Are Valla Leht Nr

Are valla leht Nr. 5) 98 juuni / juuli 2010 [email protected] Leelo Lusik 51 42 621

TÄNA LEHES:

Vallavalitsuse istungite otsused lk. 3

Hajaasustuse veeprogrammist lk. 5

JAANIKUU TÕI SUVE Mida toob meile EURO lk.7 Kui maikuus oli südasuve kuumusega päevi, vihma ja külma, siis juuni oli enne jaani viimastest aastatest üks jahedamaid. Sääski Muudatused sündide jätkub aga pilvede kaupa, nad on tänavu eriti õelad ja rammusad. Ööbikud on oma virtuoossed kontserdid selleks korraks lõpetanud, ja surmade registreerimisel lk. 9 eriti innukalt kukkusid sel kevadel käod.

Kurgi on palju – lapsi on nad tänavu valla peredesse toonud seni Et tuli loidaks kaheksa. Tervitame ja õnnitleme kõiki tillukesi tulijaid ning nende vanemaid suve hakul! südames lk.11

Kuid lahkunuidki on juba kaheksa, nende hulgas vanim mees vallas Ernst Aasmäe ja üks imetlusväärselt visa ja ligi Meie koolid lk. 12 kolmveerand sajandit eeskujulikku tööd teinud Aadu Laane. Rahu kõigile lahkunutele, tänu tehtu eest! Vallarahva tegemised Juuni oli lastele ja noortele eriti põnev kuu. 13 lapsel sai aeg täis lk. 14 lasteaias (pildil), kooli algastme neljandas klassis lõpetasid Suigus 2 ja Ares 10 õpilast. Are Põhikooli lõpetas 18. juunil praegu Teated lk. 19 viimane üle 20 õpilasega klass. Õpilasmalev 15 liikmega tegi Marge Mölderi juhatusel traditsiooniliselt tubli töö. Ilus võidupüha ja jaaniõhtu on möödas, suvi täishoos.

Tee sai korda J. Männik

PINGUTAGEM ÜHISELT KAHE VALLAKOOLI SÄILITAMISEKS!

Hariduskorraldus, võimalikult hea tasemega koolide ja lasteaia pidamine-majandamine on valla esmatähtis seadustest tulenev ülesanne . Nii kulutuste järgi vallaeelarvest kui töötajate arvult moodustavad koolid ja lasteaed tunduvalt rohkem kui poole. Ei vallavolikogule, vallavalitsusele ega ühelegi vallaametnikule pole midagi tähtsamat kui ühises meeles valla laste ja toetust vajavate vanurite eest hoolitsemine. Parima tulemuse, kahe kooli säilimise ja arendamise, saavutame üksnes siis, kui käsitleme valda ja oma haridussüsteemi - lasteaeda ja kahte kooli - ühe tervikuna, ühe haridusketina. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne muuhulgas on igale ametnikule, koolmeistrile ja külaliidrile, kes seda unustama või eirama tikuvad, selle meeldetuletamine. Ametnikud peavad seda arvestama, lapsevanemail palume seda arvestada! Rõhutan - kahe omaette nokitseva kooli pidamine pole vallale jõukohane ja lõpeb mõlema hääbumisega. Meil on head koolid ja lasteaed Are on paljude valdadega võrreldes suhteliselt heas seisus. Väikesel territooriumil ja vähese rahvaarvu juures on meil kaks kooli – Are Põhikool ja Suigu Lasteaed-Algkool. Põhikool on nüüdseks põhjalikult renoveeritud igati kaasaegne kuni 180 õpilast mahutav haridusasutus. Algkool koos lasteaiaga mahutab valla lasteaiaealised kasvandikud ning algkooli kahe liitklassiga, kuid ootab põhjalikku renoveerimist, miljoneid kroone investeeringuid. Samas laste arv nagu vallaelanike arvgi on taasiseseisvuse aastatel kiiresti vähenenud. Mis aga veel problemaatilisem – vallaeelarve tulud tingituna masust ja riigivõimu topeltkärbetest omavalitsuste eelarvetele, on kukkunud 2006. aasta tasemele. Ootame kõiki lapsi oma koolidesse! Paari kuu pärast alustavad ja jätkavad Are valla koolides õppimist sadakond õpilast. Kui kõik valla lapsed põhikooli lõpuni kodukoolides õpiksid, oleks koguarv veerandsaja võrra suurem. Iga täiendav laps oma vallast või mujalt on oodatud ja hoolitud, sest meil on igati head koolid ja hea õpilastransport. Ka huvihariduse toetuse suudame kindlustada kõigile vallakoolide õpilastele ja meilt gümnaasiumidesse siirdujatele. Vallavalitsuse ja koolide ühine suurim mure on, kas jätkub lapsi kahte kooli selliselt, et klasse saaks avada vähemalt 11 – Are Põhikoolis 9 ja Suigus 2. Teisisõnu - Suigus tavapärased pisikesed algkooli liitklassid Are kooli laululapsed Kilingi-Nõmmes Pärnumaa laulupeol kumbki kuni kümnekonna õpilasega ja Are Pildistas L. Lusik Põhikoolis kõik üheksa eraldi klassi. Koolilaste üldarv seda võimaldab. Küsimus on praegu selles, kas Are Põhikooli esimesse klassi astujaid on vähemalt kaheksa ja kas kolmandasse-neljandasse klassi lisandub kokku vähemalt kolm õpilast. Liitklassis tuleb õpetajal anda kahte tundi korraga, mis on arvatavasti igale lapsele seda tulemuslikum, mida väiksem on laste arv. Ja rahaliseltki pole vahet, kas Suigu algklassides kokku õpib 12 või 22 õpilast, kuna riigieelarvest eraldatakse raha klasside arvu järgi. Vastavalt seadusele tuleb liitklass moodustada siis, kui kahes klassis kokku on vähem kui 17 õpilast. Are Põhikoolis on võimalik ja mõistlik see piir ületada mitmel põhjusel: 1) kahe liitklassidega algkooli pidamine vallas ahendab laste valikuvõimalusi, see võib põhjustada täiendava laste äravoolu teistesse koolidesse; 2) iga klassikomplekti puudumine vähendab kogunisti veerand miljonit krooni haridusraha riigieelarvest; 3) iga mujal üldhariduskoolis õppiva valla lapse eest tuleb vallaeelarvest tasuda õpilaskohamaks, mis eelmisel aastal kokku oli 1,1 miljonit krooni;

4) liitklasside moodustamisest tulenev rahaeraldiste vähenemine ei võimalda asuda renoveerima Suigu Lasteaed-Algkooli. Vallavalitsus on täis tahet jätkata kahe kooli pidamist Are vallas. Suigu Lasteaed-Algkooli uuendamise projektki on valmimas. Kahe kooli pidamine on keerukas, kuid võimalik isegi praegustes kitsastes oludes, kui pingutame ühiselt, nimelt ühiselt kõigi külade, laste, lastevanemate ja koolide hoolekogudega, kui suudame hoida 11 klassikomplekti. Klasside arvu vähenemine aga sunnib meid koolikorraldust muutma kõiki säästuvõimalusi vaagides: kaaluma kahe kooli üksikute ametite ühendamist, näiteks ühe juhi ja ühe majandusjuhatajaga piirdumist, raskeimal juhul aga ühe kooli ja ühe lasteaiaga jätkamist. Nutt ja süüdlaste otsimine siin kahjuks ei aita.

Vallavalitsuse ja koolmeistrite palve kõigile Suigu LAK lõpetamiselt Pildistas L. Lusik valla põhikooliealistele lastele ja nende vanematele on – me väga ootame kõiki lapsi Are koolidesse, jätkakem Suigus kahe väikese liitklassiga ja Ares üheksa klassikomplektiga . Enamik lastevanematest ise on igast valla nurgast käinud Are kooli, praegu on see kindlasti lihtsam. Ehk sobib see veel mõnele, vähemasti viiele täiendavale lapsele Suigu, Murru, Tabria, Võlla ja teistestki küladest. Sobivad ju osale liitklassidki paremini, osale aga vähem. Omalt poolt pingutame kõvasti, sh tugevdame koolmeistrite kaadrit, vaatame üle õpilastranspordi korralduse jne, jne – üheskoos lastevanematega. Ilusat suve ja ühist pingutamist kahe kooli heaks! Jaanus Männik, vallavanem

28. mai Are Vallavolikogu istungi otsused:

1. Kinnitati Are Vallavolikogu alatise revisjonikomisjoni põhimäärus. 2. Suunati Are Vallavolikogu revisjonikomisjoni 2010. aasta tööplaani kinnitamise eelnõu järgmisele volikogu istungile. 3. Võeti teadmiseks sõltumatu vandeaudiitori aruanne Are valla 2009. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kohta. 4. Võeti teadmiseks revisjonikomisjoni aktid nii Are Vallavalitsuse kui ka OÜ Are Vesi kohta. 5. Kinnitati Are Vallavalitsuse 2009. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne. 6. Otsustati lubada müüa Are vallas Suigu külas asuva korteriühistus Suigu Kastani valla omandisse kuuluv korter nr 8 alghinnaga 28 000 krooni. 7. Otsustati osaleda Hajaasustuse veeprogrammis 100 000 krooniga, millest 50 % ehk 50 000 katta valla 2010. aasta eelarvest ja 50 % ehk 50 000 krooni finantseerida 2011. aasta eelarvest. Eelistatavaks sihtrühmaks kinnitati kuni 18-aastaste lastega pered. 8. Informatsioon: 8.1 Euro kasutusele võtmise ettevalmistustest Eestis. 8.2 Parimatele õppuritele vastuvõtu korraldamine vallamajas 31.mail kell 12.00. 8.3 Suigu Lasteaed-Algkooli lõpupidu 31. mail kell 18.00. 8.4 Are vallas 2010. a I poolaastal sündinud beebide ja nende vanematele vastuvõtu korraldamine . 8.5 Are Põhikooli 9.klassi lõpetajatele aktus 18.06 kell 18.00. 8.6 Õpilasmalevale töö korraldamine 07.06 -18.06. 8.7 Valla aastapäeva ja Are Vallakeskuse 30. aastapäeva ühisürituse korraldamine detsembris 2010. 8.8 Osalemine Rohelise Jõemaa mängudel.

