Tootsi Suursoo Ala Ja Tuulepargi Teemaplaneering

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tootsi Suursoo Ala Ja Tuulepargi Teemaplaneering 0 Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee Töö nr 1885/13 Projektijuht: Kuido Kartau (litsents KMH0034) Tartu 2014 1 Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering II köide SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................... 3 1 ÜLEVAADE TEEMAPLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ............................................................ 4 1.1 TEEMAPLANEERINGU EESMÄRK JA SISU .......................................................... 4 1.2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE TEEMAPLANEERINGU OSANA ................ 5 1.3 PLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED .............................................................. 7 1.4 TEEMAPLANEERINGU ALUSED – ÕIGUSLIK TAUST ............................................... 8 1.5 SEOS MUUDE ASJAKOHASTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ................. 10 1.5.1 Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering ................................... 10 1.5.2 Pärnu maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused: väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik ............................................ 10 1.5.3 Vändra valla üldplaneering ja arengukava ...................................................................... 11 1.5.4 Energeetika-alased dokumendid ....................................................................................... 11 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .. 14 2.1 PLANEERINGUALA ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................................................. 14 2.2 SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ............................................................. 17 2.2.1 Asustus, rahvastik ja väärtuslikud maastikud ................................................................... 17 2.2.2 Infrastruktuur .................................................................................................................... 22 2.3 LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE ................................................................. 23 2.3.1 Geoloogia, geomorfoloogia ja mullastik .......................................................................... 23 2.3.2 Veestik ja vetevõrk ............................................................................................................ 28 2.3.3 Taimestik ja rohevõrk ....................................................................................................... 31 2.3.4 Loomastik.......................................................................................................................... 33 2.3.5 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................ 34 2.3.6 Muinsuskaitseobjektid ....................................................................................................... 38 2.3.7 Tuuleolud .......................................................................................................................... 39 3 PLANEERIMISETTEPANEKU JA KSH VÄLJATÖÖTAMINE JA AMETLIK PROTSESS .............................................................................................. 41 3.1 PLANEERIMISETTEPANEKU KUJUNEMISE (LOOGILISE ARENGU) LUGU JA AVALIKKUSE KAASAMINE ................................................................................................. 41 3.1.1 Tuulikupargi arendamise planeeringueelne faas .............................................................. 42 3.1.2 Planeeringu ja KSH algatamine ning kavandatava tegevuse alternatiivid ...................... 42 3.1.3 Planeeringuala kohta lähteandmete kogumine, planeeringu eskiis ja KSH programm ... 43 3.1.4 Planeerimisettepaneku ja KSH aruande koostamine ........................................................ 43 3.2 KAVANDATUD TEGEVUSE ÜLEVAADE ............................................................ 44 3.3 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE – MÕJU HINDAMISE FAAS ................. 52 3.3.1 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ...................................................................... 52 3.3.2 Mõju kultuuriväärtustele ning tuulikupargi rajamisega kaasnevad visuaalsed aspektid . 59 3.3.3 Mõju maastikule ja rohevõrgustikule ............................................................................... 74 3.3.4 Mõju loomastikule ............................................................................................................ 75 3.3.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ................................................................................ 80 3.3.6 Planeeritava tegevusega kaasnevast mürast..................................................................... 98 3.3.7 Mõju veele ja veevarustusele .......................................................................................... 109 3.3.8 Jäätmetekke võimalused ................................................................................................. 110 3.3.9 Riigikaitse ....................................................................................................................... 