JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 4 (29), 14. märts 2019 Tänavuse Oskar Lutsu huumoripreemia Tallinnas läks liinile saab Urmas Lennuk Alo Tramm 22. veebruaril saadeti Tallinnas mõte,“ rääkis Olgo. Oskar Lutsu huumoripreemia liinile Alo Mattiiseni järgi ni- Andres Vään tunnustas nii žürii otsustas 20. veebruaril Pa- metatud tramm Alo. Pidulikul Jõgeva vallavanemat Aare lamusel toimunud koosolekul, et sündmusel osalesid Alo Mattii- Olgot, kui ka ajakirjanikku kõnealuse preemia tänavuseks seni lähedased ning sõbrad, Jõ- Jaan-Ivo Lukast, kes paralleel- laureaadiks saab Rakvere teatri geva vallavanem Aare Olgo, Tal- selt tegid ettepaneku nimetada dramaturg-lavastaja Urmas Len- linna abilinnapea Aivar Riisalu, muusikatramm Alo Mattiiseni nuk. Üks tema silmapaistvamaid saavutusi möödunud aastal oli kesklinna vanem Vladimir Svet järgi Aloks. „Trammis oleval Oskar Lutsu loomingust inspi- ja Tallinna Linnatranspordi AS-i tahvlil saab Alost lugeda nii ees- reeritud lavaloo „Paunvere pois- trammiliiklusteenistuse direktor ti, vene kui ka inglise keeles. Nii te igavene kevade“ kirjutamine Andres Vään. Tramm liikus de- jõuab tema lugu üle maalima,“ ja lavastamine Rakvere teatris. poost Kadriorgu ja tagasi. Kõigil ütles Vään. Tegemist on väga lutsuliku teo- huvilistel oli võimalus trammi- Alo Mattiiseni õde Ade Hint- sega, kus ühendatud võrratu peatustes peale tulla ning väl- sov tänas nii idee algatajaid kui huumor ja sügav elutunnetus. juda. Kogu reisi vältel kõlasid ka Jõgeva elanikke, kes pole Hea intelligentne huumor on Jõgeva muusikakooli tütarlas- Alo unustanud. Õde tundis hea- iseloomulik ka paljudele teiste- tekoori esituses Alo Mattiiseni meelt, et tramm saadeti liinile le Lennuki kirjutatud tekstidele. lood. Neidusid juhendas muusi- just Eesti Vabariigi sünnipäeva Urmas Lennukist saab pika tra- ditsiooniga preemia 31. laureaat kakooli direktor Merike Katt. eel. „Loodan, et see tramm mõ- ja vastu võtab ta selle 7. aprillil Tallinna abilinnapea Aivar jutab ka Tallinna õpilasi, kes kell 14 Palamuse rahvamajas. Riisalu sõnas trammi liinile saavad nüüd teada Alost ja tema Et huumorisõbrad natuke pa- saatmisel, et Alo on meie uue loomingust,“ märkis Ade Hint- remini teaksid, kellega nad 7. tulemise suuremaid sümbo- sov. aprillil Palamusel kohtuvad, sai leid ning vabaduse vundament. Trammi paigaldatud teabe- Urmas Lennukit e-posti teel in- Riisalu rõhutas, et vabadus ei aknalt võib lugeda: „Mõistmaks tervjueeritud. ole iseenesest mõistetav, vaid Alo Mattiiseni (1961–1996) Urmas Lennuk (47) on kas- selle säilitamiseks tuleb vaeva suurust, peab tundma maad ja vanud ja keskkooli lõpetanud näha. Kesklinna vanem Vladimir rahvast, kelle poeg ta oli. Eesti Tamsalus. Et tema vanemad Svet nentis, et Alo looming tu- on väike riik, mille vabadus- on pärit Setomaalt, peab ta letab meelde, et tänane vabadus püüdeid on läbi ajaloo maha end välis-setoks. Küsimuse- Kui möödunud aasta detsembris Palamusel kihelkonnakoolimuuseumi uut peamaja pole niisama tulnud. „Veretult, surutud. Vägivalla ees on siinne le, kas kirjutamisanne ja huu- avati, oli tseremoonia läbiviimisel oma roll ka Urmas Lennukil. FOTO: RIINA MÄGI morisoon avaldusid tal juba