Lisa 1 KINNITATUD Are Vallavolikogu 23.11.2011 määrusega nr 15 MUUDETUD Are Vallavolikogu 21.09.2012 määrusega nr 19

AARREE VVAALLLLAA AARREENNGGUUKKAAVVAA 22001111 –– 22002211

Are 2011

Are valla arengukava 2011-2021

SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 4 1. VALLA ADMINISTRATIIVNE KUJUNEMINE ...... 6 2. ARE VALD AASTAL 2011 ...... 7 2.1 VALLA ASEND JA RAHVASTIK ...... 7 2.1.1 Valla asend ...... 7 2.1.2 Rahvastik ...... 9 2.1.3 Hinnangud olukorrale ...... 11 2.2 JUHTIMINE, KOOSTÖÖ JA ETTEVÕTLUS ...... 12 2.2.1 Juhtimine ...... 12 2.2.2 Eelarve ...... 13 2.2.3 Omandi- ja maareform ...... 16 2.2.4 Külaliikumine ...... 16 2.2.5 Koostöö ...... 17 2.2.6 Välissuhtlus ...... 17 2.2.7 Ettevõtlus ...... 18 2.2.8 Hinnangud olukorrale ...... 20 2.3 TEHNILINE TARISTU ...... 21 2.3.1 Teedevõrk ...... 21 2.3.2 Ühistransport ...... 22 2.3.3 Telefoniside, internet ja postiteenused ...... 22 2.3.4 Soojamajandus ja elektrienergia...... 22 2.3.5 Ehitustegevus ja elamumajandus ...... 22 2.3.7 Tänavavalgustus ...... 23 2.3.8 Hinnangud olukorrale ...... 24 2.4 HEAKORD, LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ...... 25 2.4.1 Maavarad ...... 25 2.4.2 Mullastik ...... 26 2.4.3 Veekogud ...... 26 2.4.4 Kaitstavad objektid ...... 26 2.4.5 Jäätmemajandus ...... 26 2.4.6 Keskkonnateadlikkus ...... 26 2.4.7 Hinnangud olukorrale ...... 27 2.5 SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS ...... 27 2.5.1 Sotsiaalhoolekanne ...... 27 2.5.2 Tervishoid ...... 29 2.5.4. Hinnangud olukorrale ...... 30 2.6 KULTUUR, SPORT JA VABA AEG ...... 31 2.6.1 Kultuur ...... 33 2.6.2 Sport ...... 35 2.6.3 Vaba aeg ...... 36 2.6.4 Hinnangud olukorrale ...... 36 2.7 HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ ...... 38 2.7.1 Haridusasutused ...... 38 2.7.2 Huviharidus ...... 40 2.7.3 Noorsootöö ...... 40 2.7.4 Hinnangud olukorrale ...... 41 3. ARE VALLA ARENGU SWOT-ANALÜÜS...... 43

2

Are valla arengukava 2011-2021 4. ARENGUVISIOON “ARE VALD 2021” ...... 45 5. ARE VALLA ARENGUMUDEL ...... 46 6. ARE VALLA TEGEVUSKAVA 2011-2021 ...... 52 6.1 TEGEVUSKAVA OLULISEMAD EESMÄRGID AASTAKS 2021 ...... 52 LISAD: ...... 65 Lisa 1: Are valla arengukava 2011-2021 väljatöötamise komisjon ja töörühmad ...... 65 Lisa 2: Are valla arengukavas 2011-2021 olevate jooniste ja tabelite nimekiri ...... 66

3

Are valla arengukava 2011-2021

SISSEJUHATUS

Are valla missiooniks on tagada elanikele, asutustele, ettevõtetele ja külalistele majanduslikult, sotsiaalselt ning ökoloogiliselt turvaline ja tasakaalustatud keskkond läbi avatud, puhta ja mitmekesise looduse, mis pakub mitmekülgseid turismi-, meelelahutus- ja sportimisvõimalusi. Are valla arengukava 2011-2021 on üheks sammuks selle missiooni elluviimisel.

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kehtestatud kohustusest ja Are valla soovist kavandada oma tulevikku vastavalt oma vajadustele, võimalustele ja tahtele, on koostatud käesolev Are valla arengukava 2011-2021. Arengukava on jagatud kuude peatükki, mis kajastavad Are valla ajaloolist kujunemist, praegust olukorda ning kavandatavat tulevikupilti.

Arengukava esimeses peatükis kirjeldatakse Are valla administratiivset kujunemist alates 18. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Arengukava teine peatükk – Are vald aastaks 2021 – annab ülevaate eluvaldkondade seisust ja muutustest viimastel aastatel. Selles peatükis vaadeldakse lähemalt järgmisi valdkondi: • juhtimine, regionaalareng ja majandus • tehniline taristu • heakord, keskkonna- ja looduskaitse • sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus • kultuur, sport ja vaba aeg • haridus ja noorsootöö.

Eluvaldkondade lõikes on välja toodud tähtsamad faktandmed ning nendest lähtuvalt on andnud eluvaldkonna olukorrale hinnangud vastava töörühma liikmed. Samuti on peatükis märgitud iga eluvaldkonna kohta suuremad ülesanded ja arenguvajadused.

Kolmandas peatükis on ära toodud Are valla arengu SWOT-analüüs.

Järgmisena käsitleb arengukava valla arenguvisiooni “Are vald aastal 2021”. Arenguvisioon on tulevikupilt, mida loodetakse saavutada teatud aja möödudes ja mis on seatud tulenevalt valla olukorrast, missioonist, soovidest ja võimalustest.

Arengumudelile keskendub käesoleva arengukava viies peatükk. Valla arengumudel on terviklahend, milles määratletakse valla prioriteetsed ja perspektiivsed arengusuunad, püstitatakse nende piires strateegilised eesmärgid ja leitakse lahendusteed (ülesanded ja tegevused), mida sihipäraselt järgides ja mille alusel tegutsedes, on võimalik jõuda valla arenguvisiooni realiseerumiseni. Are valla arengumudel kajastab valla strateegilisi peaeesmärke ja nende saavutamise teid. Konkreetsed tegevusülesanded, mis on vaja ellu viia arenguvisiooni tegelikkuseks muutmisel, leiavad käsitlemist järgmises arengukava osas.

Arengukava kuuendaks peatükiks on Are valla tegevuskava aastateks 2011-2021. Tegevuskavas tuuakse välja konkreetsed tegevusvajadused, mida vald plaanib teostada etteantud perioodi jooksul. Tegevuskava on seotud valla eelarvega ja kuulub läbivaatamisele vähemalt kord aastas. Are valla arengukava lisades on ära toodud arengukava koostamise protsessist osavõtnute nimekiri, arengukavas olevate jooniste ja tabelite nimekiri ning arengukavas kasutatavate

4

Are valla arengukava 2011-2021 lühendite nimekiri.

Are valla arengukava koostamiseks ja läbiarutamiseks moodustas vallavolikogu oma 19. augusti 2011. a otsusega nr 28 „Are valla arengukava väljatöötamise komisjon” toimkonnad volikogu komisjonide pädevusvaldkondade analoogiast lähtudes, määrates toimkondade juhtideks volikogu komisjonide juhid. Vallavalitsuse ja -ametnike ning hallatavate asutuste (koolid, klubi, noortekeskus, raamatukogud, OÜ Are Vesi) juhtide ülesanne oli igaühel oma valdkonna alaosa ettepanekute väljatöötamine ja esitamine. Uue arengukava koostamise ja ülesehituse aluseks võeti senikehtinud Are valla arengukava 2009 – 2015. Iga toimkond pidas vähemalt 2 töökoosolekut, liikmed esitasid arvukalt ettepanekuid. Volikogu arutas arengukava sisuliselt kolmel istungil: 29.09.2011, 21.10.2011 ja 23.11.2011. Vastavalt seadusele toimus teksti avalik väljapanek, mis lõppes avaliku aruteluga. Avaliku väljapaneku ja arutelu käigus laekunud ettepanekud lisati arengukavasse, misjärel toimus täiendav avalik väljapanek ajavahemikus 24.10.2011–14.11.2011. a. Vallavolikogu arutas ja kehtestas Are valla arengukava 2011 – 2021 23.11.2011.

5

Are valla arengukava 2011-2021 1. VALLA ADMINISTRATIIVNE KUJUNEMINE

Are vald on olnud ajalooliselt jagatud kahe kihelkonna vahel. Valla kesk- ja läänepoolsed külad kuulusid Pärnu-Jaagupi kihelkonda, idapoolsete külade elanikud olid seotud Tori kihelkonnaga. Sidemed ajalooliste kihelkonnakeskustega ja neid ümbritsevate valdadega kestavad edasi ka tänapäeval – korraldatakse ühisüritusi, käiakse Pärnu-Jaagupi ja Tori kirikutes ning surnuaedadel.

Are valla administratiivse kujunemise ajalooline taust on võrdlemisi kirju, sisaldades mitmeid ühinemisi ja lahkulöömisi. Are nimi leiab esmakordselt kirjalikes allikates äramärkimist alles võrdlemisi hilisel perioodil seoses Are ja Suigu mõisate ehitamisega 18. sajandi algul. Esimesed omavalitsuslikud üksused kujunesid praeguse Are valla territooriumile 1816. aasta Eestimaa talurahva seadusega, mil mõisate maavalduste põhjal moodustati Are ja Suigu vallad. Are mõisa maadel paiknenud Are valla suuruseks oli 5808 ha ja tema koosseisu kuulusid Are, Eapere, Elbu, Kurena, Linnu, Mõisa, Parisselja ja Vaharu külad. Suigu mõisa maadel paiknenud Suigu valla pindalaks oli 3178 ha ja see koosnes Metsakülast, Mõisakülast ning Tabria külast. Are ja Suigu vallad eksisteerisid eraldi kuni 19. sajandi lõpuni. 1890-1895. aasta reformide käigus ühendati nad Suigu vallaks.

Järgneva viiekümne aasta vältel muudeti praeguse Are valla administratiivset staatust neljal korral. Kõigepealt 1920. aastal, kui vastiseseisvunud Eesti Vabariik taastas talurahva soovide kohaselt Are ja Suigu vallad. 1939. a 1. aprilli ümberkorraldustega liideti Are ja Suigu vallad taas üheks – seekord Are vallaks.

Pärast II Maailmasõda, 1946. aastal, moodustati Are valla territooriumile kaks külanõukogu – Are Küla Töörahvasaadikute Nõukogu ning Suigu Küla Töörahvasaadikute Nõukogu, mis liideti uuesti üheks 1954. aastal. Moodustatud haldusüksus hakkas kandma Are Küla Töörahvasaadikute Nõukogu nime.

Kehtiv omavalitsuslik staatus anti Are vallale 30. juulil 1992. a.

Viimase 19 aasta jooksul on Are Vallavolikogu ja Vallavalitsus tegelenud kõigi omavalitsusele seadusega pandud ülesannetega, tagamaks vallaelanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid ja head elukeskkonda. Märkimist väärib, et 14. oktoobril 1998. a kinnitati Riigisekretäri poolt ka Are valla vapi ja lipu sümboolika.

6

Are valla arengukava 2011-2021 2. ARE VALD AASTAL 2011

Käesolev peatükk keskendub Are valla olukorra analüüsimisele. Peatükis tehakse ülevaade valla erinevatest eluvaldkondadest ning antakse neile hinnangud. Samuti tuuakse välja iga eluvaldkonna peamised ülesanded ja arenguvajadused. Olukorrale antud hinnangud, välja toodud ülesanded ja arenguvajadused tuginevad peatükis kajastatud faktandmetele ja on koostatud vastavate eluvaldkondade töörühmade poolt.

2.1 VALLA ASEND JA RAHVASTIK

2.1.1 Valla asend Are vald asub Pärnumaal, maakonnakeskusest Pärnust 18 km Tallinna poole. Are valda läbib 10 kilomeetri ulatuses Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica ) maantee. Are valla pindala on 159,5 km² ja seda ümbritsevad Halinga, Vändra, Sauga ja Tori vallad.

Are vallas asuvad Are alevik ja 11 küla – Niidu, Elbu, Parisselja, Eavere, Pärivere, Kurena, Lepplaane, Suigu, Võlla, Murru ja Tabria küla.

Joonis 1 : Are vald Eesti kaardil

7

Are valla arengukava 2011-2021

Joonis 2 : Are vald Pärnu maakonna kaardil

Joonis 3 : Are valla kaart

8

Are valla arengukava 2011-2021

2.1.2 Rahvastik

Joonis 4 : Are valla elanikkond asulate kaupa 01.01.2011 425 450 400 350 282 300 250 200 125 150 83 68 56 58 100 28 49 39 31 31 50 0

k a la la a la a la üla ül ü levi küla kül k kül a a kü k e küla e ja k gu re lbu n ane kü idu el er õlla kü A E la urru Ni ss iv Sui V Eaver p M ri r Tabria küla Kure Pä Lep Pa

Tabel 1: Vallaelanike arvu muutumine 1992-2011 Aasta 1992 1995 2000 2004 2007 2008 2009 2011

Elanikke 1449 1506 1521 1421 1322 1315 1279 1278

Valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Are vallas on 2011. aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel naisi 622 ja mehi 656.

Tabel 2 : Are valla elanikkond külades soolise koosseisu järgi (seisuga 01.01.2011):

Naised Mehed Are alevik 215 210 Eavere küla 15 13 Elbu küla 28 40 Kurena küla 27 29 Lepplaane küla 24 25 Murru küla 44 39 Niidu küla 61 64 Parisselja küla 16 23 Pärivere küla 16 15 Suigu küla 134 148 Tabria küla 11 20 Võlla küla 30 28 Valla täpsusega 1 2 KOKKU 622 656

9

Are valla arengukava 2011-2021

Joonis 5: Are valla elanikkonna soolis-vanuseline struktuur seisuga 01.01.2011.

70

60

50

40

Naised 30 Mehed

20

10

0

Tabel 3 : Are valla elanike arv vanusegruppide järgi külades (seisuga 01.01.2011): Küla Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud Mehed Naised Mehed Naised nimetus 0-6 0-6 7-18 7-18 19-59 19-59 60-….. 60-…..

Are alevik 16 19 32 30 134 119 28 47 Eavere 0 0 0 1 7 9 6 5 Elbu 6 0 10 7 17 13 7 8 Kurena 1 0 1 4 18 13 9 10 Lepplaane 0 0 2 4 17 14 6 6 Murru 1 2 2 6 30 26 6 10 Niidu 3 3 7 6 41 33 13 19 Parisselja 2 0 6 4 12 8 3 4 Pärivere 2 0 1 2 12 9 2 3 Suigu 5 9 31 20 85 75 27 30 Tabria 0 0 5 4 14 5 1 2 Võlla 0 1 2 4 17 15 9 10 KOKKU 34 36 99 92 404 339 117 154

10

Are valla arengukava 2011-2021 Joonis 6: Sündivus Are vallas aastatel 2002-2010

12 10 10 99 9 9 8 8 7 77 7 6 6 6 6 5 5 4 4 4 2 2 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Poisid 6 9 4 7 4 2 7 9 8 Tüdrukud 9 9 5 6 10 7 7 6 5

2.1.3 Hinnangud olukorrale Tugevad küljed Nõrgad küljed Asend Pärnu lähedus Maakonna tõmbekeskus Pärnu ja pealinn Via Baltica ja Pärnu -Rakvere maantee Tallinn tõmbavad valla elanikkonda lähedus linnadesse Are on Pärnu maakonna geograafiline keskpunkt, Are – Pärnu maakonna “süda” Are vald ei jää kunagi maakonna ääremaaks Rahvastik Looduskeskset maaelu hindav rahvas Rahvastiku vähenemine Rahva koondumine vallast maakonnakeskusesse

Ülesanded ja arenguvajadused Rahvastik Meeldiva ja rahuliku elukeskkonna säilitamine ja arendamine vallas Uute inimeste meelitamine looduse keskele, väikeasulatesse

Nagu Eesti valdadele ja väikelinnadele tüüpiline, iseloomustab ka Are valda rahvastiku arvukuse vähenemine ja vananemine. Siiski on alust arvata, et vähenemine on praeguseks peatunud ja laste arvukus tasapisi kasvamas.

11

Are valla arengukava 2011-2021

2.2 JUHTIMINE, KOOSTÖÖ JA ETTEVÕTLUS

2.2.1 Juhtimine Are vallavalitsuse ja volikogu ruumid asuvad Are alevikus 1980. aastal valminud tolleaegse majandi kontor-klubi hoones, millest on tänaseks saanud Are Vallakeskus.

Vallavolikogu Praegune Are vallavolikogu valiti valla elanike poolt 2009. aasta oktoobris. Volikogus on üksteist liiget. Volikogu tööd korraldab ja juhib volikogu esimees. Volikogu juures tegutsevad arengu- ja eelarvekomisjon, kultuuri- ja hariduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, maa-, ehitus- ja planeerimiskomisjon ning revisjonikomisjon.