111 3.3.10 Mõju lennundusele .......................................................................................................... 115 3.3.11 Tuulikupargi mõju seoses elektri-, magnet- ja elektromagnetväljaga ............................ 115 3.3.12 Tuulikute ekspluatatsiooni riskidest ................................................................................ 117 3.3.13 Globaalne ja üleriigiline keskkonnamõju ....................................................................... 121 3.3.14 Kumulatiivsed mõjud ...................................................................................................... 122 Töö nr. 1885/12 2 Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering II köide 3.3.15 Tuuleturbiinide keskkonnakaitseliselt oluliste tehnoloogiliste parameetrite analüüs parima võimaliku tehnoloogia (BAT – best available technology) aspektist ................................ 123 3.3.16 Seire ................................................................................................................................ 124 4 KSH KOKKUVÕTE JA LÕPPJÄRELDUSED .......................................... 126 LISAD ................................................................................................... 127 Lisa 1. Keskkonnamõju hindaja hea tava ..................................................................................... 127 Töö nr. 1885/12 3 Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering II köide Sissejuhatus Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu koostamine ning teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Vändra Vallavolikogu 17. aprilli 2012 otsusega nr 18. Teemaplaneeringu algatamise ettepaneku esitas AS Eesti Energia, kes on Tootsi Suursoo tuulepargi (terviklik elektritootmise objekt, mis lisaks tuulikutele koosneb teedest, ühenduskaablitest, alajaamast jms1) arendaja. Teemaplaneering koosneb: Kehtestatavast seletuskirjast ja joonisest Planeeringukaart 1:15 000. [I köide] II köide. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. [käesolev dokument/köide] Köide sisaldab ülevaadet planeerimisprotsessist ning sellega paralleelselt läbi viidud keskkonnamõju strateegilisest hindamisest, samuti planeeringulahenduse aluseks olnud kaalutlusi ja informatsiooni. Maksimaalselt on välditud planeeringu seletuskirjas (nn I köide) esitatud informatsiooni dubleerimist. III köide. Toosti Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu dokumentatsioon. Köide sisaldab teavet planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, vaheotsuseid ja muid planeerimisprotsessi käigus koostatud dokumente. Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess on viidud läbi vastavalt Planeerimisseaduse ning Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele ja planeerimismenetluse heale tavale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on koostatud vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §40 nõuetele, heakskiidetud (9. november 2012) KSH programmile ja keskkonnamõju hindamise heale tavale2. 1 Võrgueeskiri (Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrusega nr 184 (RT I 2003, 49, 347), jõustunud 1.07.2003) defineerib: Tuulepark käesoleva määruse tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. 2 Keskkonnamõju hindaja hea tava vastavalt Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (http://eaia.eu/) regulatsioonile (esitatud lisas 1). Töö nr. 1885/12 4 Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering II köide 1 Ülevaade teemaplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest 1.1 Teemaplaneeringu eesmärk ja sisu Teemaplaneeringu eesmärk ja sisu on kirjeldatud planeeringu seletuskirja peatükis 1 Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ja sisu ning siinkohal esitame vaid olulisimad faktid: Tegemist on olulise ruumilise mõjuga objekti (planeerimisseaduse mõistes) planeerimisega, mille asukoht on määratud nii käesoleva Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringuga kui Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga (kehtestatud 21.11.2013). Teemaplaneering koostatakse elektrituulikute ja neid teenindava infrastruktuuri (st tervikuna
Recommended publications
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel
    VLÕRU INNA L EHT Oktoober 9 (138) 2018 Tamula rannapromenaad uuenduskuuri ootel Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, linnaarhitekt Diana Vene ja ehitusspetsialist Kalmer Vislapuu kaalumas Tamula rannapromenaadi remontimise võimalusi. Foto: Ulis Guth uleva aasta kevadel on Võru linnavalitsusel kavas alustada Võru linna Kavandatavate tööde käigus on tarvis eemaldada amortiseerunud ühe visiitkaardi – Tamula rannapromenaadi – põhjalikku remonti. Tunnustused laudtee, asendada pinkide amortiseerunud puitosad, valgustus ja betoon- T Võru linna eelarvestrateegias on selleks otstarbeks 2019.–2020. aastal 2009. aastal kuulutas Eesti Maastikuarhitektide Liit välja kivisillutis, korrastada ripp-pinkide kandepostid koos vundamentidega, ette nähtud kokku 300 000 eurot. maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti ülekaalukalt Tamula rannaala. rekonstrueerida purskkaev ja korrastada oaasi ümbritsevad betoonist 2009. aasta septembris valminud, ligi 1,1 miljonit eurot maksnud ja 2010. aastal valis Eesti Kodukaunistamise Ühendus Tamula tugipiirded. „2019. aasta kevadel alustame amortiseerunud puitkonst- umbes 800-meetrisel rannalõigul laiuv objekt, mille kaasrahastajaks oli rannapromenaadi konkursi „Kaunis Eesti Kodu 2010” parimaks ruktsioonide väljavahetamisega, korrastame ja lisame mõned täiendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, on aja möödudes märkimisväärselt tervisespordirajatiseks. lasteatraktsioonid, kivikonstruktsioonidega seotud tööde algus selgub lä- vananenud ja lagunenud. 2018. aasta kevadel paigaldati Tamula järve kaldale
