Raikküla Valla Kohalike Maanteede Nimekirja Kinnitamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Märjamaa Nädalaleht 18
TÄNA LEHES: • Perepäeva ajakava. Lk 2 • Järvakandis tuleb tervise- Märjamaa mess. Lk 4 • Projekt pakub hooldajale leevendust ja hoolealusele tegevust. Lk 3 • Vana foto: Varbola või Vardi? Lk 5 • Ohtlike jäätmete kogumis- Nädalaleht ringi graafik. Lk 8 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 20 (936) 18. mai 2011 Hind 0,32 eurot Rapla Rotary klubi kinkis Märjamaa muusikakoolile uusi pille “See on alanud sajandi suursündmus Märja- liikumise algataja Paul Harris Fellow` teene- maal. Lõpetame heategevusprojekti, millega temedaliga. Selle sai ka Rein Unga, Märja- meie kool sai annetusena 20 uut pilli ja mit- maa muusika- ja kunstikooli mõtte asutaja. meid tarvikuid,” alustas Märjamaa muusi- Tänamisel oli abiliseks Rotary klubi kaudu ka- ja kunstikooli direktor Maiu Linnamägi Rapla ühisgümnaasiumis vahetusõpilaseks tänuõhtut kohalikus rahvamajas saalitäie olev Marina F. Eagen. Huvialakool omalt publiku ees. poolt palus saali ette kõik kohal olnud rota- 2009. aasta lõpul tegi Rapla Rotary klubi riaanid ja kinkis igaühele kooli märgi. tollane juht, Märjamaa mees Viktor Sartakov “Rotary klubide missioon on panna ettepaneku uuendada siinse muusikakooli õlg alla kogkonna tegemistele, sestap kaa- pilliparki. Kooliperega räägiti nende soovid rdistame valupunkte. Liikumise eesmärk ja vajadused läbi ja tänaseks on üle antud on toetada ühiskonna nõrgemaid liikmeid annetus kogumaksumusega 22 712 eurot. – lapsi ja vanureid, samuti kauneid kunste, Saadud instrumentide hulgas on pianiino, õpilasvahetust ja noorte õppimist kõrgkooli- akordion, flööte, saksofone jt puhkpille. Sa- des,” valgustas klubi juht Avo Kull liikumise muti saadi viiulipoognaid, huulikuid, troste, põhimõtteid. kokkupandavaid noodipulte, metronoom ja 2007. aastal ostis rapla Rotary klubi uued häälestaja. muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, Rotary Rapla klubi president Avo Kull tä- 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulas- nas, et pilliprojekti panustasid ka Märjamaa se. -
Valla Koduste Laste Jõulupidu
RAPLA VALLA LEHT AASTAST 1933 10. JAANUAR 2020 NR 1 (272) TASUTA STATISTIKA RAHVAARV: 13 138 PINDALA: 860 KM2 SUURIM ASULA: RAPLA LINN 5015 ELANIKUGA KÜLASID 83, ALEVIKKE 5 Valla koduste laste jõulupidu apla Kultuuri- keskuses peeti 16. detsembril valla koduste laste jõu- lupidu. Peole olid oodatud osalema valla lapsed, kes on sündinud enne 2019. aas- Rtat ja kes ei käi lasteaias. Suurde saali oli üles sea- tud jõulumaa, kus lapsed said teha mida iganes: mängida, supelda pallimeres, tantsida, valmistada koos vanemate- ga jõulukaarte, kaunistada pi- parkooke jne. Nagu jõulupeole kohane, saabus ka jõulumees, kes jagas kingitusi. Lapsed, kes ei saanud peost osa võtta, saavad oma kingipaki kätte tööpäevadel vallamaja kantseleist. Kingi- tusele saab järele tulla jaanua- ri lõpuni. Suur tänu Ridiradiralla ja Piilupardi mängutoa mees- konnale toreda jõulumaa üles- sättimise eest! FOTO:D SIIM SOLMAN RAPLA TEATAJA / JAANUAR 2020 / 2 Rahvastiku- 19. detsembri vallavolikogu istungil toimingud Otsustati koormata hoonestusõi- da tingimused paarismaja püstita- andmisega Reinu III lubjakivikar- isikut tõendava dokumendiga Rapla gusega MTÜ Raplamaa Jäätme- miseks. Planeeringuala hõlmab Lii- jääris kaevandamiseks. Vallavalitsuses või teenuskeskustes. kolisid kultuuri- käitluskeskus kasuks Rapla vallale va tn 2 maaüksust, mis piirneb Kuu- Muudeti Rapla valla kaasava eelar- Viidi läbi Rapla valla 2020. aasta eel- keskusse kuuluv Mäepere jäätmejaama kin- siku tee, Nurme tänava, Liiva täna- ve menetlemise korda: endale mee- arve esimene lugemine. nistu. va, Liiva tn 4a ja Nurme tn 4 maa- lepärase idee poolt saab hääletada Muudeti volikogu kultuuri- ja spordi- 3. jaanuarist alates saab rahvas- Algatati Rapla linnas Liiva tn 2 de- üksusega. elektrooniliselt valla kodulehel või komisjoni koosseisu, kinnitades ko- tikutoiminguid teha Rapla Kul- tailplaneering eesmärgiga sätesta- Nõustuti Vahi OÜ-le kaevandamisloa isiklikult, identifitseerides ennast misjoni liikmeks Agur Asperki. -
Aastani 2020
Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2011 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6. -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Aastani 2020
Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2011 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6. -
Põhjavee Kaitstus
