ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2011-2024
Antsla Vallavalitsus 2010
Sisukord SISSEJUHATUS 3 ASEND JA LOODUSKESKKOND 4 AJALOOLINE ÜLEVAADE 5 ANTSLA VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2008-2010 6 ANTSLA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED 7 VÕIMALIKUD ARENGUD ANTSLA VALLAS 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 8 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 13 MAAKASUTUSE STRUKTUUR JA KINNISVARATURG 16 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA KESKKONNATINGIMUSED. 17 HARIDUS, VABA AEG, TERVIS JA SOTSIAALNE KAITSE 19 FINANTSOLUKORD 21 ÜLDINE HINNANG ANTSLA VALLA ARENGUTASEMELE 26 ANTSLA VALLA MISSIOON JA VISIOON 2024 31 ANTSLA VALLA STRATEEGILISED EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2011-2014 32 LÕPPSÕNA 37 ARENGUKAVA TÄITMISE HINDAMINE 38
TABELITE, JOONISTE JA LISADE LOETELU Tabel 1. Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2006- 2009 ning prognoos 2010-2012 7 Joonis 1. Antsla valla asulad ja nende rahvaarv 2010 juuli 8
Joonis 2. Antsla valla elanike arvu dünaamika 1979- 2010 9 Joonis 3. Antsla valla rahvastikusündmuste dünaamika aastatel 2000–2009 10 Joonis 4. Antsla valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur juulil 2010 11 Joonis 5. Vanuskoosseis (%) ja selle muutumine aastatel 1997-2010 12 Joonis 6. Antsla valla maksumaksjate arvu dünaamika 13 Joonis 7. Registreeritud töötute arv Antsla vallas 2005 - 2010 14 Joonis 8. Keskmise brutopalga dünaamika Eestis ja Antsla vallas, kroonides 15 Joonis 9. Tulumaksu laekumine Antsla vallas elaniku kohta aastas kroonides 15 Joonis 10. Maa jaotumine kasutuse alusel 16 Joonis 11. Antsla valla kõigi kinnistute ostumüügitehingute arv ja koguväärtus 2006-2009 17 Joonis 12. Antsla valla tulumaksu laekumised kuude lõikes 2004-2010 22 Joonis 13. Maksumaksjate keskmine arv Antsla vallas 2004- 2010 22 Joonis 14. Keskmine brutopalk Antsla vallas 2004-2010 23 Joonis 15. Antsla valla 2009.a eelarve tulude struktuur 23 Joonis 16 Investreeringud valla poolt hallatavatesse ning valla omanduses olevatesse objektidesse 2005-2010 (2010 - eelarve alusel). 24 Joonis 17. Antsla valla 2009.a eelarve struktuur valdkondade kaupa 25 Tabel 2. Antsla valla SWOT analüüs. 26 LISA 1 Kultuurimälestised Antsla vallas 39 LISA 2 Arengukava koostamiseks moodustatud töögrupid 41 Antsla valla arengukava 2011-2024
SISSEJUHATUS
Antsla (tol ajal Vana-Antsla) vald kohaliku omavalitsuse üksusena moodustati 1919. aastal. Koos Nõukogude võimuga saabunud külanõukogu perioodil 1940-1990 administratiivüksuse piirid oluliselt ei muutunud. Taas sai Antsla vald omavalitsusliku staatuse juunis 1991. Sellega kaasnesid demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganid, kelle ülesandeks said kohaliku elu küsimuste lahendamine. Omavalitsuse arengueesmärkide saavutamise üheks eelduseks on kohaliku omavalitsuse arengukava, millega luuakse raamistik tuleviku kujundamiseks ning selle elluviimise tarvis ressursside paigutamiseks. Tegemist on pika ja lühiajalise arengu eesmärke määratleva ning selle elluviimise võimalusi kavandava dokumendiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes peab kohaliku omavalitsuse arengukava sisaldama majandusliku, sotsiaalse, loodusliku ja kultuurilise keskkonna analüüsi, mis tasakaalustatult arvestab arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele ning omavalitsusüksuse eelarve koostamisele. Tulenevalt seadusest on arengukava ajaline ulatus vähemalt kolm eelseisvat eelarveaastat, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Antsla vallal on varalised kohustused aastani 2024, mistõttu käesolev arengukava käsitleb periood just selle ajani.
Käesoleva arengukava koostamiseks moodustati kuus eri valdkonna töörühma kokku 52 liikmega (LISA 2). Töörühmadesse olid kaasatud inimesed erinevatest sektoritest: volikogu liikmed, omavalitsustöötajad, allasutuste juhid, ettevõtjad ning kodanikeühenduste esindajad. Eelnevalt oli töörühmadele koostatud ülevaade valla hetkeolukorrast. Koosolekutel analüüsiti toimunut ja võimalikke edasisi arenguid. Valla sise- ja väliskeskkonna muutusi arvesse võttes koostati iga valdkonna kohta eraldi SWOT analüüs. Püstitati olulisemad eesmärgid ning ülesanded nende täitmiseks.
Antsla valla arengukava koosneb sisukorrast, jooniste nimekirjast, sissejuhatusest, olukorda analüüsivast osast, visioonist, missioonist ning lähiaastate strateegilistest eesmärkidest ja tegevustest nende saavutamisel.
Käesolev arengukava koostati perioodil märts - oktoober 2010.
3 Antsla valla arengukava 2011-2024
ASEND JA LOODUSKESKKOND
Antsla vald asub Kagu-Eestis, Võru maakonna lääneosas. Ühist piiri omab Antsla vald mitmete omavalitsustega: põhjas Urvaste vallaga, kirdes Sõmerpalu vallaga, idas Rõuge vallaga, kagus Varstu vallaga, lõunas Mõniste vallaga, edelas, läänes ja loodes vastavalt Valga maakonna Karula, Tõlliste ja Sangaste vallaga.
Pindalalt 27 078,9 ha on Antsla vald suurim omavalitsus Võrumaal, rahvaarvult Võru valla järel teisel kohal (2010.a 1. juuli seisuga 3 791 elanikku). Rahvastiku asustustihedus oli sel ajal Antsla linnas 594 in/km 2, ülejäänud Antsla vallas 8,5 in/km 2 (keskmine 14,0 in/km 2 ). Valla keskus Antsla linn jääb maakonnakeskusest Võrust 35 km kaugusele, Tartusse on 83 km, Tallinna 277 km.
Atraktiivne looduskeskkond on Antsla valla üheks olulisemaks arengu eelduseks, võimaldades kavandada edasist arengut nii meeldiva elupaiga kui ka looduslähedase puhkemajanduspiirkonnana. Üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb lähtuda Eesti maapiirkondadele omasest hajaasustuse printsiibist. Antsla vallas võib eristada kolme erinevat maastikuvööndit. Viljakate muldadega valla põhjaosa kujutab endast lamm- ja moldorgudest läbitud tasast või vähe lainjat lavamaad, mis seob Otepää
4 Antsla valla arengukava 2011-2024 kõrgustiku Karula kuplistikuga. Rohkete väikeste ümarate kuplitega Karula kõrgustik läbib valla keskosa edela-kirde suunas. Siinne maastik on vaheldusrikas - metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külg-külje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Kõrgustiku liivakivist aluspõhja katavad mannerjää poolt kuhjatud setted.
Suurimate kuplite-küngaste-mägede suhteline kõrgus ulatub Haabsaare - Kaika ümbruses 40 meetrini. Kuplistikust lõuna ja kagu suunas madaldub maastik Hargla nõkku.
Kaitsmaks siinset omapärast kuppelmaastikku ning taaselustamaks Lõuna-Eesti maakultuuri, loodi 8. detsembril 1993. a Karula rahvuspark. Pindalalt Eesti väikseim rahvuspark (suurus 12 300 ha) jääb Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla territooriumitele. Lisaks teistele kaitseväärtustele (mitmed haruldased liigid nagu kalakotkas, must-toonekurg, apteegikaan jne) peetakse olulisemaks pärandkultuurmaastikke, mille säilitamisega kaasnevad lisakulutused niitmistöödele ja võsatõrjele.
Kaika lähedalt saab alguse Mustjõgi, mis suubub Koiva jõkke. Rohkelt on vallas maalilisi maastikupilte pakkuvaid järvi: Mähkli, Sibula, Suur- ja Väike Saarjärv, Ähijärv (174 ha) ja Suur Pehmejärv (40 ha). Lisaks looduslikele veekogudele on vallas mitmed kalakasvatamise eesmärgil rajatud veehoidlad ning tiigid.
Veidi üle poole valla maast on kaetud metsaga, suuremad marja- ja seenerikkad metsamassiivid paiknevad valla edela- ja lõunaosas.
Maavaradest leidub vallas turvast, liiva ja kruusliiva ning savi. Ähijärves, Väike- ja Suur-Saarjärves leidub järvesapropeeli. Suur osa maavarade levikualadest jäävad aga Karula rahvuspargi territooriumile ja on käsitletavad passiivsete varudena.
Valla haldusterritooriumil tegutseb kolm jahtkonda. Antsla jahtkond (rendijahimaad 7421 ha), Linda jahtkond (rendijahimaad 5949 ha) ja Lepistu jahtkond (rendijahimaad 7114 ha). Vallas on 57 kaitstavat kultuurimälestist, loodusobjekti ning huviväärsust (lisa 1).
AJALOOLINE ÜLEVAADE
Vanimad kirjalikud andmed Antsla piirkonna kohta pärinevad 15. sajandi algusest (1405. a), mil mainiti esmakordselt Anzeni nimelist vasall-linnust, mille asutajaks arvatakse olevat piiskopi läänimees von Uexkull. Samal aastal toimus praeguste Antsla valla aladel venelaste röövretk ning järvesaarele rajatud linnuse piiramine. Nimetatud vasall-linnusest on säilinud tänaseni tükike müüri Vana-Antsla pargis häärberi läänetiiva taga. Linnusel on ajaloo jooksul olnud mitmeid peremehi, muuhulgas sündis siin tulevase Rootsi kuninga Karl IX poeg Karl Filipp, kellest on Vana-Antslas tänaseni säilinud mälestus kahe kasvava tamme näol.
1889. a, pärast Valga-Pihkva raudtee valmimist, hakkas asula jõudsalt kasvama. Peamiselt talumajanduse arvel edenes väiketööstus ja kaubandus. Asula kandis Hauka nime, kuid seda kutsuti lähedalasuva loode-kagu suunalise moreenseljaku järgi ka Siksäläks. Aastal 1920 sai Hauka alevi õigused ja nimelisandi Antsla. 1938. a sai Antsla läbi alevite likvideerimise linna õigused. Selleks ajaks ulatus elanike arv Antslas üle 1500. Linnana sai Antsla areneda enne teist maailmasõda kolm aastat. Sõjaeelne Antsla oli enamuses
5 Antsla valla arengukava 2011-2024
ühekordsete puithoonetega väikelinn. Ainult Kreutzwaldi (endine Tuletõrje), Jaani ja Jaama tänavate ristumiskohas oli kahekordseid kivimaju. Nendes asusid linna olulisemad asutused ja ärid (linnavalitsus, kaubatarvitajate ühisus, tuletõrje, kauplused, sööklad, restoran). Kuni 1940. a domineeris erakaubandus ja väikesed, peamiselt pereettevõttena tegutsevad tööstusettevõtted. Tuntavat ühiskondlikku ja ärilist mõju avaldas Antsla Kaubatarvitajate Ühisus. Linnas puudus ühisveevõrk ja kanalisatsioon. Kesklinnas oli tänavatel munakivi sillutis, mujal kruusakate või looduslik pinnas. Kõnniteid oli vähe ning need olid muldkattega. Puudus tänavavalgustus ja elektrijaam. Mõned ettevõtted (tarbijate ühisus, Nässmetsa veski) tootsid elektrit peamiselt enda tarbeks.
