Raplamaa Eri

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Raplamaa Eri WWW.RAILBALTIC.INFO INFOTELEFON: 5567 0298 SUVI 2016 RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI KIIRE RONGIÜHENDUS TRASSIKAARDID LÄBIRÄÄKIMISED EUROOPAGA JA AJAKAVA MAAOMANIKEGA RAIL BALTIC Illustratsioon: Karel Korp Karel Illustratsioon: TULEB! Rail Baltic tõepoolest ühendab rahvaid, inimesi ja paiku. See on Baltimaade sajandi projekt. Baiba Rubesa, Eesti–Läti–Leedu ühisettevõtte RB Rail AS-i tegevjuht (loe lähemalt lk 8–9) Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees MKM-i haldusalasse kuuluv Tehni- selle strateegilise keskkonnamõju hin- RAIL BALTICU HETKESEIS: lise Järelevalve Amet tegeleb projektis damine. Nüüdseks on trass kõigis peamiselt raudteespetsiifiliste tege- kolmes maakonnas paigas ja pärast TEINE EDUKAS RAHATAOTLUS JA VEELGI vustega (näiteks projekteerimisnor- maakonnaplaneeringute vastuvõtmist mide järgimisega) ning on maakonna- on võimalik alustada nende avalike väl- PÕHJALIKUMAD UURINGUD planeeringute koostamise ja eelprojek- japanekute ning aruteludega. teerimise eestvedaja. 2014. aasta oktoobris asutati Rail Balticu Eesti valdusettevõte Rail Baltic Tänavu alustati veel mitme raudtee rajamiseks MIDA ON UURITUD? Estonia OÜ ning loodi kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS. vajaliku uuringuga, kolm Balti riiki sõlmivad Rail Balticu idee sai konkreetsema 2016. aastal on plaanis sõlmida mitu olulist lepingut ning Eesti sai projekti jaoks kuju kahe olulise uuringuga: kolm tähtsat lepingut: järgmise rahasüsti – 13 miljonit eurot. 1. Teostatavuse eeluuring, mille ees- 1. Riikidevaheline leping, millega märk oli hinnata raudtee vajadust ja vormistatakse kolmes Balti riigi valit- anda soovitusi trassi paiknemise, teh- suses lõplikult projekti elluviimise niliste standardite ning nõuete kohta. ajakava ja rahastamine ning pan- nakse paika üldised tehnilised Kristjan Kaunissaare Uuringut tehti Euroopa Komisjoni tel- Rail Balticu koordinaator, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium limusel ja Taani konsultatsioonifirma tingimused. COWI A/S loodud konsortsiumi juhti- misel 2005. aasta novembrist kuni 2. Projekti finantsvahendite kasu- 2006. aasta detsembrini. tamise ja aruandluse leping, mis sõlmitakse kõigi kolme riigi trans- 2. Rail Balticu trassi asukoha põhi- pordivaldkonna ministeeriumi ning MIS ON RAIL BALTIC? KES MILLE EEST VASTUTAB? mõtteline valik ning esialgne teosta- ühisettevõtte RB Rail AS vahel. tavus- tasuvusanalüüs viidi läbi 2010. Rail Baltic on kolme Balti riiki läbiv RB Rail AS (RBR) on kolme Balti riigi aasta aprillist kuni 2011. aasta maini. 3. Projekti jaoks tehtavate riigihan- raudtee, mis rajatakse Tallinnast ühisettevõte, mis asutati 2014. aastal. Uuringu eesmärgid olid: esiteks, mää- gete ja nendega seotud lepingute Leedu–Poola piirini, kus see ühenda- Selle tegevuskoht on Lätis, omanikud rata kindlaks võimalused arendada raamtingimused, millega lepitakse takse Poolas olemasoleva raudteega. on kohalike holding-firmade kaudu Euroopa standardse rööpmelaiusega kokku tegevuste elluviimise vastu- Trass kuulub Põhjamere-Balti trans- võrdsetel alustel kolm Balti riiki. Marijampolė-Tallinna