Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

Loodushoiu Ühing LUTRA

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

„Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” eelprojektiga kavandatud tegevustele.

KMH tellija : MTÜ Jõgede Taastamise Ühing

Täitja: Loodushoiu Ühing LUTRA

Vastutav täitja: Nikolai Laanetu

TARTU, 2010

1 SISUKORD

SISSEJUHATUS 5

1. SISUKOKKUVÕTE 7

2. INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI KOHTA 11

2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus 11 2.2. Keskkonnamõju hindamise osapooled 12 2.3 Informatsioon KMH avalikustamise ja protseduuriliste toiminguta kohta 13 2.4 Viited tegevust käsitlevate infoallikate kohta 15

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK VAJADUS JA OODATAV TULEMUS 17

3.1. Kavandatava tegevuse asukoht 17 3.2. Kavandatava tegevuse eesmärk 18 3.3. Vajadus ja oodatav tulemus 18

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLDINE KIRJELDUS 19

4.1. Projekti- ja selle mõjuala geoloogilised tingimused (geomorfoloogilised, edaafilised (pinnase) ja hüdroloogilised tingimused). 19 4.2. Amme jõe ökoloogiline seisund 20 4.2.1. Amme jõgi Kaiavere ja Elistvere järve vahel 20 4.2.2. Amme jõe lõik Elistvere järvest allavoolu kuni Jõhvi –Tartu maanteesillani 21 4.3. Kaiavere ja Elistvere järve ökoloogiline seisund 23 4.3.1. Elistvere järv 23 4.3.1.1. Üldandmed 23 4.3.1..2. Fütoplankton 24 4.3.1.3. Zooplankton 25 4.3.1.4. Taimestik 26 4.3.1.5. Suurselgrootud 30 4.3.1.6. Kalastik 30 4.3.1.7. Amfiibid ja reptiilid 33 4.3.1.8. Linnustik 33 4.3.1.9. Imetajad 34 4.3.2. Kaiavere järv 35 4.3.2.1. Üldandmed 35 4.3.2.2. Fütoplankton 35 4.3.2.3. Zooplankton 36 4.3.2.4. Taimestik 36 4.3.2.5. Suurselgrootud 39 4.3.2.6. Kalastik 39 4.3.2.7. Amfiibid ja reptiilid 41 4.3.2.8. Linnud 42 4.3.2.9. Imetajad 42 4.4. Sotsiaalmajanduslik tegevus 43 4.1. Inimasustus, kultuurimälestised 43

2 4.4.2. Maa kasutus ja majandaustegevus 43 4.4.2.1. Elistvere järv 43 4.4.2.2. Kaiavere järv 46 4.5. Olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal. 48 4.5.1. Voorema maastikukaitseala 48 4.5.2. Kaitstavad liigid ja Natura 2000 alade võrgustik 49 4.5.2.1. Natura 2000 võrgustik 49 4.5.2.2. Kaitstavad liigid ja elupaigad 49

5. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ANALÜÜS 52

5.1. Kavandatav tegevus 52 5.1.1. Elistvere järve korrastustööd 52 5.1.1.1. Veetaimestiku niitmine 53 5.1.1.2. Vaadete avamine 53 5.1.1.3. Jõesuudmete ja väljavoolu piirkondade avamine 53 5.1.2. Kaiavere järve korrastustööd 55 5.1.2.1. Kõrgtaimestikku ja ujuvlehtedega taimestikku niitmine 55 5.1.2.2. Jõe suudmeala puhastamine 55 5.1.2.3. Kaldapuistute kujundamine 55 5.2. Mõju planeeritava piirkonna geomorfoloogilistele, edaafilistele ja hüdroloogilistele tingimustele 57 5.3. Mõju veekogule ja selle kaldapiirkonna ökoloogilisele olukorrale 57 5.4. Mõju hüdrokeemilistele tingimustele 58 5.5. Mõju taimkattele 58 5.6. Mõju veekogu mikroorganismidele ja suurselgrootutele 58 5.7. Mõju veekogu elustikule (amfiibid, kalastik) 59 5.8. Mõju kaldapiirkonna loomastikule (linnud, imetajad) 59 5.9. Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale jne.) 60 5.10. Muud võimalikud mõjud. (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal). 60 5.11. Mõju kaitstavatele liikidele ja Natura 2000 alade võrgustikule 61

6 KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 63

6.1. Alternatiivsed võimalused 63 6.2. Keskkonnamõju hindamise metoodika 63 6.3. Keskkonnamõju hindamine 65 6.3.1. Eesmärgi saavutamine ja vajaduste rahuldamine 65 6.3.2. Projekti teostamise maksumus 66 6.3.3. Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine 67 6.3.4. Mõju planeeringuala geomorfoloogilistele tingimustele 67 6.3..5. Mõju hüdroloogilistele ja edaafilistele tingimustele 68 6.3.6. Mõju elustikule ja selle liigilisele mitmekesisusele 69 6.3.7. Mõju kaitstavatele liikidele. 71 6.3.8. Mõju inimesele ja tema sotsiaalmajanduslikule tegevusele 72 6.3.9. Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal) 73.

7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA HINNANGU ANDMINE TEGEVUSTE EELISTAMISEKS 76

8. SOOVITUSED TÖÖDE TEOSTAMISEKS JA EDASPIDISEKS PROJEKTIALA HOOLDUSEKS TAGAMAKS KESKKONNA- JA LOODUSHOIU 79

9. ETTEPANEKUD SEIRE TEOSTAMISEKS 81

LÕPETUSEKS 82 Kasutatud kirjandusallikad 83

LISA 1 EKSPERTARUANNETE KOKKUVÕTTED 85 A. Elistvere järvest setete eemaldamise ja taimestiku niitmise mõju ökosüsteemile. 86 B. Elistvere järv (Ott, I., 2008) 88 C. Kaiavere järv (Ott, I., 2008) 93 D. Veetaimestiku niitmine ja eemaldamine 98

LISA 2 Keskkonnamõju hindamise algatamine „Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” eelprojektiga kavandatud tegevustele. 103 A -Vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmine 104 B- Eelhinnang Eesti Jõgede Taastamise Ühingu vee erikasutusloa taotlusele ning otsus keskkonnamõju hindamise algatamise kohta 105

LISA 3 Keskkonnamõju hindamise programmi: „Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” avaliku auteluga seotud materjalid. 109 A - Keskkonnamõjude hindamise programm (7 lehte) 110 B - Keskkonnamõju hindamise teade (1 leht) 117 C - Koosoleku protokoll ja osalejate nimekiri (4 lehte) 118 D - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kiri.(1 leht) 122 E - Vastused Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kirjale (3 lehte) 123 F - Keskkonnamõjude hindamise programmi „Amme jõe Kaiavere ja Elistvere järvede sisse- ja väljavoolude korrastamine” esitamine heakskiitmiseks 124 G - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni otsus programmi heakskiitmise kohta 125

LISA 4 Keskkonnamõju hindamise ARUANDE: „Amme jõe, Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” avaliku auteluga seotud materjalid. 126 A - Keskkonnamõjude hindamise Aruande avalikust väljapanekust teatamine (Keskkonnamõju hindamise teated 26.07.2010) 127 B – Teade alajehed VOOREMAA (27.07.2010) 128 C - Keskkonnamõjude hindamise Aruande avaliku arutelu protokoll (Elistvere, 11.08. 2010) ja osalejate nimekiri (3 lehte) 129 D – AVALDUS Magnus Karukäpp ja sellega seotud lisamaterjalid (4 lehte) 132

E – Vastus Magnus Karukäpp avaldusele 136

4 SISSEJUHATUS

Amme jõe, Kaiavere ning Elistvere järvedesse siss- ja väljavoolude korrastamiseks kavandatavad piirkonnad asuvad Vooremaa maastikukaitseala piiranguvööndis. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. a. määruse nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004 korraldusega nr 615-k.“Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” kinnitati Vooremaa Natura 2000 linnuala (s.h Elistvere järv) ja järvede loodusala nimekirja (s.h Elistvere järv ja Kaiavere järv).

Vooremaa linnuala (EE0080171) Jõgeva ja Tartu maakonnas on loodud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku ja rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Vooremaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ja tuttpütt (Podiceps cristatus).

Vooremaa järvede loodusala (EE0080110) on loodud vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), niiskuslembeste kõrgrohustud (6430) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Tegevuse eesmärgiks on puhastada ning korrastada Kaiavere ja Elistvere järvede kalakäigud ja kalade liikumisteed ning korrastada ja puhastada koprapaisudest järvedevaheline Amme jõgi ja selle suudmed Kaiavere ja Elistvere järves. Tööde mahud on esialgselt planeeritud järgmised: setetest puhastamine 39 000 m3 ja veetaimestiku niitmine järvedelt pindalaga 11 hektarit. Töid on planeeritud läbi viia veekogudes ujuvvahenditega (niitmine ja koondamine- TRUXOR, setete eemaldamine- WATERMASTER). Eemaldatud setete ja niidetud taimestiku ladustamiseks on planeeritud mitu komposteerimis- ja selitusväljakut.

Nii keskkonnamõju hindamine, kui ka nn Natura hindamine, on arendustegevuse üle otsustamise üks osa, mis annab vajaliku informatsiooni otsust vastu võtvale isikule kavandatud tegevuse võimaliku keskkonnamõju ja selle leevendamise meetmete kohta. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta, artikli 6 kohaselt tuleb mis tahes arendustegevuse korral (mis ei ole otseselt kaitstava ala korraldamisega seotud), mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb asjakohaselt hinnata. Eelnimetatud asjakohane hindamine on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ning see on tavapärase keskkonnamõju hindamise protseduuri sarnane.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

5 Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 on toodud erisused, mis on seotud Natura hindamisega. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Loomulikult tuleb otsuse tegijal arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega. Eespool nimetatust lähtuvalt on käesoleva KMH aruande koostamisel võetud aluseks kinnitatud KMH programm, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI 2005, 15,87. jõustumise kuupäev 03.04.2005), ning Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni täpsustavad selgitused, mis on toodud vastavasisulisess kirjas: „Eelhinnang Eesti Jõgede Taastamise Ühingu vee erikasutusloa taotlusele ning otsus keskkonnamõju hindamise algatamise kohta“.

Looduskaitse arengukava aastani 2020 I osa lk 4 on rõhutatud järgmist: „Reostunud veekogude puhul on sageli tegu kiire eutrofeerumisega. Tuleks selgitada eutrofeerumise põhjused, need kõrvaldada ning soovitavalt veekogu põhjast osaliselt või täielikult – mineraalkihini - eemaldada settekihid. Muda eemaldamine tagab kiire vee seisundi paranemise ja sageli ka kiire elustiku taastamise. Sellist koorimist on tehtud näiteks väikeveekogudele Lõuna-Eestis väga heade tulemustega. Põllumajandusmaastiku poolt mõjutatud veekogud tuleks eutrofeerumise vältimiseks ümbritseda senisest laiema loodusliku taimkattega puhveralaga.

Rikutud veekogude taastamine on keeruline ja kulukas. Veekogu taastamisele peab eelnema põhjalik analüüs jõudmaks selgusele, kas taastamine on mõttekas”.

Sellest põhimõttest tulenevalt on kavandatud ka esitatava KMH aruandes toodud seisukohad ja hinnangud.

KMH aruande koostamisel on aluseks A/S Projektreerimisbüroo Maa ja Vesi poolt koostatud eelprojekt ning Siinsete järvede kohta kogutud uurimismaterjalide kokkuvõtted ja täiendavate uuringute tulemused.

Aruande koostaja tänad projekti koostajat Tõnu Torimit, Jõgede taastamise ühingut ja Kaasekesperte hea koostöö eest.

Aruande koostaja: Nikolai Laanetu

6 1. SISUKOKKUVÕTE

Amme jõe Elistvere ning Kaiavere järvede sisse ja väljavoolu piirkonnad vajavad korrastamist setete eemaldamise, roostike niitmise ja ladustamise teel. Kõnealune tegevus eeldab vee erikasutusluba ja on olulise keskkonnamõjuga, millest tulenevalt peetakse vajalikuks keskkonnamõju hindamist. Kaiavere ja Elistvere järved kuuluvad ka Vooremaa Maastikukaitseala ja Natura 2000 võrgustiku koosseisu, seetõttu on KMH algatamine põhjendatud.

Eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt algatas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (otsustaja, KeHJS § 3 lg 1 ja § 9 kohaselt) Kaiavere ja Elistvere järvede kalade liikumisteede ja Amme jõe korrastamiseks KeHJS § 3 punkti 1 ja 2 alusel keskkonnamõju hindamise.

Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on Kaiavere ja Elistvere järvede kalade liikumisteede ja Amme jõe korrastamisel kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamine, mõju ulatuse määramine ning võimaluste leidmine tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks Kaiavere ja Elistvere järvede kalade liikumisteede ja Amme jõe korrastamisel ei kaasne eeldatavat piiriülest keskkonnamõju, seetõttu kuulub järelvalve ja otsustus Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni pädevusse..

Arendajaks on MTÜ Jõgede Taastamise Ühing. Otsustajaks ja järelevalve teostajaks on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu. KMH teostajaks on Loodushoiu Ühing LUTRA ja vastutavaks eksperdiks Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095).

KMH aruandes esitatakse ülevaade KMH protsessi ja protseduuriliste toimingute kohta ning alapeatükkide lõikes tegevusega mõjustatava piirkonna seisundi kohta. Kirjeldatakse hüdroloogilist ja geomorfoloogilist olukorda ning õe ja järvede taimkatte iseärasusi, vee- elustikku ning jõe ja järvede ning selle lähiala eluslooduse seisundit. Täpsustava infona esitatakse ka Lisas 1 ekspertidel koostatud uurimustulemused ja hinnangud, mille sisu peaasjalikult kajastub ka aruande sisulistes peatükkides. Seega tuuakse KMH aruandes kokkuvõtlik ülevaade Amme jõe ja Kaiavere ning Elistvere järvede ja selle lähiala keskkonna seisundi ja kaitsekorralduslike väärtuste kohta ülevaade KMH programmi kava kohaselt

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Amme jões, Kaiavere ja Elistvere järvedes kaladele ja muule veega seotud elustikule soodsamate elutingimuste loomine, ning siinsete veekogude ökoloogiliste tingimuste paranemise, aidates sellega kaasa kaitsealuste liikide ja nende elupaikade säilimisele ning kalamajandusliku ja miljööväärtuslikku potentsiaali suurenemisele.

Kaiavere ja Elistvere järvedest voolab läbi Amme jõgi ning Elistverre suubub ka Raigastverest ja Soitsjärvest väljavoolavate harudena Ava oja. Nimetatud vooluveekogud on maaparanduse ja põllumajandusliku tegevuse mõju all ja nende poolt sissekantava veega tuuakse järvedesse suures koguses setteid, mille tõttu on järve toitaineterikkad, mudastunud ning kasvavad täis taimestikku. Selle tulemusena on suurenenud järvede toitainete sisaldus ja sisereostuse koormus. Järve kaldapiirkonnad on paiguti liigniisked, võsastunud ja risustunud. Vajadus on pidurdada järvede sisereostuse suurenemist ja korrastada järvede kaldapiirkondi piiratud ulatuses ning luua soodsamad võimalused kalastiku ja muu vee-elustiku arenguks.

Oodatavaks tulemuseks on EL Veepoliitika raamdirektiivi kriteeriumide täitmine ja Kaiavere, Elistvere järvede ning Amme jõe kalastiku ja vee-elustiku ning siinsete Natura 2000 elupaikade hea seisundi saavutamine ja säilimine.

Järve ja selle kaldaala korrastamine loob soodsamad võimalused veeökosüsteemi jätkuvaks toimimiseks ning kalastiku ja roostikega seotud linnuliikide seisundi paranemiseks. Soovitud ja oodatud tulemuseks on ka järve kallastel asuvate elupaikade ja puistute säilimiseks sobiva niiskusrežiimi tagamine ja selle stabiliseerimine. Paraneb piirkonna puhkemajanduslik ja keskkonnakaitseline potentsiaal.

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi OÜ poolt koostatud eelprojekti kohaselt on kavandatud Amme jõe ja Kaiavere ning Elistvere järvede korrastamine ja puhastamine jõe sisse ja väljavoolude piirkonnas siia kogunenud setetest ja roostikest tagamaks kaladele ja veega seotud elustikule soodsamad elutingimused.

Lisaks jõe järvedest läbivoolu kohtade puhastamisele on planeeritud täiendavalt korrastada valikuliselt ka Ava oja suudmepiirkond ja Elistvere järve tugevasti roostunud kaldaala vee parema tsirkulatsiooni tagamiseks ja kalade ning siinse linnustiku ja vee-elutiku elutingimuste parendamiseks.

Puhastatakse Amme jõgi Elistvere järvest allavoolu kuni Tartu-Jõhvi teeni kopra paisudest ja voolusängi tõkestavast risust, vältimaks kobraste paisutustest põhjustatud kaldapuistute hukkumist. Et tagada järves stabiilne veetase rajatakse väljavoolu piirkonda põhja paiskärestik.

Tööde mahud on esialgselt planeeritud järgmised: setetest puhastamine 39 000 m3 ja veetaimestiku niitmine järvedelt pindalaga 11 hektarit. Töid on planeeritud läbi viia veekogudes ujuvvahenditega (niitmine ja koondamine- TRUXOR, setete eemaldamine- WATERMASTER). Eemaldatud setete ja niidetud taimestiku ladustamiseks on planeeritud mitu komposteerimis- ja selitusväljakut.

Kuna tegevus toimub Vooremaa Maastikukaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine siis Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kaitsekorralduslike eesmärkidega vaid aitab kaas siinse traditsioonilise tegevuse taastamisele ega kahjusta maastike eripära.

Vooremaa järvede loodusala (EE0080110) on loodud vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), niiskuslembeste kõrgrohustud (6430) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks. Kavandatud tegevus ei mõjusta eespool nimetatud elupaikade seisundit negatiivselt vaid loob kaitsealuste kaldapuistute säilimiseks soodsamad tingimused.

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus). Ka nimetatud liikidele on tegevus soodus. Tiigilendlane vajab avavee pinda, mistõttu on roostike niitmine soodustav tegur. Laiujur ning

8 tõmmuujur on taimestikurikaste järvetüüpides esinevad liigid –arvestades siinset taimestiku küllust, siis ei ole tegevusel nendele liikidele olulist mõju. Saarmale ja eespool nimetatud kalaliikidele on tegevus soodus.

Vooremaa maastikukaitsealal on lisaks kaitsekorralduskava ja kaitse eeskirjaga määratletud tegevustele ka loodushariduse edendamine. Liikumisvõimaluste avardumine järvedel teenib seda eesmärki.

Tegevuse piirkond paikneb Natura 2000 võrgustiku alal ja Elistvere järv on kinnitatud Vooremaa Natura 2000 linnuala koosseisu ja mõlemad järved(Elistvere järv ja Kaiavere järv) ka siinse loodusala nimekirja. Vooremaa linnuala kaitstakse järgmiste liikide elupaiku: rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ja tuttpütt (Podiceps cristatus).

Keskkonnamõju hindamisel ja sellekohase aruande koostamisel arvestati Natura 2000 võrgustiku spetsiifikat, seadusandlikke akte ning kaitsatavate liikide ja neile vajalike elupaikade iseärasusi, Tegevu üldjoontes ei kahjusta liike ja nende elupaiku vaid loob mitmele liigile ja liigirühmale soodsamad tingimused ja tagab nende elu-, toitumis- ja puhkepaikade säilimise ning taastumise.

Roostike osaline niitmine ja roomassiividesse kalade ja linnuslikule liikumisteed loomine muudab soodsamaks roostike sisestel aladel kalde toitumis- ja kasvu tingimused. Paraneb veevahetus ja ühtlustub gaasiline režiim. Avavee alade olemasolu parendab ka veelindude pesitsus ja toitumistingimusi.

Tegevuse mõju kaldapiirkonna seisundile on marginaalne ja see ilmneb siiski vaid seal kuhu toimub sete ladustamine. Kuna teisaldatavate setete mahud on suhteliselt väikesed, siis on ka mõju suhteliselt väike.

Kavandatav tegevus on suurima mõjuga hüdrokeemilistele tingimustele. Kaevetsooni vee segunemine järve veega või selle alla kandumine vooluveekogudesse omab olulist negatiivset mõju vee keemiale ja veeökosüsteemile tervikuna. Muda pumpamisel ja setete ladustamisel veekogu kaldatsoonis on oht väljapumbatavate setete ja setteid täis vee tagasi valgumine järve. Nimetatud mõjude leevendamiseks on vajalik järves teostatavate tööde piirkond eraldada muust järvest tiheda geodekstiilist ekraaniga ja tööde lõppedes või piirdeekraani ümberpaigutamisele eelnevalt lasta veel selgineda ja alles seejärel teisaldada või eemaldada ekraan

Setete ladustamise kohad võivad olla seal, kus ei toimu setete kohest valgumist tagasi vette, vaid ladustamisalal toimub vee väljaimbumine ning selginemine ja alles seejärel selle suundumine veekokku. See eeldav setteväljaku piirkonna eelnevat ettevalmistamist ja vajalike piirdevallide ja vee ärajuhtimiseks torustiku paigaldamist või tuleks kasutada Geotuubi setete ladustamist.

Olulise negatiivse mõjuga vee kvaliteedile on ka vette jäetud taimestik, mille vältimiseks tuleb taimestik peale niitmist koheselt koristada ja viia ladustusalale. Tegevusega kaasnevat mõjud teistele keskkonna väärtustele on suhtelist vähe olulised.

9 Keskkonnamõju hindamise protsessi käigus kaalutleti järgmisi alternatiivseid lahendusi: Nullalternatiivi korral kavandatud töid ei teostata. Jätkuvad senini toiminud protsessid. Toiteainete ja setete sissekanne suurendab järvede sisekoormust ja kiirendab järvede eutrofeerumist. Sagenevad kalade suremine hapnikudefitsiidi tõttu, mis võib põhjustada kalastiku vaesumist ja liigilise mitmekesisuse vähenemist,

Esimese alternatiivi kohaselt toimub Amme jõe, Kaiavere ja Elistvere järvede korrastamine eelprojektiga kavandatud tegevuste kohaselt. Puhastatakse järve tulevad sissevoolud ja väljuvate voolusängide piirkonnad sinna kuhjunud setetest ja taimestikust. Järvedest välja voolavad Amme jõe lõigud puhastatakse kopra paisudest ja sinna kogunenud risust ja voolutakistustest ning Elistvere järve veetaseme stabiliseerimiseks rajatakse väljavoolu piirkonda põhja kärestik. Korduva niitmise teel avatakse valikuliselt kaldaäärseid roostikualasid eesmärgiga parendada kalade toitumistingimusi ja võimaldada paremat vee tsirkulatsiooni ja hapnikuga rikastumist. Väljatõstatavad setted ja järveroostike niitmisel kogutud taimestik ladustatakse ja komposteeritakse selleks ettevalmistatud kohtades.

Teise alternatiivi kohasel puhastatakse Amme jõe voolusäng kopra paisudest ja sinna kogunenud voolutakistustest ning järvede tervendamisel kasutatakse üksnes taimestiku korduva niitmise tehnoloogiat. Ei teostata muda, põhjasetete, taimestiku ja nende juurestiku eemaldamist pumpamise ega kaevetööde vahendusel. Järve veetaseme stabiilsuse tagamiseks ei rajata Elistvere järve väljavoolule põhja- paiskärestikku.

Võttes aluseks kavandatud tegevuste alternatiivseid võimalusi, hinnati võimalikku keskkonna mõju erinevate alternatiivide korral ja selle tulemusena osutus eelistatuimaks lahenduseks alternatiivi - I, mille summaarne mõju osutus positiivseks keskmise hindega 0,84 ja kaalu väärtusega 2,94 (tabel 18). Vähem soovitav on II alternatiivi, mille keskmine hinne oli 0,3 ja kaalutletud väärtus 1,4. Vaatamata oluliselt väiksemale maksumusele kätkeb selle alternatiiv mitmeid samalaadseid riske keskkonnale mis ilmnevad esimese alternatiivi korral, kuid selle valiku korral ei tagata jõe järve ökosüsteemi kvaliteedi olulist paranemist kuna ei rajata Elistvere järve väljavoolule põhja pais kärestikku ega puhastata jõesuuet, mis võimaldab järves stabiilsema veetaseme ja kaldabiotoopide parema seisundi

Kõige vähem sobivaks osutus null alternatiiv keskmise hindega -0,53 ja kaalutletud väärtusega -2,0. Null alternatiivi kahjuks räägivad eelkõige halvenev Elistvere järve seisund ja kalade liikumisvõimaluste halvenemine, avalikkuse huvide ning sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks kavandatud ootuste mitte täitumine.

Lähtuvalt KMH hindamise protsessi tulemustest tehakse ettepanek teostada projekt I alternatiivis kavandatud tegevuste kohaselt.

Tegevuse elluviimiseks on vajalik täpsustada tööde konkreetsed piirkonnad, määratleda setete ja taimestiku ladustamise paigad ning tööde tehnoloogia ja ajad, taimestiku niitmise korral ka selle sagedus ja soovituslikud ajad. Sellekohane põhimõtteline informatsioon on esitatud peatükis: „Soovitused tööde teostamiseks ja edaspidiseks projektiala ekspluatatsiooniks tagamaks keskkonna- ja loodushoiu” Seirelistest töödest peetakse vajalikuks jätkata kalastiku seiret ja hinnata muutusi vee keemilises koostises ja vee mikroorganismide koosseisu.

Juhtiv ekspert: Nikolai Laanetu

10 2. INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI KOHTA

Keskkonnamõju hindamise läbiviimisel juhindutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud nõuetest. Vastavalt KeHJS §-le 2 on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekuid sobivaima lahendusvariandi valikuks. KeHJS seaduse § 22 kohaselt hinnatakse kavandatavat tegevust ja sellega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju, mille tulemused avalikustatakse.

§ 22 lõige 1 punkt 10 kohaselt esitatakse aruandes ka ülevaade keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise kohta.

KMH teostamisel peetakse vajalikuks avalikkuse ja mõjualaga seotud osapoolte võimalikult head informeeritust ning soovide ja ettepanekute arvestamist tegevuse realiseerimisel. Lisaks allpool esitatud KMH-ga otseselt seotud osapooltele on informeeritud ja kaasatud protsessi ka avalikkus, kinnistuomanikud, Ülenurme vald kui arendaja ja Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, Keskkonnainspektsioon, looduskaitselised ja valitsusvälised organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Keskkonnaühenduste koda, Eesti Loodushoiu Keskus.

2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus

KMH vajadus ja kohustuslikkus

Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus tuleneb Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI 2005, 15,87. jõustumise kuupäev 03.04.2005) § 6 lg 17 sätestatud tingimustest: „……, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit”; ning § 6 punkt 2, lg 1, 18, 19, 21 ja 22 sätestatud tingimustest:

• (2) Lisaks § 6 lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, ka lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade keskkonnamõju kui kavandatud tegevus mõjutab või on seotud järgmiste valdkondadega: • 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus;18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgistusalade rajamine; 21) sette ladustamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hinnatakse sama seaduse § 3 punkti 2 kohaselt kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Keskkonnamõju hindamise algatamine

Kavandatava tegevuse korral on tegemist otseselt või kautselt mõjudega enamusele eespool täheldatud keskkonna süsteemidele või valdkondadele, seetõttu on KMH teostamine vajalik. KMH on vajalik õiguslik meede, et selguksid tegevusega kaasnevad otsesed ja kaudsed ning kumulatiivsed mõjud keskkonna väärtuste erinevatele parameetriteletegurid, samas peab arvesse võtma asjaolu, et säiliksid või paraneksid liikide elupaigad ja liikidel säiliks nende soodus looduskaitseline seisun Tulenevalt eeltoodust on õigustatud KeHJS § 3 p 2 kohaselt algatada Kaiavere ja Elistvere järvede kalade liikumisteede puhastamise keskkonnamõju hindamine. Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse korral tuleb mõju hindamisel lähtuda ka KeHJS § 29 toodud erisustest.

Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on Kaiavere ja Elistvere järvede kalade liikumisteede ja Amme jõe korrastamisel kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamine ümbritsevale keskkonnale, mõju ulatuse määramine ning võimaluste leidmine tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks Natura 2000 alal. Keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda erinevate tegevuste komplekssest hindamisest arvestades veekogude eripära, veemajanduslikke ja looduskaitselisi vajadusi.