1944. a augustikuu sõjasündmustes hävis Antsla linna keskus, samuti kõik seal asunud suuremad ühiskondlikud hooned, kauplused, laod ja toitlustusasutused. Nõukogude võimu kehtestamisega lakkas olemast senist arengut mõjutanud eraettevõtlus. Elamispinnast oli hävinud enam kui 50%, elanikkond sõjakeerises vähenenud ligikaudu 1/4 võrra. Aastail 1950 – 1959 oli Antsla samanimelise rajooni keskus. Ehitati kultuurimaja koos kinosaaliga, administratiivhoone (praegune Antsla Gümnaasiumi vana osa) ja neli elumaja kokku 40 korteriga. Tehti ulatuslikumaid töid tänavavõrgu väljaehitamiseks, alustati vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamist, linna haljastamist ja heakorrastamist. Väikeste maarajoonide likvideerimisega 1959. a muutusid Antsla arengusuunad, üldine areng aeglustus. Vaatamata sellele avati Antsla Haigla, mitmed tööstusettevõtete tsehhid (Marat, Baltika, Kodu jt), ehitati Võru Mööblivabriku Antsla tsehh, laienes tööstuskombinaadi tegevus. Ehitati välja praeguseks kujunenud tänavavõrk, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, elektrialajaamad ja madalpingeliinid, telefoniautomaatjaam ja sideliinid. Jätkus elamuehitus. Ehitati viis mitmekorterilist elamut (kokku 90 korterit). Antsla Keskkool sai juurdeehituse (praegune gümnaasiumi uus osa). Individuaalelamute ehitusega laienes linn uute tänavatega (Oru-Põik, Tuleviku, Haigla, Raudtee, Kähri). Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega kaasnes mitmete tööstusettevõtete sulgemine, osal omandivormi muutumine, vähenes tööhõive. Tekkisid tööpuudusega kaasnevad sotsiaalsed pinged ja ebakõlad. 21.oktoobril 1999. a ühinesid Antsla vald ja Antsla linn üheks omavalitsusüksuseks.
ANTSLA VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2008-2010
Antsla valla arengukava elluviimisel aastatel 2008-2010 saavutati järgmised olulisemad tulemused: Renoveeriti Antsla Gümnaasiumi vana hoone Jätkati Antsla linna vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamist Alustati valla uue üldplaneeringu koostamist, mis kava kohaselt valmib 2011. a kevad-suvel Renoveeriti ruumid Tsooru Rahvamajas Rajati internetipunktid Antslas, Tsoorus, Kobelas, Haabsaares, Kaikal Paigaldati turvakaameraid Antsla linnas Paigaldati uued bussiootepaviljonid Toetati jätkuvalt erinevaid Antsla valla territooriumil korraldatud kultuuri- ja spordiüritusi Kaasfinantseeriti mittetulundussektori projekte eesmärgiga suurendada investeeringuid valda Toetati igal aastal rahaliselt pensionäre (100 krooni aastas) ja külaliikumist Osaleti LEADER programmis, mis on suunatud külaliikumise ja kogukonna tegevuste edendamisele Kokkuvõtvalt saab öelda, et Antsla vald on oma arendustegevuses järginud valla arengukavas aastateks 2003-2010 püstitatud eesmärke ning tegutsenud vastavalt visioonile.
6 Antsla valla arengukava 2011-2024
ANTSLA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED
Eesti majanduse hetkeseis ja prognoos Üleüldise tarbimise aeglustumisega 2008. a algas Eesti majanduse jahtumine. Kinnisvarabuum lõppes ja laenutingimused karmistusid. 2009. a kujunes paljudele ettevõtetele ja majapidamistele varasemate plaanide ümbervaatamise aastaks, samasuguses olukorras oli ka riigisektor. Tänaseks (2010. a II pool), mil riigi kui ka omavalitsuste eelarve kulusid piiratakse, on see kaasa aidanud kindlustunde mõningasele taastumisele. Vaatamata majandusaktiivsuse taastumisele 2010 aastate teises poolel, jääb tööpuuduse tase, tõenäoliselt veel aastani 2013 kõrgeks ning hoiab seeläbi tagasi kodumaise nõudluse taastumist.
Tööhõive taastamiseks tuleb rakendada tööjõu konkurentsivõimet parandavaid meetmeid. Statistikaameti andmeil kasvas tööpuudus 2010. a esimeses kvartalis 19,8 protsendini.
Ka avalikus sektoris on tehtud märkimisväärseid kärpeid, mis on survestanud elanike toimetulekut ja lükanud tulevikku paljud olulised investeeringud.
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 SKP (mld krooni) 207 244,5 251,5 214,8 213,6 223 233,4 SKP muutus püsihindades % 10 7,2 -3,6 -14,1 1 4 3,3 Võlgnevus välismaailma suhtes (jooksev- ja kapitalikonto; % SKPst) -14,7 -16,8 -8,4 7,4 6,5 5 2,3 Eratarbimise muutus püsihindades (%) 13 9,1 -4,8 -18,9 -5,6 1,6 3,8 Investeeringute muutus püsihindades (%) 18,5 9 -12,1 -34,5 1,9 10,6 9,6 Tööpuudus (%) 5,9 4,7 5,5 13,8 16 14,5 13,2 Hõive muutus (%) 6,4 1,4 0,2 -9,2 -2,7 1,4 1,1 Keskmise brutopalga muutus % 16,2 20,4 13,8 -4,6 -3,8 1,2 3,2 Brutovälisvõlg (% SKP -st) 96,8 109,8 118,5 126,8 124,6 109,4 109,7
prognoos Tabel 1. Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2006- 2009 ning prognoos 2010-2012 (Eesti Pank)
VÕIMALIKUD ARENGUD ANTSLA VALLAS
Lähiaastate globaalsed arengud mõjutavad otseselt Eesti üldist ning sellega ka kaudselt kohalikku - Antsla valla arengut. Palgad ja investeeringud pigem vähenevad. Laenukoormus kasvab, Eestis tervikuna küll enam kui Antsla vallas, kuhu kinnisvarabuum ei jõudnud. Kinnisvaratehingute arv, mille suurest
7 Antsla valla arengukava 2011-2024
langusest palju räägitakse, on märgatav ka Antsla vallas (joon11). Antsla vallas jätkub prognooside kohaselt maksumaksjate arvu vähenemine, millest tulenevalt väheneb ka üksikisiku tulumaksu laekumine. Osaliselt võib maksumaksjate arvu vähenemist aastatel 2011-2014 kompenseerida töötute arvu vähenemine. Eeldades, et kaugemas tulevikus palgad pigem tõusevad, kompenseerib see maksumaksjate arvu vähenemist. Samaaegselt kasvab surve valla eelarvest väljamakseteks, et suunata toetusi raskustesse sattunud elanike abistamiseks. Just praegu on õige aeg soodsa keskkonna loomiseks uutele investeeringutele Antsla vallas. Seejuures tuleb suurendada teavitustööd investeerimisvõimalustest teada andmisel.
Tulevikku suunatud tegevuste planeerimisel on oluline teada seda, millises olukorras ollakse täna, kuidas on selleni jõutud ning millised on prognoositavad muutused lähiaastatel. Järgnevalt on olukorda Antsla vallas käsitletud valdkondade kaupa ning hetkeseisust lähtuvalt. Sealjuures on arvestatud olulisi arengulisi suundumusi, mis on toimunud viimastel aastatel. Iga valdkonna lõpus järeldused ning soovitused võimalikeks tegevusteks.
RAHVASTIK JA ASUSTUS
Antsla vallas paikneb üks vallasisene linn, kaks alevikku ja 24 küla. 40% kogu valla elanikest elab Antsla linnas, 72% elanikest elab kuues suuremas asulas. 1600 1500 1505 1400 1300 1200 1100 1000 900 800 700 600 500 400 380 300 247 214 200 200 187 116 95 93 84 80 100 63 58 54 48 47 46 42 39 37 29 27 26 25 23 18 7 0 Oe Säre Piisi Lusti Anne Antsu Kaika Antsla Kraavi Rimmi Soome Tsooru Kobela Mähkli Madise Kollino Jõepera Roosiku Ähijärve Kikkaoja Savilöövi Viirapalu Litsmetsa Haabsaare Luhametsa Taberlaane Vana-Antsla
Joonis 1. Antsla valla asulad ja rahvaarv seisuga 2010. a juuli (Antsla Vallavalitsus)
Antsla valla rahvastikku on viimasel kümnel aastal iseloomustanud negatiivne loomulik iive ning negatiivne rändesaldo. Rahvaarvu kahanemise peamiseks teguriks sellel perioodil on olnud väljaränne.
8 Antsla valla arengukava 2011-2024
Ajavahemikul 1997-2009 oli summaarne loomulik iive vallas (sh. 1997-1999 koos Antsla linnaga) -1067. Summaarne rändesaldo oli samal perioodil -810. Seega moodustab ränne Antsla valla rahvastiku vähenemisest 76%. Antsla Vallavalitsuse andmetel elas Antsla vallas 01.07.2010. a seisuga 3791 inimest. Võrreldes 2000. a algusega on Antsla valla elanike arv vähenenud 979 inimese võrra. Väljarändajate arv erineb aastati, olles keskmiselt 64 inimest aastas. Mingit märki, et ränne viimastel aastatel vähenema on hakanud, kahjuks ei ole. Loomuliku iibe tulemusel on viimasel kümnel aastal vähenenud elanike arv vallas keskmiselt 32 inimese võrra aastas. Kui keskmiselt sünnib vallas 33 last aastas, siis surmade arv ületab selle näitaja kahekordselt. Võru maakonna elanike arv on viimase 10 aasta jooksul kahanenud 10% võrra. Antsla vallas on vähenemine 20%, samas kui Vastseliina vallas on vähenemine olnud 8% ning Rõuge vallas 2%.
5200
5000
4800
4600
4400
4200
4000
3800
3600
3400
3200
3000 1979 1989 1993 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Joonis 2. Antsla valla elanike arvu dünaamika 1979-2010 (Antsla vallavalitsus, Statistikaamet)
9 Antsla valla arengukava 2011-2024
175 150 125 100 75 SÜND. 50 SURN. 25 SISSERÄNNE. VÄLJARÄNNE 0 LOOMULIK IIVE -25 MEHHAANILINE IIVE RAHVASTIKU -50 JUURDEKASV -75 -100 -125 -150 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Joonis 3. Antsla valla rahvastikusündmuste dünaamika aastatel 2000–2009 (Antsla Vallavalitsus)
Rahvaarvu pideva vähenemise tulemusena on hakanud muutuma ka elanikkonna vanuseline struktuur. Valdavalt on väljarändajad alla 40-aastased, mistõttu on vähenemas noorte osatähtsus ning suurenemas vanemaealiste inimeste osatähtsus. Valla elanike keskmine vanus oli 2010. a juulis 42,5 aastat. Tööealiste osatähtsus on viimasel kümnel aastal püsinud stabiilsena. Vähenenud on tööealiste arv aga absoluutarvudes. Majanduslangus aastatel 2008-2010 rahvastikuprotsesse vallas tuntavalt mõjutanud ei ole. Rahvastiku vähenemine kiirenenud ega aeglustunud ei ole. Etniline koosseis on viimasel kümnendi püsinud muutumatuna. Protsendi võrra on suurenenud eestlaste osakaal. Juulis 2010 oli eestlaste osatähtsus rahvastikust 98%.
