WWW.RAILBALTIC.INFO INFOTELEFON: 5567 0298 SUVI 2016 RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI

KIIRE RONGIÜHENDUS TRASSIKAARDID LÄBIRÄÄKIMISED EUROOPAGA JA AJAKAVA MAAOMANIKEGA

RAIL BALTIC

Illustratsioon: Karel Korp Karel Illustratsioon: TULEB!

Rail Baltic tõepoolest ühendab rahvaid, inimesi ja paiku. See on Baltimaade sajandi projekt.

Baiba Rubesa, Eesti–Läti–Leedu ühisettevõtte RB Rail AS-i tegevjuht (loe lähemalt lk 8–9)

Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.

Foto: Mihkel Maripuu/Postimees MKM-i haldusalasse kuuluv Tehni- selle strateegilise keskkonnamõju hin- RAIL BALTICU HETKESEIS: lise Järelevalve Amet tegeleb projektis damine. Nüüdseks on trass kõigis peamiselt raudteespetsiifiliste tege- kolmes maakonnas paigas ja pärast TEINE EDUKAS RAHATAOTLUS JA VEELGI vustega (näiteks projekteerimisnor- maakonnaplaneeringute vastuvõtmist mide järgimisega) ning on maakonna- on võimalik alustada nende avalike väl- PÕHJALIKUMAD UURINGUD planeeringute koostamise ja eelprojek- japanekute ning aruteludega. teerimise eestvedaja. 2014. aasta oktoobris asutati Rail Balticu Eesti valdusettevõte Rail Baltic Tänavu alustati veel mitme raudtee rajamiseks MIDA ON UURITUD? Estonia OÜ ning loodi kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS. vajaliku uuringuga, kolm Balti riiki sõlmivad Rail Balticu idee sai konkreetsema 2016. aastal on plaanis sõlmida mitu olulist lepingut ning Eesti sai projekti jaoks kuju kahe olulise uuringuga: kolm tähtsat lepingut: järgmise rahasüsti – 13 miljonit eurot. 1. Teostatavuse eeluuring, mille ees- 1. Riikidevaheline leping, millega märk oli hinnata raudtee vajadust ja vormistatakse kolmes Balti riigi valit- anda soovitusi trassi paiknemise, teh- suses lõplikult projekti elluviimise niliste standardite ning nõuete kohta. ajakava ja rahastamine ning pan- nakse paika üldised tehnilised Kristjan Kaunissaare Uuringut tehti Euroopa Komisjoni tel- Rail Balticu koordinaator, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium limusel ja Taani konsultatsioonifirma tingimused. COWI A/S loodud konsortsiumi juhti- misel 2005. aasta novembrist kuni 2. Projekti finantsvahendite kasu- 2006. aasta detsembrini. tamise ja aruandluse leping, mis sõlmitakse kõigi kolme riigi trans- 2. Rail Balticu trassi asukoha põhi- pordivaldkonna ministeeriumi ning MIS ON RAIL BALTIC? KES MILLE EEST VASTUTAB? mõtteline valik ning esialgne teosta- ühisettevõtte RB Rail AS vahel. tavus- tasuvusanalüüs viidi läbi 2010. Rail Baltic on kolme Balti riiki läbiv RB Rail AS (RBR) on kolme Balti riigi aasta aprillist kuni 2011. aasta maini. 3. Projekti jaoks tehtavate riigihan- raudtee, mis rajatakse Tallinnast ühisettevõte, mis asutati 2014. aastal. Uuringu eesmärgid olid: esiteks, mää- gete ja nendega seotud lepingute Leedu–Poola piirini, kus see ühenda- Selle tegevuskoht on Lätis, omanikud rata kindlaks võimalused arendada raamtingimused, millega lepitakse takse Poolas olemasoleva raudteega. on kohalike holding-firmade kaudu Euroopa standardse rööpmelaiusega kokku tegevuste elluviimise vastu- Trass kuulub Põhjamere-Balti trans- võrdsetel alustel kolm Balti riiki. Marijampolė-Tallinna raudteed, mis tuses. pordikoridori, mille alguspunkt on Ehitusfaasis on ühisettevõtte peami- läbiks ka Kaunast ja Riiat. Teiseks, Helsingi ja lõpp-punkt on Rotterdam. sed ülesanded Euroopa Liidu vahen- anda kolme Balti riigi ja Euroopa Liidu Ühisettevõte jätkab 2016. aastal pro- Raudtee on planeeritud kaheteelise dite haldamine, keskne hangete orga- asutustele täielik ja põhjendatud üle- jekti teostatavus-tasuvusanalüüsi edasi- elektrifitseeritud standardrööpavahe- niseerimine (eelkõige Balti riikide vaade, kas projekt näib piisavalt teos- arendustega ja koostab Rail Balticu ga (1435 mm) raudteena, mille kiiru- ülesed uuringud, projekteerimine ja tatav, et õigustada detailsema analüüsi äriplaani. Need valmivad 2017. aastal. sed on 240 km/h reisiveo ning 120 ehitus), raudtee projekteerimis- ja läbiviimist. Uuringu tegi konsultat- km/h kaubaveo puhul. Trassi pikkus ehitusnormide ühtlustamine ja äriline siooniettevõte AECOM Ltd. KUIDAS PROJEKTI Balti riikides on umbes 700 km, sellest tegevus (ärimudeli loomine, trassi Analüüsiti uuringus nelja trassivõi- RAHASTATAKSE? Eestis 213 km. eelturundus jne). malust igas riigis. Eestis läbisid kaks Opereemisfaasis on ühisettevõtte alternatiivi Tartut ja kaks Pärnut. Põh- Rail Balticu esimene rahastamis- Rail Baltic Eestis kavandatud tegevused Balti riike läbiva jalike arvutuste ja analüüside tulemu- taotlus esitati Euroopa Ühendamise Eestisse on planeeritud kolm peatust raudteetrassi haldamine, hooldus, sel selgus, et raudtee rajamine Pärnu Rahastule (Connecting Europe Facility Tallinn, Rapla ja Pärnu, millest kaks ohutus, läbilaskevõime jaotamine, kaudu uuel trassil andis olulise kesk- ehk CEF) 2015. aastal. Samal aastal kii- varustatakse projekti esimeses faasis kasutustasude määramine ja raudtee- konnasäästu ja majandusliku efekti. deti taotlus ka heaks. ka terminalidega – Tallinna Ülemiste liikluse korraldamine. Taotluse maht on kolme Balti riigi peale kokku 540 miljonit eurot, Eesti ja Pärnu raudteejaam. Kaubavedude Rail Baltic Estonia OÜ on Eesti MILLISED OTSUSED ON TEHTUD? alguspunktiks ning 1435 mm ja 1520 holding-ettevõte, mis on loodud sel- tegevuste maht on 213,5 miljonit eurot. mm raudteede ühenduspunktiks on leks, et esindada Eesti riigi huvisid Avalike arutelude ning eri osapoolte ja Sellest rahastab Eesti peamiselt maade planeeritud Muuga sadam. ühisettevõttes ja täita projekti admi- ekspertidega konsulteerimise järel omandamist, raudtee tehnilise projek- nistratiivseid ja tehnilisi ülesandeid võttis valitsus 2011. aasta septembris ti koostamist ning raudtee muldkeha, Rail Baltic Lätis ja Leedus Eestis. vastu otsuse kinnitada üleriigiline pla- eritasandiliste ristmike ja elektri- Lätis kulgeb peatrass Riia lähedalt Majandus- ja Kommunikatsiooni- neering „Eesti 2013+”, millega määrati varustuse väljaehitamist. Rahastamis- mööda ning ringraudtee ühendab ministeeriumi (MKM) ülesanne on raudteetrassi põhimõtteline kulg Tal- leping sõlmiti 2015. aasta novembris. sellega Riia raudtee- ja lennujaama. projekti tegevuste koordineerimine linnast läbi Pärnu Läti riigipiirini. Tänavu esimeses kvartalis esitati Leedus läbib trass Panevėžyse ja Eestis ja riikidevahelised läbirääki- 2013. aastal algas protsess, mis CEF-ile teine rahastamistaotlus, mis Kaunase linnu. mised Läti ja Leeduga. kestab siiani: raudtee trassivalik ja rahuldati 17. juunil. Taotluse kogumaht

SÜGIS 2016 RAIL BALTICU SUVI 2016 MAAKONNAPLANEERINGUTE KEVAD 2017 RAIL BALTICU TRASSI AVALIKUD ARUTELUD RAIL BALTICU MAAKONNA- MAAKONNAPLANEERINGUTE PLANEERINGUTE Toimuvad avalikud planeeringulahenduse KEHTESTAMINE AVALIK VÄLJAPANEK tutvustused ja kõigil on võimalus esitada Materjalid raudtee kulgemise kohta on kõigile küsimusi ning e�epanekuid kavandatud lahen- Maavanemad kehtestavad pärast avalikult kä�esaadavad maavalitsuste kodu- duse kohta (sh ka suuliselt avalikel aruteludel). järelevalvet raudtee planeeringud. lehtedel, paberkandjal kohalikes omavalitsustes Arutelude ajakava on leitav: www.railbaltic.info ja maavalitsustes. Kõigil on võimalus esitada küsimusi ja e�epanekuid kavandatud lahen- duse kohta.

RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 2 on 238 miljonit eurot. Eesti osa sellest väärtuste uuring. Nii selgitati välja on umbes 13 miljonit, millest enamus piirkonnad, kus väärtuste kindlaks- on planeeritud Ülemiste reisiterminali tegemiseks ja leiualade piiritlemiseks ja Tallinna lennujaama vahelise tram- on vajalikud omakorda täpsemad uu- mitee rajamiseks ning AS-i Elering ringud. Väljakaevamisi tehakse 2017.– RAIL BALTIC ANNAB EESTILE elektrivõrgu kohandamiseks Rail Bal- 2018. aastal. ticu vajaduste järgi. Muuga terminal ARENGUTÕUKE, POLE Muuga sadam on ühenduskoht Vene ja KUIDAS RAUDTEE-EHITUST Euroopa laiusega raudteedele ning olu- PROJEKTEERITAKSE? line põhjakaarest saabuvate kaupade VÄHIMATKI KAHTLUST! ümberlaadimiskoht. Uuringu tulemu- 2014. aastal korraldati Ülemiste ja sena selguvad planeeritava Muuga Toomas Kivimägi Pärnu reisiterminalide ideekonkursid. multimodaalse terminali tehnoloogi- Pärnakas, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Nende tulemuste järgi koostatakse ter- Elroni nõukogu liige lised ja ruumilised vajadused. Tööd minalide detailplaneeringud, mis val- algavad tänavu ja lõppevad 2017. aastal. mivad tuleval aastal. Uuringu tulemuste selgumisel koos- ail Baltic on meie kiirtee Euroopasse. Ent ka 2015. aastal alustati eelistatud tras- tatakse Muuga sadama uus planee- Euroopa kiirtee Eestisse – ja see pole vähem sikoridori valiku põhjal raudteetrassi R ringulahendus ja tehniline projekt. tähtis. Nii näiteks peavad Soome logistika- eelprojekteerimist, mis käivitus paral- Vajadusel analüüsitakse täpsemalt tea- ettevõtjad Rail Balticu valmimist nende sektori leelselt maakonnaplaneeringute koos- tud funktsioonide (nt ümberlaadimine lähiaastakümnete suurimaks muutuseks. tamisega. 1520 mm raudteelt 1435 mm-le) üle- 2018. aasta esimeses kvartalis val- viimist Rae valda planeeritavasse uude Mulle, elupõlisele pärnakale ja Pärnusse armu- mib eelprojekt, mis on aluseks raudtee asukohta (nn dry port ehk kuiv sadam), nule tähendab uue raudtee tulek sammu tõesti ja rajatiste ehitamise tehnilisele pro- kui need ei peaks mahtuma Muuga 21. sajandisse. Sõit Tallinna kestab tulevikus jektile. sadama alale. vähem kui tunni, mis loob suurepärase eelduse Raudtee ja rajatiste tehnilise pro- elada Eesti parimas elukeskkonnas Pärnus ja jekteerimisega on võimalik osaliselt Maavarade varustuskindlustus vajadusel töötada parimat palka ja suuremat töö- alustada juba järgmisel, 2017. aastal, kui

Tänavu juunis sõlmiti leping, et ana- Meedia / Ekspress Tammik Ago Foto: valikut pakkuvas Tallinnas. kolme Balti riigi vahel on kokku lepitud lüüsida Rail Balticu ehitamiseks vaja- raudtee tehnilised tingimused ning eel- like ehitusmaavarade kättesaadavuse Ka Eestisse saabuvatele turistidele on see mugavaim viis Eesti ja Pärnu külas- projekti põhilahendus on valmis. võimalusi Eestis. Tööd lõppevad 2018. tamiseks – Tallinna sadamast või lennujaamast saab turvaliselt tunniga suvituspealinna. Samas oleksid ka pärnakate võimalused Tallinna lennujaama MILLAL HAKATAKSE EHITAMA? aastal. kaudu laia maailma reisida vaid tunniajase sõidu kaugusel! Tänavu alustati Rail Balticu Ülemiste Tallinna Vanasadama ja Ülemiste terminali ja Tallinna lennujaama va- terminali ühendus Rail Baltic loob Eestisse sadu, kui helise trammitee projekteerimis- ja 2016.–2018. aastani analüüsitakse Tal- mitte tuhandeid töökohti ja uusi või- ehitustegevustega. Trammitee valmi- linna Vanasadama, Ülemiste terminali Rail Baltic annab malusi kaubanduse ja ettevõtluse mise tähtaeg on 2017. aasta november. ja Tallinna lennujaama transpordi- võimaluse elada Eesti arendamiseks. Lõuna suunas kopu- Reisiterminalide ehitushangete ette- ühendust. Nende efektiivne ühenda- tavad meie ettevõtjad 40 miljoni valmistamine algab 2018. aastal paral- mine on reisijate seisukohalt oluline. parimas elukeskkonnas elanikuga Poola turule, põhjakaares leelselt terminalide ehitusprojektide Uuringu käigus kaalutakse rööbas- Pärnus ja töötada ootavad meie ja Euroopa ettevõtjate koostamisega. Terminalide ehitus on teeühenduse eri võimalusi ja tööta- parimat palka ja tooteid aga jõukad Skandinaavia rii- planeeritud aastatesse 2019–2020. takse välja parima variandi eelprojekt. gid. Rail Balticu raudtee muldkeha, eri- suuremat töövalikut tasandiliste ristumiste ning elektri- Pärnu kaubajaam pakkuvas Tallinnas. Peale turismi ja kaubanduse on kaas- varustuse väljaehitamine (ehk raud- Maakonnaplaneeringuga on Pärnusse aegne ja Euroopa raudteelaiusega teetrassi ehituse esimene faas) on pla- ette nähtud Rail Balticu kaubajaam. ühilduv Rail Baltic meie jaoks ka riigi neeritud aastatesse 2019–2020. Teine 2017.–2019. aastani analüüsitakse Pär- julgeolekut toetav projekt – selle abil faas on raudtee pealisehitus, mis on nu kaubajaama teostatavust-tasuvust saavad NATO liitlasväed hõlpsasti tagada siinsete kaitsejõudude varustamise plaanis lõpetada 2025. aastaks. ja asukoha võimalusi. kõige vajalikuga Eesti kaitsmiseks. Samaks aastaks on kavas lõpule viia MIDA VEEL UURITAKSE? ka Muuga multimodaalse terminali ja Rail Baltic on kahtlemata pikk samm edasi Eesti ühendamisel Pärnu kaubajaama rajamine, samuti Euroopaga ning jõuline arengutõuge meie riigi majandusele ja raudtee ja veeremi hooldusdepoode Arheoloogilised uuringud selle kasvule. Pole vähimatki kahtlust! ■ Rail Balticu maakonnaplaneeringute ning muu raudtee toimimist toetava koostamise raames tehti arheoloogia- taristu ehitus. ■

2026 2025 ALGAB RAUDTEE LIIKLUS UUEL SÜGIS 2019 EHITUSTÖÖD RAUDTEEL KEVAD 2018 ALGAVAD ON LÕPPENUD RAUDTEE JA ALGAB VALMIB RAUDTEE EHITUSTÖÖD TESTPERIOOD SUVI 2017 EELPROJEKTI EESTI OSA Eelprojekti valmimise järel ALUSTATAKSE RAUDTEE RAJAMISEKS algavad e�evalmistused ehitus- VAJALIKE MAADE OMANDAMIST töödeks (hanked, tehniline Individuaalseid läbirääkimisi maade ostmiseks või projekteerimine jms). ümberkruntimise korraldamiseks alustatakse kohe, kui on selgunud täpne maavajadus raudtee ja sellega kaasneva taristu rajamiseks.