6314 R APLA 1:50 000 EES T I GEOLOOGILINE BAAS KAAR T . PÕHJ AVEE KAIT S T US GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GROUNDWATER VULNERABILITY 5 0 5 0 5 2 3 3 R 4 4 5 5 5 a 5 5 24°30' 24°35' b 24°40' 24°45' 24°50' i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( iv i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 5 2 e 2 2 ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³2 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i re³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 5 ³ ( ( ( ( 2 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( 2 2 P u r i l a i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( 2³ i2( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( 2³ i( ³ i( ³2i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 59°5' Käbiküla Adila-Krimmi soo 2 LE GE ND 2 2 5 K õ n n 2 r u r a b a ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³2i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i(K ³e il( b a³ i( ³ i( ³ i( p³k i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ P³ urila³ ³ ³ ³ ³ ³ 59°5' 5 2 ³ ³ ³ K³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 2 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( i( i( i( A i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 2 i( i( i( i( i( i( i( i( 0 2 S 2 1 65 1. -
4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
4 buss sõiduplaan & liini kaart 4 Lipa Tee Vaata Veebilehe Režiimis 4 buss liinil (Lipa Tee) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Lipa Tee: 9:30 - 15:10 (2) Metsküla: 9:30 - 15:10 (3) Rapla Bussijaam: 10:18 - 15:55 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4 buss saabub. Suund: Lipa Tee 4 buss sõiduplaan 16 peatust Lipa Tee marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:30 - 15:10 teisipäev 9:30 - 15:10 Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla kolmapäev 9:30 - 15:10 Kesklinna neljapäev 9:30 - 15:10 18 Tallinna mnt, Rapla reede Ei sõida Tutimäe laupäev Ei sõida 50a Tallinna Maantee, Rapla pühapäev Ei sõida Suurearu Raela II Raela 4 buss info Suund: Lipa Tee Pitseri Peatust: 16 Reisi kestus: 20 min Raikküla Liini kokkuvõte: Rapla Bussijaam, Kesklinna, Tutimäe, Suurearu, Raela II, Raela, Pitseri, Raikküla, Liivaaugu Liivaaugu, Punakivi, Lipa, Lipa, Villema Tee, Keo Küla, Tõnumaa Tee, Lipa Tee Punakivi Lipa Lipa Villema Tee Keo Küla Tõnumaa Tee Lipa Tee Suund: Metsküla 4 buss sõiduplaan 17 peatust Metsküla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla kolmapäev Ei sõida Kesklinna neljapäev Ei sõida 18 Tallinna mnt, Rapla reede 9:30 - 15:10 Tutimäe laupäev Ei sõida 50a Tallinna Maantee, Rapla pühapäev Ei sõida Suurearu Raela II Raela 4 buss info Suund: Metsküla Pitseri Peatust: 17 Reisi kestus: 28 min Raikküla Liini kokkuvõte: Rapla Bussijaam, Kesklinna, Tutimäe, Suurearu, Raela II, Raela, Pitseri, -
Rail Baltica Raudteeinfrastruktuuri Hooldusdepoo Tehnilise Ja Ruumilise Vajaduse Eeluuring
Objekti aadress: Harju, Rapla ja Pärnu maakond, Eesti Tellija OÜ Rail Baltic Estonia Narva mnt 5, 10117 Talllinn Telefon: +372 686 7067; e-post: [email protected] Registrikood: 12734109 Projekteerija AS Eesti Raudtee Toompuiestee 35, 15073 Tallinn, Harju maakond Telefon: +372 615 8610; e-post: [email protected] Registrikood: 11575838 Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Projekti staadium: Eeluuring Kuupäev 12.03.2018 Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring Kuupäev: 12.03.2018 Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring Versioon 4 Kuupäev 12.03.2018 Koostanud: Anvar Salomets, Andrus Noor, Kertu Arumetsa, Peeter Skepast, Piret Kikkas, Maria Oravas, Raimo Pajula, Kristiina Nauts Kontrollinud: Vaiko Eggert Kooskõlastanud: Vaiko Eggert AS Eesti Raudtee Skepast&Puhkim OÜ Toompuiestee 35 Laki 34 15073 Tallinn 12915 Tallinn Registrikood 11575838 Registrikood 11255795 tel +372 615 8610 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] e-mail [email protected] www.evr.ee www.skpk.ee 2 / 98 Kuupäev: 12.03.2018 Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri Seletuskiri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring Sisukord LÜHENDID JA DEFINITSIOONID ....................................................................................... 7 1. Üldosa .......................................................................................................................... 8 1.1. Projekti ülesehitus ....................................................................................................... -
130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’. -
Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. -
Aastani 2020
Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6. -
Rapla Maakond Inventariseerimine
Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.