10 Antsla valla arengukava 2011-2024
93 90 87 84 81 78 75 72 69 66 63 60 57 54 51 N 48 M 45 42 39 36 33 30 27 24 21 18 15 12 9 6 3 0
Joonis 4. Antsla valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur. Juulil 2010 (Antsla Vallavalitsus)
11 Antsla valla arengukava 2011-2024
67 67 65 62
1997 2002 2009 2010 juuli 21 20 21 17 17 18 13 12
0-14 15-64 65 JA VANEM
Joonis 5. Vanuskoosseis (%) ja selle muutumine aastatel 1997-2010 (Antsla Vallavalitsus)
Joonitselt 4 ja 5 saab välja lugeda ainsa ja veel mõnda aega positiivsena püsiva tendentsi valla rahvastikuprotsessides - tööealise elanikkonna osatähtsuse püsivuse. Kui väljaränne vallast väheneks, püsiks tööealiste arv samal tasemel ka absoluutarvudes järgmise 10 aasta jooksul. Kõige kiiremini vähenev vanusrühm on aga kooliealised. Nii on selle vanuserühma osatähtsus kahanenud viimase 13 aasta jooksul ligi kaks korda. Absoluutarvudes on näitajad veelgi ilmekamad . Kui 1997. a detsembris elas praegusel Antsla valla territooriumil 1043 alla 15-aastast last, siis 2010. a juuli alguseks on 0 kuni14-aastasi ainult 456. Positiivsema prognoosi kohaselt elab aastal 2014 Antsla vallas ligikaudu 400 alla 15-aastast last.
Järeldused ja ettepanekud Erinevate stsenaariumide võrdlemisel on prognoositav rahvaarv Antsla vallas aastal 2020 ca 2900 - 3000 inimest. Seega jätkub rahvastiku vähenemine, kuigi mõnevõrra aeglasemas tempos kui eelmisel kümnendil. Kui protsessi pidurdamiseks rakendatakse omavalitsuse poolt erinevaid meetmeid, hakkab elanikkonna vähenemise tempo eeldatavasti aeglustuma.
Saavutamaks stabiilsust rahvastikuprotsesside osas, tuleb leida võimalusi uute ja mitmekesisemate töökohtade loomiseks Antsla valda. Tööealise elanikkonna piisav hulk, tööhõive kasv, elu-, töö- ja puhkekohtade tasakaalustatud paigutumine ning elanikkonda teenindavate infrastruktuuride olemasolu Antsla vallas on eelduseks, et vald on ka aastal 2024 jätkusuutlik omavalitsus.
Elanikkonna ühtekuuluvustunde parandamisel on eelduseks erinevate traditsiooniliste ürituste ja sündmuste ellukutsumine. Sama eesmärki aitab saavutada ka vallas tekkiva teabe järjepidev edastamine vallaelanikeni, aga ka kaugemale. Kodu- ja omakanditunde parandamiseks ja mitte ainult on oluline inimeste tunnustamise traditsiooni ellukutsumine.
12 Antsla valla arengukava 2011-2024
ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE
Seoses globaalse finantskriisiga ning üldise majanduslangusega on majanduses ja ettevõtluses terves Eestis ning loomulikult ka Antslas toimunud mitmed muutused. Kuid mitte nii tuntavad kui eelarveliselt edukamates, suurlinnade ümbruse valdades. Mõnevõrra on vähenenud palgad ja sellest tulenevalt inimeste üldine ostujõud. Suurimaks ja negatiivseimaks muutuseks on oluliselt suurenenud töötute arv Antsla vallas. Märkimisväärseid struktuurilisi muutusi ettevõtluse osas Antsla vallas toimunud ei ole.
Antsla valla elanike tööhõivet iseloomustab suhteliselt suur seotus valla suurima tööandjaga - AS Antsla Inno. Nimelt töötab selles asutuses ligi 10% Antsla valla maksumaksjatest. Tööealise (15-64) elanikkonna suurus Antsla vallas on 2543 inimest (Antsla Vallavalitsus, 01.07.2010) ehk 67% kogu valla elanikest. 2010. a alguses oli Antsla vallas registreeritud 321 ettevõtet, sh 191 füüsilisest isikust ettevõtjat (Ettevõtteregister 2010).
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2010. a juunis Antsla vallas 1216 maksumaksjat, 2010. a I poolaastal keskmiselt 1193.
1384 1380 1400 1347 1364 1360 1300 1280 1200 1193 1100 1000 900 800 700 maksumaksjate arv 600 500 400 300 200 100 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 1.p-a
Joonis 6. Antsla valla maksumaksjate arvu dünaamika (Maksu- ja Tolliamet)
Peaaegu 51% Antsla valla maksumaksjatest on tööalaselt seotud ettevõtetega, mille tegevuskoht asub väljaspool Antsla valda. Antsla valla territooriumil töötavast 622 maksumaksjast 87% töötab 17 ettevõttes ja asutuses, kus töötajate arv on 10 ja enam. Suuremad tööandjad on AS Antsla INNO, Antsla Vallavalitsus koos allasutustega ja Antsla Tarbijate Ühistu. Kindlalt saab öelda, et vähemalt 30% maksumaksjatest töötavad ettevõtetes, mis asuvad Antslast kaugemal kui seda on pendelrände ~40 km ala.
13 Antsla valla arengukava 2011-2024
Siinjuures tuleb rõhutada asjaolu, et paljud nendest maksumaksjatest ei ela reaalselt Antsla vallas. Siia laekub vaid nende tulumaks.
Välja arvatud Antsla Inno, on teiste suurte ettevõtete tegevusalaks valdavalt teenindussfäär ehk materiaalseid väärtusi mitteloov sektor. Olulisemaid tegevusalasid Antsla vallas on raske esile tuua. Suurim on teenindava sektori osatähtsus. Palju on hõivatuid mööbli tootmises ja puidu töötlemises. Eristub ka see, et väikeettevõtluse (2-6 töötajat) osatähtsus on madal. Väga väike on füüsilisest isikust ettevõtjate osalemine omavalitsuse maksutulude laekumisel. 190 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjast maksab tulumaksu ainult 14 (2010 I poolaasta, Maksu- ja Tolliamet). Killustatust illustreerib fakt, et 301 maksumaksjat (detsember 2009) töötavad 301 erinevas ettevõttes üle Eesti.
Kui 2540 tööealisest maha arvata 1193 maksumaksjat (2010. a), keskmiselt 300 töötut ja ~280 õpingute jätkajat vanuses 15 kuni 22 eluaastat, jääb veel 766 tööealist inimest, kelle kohta puudub informatsioon, millega see osa valla elanikkonnast tegeleb. Kindlasti on selles rühmas inimesi, kes küll töötavad, ent ei maksa makse.
Kuigi tööga hõivatud Antsla valla elanikud jagunevad paljude erinevate ettevõtete vahel, mis eeldatavasti maandab paremini riske, et töötuks jääb korraga suur hulk inimesi, on töötute arv seoses 2008. a alanud majanduslangusega ikkagi kiirelt kasvanud. Esimesi märke olukorra paranemisest võib välja lugeda 2010. a teisest kvartalist, aga ka sellele järgnenud kuul (joonis 7). Siin aga võib olla tegemist hooajalisusega.
300 275 250 225 200 175 150 125 100 75 50 25 0 2005 I kv 2006 I kv 2006 IIkv 2007 I kv 2008 I kv 2009 I kv 2010 I kv 2005 II kv 2007 II kv 2008 II kv 2009 II kv 2010 II kv 2005 III kv 2006 III kv 2007 III kv 2008 III kv 2009 III kv 2005 kv IV 2006 kv IV 2007 kv IV 2008 kv IV 2009 kv IV
Joonis 7. Registreeritud töötute arv Antsla vallas 2005 - 2010 (Töötukassa)
14 Antsla valla arengukava 2011-2024
Samaaegselt töötuse suurenemisega hakkas langema ka töötajate keskmine brutopalk, mille langus jätkus Antsla vallas veel 2010 oktoobris. Eesti Panga majandusprognoosist lähtuvalt hakkab Eesti keskmine brutopalk suurenema taas 2011. a. Nagu näha allolevalt graafikult, suureneb palgavahe Eesti keskmise ja Antsla valla keskmise vahel aeglaselt, kuid järjepidevalt.
15 000 kr 14 000 kr 13 000 kr 12 000 kr 11 000 kr 10 000 kr 9 000 kr
8 000 kr Eesti keskmine Antsla vald 7 000 kr 6 000 kr 5 000 kr 4 000 kr 3 000 kr 2 000 kr 1 000 kr 2 004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Joonis 8. Keskmise brutopalga dünaamika Eestis ja Antsla vallas kroonides (Maksu- ja tolliamet)
5 500 kr 5 491 kr
5 000 kr 4 675 kr 4 572 kr 4 500 kr 4 300 kr
4 000 kr 3 785 kr 3 500 kr
3 000 kr 2 966 kr 2 596 kr 2 500 kr 2 143 kr 2 000 kr 1 803 kr 1 500 kr 1 488 kr
1 000 kr
500 kr
0 kr 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 (p- a baasil)
Joonis 9. Tulumaksu laekumine Antsla vallas elaniku kohta aastas kroonides (Maksu- ja tolliamet)
15 Antsla valla arengukava 2011-2024
Järeldused ja ettepanekud Tööealise elanikkonna vähenemine lähiaastatel mõjutab ka valla tulubaasi. Seda eriti juhul, kui brutopalk suure tõenäosusega väga kiirelt ei kasva ning elanike ja maksumaksjate arvu vähenemist ei kompenseeri. Lähema 10 aasta jooksul maksumaksjate arv eeldatavasti märkimisväärselt ei muutu. Kui elanike arv jätkuvalt kahaneb, hakkab kiiremalt vähenema ka maksumaksjate arv. Suuremaks ja vägagi reaalseks ohuks valla tulubaasile on asjaolu, kui reaalselt väljaspool Antsla valda elavad inimesed end ka tegelikult mujale sisse registreerivad.
Pendelränne, tulenevalt valla geograafilisest paiknemisest, väga olulist rolli ei mängi. Pigem on töökohtade otsimine põhjuseks, mis valla elanikkonda kiiresti kahandab. Kaugemal Eestis või ka väljaspool leitud töökoht on ajendiks, miks inimesed mõne aja möödudes ka elukohta vahetavad.
Oluline on suurendada juriidilise abi andmist ja nõustamist väikeettevõtlusega alustamiseks. Ettevõtluse toetamine kohapeal vähendaks omakorda tööalasest rändest tulenevaid kahjusid elanike arvu kahanemise näol. Alates kevadest 2010 annab Võrumaa Arenguagentuur nõu ja abi huvilistele, kes soovivad ettevõtlusega alustada. Enam tuleks teavitada Antsla valla võimalusi, meelitamaks siia investeeringuid. Aastani 2010 pole Antsla valla arendustegevuses sellele märkimisväärset tähelepanu osutatud.
Välja töötada meetmeid, mille läbi vähendada nn ümbrikupalka saavate inimeste arvu. Nende inimeste prognoositav arv Antsla vallas on ~ 300.
MAAKASUTUSE STRUKTUUR JA KINNISVARATURG
Sihtotstarbeliselt moodustab Antsla valla kogupindalast ligi pool (12 561 ha) metsamaa. Metsamaast omakorda 47% kuulub riigile ning on Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusalas. Haritav maa moodustab valla kogupindalast 35% (9500 ha). Märkimisväärne on ka kaitsealuse maa pindala, mis moodustab 5,4% valla pindalast.
5,00% 0,40% 7,10%
1,00%
5,30% 34,00% äri- ja tootmismaa looduslik rohumaa muu maa transpordimaa kaitsealune maa metsamaa elamumaa haritav maa
1,20%
46,00%
Joonis 10. Maa jaotumine kasutuse alusel (Maa-amet, Antsla Vallavalitsus)
16 Antsla valla arengukava 2011-2024
Aastatel 2006-2010 on Antsla vallas algatatud ning kehtestatud 17 detailplaneeringut. Valdavalt on detailplaneeringud seotud elamute ehitamisega. Valla poolt algatatud detailplaneeringute arv on alates 2006. a stabiilselt 5 ja 6 vahel.
Ruumilise arengu reguleerimiseks on 2010. a alustatud uue üldplaneeringu koostamisega, mis seniste kavade alusel kinnitatakse 2011. a kevadsuvel. Suuremat tähelepanu pööratakse lähiajal vallakeskuse ja lähiümbrusesse jäävate asulate vaheliste kergliiklusteede rajamisele.
Tänaseks on kinnisvaraturg võrreldes mõne aasta taguse olukorraga mõnevõrra muutunud- müügitehingute arv ja hinnad on langenud. Ülevaate protsessidest annab allolev joonis11.
