Kaitse Alt Välja Arvamise Määruse Seletuskiri

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kaitse Alt Välja Arvamise Määruse Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamineˮ on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Jõgeva maakonnas kuus uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi; Tartu maakonnas viis uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv ning Viljandi maakonnas üks uuendamata kaitsekorraga kaitseala – Närska botaaniline mikrokaitseala, kuna nende kaitsmine riikliku kaitsealana ei ole otstarbekas. Samas tunnistatakse kehtetuks otsused, millega võeti kaitsealad kaitse alla. Alade looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse aladel kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kaidi Erik (tel 5666 4780, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite-vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, kaitse alt välja arvamise põhjendus Määruses käsitletud uuendamata kaitsekorraga kaitsealad on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel võeti kõik seni kaitse all olnud objektid riikliku kaitse alla. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 91 lõikele 1 jäävad enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni nimetatud seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni. LKS § 10 lõike 1 kohaselt võtab ala kaitsealana kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Kehtetuks tunnistatakse kõik kaitseala kaitse alla võtmist puudutava otsuse vastavad osad. Vastavalt LKS § 13 lõikele 1 kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. LKS § 7 kohaselt on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus või kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks. Lisaks kaitse alla võtmise eeldustele tuleb LKS § 8 lõike 4 kohaselt kaitse alla võtmise menetluse algatamise otsuse tegemisel hinnata ka kaitse alla võtmise otstarbekust. Arvestades LKS § 8 lõiget 4, võib jätta loodusobjekti kaitse alla võtmata või loobuda objekti kaitsest, kui see ei ole otstarbekas. Otstarbekuse korral hinnatakse eelkõige seda, kas on olemas alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid loodusobjekti ohustavaid tegureid vähendada või vältida, ning seda, kas kaitse on vajalik, arvestades selle väärtuse seisundit. Otstarbekuse hindamisel lähtutakse LKS §-s 2 esitatud põhimõtetest ja arvestades §-s 1 nimetatud eesmärke, st loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, sealjuures tuleb iga kord kaaluda alternatiive. Looduse säilitamise seisukohast olulisteks loetakse neid alasid, kus asuvad liikide elupaigad ja/või elupaikade osad, mis pole veel piisavalt kaitstud (soodsa seisundi saavutamiseks vajalik), mistõttu võib tõenäoliselt väita, et liigi pikaajaline säilimine levialal ei ole tagatud. Kaitse alla võtmise otsustamisel tuleb arvestada ka LKS §-s 48 esitatud nõudeid, mille kohaselt tagatakse liigi soodne seisund I kaitsekategooria liikide korral kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitsmisega kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramise kaudu. II kaitsekategooria liikide puhul tuleb kaitse alla võtta 50% leiukohtadest ja III kaitsekategooria liikide puhul 10% leiukohtadest. Kui LKS §-s 48 sätestatud nõue on täidetud, kaitstakse kaitsealadelt, hoiualadelt ja püsielupaikadest väljajäävaid kaitsealuseid liike LKS § 55 kohaste isendikaitse sätete abil. Nende kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Keelatud on looduslikult leiduvate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keelatud on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Keelatud on ka III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Elupaikade korral hinnatakse eelkõige seda, kas ala kaitse on vajalik elupaikade soodsa seisundi saavutamiseks või selle hoidmiseks. Alternatiivide kaalumise all peetakse silmas eelkõige seda, kas kaitse alla võtmise asemel on olemas muid inimeste õigusi ja vabadusi vähem piiravaid ja samas tõhusamaid meetmeid, mida saaks rakendada eesmärkide täitmiseks. 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele ja kaitse alla võtmise otstarbekus Alljärgnevalt on hinnatud loetletud alade vastavust kaitse alla võtmise eeldustele ja hinnatud nende riikliku kaitse jätkamise otstarbekust. 