Kaiavere ja Elistvere järvede kalade liikumisteede ja Amme jõe korrastamisel ei kaasne eeldatavat piiriülest keskkonnamõju, seetõttu kuulub järelvalve ja otsustus Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni pädevusse.. 2.2. Keskkonnamõju hindamise osapooled:

ARENDAJA: MTÜ Jõgede Taastamise Ühing (reg. kood: 80284612) Lauri Kask Ravila 10; 48306, Jõgeva; tel.:53345591.

OTSUSTAJAD: Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Aleksandri tn 14; 51014 Tartu (otsustab vee-erikasutusloa andmise), Jõgeva büroo: Aia tn 2: 48306, JÕGEVA, tel: 7762

JÄRELEVALVE TEOSTAJA: Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Aleksandri tn 14; 51014 Tartu

Keskkonnainspektsioon: (tulenevalt Keskkonnajärelvalve seadusest 07.07.2001) Jõgeva büroo: Aia tn 2. 48306, JÕGEVA, e-post: [email protected].

KMH TEOSTAJA : Loodushoiu Ühing LUTRA

KMH vastutav ekspert: Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095), Litsents annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju:

12 Tegevusvaldkonnad: 1) jahindus 2) kalandus 3)veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine 4) maaparandus 5)veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine 6) puhkemajandus ja haljastus Mõjuvaldkonnad: 1) maismaa loomastik 2) vee-elustik 3)kaitstavad loodusobjektid 4)maismaa taimestik 5) vee saaste ja veetase 6) inimese tervis 7)inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga.

Kalevi 69-1; 50103, TARTU: [email protected]; 051 12991/ (07) 343299

Tehniliste ekspertidena kaasatakse järvede limnoloogilistes küsimustes prof. Ingmar Ott, veetaimestiku - Helle Mäemets ja kalastik - Teet Krause. Vajadusel kaasatakse täiendavaid eksperte. 2.3 Informatsioon KMH avalikustamise ja protseduuriliste toiminguta kohta

Alljärgnevalt esitatakse ülevaade KMH „Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” protsessi käigus toimunud tegevustest:

1. MTÜ Jõgede Taastamise Ühing esitas taotluse vee erikasutusloa väljastamiseks (11.02. 2010), mis võeti vastavuses kehtivale korrale menetlemiseks (03.03.12010 nr. JT 7- 6/11045-2). 2. Menetlusprotsessi tulemusena esitati põhjendatud selgitused keskkonnamõjude hindamise algatamiseks ja Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon oma otsusega“: Eelhinnang Eesti Jõgede Taastamise Ühingu vee erikasutusloa taotlusele ning otsus keskkonnamõju hindamise algatamise kohta“ (28.04. 2010 nr. JT 7-6/11045-6) algatas Keskkonnamõju hindamise (lisa 1) 3. Keskkonnamõju hindamise teade ja info programmi avaliku arutelu kohta ilmus ametlikes teadaannetes 20.05.2010 ning sellekohane info oli kättesaadav ka KeskkonnaametiJõgeva –Tartu regiooni kodulehel 4. Kinnistuomanikke ja asjasse puutuvaid ametkondi teavitati kirjalikult 5. Keskkonnamõjude hindamise programmi ja projekti: „Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” avalik arutelu toimus Elistveres 06.07. 2010.a. 6. Avaliku arutelu tulemuste ja osalejate kohta esitatakse informatsioon koosoleku protokollis (lisa 2). Koosolek toimus 06.07. 2010 ja sellest võttis osa 15 kodanikku. 7. Avaliku arutelu tulemustest: Inimesi huvitas eelkõige järvedel tehtavad tööd ja korrastamisega seotud probleemid. Suhtumine kavandatud tegevustele oli valdavalt positiivne ja toetav. Mitmed kinnistuomanikud soovisid järvedel roortikualade ulatuslikumat piiramist mille kohta esitasti ka kollektiivne avaldus kaldaalade puhastamiseks Elistvere järve põhjaservas (lisa 2). Avaldati soovi avardada järvele juurdepääsu võimaluste rajamist ja paatide sisselaskmise ning suplemiseks võimaluste loomist. 8. Koosolekul juhiti tähelepanu järvede lähialale laustatavate setete ja niitetava taimestiku ladustamisega seotud võimalikele mõjudele ja tehti mitmeid soovitusi muda ladustuse kohtade suhtes.Esitatud küsimustele anti avalikul arutelul vajalikud vastused ja mitmed

13 nendes leiavad käsitlemist aruandes ning projektis täpsustavate täienduste sisseviimisel (lisa 2). 9. KMH programmi projekti kohta tehti täiendavaid märkusi Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonil poolt (01.06.2010 nr.JT6-7/22812), millele vastadi koosolekul ja ka kirjalikult (14.06.2010.a.) (vt. lisa 2) 10. KMH programmi projekti tehti vajalikud täiendused ja esitati Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioonile hinnangu andmiseks ja heakskiitmiseks. 11. KMH programm kiideti heaks Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon poolt kirjaga 22.06.2010 nr JT 6-7/22812-5:” Amme jõe Kaiavere ja Elistvere järvede sisse- ja väljavoolude korrastamise. KMH programmi heakskiitmine” 12. Koostati KMH aruande projekt, mis esitati Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile 23. 07. 2010.a. avalikuks väljapanekuks ja tutvumiseks asjast huvitatud pooltele ja kodanikele. 13. Keskkonnamõju hindamise aruande avalikust aruandst teatati avalikes teadaannetes 26.07.2010 ja sellest teavitati ka kinnistusomanikke ja asjasse puutuvaid isikuid (Lisa 4). 14. KMH avalik arutelu toimus Elistveres 11.08.2010, millest võttis osa 8 inimest. Avalikul arutelul tutvustati aruande sisulist osa ja käsitleti lisaka aruandele ka mitmeid järvede korrastamise küsimusi seoses vajadusega järve kaldaalade avamise ja järve avalikõigusliku kasutamisega. Aruande avaliku arutelu ajaks ei olnud laekunud kirjalikke küsimusi, kuid oli laekunud avaldus järve kaldaserva paadisadama laiendamiseks ja roostikuala piiramiseks. Seda küsimust arutleti koosolekul ja leiti, et soovitud tööd tuleks teostada kõnealuse projekti teostamise perioodil kooskõlas kaitseala valitsejaga (vt. täpsustavad materjalid lisa 4). Koosolekul aruande kohta täiendavaid ettepanekuid ega märkusi ei esitatud. Avaliku arutelu kajastab täpsemalt sellekohana koosoleku protokoll (lisa 4). 15. Aruandesse viidi sisse vajalikud parandused ja mõningad täpsustused ning aruanne esitatakse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile heakkiitmiseks.

KMH esinenud probleemidest:

Kavandatava tegevuse puhul on tegemist suhteliselt kopmlitseeritud protsessiga, sest tegevus ja selle mõjuala on koormatud mitmete looduskaitseliste piirangutega. Mõjuala suhteliselt hea eelnev uuritus ja asjatundlike ekspertide osalemine ja nende pool varemalt teostatud uuringud võimaldasid anda suhteliselt adekvaatse hinnangu mõjutatava keskkonna üldisele seisundile ja käsitleda ka võimalike mõjude olulisust ja suurust. Keskkonnamõjude hindamise tulemustest lähtuvalt on esitatud vajalikud soovitused eelprojekti täiustamiseks ja kahjulike mõjude leevendamiseks, mistõttu loodavad eksperdid, et KMH aruanne annab vajalikul määral teavaet projekti edukaks teostamiseks ja on sammuks edasi meie järvede tervendamisel.

Tartu , 12.08. 2010

Juhtiv ekspert: Nikolai Laanetu

2.4 Viited tegevust käsitlevate infoallikate kohta

VOOREMAA MAASTIKUKAIYSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA.Tartu, 2009 lk 21

Nahkhiired Vooremaal 2005. a. suvel (looduskaitselise uurimistöö kokkuvõte) Töö tellija: Riiklik Looduskaitsekeskus, Jõgeva-Tartu regioon, Töö täitja: Sicista Arenduskeskus Töö teostaja ja kokkuvõtte koostaja: Matti Masing. Tartu, aprill 2006.

Teet Krause ja Anu Palm 2008: EESTI VÄIKEJÄRVEDE KALASTIKU UURING 2008 Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Leping 18-20/230 aruanne. Tartu 2008, lk 123.

Teet Krause ja Anu Palm. 2009. EESTI VÄIKEJÄRVEDE KALASTIKU UURING 2009 Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Leping 18-20/139 aruanne. Tartu 2009, lk 118.

AMME JÕE ÖKOLOOGILINE SEISUND JA SOOVITUSED SELLE PARENDAMISEKS. Tellija: Projekteerimisbüroo MAA ja VESI OÜ Täitja: Loodushoiu Ühing LUTRA, Koostaja: Nikolai Laanetu, TARTU, 2003 lk 55 (käsikiri)

T. Kõiv, Ingmar.Ott, Helle.Mäemets. 2003.Vooremaa järvede limnoloogiline seisund ja selle dünaamika. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika lnstituudi Võrtsjärve Limnoloogiajaam, Tartu 2003 lk. 44.

Tõnu Torim, Nikolai Laanetu. 2007.Vooremaa maastikukaitseala järvede kallaste ja valgalade korrastamisvajadus “ Töö nr. 06591, Taru , lk 81.

Helle Mäemets. 2008. VOOREMAA MAASTIKUKAITSEALA KAHEKSA JÄRVE VEETAIMESTIKU OLUKORRA EKSPERTIIS. (Eesti Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioonile tehtud uurimistöö lepingu aruanne) Alateemad: Soovitused järvede olukorra parandamiseks; Eksperthinnang taimestiku niitmise kasulikkusele; Vooremaa järvede korrastamisvajaduse uuringu tulemusena tehtud ettepanekute analüüs. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus, Tartu, lk 41.

Peipsi alamvesikonna veemajanduskava (eelnõu) (ITK, AS Maves, BRGM, IGN-FI, PKI, TTÜ, EVV, Eesti Loodushoiu Keskus, Maa ja Vesi, Peipsi Koostöö Keskus, Geoloogiakeskus, Tallinn, 2005.

Vastavalt vajadusele on kasutatud Eestis kehtivaid seadusandlikke allikaid: Viited Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1109, http://www.envir.ee/2102, http://www.envir.ee/1684 ning õigusaktide tekstid Riigi Teataja elektroonilisest andmekogust http://www.riigiteataja,ee/.

Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. a määrus nr 245

Riiklikud strateegiad ja arengukavad, millega KMH teostamisel arvestatakse:

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 (2005) seab eesmärgiks maastike, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuurmaastike mitmekesisuse kaitse ning rõhutab olulist seost maastikuökoloogia ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse vahel ning maapiirkondade olulisust; Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013; Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava (1999); Looduskaitse arengukava aastani 2020.I osa Eesti looduskaitsearengukava aastani 2035 (2006) (kinnitamata). Metsanduse arengukava aastani 2010, mille üheks strateegiliseks eesmärgiks on Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, nende elupaikade ning looduslike ja poollooduslike koosluste püsimine; säästliku (st ühtlase, pideva ja mitmekülgse) metsanduse tagamine läbi kõikide praeguste elustiku mitmekesisuse elementide püsimajäämise kindlustamise Eesti metsades ning erametsomanike teadlikkuse kasvu tagamise. Eesti maaelu arengu strateegia 2007 – 2013 kohaselt on oluline tagada kultuuripärandi objektide säilimine nende ajaloolist ilmet respekteerides. Strateegia üheks eesmärgiks on paikkonna säilitamine ning kultuuripärandi ja maastikulise mitmekesisuse säilitamisele kaasa aitamine.

Rahvusvahelised konventsioonid, kokkulepped ja programmid, millele Eesti on alla kirjutanud või millega ühinenud ning millega seetõttu tuleb KMH koostamisel arvestada: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (1992); EL loodusdirektiivi (1992); EL linnudirektiivi (1979); Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (1979); Pan-Euroopa bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse strateegia (1994);

Kohaliku tähtsusega strateegiad ja arengukavad Voormaa maastikukaitseala tegevuste planeerimisel arvestamiseks: o Jõgeva Maavalitsus Arengukava 2008 – 2011 2008 o Tartu vald – Arengukava 2007-2012, kodulehel (http://www.tartuvv.ee/index.php) o Tartu vald - üldplaneering, valla kodulehel (http://www.tartuvv.ee/index.php) o Tabivere vald – Arengukava 2005-2010, kodulehel (http://www.tabivere.ee/index.php?lang=est&main_id=1254,2897) TABIVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2005-2013,Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 20. märts 2009. a määrusega nr 14

16 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK, VAJADUS JA OODATAV TULEMUS

3.1. Kavandatava tegevuse asukoht Kavandatav tegevus paikneb Jõgeva maakonnas Tabivere valla territooriumil. Tegevus hõlmab Kaiavere ja Elistvere järvede piirkonda ning Amme jõge Tartu-Jõhvi maanteest kuni Elistvere järveni ja Kaiavere –Elistvere järve vahelist lõiku ning Kaiavere järve sissevoolu piirkonda (joonis 1).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse piirkonna üldplaan

17 3.2. Kavandatava tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on Amme jões, Kaiavere ja Elistvere järvedes kaladele ja muule veega seotud elustikule soodsamate elutingimuste loomine, ning siinsete veekogude ökoloogiliste tingimuste paranemise, aidates sellega kaasa kaitsealuste liikide ja nende elupaikade säilimisele ning kalamajandusliku ja miljööväärtuslikku potentsiaali suurenemisele. 3.3. Vajadus ja oodatav tulemus

Kaiavere ja Elistvere järvedest voolab läbi Amme jõgi ning Elistvererre suubub ka Raigastverest ja Soitjärvest väljavoolavate harudena Nava oja. Nimetatud vooluveekogud on maaparanduse ja põllumajandusliku tegevuse mõju all ja nende poolt sissekantava veega tuuakse järvedesse suures koguses setteid, mille tõttu on järve toitaineterikkad, mudastunud ning kasvavad täis taimestikku. Selle tulemusena on suurenenud järvede toitainete sisaldus ja sisereostuse koormus. Järve kaldapiirkonnad on paiguti liigniisked, võsastunud ja risustunud. Vajadus on pidurdada järvede sisereostuse suurenemist ja korrastada järvede kaldapiirkondi piiratud ulatuses ning luua soodsamad võimalused kalastiku ja muu vee-elustiku arenguks.

18 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLDINE KIRJELDUS

KMH aruanne koondab vajaliku informatsiooni tegevusala ja sellega mõjustatava keskkonna väärtuste kohta selleks, et anda vajaliku pädevusega hinnanguid planeeritavatele tegevustele. Käsitletavate teemade ring peab silmas tegevusega kaasnevaid mõjusid alale tervikuna ja ka mõjusid mis kanduvad teistele aladele. Tagamaks hinnangute objektiivsust, leiavad KMH aruandes käsitlemist teemade valdkond, mis on seotud Vooremaa maastikukaitseala Kaiavere ja Elistvere järve ja Amme jõe lõiguga Kaiavere ning Elistvere järve vahel ning Elistvere järvest väljavoolava lõiguga kuni Jõhvi-Tartu maanteesillani.

4.1. Projekti- ja selle mõjuala geoloogilised tingimused (geomorfoloogilised, edaafilised (pinnase) ja hüdroloogilised tingimused).

Planeeritav tegevusala paikneb Vooremaa maastikuala tüüpilisel voorte ja selle vahel paiknevate järvede piirkonnas. Alale on iseloomulikud loode-kagu suunalised, suhtelise kõrgusega kuni 25 meetrini tõusvad voored. Voorte vahel paiknevad sama suunalised järved on erineva süvise ja orgaanilise täitumisega ja sellest tingitud ka igale järvele omase ja iseloomuliku ökoloogilise seisundiga.

Vooremaa, kus asub ka kavandatava tegevuse (projekti) piirkond, kuulub E. Varepi (1964) maastikulise rajoneerimise alusel Lahkme-Eestisse, moodustades selle piires omaette maastikulise kompleksi. Vooremaa kirdeosas asub jääaegade perioodil kuhjunud moreen alam-siluri juura lademe merglilisel lubjakivil. Tüseda moreeni kihiga voore tüüpi pinnavormide vahel paiknevad järved ja erineva laiusega orud. Suhteliselt kitsaste orgude põhjas voolavad jõed ja ojad, mille avaramad lammialad on suures osas kraavitatud.

Voorte vaheliste liigniiskete alade põllumajanduslikku kasutusse võtmine oli ajendatud soovist kasutada neid suhteliselt viljakaid maid karja ja heinamaadena. Voorte vahelistes orundites on valitsevaks pinnase tüübiks turbased ja liiva ning liivsavi segused turbased pinnased.

Jõe hüdroloogilisi tingimusi iseloomustab vooluveekogu vaheldumine seisuveekoguga. Oma esmase vee saab jõgi Kuremaa järvest ja edasi toidab jõge põhja ja pinnavesi millele lisandub lumesulamise ja otsesed vihmaveed. Läbides kahte paisjärve ja Kaiavere järve vabaneb vesi suurest osast vette kandunud setetest ja ka biogeenidest. Jõe sängi ja lammi piirkonnas avanevad survelised põhja- ja pinnaveed, mis on tingitud piirkonna geomorfoloogilisest eripärast.

Tingitud piirkonna suhteliselt intensiivsest põllumajanduslikust kasutusest, on see ala ka paiguti tugevasti kraavitatud ja seetõttu on oluliselt muutunud ka kunagine looduslik veerežiim.

Kavandatava tegevuse ei taotle hüdroloogilise režiimi muutmist, vaid puistang ja sälkkärestike rajamise ning voolukitsenduste rajamisega muudetakse voolusängi geomorfoloogilisi tingimusi tagamaks selle ökoloogilise olukorra paranemine. Tegevuse mõju

19 piirdub Amme jõe ja selle vahetu kaldapiirkonnaga, olles ulatuslikum hüdroloogilisele režiimile siiski vaid tihedama kraavitusega piirkondades ja seal kus on kavandatud külgnevate maaparanduskraavide remont. Kraavide remondiga kaasneva mõju vähendamiseks on kavandatud settetiikida rajamine, mis on Amme jõe voolusängi ja selle veestiku kaitse seisukohalt positiivne

4.2. Amme jõe ökoloogiline seisund

Selles peatükis esitatakse ülevaade Amme jõe, Kaiavere ja Elistvere järvede kohta iseloomustavaid andmeid mis kirjeldavad selle paikkonna looduslikku keskkonda ja tegevuspiirkonna ökoloogilist seisundit. Ülevaate koostamisel vaadeldaks küsimusi erinevate valdkondade lõikes ja andmestik esitatakse eraldi järvede ja Amme jõe lõikes.

Kuremaa järvest alguse saav ja Emajõkke suubuv Amme jõgi on 62,5 km pikk, läbib Vooremaa maastikukaitsealal Kaiavere ja Elistvere järved. Tähtsamad lisajõed kaitseala piires on Kõlaoja, mis suubub Kaiavere järve ja Nava oja. Jõgi järgib voorte kulgemise suunda.

Kavandatud tegevusega mõjutatakse või kandub teatav keskkonnamõju Amme jõe Kaiavere ja Elistvere järve vahel paiknevale jõelõigule Ja Elistvere järvest väljuvale jõe lõigule. Sellest tulenevalt peetakse vajalikuks anda ülevaade ka nende jõelõikude kohta.

4.2.1. Amme jõgi Kaiavere ja Elistvere järve vahel

Amme jõgi Kaiavere ja Elistvere järve vahel on pisut üle kolme kilomeetri, kuid väärib eraldi käsitlemist. Kaiavere järvest voolab Amme jõgi välja kalatiikide taha kaevatud ümbervoolu kanali kaudu, mis on paisutatud enne maanteesilda. Kalatiikidest toimub vee väljavool jõkke lüüsregulaatori kaudu. Paiskärestik ja regulaator renoveeriti 2005 aasta Amme jõe ülem ja keskjooksu korrastamise käigus mis tagab järves stabiilse veetaseme ja võimaldab kalade liikumist jões ja järvede vahel.

Järvede vahelise jõelõigu vee kvaliteet sõltub eelkõige Kaiavere järvest välja voolava vee kvaliteedist. Tingitud järvede taimestiku ja kalarikkusest, on ka jõe elustik rikkalik ning mõjustatud siinsete järvede ning Amme jõe seisundist.

Järves valitsevad kalaliigid levivad ka mõlemat järve ühendavale jõelõigule. Pidades silmas karmide talvede võimalikku hapniku defitsiidi tekkimise ohtu Elistvere järves ja leevendamaks suvel tekkida võivaid negatiivseid gaasilise režiimi muutusi, siis peeti vajalikuks Amme jõe Kaiavere ja Elistvere järvede vahelisel lõigul rajada mitmeid paiskärestikke, et Kaiavere järvest väljavoolav vesi vabaneks seal lahustunud kahjulikest gaasidest ja saaks vajalikul määral rikastatud hapnikuga enne Elistvere järve suubumist. Selleks ehitati järve veetaset reguleeriv pais ümber paiskärestikuna ja allavoolu jäävale suurema langusega jõelõigule ehitati mitmed põhja- ning paiskärestikud tagamaks vee paremat aeratsiooni. Selle tulemusena paranes oluliselt jõe hüdromorfoloogiline olukord.

Kompleksse hinnangu kohaselt kuulub see Amme jõe lõik ökoloogiliste tingimuste poolest keskmisse (rahuldavasse kvaliteedi klassi.

4.2.2. Amme jõe lõik Elistvere järvest allavoolu kuni Jõhvi –Tartu maanteesillani

Elistvere järvest toimub väljavool järve kagu otsast, mis on tugevasti taimestikku täis kasvanud ja läbivoolu soodustamiseks ning kevadiste tulvavete mõju leevendamiseks kaevati 1957.a. täiendav väljavoolu kanal. See põhjustas Elistvere järve veepinna vähese languse, hinnangutelt 0,8-1 meetrit. Nende töödega alanes vee tase ja ka järve süvis, mis soodustas roostike ja veesisese ning ujulehtedega taimestiku kasvuala laienemist avavee suunas. Seega toimub järvest väljavool siia kaevatud kanali ja läbi madalaveelise ja tiheda taimestikuga järveroostike endise Amme jõe voolusüviku kaudu (joonis 2 ).

Peale kobraste sissetoomist Elistvere järve ehitasid nad mitu paisu ja veetase järves tõusis ning hakkas kahjustama juba kaldapuistuid, mis olid hakanud jõudsasti arenema peale järve veetaseme alandamist 1957 aastal. Praegu on väljavoolu piirkond taas taimestikku täis kasvanud ja veetase sõltub kobraste tegevusest ja inimese usinusest lõhkuda kopra paisusid.

Kuni Tartu- Jõhvi maanteeni on jõe turbastel kallastel valitsevaks kase ja lepa mets ning pajustikud. Teest allavoolu voolab jõgi võsastuvate uudismaade vahel. Jõgi on 6-10 (valdavalt 7) m lai ja 0,3-1,0 (keskmiselt 0,6) m sügav; voolukiirus on 0,1-0,2 m/s. Jõe kaldad suhteliselt madalad savikas-turbased. Avatud kohtades kasvas kõõlusleht ja paiguti pilliroog üldise katvusega 70-80%. Puistu alla on see vähene või puudub. Liivakas-savine jõepõhi on paiguti mudastunud. Setted puuduvad vaid voolu kohtades ja kivise põhjaga piirkondades.

Väljavoolu piirkond järvest on täis kasvanud taimestikku mistõttu on takistatud kalade liikumine ja ka vee vool. Väljavoolu parandamiseks varemalt kaevatud ja korduvalt puhastatud kanal on kasvanud praeguseks taas täis pilliroogu, mille juurestik ja kasvud ahendavad märgatavalt voolusängi. Äravoolu tõkestavad ka jõel paiknevad kopra tammid ja kobraste poolt langetatud puud. Kobraste arvukust on jahimehed viimastel aastatel tugevasti piiranud, mistõttu on vähenenud ka paisutuste mõju.

Vaatlusaluse jõelõigu seisundit halvendab eelkõige kobraste tegevus, mis on tinginud jõe risustumise ja setete kuhjumise tammide ja risustunud lõikudele. Olukorra parendamiseks on vajalik eemaldada kopra paisud, koristada vette langetatud puud mis risustavad jõge. Vajalik on hoida kobraste arvukus madal või loomad siit täielikult välja küttida.

Joonis 2. Amme jõe lõik Elistvere järve ja Tartu-Jõhvi mnt. vahel

Kalastik on Amme jões suhteliselt rikas.2003 aastal teostatud uuringute käigus registreeriti 10 kalaliiki: haug Esox lucius, angerjas Anguilla anguilla , särg Rutilus rutilus, turb Leuciscus cephalus, rünt Gobio gobio, tippviidikas Alburnoides bipunctatus, trulling Barbatula barbatula, luts Lota lota, ahven Perca fluviatilis ja võldas Cottus gobio) .Jõe peamisteka kalaliikidek on siiski särg, ahven, haug, angerjas, luts ja rünt (Laanetu 2003.

Vaatlusaluste jõelõikudel on valitsevateks kalaliikideks: särg, ahven, haug ja kiirema vooluga kohtades ka võldas. Vähem esines muid kalaliike. Kokku registreeriti sellel lõigul 10 kalaliiki. (Laanetu 2003). Liigirikkam oli ka põhjaloomastiku liigiline koosseis kui seda täheldati kahe järve vahelisel alal. Jõevähki esineb vähese arvukusega Jõhvi-Tartu mnt silla piirkonnas, enne Nigula asulat ja üksikutel lõikudel uudismaade vahel.

Kompleksse hinnangu kohaselt kuulub vaadeldav jõe lõik keskmise ja TARTU-Jõhvi teest allavoolu hea vooluveekogu kategooriasse, mille hinnangu summaarne väärtus on 25 ja kvaliteedi hinnangu keskmine koefitsient vastavalt 2,5 (Laanetu 2003).

Järvede veevahetuse ja läbivoolu tagamisel etendavad mõningast tähtsust ka siia suubuvad ojad ja kraavid, seetõttu tuuakse lisaks ka nende kohta ka mõned olulisemad andmed:

Nava oja on 18,9 km pikk suubub Raigastvere järve ja sealt edasi Elistvere järve. Nava oja seda osa nimetatakse ka Elistvete ojaks. Siis toovad oma vee ka Prossa kraav (2,2 km) ja Elistvere peakraav (5 km).Peakraav kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt

22 korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134). Nava ojas esineb enne Raigastvere järve sissevoolu jõevähki, keda esineb madala arvukusega ka kahe järve vahelisel lõigul. Siin elab ka koprapesakond, kesk paisutab jõge ja sellega ka Raigastvere veetaset kuni 0.5-0,7 m. Paisu lõhutakse regulaarselt. Jõe kaudu toimub kalade liikumine järvede vahel ja see lõik on ka angerja püügi kohaks.

Kõlaoja pikkus on 12,9 km, mis saab täiendust Kõrenduse peakraavist (2,8 km) ja suubub Kaiavere järve. Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134)

4.3. Kaiavere ja Elistvere järve ökoloogiline seisund

4.3.1. Elistvere järv

4.3.1.1. Üldandmed

Elistvere järv paikneb Jõgevamaal Tabivere vallas, Vooremaa lõunaosas suurvoorte vahelises järve nõos. Ümbritsevad voored kerkivad kuni 25 m järvepinnast kõrgemale. Järv on loode-kagu suunas pikliku kujuga, kagupoolne osa on mõnevõrra laiem. Kaldajoon on vähe liigendunud, järve kagu- ja loodeosa on madalaveeline ja tugevasti täis kavanud taimestikku. Kaldad on enamasti soised, õõtsikuga loodes, kagus ja edelakaldal. Järv on ühtlaselt süvenev ja tasase mudase põhjaga. Järve sügavaim koht on keskosas. Amme jõe suudmes ja järve kirdepoolses kaldapiirkonnas leidub liivast põhja. Elistvere järv on suhteliselt suure läbivooluga.

