DOCSLIB.ORG

Jõgeva Valla Teataja Märts 2019 1.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jõgeva Valla Teataja Märts 2019 1.Indd JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 4 (29), 14. märts 2019 Tänavuse Oskar Lutsu huumoripreemia Tallinnas läks liinile saab Urmas Lennuk Alo Tramm 22. veebruaril saadeti Tallinnas mõte,“ rääkis Olgo. Oskar Lutsu huumoripreemia liinile Alo Mattiiseni järgi ni- Andres Vään tunnustas nii žürii otsustas 20. veebruaril Pa- metatud tramm Alo. Pidulikul Jõgeva vallavanemat Aare lamusel toimunud koosolekul, et sündmusel osalesid Alo Mattii- Olgot, kui ka ajakirjanikku kõnealuse preemia tänavuseks seni lähedased ning sõbrad, Jõ- Jaan-Ivo Lukast, kes paralleel- laureaadiks saab Rakvere teatri geva vallavanem Aare Olgo, Tal- selt tegid ettepaneku nimetada dramaturg-lavastaja Urmas Len- linna abilinnapea Aivar Riisalu, muusikatramm Alo Mattiiseni nuk. Üks tema silmapaistvamaid saavutusi möödunud aastal oli kesklinna vanem Vladimir Svet järgi Aloks. „Trammis oleval Oskar Lutsu loomingust inspi- ja Tallinna Linnatranspordi AS-i tahvlil saab Alost lugeda nii ees- reeritud lavaloo „Paunvere pois- trammiliiklusteenistuse direktor ti, vene kui ka inglise keeles. Nii te igavene kevade“ kirjutamine Andres Vään. Tramm liikus de- jõuab tema lugu üle maalima,“ ja lavastamine Rakvere teatris. poost Kadriorgu ja tagasi. Kõigil ütles Vään. Tegemist on väga lutsuliku teo- huvilistel oli võimalus trammi- Alo Mattiiseni õde Ade Hint- sega, kus ühendatud võrratu peatustes peale tulla ning väl- sov tänas nii idee algatajaid kui huumor ja sügav elutunnetus. juda. Kogu reisi vältel kõlasid ka Jõgeva elanikke, kes pole Hea intelligentne huumor on Jõgeva muusikakooli tütarlas- Alo unustanud. Õde tundis hea- iseloomulik ka paljudele teiste- tekoori esituses Alo Mattiiseni meelt, et tramm saadeti liinile le Lennuki kirjutatud tekstidele. lood. Neidusid juhendas muusi- just Eesti Vabariigi sünnipäeva Urmas Lennukist saab pika tra- ditsiooniga preemia 31. laureaat kakooli direktor Merike Katt. eel. „Loodan, et see tramm mõ- ja vastu võtab ta selle 7. aprillil Tallinna abilinnapea Aivar jutab ka Tallinna õpilasi, kes kell 14 Palamuse rahvamajas. Riisalu sõnas trammi liinile saavad nüüd teada Alost ja tema Et huumorisõbrad natuke pa- saatmisel, et Alo on meie uue loomingust,“ märkis Ade Hint- remini teaksid, kellega nad 7. tulemise suuremaid sümbo- sov. aprillil Palamusel kohtuvad, sai leid ning vabaduse vundament. Trammi paigaldatud teabe- Urmas Lennukit e-posti teel in- Riisalu rõhutas, et vabadus ei aknalt võib lugeda: „Mõistmaks tervjueeritud. ole iseenesest mõistetav, vaid Alo Mattiiseni (1961–1996) Urmas Lennuk (47) on kas- selle säilitamiseks tuleb vaeva suurust, peab tundma maad ja vanud ja keskkooli lõpetanud näha. Kesklinna vanem Vladimir rahvast, kelle poeg ta oli. Eesti Tamsalus. Et tema vanemad Svet nentis, et Alo looming tu- on väike riik, mille vabadus- on pärit Setomaalt, peab ta letab meelde, et tänane vabadus püüdeid on läbi ajaloo maha end välis-setoks. Küsimuse- Kui möödunud aasta detsembris Palamusel kihelkonnakoolimuuseumi uut peamaja pole niisama tulnud. „Veretult, surutud. Vägivalla ees on siinne le, kas kirjutamisanne ja huu- avati, oli tseremoonia läbiviimisel oma roll ka Urmas Lennukil. FOTO: RIINA MÄGI morisoon avaldusid tal juba lauluga välja võideldud vabadus rahvas pidanud sageli alla van- koolipõlves, vastas Lennuk: „Loomulikult aitab teatrikool „Ma ei saa aru, miks peaksid teema selgub siis, kui on teada on Alo teene,“ lausus Vladimir duma, ent laulukeeles on leitud „Huumorisoonest mul enne Lut- kaasa sellele, et tajuda teksti elulähedus ja ladusus kirjandus- seda mängima hakkava trupi Svet. võimalus oma lootusi ja unistusi su preemiat eriti aimu ei olnud. teatri vajadustest ning vahendi- liku või teatriteksti retseptsioo- koosseis. Jõgeva vallavanem Aare Olgo maailmale kuulutada.