raudteed, mis tuses. pordikoridori, mille alguspunkt on Ehitusfaasis on ühisettevõtte peami- läbiks ka Kaunast ja Riiat. Teiseks, Helsingi ja lõpp-punkt on Rotterdam. sed ülesanded Euroopa Liidu vahen- anda kolme Balti riigi ja Euroopa Liidu Ühisettevõte jätkab 2016. aastal pro- Raudtee on planeeritud kaheteelise dite haldamine, keskne hangete orga- asutustele täielik ja põhjendatud üle- jekti teostatavus-tasuvusanalüüsi edasi- elektrifitseeritud standardrööpavahe- niseerimine (eelkõige Balti riikide vaade, kas projekt näib piisavalt teos- arendustega ja koostab Rail Balticu ga (1435 mm) raudteena, mille kiiru- ülesed uuringud, projekteerimine ja tatav, et õigustada detailsema analüüsi äriplaani. Need valmivad 2017. aastal. sed on 240 km/h reisiveo ning 120 ehitus), raudtee projekteerimis- ja läbiviimist. Uuringu tegi konsultat- km/h kaubaveo puhul. Trassi pikkus ehitusnormide ühtlustamine ja äriline siooniettevõte AECOM Ltd. KUIDAS PROJEKTI Balti riikides on umbes 700 km, sellest tegevus (ärimudeli loomine, trassi Analüüsiti uuringus nelja trassivõi- RAHASTATAKSE? Eestis 213 km. eelturundus jne). malust igas riigis. Eestis läbisid kaks Opereemisfaasis on ühisettevõtte alternatiivi Tartut ja kaks Pärnut. Põh- Rail Balticu esimene rahastamis- Rail Baltic Eestis kavandatud tegevused Balti riike läbiva jalike arvutuste ja analüüside tulemu- taotlus esitati Euroopa Ühendamise Eestisse on planeeritud kolm peatust raudteetrassi haldamine, hooldus, sel selgus, et raudtee rajamine Pärnu Rahastule (Connecting Europe Facility Tallinn, Rapla ja Pärnu, millest kaks ohutus, läbilaskevõime jaotamine, kaudu uuel trassil andis olulise kesk- ehk CEF) 2015. aastal. Samal aastal kii- varustatakse projekti esimeses faasis kasutustasude määramine ja raudtee- konnasäästu ja majandusliku efekti. deti taotlus ka heaks. ka terminalidega – Tallinna Ülemiste liikluse korraldamine. Taotluse maht on kolme Balti riigi peale kokku 540 miljonit eurot, Eesti ja Pärnu raudteejaam. Kaubavedude Rail Baltic Estonia OÜ on Eesti MILLISED OTSUSED ON TEHTUD? alguspunktiks ning 1435 mm ja 1520 holding-ettevõte, mis on loodud sel- tegevuste maht on 213,5 miljonit eurot. mm raudteede ühenduspunktiks on leks, et esindada Eesti riigi huvisid Avalike arutelude ning eri osapoolte ja Sellest rahastab Eesti peamiselt maade planeeritud Muuga sadam. ühisettevõttes ja täita projekti admi- ekspertidega konsulteerimise järel omandamist, raudtee tehnilise projek- nistratiivseid ja tehnilisi ülesandeid võttis valitsus 2011. aasta septembris ti koostamist ning raudtee muldkeha, Rail Baltic Lätis ja Leedus Eestis. vastu otsuse kinnitada üleriigiline pla- eritasandiliste ristmike ja elektri- Lätis kulgeb peatrass Riia lähedalt Majandus- ja Kommunikatsiooni- neering „Eesti 2013+”, millega määrati varustuse väljaehitamist. Rahastamis- mööda ning ringraudtee ühendab ministeeriumi (MKM) ülesanne on raudteetrassi põhimõtteline kulg Tal- leping sõlmiti 2015. aasta novembris. sellega Riia raudtee- ja lennujaama. projekti tegevuste koordineerimine linnast läbi Pärnu Läti riigipiirini. Tänavu esimeses kvartalis esitati Leedus läbib trass Panevėžyse ja Eestis ja riikidevahelised läbirääki- 2013. aastal algas