Joonis 7 : Are Vallavolikogu struktuur

Volikogu esimees

Revisjonikomisjon Volikogu aseesimees

Arengu - ja eelarve komisjon

Sotsiaal - ja tervishoiukomisjon

Maa -, ehitus - ja planeerimiskomisjon

Kultuuri - ja haridus komisjon

Vallavalitsus Are Vallavalitsus on neljaliikmeline. Vallavalitsuse tööd juhib ja korraldab vallavanem. Vallas töötavad seitse ametnikku: vallavanem, vallasekretär, abivallavanem, pearaamatupidaja, maa- ja keskkonnanõunik, humanitaarnõunik ja sekretär-asjaajaja. Are vallavalitsuses on moodustatud alaealiste komisjon. Vallavalitsuse abiteenistujad on sotsiaaltöötaja ja kaks bussijuhti. Volikogu poolt on moodustatud valla 100-protsendise osalusega OÜ Are Vesi, mis osutab vallarahvale kommunaalteenuseid, tegeleb teede hoolduse, heakorrastustöödega jne.

12

Are valla arengukava 2011-2021

Joonis 8 : Are Vallavalitsuse struktuur

Vallavanem

Abivallavanem Alaealiste asjade Pearaamatu - Humanitaar - Maa - ja Vallasekretär komisjon pidaja nõunik keskkonna- nõunik

Sotsiaaltöötaja Sekretär - asjaajaja

Valla asutused: • Are Avatud Noortekeskus • Pärivere klubi • Are raamatukogu • Suigu raamatukogu • Are Põhikool • Suigu Lasteaed-Algkool • OÜ Are Vesi

2.2.2 Eelarve

Are valla eelarve tulud 2011. aastal on langenud 2007. aasta tasemele, kui üksikisiku tulumaksu laekumine oli suurusjärgus 6,7 miljonit krooni (428 tuhat eurot). Prognoosi kohaselt laekub 2011. aastal tulumaksu 418 tuhat eurot. Samal ajal on vähendatud riigipoolseid tasandusfondi eraldisi ligikaudu 17% sh vahendeid teede remondiks ning korrashoiuks on vähendatud ligikaudu 4 korda. 2011. aasta tasandusfondi laekumised on kokku 414 tuhat eurot. Samal ajal on hoogsalt tegeletud erinevatest fondidest rahade taotlemisega ning viimase kolme (2009-2011) aasta jooksul on vallaeelarvesse lisaks saadud ning kasutatud täiendavalt erinevaid sihtotstarbelisis toetusi (Are PK renoveerimine, veeprojektid, sotsiaalmaja ehitus jne) summas 1,515 miljonit eurot, sellest 2011. aastal 147 tuhat eurot.

Are valla eelarve kulud aastatel 2007-2011 on vähenenud tuludega ligikaudu samas tempos. 2011. aastal on põhiliseks kulukohaks haridusvaldkond, kuhu kasutatakse ligikaudu pool (603 tuhat eurot) valla eelarvelistest vahenditest. Kulude suurus tegevusalade lõikes on jäänud ligikaudu samaks ning võrreldes 2007. aastaga on toimunud valdavalt vähenemine. Kasvanud on ainult kulutused laenude tagasimakseteks, mille moodustavad 2009. aastal võetud laen Are Põhikooli renoveerimise omafinantseeringu katmiseks ning 2010. aastal refinantseeritud varasematel aastatel investeeringuteks võetud laen ligikaudu 300 tuhat eurot.

13

Are valla arengukava 2011-2021

Tabel 4 : Are valla eelarve täitmine 2008-2011

Eelarve täitmine euro Eelarve Klassifikaatori nimetus 2007 2008 2009 2010 2011 Tulud kokku 1515285 1 360 27 1 1964627 1082798 1165459 Füüsilise isiku tulumaks 441943 523 303 424116 413126 410000 Maamaks 61940 61 189 59762 60265 61000 Müügimaks 70 21 0 Reklaamimaks 534 1 126 2511 1726 1900 Riigilõivud 2161 5 363 3268 1586 1300 Laekumised majandustegevus est 54246 58 395 66310 65177 59300 Sihtotsta rbelised toetused jooksvateks 125762 32 759 56780 7420 2185 Kuludeks Sihtotstarbelised toetused põhi - 293163 180 127 806643 87602 147743 vara soetuseks Vabariigi Valitsuse tasandusfond 484130 470 399 444794 442001 399886 Muud tulud 51336 27 590 17610 3895 4870 Pangalaen 82833 0 Eelmise aasta pangajääk 0 77275 Kulud tegevusalade järgi kokku 1346367 1 473 094 1971187 1081175 1165459 Üldised valitsussektori teenused 178419 194 950 164165 140751 159140 Avalik kord ja julgeolek 591 388 230 504 120 Majandus 159755 175 199 61221 58822 59370 Keskkonnakaitse 2981 5 675 7546 6377 32163 Elamu - ja kommunaalmajandus 81900 133 971 96519 83700 129100 Tervishoid 143 666 659 789 880 Vaba aeg, kultuur, religioon 99632 104 789 82130 116381 84705 Haridus 738404 752 864 1445557 573256 603226 Sotsiaalne kaitse 74457 94 189 104498 61396 60182 Aktsiate ja osade ost 0 4154 Kapitaliliisingu tagasimakse 2569 2 885 1146 1291 298 Panga laenu tagasimakse 7516 7 516 7516 33754 36275 Tulude ülekaal kuludest 168918 -112 823 -6 560 1 623 0

Are valla eelarve on seotud käesoleva Are valla arengukava tegevuskavaga aastateks 2011- 2021. Tegevuskavas toodud tegevusi rahastatakse täielikult või osaliselt vallaeelarvest. Tegevuskava elluviimist koordineerib Are Vallavalitsus ja iga konkreetse tegevuse eest vastutab vastav vallaametnik.

Are valla tegevuskava kuulub vallavolikogu poolt läbivaatamisele uuenduste ja paranduste tegemiseks vähemalt kord aastas. Tegevuskava läbivaatamise käigus teostab vallavolikogu ka tegevuskava täitmise kontrolli.

14

Are valla arengukava 2011-2021

Tabel 5 : Investeeringud aastatel 2008 -31.07.2011

2008. aasta Investeeringud euro Are Põhikooli renoveerimine 124 461 Teede ehitus 98 809 Ve e- ja kanalisatsiooni trass Are PK 43 192 Suigu sotsiaalmaja 34 940 Vallamaja renoveerimine 19 174 Suigu veevarustus 17 522 Suigu Lasteaed -Algkooli mänguväljak u aed. 9 593 Tänavavalgustus 4 566 Kokku investeeringud 2008. a 352 257

2009. aasta inv esteeringud Are Põhikooli renoveerimine 787 910 Suigu veevarustuse renoveerimine 69 203 Suigu sotsiaalmaja 45 201 Suigu Lasteaed -Algkool (valveseadmete paigaldus) 2 507 Kokku investeeringud 2009. a 904 821

2010. aasta investeeringud Suigu veeva rustuse renoveerimine 62 588 Vallamaja renoveerimine 31 129 Suigu Lasteaed -Algkooli renoveerimine 8 436 Are Mõisapargi hoolduskava 4 461 Tänavavalgustuse renoveerimine 2 047 Kokku investeeringud 2010. a 108 661

2011. aasta 7 kuu investeeringud Are aleviku vee ja kanalisatsiooni trassi II etapp 4 065 Suigu Lasteaed -Algkooli köögiploki renoveerimine 2 507 Kokku investeeringud 2011 . a 7 kuuga 6 572

15

Are valla arengukava 2011-2021

2.2.3 Omandi- ja maareform Are valla pindala on 159,5 km². See on ühtlasi katastriüksuste kogupind. 2010. aasta 31. augusti seisuga on registreeritud katastriüksuste arv 1 519, kokku pindalaga 14 687,7 ha, mis moodustab valla kogupindalast 92,0 %. Registreerimata maad on 1 277,2 ha ehk 8 %.

Tabel 6: Maakatastris registreeritud katastriüksuste arv ja pindala (ha) seisuga 30.11.2010

Pindala Arv Registreeritud Registreeritud Registreerimata maa kokku maa pindala maa % pindala Are vald 15 958,0 1527 14 709,8 92,2 1248,2 Pärnumaa 480 668,1 50 103 443 774,0 92,3 36894,1 kokku

Tabel 7 : Maareform Are vallas aastatel 1993-2010 (ha)

Aasta 1993 1995 2000 2005 2008 2010 Are vald 270 601 9039 13756 14325 14709 Tagastatud maa 270 601 6580 8923 9129 9261 Ostueesõigusega 2229 3238 3426 3448 erastatud maa Vaba põllumaa 826 961 98 4 erastamine Vaba metsamaa 429 460 518 erastamine Munitsipaalmaa 7 16 Riigimaa 230 340 342 482

Möödunud 17 aasta jooksul on Are vallas maareformi käigus tagastatud 926 ha ja ostueesõigusega erastatud 3448 ha maad. Vaba põllu- ja metsamaa erastamine oleneb suures osas riigi otsustest. Erastatud on 984 ha vaba põllumaad ja 518 ha metsamaad. Munitsipaalmaade hulka kuuluvad peamiselt vallale vajalike funktsioonide täitmiseks olulised maad: vallateed, vee- ja kanalisatsioonitrasside ja jäätmete käitluseks vajalik maa ning valla hoonete alune maa. Valla omanduses on praeguseks 16 ha maad. Katastrisse registreerimata maast moodustavad suure protsendi riigi otsust ootavad tagastamisnõueteta maad ja Are valla teed. Menetluses on veel ostueesõigusega erastamisi. Maade tagastamine on lõpetatud.

2.2.4 Külaliikumine Külaliikumine on Are vallas välja kujunemas. Ennast on määratlenud MTÜ Murru Küla Selts, mis koondab Murru küla elanikke ja on 32 liikmeline. Seltsi peaeesmärgiks Murru küla arendamine ja edendamine ning Suigu Seltsimaja haldamine ja piirkonna tegevuste arendamine. Koostatud on arengukava nelja küla piirkonna (Murru, Suigu, Tabria, Võlla) arendamiseks. Suigu Seltsimaja ostis vald 2005. aastal ning järgnevatel aastatel on Murru Küla Selts projektide ja valla tegevustoetuse kaudu investeerinud hoone renoveerimiseks, sisustamiseks ja tegevuste läbiviimiseks ca 300 000 eurot.

16

Are valla arengukava 2011-2021 2008. aastal moodustati Lepplaane Külaselts MTÜ. Seltsi kuulub 10 inimest. Seltsi põhitegevus haakub kõige enam külaplatsi arendamise ja kultuuri- ning spordiürituste läbiviimisega. Ehitatud on bussiootepaviljon ning väliürituste tarvis uus välikäimla. Laste turnimisplatsi täiendatakse igal aastal. Plaanis on ehitada uued spordiväljakud. Kultuuriüritustest on seni tähtsaim olnud Lepplaane küla kokkutulek, kus osales 170 inimest. Igal aastal 24. veebruaril toimub traditsiooniline rahvamatk.

2009. aastal on moodustatud Niidu Küla Selts ja MTÜ Lõimemäe. Niidu Küla Seltsi kuulub 48 Niidu küla elanikku. Seltsi tegevused on seotud väga suures osas küla keskuses asuva Are mõisapargiga. 2010. aastal alustati hoogsalt tegevust ning 2011. aasta talvel korraldati esimene avalik üritus, mis kandis nimetust „Niidu küla vigursõidukite liulaskmise võistlus“. 2011. aastal esitati PRIA meetmesse 3.2 taotlus pargis asuva laululava ja välisvalgustuse renoveerimiseks, millele saadi ka jaatav vastus (toetus summas 43 891 eurot). MTÜ Lõimemäe koondab enda tegevustesse ligikaudu 20 inimest ning põhiline eesmärk on suunatud looduses olemise ja liikumise võimaluste parendamiseks. Korrastatud on Lõimemäe ja Akupere linnustele viivaid matkaradu. Lähiaja eesmärk on ehitada Niidu külla ka väike kogunemiskoht ja lõkkeplats. Kogu tegevus toimub vabatahtlikkuse baasil.

Teistes Are valla külades on olemas initsiatiivgrupid, kuid ei ole veel jõutud ennast mittetulundusühingu või seltsinguna määratleda. Samas toimuvad külaelanike eestvedamisel ühised heakorratalgud ning üheskoos edendatakse ja parendatakse külade ilmet. Enamus küladest on valinud endale ka külavanemad.

2.2.5 Koostöö Are vald teeb koostööd ja võtab aktiivselt osa Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) tööst ja tegevusest, olles mõlema organisatsiooni liige. POL-i kaasabiga toimuvad mitmed ühisüritused, ühised õppepäevad ja seminarid Pärnumaa valdade ametnikele. POL-i raames on ellu viidud mitmeid maakonnaüleseid projekte näiteks korvpalliväljakute ehitamine jms.

Jäätmehooldusalaselt tehakse tihedat koostööd naabervaldadega. Jäätmeseaduse mõistes moodustavad Are, Halinga ja Sauga vald nii territoriaalselt kui ka elanike arvult (kokku ca 8300 elanikku) optimaalse suurusega korraldatud olmejäätmeveo piirkonna. Eeltoodust lähtudes on koostatud Are, Halinga ja Sauga valdade ühine jäätmekava 2004-2009, mis on eelnimetatud valdade arengukavade lahutamatu osa. 2010. aastal uuendati jäätmekava aastateks 2010-2012.

Are vald kuulub Pärnu jõgikonna omavalitsusi, mittetulundusühinguid ja erasektorit ühendavasse MTÜ-sse Rohelise Jõemaa Koostöökogu, mille peaeesmärgid on elukeskkonna parandamine ja piirkonna konkurentsivõime tõstmine. Koostöö era- ja kolmanda sektori organisatsioonidega on seni vähene, sellest tuleneb koostööprojektide vähesus.

2.2.6 Välissuhtlus Varasematel aastatel on loodud kontakte Soome Vabariigis asuva Lehtimäki vallaga. Peale Lehtimäki valla ühendamist Alajärvi linnaga on omavalitsustevaheline side tagasihoidlik. Senini on põhiline suhtlus toimunud koolide tasemel (Lehtimäki kooliga) õpilaste ja õpetajate vahel. Are Põhikooli ja Lehtimäki kooli vahel toimuvad igaaastased vastastikused külastusvisiidid.

17

Are valla arengukava 2011-2021 2.2.7 Ettevõtlus Põllumajandus Are valla põllumajanduslikku tootmist mõjutavad enim maa- ja mullastikutingimused. Valla lõunapoolne piirkond (hõlmab Pärivere, Kurena, Lepplaane, Võlla külasid) sobib paremini loomakasvatuse arendamiseks, kuna siin on soodsamad heintaimede kasvutingimused. Intensiivkultuuride, nagu teraviljad ja raps, kasvatamine ei ole selles piirkonnas otstarbekas.

Tabel 8 : Are valla suuremad põllumajandustootjad

OÜ Are STK OÜ Elbu Far mer OÜ Kurena Farmid OÜ Halinga OÜ Strausson OÜ Vahtmäe OÜ Urusalu OÜ Eriku Grupp Arude talu (Tõnu Luur) Kase talu (Tiiu Lehiste) Lipuvälja talu (Arti Soosaar) Lõo talu (Urmas Hiienurm) Mangaru talu (Einu Kahest) Murru talu (Arnold Prints) Peedi talu (Ain Marksaar) Pähkli talu (Endel Pähkel) Põlluaasa talu (Juhan Alamaa) Uida talu (Peeter Aassalu)

Valla põhjapoolsemas osas (hõlmab Eavere, Niidu, Suigu, Tabria ja Murru külasid) on põllud kõrgemad, mis pakub piirkonnas enam võimalusi teravilja, rapsi, herne, ristiku ja teiste intensiivsemate kultuuride viljelemiseks.

Põllumajandusettevõtete peamised tegevussuunad vallas on teravilja, piima- ja lihatootmine ning müük, hobusekasvatus ja vähem ka köögivilja kasvatus.

Mahepõllumajandusega tegelevad: Lipuvälja talu (Arti Soosaar), OÜ Vahtmäe (Toomas Luur), Kase talu (Tiiu Lehiste).

Hobusekasvatuse ja eduka tõuaretusega tegeleb vallas Pärivere Suike Tõuhobusekasvanduse OÜ.

Väiksemate tootjate hulgas võib märgata huvi puuvilja- ja marjakasvatuse ning mesinduse vastu. Tegeletakse ka katmikala köögivilja kasvatamisega.

18

Are valla arengukava 2011-2021

Tabel 9: Are vallas tegutsevad suuremad ettevõtted:

OÜ Are Ve si Vee -ja kanalisatsiooniteenused, torujuhtmed, heakord AS Bovistar Söödalisandite tootmine OÜ Cellufuel Puidugraanulite tootmine OÜ Elbu Puit Metsamaterjali töötlemine OÜ Gererio Transporditeenused, metsamajandus Jaagu talu Puidutöötlemine OÜ Omate c Kaevetööd, transport, torujuhtmed Pärivere Suike Tõuhobusekasvanduse OÜ Hobusekasvatus ja tõuaretus OÜ Rigor Mööblitootmine OÜ Ronella Ehitus OÜ Suigu Veod Transportteenus AS Treffex Turbatootmine Vita Turismitalu Majutusteenus

Puidutöötlemine Puidutöötlemisega tegelevad vallas OÜ Rigor, OÜ Gererio, Jaagu talu ja Lõo talu. OÜ Rigor on leidnud oma turuniši, tegeledes mööbli valmistamisega. OÜ Gererio ja Jaagu talu tegelevad küttepuude tootmise ja müügiga.