3 RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 MAAOMANIKUL ON RIIGIGA LÄBIRÄÄKIMISEKS PALJU VÕIMALUSI MAATÜKK C

Riik vajab Rail Balticu ehitamiseks maad ja asub seetõttu raudtee alla jäävate maade osas omanikega MAATÜKK B läbirääkimisi pidama. Kuidas ehitada Eesti arengu jaoks oluline raudtee nii, et riik saaks vajaliku maa ning kohaliku kogukonna vajadused ja maaomaniku MAATÜKK A huvid on samuti kaitstud? Selleks on mitu võimalust.

Triinu Rennu Merje Krinal Maa-ameti õigusosakonna juhataja Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Joonis 1. Raudtee lõikab maatükki nii, et alles jäävaid osasid pole võimalik enam mõistlikult kastutada. Riik on valmis ka need omanikult välja ostma.

MAA VABATAHTLIK MAA ühele poole raudteed (joonis 3). Nii pole tavaid tegureid. Üldjuhul eeldatakse OMANDAMINE ÜMBERKRUNTIMINE tal enam vaja põllumajandustehnikaga metsakõlviku ümberkruntimist met- erinevate maaüksuste vahel liikuda sakõlviku vastu ja põllumajanduslike Eelkõige soovime jõuda maaomani- Tõenäoliselt vajavad enim lahendust ning väheneb ka kütusekulu. kõlvikute ümberkruntimist põllu- kuga kokkuleppele raudteealuse maa olukorrad, kus uus raudtee jaotab maa Võimalik on ka leevendada raudtee majandlike kõlvikute vastu. vabatahtlikus müügis õiglase tasu eest. kaheks või rohkemaks eraldiseisvaks rajamisega elu- ja looduskeskkonnale Samuti jälgitakse, et kõige paremate Selleks on maa turuväärtus. tükiks. Juhul, kui maaomanikku ei tekkivaid negatiivseid mõjusid. Pilt- looduslike ja majanduslike näitajatega Üldjuhul eelneb sellele raudtee alla rahulda nende edaspidine paikne- likult võib öelda, et kui raudtee ehita- maad paigutatakse ka looduslike ja jääva maatüki osa jagamine eraldi mine, on võimalik maa ümberkrun- miseks on vajalik maaüksusi tükel- majanduslike omaduste poolest pare- katastriüksuseks. Vastavalt olukorrale tida. Loomulikult jäävad selles kandev dada, siis nüüd on võimalik need masse asukohta. saab muidugi kaaluda ka teisi võima- roll ja kulud riigi kanda. Selleks vaja- uuesti kokku liita. Maatükid saavad Riik arvestab ümberkorraldusi lusi, näiteks maatüki piiride muut- likud seadusemuudatused on praegu küll uued piirid, aga lõpptulemus võib tehes kõigi osaliste soovidega nii palju mises kokku leppida. ettevalmistamisel. olla omanikule isegi esialgsest parem kui võimalik ning kui kõigiga saavu- Paljudel juhtudel lõikab raudtee maa- Ümberkruntimine hõlmab vähe- ja kompaktsem. tatakse kokkulepe, võib teha tingi- tükki selliselt, et väike osa selle alla jää- malt kolme maatükki ning selle eel- Maakorraldusel ehk uute maatük- mustes ka mööndusi. vast osast tuleb riigil omandada ja järele duseks on kas naabermaade omanike kide moodustamisel tuleb arvestada Ümberkruntimise eesmärk on nii jäänud ala on võimalik samamoodi ühine tahe ja soov omavahel kokku kinnisasja koondamise põhimõttega – raudteealuse maa eramaadest eralda- edasi kasutada. Erandlikud on need olu- leppida või samas piirkonnas piisava ehk võimalusel koondatakse maatüki mine kui ka maatükkide piiride ja korrad, kus maatükid on väga väikesed riigimaa olemasolu. eri osad ühtseks tervikuks ja püütakse maakasutuse kujundamine selliselt, et ja alles jäävat osa pole enam võimalik Mida siis tehakse? Ümberkrunti- vältida eraldi jäävate osade tekkimist. seda saab tulevikus kõige paremini mõistlikult kasutada (joonis 1, 2). mise käigus moodustatakse uute pii- Eri osad liidetakse hoonestatud maa- eesmärgipäraselt kasutada. Samuti on olukordi, kus ühele poole ridega maatükid nii, et tagatud on maa tüki juurde, et tekitada majanduslikult raudteed tekib iseseisva kasutusvõi- otstarbekas ja mõistlik kasutamine. kõige optimaalsem ja terviklikum MAA VAHETAMINE maluseta maatükk, kuid teisele poole Näiteks poolitab raudtee põllumaid. üksus. jääva tüki kasutusvõimalus säilib. Sel juhul püütakse maaomanike Oluline on arvestada ka algse maa- Kui muud võimalused ei anna soovitud Sellistel juhtudel kaalume ka iseseisva kokkuleppel saavutada olukord, kus tüki majanduslikke ja looduslikke näi- tulemust, on võimalik alternatiiv ka kasutusvõimaluseta maa väljaostmist. ühe kasutaja põllumaad jäävad vaid tajaid ning teisi selle väärtust mõju- riigiga maatüki vahetamine (joonis 4).

ENNE PÄRAST

ERAMAA 1 ERAMAA 1 RIIGI RESERVMAA

RIIGIMETS 1

RIIGIMETS 1 RIIGIMETS 2 RIIGIMETS 4

ERAMAA 2 ERAMAA 2

ERAMAA 3 RIIGI RESERVMAA ERAMAA 3

ERAMAA 4 ERAMAA 4

RIIGIMETS 2 RIIGIMETS 3

Joonis 2. Kogu maa jääb trassi alla. Riik üritab omanikuga kokkuleppele Joonis 3. Ümberkruntimisel paigutatakse maaüksuste piirid ümber nii, et saada maa vabatahtlikus müügis õiglase tasu eest. tekivad uued ja mõistlikult kasutatavad maatükid.

RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 4 MAAKONDADE ERIPÄRAD

Harju maakonnas läbib raudtee peamiselt eramaid. Need on nii elamumaad, uusarendused, tootmismaad kui ka metsa- ja põllumaad. Asustustiheduse tõttu on taristu laiaulatuslikum ja ümberkorralduste tegemine eri osapoolte rohkuse tõttu on keerulisem. Eesmärk on kindlustada kõigile kohalikele inimestele mõistlik elukorraldus – see tähendab nii vajalikele aladele juurdepääsu tagamist kui ka erinevate tehnovõrkude ühendamise võimalust. Selle eelduseks on kohalike maaomanike valmisolek läbirääkimiste pidamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. MAATÜKK B Kuna Harju maakonnas on sobilikku riigi reservmaad vähe, saab maid otstar- bekalt korraldada peamiselt eramaade vahel. Riigi roll on pakkuda välja erinevaid võimalusi, teha ümberkorraldusi ja kanda selleks vajalikke kulutusi. Kõige MAATÜKK A keerulisemad on need piirkonnad, kus raudtee läbib uusarendusi. Seal proovib riik saavutada kokkuleppeid riigi reservmaade arvelt. Rapla maakonnas läbib raudtee enamasti eramaid ja need on valdavas osas põllu- ja metsamaad. Nii on ka siin eramaade terviklikkuse ja otstarbeka maa- kasutuse tagamiseks vajalik maaomanike valmisolek läbirääkimiste pidamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. Kuna Rapla maakonnas on riigil reservmaad vähe, on maid otstarbekas korraldada samuti peamiselt eramaade vahel. Riigi roll on Joonis 4. Oma detailplaneeringuga maatüki saab riigimaa vastu vahetada. erinevaid võimalusi välja pakkuda, ümberkorraldusi teha ja tasuda selleks vaja- like kulutuste eest. Pärnu maakonnas läbib raudtee enamasti riigimaid ja need on valdavalt met- sad. Eramaad, mida raudtee rajamine puudutab, on samuti metsad või loodus- See võimalus puudutab trassi alla või Maatüki ümberkruntimisel teeb likud rohumaad. Riik soovib säilitada eramaade terviklikkuse ja sarnase kasu- vahetusse lähedusse jäävaid detailpla- hindamise maakorralduse läbiviija, tuse. Ümberkorraldusteks vajalik maaressurss tagatakse riigimaade arvelt, või- neeringutega määratud krunte. vajadusel kaasatakse kutseline hinda- malusel asendatakse mets metsaga ja põlumajanduslik maa samaga. Jällegi, kõik Vahetamine on tehing, kus üks ja. Väärtus määratakse enne ümber- kulud katab riik. ■ maatükk vahetatakse teise sama väär- korraldusi ja uued maatükid moodus- tusega maatüki vastu ja see on võima- tatakse esialgsete väärtuste alusel. Kui lik vaid juhul, kui riigil on samas viimaste väärtus esialgsest erineb, piirkonnas samaväärset maad vastu makstakse see vahe omanikele kinni. pakkuda. Erinevatele sihtotstarvetele ja maa- AJAKAVA kasutustele (v.a kasvava metsaga alad) valmib esimene eelprojekti lõik (Iklast kuni Reiu jõeni) MAA SUNNIGA OMANDAMINE määratakse maa väärtus maakatastri- 2016. aasta sügisel koos krundijaotuskavaga. Kogu trass on jaotatud rohkem kui kümneks alaks eel- pidaja peetavas tehingute andmebaa- Kõige raskemad on olukorrad, kus projekti alusel, läbirääkimiste algus ja kõik sellele järgnev sõltub eelprojekti sis sisalduvate tehinguandmete alusel. maaomanik ei soovi riigiga läbi rää- valmimise ajast. Kinnistu metsaga osa väärtuse mää- kida või temaga ei jõuta rahuldavale ramisel kasutatakse lähteandmetena kokkuleppele. Riik vajab aga raudtee 2016. aasta teises pooles algavad esimesel eelprojekti lõigul esimesed metsa inventeerimise andmeid ja ehitamiseks maad ja riigil on kõige vii- läbirääkimised. Riigimetsa Majandamise Keskuse pui- mase võimalusena õigus maatükk du turuhindu. Väärtus arvutatakse omandada ilma omaniku nõusole- 2017. aastal valmib Rapla- ja Harjumaa osa eelprojektist, algavad läbi- looduskaitseseaduse alusel kehtesta- kuta. Loodame väga, et seda võimalust rääkimised. tud metoodika järgi. ■ kordagi kasutama ei pea ja kõik olu- 2017. aasta esimeses kvartalis kehtestavad maavanemad planeeringud. korrad leiavad kõiki osapooli rahul- Pärast seda on võimalik alustada notariaalsete tehingute sõlmimisega riigi ja davad lahendused. maaomanike vahel. KUI PALJU ON MINU 2018. aasta esimene kvartal on eelprojekti lõplik valmimisaeg, mistõttu MAA VÄÄRT? võivad läbirääkimised osaliselt toimuda ka siis. ■ Nagu juba mainitud, tasub riik kõik maade omandamise, vahetamise ja ümberkruntimise kulud. Need selgu- MILLISED MÜÜDID LEVIVAD? vad kinnisasja nn hariliku väärtuse ehk maatüki turuväärtuse järgi. MÜÜT 1: Riik võtab sunniviisiliselt maa endale. Kuidas seda arvutatakse? Üldjuhul TEGELIKKUS: Riik pakub välja mõistlikke lahendusi, arvestades iga olukorra eripära. tellib riik selleks kutseliselt hindajalt eksperdihinnangu. Väärtuse hindami- MÜÜT 2: Riik omandab maa maksustamishinnaga. sel arvestatakse kõikide maatüki olu- TEGELIKKUS: Riik omandab maa turuhinnaga, mis arvestatakse välja professionaalide abiga. liste osadega, sealhulgas selle kasuks MÜÜT 3: Tehinguga kaasnevad kulud jäävad maaomaniku kanda. seatud asjaõiguste ja koormavate ka- TEGELIKKUS: Riik hüvitab nii tehingu kulud kui ka kõik sellega kaasnevad kulud (näiteks sõit sutuslepingutega. Eksperdihinnangu notari juurde, päevaraha). koostamisel lähtub kutseline hindaja vara hindamise standardiseeriast EVS MÜÜT 4: Omanikul kaob juurdepääs maatükile. 875. TEGELIKKUS: Riik lahendab ümberkorraldustega kõik avalike teede ja tehnovõrkude Maatüki väärtuse võib teatud juhul küsimused. määrata ka Maa-amet, võttes aluseks MÜÜT 5: maakatastriseaduse § 9 lõike 21 järgi Riik hüvitab vaid trassialuse maa. TEGELIKKUS: peetavas tehingute andmebaasis sisal- Riik selgitab trassi mõjualas välja maaomaniku huvid ja arvestab nendega uute duvad andmed ja turuanalüüsi ning maatükkide moodustamisel. lähtudes maa hindamise seaduse, MÜÜT 6: Tulevikus väheneb maatüki väärtus. looduskaitseseaduse või muu asja- TEGELIKKUS: Taristu väljaehitamine loob hoopis uued võimalused maatüki kasutamiseks ja omase seaduse alusel kinnitatud me- arendamiseks. toodikast.

5 RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 RAIL BALTIC BALTIMAADE TRASSIKAART

Milline on Rail Balticu majanduslik mõju

HELSINGI Raplamaa jaoks?

Ülo Peets Rapla Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja LAEVAÜHENDUS, VÕIMALIK TUNNEL TULEVIKUS

TALLINN ail Balticu mõjuanalüüsi järgi tekib raudtee ehi- R tamise ajal Rapla maakonda juurde töökohti ehi- tajatele ja teistele spetsialistidele. Mõju ettevõtlu- sele on positiivne: maakonna ehitus-, transpordi- jt RAPLA ettevõtetel tekib alltöövõtu võimalus. Ka on raudtee- ehitusel positiivne mõju majutus- ja toitlustusasutuste käibe kasvule.

Kui uus raudtee 2025. aastaks valmib, tekivad uued töökohad Raplasse, uue raudtee depoosse. Kohila, PÄRNU Rapla ja Järvakandi tööstusaladele ennustame posi- tiivset investeeringute kasvu. Kümne aasta perspek- tiivis, 2035. aastaks ennustame uute tööstusalade teket, teiste seas ka Raplasse. Maakonna ettevõtete – näiteks OÜ Kohila Vineer ja Järvakandi klaasiklastri ettevõtted – kaubavedu kolib raudteele ja hoogustub.

Kindlasti mõjutab uue raudtee tulek positiivselt maakonna turismisektorit. Eesti ja ka Läti turistidel on parem ligipääs Raplamaa turismiobjektidele ja sünd- mustele. Eraldi võib esile tuua Järvakandi keskuse ja klaasimuuseumi, mille külastatavus raudtee tuleku RIIA tõttu tõenäoliselt suureneb. Maakonna inimestel on kindlasti rohkem võimalusi osa saada Riia ja Pärnu, aga ka Tallinna vaatamisväärsustest ja sündmustest.

Uus raudtee võimaldab Raplamaa inimestele pare- mat ligipääsu ka õpi- ja töökohtadele. Järvakandi ja Rapla piirkonna elanikud jõuavad paremini tööle Harju- ja Pärnumaale, samas kui näiteks Pärnumaa elanikud saavad hõlpsamalt ligi Järvakandi, Rapla, PANEVĖŽYS Kohila jt töökohtadele. Nii maakonnas kui ka väljas- poolt maakonda on õpilastel parem ligipääs Rapla ja Kohila gümnaasiumitele. Uue raudtee peatuste juurde tekivad uued arendused ja hoogustub keskuste areng.

