Tori Valla Aasta Tegu on Sindi Paisu Lammutamine Ja Kärestiku Loomine Dest

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tori Valla Aasta Tegu on Sindi Paisu Lammutamine Ja Kärestiku Loomine Dest TORI VALLA LEHT NR 1 (41) 2021 Rahvas valis aasta teoks Sindi paisu asemele kärestiku loomise Foto: keskkonnaagentuur Loe ülevaadet Tori piirkonna arengutest lk 2 Foto: Ott Rõngas Tori valla aasta tegu on Sindi paisu lammutamine ja kärestiku loomine dest. Sindi paisu lammutamise järel on jõgi agentuuri eestvedamisel ellu viis. Projekti Haajaasustuse programmi uuest MARTIN RAID taotlusvoorust loe lk 4 KOMMUNIKATSIOONINÕUNIK kogu pikkuses rändetakistustest vaba. kogumaksumus oli 15 miljonit eurot, mil- Foto: Ott Rõngas Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lest 85% panustas Euroopa Liidu ühtekuu- Veebipõhisel rahvahääletusel lõhejõgi Eestis – suurem kui ülejäänud lõhe- luvusfond ja 15% riik. osalenud 290 inimesest 81 valis jõed kokku. Pärnu jõestikus on 270 jõge ja Tori valla aasta teoks Sindi paisu oja, kokku üle 3000 kilomeetri. lammutamise ja kärestiku loomise, Lisaks kalade elukeskkonna paranda- Aasta teo konkursi mille viis ellu keskkonnaagentuur. misele sobib kärestik ka süstaslaalomi har- rastajatele. Eesti aerutamisföderatsiooni paremusjärjestus: 11 kandidaadi hulgas teenis teise koha esindajate sõnul on Sindi tehiskärestik Bal- 1. Sindi paisu lammutamine discgolf ’i-klubi Albatross ja vallavalitsuse timaades ainulaadne oma suure vooluhulga ja kärestiku loomine koostöös loodud Sindi discgolf ’i park (56 ja languse kõrguste vahe tõttu. Praegu käi- 2. Sindi discgolf’i park häält) ning kolmandaks tuli vallavolikogu vadki ettevalmistused, et koostöös aeruta- 3. Tammiste lasteaed- otsus luua Tammiste lasteaed-algkool (42 misföderatsiooniga luua keskus, mis pakub algkooli loomise otsus häält). Eestis ainulaadseid võimalusi kärestikul 4. Kruusateed tolmuvabaks Tööd Sindi paisu maha võtmiseks alga- veesporti harrastada ning rahvusvahelisi 5. Are noortekeskuse laiendamine sid 2018. aasta oktoobris ning lõppesid selle võistlusi korraldada. 6. Tori ja Are bussijaama aasta augustis. Ehitustööde käigus lammu- Juba eeloleval suvel plaanib Eesti aeruta- rajamine ning bussijaamagaleriid tati pais, taastati sintlaste väliujula, rajati misföderatsioon kärestikul korraldada rah- 7. Tori kodukohvikute öö 2020 tehiskärestik ning paisu vanast asukohast vusvahelise süstaslaalomi võistluse Nordic 8. Sindi uue raamatukogu avamine allavoolu kudealad. Cup Estonia 2021 etapi ja augustis Eesti 9. Lomba tee ehitamine Pais asus Pärnu jõe suudmest 14 km meistrivõistlused. 10. Jänesselja ja Keskuse kaugusel, olles vee-elustikule ületamatu ja Sindi paisu avamine kalade rändeks oli tänava ristmiku ümberehitus blokeerides rändel olevatele kaladele 90% üks osa projektist „Pärnu jõestiku elupai- 11. Sauga tehnopargi valmimine Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaika- kade taastamine,” mille riik keskkonna- 2020. aastal sündis vallas 133 last. Tutvu möödunud aasta statistikaga lk 5 Valla elanike arv on tõusuteel Foto: Kristhel Vaht PIIA SALUNDI elanike arvu tõus, millele on kaasa aidanud Sindi tänavad mustkatte alla ja korrastada MARTIN RAID uute elamute kerkimine ning noorte perede Pärnu maantee äär. Tänaseks on lammu- maale kolimine. „Kõige rohkem ehk 130 on tatud vana kutsekooli hoone ja ühiselamu, elanikke juurde tulnud Tammistessse ning mille asemele tuleb kaasaegne sotsiaal- Möödunud aasta jooksul kasvas elanike arv 31 võrra on kasvanud Eametsa,“ lisas Luur. maja. Tänu