Turism Turism ei ole vallas arenenud majandusharu ja siin on palju arengupotentsiaali. Are vald asub Pärnu linna vahetus läheduses ja valda läbib Via Baltica magistraaltee, mis loovad eeldused teenindusettevõtete (majutuskohad, kauplused, söögikohad) arenguks.

Are vald on korrastamas Are mõisaparki ning asunud suuremat tähelepanu pöörama ka teistele võimalikele turismiobjektidele. Edasist arendamist lisaks Are mõisapargile vajab kindlasti Pärivere veehoidla, mis võiks samuti pakkuda külalistele ja vallarahvale võimalusi vabaaja veetmiseks. Lähiajal tuleks kindlasti leida võimalused vaatamisväärsuste ja turismisihtkohtade kaardistamiseks ning turismiinfo paremaks levitamiseks.

Teenindus Kaubandusega tegeleb vallas OÜ Mägi Trading, kellel on kaks kauplust Are alevikus ja üks Suigus. Lepplaane küla elanikke teenindab kauplusbuss.

Tabel 10 : Are valla ettevõtete ja FIE-de dünaamika 2000-2011

2000 2003 2008 2011 Ettevõtted 26 17 41 141 FIE -d 184 144 58 84

19

Are valla arengukava 2011-2021

2.2.8 Hinnangud olukorrale Tugevad küljed Nõrgad küljed Juhtimine Vallavalitsuse opti maalne suurus Ressursside nappus IT alaseks arendustööks Kompetentsed ja õpihimulised vallametnikud Vähene IT alane koolitus Valla üldsuse vähene aktiivsus valla arengut ja juhtimist puudutavates küsimustes Koostöö Aktiivne osavõtt POLi, EMOLi ja Ro helise Koostööpartnerite vähesus ja vähene Jõemaa Koostöökogu tööst huvitatus koostööks Koostööprojektid naaberomavalitsustega Ettevõtjate vähene huvi koostööprojektideks (jäätmekäitlus, külaliikumine) Vallavalitsusega

Välissuhtlus Are koolil l oodud es imesed kontaktid Soome Vallal p uuduvad ametlikud koostöösidemed Lehtimäki kooliga. ühegi omavalitsuse või piirkonnaga väljaspool Eestit Omandi - ja maareform Umbes 90% maadest kantud katastrisse Probleemid seoses mõnede maade kandmisega katastrisse Maad e munitsipaliseerimine pooleli Ettevõtlus Põllumajandusliku ettevõtluse struktuur on Turismisektor on jäänud tahaplaanile ja on välja kujunemas, investeeringud suurenevad väljakujunemata Hobusekasvatus ja puidutöötlemine Aktiivsete ja ettevõtlike inime ste äravool linnadesse (Pärnu, Tallinn) Ettevõtjatega koostöö ebapiisav

Ülesanded ja arenguvajadused Juhtimine Infotehnoloogiliste võimaluste parem ärakasutamine valla juhtimise tõhustamiseks Valla kodulehe kujundamine omavalitsuse teenusportaaliks Valla identiteedi tugevdamine ja mainekujundus Koostöö tõhustamine erinevate allasutuste ja vallavalitsuse vahel Koostöö Tihedam koostöö ümberkaudsete valdadega (Halinga, Vändra, Sauga, Tootsi, Tori) l äbi erinevate koostööprojektide Koostöövõrgustike tihendamine ettevõtjate ja kolmanda sektoriga Välissuhtlus Hoida partnerlussuhteid Lehtimäki kooliga Luua koostöö - ja partnerlussideme id välispartneritega Omandi - ja maareform Viia lõpule omandi - ja maareform s.h vallateed katastrisse Ettevõtlus Et tevõtluse taristu kaasajastamine ja arendamine

20

Are valla arengukava 2011-2021 Vallakeskuse vabade pindade kohandamine ettevõtluseks Teenindussektori arengu toetamine – teenindus -toitlustus -majutus -tankla ala Are alevikus Via Baltica ääres Kogu valla võimaluste efektiivsem esitlemine ettevõtjatele Vaatamisväärsuste korrastamine ja parem reklaamimine (Are park, veehoidla, linnamäed, kivikalme) Viidamajanduse korrastamine ja atraktiivsemaks muutmine - valla kaardid peatuskohtades ja suurematel sissesõiduteedel Infopäevade korraldami ne ettevõtjatele valla võimaluste tutvustamiseks – valla parem reklaamimine Are Vallakeskuse väljaarendamine konverentsikeskuseks

2.3 TEHNILINE TARISTU

2.3.1 Teedevõrk Are valla avalike teede kogupikkus on 159,7 km. Sellest moodustavad riigiteed 44,7 km, erateed 13,5 km ja vallateed 101,5 km. Teede kogupikkusest on mustkattega 25,2 km ja kruusakattega 134,5 km. Lisaks sellele on avalikult mittekasutatavaid erateid 32 km.

Riigiteedest läbivad Are valda Tallinn-Pärnu-Ikla magistraaltee ( Via Baltica ), Are-Suigu, Uduvere-Suigu-Nurme ja Suigu-Tootsi tee.

Are valla üks pikimaid raudteelõike, mis ühendas Lavassaaret Tootsiga, on tänaseks likvideeritud. Järele on jäänud raudteetamm, mida kasutavad maa- ja metsaomanikud kinnistutele pääsemiseks ning looduses käijad. Nimetatud teetammi on kajastatud ka jalgrattateede võrgustiku „Pärnumaa VELO“ väljaarendamise kavas kui ühe võimaliku jalgratta marsruudina (Pärnumaa VELO, 2009:39).

Are valla territooriumil tegelevad riigi- ja vallateede hooldusega Maanteeamet ja Are Vallavalitsus.

Are Vallavolikogu poolt on kinnitatud Teede remondikava aastateks 2008 – 2011. See kuulub ülevaatamisele igal aastal.

Via Baltica 27. veebruaril 2009. aastal algatas Pärnu Maavanem Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0" koostamiseks. Teemaplaneering on arengukava koostamise hetkeks läbinud avalikustamise, millele lähiajal järgneb Maavanema poolne kehtestamine. Planeeringuga nähakse ette Via Baltica trassi asukoha muutmist Are vallas, mis nihkub kuni 1000 meetrit praegusest trassist lääne poole. Rajatav uus maantee oleks neljarealine I klassi maantee. Trassi asukoha muutusega tekib rohkem võimalusi Are aleviku kasvamiseks. Positiivne on ka rajatavate kergliiklusteede võrgustik, mis käesoleval hetkel Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ääres praktiliselt puudub. Planeeringuga nähakse ette kahe liiklussõlme rajamist Are valda, mis suurendab ühenduse võimalusi maanteega.

21

Are valla arengukava 2011-2021

2.3.2 Ühistransport Are valda läbivad mitmed maakondlikud ja maakonnavälised bussiliinid. Are aleviku ja Suigu küla keskuse ühendust maakonnakeskuse Pärnuga võib pidada rahuldavaks. Paremat lahendamist vajaks Tabria, Võlla ja Lepplaane külade elanike transport. Riiklikult toetatava ühistranspordi liiklustihedus väheneb aasta-aastalt. Valla võimalused selle asendamiseks pole piisavad.

2.3.3 Telefoniside, internet ja postiteenused Telefoniside Üldkasutatavat telefoniside võrku haldab Elion Ettevõtted AS. Kogu vald on kaetud mobiilsidega ja mobiilside teenuseid pakuvad EMT, Elisa ja Tele2. Are alevik ja sellega piirnevad külad on saanud digitaalse telefonijaama, kuid Suigu külas on veel telefoni analoogjaam.

Internet Kvaliteetne interneti püsiühendus toimib ainult Are alevikus ning selle lähiümbruses. Kaugemates külakeskustes on internetiühendus halb. Vallal on 2 avalikku internetipunkti Are ja Suigu raamatukogudes. Vallal on oma kodulehekülg – www.arevald.ee . Koduleheküljed on ka valla koolidel ja Are raamatukogul on oma blogi.

Postiteenused Are valda teenindab postkontor Are alevikus. Postkastid on Lepplaane, Tabria, Murru, Suigu, Niidu ja Võlla külas ning Are alevikus asub kaks postkasti.

Are vallal on olemas oma vallaleht “Are Vallaleht”, mis ilmub 10 korda aastas. Lehel on kaks toimetajat ja tiraažiks on 500.

2.3.4 Soojamajandus ja elektrienergia Tsentraalkatlamaja Are valla territooriumil ei ole. Koolimajadel, Are Vallakeskusel ja Suigu seltsimajal on lokaalsed kütteseadmed. Kütmist korraldab SW Energia (õliküte). Tulevikus tuleks kaaluda muudele kütuseliikidele üleminekut. Korterelamute kütmist organiseerivad korteriomanikud. Korteriühistutega arutada ühiste tsentraalküttesüsteemide rajamise võimalusi.

2.3.5 Ehitustegevus ja elamumajandus Olulisemad uusehitised vallas viimastel aastatel on OÜ Treffex tootmishall (turba pakendamine), OÜ Rigor tootmishoone (mööbli, akende ja uste valmistamine), Arude talu veiselaut ja Uida talu laut. Elavnenud on ka elamuehitus, eriti eramute ehitamine noorte perede poolt ning vanade talukohtade taastamine.

2.3.6 Vesi ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega Are vallas tegeleb OÜ Are Vesi, mis kuulub 100% Are vallale. Lisaks sellele tegeleb OÜ Are Vesi san.tehniliste teenuste osutamisega, haljasalade, teede ja tänavate hooldamisega. OÜ Are Vesi hallata on 5 ühisveevärgi ja 3 ühiskanalisatsiooni süsteemi. Kokku on firmal üle 150 lepingulise kliendi Are vallas. Are Vallavalitsus ja OÜ Are Vesi tegelevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide

22

Are valla arengukava 2011-2021 arendamisega. Väiksemates ühisveevärkides (Lepplaane ja Kurena küla) on probleeme liigse raua sisaldusega vees. Probleemiks on veel väiksemate ühisveevärkide väike klientide arv ning sellest tulenev ebarentaablus (Lepplaane ja Kurena küla). Are alevikus puudub osal elanikest ühisveevärk ja/või kanalisatsioon. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid ja reoveepuhastid (Are alevikus ja Suigu külas) on osaliselt või täielikult amortiseerunud. Osa ühisveevärgi torustikest on vananenud ja vajavad väljavahetamist.

Tehtud suuremad investeeringud • Are valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine 2005-2006. a ning selle uuendamine 2011. aastal. • Are alevikus Pärivere puurkaev pumplasse rauaeraldusfiltri paigaldamine ja pumpla seadmestiku renoveerimine 2006. a. • Suigu külas põhjavee uuringu teostamine 2006-2007. a Uuringu tulemusena valmis põhjalik ülevaade Suigu küla ja seda ümbritsevate külade põhjavee olukorrast ning Suigu küla keskuses valmis kaks puurkaevu mida saab kasutada Suigu küla joogiveega varustamiseks. • Are alevikus vee- ja kanalisatsioonitorustiku renoveerimine ja laiendamine Are Põhikoolini ja Kooli tn ridaelamuteni 2007-2008. a. Projekti tulemusena ühendati Are PK ja Kooli tn ridaelamud Are aleviku ühtsesse kanalisatsioonisüsteemi ning paranes piirkonna joogivee kvaliteet. • Projekt "Suigu küla keskuse elanikele kvaliteetse ja tervisele ohutu joogivee tagamine". Projekti rahastas SA Keskkonna Investeeringute Keskus. Projekti kogumaksumus oli 2 339 524,30 krooni, millest programmipoolne toetus oli 1 647 808,06 krooni ja omafinantseering 691 716,24 krooni. Projekt viidi ellu ajavahemikul 2008-2010. a.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hetkeolukorrast ja tulevikuplaanidest annab põhjaliku ülevaate „Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011- 2023”.

2.3.7 Tänavavalgustus

Tänavavalgustus on kahes suuremas asulas – Are alevikus ja Suigu küla keskuses. Teistes asulates tänavavalgustus puudub.

Suigu küla keskuse tänavavalgustus renoveeriti täielikult 2010. aastal, kuid keskuses on veel pimedaid alasid, mis vajaksid valgustamist. Are aleviku tänavavalgustus on osaliselt renoveeritud (Põllu ja Uus tänav ning osaliselt ka Pärivere tee) ning 2006 ja 2007 ehitati uus valgustussüsteem ka Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde. Are aleviku ülejäänud välisvalgustuse võrgud on veel renoveerimata.

23

Are valla arengukava 2011-2021 2.3.8 Hinnangud olukorrale Tugevad küljed Nõrgad küljed Teedevõrk Via Baltica Vallateed vajavad suuremat hooldusressursi. Renoveeritud Are -Suigu riigitee Riigiteed vajavad kiiresti tolmuvaba katet, olemasolevad asfaltkatted vajavad uuendamist Teedevõrgustikuga kaetud kogu vald Via Baltica “pudelikael” Are vallas Sildade olukorrale on vähe tähelepanu pööratud Erasildasid ei jõuta hallata ja korras hoida Valla peamised teed renoveeritud Osade t eekatete nõrk oluk ord, vähe tolmuvaba katteid Kergliiklusteede vähesus Puudub kohalik looduslik ressurss teede renoveerimiseks (kruus) Ühistransport Üldiselt hea bussiühendus tõmbekeskustega Suigul ja teistel küladel halb ühendus (Pärnu, Tallinn) tõmbekeskustega ja vallast väljapoole Õpilastranspordi korraldus

Telefoniside, postiteenused, internet Are alevikul ( osaliselt ka Niidu külal) Internetipunktid vajavad laiendamist ja digitaaltelefonijaam moderniseerimist Valla territoorium mobiilsidega kaetud Suigu kül al puudub korralik interneti püsiühendus Internetipunktid olemas Vallas puudub makse - ja sularahaautomaat Postiteenused olemas (Are postkontoris on Kvaliteetse interneti püsiühenduse postipank) võimalused puuduvad mitmetes külades Soojamajandus ja ele ktrienergia Elektrienergiaga kaetud terve vald Paljud hooned renoveerimata (suur soojakadu) Paljudel korterelamutel puuduvad nõuetele vastavad kütteseadmed Ehitustegevus ja elamumajandus Hea asukoht eluasemekohtade loomiseks Paljudes korterelamutes ei ole tuleohutusnõuded täidetud Head võimalused elamuehituseks Vallal puudub osaliselt partner korteriühistute näol läbirääkimisteks ja korterelamute probleemide lahendamiseks Inimestel huvi Are valda elama tulla – nõudlus Hal vasti majandatud korterelamud kinnisvara järele on olemas Regulaarne Kauni kodu konkurss Mitmed korterelamud on amortiseerunud ja räämas Külakeskustes mõned varisemisohtlikud ja kokkuvarisenud hooned Vesi ja kanalisatsioon

24

Are valla arengukava 2011-2021 Suuremates asulates kanalisatsioon ja Niid u külas ületab vee fluori sisaldus lubatud biopuhastid normi Suigu küla keskuse ühisveevarustuse vesi Osal tiheasustusega aladel elavatel inimestel vastab kehtestatud nõuetele (fluori probleem puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon on lahendatud). Kaasajastatud ÜVK Re noveerimist vajavad biopuhastid Are alevikus on puhas joogivesi Renoveerimist vajavad Are Põhikool ühendatud Are aleviku vee - ja kanalisatsioonisüsteemid (sade- ning reovee) kanalisatsioonivõrguga Tänavavalgustus Suigu küla tänavavalgustus renoveeritu d Renoveerimata lõikudes suur energiakadu Suur osa Are aleviku tänavavalgustusest Niidu küla keskuses puudub tänavavalgustus renoveeritud

Arenguvajadused ja ülesanded Teedevõrk Pidev teekatete uuendamine, sh. tolmuvabaks muutmine Sildade olukorra uuringu teostamine Teedemärgistuse ja teede nimesiltide paigaldamine Kergliiklusteede võrgustiku arendamine (kaasa arvatud Are ja Suigu vaheline lõik) Telefoniside, postiteenused, internet Internetipunktide laiendamine ja kaasajastamine Telefoni - ja i nterneti võrgu arendamine vallas (väiksemates külades) Soojamajandus ja elektrienergia Ühiskondlike hoonete energiasääst jätkuva renoveerimise kaudu Are alevikus ja Suigu küla keskuses tsentraalküttele ülemineku võimaluste kaardistamine Ehitustegevus ja elamumajandus Lagunevate ja ohtike ehitiste lammutamise või renoveerimise aktiveerimine Vesi ja kanalisatsioon Reoveepuhastite renoveerimine (vastavalt ÜVK -le) Vee - ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine ja ehitamine (vastavalt ÜVK -le) Tänavavalg ustus Are aleviku tänavavalgustuse renoveerimise lõpetamine Niidu küla keskusesse tänavavalgustuse rajamine (min. Are -Suigu maantee äärde) Suigu külas Are -Suigu mnt äärse kergliiklustee äärde tänavavalgustuse rajamine Lasteaed - Algkooli teest kuni Pootsmani teeni.