850 800 750 700 650 600 550 500 ostu-müügi tehingute arv 450 omanikku vahetanud maa pindala (ha) 400 tehingute koguväärtus milj. 350 300 250 200 150 100 34 36 50 8,2 16,9 17,3 15 17 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Joonis 11. Antsla valla kõigi kinnistute müügitehingute arv ja koguväärtus 2006-2009 (Maa-amet)
TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA KESKKONNATINGIMUSED
Tehnilise infrastruktuuri valdkondadest on Antsla valla reguleerida ning majandada vee- ja kanalisatsioonitrassid, osaliselt jäätmemajandus (jäätmejaam), vallateed, omavalitsuse bilansis olevad elamud ning õpilastransport. Suurem osa vallaeelarve nende valdkondade investeeringutest on viimastel aastatel kasutatud Antsla linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisele. Projekti, mille kogumaksumuseks on 56 milj krooni, teostamiseks on võetud laenu 5 milj krooni (EUR 319 558,24) ning tähtajaga 2024. a detsember. Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
17 Antsla valla arengukava 2011-2024
Lisaks on võetud laenu Vana-Antsla katlamaja laenu refinantseerimiseks samuti 5 milj krooni tagasimakse tähtajaga aprill 2024. a. Teised selle valdkonna suuremad investeeringud on läinud vallateede korrashoiuks. Nii on aastatel 2005- -2010 teedesse investeeritud 10,5 milj krooni. Rahalised vahendid on tulnud valdavalt riigieelarvest.
Omavalitsuse poolt hallatavat kaugküttesüsteemi vallas ei ole. Vana-Antsla katlamaja koos soojatrassidega on antud kasutusse soojusenergia tootmise ja müügiga tegelevale äriühingule. Nõukogude perioodil ehitatud suurelamud Kobelas, Tsoorus ja Vana-Antslas on tänase päevani kõik renoveerimata, eriti osas, mis puudutab elamute soojapidavust. Sellest tulenevalt on küttekulud elanike jaoks suurtest soojakadudest tingituna väga suured.
Juulis 2010 said vee- ja kanalisatsioonivõrkude teenuseid kasutada 30% valla elanikest. Kui vee- ja kanalisatsioonivõrgustikuga saab kaetud kogu Antsla linn, on see võimalus juba 65 % valla elanikest.
Lisaks Antsla linnale on vee- ja kanalisatsioonivõrgustik ka Vana-Antslas, Kobelas, Tsoorus, Haabsaares Kraavil ja Lustis. Valla teistes piirkondades ühiskanalisatsioonivõrk puudub. Nende piirkondade majapidamistes on reovee käitlemine ning selle tegevuse mõju keskkonnale raskesti kontrollitav. Samas on nende elamute jaotumine territooriumil selline, mis keskkonnareostuse ohtu ei tekita. Hajaasustuspiirkonnas on viimase nelja aasta jooksul saanud 22 majapidamist omale puurkaevu, sahtkaevu või on renoveerinud olemasoleva. Seda tänu hajaasustuse veeprogrammile.
Kõik Antsla valla majapidamised, ettevõtted ja asutused on mingis ulatuses jäätmetekitajad. Vastavalt hetkel olemasolevale statistikale on kogutud jäätmete hulk vallas aastatel 2006-2008 kasvanud. Olmejäätmete osas on kõikumised aastate lõikes suured. Vähendamaks survet keskkonnale ning metsaaluste risustamist, on Antsla linna rajatud jäätmejaam. Jäätmejaama rajamine valla mõnes teises piirkonnas pole lähiaastatel otstarbekas.
Valla territooriumil olevate teede ja tänavate kogupikkus on 303 km, vallale kuuluvatest teedest (kokku 114 km) on mustkattega 1 km, pinnatud kruusateid 12 km, kruusateid 94 km ja pinnasteid 32 km.
Antsla valla territooriumil on üks riiklik kaitseala, Karula rahvuspark, mis hõlmab Antsla valda 5125 ha ulatuses, moodustades 19% valla pindalast. Tegutsemist rahvuspargi alal reguleerib Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri.
Järeldused ja ettepanekud
Valla territooriumil on palju kasutuseta ning aegamööda amortiseeruvat elamis- ja tootmispinda, mis osaliselt on omanike poolt müügis, kuid tegelikust kasutusest väljas. Omavalitsuse huvides oleks kõik elamispinnad asustada ning tootmispinnad käigus hoida.
Kinnisvaraarenduses tuleb vältida mitmekorruseliste elamute ehitamist. Korruselamute elanikeni viia teadmine elamute soojapidavuse olulisusest.
Tugev vallakeskus koos sobiliku infrastruktuuriga loob inimestele kodukoha läheduses võimalused erinevate teenuste tarbimiseks ja eeldused töökohtade tekkeks, mis omakorda vähendab vajadusi otsimaks töökohti kaugemalt.
18 Antsla valla arengukava 2011-2024
Senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata parkide ja haljasalade heakorrale ning miljööväärtuslike piirkondade säilimise tagamisele. Rohkem teadvustada vallaelanikele erinevaid puhke- ja sportimisvõimalusi Antsla valla territooriumil.
Elu- ja looduskeskkonna, sealhulgas metsaaluste risustamise vähendamiseks ning elanike keskkonnateadlikkuse suurendamiseks on vaja läbi viia teavitamiskampaaniaid vallas toimiva jäätmejaama olemasolu ja olmejäätmete käitlemise kohta. Sama eesmärgi nimel korraldada erinevaid koristustalguid ja heakorratöid. Tegutseda ja vastu võtta otsuseid nii, et hiljemalt aastaks 2014 on kõikidel Antsla valla haldusterritooriumil asuvatel jäätmetekitajatel sõlmitud leping jäätmekäitlejatega. Hajaasustuspiirkondades rajada sel eesmärgil jäätmekogumispunkte.
HARIDUS, VABA AEG, TERVIS JA SOTSIAALNE KAITSE
Selle valdkonna asutustest tegutsevad Antsla vallas: Antsla Gümnaasium, Lusti Lasteaed, Antsla Muusikakool, Vana-Antsla Kutsekeskkool, Antsla Kultuuri- ja Spordikeskus, Tsooru Rahvamaja ning Antsla, Linda, Tsooru ja Haabsaare raamatukogud. Valla keskuses asub 28-kohaline Antsla Tervisekeskus, mida haldab MTÜ Antsla Tervisekeskus. Suuremad selle valdkonna investeeringud on viimastel aastatel suunatud peamiselt Antsla Gümnaasiumile, Kultuuri- ja Spordikeskusele ning Tsooru Rahvamajale. Suhteliselt vähem on investeeringuid saanud Lusti Lasteaed (vt joonis 16).
Vallas on üldhariduse arengut suunavaks dokumendiks Antsla Gümnaasiumi arengukava. Koolieelsete lasteasutuste arengut käsitleb Lusti Lasteaia arengukava. Mõlemad dokumendid on kinnitatud Antsla vallavolikogu poolt.
Juulis 2010 elas Antsla vallas 140 3 kuni 7-aastast last. Lasteaias käivate laste arv on viimasel kümnel aastal kõikunud vähe. Seda arvestades valla üldist elanike arvu vähenemist. Kui 2001. a oli lapsi lasteaias 120, siis 2010. a kevadel käis lasteaias 135 last. Samas on suur osa lasteaia hoonest hetkel kasutuseta, st kohtade arv lasteaias on suurem.
Tunduvalt negatiivsemalt on elanike arvu vähenemine mõjutanud koolis käivate laste arvu. 2000/2001. õppeaastal õppis Antsla valla koolides 792 last. Õppeaastaks 2009/2010 oli laste arv Antsla Gümnaasiumis (valla ainus üldharidusasutus) vähenenud 454 õpilaseni. Lisaks Antsla valla lastele õpib Antsla Gümnaasiumis lapsi ka Urvaste, Sõmerpalu, Karula vallast ja teistest omavalitsustest. Õppeaastal 2009/2010 oli nende laste arv 55. Kooliealiste (7 kuni 18-aastased) laste arv Antsla vallas oli 477 (Antsla Vallavalitsus, juuli 2010). Prognooside kohaselt elab 2017. a Antsla vallas 334 kooliealist last. Seda juhul, kui elanike arv Antsla vallas järgmise seitsme aasta jooksul rändest tulenevalt ei vähene. Vastasel juhul jääb kooliealiste laste arv alla 300. Viimase 10 aasta jooksul on tulenevalt laste arvu vähenemisest Antsla vallas suletud kolm kooli: Vana- -Antsla Algkool, Lusti Algkool ja Lepistu Põhikool. 1997. a suleti üle 100 aasta haridust andnud Kaika Algkool.
Muuseumidest asub Antsla vallas Antsla Gümnaasiumi muuseum. Vallas paiknevatest arhitektuuri- ja
19 Antsla valla arengukava 2011-2024 ajaloomälestistest annab ülevaate lisa.1
Vallas tegutsevad EKB Antsla kogudus ja EELK Urvaste Püha Urbanuse kogudus ning paiknevad Kraavi Prohvet Eelja Kirik ja kaks palvemaja Antsla linnas.
Omavalitsuse tähtsus valla tervishoiu korraldamisel on seadusest tulenevalt tagasihoidlik. Sellest tulenevalt on kulud tervishoiule vallaeelarves väikesed. Samaaegselt käesoleva arengukava koostamisega on alustatud piirkonna terviseprofiili koostamisega. Terviseprofiili eesmärgiks on kaardistada kohalike elanike tervise olukorda ja seda mõjutavaid tegureid ning lähtudes tulemustest koostada tegevuskava valla elanike tervisenäitajate parandamiseks. Valla ainus meditsiiniasutus - perearstikeskus koos kolme perearstiga ning samas hambaraviteenuse osutajatega (füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing) - asub Antsla linnas. Lisaks osutatakse hambaraviteenuseid Vana-Antslas. Elanike rahulolu ülalmainitud teenustega pole uuritud.
Vallaeelarve kulud sotsiaalse kaitse valdkonnas on viimastele aastatel püsinud 3 ja 3,5 protsendi piirimail. Majanduslanguse aastatel on suurenenud nende inimeste arv, kes vajavad enam sotsiaalset kaitset. Seejuures pole omavalitsusel olnud võimalik suurendada kulusid aitamaks raskustesse sattunud inimesi. Antsla vald võimaldab elanikele mitmeid erinevaid kohalikke sotsiaaltoetusi: sünnitoetus, 1. klassi astuva lapse toetus, toiduraha toetus, tervisega seotud kulutuste toetus, jõulutoetus eakatel (alates 70 a) jõulutoetus lastele matusetoetus, maamaksu soodustus, kütte ostmise toetus, hooldekodu osaline kohamaks, õnnetusjuhtumi toetus, dokumendi taotlemise toetus, vältimatu abi. Ülalmainitud toetuse saamiseks esitatud avalduste arv on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2009. a oli toimetulekutoetuse saajate (perede) arv ~50 ning inimeste arv 166.
Avaliku korra parandamisele kulutatud vahendid on vallaeelarves viimastel aastatel tõusnud. Vald on kavandanud nende kulutuste tõstmist, kuid sellele seab piirid eelarveliste tulude oluline vähenemine majanduslanguse tagajärjel. Tulenevalt sellest on ka turvalisuse valdkonnas vajalik senisest ulatuslikumalt toetuda elanikepoolsetele algatustele ning laiendada MTÜ Eesti Naabrivalve sektoreid vallas. Kevadest 2010 toimib 12 majavaldusega naabrivalve piirkond Säre külas. Asutamisel on piirkond ka Vana- -Antslasse. Endiselt tegutseb riigi ja vallapoolse avaliku korra tagajana Lõuna Prefektuuri Võru politseiosakonna konstaabliteenistus asukohaga Antsla linnas. Suurematel üritustel aitab korda hoida KL Võrumaa Maleva Antsla Üksikkompanii.