korteriühistute heale tööle on 110 võrra, ulatudes aasta lõpuks 12 tuhande Tammiste küla elanikkond kasvas möödu- mitmete kortermajade renoveerimine kas piirimaile. Kui 2020. aasta 1. jaanuaril elas nud aastal 8% võrra ehk 1722-ni. Eametsa lõppenud või kohe valmimas,“ ütles Luur. vallas 11 879 inimest, siis selle aasta 1. jaa- küla elanike arv tõusis lõppenud aastaga 5% Lisaks on vald koos Eesti arhitektide liiduga nuaril oli elanikke juba 11 989. ja 1. jaanuari seisuga elas seal 643 inimest. välja kuulutanud Sindi keskuse arhitektuu- Elanike arvu kasvule on kaasa aidanud Endiste keskuste – Are, Tori ja Sauga rikonkursi, et linnasüda muutuks kohaks, nii positiivne iive kui valda sissekirjutanute aleviku ning Sindi linna elanike arv on kus elanikel oleks mõnus aega veeta. hulk. Möödunud aastal sündis 133 last, suri aga 2020. aasta jooksul kahanenud. Sindis Haldusreformi tulemusel sündinud Tori 121 inimest. Valda asus elama 682 ja lahkus on eelmise aasta jooksul elanikke 37 võrra valla elanike arv on aasta-aastalt kasvanud. 586 elanikku. vähemaks jäänud ning 1. jaanuari seisuga Enim suurenes elanikkond 2018. aasta jook- Aasta jooksul kasvas 18 asula elanik- elas linnas 3726 inimest. Are alevikus elas sul – 181 võrra ehk 1,5%, olles aasta alguses kond, 19 asulas see kahanes ning kaheksas 412, Tori alevikus 436 ja Sauga alevikus 11 694 ja 2019. aasta 1. jaanuariks tõusnud asulas jäi elanike arv võrreldes eelmise aasta 1185 inimest. 11 875-ni. Aadressiandmete korrastamise algusega samaks. Vallavanema sõnutsi loodab vallavalit- tõttu rahvastikuregistris tekkis 2019. aasta Vallavanem Lauri Luuri sõnul on pea- sus lähiaastatel tehtavate investeeringutega jaanuaris elanike arvu mõningane langus, Koolide ja lasteaedade jõuludest mine elanikkonna kasvu põhjus Pärnu jõuda valla suurima asula elanike arvu kas- kuid see pöördus peagi tõusuteele ning jõu- loe lk 7 ja 8 linna äärsete Tammiste ja Eametsa küla vuni. „Vallavalitsuse eesmärk oli panna kõik dis aasta lõpuks taas plusspoolele. Foto: Are kooli 2. klassi jõuludest, erakogu 2 AMETLIK INFO TORI VALLA TEATAJA | 1 (41) 2021 Ülevaade arendustegevustest Tori piirkonnas Anname elanikele ülevaate toimunud arengutest ja suurematest töödest Tori piirkonnas. Tuginedes valla arengukavale, elanike ja vallavalitsuse tehtud arengukava muutmise ettepanekutele ning valla eelarvestrateegiale heidame pilgu ka tulevikuplaanidele. Vallavanem Lauri Luuri sõnul on Tori alevikus käsil selle sajandi suurimad muutused. „See- juures on omapärane, et paljuski on eestve- dajaks teised ametkonnad ning vallavalitsuse ülesanne on kannul püsida.“ Luur tõi välja Tori hobusekasvanduse hoonete renoveeri- mise, mida veab sihtasutus Eesti Maaelumuu- seumid, Pärnu maantee rekonstrueerimise ja uue silla rajamise, mida kavandab transpor- diamet*, ning kaasaegse bussiterminali, mille ehitas Pärnumaa ühistranspordikeskus. Vald on pingutanud, et saaks korda kõik, mis mis eelnevaga seotud on. „Oleme arendamas ühis- veevärki ja -kanalisatsiooni, kõnniteid, park- laid ja paljut muud,“ tõi Luur näiteks. „Lisaks Tori staadionil saab pärast suurt remonti sporti nautida tuleb uue valla eri piirkondade teenustasemed Foto: Ülo Soomets ühtlustada ja seetõttu on üks eesmärk noor- Tori alevikus laiendati ühisveevärgi ja -kana- välja ehitada ka kanalisatsioonirajatisi. Kurina ja seetõttu oleme 2021. aasta tegevuskavasse tekeskuse rajamine Tori alevikku. Me ei ole lisatsiooni piirkonda Virula tänavast rahva- endisest suvilapiirkonnast on saamas elamu- lisanud liiklusohutuse