29. juuni Are Vallavolikogu istungi otsused:

1. Are valla põhimääruse II lugemine katkestati ja jätkatakse edaspidi. 2. Are valla avaliku korra eeskirja I lugemine lõpetati ja suunati II lugemisele. 3. Are valla heakorra eeskirja I lugemine lõpetati ja suunati II lugemisele. 4. Are valla koerte ja kasside pidamise eeskirja I lugemine lõpetati ja suunati II lugemisele. 5. Määrati Are vallas Are alevikus tänavatele nimed. 6. Tulenevalt euro kasutusele võtmise seadusest on vajadus täiendada Are Vallavolikogu ja Are Vallavalitsuse õigusakte, milles on kehtestatud rahalised kohustused, koormised ja piirmäärad Eesti kroonides. Volikogu otsustas seoses sellega muuta ja täiendada Are valla õigusakte. 7. Võeti informatsioon revisjonikomisjoni tööplaanist teadmiseks. 8. Eelnõu kultuuri- ja hariduskomisjoni koosseisu muutmise kohta suunati järgmisele vallavolikogu istungile. 9. Informatsioon: 9.1. Hajaasustuse veeprogrammi taotluste rahuldamisest. 9.2. LANVision projektist. 9.3. Vallaeelarve I poolaasta laekumistest ning projektitaotlustest.

25. mai Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Anti välja korraldus kinnitada projekteerimistingimused: • Are vallas Parisselja külas asuvale Vahtriku kinnistule ehitada kavatsetavale puurkaevule. • Are vallas Elbu külas Uuetoa katastriüksusel asuva alajaama rekonstrueerimiseks. • Are vallas Parisselja külas Kumeri katastriüksusel asuva alajaama rekonstrueerimiseks. 2. Anti välja korraldus maksta sotsiaalse kaitse eelarvest: • sünnitoetus summas 3000 krooni • ühekordsed toetused summas 1585 krooni kahele inimesele • toimetulekutoetused summas 18557 krooni 11 inimesele • täiendav sotsiaaltoetus summas 400 krooni kahele inimesele. 3. Informatsioonid: 3.1 Revisjonikomisjoni akt 3.2 Avaliku suulise enampakkumise korraldamine 3.3 Hajaasustuse kaevuprojektist 3.4 Bussile konditsioneeri paigaldamisest 3.5 Vallakeskuse remondist 3.6 Järgmised vallavalitsuse istungid toimuvad 7. ja 29. juunil. 3.7. Õpilaste arvust valla koolides.

2. juuni Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Võeti vastu korraldus „Hanke „Suigu küla keskuse ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine ja puurkaev-pumpla rajamine“ lisa- ning muudatustööde hankemenetluse korraldamine ja hankedokumentide kinnitamine“.

7. juuni Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Anti välja korraldus avaliku suulise enampakkumise korraldamise kohta. 2. Moodustati hajaasustuse veeprogrammi 5 liikmeline komisjon: vallavanem Jaanus Männik, abivallavanem Lauri Luur, maanõunik Signe Rõngas, sotsiaalnõunik Kaja Rebane ja Tervisekaitseinspektsiooni esindaja Reelika Tammai. 3. Tunnistati Suigu küla keskuse ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimise ja puurkaev-pumla rajamise lisa- ja muudatustööde teostamise edukaks pakkumuseks OÜ Vändra MP esitatud hinnapakkumus 136 460 krooni (lisandub käibemaks). Pakkumused esitasid veel OÜ Omatec ning OÜ Harjase.

4. Anti välja korraldus väljastada ehitusluba Jõesauna kinnistul asuva elamu ümberehitamiseks garaažiks. 5. Anti välja korraldus nõustuda vaba põllumajandusmaa maatüki nr 19 kasutusvaldusesse andmisega Jaan Läänele. 6. Anti välja korraldus nõustuda Pihlaka ja Pärnjõe katastriüksuste vahelise piiride muutmisega. 7. Anti välja korraldus maksta sotsiaalse kaitse eelarvest sünnitoetus 3000 krooni ja matusetoetus 1000 krooni. 8. Rahaliste vahendite puudumise tõttu otsustati Vabadussõja Mälestiste Hoidmise Seltsi taotlust mitte rahuldada. 9. Otsustati välja maksta Tori kalmistu rahastamiseks eelarvesse arvestatud 10 000 krooni. 10. Via Baltica teemaplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelust.

29. juuni Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Anti välja korraldus hajaasustuse veeprogrammi taotluste rahuldamise ja osalise rahuldamise kohta. Tähtajaks esitati 6 taotlust, millest 5 rahuldati täielikult ning üks osaliselt. 2. Anti välja korraldus tunnistada Are vallakeskuse automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi ehitamise edukaks pakkumuseks AS G4S esitatud pakkumus maksumusega 75 116.40 krooni (hind koos käibemaksuga). Pakkumused esitasid veel OÜ Elektra Valveseadmed ning AS Triger. 3. Anti välja korraldus väljastada kirjalik nõusolek sauna ehitamiseks Are vallas Suigu külas asuvale Reinfeldi kinnistule. 4. Anti välja korraldus lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks üks majapidamine, milles ei elata. 5. Anti välja korraldus suurendada OÜ Are Vesi osakapitali 65 000 krooni võrra nimiväärtuseni 105 000 krooni. 6. Anti välja korraldus maksta sotsiaalse kaitse eelarvest: • Sünnitoetus 3000 krooni • Matusetoetus 1000 krooni • Ühekordsed toetused summas 2178 krooni neljale inimesele • Toimetulekutoetused summas 14 351 krooni 10 inimesele • Täiendavad sotsiaaltoetused 600 krooni kolmele inimesele 7. Informatsioon: 7.1 LANVision Projektist 7.2 Vallavolikogule esitatavatest eelnõudest – Are valla põhimäärus, Are valla avaliku korra eeskiri, Are valla koerte ja kasside pidamise eeskiri, Are valla heakorraeeskiri, Õigusaktide muutmine seoses EURO kasutusele võtmise ettevalmistamisega. 7.3 Eelarve täitmisest I poolaastal. 7.4 Õpilaste prognoosist 1. septembril 2010.

2010. aasta hajaasustuse veeprogramm.

Käesoleval aastal otsustas Vallavolikogu saja tuhande krooniga veeprogrammis osaleda. Teise poole toetussummast ehk sada tuhat krooni eraldas riik. Toetuse eraldamise arvestuspõhimõtted on jäänud samaks – omafinantseeringu suurus minimaalselt 1/3 projekti maksumusest ja toetus maksimaalselt 2/3 projekti maksumusest. Toetust eraldati hajaasustuses asuvate majapidamiste kaevude ja veesüsteemide ehitamiseks. Sel korral oli taotlejaid kokku kuus. Kaks taotlust olid olemasoleva kaevu vee puhastamiseks vajalike seadmete soetamiseks ning nelja projekti põhieesmärk oli uue kaevu rajamine. Enamikel juhtudel oli probleemiks joogivee mittevastavus nõuetele või vee puudumine põuasel perioodil, ühe taotleja puhul oli probleemiks vee täielik