20 Antsla valla arengukava 2011-2024
Järeldused ja ettepanekud
Hariduse arendamisel tuleb vallas enam jälgida rahvastiku vanuselise struktuuri muutusi tulevikus. Tuleb leida parim lahendus kasutuseta seisvate lasteaiaosa ruumidele. Arvestada võimalusega, et kasutuseta võivad jääda ka mitmed Antsla Gümnaasiumi ruumid.
2008. a alanud majanduslanguse tagajärjeks on vallapoolse investeerimisvõimekuse vähenemine nii hariduse kui ka vaba aja ja turismi valdkondade finantseerimisel. Erinevate investeerimisvõimaluste parandamiseks tuleb suurendada tegutsevate ettevõtjate, kodanikeühenduste ja muidu aktiivsete inimeste kaasamist vallaelu arendamisse. Samuti tuleb leida erinevaid võimalusi Euroopa Liidu struktuurifondide ja programmide poolt pakutava finantseeringu kaasamiseks.
Omavalitsuse kohustus on tagada alg- ja põhihariduse hea kättesaadavus vallas. Tegeleda tuleb toimiva transpordiühenduse korraldamisega kogu valla territooriumil elavatele lastele. Tagamaks hariduse kättesaadavus, tuleb tegutseda selle nimel, et Antsla Gümnaasium jätkaks ka pärast haridusreformi gümnaasiumina. Õpilaste arvu stabiliseerimiseks rajada Antsla linna õpilaskodu.
Koostada hiljemalt 2011. a lõpuks noorsootöö arengukava ning kultuuri- ja sporditöö arendamise kava. Kultuuri ja spordi valdkonnas tegutseda selle nimel, et osalemine erinevatel üritustel ja tähtpäevadel oleks aktiivsem.
FINANTSOLUKORD
2008. a alguse saanud majanduslangus on tinginud järgnevatel aastatel mitmeid kokkuhoiule suunatud samme eesmärgiga hoida eelarve tasakaalus. Koos riigi sisemajanduse kogutodangu vähenemisega hakkas vähenema ka maksude laekumine. Nii on see täheldatav ka Antsla vallas, kus üksikisiku tulumaksu laekumine on langenud 2006 tasemele.
3 000 000
2 500 000
2 000 000 2004 2005 2006 1 500 000 2007 2008 2009 1 000 000 2010
500 000
0 jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets.
Joonis 12. Antsla valla tulumaksu laekumised kuude lõikes 2004-2010
21 Antsla valla arengukava 2011-2024
1600 1384 1381 1400 1347 1369 1284 1193 1200
1000
800
600
400
200
0 2004 2006 2007 2008 2009 2010 Joonis 13. Maksumaksjate keskmine arv Antsla vallas 2004- 2010
Palgasaajate keskmise brutopalga tõusule on alates 2008. a algusest järgnenud märkimisväärne langus. Joonis 14
12 000 kr
10 365 kr 9 858 kr 10 000 kr 9 230 kr 9 159 kr
8 000 kr 7 768 kr
6 454 kr 5 929 kr 6 000 kr
4 000 kr
2 000 kr
- kr 2 004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Joonis 14. Keskmine brutopalk Antsla vallas 2004-2010
22 Antsla valla arengukava 2011-2024
2%
31%
Füüsilisest isiku tulumaks maamaks kaupade ja teenuste müük toetused riigieelarv est muud tulud
54%
2%
9%
Joonis 15. Antsla valla 2009.a eelarve tulude struktuur
Valla ühe olulis tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemine võib pikemas perspektiivis raskendada omavalitsuse pikaajaliste kohustuste täitmist. Valla poolt võetud kohustustest on mahukam Antsla linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks võetud laen ja Vana-Antsla katlamaja laenu refinantseerimiseks võetud laen. Mõlemate laenude maht on 5 milj krooni. Lisaks on võetud laenu Antsla Gümnaasiumi vana osa renoveerimiseks 1,2 milj krooni.
12 000 000 kr
10 000 000 kr
8 000 000 kr
6 000 000 kr
4 000 000 kr
2 000 000 kr
0 kr KSK Vallateed Haljastus Lepistu PK Veevarustus Tsooru rmtk Muusikakool Jäätmekäitlus Antsla Gümn Kapitaliliising Sporditegevus Lusti Lasteaed Haabsaare rmtk Haabsaare Tänavavalgustus Linda Rahvamaja Linda Tsooru rahvamaja VV pv.VV soetamine Linda raamatukogu Linda Antsla raamatukogu Elamumaj. põhivarad Elamumaj. Laenude tagasimaksed Laenude
Joonis 16 Investreeringud valla poolt hallatavatesse ning valla omanduses olevatesse objektidesse 2005- 2010 (2010 - eelarve alusel). Antsla Vallavalitsus
23 Antsla valla arengukava 2011-2024
7% 13%
Üldised valitsussektori 7% kulud Avalik kord ja julgeolek Majandus 2% Keskkonnakaitse Elamu- ja kom- munaalmajandus 7% Tervishoid Vabaaeg, kultuur, sport, religioon Haridus, noorsootöö Sotsiaalne kaitse 51% Riigikaitse 13%
Joonis 17. Antsla valla 2009. a eelarve struktuur valdkondade kaupa
Järeldused ja ettepanekud
Üks väheseid vallaeelarve tuluallikaid, mida Antsla vald pikemas perspektiivis suudaks mõjutada, on üksikisiku tulumaks. Aastati on selle osakaal eelarves olnud stabiilne, kõikudes 27 ja 33 protsendi piirimail.
Omavalitsuse võimaluseks suurendada kasutada olevaid ressursse on lisavahendite kaasamine läbi erinevate projektide. Saades investeeringuid Euroopa Liidu struktuurifondidest ning erinevatest Eesti ja rahvusvahelistest arengutoetustest ja programmidest. Tagada vallaeelarves raha kaas- ja sihtfinantseeringuteks, et tuua nii valda enam investeeringuid. Selleks: võtta vastu projektide kaasfinantseerimise kord vallas ja moodustada kaasfinantseeritud ja taotletavate projektide andmebaas ; kaasata aktiivsemalt projektidesse mittetulundussektor ning võimalusel ka äriühingud; stimuleerida kodanike omaalgatust, ühistulist tegevust ja külaliikumist, mille kaasfinantseerimiseks eraldatakse vallaeelarvest projektipõhiselt vahendeid.
2010. a juuli seisuga on Antsla vallal rahalisi kohutusi 10 342 068,75 krooni ulatuses. Mainitud summa ei takista vajadusel kohustuste summat suurendada.
24 Antsla valla arengukava 2011-2024
ÜLDINE HINNANG ANTSLA VALLA ARENGUTASEMELE
Valla edasiste arenguvõimaluste kokkuvõte on ära toodud SWOT analüüsis. Selle käigus toodi arengukava töörühmades välja järgmised Antsla valda iseloomustavad omadused, mis on esitatud allolevas tabelis. Tabelisse on koondatud kõikide töörühmade (v.a Ettevõtlus ja tööhõive) poolt koostatud analüüsid.
Tabel 2. Antsla valla SWOT analüüs.
TUGEVAD KÜLJED NÕRGAD KÜLJED
Antsla vald asub looduslikult atraktiivses Finantside vähesus (elukeskkonna kohas ning puhtas keskkonnas arendamine pidurdub) Väikelinna eelised (linnas küllaldane Elanikkonna vananemine ja selle kiire rohealade olemasolu, teatakse üksteist, kahanemine (maksubaasi alanemine, pole turvaline keskkond) enam inimesi, kes loodavaid teenuseid Looduslikud ujumisvõimalused Antslas, tarbivad) Vana-Antslas, Kobelas, Ähijärvel, Tsoorus Vallasisene tsentraliseerumine (veelgi Muusikakool Antslas süvenev ääremaastumine) Kutse- ja täiskasvanuhariduse pakkumine Elektrivarustuse kvaliteet (voolu sage vallas (Vana-Antsla) ning täiskasvanute kõikumine ning katkestused koolitus Antsla Gümnaasiumis Teede olukord (külades ja linnatänavad): Heal tasemel ja sõbraliku keskkonnaga tolmune elukeskkond Antsla Gümnaasium, kus tegutseb Transport õhtustel aegadel vähene õpilasesindus ja huviringid (pärast kella 18.00 puudub – takistab Lasteaed hea asukohaga eelkõige laste huviringide tegutsemist) Hariduses kvalifitseeritud pedagoogiline Vaba aja veetmise võimaluste vähesus ja kaader puudulik piirkondlik kättesaadavus Hea õpilastransport õppeaasta kestel (inimestel pole soovi asuda elama valla Korraldatakse palju üritusi valla erinevates äärealadele) piirkondades Maapiirkondade eakamatel inimestel on Toimub aktiivne seltsielu valla erinevates elukondlike teenuste kättesaadavus piirkondades raskendatud (halb) - (inimlik aspekt + Tsooru Rahvamaja, kus tegutsevad ääremaade lõplik tühjenemine) huviringid ja noortetuba Toidukaubanduse monopoolsus (kõrged Antsla Kultuuri- ja Sordikeskus, kus hinnad, eelkõige aga väike valik) suured tegutsevad huviringid, spordisaal on avatud ka kütusekulud kohalikel inimestel sobilikuma õhtustel aegadel toidukauba otsingutel Iga valdkonna huviring on esindatud Inimeste passiivsus ja vähene Vallas tegutsevad aktiivselt mitmed ettevõtlikus (madal osalemine igal tasandil kodanikuühendused üritustel / ettevõtmistel) Antsla vallas toimuvad traditsioonilised Puudulik koostöö - erinevate üritused ühiskonnagruppide vahel Külaliikumise elavnemine, kogukonna Info olematu liikumine (elanikud pole vaimu tekkimine kursis vallas toimivaga, sageli saadakse
25 Antsla valla arengukava 2011-2024
Vallas on inimesi, kes on võimelised otsustatust teada mitu kuud hiljem, puudub korraldama nii kohalikke kui vabariiklikke regulaarne vallaleht) üritusi Infopunkti, infostendide puudumine Valla toetus spordi- ja kultuuriüritustele Erinevad infolevitamise meetodid Innovaatilised inimesed - inimesed, kes Korrastatud puhkealade vähesus tahavad midagi ära teha (inimesed puhkavad mujal, ressursid lähevad Valla keskuses (Antslas) on piisavalt palju mujale) erinevaid teenusepakkujaid: apteek, toitlustus, Laste mänguväljakute puudumine, autoremont vähesus - lapsed on tõrjutud pärast lasteaeda Antsla linnas on kohvikud, kus kodudesse korraldatakse erinevaid üritusi Linnas on palju heakorrastamata alasid - Teed on Antslast suuremate keskusteni visuaalne risustatus head, teedevõrk on hea Omandiküsimused (koostöö), omanikud Jäätmemajandus on hästi korraldatud - ei luba oma maadel suusatada (Kaikamäe) jäätmejaam, pakendikonteinerid Noortetuba Antsla KSK-s tegutseb Kiirabi on kohapeal, samuti päästeamet ja muusikakooliga ühes hoones, mis takistab politsei: teenused on kiirelt kättesaadavad mõlemapoolset tööd Raamatukogud: Antslas, Tsoorus, Kobelas, Antsla KSK noortetoa sisustus vana Haabsaares koos internetipunktide ja WiFi Infokommunikatsiooni- ja tehniliste aladega vahendite vähesus ning puudumine (Antsla Antsla vallas töötab noorsootöötaja ja Tsooru noortetoas) Tegutsevad noorte organisatsioonid: Omaalgatuse ja vastutusvõime vähesus Noored Kotkad, Kodutütred, noored tegutsevad kodanike seas Antsla EKB Koguduses Finantspiirangud noorte tegevusteks Noortel on tahe ja soov midagi teha (ürituste ja tegevuste korraldamisel) Noorte tegevusi toetavad Aastaringseks vaba aja veetmiseks kodanikuühendused ja eraettevõtjad vähesed võimalused (ruumid tegevusteks) Antsla linnas on jõusaal Puuduvad kergliiklusteed (Kobelasse, Antsla linnas on valgustatud ja asfaltkattega Kraavile, Vana-Antslasse jne) korvpalliplats Antsla Gümnaasiumi lähedal ohtlik Staadioni olemasolu liiklus (puuduvad tähistatud ülekäigurajad Sportlikeks tegevusteks on olemas jms) võimalused ja head juhendajad Antsla bussijaam (pole kohta, kus bussi Tugevad, omal alal pädevad kollektiivide oodata, ebaatraktiivne) juhid Kultuuri- ja spordivaldkonna Suured ruumid, mida saab ürituste koordineeritud juhtimise puudumine vallas. korraldamiseks ja huvitegevuseks kasutada Korralike ja väljaehitatud Korralik laululava spordiväljakute puudumine Ruumide tasuta kasutamise Terviseraja puudumine Kiire internetiühendus Spordi-ja kultuurivahendite puudumine Perearstid Antslas olemas Ruumide (nt spordisaal) ebaefektiivne Koduõendus kohapeal kasutamine (koostöö puudumine kooliga) Massaažiteenus Tunnustuse puudus, tunnustamatus Hambaravi Antslas ja Vana-Antslas Töökohtade piiratud valik Avalikult kasutatav saun Antslas Kitsas erialade valik kutsekoolis Hooldekodu Antslas (täiendõppena) Sotsiaalkortereid momendil piisavalt Kutsekooli keskkond madala tasemega Päevakeskus psüühiliste erivajadusega Perede materiaalsed võimalused