2.1.1. Kebjamägi ehk Kabjamägi (KLO1000489) asub Põltsamaa vallas Kalana külas. Ala on kaitse alla võetud Jõgeva Rajooni TSN TK 17. juuni 1964. a otsuse nr 94 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 1 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitse objektidˮ punktiga 42 „Kebjamägiˮ ning Jõgeva Rajooni TSN TK 17. juuli 1968. a otsuse nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 1 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektidˮ lõigu C „Maastiku üksikelemendidˮ punktiga 5 „Kebjamägiˮ. Kebjamägi (joonis 1) on loode-kagusuunaline oos koos sellega liitunud küngastega, mille maksimaalne suhteline kõrgus ulatub 4,5 meetrini, seega ei ole tegemist mõõtmetelt erakordse loodusobjektiga. Kaitsealustest liikidest on Kebjamäele inventeeritud III kaitsekategooriasse kuuluva laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) väheesinduslik leiukoht. Kebjamäel on mõningane kultuurilooline tähtsus, sest see on seotud Kalevipoja lugudega. Tegemist on ka ammuse jaanitulede ja rahvapidude paigaga. Pärandkultuuri objektidest leidub alal lubjaahi, kiigeplats ja kruusakarjäär (kruusaauk). Kebjamägi koosneb põimkihilistest kruusadest ja liivadest, mistõttu võib ka tulevikus ala ohustada kaevandamine. Joonis 1. Kebjamäe asukoht (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) Hetkel kehtiva endise Pajusi valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kebjamägi puhkeotstarbelise maa piirkonda, olles märgitud ka kaitse- ja hoiumetsana. Menetluses oleva Põltsamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kebjamägi rohevõrgustiku alale, kus tegevusi, sh kaevandamist kavandades, tuleb arvestada rohevõrgustiku toimimisega. Kebjamäe looduskaitse alt väljaarvamine ei vähenda ala puhkemajanduslikku väärtust. Kuna Kebjamäel ehk Kabjamäel puudub looduskaitseline väärtus riiklikul tasemel, on põhjendatud arvata Kebjamägi kaitsealana riikliku kaitse alt välja. 2.1.2. Kassinurme linnamägi (KLO1000484) asub Jõgeva vallas Patjala külas. Ala on kaitse alla võetud Jõgeva Rajooni TSN TK 17. juuni 1964. a otsuse nr 94 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitse objektidˮ punktiga 11 „Kassinurme linnamägiˮ ning Jõgeva Rajooni TSN TK 17. juuli 1968. a otsuse nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektidˮ lõigu D „Maastiku üksikelemendidˮ punktiga 1 „Kassinurme linnamägiˮ. Kassinurme linnamägi (joonis 2) on Kalevipoja sängi tüüpi linnus põhja-lõuna-suunalisel 7-10 m kõrgusel seljakul Kassinurme küla lähedal. Kassinurme linnamägi on võetud muinsuskaitse alla ja kantud arheoloogiamälestisena kultuurimälestiste riiklikusse registrisse (9233). Objektil on ka kultuurilooline väärtus, kuna see on seotud rohkete Kalevipoja muistendite ja rahvapärimustega. Keskkonnaregistri andmetel ei asu Kassinurme linnamäel (pindala 1,2 ha) kaitsealuste liikide leiukohti. Joonis 1. Kassinurme linnamäe asukoht (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) Eesti
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Teataja Märts 2019 1.Indd
    JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 4 (29), 14. märts 2019 Tänavuse Oskar Lutsu huumoripreemia Tallinnas läks liinile saab Urmas Lennuk Alo Tramm 22. veebruaril saadeti Tallinnas mõte,“ rääkis Olgo. Oskar Lutsu huumoripreemia liinile Alo Mattiiseni järgi ni- Andres Vään tunnustas nii žürii otsustas 20. veebruaril Pa- metatud tramm Alo. Pidulikul Jõgeva vallavanemat Aare lamusel toimunud koosolekul, et sündmusel osalesid Alo Mattii- Olgot, kui ka ajakirjanikku kõnealuse preemia tänavuseks seni lähedased ning sõbrad, Jõ- Jaan-Ivo Lukast, kes paralleel- laureaadiks saab Rakvere teatri geva vallavanem Aare Olgo, Tal- selt tegid ettepaneku nimetada dramaturg-lavastaja Urmas Len- linna abilinnapea Aivar Riisalu, muusikatramm Alo Mattiiseni nuk. Üks tema silmapaistvamaid saavutusi möödunud aastal oli kesklinna vanem Vladimir Svet järgi Aloks. „Trammis oleval Oskar Lutsu loomingust inspi- ja Tallinna Linnatranspordi AS-i tahvlil saab Alost lugeda nii ees- reeritud lavaloo „Paunvere pois- trammiliiklusteenistuse direktor ti, vene kui ka inglise keeles. Nii te igavene kevade“ kirjutamine Andres Vään. Tramm liikus de- jõuab tema lugu üle maalima,“ ja lavastamine Rakvere teatris. poost Kadriorgu ja tagasi. Kõigil ütles Vään. Tegemist on väga lutsuliku teo- huvilistel oli võimalus trammi- Alo Mattiiseni õde Ade Hint- sega, kus ühendatud võrratu peatustes peale tulla ning väl- sov tänas nii idee algatajaid kui huumor ja sügav elutunnetus. juda. Kogu reisi vältel kõlasid ka Jõgeva elanikke, kes pole Hea intelligentne huumor on Jõgeva muusikakooli tütarlas- Alo unustanud. Õde tundis hea- iseloomulik ka paljudele teiste- tekoori esituses Alo Mattiiseni meelt, et tramm saadeti liinile le Lennuki kirjutatud tekstidele. lood. Neidusid juhendas muusi- just Eesti Vabariigi sünnipäeva Urmas Lennukist saab pika tra- ditsiooniga preemia 31.