analüüsi tellimise, et unustanud ka teisi Tori piirkonna keskuseid majani. Oluline on siinjuures ka koostöö Tori piirkond, mille nõudmised keskkonnale on välja selgitada, millised lõigud on liiklusohtli- ning töid ja tegemisi on jagunud mujalegi hobusekasvandusega, mis vajas samuti vee- ja hoopis teistsugused. Veesüsteemiga liitumise kud ja milliseid meetmed ohutuse tagamiseks - näiteks tänavavalgustuse, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniühendusi. Rajati kolm tule- võimaluse saavad edaspidi ka Kõrsa küla kasutusele võetakse. Ka kergliiklustee on üks -kanalisatsiooni rekonstrueerimised.“ tõrjevee mahutit. Sel aastal on plaan trasse Ohaka piirkonna majapidamised. liikluse ohutumaks muutmise meede.“ pikendada Võlli tee otsast kaupluse, kiriku ja Tori alevik Pärnu mnt 2 elamuni. ÜVK ehitustööd pea- Teed ja välisvalgustus Rail Baltic Tori aleviku arendamine on toimunud kes- vad saama tehtud sellel suvel, kuna algamas Transpordiamet rekonstrueerib 2021-2022 Olulise ruumilise mõjuga on Rail Balticu trass, kuse detailplaneeringu alusel. Vallal on käi- on riigi rahastatud ja transpordiameti tellitud Pärnu-Tori maanteel lõigu Tori teenuskesku- mis jääb Tori piirkonnas Kuiaru, Selja, Muti mas läbirääkimised maaeluministeeriumiga Pärnu-Tori tee rekonstrueerimistööd (vt teed sest kuni Hendriku bussipeatuseni. Sealhulgas ja Elbi küladesse. Maaomanike ja maa-ameti ja sihtasutusega Eesti Maaelumuuseumid, ja välisvalgustus). Ühisveevärgi ja -kanalisat- lammutatakse 1957. aastal ehitatud Tori sild ja vahel käivad maade võõrandamiseks läbirää- et saada valla kasutusse Tori kõrtsi tagune siooniga saavad liituda kõik Pärnu jõe vasakul ehitatakse uus. Sõlmimisel on koostööleping kimised. Käsil on põhiprojekti koostamine hobuste koppel, rajamaks parka Toris toimu- kaldal asuvad hoonestatud kinnistud lõigul transpordiameti ja Tori valla vahel, kavatse- ja samuti projekteeritakse kohalikke raudtee- vate suurürituste jaoks. Tori kõrtsihoonest kuni kalmistuni. Tellijaks takse leida ühine ehitaja kirjeldatud teelõigu ja peatusi. Tootsi peatus asub praegu Elbi külas, Tori alevikku rajati koostöös Pärnumaa on osaühing Sindi Vesi. Virula tänava rekonstrueerimistöödeks, kuna uus peatus projekteeritakse Tootsi-Piistaoja ühistranspordikeskusega kaasaegne bussijaam 2020 aastal taotles Sindi Vesi keskkonna- töömaad osaliselt kattuvad. Virula tänava teest põhja poole Põhja-Pärnumaa valla ter- koos seda ümbritseva alaga. Bussjaama hoone investeeringute keskusest toetust Selja küla rekonstrueerimisprojektiga laiendatakse ritooriumile. Enamikule valla ja riigi teedele rajamise ja rahastuse eest kandis hoolt ühis- ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku tänava teekate, lisandub täiendavaid autode on kavandatud kahetasandilised ristumised, transpordikeskus, vald
Recommended publications
  • 92-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    92-1 buss sõiduplaan & liini kaart 92-1 Vändra - Vihtra - Tori - Pärnu Vaata Veebilehe Režiimis 92-1 buss liinil (Vändra - Vihtra - Tori - Pärnu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 6:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 92-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 92-1 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 92-1 buss sõiduplaan 47 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 teisipäev 6:00 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 6:00 Vihtra Tee neljapäev 6:00 6a Jaama, Vändra reede 6:00 Keraamika laupäev 6:00 Teeääre pühapäev 6:00 Pendre Püti 