protsess, mis CEF-ile teine rahastamistaotlus, mis Kaunase linnu. mised Läti ja Leeduga. kestab siiani: raudtee trassivalik ja rahuldati 17. juunil. Taotluse kogumaht SÜGIS 2016 RAIL BALTICU SUVI 2016 MAAKONNAPLANEERINGUTE KEVAD 2017 RAIL BALTICU TRASSI AVALIKUD ARUTELUD RAIL BALTICU MAAKONNA- MAAKONNAPLANEERINGUTE PLANEERINGUTE Toimuvad avalikud planeeringulahenduse KEHTESTAMINE AVALIK VÄLJAPANEK tutvustused ja kõigil on võimalus esitada Materjalid raudtee kulgemise kohta on kõigile küsimusi ning e�epanekuid kavandatud lahen- Maavanemad kehtestavad pärast avalikult kä�esaadavad maavalitsuste kodu- duse kohta (sh ka suuliselt avalikel aruteludel). järelevalvet raudtee planeeringud. lehtedel, paberkandjal kohalikes omavalitsustes Arutelude ajakava on leitav: www.railbaltic.info ja maavalitsustes. Kõigil on võimalus esitada küsimusi ja e�epanekuid kavandatud lahen- duse kohta. RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 2 on 238 miljonit eurot. Eesti osa sellest väärtuste uuring. Nii selgitati välja on umbes 13 miljonit, millest enamus piirkonnad, kus väärtuste kindlaks- on planeeritud Ülemiste reisiterminali tegemiseks ja leiualade piiritlemiseks ja Tallinna lennujaama vahelise tram- on vajalikud omakorda täpsemad uu- mitee rajamiseks ning AS-i Elering ringud. Väljakaevamisi tehakse 2017.– RAIL BALTIC ANNAB EESTILE elektrivõrgu kohandamiseks Rail Bal- 2018. aastal. ticu vajaduste järgi. Muuga terminal ARENGUTÕUKE, POLE Muuga sadam on ühenduskoht Vene ja KUIDAS RAUDTEE-EHITUST Euroopa laiusega raudteedele ning olu- PROJEKTEERITAKSE? line põhjakaarest saabuvate kaupade VÄHIMATKI KAHTLUST! ümberlaadimiskoht. Uuringu tulemu- 2014. aastal korraldati Ülemiste ja sena selguvad planeeritava Muuga Toomas Kivimägi Pärnu reisiterminalide ideekonkursid. multimodaalse terminali tehnoloogi- Pärnakas, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Nende tulemuste järgi koostatakse ter- Elroni nõukogu liige lised ja ruumilised vajadused. Tööd minalide detailplaneeringud, mis val- algavad tänavu ja lõppevad 2017. aastal. mivad tuleval aastal. Uuringu tulemuste selgumisel koos- ail Baltic on meie kiirtee Euroopasse. Ent ka 2015. aastal alustati eelistatud tras- tatakse Muuga sadama uus planee- Euroopa kiirtee Eestisse – ja see pole vähem sikoridori valiku põhjal raudteetrassi R ringulahendus ja tehniline projekt. tähtis. Nii näiteks peavad Soome logistika- eelprojekteerimist, mis käivitus paral- Vajadusel analüüsitakse täpsemalt tea- ettevõtjad Rail Balticu valmimist nende sektori leelselt maakonnaplaneeringute koos- tud funktsioonide (nt ümberlaadimine lähiaastakümnete suurimaks muutuseks. tamisega. 1520 mm raudteelt 1435 mm-le) üle- 2018. aasta esimeses kvartalis val- viimist Rae valda planeeritavasse uude Mulle, elupõlisele pärnakale ja Pärnusse armu- mib eelprojekt, mis on aluseks raudtee asukohta (nn dry port ehk kuiv sadam), nule tähendab uue raudtee tulek sammu tõesti ja rajatiste ehitamise tehnilisele pro- kui need ei peaks mahtuma Muuga 21. sajandisse. Sõit Tallinna kestab tulevikus jektile. sadama alale. vähem kui tunni, mis loob suurepärase eelduse Raudtee ja rajatiste tehnilise pro- elada Eesti parimas elukeskkonnas Pärnus ja jekteerimisega on võimalik osaliselt Maavarade varustuskindlustus vajadusel