Rail Baltic toob kaasa olulisi muutusi maakonnas, sealhulgas ka ebamugavusi. Kuid usume siiski, et uue raudtee mõjul suureneb Raplamaa atraktiivsus nii elu-, puhke- kui ka töökohana ning investeerimis- ja ettevõtluspiirkonnana. ■ KAUNAS VILNIUS

Järvakandi ja Rapla piirkonna elanikud jõuavad paremini tööle Harju- ja Pärnu- maale.

RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 6 RAIL BALTIC RAPLAMAA TRASSIKAART

PEETRI Rail Balticu trassikoridor KEILA-JOA LAGEDI

ASSAKU Viadukt või tunnelLAULASMAA RAASIKU sõidukitele ja jalakäijatele ARUKÜLA LEHMJA

KANGRU RAE VALD LUIGE RAASIKU VALD SAUE SAKU VALD

KEILA SAUSTNÕMME KIILI SAKU

VAIDA KAJAMAA KIILI VALD TÕDVA

KIISA

KURTNA TAGADI

AESPA KOSE-UUEMÕISA

URGE RAVILA KOSE VALD KOSE PRILLIMÄE KOHILA

HAGERI SALUTAGUSE PUKAMÄE

KOHILA VALD LOHU

SELI

MÄLIVERE RÖA JUURU VALD KOIGI KUKU MÕISAASEME HAGUDI SELI-NURME JUURU

ALU-METSAKÜLA

SIKELDI RAPLA VALD ALU KALEVI KAIU RAPLA RAUDTEEJAAMSULUPERE RAPLA SULUPERE KAIU VALD IIRA TUTI KUUSIKU VÄLJATAGUSE

RAELA KEAVA

KEHTNA KAIGEPERE

SOOALUSTE MÄRJAMAA KEHTNA VALD RAIKKÜLA VALD PÕLMA MÄRJAMAA VALD

PURKU LAESTE

KÄRU

KÄRU VALD

JÄRVAKANDI

SELJA KÄRU VIGALA VALD

KERGU

SOHLU VÄNDRA

HALINGA VALD PÄRNU-JAAGUPI VÄNDRA VALD

TOOTSI

ELBI 7 RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 Ühise�evõ�e juht: Rail Baltic on Baltimaade sajandi projekt

Uuel raudteel hakkab reisima hinnanguliselt viis miljonit inimest ja liikuma 16 miljonit tonni kaupa aastas. Projektiga luuakse Baltimaadesse vähemalt 12 000 uut töökohta.

Olulisimad reisijavood tulenevad kohalikest ja regionaalsetest ühendustest nagu Tallinn– Pärnu või Tallinn–Riia.

Baiba Rubesa sõnavõtust Rail Baltic Business Network kohtumiselt Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Mihkel Foto:

jaleht Rail Baltic käis juuni keskel Kuid mis kasu on Rail Balticust n-ö A ettevõtjate ühingu Rail Baltic tavalisel eestlasel? „Minu käest küsi- RAIL BALTIC NUMBRITES Business Network liikmete koh- takse alati: kas ma saan juba osta pileti tumisel, kus arutati raudteeprojekti Berliini? Kui kaua sinna sõit kulub? Ma edasiste arengute ja ärivõimaluste üle. ilmselt saaksin neid pileteid juba Üks Rail Balticu võtmepunkt on Muuga mustal turul müüma hakata,” naljatles tulevane multimodaalne kaubatermi- Rubesa. „Ei tasu unustada ära, et meie nal – ühenduskoht Vene ja Euroopa klient on praegu umbes 12-aastane ja laiusega raudteedele ning oluline üm- see kiire reis Berliini, millest praegu berlaadimiskoht põhjakaarest saabu- unistatakse, saab reaalsuseks 20–25 vatele kaupadele. „Soomlased – eriti aasta pärast.” äriringkonnad – on väga huvitatud Rail 730 km Balticust. Seetõttu on nad valmis aru- Rubesa sõnas, et on veendunud: raudteed tama uusi võimalusi oma transiiti uuel raudteel liikuma hakkavad sedakaudu Euroopasse juhtida,” mär- reisirongid ei jää inimtühjaks, nagu Tallinnast Leedu–Poola piirini kis AS-i Tallinna Sadam juhatuse es- praegu ehk peljatakse. „Inimesed on imees Valdo Kalm. Soomlaste huvi skeptilised – kahtlevad, et kui palju olemasolu kinnitas ka Baiba Rubesa, reisijaid siis ikka tuleb? Oma koge- 240 km/h kolme Balti riigi ühisettevõtte RB Rail musest tean, et iga ehitatud infra- sõidavad reisirongid 16 AS-i tegevjuht. Põhjanaabritele tähen- struktuuri osa tekitab lisanõudlust. rongi päevas daks uus raudteeühendus paremat Uued teed ei jää tühjaks. Kui seni on eksporditeed Ida- ja Kesk-Euroopa rii- Baltimaades raudteel väike reisijate- kidesse. vool, siis Rail Balticuga saab see olema 120 km/h märkimisväärne. Oluline on pidada sil- sõidavad kaubarongid Rubesa märkis, et 30 aasta perspek- mas, et uus raudtee ei ole mõeldud vaid tiivis hoitakse kvaliteetse raudtee- Tallinnast Berliini sõitmiseks, vaid ühenduse toimimisega ära hinnangu- olulisimad reisijavood tulenevad siiski 16 miljonit tonni 5 miljonit liselt 6500 liiklusõnnetust ja seetõttu kohalikest ja regionaalsetest ühen- võiks ärajäänud kulusid olla 1,65 mil- dustest nagu Eesti puhul Tallinn– kaupa aastas reisijat aastas jardit eurot. CO2 emissiooni vähenemi- Pärnu või Tallinn–Riia.” ne tähendab 1,78 miljardi euro ja üldise 10 aastat ehitust õhusaaste vähendamine 704 miljoni Hinnanguliselt tekib Baltimaadesse euro suurust kokkuhoidu, lisas ta. pea viieks aastaks, mil raudtee-ehitus 200 kestab, rohkem kui 12 000 uut töö- 12 000 Ühtlasi on välja arvutatud, kui palju kohta. Hiljem, kui rongid juba sõi- töökohta võidaksid kiiremast ühendustest reisi- davad, peaks Rail Baltic olema töö- töökohta ehitusperioodiks jad ja transiidisektor – vastavalt 1,6 ■ raudtee opereerimiseks andjaks rohkem kui 200 inimesele. miljardit ja 4,15 miljardit eurot. Rube- sa hindas, et logistikakulud peaksid „Rail Baltic tõepoolest ühendab juba kümne aastaga oluliselt langema. rahvaid, inimesi ja paiku. See Rail Balticu 30 aasta äripotentsiaali 5 miljardit eurot analüüsi ootab Rubesa 2017. aasta algu- on Baltimaade sajandi projekt,” investeeritakse 10–15 aasta jooksul ses konsultatsioonifirmalt Ernst & sõnas Rubesa. Young Baltic SIA (vt ka kõrvallugu).

RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 8 Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi žürii tunnistas üksmeelselt parimaks ideekavandi „Tagasi”, mille autoriks on arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ.

Uus raudtee on üks vahend majandus- kasvu saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.

Raudteel esineb vähem liiklusõnne- tusi. See omakorda tähendab väiksemaid kulusid arstiabile ja sellele järgnevale kallile rehabilitatsiooniperioodile ning ennetab surmaga lõppevate liiklus- õnnetuste tõttu riigile laekuva maksu- tulu vähenemist.

