ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2011-2024 Antsla Vallavalitsus 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 ASEND JA LOODUSKESKKOND 4 AJALOOLINE ÜLEVAADE 5 ANTSLA VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2008-2010 6 ANTSLA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED 7 VÕIMALIKUD ARENGUD ANTSLA VALLAS 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 8 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 13 MAAKASUTUSE STRUKTUUR JA KINNISVARATURG 16 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA KESKKONNATINGIMUSED. 17 HARIDUS, VABA AEG, TERVIS JA SOTSIAALNE KAITSE 19 FINANTSOLUKORD 21 ÜLDINE HINNANG ANTSLA VALLA ARENGUTASEMELE 26 ANTSLA VALLA MISSIOON JA VISIOON 2024 31 ANTSLA VALLA STRATEEGILISED EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2011-2014 32 LÕPPSÕNA 37 ARENGUKAVA TÄITMISE HINDAMINE 38 TABELITE, JOONISTE JA LISADE LOETELU Tabel 1. Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2006- 2009 ning prognoos 2010-2012 7 Joonis 1. Antsla valla asulad ja nende rahvaarv 2010 juuli 8 Joonis 2. Antsla valla elanike arvu dünaamika 1979- 2010 9 Joonis 3. Antsla valla rahvastikusündmuste dünaamika aastatel 2000–2009 10 Joonis 4. Antsla valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur juulil 2010 11 Joonis 5. Vanuskoosseis (%) ja selle muutumine aastatel 1997-2010 12 Joonis 6. Antsla valla maksumaksjate arvu dünaamika 13 Joonis 7. Registreeritud töötute arv Antsla vallas 2005 - 2010 14 Joonis 8. Keskmise brutopalga dünaamika Eestis ja Antsla vallas, kroonides 15 Joonis 9. Tulumaksu laekumine Antsla vallas elaniku kohta aastas kroonides 15 Joonis 10. Maa jaotumine kasutuse alusel 16 Joonis 11. Antsla valla kõigi kinnistute ostumüügitehingute arv ja koguväärtus 2006-2009 17 Joonis 12. Antsla valla tulumaksu laekumised kuude lõikes 2004-2010 22 Joonis 13. Maksumaksjate keskmine arv Antsla vallas 2004- 2010 22 Joonis 14. Keskmine brutopalk Antsla vallas 2004-2010 23 Joonis 15. Antsla valla 2009.a eelarve tulude struktuur 23 Joonis 16 Investreeringud valla poolt hallatavatesse ning valla omanduses olevatesse objektidesse 2005-2010 (2010 - eelarve alusel). 24 Joonis 17. Antsla valla 2009.a eelarve struktuur valdkondade kaupa 25 Tabel 2. Antsla valla SWOT analüüs. 26 LISA 1 Kultuurimälestised Antsla vallas 39 LISA 2 Arengukava koostamiseks moodustatud töögrupid 41 Antsla valla arengukava 2011-2024 SISSEJUHATUS Antsla (tol ajal Vana-Antsla) vald kohaliku omavalitsuse üksusena moodustati 1919. aastal. Koos Nõukogude võimuga saabunud külanõukogu perioodil 1940-1990 administratiivüksuse piirid oluliselt ei muutunud. Taas sai Antsla vald omavalitsusliku staatuse juunis 1991. Sellega kaasnesid demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganid, kelle ülesandeks said kohaliku elu küsimuste lahendamine. Omavalitsuse arengueesmärkide saavutamise üheks eelduseks on kohaliku omavalitsuse arengukava, millega luuakse raamistik tuleviku kujundamiseks ning selle elluviimise tarvis ressursside paigutamiseks. Tegemist on pika ja lühiajalise arengu eesmärke määratleva ning selle elluviimise võimalusi kavandava dokumendiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes peab kohaliku omavalitsuse arengukava sisaldama