Elistvere järve pindala on 169,6 ha (Eesti järvede nimestik, 2006), valgla pindala 8656,5 ha. Elistvere järve suubub Kaiavere järvest tulev Amme jõgi, mis ühendab Kuremaa ja Kaiavere järved Elistvere järvega. Samuti suubub Elistvere järve Raigastvere järvest tulev Nava oja, mis ühendab Kaarepere Pikkjärve, Prossa ja Raigastvere järved Elistvere järvega. Lisaks sellele suubuvad järve mitmed väikesed kraavid. Järve suubuvate suuri järvi ühendavate jõgede ja suure valgla tõttu on Elistvere järv suure läbivooluga ja veevahetusega, mis toimub 11,3 korda aastas (Loopmann, 1984). Väljavool toimud järve kaguotsast Amme jõkke. Järve kirdeosas leidub põhjaallikaid. Suurvee perioodil laieneb järve pind 20-30 m võrra. Varasemaid ja täpsustavaid morfomeetrilisi andnmeid: Eesti järvede nimestik (2006) jrk.nr. 1607 Registrikood vee2065100; Järvekood 206510; Varasemates järvede kataloogides (1934;1964) nr. 651 Riikoja (1934):Elistvere järve kutsuti ka Kuru järveks, mille pindala oli 179 ha, pikkus 3200 m, suurim laius 900 m, veepinna kõrgus merepinnast 50 m ja suurim sügavus 3,5 m. Mäemets (1968, 1977): Kõrgus merepinnast: 49,9 m, pikkus 3210 m, Lagus 570 m (enne veetaseme langetamist oli Lagus 880 m), keskmine sügavus 1.95 m, pindala 183,3 ha, kaldajoone pikkus 7150 m, suurim sügavus 3,5 m, maht 3 581 tuhat m3. Tamre (2006) andmetel: Pindala 169,6 ha, kaldajoone pikkus 7631 m, kaldajoone keerukus 1,65.

Võrreldes 1927 ja 1934.a ja nüüdseid andmeid on arvutuste põhjal leitud, et järve veemaht on vähenenud 38 % ja veetase alanenud 80 cm võrra (Ott jt., 1996). Keskmine sügavus on kahanenud endiselt kahelt meetrilt 1,3-1,4 meetrini, kuid täpsemalt pole järve morfomeetriat peale järve veetaseme alandamist uuritud. Vee värvus on enamasti olnud rohekas-kollane ja

23 järve väikest keskmist sügavust arvestades olnud tavaliselt põhjani läbipaistev, ulatudes arvuliselt 1,8-2 meetrini. Vaid 1980-ndatel aastatel küündis see napilt 1,l- 1,5 meetrini. Vesi soojeneb hästi kiiresti ja arvestatavat temperatuuri- ja hapnikukihistus ei esine tingitud järve väikesest süvisest ja vee kiirest segunemisest tuulte ja läbivoolu tõttu.

I. Ott (2007) andmeil on vesi kollase värvusega ja põhjani läbipaistev. Põhja-allikate olemasolu tõttu on vesi põhjalähedases kihis tunduvalt jahedam kui pinnakihis. Elistvere järve veetaset alandati 1957.a. 1 m võrra, mistõttu järve laius vähenes peaaegu 300 m võrra ja keskmine sügavus langes alla 2 m. Tüübilt kuulub järv makrofüüdi- ehk suurtaimestikurikka järvede tüübiklassi. (Vee Raamdirektiivi tüüp 2).

Järve iseloomustavad järgmised hüdrokeemilised parameetrid (Ott, 2007): Vett on analüüsitud aastatel 1927 (Riikoja, 1940), 1951 ja 1957 (Eesti järved, 1968), 1978 (Milius jt., 1991), viimati 2007. a. maist septembrini. Vee põhitoon oli kollane. Vesi oli põhjani (0,5-1,5 m) läbipaistev. Kollast ainet oli palju, 7,5-10,3 mg/l. Vesi oli nõrgalt aluseline. Vee pH oli 7,6-8,37, kõrgeim juulis. Enamiku ajast oli vesi hapnikuga alaküllastunud. Vaid juulis tõusis O2 sisaldus 113%-ni. Augustis oli O2 vaid 41-58%. Orgaaniliste ainete sisaldus oli kõrge. CODCr oli 42-54 mg O/l (1951. a. 22-24 mg O/l) ja CODMn 16-21 mg O/l (1951. a. 7,7-10 mg O/l). Üldfosforit oli 0,027-0,04 mg P/l. Fosfaatset fosforit leidus 0,004-0,007 mg P/l. Üld-N oli + väga kõrge kevadel, 1,9 mg N/l ja keskmine suvel, 0,89 mg N/l. NH4 -ga oli reostunud - rohkem pind kui põhi, diapasoon 0,026-0,045 mg N/l. NO3 oli kevadel 0,87 mg N/l. HCO3 oli keskmine, 3,00-3,20 mg-ekv/l (1951. a. 2,40-2,50 mg-ekv/l). Cl leiti 7,5-6 mg/l (1951. a. 2,8-3,2 mg/l). Lahustunud aineid sisaldas vesi 220-234 mg/l. Vee elektrijuhtivus oli keskmine, 249-377 μS/cm. Aastatega on vees suurenenud nii orgaaniliste kui ka mineraalainete sisaldus. Elistvere järv on madal, põhjani läbipaistev, segunenud, keskmiselt kareda, heleda veega. Vee pH (7,95) järgi tuleb järve seisundit hinnata väga heaks, üld-P (0,034 mg/l) vastab heale ja + üld-N (1,4 mg/l) kesisele ökoloogilisele seisundile. NH4 sisalduse järgi oli veekvaliteet halb.

Valgalal olulise reostuse annab põllumajandus ja täiendavalt kogujakraavide kaudu Vahi, Lilu ja Elistvere külad. Valgalal suuri laudakomplekse ei asu. Järve võib natuke mõjutada Elistvere loomapark, eriti suvisel külastushooajal (Vt. Täiendavalt peatükk maa kasutus ja sotsiaalmajanduslik tegevus)

Toiteainete sisalduse põhjal võib järve lugeda eutroofseks. Sulfaatide sisaldus on kogu uuringuperioodi vältel olnud suhteliselt madal (10-12 mg/l), mida võib seletada ka intensiivse veevahetusega. Intensiivse veevahetuse (1 kuni 1,3 korda aastas; Loopman, 1984) tõttu ei esine keskses järve osas ka talvist ummuksile jäämist. Kloriidide hulga pea kahekordne kasv (6,3-10,9 mg/l) ajavahemikus 1951 -1988 näitab inimreostuse kasvu.

4.3.1..2. Fütoplankton 1996 aasta andmete põhjal oli fütoplankton vaene ja biomass väike (1,45 g/m3), sest et Elistvere järves on esmasprodutsentidena ülekaalus suurtaimed. Siin leidub rohkesti liike kuid domineerivad olid makrofüüdijärvedes tavalised ränivetikad (Aulacoseira ambigua) ja krüptomonaadid. Planktoni koosseisu järgi otsustades on järv küll tugevalt eutroofne, kuid mitte rikutud. Heale ökoloogilistele tasakaalule järves viitab vetikakoosluse üldine koosseis ja arvuline vahekord -ränivetikaniidid, rohevetikate liigirohkus ja sinivetikate vaike osakaal (Kõiv jt. 2003).

24 I. Ott , 2007 andmete kohaselt fütoplanktonis olevate liikide arv oli suur. Klorofüll a (Chla) hulk oli keskmine kogu veekihis kõigil kolmel korral (tabel 1.). Fütoplanktoni biomass oli mais keskmine, augustis madal, liikide arv oli kõrge kõigil vaatluskordadel. Fütoplanktoni koondindeks, mis iseloomustab ökoloogilist seisundit (FKI) oli mais keskmine, augustis kõrge. Fütoplanktoni rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega mais ränivetikad, augustis vaguviburvetikad ja neelvetikad. Liikidest moodustasid mais kõrgeima biomassi ränivetikas Synedra acus var. angustissima ja niitjas sinivetikas Limnothrix redekei, augustis vaguviburvetikas Peridinium umbonatum var. umbonatum ja neelvetikas Cryptomonas sp. Biomassi osas ülekaalukas dominant (>80 % ) puudus.

Tabel 1. Elistvere järve fütoplankton 18.05.2007 20.07.2007 22.08.2007 Kiht Pind Pind Pind

Horisont, m 0,5 0,5 0,5 Chla, mg/m3 11,7 6,9 10,9 Biomass, g/m3 4,4 0,7 Liike proovis 50 52 FKI 4,4 6,8 Värvus tumekollane pruunikaskollane rohekaskollane

Elistvere järve fütoplankton oli iseloomulik makrofüüdijärvele, kus on kõrge liikide arv, biomass aga madal kuni keskmine. Veeõitsengute kohta andmed puuduvad. Eelnevatel aastatel on domineerinud ränivetikad (Aulacoseira ambigua) ja rohevetikad, harvem koldvetikad (Dinobryon sociale). Kõrgeim biomassi väärtus 6,45 g/m3 on määratud 15.07.1982 (domineerisid ränivetikad). Fütoplanktoni liikide arv ja FKI on olnud keskmised kuni kõrged. Fütoplanktoni näitajate osas olulisi muutusi märgata ei ole.

EL veepoliitika raamdirektiivi (2002) nõuetest lähtuvalt oli järve seisundi hinnang fütoplanktoni järgi järgmine: Chla- hea; FKI- hea; fütoplanktoni kooslus (FPK)-hea.

4.3.1.3. Zooplankton Kuni 1980-ndate aastateni oli järve zooplankton sarnane meso- või eutroofse järve omale, siis alates 1980-ndatest on ZE-indeks olnud väga kõrge (ZE = 4,9-7,3), mis vastab hüpertroofsele tasemele (Kõiv jt. 2003).

Ingmar Ott (2007) andmetel zooplanktoni järgi oli Elistvere järv hüpertroofne veekogu. Zooplanktoni arvukus oli kõrge, biomass madal (20. juulil vastavalt 525*103 is./m3 ja 0,06 g/m3). Zooplanktoni fauna oli vaene – määrati 7 liiki planktereid, sh. vaid 3 liiki koorikloomi. Arvukuselt domineerisid aerjalgsed ja keriloomad (vastavalt 53, 6 ja 46,4% kogu zooplanktoni arvukusest), vesikirbulisi leiti vaid veeproovi kvalitatiivsel läbivaatamisel.

Biomassilt domineerisid aerjalgsed (84,1% kogu zooplanktoni biomassist). Nii aerjalgsete kui keriloomade hulgas valdasid väiksemõõtmelised isendid. Aerjalgsetest oli vähikvastseid 97,3%, noorjärke ja liiki Mesocyclops oithonoides mõlemaid 1,3%. Liiki Mesocyclops leuckarti leiti vaid kvalitatiivselt. Keriloomade hulgas esines rohkesti Polyarthra sp. ja Keratella cochlearis isendeid (vastavalt 65,4 ja 30,0% keriloomade arvukusest). Mõlemad liigid viitavad veekogu kõrgele toitelisusele. Samas, hüpertroofsete vete indikaatorliiki

25 Keratella tecta Elistvere järvest ei tabatud. Kokku leiti 4 liiki keriloomi. Vesikirbulistest esines veekogus ainult liigi Chydorus sphaericus isendeid.

Limnoloogiakeskuse teadlased on Elistvere järve varem korduvalt uurinud. 1950. ja 1970. aastail esines järves suuremõõtmeline aerjalgne Eudiaptomus gracilis, kuid hiljem seda liiki ei leitud. Võrreldes 2007. a. oli siiski ka 1982. ja 1988. a. juulis zooplanktoni fauna mitmekesisem – esinesid aerjalgsed Mesocyclops crassus, vesikirbulised Diaphanosoma brachyurum, Bosmina longirostris, Ceriodaphnia pulchella, Leptodora kindti.

On tõenäoline, et eelpool nimetatud liigid on veekogus olemas, kuigi väga vähearvukalt. Kõik nad on keskkonnatingimuste suhtes vastupidavad. Veekogu seisundi paranemisel võivad nad oma arvukuse taastada.

4.3.1.4. Taimestik

Elistvere järv paistab silma eelkõige suurtaimede poolest, seetõttu peetakse vajalikuks siinkohal esitada T. Kõiv jt. (2003) poolt toodud ülevaade Elistvere järve taimestiku muutuste kohta, millele esitatakse täiendavalt ka Helle Mäemetsa (2008) poolt koostatud ekspertiisi aruande seisukohad ja uurimistööde tulemused:

T. Kõiv jt. (2003) andmestikku tsiteerides: „1957.a. oli taimestik liigirikas (28) ja väga rohke, kattes enamiku järve pinnast. Kaldavööndis olid ülekaalus pilliroog, järvekaisel, ahtalehine hundinui ja konnaosi. Ujulehtedega taimestikus domineerisid ujuv penikeel ning valge ja vaike vesiroos. Rikkalik veesisene taimestik koosnes peamiselt mändvetikatest vesikatkust, vesikarikast, männas- ja tähk-vesikuusest, kardheinast ja mitut liiki (läik-, lapik, pikk, kähar) penikeeltest.

1988.a. uuringu põhjal nimetas Aime Mäemets Elistvere järve ülirohketoiteliseks makrofüüdijärved, mis ei suuda enam siduda kõiki toiteaineid. Olemuslikult ei olnud järv veel selleks momendiks väga muutunud, kuid süvenenud olid kinnikasvamise protsessid, mis hoogustusid veetaseme alandamise järvel 1957.a. Väga rohke taimestik hõivas kogu järve ning oli endiselt liigirikas (26). Kõik taimevööndid olid esindatud, osalt omavahel läbipõimunud. Kaldaveetaimestik esines vahelduva ja ebaühtlase vööndina, järve otstes aga ulatuslike massiivide või saarekestena. Maastumisprotsesside tulemusena on kaldaveetaimestik seal tihti segunenud maismaaliikidega. Seitsmest liigist oli valdavaks pilliroog, avakallaste ääres kohati ka järvekaisel järve otstes ja edelakaldal tükati ka ahtalehist hundinuia. Ujulehtedega taimestik oli levinud ebaühtlaselt, järve otstes ja mitmel pool edelakalda ääres. Avakallastel oli seda aga võrdlemisi hajusalt ja rohkem kaldaveetaimestiku varjus. Levikult esikohal kollane vesikupp, harvemini ujuv penikeel. Kõige laialdasem ja liigirikkam (11 liiki) vöönd jäi veesisese taimestiku alla. Levinuimad olid mändvetikalised ja oma levikut jõudsalt suurendanud kardhein ning vesikarikask Ulatuslikult leidus uudseks komponendiks saanud vesisammalt, sageli veel kaelus- ja läik-penikeelt ning vesikatku. Peaaegu kadunud olid veel 1975.a. massiliselt esinenud vesikuused. Sissevoolude piirkonnas täheldati enamasti ka kõiki nelja liiki ujutaimi.

Ka 1994.a. tähendas bioloogiadiplomand M. Külm vesisambla leviku laienemist ning mändvetikate ja vesikatku kasvualade vähenemist (Külm, 1994). Suur oli kardheina ja taas tähk-vesikuuse arvukus. 1996.a. olid samuti märkimisväärseid erinevusi võrreldes 1988. aastaga.. Suur ahtalehise hundinuia kogumik on stabiilsena püsinud vähemalt viimased 20 aastat, aga kadunud on mändvetikad, mis esinesid seal nii 1975 kui ka 1988. Vaadeldud

26 piirkonnas oli massiliselt tähk-vesikuuske, mida Aime Mäemets nimetas 'heade" eutroofsete järvede liigiks. Üldse ei leitud vesikatku (1988 palju), vähem oli vesikarikat, rohkem ujuvat penikeelt. Endiselt leidus kardheina ja vesisammalt. Harulise jõgitakja ja järvkaisla kogumikud olid eriti lopsakakasvulised, mändvetikaid leidus hõredas roostikus idakalda naabruses.

Seega on Elistvere järve suurtaimede struktuur siiski üllatavalt labiilne sõltudes nähtavasti peale veetaseme ja biogeenidesisalduse ka ondatra tegutsemisest, huumusainete juurdevoolust jm. Seisundi mõningasest paranemisest annavad tunnistust vesikatku ja vesikarika arvukuse vähenemine ning tähk-vesikuuse taasilmumine.“ - (Kõiv jt. , 2003)

H. Mäemetsa (2008) poolt koostatud ülevaates märgitakse, et oma kinnikasvamise astmelt on see järv reservaadiks jäetud Soitsjärvest järgmine. Sama autori ekspertülevaatest on pärit ka mõningate täpsustustega alljärgnevalt esitatud kirjeldus:

„Lamedapõhjaline nõgu, rammusa vee sissevool ja tüse aluselise reaktsiooniga muda loovad taimede kasvuks suurepärased eeldused. Teisalt aga töötab tugev läbivool täielikule kinnikasvamisele vastu. Tõuke Elistvere järve muutumiseks andis ilmselt juba veetaseme alandamine meetri võrra 1957. a. Üsna suur on olnud ka põllumajanduslik hajureostus, eriti lämmastiku osas (Pihu jt., 1988; Maa ja Vesi aruanne 2007).

Taimestiku sügavuspiir (kõige sügavamal kardhein) oli 1957. aastal 3 m ning taimekogumikud hõivasid sellal 86% järve pindalast (Eesti järved, 1968). 2007. aastal leiti sügavuspiir harva küündivat 2,5 meetrini (kardhein), aga enamasti oli see madalamal. Tuleb muidugi arvestada järvenõo täitumise ja seega vee mõningase madalamaks muutumisega möödunud poole sajandi jooksul, kuid igal juhul ei hõiva taimestik varasemast suuremat osa järvest, vaid pigem vastupidi. Poole sajandi jooksul on veesiseses taimestikus järk-järgult suurenenud räni-kardheina osatähtsus (vt tabel 2) ning vähenenud kanada vesikatku oma. Järve on ilmunud ja seal püsivalt kasvamas harilik vesisammal; mändvetikate osatähtsus on mõnevõrra vähenenud. 2008. a. oli väga palju tähk-vesikuuske ja taimestiku ilme oli 2007. a. nähtust mõnevõrra erinev. Seega leiab kinnitust Maa ja Vesi aruandes (2007) esile toodud järve taimestiku labiilsus. Madalates, rohkesti orgaanilisi setteid ja taimi sisaldavais järvedes (nagu ka näiteks Endla järv) on erinevate aastate temperatuuri- ja veeoludel taimestikule nähtavasti suur mõju. Eriti oluline võib olla talve karmus või pehmus, millest sõltub hapnikurežiim, väävelvesiniku teke jne. Kõige võimsam on taimestikumass Elistvere järve loodeosas, kuhu sissevooludega saabub ilmselt reostust ning mis on täitunud peaaegu läbimatu kardheina ja suurte niitvetikate massiga põhjast pinnani, lisaks veel ujulehtedega taimed ning kaldaveetaimed keskosani välja. Kardheina valitsemise ja niitrohevetikate hulga põhjal on Elistvere järve seisund nii 1988. kui ka 2007. a. hinnatud kesiseks (Väikejärvede seire aruanne 2007 = VSA 2007).”

Ondatra arvukuse kõrgperioodil aastail 1960 kuni 1983 oli järves kaldaroostike vöötme laienemine piiratud ja paiguti oli pilliroo riba suhteliselt kitsas. Järve kirde otsas puudus liivase rannalõigu piires roostik või oli see äärmiselt hõre. Ondatra toitumise eelistusest tulenevalt vähenes esmajoones järvkaisla ja pilliroo osatähtsus andes ruumi ahtalehise hundinuia levikuala laienemiseks. Roostike vöönd on viimase kolmekümne aastaga oluliselt laienenud ja praegu kasvab pilliroog aga selles piirkonnas laia vööndina, selle levikut järve suunas piirab peamiselt vee süvis.

Roostike igaaastane uuenemine ja vana roomaterjali kuhjumine kaldalähedases vees ja roostikes ning veesisese taimestiku, esmajooned mändvetikate, kardheina vesikarika ja

27 penikeelte erakordselt suur mass ja peaaegu kogu järve põhja kattev levik on järve sisekoormust oluliselt suurendanud ja selle lagunemine põhjustab hapniku defitsiiti vähese vee liikumisega järve piirkondades esmajoones talveperioodil ja ka suveöödel veetemperatuuri kõrgperioodidel (vt. fotod).

Jooni 3. Elistvere järve maastikuline paiknemine ja roostike ning ujulehtedega taimestiku levikuala.

Tabel 2 Elistvere järve taimestiku koosseis ja liikide ohtrused (1-5) erinevail uurimiskordadel (-999 – määramata ohtrus). (Mäemets 2008 järgi). *-(2010 aasta kohta täiendav hinnang on antud N. Laanetu poolt: x- taim esineb vähe arvukalt ja ei määratleta ohtrust; ?-mändvetikate liike ei eristatud ega hinnatud ohtrust liikide lõikes)

1982- *- Liik/uurimisaasta 1951 1957 1975 1988 2007 2010 Ei Ujulehtedega taimestiku sügavuspiir, m 1,5 määratud Ei Veesisese taimestiku sügavuspiir, m 3,0 2,5 määratud Alisma plantago-aquatica L. harilik konnarohi 2 2 Agrostis stolonifera L. valge kastehein 1 x Bidens tripartitus L. kolmisruse 1 1 Calla palustris L. soovõhk -999 x

28 Carex spp. Tarnad -999 -999 2 -999 2 2 C. pseudocyperus L. kraavtarn -999 1 x Cicuta virosa L. mürkputk -999 3 3 Eleocharis sp alsid 1 1 Epilobium palustre L. soo-pajulill -999 x Equisetum fluviatile L. em Ehrh. konnaosi 3 3 2 2 3 Galium palustre L. soomadar 1 x Glyceria maxima (Hartm.) Holmb suur 1 parthein 1 Iris pseudacorus L. kollane võhumõõk 1 x Juncus spp. Luga 1 x Lycopus europaeus L. har. Parkhein -999 3 2 Lysimachia vulgaris L.harilik metsvits 1 1 Lythrum salicartia L. har. Kukesaba -999 1 1 Mentha spp. Mündid -999 x Menyanthes trifoliata L. ubaleht -999 -999 x Phragmites australis (Cavan.) Trin ex Steud. 5 pilliroog 4 4 4 4 4 Potentilla palustris(L.) Scop. Soopihl -999 -999 1 Rorippa islandica (Oed.) Borb. Sookerss -999 x Rumex sp. Oblikas -999 1 1 Sagittaria sagittifolia L. jõgi-kõõlusleht -999 -999 2 3 2 2 Schoenoplectus lacustris (L.) Palla järvkaisel 3 3 3 3 4 4 Sparganium erectum sl L. haruline jõgitakjas -999 -999 2 2 3 3 Stellaria palustris Retz soo-tähthein -999 x Thelypteris palustris Schott haril. soosõnajalg -999 -999 1 -999 1 1 Typha angustifolia L. ahtalehine hundinui 3 3 3 3 4 4 T. latifolia L. laialehine hundinui 2 2 1 Hydrocharis morsus-ranae L. konnakilbukas -999 -999 3 3 1 Lemna minor L. väike lemmel 3 2 1 1 L. trisulca L. ristlemmel 3 1 2 1 Nuphar lutea (L.) Smith kollane vesikupp 4 4 3 3 5 5 Nymphaea alba L. valge vesiroos 3 3 2 1 N. candida C. Presl. väike vesiroos 3 3 2 2 2 1 Potamogeton natans L. ujuv penikeel 3 3 2 2 3 3 Sparganium emersum Rehm. liht-jõgitakjas 2 2 2 2 Spirodela polyrrhiza (L.) Schleid. vesilääts 3 2 x Ceratophyllum demersum L. räni-kardhein 2 2 4 4 5 ? Chara fragilis Desv. rabe mändvetikas 1 ? Ch. hispida L. karvane mändvetikas 2 ? Ch. tomentosa L. ruuge mändvetikas 2 ? Chara sp. Mändvetikad 4 4 4 4 5 Elodea canadensis Michx kanada vesikatk 4 4 2 2 2 2 Fontinalis antipyretica Hedw. har. vesisammal 2 2 3 2 Myriophyllum spicatum L. tähk-vesikuusk 2 2 4 1 2 M. verticillatum L. männas-vesikuusk 2 2 3 3 Nitellopsis obtusa (Desv. in Lois.) Gr. x nitellopsis -999 -999 3 3 4 Potamogeton compressus L. lapik penikeel 2 2 1 x

29 P. crispus L. kähar penikeel 2 2 1 P. friesii Rupr. ogaterav penikeel 1 1 P. lucens L. läik-penikeel 2 2 3 3 3 3 P. pectinatus L. kamm-penikeel 2 x P. perfoliatus L. kaelus-penikeel 3 3 1 1 P. praelongus Wulfen pikk penikeel 2 2 - Ranunculus sp särjesilmad -999 x R. circinatus Sibth. sõõr-särjesilm 1 1 2 2 3 x Scorpidium scorpioides Hedw. harilik skorpionsammal 1 ? Stratiotes aloides L. vesikarikas 2 2 4 3 4 4 Utricularia sp. Vesihernes 1 2 2 1 x Cladophora karevetikas

4.3.1.5. Suurselgrootud Põhjaloomastiku madalat biomassi ja arvukust täheldati 1951 .a. suvel, kuid 1957.a. oli arvukus ühtäkki kõrge ja biomass isegi väga kõrge (Eesti järved, 1968). Peamise massi andsid siis limused ja hironomiidid ning selline biomassi ja arvukuse hüpe oli ilmselt seotud veetaseme alandamisega. 1980-ndatel olid biomass ja arvukus jällegi väga madalal tasemel

Järve litoraali osas esineb rikkalik järvekarbi Anodonta cygnea cellensis asurkond ja paiguti leidub ka jõekarpidest piklikku- Unio piktirum ja kiiljat jõekarpi Unio tumidus.

I. Ott , 2007 andmete kohaselt on Elistvere järv karedaveeline ja väga taimestikurikas. Proovi kohas loodekaldas vaatetorni juurest oli substraadiks õõtsik. Arvukusest moodustas 55 % harilik tiigipäevik (Cloeon dipterum). Taksonirikkus (40) ja Shannon-Wieveri taksonierisus (2,88) ületasid väga hea seisundi piiri karedaveeliste järvede taimestikuga põhjal. Taksoni keskmine tundlikkus ASPT (average score per taxon) oli hea seisundi piirides (4,67), kuid EPT (Ephemeroptera, Plecoptera, Trichoptera) liike väga vähe (2). Happelisustase järves (5) ei vastanud tüübiomasele seisundile. Selle põhjuseks tuleb arvatavasti pidada mitte järve kehva seisundit, vaid veidi puudulikku ligipääsu proovialale, mille tõttu osa olulisi liike võis jääda kätte saamata. Kokkuvõttes oli hinnang järvele 5 indeksi põhjal kesine; tõenäoliselt peaks õige hinnang olema parem. Proovis esinesid siiski Eesti Punase Raamatu (1998) liik kakslaik-kiil (Epitheca bimaculata) ning Natura IV kategooria liik hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis).

Jõevähile on järv sobimatu kuigi Amme jõe sissevoolu piirkonnas on aeg-ajal jõevähki leitud. Siin on tegemist üksikute isenditega, kes rändavad Amme jõest ja elavad järve madalas kaldalähedases roostikes või heinapadjandite sees. Jõevähki esines üksikute eksemplaridena ka Raigastevere ja Elistvere järve ühendava Nava jõelõigu piires.

4.3.1.6. Kalastik

Elistvele järve kalastikku on suhteliselt hästi uuritud ja selle kohta teostatakse ka regulaarset seiret. Nimetatud seire andmestikule ja varasematele uurimisandmetele tuginevalt esitatakse ülevaade Elistvere kalastiku kohta. Praegust kalastiku seisundit iseloomustab hästi Teet Krause ja Anu Palmi seiretööde aruanne 2008 mida alljärgnevalt ka korduvalt tsiteeritakse:

30 Teet Krause ja Anu Palm 2008: EESTI VÄIKEJÄRVEDE KALASTIKU UURING 2008 Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Leping 18-20/230 aruanne. Tartu 2008, lk 123.

Kalastikus domineeris 1950- ndatel aastatel: latikas, järgnesid särg, haug, ahven. Leiti veel linaskit, viidikat, säinast, mudamaimu, angerjat, kiiska, kokre, roosärge, luukaritsat, vingerjat, hinku ja turva.

2001 aasta septembris püüti järvest 6 liiki kalu: ahvenat, haugi, latikat, roosärge, särge ja viidikat. Kalasaagis domineerisid arvuliselt põhiliikidena särg ja ahven (üle 80% moodustasid need kaks liiki), roosärje ja viidika osakaal oli 1 5%. Kalastiku biomassi arvutus Elistvere järve saakide alusel andis tulemuseks 132.9 kg/ha kohta (tabel 3).