Vähenevad autotranspordi tekitatud saasteainete heitkogused linnades ja Via Baltica trassil. Raudtee-ehitusse investeerimisel on Üleminek maanteetranspordilt raud- Rail Baltic hoiab kokku nii otsene kui ka kaudne mõju Eesti teele tähendab ühtlasi senisest väikse- sisemajanduse kogutoodangule. Pro- mat panust kasvuhooneefekti. Müra- reisiaega ja on Eesti jekti ehitusfaasis on oodatavaks ka- saastatuse vähenemine linnades ja Via suks ühtlasi uute töökohtade loomine. Baltica ääres aitab kasvatada heaolu, majandusarengu vedur See omakorda tähendab madalamat suurendada produktiivsust ja vähen- töötuse määra ja kõrgemat kogutud dada tervishoiukulusid. Raudteeprojekti tasuvusanalüüs valmib vähem kui tulumaksu, mis avaldavad positiivset mõju riigieelarvele. Raudtee annab hoogu ka turismitöös- aasta pärast. Esialgsete prognooside järgi toob uue Raudteeprojekti sotsiaalsete kasu- tusele, sest suurenev reisijatevoog transpordiühenduse loomine kaasa mitu positiivset tegurite hulka loetakse raudtee eelised suurendab ka nõudlust kohalike kau- maantee- ja lennureiside ees – seal- arengut. pade ja teenuste järele. hulgas turvalisus ja keskkonnahüved – Hea ja ühtse turunduse ning paindliku ning ka suurenenud reisijate- ja kau- ja mugava teenindusega Rail Balticuga Ajaleht Rail Baltic, Ernst & Young Baltic SIA materjalide põhjal bavood. sõitmine saab olla loogiline jätkutee- kond Soome ja Rootsi, aga ka Peterburi Raudteel kulub sõiduks vähem aega regulaar- ja kruiisireisijatele. Ka lõu- ahvusvaheline konsultatsiooni- kiirus 120 kilomeetrini tunnis. kui maanteel. nast põhja reisivatele turistidele võiks R firma Ernst & Young Baltic SIA Rail Balticuga luuakse Balti riikide Kui autotransporti on maanteedel mugav ja kiire Rail Baltic ning hea lae- analüüsib kolme Balti riigi ühis- vahel täiesti uus raudteeühendus, mis vähem, on teede läbilaskevõime suu- vaühendus Tallinnast Soome ja Root- ettevõtte RB Rail AS tellimusel Rail toob kaasa uusi võimalusi majandus- rem. See tähendab ühtlasi liiklejate aja siga olla vajalik kooslus. Balticu projekti jätkusuutlikkust ja kasvuks nii piirkondlikul kui ka kokkuhoidu ja ka väiksemat vajadust Tuleb siiski silmas pidada, et uus majanduslikku elujõulisust uutes ma- rahvusvahelisel tasandil. Uue raud- suurteks ja kalliteks maanteelaien- raudtee on üks vahend majandus- jandustingimustes. teeliini rajamine ei suurenda mitte dusteks. kasvu saavutamiseks, mitte eesmärk Seejuures on Ernst & Young üles- üksnes praeguse transpordisüsteemi omaette. Valmis raudtee pakub uusi anne käsitleda Balti regioonist laiema veomahte, vaid ka kiirust, mis oma- võimalusi nii ettevõtjaile kui ka reisi- piirkonna majanduse üldiseid arengu- korda vähendab reisimisele kuluvat Tulevikus jõuaksid reisijad… jaile ning seetõttu on raudtee olemas- stsenaariume, prognoosida reisijate- aega ning Via Baltica maantee liiklus- olu eelduseks sellele, et reisija- ja ja kaubavedu, teha Rail Balticu projek- intensiivsust. Tallinnast Riiga kaubavood suurenevad ja transpordi- tile finants-, sotsiaalmajanduslik ning Projektil saab olema juhtiv roll Balti u 2–2,5 tunniga tavatele kaupadele antakse lisandväär- riski- ja tundlikkusanalüüsid. riikide transpordi- ja logistikatööstuse tus. Uus raudteeühendus tagab regu- Praeguseks on valminud kauba- ja arengus, kuna uuemate uuringuand- laarsed veod ning tarnekindluse töös- reisijavoogude mudel, mida hakatakse mete järgi hakkab Rail Balticu liinil Tallinnast Kaunasesse tus- ja logistikaettevõtetele. sel suvel kalibreerima ja täpsemaks aastas liikuma vähemalt 16 miljonit u 3,5–4,5 tunniga Raudtee-ehituse projekti raames muutma. Sügiseks on planeeritud esi- tonni kaupa (sh transiit). See loob uusi rahastatakse ka Muuga ja Pärnu sada- algsed finantsarvutused. Eeldatav võimalusi kauplemiseks teiste Euroo- Tallinnast Varssavisse mate ning Pärnu ja Ülemiste reisiter- tasuvusanalüüsi valmimise aeg on pa (ja mitte ainult EL-i) riikidega ja minalide arendust. Paremad trans- 2017. aasta esimeses kvartalis. võimaldab pikendada praegust trans- u 6–7,5 tunniga pordiühendused loovad ka võimalusi Rail Baltic saab olema kiire, kesk- pordikoridori Euraasia suunas. investeeringuteks töötlevasse tööstu- konnasõbralik, 1435 mm rööpalaiu- Tallinnast Berliini sesse või efektiivsematesse logistika- sega Euroopa standarditele vastav Rail Balticu mõju majandusele võib lahendustesse. Nende võimaluste kasu- raudteeühendus Balti riikide ja Eu- jaotada kaheks laiemaks kategooriaks: u 10–12 tunniga tamine on kindlasti – kui jääda raud- roopa vahel, kus reisirongide sõidu- raudtee ehitusest ja selle toimimisest tee-terminite juurde – Eesti majandus- kiirus ulatub 240 ja kaubarongide saadav kasu. arengu vedur. ■

9 RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 ÖKOLOOG: MOODSA RAUDTEEGA HARJUVAD KA LOOMAD, KUI NEIL ON PIISAVALT ÜLEKÄIKE Illustratsioon: Karel Korp Karel Illustratsioon:

Mis on suurimad looduskaitse alased sarnased. Arutelu käib üsnagi sarnaste Mida üldse tähendab keskkonna- INTERVJUU väljakutsed kolmes Eesti maakon- leevendavate meetmete osas nagu sõbralik raudtee? nas – Harju-, Rapla- ja Pärnumaal –, Eestiski. Vaid populatsioonide suure- See tähendab eelkõige elektriseeritud Rail Balticu trassi kesk- mida läbib raudteetrass? skaalalise sidususe problemaatikat – raudteed, mille käitamiseks kasuta- konnamõjude hindaja, Kõige suuremaid väljakutseid pakuvad seda, et näiteks riigi pooled põdrad takse elektrienergiat, mis pärineb populatsioonide sidususe tagamise jääksid ühele ja pooled teisele poole ökoloog Heikki Kalle taastuvatest allikatest ja mille mõju meetmed (näiteks ökoduktid ehk raudteed – ei ole Läti kolleegid näinud inimesele ja loodusele on viidud mii- kinnitab, et metsloomad metsloomade rohesillad) ja mõju välti- võib-olla nii teravas valguses kui Eesti nimumini. Selline raudtee võimaldab hakkavad raudteest üle vad või leevendavad meetmed (näiteks uurijad. Seetõttu eiole Lätis seni ju- saada vähemalt kaugvedude puhul osa piisav dreenimine, et väärtusliku met- saama iga kümne kilomeetri tuks tulnud seda, et raudtee tarasta- kaubast maanteede pealt ära. sakoosluse niiskusrežiim säiliks). Kol- misest võiks loobuda ja seepärast on Taoliste raudteede rajamine on järel ning et keskkonna- me maakonna võrdluses on kõige suu- Lätis raudtee praeguse seisuga täie- teistes riikides tavaline praktika ja ka sõbraliku raudtee rajamine remad väljakutsed Pärnumaal, kus likult tarastatud. meie toetume oma hinnangutes ja la- trassi mõjutatud kaitsealust loodust hendustes naaberriikide praktikale. on võimalik. Ent milline võib teie hinnangul olla on kõige rohkem nii kaitsealade arvu Üldjoontes on probleemid ja ka lahen- populatsioonide poolitamise taga- kui ka pindala järgi. dused üsna sarnased. Praktika näitab, järg? Teisalt lähtume uuringute korral- et nii inimesed kui ka loodus harjuvad, Suurulukite populatsiooni eri osade Küsitles ajaleht Rail Baltic damisel ja mõju hindamisel põhi- kui meetmeid – näiteks loomade ja ini- sidususe vähenemisel võivad olla olu- mõttest, et tähelepanu peab jaguma ka meste ülekäigu võimalusi – on piisa- lised tagajärjed populatsiooni genee- sinna, kus loodus ei ole otseselt kaitse valt. all. tilisele variatiivsusele. Muidugi tuleb silmas pidada, et põhja-lõuna suunal Raudteetrassi mõju loodusele hin- areneval teedevõrgustikul on sarnane Mida ütleksite Eestimaa inimestele, natakse ka teistes Balti riikides ja ja võimalik, et veelgi tugevam mõju, kelle maa jääb trassi alla või kelle Poolas. Kuivõrd on Eesti olukord sest autoliiklus maanteedel on pidev ja koduaknast hakkab rong mööda neist erinev? praegu napib turvalisi ülepääse. sõitma? Loodusele avalduva mõju teemal on Rail Balticu trassile on selliseid Planeerimise-projekteerimise töörühm meil olnud kõige rohkem kontakte Läti pääse kavandatud oluliselt rohkem. on kogu trassiäärse sisuliselt maja- kolleegidega, kelle hinnangul on trassi Ainuüksi ulukite ülekäike on kesk- maja ja maatükk-maatüki haaval läbi mõju ja väljakutsed kahes riigis üsna miselt iga kümne kilomeetri tagant, analüüsinud. Ja mitte ainult töögrup- peale selle on suurulukitele ka eri- pides, vaid ka kohapeal ja vallavalit- lahendusega sillad, samuti erilahen- suse laua taga, et igal pool oleks kahju dused kahepaiksetele jne. minimaalne ja ligipääsud tagatud. Tähelepanu peab jaguma ka sinna, Plaanis on ka eraldi uuring, et sel- Projekt tuleb viia vastavusse kehti- gitada välja kaasaegsed tehnilised vate müranormidega elamute lähedal, kus loodus ei ole otseselt kaitse all. võimalused, millega näiteks rände- kusjuures rong teeb sellistel tingimus- perioodil saaks loomade liikumis- tel häält umbes lärmakama elutoa jagu kohtades kasvõi ajutiselt avada raud- (50 detsibelli). Rongi on loomulikult tee äärset turvatara. näha. ■

RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 10 „Laias maailmas lähevad suured raudteetrassid inimestel otse akna alt läbi – ja ikka elatakse”

Uue raudtee ehitus võib maaomanike ja kohalike elanike plaanid segamini lüüa. Kuid paljude kohalike meelest pole hullu, kui kodust või suvilast paari-kolmesaja meetri kauguselt sõidavad moodsad raudteeveeremid.

Küsitles ajaleht Rail Baltic / Fotod: Ajaleht Rail Baltic

ärnumaal Häädemeeste vallas nii täis, et seal on juba väga raske lii- P korjab Männiku talu peremees, gelda. Ja kui kaubavahetus veel inten- metsamajandaja Mart Ruul aja- siivistub, siis... Selles mõttes arvan kirjaniku oma maasturisse ja sõidutab küll, et Rail Baltic on positiivne, sest vaid kohalikule äratuntavaid teid pidi võtab osa rekkaid tee pealt ära ja kaup tosina kilomeetri kaugusele. Seal, Ma- hakkab liikuma raudteed pidi.” jaka külas on Ruuli lapsepõlvekodu – Mis puudutab reisironge, siis lühi- majapidamine, kus on toimetanud otsad Tallinnast Pärnusse ja vastupidi tema pere kolm põlvkonda. on Ruuli sõnutsi mõistlikud, aga Ruul viipab majast vasakule ja hin- Riiga... Nojah, Riiga oleks Hääde- dab, et plaanitav Rail Balticu trass meestelt mõistlikum minna otse, mitte tuleb majast umbes 300–400 meetri Pärnu kaudu, muheleb ta. kaugusele. Trassist teisele poole, um- Häädemeeste Männiku talu peremees Mart Ruul näitab oma sünnikodu bes niisamuti kolmesaja meetri kau- MAJA EI JÄÄ EHITAMATA kõrvale plaanitud raudteetrassi asukohta. gusele jääb teinegi maja, juba aas- takümneid ühe pere käsutada suvila. Raplamaal Kohila valda on Jaan Raud Pärnumaal läbib tulevane raudteetrass juba aastaid plaaninud endale maja „Ma saan aru, et raudteed on vaja suuremalt jaolt riigimetsa, Majaka ehitada. „Nüüd tundub, et raudtee teha – ja siis tuleb riigiga mõistlikult küla ongi pigem üks väheseid sopis- tuleb üle mu põllu ja tulevasest majast koostööd teha ja mõistlikult suhtuda. tusi, kus tuleb arvestada eramaaga. saja meetri kaugusele,” tõdeb ta ja on Kui nad võtavad arvesse, et siin on mul Tõsi küll, Ruul müüs oma sünnikodu rahul, et ei jõudnud veel vundamenti allikad ja kui trassikoridoril on nihu- rohkem kui pool aastat hoopiski ühele laduda. „Projekt ei ole veel kinnitatud, tamisruumi, siis on võimalik ka koos- noorele perele. „Kõigepealt oli oht aga raudtee-ehitus ikkagi lööb plaanid tööd teha. Ega ma seda (Rail Balticut) selles, et ma ei saa majast üldse lahti, sassi. Hullem olnuks see, kui mul oleks üksinda siit Kohilast ära ei aja, see on sest Rail Balticu trass läheb selle külje maja pooleli, nüüd on mul veel või- selge,” naerab Raud. alt läbi. Kartsin, et kes see küll tahab malus maja nihutada. Aga ma kindlasti Pole saladus, et siin-seal Raplamaa seda suvilaks osta, kui sealt hakkab iga ei jäta ehitamata.” külades, mille lähedalt uus raudtee- tunni või kahe tagant rong mööda Küll aga valmistab talle muret kaks trass möödub, on projekti üle kirglikke sõitma,” tunnistab ta. „Aga näe, müük asjaolu. Esiteks lõikab raudteetrass vaidlusi peetud. „Eks oleme sel teemal Kabli–Massiaru tee ääres on näha sai tehtud. Uus omanik Tallinnast Raua maaomandi küljest kruusatee, päris palju diskuteerinud,” tunnistab punaseks võõbatud tokke, mis tähis- teadis ka, et Rail Baltic sinna tuleb, aga mille kaudu ta ikka maanteele pääses, Röa küla elanik, ettevõtja Andro Met- tavad plaanitavat Rail Balticu ostis ikkagi selle suvilaks.” ülesõitu pole aga otse tema plaanitava sis. Tema majast mööduks uus raud- trassi. Ehkki maja on müüdud, on Ruul majapidamise juurde ette nähtud. teetrass samuti umbes kolmesaja Majaka külas ikkagi umbes 120 hektari (Ehk saab naabriga kaubale, et tema meetri kauguselt. maa omanik ja tulevane trass jookseb teed kasutada või hoopiski talt maad „Üks talu läheb ilmselt lammuta- „Kui vaadata, mis laias maailmas sellest enam-vähem risti üle. juurde osta, arutleb Raud.) Teiseks on misele. Aga rohkem päris otseselt ei toimub, siis suured raudteetrassid Kui Ruulilt raudtee-ehituse mõtte- põllumaa otsas, otse tulevase trassi puuduta see kedagi. Elame niigi suure lähevad inimestel otse akna alt läbi – ja kuse kohta pärida, siis vastab ta otse: kõrval vana allikaorg, millele Raud ka Tallinna–Rapla maantee ja olemas- ikka elatakse. Selle pärast ei saa nii kaubavedu tasuvat kindlasti ära. „Tal- ise raudtee-projekteerijate tähelepanu oleva raudteetrassi juures – naabrite konkreetselt (raudtee-ehitusele) vastu linna–Riia maantee on praegu rekkaid suunas. suurim hirm on see, et üks mürafaktor olla. Midagi see ju Eestile annab – tuleb juurde. Aga niipalju, kui mina ühendusi tuleb juurde ja see annab ka olen tehnilisi jooniseid näinud ja aru inimestele tööd väga pikaks ajaks. Ma saanud, siis see kohe kuidagi ei vasta ei leia küll, et see mind kuidagi väga- tõele. Meie külast läheb trass läbi väga häiriks või elu totaalselt muu- süvendi – ehk ainuüksi see on üks daks,” usub Metsis. ■ müratõke,” arutleb ta.