92-1 buss info Vihtra Suund: Pärnu Bussijaam 5 Jõesuu Tee, Estonia Peatust: 47 Reisi kestus: 95 min Asinoja Liini kokkuvõte: Vändra, Vihtra Tee, Keraamika, Teeääre, Pendre, Püti, Vihtra, Asinoja, Jenseni, Jenseni Rahnoja, Kavasoo, Jõekase, Tahkuse, Aesoo Tee, Viira Kool, Tohera, Viira Kool, Aesoo Tee, Jõesuu, Rahnoja Riisa Tee, Levi, Aru, Tori, Tori Kool, Randivälja, Henriku, Taali, Urumarja, Kurina, Tammeoja, Viira, Pulli Tee, Pulli, Urge, Urge Tee, Sepa, Otsa, Jõe, Kavasoo Tammiste, Nuka, Telemast, Hooldekodu, Tammiste Tee, Haigla, Männi, Tallinna Maantee, Pärnu Jõekase Bussijaam Tahkuse Aesoo Tee Viira Kool Tohera Viira Kool Aesoo Tee Jõesuu Riisa Tee Levi Aru Tori 10 Pärnu mnt, Estonia Tori Kool Randivälja Henriku Taali Urumarja Kurina Tammeoja 125a Pärnu Maantee, Estonia Viira 66a Pärnu Maantee, Estonia Pulli Tee Pulli Urge 2 Urge Tee, Estonia Urge Tee Sepa Otsa Jõe Tammiste 2 Ristiku tee, Estonia Nuka Telemast Hooldekodu 1a Tammiste Tee, Pärnu Tammiste Tee Haigla Männi 40B Rääma, Pärnu Tallinna Maantee 10a Suur-Jõekalda Tänav, Pärnu Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu 92-1 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Pärnu Maakonnaplaneering Rail Balticu Raudtee Trassi Koridori Asukoha Määramiseks
    Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Pärnu maakonna planeering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 3 SISUKORD Sissejuhatus 6 1. Planeeringute koostamise eesmärk ja alused 12 1.1 Planeeringu koostamise eesmärk 12 1.2 Planeeringuala 15 1.3 Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid 15 1.4 Planeeringu ja KSH uuringud 16 1.5 Planeeringu koosseis 20 1.6 Planeeringus käsitletavad mõisted 22 2. Trassi koridori alternatiivide väljatöötamise alused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 25 2.1. Trassi koridori mõiste ja tähendus planeeringus 25 2.2. Trassi koridori alternatiivide kujunemine ja nende väljatöötamise alused 26 2.3. Trassi koridori alternatiivide võrdlusmetoodika 27 2.3.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 28 2.3.2. Tehniline teostatavus 29 2.3.3. Ehitusmaksumus 30 2.3.4. Sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu 31 2.4. Võrdlustulemused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 32 3. Rail Balticu arendamise põhimõtted 38 3.1. Kavandatava kiire raudtee üldine iseloom 38 3.2. Kavandatava raudteeinfrastruktuuri kirjeldus 39 3.2.1. Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd 39 3.2.2. Pärnu reisijate raudteejaam 40 3.2.3. Möödasõidu jaam/piirijaam 41 3.2.4. Teedevõrgu toimimine ja raudtee ületusvõimalused 41 3.2.4.1. Ristumine teedega ning rööbasteedega 42 3.2.4.2. Ristumine vooluveekogudega 45 3.2.4.3. Raudteeületusvõimalused ulukitele 46 3.2.5. Raudtee toimimiseks vajalik elektritaristu 47 3.2.6. Võimalikud müra leevendusvajadusega alad. Vibratsioon 50 3.2.7.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Are Valla Arengukava 2011-2021
    Lisa 1 KINNITATUD Are Vallavolikogu 23.11.2011 määrusega nr 15 MUUDETUD Are Vallavolikogu 21.09.2012 määrusega nr 19 AARREE VVAALLLLAA AARREENNGGUUKKAAVVAA 22001111 –– 22002211 Are 2011 Are valla arengukava 2011-2021 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. VALLA ADMINISTRATIIVNE KUJUNEMINE ................................................................... 6 2. ARE VALD AASTAL 2011 ................................................................................................ 7 2.1 VALLA ASEND JA RAHVASTIK .................................................................................... 