26 Antsla valla arengukava 2011-2024 isikutele Koolitoit Koduhooldus Antsla ja Rimmi piirkonnas Korrastamata staadion, Naabri ja omastehooldus külades sportimistingimused ei vasta nõudlusele Praegune vanem põlvkond tööharjumusega Suhtlemisvaegus eakatel ja endaga suhteliselt hästi hakkama saav Hooldekodu kohti pole piisavalt Eakate päeva- ja hoiukeskuse puudumine Eakatel kehvad elamistingimused eramajades Apteeki ja raamatukokku ratastooliga ligipääsu puudumine Pesupesemise võimaluse puudumine Tööpuudus ja pikaajaliste töötute väga suur arv Mitteametlik töötamine Alkoholism Süvenev sotsiaalne abitus Üksikute abitute meeste suhteliselt suur arv, suur üksikemade arv Külakeskustes puudub avalikult kasutatav saun Sotsiaalkorterid erivajadustega isikutele puuduvad Lastekodudes palju Antsla valla lapsi, kes on vajalik korteriga kindlustada lähema 10 aasta jooksul Õpilaskodu puudumine (kui ka tulevikus arvestatakse gümnaasiumi klassidega ja kaugemalt valda tulevate õpilaste majutamisvõimalustega) VÕIMALUSED OHUD
Muusikakool - huvihariduse olemasolu Sotsiaalne kihistumine elukoha valikul Investeeringute kadumine Tekkinud külakeskuste edasiarendamine Inimesed loodavad liialt vallale - (paremad tingimused ühistegevuseks) (muutuvad veel enam passiivsemaks) Kogukonnateenuste pakkumine MTÜ-de Ettevõtluse hääbumine - kaovad poolt viimasedki töökohad Turvalisus - päästeamet, kiirabi, politsei – Elanike väljaränne jätkub positiivne mõjutaja elukoha valikul Sündivus väheneb veelgi Kaunis, puutumatu ja metsik loodus - Puudub huvi elada vallas - elanikkonna (puhkekohad, turismi areng) kahanemine ei peatu Vabad elamispinnad (korterelamud), aga ka Puudub huvi ühistegevuseks - tühjalt seisvad taluhooned passiivsuse suurenemine Valla reklaamimine ja imago kujundus Kuritegevuse kasv Igakuiselt toimetatav ja informatiivne valla Vähene ettevõtlikkus leht Looduskeskkonna halvenemine, Arengukavas kokkulepitust kinnipidamine puhkealade vähesus
27 Antsla valla arengukava 2011-2024
Kalakasvatuse arendamine (töökohad, Intensiivistuv põllumajandus heakorrastatud keskkond) Poliitilised erimeelsused, koostöö Privaatsus - hajaasustus (palju vaba ruumi vähenemine uutele elanikele) Massikommunikatsiooni pealetung Vaba tööjõud - võimalused investeeringuks Arenguvõimaluste puudumine Alternatiivsete tegevusalade arendamine, „Õpitud abitusega“ perekonnad jäävad, võimalus arendada naturaalmajandust, sh „tugevad“ pered lahkuvad käsitöö, mahepõllundus (töökohad + Nõrgad peretraditsioonid tervislikum tooraine ---> raha jääb valda, uute Ettevõtlike inimeste, spetsialistide, ettevõtete teke) õpetajate ja noorte väljaränne Aktiivsete inimeste tunnustamine Noored ei näe eduelamusi ja neil pole Spordi- ja vaba aja veetmise võimaluste tahtmist naasta pärast õpinguid kodukohta arendamine Massimeedia peletab noori väiksematest Raudtee (kaubaliikluse intensiivistumisel kohtadest eemale võimalikud investeeringud) Kohalike omavalitsuste kõikuv tulubaas, Vana-Antsla mõis, Lepistu koolihoone - millega seoses EU projektide kättesaamatus (renoveerimisel otstarbeka kasutuse leidmine - Haridusreform töökohad) Maakonnas rahaline killustatus riigi Elanike, eelkõige noorte suundumine maale poolt (uus trend), noorte maale meelitamine Riigi olematu regionaalpoliitika Kaugtöövõimaluste loomine Massikultuuri areng Erinevate institutsioonide koostöö Linna kesksus tõmbab maarahva endale arendamine - suurem koostöö loob soodsama Ringitasud ohustavad laste osavõttu keskkonna ning paremad võimalused huviringidest efektiivsemaks arenguks Traditsioonide katkemine Projektid (läbi projektide lisavahendite Looduskaitsealased piirangud toomine piirkonda) ehitamisele Noorte ettevõtlikkuse arendamine läbi Ei teki tootmist ega tööstust, mis annaks projektide (tööbörsi loomine, kogukonna piirkonna inimestele tööd aitamine, „Lahe Koolipäev“ jt), aktiivsete Haldusreform noorte tunnustamine Käesolevas arengukavas kavandatud Tervislike (sportlike) eluviiside arendamine tegevused jäävad ellu viimata Noorte kaasamine valla arengusse (noortevolikogu loomine) Koostöö eraettevõtjate ja 3. sektoriga Kogukonna vabatahtlike kaasamine noorsootöösse Piirkonna noortele interneti koduleht ja noorterubriigi loomine valla lehes Osalemine rahvusvahelises ja riigisiseses noorsootöös Koostöö õpilasesinduste ja T.O.R.E.-ga Koostöö naabervaldadega Noorte ümarlaua loomine Iga-aastased noortelaagrid (Kaika ja Ähijärve kant kui noortelaagrite korraldamise koht) Töövarju päeva traditsiooni elluviimine, ka
28 Antsla valla arengukava 2011-2024
vanuses 18+ noorte seas Ühendatud õppekeskus (üld-, kutseharidus- ja täiskasvanute koolitus) Valdade ja koolide vaheline koostöö (liigub õpetaja, mitte laps) Linda Rahvamaja - tegevuse taastamine Traditsioonide jätkamine Koostöö erinevate seltside vahel Valikuvõimalus - võimalus valida erinevate ürituste vahel Meililist - võimalus koostööks ja infovahetuseks Piirkonna keskuste väljaehitamine, noortekeskuste loomine
Kokkuvõtteks võib öelda, et Antsla valla tugevad küljed on peamiselt seotud kauni elukeskkonna ja suhteliselt hea infrastruktuuriga. Potentsiaalseks tugevuseks on ka vabade elamispindade ja investeerimisvõimaluste olemasolu.
Suurimaks nõrkuseks on töökohtade vähesus ja sellest tulenev vallaelanike arvu kiire kahanemine. Valla arendustegevuses on puuduseks oma võimalustest mitteteavitamine. Puuduseks on ka igasuguse informatsiooni aeglane kulgemine.
Võimalustena nähakse elanike aktiivsuse kasvu ning soovi osaleda aktiivsemalt oma elukeskkonna kujundamisel. Võimaluseks on läbi parema kommunikatsiooni ja kohaturunduse peatada elanike väljaränne ning see isegi kasvule pöörata.
Ohtudena tuuakse esile elanikkonna jätkuvat kahanemist ja veelgi süvenevat passiivsust. Mainitakse ka majanduskriisi võimalikku jätkumist ja sellest tulenevalt valla tulubaasi vähenemist, mis omakorda vähendab investeerimisvõimalusi.
29 Antsla valla arengukava 2011-2024
ANTSLA VALLA MISSIOON 2024
ANTSLA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS TEGUTSEVAD SELLE NIMEL, ET INIMESED SOOVIVAD ANTSLA VALLAS ELADA
VISIOON 2024
OMAVALITSUS Rahvaarvult tänasest suurema Antsla valla elanikud on rahul piirkonnas pakutavate teenuste ja töökohtadega, mille kättesaadavuse kindlustab ökonoomselt toimiv transport. Mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi osutavad toimivad puhkealad, rahvamajad, noorteklubid ja seltsimajad. Koostöös kodanikeühendustega ning infotehnoloogia võimalusi kasutades on valla juhtimisse, otsuste kujundamise protsessi ja aktiivsemasse seltsi- ja kultuuriellu kaasatud enamus elanikkonnast.
INIMENE Antsla valla inimene on tervislike eluviisidega, positiivse ellusuhtumisega, omaalgatuslik, koostööaldis ning kultuurilist identiteeti kandev. Vallas on võimalused igas eas inimestele enesearendamiseks, omaalgatuslikeks tegevusteks ja vaba aja veetmiseks. Kõigile valla elanikele on tagatud sotsiaalne kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Terviseedenduse tulemusena on vallas tagatud tervist säästev ja tervislik elukeskkond, ennetades haigusi ja nendega kaasnevat kahju. Antsla vallas on gümnaasium, lasteaed, kutsekool, muusikakool ning sellest tulenevalt kättesaadav alus-, põhi-, kesk- ja kutseharidus ning täiskasvanute koolitus (täiendõpe).
30 Antsla valla arengukava 2011-2024
ANTSLA VALLA STRATEEGILISED EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2011-2014
Tegevuskava aastateks 2011-2014
Eesmärk 1.Suurenenud teenuste mitmekesisus ning paranenud nende kättesaadavus vallakeskuses ja keskusest kaugemal
Küsitluste ja intervjuude käigus reaalsete vajaduste väljaselgitamine (milliseid tooteid või teenuseid vajatakse) ning nendest teavitamine nii vallas kui kaugemal Andmebaasi loomine vallas tegutsevatest teenusepakkujatest Valla elanike vajaduste väljaselgitamine (kas ja kui palju on vallas inimesi, kellel on elukondlike teenuste kättesaadavus raskendatud, kui sage on vajadus nende teenuste järele ning mil moel need vajadused rahuldatud saaksid) Tegutsemine selle nimel, et elutähtsad teenused nagu kiirabi, päästeamet ja politsei Antslas oleksid olemas (kirjad, isiklik suhtlus jne) Virtuaalse taaskasutuskeskuse loomine Haabsaare raamatukoguhoone rekonstrueerimine ning kasutuseta ruumidele rakenduse leidmine Antsla Gümnaasiumi kapitaalremondi II etapp ( õppe- ning aula-võimla korpuse remont). Keskküttesüsteemi projekteerimine ja renoveerimine. Kooli söökla ja söögisaali remont. Paigaldada turvakaamerad kooli territooriumile ja koridoridesse. Koolihoone A ja B korpuse katuste projekteerimine ja ehitustööd Õpilaskodu rajamine Linda Raamatukogu hoones ehitustööde lõpetamine, koolitusruumi remont, infotehnoloogia- alase tehnika kaasajastamine, elektroonilisele laenutusele üleminek (programmi muretsemine) Tegutseda ööpäevaringse politseivalve tagamise nimel Antsla linnas Ehitada komposteerimisväljak koos puuokste kogumis- ja ümbertöötlemisplatsiga Lusti külas asuva jäätmejaama kõrvale Jäätmemajanduse jätkuv korraldamine eesmärgiga, et kogu vald oleks olmejäätmete kogumise piirkond Antsla linna toidukaubanduses konkurentsi suurendamise nimel tegutsemine.