2008.a. toimusid katsepüügid Elistvere järvel 21.-23.augustil ja 13.-14. novembril. Katsepüükide kogusaagiks kujunes 56 kg ja 798 isendit. Liike tabati 12. Arvukuselt (joon.4 ) domineeris särg (56 %), massilt järgnes roosärjele (31 %) haug (28 %) ja alles seejärel särg (23 %). Liikidest esinesid püügis veel ahven, hink, kiisk, koger, latikas, linask, mudamaim ja viidikas.

haug A kiisk B viidikas 2% hink 1% viidikas ahven ahven haug 5% 0,1% koger särg 0,4% 10% 15% 28% 0,1% 23% latikas 1% hink linask 0,004% 1% kiisk mudamai 0,2% särg m koger 56% nurg 0,3% roosärg 1% 31% 0,04% roosärg mudamai nurg linask latikas 18% m 0,0003 4% 4% 0,005%

Joonis 4. Liikide arvu (A) ja saagi massi (B) jaotus Elistvere järve 2008.a. katsepüügis (Krause & Palm 2008 järgi).

Elistvere järve ahvenapopulatsioon on ühtlaselt väheneva arvukusega. Populatsiooni kujundavaks teguriks on suuremate isendite väljapüük, seega püügisurve(Krause & Palm 2008).

Elistvere järve roosärje- ja särjepopulatsioonid on arvukad kusjuures roosärjed on konkurentsivõimelisemad võrreldes hariliku särjega. Roosärjel domineerivad 3 – 4-aastaste ja 7-8-aastaste isendite vanusgrupp, särjel valdavalt 3 – 6 aastased ja üle 20 cm (TL) pikkused isendid on saagis haruldased (Krause & Palm 2008 ).

Elistvere haugipopulatsiooni kohta levib arusaam, et seda mõjutab tugevalt selle liigi väljapüük nii harrastuspüüdjate spinninguga püügiga, samuti nakkevõrkudega (nii lubatud kui illegaalse püügiga). Jõgevamaa inspektorid on korduvalt tabanud ja püügilt korjanud ebaseaduslikult püügile asetatud võrke. Konfiskeeritud võrkude saaki oleme saanud analüüsida, saades täiendavaid andmeid haugikarja koosseisu kohta Elistvere järves. 2007.a. detsembris püüti

31 suuresilmaliste hiina tüüpi võrkudega 25 haugi vahemikus TL = 47 – 85 cm, massiga TW = 700 – 4460 g, tugevalt oli esindatud 4- ja 5-aastased kalad (4/5 kogusaagist), samas oli ka vanemaid vanusrühmi (7- ja 9-aastased). 2008.a. novembris tabasime katsepüügil 7- ja 9-aastased isendid (joon. 5). Kokkuvõttes tuleb kindlalt rõhutada, et erinevalt teistest kalaliikidest on haug vaatamata hoogsale väljapüügile Elistvere järves heas olukorras: esindatud on mitmed vanusgrupid (vaid kaheaastasi on vähem, kuid suuri emaskalu üllatavalt palju) (Krause & Palm 2008).

Latikas koeb järve põhjapoolses osas, koelmul tabatud kalad kuuluvad pikkusvahemikku TL = 31 – 58 cm, mass jäi vahemikku TW = 0,4 – 2,2 kg. 2008.a. suvisel ja sügisesel katsepüügil me suuri (suguküpseid) latikaid ei tabanud, võimalik, et latikas liigub rohkem järve kesk- ja põhjaosas ning kagu- ja lõunaosas, kus järves on rohkem taimestikku, on teda raske ka püüda. Ka andmed linaski arvukusest käesoleval ajal Elistvere järves on lünklikud ja ebatäpsed. Võrgupüük madalaveelises kaldavööndis ei osutunud võimalikuks ülirohke taimestiku tõttu.

Esox lucius 2008, n=47 10 Elistvere, n=15 Elistvere salavõrkudega püük dets 2007, n=25 8

Isendite arv valimis arv Isendite 2

0 9 152127333945515763697581879399105111 TL, cm

Joonis 5. Haugi pikkusjaotus Elistvere järves võrrelduna kõigi Eesti 2008.a. uuritud väikejärvedega(Krause &Palm 2008 järgi).

Vähenenud on ahvena ja suurenenud haugi ja roosärje biomass, särje biomass on jäänud samale tasemele. Kindlasti mõjutasid haugi arvukust lisaks püügile ka vahepealsed madalaveelised aastad. Lepiskalade osakaal on võrreldes sajandi algusaastatega mõnevõrra vähenenud - kalaindeks on 0,6 (2001.a. oli see 0,68). Ahvenlaste ja karplaste suhtarvud olid arvukuse alusel 0,21 ja massi alusel 0,3 (Krause & Palm 2008)

Kokkuvõtvalt võib märkida, et Elistvere järve näol on tegemist suhteliselt hea kalajärvega, mille seisundit piiravad peamiselt liigne taimestiku levik ja paiguti suur tihedus. Järve kalastiku hoiab ummuksile jäämise eest järvest Amme jõe ja Nava (Elistvere) oja läbivool ja nendel vooluvetel enne järve suubumist suhteliselt head vee aeratsiooni võimalused. Järve madalad ja taimestikurikkad otsa ja servaalad jäävad vaatamata sellele ummuksile ja kalastik paikneb läbivoolu kohtade piirkonda, kus on tagatud vees hapniku varu. Järve veetaseme jätkuv vähenemine seoses mudastumisega ja taimestiku levikuala laienemise ning veesisese taimestiku ja mändvetikate vohamisega viib lähitulevikus järve kriitiliste seisundite piirimaile, mis võib põhjustada kalade massilist hukkumist. See olukord võiv aset leida ka juba suvise vee soojenemise ja taimestiku lagunemisega seoses. Järve kalastiku ja selle üldise ökoloogilise seisundi parandamiseks on vajalik piirata taimestiku levikuala ja anda võimalusi kalastikule kasutada ka roostikevahelisi ja – siseseid alasid toitumis- ja elupaikadena.

Tabel 3 Kalastiku biomassi hinnang kg hektari kohta Elistvere järves 2001 ja 2008 aastal (Krause & Palm 2008 järgi)

Liik % Biomass kg ha-1 2008 2001 2008 ahven 8,8 36,8 16,1 haug 33,9 21,1 69,5 hink 0,003 0,01 kiisk 0,2 0,4 koger 0,03 0,1 latikas 2,9 1,2 5,9 linask 3,4 7,0 mudamaim 0,004 0,01 nurg 0,03 0,1 roosärg 28,3 24,2 58,0 särg 22 46,4 45,1 viikidas 0,4 3,2 0,8 Kokku 100 132,9 kg ha-1 204,9 kg ha-1

4.3.1.7. Amfiibid ja reptiilid

Amfiibidest esineb viis liiki: rohukonn Raana temporaia, rabakonn Raa tereestris ja kärnkonn Bufo Bufo. Rohelistest konnadest esineb siin kasvava arvukusega veekonn Rana kl. esculenta, ja tõenäoliselt ka tiigikonn Rana lessonae. Võimalik on tähnik-vesiliku Triturus vulgaris esinemine järves, kuid esineb Elistvere asula tiikides.

Järve kaldapiirkonnas ja ka Emme jõe lähiala heinamaadel ja võsaservades esineb vähese arvukusega arusisalik Lacerta vivipara. Teiste reptiilidest võib esineda suhteliselt harva vaskuss Angus fragilis ning rästik Vipera berus. Viimatinimetatud liikide tegeliku esinemise kohta viimastel aastatel usaldusväärset teavet ei saadud

4.3.1.8. Linnustik

Linnuliikidest on registreeritud ca 20 liiki. Nendest 18 liiki esinevad ja pesitsevad siin püsivalt: tuttpütt Podiceps cristatus, hallpõsk-pütt Podiceps grisegena, hüüp Botaurus stellaris, kühmnokk-luik Cygnus olor, piilpart Anas crecca, sinikaelpart Anas platyrhynchos, viupart Anas penelope, punapea-vart Netta rufina, tuttvart Aythya fuligula, sõtkas Bucephala clangula, roo-loorkull Circus aeruginosus, rooruik Rallus aquaticus, lauk Fulica atra, jõgitiir Sterna hirundo, mustviires Chlidonias niger, jõgi-ritsiklind Locustella fluviatilis, kõrkja- roolind Acrocephalus schoenobaenus, tiigi-roolind Acrocephalus scirpaceus, rästas-roolind Acrocephalus arundinaceus, rootsiitsitaja Emberiza schoeniclus (Nellis & Nellis 2003; Aivar Leito vaatlused 2005-2008).

Taimestikurikkusest ja kalastikurohkusest tulenevalt on järv vee-linnustikule sobivaks pesitus ja toitumisalaks esmajoones tuttpütile. Järve loodeotsas paiknes juba 1970 aastatel arvukas kajakate koloonia. Siin pesitseb ka regulaarselt paar roo-loorkulli. 2010 aastal ei nähtud

33 järvel roo-loorkulli tegutsemist. Taimestikurohkusest tulenevalt võiks oodata siin ka laukude kõrget arvukust, kuid neid esineb siin vaid viie paari ringis. Suhteliselt vähe esines ka sinikael pardi pesakondi. Pesitsevate veelindude vähesus võib olla tingitud minki esinemisest kõnealuses piirkonnas. Rohkearvuliselt oli esindatud punapea varte, kellede sulgivate isalindude arvuks hinnati järvel 60-70 isendit.

Järve loode otsas mudasele põhjale kinnitunud õõtsik-roostiku puhmastes asub naeru- ja väikekajaka koloonia kus naerukajakate pesapaare hinnati 60 (120-125 lindu) ja 7-8 väikekajaka pesapaarile. 15-16 lindu. Järve Kagu osas tegutses pidevalt 4 must-viirest ja paar kühmnokk luike. Tiirude esinemist ja pesitsemist ei täheldatud kuid nad võivad siia lennata toituma Saadjärvelt ja mujalt.

Tuttpütte nähti 3 kohas, kuid nende pesapaaride arv võib olla siiski suurem, kuna pesad on peidetud järve otsas varjatud roostike alale kuhu oli paadiga raske juurdepääs.

Järve Kagu-Kirde nurga roostikus pesitseb ka hüüp. Arvukas on rästasroolind (5-6 erinevas kohas registreeriti laulvaid linde)

4.3.1.9. Imetajad

Imetajad. Elistvere järve lasti lahti üks osa 1947 aastal Eestisse toodud ondatratest. 1950 aastatest alates esines see liik siin perioodiliselt väga kõrge arvukusega kuni 1983 aastani, mil selle liigi arvukus ja levikuala tugevasti kahanes kogu Eestis tingituna mingi ulatuslikust levikust ja kõrgest arvukusest ondatra elupaikades. Ondatra mõju oli suur esmajoones siinsete järvede taimestikule ja karpide faunale. Praegu esineb seda liiki vaid üksikute isenditena.

1986 aastal lasti Elistvere järve kraavile Amme jõe väljavoolu piirkonnas viis kobrast, kes jäid elama samasse järvest väljavoolu piirkonda. Praegu elab kobras nii järvest väljavoolaval Amme jõel kui ka järve sissevooludel. Kobraste mõju järve kaldapuistutele võib olla hukutav kui lubada sellel liigil paisutada järve väljavool. Mõne aasta vältel olid koprad paisutanud järve vee pool meetrit kõrgemal tasemel, mille tõttu hakkas kuivama kaldalepik ja kaasik.

Järv on suviseks peatumiskohaks ja elupaigaks saarmale. Järve kaldavöötmes elab ka mink. Varemalt oli siin arvukas euroopa naarits, kuid mingi ilmumise järel see liik kadus. Madal oli ka tuhkru arvukus, kuid praegu on see liik Vooremaa järvede piirkonnas osaliselt taastunud.

Järve kaldaalad ja võsastikud on sobivad elupaigad kärbile ja nirgile keda esineb siin sõltuvalt pisiimetajate rohkusest kõikuva arvukusega.

Teised liigid ei ole järve ja selle kaldapiirkonnaga tihedalt seotud, seetõttu ei käsitleta siinkohal neid. Nahkhiirte kohta tuuakse täpsustavat informatsiooni peatrükis Kaitstavad liigid ja elupaigad

34 4.3.2. Kaiavere järv

4.3.2.1. Üldandmed

Järv asub Vooremaa idaosas, Järve alevikust 3 km edela suunas. Järve kaguotsa juures on Kaiavere asundus, viimasest veidi loode poole jäävad endise Kaiavere kalamajandi kalatiigid. Järve veetaset alandati 1957. aastal umbes 1 m võrra, hilisematel aastatel taastas Kaiavere kalamajand järve endise veetaseme ja tõstis seda esialgsest isegi veidi kõrgemaks.

Järve pindala on 250 ha, pikkus 3620 m, suurim laius 880 m, kaldajoone pikkus 7650 m, keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus järve keskosas on ca 5,0 m; maht 7019,6 tuh. m3 (Eesti järved 1968)

Loodesoppi suubub Amme jõgi, mis saab alguse 10 km kauguselt Kuremaa järvest. Ida poolt suubuvad järve väike Kõlajõgi ja mitu kraavi. On ka põhjaallikaid. Väljavool toimub Amme jõe kaudu Elistvere järve. Suurvesi ujutab üle kitsa kaldariba ja tõstab järve veetaset suhteliselt vähe, on keskmise läbivooluga järv. Järve kaldad on madalad, enamasti mudased, järve otstes leidub õõtsikut. Edelas ja kohati ka kagus, leidub liivast ja kruusast kaldavöödet. Sügavamal on põhi mudakihiga kaetud. K. Veeri (1964) andmetel leidub järves sapropeeli ca 150 ha suurusel alal (kihi keskmine paksus 2 m, lasundi maht ca 3 milj. m3) .

Vesi järves on rohekaskollane või kollane ning vähese läbipaistvusega. Veeläbipaistvuse pidev vähenemine on eutrofeerumise otsene tulemus, selle viimased võrdlused (2001.a. vaid 0,9-1,5 m) on juba nii väikesed, et viitavad kiirele elustiku vaesumisel valgustingimuste halvenemise, rohke heljumi ja kõigi neist tulenevate põhjustega. Vesi on hästi segunev ja soojenev ning suvist temperatuuri- ja hapnikukihistust ei esine. Pinnavees esineb veetaimede intensiivse fotosünteesi tõttu hapniku üleküllastumist, talvised hapnikutingimused on head. Vee reaktsioon on varem olnud mõõdukalt või tugevalt aluseline (pH 7,9-8,65). 2001 .a. oli see veelgi kõrgem ja kõikus vegetatsiooniperioodil vahemikus 8,4-8,8.

4.3.2.2. Fütoplankton

Fütoplanktonit on järves rohkesti. Kaiavere on nn. planktonijärv, milles ökosüsteemi produktiivsuse määravad suures osas mikrovetikad suure avavee akvatooriumi tõttu. Seisundi dünaamika on seetõttu ka labiilsem. Kaiaveres on esinenud sagedased vee õitsengud, mis makrofüüdjärvedes puuduvad (Kõiv jt 2003).

I. Ott (2009 täpsemalt vt. lisa 1 B) andmetel Kaiavere järve Fütoplankton on küllaltki liigirohke. Domineerib räni-, kold- ja sinivetikate kooslus. Varasemate andmetega võrreldes on fütoplanktoni kooslus muutunud – 1960-1970. aastatel domineerinud räni-, rohe-ja vaguviburvetikate kooslus on asendunud sini- ja ränivetika kooslusega. Samuti on muutunud domineerivad liigid. Kui varem domineerisid ränivetikad A. formosa, A. ambigua ning koldvetikas D. sertularia, siis 1990. aastail juba koloonialised sinivetikad perekondadest Snowella, Aphanocapsa ja Microcystis. 2007. a. massiliselt esinenud niitjate sinivetikate domineerimist pole varem olnud. Info varasemate veeõitsengute kohta puudub. Kõrgeim biomassi väärtus 9,6 g/m3 on mõõdetud 30.07.1996 (domineerisid sinivetikad Aphanocapsa sp. ja A. ambiqua). Seega on 2007. aastal määratud biomassid suurimad selle järve kohta. FKI on olnud keskmine kuni kõrge, mis näitab eutroofse nõudlusega liikide ülekaalu planktonis.

35 EL veepoliitika raamdirektiivi (2002) nõuetest lähtuvalt oli järve seisundi hinnang fütoplanktoni järgi järgmine: Chla- halb; FKI- hea; fütoplanktoni kooslus (FPK)- halb.

4.3.2.3. Zooplankton

I. Ott (2009 täpsemalt vt. lisa 1 B) andmetel oli zooplanktoni näitajate järgi Kaiavere järv hüpertroofne veekogu. Zooplanktoni arvukus oli kõrge, biomass madal. Leiti vaid 6 liiki zooplanktereid, sh. 4 liiki koorikloomi. Arvukuselt domineerisid keriloomad (67,5% zooplankteritest). Keriloomade hulgas esines monodominandina (99,2% keriloomadest) Polyarthra sp. Peale nimetatud liigi esines veel vaid hüpertroofsete vete indikaatorliik Keratella tecta. Aerjalgseid oli zooplankterite hulgas 26,8%, neist 96,2% moodustasid vähikvastsed. Mesocyclops leuckarti ja M. oithonoides esinesid vähearvukalt. Vesikirbulistest tabati 2 liiki – Chydorus sphaericus ja Bosmina longirostris. Biomassilt domineerivat rühma ei olnud. Aerjalgsete osa kogu zooplanktoni biomassis oli 45%, vesikirbulised andsid 25,8% ja keriloomad 29,2% zooplanktoni biomassist. Kaiavere järve zooplanktonit uuriti viimati sama meetodi kohaselt 1988. a. Siis tabati 8 liiki koorikloomi. Zooplanktoni poolest on Kaiavere järve avavesi üsna vaene veekogu, kus liike siiski keskmisel arvul. Võttes aluseks eutroofsuseindeksi (ZE-indeks) ja liigilise koosseisu, võib väita, et järve ökoseisund on pidevalt halvenenud ja troofsustase tõusnud

4.3.2.4. Taimestik

Taimestik on suhteliselt liigirikas, on leitud üle 30 liigi. Suurtaimestik katab ligikaudu 30-35 % järve pindalast (joonis 6). Kaldavööndis valitsevad järvekaisel, pilliroog ja tarnad, ujulehtedega taimedest on arvukamalt ujuvat penikeelt ja kollast vesikuppu. Veesisene taimestik kohati väga arvukas, valitsevateks liikideks on kardhein, mändvetikalised, läik-, kaelus-, ogaterav, kamm- ja hein-penikeel, vesikatk jt. Järve kirde poolse kaldapiirkonnas levivad kaislastikud kaugele kaldast, mida võimaldab selle järveosa väike vee süvis.

H. Mäemetsa (2008) poolt koostatud ülevaates märgitakse, et Kaiavere järves on taimestiku osatähtsus eutroofsetele järvedele omaselt keskmine. Viimase poole sajandi jooksul on taimekogumikud pidevalt hõlmanud umbes kolmandiku järve pindalast (Eesti järved, 1968; Maa ja Vesi aruanne, 2007). Aegade jooksul on aga mõnevõrra muutunud taimestiku koosseis. 1970ndail ilmusid veesisesesse taimestikku räni-kardhein ja kamm-penikeel (vt.tabel 4), näidates troofsuse tõusu. Vutifarm lõunakaldal halvendas järve seisundit veelgi. Nii biogeenide punkt- kui ka hajureostus järve pinnaühiku kohta olid Kaiaveres 20 aasta eest (Pihu jt., 1988) Vooremaa suurimad. Nõrgalt juurdunud (räni-kardhein) ja ujulehtedega (kollane vesikupp, vesiroosid, ujuv penikeel, liht-jõgitakjas) liikide praegune rohkus on üsna kindlasti sellega seotud. Vutifarm on nüüd juba mõnda aega likvideeritud.

T. Torim & N. Laanetu, 2007) koostatud ülevaates kohaselt on praegu suurim koormus siiski lautadest, aga ka intensiivpõllumajandusest ja Maarja asulast (vt pt Maa kasutus ja majandaustegevus)

Siiski ei ole taimestiku üldpilt praegu halb ja 2007. a. uuringute põhjal on Kaiavere järve seisund võrreldes eelnenud kümnenditega mõnevõrra paranenud. Taimestikku on ilmunud samblad ja ruuge mändvetikas, veesisese taimestiku sügavuspiir on suurenenud kolme

36 meetrini (1982. a. 2 m). Järve seisundit hinnati 2007. a. taimestiku põhjal heaks (VSA 2007). Samas on aga tugevasti tõusnud vee orgaanilise aine sisaldus; 1988→2007 suvine pinnakihi -1 CODCr 32→58 mg l , mis võib näidata kas reostust või suurenenud orgaaniliste ainete sissekannet sooaladelt (Mäemets, 2008).

Tabel 4. Kaiavere järve taimestiku koosseis ja liikide ohtrused (1-5) erinevail uurimiskordadel (-999 – määramata ohtrus) (Mäemets, 2008 järgi).

Liik/uurimisaasta 1940 1951 1973* 1982 1988 2007 Ujulehtedega taimestiku sügavuspiir, m 2 Veesisese taimestiku sügavuspiir, m 2 3 Alisma plantago-aquatica L. harilik konnarohi 2 2 Calamagrostis sp kastikud 2 Carex elataBell. ex All. luhttarn 3 C. pseudocyperus L. kraavtarn -999 C. rostrata L. pudeltarn 3 Carex spp. Tarnad -999 -999 2 -999 3 Cicuta virosa L. mürkputk -999 2 Eleocharis acicularis (L.) Roem. et Schult nõelalss -999 2 2 E. palustris (L.) Roem. et Schult. sooalss 2 Equisetum fluviatile L. em Ehrh. konnaosi -999 2 2 2 2 Eupatorium cannabinum L. har. vesikanep 2 Galium palustre L. soomadar -999 Iris pseudacorus L. kollane võhumõõk -999 1 Lysimachia vulgaris L.harilik metsvits 1 Lythrum salicartia L. har. kukesaba 1 Menyanthes trifoliata L. ubaleht -999 Molinia caerulea (L.) Moench har. sinihelmikas 1 Phalaris arundinacea L. päideroog 1 Phragmites australis (Cavan.) Trin ex Steud. pilliroog 3 3 -999 3 3 4 Potentilla palustris(L.) Scop. soopihl 1 Ranunculus lingua L. suur tulikas -999 2 Schoenoplectus lacustris (L.) Palla järvkaisel 3 3 -999 4 2 4 Scirpus sylvaticus L. metskõrkjas 1 Scutelleria galericulata L. har. tihashein 1 Sparganium erectum sl L. haruline jõgitakjas -999 2 2 Thelypteris palustris Schott haril. soosõnajalg -999 3 Typha angustifolia L. ahtalehine hundinui -999 2 -999 3 T. latifolia L. laialehine hundinui 1 2 -999 3 Hydrocharis morsus-ranae L. konnakilbukas 1 1 Lemna minor L. väike lemmel 1 1 L. trisulca L. ristlemmel 1 1 Nuphar lutea (L.) Smith kollane vesikupp 3 3 3 4 Nymphaea alba L. valge vesiroos 3 N. candida C. Presl. väike vesiroos -999 2 2 3 Nymphaea sp vesiroosid -999 -999 Polygonum amphibium L. vesi-kirburohi 1 -999 Potamogeton natans L. ujuv penikeel -999 2 2 2 Sparganium emersum Rehm. liht-jõgitakjas 1 2 2

37 Sparganium sp jõgitakjad -999 Spirodela polyrrhiza (L.) Schleid. vesilääts 1 1 Ceratophyllum demersum L. räni-kardhein 3 1 2 3 Chara sp. Mändvetikad 3 3 -999 2 2 Ch. tomentosa L. ruuge mändvetikas 2 Elodea canadensis Michx kanada vesikatk -999 2 2 Fontinalis sp. Vesisamblad 3 Myriophyllum spicatum L. tähk-vesikuusk 1 3 Nitella sp nitellid 2 -999 Nitellopsis obtusa (Desv. in Lois.) Gr. nitellopsis 2 Potamogeton alpinus Balb. ruske penikeel 2 P. crispus L. kähar penikeel 1 P. friesii Rupr. Ogaterav penikeel -999 2 P. gramineus L. hein-penikeel -999 -999 P. lucens L. läik-penikeel 2 -999 4 3 3 P. pectinatus L. kamm-penikeel 3 2 2 2 P. perfoliatus L. kaelus-penikeel -999 2 3 2 2 Ranunculus circinatus Sibth. sõõr-särjesilm -999 2 2 2 sammal x 2 Stratiotes aloides L. vesikarikas 2 -999 3 2 Utricularia vulgaris L. harilik vesihernes -999 2 1 * - järve on uuritud osaliselt, lõunaots

Joonis 6. Kaiavere järve paiknemine ja roostike levik

4.3.2.5. Suurselgrootud

Põhjaloomastiku arvukus ja biomass olnud varem väga kõrged ning seda päris mitme loomarühma arvelt. Põhjaloomade asustustiheduse maksimum paiknes meetri sügavusel, kolmest meetrist sügavamal vähenes loomade hulk tunduvalt. Järves esineb suure arvukusega karpide fauna, kes olid ka varemalt ontatra üks loomse toidu liike.

Jõevähk. Kunagi oli järv tuntud hea vähijärvena kuid praeguseks on see liik järves praktiliselt kadunud. Üksikuid eksemplare võib leida väljavoolu koha piirkonnas, kus need ilmuvad ka järve. Praegu ei ole järv lähemas perspektiivis vähijärvena taastatav, kuna siin elab suhteliselt arvukas angerja asurkond, kes sööb ära enamuse väiksematest vähkidest – st. peaaegu kogu järelkasvu. Suur angerjas ei põlga ära ka 4-5 aastast jõevähki. Küll aga esineb jõevähk järvest väljavoolaval Amme jõe lõigul ja ka sissevoolu osal Palamusest kuni Kaiavere järveni.

4.3.2.6. Kalastik.

Järv on kalarikas. Valitsevateks liikideks on latikas, arvukamalt esinevad veel särg, ahven, haug, kiisk, linask, luukarits, roosärg, viidikas, mudamaim ja angerjas, koger, luts, vingerjas, turb, nurg ja säinas. Sisse on lastud angerjat riipust, rääbist, vikerforelli, peledit ja karpkala. Mittekohalike kalade sissetoomine pole erilist efekti andnud, kui angerjas ja peled välja arvata.

„ Kalastik kirjanduse alusel: Järves elutseb haug, särg, lepamaim, roosärg, mudamaim, linask, viidikas, latikas, hink, vingerjas, luts, luukarits, ahven, kiisk. 1951.a. lasti järve riipust - kuid see liik ei jäänud püsima (1960). 1960-ndatel domineeris latikas, järgnesid särg, ahven ja haug. Väljavoolus Amme jõkke leidus hinku ja lepamaimu ning turbi. Püügistatistika alusel on tabatud ka nurgu ja säinast. Vanadest lahanguprotokollidest nähtub, et kogu järv on noodaga läbipüütav. Latika eelistatud elupaik asus loode keskosas ja noodaloomuse kogusaak küündis 100 kg-ni. Haug koeb Kaiavere järves tavaliselt aprilli keskel, latikas 10. juuni paiku. Sportlike kalapüüdjate küsitlusandmed (s.o. nõukogudeaegsete harrastuspüüdjate) põhiliste püügikalade suuruste kohta. Suurimad haugid olid 10 kg (tavaliselt 2 kg), latikad 4 kg (üldiselt 1.5 kg).Suuremad linaskid kuni 3kg

Järve on asustatud: aastail 1951 ja 1953 740 000 riipusevastset, 1960. ja 1961.a. rääbisevastseid. 1960.a. asustati Kaiavere järve 100 tuhat klaasangerjat. 1962.a. asustati 53 tuhat 0+ karpkala, 1962. - 63.a. viidi järve ligi 1,5 milj. haugi noorjärku. 1960-ndatel on järve asustatud ka peledit ning üksikuid on mõnel järgneval aastal ka tagasi püütud. Väide, et peled on järve püsima jäänud (1978.a.), ei vasta tõele. Koha on asustatud Kaiavere järve 1995 kuni 2000.a. kokku 6 korral igal aastal 2000 kuni 105000 samasuvist isendit keskmise kaaluga 2,3 kuni 4,4 g (Härjanurme kalamajandist ja Kalatalust Härjanurmes) ja 2001.a. asustati järve 3000 samasuvist linaskimaimu keskmise kaaluga 6,9 g (OÜ Ilmatsalu Kala). Angerjat on Kaiavere järve asustatud nii 2003.a. (25 200 tk) kui järgmisel aastal. (2004.a. asustati Vooremaa järvedesse kokku 63 700 ettekasvatatud samasuvist angerjat, lisaks 5000 samasuvist linaskit ja veel 1300 kahesuvist linaskit). 2004.a. asustati Kaiavere järve 25 000 angerjat (plaanitust poole vähem). Ka 2005.a. asustati angerjat, kuid maimu hind oli väga kõrge 5 -1 kr tk .