“ Olen ikka oma asju püüdnud test lähtuvalt. Mul on elus väga nis taunitavad olema? Õnneks „Seda tean kindlalt, et see tu- rääkis, et seekord oli Tallinnas- Tallinna Linnatranspordi ASi- tõsiselt teha. Aga nüüd siis sel- vedanud, et mind suhteliselt õi- olen juba piisavalt paksu naha- leb eesti klassika ainetel. Mitte se tulek eriti rõõmus ja helge. le on nimeliste trammide liini- gus, et natuke viltu on läinud... gel hetkel hakati mingis suunas ga, et sellisest suhtumisest mit- küll vist Lutsu, vaid pigem Ris- „Bussisõidul laulsid Jõgeva le saatmine pikem traditsioon. Kirjutamist hakkasin armastama kantseldama. Selle eest tänud te välja teha. Oskari loomingus tikivi või Gailiti põhjal. Möödu- muusikakooli tütarlapsed – ja Alates läinud aasta septembrist küll juba põhikoolis. Aga nüüd vennale ja Ingo Normetile, kes võluvad mind alati need kohad, nud sajandi esimese poole eesti kenasti laulsid,“ kiitis vallava- sõidavad Tallinnas Neeme Järvi, on see muutunud pigem needu- oli mu juhendaja lavakoolis. kus ta mängib sama piiriga, mis kirjandus on mul õnneks ka ilma seks. Kui normaalsed inimesed Edasised valikud olen suutnud mulle meeldib. Näiteks „Paun- raamatukoguta alati kaasas. La- nem. Vallavanemal on isiklikud Anne Veski, ansambel Smilersi magavad hommikuti, siis mina juba teiste inimeste toel teha. vere poiste igavene kevade“ sai vastajana tahaksingi lavastada mälestused Alo Mattiisenist. ja lõõtsamaestro Heino Tartese tõusen üles ja hakkan kirjutama. Aga ega ma ei teagi eriti, kes impulsi just Kiire traagikast, kus ainult eesti asju. Selles suhtes „Olime Aloga üleaedsed, nägin, järgi nimetatud trammid. Lisaks Ja lahti ka enam sellest lollakast ma olen – kirjanik või lavasta- ta Tootsi ja Teele pulmarongi oo- tahan olla eestlane lõpuni,“ kin- kui ta aias oma esimesi sam- muusikatrammidele, sõidab Tal- harjumusest ei saa.“ ja? Eestis ei tee teatrikriitikki dates seamoldi teibaga tümitab nitas Lennuk. me tegi. Mina, pisut vanemana linnas kuus retrotrammi, mis Enne, kui Lennuk 1996. enamasti tekstil ja lavastusel va- ja üldse aru ei saa, kuidas see Uudise Oskar Lutsu huu- andsin talle ka nõu, küll mitte saanud nime Eestile oluliste aastal Eesti Muusikaakadee- het. See piir ongi tegelikult väga kõik nii läks! See oli nii habras moripreemia saamisest võttis muusikavallas,“ muigas vallava- riigimeeste ja sõjaväelaste jär- mia kõrgemas lavakunstikoolis õhuke, välja paistab see ainult ja valus kirjeldus Lutsul, et oleks ta vastu kahetiste tunnetega. nem. Aare Olgo rääkis, et kui ta gi. 20 kaasaegset CAF trammi lavastajaharidust omandama proovides,“ tõdes Lennuk. tahtnud koos Kiirega nutta,“ Ühest küljest väikese segaduse- Alo õele helistas ja rääkis ideest kannavad populaarseid naiseni- hakkas, oli ta tudeerinud mõn- Ta on kirjutanud 32 näite- tunnistas Lennuk. ga hinges, sest, nagu eespoolgi tramm Alo auks nimetada, võt- mesid. da aega eesti keelt ja kirjandust mängu ja 33 dramatiseeringut. öeldud, on ta oma teatritekste tis see õe sõnatuks. „Ade mõtles JVT (Tallinna Pedagoogilises Insti- Kui hästi läheb, saab sel kevadel Teised juba saanud loonud täie tõsidusega. tuudis) ning olnud kultuurimaja 66 teatriteksti täis. See pole küll Ta on kätt proovinud ka stse- „Oleks see „Eesti külatraa- paar tundi ja ütles, et see on hea kunstiline juht ja kooliõpetaja. veel metsalise arv, aga drama- naristina. Näiteks on ta kirjuta- giku“ auhind, oleksin kindlasti Teatriteele tõukas teda vanem turgias üsna sinna lähedale. nud paar hooaega „Pehmeid ja rohkem omas elemendis ja mõt- vend. „Võib öelda, et minu näol karvaseid“ – koos Gert Kiileri, leksin, et nüüd võib küll rahus „Töötasin Tallinnas venna on tegu on grafomaaniga. Mis Toomas Kalli ja Villu Kanguriga, surra,“ ütles Urmas Lennuk. haljastusfirmas ning tegelesin aga naljategemisse puutub, siis kes kõik on Lutsu preemia juba Samas oli ta uudist kuuldes aednikutöö ja õhtuti ka alkoho- pole ma seda kunagi teadlikult saanud. Siis veel paari aasta muidugi rõõmus, sest inimesele lismiga. Vend arvas, et õhtune eesmärgiks seadnud. Olen oma jagu „Õnne 13“ ja kümme hoo- ja loomale ikka meeldib pai saa- alkoholism pole eriti perspektii- tekstides ja lavastustes taot- aega „Naabriplikat“. da. „Ma tean, et minu emale see vikas ala ja konkurents on ka sel lenud võtet, kus traagilise ja „Seriaali kirjutamine tähen- uudis kindlasti meeldib,“ ütles alal päris tugev, ning tõi mulle koomilise vahendi piir muutuks das kunagi stsenaristile raha Urmas Lennuk. „Ja mis saab olla kuulutuse, kus otsiti inimesi, kes nii hapraks, et inimene ei teaks ja võimalust kiiresti proovida suurem tänu, kui see, et mõtled tahaks lavastajaks õppida. Sealt enam kindlalt, kas ta peab