Eesmärk 2. 2. Mitmekesised vaba aja veetmise ja sportimisvõimalused
Sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste arendamine (nii sise- kui välistingimustes), seal- hulgas selliste võimaluste arendamise toetamine vallakeskusest kaugemal Laste mänguväljakute rajamine ja rajamise toetamine Korraldatakse ja toetatakse kultuuri- ja spordiüritusi, kaasates ettevalmistustöödesse
31 Antsla valla arengukava 2011-2024
kodanikeühendusi ja äriettevõtteid ning tehes koostööd naaberomavalitsustega Toetatakse erinevate huviringide toimimist Toetatakse kodanikeühenduste poolt valla keskuses ja keskusest kaugemal toimuvate ürituste korraldamist ning kodanikeühenduste osalemist erinevates projektides. Eelistades seejuures vaba aja veetmist mitmekesistavaid tegevusi. Toetatakse külakeskuste/seltsimajade rajamist ning tagatakse rajatud külakeskuste kasutuse reguleerimine (kes, kuidas ja mille jaoks, mis tingimustel võib rajatud ja vallale kuuluvaid külakeskusi kasutada) Rajatakse ja tähistatakse valda tutvustav jalgrattarada Kasumetsa terviseraja rajamine. Raja valgustuse väljaehitamine. Rajamasina, lumesaani ning kunstlume tootmise seadmete ostmine Antsla staadioni rekonstrueerimine Antsla kultuurimaja hoone rekonstrueerimistööde lõpetamine koos küttesüsteemi väljavahetamisega
Eesmärk 3. Ettevõtluseks soodne keskkond Antsla vallas
Uurida võimalusi ning vajadusel rajada Antslasse kaugtöökeskus Koostada detailne ülevaade võimalikest tootmispindadest, vabadest maadest ja kinnistutest ning teavitada võimalustest investoreid Ühisturustamise võimalustest teavitamine Ettevõtluse alustamiseks toetuste maksmine Mahepõllumajanduse jm alternatiivsete tegevusalade propageerimine Väikeettevõtluse soodustamine: koolitused kohapeal, väikeprojektid, sihtpakkumised, vastava info levitamine valla lehes ja koduleheküljel
Eesmärk 4. Piirkonna tuntus ja atraktiivsus
Antsla valla korrastamata kruntide omanikele ettekirjutuste tegemine Valla erinevate kohtade korrastamiseks korraldatud talgute toetamine Valla kultuuri- ja koduloo materjalide kogumine, kirjastamine ja eksponeerimine Antsla linna jt suuremate asulate haljastuse korraldamine Koostöös era- ja kolmanda sektoriga turismiinfopunkt- muuseumi loomine Antsla valla mainekujunduskava koostamine Piirkondade teabetahvlite, teeviitade ja külasiltide korrastamine ning loomine Kodukaunistamiskonkursi tingimuste kinnitamine ja konkursi toimumisest teavitamine
Eesmärk 5. Vallas toimib kommunikatsioon
Välja töötada valla kommunikatsiooni- ja koostööstrateegia Kinnitada Antsla valla lehe väljaandmise kord Antsla valla kodulehe uuendamine
32 Antsla valla arengukava 2011-2024
Regulaarselt korraldatakse küsitlusi, saamaks elanikelt tagasisidet erinevate omavalituse ülesannete täitmise osas Elanikkonna teavitamine nende võimalustest enam kaasa rääkida valla arengu määramisel
Eesmärk 6. Eesmärgipärane tegevus valla rahvaarvu suurenemise nimel
Valda elama asuvatele inimestele soodsa infokeskkonna loomine Inimeste ja nende tegevuse tunnustamine. Aasta inimene, aasta tegu Andmebaasi loomine vabadest (müügis olevatest) elamispindadest Üldise ja pikaajalise strateegia väljatöötamine eesmärgiga pöörata elanikkonna vähenemine kasvule. Välja selgitada, mis on peamised eeldused noorte perede maale kolimiseks (mis on selliste perede peamised vajadused ning kuidas vald saaks kaasa aidata nende tingimuste loomiseks) Uutele vallakodanikele (lastele) koos nende vanematega vastuvõtu korraldamine.
Eesmärk 7. Valla eri piirkondade jätkusuutlik areng
Luua süsteem valla eri piirkondade kogukonnavanematest vms, kes vahendaksid kohapealseid probleeme valda ning valla infot kogukonda Uute kasutusotstarvete leidmine Lepistu koolile ja Vana-Antsla mõisale samuti teistele vallas kasutuseta seisvatele hoonetele ja rajatistele. Elukeskkonna parandamine: mänguväljakute, puhkeparkide ja spordiplatside, matkaradade rajamine, olemasolevate korrastamine Linda Rahvamaja rekonstrueerimine. Saali ja lavaosa soojustamine koos akende vahetamisega, elektri ja küttesüsteemide väljavahetamine ning sisustuse ostmine ja paigaldamine.
Eesmärk 8. Ilusas ja puhtas looduskeskkonnas väärtustatakse koostööd ja säästlikku arengut
Valla MTÜde ümarlaudade korraldamine koos KOV esindajaga (volikogu, valitsus) Arendustegevustes ning nende kooskõlastamisel püütakse leida keskkonnasäästlikke ja looduskeskkonda minimaalselt mõjutavaid lahendusi Valla poolt teostatavas arendustegevuses lähtutakse säästva arengu põhimõtetest, samuti antakse vastavat nõu Tiheasustusalasid planeeritakse olemasolevate asustusalade laiendustena, et hajaasustus ja privaatsus ülejäänud aladel säiliks Maastikku risustavate hoonete lammutamine või taastamine Veekogude seisundi parandamine, veemajandusprojektide teostamine Inimeste keskkonnateadlikkuse edendamine ürituste jms teavitustegevuste kaudu Leitakse võimalusi puhkekohtade väljaehitamiseks ka väljaspool Karula rahvusparki Koostöö Keskkonnaametiga (Karula rahvuspark) Olulisemate seadusandlike aktide ettevalmistamisest teavitatakse eelnevalt ka laiemat üldsust
33 Antsla valla arengukava 2011-2024
Eesmärk 9. Kvaliteetselt toimiv infrastruktuur on kättesaadav kõigile vallaelanikele
Uurida, millised oleksid raudtee kasutamise võimalused (valla huvidest lähtuvalt) Toetada valla elanikke suhtluses suurmonopolidega (Eesti Energia jne) parema kvaliteediga teenuse tagamiseks Vald tagab kõigile vallaelanikele ja kõigil aastaaegadel autoga ligipääsu oma koju Leitakse võimalus tolmutõrjeks kõige kriitilisemates kohtades valla teedel Koostöös naaberomavalitsuste ja maavalitsustega parandada ühistranspordi kitsaskohti Munitsipaalelamufondi loomine Kergliiklusteed Antslast Vana-Antslasse, Kobelasse, Kraavile ja Lusti külla Pärast Antsla linna vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamist rekonstrueerida kõik Antsla linna läbivad riigimaanteed koos kõnniteede väljaehitamisega Antsla linnas parandada parkimisvõimalusi Kogu valla haldusterritooriumi hõlmava riskianalüüsi koostamine Antsla linna tänavate mustkatte alla viimine ning kõnniteede renoveerimine. Antsla linna sadeveekanalisatsiooni ehitamine (I etapp Kooli tee - Põllu - Posti - Pargi tänavad)
Eesmärk 10. Arenenud ettevõtlikkus, omaalgatus ja vabatahtlik töö
Võrumaa Noorte Tööbörsi arendamine Antslas Talgute korraldamine ja läbiviimise toetamine Noorte tunnustamine Koostöö teiste noorteklubidega Noorte ümarlaua loomine Messidel osalemine Töövarju päeva traditsiooni elluviimine kaasates vanuses 18+ noori Koostöö kodanikeühendustega ja ettevõtjatega Antsla valla kaasamisstrateegia koostamine ning seda järjepidevalt rakendades inimeste passiivsuse vähendamine
Eesmärk 11.Arenenud tervise-ja rahvasport
Antsla valla noorte osalemine skate- pargi rajamisel Mänguväljakute rajamisel on kaasatud noored ja vabatahtlikud Tervisepäevade korraldamine Spordivahendite ostmine Noorte aktiivne osalemine sportlikel üritustel ja ürituste läbiviimisel
34 Antsla valla arengukava 2011-2024
Eesmärk 12.Noorte eeskujud, motiveeritud noorte juhendajad
Noorteliidrite koolituste korraldamine ja toetamine Koostöö õpilasorganisatsioonide ja T.O.R.E.-ga („Tugiõpilaste Oma Ring Eestis“ liikumine) Kogukonna vabatahtlike kaasamine noorsootöösse
Eesmärk 13.Noorte vähene passiivsus
Noorteklubide tegevuse aktiviseerimine Rahvusvahelise noorsootöö arendamine Noortele ja lastele laagrite ning erinevate ürituste korraldamine ja nende toetamine Alternatiivsete huvidega noorte kokkusaamiste korraldamine Noorte huvialategevuste arendamine
Eesmärk 14. Noorsootöö valdkonna tähtsustamine
Noorte interneti kodulehe loomine ja haldamine, noorterubriik valla lehes Rahulolu uuringute läbiviimine noorte seas Noortetubade kaasajastamine infotehnoloogiliste ja meelelahutuslike vahenditega Noorsootöö arengukava koostamine Noorte mittetulundusühingu loomine Koostöö naabervaldade noorteühenduste ning koolide ja lasteaiaga
Eesmärk 15. Arenenud tervisekasvatus
Valla ühisüritused alkoholivabaks Suitsuandurite igasse kodusse paigaldamise propageerimine Rajada üldkasutatavad saunad külakeskustesse
Eesmärk 16. Erinevate teenuste parem kättesaadavus
Koostöös erasektoriga ehitada apteeki kaldtee Valla bussi tihedam liikumisgraafik (koolivälisel ajal) Antsla Linnaraamatukokku ehitada lift Selgitada välja vajadus sotsiaal-invabussi järele
35 Antsla valla arengukava 2011-2024
Eesmärk 17.Mitmeksistunud ja tulemuslikud sotsiaalteenused
Noorte perede nõustamine Rajada valda pesuköök Erivajadusega noortele oma kodu rajamise toetamine Sisustada sotsiaalkorter erivajadustega inimestele Vanurite päeva- ja hoiukeskus Hooldekodu 40 kohaliseks Tervisekeskuse teenuseliikide laiendamine ja kvaliteedi parandamine vastavalt asutuse arengukavale
Eesmärk 18. Erinevad koolitused valla elanikele
Töötutele enesekehtestamise jm kursuste/koolituste korraldamine Arendada välja tugiisikute võrgustik (inimeste koolitus) Täiskasvanutele ja noortele ning erivajadusega inimestele enesetäiendusvõimaluste loomine Üldharidus- ja kutsekoolis kaasaegsete õppetingimuste loomine Ettevõtluse suurendamiseks vajalike koolituste korraldamine
36 Antsla valla arengukava 2011-2024
LÕPPSÕNA
Käesolev Antsla valla arengukava on koostatud protsessis osalejate teadmistest ja arusaamistest lähtuvalt. Mitmed Antsla valla elanikud on läbi töögruppide panustanud arengukava koostamisse oma aega ja teadmisi. Valla jätkusuutlikkuse huvides on oluline aastatel 2011-2024 käivitada tegevusi, mis kaasavad vallas elavaid inimesi ja siin tegutsevaid organisatsioone strateegiliste otsuste tegemisel ning tulemuste tagasisidestamisel avalikkusele. Kuid kõige problemaatilisemaks valdkonnaks on valla elanikud, eelkõige nende arvu kiire kahanemine. Tuleb välja töötada ja rakendada meetmeid elanikkonna vähenemise peatamiseks. Seejuures tuleb jätkata ka teiste valdkondade, nagu haridus, kultuur, tervisesport, transport arendamist. Samuti on oluline jätkata käesoleva arengukava iga-aastast ajakohastamist ning erinevate tegevuste korrigeerimist juhul, kui mõnes valdkonnas pole arengud nähtavad.