2.4 HEAKORD, LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE

2.4.1 Maavarad Maavaradest leidub Are valla territooriumil turvast (suurem osa turbaväljadest jääb siiski Sauga valla territooriumile) ja kruusa (suures osas on kruusavarud ammendatud, kuid 2011. aastal kinnitas keskkonnaminister Eavere külas eraomandisse kuuluva ehituskruusa ja täiteliiva aktiivse tarbevaru). Olemasolevad ammendatud karjäärialad tuleb korrastada, sobivuse korral võtta kasutusele teisel otstarbel (nt ujumiskoht, virgestusala jne).

25

Are valla arengukava 2011-2021

2.4.2 Mullastik Valla lõunaosas on mullad valdavalt soostunud, liigniisked, kohati märjad mullad. Mullatekke lähtekivimiks siin on tihti happelise mullareaktsiooniga aluskivim, valdavalt savi, mis annab oma osa muldade happesuse suurendamisel. Künnikihi lõimiseks on valdavalt savi või raske- keskmine liivsavi savil või vahelduvalt settelise peenliivaga savil. Mulla boniteet on 30-40 hindepunkti vahel. Valla põhjapoolsemas osas on põllud kõrgemad, kohati on ka kamarmuldi. Mulla lähtekivim ei ole enam valdavalt happeline, mistõttu mullad siin on vähehappelised- neutraalsed. Muldade boniteet 38-45.

2.4.3 Veekogud Are valda läbivad Elbu oja, Sauga, Are ja Saki jõgi. Are jõele on ehitatud pais, mis on praeguseks amortiseerunud ja kujutab endast ohtu, kuna võib kevadise suurvee tagajärjel puruneda. Läbiviidud uuringu kohaselt vajab Are jõe pais kiiret renoveerimist ja sellele tuleb ehitada lüüs ning kalatrepid.

2.4.4 Kaitstavad objektid Are valla ainus looduskaitse all olev objekt on kuue hektari suurune Are mõisapark. Lisaks kevadtalgutele, korraldatakse pargi hooldustöid ka suvel. Natura 2000 alasid on valla territooriumil 2 – Tabria külas (Kõrisoo nime all) ja Võlla külas

Muistised Are vallas: • Akupere linnus Niidu külas • Lõimemägi Niidu külas • Tabria kalme Tabria külas • Teise Maailmasõja ohvrite ühishaud Niidu külas

Are valla muistised vajavad korrastamist ja paremat eksponeerimist uute viitade ja infotahvlite näol.

2.4.5 Jäätmemajandus Vallaelanike olmeprügi äravedu on korraldatud koostöös Halinga ja Sauga valdadega. Ohtlikke jäätmeid kogutakse vallaelanikelt Are aleviku biopuhasti juures, kust edasi antakse need jäätmekäitlejatele. Lähimad sorteerimisjaamad asuvad Pärnu-Jaagupis ja Pärnus Raba tänaval. Puuduseks võib veel pidada korrektsete jäätmekogumispunktide (paberi, pakendi jms kogumiseks) puudumist, mis võiksid asetseda suuremates külakeskustes. Olemas on pakendi ja vanapaberi konteinerid.

2.4.6 Keskkonnateadlikkus Are vallas on kehtestatud Are valla heakorra, kaevetööde ja teede kasutamise eeskiri (Are Vallavolikogu määrus (nr.1 20.01.2006).

Igal kevadel korraldatakse vallas heakorratalguid Vallakeskuse ümbruse, Are pargi ja Suigu keskasula korrastamiseks, milles osalevad vallaelanikud ja lapsed. Are pargis korraldatakse heakorratalguid ja hooldustöid ka suvel. Traditsiooniliselt toimuvad loodusmatkad.

Regulaarselt toimub konkurss “Kaunis kodu”, kus parimaid kodukaunistajaid autasustatakse. Are valla koolides õpetatakse lastele jäätmete käitlemise põhialuseid.

26

Are valla arengukava 2011-2021

2.4.7 Hinnangud olukorrale Tugevad küljed Nõrgad küljed Heakord, loodus - ja keskkonnakaitse Keskkonnateadlikkus õpilaste hulgas on heal Veehoidla on eutrofeerunud ja veehoidla tasemel pais amortiseerunud Are valla prügimajandus on korraldatud Jõgede risustatus on suur , veetase madal Heakorratalgud vallas Suuremate maanteede äärsete hoonete ja Miljööväärtuslikud kohad (jõed) kinnistute osaliselt halb seisukord Korrastatud Are mõisapark Vähene investeerimisvõimalus Põllumajanduse reostuskoormus vähenenud Jäätmekogu mispunktide puudumine Kaitsemets ümber Are aleviku

Ülesanded ja arenguvajadused Heakord, loodus - ja keskkonnakaitse Rohkem tegeleda valla heakorrastamisega Keskkonnateadlikkuse tõstmine vallaelanike hulgas Põllumajandustootjate sõnnikumajanduse ko rrastamine Veetrasside pesemine Muinsuskaitse all olevate objektide korrastamine ja parem eksponeerimine Vee - ja kanalisatsioonitrasside uuendamine Are veehoidla paisu korrastamine Biopuhastite renoveerimine ja biotiikide puhastamine Lagunevate ja k asutusest maas olevate vanade tootmishoonete lammutamine

2.5 SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS

2.5.1 Sotsiaalhoolekanne

Are valla 1278 elanikust (seisuga 01.10.2011) on 227 eakat, 112 puudega inimest (s.h puudega lapsi 11). Suuri peresid, kus kasvab neli ja enam last, on Are vallas 7.

Valla sotsiaalhoolekandesüsteemi paremaks korraldamiseks on loodud Vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiu komisjon ning võetud tööle sotsiaalnõunik ning sotsiaaltöötaja.

Sotsiaaltoetused

Are vald maksab sotsiaaltoetuseid rahvastikuregistri kohaselt Are vallas elavatele inimestele ja eelarveliste vahendite olemasolu korral alaliselt valla territooriumil elavatele teiste omavalitsuste elanikkonnaregistris olevatele inimestele. Toetuste maksmise aluseks on 16.02.2007 volikogu poolt kehtestatud määrus nr 5 „Are valla sotsiaaltoetuste ja toimetulekutoetuste määramise ja maksmise kord“.

27

Are valla arengukava 2011-2021

Tabel 11 : Vallaeelarvest makstavad toetused 2011. a

TOETUSE LIIK TOETUSE SUMMA Sünnitoetus 200 € Koolitee alustamise toetus 100 € Matusetoetus 65 € Laste jõulupakid Igale Are valla lapsele vanuses kuni 15 eluaastat vastavalt eelarvelistele vahenditele Erakorraline toetus Toetuse määr 300 € Tšernobõli toetus 7 €

Ühekordsed toetused eakatel e, Vastavalt esitatud avaldusele ja puuetega inimestele, peredele vallaeelarves ettenähtud

(abivahendid, medikamendid, vahenditele lastelaagrid jne)

Sotsiaalteenused

Are vald pakub sotsiaalteenustena eluaseme-, pesupesemis- ja duši kasutamise teenust Suigu sotsiaalmajas, minimaalselt koduhooldusteenust (etteteatamisel ja kokkuleppeliselt), sotsiaaltranspordi teenust. Avahooldusteenuse järele suurem nõudlus puudub, rehabilitatsiooniteenust vallas ei pakuta, kuna teenused on kättesaadavad Pärnu linnas.

Üha rohkem on tekkinud vajadus isikliku abistaja või tugiisiku teenuse osutamise järele.

Vallavalitsus võimaldab lähedasteta eakate ja puuetega inimeste hooldamist, rehabiliteerimist ja põetamist hoolekandeasutustes.

Sotsiaaleluruumid

2009. a juulis valmis Are valla sotsiaalmaja Suigu külas, kus osutatakse eluasemeteenust, pesupesemisteenust ja duši kasutamist. Majas on neli korterit ning kolm eraldi tuba ühisköögiga. Hoone on veel väliselt renoveerimata ja energiakulu suur. 2003. aastal tunnistati Are Vallavolikogu otsusega sotsiaalkorteriteks Niidu külas asuvas elamus 3 korterit, millede olukord on halb. Lisaks omab vald kahte üksikut korterit Are alevikus ja Suigu külas, mida on võimalik vajadusel sotsiaaleluruumina kasutusele võtta.

Koostöö ühiskondlike organisatsioonidega

Vallavalitsusel on tihe koostöö valla erinevate seltside ja seltsingutega. Ühistööna on ellu kutsutud erinevaid tegevusi (huviringid, lastekaitsepäev, klubiõhtud, koolitused jms) lastele, noortele ja eakatele. Omavalitsusliidu kaudu on käivitatud koostöö Toidupangaga ja noorte töötute aktiviseerimise programm.

28

Are valla arengukava 2011-2021

Tööhõive

Are vallas on 790 tööealist elanikku. Eesti Töötukassa andmetel on seisuga 31.01.2011 registreeritud töötuid Are vallas 65. Paljud Are valla elanikud töötavad Pärnu linnas, kuna kohapeal töökohti napib. Peamised tööpuudust põhjustavad faktorid: • Vähene ettevõtlus vallas, vähe suuri tööandjaid • Inimeste vähene aktiivsus; • Kvalifitseeritud tööjõu puudus: • Majanduslikult raske aeg ja kõrge tööpuudus terves riigis.

2.5.2 Tervishoid

Are valla elanikke teenindab kaks perearstipunkti – üks Are Vallakeskuses ja teine Suigu Lasteaed-Algkooli ruumides. Are perearstipunktis töötab kohapeal üks perearstiõde ning perearst teenindab vallaelanikke kohapeal vajadusel, kuid mitte rohkem kui üks kord nädalas. Suigu perearstipunktis perearstiõde puudub. Samas teenindavad Suigu perearstipunkti kaks perearsti, kes võtavad patsiente kohapeal vastu kumbki kord kuus. Teistel päevadel toimub Are valla elanike vastuvõtt Pärnu-Jaagupi perearstikeskuses, kuhu sõitmiseks organiseeritakse vajadusel valla transport.

Eriarstiteenuseid vallas ei osutata (asuvad Pärnus), samuti puudub vallas apteek. Lähimad kiirabipunktid asuvad Pärnus ja Pärnu-Jaagupis.

2.5.3 Turvalisus

Valla elanike turvalisuse tagamisel on kesksel kohal Pärnu-Jaagup konstaablijaoskonna isikkoosseis ja Are valda teenindav konstaabel.

Are vallas on viimasel neljal aastal keskmiselt registreeritud 27 kuritegu aastas ning avastamise protsent on 66% toimepandud kuritegudest. 2007 2008 2009 2010 Keskmine Registreeritud kuriteod 16 24 43 23 26,5 Isik kindlaks tehtud 9 21 27 13 17,5 Avastamise% 56% 88% 63% 57% 66%

Are vallas 2007. kuni 2010. aastal politsei registreeritud sündmuste statistika 2007 2008 2009 2010 Keskmine Kõik sündmused 571 540 418 427 489

Are vallas registreeritud väärtegude statistika 2006 2007 2008 2009 2010 Keskmine Väärtegusid 255 399 896 193 303 409,2 neist alaealiste poolt 28 32 41 13 29 28,6

29

Are valla arengukava 2011-2021 alaealiste väärtegude osakaal 11% 8% 5% 7% 10% 7%

Väärtegude registreerimise kõrghetk on 2008. aasta. Alaealiste poolt toimepandud väärtegude arv jääb 28 ja 41 vahele.

Kuritegevuse kõrghetk oli 2009. aasta ja väärtegude kõrghetk jääb 2008. aastasse. 2010. aastal on olukord paranenud, kuid 2007. aasta madalat taset ei ole veel saavutatud.

Ohuolukordadeks on Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonnas välja töötatud tegevuskava, kuhu on kaasatud kogu jaoskonna isikkoosseis, abipolitseinikud ja vajadusel Kaitseliit.

Päästeamet

Vallas riiklik päästekomando punkt puudub. Lähimad punktid asuvad Pärnu-Jaagupi alevis ja Pärnus. Ühendus Arest Halinga ja Pärnu suunas on hea, mistõttu jõuavad päästjad kohale mõistliku ajaga. Samas kuulub Are vallale kaks tuletõrjeautot, mis võimaldaks ellu kutsuda vabatahtlike päästerühma, mis saaks vajadusel õnnetustele kiiremini reageerida ning olla täiendavaks toeks suuremate tulekahjude kustutamisel.

2.5.4. Hinnangud olukorrale

Tugevad küljed Nõrgad küljed SOTSIAALVALDKOND Turvaline ja rahulik elukeskkond Elanikkonn a vähene tööga hõivatus Renoveeritud sotsiaalmaja Suigu külas, kus Tallinn -Pärnu -Ikla maanteest kaugemale pakutakse mitmeid teenuseid jäävates külades kehv ühistranspordiühendus Olemas sotsiaalnõunik ja sotsiaaltöötaja Suurenenud toimetulekutoetuse taot lejate arv Toetatud ametnike täiendkoolitused Elanikkonna arvukuse vähenemine Toimivate sotsiaalteenuste parendamine Noortele vaja rohkem organiseeritud tegevusi Elanikkonna teadlikkuse tõus võimalikest Eesti keskmisest madalamad palgad sotsiaaltoetustest ja -teenustest Sotsiaalteenuste ja -toetuste vähesus

TERVISHOID Linna lähedus ja eriarstiabi kättesaadavus Suigu piirkonna perearsti vastuvõtuaegade vähesus ei rahulda piirkonna vajadusi Are perearstipunktis kompetentne ja kohal ikke Puudub tervisevaldkonna arengukava elanikke tundev perearsti õde (terviseprofiil) Suigus on perearstide vastuvõtud kaks korda Perearstipunktide ruumid ja juurdepääsuteed kuus ei vasta nõuetele ning on amortiseerunud

TURVALISUS Ohuolukordadeks väljatöötatud tegev uskava Ametlike naabrivalvepiirkondade vähesus (kaasatud politseinikud, abipolitseinikud ja päästetöötajad)

30

Are valla arengukava 2011-2021 Mitteametliku naabrivalve toimimine Kuritegude arv on vallas kasvanud paikkonniti

Ülesanded ja arenguvajadused Sotsiaalvaldkond Raskes majanduslikus olukorras olevate valla perede väljaselgitamine ja toetamine Are valla sotsiaalmaja teenuste arendamine Projektid tööhõive soodustamiseks Sotsiaalse kaasatuse suurendamine Teadlikkuse tõstmine läbi seminaride ja infopäevade Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine Ennetustöö tõhustamine (eriti noorte hulgas) Esmatasandi sotsiaalabi kindlustamine igale abivajajale Erasektori ja mittetulundussektori kaasamine sotsiaalprobleemide lahendamisel Sotsiaalteenuste ja -toetuste laiendamine Sotsiaalkorterite renoveerimine Noorsootöötaja tööpiirkonna laiendamine Suigu külakeskusesse Erinevate sihtrühmade aktiivne kaasamine ja parem informeerimine Töövõimalusi ja ümberõpet kajastava info levitamine vallas Koostöö tugevdamine Eesti Töötukassaga, Sotsiaalkindlustusametiga, Eesti Haigekassaga Ametnike täiendkoolitamine Sotsiaalmaja väline renoveerimine Sotsiaalvaldkonna arengukava koostamine Tervishoid Arstide tegevuse toetamine Are vallas Tervislike eluviiside propageerimine ja info levitamine vallaelanikele seminaridel ja infopäevadel Elanikkonna esmaabi- ja päästeabi alane koolitamine Suigu perearstipunkti kolimine valla sotsiaalmajja Valla terviseprofiili koostamine Are vallakeskuses asuva perearstipunkti ja juurdepääsuteede renoveerimine Suigu perearstipunkti vastuvõtuaegade suurendamine Turvalisus Naabrivalve planeerimine koostöös vastavate organisatsioonidega Konstaabli aktiivsem kaasamine Valla vabatahtlike päästerühma ellukutsumine ning neile fondidest toetuse leidmine

2.6 KULTUUR, SPORT JA VABA AEG 2.6.1 Kohad kultuuri ja spordiga tegelemiseks ja vaba aja veetmiseks Kultuuri ja spordiga tegelemiseks ning vaba aja veetmiseks kasutatakse vallas nelja erinevat hoonet: Vallakeskust, Suigu Seltsimaja, Are Põhikooli ja Suigu Lasteaed-Algkooli. Kõige enimkasutatud on Vallakeskus. Lisaks hoonetele saab kasutada ka mitmeid välisrajatisi, neist

31

Are valla arengukava 2011-2021 kõige tähtsam on Are mõisapark koos seal asuva laululavaga.

