DOCSLIB.ORG

RB Tootsi Pärnu KMH Programm Ja Lisa 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Design Priority Section 1 Rail Baltica raudteetrassi lõigu “Tootsi – Pärnu” keskkonnamõju hindamise programm Juuni, 2021 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Design Priority Section 1 Rail Baltica raudteetrassi lõigu “Tootsi – Pärnu” keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Programmi eelnõu The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. 2 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 2 RAIL BALTIC/RAIL BALTICA RAUDTEE ..................................................................................... 10 2.1 Raudtee üldine kirjeldus .............................................................................................................. 10 2.2 Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd ........................................................................................... 11 2.3 Rööbastee.................................................................................................................................... 12 2.4 Peatused, kaubajaamad, hooldusdepood, möödasõidujaamad .................................................. 13 2.5 Teedevõrk ja raudtee ületusvõimalused ..................................................................................... 14 2.6 Ristumised veekogude ja märgaladega ....................................................................................... 16 2.7 Elektritaristu ................................................................................................................................ 17 2.8 Looduskeskkond .......................................................................................................................... 18 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................................ 19 4 REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ................................................. 22 5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................... 30 5.1 Asustus ja maakasutus................................................................................................................. 30 5.2 Kultuuriväärtused ........................................................................................................................ 33 5.3 Geoloogia ja maavarad ................................................................................................................ 34 5.4 Pinna- ja põhjavesi ....................................................................................................................... 37 5.5 Loomastik ja rohevõrgustik ......................................................................................................... 44 5.6 Kaitstavad loodusobjektid ........................................................................................................... 46 6 NATURA 2000 EELHINNANG ................................................................................................. 53 6.1 Teave kavandatava tegevuse kohta ning seotus kaitsekorraldusega .......................................... 54 3 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border 6.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ................................. 55 6.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ...................................................... 70 6.4 Natura eelhindamise järeldused ja tulemused ............................................................................ 73 7 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............... 74 7.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ........................................................................................... 74 7.2 Transpordi arengukava aastateks 2014-2020 .............................................................................. 75 7.3 Pärnu maakonna planeering........................................................................................................ 77 7.4 Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ............... 79 7.5 Üldplaneeringud .......................................................................................................................... 81 7.6 Detailplaneeringud ...................................................................................................................... 81 8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, MÕJUALLIKAD, MÕJUALA NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ......................................................................................... 82 9 KMH-S KASUTATAVAD METOODILISED ALUSED JA UURINGUD ............................................ 103 9.1 Eesti territooriumil asuvate RB lõikude koosmõju ..................................................................... 107 9.2 Uuringud .................................................................................................................................... 108 10 KMH OSAPOOLED JA EKSPERDID......................................................................................... 111 11 KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ................................................................... 118 12 AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ................. 123 12.1 Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ..................................................................................................................................... 123 12.2 Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta ................................................................... 127 LISAD Lisa 1. Rail Baltica joondus lõigul Tootsi - Pärnu 4 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Lisa 2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) 29.03.2019 otsus nr 16-6/19-0535- 002 Rail Baltica raudtee keskkonnamõju hindamiste algatamine Lisa 3. Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH käigus välja töötatud leevendavate meetmete register Lisa 4. KMH programmi kohta avalikustamise käigus laekunud kirjad ja vastuskirjad neile (lisatakse enne programmi esitamist nõuetele vastavaks tunnistamiseks) Lisa 5. KMH programmi avaliku arutelu protokoll (lisatakse enne programmi esitamist nõuetele vastavaks tunnistamiseks) 5 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border 1. SISSEJUHATUS Rail Baltic/Rail Baltica (edaspidi ka RB) on raudteetaristu projekt, mille eesmärk on rajada marsruudil Tallinn – Pärnu – Riia – Kaunas – Leedu/Poola piir 1435 mm rööpmelaiusega kiire raudtee (projektkiirusega 249 km/h). Raudtee ja sellega seonduva taristu rajamine võimaldab integreerida Balti riigid, sealhulgas Eesti, Euroopa raudteevõrguga. RB raudtee rajamine loob võimalused inimeste ja kaupade paremaks liikumiseks. Projekti elluviimiseks Eestis on kehtestatud RB maakonnaplaneeringud1 Harju, Rapla ja Pärnu maakondades2. Kehtestamisotsustes on selgitatud, et RB maakonnaplaneeringute eesmärk oli leida sobivaim asukoht kavandatava raudtee trassi koridorile. Planeeringutega määratud trassi koridori väljatöötamisel arvestati majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste, looduslike ning tehnilis-majanduslike aspektidega, mis kajastuvad planeeringulahendustes3. Maakonnaplaneeringutega on Eesti territooriumil kehtestatud põhja-lõuna suunalisena läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Riia suunal kulgev ca 213 km trassi koridor, mille planeerimisel on tulenevalt kavandatavale raudteele seatud kõrgetest tehnilistest nõuetest arvestatud ka tehniliste üksikasjadega. Lisaks põhitrassile rajatakse rahvusvahelised reisiterminalid Tallinnasse, Ülemiste piirkonda, ja Pärnusse ning kaubajaamad Pärnusse ja Muuga sadamasse. RB maakonnaplaneeringutega samaaegselt algatati ja viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille raames hinnati RB projekti keskkonnamõjusid tervikuna ehk kolmele maakonnaplaneeringule koostati ühine KSH aruanne4. Esmalt selgitati välja eelistatud 1 RB maakomaplaneeringute, KSH ning eelprojekti lahenduse koostajad: Reaalprojekt OÜ, Hendikron&Ko OÜ, Novarc, WSP Civils, Kelprojektas 2 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi k oridori asukoha määramine“ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41. Rapla maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” on kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2 018 käskkirjaga nr 1.1-4/43. Pärnu maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” on kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.201 8 käskkirjaga nr 1.1-4/40. 3 RB maakonnaplaneeringud koos lisadega on kättesaadavad http://www.railbaltic.info/et/materjalid/maakonnaplaneeringud 4 Heakskiidetud RB maakonnaplaneeringute KSH aruanne koos lisadega on kättesaadav http://www.railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh/category/1356-heakskiidetud-ksh-aruanne-9-08-
Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
  • Lisa 1 Tori Vallavolikogu 20.12.2018 Määrusele Nr 46