5 puudumine, mis oli põhjustatud salvkaevu reostumisest. Taotlusi hindas, vastavalt ministeeriumi poolt välja töötatud hindamismetoodikale, vallavalitsuse moodustatud viieliikmeline komisjon kuhu kuulusid vallavanem Jaanus Männik, abivallavanem Lauri Luur, maanõunik Signe Rõngas, sotsiaalnõunik Kaja Rebane ja tervisekaitse esindaja Reelika Tammai. Kohapealse kontrolli ja hindamise tulemuste alusel koostati projektide edetabel mille tulemusena said rahastuse kõik projektid, pingereas viimasel kohal asuv projekt sai osalise rahastuse. Täielikult rahuldati järgmised taotlused: • Jaan Hardi Printsi esitatud taotlus nimetusega „Murru talu veepuhastussüsteemi paigaldamine Murru külas“, mille oma- ja kaasfinantseeringu suurus on kokku 11198,88 krooni, – toetuse suurus 22401,12 (kakskümmend kaks tuhat nelisada üks krooni ja 12 senti) krooni; • Rocki Alberti esitatud taotlus nimetusega „Kingu talu puurkaev“, mille oma- ja kaasfinantseeringu suurus on kokku 27315 krooni, - toetuse suurus 54637 (viiskümmend neli tuhat kuussada kolmkümmend seitse) krooni; • Juhan Alamaa esitatud taotlus nimetusega „Põlluaasa talu ja Ristilille elamu pumpla seadmete ning rauaeraldusfiltri soetamine“, mille oma- ja kaasfinantseeringu suurus on kokku 8957 krooni, - toetuse suurus 17914 (seitseteist tuhat üheksasada neliteist) krooni; • Hermann Soosaare esitatud taotlus nimetusega „Puurkaevu rajamine Are vallas Lepplaane külas asuvale Kooli kinnistule“, mille oma- ja kaasfinantseeringu suurus on kokku 16665 krooni, - toetuse suurus 33335 (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada kolmkümmend viis) krooni; • Vida Naudi esitatud taotlus nimetusega „Parisselja külas asuva Vahtriku talu puurkaevu rajamine“, mille oma- ja kaasfinantseeringu suurus on kokku 15040 krooni, - toetuse suurus 30080 (kolmkümmend tuhat kaheksakümmend) krooni; • Osaliselt rahuldati Anne Viitmaa esitatud taotlus nimetusega „Pärivere külas asuva Sepa talu puurkaevu rajamine ja veesüsteemi ehitamine“, mille oma- ja kaasfinantseeringu suurus on kokku 58887,12 krooni, – toetuse suurus 41632,88 (nelikümmend üks tuhat kuussada kolmkümmend kaks krooni ja 88 senti) krooni; Kõigi rahastuse saanud projektide kohta leiab informatsiooni Are vallavalitsuse kodulehelt www.arevald.ee .

Lauri Luur abivallavanem

Tolmutõrjest. Teedele tolmutõrje paigaldamine on võrdlemisi kallis tegevus. Käesoleval aastal on vallavalitsus ühel korral vallateede olulisemates kohtades tolmutõrjet teinud. Kuiv suvi võib aga tolmutõrje mõju vähendada. Et mitte kulutada nappi teede raha osaliselt igaks juhuks tõrje paigaldamiseks, pakume välja võimaluse neile majapidamistele, kes jäävad tolmava vallatee äärde, paigaldada tolmutõrje ise. Iseseisva tolmutõrje tegemise eelis on võimalus kasutada suuremat kogust ja võimalus saavutada täpne ajastus (tolmutõrjet tuleb teha vahetult peale vihma märjale teekattele, et saavutada parim tulemus). Kõigil soovijatel pöörduda OÜ Are Vesi juhataja Kert Alamaa poole telefonil 52 98 849, et siis vastaval kokkuleppel vahendit tema käest saada (tasuta). Päiksepaistelist suve! Lauri Luur abivallavanem

Mida toob meile euro

Kaua oodatud ja palju räägitud euro on lõpuks käeulatusse jõudnud ning väga võimalik, et euro võetakse Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2011. Võtame allpool kokku, mida euro endast kujutab, mis kasu see võib tuua ning kuidas toimub üleminek. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on Eesti 17. riik, mis võtab euro ametliku maksevahendina kasutusele. Tegelikkuses on Eesti olnud fikseeritud kursi kaudu euroalaga seotud juba alates 1992. aastast – alguses oli kroon seotud Saksa margaga ning hiljem euroga. Euro tuleku näol ei ole tegu rahareformiga nagu 1990-ndate alguses, kus raha väärtus üleöö muutus. Tegu on põhimõtteliselt tavalise rahavahetusega, millele andsime oma jah-sõna juba 2003. aasta rahvahääletusel, kiites heaks liitumise Euroopa Liiduga. Mis kasu toob euro Eestile ja Eestis elavatele inimestele. Euro on Eesti tulevase arengu oluline eeldus. Euroopa ühisraha kasutusele võttes hakkame kuuluma ühte maailma võimsamasse rahandusliitu, mis suurendab Eesti majanduslikku usaldusväärsust ja stabiilsust. Sellest hargneb omakorda edasi mitu kasutegurit. Stabiilsem keskkond teeb lihtsamaks välisinvesteeringute kaasamise, sest krooni devalveerimise risk kaob. Lihtsustub Eesti kaupade müümine euroala riikidesse: arveldame oma euroala kaubanduspartneritega samas valuutas, mis aitab kokku hoida tehingukuludelt (näiteks pidi varem euroalalt kaupade ostmiseks raha vahetama). See kõik arendab edasi majandust ning aitab luua laiema heaolu tekkeks vajalikke töökohti. Oluline on ka see, et saame hakata euroalal varasemast rohkem poliitilisel tasemel kaasa rääkima. Lisaks toob euro inimestele kaasa pisemaid võite. Kohe pärast euro kasutusele võtmist läheb euroalas reisimine oluliselt mugavamaks – enam ei pea raha vahetama ning palju lihtsam on eri riikide hindasid võrrelda. Tänu euro stabiilsusele hakkavad loodetavasti alanema ka laenuintressimäärad, mis vähendab inimeste kulusid. Väikene võit on ka see, et andmaks head eeskuju erasektorile ümardab valitsus maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Kuidas plaanitakse eurole üle minna. Eurole üleminekul on laiemalt neli olulist teemat: hindade kuvamine kroonides ja eurodes, paralleelkäibe periood, krooni-müntide vahetamine ning euro sularaha saamine. Järgnevalt nendest teemadest lähemalt. Uute eurodes näidatud hindadega harjumiseks on jaekaupmeestel kohustus kuus kuud enne ja pärast euro kasutuselevõtmise päeva näidata müügikohas hindu kahes vääringus – kroonis ja euros. Summade ümardamiseks on riik välja töötanud ametlikud ümardamisreeglid, mille kohaselt tuleb hinnad eurodesse ühe eurosendi täpsusega ümardada. Seega saab juba juuli algusest kõikide eelduste kohaselt igas kaupluses euro-hindasid näha. Paljudel on aja jooksul kogunenud suur hulk krooni-münte, mis tuleks enne euro tulekut ära vahetada. Selle soodustamiseks algab alates oktoobrist pankade mündikampaania, mille raames saab kodus olevad krooni- mündid panka tuua ning teenustasudeta ära vahetada. Soovitus on oma mündid kohe oktoobris või novembris ära vahetada, sest detsembris võivad rahavahetuse tõttu pankades järjekorrad tekkida. Eesti plaanib eurole üle minna kiiresti ehk pikka kahes rahas arveldamise aega ei tule. Plaani kohaselt kehtivad kroon ja euro kõrvuti kaks nädalat ning seejärel on ainus ametlik maksevahend euro. 2011. aasta esimesed kaks nädalat saab kõikjal ostude eest ka kroonides tasuda, kuid vahetusraha antakse enamasti tagasi eurodes. Kuna paralleelkäibe perioodil on kauplustel kahe raha kasutamise tõttu suurem koormus ning võivad tekkida järjekorrad, on soovitus sel ajal võimalusel kaardimakseid eelistada. Eurode saamiseks on mitmeid võimalusi ning keegi ilma ei jää. Esiteks on ette nähtud, et pangad vahetavad kuu aega enne ja kuus kuud pärast üleminekupäeva kroone eurodeks Eesti Panga keskkursiga ja ilma teenustasuta kõigis pangakontorites. Teiseks pole põhjust muretseda pangakontol olevate kroonide pärast, sest kõik pangakontodel olevad kroonid muutuvad 1. jaanuaril automaatselt eurodeks, säilitades oma väärtuse eurodes täpselt samasugusena, nagu nad olid

7 kroonides. Pangakontol oleva raha saab alates 1. jaanuarist mugavalt eurodes sularaha-automaadist välja võtta. Kolmandaks võib jaanuari alguses allesolevate kroonidega kauplustes maksta ning kroonidega makstes saab enamasti tagasi eurosid. Samuti saab aasta alguses palga või toetusega eurosid. Muretsema ei pea pangaga sõlmitud lepingute pärast, sest euro kasutuselevõtmine ei muuda automaatselt ühegi lepingu tingimusi. Kõik pangateenused muutuvad euro kasutuselevõtmise päevast euro-põhiseks ehk ülekanded tehakse eurodes, arved tasutakse eurodes jne. Ka hoiusel olevad kroonid muudetakse eurodeks ning kõik muud tingimused, sealhulgas intress ja tähtaeg, jäävad samaks. Kust leida rohkem infot euro kohta. Euroga seonduva info edastamiseks on loodud Euroveeb , kust leiab taustainfot, saab lugeda korduma kippuvaid küsimusi ning ka ise küsimusi esitada. Hanno Hussar, Swedbanki eurole ülemineku koordinaator

Kuidas ravimite eest vähem maksta?