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Ida-Virumaa Alutaguse Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-052 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 IDA-VIRUMAA ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 252. AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: LUTAGUSE ALLAVALITSUS A V Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI KSH juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi, NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht / TEELE NIGOLA planeerija: Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisikud: Martin Miller keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] Liina Talistu geoinfospetsialist Tel 336 6924 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Noeela Kulm Kontaktisik: Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Urmas Uri – KSH juhtekspert Ekspertrühm:
    [Show full text]
  • Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri Ning Tehtud Avariihooldustööd L1-1
    Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri ning tehtud avariihooldustööd Tabel L1‐1. Püsiloenduspunktid seisuga 01.01.2015 Jrk Mnt LP asukoht, Loenduse Reno‐ Maantee nimi LP tähis LP nimi nr nr km algus veeritud 1 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 1 2013 2 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 2 2013 3 1 Tallinn ‐ Narva 18,0 1‐18,0 Prügila rist 2009 4 1 Tallinn ‐ Narva 32,2 1‐32,2 Kodasoo 1995 2008 5 1 Tallinn ‐ Narva 73,3 1‐73,3 Viitna 2000 2008/2013 6 1 Tallinn ‐ Narva 109,1 1‐109,1 Sämi 1995 2007 7 1 Tallinn ‐ Narva 146,1 1‐146,1 Varja 1995 2007 8 1 Tallinn ‐ Narva 158,0 1‐158,0 Kukruse 2010 9 1 Tallinn ‐ Narva 177,2 1‐177,2 Konju 2013 10 1 Tallinn ‐ Narva 195,0 1‐195,0 Sinimäe 2000 2006 11 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 7,2 2‐7,2 Peetri 2010 12 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 17,2 2‐17,2 Patika 1999 2009 13 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 34,9 2‐34,9 Kuivajõe 1995 2006/2013 14 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 69,7 2‐69,7 Ussisoo 2000 2008 15 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 92,9 2‐92,9 Mäeküla 1995 2007 16 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 164,8 2‐164,8 Kärevere 1995 2010 17 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 181,8 2‐181,8 Kandiküla 2009 18 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 197,1 2‐197,1 Tatra I 1995 2008 19 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 238,3 2‐238,3 Heimtali 1995 2007 20 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 260,5 2‐260,5 Tootsi 2000 2007 21 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 21,7 3‐21,7 Mäetaguse 1995 2007 22 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 62,2 3‐62,2 Tammispää 2009 23 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 109,9 3‐109,9 Pataste 1995 2007 24 3 Jõhvi ‐ Tartu
    [Show full text]
  • Railway Network Statement 09.12.18-07.12.19
    Edelaraudtee Infrastruktuuri AS railway network statement from 9 December 2018 to 7 December 2019 Approved by Edelaraudtee Infrastruktuuri AS director directive no. EDI-2017-KK-95 of 27 November 2017 EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS RAILWAY NETWORK STATEMENT FOR THE TIMETABLING PERIOD from 9 December 2018 to 7 December 2019 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kaare 25 72213 Türi telephone +372 38 48 301 email [email protected] Page 1 / 24 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS railway network statement from 9 December 2018 to 7 December 2019 CONTENTS General information 1. Technical indicators and conditions for accessing railway infrastructure. 1.1. Volume of capacity to be distributed 1.2. General description of capacity to be allocated to distribution 1.3. Technical description of railway network 1.4. Connection to railway infrastructure owned by third parties 1.5. Technological restrictions preventing use of capacity 1.6. Requirements for railway vehicles 2. Principles for determining railway infrastructure user fees 2.1. Calculation of railway infrastructure costs 2.2. Principles for calculating user fee for primary railway infrastructure services 2.3. User fees for supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.4. Principles for calculating overhead expenses 2.5. Calculation of non-current assets and capital expenditure on supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.6. Calculation of reasonable operating profit from supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.7. Grounds for finding the unit cost for railway infrastructure user fee 2.8. Principles for determining supplementary fees 2.9. Reduction of user fee 2.10. Establishment of user fee 3. Principles and criteria for distributing capacity 3.1.