Kaiavere järve rannajoone liigestatusest, suhteliselt kiirest veevahetusest (Amme jõgi), lainetusest jmt abiootilistest faktoritest tulenevalt on kaladele sobivaid koelmuid ja noorjärkudele

39 varjupakkuvaid elupaiku eelkõige vaid järve otstes. Noorkaladele sobivaim on Amme jõe sissevoolu piirkond. Viidikale, lepamaimule ja hingule tüüpiline ökotüüp esineb järve kaguosas, järve väljavoolu alal.

Suurtaimede kasvupiirkond ulatub 2 m sügavuseni ja ihtüoloogilised andmed (kogutud möödunud sajandi keskel) näitavad, et noorkaladele ei paku järv häid kasvutingimusi. Haug ja linask kasvavad noorkala eas kiiresti, pärast, vananedes keskmiselt. Haug koeb Kaiaveres võrreldes teiste Vooremaa järvedega varem – aprilli keskel - ja võimalik, et madala veetaseme korral tungib kudemiseks jõkke. Ahvena ja särje kasvutempo on esimesel eluaastal aeglane, Kaiaveres vähelevinud roosärg kasvab samuti aeglaselt. -1 Kaiavere järve kalaproduktiivsus oli 20. sajandi algul 15 - 17 kg ha . Peale Teist Maailmasõda (1948) oli kogusaak 900 kg, 1955.a. aga 4,5 t (sellest latikat 2 t, särge 1 t, haugi 800 kg, ahvenat 700 kg). 1960.a. kogusaak oli 1,2 t; 1962.a. 2,1 t (latikat 1,1 t).

1960-ndate aastate lõpust haldas Kaiavere järve ja korraldas kalapüüki Kaarepere Metsakatsejaam. Sel perioodil 1961. - 1991.a. (kinnise järvena oli kalapüügi õigus vaid valdajal) oli järv kalarikas, lisaks töötas Kaiavere kalamajand (kasvatati ka vikerforelli). 1983.a. oli kalapüük Kaiavere järvest kokku 9,5 t (võrdluseks Saadjärvest samal aastal 9,6 t) sh 2 t latikat, 400 kg haugi ja angerjat, lisaks 5,5 t III grupi peenkala).

2000.a. augusti võrgupüügil tabati 7 liiki kalu: ahvenat, viidikat, särge, latikat, kiiska, koha ja haugi. Arvukaim kalaliik oli ahven ja järgnesid viidikas ja särg. Kaaluliselt oli suurim osakaal särjel. Keskmine sektsioonvõrgu saak võrguöö kohta ulatus 1650 ± 150,6 g (ühes püünises oli keskmiselt 178 isendit). Kalaindeksi väärtus oli 0,94. Praegu on kalamajanduslikust vaatepunktist suurim tähtsus siiski angerjal kelle asurkond on siin tänu regulaarsele täiendamisele rikkalik ja hinnatud unnapüügiobjekt.

2005.a. septembri ja novembri katsepüükidel 9 liiki kalu - ahvenat, haugi, kiiska, koha, latikat, linaskit, nurgu, särge ja viidikat. Arvukuselt oli enampüütud kala kiisk – 38,8 %. Särje osakaal Kaiavere katsepüükide saagis oli üllatavalt madal - 3,9 % saagist septembris ja 2,6 % saagist novembris.

Kaiavere järve kalastiku biomassi arvutus annab tulemuseks 264 kg/ha, seda eelkõige särje ja viidika noorjärkude arvelt. Kalaindeks Kaiavere järves oli kõrge 93.9% (Kõiv jt, 2003)

Teet Krause ja Anu Palmi 2009 aastal koostatud aruanne: „EESTI VÄIKEJÄRVEDE KALASTIKU UURING 2009” põhjal tuuakse alljärgnevalt lühiülevaade Kaiavere kalastiku praegusest seisundist. Täpsustavat informatsiooni on võimalik saada aruande tervikülevaatest.

2009.a. toimusid Kaiavere järve katsepüügid 8.-10. septembrini. Kokku püüti Kaiaverest 11 erinevat kalaliiki: ahven, angerjas, haug, kiisk, koha, latikas, linask, mudamaim, roosärg, särg ja viidikas. Lisaks püüdis hr. Andrus Trahv Kaiaverest kevadsuvel 8.2 kg raskuse karpkala, kellel määrasime vanuseks 16 aastat. Kõigi meie kasutuses olnud püükide saaki analüüsides selgub, et arvukamad kalaliigid on latikas ja särg (pool saagi isenditest kuulub nende liikide hulka). Üle 10 % künnise ületab viidika, ahvena ja kiisa arvukus. Saagi massilt on esikohal latikas. Hea on tõdeda koha, haugi ja angerja osa saagis. Tavaliste, tüüpiliste väikejärvede kalaliikide – särje ja ahvena – osakaal Kaiavere saagis on marginaalne (nagu ka 2005.a.). Huvitav on märgata nuru puudumist ja linaski väikest osakaalu Kaiavere saagis (joonis 7).

Joonis 7 Erinevate kalaliikide esinemine Kaiavere järve seirepüükides arvuliste ja massi näitajate andmeil (Krause & Palm, 2009 ).

Hinnang olulisemate kalaliikide populatsioonide seisundile: Ahven on Kaiavere järves tõrjutud konkurentsis haugi ja kohaga– 2+ noorkalad arvukad, teised, vanemad vanusrühmad vähearvukad. Ahvenale näib puuduvat sobiv elupaik sublitoraalis. Röövkalade surve säilides jääb ahvena osakaal väheseks ka järgnevate aastate lõikes. Koha Arvukad on 2- ja 3-aastaste kohade põlvkonnad, kuid esineb ka vanemaid. Tänu asustamistele ja looduslikule täienemisele on prognoositav arvukuse mõningane tõus. Toitu on piisavalt, oht on aga väiksemasilmaliste püünistega väljapüüdmisel s.t. tuleb rakendada ø 50 mm võrku ja mõrda sattunud noorkalad vabastada Latikas on esindatud arvukate noorte põlvkondade, eriti 3-5 aastased isendid satuvad nii võrgu- kui mõrrasaaki. Looduslikku valikut ilmestab tugev toidukonkurents, ehkki mingi osa langeb haugi ja koha toiduks, ei määra see oluliselt arvukuse vähenemist. Lahenduseks oleks alamõõdulise latika väljavõtmine ja populatsiooni hõrendamine. See suurendaks kasvukiirust ja viiks perspektiivis suuremate isendite püügile. Haugipopulatsioonis on Kaiaveres 5-6-aastased kalad arvukamad, järgnevad 3-4-aastased, kellest osa on juba suguküpseid isendeid. Nooremad põlvkonnad on meie andmetel vähearvukamad ja seetõttu on karta lähiaastatel haugi arvukuse langemist. Samas jõuab 2013.a. püüki selle aasta samasuviste tugev põlvkond, kes loodetavasti jätkab oma eduteed lähiaastatel.”

4.3.2.7. Amfiibid ja reptiilid

Amfiibide ja reptiilide fauna on enamvähem sama tüübiline mida kirjeldati Elistvere järve juures. Arvukamaks esinejaks on rohukonn Rana temporaria, rabakonn Rana terrestris ja kärnkonn Bufo bufo. Rohelistest konnadest esineb siin kasvava arvukusega veekonn Rana kl. esculenta, ja tõenäoliselt ka tiigikonn Rana lessonae. Nende arvukus on suurem Kaiavere endiste kalamajandi tiikide piirkonnas. Siin esineb kla tähnik-vesilik Triturus vulgaris..

Järve kaldapiirkonnas ja ka Amme jõe lähiala heinamaadel ja võsaservades esineb vähese arvukusega arusisalik Lacerta vivipara. Siin on kohatud rästikut Vipera berus.

4.3.2.8. Linnud

Järvega seotud linnustik on sarnane Elistvere järvega, kuid siin on mitmed liigid vaid toitumisrännakutel kuid ei pesitse. Veelindudest on järvel tavalisteks tuttpütt, lauk, sinikaelpart, kõrkja- ja rästas-roolind. Teised liigid esinevad väiksema arvukuisega. Siin esineb ka soo- ja tiigi roolind ning hüüp. Linnustiku poolest on rikkalikum järve sissevoolu piirkond, endise kalamajandi tiikide piirkond ja järve kirde-põhja poolne kaislastikega kaldvöönd.

Järv on sobilik toitumispaik kajakatele ja siin peatub ka arvukalt rändlinde kevadistel ja sügisestel rände perioodidel.

4.3.2.9. Imetajad

Veekoguga seotud imetajatest elab järvel kaks pesakonda kopraid ja saarmas. Mingi ilmumisega kadus järvelt ondatra ja kahanes tuhkru arvukus.

Kobras on arvestatava mõjuga järve ökosüsteemile esmajoones selle veetaseme mõjutajana. Ragulaarselt ehitab ta paisu järvest väljavoolu kanalile, mistõttu järve veetase tõuseb. Ka kasutab kobras toiduks suurel hulgal järvkaisla ja hundinuia juurikaid, mistõttu piirab ta vähesel määral roostumist, kuid kopra mõju roostikele on võrreldes ondatraga marginaalne. Kobraste langetatud puur risustavad kalatiike ja siia rajatud kanaleid ning osaliselt ka järve kaldapiirkonda.

Ondatra kõrge arvukusega perioodil vähenes ligikaudu 10% ulatuses järve kirdeosa kaislastki ja seda esmajoones kalda lähedasel alal kuna talvel kasutasid loomad massiliselt järv-kaisla juurikaid toiduks. Mitmes kohas sõid nad kaisla saarikud peaaegu täiesti puhtaks ja selle liigi levikuala kahanes märgatavalt. Praeguseks on suurem osa kaislasitkest taastunud. Taastunud on ka karpide asurkond, mida ondatra tugevasti piiras esmajoones kaldalähedases vees. Siin on leitud ondatra toitumispaikades kümne tuhande karbipoolmeni ulatuvaid kogumikke. Praegu ondatra esinemist järvel ei registreeritud. Saarmas on järvede vahelisel alal ja kalatiikide piirkonnas tavaline esineja. Siin on tegemist saarmapesakonnaga, kus oli 2009 aasta talvel kaks poega. Saarmale on siinne järvede ja selle vaheline veekogude kompleks suurepäraseks elualaks.

Veekogu kaldapiirkonnas on tavalised kährik, rebane ja vähem arvukana metsnugis, kärp ja nirk. Viimase liigi arvukus võib erinevatel aastatel olla väga muutuv sõltudes toidubaasi – pisiimetajate rohkusest.

42 4.4. Sotsiaalmajanduslik tegevus

4.1. Inimasustus, kultuurimälestised

Inimasustus on Tegevuse piirkonnas ja siinsete järvede lähialadel suhteliselt hõre. Suuremateks asulateks on Elistvere 44 elanikuga ja Kaiavere 54 elanikuga.

Inimasustus on koondunud peamiselt Kaiavere järve valglasse. Elistvere alavalglas asuvad üksikud talud ja mõned suhteliselt väikese reostuskoormusega majadegrupid.

Kultuurimälestistest on säilinud Elistvere mõisakompleksi mitmed hooned, mida kasutatakse loomapargi ja kohalikus avalikust huvidest lähtuvalt. Kaiavere ja Elistveres on suhteliselt väärtusliku puistu koosseisuga pargid, mis väärivad tähelepanu. Kuna aga kavandatav tegevus ei mõjusta neid siis ei leia need kultuuriloolised objektid siinkohal käsitlemist.

Tabivere valla arengukava kohaselt on kavandatud Kaiavere ja Elistvere järvedel teostada järgmised arendused:: Kaiavere järv: Korrastada veeregulaator; Avada vaateid järvele ja ehitada paadisadam koos puhkekohaga. Elistvere järv: Kinnikasvamise oht kõige suurem, vajab puhastamist. Rajada korralik supelrand ja paadisadamad. Avada vaated järvele (idast, põhjast). Järvede majandamisel tuleb lähtuda uuringu „Vooremaa järvede noorendamise kava“ printsiipidest ning kava teemaplaneeringutest.

Kavandatav tegevus haakub järvede ja Amme jõe korrastamisel valla arengukavas planeeritud tegevustega.

4.4.2. Maa kasutus ja majandaustegevus

Maa kasutust ja majandustegevust vaadeldakse järgnevalt kui mõjutatavat ja samas ka kui tegevusalale mõjuvat antropogeenset faktorit. Inimtegevuse mõju Amme jõe, Kaiavere ja Elistvere järvele ilmneb eelkõige selle valgala kasutuse ja kaitse tegevuse kaudu. Inimtegevusega kaasneva mõju kandumine järvedele sõltub suuresti valgala geomorfoloogilisest eripärast ja pinnase omadustest. Seetõttu tuuakse järgnevalt lühike ülevaade esmajoones järvede piirkonna iseloomulikest parameetritest ja inimtegevuse ulatusest.

4.4.2.1. Elistvere järv

Elistvere järve valgla asub Vooremaa maastikukaitseala piirkonnas, kus asuvad mitme jäätumise moreenidest, kruusadest ja liivadest moodustunud, voolujoonelised, piklikud ja lamedad, paralleelselt asetsevad voored, mille vahelistes orgudes asuvad moreentasandikud järvede või soiste aladega (Arnold, 2005).

Valgla kõlvikulises koosseisus domineerib põld, mis katab 7280,3 ha ehk 47,4% valgla pindalast. Mets katab 5136,3 ha (33,4%) ja rohumaa 927,4 ha (6,0%) (joonis 8). Elistvere alavalgla (ilma Raigastvere ja Kaiavere valglata) moodustab 2220,9 ha, siin domineerib maakattes põld (53,6%), metsa on 33,6% ja rohumaad 6,0%.

Kogu ala iseloomustab intensiivne põllumajandus, eriti loomakasvatus, mis jääb peamiselt Kaiavere valgla alale. Elistvere alavalglas jäävad suured lagedad põllumassiivid suhteliselt suure kaldega voortele, mida läbivad ilma kaitsvate puhvriteta kraavid ja mis on reostusohtlikud. Samas paiknevad nad järvest kaugemal, alavalgla piirialadel ja järv ise on ümbritsetud laiema metsavööndiga. Seetõttu satub võimalik reostus siia peamiselt vooluveekogudest, eelkõige Amme jõest.

Ka laudad on koondunud Kaiavere valglale. Lisaks Kaiavere valglale jäävale 60 ja Raigastvere valglale jäävale 13 laudale, jääb Elistvere alavalgla territooriumile veel 9 lauta. Loomade arv on siin suhteliselt väike, 6-s laudas on veiste arv 1 kuni 4, ühes 8, ühes laudas on 8 ja teises 110 lammast.

raba 0,3% madalsoo 1,1% põõsastik 0,5% noor mets 1,4% vooluveekogu 0,1%

muu veekogu 0,1%

mets 33,4% põld 47,4%

muu lage 1,0%

jäätmaa 0,0% teedeala 0,6% vare 0,0% looduslik rohumaa 4,5% vundament 0,0% rohumaa 6,0% kasvuhoone 0,0% haljasala 0,2%

katusealune 0,0% kalmistu 0,0% kõrvalhoone 0,2% aed 0,2% elu-/ühiskondlik eraõu 2,1% hoone 0,1% tootmisõu 0,6%

Joonis 8 . Elistvere järve valgla maakatte protsentuaalne jaotumine

Elistvere ökoloogilise seisundi koondhinnang vastavalt keskkonnaministri määruses (Pinnaveekogumite…, 2009) esitatud nõuetele oli 2007. a. hea.

44 Elistvere valgala suurus on 16,96 km², kusjuures metsa on 4,4 km², intensiivses kasutuses olevat põllumajanduslikku maad 5,43 km² ning muu maad (ka rohumaa) ca.5,7 km². Järve pindala 1,4- 1,8 km². Valgalal olulise reostuse annab intensiivpõllumajandus ja täiendavalt kogujakraavide kaudu Vahi, Lilu ja Elistvere külad. Valgalal suuri laudakomplekse ei asu, järve võib natuke mõjutada Elitvere loomapark ,eriti suvisel külastushooajal (tabel 5 ; joonis 9).

Tabel 5. Lämmastiku ja fosfori keskmised aastakogused Elistvere järve valgalal ( Tõnu Torim kogutud andmetel 2007)

Elistvere järv P tonni N tonni Mets 0,01 1,01 Põllumajandus 0,49 21,72 Muu maa 0,17 1,15 Veis 0,01 0,19 Sead 0,00 0,00 Lammas 0,00 0,00 Hobused 0,00 0,00 Kanala 0,00 0,00 Alev 0,00 0,00

Elistvere j. P ja N

25,00

20,00

P tonni 15,00 N tonni

10,00

5,00

0,00

s a s a us eis a k) Met nd V ead nal Alev õh a S Talud ( aj uu ma Ka M Lamm Hobused uud M õllum P

Joonis 9 Lämmastiku ja fosfori keskmised aastakogused Elistvere järve valgalal ( Tõnu Torim kogutud andmetel 2007)

45 4.4.2.2. Kaiavere järv

Kaiavere järve pindala on 248 ha (Eesti järvede nimestik, 2006), valgla pindala 8656,5 ha. Järve läbib Kuremaa järvest algav Amme jõgi. Valglal asub niisiis ka Kuremaa järv (399,6 ha). Lisaks sellele suubuvad järve mitmed väikesed kraavid. Veevahetus toimub 3,0 korda aastas (Loopmann, 1984).

Kõlvikulises koosseisus domineerib põld, mis katab 4007,2 ha ehk 46,3% valgla pindalast. Mets katab 2887,3 ha (33,4%) ja rohumaa 517,1 ha (6,0%) (joonis 10 ). Valgla on intensiivse põllumajanduse, eriti loomakasvatusega (kokku 60 lauta, neist 47 laudas on alla 10 loomühikuga looma, peamiselt veised). Kuid siin asuvad ka suurfarmid nagu Palamuse veisefarm 866 veisega, Palamuse sigala 6754 seaga ja Palamuse lambalaut 3719 lambaga (2007. aasta andmetel, tabel 6). Valglale jäävad veel muud veiselaudad 215, 213, 47 ja 38 veisega. Kokku on valglal 1579 veist, 3750 lammast ja 6754 siga. Loomakasvatus on koondunud Palamuse ümbrusesse, kus suhteliselt suure kaldega voortel asuvad ka suured lagedad põllumassiivid, mida läbivad ilma kaitsvate puhvriteta kraavid ja mis on reostusohtlikud.

Põllumajandusreostusele lisandub asustusest tulev reostus. Suurimad asulad on Palamuse ca 600 inimesega, Kuremaa ca 420 inimesega, Luua ca 340 inimesega ja Maarja ca 260 inimesega. Kuremaa asula reovesi juhitakse pärast puhastust Kuremaa järve, Palamuse ja Luua reovesi pärast puhastust Amme jõkke, Maarja reovesi pärast puhastust Kaiavere järve suubuvasse kraavi. Kuremaa, Palamuse ja Maarja reoveepuhastid on rahuldavas, Luua puhasti mitterahuldavas korras.

Kaiavere järve kallas on ümbritsetud metsase alaga, mis kaitseb järve otsese reostuse eest, kuid suubuv Amme jõgi on suure reostuspotentsiaaliga.

Kaiavere ökoloogilise seisundi koondhinnang vastavalt keskkonnaministri määruses (Pinnaveekogumite,…… 2009) esitatud nõuetele oli 2007. a. kesine.

Tabel 6 Koduloomade arv Kaiavere valgalas 2007 a(I. Ott 2008 järgi).

kogus Kaiavere järv valgala tk veised sead lammas hobune kanala laut 9 1231 sigala 1 1000 lambalaut 1 2500 tall väikelaut 27 80 kanala kokku 38 1311 10002500 0 0

madalsoo 1,2% raba 0,3% vooluveekogu 0,0% põõsastik 0,4% noor mets 1,8% muu veekogu 0,1%

põld 46,3% mets 33,4%

muu lage 0,9% jäätmaa 0,0% teedeala 0,7% vare 0,0% vundament 0,0% looduslik rohumaa 4,9% kasvuhoone 0,0% rohumaa 6,0% katusealune 0,0% haljasala 0,3% kõrvalhoone 0,2% kalmistu 0,0% elu-/ühiskondlik hoone 0,1% aed 0,2% tootmisõu 0,6% eraõu 2,3%

Joonis 10. Kaiavere järve valgla maakatte protsentuaalne jaotumine (I. Ott 2008 järgi)

Kaiavere j. P ja N

120,00

100,00

80,00 P tonni N tonni 60,00

40,00

20,00

0,00

is k) ev lud h Ve Al Mets Sead Ta ( õ ammas Kanala d Muu maa L Hobused Muu Põllumajandus

Joonis 11 Lämmastiku ja fosfori keskmised aastakogused Kaiavere järve valgalal (T. Tormi, 2007 andmetel)

Võttes aluseks eespool toodud andmeid, siis suurimateks järvede allohtoonse päritoluga biogeenide koormuse ja saaste tootjateks on põllumajandus ja siinne karjakasvatuse valdkond ning arvestatavalt siiski ka valgalal olevad asulad. Suhtelisel kõrge isepuhastusvõimega Amme jõgi, siinsed paisjärved ja järved, on suutelised veel toime tulema valgalalt lähtuvate saaste koormustega, mistõttu on järved ja ka Amme jõgi suhteliselt heas ökoloogilises seisundis.

47 4.5. Olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal.

Tegevuse piirkonda ei ole planeeritud valla üldplaneeringuga rajatisi ja tegevusi, mis võiksid piirata kavatsetavat tegevust.

Looduskaitselistest piirangutest tuleb arvestada Vooremaa Maastikukaitseala kaitseeeskirja, kaitsekorralduskava ja Natura 2000 võrgustiku tingimuste ja Linnualale kehtestatud nõuetega. Samas tuleb arvestada ka liigi- ja nende elupaikade kaitse nõuetega.

Lisaks eespoolnimetatule tuleb arvestada tegevuse alale jäävate kinnistuomanike vajaduste ja nende poolt esitatud piirangutega ja samuti avalikest huvidest tuleneva igamehe õigusega.

4.5.1. Voorema maastikukaitseala

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Tegevuse piirkond asub Vooremaa maastikukaitseala piiranguvööndis. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. a. määruse nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine.

Vooremaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine.

Vooremaa maastikukaitsealal on lisaks kaitsekorralduskava ja kaitse eeskirjaga määratletud tegevuste ning piirangute järgimise ka mitmeid teisi ülesandeid. Üheks selliseks on loodushariduse edendamine, milleks on siia rajatud loomapark, õpperajad ja looduskeskus ning mitmed muud ettevõtmised

Elistvere õpperajad −. Elistvere lühem õpperada, pikkus ca 1 km. Paikneb Elistvere loomapargis, kulgeb pargi läänepoolses osas mööda ajaloolisi pargiteid. Vaatamisväärsusteks park ja loomad. Puhkerajatisteks pood ja telkimisala.

48 Elistvere pikem õpperada. Pikkus ca 1,5 km. Algab Elistvere loomapargist, kulgeb ajaloolistel pargiteedel ning lõppeb linnuvaatlustorni juures Elistvere järve ääres. Paadisadama kasutamise võimalus.

Täpsustav info: Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri1Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. a määrus nr 245

4.5.2. Kaitstavad liigid ja Natura 2000 alade võrgustik

Järgnevalt peatutakse lühidalt kaitsealuste liikide, nende elupaikade ja Natura 2000 võrgustiku ja Linnuala küsimustel, mis haakuvad kavandatud tegevusega või võivad olla sellest mõjutatud.

4.5.2.1. Natura 2000 võrgustik

Eesti Natura 2000 võrgustik koosneb 531 loodusalast kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnualast kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala kokku 1 458 575 ha, millest 47% on mereala. Natura 2000 alad on kaitstud looduskaitseseaduse alusel ja selle järgi on meie Natura 2000 alad kas kaitsealad – rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad või liikide elupaikade kaitseks mõeldud püsielupaigad. Vastavalt looduskaitseseadusele tuleb kõigile kaitsealadele ja hoiualadele kinnitada kaitsekorralduskavad. Kaitsekorralduskavades tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, ala kaitse-eesmärgid ja nende saavutamiseks vajaminevad tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ja maht ja kava elluviimiseks vajalik eelarve.

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004 korraldusega nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” kinnitati Vooremaa Natura 2000 linnuala (s.h Elistvere järv) ja järvede loodusala nimekirja (s.h Elistvere järv ja Kaiavere järv).

4.5.2.2. Kaitstavad liigid ja elupaigad

Tegevusega mõjutataval alal elab suhteliselt palju kaitsealuseid liike ja kaudselt avaldub teatav mõju ka mitmetele elupaikadele. Olulisemaks elupaigaks on järvede roostikud ja kaldavöönd. Tagasihoidlik on mõju kaldaala kasvukohtadele.

Kahepaiksetest ja roomajatest II kategooria kaitsealuseid liike tegevusega mõjustatavas piirkonnas ei ole teada. Teised amfiibide ja reptiilide liigid kuuluvad kaitse III kategooriasse. Arvestades nende liikide rahvusvahelist tähtsust, peetakse vajalikuks siinkohal kirjeldada

49 arvukamalt esinevate liikide tähtsust ja ohustatust ning kavandatava tegevuse võimalikku mõju nendele (tabel 7).

Tabel 7. Amme jõe, Kaiavere ja Elistvere järvede ning nende lähialal elavate kahepaiksete ja roomajate kaitsekorralduslik staatus ja kavandatava tegevuse võimalik mõju iseloom ning mõju suurus vaadeldavatele liikidele.

Kahepaiksed ja roomajad II kategooria kaitsealuseid liike tegevusega mõjustataval alal ei esine III kategooria kaitsealused liigid tegevusega mõjustataval alal Tähnikvesilik Triturus vulgaris- Liik on suhteliselt laialt levinud talutiikides ja vaikse vooluga või vooluta paisutatud veekogudes. Kavandatav tegevus ei avalda sellele liigile negatiivset mõju kuna see liik lokaliseerub peamiselt tiikides. Veekonn Rana kl. esculenta, (ja tiigikonn Rana lessonae) esineb kasvava arvukusega tegevuse mõjuala lähialade. Liigi levila laieneb. Limiteerivaks on soojaveeliste ja taimestikurikaste tiikide vähesus. Siin on liigile soodsad tingimused elamiseks eelkõige tiikides. Kavandatud tegevus seda liiki ei mõjusta või on mõju väga väike. Harilik kärnkonn Bufo bufo – on hajusalt esinev liik kõikides tegevusega mõjustatavates piirkondades. Kavandatud tegevus ei avalda kahjulikku mõju sellele liigile. Rohukonn Rana temporaria- on laia leviku ja suure arvukusega liik ning ka siin kehtivad samad põhimõtted mis kärnkonna puhul. Mõju liigile ei ole oluline ega negatiivse mõjuga,. Rabakonn Rana arvalis – kudepaikadeks on madalad ja kiiresti soojenevad avatud üleujutatud luha alad ning tiigid ja kopra paisutatud alad. On siinsetel järvedel massiline kudeja ja kasvava arvukusega liik. Arusisalik (Lacerta vivipara) – liik esineb madala arvukuseag paljude kaldapiirkonna heinamaade servaaladel, kuid eelistatumateks kohtadeks on veekogude kõrgemad kaldapiirkonnad, luha-alade metsaservad. Kavandatava tegevuse mõju puudub või on minimaalne ja pole määratletav. Vaskuss Anguis fragilis võib esineda kuid jõe ja järvede vahetus kaldapiirkonnas on liigile vähe sobivaid kohti. Küll aga on selleks sobivad voore maastiku kuivemad piirkonnad. Kavandatav tegevuse mõju võib olla liigile juhuslikku laadi. Rästik Vipera berus Rästiku esinemine on juhuslik. Kohalike teateil esineb seda liiki Kaiavere kirde servas. Kavandatav tegevus ei avalda liigile mõju.

Vooremaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: rästas-roolind Acrocephalus arundinaceus, sinikael-part Anas platyrhynchos, suur-laukhani Anser albifrons, rabahani Anser fabalis, punapea-vart Aythya farina, tuttvart Aythya fuligula, hüüp Botaurus stellaris, mustviires Chlidonias niger, roo-loorkull Circus aeruginosus, lauk Fulica atra, naerukajakas Larus ridibundus, hallpõsk-pütt Podiceps grisegena ja tuttpütt Podiceps cristatu.s

Vooremaa järvede loodusala (EE0080110) on loodud vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), niiskuslembeste kõrgrohustud (6430) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks.

50 Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Pidades silmas asjaolu, et nahkhiirtest on kõik kaitsealused liigid, siis tuuakse siinkohal ära ka Vooremaal leitud nahkhiirte suvekolooniate arv liikide kaupa (Mati Masing 2006 andmeil) (tavalised liigid on paksus kirjas): Tiigilendlane (?) – 1 oletatav suvekoloonia (Luua metsas) Veelendlane – 2 oletatavat ja 9 kindlat suvekolooniat Tõmmulendlane või habelendlane – 1 oletatav ja 1 kindel suvekoloonia Pruun-suurkõrv – 2 oletatavat suvekolooniat Pargi-nahkhiir – 1 oletatav ja 11 kindlat suvekolooniat Kääbus-nahkhiir – 1 oletatav suvekoloonia (Mooritsa metsas) Põhja-nahkhiir – 4 oletatavat ja 13 kindlat suvekolooniat Hõbe-nahkhiir – 1 oletatav suvekoloonia (Elistvere pargis) Suurvidevlane – 3 oletatavat ja 1 kindel suvekoloonia Lendlane (liik määramata) – 1 oletatav ja 4 kindlat suvekolooniat

Suvekolooniate päevaseid varjepaiku leiti Vooremaal järgmistes kohtades ning kõik puuõõnsustes: Kaiavere park ja allee (4 kolooniat), Elistvere park (1 koloonia), Saadjärve park (1 koloonia). Enamasti olid need ilmselt veelendlase või pargi-nahkhiire kolooniad. Saadjärve kaldal leitud koloonias elasid veelendlased. Nii päevane elupaikade vaatlus kui ka öised detektor-loendused andsid tulemuseks neli järgmist piirkonda, mis on nahkhiirte suvekolooniate eluks Vooremaal erilise tähtsusega: 1) Luua-Nõva-Ehavere metsamassiiv koos ümbritsevate veekogude ja Luua pargiga; 2) Elistvere park ja parkmets koos Kaiavere pargi ja lähikonna järvedega; 3) Saadjärve lõunakalda pargid ja parkmetsad ning 4) Kuremaa järve kaldametsad Mooritsa ja Aasa piirkonnas. Just neis piirkondades oli nahkhiiri ja nende suvekolooniaid arvukalt ning just seal leidus ka haruldasi nahkhiireliike, keda mujal vaesemates ja pindalalt väiksemates biotoopides ei kohatud.

Kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju nahkhiirtele. Roostike pindala piiramisega paranevad tiigi ja veelendlase toitumistingimused.

51 5. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ANALÜÜS

Selles osas analüüsitakse tegevusega kaasnevat mõju peamistele keskkonnaväärtustele. Olulisteks keskkonnaväärtusteks millele pööratakse hindamisel peamine tähelepanu on: - Mõju planeeritava piirkonna geomorfoloogilistele, edaafilistele ja hüdroloogilistele tingimustele - Mõju veekogude ja selle kaldapiirkonna ökoloogilisele olukorrale: - Mõju hüdrokeemilistele tingimustele - Mõju veekogu mikroorganismidele - Mõju taimkattele - Mõju kaldapiirkonna loomastikule (linnud, imetajad) - Mõju veekogu elustikule (amfiibid, kalastik) - Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale jne.) - Muud võimalikud mõjud. (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal). - Mõju kaitstavatele liikidele ja Natura 2000 alade võrgustikule

5.1. Kavandatav tegevus

Lisaks jõe järvedest läbivoolu kohtade puhastamisele on planeeritud täiendavalt korrastada valikuliselt ka Nava oja suudmepiirkond ja Elistvere järve tugevasti roostunud kaldaala vee parema tsirkulatsiooni tagamiseks ja kalade ning siinse vee-elutiku elutingimuste parendamiseks.

Puhastamist vajab Amme jõgi Elistvere järvest allavoolu kuni Tartu-Jõhvi teeni kopra paisudest ja voolusängi tõkestavast risust, et tagada järves stabiilne veetase vältimaks kobraste paisutustest põhjustatud kaldapuistute hukkumist. 5.1.1. Elistvere järve korrastustööd

Seoses Elistvere järves veetasemete reguleerimisega varasematel aegadel, on järvede üldine seisund kiiresti muutunud makrofüüdi-järvede suunas. See on soodus küll veelinnustiku teatavate liikide elupaikade tekkimise seisukohalt, kuid ei ole positiivne suurele osale vee- elustikule, esmajoones kalastikule ja suurele osale põhjaloomastikust ning jõevähile. Järve vee mahu vähenemine ja selle avavee osa ahenemine halvendab valgustus- ja gaasilise režiimi tingimusi, mille tulemuseks on blanktonorganismide vähenemine ja aineringe ümberkujunemine makrofüütide vahendusel. Tulemuseks on sagenevad veekogu servaalade ja järvesoppide talvised ummuksile jäämised. Järvede ökosüsteem kujuneb välja uutes tingimustes, mis paljudel juhtudel on vaesem liikide poolest ja ka kvalitatiivselt vähemväärtuslik. Ülemäära suured toiteainete koormused järvedes on põhjustanud nii veesisese kui ka kaldalähedase suurtaimestiku vohamise. Selle lagunemine järves suurendab aga veelgi toitainete sisekoormust, mis viib järved juba lähitulevikus seisundisse, kus nende majanduslik ja ka miljööväärtuslik potentsiaal väheneb. Selle protsessi vältimiseks on

52 mõistlik kaaluda mõnede kriitilises seisundis olevate järvede ökosüsteemi toetamist mõnede kaalutletud hooldustööde vahendusel. Esmane tähelepanu tuleb pöörata limiteerivate tingimuste parendamiseks.

Saneerimistöödega kavandatakse Elistvere ja Kaiavere järve korrastamist valikuliselt. Nimelt soovitatakse järve servaalade valikulist puhastamist roostikest, veetaimestiku niitmist ja Elistvere järve läbivate jõesuudmete puhastamist setetest ja roostikest. Väljapumbatav või ekskavaatoriga tõstetav muda ja setted teisaldatakse kaldaala võsastike ja metsa alla olemasolevatesse lohkudesse või kaldaalale. Tööde teostamisel välditakse muda tagasivoolu järve.

5.1.1.1. Veetaimestiku niitmine

Veesisese taimestikku niidetakse kokku ca.25 ha. Et järv hakkab kinni kasvama, tuleb niita sisse vooluteed koos sopistustega. Niidetakse sealt kus on hõredam taimestik. Niitmisega paraneb vee voolamine ja vahetus järve umbekasvanud kohtades, vooluveekogude suudme ja lähte aladel ning parandatakse lindude ja kalade olukorda. Suurenevad ka järve puhkeotstarbelised kasutusvõimalused, paranevad liikumise-, ujumise- ja kalastusvõimalused (joonis 12).

Kõrgtaimestik Taimestikku niidetakse põhiliselt järve kirdeosa idapoolselt kaldalt ca.8 ha ulatuses. (joonis 12.) Kaldavööndis asuv taimestik lõigatakse selliselt, et jäävad järve poole roosaare, mis leevendavad lainetuse mõju, kuid võimaldab avatud sektorite kaudu vee liikumist roostiku vahelistel aladel. See on esmajoones vajalik kalastiku ja veelinnustiku turvalisuse ja soodsamate toitumis- ja varjetingimuste tagamiseks. Erinevate veetaimestike eemaldamiseks soovitavad meetodid ja teostamisajad on toodud eelprojektis ja täpsustatakse tööprojektiga (Soovitused vt lisa 1 –D). Antud töömahtudes on arvestatud, et niidetavaid objekte tuleb niita 3 korda. Kolmekordne õigeaegne niitmine kurnab välja veetaimestiku juurestiku ja taimestiku kasv pidurdub.

Eemaldatud taimemass tuleb vedada veepiirist ca 15-25m kaugusele või ladustada see spetsiaalsele ladustusalale, kus on võimalik seda hiljem, peale kuivamist (kuivatamist) kasuada kütteks. Sobiv on ka jäätmed kompostida ning hiljem ära vedada, või komposteerida sobivatel komposteerimisväljakutel. Lõigatud taimsed jäätmed tuleb koristada järvest kohe peale niitmist (vt soovitused ).

5.1.1.2. Vaadete avamine

Puistude kujundamise asukohad koos vaadete kujundamisega valitakse välja tööde teostamise perioodil kooskõlastatult kaitseala valitseja ja, või selle poolt volitatud isikuga. Puistute piiramist järve kaldavööndis võib lubada suhteliselt piiratud ulatuses ja seda eelkõige väeväärtuslike puistut4e või võsastike piirkonnas ja seal kus nad varjavad vaateid järvele ja maastiku olulistele elementidele.

5.1.1.3. Jõesuudmete ja väljavoolu piirkondade avamine. Üheks tegevuseks on Amme jõe ja Nava oja sissevoolu piirkondade avamine setetest puhastamise ja roostike piiramise teel, Sama protsess on vajalik teostada ka Amme jõe Elistvere järvest väljavoolu piirkonnas (joonis). Kaiavere järve sissevoolu piirkonna avamine teostatakse sellises ulatuses ja mahus mis tagab vee vaba sissevoolu Kaiavere järve ja sellega

53 kalade liikumise võimalused jõkke kudemise perioodil. Suudmealadel väljapumbatavad või tõstetavad sette teisaldatakse kohtadesse kus nende järve valgumine on takistatud ja setete ja toiteainete rikas vesi selgineb ja suundub järve alles peale selginemist. Amme jõe sisse ja väljavoolu piirkonna puhastamine võib toimuda kaevemehhanismidega, kuna siinses piirkonnas on suur osa mineraalsed setted ja nende ladustamine on võimalik samasse kaldavööndisse, kuna seda on tehtud ka juba varasemate tööde käigus. Igal juhul on vajalik tagada järve ja jõe veestiku kaitse ning tuleb vältida suurte muda ja uhtevete sattumist otse veekogusse. Järves tööde teostamisel tuleb kasutada tööde piirkonna eraldamiseks geotektiilist ekraani ja töid teostada väheste sademetega perioodil. Töid ei ole soovitav teostada lindude pesitsemise ja kalade kudemise ajal (soovituslik ajavahemik 15. aprill kuni 20 juuli).

Joonis 12 Elistvere järvel kavandatud tööde skeem

54 5.1.2. Kaiavere järve korrastustööd

5.1.2.1. Kõrgtaimestikku ja ujuvlehtedega taimestikku niitmine

Kõrgtaimestikku ja ujuvlehtedega taimestikku niidetakse põhiliselt kirde otsast Kaiavere asula külje alt kohaliku suplusranna ja kalatiikide peakanali juurest. (joonis 13.) Suurenevad järve puhkeotstarbelised kasutusvõimalused, paranevad liikumise-, ujumise- ja kalastusvõimalused. Erinevatele veetaimestikele soovitavad ärastamismeetodid ja teostamisajad on toodud eelprojektis ja kehtivad samad soovituslikud põhimõtted mis Elistvere järve korral, Siin on aga tööde mahud oluliselt väiksemad, seetõttu ka taimestiku äravedu ja ladustamine vähem probleemne.

Antud töömahtudes on arvestatud ,et niidetavaid objekte tuleb niita 3 korda. Kolmekordne õigeaegne niitmine kurnab välja veetaimestiku juurestiku ja taimestiku kasv pidurdub.

5.1.2.2. Jõe suudmeala puhastamine

Kaiavere järve sissevoolu suue (Amme jõgi) on ummistunud kopratammidest ja sinna taha pidama jäänud settest. See tekitab suudmealal üleujutusi. Selleks nähakse ,ette ujuvniidukile TRUXOR 4700 paigaldada kopp ja puhastada Kaiavere järve sissevool kuhjunud setetest, puidust ja taimestikust.

Järve servades tööde teostamise piirkond on vajalik eraldada sobiva ekraaniga, et vältida järve vee segunemist tööde piirkonna veega. Ekraani eemaldamine või ka selle edasitõstmine teostada peale vee selginemist.

Välja tõstetav taimestik, setted ja praht ning puutüved koondada ja paigaldada sissevoolu piirkonnas sobivasse kaldapiirkonda kuhilasse või kaldaserva täiteks kuna siit on materjali äravedu raskendatud, Kaiavere asula poolses osas Amme jõe väljavoolul on otstarbekas niidetav taimestik ära vedada ja ladustada või komposteerida järvest eemal.

5.1.2.3. Kaldapuistute kujundamine

Kaldapuistute kujundamise asukohad koos vaadete avamisega teostatakse kooskõlas kaitseala valitseja või selle esindajaga. Puistute piiramist järve kaldavööndis võib lubada suhteliselt piiratud ulatuses ja seda eelkõige väeväärtuslike puistute või võsastike piirkonnas ja seal kus nad varjavad vaateid järvele ja maastiku olulistele elementidele.

Sellisteks kohtadeks on üksikud kohad Kaiavere järve Edelakaldal ja Elistvere järve Kirde- Kagu servas endiste põllumaade piirkonnas mis veel 70-kümnendatel olid avatud kaldaalad. See soodustab tuulte kaasabil toimivat vee tsirkulatsiooni ja teeb järve teatud kohtadest nähtavaks. -

Joonis 13 . Kaiavere järvel kavandatud tööde paiknemise skeem

56 5.2. Mõju planeeritava piirkonna geomorfoloogilistele, edaafilistele ja hüdroloogilistele tingimustele

Mõju geomorfoloogilistele tingimustele puudub või on äärmiselt väike, See tuleb kõne alla vaid jõe suudmete süvendamise kohtades kus eemaldataks setteid ja suureneb veekogu süvis. Ka tekib mõningane pinnas tõus setete ladustamise kohtades, Kuna setted on planeeritud paigaldada kaldaala madalatesse kohtadesse, siis tõused teataval määral kalda kõrgus ja sellega seoses muutuvad pinnase (edaafilised) tingimused ja selle niiskusrežiimi sesoonne dünaamika. Olulisi muutusi pinnase omadustes ei ole ette näha. Kui see on märgatav, siis on see setete ladustamise piirkondades positiivne juhul, kui ei ladustata puistu alla paksu kihina. 20-30 sm kihina on otstarbekas setteid ladustada ka puistute alla, kuna selle kuivamise ja tihenemise järel jääb järele vaid 1/3 mis hiljem veelgi kahaneb.

Tegevusel on taotluslikult mõju hüdroloogilistele tingimustele. Jõe suudmeala avamise ja osalise süvendamise tulemusena muutub järve läbiva vee dünaamika. Normaliseeruvad suurvete perioodi üleujutuste periood ja ulatus ning roostike vahealade avamisega ka vee liikumine järves ja roostike vahel. Elistvere järvest väljavool reguleeritaks põhja paiskärestikuga, mis tagab järve veetaseme stabiilsuse. Tegevuse tulemusena muutub soodsamaks järves vee tsirkulatsioon ja paraneb gaasiline režiim – seega on tegevusel positiivne mõju järvede veestikule.

Mõju põhjaveele ei ole prognoositav, sest ei toimu olemasoleva veetaseme muutmist.

5.3. Mõju veekogule ja selle kaldapiirkonna ökoloogilisele olukorrale

Tegevuse üheks eemärgiks on parendada vee-elustiku ja mitmete järve kaldaroostike liikide elutingimusi ja tagada kaldapuistute säilimine ning siin kaitstavate elupaikade hea seisund.

Nende eesmärkide saavutamiseks oleks vajalik suuremahuliste korrastustööde teostamine, kuid lähtuvalt järves välja kujunenud seisundit ja kaitsekorralduslikke eesmärke, ei saa planeerida ulatuslikke korrastustöid järve süvendamise teel, vaid piirdutakse nende meetmetega, mis annavad väikeste kulutustega suurema efekti. Nendeks töödeks on roostike levikuala piiramine ning vee liikumise ja järvede läbivoolutamise tagamine.

Roostike osaline niitmine ja roomassiividesse kalade ja linnuslikule liikumisteed loomine muudab soodsamaks roostike sisestel (seni paiguti veel avaveeliste) aladel kalde toitumis- ja kasvu tingimused. Paraneb veevahetus ja ühtlustub gaasiline režiim. Avavee alade olemasolu roostike vahel parendab ka veelindude pesitsus ja toitumistingimusi.

57 5.4. Mõju hüdrokeemilistele tingimustele

Kavandatut tegevustest on suurima mõjuga hüdrokeemilistele tingimustele jõesuudmete avamine ja sellega seoses setete väljatõstmine või pumpamine. Põhjasetete intensiivsel segunemisel veega neeldub kiiresti vees lahustunud hapnik ja leostub vette suures koguses biogeenseid ühendeid, esmajoones fosforit ja ka lämmastikku. Kaevetsooni vee segunemine järve veega või selle alla kandumine vooluveekogudesse omab olulist negatiivset mõju vee keemiale ja veeökosüsteemile tervikuna (vt. täpsustav hinnang Lisa 1: Ingmar Ott ja Anu Kisand ekspertarvamus: „ Elistvere järve setete eemaldamise ja taimestiku niitmise mõju ökosüsteemile”). Muda pumpamisel ja setete ladustamisel veekogu kaldatsoonis on oht väljapumbatavate setete ja setteid täis vee tagasi valgumine järve või vooluvette. Seega tuleb nimetatud kahjulikke ilminguid ja mõjusid igati vältida.

Nimetatud mõjude leevendamiseks on vajalik järves teostatavate pumpamise või kaeve piirkonda eraldada muust järvest tiheda geodekstiilist ekraaniga ja tööde lõppedes või piirdeekraani ümberpaigutamisele eelnevalt lasta veel selgineda ja alles seejärel on võimalik ekraani teisaldamine või eemaldamine.

Kaldapiirkonda setete ladustamise kohad peavad olema seal, kus ei toimu setete kohest valgumist tagasi vette, vaid ladustamisalal toimub vee väljaimbumine ning selginemine ja alles seejärel selle suundumine veekokku. See eeldav setteväljaku piirkonna eelnevat ettevalmistamist ja vajalike piirdevallide ja vee ärajuhtimiseks torustiku paigaldamist.

Olulise negatiivse mõjuga vee kvaliteedile on ka peale niitmist vette jäetud taimestik, mille lagunemisel eralduvad vette taimetoiteained ja neeldub hapnik. Selle vältimiseks tuleb taimestik peale niitmist koheselt koristada ja viia ladustusalale.

(Täpsustav eksperthinnang ja sellekohaste arutuste tulemused vt lisa 1)

5.5. Mõju taimkattele

Kuna Elistvere järv on erakordselt taimestikurikas ja Kaiavere mõõdukal taimestikuga, siis peetakse mõistlikuks piirata suuremas ulatuses peamiselt roostike ala vaid Elistvere järve. Kaiavere järves piirdutakse peamiselt Kaiavere asula all paikneva roostiku piiramisega, mis on vajalik siinse supluskoha taastamiseks.

Taimestiku piiramine on üldist makrofüütide massi ja levikut arvestades väike, kuid sobivates kohtades selle piiramine annab järve vee-elustikule ja ökosüsteemile paremad võimalused iseregulatsioonimehhanismide toimimiseks.

5.6. Mõju veekogu mikroorganismidele ja suurselgrootutele

Mõju planktonorganismidele sõltub esmajoones mitmetest ökoloogilistest faktoritest mis tegevus korral muutuvad. Üldise toiteainete sisalduse kasv vees loob võimalused esmalt fütoplanktoni kiiremaks arenguks. Suurtaimestiku piiramine loob samuti paremad võimalused primaaarproduktsiooni tootmiseks, See omakorda annab võimaluse ka zooplanktoni arenguks.

58 Seega tegevusel on soodus mõju vee mikroorganismide arengule. Siinkohal ei saa aga märkimata jätte asjaolu, et liigne eutrofeerumine ei ole kaugeltki soodus väärtuslike planktoni liikide arenguks. Ülemäärase toiteainete vette paiskumine võib soodustada hoopiski sinivetikate ja mitmete teiste liikide arengut, mis ei ole soodsad järve elustikule.

Selles vaatekohast lähtuvalt ei peeta vajalikuks järve setete ja toiteainete koormuse suurendamist, vaid peetakse vajalikuks igati vältida järvede saastumist tööde perioodil (vt täpsustavalt Lisa 1 ).

Mõju suurselgrootutele on samalaadne mis planktonorganismidele, kuid siin tuleb märkida asjaolu, et põhjasetete eemaldamise käigus saavad kahjustada selle vahetu piirkonna karpide asurkond. Kuna karpide fauna on järves arvukas, ja siin esineb rikkalik kalastik, siis see taastub kiirest külgnevalt alalt tühjenenud alale sisserände tõttu või noorjärkude pudenemisega vaheperemeeskalaliikidelt.

Mõju kiili vastsetele, kellede hulgas esineb ka kaitsealuseid liike ei ole oluline ja sama võib öelda ka ehmestiivaliste, susrusääskede ja teiste liikide vastsete ja veeputukate kohta.

Mõju jõevähile tuleb kõne alla Kaiavere järves, kus see liik esineb lokaalselt selle väljavoolu piirkonnas ja Amme jões.

5.7. Mõju veekogu elustikule (amfiibid, kalastik)

Mõju amfiibidele on väike ja võib osutuda positiivseks seoses paranevate talvitustingimustega Amme jõe piirkonnas.

Tegevuse mõju kalastikule on taotluslik ja see on ootuste kohaselt positiivne, kui ei rikuta tööde teostamisel jämedalt veekaitse nõudeid. Roostikuvaheliste alade avamisega pääsevad noorkalad ja ka muu kalastik siia toituma ja vee parem liikumine tagab ka sobivama hapniku režiimi nii järves kui ka avatud roostikevahelistel aladel. Jõesuudmete avamine ja süvendamine võimaldab kalade paremat liikumist kudealadele ja ka talvel hapnikurikkama vee juurde. Tegevus on kalastikule saneerimisjärgsel perioodil soodus, kuid arvestades tegevuse suhteliselt väikest ulatudes, siis ka tagasihoidliku mõjuga.

5.8. Mõju kaldapiirkonna loomastikule (linnud, imetajad)

Mõju linnustikule tuleb arvesse ja seda negatiivses valguses juhul kui me teostame töid lindude pesitsemise perioodil. Roostike vaheliste alade avamine piiratud ulatuses on soodus linnustikule ja võimaldab nende paremat liikumist ja loob soodsamad toitumise ja varjevõimalused. Roostike tihenemine kajakakolooniate piirkonnas sunnib linde asuma avatumate piirkondade suunas ja seetõttu on saarelise iseloomuga roostikualade tekkimine soodus kolooniate asukohana. Siin suudavad nad efektiivsemalt kaitsta pesi sissetungivate röövloomade eest.

Mõju imetajaliikidele on väike, sest tegevus ei piira nende eluala ega ka halvenda elamistingimusi. Mõningane mõju on taotluslikult negatiivne koprale kui likvideeritakse

59 nende rajatud paisud, kuid paraku on nad võimelised kiiresti taastama oma tegevusega pesakonnale sobivad kommunikatsioonid ja elutingimused.

Mõju saarmale, mis on ka kaitset vääriv liik, on positiivne, sest paranevad elutingimused tema toiduliikidele kaladele.

Teistele liikidele mõju puudub või on sedavõrd tagasihoidlik, et ei vääri märkimist.

5.9. Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale jne.)

Soov pääseda vabalt järvele on avalik huvi ja seda peaks arvestama. Samas on huvitatud järvede kaldaalade kujundamisest paljud kinnistuomanikud, kuid looduskaitselised piirangud ja sageli põhjendamatult kehtestatud keelud on pidurdanud kaldapiirkondades roostike piiramist ja paadikohtade ning paadisadamakohtade rajamist. Tulemuseks on ka ajalooliste paadikohtade ja suplus ning noodapüügi kohtade roostumine ja järve kaldavöötme suletuse tekkimine, mis ei ole tulnud kasuks järve rekreatiivsele väärtusele ega ka järve ökosüsteemile tervikuna.

Tegevusega kavandatud kaldaroostike piiramine ja niitmine loob mõningase võimaluse olukorra leevendamiseks. Paraku ei kavanda tegevus siia uute suplus või paadikohtade rajamist ega kaldaroostike ulatuslikumat niitmist, mis oleks igati mõistlik ja ka teostatav. Seda tegevust piirab juba oluliselt meie endi poolt seatud loodus- ja liigikaitselised piirangud, mis sunnib pigem ettevaatusele kui on teaduslikult põhjendatud.

Tegevusel ei ole laialdast mõju sotsiaalmajanduslikule tegevusele, kuna see on suunatud peamiselt järvede ökosüsteemi korrastamiseks ja ei oma otsese majandustegevusega seost. Küll aga on tegevusel puhkemajanduslik tähendus ja sellega ka kaudne mõju inimese tervisele vabaaja veetmise avardumise näol.

Heakorrastatud ja kõrge loodusliku potentsiaali ning produktiivsusega veekogud on alati onud atraktiivsed ja seetõttu suureneb järvede saneerimise tulemusena ka teataval määral huvi järve äärsete kinnistute suhtes ja selle väärtus kasvab.

Seda väärtust aitab tõsta eelkõige kinnistuomanik oma sihipärase tegevusega.

5.10. Muud võimalikud mõjud. (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal).

Muude mõjude alla tuleb vaadelda mitmeid võimalikke mõjusid, mis võivad kaasneda tegevusega. Nendeks on müra ja pinnase ning taimestiku eemaldamise perioodil tekkiv hais (lõhn) ja muud häirivad tegurid. See on varasemale praktikale tuginedes väike ja ei põhjusta probleeme.

Tegevuse piirkond on koormatud mitmete looduskaitseliste ja Natura 2000, EL linnuala, liikide, nende elupaikade ja kasvukohtade kaitseliste piirangutega. Seda käsitletakse ka teistes alapeatükkides, mistõttu siin märgitakse vaid seda, et nõuetekohaselt teostatud tööde korral ei

60 kahjustada piirangutega sätestatud tingimusi ja kaitsekorralduslikke väärtusi, pigem tegevus tagab kaitsekorralduslike väärtuste säilimise ja nende olukorra paranemise.

Paraku on tegemist piirkonnaga mis paiknevad inimasustusest eemal ja nende nimetatud mõjude võimalik ilmnemine on väike ja piiratud ulatusega. Arvestama peaks Kaiavere asula juures ujumiskoha puhastamisega ja roostiku äraveoga tekkiva häirimisfaktoriga. See tegevus tuleb arendajat ja tööde teostajal kooskõlastada kinnistuomanikega ja tagada tegevuse korraldus selliselt, mis ei põhjusta konfliktseid olukordi.

Tegevuse piirkond kuulub Vooremaa maastiku kaitseala piiranguvööndisse seetõttu on vajalik arvestada tegevuse toimumisel kaitseala kaitse eeskirjaga ja kaitseala valitseja nõuetega.

5.11. Mõju kaitstavatele liikidele ja Natura 2000 alade võrgustikule

Kavandatav tegevus on kooskõlas eespool öelduga ja aitab kaas siinse traditsioonilise tegevuse taastamisele ega kahjusta maastike eripära.

Vooremaa järvede loodusala (EE0080110) on loodud vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), niiskuslembeste kõrgrohustud (6430) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks.

Kavandatud tegevus ei mõjusta eespool nimetatud elupaikade omadusi vaid loob kaitsealuste kaldapuistute säilimiseks soodsamad tingimused.

Nimetatud liikidele on tegevus soodus. Tiigilendlane (?) – 1 oletatav suvekoloonia (Luua metsas) (Masing, 2006 andmeil) (vt. kaitstavad liigid ja elupaigad) vajab avavee pinda, mistõttu on roostike niitmine soodustav tegur. Laiujur ja tõmmuujur on taimestikurikaste järvetüüpides esinevad liigid. Arvestades taimestiku küllust, ei ole tegevusel nendele liikide olulist mõju. Saarmale ja nimetatud kalaliikidele on tegevus soodus.