Vallakeskus Hoone asub Are alevikus Tallinn-Pärnu-Ikla mnt läheduses. Lisaks vallavalitsusele ja muudele asutustele asub vallakeskuses 400-kohaline saal, 60-kohaline konverentsisaal, raamatukogu, laste mängutuba, noortetuba-jõusaal, ruumid ringide tööks, baariruum, MTÜ Are Naisselts „Hoolivad Südamed” tegevustuba ning fuajee. Aastal 1997 remonditi vallakeskuse katus, 2001. aastal lavapõrand, 2006. aastal paigaldati uus küttesüsteem, remonditi lava, suur saal ja vooluvõrgu ruumid, 2010. aastal renoveeriti koridorid, WC-d, noortetuba-jõusaal ja fuajee. Samuti on remonditud saun ja kaminasaal ning 2007. aastal ehitati fuajees välja konverentsisaal.

Vallakeskuse osa ruume on veel renoveerimata, samuti vajab uuendamist hoone ümbrus, kuhu võiks rajada erinevaid palli- ja mänguplatse. Huvitava ideena on välja pakutud vallakeskuse esisele platsile eesti maakarja tõugu veise monumendi rajamist, mis tähistaks Are piirkonna pikaajalisi veisekasvatamise traditsioone.

Valla allasutustest asuvad vallakeskuses Pärivere Klubi, Are Avatud Noortekeskus ja Are Raamatukogu. Seltsidest ja seltsingutest tegutsevad vallakeskuses MTÜ Are Naisselts “Hoolivad südamed” ja eakate klubi „Pääsusilmad“.

Vallakeskuse suures saalis tegutsevad spordiringid. Mängitakse võrk-, sulg- ja korvpalli ning saalihokit.

Vallakeskuse saali ning ringiruume kasutab keskmiselt 100 valla elanikku (lapsed, täiskasvanud).

Vallakeskuse ruume on võimalik soovi korral rentida.

Suigu Seltsimaja Suigu Seltsimaja asub Suigu küla keskuses. Suigu Seltsimajas asub Suigu raamatukogu ning hoone teises tiivas asub Are valla sotsiaalmaja. Seltsidest tegutseb Suigu seltsimajas MTÜ Murru Küla Selts, kelle eestvadamisel on renoveeritud hoone katus, küttesüsteem, suur saal, ringiruum, trepikoda, abiruumid ning välja ehitatud kohvik. Seltsimaja ruume on võimalik soovi korral rentida.

Are Põhikool Are Põhikooli asub Are alevikus. Põhikool sai täielikult renoveeritud 2009. aastal. Põhikooli ruume (saal, söökla jne) saab kasutada erinevate näituste ja ürituste korraldamiseks. (Täpsem kirjeldus peatükis 2.7.1)

Suigu Lastead-Algkool Suigu Lasteaed-Algkool asub Suigu küla keskuses. Suigu Lasteaed-Algkooli renoveerimine on pooleli. 2011. aastal renoveeriti köök ning oma järge ootavad söögisaal ja teised abiruumid. Kooli ruume on võimalik kasutada näituste ja väiksemate ürituste korraldamiseks. (Täpsem kirjeldus peatükis 2.7.1)

Are mõisapark Are mõisapark asub Niidu külas ja see renoveeriti 2011. aastal. Tööde käigus korrastati puistu,

32

Are valla arengukava 2011-2021 renoveeriti teed ja platsid ning puhastati park võsast. Park on populaarne suveürituste korraldamise koht, kus toimuvad igaaastased laulu- ja tantsupeod ning jaanipäeva pidustused. Pargis tegutseb aktiivselt MTÜ Niidu Küla Selts, kelle eestvedamisel on kavas lauluava renoveerida.

2.6.1 Kultuur Pärivere klubi Pärivere klubi tegutseb Are vallakeskuses ning klubi hallata koostöös Are avatud noortekeskusega on suur saal, konverentsisaal, laste mängutuba, kohvik, ruumid ringide tööks. Klubis tegutsevad eakate segaansambel, naisansambel, rahvatantsu folklooriring ja naisrahvatantsuansambel.

Pärivere klubi juhtimisel korraldatakse vallakeskuses peoõhtuid ja tähistatakse erinevaid tähtpäevi. Sagedasti korraldatakse kinoõhtuid ja teatrietendusi. Üritustel esinevad enamasti oma valla taidlejad ja Suigu Lasteaed-Algkool ning Are Põhikool. Pärivere klubi taidlejaid kutsutakse esinema ka naabervaldadesse. Klubis on toimunud mitmed Pärnumaa suurüritused: eakate ansamblipäev, rahvatantsupidu, memme-taadi päev. Üks suuremaid üritusi vallas on Are valla laulu- ja tantsupidu koos külalisesinejatega.

Are Avatud Noortekeskus Are Avatud Noortekeskus asutati 2010. aastal ning põhiline tegutsemiskoht asub Are vallakeskuses. (Täpsem kirjeldus peatükis 2.7.3)

Seltsid ja klubiline liikumine MTÜ Hoolivad Südamed Tegemist on naisseltsiga, mille raames tegutsevad kokandus- ja käsitöökursused, toimuvad tähtpäevade tähistamised, korraldatakse ekskursioone ja õppepäevi kõikidele huvilistele. Naisseltsil on üle 20 liikme. MTÜ Hoolivad Südamed eestvedamisel on vallavalitsuse ja projektide kaasabil remonditud ning sisustatud klubis naisseltsi tegevustuba, laste mängutuba ja noortetuba-jõusaal.

Eakate klubi PÄÄSUSILMAD Pensionäride ajaviiteklubi "Pääsusilmad" loodi 01.12.2010. a ja asutajaliikmeteks oli kakskümmend pensionäri. Koos käiakse üks kord kuus. Valitud on juhatus. Klubi eesmärgiks on eakate sisukas ajaveetmine.

MTÜ Murru Küla Seltsi eesmärgiks on Murru küla, aga ka Suigu, Tabria ja Võlla külade arendamine ja seltsielu edendamine. Toimuvad koosolekud ja koosviibimised ning korraldatakse jaanituld Murru külas. Seitse aastat arendatud Suigu Seltsimajas töötavad kohvik ja Suigu raamatukogu, tegutseb seltsing „Tuluke“ ja avatud noortekeskus. Neile organiseeritakse erinevaid üritusi. Kohvikus korraldatakse erinevaid maali- ja fotonäitusi.

Lepplaane Külaselts MTÜ . Seltsi kuulub 10 inimest. Seltsi põhitegevus haakub kõige enam külaplatsi arendamise ja kultuuri- ning spordiürituste läbiviimisega. Ehitatud on bussiootepaviljon ning väliürituste tarvis uus välikäimla. Laste turnimisplatsi täiendatakse igal aastal. Plaanis on ehitada uued spordiväljakud. Kultuuriüritustest on seni tähtsaim olnud Lepplaane küla kokkutulek, kus osales 170 inimest. Igal aastal 24. veebruaril toimub traditsiooniline rahvamatk.

33

Are valla arengukava 2011-2021

MTÜ Niidu Küla Seltsi kuulub 48 Niidu küla elanikku. Seltsi peamine eesmärk on külaelu ja koostöövaimu suurendamine läbi ühisürituste. Seltsi tegevused on seotud väga suures osas küla keskuses asuva Are mõisapargiga. 2010. aastal alustati hoogsalt tegevust ning 2011. aasta talvel korraldati esimene avalik üritus, mis kandis nimetust „Niidu küla vigursõidukite liulaskmise võistlus“. 2011. aastal esitati PRIA meetmesse 3.2 taotlus pargis asuva laululava ja välisvalgustuse renoveerimiseks, millele saadi ka jaatav vastus (toetus summas 43 891 eurot).

MTÜ Lõimemäe koondab enda tegevustesse ligikaudu 20 inimest ning põhiline eesmärk on suunatud looduses olemise ja liikumise võimaluste parendamiseks. Korrastatud on Lõimemäe ja Akupere linnustele viivaid matkaradu. Lähiaja eesmärk on ehitada Niidu külla ka väike kogunemiskoht ja lõkkeplats. Kogu tegevus toimub vabatahtlikkuse baasil.

Are vallas tegutseb kaks jahiseltsi– Are Jahimeeste selts ja Suigu Jahiselts . Mõlemas seltsis on üle 30 liikme. Suigu Jahiseltsil on aktiivselt kasutatav jahilasketiir, mis vajab uuendamist. Jahiseltsid korraldavad tihti ühiseid üritusi ning Are Jahimeeste selts osaleb väga aktiivselt ka erinevatel jahialastel võistlustel.

Raamatukogud

Ares vallas töötavad Are ja Suigu raamatukogu, mille lugejaskond moodustab ligi poole valla elanikkonnast. Raamatukogude eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile ning toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist.

Raamatukogud kasutavad veebipõhist raamatukogudele mõeldud täisfunktsionaalset infosüsteemi URRAM. Raamatukogudes on avatud avalikud internetipunktid ja pakutakse printimise teenust on ka koopiate tegemise võimalus.

Are Raamatukogu asub Are vallakeskuses. Raamatukogu põhiülesanne on lugejale vajalike teavikute kogumine, hoidmine, kättesaadavaks tegemine ja avalike andmepankade kasutamise võimaldamine. Külastajatel on võimalus raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) kaudu tellida puuduvat kirjandust Eesti teistest raamatukogudest ja saada vastused päringutele. Ruumid on igapäevatööks piisavad, kuid tulevikus on võimalik raamatukogu teenindusruume laiendada. Raamatukogus on 4 lugejaarvutit, 1 töökohaarvuti ja kontorikombain. Raamatukogus on avalik internetipunkt ja WiFi leviala ning pakutakse väljatrüki ja koopiate tegemise teenust. Raamatukogu kasutab elektroonilist kataloogi URRAM. Raamatukogu kajastab oma tegemisi ajaveebis aadressil http://areraamatukogu.wordpress.com/

Suigu Raamatukogu asub Suigu Seltsimajas renoveeritud ruumides. Projektidega ja Are valla rahastusega on muretsetud uus mööbel. Lisaks on raamatukogus kasutusel Murru Küla Seltsi poolt muretsetud vahendid (kontorikombain, osa mööblist, DVD mängija, ekraan, pabertahvel, arvutid jm). Raamatukogus on avalik internetipunkt ja pakutakse printimise, paljundamise, köitmise ning lamineerimise teenust. Hoones ja selle lähiümbruses on WiFi leviala. Raamatukogu on kasutusele võtnud URRAM elektronkataloogi. Suigu Raamatukogu ruumides on veel vaba seinaruumi, kuhu saab riiuleid paigutada, et paisuv fond ära mahuks.

34

Are valla arengukava 2011-2021

Tabel 13 : Are ja Suigu raamatukogude statistilised andmed (2010.a)

Are r aamatukogu Suigu raamatukogu 2010. a 2010. a Töötajad 1 1 Kasutajaid 429 243 Lugejaid 375 134 Külastusi 6900 3881 Laenutusi 8075 3645 Fondide maht 16486 9231

2.6.2 Sport Are valla spordiliikumist koordineerib ja korraldab valla noorte- ja spordijuht koostöös volikogu kultuurikomisjoniga ning koolide kehalise kasvatuse õpetajatega. Are vald arendab vabatahtliku sporditöö edendamiseks koostööd Eesti Maaspordiliiduga “Jõud”, Pärnumaa Spordiliidu ja teiste spordiklubidega.

Valla eelarvest toetatakse spordiliikumist eelarveliste kulutuste katmisel. Organiseeritakse ja korraldatakse ülevallalisi spordiüritusi, osavõttu maakonna tali- ja suvemängudest, vabariigi tali- ja suvemängudest ja muudest spordiüritustest. Selgitatakse välja ja autasustatakse parimad sportlasi.

Vallas on võrkpalli nais- ja meeskond ning tegutsevad lauatennise, kabe- ja koroona võistkonnad.

Are valla tähtsamad spordisündmused: • Jüriöö spordipäev • Jaanipäeva spordivõistlused • Kihelkonna päevade raames korraldatavad spordivõistlused • Koolide spordipäevad • Rohelise Jõemaa mängud • Pärnumaa suve- ja talimängud

Rajamisel on Are pargi ja sellega piirneva karjääri territooriumile tervisespordi rada, kus on võimalik joosta, jalgrattaga sõita ja talvel suusatada.

Are vallal puudub oma staadion, samuti ei ole koolidel normaalsuuruses võimlaid. Valla ainuke spordisaal (mõõtmetega 24*12m) asub vallakeskuse ruumides ja seda kasutatakse nii treeninguteks kui ka kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks.

35

Are valla arengukava 2011-2021

2.6.3 Vaba aeg Tabel 14 : Kultuuri- ja spordiürituste korraldamise kohad Are vallas

Koht Võimalused Are mõisa park Suuremad vallaüritused ja -peod Suigu külaplats Jaanit uled ja muud külaüritused ning -peod Suigu Seltsimaja Suuremad ja väiksemad küla üritused (peod, näitused, koolitused, ringitegevus, klubiline tegevus jm), sportimine - lauatennis, koroona, lauamängud, kooli ja lasteaia peod, kohvik, võimalus rentida ruume, heli- ja valgustehnika Murru külaplats Jaanituled ja muud külaüritused Lepplaane külaplats Jaanituled ja muud kül aüritused ning -peod Suigu Jahiseltsi maja Väiksemad siseüritused (sünnipäevad, puhkeõhtud) ja lasketiir Vallakeskus es asuv Suuremad vallaüritused (etendused, kino, näitus ed, kontserdid) . Pärivere klubi ja Võimalused erinevateks spordimängudeks (korv- ja võrkpall, saalihoki, Noortekeskus lauatennis, sulgpall jne), jõusaal, saun. Raamatukogu d Väiksemad üritused (näitused, kohtumised kirjanikega, k irjandusõhtud ja -hommikud jne) Koolimajad Kooliüritused, näitused, etendused , kontserdid

Teater, näitused Teatrietenduste korraldamiseks on head võimalused Are Vallakeskuses Pärivere klubi saalis, kus korraldatakse tihti kinoõhtuid ning mängitakse erinevaid teatrietendusi.

Peamised näitusekohad Are vallas on koolimajade, Vallakeskuse ja Suigu Seltsimaja ruumid.

Kirik Oma kirik Are vallal puudub, samuti puudub vallal oma kalmistu. Vallarahvas käib kirikus Pärnus, Pärnu-Jaagupis ja Toris, kalmistud asuvad samuti Pärnus, Pärnu-Jaagupis ja Toris ning ka Uduveres. Are vallas peetakse jumalateenistusi Evangeeliumi Kristlaste Suigu Koguduse Palvelas. Palvelas tähistatakse pühi, viiakse läbi õnnistamise üritusi ning korraldatakse koorikontserte.