Õige vastus: küsides apteegis sama toimeainega ravimite hulgast soodsaimat. Ravimites on mitmeid aineid, aga ainult ühel neist (mõnikord ka rohkematel) on raviv toime. Selliseid aineid nimetatakse toimeaineteks. Teised ravimi koostisosad ehk abiained annavad kas värvi, hoiavad ravimit koos vms. See kehtib nii käsimüügis vabalt saada olevate kui ainult retsepti alusel müüdavate ravimite kohta. Sama toimeainega ravimeid on sageli mitmeid, kuid maksavad - erinevalt. Miks? Hind sõltub sageli sellest, kas tegu on originaal- või geneerilise ravimiga. Mis on originaalravim, mis on geneeriline ravim? Ravimi teekond, alates selle loomisest kuni apteegiletile jõudmiseni on kallis ning pikk protsess. Seepärast on ravimi leiutanud ja turule toonud firmal õigus patendiajale ehk ravimi ainumüügiõigusele (tavaliselt umbes 10 aastat), et saada oma leiutatud nn originaalravimist kasu ning säilitada motivatsioon ka edaspidi uute ravimite väljatöötamiseks. Peale patendiaja lõppu võivad hakata ka teised firmad tootma ravimit, mis sisaldab täpselt sama toimeainet kui originaalravim ning on mõeldud täpselt samade haiguste raviks. Neid nimetatakse geneerilisteks ravimiteks , vahel kasutatakse ka nimetust koopiaravimid või geneerikud. Geneeriline ravim on sama efektiivne, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim, kuna sisaldab sama toimeainet samas koguses kui originaalravim ja on kontrollitud Ravimiametis. Miks on hind erinev? Geneeriliste ravimite tootjad ei kanna kulutusi, mis on seotud ravimi leiutamisega ja turule toomisega. Samuti ei pea geneerilise ravimi tootja läbi viima kalleid kliinilisi uuringuid, tõestamaks ravimi toimet konkreetse haiguse korral, nagu seda teeb originaalravimi tootja. Seetõttu saab geneerilise ravimi tootja müüa ravimit tunduvalt odavamalt kui originaalravimi tootja. Tavaliselt on apteegis müügil erinevate ravimitootjate poolt valmistatud sama toimeainega geneerilised ravimid, nende hinnatase võib olla erinev, kuid nad on kõik sama toimega. Geneerilised ravimid on reeglina odavamad kui originaalravimid, erinevatel geneerilistel ravimitel võib olla erinev hind, kuid nad on kõik sama efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud. Osake ja julgege apteekrilt küsida odavaimat ravimit. Arstil on kohustus kirjutada ravimiretsept enamasti toimeainepõhiselt ehk viisil, mis apteegis võimaldaks inimesel valida talle sobivaima hinnaga ravimi. Samuti on apteekril kohustus pakkuda inimesele kõige soodsamat sama toimega ravimit, kuid osake ja julgege seda kindlasti ka ise küsida ! Kokkuhoid võib olla märkimisväärne. Võtame näiteks suhteliselt sageli (eriti vanemaealiste hulgas) esineva kõrgvererõhktõve ja sellega tihti kaasuva kolesterooliprobleemi. Vererõhu ja kolesterooli ohjamiseks on harilikult vaja enamat kui ühte ravimit. Haigekassa tehtud arvutused näitavad, et kui inimene tarbib Eestis hetkel enimkasutatava kaubamärgiga vastava toimeainega vererõhu ja kolesterooli ravimeid, maksab ta kuus umbes 310 krooni. Kui ta kasutaks aga soodsaimaid saadaolevaid sama toimeainega ravimeid, maksaks ta kuus 85 krooni. Vahe ühe kuu kohta on 220 krooni, aasta peale tuleks kokkuhoid aga juba ligi 3000 krooni. Seega tasub apteegist soodsaimat sama toimeainega ravimit alati küsida, rahaline kokkuhoid võib olla märkimisväärne! Eesti Haigekassa

Peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanematele õppuritele.

16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetavad tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust. Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamise või 19aastaseks saamiseni. Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2010. aastal on 300 krooni kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 900 krooni kuus. Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19aastaseks saamiseni. 19aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaasta lõpuni. Kui laps pärast 16aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoetuse maksmine alates juulikuust väga paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud 16aastastele ja vanematele lastele. Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse 19aastaseks saamiseni. Kui 16aastane laps asub õppima välisriiki, siis peretoetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliige esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

Elve Tonts Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht

Muudatused sündide ja surmade registreerimisel

Käesoleva aasta 1.juulil jõustub uus perekonnaseisutoimingute seadus, mille kohaselt muutub sündide ja surmade registreerimise kord. Registreerimise protsess muutub mõnevõrra ajaliselt pikemaks, sest sisestada tuleb endisest rohkem andmeid. Sünni registreerimiseks tuleb lapsevanematel esitada avaldus ühe kuu jooksul alates lapse sünnist. Ametnikul on kohustus sünd registreerida seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse saamisest. Erinevusena tuleb lapsevanematel, kes pole abielus, eelnevalt otsustada, kellele jääb lapse hooldusõigus , mis määratakse lapse sünni registreerimisel. Hooldusõigus on õiguslik vastutus lapse eest, mille saab kas üks vanematest või jagavad vanemad hooldusõigust ühiselt. Abielupaarile määratakse hooldusõigus automaatselt ühine. Hooldusõigust omav isik võib näiteks määrata lapse elukoha, kooli valiku, otsustada lapse käekäigu eest. Samas on ta kohustatud lapse eest hoolitsema, teda kasvatama, vastutama lapse haridusliku ja materiaalse seisundi eest. Hooldusõiguse andmine ühele vanemale ei vabasta teist vanemat lapse ülalpidamiskohustusest! Sünni registreerimisel on väga oluline kaasa võtta kõik vajalikud dokumendid (arsti/haigla poolt väljastatud sünniteatis, oma isikut tõendavad dokumendid, ka abielutunnistus). Abielus lapsevanem võib tulla avaldust täitma ka üksi. Sellisel juhul peab tal kaasas olema teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele antava eesnime kohta. Mitte abielus olevate vanemate puhul peavad kohale tulema mõlemad vanemad. Erandina on lapse isal lubatud isaduse omaksvõtu avaldus esitada naise raseduse ajal, kui mõjuvatel põhjustel on teada, et tal ei ole võimalik õigel ajal tulla lapse sündi registreerima. Kui isal ei ole ka eelnevalt võimalik seda avaldust esitada ja ta soovib seda teha kusagil mujal, peab see avaldus olema notariaalselt notariaalselt kinnitatud. Surma registreerimiseks tuleb avaldus esitada seitsme päeva jooksul alates isiku surmapäevast või surnu leidmise päevast. Ametnikul tuleb surm registreerida kolme tööpäeva jooksul alates avalduse saamisest.

Kaasa tuleb võtta kadunukese isikut tõendav dokument, arsti/haigla poolt väljastatud surmateatis ning oma isikut tõendav dokument. Kõige suurem muudatus sünni ja surma registreerimise juures on, et enam ei väljastata sünni- ja surmatunnistusi. Neid asendab sünni- ja surmatõend, mis väljastatakse vaid sündi- või surma registreerima tulnud isiku soovil ning prinditakse tavalisele valgele paberile. Esmane tõend, mille väljastab vallavalitsus või maakondlik perekonnaseisuosakond, on sünni- või surma registreerijale tasuta. Edasine tõend on tasuline ja selle väljastavad ainult maakondlikud perekonnaseisuosakonnad. Alates 1. juulist registreerivad sünde ja surmasid sekretär-asjaajaja Terje Võsumets ja sotsiaalnõunik Kaja Rebane. Küsimuste korral saab informatsiooni telefonidel 44 518 61 ja 44 518 76 või [email protected] .

Teade...

Seoses kollektiivpuhkusega ootavad sotsiaaltöötajad juulikuu toimetulekutoetuste ja ühekordsete toetuste avaldusi 1. ja 2. juulil või 26. juulil. Avaldusi on võimalik esitada ka posti teel. Euroopa Liidu abisaadetisena on vallamajja jõudnud uus osa jahu ja kaerahelbeid (seekord puhtad kaerahelbed, mitte segu kaera- ja odrahelvestest). Makaronid on hetkel veel saabumata. Kellel on soovi, astuge vallamajast läbi või võtke ühendust sotsiaaltöötajatega transpordi täpsustamiseks. Kaunist suve!

Tori kihelkonna rahvarõiva lugu

Lugu sai minu jaoks alguse aastal 2000, kui asusin õppima Tallinna Ülikooli. Juba siis teadsin, et minu lõputöö tuleb teemal Tori kihelkonna rahvarõivas. Nii ka läks. 2004. a kaitsesin oma lõputöö hindele „A“ ja sain eksamikomisjoni esinaiselt Liivi Soovalt innustust asjaga edasi tegelda. 5 aastat tagasi ärgitas Merle Adams mind antud teemal raamatut kirjutama. Siis tundus see liiga suur väljakutse ja vastutus. Kuid aasta tagasi tekkis mingi sisemine veendumus, et tööd ei tohi pooleli jätta. Kuna leidsin ka hea koostööpartneri, Anneli Lauri, siis otsustasime koos töö lõpule viia. Õla panid alla PRIA (Leader meede), mis toetab meie projekti 90 % ja Randivälja Külaselts. Nüüd on asi käima lükatud ja peatuda enam ei saa. Et aga lugu jõuaks õnneliku lõpuni, vajame, kallis kihelkondlane, Sinu abi. Eesti Rahva Muuseum säilitab küll üsna suurt kogu Tori kihelkonnast pärit esemeid, ent on mitmeid asju, mis on sealt täiesti puudu. Kui sul on kodus, vanematel või vanavanematel säilinud Tori kihelkonna rahvarõivaid või üksikuid detaile komplektist, siis PALUN VÕTA MEIEGA ÜHENDUST. Tänulikud oleme igasuguse info eest, aga eriti suurt puudust tunneme 20. saj alguse fotodest, millel kujutatud kohalikes rahvarõivais inimesi ja kõiki esemeid, mis seotud meeste rõivastusega. Väga olulised on ka lood, mis on nende esemete saamisega seotud. Kui kõik läheb plaanipäraselt, ilmub raamat trükist 2011. a esimesel poolel. Pärast raamatu ilmumist korraldame 5 kihelkonnatundi viies Tori kihelkonda puudutavas vallas/linnas - Paikusel, Ares, Sindis, Saugas ja Toris. Huvi korral saad osaleda nendel üritustel ja Sul on võimalus trükis endale muretseda. Jälgi reklaami kohalikus lehes!