    [Show full text]
  • RB Tootsi Pärnu KMH Programm Ja Lisa 1
    Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Design Priority Section 1 Rail Baltica raudteetrassi lõigu “Tootsi – Pärnu” keskkonnamõju hindamise programm Juuni, 2021 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Design Priority Section 1 Rail Baltica raudteetrassi lõigu “Tootsi – Pärnu” keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Programmi eelnõu The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. 2 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 2 RAIL BALTIC/RAIL BALTICA RAUDTEE ..................................................................................... 10 2.1 Raudtee üldine kirjeldus .............................................................................................................. 10 2.2 Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd ........................................................................................... 11 2.3 Rööbastee...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Raamatukogunduse Bibliograafia 2006
    RAAMATUKOGUNDUSE BIBLIOGRAAFIA 2006 Tallinn 2007 0001_150.indd01_150.indd 1 44.12.2007.12.2007 114:08:104:08:10 01 R 01 Koostaja ja toimetaja Margit Stamm Keeletoimetaja Siiri Lauk ISSN 1406-3913 © Eesti Rahvusraamatukogu 2007 0001_150.indd01_150.indd 2 44.12.2007.12.2007 114:08:104:08:10 Saateks Nimestikus on registreeritud 2006. aastal Eestis avaldatud raamatukogu- ja infoteaduskirjutised ja Eesti kohta selles valdkonnas välisriikides ilmunu. Raamatukogundust ja raamatukogude tööd käsitleva trükisõna kõrval on toodud ka kirjutised raamatuga seotud valdkondadest: raamatu, ajakirjan- duse, trükinduse ja kirjastustegevuse ajalugu, raamatukunst ja eksliibris, lugemine ja lugemise uurimine. Eraldi osades on bibliograafiat ja infoteadust käsitlev kirjandus. Loetelu haarab raamatuid, ajakirjanduses ning kogumikes avaldatud artikleid, sõnumeid, teaduskonverentside ettekannete teese ning raamatukogunduse ja infoteaduse eriala lõputöid. Enamikes rubriikides on kirjed järjestatud tähestikuliselt pealkirja või autori perekonnanime järgi, rubriigis “Personaalia” isikunimede järgi. Rubriigis “Rahvaraamatukogud” on esimesena toodud alarubriik “Üld- küsimused”, seejärel maakondade alarubriigid, kus ees on, sõltuvalt materjali rohkusest, keskraamatukogud ja maakonnaraamatukogu, mis on ülejäänud maakonna raamatukogudest eraldatud kolme tärniga. Rubriikide algul on toodud raamatute, seejärel artiklite (ees eesti-, siis muukeelsed) kirjed. Täiend- kirjed on tähistatud tärniga. Nimestiku lõpus on isikunimede ja raamatu- kogude registrid. 3 0001_150.indd01_150.indd
    [Show full text]
  • Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 15.06.2014 Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 8 Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi, Kihnu, Kilingi-Nõmme, Koonga, Kullipesa, Kurgja, Lõpe, Massiaru, Mõisaküla, Nõmme, Ora, Orajõe, Pärnjõe, Pööravere, Rahnoja, Sauga, Saulepi, Seliste, Suigu, Surju, Tahkuranna, Tali, Tihemetsa, Tootsi, Tori-Sindi, Tõstamaa, Vana- Varbla, Vatla ja Vändra jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 17.06.2009 nr 27 RTL 2009, 52, 755 jõustumine 05.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 19.08.2010 RT I 2010, 59, 401 28.08.2010 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Are jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Are jahipiirkonna pindala on 10 250 hektarit. (2) Are jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Are jahipiirkonna piir läheb Angoja sihi ja Liiva tee ristumiskohast mööda Liiva teed Tootsi–Lavassaare raudteeni, jätkudes mööda Tootsi–Lavassaare raudteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Kõrissoo ojani; sealt mööda Kõrissoo oja Are jõeni, jätkudes mööda Are jõge Are–Suigu maanteeni; seejärel mööda Are–Suigu maanteed Võlla teeni; teeristist mööda Võlla teed Võlla–Põllmaa põlluteeni; siis mööda Võlla–Põllmaa põlluteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni, jätkudes mööda Uduvere–Suigu–Nurme