2.6.4 Hinnangud olukorrale Tugevad küljed Nõrgad küljed Kultuurivaldkond üldiselt Mitmekesiste võimalustega suur kultu urikeskus Vallakeskuse osa ruume vajavad renoveerimist (kohvik, pesemisruumid, butafooria) Are mõisa pargis laulu - ja tantsuplats Noortekeskuse ruumid vajavad renoveerimist ja sisustamist Külaliikumine ja külapäevad, tegutsevad Elanike vähene aktiivsus külaseltsid

36

Are valla arengukava 2011-2021 Renoveeritav Suigu Seltsimaja pakub Rahalisi vahendeid projektide omaosaluse inimestele võimalusi kokkusaamis- ja tagamiseks napib tegevuskohana, samuti rentida ruume, heli-ja valgustehnikat üritusteks. Regulaarselt ilmuv valla leht Noorte koh apealsete huviringide puudumine Naiste ja pensionäride ansamblid Vallakeskuse suure saali esitlustehnika, Naisselts ja pensionäride ühendused akustika, valgustus-, muusika- ja heliaparatuur Regulaarselt toimuv laulu - ja tantsupidu ning lava riietus ja kardinad vajavad Traditsioonilised käsitöö kursused ja näitused uuendamist Raamatukogud Are vallas on kaks raamatukogu (Are alevikus Ressursside piiratus uute kogude soetamiseks ja Suigu külas) Are Raamatukogul on oma blogi Raamatukogude arvutiparki tuleb uuendada Piisaval hulgal lugejaid On olemas rahuldav raamatufond Mõlemas raamatukogus on internetipunktid Are Raamatukogu ruumide renoveerimine on ning korralikult toimiv WiFi leviala lõpetamata Kasutusel on raamatukoguprogramm URRAM Sport Valla rahva soosiv suhtumine sporti Spordiinventari ja ressursside vähesus Vallal olemas noorte - ja spordijuht Kohapealsete treenerite puudus Pärnu -Jaagupi spordikeskuse ja Tootsi ujula Koolidel puuduvad kaasaegsed lähedus sportimistingimused Miinimu mnõuetele vastava spordisaali Väliste spordirajatiste puudumine (nt olemasolu palliplatsid, mänguväljakud, terviserajad) Murru külas lasketiir Traditsioonilised spordiüritused Kohapealsete s pordiürituste vähesus Spordiliidu poolt korraldatavad spordiü ritused (“Rohelise Jõemaa mängud” ja erinevad maakondlikud võistlused) – siduv spordisüsteem

Arenguvajadused ja ülesanded Kultuurivaldkond üldiselt Vallakeskuse siseruumide ja ümbruse väljaarendamine ja rekonstrueerimine Vallakeskuse suure saali esit lustehnika, akustika, valgustus -, muusika - ja heliaparatuuri ning lava riietuse ja kardinate uuendamine Muuseumi loomine Erinevate valla kultuuri - ja rahvaürituste korraldamine Vahendite suurendamine kultuurielu korraldamiseks ja läbiviimiseks läbi proj ektide kirjutamise Külalisetenduste -ja kontsertide korraldamine Võimaluste loomine kultuuriseltside, omaalgatuslike mittetulunduslike organisatsioonide tekkeks ja toetamiseks Kultuurialase välissuhtluse arendamine ja toetamine Kohaliku rahvakultuuripär andi säilimine, koduloolise uurimistegevuse arendamine ja tähtsustamine Erinevate huvialategevuste mitmekesistamine Raamatukogud

37

Are valla arengukava 2011-2021 Are Raamatukogu ruumide renoveerimise jätkamine Raamatukogude sisustuse uuendamine ning täiendamine Ürituste ja näituste läbiviimine Infotehnoloogia kaasajastamine Spordi üldine olukord Sporditegevuse igakülgne stimuleerimine Eestvedajate toetamine Koolispordi aktiviseerimine Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine Külamängude jm. valla sporditradits ioonide väljakujundamine Valla embleemidega spordiatribuutika soetamine Spordiinventari täiustamine ja kaasajastamine Valla kesksete spordiehitiste (spordisaal, tervisespordirada, mänguväljakud, staadion) väljaarendamine Spordihoone ja staadioni ehitam ine Are Põhikooli juurde Spordiväljaku rajamine Suigu Lastead -Algkooli juurde Treeningrühmade loomine Spordiklubi de tekkimise soodustamine Vaba aeg Kohalike elanike vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine valla erinevates piirkondades

2.7 HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ

2.7.1 Haridusasutused Are vallas on 2 haridusasutust, Are Põhikool (Are PK) ja Suigu Lasteaed-Algkool (Suigu LAK).

Are Põhikool

Are Põhikool asub Are alevikus Kooli tänaval. 181-aastase hariduse andmise kogemusega koolis töötavad kvalifitseeritud õpetajad. Lisaks põhihariduse omandamisele on Are Põhikoolil pikk laulu-ja tantsupeo traditsioon. Kuulsust on koolile toonud kodu-uurimustööd, ainealaste olümpiaadide kõrged kohad vabariigis ja maakonnas ning spordisaavutused. Are Põhikooli lõpetajad jätkavad oma haridusteed peamiselt Pärnu linna gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes. 2007/2008 õppeaastal õppis koolis115 õpilast, 20010/2011 81 õpilast. Are Põhikool asub 1968. aastal ehitatud hoones. Koolimajale on tehtud juurdeehitus 1989. aastal ja kooli territoorium hõlmab 2299,77 m². Koolimaja on põhjalikult renoveeritud 2009. a. Alates 1988. aastast toimuvad Soome Lehtimäki kooliga iga-aastased õpilasvahetused. Are Põhikooli õpilased osalevad igal suvel valla töö-ja puhkelaagris.

Suigu Lasteaed-Algkool

Suigu Lasteaed-Algkool tegutseb alates 1988/1989 õppeaastast Are valla teises suuremas keskuses, Suigu külas. Kool on 4-klassiline ja alates 2003-st aastast on hoones ka Are valla ainus lasteaed. Traditsiooniliseks on kujunenud isade- ja emadepäeva üritused, kus lisaks lastevanematele osaleb aktiivselt Suigu küla elanikkond. Edukad ollakse laulu- ja spordivõistlustel.

38

Are valla arengukava 2011-2021 Suigu algkooli lõpetajad õpivad edasi peamiselt Are Põhikoolis. Erialase ettevalmistusega lasteaia- ja klassiõpetajate hoole all omandab alus- ja algharidust 2011/2012 õppeaastal 50 lasteaialast ja 21 õpilast.

Tabel 15 : Laste (õpilaste) arv Are valla haridusasutustes

Õppeaasta 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012 Are 115 107 105 81 81 Põhikoolis õpilasi Suigu 17 18 18 23 21 algkoolis õpilasi Lasteaias 54 53 51 51 50 lapsi

Tabel 16 : Õpilaste koolitamine (2011/2012 õ-a)

Are valla õpilased Suigu LAK -is ja Are PK -s 17 77 Teiste valdade õpilased Suigu LAK -is ja Are PK -s 4 4 Are valla lapsed Suigu LAK -i laste aias 40 Teiste valdade lapsed Suigu LAK -i lasteaias 10 Are valla õpilased teiste omavalitsuste koolides 69 Are valla lapsed teiste omavalitsuste lasteaedades 3

Tabel 17 : Prognoositav õpilaste arv Are valla haridusasutustes

Õppeaasta 2012/2013 2013/ 2014 2014/2015 2015/2016 Are 81 82 80 82 Põhikoolis õpilasi Suigu 20 20 17 17 algkoolis õpilasi

Tabel 18 : Are Põhikool

Õppeaasta 1. klass 5. klass Õpilasi kokku Kokku Suigu Kokku Suigu LAK-ist LAK-ist 2004/05 7 5 23 7 177 2005/06 9 4 24 9 172 2006/07 9 9 11 2 144 2007/08 6 4 7 2 114 2008/09 10 8 9 1 107

39

Are valla arengukava 2011-2021 2009/10 9 7 13 2 105 2010/11 5 5 11 1 81 2011/12 7 5 8 4 81 2012/13 7 6 11 2 82 2013/14

Tabel 19 : Pedagoogide soolis-vanuseline ja hariduslik koosseis Are Põhikoolis ja Suigu Lasteaed-Algkoolis (september 2011)

Pedagoogide Sugu Vanus arv Mees Naine Alla 30 30 – 45 46 – 60 Üle 60 15+11 3+1 12+10 1+ - 3+8 9+3 2+ - Pedagoogide haridus Pedagoogiline Muu kõrgharidus Kesk -eri haridus Keskharidus Kõrgharidus Kõrg + Kõrg + Kõrg Pedagoogiline Muu + 1600t 160t 160t pedag 14+8 1 ------+2 -+1 +1

Valla koolid korraldavad mitmeid ühisüritusi. Traditsiooniliselt toimuvad ühiselt jõululaat, vabariigi aastapäeva tähistamine, lauluvõistlused, näituste korraldamisel ja kirjanike küllakutsumisel teise kooli õpilaste kaasamine, ekskursioonid erinevatesse paikadesse üle kogu Eesti. Koostööd tehakse ka teiste piirkonna koolide ja lasteaedadega.

2.7.2 Huviharidus

Tabel 20 : Are PK juures tegutsevad huviringid

Huviring Osavõtjate arv Loodusring 38 Arvutiringid 21 Rahvatantsuringid 32 Kodu -uurimisring (ajalugu) 5 Mudilaskoor 12 Lastekoor 12 Inglise keel 12

Valla lastel on võimalik kasutada vallakeskuse suurt saali ja jõusaali treeninguteks ning osaleda Pärivere klubi ja Suigu Seltsimaja juures tegutsevate ringide töös.

2.7.3 Noorsootöö Noorsootöö läbiviijateks on koolide pedagoogid, Pärivere klubis ringijuhid, valla noorte- ja spordijuht ja Suigu Seltsimajas Murru küla seltsi eestvedajad.

Noorsootöö paremaks korraldamiseks on 2010. aastal asutatud Are Avatud Noortekeskus. Noortekeskus tegutseb Are Vallakeskuses Pärivere klubiga ühistel pindadel. Eraldi noortekeskuse ruume kasutusel ei ole, mistõttu on noortekeskuse igapäevatöö pisut häiritud

40

Are valla arengukava 2011-2021 muudest tegevustest.

Õpiraskustega lastega tegelevad koolides õpetajad vastava järeleaitamisgraafiku alusel. Samuti on vallal olemas alaealiste komisjon, mis tegutseb alates 1999. aastast.

2.7.4 Hinnangud olukorrale Tugevad küljed Nõrgad küljed Haridusvaldkond üldiselt Kvalifitsee ritud ja kompetentsed õpetajad Meespedagoogide vähesus Tihedad sidemed valla koolide vahel Põhihariduse omandamisel linnakoolide Tihe side koolide ja kohaliku omavalitsuse eelistamine vahel e-kool mõlemas koolis Pedagoogide kaadri osas puudub valik (n oori õpetajaid vähe) Valla alaealiste komisjoni olemasolu Riiklik hariduspoliitika ei toeta kohalike koolide arengut vajalikult Vald toetab koolilõunaid Noorte inimeste lahkumine maalt, sellega Koolid asuvad valla kahes s uuremas seoses õpilaste arvu vähenemine keskuses ja on õpilastele hästi kättesaadavad Pikapäevarühma olemasolu koolides Huviringide vähesus Õpilastranspordi hea korraldus Õpetajad tunnevad peresid, nende olukorda Klassiväline töö õpilastega, väljasõidud Arvutipargi pidev uuenda mine Are Põhikool Väikesed klassid Liitklassid Arvutiõpe alates esimesest klassist Puuduvad korralik võimla ja staadion Raamatukogu olemasolu Puudub õuesõppeklass Olemas aktiivne ja kompetentne kooli Noorte õpetajate vähesus meditsiinitöötaja Renove eritud koolimaja Huviringide vähesus Arvutiklassi olemasolu Sõprussidemed Lehtimäki kooliga alates 1988.a. Kuulumine TEK (tervist edendav kool) võrgustikku Suigu Lasteaed -Algkool Lastevanemate ja kooli hea koostöö Puudub spordiväljak Lastevanemate huvi toimuvate ürituste Puudub õuesõppe klass ja loodusrada suhtes Terviklik ja toimiv lasteaia õppekava Puuduvad duširuumid Laste erinevat vanust arvestav lasteaia Renoveerimist vajav hoone mänguväljak Koostöö Suigu Seltsimaja, Suigu Huviringide puudumine Raamatukogu ja Murru Küla Seltsiga IT - alaselt koolitatud pedagoogid Puuduvad nõuetekohased köögi abiruumid

41

Are valla arengukava 2011-2021 Laste õppevälist aega toetav tegevus Puudub korralik ventilatsioonisüsteem (ekskursioonid, väljasõidud, pikapäevarühm) Huviharidus Vald toet ab huvihariduse omandamist Kohalike juhendajate ja huviringide puudus Head tulemused huviringide õpilaste Ressursside puudus esinemisel näitustel, kontsertidel ja võistlustel Noorsootöö Alaealiste komisjon Noortekeskuse ruumide halb olukord Noorte huvi korraldada üritusi Noortekeskuse välisrajatiste puudumine Noorte osalemine Pärivere klubi ja Suigu (palliplatsid, skatepark, laste mänguväljak, Seltsimaja ringides ja tegevustes uisurajad jms) Noorsootöötaja olemasolu Ennetusliku töö vähesus

Ülesanded ja arenguvajadused Haridusvaldkond üldiselt Sihipärane tegevus valla koolide hea maine ja oma näo kujundamisel Sotsiaalse turvalisuse pakkumine Lastevanemate senisest suurem kaasamine kooliellu Konkurentsivõimelise põhihariduse andmine Erineva te võimaluste loomine huvitegevuseks ja uuringud piirkonna iseärasustest ning ajaloost Lõpetajate konkurentsivõime analüüs tööjõuturul Keskkonnateadlikkuse tõstmine õpilaste seas, töökasvatuse edendamine Luua nõustamissüsteem lastevanematele, kelle laps ed on kodused Infotehnoloogia pidev kaasajastamine Korralike võimaluste loomine kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks – võimla ja staadioni ehitus Õpikeskkonna parandamine ja kaasajastamine, valla koolide koostöö tihendamine Õpetajate ja personali k oolitamine Are Põhikool Koostöö jätkamine Suigu Lasteaed -Algkooliga Õuesõppe klassi, spordisaali ja staadioni ehitamine Töökasvatuse edendamine, kooliaia ja maja ümbruse korrastamine koos lastega Õpilasmaleva traditsiooni jätkamine Väikeprojektide lä biviimine õppetöö parendamiseks

Suigu Lasteaed-Algkool Töökasvatuse edendamine ja maja ümbruse korrastamine koos lastega Suigu LAK renoveerimine Suigu LAK köögi abiruumide renoveerimine Spordiväljaku rajamine Suigu LAK juurde Õuesõppeklassi ja lood usraja loomine Väikeprojektide läbiviimine õppetöö parendamiseks Mänguväljakute kuivendamine

42

Are valla arengukava 2011-2021 Ventilatsioonisüsteemi uuendamine Katuse renoveerimine tagamaks sisemiste renoveerimistööde säilimine Huviharidus Kohapealse huvihariduse arendamine Noorso otöö Kriminaalpreventiivse sisuga programmide/projektide planeerimine ja teostamine Teavitamis - ja nõustamissüsteemi arendamine Noorte kaasamine valla kultuuriliste ja sportlike ürituste korraldamisel ja läbiviimisel Noorte tööalase nõustamise ja info rmatsiooni edastamine Noorteühenduste ja projektide igakülgne toetamine Noorte kaasamine noori puudutavate otsuste vastuvõtmisse Are Avatud Noortekeskuse arengukava koostamine Noorte - ja spordijuhi tööpiirkonna laiendamine ka Suigu külakeskusesse Avat ud Noortekeskuse väljaarendamine (ruumid, sisustus, välisrajatised)

3. ARE VALLA ARENGU SWOT-ANALÜÜS

Tugevad küljed: • Puhas ja kaunis loodus • Turvaline ja rahulik elukeskkond • Omakultuur ja identiteeditunne • Via Baltica vahetu lähedus • Avatud ja sõbralikud inimesed • Heal tasemel alus- ja põhihariduse saamise võimalused • Valla hea asend suuremate tõmbekeskuste suhtes (Pärnu, Tallinn) • Heal tasemel põllumajandusettevõtted • Vallavalitsuse hea koostöö mittetulundus- ja erasektoriga • Mitmekülgsete võimalustega avalikud hooned

Nõrgad küljed: • Tasuvate töökohtade vähesus Are vallas • Esineb sotsiaalset sallimatust ja passiivsust ning alkoholismi • Negatiivsed rahvastikuprotsessid • Madal ettevõtlusaktiivsus • Valla elanike Eesti keskmisest madalam palga- ja elatustase • Teede, internetiühenduse, elektrivõrgu halb olukord

Võimalused • Kultuurilise identiteedi aktiivne kasutamine valla tutvustamisel • Valla atraktiivsuse ja maine tõstmine • Vahendite suurendamine läbi erinevate projektitaotluste • Koostöö arendamine naaberomavalitsustega ja sõprusvaldadega nii Eestis kui välismaal. • Koostöö tegemine POL-i, EMOL-i ja Rohelise Jõemaa Koostöökoguga

Ohud • Pärnu maakonna elanikkonna vähenemine ja vananemine

43

Are valla arengukava 2011-2021 • Riigi nõrk regionaalpoliitika • Ettevõtluse vähesus • Kuritegevus • Kvalifitseeritud tööjõu liikumine välismaale

44

Are valla arengukava 2011-2021

4. ARENGUVISIOON “ARE VALD 2021”

ARE VALD 2021

AArree vvaalldd oonn aattrraakkttiiiivvnnee jjaa kkiiiirreelltt aarreenneevv vvaalldd PPäärrnnuummaaaall

AArree vvaalldd oonn ppuuhhttaa jjaa ttuurrvvaalliissee eelluukkeesskkkkoonnnnaaggaa,, ssoottssiiaaaallsseelltt aarreenneennuudd,, hhaarriidduusstt jjaa hhaarriittuusstt vväääärrttuussttaavv vvaalldd

AArree vvaalldd oonn ssäääässttvvaa aarreenngguu ppõõhhiimmõõtttteeiidd jjäärrggiivv,, eetttteevvõõttlluusstt ssoooossiivv jjaa eetttteevvõõttlliikkkkee iinniimmeessii vväääärrttuussttaavv vvaalldd

AArree vvaalldd oonn hhaalldduussssuuuuttlliikk jjaa kkoooossttöööödd tteeggeevv ppaarrttnneerr

45

Are valla arengukava 2011-2021 5. ARE VALLA ARENGUMUDEL

Are valla arengumudeli ülesandeks on määratleda valla prioriteetsed ja perspektiivsed arengusuunad, püstitada nende piires strateegilised eesmärgid ja leida lahendusteed (ülesanded ja tegevused), mida sihipäraselt järgides ja mille alusel tegutsedes, on võimalik jõuda valla arenguvisiooni realiseerumiseni.