Anne Rätsep tel 56151727 ja 4466937; e-post- [email protected]

Et tuli loidaks südames.

Rahvatantsuga tegelemine on Are valla tantsijatele andnud sel kevadel mitmeid huvitavaid koostantsimisvõimalusi. 29. mail osalesid Are kooli 1. - 2. klassi tantsurühm (juhendaja õp. Ülle Tiimus), 3. - 4. kl. tantsurühm ja Pärivere klubi folkloorirühm Lavassaares Pärnumaa tantsupeol „Tuli minu südames“. Päev oli pidulik, meelolu ülev. Kõik rühmad tantsisid, mis talve jooksul õpitud. Eesti rahvariided ja inimesed, kes neid kannavad, on tõesti kaunid. Tore oli, et ka Are valla inimesi käis kontserti nautimas. 5. juunil osalesid Pärivere klubi folkloorirühma tantsijad Häädemeestel Põhja-Liivimaa päeval. Oli võimalik osa saada mitmesugustest huvitavatest kontsertidest ja tantsuetendustest. Toimusid töötoad. Pärivere tantsurühm võttis osa liivi tantsude konkursist, mille žüriilt toodi kaasa Pildistas L. Lusik tunnuskiri: „Liivi tantsude kõige emotsionaalsema ja naiselikuma esituse eest.“ Päevale andis jumet juurde suur laadamelu. Lõpuks vaatasime näitemängu, mille esitas Pärnus tegutsev klubi „Elulust“. Õhtu lõppes simmaniga. Oli väga mitmekesine ja tore päev. 12.-13. juunil said Are kooli vahvad tantsupoisid kaks toredat päeva tantsida Rakveres II Meeste Tantsupeol. Tantsule vahelduseks sai silitada Rakvere vallimäel kõrguvat härga ja käia laadal lustimas. Need suurepärased mälestused ei kustu niipea. Viimane esinemine oli Are valla jaanipeol. Tuttavale rahvale on alati pingelisem esineda, kui võõrastele, sest oma inimeste arvamus loeb tantsijale kõige rohkem. Aitäh kõigile, kes meie esinemist vaatama tulid!

Rahvatants annab võimaluse end veidi liigutada – muusika saatel hästi tunda, on mõnus hea Pildistas L. Lusik seltskonnaga koos käia. Seni on klubis tantsinud vaid folkloorirühm, aga sügisest võiks käima panna ka naisrahvatantsurühma. Selleks peaks leiduma 12 tantsuhuvilist naist. Rahvatants on igapäevaelu rutiinile vahva vaheldus, mida tasub proovida. (Kui oled tantsimisest huvitatud, helista tel. 51 42 621). Jätkugu meil hingesära ilusat suve nautida ...ja mõelgem positiivselt! Anne Niibo

MEIE KOOLID …

Pildistas L. Lusik

Nagu juba traditsiooniks on saanud, toimus ka sel aastal vallavanema vastuvõtt valla koolide tublidele õpilastele, kes on õppeaasta jooksul silma paistnud tubli õppeedukuse, ainealaste saavutuste või sportlike tulemustega. Peale väikest eeskava anti kiidukiri ja tass koos pastaka ja lillega järgmistele õpilastele: Suigu Lasteaed- Algkoolist märgiti ära hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest Iris Tamla, Lisette Pent, Elisabeth Pahk, Eliisabet Kuslap; maakondlikul jooksukrossil sai kolmanda koha Mariann Hantson. Are Põhikoolist olid vastuvõtul hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest Karl Kallaste, Carmen Annusver, Laura Lii Adler, Karl Kadakas, Ally-Ly Ao, Andreas Kallaste, Sirli Sing, Rebecca Türnpuu, Ave Eisenschmidt, Elina Rannas, Ita Kuusik, Reivo Türnpuu, Kristel Lusik, Liisi Aluste. Krislyn Kask sai maakondlikul ajaloo olümpiaadil II koha, Olev Erm tehnoloogia konkursil III koha ja bioloogiaolümpiaadil V koha; Geiro Bukin ja Ardo Lillemägi said vabariiklikul robootika konkursil I koha ning Laurene Männik ja Carol Reinaru II koha; David Kakko sai Pärnumaa koolinoorte sisekergejõustiku MV hõbeda ja pronksi; Pärnumaa suusatamise MV pronksi said Ardo Lillemägi, Marten Karjus ja Allar Nairis; Ardo Lillemägi sai veel lisaks eelnimetatutele Pärnumaa koolinoorte sisekergejõustiku MV 3 kuldmedalit; Jüri Külal olid tunnistusel väga head hinded ja ta sai vene keele olümpiaadil III koha; Pärnumaa võrkpallimeistrite võistkonda kuulusid Ingmar Aia, Ardo Lillemägi, Jüri Küla, Marten Karjus, Allar Nairis, Ragnar Peit, Mart Põrk Lapsi hästi juhendanud õpetajad olid Urve Hallikma, Elve Tamvere, Aavo Vaan, Raigo Siitam, Rein Semenov, Anne Niibo, Ülle Tiimus ja Marje Tilk.

AITÄH TUBLIDELE! Are Põhikooli lõpetas 85. lend. Palju poisse ja mõni tüdruk. Praegune viimane suurem lend Are koolist, kus lõpetajate nimekirjas oli 21 õpilast. See lend oli omapärane selle poolest, et puberteet tuli peale väga hilja. Alles 9nda klassi kolmandast veerandist avastati, et neile on kõik lubatud ja maailm nende eest lahti. Kahjuks langes samale ajale ka lõpueksamiteks õppimine ja see ei olnud tähtsuselt mitte esimene. Õnneks

Pildistas L. Lusik jõudis enamik eduka lõpuni. Loodan, et vaatamata kõigele, mida te jõudsite enne lõpetamist koolis korda saata, kasvavad teist tublid, targad ja edukad inimesed! Õp. Leelo Lusik ***** Musilased lõpetasid õppeaasta Nurmenuku talus Musilase rühma lapsed ja lapsevanemad pidasid 9. juunil Nurmenuku talus piknikku. Batuudid, rong, konnatiik, autod, linnud ja loomad pakkusid põnevust nii suurtele kui väikestele. Mängude kõrvalt leidsid lapsed ka minuti, et mõned ampsud grillviinerit ja kooki võtta. Aitäh tegusatele õpetajatele, Aelikale ja Airele (pildil), kes tegusa aasta lõpetuseks toreda pikniku korraldasid. Suurematel Musilastel oli see viimane päev olla Musilane, sest 1.septembril ollakse juba Päikesekillu rühmas, kus neil on hea meel kohtuda Aire, Aelika ja Merlega, et uusi teadmisi teada saada.

Õpetaja Kadile soovime palju rõõmu pisipoja kasvatamisel. Ilusat ja sooja suve!

Musilased koos vanematega.

Suigu LAK annab teada:

LASTEAED PUHKAB JUULIS .

Juunis ja augustis töötab üks segarühm Päikesekildude rühmas.

Päikeselist suve!

VALLARAHVA TEGEMISTEST …

4. juunil tähistati Pärivere klubis ning selle ümbruses Lastekaitsepäeva. Päikesepaistelise päeva juhatas sisse etendus „Kolm suurt soovi,“ mida oli vaatama tulnud ka päris pisikesed, kes veel omal jalal ei kõnni. Näitemäng oli veidi erinev traditsioonilisest lasteetendusest kuna laval oli ainult üks näitleja, kes rääkis ja laulis murdes. Kaunite dekoratsioonide ja rääkivate nukkudega loodi huvitav ning hubane miljöö ja tundus, et publikule meeldis. Pärast etendust oli võimalik tutvuda erinevate jõustruktuuridega, kelle eesmärgiks oli noored läbi tegevuste ohutult koolivaheajale aidata. Kaitseliit vuras kohale Mercedes Pildistas L. Lusik Unimogiga ja tutvustas huvilistele kasutusel olevaid relvi ja varustust. Punase Risti juhendamisel õppisid noored sidumist ja tegutsemist õnnetusjuhtumi korral. Sireenide saatel lubasid uhketes tunkedes päästeameti mehed katsetada tulekustutamist. Tõmbenumbriks oli loomulikult Aide autokooli pöörlev auto, kus järjekorra lõppu näha ei olnud. Autos kinnitati reisijad turvavöödega ja siis pandi auto pöörlema ning seisatati rattad taeva poole, pärast mida tuli sealt omal jõul välja pugeda. Masina katus sai nii mõnegi mõlgi, kui usinamad rihma liiga kiirelt valla päästsid, kuid tõenäoliselt ei kahtle turvarihma kasutamise vajalikkuses enam keegi. Veel oli võimalus proovida airsofti ja paintballiga täpsuslaskmist ning noorematele oli hüppamiseks avatud batuut. Päev oli lõbus ja tegevust jagus igale maitsele. Kõik organisatsioonid tulid lastele tegevusi pakkuma tasuta , suured tänud Teile kõigile!