Recommended publications
  • Regionaaltoetused Raplamaal 2016
    Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Rapla maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Raplamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Raplamaa Arendus- ja Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 89182 Ettevõtluskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla Kohila Vallavalitsus ettevõtlusaladel. 1 237 656 Rapla linna Kastani ja Koidu ettevõtluspiirkonna taristu Rapla Vallavalitsus arendamine 1 189 036 Rapla Vallavalitsus Rapla linna keskväljaku rajamine 1 016 480 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Raplamaa Omavalitsuste Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabatahtliku Liit ühinemise koordineerimine 40 861 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Raplamaal kokku 3 573 219 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid
    [Show full text]
  • Valla Koduste Laste Jõulupidu
    RAPLA VALLA LEHT AASTAST 1933 10. JAANUAR 2020 NR 1 (272) TASUTA STATISTIKA RAHVAARV: 13 138 PINDALA: 860 KM2 SUURIM ASULA: RAPLA LINN 5015 ELANIKUGA KÜLASID 83, ALEVIKKE 5 Valla koduste laste jõulupidu apla Kultuuri- keskuses peeti 16. detsembril valla koduste laste jõu- lupidu. Peole olid oodatud osalema valla lapsed, kes on sündinud enne 2019. aas- Rtat ja kes ei käi lasteaias. Suurde saali oli üles sea- tud jõulumaa, kus lapsed said teha mida iganes: mängida, supelda pallimeres, tantsida, valmistada koos vanemate- ga jõulukaarte, kaunistada pi- parkooke jne. Nagu jõulupeole kohane, saabus ka jõulumees, kes jagas kingitusi. Lapsed, kes ei saanud peost osa võtta, saavad oma kingipaki kätte tööpäevadel vallamaja kantseleist. Kingi- tusele saab järele tulla jaanua- ri lõpuni. Suur tänu Ridiradiralla ja Piilupardi mängutoa mees- konnale toreda jõulumaa üles- sättimise eest! FOTO:D SIIM SOLMAN RAPLA TEATAJA / JAANUAR 2020 / 2 Rahvastiku- 19. detsembri vallavolikogu istungil toimingud Otsustati koormata hoonestusõi- da tingimused paarismaja püstita- andmisega Reinu III lubjakivikar- isikut tõendava dokumendiga Rapla gusega MTÜ Raplamaa Jäätme- miseks. Planeeringuala hõlmab Lii- jääris kaevandamiseks. Vallavalitsuses või teenuskeskustes. kolisid kultuuri- käitluskeskus kasuks Rapla vallale va tn 2 maaüksust, mis piirneb Kuu- Muudeti Rapla valla kaasava eelar- Viidi läbi Rapla valla 2020. aasta eel- keskusse kuuluv Mäepere jäätmejaama kin- siku tee, Nurme tänava, Liiva täna- ve menetlemise korda: endale mee- arve esimene lugemine. nistu. va, Liiva tn 4a ja Nurme tn 4 maa- lepärase idee poolt saab hääletada Muudeti volikogu kultuuri- ja spordi- 3. jaanuarist alates saab rahvas- Algatati Rapla linnas Liiva tn 2 de- üksusega. elektrooniliselt valla kodulehel või komisjoni koosseisu, kinnitades ko- tikutoiminguid teha Rapla Kul- tailplaneering eesmärgiga sätesta- Nõustuti Vahi OÜ-le kaevandamisloa isiklikult, identifitseerides ennast misjoni liikmeks Agur Asperki.
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Aastani 2020
    Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2011 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6.