nut- mõningaid vahendeid, millega oma emale sellistel hetkedel. see algas. Teater on tegelikult ma või naerma. See on see hetk, teatris katsetama ei saa minna. Aga samamoodi on „süüdi“ ka hulga sisukam, kui alkoholism. kui inimene hakkab sunniviisili- Nüüd on olud muidugi kitsa- mu kaasa Liisa, minu tütar Kadi Aga nõuab ka palju tööd ja ene- selt mõtlema. Kui nüüd selgub, maks läinud ja pole sealt enam Leen ja kõik need inimesed, kes seületamist ning alkoholismist et jäin Lutsu preemia žüriile kumbagi loota,“ märkis Lennuk. pole mulle käega löönud. Ka Os- loobumist,“ meenutas Lennuk. silma, siis järelikult on viimasel Järgmise tööna kirjutab ta karil oli oma toetajaskond, tänu ajal midagi „vussi läinud“,“ ar- Juhan Jaigi elulõppu käsitleva kellele ta „Kevade“ I osa üldse Vahe väga õhuke vas Lennuk. näidendi „Jutuvestja lahkumi- inimesteni jõudis. Täname oma Ta õppis küll lavastajaks, aga Oskar Luts on tema jaoks ne“ ja toob selle koos MTÜ Müü- mõttes kõiki neid inimesi. Ilma nüüd on vähemalt niisama palju väga traagiline kirjanik. Ja ime- dud Naer seltskonnaga ka lavale nendeta poleks ka meid selliste- Alo trammi liinile saatmisel kõlasid
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Järveotsa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2009-2018
    Mustallika looduskaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 4 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................... 6 1.3. HUVIGRUPID ........................................................................................................................................................ 8 1.4. KAITSEKORD ....................................................................................................................................................... 8 1.5. UURITUS .............................................................................................................................................................. 9 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................................................. 9 1.5.2. Riiklik seire .................................................................................................................................................. 9 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................................. 10 2. KAITSE
    [Show full text]
  • Kaitse Alt Välja Arvamise Määruse Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamineˮ on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Jõgeva maakonnas kuus uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi; Tartu maakonnas viis uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv ning Viljandi maakonnas üks uuendamata kaitsekorraga kaitseala – Närska botaaniline mikrokaitseala, kuna nende kaitsmine riikliku kaitsealana ei ole otstarbekas. Samas tunnistatakse kehtetuks otsused, millega võeti kaitsealad kaitse alla. Alade looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse aladel kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kaidi Erik (tel 5666 4780, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti
    [Show full text]
  • Valdade Nimeküsimus 1930. Aastate Vallareformis Madli-Johanna Maidla
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Valdade nimeküsimus 1930. aastate vallareformis Madli-Johanna Maidla Juhendaja: PhD Taavi Pae Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2016 Valdade nimeküsimus 1930. aastate vallareformis Abstrakt Kohanimed muutuvad ja muganduvad ajaloo keerdkäikudes ning nii on see olnud ka Eestis. Iseseisvunud Eesti vallanimed pärinesid suures osas baltisakslastest mõisnike nimedest ning olid seetõttu võõrapärased. Tugevalt rahvusluse küsimustest õhutatuna asuti nimesid eestistama. Nimemuutus kujunes paljude osapoolte, mõjutavate faktorite ja päevapoliitika tõttu aeganõudvaks protsessiks, mis vältas tõusude ja mõõnadega terve kümnendi. Lõpptulemuseni jõuti 1938. aastal vallareformi kinnitamisega, kui kõik uued loodud vallad said endale põhjalikult läbikaalutud ja eestipärase nime. Märksõnad: vallanimed, vallareform, kohanimed, Eesti Rahvusluse Ühing, Kohanimede Nõukogu, Akadeemiline Emakeele Selts CERCS kood: H370 – Onomastika H280 – Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast The question of parish names in 1930s parish reforms Abstract Place names change and adapt in time and history and it has also been so in Estonia. When Estonia gained independence in the beginning of 20th century, most parish names originated from the names of Baltic German manor owners. This is why the names were found to be foreign and not suitable for a newborn nation state. Place-naming process