7 2.1.1 Valla asend .............................................................................................................. 7 2.1.2 Rahvastik ................................................................................................................. 9 2.1.3 Hinnangud olukorrale .............................................................................................11 2.2 JUHTIMINE, KOOSTÖÖ JA ETTEVÕTLUS ................................................................. 12 2.2.1 Juhtimine ................................................................................................................12 2.2.2 Eelarve ...................................................................................................................13 2.2.3 Omandi- ja maareform ............................................................................................16
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Tori Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.02.2021 Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2019, 50 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 14.05.2019 nr 8 Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Igale koolikohustuslikule isikule ja koolikohustuslikust east nooremale lapsele (edaspidi isik), kelle elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Tori vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus valla elukohajärgses munitsipaalkoolis. (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega lapsed üldjuhul elukohajärgses munitsipaalkoolis. (3) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu lapsed, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub väljaspool Tori valda. § 2. Elukohajärgne kool Elukohajärgsed koolid Tori vallas on Tori Põhikool, Are Kool, Sauga Põhikool, Sindi Gümnaasium. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab Tori Vallavalitsus esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. (2) Isikute elukohajärgsed koolid on: 1) Sauga Põhikool, kui tema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Sauga alevik, Eametsa küla, Kilksama küla, Nurme küla või Räägu küla. 2) Sindi Gümnaasium, kui tema elukoht rahvastikuregistri
    [Show full text]
  • (Va Riiklikud Pühad Ja Juuli) 7.20 Are Teenuskeskus
    Sõidukava 2020/2021 õppeaastal Are piirkond Liin nr 1, käigus E,T,K,N,R (v.a riiklikud pühad ja juuli) 7.20 Are teenuskeskus 7.30 Suigu lasteaed 7.33 Timmermanni 7.40 Võlla 7.45 Lepplaane 7.50 Küti 7.55Lillemaa 8.00 Elbu 8.05 saabumine Are kooli 8.15 Are teenuskeskus 8.25 Suigu lasteaed T ja N väljumine Are teenuskeskusest kl 08:30 ja saabumine Suigu lasteaeda 08:45 Koolivaheaegadel on muudetud sõiduplaan: 7.20 Are teenuskeskus 7.30 Suigu lasteaed 7.40 Are teenuskeskus Liin nr 2, käigus E,T,K,N,R (v.a. riiklikud pühad ja koolivaheajad) ETK 14.20 R 13.45 Are kool ETK 14.23 R 13.48 Are park ETK 14.25 R 13.50 Mõnuvere ETK 14.30 R 13.55 Suigu keskus ETK 14.35 R 14.00 Timmermanni ETK 14.45 R 14.10 Laastu ETK 15.00 N 14.05 R 14.25 Are kool ETK 15.03 N 14.08 R 14.28 Are küla, Matsimaa (nõudmisel) ETK 15.15 N 14.20 R 14.40 Are kool ETK 15.18 N 14.23 R 14.43 Elbu saeveski ETK 15.20 N 14.25 R 14.45 Lillemaa ETK 15.30 N 14.35 R 14.55 Küti ETK 15.35 N 14.40 R 15.00 Õunapuu ETK 15.36 N 14.41 R 15.01 Lepplaane ETK 15.38 N 14.43 R 15.03 Põllmaa ETK 15.42 N 14.47 R 15.07 Võlla ETK 15.46 N 14.51 R 15.11 Suigu - N 14.54 Timmermanni - N 15.00 Laastu - N 15.10 Tabria ETK 15.51 N 15.20 R 15.16 Mõnuvere Liin nr 3, käigus E,T,K,N,R (v.a.