Vooremaa maastikukaitsealal on lisaks kaitsekorralduskava ja kaitse eeskirjaga määratletud tegevustele ka loodushariduse edendamine. Liikumisvõimaluste avardumine järvedel teenib seda eesmärki.

61 Vooremaa linnuala (EE0080171) Jõgeva ja Tartu maakonnas on loodud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku ja rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Vooremaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ja tuttpütt (Podiceps cristatus).

Lähtudes Natura 2000 võrgustiku spetsiifikast ja muudest aktidest ja määrustest ei kahjusta tegevus nende alade spetsiifikat vaid loob mitmele liigile ja liigirühmale soodsamad tingimused ja tagab nende elu- . toitumis- ja puhkepaikade säilimise ning osalise taastumise. ja teistest

62 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

6.1. Alternatiivsed võimalused

Selles osas esitatakse ülevaade KMH metoodikast, võimalikest alternatiividest ja antakse hinnang tegevustele erinevate alternatiivide korral ning tuuakse esile sobivaimad võimalused tegevuse teostamiseks.

0 - Nullalternatiiviks on olukord kus kavandatud töid ei teostata. Projekti mitte teostamise korral jätkuvad senini toiminud, inimtegevuse poolt mõjustatud looduslikud protsessid edasi. Toiteainete ja setete sissekanne suurendab järvede sisekoormust ja kiirendab järvede eutrofeerumist. Sagenevad kalade suremine hapnikudefitsiidi tõttu, mis võib põhjustada kalastiku vaesumist ja liigilise mitmekesisuse vähenemist,

I - Üheks alternatiivseks lahenduseks on Amme jõe, Kaiavere ja Elistvere järvede korrastamine eelprojektiga kavandatud tegevuste kohaselt. Selle tegevuse kohaselt puhastatakse järve tulevad sissevoolud ja väljuvate voolusängide piirkonnad sinna kuhjunud setetest ja taimestikust. Järvedest välja voolavad Amme jõe lõigud puhastatakse kopra paisudest ja sinna kogunenud risust ja voolutakistustest ning Elistvere järve veetaseme stabiliseerimiseks rajatakse väljavoolu piirkonda põhja kärestik. See tegevus on vajalik järve looduskaitselist kaldapuistute säilitamise ja siinsete kasvukohatüüpide säilitamiseks. Lisaks voolusuudmete korrastamise puhastatakse korduva niitmise teel valikuliselt kaldaäärseid roostikualasid eesmärgiga parendada kalade toitumistingimusi ja võimaldada paremat vee tsirkulatsiooni ja hapnikuga rikastumist. Väljatõstatavad setted ja järveroostike niitmisel kogutud taimestik ladustatakse ja komposteeritakse selleks ettevalmistatud kohtades.

II - Teiseks alternatiivseks võimaluseks on Amme jõe voolusängi puhastamine kopra paisudest ja sinna kogunenud voolutakistustest ning järvedes tervendamisel kasutatakse üksnes taimestiku korduva niitmise tehnoloogiat. Ei teostata muda, põhjasetete, taimestiku ja nende juurestiku eemaldamist pumpamise ega kaevetööde vahendusel. Järve veetaseme stabiilsuse tagamiseks ei rajata Elistvere järve väljavoolule põhja- paiskärestikku.

6.2. Keskkonnamõju hindamise metoodika

Erinevatel projektlahendustel ja nende teostamise valikutel on oma spetsiifika ja konkreetsed mõjud keskkonna erinevatele väärtustele. Traditsiooniliselt ei hinnata null varianti, ehk olukorda, kui tegevust ei toimu.

Tegemist on inimese pool varemalt ja ka praegu tugevasti mõjustatud maastikuga ja veeökosüsteemi kompleksiga, seetõttu toimuvad loomulikud protsessid edasi mis võivad olla keskkonna erinevatele väärtustele kas negatiivse või positiivse mõjuga. Paljudel juhtudel on looduslike protsesside jätkumise tulemuseks loodusliku ilme taastumine ja positiivsed tagajärjed ka looduskeskkonnale. Paraku on Amme jõe, Kaiavere ja Elistvere järvede näol tegemist tugeva põllumajandusliku ja inimasulate mõju alla oleva piirkonnaga, mille tulemusena on muutunud nii jõe kui ka järvede ökoloogiline olukord selliseks, mis jätkuva

63 toitainete koormuse all muutub hüpereutroofseks. Saneerimisega kavandatud tegevused on planeeritud selleks, et olemasolevat olukorda parandada ja selle jätkuvat halvenemist peatada. Sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb hinnata kõiki põhilisi keskkonna väärtusi mida kavandatud tegevustega mõjustatakse. Hinnang antakse ka projekti ärajäämisega kaasnevatele ilmingutele, st. „null” alternatiivile.

Hinnangute andmisel tuuakse esile mõju olulisus, selle suurus ja mõju kaal. Mõju suurus on tegevusega otseselt või kaudselt avalduv mõju keskkonna erinevatele parameetritele. Mõju olulisus on väärtushinnang, mis tuleneb tegevusega kaasneva mõju tähtsusest mõjutatava keskkonna mingile parameetrile või süsteemile tervikuna. Mõju kaal ehk mõjule antav hinnang on mõju suuruse ja selle olulisuse korrutis. (vt tabel 8 ja 9) Hinnangu diapasoon on valitud mõju suuruse hindamisel pluss ja miinus skaalal mõlemas suunas viiepallises süsteemis. Mõju olulisust hinnatakse viiepallise skaala kohaselt, kusjuures mõju 0 väärtuseks on olukord, kui mõju puudub või tegevusega kaasneb väheoluline mõju tasakaalustub sellele järgneval perioodil. Mõju hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonna parameetreid ning mõju kaitstavatele väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Hindamise tulemusena moodustub hinnangute koondhinne, mille tulemusena on parimaks ja eelistatuimaks alternatiiviks kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus.

TABEL 8 Keskkonna väärtusele avalduva mõju olulisus

5 väga tähtis

4 tähtis

3 keskmiselt tähtis

2 mõõdukalt tähtis

1 vähetähtis

TABEL 9 Erinevatele keskkonna väärtustele avalduva mõju iseloom ja suurus

positiivne mõju puudub 0 0 negatiivne mõju puudub positiivne mõju väike 1 -1 negatiivne mõju väike positiivne mõju mõõdukas 2 -2 negatiivne mõju mõõdukas positiivne mõju keskmine 3 -3 negatiivne mõju keskmine positiivne mõju suur 4 -4 negatiivne mõju suur positiivne mõju väga suur 5 -5 negatiivne mõju väga suur

64 6.3. Keskkonnamõju hindamine

Lähtuval võimalikes alternatiividest ja eespool kirjeldatud KMH metoodikast, esitatakse vastavates tabelites hindamise tulemused.

Kavandatava tegevuse mõju hindamisel erinevatele keskkonna väärtustele lähtutakse alternatiivsetest lahendustest ja kavandatud tegevuse mõjust erinevatele keskkonnaväärtusele. KMH käigus peeti vajalikuks käsitleda kõiki olulisemaid keskkonna parameetrid ja ka sotsiaalmajanduslikke taotlusi. Tagamaks oluliste keskkonnaväärtuste kaitset ja leidmaks optimaalseid võimalusi eesmärkide saavutamiseks käsitletakse hindamise protsessis järgmisi keskkonna parameetreid:

- Eesmärgi saavutamine ja vajaduste rahuldamine - Projekti teostamise maksumus - Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine - Mõju planeeringuala geomorfoloogilistele tingimustele - Mõju planeeringuala edaafilistele ja hüdroloogilistele tingimustele - Mõju elupaigalisele ja liigilisele mitmekesisusele - Mõju kaitstavatele liikidele ja Natura 2000 võrgustikule. - Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele - Muud võimalikud mõjud

6.3.1. Eesmärgi saavutamine ja vajaduste rahuldamine

Amme jõe, Kaiavere ja Elistvere järvede korrastamise eemärkideks on järvedes kaladele ja muule veega seotud elustikule soodsamate elutingimuste loomine, ning siinsete veekogude ökoloogiliste tingimuste paranemise, aidates sellega kaasa kaitsealuste liikide ja nende elupaikade säilimisele ning kalamajandusliku ja miljööväärtuslikku potentsiaali suurenemisele.

Nende eesmärkide realiseerimiseks on kavandatud järve kaldaroostike piiramine ja jõesuudmete korrastamine tagamaks stabiilsemat veevahetust ja –režiimi järves ning kaladele ja veelindudele paremad liikumise võimalused järves ja järvede vahel. Täiendava eesmärgina on kavandatud koprapaisude likvideerimine ja Amme jõe korrastamine Elistvere järve ja Jõhvi-Tartu mnt silla vahelisel lõigul.

Kavandatud tegevust on hinnatud oluliseks (4) ja selle mõju kaal on erinevate alternatiivide lõikes esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 10)

Peamised tegevused mille mõjul on erinevate alternatiivide korral erinev väärtus:

* Kaiavere ja Elistvere järvede tervendamine roostike niitmise kaasabil. * Jõgede läbivoolu soodustamine järvedest nende lähte- ja suudmealade puhastamise ja süvendamise tee * Amme jõe korrastamine ja jõe ökoloogilise seisundi parendamine * Avalike huvide rahuldamine ning Tabivere valla arengu soodustamine.

65 TABEL 10. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse eesmärgi saavutamist ja vajaduste rahuldamist.

Hinnatav kriteerium Mõju ALT 0 ALT 1 ALT 2 või parameeter olulisus hinne mõju hinne mõju hinne mõju kaal kaal kaal Kaiavere ja Elistvere järvede 4 -1 -4 2 8 2 8 tervendamine roostike niitmise kaasabil Jõgede läbivoolu soodustamine 4 -2 -8 3 12 -2 -8 järvedes Amme jõe korrastamine ja jõe 4 -1 -4 1 4 1 4 ökoloogilise seisundi parendamine Avalike huvide rahuldamine 4 -1 -4 2 8 1 4 ning Tabivere valla arengu soodustamine Väärtuste summa 16 -5 -20 8 32 2 8 Keskmine väärtus Eesmärkide saavutamine ja 4 -1,25 -5 2 8 0,5 2 vajaduste rahuldamine

6.3.2. Projekti teostamise maksumus.

Projekti teostamise üheks eelduseks on raha olemasolu ja seetõttu on projekti teostamisel väga oluline selleks tehtavate kulutuste määr.

Arendaja huvi on teostada projekt madalaima hinnaga, kuid parimad tulemused saavutatakse optimaalse rahastamise tingimustes. Käesoleva projekti korral lähtutakse projektlahendusest tulenevate ja alternatiivsete lahenduste korral nende võimalike maksumustega: 0-alternatiivi korral 0 tingühikut = 0 I-alternatiivi korral 4 tingühikut = -2 II-alternatiivi korral 3 tingühikut = -1,5

Kuna projekti teostamisel on oluliseks tingimuseks rahastamine, siis hinnatakse seda oluliseks (4) (tabel 11).

TABEL 11. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral kui arvestatakse projekti teostamise maksumust.

Hinnatav Olulisus ALT 0 ALT 1 ALT 2 kriteerium hinne mõju hinne mõju hinne mõju (parameeter) kaal kaal kaal Projekti teostamise 4 0 0 -2 -8 -1,5 -6 maksumus

6.3.3. Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine

Projekti teostamine on võimalik kui on selge huvi tegevuse teostamiseks ja ei ilmne elanikkonna ning kinnistuomanike põhjendatud vastuseisu ning seadusest tulenevaid ja looduskaitselisi piiranguid. Nendest põhimõtetest lähtuvalt on antud hinnang erinevatele alternatiividele. Hinnangu andmisel lähtutakse programmi avaliku arutelu käigus avaldatud arvamustele ja kinnistuomanike seisukohtadele aga ka valla soovidele mis tulenevad avalikust huvist ja haldussüsteemi kohustustest.

Avalikkuse suhtumisega tuleb arvestada, kuid ka hoolimatus vajalike tööde tegemata jätmise korral võib viia keskkonna halvenemiseni. Kuna maastikukaitseala üheks kaitsekorralduslikuks eesmärgiks on siinsete maastike ja looduskeskkonna säilimist ja traditsiooniliste tegevuste jätkamist, siis tuleb seda pidada seda ka erinevate huvigruppide eelistuseks, mistõttu peetakse kavandatavat tegevust oluliseks (4) (tabel 12).

Avalikest huvidest tulenev eesmärkide realiseerimine ei ole leidnud kinnistuomanike vastuseisu ja pole vastuolus looduskaitse põhimõtete ega kaitsekorralduslike piirangutega.

TABEL 12. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse avalikkuse ja huvigruppide suhtumist.

Hinnatav kriteerium, Olulisus ALT 0 ALT 1 ALT 2 parameeter hinne mõju hinne mõju hinne mõju kaal kaal kaal Kinnistuomanike 4 -1 -4 2 8 1 4 suhtumine Avalikkuse ja erinevate 4 -1 -4 2 8 1 4 huvigruppide (kalastajad) suhtumine Väärtuste summa 8 -4 -16 4 16 2 8 Keskmine väärtus Avalikkuse ja 4,0 -1,3 -5,3 2 8 1 4 huvigruppide suhtumine

6.3.4. Mõju planeeringuala geomorfoloogilistele tingimustele

Projektiga kavandatud tegevus on teatava mõjuga jõele ja järvedele ning selle kaldaalapiirkonna geomorfoloogilistele tingimustele ja esmajoones seal kuhu ladustatakse setted ja jõe puhastamisel välja tõstetud pinnas. Mõneti muutub järve süvis jõe väljavoolu piirkonnas selle puhastamise järel. See ei muuda ala üldisi geomorfoloogilisis tingimusi ja mõju on tühine ja seetõttu vaadeldakse mõju geomorfoloogilistele tingimustele vähe olulisena (olulisuse hinnang 1). Arvestades konkreetse paikkonna geomorfoloogilist olukorda ja siinseid pinnavorme, siis on kavandatud tegevuse mõju lokaalne ja reljeefi kujundamisel puudub (tabel 13). Mõningased muudatused leiavad aset ka Amme jõesängis kui toimub jõe puhastamine

TABEL 13. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral kui arvestatakse mõju geomorfoloogilistele ja edaafilistele tingimustele.

Hinnatav kriteerium Olulisus ALT 0 ALT 1 ALT 2 või parameeter hinne mõju hinne mõju hinne mõju kaal kaal kaal Mõju järve ja kaldaala geomorfoloogilistele 3 0 0 1 3 0 0 tingimustele Mõju Amme jõe voolusängi 3 0 0 1 3 1 3 geomorfoloogilistele tingimustele Väärtuste summa 6 0 0 2 6 1 3 Keskmine väärtus Mõju geomorfoloogi- 3 0 0 1 3 0,5 1,5 listele tingimustele

6.3..5. Mõju hüdroloogilistele ja edaafilistele tingimustele

Veekogust setete väljakaevamisel kandub paratamatult suur kogus setteid ka vette ja vooluveekogudes allavoolu, mille tulemusena halvenevad ajutiselt hapniku tingimused vees ja osa põhja struktuure kattud setetega. Sama probleemidega puutume kokku ka Kaiavere ja Elistvere järvede puhastamisel. Väljatõstetavad setted sisaldavad suure osa vett mis nõrgub ja võib valguda tagasi vette nii setteväljakutelt kui ka kaldalt. Veest setete pumpamine ja kaevamine põhjustab samuti suure osa hõljuvate setete levimist järve teistesse piirkondadesse. Selle vältimiseks on vajalik tööpiirkond eraldada sobiva ekraaniga (vt. soovitused …..)..

Kuna tööde piirkond hõlmab Kaiavere ja Elistvere järve ja Amme jõe voolusängi lühikest lõiku ja selle vahetut kaldaala, siis on tegevusega kaasnev otsene mõju vaid pinnaveele, st jõe ja järvede vee kvaliteedile. Vaadeldav mõju on suhteliselt õigete tehnoloogiate rakendamise korral väike kuid oluline. Mõju põhjaveele on marginaalne.

Mõju pinnasele on lokaalne ja piirdub peamiselt süvendatava piirkonna kaldaaladega kuid oluliselt suuremad on muutused setete ladustamise piirkonnas. Siin kujuneb tüsedama orgaaniliste ja mineraalsete setetega piirkond, mida peale pinnase tahenemist on soovitav haljastada.

Oluliselt suurem mõju on veerežiimile seoses jõe suudme ja väljavoolu piirkondade avamise ja roostike niitmisega. See võimaldab paremat vee tsirkulatsiooni järves ja soodustab ka vee aeratsiooni senini suletud roostikusisestel aladel.

Peale kopra paisude ja sinna kuhjunud setete eemaldamist tekib parem vee äravool järvest. Takistamaks järve vee lengust ehitatakse põhja paiskärestik Elistvere järve väljavoolule, mis tagab järve veetaseme stabiilsuse.

68 Lähtuvalt mõju eripäradest hüdroloogilistele ja edaafilistele tingimustele hinnatakse mõju keskmiselt oluliseks (3) (tabel 14)

Projektiga kavandatud tegevus on positiivse mõjuga järve veerežiimile kuid mõju põhja- ja pinnavee režiimile on vähe oluline, kuid tööde perioodil on toitainete ja kergete setete järve vette ja selle kaudu Amme jõkke allakandumisega kaasnev mõju oluline (tabel 13).

TABEL 14. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral kui arvestatakse mõju hüdroloogilistele tingimustele.

Hinnatav kriteerium Olulisus ALT 0 ALT 1 ALT 2 parameeter hinne mõju hinne mõju hinne mõju kaal kaal kaal Mõju vee kvaliteedile 4 0 0 -2 -8 -1 -4 tööde perioodil Hilisem mõju järvede hüdroloogilistelt 4 -1 -4 3 12 1 3 tingimustele Mõju Amme jõe hüdroloogilistele 3 -1 -3 2 8 2 8 tingimustele Mõju kaldaala pinnasele ja 2 0 0 1 2 1 2 selle niiskusrežiimile Väärtuste summa 12 -2 -7 4 14 3 9 Keskmine väärtus Mõju hüdroloogilistele ja 3 -0,5 -1,750 1 3,5 0,75 2,25 edaafilistele tingimustele

6.3.6. Mõju elustikule ja selle liigilisele mitmekesisusele

Nimetatud mõju valdkonna alla on koondatud elusloodusele avalduv mõju. Et mitte üle tähtsustada erinevate alakriteeriumide osa, on toodud nende kohta kriitiline hinnang ühtses tabelis, kusjuures mõju olulisus erinevate parameetrite lõikes on erinev (tabel 15). Kuna tegemist on veekogu ja selle kaldavöötme elupaikadega ning liigiline koosseis iseloomustab seda kõige paremini, siis käsitletakse alljärgnevalt erinevaid eluslooduse liigirühmi eraldi, millele avaldub planeeritava tegevuse mõju. Mõju erinevatele eluslooduse valdkondadele on leidnud juba käsitlemist eespool (vt. peatükk: Mõju taimkattele ja Mõju loomastikule).

Mõju taimkattele

Mõju veetaimestikule on ulatuslik nendes piirkondades, kus toimub roostike niitmine ja setete eemaldamine veekogu põhjast. Võttes arvesse asjaolu, et veetaimestiku piiramine on järves selle ökoloogilise seisund parendamiseks vajalik, siis on tegemist positiivse ja tervendava mõjuga paisjärvede ökosüsteemile. Kuna taimestik uuesti taastub, siis ei ole mõju taimestikuke kuigi suur ega ka oluline (2).

Mõju kaldataimestikule. Kaldapuistud ja -võsa on moodustunud kaldapiirkondadesse kus selleks on sobivad kasvu tingimused. Peale Elistvere järve veetaseme alandamist ja selle

69 kaldaalade niitmise lakkamist hakkas seal kasvama võsa ja leppade ülekaaluga puistud. Puistud kasvades hakkavad varjama vaateid järvele, seetõttu on valaik nende piiramine valikuliselt madalama puistu kvaliteediga kohtades ja seal kus on vajalik maastike avamise seisukohast seda teha. Kuna puistute piiramist ja kaldaala kujundamist on kavandatud väga piiratud ulatuses, siis on sellel tegevusel väike ja vähe oluline mõju (1 ), (tabel 15).

Mõju veekogu mikroorganismidele

Elistvere järve fütoplankton oli iseloomulik makrofüüdijärvele, kus on kõrge liikide arv, biomass aga madal kuni keskmine. Veeõitsengute kohta andmed puuduvad. Zooplanktoni järgi oli Elistvere järv hüpertroofne veekogu. Arvukuselt domineerisid aerjalgsed ja keriloomad (vastavalt 53, 6 ja 46,4% kogu zooplanktoni arvukusest), vesikirbulisi leiti vaid veeproovi kvalitatiivsel läbivaatamisel.

Kaiavere on nn. planktonijärv, milles ökosüsteemi produktiivsuse määravad suures osas mikrovetikad suure avavee akvatooriumi tõttu. Seisundi dünaamika on seetõttu ka labiilsem. Kaiaveres on esinenud sagedased vee õitsengud, mis makrofüüdjärvedes puuduvad (Kõiv jt 2003). Zooplanktoni poolest on Kaiavere järve avavesi üsna vaene veekogu, kus liike siiski keskmisel arvul. Võttes aluseks eutroofsuseindeksi (ZE-indeks) ja liigilise koosseisu, võib väita, et järve ökoseisund on pidevalt halvenenud ja troofsustase tõusnud

Kavandatav tegevus mõjutab vee toiteainete sisalduse tõusu tõttu vetikate osatähtsuse tõusu, mis omakorda põhjustab muutusi ka teiste mikroorganismide koosluses. Selles lähtuvalt tuleb hinnat kavandatava tegevuse mõju oluliseks (4) ja mittenõuetekohase teostamise tulemusena võib ilmneda ulatuslik negatiivne mõju järvede ökosüsteemile (Vt lisa 1 - A ekspertarvamus).

Mõju loomastikule

Tegevuse otsene mõju veekogu elustikule on lokaalne ja piirdub tegevuskohtadega, kuid setete kandumisel järve teistesse piirkondadesse või allakandumise korral võib saada kahjustatud ka allavoolu jääva jõesängi veeorganismid. Setete levik tööde piirkonnast ei ole soovitav ja seda tuleb rangelt piirata.

Mõju suurselgrootutele (põhjaloomastikule). Arvestades järvede ja Amme jõe põhjaloomastiku liigilist koosseisu kavandatud tööde piirkonnas, siis on see suhteliselt vaene ja kaitset väärivaid liike vähe. Tähelepanu väärivad karpide (Bivalvia) fauna ja siin suhteliselt haruldaste liikide esinemine (laiujur Dytiscus latissimus ja tõmmuujur Graphoderus bilineatus, kakslaik-kiil Epitheca bimaculata ning Natura IV kategooria liik hännak-rabakiil Leucorrhinia caudali).

Arvestades seda, et kaitsealused liigid asustavad järvede taimestikurikkaid otsi ning need osad jäävad tegevusest puutumata, siis on tegevuse mõju väike ja siinne liigiline koosseis taastub ja uueneb peale korrastustööde lõppu. Mõju põhjaloomastikule võib olla ulatuslik kuid vähe oluline (2).

Mõju kalastikule. Kaiavere ja Elistvere järved on suhteliselt head kalajärved. Kaiavere järv ei vaja kalastiku seisukohas erilisi meetmeid, küll aga parandab kavandatav tegevus kalastiku olukorda Elistvere järves. Mõju kalastikule on oluline (4) ja tööde järgsel perioodil positiivne).

Mõju amfiibidele: Amfiibide fauna on siin tagasihoidlik. Kaiavere ja Elistvere järv on kudepaikadeks rohu-, raba- ja kärnkonnale. Kavandatav tegevus ei mõjuta amfiibide kudemis- ega ka elutingimusi negatiivses suunas. Nende liikide kudealad jäävad madalaveeliste kaldapiirkondade lähedusse. Mõju amfiibidele on vähe oluline (2) ja tagasihoidliku mõjuga.

Mõju linnustikule: Veekogudega seotu linnustik on rikkalikum Elistvere järvel. Mitmed kaitsealused liigid on seostud roostikega, Kuid roostike piiramine ja selle sisealadele veevabade koridoride loomine on positiivse mõjuga ka suurte roostikega seotu liikidele. Mõju linnustikule on oluline kuid (4) kuid selle mõju on väike kui ei teostata töid pesitsusperioodil. Hindamisel arvestatakse asjaoluga, et tegevus toimub pesitsusvälisel perioodil. Tegevuse reaalne toime ilmneb peamiselt veelinnustikule (tabel 15).

Mõju imetajatele Kaitsealustest liikidest võib siin esineda tiigilendlane Myotis dasycnema, ja esineb saarmas Lutra lutra. Saarmale otsest mõju ei esine, kaugemas perspektiivis on see pigem positiivne, sest kalastiku seisundi paranemine on soodus ka saarmale. Tegevuse mõju on kõige suurem koprale, kelle pesakonna territooriumilt tõstetakse välja paisud ja langeatud puud kuid säilib toidubaas, mistõttu otsene mõju sellele liigile on samuti vähe oluline, kuna ta taastab vajadusel paisud. Tegevusega ei kaasne kahjulikku mõju ka teistele imetajaliikidele, seetõttu tuleb vaadelda mõju imetajatele väe olulisena (2) (tabel 15).

TABEL 15. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral kui arvestatakse mõju liigilisele mitmekesisusele.

Hinnatav kriteerium Olulisus ALT 0 ALT 1 ALT 2 parameeter hinne mõju hinne mõju hinne mõju kaal kaal kaal Mõju veetaimestikule 4 -1 -4 2 8 1 2 Mõju kaldataimestikule 1 0 0 1 1 1 1 Mõju mikroorganikmidele 4 0 0 -2 -8 -1 -4 Mõju suurselgrootutele 4 0 0 -1 -4 -1 -4 (põhjaloomastikule) Mõju kalastikule 4 -1 -4 3 12 1 4 Mõju amfiibidele 2 0 0 1 2 1 2 Mõju linnustikule 4 0 0 1 4 1 4 Mõju imetajatele 2 0 0 1 2 1 2 Väärtuste summa 25 -2 -8 6 17 4 7 Keskmine väärtus 3,13 -0,25 -1,1 0,75 2,13 0,5 0,9 Liigiline mitmekesisus

6.3.7. Mõju kaitstavatele liikidele.

Tegevusega otseselt mõjutatavas piirkonnas ei ole kaitstavate liikide püsielupaiku, küll võib pesitseda Amme jõe väljavoolu piirkonna roo-loorkull (2007 aastal pesitses 2010 ei pesitsenud) ja hüüp (pesitses 2007 ja 2010 aastal). Kaiavere järvel on kaitstavaid liike ja kasvukohti vähe, kuid Elistvere järvel on mitmeid liike, millised on küll tavalised, kuid on kaitstud EL linnu või elupaigadirektiiviga. Seetõttu ei ole võimalik käsitleda kõnealuseid liike eraldi vaid vaadeldakase kaitsealuste liitrirühmade ja elupaiga ning kasvukoha tüüpide lõikes.

Selgrootud: Kaitstavatest liikides esineva siin laiujur Dytiscus latissimus ja tõmmuujur Graphoderus bilineatus, kakslaik-kiil Epitheca bimaculata ning Natura IV kategooria liik hännak-rabakiil Leucorrhinia caudali. Liigid levivad peamiselt taimestikurikastes ja mudastunud rikkaliku detriidiga piirkondades. Kuna tegevuse piirkond on suhteliselt väike, siis olulist mõju see nimetatud liikidele ei avalda.

Kalaliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on: harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Tegevus on soodus kaitsealustele kalaliikidele

Linnud: Vooremaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ja tuttpütt (Podiceps cristatus).. Saneerimistegevus ei mõjusta liikide elupaiku ja -tingimusi negatiivselt kui tegevus ei toimu pesitsemise perioodil vaid on roostike liigestatuse suurenemise tulemusena soodus ja seda ka rooloorkulli toitumisalana.

Imetajate liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra). Nimetatud liikide toitumistingimused paranevad

Mõju kaitstavatele liikidele on tervikuna vähe oluline või see puudub ja on enamasti kaudne ja valdavalt positiivne (tabel 16 ).