    [Show full text]
  • Rein Taagepera, University of California, Irvine. Apparently Non
    SIZE AND ETHNICITY OF ESTONIAN TOWNS AND RURAL DISTRICTS, 1922-1979 Rein Taagepera, University of California, Irvine. Unprecedented leaks of non-published 1979 census data enable us, for the first time since World War II, to analyze the ethnic composition changes in the Estonian towns and rural districts. The objective of this article is to present comprehensive data tables, based on the recent leaks, earlier published census data (1922, 1934, 1959, 1970), and interpolations. The Soviet administration in Estonia has been quite diligent in collecting and analyzing demographic data even on the local level, but has been remarkably reluctant about publishing them. After some relaxation in the 1960s, secretive- ness increased again in the 1970s. The only postwar date for which all town and rural district population figures are available from a single source seems to be 1965. z For urban areas only, complete lists have also been published for 1959 and 1969, 2 but I am not aware of any compact publication of 1970 census figures or any later estimates. Populations of individual urban centers are given in the individual articles on them in the Estonian Soviet Encyclopedia (ENE), with dates scattered from 1969 to 1976. For rural districts (which acquired the present boundary lines essentially by 1965) population listings are available for as late as 1975 and 1976. 3 For major cities more data are available. 4 Re- garding national or ethnic composition the detail in the official information is limited to separate tabulation for three categories-rural, urban, and TaUinn-for 1959 and 1970. 5 For the 1979 census, only the republic-wide composition had been published by the end of 1981, plus bits and pieces on TallinnP Unprecedented leaks through unofficial channels, however, have recently compensated for data withholding by the Soviet administration in Estonia.
    [Show full text]
  • Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol
    VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE PRESERVATION AND CONSERVATION CITYSCAPE / PUBLIC AND RESIDENTIAL BUILDINGS / CHURCHES / MANORS INDUSTRIAL HERITAGE / TECHNOLOGY / ARCHAEOLOGY INTERNATIONAL COOPERATION1 / MISCELLANY VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE. PRESERVATION AND CONSERVATION AND CONSERVATION PRESERVATION HERITAGE. CULTURAL 1 ESTONIAN VOL. 2005–2012 Editors-in-chief: MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ANNELI RANDLA ESTONIAN Editorial Board: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, ILME MÄESALU, MARGIT PULK, CULTURAL HERITAGE TÕNU SEPP, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA PRESERVATION AND CONSERVATION Translated by SYNTAX GROUP OÜ Graphic design and layout by TUULI AULE Published by NATIONAL HERITAGE BOARD, TALLINN CULTURE AND HERITAGE DEPARTMENT, DEPARTMENT OF CULTURAL HERITAGE AND CONSERVATION AT THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Supported by THE COUNCIL OF GAMBLING TAX Front cover: The main stairway of the former Estländische adelige Credit-Kasse. Photo by Peeter Säre Fragment of the land use plan of the comprehensive plan of the old town of Narva 15 Seaplane hangars. Photo by Martin Siplane 29 Detail from a coat-of-arms epitaph in Tallinn Cathedral. Photo by the workshop for conserving the coats-of-arms collection of Tallinn Cathedral 65 Laupa Manor. Photo by Martin Siplane 93 Carpentry workshop of the Rotermann Quarter. 7 Rosen Str, Tallinn. Photo by Andrus Kõresaar 117 Lead sheet on the lantern at the façade of the Tallinn Great Guild Hall. Photo by Martin Siplane 133 13th c. merchant’s
    [Show full text]