    [Show full text]
  • Rapla County
    Overview of health and wellbeing RAPLA COUNTY This document summarizes selected data on health and well- Population: 35 742 (01.01.2011) being in the county. The aim is to present comparable and Percentage of Estonian population: 3% standardized health indicators. This information gives input Area: 2979,71 km² to the regional planning of services for improving the health Population density: 12,1 inhabitants per km² and wellbeing of inhabitants. County centre: Rapla (5250 inhabitants) It is compiled by specialists of National Institute for Health Municipalities: 10 municipalities Development, in collaboration with Ministry of Social Affairs Economic activity: forestry and woodwork, furniture and Statistics Estonia. manufacturing, metal- and automobile shops, seaming, Additional information about the data used in the overview crafts, landscaping, real estate brokerage, tourism can be found online at: www.terviseinfo.ee/maakonnatervis POSITIVE DEVELOPMENTS Highest proportion of people who rate their health „good“ or „very good“ The lowest burden of disease in Estonia Below average incidence rate of cancer Lowest proportion of overweight schoolchildren Below average incidence rate of hepatitis, tuberculosis and sexually transmitted diseases The lowest level of air pollution in Estonia STRUCTURE OF RAPLA COUNTY'S CHALLENGES POPULATION Below average gross wages 85+ 80-84 75-79 Considerable percentage of daily smokers 70-74 Above average proportion of women who smoke 65-69 60-64 during pregnancy 55-59 50-54 The proportion of overweight adults
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Rapla Valla Külade Esindajate Ümarlaud KOOSOLEKU
    Rapla valla külade esindajate ümarlaud KOOSOLEKU PROTOKOLL Rapla 07. juuni 2018 nr 3 Algus kell 17.00, lõpp kell 19.30 Koosolekut juhatas ja protokollis Rita Triinu Peussa Osa võtsid: Tiit Tammsaar - Raka küla, valla Külade Ühenduse juhatuse esimees, Raplamaa Külade Liidu juhtuse liige Marve Reede – Sikeldi, valla Külade Ühenduse juhatuse liige Erika Reinumägi – Vahastu küla Väino Sassi – vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, Rapla linn Meelis Mägi – abivallavanem Ants Kuningas – Kuusiku küla (Kuusikau ja Iira külade külavanem) Ivi Sark – Iira küla, Raplamaa Külade Liidu juhatuse liige Aivi Meister – Nõmme küla Ülle Pikkinen – Kuusiku-Nõmme küla Urmas Tammemäe – Pirgu küla Karine Rajasaar – Põlliku-Suurekivi Vahastu Aare Klooren – Tamsi Ene Kangur – Raikküla Anne Leht – Kabala, Raikküla piirkonna juht Ulvi Blande – Kodila Kertu Künnapas - Vaopere Iiris Saluri – Kuimetsa Tiia Sõber – Kabala Rita Triinu Peussa – Rapla Vallavalitsus, kultuurinõunik PÄEVAKORD: 1. Eelmise koosoleku protokolli üle vaatamine – kultuurinõunik R. T. Peussa 2. Vallas toimunust ülevaade – abivallavanem M. Mägi 3. Kokkuvõte kaasava eelarve tulemustest – kultuurinõunik R.T. Peussa 4. Kokkuvõte arengukava vestlustest kantides – kultuurinõunik R.T. Peussa 5. Kuidas leida informatsiooni valla kodulehelt – kultuurinõunik R.T. Peussa 6. Informatsioon: uued külavanemad; tulevased tegevused – kultuurinõunik R.T. Peussa 7. Rapla Valla Külade Ühenduse informatsioon –juhatuse esimees T. Tammsaar 8. Rapla Maakonna Külade Liidu info – juhatuse liige I. Sark 9. Informatsioonid
    [Show full text]
  • Majandusaasta Aruanne
    MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: Aktsiaselts Matsalu Veevärk registrikood: 11055659 tänav, maja: Veski tn 6 alev: Märjamaa alev vald: Märjamaa vald maakond: Rapla maakond postisihtnumber: 78302 telefon: +372 5037406, +372 4892556 faks: +372 4892556 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.matsaluvv.ee Aktsiaselts Matsalu Veevärk 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Kasumiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Omakapitali muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 12 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 6 Kapitalirent 15 Lisa 7 Kasutusrent 15 Lisa 8 Laenukohustised 16 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 10 Eraldised 19 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 19 Lisa 12 Sihtfinantseerimine 19 Lisa 13 Aktsiakapital 20 Lisa 14 Müügitulu 20 Lisa 15 Muud äritulud 20 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 21 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 21 Lisa 18 Tööjõukulud 22 Lisa 19 Intressikulud 22 Lisa 20 Seotud osapooled 22 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 Tegevusaruanne Üldist AS Matsalu Veevärk põhitegevusalaks on klientide varustamine joogiveega ning reovee ärajuhtimine ja puhastamine. Ettevõtte tegevuspiirkonna moodustab neli valda ( kolmkümmend asulat): Märjamaa (Märjamaa, Varbola, Sipa, Laukna, Kasti, Valgu, Orgita, Teenuse, Vana-Vigala, Kivi-Vigala), Lääneranna (Lihula, Tuudi, Kirbla, Lõpe, Virtsu, Kõmsi, Koonga, Varbla, Oidrema, Mõtsu, Irta, Vatla), Lääne-Nigula (Kullamaa, Koluvere, Üdruma, Liivi, Martna), Rapla (Raikküla, Tamme, Purku) ning rendib varasid Kehtna vallas (Keava) ja ka Rapla vallas (Alu, Hagudi, Kuusiku, Iira, Kodila).