majandusliku, sotsiaalse, loodusliku ja kultuurilise keskkonna analüüsi, mis tasakaalustatult arvestab arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele ning omavalitsusüksuse eelarve koostamisele. Tulenevalt seadusest on arengukava ajaline ulatus vähemalt kolm eelseisvat eelarveaastat, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Antsla vallal on varalised kohustused aastani 2024, mistõttu käesolev arengukava käsitleb periood just selle ajani. Käesoleva arengukava koostamiseks moodustati kuus eri valdkonna töörühma kokku 52 liikmega (LISA 2). Töörühmadesse olid kaasatud inimesed erinevatest sektoritest: volikogu liikmed, omavalitsustöötajad, allasutuste juhid, ettevõtjad ning kodanikeühenduste esindajad. Eelnevalt oli töörühmadele koostatud ülevaade valla hetkeolukorrast. Koosolekutel analüüsiti toimunut ja võimalikke edasisi arenguid. Valla sise- ja väliskeskkonna muutusi arvesse võttes koostati iga valdkonna kohta eraldi SWOT analüüs. Püstitati olulisemad eesmärgid ning ülesanded nende täitmiseks. Antsla valla arengukava koosneb sisukorrast, jooniste nimekirjast, sissejuhatusest, olukorda analüüsivast osast, visioonist, missioonist ning lähiaastate strateegilistest eesmärkidest ja tegevustest nende saavutamisel. Käesolev arengukava koostati perioodil märts - oktoober 2010. 3 Antsla valla arengukava 2011-2024 ASEND JA LOODUSKESKKOND Antsla vald asub Kagu-Eestis, Võru maakonna lääneosas. Ühist piiri omab Antsla vald mitmete omavalitsustega: põhjas Urvaste vallaga, kirdes Sõmerpalu vallaga, idas Rõuge vallaga, kagus Varstu vallaga, lõunas Mõniste vallaga, edelas, läänes ja loodes vastavalt Valga maakonna Karula, Tõlliste ja Sangaste vallaga. Pindalalt 27 078,9 ha on Antsla vald suurim omavalitsus Võrumaal, rahvaarvult Võru valla järel teisel kohal (2010.a 1. juuli seisuga 3 791 elanikku). Rahvastiku asustustihedus oli sel ajal Antsla linnas 594 in/km 2, ülejäänud Antsla vallas 8,5 in/km 2 (keskmine 14,0 in/km 2 ). Valla keskus Antsla linn jääb maakonnakeskusest Võrust 35 km kaugusele, Tartusse on 83 km, Tallinna 277 km. Atraktiivne looduskeskkond on Antsla valla üheks olulisemaks arengu eelduseks, võimaldades kavandada edasist arengut nii meeldiva elupaiga kui ka looduslähedase puhkemajanduspiirkonnana. Üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb lähtuda Eesti maapiirkondadele omasest hajaasustuse printsiibist. Antsla vallas võib eristada kolme erinevat maastikuvööndit. Viljakate muldadega valla põhjaosa kujutab endast lamm- ja moldorgudest läbitud tasast või vähe lainjat lavamaad, mis seob Otepää 4 Antsla valla arengukava 2011-2024 kõrgustiku Karula kuplistikuga. Rohkete väikeste ümarate kuplitega Karula kõrgustik läbib valla keskosa edela-kirde suunas. Siinne maastik on vaheldusrikas - metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külg-külje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Kõrgustiku liivakivist aluspõhja katavad mannerjää poolt kuhjatud setted. Suurimate kuplite-küngaste-mägede suhteline kõrgus ulatub Haabsaare - Kaika ümbruses 40 meetrini. Kuplistikust lõuna ja kagu suunas madaldub maastik Hargla nõkku. Kaitsmaks siinset omapärast kuppelmaastikku ning taaselustamaks Lõuna-Eesti maakultuuri, loodi 8. detsembril 1993. a Karula