Kristi Kivisaar ***** Allar Nairis, Norman Peks, Kristjan 11. - 12. juunil toimusid Audrus tänavu 49. korda Pärnumaa Valk, Geiro Bukin, Krislyn Kask, suvemängud. Ligi 800 osalejaga suvemängudel peeti arvestust Marleen Lippmaa, Ita Kuusik, kahes grupis, suured kohalikud omavalitsused ja väiksed vallad Meinhard Pulk, Tanel Hein, Romek koos spordiklubidega. Aladeks olid jahilaskmine, jooksukross, Stimmer, Aime Kask, Jaak Jäme, Tiit orienteerumine, kergejõustik, võrkpall, petanque, köievedu, noorte Nairis, Tarmo Nairis, Arvin Peks, jalgpall, perekonnavõistlus, juhtkonnavõistlus ja seiklusrada. Karlo Peks, Leelo Lusik, Alari Jürgenson, Hans-Kristjan Kallaste, Are valda esindas 54 võistlejat (vt. kõrvalolev loetelu) ning Aaron Tugedam, Kairi Vanatoa, esindatud oli enamik alasid. Kõige enam osalejad oli meie vallast David Kakko, Eve Hiiemäe, Ragnar kergejõustikus, kust koju toodi kaks medalit. Naisveteranide Peit, Reivo Türnpuu, Rebecca kaugushüppes võitis pronksi Aime Kask ja neidude kõrgushüppes Türnpuu, Talvi Pärnpuu, Laurene pani hõbeda tasku Krislyn Kask. Noortejalgpallis võitlesid poisid Männik, Rainar Kalde, Risto Kalde, end kuuendale kohale, seljatades Tahkuranna, Sauga, Saarde ja Brenda Kremer, Kristel Lusik, Ardo Tori. Hästi mängisid meie mehed võrkpallis, kindlustades endale Lillemägi, Marten Karjus, Allar Juss, Kristiina Seim, Kaialiis Roostalu, tubli 8nda koha. Punkte tõi võistkonnale ka jahilaskjate tiim, kus Anu Nairis, Kristi Kivisaar, Margus noortearvestuses sai teise koha Tarmo Nairis. Samuti andsid oma Kallaste, Roland Hiiemäe, Argo panuse juhtkonnavõistlusel osalejad, kes üldarvestuses viiendaks Kremer, Rait Tiitus, Kristjan Kaer, trügisid. Kaja Rebane, Lauri Luur, Tõnis Kõik osalejad olid ääretult tublid ja nautisid võistlust igal sammul. Leisner, Kerli Hiiemäe, Mart Põrk, Raido Kaljuste, Olev Erm, Ken Üheskoos pingutades andsime me endast parima ja tõime koju Metsaveer, Marko Rae, Ivo Kivisaar väikevaldade arvestuses 2. koha. Palju õnne kõigile!

Kes sel võistlusel osaleda ei julgenud, siis nüüd on teil võimalus end järgmisteks jõukatsumisteks vormi ajada. Suvemängudel, et esindanud Are valda ainult põlised spordiinimesed, häid kohti saavutasid ka pühapäevasportlased. Nii, et karta ei ole midagi! Kristi Kivisaar Pärnumaa suvemängude raames võtsid omavahel mõõtu ka omavalitsuste juhid, volikoguliikmed ja ametnikud , kes pidid moodustama kolmeliikmelise võistkonna ning läbima kolm võistlusala. Esimene oli golf Audru golfirajal, kus kohtuniku Eino Ojandu pilgu all tuli golfipall saada selleks ettenähtud auku. Trotsides tugevat tuult, mis püüdis palli omasoodu kaasa viia, jõudis Are valla juhtkonna esindus (Kristi Kivisaar, Lauri Luur ja Kaja Rebane) ettenähtud sihtmärgini ja edetabelisse kirjutati neljas koht. Teise alana oli sangpommi jänn, kus meestele oli antud 16 kg ja naistele 12kg sangpomm. Esimene võistleja pidi kahe käega sangpommi lennutama võimalikult kaugele. Teine võistleja jätkas sangpommi maandumise kohalt, aga hoopis tõugates sangpommi parema käega nagu kuuli. Kolmas võistleja lõpetas võistluse sangpommi tõukamisega vasaku käega. Tulemus mõõdeti ning Are valla tulemustabelisse kirjutati 8 Pildistas K. Rebane koht. Kolmandaks oli kompleksala, kus Valgeranna seikluspargis tuli läbida kaks turnimisrada, seejärel vastata küsimusele ning seista lindil säilitades tasakaalu. Kokkuvõttes lõpetati omavalitsuste juhtkonnavõistlus auväärse 5 kohaga. Kaja Rebane

***** Beebipäev 10. juunil toimus järjekordne beebipäev, kuhu olid kutsutud seitse uut Are valla ilmakodanikku. Kolm neist sündisid eelmise aasta lõpus ja neli käesoleva aasta esimesel poolel. Laste õnnistamiseks lausuti lihtsad ja soojad sõnad Suigu palvelas, mis palusid lisaks vanemate poolt pakutavale südamesoojusele ka jumalikku kaitset. Lisaks õnnistamistseremooniale olid lapsed koos vanemate ja külalistega palutud Are vallakeskusesse, kus volikogu esinaine Vilja Alamaa ja vallavanem Jaanus Männik jagasid lastele sümboolse tähendusega nimelised hõbelusikad ning vanematele lillekimbu ja käepigistuse õnnesoovidega.

Rohkeid rõõme, kasvulusti ja kaunist suve Mikole, Pildistas K. Rebane Timole, Christopher Reanderile, Mya-Brittlynnile, Delisale, Krettelile ja Baironile ning nende vanematele soovib Are vallavalitsus. Kaja Rebane ***** Malevasuvi 2010. Selle aasta juunis pakkus Are vald kahel nädalal tegevust viieteistkümnele malevlasele. Töö oli mitmekesine. • Prahist puhtaks said teede ääred, vallamaja ümbrus ning katus. • Uue värvikihi sai 4 silda, koolimaja juures rattahoidjad, jalgpalliväravad ja redelid.

• Lõigati oksi kooli juures pärnadelt ja Tori tee äärsetelt pajudelt. • Toodi maakonna erinevatest kohtadest punaseid kärgtelliseid vallamaja fassaadi remondiks. • Koristati elanike poolt tekitatud prügimägesid Elbus ja Künnametsas. Kurb, et mõned täiskasvanud ei taha prügi viia selleks ettenähtud kohtadesse. Tublile tööle järgnes vallavanema ja abivallavanema vastuvõtt koos kringli söömisega. Õhtupooliku veetsime Valgeranna seikluspargis puude otsas turnides. Malevasuve jääb meenutama Aret tutvustav raamat ja tore T-särk, mille sai iga malevlane tänu vallale tasuta.

Suur tänu vallavanem Jaanus Männikule, Pildistas M. Matsalu abivallavanem Lauri Luurile ja maanõunik Signe Rõngasele, kes meile tööd organiseerisid! Suur tänu bussijuht Ants Tugedamile, kes meid erinevatesse tööpaikadesse ja Valgeranda sõidutas! Aitäh tublidele malevlastele, kes virisemata tegid ära suure töö! Marge Mölder Rühma komandör ***** Meie valla kuldaväärt tüdruk – Maarja Täht. Maarja õppis eelmisel aastal kunstiringis kaks korda nädalas õpetaja Silvia Nõukase käe all. Sel aastal saadeti tema töö „Sõprus“ Penteli Rahvusvahelisele laste kunstinäitusele Jaapanisse ja tuli sealt tagasi kuldmedaliga. Sellist karva medal tuli Eestisse esmakordselt. Maarja elab Suigus koos ema Eve Tähe, isa Erik Hark´i ja õe Ingrid Tähega. Nii Maarja kui Ingrid lõpetasid selle õppeaasta Vanalinna Põhikoolis ainult viitega - Maarja kolmanda klassi, Ingrid üheksanda. Maarja on üldse hästi tubli õpilane, aasta jooksul jooksvates hinnetes oli tal vaid üks neli (üks eesti keele töö olevat viltu läinud). Koolis õpilaskonverentsil esines ta tööga Ameerika presidentidest. Töö oli aga oma vanuseklassis väga tugev ja nii võistles ta 3. klassi asemel hoopis 5.-9. klassi õpilastega – töö märgiti finaalis ära. Kodus on sein kiituskirju täis. Sel õppeaastal Maarja kunstiringis käia ei saanud, kuna vald toetas ainult oma valla koolide õpilasi huviringides käimisel. Pildistas M. Matsalu Loodame, et järgmisel aastal leitakse vahendeid nii tubli tüdruku kunstihariduse jätkamiseks. Maarjaga käis kohtumas L. Lusik ***** Kiidukiri. Meestetantsupeo järel tuli poisterühmade üldjuhilt Mall Järvelalt järgmise sisuga meil: „Kallid 3.-4. klasside juhendajad! Suured tänud Teile kõigile! Kiitke oma tantsupoisse ja nende saatjaid! Aitäh!“ 12. - 13. juunil tantsisid Rakveres Meeste II Tantsupeol Are valla poisid Andreas Kallaste, Silver Teearu, Daniel Jeršov, Ott-Joosep Lusik, Ülari Lippmaa, Egert Siigur ja Erik Oago. Tänan tantsupoisse, kes