    [Show full text]
  • Põhjavee Kaitstus
    6314 R APLA 1:50 000 EES T I GEOLOOGILINE BAAS KAAR T . PÕHJ AVEE KAIT S T US GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GROUNDWATER VULNERABILITY 5 0 5 0 5 2 3 3 R 4 4 5 5 5 a 5 5 24°30' 24°35' b 24°40' 24°45' 24°50' i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( iv i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 5 2 e 2 2 ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³2 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i re³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 5 ³ ( ( ( ( 2 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( 2 2 P u r i l a i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( 2³ i2( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( 2³ i( ³ i( ³2i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 59°5' Käbiküla Adila-Krimmi soo 2 LE GE ND 2 2 5 K õ n n 2 r u r a b a ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³2i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i(K ³e il( b a³ i( ³ i( ³ i( p³k i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ P³ urila³ ³ ³ ³ ³ ³ 59°5' 5 2 ³ ³ ³ K³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 2 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( i( i( i( A i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 2 i( i( i( i( i( i( i( i( 0 2 S 2 1 65 1.
    [Show full text]
  • Raikküla Valla Kohalike Maanteede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Raikküla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 72, 893 Raikküla valla kohalike maanteede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 17.11.2004 nr 41 Lähtudes Teeseaduse § 5 lg 4 ja 5, Raikküla valla teeregistrist ning läbi arutanud valla majandusnõunik U.Markson´i poolt ette kantud vallavalitsuse ettepanekud Raikküla Vallavolikogu MÄÄRAB: 1. Kinnitada Raikküla valla kohalike maanteede (kogupikkusega 64,847 km) nimekiri, mis on lisatud käesolevale määrusele. 2. Lugeda kehtetuks Raikküla Vallavolikogu 28.01.1998 määrus nr 16 ja 29.09.1999 määrus nr 57. 3. Käesolev määrus jõustub 22.novembril 2004. Volikogu esimees Urmas UUSTALLO LISA Raikküla Vallavolikogu 17.novembri 2004 määrusele nr 41 RAIKKÜLA VALLA KOHALIKE MAANTEEDE N I M E K I R I Tee number Tee nimi Pikkus Tee liik Omand Omanik Märkus 6540136 Pitseri tee 518 maantee kohalik Raikküla vald 6540137 Lipa- 7935 maantee kohalik Raikküla vald Lipametsa- Raikküla 6540138 Raela- 5396 maantee kohalik Raikküla vald Kaigepere 6540139 Raikküla 2516 maantee kohalik Raikküla vald keskuse tee 6540140 Lipametsa- 1025 maantee kohalik Raikküla vald Loigu 6540141 Lipa-Põlma 4529 maantee kohalik Raikküla vald 6540144 Loe küla tee 1227 maantee kohalik Raikküla vald 6540145 Valli-Põlma 3472 maantee kohalik Raikküla vald 6540146 Purku-Valli 1047 maantee kohalik Raikküla vald Põlma teeni 6540147 Purku tee 615 maantee kohalik Raikküla vald 6540148 Valli-Purku 1753 maantee kohalik Raikküla vald 6540149 Valli- 2099 maantee kohalik Raikküla vald Mõisataguse 6540152
    [Show full text]
  • Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel
    VLÕRU INNA L EHT Oktoober 9 (138) 2018 Tamula rannapromenaad uuenduskuuri ootel Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, linnaarhitekt Diana Vene ja ehitusspetsialist Kalmer Vislapuu kaalumas Tamula rannapromenaadi remontimise võimalusi. Foto: Ulis Guth uleva aasta kevadel on Võru linnavalitsusel kavas alustada Võru linna Kavandatavate tööde käigus on tarvis eemaldada amortiseerunud ühe visiitkaardi – Tamula rannapromenaadi – põhjalikku remonti. Tunnustused laudtee, asendada pinkide amortiseerunud puitosad, valgustus ja betoon- T Võru linna eelarvestrateegias on selleks otstarbeks 2019.–2020. aastal 2009. aastal kuulutas Eesti Maastikuarhitektide Liit välja kivisillutis, korrastada ripp-pinkide kandepostid koos vundamentidega, ette nähtud kokku 300 000 eurot. maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti ülekaalukalt Tamula rannaala. rekonstrueerida purskkaev ja korrastada oaasi ümbritsevad betoonist 2009. aasta septembris valminud, ligi 1,1 miljonit eurot maksnud ja 2010. aastal valis Eesti Kodukaunistamise Ühendus Tamula tugipiirded. „2019. aasta kevadel alustame amortiseerunud puitkonst- umbes 800-meetrisel rannalõigul laiuv objekt, mille kaasrahastajaks oli rannapromenaadi konkursi „Kaunis Eesti Kodu 2010” parimaks ruktsioonide väljavahetamisega, korrastame ja lisame mõned täiendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, on aja möödudes märkimisväärselt tervisespordirajatiseks. lasteatraktsioonid, kivikonstruktsioonidega seotud tööde algus selgub lä- vananenud ja lagunenud. 2018. aasta kevadel paigaldati Tamula järve kaldale
    [Show full text]
  • Projekt : 131289 - Reconstruction of Alu Educational Centre Into an Energy Efficient Building in Rapla County
    simap.ch - Projekt Seite 1 von 5 Projekt : 131289 - Reconstruction of Alu Educational Centre into an energy efficient building in Rapla County Meldungs Nr 884315 | OB01 | Reconstruction of Alu Educational Centre into an energy efficient buil Status: Published Invitation to tender Form heading Doc id: 884315 Dok Type: OB01 User: 752760 Your file reference: Reconstruction of Alu Educational Centre into an energy efficient buil Type of order: Construction order According to GATT/WTO agreement, respectively to the international treaties: Yes Type of procedure: Open procedure Desired date of publication in SIMAP: 01.10.2015 1. Contracting authority 1.1 Official name and address of the contracting authority Contracting authority/Authority of assignment: Rapla Rural Municipality Government Procurement authority/Organizer: Rapla Rural Municipality Government Attn: Rapla Rural Municipality Government Address: Viljandi mnt 17 Postal code/town: 79511 Rapla Country: Estonia Telephone: +372 48 90510 Fax: +372 48 90521 E-mail: [email protected] URL: rapla.kovtp.ee 1.2 Offers should be sent to the following address Name: Rapla Rural Municipality Government Attn: Estonian Public Procurement Register Address: Viljandi mnt 17 Postal code/town: 79511 Rapla Country: Estonia Telephone: without indications Fax: without indications E-mail: without indications 1.3 Desired deadline for questions in written form without indications Remarks: Until the date of opening of the submitted tenders 1.4 Deadline for submitting offers 42 Days after publication Specific deadlines and formal requirements: Within 42 days as of the date of the invitation to tender No later than 10:00 AM Tenders should be submitted electronically in the e-procurement environment of the Estonian Public Procurement Register https://riigihanked.riik.ee 1.5 Date of the opening of bids Date: without indications Remarks: Type of contracting authority Local Government of Estonia 1.6 Type of contracting authority Foreign 2.
    [Show full text]