Tallinna–Riia maantee on rekkaid Valdavalt majandab nii täis, et siin on juba väga raske Mart Ruul Hääde- meestel metsa, kuid liigelda. Männiku talus peab ta ka küülikuid.

11 RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 RAUDTEE – Eesti ajalooline ühendus nii Euroopa kui ka Venemaaga Eesti raudtee sünniks loetakse 1870. aastat, kui esimene vedur sõitis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Gattšinasse. Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv Rahvusarhiivi Foto:

Ajaleht Rail Baltic pääwangutamiue on ammu kadu- Läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia va- kõikides linnades võtsid neid jätkamiseks. Balti jaama ei tohi nud. Mis enne ei ustud, peab heline reisirongiliiklus avati pidulikult vastu rahvamassid. hilineda. Seal ootawad kümned nüüd igamees oma silmaga 17. juulil 1981. aastal ja sõit kestis kesk- tuhanded.” „Kui Jumal meid elada laseb nägema, et Baltia raudtee oma miselt 5 tundi ja 15 minutit. Viimane „Balti ekspressi saabudes hak- ja kauba ning muud tallitused teenistusega tugewama jalge reisirong sõitis Tallinnast läbi Pärnu Riiga kas mürtsuma orkester. Kaelad Mitteametlikel andmetel võt- hõlbsamalt ja rutemalt edasi pääl seisab,” kirjutas Jannsen 20. veebruaril 1992. sirutati õieli, et üles leida õiget tis Tallinnas olümpialasi vastu lähwad, ega siis raudteede äär- kõigest viis aastat pärast raud- wagunit sportlastega. Esma- koguni kuni 60 000 õnnitlejat, ne ja ümberkaudne maa sääl tee avamist. Tänu laiarööpme- Praegu on Eestis 1229 kilomeetrit üld- joones pilk peatus walgepäisel kaitseministeeriumi orkester ja juures ometi kehwaks ega nälga lisele Balti raudteele hakkas kasutatavaid raudteid. Võrdluseks: Ees- Palusalul, kes aeglaselt, nagu tammeokstest vanikud jaama- ei peaks jääma?” kiiresti arenema Tallinna sa- tist pindalalt väiksemates Euroopa riiki- karupoeg, ronis alla waguni- hoonel; rahvamassi ja selle üle- dam, kuhu ehitati tolle aja kohta des on Taanis 2667, Šveitsis 3172, Hol- trepilt,” kirjeldas Päewalehe vat meeleolu võrreldi üldlaulu- Nii küsis 1875. aastal Eesti massiivne viljaelevaator. landis 3223 ja Belgias 3592 kilomeetrit reporter sportlaste vastuvõttu peo-aegse emotsiooniga. „Tule- Postimehe väljaandja Johann 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi raudteid. Tapal. „Kõiki olümpiasportlasi wad!” Rong saabub aeglaselt, Voldemar Jannsen, kes arutles, esimesel poolel toimus raud- dekoreeritakse lilledega. Weel peatub. Ja siis: esimesena wäljub millist kasu toob siinmail uudne teevõrgustiku suur areng. Balti käepigistust, terwitussõnu ja Palusalu ise!” Rööbastel tee ■ Balti raudtee. Nüüd, pea pool- raudtee oluline lõik oli 1877. küsimist, siis peab meeskond kodumaale oli seljataga. teist sajandit hiljem on Rail aastal avatud Tapa–Tartu raud- jälle asuma vagunisse teekonna Balticu tulekuga võimalik taas tee, mis kümne aasta jooksul sama arutelu pidada. pikenes Valgani ja siis ühendati 24. oktoobril 1870. aastal avati paari aastaga Pihkva–Riia raud- Paldiski–Tallinn–Narva–Gattšina teega. 1931. aastal valmis laia- lõigul liikluseks Eesti esimene rööpmeline raudtee Tartu ja raudtee. See kuupäev tähistabki Petseri vahel ning Eesti sada- Eesti raudtee sündi. Veel samal mad sai otseühenduse Venemaa aastal ühendati see lõik ka keskpiirkondade ja Ukrainaga. Peterburi–Varssavi raudteega. Ka enamik Eesti linnu said raud- „Ruttu seia, ruttu senna, ja seda teega ühendatud, nende aren- odawamalt, kui muidu iial wõi- damine oli sisse kirjutatud 1928. malik, se'ep see raudteede suur aastal Riigikogu vastu võetud raudteedevõrgu arendamise sea- Johann Voldemar Jannsen kasu on,” kirjeldas Jannsen Wikimedia Commons Foto: Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv Rahvusarhiivi Foto: raudtee tähtsust. dusesse. Nõukogude ajal lõppes siinse Raudtee viis enamikku raudteevõrgu arendus ja liiklus Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad: Eesti linnadesse rööbastel stagneerus. Tegelikult HARJU MAAKOND, SH TALLINN RAPLA MAAKOND, SH RAPLA VALD Kuid 19. sajandil olid paljud võib öelda, et Rail Baltic on Eestis esimene suurem raudtee- 29. augustil 2016, 14.00 Harju Maavalitsuses (Roosikrantsi 19. septembril 2016, 18.00 Rapla Riigimajas tema kaasaegsed raudteeliik- tn 12, Tallinn, III korruse saal) (Tallinna mnt 14, Rapla, I korruse saalis) projekt pärast 1928. aastat. luse arendamise suhtes skepti- MAARDU LINN JA JÕELÄHTME VALD RAIKKÜLA VALD lised. Ei usutud, et suurejoone- 29. augustil 2016, 18.00 Maardu Vaba Aja Keskuses 20. septembril 2016, 18.00 Raikküla Vabajakeskuses line projekt, mis osutus ka väga Olümpiasangarite (Keemikute 12b, Maardu linn) (Lipa küla) kulukaks, oleks lõpuks väärt vastuvõtt Balti jaamas RAE VALD JÄRVAKANDI VALD kogu tööd ja vaeva. „Kui Baltia Raudtee oli Eesti inimestele ka 30. augustil 2016, 18.00 Rae Kultuurikeskuses 21. septembril 2016, 18.00 Järvakandi Kultuurihallis raudtee ehituse nõu tõusis, wan- emotsionaalselt oluline – eriti (Aruküla tee 9, Jüri alevik, suures saalis) (Mai 1, Järvakandi alev) gutasiwad mitmed oma päid 1936. aasta 14. augustil. Sel päe- KIILI VALD KOHILA JA JUURU VALD ning ei arwanud asjast midagi val saabusid rongiga kodumaale 31. augustil 2016, 18.00 Kiili Gümnaasiumis 22. septembril 2016, 18.00 Kohila Gümnaasiumis saamad, sest et ehitusekulu suu- tagasi olümpiasangarid Berlii- (Kooli 2, Kiili alevik) (Kooli 1, Kohila alev) remaks pidasiwad, kui edes- nist. Olümpialased eesotsas SAKU VALD KEHTNA VALD pidist teenistust ja sissetulikut. kaks kulda võitnud Kristjan 1. septembril 2016, 18.00 Saku Valla Majas 23. septembril 2016, 18.00 Kehtna Kunstide Koolis (Lasteaia 5, Kehtna vald) Aga kuida on nüüd lugu? Wähe Palusaluga sõitsid läbi Valga, (Teaduse 1, Saku, II korruse suures saalis) aastaid on möödaläinud, aga Tartu ja Tapa Tallinnasse ning Rail Balticu edasiste arengute kohta leiate veel infot projekti kodulehelt www.railbaltic.info

RAIL BALTIC RAPLAMAA ERI SUVI 2016 12