rahvuspark. Pindalalt Eesti väikseim rahvuspark (suurus 12 300 ha) jääb Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla territooriumitele. Lisaks teistele kaitseväärtustele (mitmed haruldased liigid nagu kalakotkas, must-toonekurg, apteegikaan jne) peetakse olulisemaks pärandkultuurmaastikke, mille säilitamisega kaasnevad lisakulutused niitmistöödele ja võsatõrjele. Kaika lähedalt saab alguse Mustjõgi, mis suubub Koiva jõkke. Rohkelt on vallas maalilisi maastikupilte pakkuvaid järvi: Mähkli, Sibula, Suur- ja Väike Saarjärv, Ähijärv (174 ha) ja Suur Pehmejärv (40 ha). Lisaks looduslikele veekogudele on vallas mitmed kalakasvatamise eesmärgil rajatud veehoidlad ning tiigid. Veidi üle poole valla maast on kaetud metsaga, suuremad marja- ja seenerikkad metsamassiivid paiknevad valla edela- ja lõunaosas. Maavaradest leidub vallas turvast, liiva ja kruusliiva ning savi. Ähijärves, Väike- ja Suur-Saarjärves leidub järvesapropeeli. Suur osa maavarade levikualadest jäävad aga Karula rahvuspargi territooriumile ja on käsitletavad passiivsete varudena. Valla haldusterritooriumil tegutseb kolm jahtkonda. Antsla jahtkond (rendijahimaad 7421 ha), Linda jahtkond (rendijahimaad 5949 ha) ja Lepistu jahtkond (rendijahimaad 7114 ha). Vallas on 57 kaitstavat kultuurimälestist, loodusobjekti ning huviväärsust (lisa 1). AJALOOLINE ÜLEVAADE Vanimad kirjalikud andmed Antsla piirkonna kohta pärinevad 15. sajandi algusest (1405. a), mil mainiti esmakordselt Anzeni nimelist vasall-linnust, mille asutajaks arvatakse olevat piiskopi läänimees von Uexkull. Samal aastal toimus praeguste Antsla valla aladel venelaste röövretk ning järvesaarele rajatud linnuse piiramine. Nimetatud vasall-linnusest on säilinud tänaseni tükike müüri Vana-Antsla pargis häärberi läänetiiva taga. Linnusel on ajaloo jooksul olnud mitmeid peremehi, muuhulgas sündis siin tulevase Rootsi kuninga Karl IX poeg Karl Filipp, kellest on Vana-Antslas tänaseni säilinud mälestus kahe kasvava tamme näol. 1889. a, pärast Valga-Pihkva raudtee valmimist, hakkas asula jõudsalt kasvama. Peamiselt talumajanduse arvel edenes väiketööstus ja kaubandus. Asula kandis Hauka nime, kuid seda kutsuti lähedalasuva loode-kagu suunalise moreenseljaku järgi ka Siksäläks. Aastal 1920 sai Hauka alevi õigused ja nimelisandi Antsla. 1938. a sai Antsla läbi alevite likvideerimise linna õigused. Selleks ajaks ulatus elanike arv Antslas üle 1500. Linnana sai Antsla areneda enne teist maailmasõda kolm aastat. Sõjaeelne Antsla oli enamuses 5 Antsla valla arengukava 2011-2024 ühekordsete puithoonetega väikelinn. Ainult Kreutzwaldi (endine Tuletõrje), Jaani ja Jaama tänavate ristumiskohas oli kahekordseid kivimaju. Nendes asusid linna olulisemad asutused ja ärid (linnavalitsus, kaubatarvitajate ühisus, tuletõrje, kauplused, sööklad, restoran). Kuni 1940. a domineeris erakaubandus ja väikesed, peamiselt pereettevõttena tegutsevad tööstusettevõtted. Tuntavat ühiskondlikku ja ärilist mõju avaldas Antsla Kaubatarvitajate Ühisus. Linnas puudus ühisveevõrk ja kanalisatsioon. Kesklinnas oli tänavatel munakivi sillutis, mujal kruusakate või looduslik pinnas. Kõnniteid oli vähe ning need olid muldkattega. Puudus tänavavalgustus ja elektrijaam. Mõned ettevõtted (tarbijate ühisus, Nässmetsa veski) tootsid