vana-Antsla mõisnikule, kes neid majandas ja siin Tee lõket ja2 telgi6 vaid selleks ettenähtud kohtades