16 vaatamata jahedale ilmale ja seenevihmale ei virisenud, olid vahvad ja said väga hästi tantsimisega hakkama! Poiste kaitseingliteks peomöllus olid õpetajad Tiia Puusild ja Marge Mölder, tänu neile sujus kõik ka väljaspool tantsuplatsi suurepäraselt. Tavaliselt arvatakse, et kui on tubli tantsuõpetaja, siis ongi kõik olemas, et suurel peol osaleda. Tegelikult on õnnestumiseks vaja mitme osapoole koostööd. Kõige tähtsam on lapsevanemate osalus, kes on mõistnud, et lapse arenguks ei piisa ainult leivast (rahast) vaid oluline on nii lapse füüsiline võimekus kui ka emotsionaalne tasakaal ning nende baasil arenevad vaimsed võimed igasuguseks tegevuseks. Praeguse tantsurühma laste vanemad on olnud suureks abiks laste riiete korrastamisel ja proovidele-pidudele saatmisel. Päris ise kõige sellega lapsed veel toime ei tule. Juhendaja siiras tänu kõigile vanematele! Olen varem näinud lapsevanemaid, kes palvele lapse riided parajaks teha vastasid lapse tantsurühmast ära võtmisega. Ja kahju oli lastest. Lisaks lapsevanematele on oluline roll koolil. Kui koolis on toetav õhkkond, leitakse ruumid ja sobiv trenniaeg, on olemas muusikamasinad ja leitakse vajalikud summad, siis on kõik tingimused hästi tööd teha. Are koolis see nii on olnud. Aitäh! Tähtis roll peol osalemisel on vallal. Are vald on igati toetanud laste tantsuharidust, makstes laste eest ära vajaliku osalustasu ja kindlustades transpordiga. Kui kogu summa oleks jäänud lastevanemate kanda, siis ei oleks kõik lapsed kindlasti endale seda fantastilist peolkäiku saanud lubada. Kiitus vallavalitsusele ja volikogule mõistmise Pildistas A. Annuste ning toetuse eest! Kultuuriminister Laine Jänes peo avakõnes ütles, et mehi on Rakverre toonud ürgne vägi, vaba tahe ja võimas soov tantsida. Are poisid arvasid, et oli täiesti äge pidu, sest oli palju vahvaid tantse ja laule. Arvati, et tants on, tants jääb. Täitsa vägev, tasus tulla!!! Kaasasolnud õpetajad leidsid, et vaatamata vihmale oli pidu võimas, tegi silmad märjaks ja liigutas hingepõhjani. Vaadates telerist peo kordust ei tekkinud suurt emotsionaalset laengut. Suur hingevärin ja võimas tunne tekib vaid peol kohapeal olles, televisioon seda edastada ei suuda. Seepärast veelkord SUUR TÄNU kõigile osapooltele, et saime seda kõike Rakveres kogeda! Anne Niibo ***** Aasta 2010 on nimetatud lugemisaastaks. Seetõttu intervjueerime igas lehes üht valla tuntud inimest. Seekord esitasime küsimused valla kõige värskemale aukodanikule AINO VAARMAALE • Mis on Sinu lapsepõlve lemmikraamat? Raamat oli lapsepõlves ja nooruses üks minu parimatest sõpradest. Lugesin kõike, mis kätte sattus. Alustasin muinasjuttudega, hiljem lugesin romaane, luuleraamatuid ja reisijutte. Lapsepõlve lemmikraamatud olid muidugi muinasjuturaamatud, sest need lõppesid tavaliselt hästi. Meeldis ka Fr.R.Kreutwaldi "Eesti rahva ennemuistseid jutte". • Mida viimati lugesid? Hiljuti lugesin vanas trükis ja tõlkes romaani C. Bronte "JANE EYRE". • Mida soovitad Teistele lugemiseks? Teistele on konkreetselt raske lugemist soovitada, valida on palju ja eks igaüks valib ise oma meele järgi. Küll aga soovin kõigile "Head jätkuvat lugemise aastat!"

AIANDUSNURGAKE

Kevadel ja sügisel on mõistlik võtta ette hekipügamine. Kuidas ja millal täpsemalt seda teha, jagas Eesti aiaklubi lehel õpetusi aiakujundaja Andres Pohla. Juba aastakümneid aiakujundaja ametit pidanud Andres Pohla lausus, et enne heki istutamist ja pügamist tuleb selgeks teha, mis eesmärk on hekil. Tema ütlust mööda rajatakse hekke nii tuulekaitseks, dekoratiivsetel eesmärkidel kui ka krundi piiritlemiseks. Osasid, näiteks sireli- ja viirpuuhekki, polegi tarvis pügada, kui tahta näha õiteilu. Kuid Pohla toonitas, et ka õitsvaid hekke tuleb hooldada ja harvendada. "Näiteks kui sirelihekid on juba vanaks jäänud ja segavad muru pügamist, tuleb vanad oksad, mis ei õitse enam nii palju, maha võtta ja hekk harvendada," õpetas Pohla. Ta lisas, et tüve võib maha lõigata kuni kännuni, nii et sellest jääb alles 10 kuni 20 sentimeetrit ja lasta uutel võsudel kasvada. Õitsvad hekid (näiteks sirelitest) tuleb lõigata kohe pärast õitsemist, et see ei jõuaks seemneid kasvatada, mis on puule samuti kurnav. Aga need hekitaimed, mis õitsevad päris kevadel, tuleks Pohla teada lõigata sügisel. Andres Pohla abikaasa Krista, kes on samuti maastikukujundust õppinud, lausus, et kevadel ei raatsi ilusaid õisi ära lõigata. "Ükskord kevadel nägin Türil väga ilusat õitsvat arooniahekki, mis oli sügisel pügatud ja kevadel nagu sein. See oli nii ilus! Muidu arooniad kasvavad ju laiuti," sõnas Krista Pohla . Andres Pohla sõnul sobivad pügamata hekkideks ka sarapuu, aroonia ja ungari sirel. Kui soovida tihedat lehtpuudest kaitsehekki, on Pohla teada soovitatav pügamist alustada päris varakult, kohe pärast istutamist. "Lehtpõõsaistikud lõigatakse poole peale tagasi, et tekiksid võsud, aga tihtipeale ei raatsita seda teha," sõnas Pohla. Ta lisas, et kui vähem lõigata, siis tihedat hekki loota ei saa. Pohla kirjeldas, et kuni pooleteise meetri kõrgune lehtpuu- või põõsahekk saadakse viie aasta jooksul. Igal aastal lastakse kasvada kuni 20 sentimeetrit juurde ning ülejäänud kasvud tuleb nööri järgi maha lõigata ja niimoodi igal aastal. "Kui hekk on saavutanud oma õige kõrguse, tuleb hakata igal aastal samalt maalt maha pügama," selgitas Pohla. Ta lisas, et koheselt tuleb hakata ka külgi kärpima, et hekk tihedamaks läheks. "Tavaliselt lõigatakse hekk trapetsikujuline, et ka alumised oksad saaksid päikest." Pohla sõnul on okaspuudega hoopis teine lugu, sest neid ei kasvatata nii nagu lehtpuuhekki. Pohla õpetas, et esimesel aastal pärast istutamist ei tehta midagi. Latvu kasvatatakse senikaua, kuni hekk on saavutanud oma õige kõrguse. Seejärel tuleb Pohla teada lõigata ladvad nööri järgi maha. Aga külgi tuleb järgmisel aastal pärast istutamist kohe hakata pügama. «Nii saame tiheda heki,» märkis Pohla. Nii leht- kui okaspuuhekile piisab Pohla teada pügamisest kord aastas. "Kui me tahame olla ülipüüdlikud, siis võime pügada ka kaks korda aastas, aprillis ja augustis," sõnas ta. Mai on pügamiseks kõige kehvem. Pohla märkis, et vahel jätab ta oma kuusehekilgi aasta vahele. "Kui jääb aasta või kaks vahele, siis ei juhtu sellest midagi hullu, kui jääb rohkem aega vahele, võib juhtuda, et hekk läheb ebaühtlaseks." Aprill ja august ongi Pohla teada kõige paremad kuud hekke pügada. Märtsis on veel liiga külm. «Märtsipäike võib mitmetele okaspuudele halvasti mõjuda: päike soojendab võra, aga juured on maa sees külmunud. Siis rebenevad need sooned, mis taimemahlu liigutavad ja puu võib aeglaselt ära kuivada,» lausus Pohla.„Kui hekki valel ajal pügada, siis midagi hullu ei juhtu ja taim ära ei hävi. "Aga taimele endale on soodsam, kui õigel ajal pügada. Augustis mahlad ei liigu enam nii kiiresti ja haavast ei tule seda nii palju, kui juunis- juulis," märkis Pohla. Ta lisas, et aprillis pole ka mahlad veel nii kiiresti liikuma hakanud, kuid augustis valmistub puu juba puhkeperioodiks. Viljapuid võib Pohla sõnul lõigata uue trendi järgi ka suvel, mil haavad paranevad hästi kiiresti. «Mina küll suvel ei raatsi lõigata, sest viljad on ju küljes.» Hekke võib Pohla teada pügada veel hiljemalt oktoobris, aga kui külm on juba üle kümne kraadi, ei tasu minna ühegi puu kallale. "Siis tekivad külmakahjustused, millest võivad tekkida mädanikud ja puu võib ka ära kuivada." Artikli autor Maria Karumets Järva Teatajast

