Keskkonnamõju Hindamise Aruanne
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Loodushoiu Ühing LUTRA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE „Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” eelprojektiga kavandatud tegevustele. KMH tellija : MTÜ Jõgede Taastamise Ühing Täitja: Loodushoiu Ühing LUTRA Vastutav täitja: Nikolai Laanetu TARTU, 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 5 1. SISUKOKKUVÕTE 7 2. INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI KOHTA 11 2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus 11 2.2. Keskkonnamõju hindamise osapooled 12 2.3 Informatsioon KMH avalikustamise ja protseduuriliste toiminguta kohta 13 2.4 Viited tegevust käsitlevate infoallikate kohta 15 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK VAJADUS JA OODATAV TULEMUS 17 3.1. Kavandatava tegevuse asukoht 17 3.2. Kavandatava tegevuse eesmärk 18 3.3. Vajadus ja oodatav tulemus 18 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLDINE KIRJELDUS 19 4.1. Projekti- ja selle mõjuala geoloogilised tingimused (geomorfoloogilised, edaafilised (pinnase) ja hüdroloogilised tingimused). 19 4.2. Amme jõe ökoloogiline seisund 20 4.2.1. Amme jõgi Kaiavere ja Elistvere järve vahel 20 4.2.2. Amme jõe lõik Elistvere järvest allavoolu kuni Jõhvi –Tartu maanteesillani 21 4.3. Kaiavere ja Elistvere järve ökoloogiline seisund 23 4.3.1. Elistvere järv 23 4.3.1.1. Üldandmed 23 4.3.1..2. Fütoplankton 24 4.3.1.3. Zooplankton 25 4.3.1.4. Taimestik 26 4.3.1.5. Suurselgrootud 30 4.3.1.6. Kalastik 30 4.3.1.7. Amfiibid ja reptiilid 33 4.3.1.8. Linnustik 33 4.3.1.9. Imetajad 34 4.3.2. Kaiavere järv 35 4.3.2.1. Üldandmed 35 4.3.2.2. Fütoplankton 35 4.3.2.3. Zooplankton 36 4.3.2.4. Taimestik 36 4.3.2.5. Suurselgrootud 39 4.3.2.6. Kalastik 39 4.3.2.7. Amfiibid ja reptiilid 41 4.3.2.8. Linnud 42 4.3.2.9. Imetajad 42 4.4. Sotsiaalmajanduslik tegevus 43 4.1. Inimasustus, kultuurimälestised 43 2 4.4.2. Maa kasutus ja majandaustegevus 43 4.4.2.1. Elistvere järv 43 4.4.2.2. Kaiavere järv 46 4.5. Olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal. 48 4.5.1. Voorema maastikukaitseala 48 4.5.2. Kaitstavad liigid ja Natura 2000 alade võrgustik 49 4.5.2.1. Natura 2000 võrgustik 49 4.5.2.2. Kaitstavad liigid ja elupaigad 49 5. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ANALÜÜS 52 5.1. Kavandatav tegevus 52 5.1.1. Elistvere järve korrastustööd 52 5.1.1.1. Veetaimestiku niitmine 53 5.1.1.2. Vaadete avamine 53 5.1.1.3. Jõesuudmete ja väljavoolu piirkondade avamine 53 5.1.2. Kaiavere järve korrastustööd 55 5.1.2.1. Kõrgtaimestikku ja ujuvlehtedega taimestikku niitmine 55 5.1.2.2. Jõe suudmeala puhastamine 55 5.1.2.3. Kaldapuistute kujundamine 55 5.2. Mõju planeeritava piirkonna geomorfoloogilistele, edaafilistele ja hüdroloogilistele tingimustele 57 5.3. Mõju veekogule ja selle kaldapiirkonna ökoloogilisele olukorrale 57 5.4. Mõju hüdrokeemilistele tingimustele 58 5.5. Mõju taimkattele 58 5.6. Mõju veekogu mikroorganismidele ja suurselgrootutele 58 5.7. Mõju veekogu elustikule (amfiibid, kalastik) 59 5.8. Mõju kaldapiirkonna loomastikule (linnud, imetajad) 59 5.9. Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale jne.) 60 5.10. Muud võimalikud mõjud. (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal). 60 5.11. Mõju kaitstavatele liikidele ja Natura 2000 alade võrgustikule 61 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 63 6.1. Alternatiivsed võimalused 63 6.2. Keskkonnamõju hindamise metoodika 63 6.3. Keskkonnamõju hindamine 65 6.3.1. Eesmärgi saavutamine ja vajaduste rahuldamine 65 6.3.2. Projekti teostamise maksumus 66 6.3.3. Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine 67 6.3.4. Mõju planeeringuala geomorfoloogilistele tingimustele 67 6.3..5. Mõju hüdroloogilistele ja edaafilistele tingimustele 68 6.3.6. Mõju elustikule ja selle liigilisele mitmekesisusele 69 6.3.7. Mõju kaitstavatele liikidele. 71 6.3.8. Mõju inimesele ja tema sotsiaalmajanduslikule tegevusele 72 6.3.9. Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal) 73. 