    Lisa 1 Tori Vallavolikogu 20.12.2018 Määrusele Nr 46

    Lisa 1 Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusele nr 46 TORI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018 - 2030 SISUKORD I SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 4 1. ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK ......................................................... 5 1.1. ARENGUTRENDID JA MÕJURID ................................................................................... 5 1.2. TORI VALLA VISIOON 2028 ............................................................................................ 6 1.3. TORI VALLA MISSIOON .................................................................................................. 6 1.4. TORI VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2030 ................................................ 7 1.5. ARENGUKAVA ÜLESEHITUSE JA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................... 8 2. PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 9 2.1. AJALUGU, ÜLDANDMED JA ASUKOHT ...................................................................... 9 2.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ............................................................................................. 11 2.3 TÖÖHÕIVE ........................................................................................................................ 12 II TEGEVUSVALDKONNAD ................................................................................................... 12 2. LOODUS JA ELUKESKKOND ......................................................................................
  • Uuriv Õppetöö B

    Uuriv Õppetöö B

    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud

    Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud

    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri

    Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri

    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
  • Pärnu Maakonnaplaneering Rail Balticu Raudtee Trassi Koridori Asukoha Määramiseks

    Pärnu Maakonnaplaneering Rail Balticu Raudtee Trassi Koridori Asukoha Määramiseks

    Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Pärnu maakonna planeering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 3 SISUKORD Sissejuhatus 6 1. Planeeringute koostamise eesmärk ja alused 12 1.1 Planeeringu koostamise eesmärk 12 1.2 Planeeringuala 15 1.3 Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid 15 1.4 Planeeringu ja KSH uuringud 16 1.5 Planeeringu koosseis 20 1.6 Planeeringus käsitletavad mõisted 22 2. Trassi koridori alternatiivide väljatöötamise alused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 25 2.1. Trassi koridori mõiste ja tähendus planeeringus 25 2.2. Trassi koridori alternatiivide kujunemine ja nende väljatöötamise alused 26 2.3. Trassi koridori alternatiivide võrdlusmetoodika 27 2.3.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 28 2.3.2. Tehniline teostatavus 29 2.3.3. Ehitusmaksumus 30 2.3.4. Sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu 31 2.4. Võrdlustulemused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 32 3. Rail Balticu arendamise põhimõtted 38 3.1. Kavandatava kiire raudtee üldine iseloom 38 3.2. Kavandatava raudteeinfrastruktuuri kirjeldus 39 3.2.1. Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd 39 3.2.2. Pärnu reisijate raudteejaam 40 3.2.3. Möödasõidu jaam/piirijaam 41 3.2.4. Teedevõrgu toimimine ja raudtee ületusvõimalused 41 3.2.4.1. Ristumine teedega ning rööbasteedega 42 3.2.4.2. Ristumine vooluveekogudega 45 3.2.4.3. Raudteeületusvõimalused ulukitele 46 3.2.5. Raudtee toimimiseks vajalik elektritaristu 47 3.2.6. Võimalikud müra leevendusvajadusega alad. Vibratsioon 50 3.2.7.
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald

    Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald

    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
  • Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel

    Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel

    VLÕRU INNA L EHT Oktoober 9 (138) 2018 Tamula rannapromenaad uuenduskuuri ootel Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, linnaarhitekt Diana Vene ja ehitusspetsialist Kalmer Vislapuu kaalumas Tamula rannapromenaadi remontimise võimalusi. Foto: Ulis Guth uleva aasta kevadel on Võru linnavalitsusel kavas alustada Võru linna Kavandatavate tööde käigus on tarvis eemaldada amortiseerunud ühe visiitkaardi – Tamula rannapromenaadi – põhjalikku remonti. Tunnustused laudtee, asendada pinkide amortiseerunud puitosad, valgustus ja betoon- T Võru linna eelarvestrateegias on selleks otstarbeks 2019.–2020. aastal 2009. aastal kuulutas Eesti Maastikuarhitektide Liit välja kivisillutis, korrastada ripp-pinkide kandepostid koos vundamentidega, ette nähtud kokku 300 000 eurot. maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti ülekaalukalt Tamula rannaala. rekonstrueerida purskkaev ja korrastada oaasi ümbritsevad betoonist 2009. aasta septembris valminud, ligi 1,1 miljonit eurot maksnud ja 2010. aastal valis Eesti Kodukaunistamise Ühendus Tamula tugipiirded. „2019. aasta kevadel alustame amortiseerunud puitkonst- umbes 800-meetrisel rannalõigul laiuv objekt, mille kaasrahastajaks oli rannapromenaadi konkursi „Kaunis Eesti Kodu 2010” parimaks ruktsioonide väljavahetamisega, korrastame ja lisame mõned täiendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, on aja möödudes märkimisväärselt tervisespordirajatiseks. lasteatraktsioonid, kivikonstruktsioonidega seotud tööde algus selgub lä- vananenud ja lagunenud. 2018. aasta kevadel paigaldati Tamula järve kaldale
  • Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII Koosseis 29.03.1990–29.09.1992

    Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII Koosseis 29.03.1990–29.09.1992

    Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992 Statistikat ja ülevaateid Riigikogu Kantselei Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2013 Peatoimetaja Aaro Mõttus Koostajad Gerli Eero, Rita Hillermaa, Arne Koitmäe, Margit Muul, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving, Lii Suurpalu, Piret Viljamaa Konsultant Rein Järlik Keeletoimetaja Inna Saaret Küljendaja Anu Ristmets ISBN 978-9949-413-44-7 Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2013, Eesti Rahvusraamatukogu 2013 Trükkinud Print Best OÜ trükikoda Sisukord Peatoimetaja saatesõna / Aaro Mõttus 5 Ülemnõukogu ajaloolisest rollist 1990–1992 / Marju Lauristin 7 1. Ülemnõukogu valimised 9 1.1. Valimised arvudes 9 1.2. Valimistulemused ringkonniti 11 1.3. Ülemnõukogu valimise seadus 55 1.4. Seadlus valimisringkondade moodustamise kohta 69 2. Ülemnõukogu koosseis 74 2.1. Ülemnõukogu liikmed arvudes 74 2.2. Ülemnõukogu liikmed 29.03.1990 – 29.09.1992 75 3. Ülemnõukogu organisatsioon 93 3.1. Ülemnõukogu esimees, juhatus, Presiidium, vanematekogu 93 3.1.1. Ülemnõukogu esimees 93 3.1.2. Ülemnõukogu juhataja ja juhataja asetäitjad, Ülemnõukogu juhatus 93 3.1.3. Ülemnõukogu Presiidium 94 3.1.4. Ülemnõukogu vanematekogu 96 3.1.5. Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu 96 3.2. Alatised komisjonid 97 3.2.1. Alatised komisjonid 97 3.2.2. Alatise komisjoni moodustamise ettepanek 106 3.3. Muud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.1. Eri- ja probleemkomisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.2. Eelnõude väljatöötamiseks loodud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 110 3.3.3. Eelnõude redaktsiooni- või kooskõlastuskomisjonid 111 3.3.4. Häältelugemis- ja valimiskomisjonid 115 3.3.5. Muude komisjonide ja töögruppide moodustamise ettepanekud 116 3.4. Saadikurühmad 117 3.4.1.
  • Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord

    Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord

    Väljaandja: Tori Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.02.2021 Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2019, 50 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 14.05.2019 nr 8 Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Igale koolikohustuslikule isikule ja koolikohustuslikust east nooremale lapsele (edaspidi isik), kelle elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Tori vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus valla elukohajärgses munitsipaalkoolis. (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega lapsed üldjuhul elukohajärgses munitsipaalkoolis. (3) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu lapsed, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub väljaspool Tori valda. § 2. Elukohajärgne kool Elukohajärgsed koolid Tori vallas on Tori Põhikool, Are Kool, Sauga Põhikool, Sindi Gümnaasium. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab Tori Vallavalitsus esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. (2) Isikute elukohajärgsed koolid on: 1) Sauga Põhikool, kui tema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Sauga alevik, Eametsa küla, Kilksama küla, Nurme küla või Räägu küla. 2) Sindi Gümnaasium, kui tema elukoht rahvastikuregistri
  • (Va Riiklikud Pühad Ja Juuli) 7.20 Are Teenuskeskus

    (Va Riiklikud Pühad Ja Juuli) 7.20 Are Teenuskeskus

    Sõidukava 2020/2021 õppeaastal Are piirkond Liin nr 1, käigus E,T,K,N,R (v.a riiklikud pühad ja juuli) 7.20 Are teenuskeskus 7.30 Suigu lasteaed 7.33 Timmermanni 7.40 Võlla 7.45 Lepplaane 7.50 Küti 7.55Lillemaa 8.00 Elbu 8.05 saabumine Are kooli 8.15 Are teenuskeskus 8.25 Suigu lasteaed T ja N väljumine Are teenuskeskusest kl 08:30 ja saabumine Suigu lasteaeda 08:45 Koolivaheaegadel on muudetud sõiduplaan: 7.20 Are teenuskeskus 7.30 Suigu lasteaed 7.40 Are teenuskeskus Liin nr 2, käigus E,T,K,N,R (v.a. riiklikud pühad ja koolivaheajad) ETK 14.20 R 13.45 Are kool ETK 14.23 R 13.48 Are park ETK 14.25 R 13.50 Mõnuvere ETK 14.30 R 13.55 Suigu keskus ETK 14.35 R 14.00 Timmermanni ETK 14.45 R 14.10 Laastu ETK 15.00 N 14.05 R 14.25 Are kool ETK 15.03 N 14.08 R 14.28 Are küla, Matsimaa (nõudmisel) ETK 15.15 N 14.20 R 14.40 Are kool ETK 15.18 N 14.23 R 14.43 Elbu saeveski ETK 15.20 N 14.25 R 14.45 Lillemaa ETK 15.30 N 14.35 R 14.55 Küti ETK 15.35 N 14.40 R 15.00 Õunapuu ETK 15.36 N 14.41 R 15.01 Lepplaane ETK 15.38 N 14.43 R 15.03 Põllmaa ETK 15.42 N 14.47 R 15.07 Võlla ETK 15.46 N 14.51 R 15.11 Suigu - N 14.54 Timmermanni - N 15.00 Laastu - N 15.10 Tabria ETK 15.51 N 15.20 R 15.16 Mõnuvere Liin nr 3, käigus E,T,K,N,R (v.a.