Antsla valla arengukava on üks paljudest omavalitsuse dokumentidest, mis tuleb koostada ja vastu võtta seadusandlusest tulenevalt. Viimastel aastatel on arengukava olulisus suurenenud seoses võimalusega taotleda lisavahendeid läbi erinevate projektide. Eelmiste Antsla valla arengukavade elluviimisel on osaliselt tähelepanuta jäänud arengukavas kokku lepitud väiksemad ning esmapilgul ehk vähemolulisemad tegevused. Need on valdavalt tegevused, mis suuri lisaressursse ei nõua, küll aga suuremat panustamist ametnike, allasutuste töötajate, volikogu liikmete ning valla elanike poolt.
37 Antsla valla arengukava 2011-2024
ARENGUKAVA TÄITMISE HINDAMINE
Arengukava täitmise tulemuslikkust hinnatakse tegevustulemuste iga-aastase analüüsiga, mille põhjal antakse Antsla Vallavolikogu poolt arengukava täitmisele hinnang. Ühtlasi tehakse ettepanekud arengukava realiseerimise tarvis valla eelarveliste vahendite kasutamiseks.
Hinnangu andmise järel otsustab vallavolikogu arengukava muutmise vajaduse. Arengukava esitatakse vallavalitsuse poolt volikogule iga aasta septembris. Kui volikogu peab arengukava muutmist vajalikuks, teeb ta vallavalitsusele ülesandeks kuulutada välja arengukava uue redaktsiooni avalik väljapanek. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peab volikogu iga aasta 1. oktoobriks läbi vaatama arengukava ja vajadusel kinnitama arengukava uue redaktsiooni. Volikogu poolt kinnitatud uue arengukava redaktsioon avalikustatakse valla veebilehel ja see edastatakse vastavalt seadusele Siseministeeriumile ja Võru maavanemale.
NÄITAJAD ARENGUKAVA TÄITMISE HINDAMISEKS
Statistilised näitajad: - rahvastiku vanuskoosseis - tulumaksu laekumine elaniku kohta aastas - lasteaiakohtade arv suhtarvuna 2…6-aastaste laste koguarvu - Antsla Gümnaasiumis õppivate laste arv suhtarvuna õpilaste koguarvu - raamatukogu külastusi elaniku kohta aastas - huviringides osalevate elanike, sh laste, arv suhtarvuna elanike/laste koguarvu - perearsti külastusi elaniku kohta aastas - energiakulu avalikus sektoris elaniku kohta aastas - tolmuvaba kattega teede/tänavate pikkus suhtarvuna teede/tänavate kogupikkusesse - delegeeritud avalike teenuste osutamiseks eraldatav summa ühe elaniku kohta - sotsiaalne sidusus (nt inimeste osalemine kodanikeühendustes ) Statistilised näitajad esitab vallavalitsus igal aastal majandusaasta aruandes.
Elanike rahulolu näitajad: - elukeskkonna kvaliteet, sh turvatunne - sobivate töökohtade olemasolu valla territooriumil - avalike ja erateenuste kättesaadavus/kvaliteet - heakord, sh jäätmemajanduse korraldus - ühistranspordi ja kergliikluse korraldus - vaba aja veetmise võimalused (sport, kultuur jm huvitegevused) eri vanusegruppidel - riskirühmade toimetulek
Rahulolu näitajad esitab vallavalitsus, kasutades võimalusel küsitlusfirma teenust. Taolised küsitlused korraldatakse iga kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aasta algul ning esitatakse ka Antsla valla majandusaasta aruandes.
Lisaks eelmainitule jälgitakse seda, milliseid tegevusi on hakatud ellu viima Antsla valla strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
38 Antsla valla arengukava 2011-2024
LISA 1 Kultuurimälestised Antsla vallas
(väljavõte kultuurimälestiste riiklikust registrist 28.10.2010)
jrk. Nimi Aadress Mälestise liik nr. 1Vabadussõja mälestussammas Antsla linn, T-70 ajaloomälestis Antsla-Vaabina 2Vana-Antsla mõisa rehi, 19 saj. II pool Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Kuivati 3Vana-Antsla mõisa tall, 19 saj. I pool Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis
4 Vana-Antsla mõisa meierei, 19 saj. II pool Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Järvetare 5 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 3, 18/19 saj. Vana-Antsla alevik arhitektuurimälestis
6 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 2, 19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Tohtrimaja 7 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 1, 19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Moonamaja 8 Vana-Antsla mõisa keldriga kuivati, 19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Kolme-Tamme 9 Vana-Antsla mõisa ait 2, 18 saj. II pool Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Kolme-Tamme 10 Vana-Antsla mõisa ait 1, 18 saj. II pool Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis
11 Vana-Antsla mõisa valitsejamaja, 18 saj. II pool Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis
12 Vana-Antsla mõisa kärnerimaja, 19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis
13Vana-Antsla mõisa vesiveski, 19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis
14 Vana-Antsla mõisa kelder, 19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Mõisa 15 Vana-Antsla mõisa piirdemüürid, 19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis
16 Vana-Antsla mõisa väravapostid, 19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Mõisa 17 Vana-Antsla mõisa park Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Mõisa 18 Vana-Antsla mõisa peahoone, 18/19 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Mõisa 19Antsla linnuse säilmed, 15 saj. Vana-Antsla alevik, arhitektuurimälestis Mõisa 20Tsooru mõisa möldrimaja, 19 saj. Tsooru küla, arhitektuurimälestis Tuuleveski
39 Antsla valla arengukava 2011-2024
21Tsooru mõisa tuuleveski, 19 saj. Tsooru küla, arhitektuurimälestis Tuuleveski 22Tsooru mõisa park Tsooru küla, arhitektuurimälestis Pargitalu 23Tsooru mõisa ait, 19 saj. II pool Tsooru küla, Aida arhitektuurimälestis
24 Kalmistu Ähijärve küla, Sarik- arheoloogiamälestis Siimani 25Antsla vasallilinnuse kultuurkiht Vana-Antsla alevik, arheoloogiamälestis
26 Kivikalme "Kabeliase", "Kirikuase Rimmi küla, Ivaski- arheoloogiamälestis Karli 27Kalmistu "Matuseaid" Rimmi küla, Ivaski- arheoloogiamälestis Karli 28 Kalmistu Rimmi küla, Linnuka arheoloogiamälestis
29Kivikalme "Kirikuase" Kollino küla, Lüüsi arheoloogiamälestis
30 Kalmistu "Kalmemägi", "Kirikuase" Villaliina tn 9 // arheoloogiamälestis Diana 31 Graafika "Kena koht ka", C. Klar (pehmelakk) Lusti küla, Algkool- kunstimälestis lasteaed 32Akvarell "Orhideed", A.Vint (guašš) Lusti küla, Algkool- kunstimälestis lasteaed 33 Akvarell "Sinililled", M.Leis, 1975 (akvarell) Lusti küla, Algkool- kunstimälestis lasteaed 34 Maal "Ööliblikas", J.Palm, (õli, lõuend) Lusti küla, Algkool- kunstimälestis lasteaed 35 Maal "Õitsev maa", K.Kaasik, 1972 (õli, lõuend) Lusti küla, Algkool- kunstimälestis lasteaed 36 Maal "Valgus", L.Lapin, 1975 (õli, lõuend) Lusti küla, Algkool- kunstimälestis lasteaed 37 Maal "Suvemaastik", T.Vint, 1973 (õli, lõuend) Lusti küla, Algkool- kunstimälestis lasteaed 38 Maal "Lõuna-Eesti maastik", R.Sepp, 1946 (õli, Linda Rahvamaja kunstimälestis lõuend) 39Maal "Loojang", L.Siim, (õli, lõuend) Linda Rahvamaja kunstimälestis
40 Hauasammas Jaan Antsovi haual, E.Taniloo, 1976 Antsla linn, kunstimälestis (graniit) Metsakalmistu 41Tornikell, 1893 (pronks) Kraavi küla, kirik kunstimälestis
42 Laelühter, 18.saj. II pool (pronks, kristall) Kraavi küla, kirik kunstimälestis
43 Harmoonium, USA töö, 19/20.saj. (puit, metall) Jaani tn 24, kunstimälestis EEKBKL Antsla palvela
40 Antsla valla arengukava 2011-2024
44Karikas, 20.saj. (valge metall) Jaani tn 24, kunstimälestis EEKBKL Antsla palvela 45Küünlajalg, 20.saj. (kollane metall) Jaani tn 24, kunstimälestis EEKBKL Antsla palvela 46Küünlajalg, 20.saj. (kollane metall) Jaani tn 24, kunstimälestis EEKBKL Antsla palvela 47 Harmoonium, A.S. J.Estey&Co, 19. saj. Soo tn 9, EELK kunstimälestis (puit,metall) Antsla palvela 48Küünlajalg, 19.saj. (vask, hõbetatud) Soo tn 9, EELK kunstimälestis Antsla palvela 49Küünlajalg, 19.saj. (vask, hõbetatud) Soo tn 9, EELK kunstimälestis Antsla palvela 50II maailmasõjas hukkunute ühishaud Litsmetsa küla, ajaloomälestis Antsla metskond 6 51II maailmasõjas hukkunute ühishaud Tsooru küla, Tsooru ajaloomälestis keskus 52 Tsooru (Lepistu) ministeeriumikooli hoone Roosiku küla, ajaloomälestis Lepistu kool 53 Kraavi kalmistu Kraavi küla ajaloomälestis
54Kraavi kihelkonnakooli hoone Kraavi küla, Kooli ajaloomälestis
55Kaika kalmistu Kaika küla ajaloomälestis
56 Antsla Metsakalmistu Taberlaane küla, ajaloomälestis Antsla kalmistu 57II maailmasõjas hukkunute ühishaud Taberlaane küla, ajaloomälestis Antsla kalmistu
41 Antsla valla arengukava 2011-2024
LISA 2
ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS MOODUSTATUD TÖÖGRUPID JA NENDE LIIKMED
Haridus Majandus ja tööhõive Tiit Tõnts Kurmet Müürsepp Heinar Kool Roman Provotorov Talvo Kont Taimi Hillak Ly Kalmet Gert Goršanov Hele Angerjärv Silver Visnapuu Kaili Preismann Ivo Anton Ene Jõgi Kalev Allas Jarek Jõela Lehar Neve Kertu Reva Terje Kuusik Juhan Härra Rene Tarend
Töö Noortega Sotsiaal ja meditsiin Kertu Reva Ülle Lehtsalu Kaia Pruuli Krista Reva Liivia Rebane Lea Jõevere Alvar Paal Üllar Salumets Janek Paeglis Aino Rimm Kert Kaelep Merike Prätz Elin Kroon Inga Taal Liis Tenno Leili Väisa Peeter Lemats Piirkondlik areng ja infrastruktuur Ustav Allas Kultuur ja sport Kalle Nurk Kalle Nurk Liana Allas Marika Lalin Malle Kodu Liivia Rebane Kaili Preismann Viljar Nummert Annika Kõrvoja Jaanus Kala Ena Drenkhan Janek Paeglis Kalmer Kallion Celia Roose Elmo Kronberg Kalmer Kallion Enn Vasar Gert Goršanov Meelis Kuus Lilian Freiberg Kalev Joab Lauri Keerov Liana Allas
42