    [Show full text]
  • Are Valla Leht Nr
    Are valla leht Nr. 5) 98 juuni / juuli 2010 [email protected] Leelo Lusik 51 42 621 TÄNA LEHES: Vallavalitsuse istungite otsused lk. 3 Hajaasustuse veeprogrammist lk. 5 JAANIKUU TÕI SUVE Mida toob meile EURO lk.7 Kui maikuus oli südasuve kuumusega päevi, vihma ja külma, siis juuni oli enne jaani viimastest aastatest üks jahedamaid. Sääski Muudatused sündide jätkub aga pilvede kaupa, nad on tänavu eriti õelad ja rammusad. Ööbikud on oma virtuoossed kontserdid selleks korraks lõpetanud, ja surmade registreerimisel lk. 9 eriti innukalt kukkusid sel kevadel käod. Kurgi on palju – lapsi on nad tänavu valla peredesse toonud seni Et tuli loidaks kaheksa. Tervitame ja õnnitleme kõiki tillukesi tulijaid ning nende südames lk.11 vanemaid suve hakul! Kuid lahkunuidki on juba kaheksa, nende hulgas vanim mees vallas Ernst Aasmäe ja üks imetlusväärselt visa ja ligi Meie koolid lk. 12 kolmveerand sajandit eeskujulikku tööd teinud Aadu Laane. Rahu kõigile lahkunutele, tänu tehtu eest! Vallarahva tegemised Juuni oli lastele ja noortele eriti põnev kuu. 13 lapsel sai aeg täis lk. 14 lasteaias (pildil), kooli algastme neljandas klassis lõpetasid Suigus 2 ja Ares 10 õpilast. Are Põhikooli lõpetas 18. juunil praegu Teated lk. 19 viimane üle 20 õpilasega klass. Õpilasmalev 15 liikmega tegi Marge Mölderi juhatusel traditsiooniliselt tubli töö. Ilus võidupüha ja jaaniõhtu on möödas, suvi täishoos. Tee sai korda J. Männik 1 PINGUTAGEM ÜHISELT KAHE VALLAKOOLI SÄILITAMISEKS! Hariduskorraldus, võimalikult hea tasemega koolide ja lasteaia pidamine-majandamine on valla esmatähtis seadustest tulenev ülesanne . Nii kulutuste järgi vallaeelarvest kui töötajate arvult moodustavad koolid ja lasteaed tunduvalt rohkem kui poole. Ei vallavolikogule, vallavalitsusele ega ühelegi vallaametnikule pole midagi tähtsamat kui ühises meeles valla laste ja toetust vajavate vanurite eest hoolitsemine.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]
  • Rail Baltica Raudteeinfrastruktuuri Hooldusdepoo Tehnilise Ja Ruumilise Vajaduse Eeluuring
    Objekti aadress: Harju, Rapla ja Pärnu maakond, Eesti Tellija OÜ Rail Baltic Estonia Narva mnt 5, 10117 Talllinn Telefon: +372 686 7067; e-post: [email protected] Registrikood: 12734109 Projekteerija AS Eesti Raudtee Toompuiestee 35, 15073 Tallinn, Harju maakond Telefon: +372 615 8610; e-post: [email protected] Registrikood: 11575838 Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Projekti staadium: Eeluuring Kuupäev 12.03.2018 Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring Kuupäev: 12.03.2018 Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring Versioon 4 Kuupäev 12.03.2018 Koostanud: Anvar Salomets, Andrus Noor, Kertu Arumetsa, Peeter Skepast, Piret Kikkas, Maria Oravas, Raimo Pajula, Kristiina Nauts Kontrollinud: Vaiko Eggert Kooskõlastanud: Vaiko Eggert AS Eesti Raudtee Skepast&Puhkim OÜ Toompuiestee 35 Laki 34 15073 Tallinn 12915 Tallinn Registrikood 11575838 Registrikood 11255795 tel +372 615 8610 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] e-mail [email protected] www.evr.ee www.skpk.ee 2 / 98 Kuupäev: 12.03.2018 Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri Seletuskiri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring Sisukord LÜHENDID JA DEFINITSIOONID ....................................................................................... 7 1. Üldosa .......................................................................................................................... 8 1.1. Projekti ülesehitus .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Tori Valla Arengukava Aastateks 2018 -2030
    Lisa 1 Tori Vallavolikogu 22.10.2020 määrusele nr 122 TORI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018 -2030 SISUKORD I SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 4 1. ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK ......................................................... 5 1.1. ARENGUTRENDID JA MÕJURID ................................................................................... 6 1.2. TORI VALLA VISIOON 2028 ............................................................................................ 7 1.3. TORI VALLA MISSIOON .................................................................................................. 7 1.4. TORI VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2030 ................................................ 7 1.5. ARENGUKAVA ÜLESEHITUSE JA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................... 8 2. PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 9 2.1. AJALUGU, ÜLDANDMED JA ASUKOHT ...................................................................... 9 2.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ............................................................................................. 11 2.3 TÖÖHÕIVE ........................................................................................................................ 12 II TEGEVUSVALDKONNAD ................................................................................................... 13 2. LOODUS JA ELUKESKKOND ......................................................................................
    [Show full text]