3 7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA HINNANGU ANDMINE TEGEVUSTE EELISTAMISEKS 76 8. SOOVITUSED TÖÖDE TEOSTAMISEKS JA EDASPIDISEKS PROJEKTIALA HOOLDUSEKS TAGAMAKS KESKKONNA- JA LOODUSHOIU 79 9. ETTEPANEKUD SEIRE TEOSTAMISEKS 81 LÕPETUSEKS 82 Kasutatud kirjandusallikad 83 LISA 1 EKSPERTARUANNETE KOKKUVÕTTED 85 A. Elistvere järvest setete eemaldamise ja taimestiku niitmise mõju ökosüsteemile. 86 B. Elistvere järv (Ott, I., 2008) 88 C. Kaiavere järv (Ott, I., 2008) 93 D. Veetaimestiku niitmine ja eemaldamine 98 LISA 2 Keskkonnamõju hindamise algatamine „Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” eelprojektiga kavandatud tegevustele. 103 A -Vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmine 104 B- Eelhinnang Eesti Jõgede Taastamise Ühingu vee erikasutusloa taotlusele ning otsus keskkonnamõju hindamise algatamise kohta 105 LISA 3 Keskkonnamõju hindamise programmi: „Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” avaliku auteluga seotud materjalid. 109 A - Keskkonnamõjude hindamise programm (7 lehte) 110 B - Keskkonnamõju hindamise teade (1 leht) 117 C - Koosoleku protokoll ja osalejate nimekiri (4 lehte) 118 D - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kiri.(1 leht) 122 E - Vastused Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kirjale (3 lehte) 123 F - Keskkonnamõjude hindamise programmi „Amme jõe Kaiavere ja Elistvere järvede sisse- ja väljavoolude korrastamine” esitamine heakskiitmiseks 124 G - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni otsus programmi heakskiitmise kohta 125 LISA 4 Keskkonnamõju hindamise ARUANDE: „Amme jõe, Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” avaliku auteluga seotud materjalid. 126 A - Keskkonnamõjude hindamise Aruande avalikust väljapanekust teatamine (Keskkonnamõju hindamise teated 26.07.2010) 127 B – Teade alajehed VOOREMAA (27.07.2010) 128 C - Keskkonnamõjude hindamise Aruande avaliku arutelu protokoll (Elistvere, 11.08. 2010) ja osalejate nimekiri (3 lehte) 129 D – AVALDUS Magnus Karukäpp ja sellega seotud lisamaterjalid (4 lehte) 132 E – Vastus Magnus Karukäpp avaldusele 136 4 SISSEJUHATUS Amme jõe, Kaiavere ning Elistvere järvedesse siss- ja väljavoolude korrastamiseks kavandatavad piirkonnad asuvad Vooremaa maastikukaitseala piiranguvööndis. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. a. määruse nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004 korraldusega nr 615-k.“Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” kinnitati Vooremaa Natura 2000 linnuala (s.h Elistvere järv) ja järvede loodusala nimekirja (s.h Elistvere järv ja Kaiavere järv). Vooremaa linnuala (EE0080171) Jõgeva ja Tartu maakonnas on loodud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku ja rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Vooremaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ja tuttpütt (Podiceps cristatus). Vooremaa järvede loodusala (EE0080110) on loodud vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), niiskuslembeste kõrgrohustud (6430) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus). Tegevuse eesmärgiks on puhastada ning korrastada Kaiavere ja Elistvere järvede kalakäigud ja kalade liikumisteed ning korrastada ja puhastada koprapaisudest järvedevaheline Amme jõgi ja selle suudmed Kaiavere ja Elistvere järves. Tööde mahud on esialgselt planeeritud järgmised: setetest puhastamine 39 000 m3 ja veetaimestiku niitmine järvedelt pindalaga 11 hektarit. Töid on planeeritud läbi viia veekogudes ujuvvahenditega (niitmine ja koondamine- TRUXOR, setete eemaldamine- WATERMASTER). Eemaldatud setete ja niidetud taimestiku ladustamiseks on planeeritud mitu komposteerimis- ja selitusväljakut. Nii keskkonnamõju hindamine, kui ka nn Natura hindamine, on arendustegevuse üle otsustamise üks osa, mis annab vajaliku informatsiooni otsust vastu võtvale isikule kavandatud tegevuse võimaliku keskkonnamõju ja selle leevendamise meetmete kohta. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta, artikli 6 kohaselt tuleb mis tahes arendustegevuse korral (mis ei ole otseselt kaitstava ala korraldamisega seotud), mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb asjakohaselt hinnata. Eelnimetatud asjakohane hindamine on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ning see on tavapärase keskkonnamõju hindamise protseduuri