lauluga välja võideldud vabadus rahvas pidanud sageli alla van- koolipõlves, vastas Lennuk: „Loomulikult aitab teatrikool „Ma ei saa aru, miks peaksid teema selgub siis, kui on teada on Alo teene,“ lausus Vladimir duma, ent laulukeeles on leitud „Huumorisoonest mul enne Lut- kaasa sellele, et tajuda teksti elulähedus ja ladusus kirjandus- seda mängima hakkava trupi Svet. võimalus oma lootusi ja unistusi su preemiat eriti aimu ei olnud. teatri vajadustest ning vahendi- liku või teatriteksti retseptsioo- koosseis. Jõgeva vallavanem Aare Olgo maailmale kuulutada.“ Olen ikka oma asju püüdnud test lähtuvalt. Mul on elus väga nis taunitavad olema? Õnneks „Seda tean kindlalt, et see tu- rääkis, et seekord oli Tallinnas- Tallinna Linnatranspordi ASi- tõsiselt teha. Aga nüüd siis sel- vedanud, et mind suhteliselt õi- olen juba piisavalt paksu naha- leb eesti klassika ainetel. Mitte se tulek eriti rõõmus ja helge. le on nimeliste trammide liini- gus, et natuke viltu on läinud... gel hetkel hakati mingis suunas ga, et sellisest suhtumisest mit- küll vist Lutsu, vaid pigem Ris- „Bussisõidul laulsid Jõgeva le saatmine pikem traditsioon. Kirjutamist hakkasin armastama kantseldama. Selle eest tänud te välja teha. Oskari loomingus tikivi või Gailiti põhjal. Möödu- muusikakooli tütarlapsed – ja Alates läinud aasta septembrist küll juba põhikoolis. Aga nüüd vennale ja Ingo Normetile, kes võluvad mind alati need kohad, nud sajandi esimese poole eesti kenasti laulsid,“ kiitis vallava- sõidavad Tallinnas Neeme Järvi, on see muutunud pigem needu- oli mu juhendaja lavakoolis. kus ta mängib sama piiriga, mis kirjandus on mul õnneks ka ilma seks. Kui normaalsed inimesed Edasised valikud olen suutnud mulle meeldib. Näiteks „Paun- raamatukoguta alati kaasas. La- nem. Vallavanemal on isiklikud Anne Veski, ansambel Smilersi magavad hommikuti, siis mina juba teiste inimeste toel teha. vere poiste igavene kevade“ sai vastajana tahaksingi lavastada mälestused Alo Mattiisenist. ja lõõtsamaestro Heino Tartese tõusen üles ja hakkan kirjutama. Aga ega ma ei teagi eriti, kes impulsi just Kiire traagikast, kus ainult eesti asju. Selles suhtes „Olime Aloga üleaedsed, nägin, järgi nimetatud trammid. Lisaks Ja lahti ka enam sellest lollakast ma olen – kirjanik või lavasta- ta Tootsi ja Teele pulmarongi oo- tahan olla eestlane lõpuni,“ kin- kui ta aias oma esimesi sam- muusikatrammidele, sõidab Tal- harjumusest ei saa.“ ja? Eestis ei tee teatrikriitikki dates seamoldi teibaga tümitab nitas Lennuk. me tegi. Mina, pisut vanemana linnas kuus retrotrammi, mis Enne, kui Lennuk 1996. enamasti tekstil ja lavastusel va- ja üldse aru ei saa, kuidas see Uudise Oskar Lutsu huu- andsin talle ka nõu, küll mitte saanud nime Eestile oluliste aastal Eesti Muusikaakadee- het. See piir ongi tegelikult väga kõik nii läks! See oli nii habras moripreemia saamisest võttis muusikavallas,“ muigas vallava- riigimeeste ja sõjaväelaste jär- mia kõrgemas lavakunstikoolis õhuke, välja paistab see ainult ja valus kirjeldus Lutsul, et oleks ta vastu kahetiste tunnetega. nem. Aare Olgo rääkis, et kui ta gi. 20 kaasaegset CAF trammi lavastajaharidust omandama proovides,“ tõdes Lennuk. tahtnud koos Kiirega nutta,“ Ühest küljest väikese segaduse- Alo õele helistas ja rääkis ideest kannavad populaarseid naiseni- hakkas, oli ta tudeerinud mõn- Ta on kirjutanud 32 näite- tunnistas Lennuk. ga hinges, sest, nagu eespoolgi tramm Alo auks nimetada, võt- mesid. da aega eesti keelt ja kirjandust mängu ja 33 dramatiseeringut. öeldud, on ta oma teatritekste tis see õe sõnatuks. „Ade mõtles JVT (Tallinna Pedagoogilises Insti- Kui hästi läheb, saab sel kevadel Teised juba saanud loonud täie tõsidusega. tuudis) ning olnud kultuurimaja 66 teatriteksti täis. See pole küll Ta on kätt proovinud ka stse- „Oleks see „Eesti külatraa- paar tundi ja ütles, et see on hea kunstiline juht ja kooliõpetaja. veel metsalise arv, aga drama- naristina. Näiteks on ta kirjuta- giku“ auhind, oleksin kindlasti Teatriteele tõukas teda vanem turgias üsna sinna lähedale. nud paar hooaega „Pehmeid ja rohkem omas elemendis ja mõt- vend. „Võib öelda, et minu näol karvaseid“ – koos Gert Kiileri, leksin, et nüüd võib küll rahus „Töötasin Tallinnas venna on tegu on grafomaaniga. Mis Toomas Kalli ja Villu Kanguriga, surra,“ ütles Urmas Lennuk. haljastusfirmas ning tegelesin aga naljategemisse puutub, siis kes kõik on Lutsu preemia juba Samas oli ta uudist kuuldes aednikutöö ja õhtuti ka alkoho- pole ma seda kunagi teadlikult saanud. Siis veel paari aasta muidugi rõõmus, sest inimesele lismiga. Vend arvas, et õhtune eesmärgiks seadnud. Olen oma jagu „Õnne 13“ ja kümme hoo- ja loomale ikka meeldib pai saa- alkoholism pole eriti perspektii- tekstides ja lavastustes taot- aega „Naabriplikat“. da. „Ma tean, et minu emale see vikas ala ja konkurents on ka sel lenud võtet, kus traagilise ja „Seriaali kirjutamine tähen- uudis kindlasti meeldib,“ ütles alal päris tugev, ning tõi mulle koomilise vahendi piir muutuks das kunagi stsenaristile raha Urmas Lennuk. „Ja mis saab olla kuulutuse, kus otsiti inimesi, kes nii hapraks, et inimene ei teaks ja võimalust kiiresti proovida suurem tänu, kui see, et mõtled tahaks lavastajaks õppida. Sealt enam kindlalt, kas ta peab nut- mõningaid vahendeid, millega oma emale sellistel hetkedel. see algas. Teater on tegelikult ma või naerma. See on see hetk, teatris katsetama ei saa minna. Aga samamoodi on „süüdi“ ka hulga sisukam, kui alkoholism. kui inimene hakkab sunniviisili- Nüüd on olud muidugi kitsa- mu kaasa Liisa, minu tütar Kadi Aga nõuab ka palju tööd ja ene- selt mõtlema. Kui nüüd selgub, maks läinud ja pole sealt enam Leen ja kõik need inimesed, kes seületamist ning alkoholismist et jäin Lutsu preemia žüriile kumbagi loota,“ märkis Lennuk. pole mulle käega löönud. Ka Os- loobumist,“ meenutas Lennuk. silma, siis järelikult on viimasel Järgmise tööna kirjutab ta karil oli oma toetajaskond, tänu ajal midagi „vussi läinud“,“ ar- Juhan Jaigi elulõppu käsitleva kellele ta „Kevade“ I osa üldse Vahe väga õhuke vas Lennuk. näidendi „Jutuvestja lahkumi- inimesteni jõudis. Täname oma Ta õppis küll lavastajaks, aga Oskar Luts on tema jaoks ne“ ja toob selle koos MTÜ Müü- mõttes kõiki neid inimesi. Ilma nüüd on vähemalt niisama palju väga traagiline kirjanik. Ja ime- dud Naer seltskonnaga ka lavale nendeta poleks ka meid selliste- Alo trammi liinile saatmisel kõlasid