Arenguvisioon “Are vald 2021”:

Are vald on atraktiivne ja kiirelt arenev vald Pärnumaal Are vald on puhta ja turvalise elukeskkonnaga, sotsiaalselt arenenud, haridust ja haritust väärtustav vald Are vald on säästva arengu põhimõtteid järgiv, ettevõtlust soosiv ja ettevõtlikke inimesi väärtustav vald Are vald on haldussuutlik ja koostööd tegev partner

Arenguvisioonist tulenevalt on Are valla strateegilised peaeesmärgid järgmised:

1. Are vald pakub oma elanikele turvalist ja meeldivat elukeskkonda Are vald pakub oma elanikkonnale meeldivat ja turvalist elukeskkonda, milles on kombineeritud puhas ja kaunis looduskeskkond, mitmekülgsed vaba aja veetmise ning meelelahutusliku tegevuse võimalused ja hästitoimivad, kergesti kättesaadavad ning kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused.

Selle saavutamiseks pööratakse palju tähelepanu ennetus- ja teavitustööle elanike hulgas. Samuti tõstetakse vallaelanike keskkonnateadlikkust läbi erinevate heakorrakampaaniate ning uuendatakse tegevuskava kohaselt keskkonnataristu objekte.

Vallakeskuse renoveerimise ja väljaarendamisega loob Are vald oma elanikele mitmekesisemad ja atraktiivsemad võimalused kultuuriüritusteks, sportimiseks ja muuks vaba aja veetmiseks nii kultuurikeskuses kui vabas õhus. Renoveeritakse Are park, s.h laululava, rajatakse sinna tervisespordirada. Mitmes külas on planeerimisel palliplatsid ja mänguväljakud.

Terve elukeskkonna lahutamatuks osaks on kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused. Are vald on võtnud üheks prioriteediks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste kaasajastamise ja vallaelanikele lähemale toomise. Lõpetatud on sotsiaalmaja ehitus, renoveeritakse sotsiaalkortereid.

Tegevussuund: Turvalisus Ülesanded: • Naabrivalve tegevuste toetamine • Konstaabli aktiivsem tegevus vallas • Ennetuslik töö

Tegevussuund: Looduskeskkond Ülesanded: • Valla visuaalse väljanägemise parandamine • Keskkonnateadlikkuse tõstmine • Vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine

46

Are valla arengukava 2011-2021 • Valla loodusväärtuste korrastamine ja parem eksponeerimine

Tegevussuund: Vaba aja veetmise võimalused Ülesanded: • Vallakeskuse väljaarendamine • Kultuuri- ja spordielu toetamine ja mitmekesistamine • Kultuuri- ja spordirajatiste renoveerimine ja uute ehitamine • Traditsiooniliste ürituste korraldamine • Klubilise-seltsilise tegevuse toetamine ja aktiviseerimine

Tegevussuund: Sotsiaal- ja tervishoiuteenused Ülesanded: • Sotsiaalvaldkonna ehitiste väljaarendamine • Tervislike eluviiside propageerimine ja tervishoiu teadlikkuse tõstmine • Tervishoiuteenuste mitmekesistamine ja väljaarendamine

2. Are on soodsa ettevõtluskeskkonnaga ja ettevõtlikke inimesi väärtustav vald Are vallal on arenenud tehniline taristu, mis loob head võimalused ettevõtluse arenguks vallas. Ettevõtluse prioriteetseteks valdkondadeks on põllumajandus, puidutöötlemine, teenindus ja turism. Põllumajandus ja puidutöötlemine on Ares traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad, millega on tegeletud juba pikka aega. Teenindus ja turism aga on perspektiivsed valdkonnad, mille arenguks loob head võimalused Are valla asukoht Pärnumaa südames, head ühendusteed maakonna suuremate keskustega ja eelkõige valda läbiv Via Baltica magistraaltee.

Are vald väärtustab ettevõtlikke inimesi ja mõistab, et ilma nendeta ei arene ka ettevõtlus. Are vald soosib igakülgselt kohalike elanike poolt ja ka väljastpoolt valda tulevaid initsiatiive majandustegevuse arendamiseks valla territooriumil.

Tegevussuund: Tehniline taristu Ülesanded: • Vallateede korrastamine ja rekonstrueerimine • Valla tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja väljaehitamine • Interneti kättesaadavuse parandamine • Ühiskondlike hoonete energiasääst • Kergliiklusteede võrgustiku arendamine

Tegevussuund: Põllumajandus Ülesanded: • Põllumajandusettevõtjate tegevuse toetamine, nõustamine ja koostöö soosimine • Koostöö põllumajandusettevõtjatega valla tööturu arendamisel

Tegevussuund: Puidutöötlemine, metsamajandus Ülesanded: • Firmade tegevuse toetamine ja vajaliku taristu arendamine • Koostöö tööandjate ja koolitajatega valla tööturu arendamisel

47

Are valla arengukava 2011-2021 Tegevussuund: Teenindus, transport Ülesanded: • Sektori väljaarendamise toetamine • Via Baltica transpordikoridori võimaluste ärakasutamine • Koostöö ettevõtjatega valla tööturu arendamisel

Tegevussuund: Turism Ülesanded: • Valla vaatamisväärsuste korrastamine ja turismiväärtuste parem eksponeerimine maakondlikes ja üleriigilistes väljaannetes • Via Baltica võimaluste ärakasutamine • Turismiettevõtjate toetamine

3. Are on avatud ja teotahteline koostööpartner Are vald on aktiivne ja teotahteline partner naabervaldadele, korraldades koostöös üritusi ja viies läbi ühiseid projekte. Samuti võtab Are vald aktiivselt osa nii Pärnumaa Omavalitsuste Liidu kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu tööst. Arenemisvõimalusi nähakse suhete loomises välispartneritega.

Valla eesmärgiks on luua hästitoimiv ja kõigile osapooltele kasulik koostöövõrgustik era- ja kolmanda sektori organisatsioonidega. Väikse vallana on Are teadvustanud, et arenguks on vajalik ka era- ja kolmanda sektori organisatsioonide toetus ning koos toimides suudetakse saavutada paremaid tulemusi kui igaüks eraldi.

Valla arengu seisukohalt on külade elujõulisus elulise tähtsusega. Are vald toetab oma külade initsiatiive ja aitab võimaluste piires küla aktiivsetel inimestel oma ideid ellu rakendada.

Tegevussuund: Koostöö ja partnerlus avalikus sektoris Ülesanded: • Aktiivne ja tulemuslik koostöö naabervaldadega • Aktiivne tegevus Pärnumaa Omavalitsuste Liidus • Suhete ja koostöö arendamine välispartneritega

Tegevussuund: Partnerlus era- ja kolmanda sektoriga Ülesanded: • Efektiivselt toimiva koostöö- ja partnerlusvõrgustiku väljaarendamine era- ja kolmanda sektori organisatsioonidega • Era- ja kolmanda sektori organisatsioonide initsiatiivide toetamine • Avalike teenuste lepinguline delegeerimine

Tegevussuund: Külaliikumine Ülesanded: • Külaseltside ja -aktiivi tegevuse toetamine

4. Are vald pakub kvaliteetset ja konkurentsivõimelist alus- ja põhiharidust ning mitmekülgseid huvihariduse võimalusi Are vald pakub oma lastele võimalust saada koduvallas head alg- ja põhiharidust. Are vallas

48

Are valla arengukava 2011-2021 tegutsevas kahes koolis töötavad kõrge kvalifikatsiooniga ja lapsesõbralikud õpetajad, kes on täielikult pühendunud õpilaste harimisele. Korraliku õpikeskkonna loomiseks on valla prioriteediks koolihoonete renoveerimine ja sisustuse uuendamine vastavalt tegevuskavale.

Are vallas on head võimalused huviharidusega tegelemiseks. Koolide ja Pärivere klubi juures tegutseb mitmeid nii kooliõpilastele suunatud kui ka täiskasvanutele mõeldud ringe. Samuti teadvustatakse üha enam elukestva õppe põhimõtete järgimise vajadust.

Are vald panustab oma noortesse, toetades võimaluste piires igakülgselt noorte initsiatiivi. Kavas on noortekeskuse rajamine Are alevikku ja Suigu külasse ning vald otsib ja loob võimalusi noortele mõeldud seminaride ja teabepäevade korraldamiseks ning õppe- ja huvireiside läbiviimiseks.

Tegevussuund: Alus- ja põhiharidus Ülesanded: • Õppekvaliteedi parandamine alus- ja põhihariduses • Valla koolide õpikeskkonna parandamine ja kaasajastamine

Tegevussuund: Huviharidus ja täiendõpe Ülesanded: • Mitmekülgse huvihariduse, täiend- ja ümberõppe pakkumine vallaelanikele • Elukestva õppe mõtteviisi levitamine ja toetamine • Huviharidust pakkuvate organisatsioonide toetamine • Isetegevusega tegelevate seltsingute ja MTÜ-de toetamine

Tegevussuund: Noorsootöö Ülesanded: • Valla noortekeskuste väljaarendamine • Noorte nõustamissüsteemi väljakujundamine • Kutsenõustamine • Ennetustöö tõhustamine noorte hulgas • Noorte initsiatiivi toetamine

5. Are on haldussuutlik ja kiiresti arenev vald Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakutavad võimalused leiavad üha enam kasutamist Are valla juhtimises. Järjest rohkem suhtlemist vallaelanike ja Vallavalitsuse vahel toimub internetipõhiselt, samuti on Vallavalitsus üle minemas täielikult internetipõhisele dokumendihaldusele. Valla tutvustamise ja vallaelanikele info jagamise vahendina kasvab valla kodulehekülje kasutamine, mille arendamine toimub pidevalt.

Valla joaks on oluline, et vallaelanikele pakutavad avalikud teenused oleksid kvaliteetsed, tarbijasõbralikud ja kergesti kättesaadavad. Selle saavutamiseks viiakse vallaametnike seas läbi regulaarseid koolitusi ametnike kvalifikatsiooni parendamiseks ja toimub aktiivne dialoog vallaelanike ja huvigruppide esindajatega, et kaardistada nende vajadused.

49

Are valla arengukava 2011-2021 Are valla jaoks on väga oluline valla identiteet. Tähtis on, et vallaelanikud oleksid rahul sellega , et nad elavad Are vallas. Valla ühtsustunde tõstmiseks korraldatakse vallaüritusi, võetakse valla nime all osa välisüritustest ja -konkurssidest. Are valla ühtse identiteedi loomisel on tähtsal kohal valla sümboolika ja selle kasutamine vallaüritustel ja valla esindamisel väljaspool valda.

Are valla üheks eesmärgiks on viia läbi valla mainekujunduskampaania, mille tulemusel suudetakse Are valla võimalusi paremini eksponeerida ja tutvustada. Vallale on oluline, et valda tuntakse teotahteliste inimeste, heade tegude, heakorrastatud ja huvitavate vaatamisväärsuste järgi.

Tegevussuund: Valla juhtimine ja avalikud teenused

Ülesanded: • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste suurem rakendamine • Valla kodulehe arendamine ja internetipõhisele dokumendihaldusele üleminek • Avalike teenuste lepinguline delegeerimine • Osalusdemokraatia

Tegevussuund: Valla identiteet Ülesanded: • Kultuuritraditsioonide säilitamine • Vallaelanike ühistunde suurendamine • Valla sümboolika arendamine ja kasutamine

Tegevussuund: Valla maine ja turundus Ülesanded: • Valla pidev mainekujundus

50

Are valla arengukava 2011-2021 Joonis 9 : Are valla skemaatiline joonis

VISIOON ARE VALD 2021 Are on atraktiivne ja kiirelt arenev vald Pärnumaal. Are on puhta ja turvalise elukeskkonnaga, sotsiaalselt arenenud, haridust ja haritust väärtustav vald. Are on säästva arengu põhimõtteid järgiv, ettevõtlu st soosiv ja ettevõtlike inimesi väärtustav vald. Are on haldussuutlik ja koostööaldis partner

STRATEEGILISE PEAEESMÄRGID Are vald pakub oma Are on soodsa Are on avatud ja Are vald pakub Are on haldussuutlik elanikele turvalist ja ettevõtluskeskkonna teotahteline kvaliteetset ja ja kiiresti arenev meeldivat ga ja ettevõtlikke koostööpartner konkurentsivõimelist vald elukeskkonda inimesi väärtustav alus- ja põhiharidust vald ning mitmekülgseid huvihariduse võimalusi

TEGEVUSSUUNAD • Turvalisus • Tehniline • Koostöö ja • Alus- ja • Valla juhtimine ja • Looduskeskkond infrastruktuur partnerlus avalikus põhiharidus avalikud teenused • Vaba aja veetmise • Põllumajandus sektoris • Huviharidus ja • Valla identiteet võimalused • Puidutööstus • Partnerlus era- ja täiendõpe • Valla maine ja • Sotsiaal- ja • Teenindus kolmanda • Noorsootöö turundus tervishoiuteenused • Turism sektoriga • Külaliikumine

ÜLESANDED

• Naabrivalve planeerimine • Vallateede korrastamine • Aktiivne ja tulemuslik • Õppekvaliteedi • Info- ja • Konstaabli aktiivsem ja rekonstrueerimine koostöö parandamine alus- ja kommunikatsioonitehn tegevus vallas • Valla tänavavalgustuse naabervaldadega põhihariduses oloogia võimaluste • Ennetuslik töö rekonstrueerimine ja • Aktiivne tegevus • Valla koolide suurem rakendamine • Valla visuaalse väljaehitamine Pärnumaa Omavalitsuste õpikeskkonna • Valla kodulehe väljanägemise parandamine • Interneti kättesaadavuse Liidus parandamine ja väljaarendamine ja ************************************ parandamine • Suhete ja koostöö kaasajastamine internetipõhisele • Keskkonnateadlikkuse • Ühiskondlike hoonete arendamine ******************************** dokumendihaldusele tõstmine energiasääst välispartneritega (Soome • Mitmekülgse üleminek • Vee- ja • Elektrisüsteemide Vabariigi Lehtimäki huvihariduse, täiend- ja • Valla pakutavate kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine vallaga) ümberõppe pakkumine avalike teenuste rekonstrueerimine ******************************** • Euroopa Liidu vallaelanikele korrastamine • Valla loodusväärtuste • Põllumajandusettevõtjate struktuurifondide • Elukestva õppe mõtteviisi • Avalike teenuste korrastamine ja parem tegevuse toetamine võimalustest levitamine ja toetamine lepinguline eksponeerimine • Põllumajandusettevõtjate informeerimine ja nende • Huviharidust pakkuvate delegeerimine • Puhastusseadmete teadlikkuse tõstmine kasutamine organisatsioonide • Osalusdemokraatia renoveerimine rahastamisvõimalustest ******************************** toetamine ***************************** • Joogivee kvaliteedi tõstmine ja seadusandlusest • Efektiivselt toimiva • Isetegevusega tegelevate • Kultuuritraditsioonide • Prügimajandus ******************************** koostöö- ja seltsingute ja MTÜ-de säilitamine ************************************ • Teenindussektori partnerlusvõrgustiku toetamine • Vallaelanike ühistunde • Vallakeskuse väljaarendamine väljaarendamine era- ja ******************************** suurendamine väljaarendamine • Via Baltica kolmanda sektori • Valla noortekeskuste • Valla sümboolika • Kultuuri- ja spordielu transpordikoridori organisatsioonidega väljaarendamine väljaarendamine ja toetamine ja võimaluste • Era- ja kolmanda sektori • Noorte suurem kasutamine mitmekesistamine ärakasutamine organisatsioonide nõustamissüsteemi ***************************** • Kultuuri- ja spordirajatiste ******************************** initsiatiivide toetamine väljakujundamine • Valla mainekujundus- renoveerimine ja uute • Valla vaatamisväärsuste • Avalike teenuste • Kutsenõustamine kampaania ehitamine korrastamine ja lepinguline delegeerimine • Ennetustöö tõhustamine • Asukohamarketing • Traditsiooniliste ürituste turismiväärtuste parem ******************************** noorte hulgas korraldamine eksponeerimine • Külaseltside ja –aktiivi • Noorte initsiatiivi • Klubilise-seltsilise tegevuse • Turismiinfrastruktuuri tegevuse toetamine toetamine toetamine ja aktiviseerimine väljaarendamine vallas • Küla arengukavade *********************************** • Via Baltika võimaluste koostamine • Sotsiaalvaldkonna ära kasutamine infrastruktuuri • Turismiettevõtjate väljaarendamine toetamine • Tervislike eluviiside • Valla turismivõimaluste propageerimine ja tervishoiu parem marketing teadlikkuse tõstmine maakondlikes ja üle- • Tervishoiuteenuste eestilistes väljaannetes mitmekesistamine ja väljaarendamine S E I R E J A T A G A S I S I D E

51

Are valla arengukava 2011-2021

6. ARE VALLA TEGEVUSKAVA 2011-2021

Käesolev peatükk käsitleb Are valla tegevuskava aastateks 2011-2021. Siinkohal on määratletud tegevused (projektid), mis aitavad kaasa arengumudelis püstitatud eesmärkide ja ülesannete saavutamisele.