TEATED

Are vallas kasutusel olevad olulised telefoninumbrid :

Vallavanem Jaanus Männik - 44 518 68 ; 51 22 321 [email protected] Abivallavanem Lauri Luur - 44 518 62 ; 52 59752 [email protected] Vallasekretär Aino Vaarmaa - 44 518 60 [email protected] Maanõunik Signe Rõngas - 44 518 75 ; 52 53 189 [email protected] Sotsiaalnõunik Kaja Rebane - 44 518 76 ; 53 339 477 [email protected] Sotsiaaltöötaja Heli Tõrva - 44 518 76 ; 52 93 053 [email protected] Pearaamatupidaja Helgi Kallaste - 44 518 78 [email protected] Sekretär-asjaajaja Terje Võsumets - 44 518 61 ; 52 69 732 [email protected] Pärivere klubi juhataja Sirje Pilter - 44 518 66 ; 51 702 82 [email protected] Are raamatukogu juhataja Malle Pajo - 44 518 65 [email protected] Suigu raamatukogu juhataja Eveli Kuslap - 44 63 494 [email protected] Noorte- ja spordijuht Kristi Kivisaar - 56 46 4861 [email protected] Konstaabel Valdu Kaljur - 51 185 20 Bussijuht Ants Tugedam - 53 485 121 Bussijuht Ranno Aassalu - 53 481 54 4 OÜ Are Vesi juhatuse esimees Kert Alamaa Rikked, tellimised, info, teated - 44 518 64; 529 8849 [email protected]

Volikogu esimees Vilja Alamaa - [email protected]

TEADE Balti Puurkaev pakub teile kaevude puurimist, projekteerimist, kaevude pesu, Are Vallavalitsuse kollektiivpuhkus on pumpade müüki ja paigaldust. 5. juulist 25. juulini. Kontakt: 52 17 415 ja 50 42 999

Vajadusel pöörduda vastava valdkonna spetsialisti www.baltipuurkaev.ee poole.

Sünni ja surma registreerimiseks palume pöörduda sotsiaalnõunik Kaja Rebase poole tel:53 339 477 või Pärnu Maavalitsuse Rahvastiku toimingute talitusse Kasside ja koerte

(II korrus, Akadeemia tn 2, Pärnu) vaktsineerimine Vastuvõtuajad Pärnu Maavalitsuses : MARUTAUDI VASTU (tasuta) Esmasp., teisip., neljap. 8.00-12.00; 14.00-16.00 reede 9.00-12.00; kolmap. vastuvõttu ei toimu Pühapäeval 4. juulil 2010.a. Suigus kell 16.00 Niidu külas kell 16.45 Pärivere klubi juures kell 17.30 Are Põhikool kuulutab välja konkursi Lepplaanes koolimaja juures kell 18.30 AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE ÕPETAJA (12 tundi) ametikoha täitmiseks Soovi korral saab vaktsineerida ka alates 1. septembrist 2010.a. kompleksvaktsiiniga ( hind 150.- )

Avaldus, CV ja erialast haridust tõendavate Võimalik osta oma lemmikule ussi- ja dokumentide koopiad palume saata 15. juuliks aadressil kirburohtu. Kooli 1 Are alevik Pärnumaa 87301 või [email protected] Info telefonil 53 45 45 30 Info tel. 53 927 444

Raamatukogud on puhkusel

Ares 06.07 - 30. 07 Suigus 02.07 – 30.07

21. juunist – 20. juulini perearst M. Simm ja

A. Sander PUHKUSEL

Tervendav massaaž 30 min - 100 EEK

Tel. 566 35 419 Aare

Naised tahavad suvel võrkpalli mängida …. Kui Sul on aega ja tahaks end veidi liigutada, siis neljapäeva õhtuti kell 19.00 on selleks võimalus. Kui ilm on ilus, mängime Are pargis, kehva ilma korral Pärivere klubis.

Tulemas on Rohelise Jõemaa Suvemängud Toris 21. augustil. Ootame kõiki huvilisi kaasa lööma põnevatel mängudel. Alad on järgmised: 1. Võrkpall mehed (6+2) 2. Jahilaskmine (3 laskurit) 3. Pendelteatejooks (4 naist+4 meest)

4. Juhtkonna mitmevõistlus 5. Kergejõustik - 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, jooksukross (N 500m, mehed 1000m) 6. Sulgpall naistele 7. Petanque (4 mängijat) 8. Teatevõistlus Jõemaal (süstasõit, ergomeeter)

Võtke julgesti ühendust! Kristi Kivisaar

Telef: 56 46 48 61 [email protected]

KODUTÜTARDE JA NOORTE KOTKASTE VILISTLASTE KOKKUTULEK – AASTA PARIM KOKKUTULEK! Lõikuskuu kahekümnendal päeval on Raplamaale Toosikannule lahkesti oodatud Kodutütarde ja Noorte Kotkaste endised liikmed. Kokkutuleku ametlik avamine on 21. augustil kell 11.00 Meenutused, heietused, jõukatsumised, tants ja trall kestavad 22. augusti keskpäevani. Osalemissooviga palume pöörduda kodumaleva noorteinstruktori poole. (tel. 56 20 43 12 Robert Kinnar) Osalemine on tasuline ja kohtade arv piiratud. Ööbimine telkides. TULE JULGESTI, TEGEVUST JÄTKUB KÕIGILE!

Meie hulgast on lahkunud ....

Ernst Aasmäe Niidu külast 06.12.1919 - 26.05.2010

Aadu Laane Are alevikustaleviku ststst 02.05.1935 - 12.06.2010

Karl Sildvee Suigu külast

22.11.1922 - 17.06.2010

AVALDAME KAASTUNNET OMASTELE!

Tuhat suurt ja väikest lille Täna õitseb

Ainult SULLE ....

ÕNNITLEME!

01.07 AARE KONTSON 60.a. Are alevik 02.07 HELGI KAPP 87.a. Are alevik 02.07 SINAIDA RAE 81.a. Niidu küla 02.07 ARVO LUHTOJA 50.a. Murru küla ÕNNITLEME 03.07 MARIA HRABROVA 78.a. Kurena küla pisipere puhul! 03.07 JAAN ARENBERG 71.a. Suigu küla 03.07 EVALD SIIGUR 65.a. Are alevik 08.07 LIIVI MÜLLER 76.a. Lepplaane küla 1. juunil sündis 08.07 EINU KAHEST 74.a. Võlla küla Are alevikus 09.07 TIIU LEHISTE 55.a. Murru küla Liina ja Argo Kremerile 10.07 ÕIE LUIK 80.a. Are alevik tütar

10.07 LEHO PAHK 72.a. Murru küla ELEANOR KREMER 14.07 ARVI EAMETS 71.a. Suigu küla

15.07 VIRVE TENSING 81.a. Murru küla 4. juunil sündis 15.07 LINDA JÕGI 71.a.Lepplaane küla 23.07 JAAN LEND 65.a. Are alevik Parisselja külas 25.07 VAIKE JÕEMETSA 72.a. Are alevik Pille Põrkile ja Leho Kuusikule 29.07 JAAN TÕNSING 77.a. Are alevik poeg 29.07 VALENTINA JUHKAM 71.a. Eavere küla KUSTI KUUSIK 30.07 HELI SEPP 55.a. Suigu küla

01.08 LJUBOV VESKILT 81.a. Suigu küla 02.08 TAIMI ALAMAA 72.a. Are alevik 08.08 MARET PETERMANN 75.a. Pärivere küla 10.08 ULVE NÄPPI 71.a. Are alevik 12.08 HARRY VESKIMÄGI 55.a. Suigu küla Meil on rõõm avaldada vallalehes 15.08 AHTO-FRIEDRICH LIPPMAA 77.a. Elbu küla juubelid alates 50st ja kõik 16.08 RAIMUND SABALOTNI 78.a. Kurena küla sünnipäevad alates 70st. 16.08 REIN NAARIS 75.a. Suigu küla KES SOOVIB, ET TEMA 17.08 ERVI TUISK 79.a. Suigu küla SÜNNIPÄEVA LEHES 17.08 ERIKA JÕGILA 50.a. Niidu küla EI AVALDATA; PALUN 22.08 PIIA MEIER 50.a. Suigu küla ANDA SELLEST TEADA 23.08 OLGA TUGEDAM 80.a. Are alevik VALLA SEKRETÄRILE 29.08 NAIMA SILDVEE 82.a. Suigu küla tööpäeviti tel. 44 518 61

Kui Te seda vallalehte loete, siis on toimetaja juba Lehe toimetaja: Leelo Lusik

suvepuhkusel ja naudib aiatöid. Artikleid ja teadaandeid Tel. 51 42 621; 44 63 596 järgmisse lehte ootan alles augusti keskpaigas ja suve viimane leht ilmub augusti lõpus. Vallalehte saab Oja 4 Are vald, värvilisena lugeda valla kodulehelt www.arevald.ee Pärnumaa 87 301 Toimetaja