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 9 Jõgeva, JAH1000214 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jõgeva Jahimeeste Ühing 1.2. Registrikood 80016676 1.3. Aadress Kurista pk 30, Jõgeva vald, 48413 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Urmas Välba 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 53405114 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Urmas Välba Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused
    [Show full text]
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Maa-Amet Korraldab Kooskõlas Riigivaraseadusega Ja Keskkonnaministri 28.04.2010 Määrusega Nr 14
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" ning tulenevalt keskkonnaministri 17.06.2010 käskkirjaga nr 870 langetatud riigivara müügi otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müügi avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 13.07.2010 kella 10:30 -ni : 1. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Atsalama küla Soopealse kinnisasi (49802:002:0257; 45,55 ha; (M)) alghind 546 600.-, tagatisraha 54 600.-; 2. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Pagari küla Turba kinnisasi (49802:001:0209; 13,2 ha; (M)) alghind 198 000.-, tagatisraha 19 800.-; 3. Ida-Viru maakond Toila vald Konju küla Teese kinnisasi (80201:002:0459; 12,33 ha; (M)) alghind 184 900.-, tagatisraha 18 400.-; 4. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Ottotoa kinnisasi (85101:003:0188; 3,44 ha; (M)) alghind 55 000.-, tagatisraha 5 500.-; 5. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Kalmu kinnisasi (85101:002:0090; 1,0258 ha; (M)) alghind 30 700.-, tagatisraha 3 000.-; 6. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Nõmme kinnisasi (85101:002:0086; 6,82 ha; (M)) alghind 109 100.-, tagatisraha 10 900.-; 7. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Vaba kinnisasi (85101:002:0084; 5,75 ha; (M)) alghind 103 500.-, tagatisraha 10 300.-; 8. Ida-Viru maakond Vaivara vald Arumäe küla Lao kinnisasi (85101:002:0083; 16,71 ha; (M)) alghind 267 300.-, tagatisraha 26 700.-; 9. Jõgeva maakond Jõgeva vald Painküla küla Triisa kinnisasi (24802:006:0005; 15,94 ha; (M)) alghind 239 100.-, tagatisraha 23 900.-; 10.
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Arengukava
    Lisa Jõgeva Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusele nr 13 JÕGEVA VALLAVOLIKOGU JÕGEVA VALLAVALITSUS JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA JÕGEVA 2014 Jõgeva valla arengukava SISUKORD Arengukava jooniste ja tabelite loetelu ..................................................................... 4 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 6 PÕHIMÕISTED .......................................................................................................... 6 1. TERRITOORIUM JA RAHVASTIK ................................................................... 7 1.1 Asend ja looduskeskkond ................................................................................. 7 1.2 Rahvastik .......................................................................................................... 10 1.3 Asustusstruktuur ............................................................................................. 14 2. VALLA OLUKORRA ÜLEVAADE JA HINNANG ......................................... 15 2.1 Valla juhtimine ................................................................................................ 15 2.1.1 Vallavolikogu ja -valitsus........................................................................... 15 2.1.2 Omavalitsuse asutused ............................................................................... 16 2.1.3 Valla eelarve ............................................................................................... 17 2.1.4 Koostöö ja välissuhtlus ..............................................................................