Konkreetsed tegevused on jaotatud tegevuskava tabelitesse Are valla peamiste eluvaldkondade kaupa:

Tegevuskava tabel 1: Majandus ja juhtimine Tegevuskava tabel 2: Tehniline taristu Tegevuskava tabel 3: Heakord, loodus- ja keskkonnakaitse Tegevuskava tabel 4: Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus Tegevuskava tabel 5: Kultuur, sport ja vaba aeg Tegevuskava tabel 6: Haridus ja noorsootöö

Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevus, selle põhjendused, üldmaksumus, teostamise aasta(d), eeldatavad eelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutaja (vastutav üksus või ametnik).

Tegevuskava kuulub ülevaatamisele iga-aastaselt enne valla eelarve koostamist täpsustuste ja täienduste tegemiseks. Tegevuskava elluviimist koordineerib Vallavalitsus ning selle rakendamist finantseeritakse omavahenditest (valla eelarve tulud ja laenud), riiklikest toetustest, riiklikest abiprogrammidest, era- ja mittetulundussektori investeeringutest ning rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest taotletavatest vahenditest.

6.1 TEGEVUSKAVA OLULISEMAD EESMÄRGID AASTAKS 2021

Eesmärk on:

1. Lõpetada Suigu Lasteaed-Algkooli renoveerimine. 2. Renoveerida kogu tänavavalgustuse võrgustik ning teha vajalikud juurdeehitused. 3. Renoveerida Are mõisapargi kõrval asuv endine karjäär. 4. Jätkata Suigu Seltsimaja renoveerimise toetamist, samuti kõigi külaseltside toetamist külakeskuste ning vaba aja veetmise kohtade rajamisel. 5. Renoveerida Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) kohaselt Are aleviku, Suigu ja Niidu külakeskuse ühisveevärk ja kanalisatsioon KIK-i projektieraldiste abil ja mahtudes. 6. Suurendada avaliku sektori energiasäästu (hoonete, tänavavalgustus, transport jmt). 7. Tuletõrje veevõtukohtade arendamine ja loomine. 8. Renoveerida Are veehoidla ja rajada sinna puhkeala. 9. Ehitada Are põhikoolile võimla ja staadion ning renoveerida Suigu Lasteaed-Algkool ja ehitada spordiväljak. 10. Renoveerida vajadusel 2 sotsiaalkorterit. 11. Renoveerida igal aastal teid vastavalt teehoiukavale. 12. Arendada kergliiklusteede võrgustikku Are alevikus ja Suigu külas, sh rajada kergliiklustee Are ja Suigu vahele. 13. Renoveerida ja arendada vallakeskuse ja selle kõrval asuva ala teed-platsid-haljasalad

52

Are valla arengukava 2011-2021 eesmärgiga rajada sinna vaba aja veetmise ning sportimise võimalused vallaelanikele. 14. Jätkata vallakeskuse hoone renoveerimist, tagamaks: 1) selle toimimise atraktiivse kultuuri-, seminari-, spordi- ja tervisekeskusena, sealhulgas mitmekesiste võimalustega noortekeskusena. 2) selles tööruumid vallavalitsusele ja -asutustele ning bürooruumid ettevõtjatele 15. Saavutada valla üldilme ja heakorra – nii üldkasutatavate territooriumide (teed, platsid, haljasalad) kui ka eramute ja ettevõtete territooriumide, põldude, teede ja nende äärte – tuntav paranemine.

53

Are valla arengukava 2011-2021

Tegevuskava tabel 1: Juhtimine, regionaalhaldus, majandus Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas- rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Valla Tegevuskava X X X X X X X X X X X Erinevad Vallavalitsus arendusprojektide elluviimiseks, tugifondid koostamine ja (kaas-) finantseerimiseks vastavate taotluste esitamine Valla töötajate, Avalike teenuste X X X X X X X X X X X 1 Vallavalitsus vallavalitsuse- ja kvaliteedi tõus volikogu liikmete täiendkoolitamine Valla kodulehe Avalike teenuste 0,5 X X X X X X X X X X X Vallavalitsus täiustamine ja kvaliteedi tõus, info teenuseportaaliks parem kättesaadavus kujundamine Viitade, kaartide Turismiarendus, 15 X X X X Roheline Abivallavanem paigutamine kriisiolukordades abi Jõemaa valla kiirem saabumine, territooriumile heakorra tähtsustamine MTÜ -de, seltside Küla -, nais - ,eakate ,jahi - X X X X X X X X X X X 9,5 PRIA, Vallavalitsus ja ühistute seltside, korteriühistute jt Roheline tegevuse ühingute tegevuse Jõemaa, toetamine aktiviseerimine ja erakapital toetamine

54

Are valla arengukava 2011-2021

Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas - rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Ettevõtjate Ettevõtluse arengule X X X X X X X X X X X Roheline Vallavalitsus tegevuse kaasa aitamine Jõemaa toetamine (nõustamine jms) Valla ajalugu ja Valla ajaloo X X X X X X X X X X X Vallavalitsus, tänapäeva jäädvustamine ja Are Põhikool, puudutavate tutvustamine Suigu LAK materjalide pidev kogumine Vallakeskuse Avalike teenuste 60 X X X Tugifondid Vallavalitsus ruumide lõplik kvaliteedi tõus, vabadele renoveerimine ruumidele kasutusotstarbe leidmine Vallakeskuse Energiasääst 300 X X X X 3,5 Tugifondid Vallavalitsus väline renoveerimine

Vallakeskuse Puhke - ja 200 X X X X Tugifondid Vallavalitsus, platside, teede ja sportimisvõimaluste Noortekeskus haljasalade suurendamine rekonstrueerimine

55

Are valla arengukava 2011-2021

Tegevuskava tabel 2: Tehniline taristu Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas- rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Interneti Täiustada internetipunkte X X X X X Vallavalitsus kättesaadavuse ja arendada interneti parandamine püsiühenduse võimalusi Tänavavalgustuse Turvalisuse, 20 X X X X X 1,7 abi vallavanem renoveerimine ja liiklusohutuse arendamine suurendamine Asulate tänavate Vastavalt teehoiukavale X X X X X X X X X X Vallavalitsus ja teede mustkatte renoveerimine ja ehitamine Vallateede Elukeskkonna X X X X X X X X X X Vallavalitsus renoveerimine paranemine, liiklus ohutumaks Vee - ja Keskkonnahoid X X X X X X X X X X X 20 84 Are Vesi, abivallavanem kanalisatsiooni- KIK rajatiste uuendamine vastavalt ÜVK-le Kergliiklusteede Parandada ühendust Are 1 200 X X X X X X X X X X Tugifondid Vallavalitsus võrgustiku ja Suigu vahel, Are arendamine alevikus. Suurendada inimeste liikumisharjumust

56

Are valla arengukava 2011-2021

Tegevuskava tabel 3: Heakord, loodus- ja keskkonnakaitse Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas- rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Olemasolevate Turismiarendus ja 3 X X X X KIK maanõunik ajalooliste elukeskkonna mälestusmärkide väärtustamine korrastamine ja kaardistamine Kauni kodu Elukeskkonna X X X X X X X X X X X Kauni Kodu konkursi väärtustamine konkursi korraldamine komisjon Are veehoidla Eesmärgiks 600 X X X KIK abivallavanem renoveerimine ja turismiarendus, sinna puhkeala korrastada loodus, loomine rajada kaunis puhkeala Are pargi ja Puhke - ja vabaaja X X X X 1,3 27 KIK, EAS, abivallavanem sellega piirneva veetmise võimaluste Jõemaa, noorte ja ala arendamine laiendamine spordijuht Jäätmekogumis - Keskkonn ateadlikkuse 20 X X X X KIK Maanõunik , punktide rajamine tõstmine abivallavanem

57

Are valla arengukava 2011-2021

Lagunevate ja Maastikupilti risustavate X X X X kasutusest maas hoonete (eelkõige valla olevate vanade hoonete) lammutamine tootmishoonete ja saadud materjaliga lammutamine avalike teede ehitamine Ohtlike jäätmete Keskkonnahoid X X X X X X X X X X X 1,3 KIK Maanõunik, kogumise abivallavanem korraldamine

58

Are valla arengukava 2011-2021

Tegevuskava tabel 4: Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas - rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Are valla Maja soojustamine 35 X X X EAS , Abivallavanem sotsiaalmaja (energiasääst) ja hoone teised sotsiaalnõunik renoveerimise ümbruse korrastamine tugifondid jätkamine (teed, haljastus, väikevormid) Vallakeskuse Arstiabi par andamine 30 X X X EAS, Abivallavanem perearstipunkti teised sotsiaalnõunik ruumide ja tugifondid juurdepääsuteede renoveerimine Valla Eluasemeteenuse 40 X X X EAS , Abivallavanem sotsiaalkorterite pakkumine teised sotsiaalnõunik renoveerimine tugifondid Sotsiaalteenuste Ametnike koolitamine, X X X X X X X X X X X Sotsiaalnõunik arendamine teenuste arendamine sotsiaaltöötaja (võlanõustamine, tugiisikuteenus, koduhooldus jms) Suigu Teenuse kvaliteedi tõus 1,5 X X Abivallavanem perearstipunkti sotsiaalnõunik kolimine sotsiaalmajja

59

Are valla arengukava 2011-2021

Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas - rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Are valla Terviseedendamine X X X Sotsiaalnõunik terviseprofiili koostamine Sotsiaalvaldkonna Valdkonna täpsema X X arengukava analüüsi ja koostamine arenguvajaduste väljaselgitamine Elanikkonna Tööhõive suurendamine, X X X X X X X X X X X Tugifondid Sotsiaalnõunik teadlikkuse elukvaliteedi tõstmine parandamine, eluea pikendamine jms.

60

Are valla arengukava 2011-2021

Tegevuskava tabel 5: Kultuur, sport ja vaba aeg Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt Kaas-

põhjendused rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Are R aamatukogu Raamatukogu 3 X Tugifondid abivallavanem arendamine renoveerimise jätkamine

Raamatukogu de Kogud, vahendid, X X X X X X X X X X X 1 1,97 Raamatukogu arendamine sisustus, infotehnoloogia juhatajad Valla külade Valla külade aktiivsete X X X X X X X X X X X PRIA, vallavalitsus spordi- ja inimeste ühistegevuse Roheline puhkealade toetamine Jõemaa väljaehitamise toetamine Turismi ja Ettevõtjate toetamine ja X X X X X X X X X X X EAS, Ettevõtjad, puhkemajanduse teenuste laiendamine Roheline vallavalitsus arendamine Jõemaa, PRIA, jne Suigu seltsimaja Seltsimaja arendamine X X X X EAS, Vallavalitsus , renoveerimise Roheline MTÜ Murru jätkamine Jõemaa, Küla Selts PRIA

61

Are valla arengukava 2011-2021

Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas - rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Lepplaane X X X EAS, Vallavalitsus külakeskuse Roheline MTÜ renoveerimine Jõemaa, Lepplaane PRIA Külaselts Muuseumitoa Ajaloo talletamine 3 X X Tugifondid, vallavalitsus loomine Are mõisapargi Vabaaja veetmise X X X X X EAS, Vallavalitsus, arendamine võimaluste laiendamine Roheline MTÜ Niidu Jõemaa, Küla Selts PRIA, KIK Erinevate Kohapealsed huviringid X X X X X X X X X X X Roheline Noorte - ja huviringide Jõemaa, spordijuht käivitamine ja EAS arendamine Vallakeskuse Sisustuse ja tehnika 65 X X X EAS Vallavalitsus suure saali uuendamine Noorte- ja kaasajastamine spordijuht, klubijuhataja

62

Are valla arengukava 2011-2021

Tegevuskava tabel 6: Haridus ja noorsootöö Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas- rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Are Põhikooli Nõuetekohaste 1000 X X X X EAS, muud Kooli direktor, võimla ehitus spordivõimaluste tugifondid vallavalitsus tagamine Suigu LAK -i Hoone vajab 320 X X X X 50 32 EAS, muud Kooli direktor, renoveerimine renoveerimist tugifondid vallavalitsus Are PK staadioni Väliste 400 X X X X EAS, muud Kooli direktor, rajamine sportimistingimuste tugifondid vallavalitsus loomine Suigu LAK -i Sportimisvõimaluste 200 X X EAS, muud Kooli direktor, spordiväljaku loomine Suigu külas tugifondid vallavalitsus rajamine Infotehnoloogia ja Kaasaegsed töö - ja X X X X X X X X X X X Koolide õppevahendite õpitingimused direktorid uuendamine valla koolides ja lasteaias Õuesõppe - Õpitingimuste X X X X KIK Koolide klasside rajamine mitmekesistamine direktorid koolide juurde

63

Are valla arengukava 2011-2021

Orienteeruv teostamise aeg Võimalikud Finantseerimine 2011 kaasrahast Vastutaja Tuh.eur. use allikad Tegevuse/projekti Tegevus/projekt põhjendused Kaas- rahastami Eelarve

2011 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ne

Orienteeruv üld- maksumus Tuh.eur Huviringide Hariduse X X X X X X X X X X Koolide tegevuste mitmekesistamine direktorid, laiendamine noorte- ja spordijuht Are Avatud Noorte tegevuse 60 X X X Noorte - ja Noortekeskuse laiendamine spordijuht, ruumide vallavalitsus renoveerimine Suigu Lasteaed - Pidevat parandamist X X X Algkooli katuse vajava ning ebatervisliku renoveerimine eterniidi väljavahetamine, tagamaks sisemiste renoveerimistööde säilimine ja laste parem tervishoid Are Avatud Noorte tegevuse 320 X X X Noorte - ja Noortekeskuse laiendamine spordijuht, välisrajatiste vallavalitsus ehitamine

64

Are valla arengukava 2011-2021

LISAD: Lisa 1: Are valla arengukava 2011-2021 väljatöötamise komisjon ja töörühmad

Arengukava komisjon 1. Lauri Luur Esimees (vallavanem) 2. Leelo Lusik Aseesimees (volikogu esimees) 3. Siret Tammekänd Abivallavanem 4. Kert Alamaa Volikogu aseesimees 5. Heli Tõrva Volikogu liige 6. Andrus Tugedam Volikogu liige 7. Olavi Põllu Volikogu liige 8. Veronika Heinsoo Volikogu liige

Valdkondlike töörühmadena olid rakendatud kõik vallavolikogu alatised komisjonid.

Arengukava koostamisel ning uuendamisel osalesid:

Vallaasutuste juhid:

Tiia Puusild Anneli Uibu Kert Alamaa Sirje Pilter Malle Pajo Kristi Kivisaar Andra Kalda Viiu Tamla

Vallaametnikud:

Eve Atka Signe Rõngas Helgi Kallaste Kaja Rebane Terje Võsumets

Arengukava vormistas Terje Võsumets

65

Are valla arengukava 2011-2021

Lisa 2: Are valla arengukavas 2011-2021 olevate jooniste ja tabelite nimekiri

Are valla arengukava 2011-2021jooniste nimekiri Joonis 1: Are vald Eesti kaardil Joonis 2: Are vald Pärnu maakonna kaardil Joonis 3: Are valla kaart Joonis 4: Are valla elanikkond asulate kaupa 01.01.2011 Joonis 5: Are valla elanikkonna soolis-vanuseline struktuur seisuga 01.01.2011 Joonis 6: Sündivus Are vallas aastatel 2002-2010 Joonis 7: Are Vallavolikogu struktuur Joonis 8: Are Vallavalitsuse struktuur Joonis 9: Are valla skemaatiline joonis

Are valla arengukava 2011-2021 tabelite nimekiri Tabel 1: Vallaelanike arvu muutumine 1992-2009 Tabel 2: Are valla elanikkond külades soolise koosseisu järgi seisuga 01.01.2011 Tabel 3: Are valla elanike arv vanusegruppide järgi külades seisuga 01.01.2011 Tabel 4: Are valla eelarve täitmine 2008 - 2011 Tabel 5: Investeeringud aastatel 2008 - 31.07.2011 Tabel 6: Maakatastris registreeritud katastriüksuste arv ja pindala (ha) seisuga 30.11.2010 Tabel 7: Maareform Are vallas aastatel 1993-2010 Tabel 8: Are valla suuremad põllumajandustootjad Tabel 9: Are vallas tegutsevad suuremad ettevõtted Tabel 10: Are valla ettevõtete ja FIE-de dünaamika 2000-2011 Tabel 11: Vallaeelarvest makstavad toetused (2011) Tabel 12: Are valla kuritegude statistika Tabel 13: Are ja Suigu raamatukogude statistilised andmed (2010) Tabel 14: Kultuuri- ja spordiürituste korraldamise kohad Are vallas Tabel 15: Laste (õpilaste) arv Are valla haridusasutustes Tabel 16: Õpilaste koolitamine (2011/2012 õ-a) Tabel 17: Prognoositav õpiaste arv Are valla haridusasutustes. Tabel 18: Are Põhikool Tabel 19: Pedagoogide soolis-vanuseline ja hariduslik koosseis Are Põhikoolis ja Suigu Lasteaed-Algkoolis (september 2011) Tabel 20: Are PK juures tegutsevad huviringid

66