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • Roheline Kooliõu- Atraktiivne Õpikeskkond
    LAIUSE PÕHIKOOL ÕPILASPROJEKT ROHELINE KOOLIÕU- ATRAKTIIVNE ÕPIKESKKOND LAIUSE AUGUST 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Laiuse Põhikooli üldiseloomustus lk. 4 3. Projekti läbiviijad lk. 5 4. Projekti eesmärgid lk. 6 5. Projekti kirjeldus lk. 7 6. Õpime õues lk. 12 7. Õppetundide kirjeldused lk. 12 LISAD Lisa 1 – Kooli maa-ala eskiisprojekt Lisa 2 – Dendropargi eskiisprojekt koos seletuskirjaga koostanud kooli vilistlane Anne-Ly Hunt Lisa 3 – Laste nägemus kooli ümbrusest ( 6 pilti) 2 I. SISSEJUHATUS Laiuse on läbi aegade olnud rikkalike haridus-ja kultuuritraditsioonidega. Laiuse kooli 320 aasta vanuse. ajaloo jooksul on siinmail alati tähtsaks peetud õpilaste igakülgset haridust ja kasvatust. Meie püüe on muuta kool ümbruskonna haridus-ja kultuurikeskuseks. Majal on korralik võimla, jõusaal, õdus aula ja hea sisustusega arvutiklass. Hetkel on koolis 96 õpilast. Oleme rahul saavutustega õppetöös, spordis ja klassivälises tegevuses. Kogenud ja erudeeritud pedagoogide juhendamisel otsitakse uusi võimalusi ja vahendeid laste igakülgseks arendamiseks Üheks variandiks paljude hulgas on osalemine projektis “Roheline kooliõu”. Meie kooli asukoht ja tema kaunis ümbrus loovad selleks ka head eeltingimused. Hästi läbimõeldud planeeringud ning juba teostatud tööd kooli territooriumil on hea alus õues õppe võimalustele. Eriti kevadeti on õpilased õues õppimisest vaimustuses. Projekt “Roheline kooliõu” on väljakutse kogu koolile – nii õpetajatele kui ka õpilastele. 3 II. LAIUSE PÕHIKOOLI ÜLDISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED Laiuse Põhikool asub Laiuse voore küljel. Käesoleval õppeaastal õpib meie koolis 96 õpilast 7 klassikomplektis. Koolihoone on valminud 1976. aastal. Vana kultuurimaja amortiseerumisel ehitati 1999. aastal koolimajale juurdeehitis, kus asuvad külaraamatukogu ja ruumid kultuuritööks. 2000. aastal õnnestus kogu hoone renoveerida ja sellega said Laiuse lapsed head õpivõimalused. Koolil on täismõõtmetega staadion ja teised välised spordiväljakud.
    [Show full text]
  • 283 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    283 buss sõiduplaan & liini kaart 283 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 283 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 14:30 (2) Tartu Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 283 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 283 buss saabub. Suund: Rakvere 283 buss sõiduplaan 34 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:30 teisipäev 14:30 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 14:30 Lähte neljapäev 14:30 Puhtaleiva reede 14:30 laupäev 14:30 Äksi Kirik pühapäev 14:30 Tabivere Mullavere Nava 283 buss info Suund: Rakvere Lepiku Peatust: 34 Reisi kestus: 125 min Pikkjärve Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Lepiku, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Kaarepere Painküla, Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Kaera, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Tooma, Vägeva, Kassinurme Rakke, Ebavere, Kaarma, Väike-Maarja, Aburi, Assamalla, Levala, Tõrma Kalmistu, Pauluse Kalevi Kalmistu, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Kaera Paduvere Vaimastvere Kärde Tooma Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Ebavere Kaarma Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Assamalla 1 Munakivi Tänav, Estonia Levala Tõrma Kalmistu Pauluse Kalmistu Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 283 buss sõiduplaan 36 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:05 teisipäev 8:05 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Järveotsa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2009-2018
    Mustallika looduskaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 4 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................... 6 1.3. HUVIGRUPID ........................................................................................................................................................ 8 1.4. KAITSEKORD ....................................................................................................................................................... 8 1.5. UURITUS .............................................................................................................................................................. 9 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................................................. 9 1.5.2. Riiklik seire .................................................................................................................................................. 9 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................................. 10 2. KAITSE
    [Show full text]