    [Show full text]
  • Nr 1 Lisa Valla Teede Nimed 2017
    Lisa Jõgeva Vallavalitsuse 09.01.2017 määrusele nr 1 Jõgeva valla kohalike teede nimed Jrk nr Tee number Tee nimi Tee uus nimi 1 2480001 Viruvere tee Halliku tee 2 2480002 Kurista tee Kurista tee 3 2480003 Kurista-Mõisamaa-Liivoja Kurista-Liivoja tee 4 2480004 Mõisamaa tee Mõisamaa tee 5 2480005 Autobaasi tagune Autobaasi-Tootsase tee 6 2480006 Mastitagune tee Mastitagune tee 7 2480007 Veehaarde tee Veehaarde tee 8 2480008 Liivoja-Viadukti tee Liivoja-Viadukti tee 9 2480009 Roosiaia harutee Liivoja tee 10 2480010 Jõgeva alevik-Saare Saare tee 11 2480011 Jõgeva alevik-Kõssi Kõssi tee 12 2480012 Võduvere küla tee Kaasikutaguse tee 13 2480013 ELLAKVERE-Juki Ellakvere-Juki tee 14 2480014 Võidu elamute tee Põllumetsa tee 15 2480015 Võidu Kossali Tooba tee 16 2480016 Võidu-Ellakvere harutee Altvälja-Kubja tee 17 2480017 Jõgeva - Ellakvere Jõgeva-Kalevi tee 18 2480018 Patjala-Mägede Patjala-Mägede tee 19 2480019 Ellakvere-Polli Ägliku-Polli tee 20 2480020 Patjala -Ellakvere Patjala -Ellakvere tee 21 2480021 Kalevi-Poll Kalevi-Polli tee 22 2480022 Kolluka-Patjala-Kassinurme Kolluka-Kassinurme tee 23 2480023 Kassinurme - Stamm Kassinurme - Stammi tee 24 2480024 Kassinurme - Udriku Kassinurme - Udriku tee 25 2480025 Kassinurme-Nurga Kassinurme-Nurga tee 26 2480026 Kassinurme tee Nurme tee 27 2480027 Painküla tee Painküla tee 28 2480028 Tehase sissesõidu tee Tehase tee 29 2480029 Tehase sissesõidu harutee Tehase põik 30 2480030 Rajapuu tee Rajapuu tee 31 2480031 Viruvere küla tee Viruvere tee 32 2480032 Suvila tee Suvila tee 33 2480033 Kaera tee
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Palamuse Kiriku Ja Kihelkonna Kroonika
    Palamuse 0. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum PALAMUSE KIRIKU JA KIHELKONNA KROONIKA TARTU 1997 Palamuse kiriku ja kihelkonna kroonika. Tartu 1997. Kaanekujunduses kasutatud Palamuse kiriku foto auto: Toomas Sula/ Eesti Loodusfoto. Tõlkinud: Aado Altmets ja Leane Morits Kommenteerinud ja registrid koostanud: Leane Morits Retsenseerinud: mag. hist. Andres Andresen Teaduslik juhendaja: prof. Aadu Must Fotod: 1, 7, 8, 12, 14, 15 - Palamuse muuseumi kogudest 2, 3, 9, 11, 13 - reproduktsioonid raamatust: G. v. Krusen- stjem. Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen. Hamburg 1963. 4, 5 - Leida Lepik 6 - Peeter Lail Esikaane siseküljel fragment L. Mellini (1798) kaardist. © Leane Morits 1997. SISUKORD S IS S E J U H A T U S .........................................................................................................7 P alam u se kirjkukroonika ajalooallikana...........................................9 Kroonika ü l e se h it u s....................................................................................... 12 P ublitseerimise üldpõhimõtted ................................................................ 13 Palam use kirikukroonika senisest kasutamisest.......................... 15 I OSA. PALAMUSE KIHELKOND JA KOGUDUS KUNI 1847. A.17 Pa l a m u se k ih elko nd. M õ is a d ..................................................................... 17 Kuremaa................................................................................................. 20 Kaarepere..............................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]