TABEL 16. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mõjusid kaitstavatele liikidele.

Hinnatav kriteerium Olulis ALT 0 ALT 1 ALT 2 parameeter us hinne mõju hinne mõju hinne mõju kaal kaal kaal Selgrootud 4 0 0 -1 -4 -1 -4 Kalad 4 -1 -4 2 8 1 4 Linnud: 4 0 0 2 8 2 8 Imetajad 4 -1 -4 1 4 1 4 Väärtuste summa 16 -2 -8 4 16 3 12 Keskmine väärtus Mõju 4 -0,5 -2 1 4 0,75 3 kaitstavatele liikidele

6.3.8. Mõju inimesele ja tema sotsiaalmajanduslikule tegevusele

Mõju inimesele ja tema sotsiaalmajanduslikule tegevusele on soodne ja on eelduseks antud piirkonna arengule ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Puhkuse veetmise võimalust ja keskkonna hea seisundi tagamine ongi üks tegevuse taotluslikke eesmärke, seetõttu tuleb pidada seda mõju oluliseks (4), kuna aga muutused järvedele ligipääsu tagamisel on väikesed seoses looduskaitseliste piirangutega, siis on tegevustega kaasnev miljööväärtusliku potentsiaali muutus väike.

72 Mõju inimese tervisele ei ole otseselt prognoositav, küll aga mõjub Amme jõe ja Kaiavere ja Elistvere järvede korrastamine ning kaldapiirkonna kujundamine on teatavas mõttes positiivne inimese tervisele, kuna parendab miljööväärtuslik potentsiaali ja tekivad soodsamad võimalused puhkuseks ja olmeks.

Heas seisukorras veeökosüsteem, kalastiku ning muu vee-elustiku liigirikkus loovad soodsad tingimused ka veekogu kasutamiseks puhkeotstarbelistel eesmärkidel, mis suurendab võimalusi regionaalseks arenguks. Kasvab kaldalähedase maa väärtus, selle kasutamise efektiivsus (tabel 17).

TABEL 17. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele.

Hinnatav Olulisus ALT 0 ALT 1 ALT 2 parameeter hinne mõju hinne mõju hinne mõju kaal kaal kaal Mõju inimese 3 -1 -3 1 3 1 3 tervisele Mõju maastiku 3 -1 -3 1 3 1 3 miljööväärtus Mõju kinnistutele ja põllumaa 3 -1 -3 2 6 1 3 väärtusele Mõju puhke- majanduslikule 3 -1 -3 2 6 1 3 potentsiaalile Väärtuste summa 12 -4 -12 6 18 4 12

Keskmine väärtus Sotsiaal- 3 -1 -3 1,5 4,5 1 3 majanduslik potentsiaal

6.3.9. Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal).

Kavandatu ellurakendamisega kaasnevad ajutiselt mitmed mõjud, mida ei ole alati võimalik ette arvata, kuid siinkohal tuleb juhtida nendele tähelepanu ja tööde teostaja ning järelevalve teostaja peaks sellega arvestama.

Siin käsitletakse neid mõju tegureid, mis on leidnud juba kaudselt käsitlemist teiste mõjude hindamisel kuid küsimuse olulisuse rõhutamiseks ja tähelepanu juhtimiseks on alljärgnevaid võimalikke mõjusid hinnatud. Hindamata on jäetud eraldi võimalike maavarade või nn.

73 ressursside kasutus ja selle otstarbekus ja sellega kaasnev mõju, kuid neid küsimuse käsitletakse soovituste peatükis. Samas ei ole tegemist kavandatava tegevuse korral oluliste ressursside kasutusega ja see tõttu ei pöörata selle KMH aruandes sellele rohkem tähelepanu.

Soovitav on arvestada muude keskkonnamõjude korral järgmisis võimalik ja enam esinevaid keskkonnamõjusid ja –riske:

Müra mõju tööde perioodil

Müra mõju tööde perioodil ei ole oluline, kuid ehituspiirkonna lähialadele jäävad elamud ja elanikud võivad olla sellest häiritud. Nimetatud küsimus võib tulla kõne alla Kaiavere järvede korrastustööde ajal. Seetõttu tuleks arvestada kalda lähikonnas elavate elanike rahu tagamise nõudega. Seda silmas pidades ei tohiks teostada roostiku niitmist ja selle äravedu öösel, vajadusel võib seda teha kokkuleppel elanikega.

Setete leviku mõju tööde perioodil

Setete leviku mõju tööde perioodil on suurimaks ohuks järvede ja Amme jõe ökosüsteemile tööde perioodil eralduvad setted. Nimetatud küsimus on leidnud juba hindamist hüdroloogilisi tingimusi käsitlevas osas ja kaudselt ka mõjuna veekogu mikroorganismidele ja muudele vee- elustiku kompleksidele. Ehitustööde perioodil ilmnev setete mõju vajab siiski erilist tähelepanu. Minimiseerimaks kahjulikku mõju, tuleb järgida projektiga määratletud kaeve tehnoloogiat, mis väldib suurtes kogustes setete allakandumise. Kallastele ladustatud ja planeeritud pinnas tuleb pindmise erosiooni vältimiseks ja selle vette kandumise vältimiseks peale planeerimistööde lõppu kohe haljastada. Setete mõju peetakse oluliseks (4). Arvestades seda, et tööde teostaja täidab veehoiu nõudeid, siis käsitletakse nimetatut mõju suurust minimaalsena. (tabel 18).

Haisu ja häirimisfaktori mõju ehitustööde perioodil

Haisu ja häirimisfaktori mõju ehitustööde perioodil. Järvede korrastamise perioodil tõstetakse välja setteid ja ladustatakse kaldaalale. Sellega kaasnevalt on võimalik spetsiifilise haisu levimine ümbruskonnas. Võimalik haisu reostus on väike ja olematu võrreldes sigalate ja sõnniku ladustamise ja laotamisega kaasneva haisuga. Seega on muda ja taimestiku ladustamisel kaasneva haisu mõju väike. Tegevusega kaasnev häirimisfaktori mõju on tagasihoidlik (2), kuna enamus töid saab teostada elanikkonda häirimata ja liiklust sulgemata.

Mõju Kaiavere ja Elistvere järveökosüsteemile

Vooremaa järvede loodusala (EE0080110) on loodud vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitseks, seetõttu on oluline, et tegevusega ei kaasneks suuri muutusi, mis võiksid kahjustada järvede veeökosüsteemi oluliselt. Arvestades I. Ott`i poolt koostatud ekspertarvamust, võib olla mõju järvedele suur kui tööde teostamisel ei arvestata veekaitse nõudeid ja suurtes kogustes pääseb hõljumita järve. Sellest tulenevalt peetaks mõju vähe oluliseks kuid arvestuslikult tööde teostamise soovituslikku korrektsus mõju minimaalseks

74 Mõju Kaiavere ja Elistvere kaldapiirkonnas asuvatele kasvukohatüüpidele

Siin on esile tõstetud kaitsekorralduslike väärtustena niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Nimetatud kasvukohatüüpide olukord paraneb seoses Amme jõe äravoolu avamise ja järve veetaseme reguleerimisega.

Mõju Tabivere valla arengukava eesmärkide saavutamiseks.

Valla arengukavaga on planeeritud mitmeid arendusi mis puudutavad järvede korrastamist seetõttu on kavandatud tegevus soodus ja aitab kaas arengukavas teatud plaanide realiseerumisele. Tegevus on küll vähe oluline kuid siiski avalikust huvist tulenevalt vajalik.

Täiendavaid keskkonnakaitselisi ja muid piiranguid tegevuse piirkonnas ei ole teada.

TABEL 18. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mitmeid teisi võimalikke mõjusid.

Hinnatav kriteerium Olulisus ALT 0 ALT 1 ALT 2 parameeter hinne mõju hinne mõju hinne mõju kaal kaal kaal Müra mõju tööde 2 0 0 -1 -2 -1 -2 perioodil Setete leviku mõju -2 -8 -1 -4 4 0 0 tööde perioodil Haisu ja häirimisfaktori mõju ehitustööde 2 0 0 -1 -2 -1 -2 perioodil Mõju Kaiavere ja Elistvere 4 0 0 2 8 -1 -2 järveökosüsteemile. Mõju Kaiavere ja Elistvere järve kaldapiirkonnas 4 -1 -4 2 8 -1 -4 asuvatele kasvukohatüüpidele Mõju Tabivere valla arengukava eesmärkide 2 -1 -4 2 4 1 2 saavutamiseks. Väärtuste summa 16 0 0 2 8 -4 -12 Keskmine väärtus Muud võimalikud 3 0 0 0.33 1,3 -0,7 -2 mõjud

7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA HINNANGU ANDMINE TEGEVUSTE EELISTAMISEKS

Kaiavere, Elistvere järvede ja Amme jõe Elistverest väljuva lõigu korrastamine kaasaegseid saneerimismeetodeid kasutades on suhteliselt komplitseeritud ja ka oluliselt kulukam tegevus kui seda traditsioonilisi põhjasetete teisaldamise ja ladustamise meetodeid kasutades.

Kavandatav tegevuspiirkond paikneb Vooremaa maastikukaitseala, siinse Linnuala ja Natura 2000 võrgutiku alal, siis ei tohiks me esmapilgul mingil juhul tegelda siinsete järvede saneerimise kavatsustega. Paraku liikide ja nende elupaikade kaitsekorralduslikud eesmärgid ja sellega kaasnevad kohustused määratlevad mitmed tegevused, millise on vajalikud siin kaitstavate liikide ja nende elupaikade hea seisundi tagamisel.

Null alternatiivi korral kui me ei kavanda siin mingeid tegevusi, toimub mitmete liikide elupaikade ja elutingimuste jätkuv halvenemine. Me ei saa kaitsta pütilisi kui järves halveneb järsult kalastiku olukord, samas sõltub kalastik paljudest teistest veeorganismidest mis omakorda blanktonist ja järvede suurtaimestikus. Seetõttu on ka mitte tegemine ja järvede ökoloogilise olukorra halvenemist pidurdavate meetmete mitterakendamine liigikaitseliselt lubamatu, kui on tegu väärtuslike liikide või elukooslustega.

Null alternatiivi vaadeldakse antud juhul samuti kui tegevusetut tegevust ehk hoolimatust võtta kasutusele meetmeid mis suunavad siinsete veekogude ökosüsteemi tervenemisele. Arvatavast muutuste suunas on antud hinnang ka protsessidele mis toimuvad järves siis kui me ei sekku inimtegevusega mõjutatud järvede kujunemise loomulikesse protsessides.

Järvede ja jõe ökosüsteemi tervendamisele on suunatud alternatiivide I ja II tegevused.

Esimese alternatiiviga kavandatud tegevused näevad ette Kaiavere ja Elistvere järvede tervendamise roostike niitmise ja Amme jõe väljavoolu kujundamise põhjapaisu kaasabil, mis tagab järves parema veevahetuse ja sobiva veetaseme ning selle stabiilsuse. Sissevoolu piirkondade puhastamine ja roostike kujundamine valikuliselt loob kaladele ja lindudele sobivad elupaigad ja varjetingimused.

Teise alternatiivi kohaselt toimub Amme jõe voolusängi puhastamine kopra paisudest ja sinna kogunenud voolutakistustest ning järvede tervendamisel kasutatakse üksnes taimestiku korduva niitmise tehnoloogiat. Ei teostata muda, põhjasetete, taimestiku ja nende juurestiku eemaldamist pumpamise ega kaevetööde vahendusel. Järve veetaseme stabiilsuse tagamiseks ei rajata Elistvere järve väljavoolule põhja- paiskärestikku. Selle alternatiivi kohaselt on mõju järvede ökosüsteemi erinevatele parameetritele oluliselt väiksem, kuid jäävad realiseerimata mitmed eesmärgid mis on vajalikud järve veetaseme stabiliseerimiseks ja üleujutustega kaasneva mõju leevendamiseks.

Kuna kavandataval tegevusel ja nende alternatiivsetel lahendustel on erinev mõju keskkonna erinevatele parameetritele siis osutus vajalikuks kaaluda erinevate võimaluste korral keskkonnale avalduva mõju suurust. Alljärgnevalt esitatakse kokkuvõtlik ülevaade keskkonna mõju hindamise tulemustest erinevate alternatiivsete lahenduste korral, et selgitada välja erinevate alternatiivsete lahenduste eelistus. Erinevate mõjuvaldkondade lõikes on esitatud

76 informatsioon eespool. Parema ja üldisema ülevaate saamiseks esitatakse järgnevas koondtabelis (tabel 19) kokkuvõtlik ülevaade keskkonnamõjude hindamise tulemustest erinevatele alternatiivide korral. Kokkuvõte tugineb juba eespool esitatud keskkonnamõju hindamise tulemustele.

Lähtuvalt erinevate keskkonnaparameetrite hindamise ja kaalumise tulemustest selgus, et tegevuse olulisuse keskmiseks väärtuseks oli 3,45. See viitab viiepallises süsteemis tegevusega kaasnevate mõjude olulisusele, mis tähendab, et mõju ilmnedes on sellel ka hindamisel suhteliselt kõrge kaal.

Eelistatuimaks lahenduseks osutus alternatiivi - I, mille summaarne mõju osutus positiivseks keskmise hindega 0,84 ja kaalu väärtusega 2,94 (tabel 18). Suhteliselt madal positiivne väärtus tuleneb esmajoones projekti suurest maksumusest ja mitmetest negatiivsetest mõjudest mis kaasnevad järvede ökosüsteemile. Leevendavate meetmete rakendamise korral on võimalikud negatiivsed mõjud väiksemad, paljud aga peale tööde lõppemist kaovad.

Vähem soovitav on II alternatiivi, mille keskmine hinne oli 0,3 ja kaalutletud väärtus 1,4. Vaatamata oluliselt väiksemale maksumusele kätkeb selle alternatiiv mitmeid samalaadseid riske keskkonnale mis ilmnevad esimese alternatiivi korral, kuid selle valiku korral ei tagata jõe järve ökosüsteemi kvaliteedi olulist paranemist ja ei rajata Elistvere järve väljavoolule põhja pais kärestikku mis võimaldab järves stabiilsema veetaseme ja kaldabiotoopide parema seisundi

Lähtuvalt KMH hindamise protsessi tulemustest tehakse ettepanek teostada projekt I alternatiivis kavandatud tegevuste kohaselt. Selle põhimõtete kohased tegevused on kavandatud AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt koostatud eelprojektis kuid tegevuse elluviimiseks on vajalik täpsustada tööde konkreetsed piirkonnad, määratleda setete ja taimestiku ladustamise paigad ning tööde tehnoloogiad ja taimestiku niitmise korral ka selle sagedus ja soovituslikud ajad. Sellekohane põhimõtteline informatsioon on esitatud järgnevas peatükis: „Soovitused tööde teostamiseks ja edaspidiseks projektiala ekspluatatsiooniks tagamaks keskkonna- ja loodushoiu”

TABEL 19. Keskkonna mõju hindamise kokkuvõte. Hinnangulised näitajad mõjudele, mis kaasnevad erinevate tegevuste korral keskkonnaväärtustele ja ökoloogilistele parameetritele.

Nr Hinnatav MÕJ ALT 0 ALT I ALT II kriteerium U hinne mõju hinne mõju hinne mõju (parameeter) OLU- kaal kaal kaal LISU S 1 Eesmärkide saavutamine ja 4 -1,25 -5 2 8 0,5 2 vajaduste rahuldamine 2 Projekti teostamise -2 4 0 0 -8 -1,5 -6 maksumus 3 Avalikkuse ja huvigruppide 4 -1,3 -5,3 2 8 1 4 suhtumine 4 Mõju geomorfoloogi- 3 0 0 1 3 0,5 1,5 listele tingimustele 5 Mõju hüdroloogilistele ja 3 -0,5 -1,75 1 3,5 0,75 2,25 edaafilistele tingimustele 6 Liigiline 3,13 -0,25 -1,1 0,75 2,13 0,5 0,9 mitmekesisus 7 Mõju kaitstavatele 4 -0,5 -2 1 4 0,75 3 liikidele 8 Sotsiaal- majanduslik 3 -1 -3 1,5 4,5 1 3 potentsiaal 9 Muud võimalikud 3 0 0 0.33 1,3 -0,7 -2 mõjud Väärtuste summa 31,13 -4,8 -18,15 7.58 26,43 2,8 12,65 Keskmine hinne 3,45 -0,53 -2,0 0,84 2,94 0,3 1,4

78 8. SOOVITUSED TÖÖDE TEOSTAMISEKS JA EDASPIDISEKS PROJEKTIALA HOOLDUSEKS TAGAMAKS KESKKONNA- JA LOODUSHOIU

Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseärasusi siis sõltuvalt selle paiknemisest ja tööde tehnoloogiatest on vajalik teadvustada tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Seoses muda ja järve põhja materjali eemaldamise ning roostike niitmisega on olulisemateks keskkonnamõjudeks tegevusega kaasnev vee segunemine kergesti lenduvate muda osakestega ja seetõttu leiavad aset arvestatavalt suured muutused vee keemilises koostises. Neeldub hapnik, leostuvad fosfori ühendid ja muud biogeensed komponendid. Tervendamistöödel - taimede niitmisel ja setete ärastamisel peaks arvestama ainevoogude muutustega.

1. Põhjasetete pumpamisel või kaevetöödel järves on vajalik tööde piirkond eraldada järvest geodekstiilist ekraaniga, et vältida tööde piirkonna vee segunemist järve veega. Ekraani eemaldamine või ka selle edasitõstmine teostada peale vee selginemist. 2. Sette laialivalgumise takistamiseks kasutatakse tänapäeval tehnoloogiat kus sete pumbatakse suletud süsteemis setteväljakutele või vastavatesse mahutitesse (nt. Geotube). Samuti kasutatakse töödeldava ala piiramist geotekstiiliga või rajatakse selleks sobivad selitusväljakud millelt toimuv vee äravool selleks rajatud torustiku kaudu valgumisalale ja sealt edasi veekokku. 3. Kaiavere järve sissevoolu korrastamise piirkonnast välja tõstetav taimestik, setted ja praht ning puutüved koondada ja paigaldada sissevoolu piirkonnas sobivasse kaldapiirkonda kuhilasse või kaldaserva täiteks, kuna siit on materjali äravedu raskendatud. 4. Taimestiku niitmisel teostada niitmist sõltuvalt veekogu süvisest meetri sügavuselt. Kui aga veekogu süvis on väiksem, siis reguleerida niiduki lõiketera kõrgus 10-20 sm kõrgusele põhjast. See on vajalik selleks, et ei toimuks põhjasetete segunemist veega. 5. Peale niitmist tuleb taimestik koondada ja ära vedade järve vees kohe peale niitmist kuid mitte kauem kui kahe ööpäeva jooksul. Siis algab taimestiku intensiivsem lagunemine ja põhjustab mittesoovitavaid muutusi veele. 6. Kuna taimestiku ulatuslikum niitmise piirkond on planeeritud Elistvere järve kirde- kagu osas, siis on otstarbekas praeguse järvele juurdepääsu piirkonda rajada taimestiku mehhanismidega äraveoks sobilik tee järve servavallist alla roostiku vahele ja järvepoolsesse otsa laiem ümberpööramise koht. See piirkond on selleks sobiv, sest siin on kindlad liivased kalda ja hiljem võiks olla see kalastajatele soodsaks järvele pääsemise kohaks. Samas tuleb arvestada, et tee ei ulatuks kaugele roostiku vahele, mis võib muuta pikemas perspektiivis kaldajoone kuju. 7. Taimestiku äravedu on võimalik teostada Kaiavere järve kaguotsas selle supluskoha tee kaudu 8. Niitetud ja järvest välja tõstetav taimestik tuleb ära vedada veepiirist eemale ja ladustada või komposteerida lähtuvalt selle kasutuse või utiliseerimise otstarbest. 9. Puistude kujundamise asukohad seoses vaadete avamisega järvele määratletakse tööprojekti koostamise käigus ja valitakse välja tööde teostamise perioodil kooskõlastatult kaitseala valitseja ja, või selle poolt volitatud isikuga. Puistute piiramist järve kaldavööndis võib lubada suhteliselt piiratud ulatuses ja seda

79 eelkõige väeväärtuslike puistute või võsastike piirkonnas ja seal kus nad varjavad vaateid järvele ja maastiku olulistele elementidele. 10. Töid ei ole lubatud teostada kalde kudemise ja lindude massilise pesituse perioodil 15 aprill kuni 15 juuli. 11. Roostike niitmist on soovitav teostada kahel korral aastas Seoses linnustiku pesitsusajaga ei ole see soovitav enne juuli keskpaika. Paremate tulemuste saavutamiseks on soovitav esimest korda niita juuni lõpus juuli algul ja teisel korral sügisel septembris. Elistverel on soovitav esimene niitmine teostada esmalt ühel korral aastas ja teisel aastal kaks korda alates 15 juulist kuni 15 augustini ja kordusniitmine 15 septembrist kuni 15 oktoobrini. Kõige efektiivsem on roostiku niitmine enne kui taim hakkab moodustama risoomides varutoitaineid ja see algab mõni nädal peale pähiku või õisiku loomist. 12. Projekti elluviimisel tuleks arvestada ja toetada kinnistuomanike soovi järve kaldapiirkonna piiratud ulatuses puhastamist. Nende tööde teostamiseks annab loa kaitseala valitseja. Seejuures võiks keskkonnaameti spetsialistid juhendada ja kaitsekorralduskavaga sätestatult soodustada kinnistuomanike algatust ja tegevust roostike piiramiseks niitmise teel ning paadisadama ja noodapüügi kohtade taastamist Elistvere ja ka Kaiavere järves, kuna roostikud taastuvad kiiresti ja siin on nende ulatus suur 13. Kavandatava tegevuse nõuetekohaseks täitmiseks on vajalik teostaja piisav kompetentsus, võimekus ja arendaja poolne järelevalve, mis järgib kaitsealal kehtestatud piiranguid ja tagab minimaalse kahjuliku mõju veeökosüsteemile.

9. ETTEPANEKUD SEIRE TEOSTAMISEKS

Kalastiku seire

Praegu teostatakse regulaarselt kalastiku seiret, mistõttu on seda otstarbekas jätkata, et hinnata tegevuse tulemuslikkust ja mõju kalastikule. Praegu kasutatava seire metoodika muutmiseks ei näe eksperdid põhjust, küll aga võiks teostada seiret tööde järgsel perioodil Elistvere järvel igal aastal kolm kuni viis aastat järjest ja Kaiavere järvel üle aasta, kuna tegevuse mõju kalastikule Kaiavere järves on suhteliselt väike.

Hüdrokeemiline ja vee mikroorganismide seire

Olulisemaks peetakse hüdrokeemia ja vee planktiliste organismide seiret sest juhul kui toimub vee sogastumine niitmise ja sette eemaldamise käigus, siis toimuvad ka muutused vee keemilises koostis ja selle suhtes tundlike veeorganismide populatsioonides.

I. Otti ekspertarvamusest lähtuvalt on tarvilik teada sette kvaliteeti, kõige olulisema toitesoola, fosfori (P) varu ja selle fraktsioone. Sel juhul saab kalkuleerida ja prognoosida P kontsentratsiooni muutusi vees ja selle kaudu ka muutusi elustikus ja ökosüsteemis tervikuna. Sellest tulenevalt on otstarbekas hinnata toitesoolade, esmajoones fosfori osa mudas ja seejärel hinnata nende osa suurenemist järve vees tööde perioodil ja peale seda.

Kuna tegevus on suhteliselt tagasihoidliku mõjuga teistele keskkonna parameetritele siis ei planeerita kavandatud töödega teisi seira liike, küll aga on soovitav jätkata Kaitsealale ja linnualale omaseid seirelisi töid ja uuringuid Natura 2000 ala ja linnuala seisundi hindamiseks.

LÕPETUSEKS

Käesolev KMH aruande tulemuste ja sisu kokkuvõte on esitaud eespool, mistõttu siin peatutakse vaid mõningatel probleemidel mis ilmnesid aruande koostamisel.

Keskkonnamõju hindamiseks esitatud eelprojekt ja sellekohased joonised ning kavandatud tööde mahud võimaldasid küll üldjoontes anda hinnanguid võimalikele keskkonnamõjudele, mis ilmnevad tegevuse käigus, kuid hästi kirjeldatud ja konkreetse tööprojekti puudumine ei võimaldanud käsitleda kõiki üksikasju vajaliku põhjalikkusega. Konkreetse tööprojekti puudumine on tingitud kahtlemata mitmetest asjaoludest, milledest ehk kõige peamine on vajaliku informatsiooni puudumine tegevuste kavandamisel mis puudutavad reaalset keskkonna mõju. Seetõttu on esitatav KMH aruanne eelduseks nõuetekohase tööprojekti koostamiseks, ja piirangute seadmiseks esmajoone järvede saneerimise kavandamisel.

Aruande koostaja on tänulik kaasekspertidele Ingmar Otile, Teet Krausele, Helle Mäemetsale ning Tõnu Torimile kelle tehtud uurimistööde tulemustele tuginevalt ja kaastööle oli võimalik koostada järvede limnoloogilise ülevaate ja anda adekvaatseid hinnanguid järvede ökoloogilise seisundi kohta ja prognoosida võimalikke keskkonna riske.

Aruande koostanud ekspert loodab, et esitatud materjalid ja hinnangud aitavad vältida tegevusega kaasnevaid keskkonnariske.

Aruande koostas Juhtiv ekspert: Nikolai laanetu

23, juuli 2010, Tartus.

82 Kasutatud kirjandusallikad

EJOKN 1986 = Eesti NSV jõgede , ojade ja kraavide ametlik nimestik. 1986. Tallinn, 72 lk.

Alekand, K. & Timmusk, T. 2002. Vooluveekogude ökoloogiline käitlus. Tartu, 69 lk.

Andersmaa, E. ja Marksoo, P. 2004. Viru-Peipsi veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. Tallinn. 2004. 114. lk.

FAO. 2002. Fish passes. Desing, dimension and monitoring. Rome. 118 c.

Crowx, G. & Robin, L. 1998. Rehabilitation of Rivers for Fish. FAO. 260 c.

Jormola, J. Harjula, H. & Sarvilinna, A. 2003. Luononmukainen vesirakentaminen Helsinki, 168 lk.

Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. Tartu, lk. 750.

Järvenpää, L. 2004. Tavoitetilan määritäminen virtavesikunnostukissa.. Suomen Ympäristönkeksus Helsinki, 96 lk.

Kask, I., 1964: Eesti NSV järvede nimestik. Tln., 222 lk.

Kõiv, T. jt. 1997. Kuremaa järve hüdrobioloogiline ülevaade. Jõgeva Maakonna Keskkonnaosakonna tellimustöö. Käsikiri Võrtsjärve Limnoloogiajaamas ja Jõgeva Maakonna Keskkonnaosakonnas. 20 lk.

Kõiv ,T. Ott, I., Mäemets, H. 2003. Vooremaa järvede limnoloogiline seisund ja selle dünaamika. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Jnstituudi Võrtsjärve Limnoloogiajaam. Tartu, lk 53 (käsikiri Võrtsjärve Limnoloogiajaamas ja Jõgeva Maakonna Keskkonnaosakonnas.)

Laanetu, N. 2000. Tartumaa veekogude ja vähivarude seisund ning selle taastamise võimalused. Tartu. 17 lk. (käsikiri).

Laanetu, N. 2002. Tegevuskava jõevähi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks Tartumaal. 2002 aasta aruanne. Tartu, lk. 48.(käsikiri).

Laanetu, N. 2003 Amme jõe ökoloogiline seisund ja soovitused selle parendamiseks, Tartu, lk. 55 (käsikiri).

Laanetu, N. 2001. Nõuded hüdrotehnilistele rajatistele, mis tagavad vajalikud ökoloogilised tingimused kalakoelmutena taastatavatele veekogudele Hiiumaal. Tartu, lk. 31. (käsikiri).

Loopmann, A. 1979. Eesti NSV jõgede nimestik. Tallinn, lk. 27.

Loopmann, A. 1984: Suuemate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus. Tallinn, 150 lk.

Maastik, A. 1978. Põllumajandus ja veekaitse. Rm.: Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti

83 NSV-s. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjoni Tallinn, lk.77-88.

Masing, M. ; Keppart, V. & Lutsar, L. 2008. Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastail 2005-2009. Eesti Ulukid .nr. 10. Tartu, 64 lk.

Ott, I. 1997. Vooremaa järvede muutused ja seisundi prognoos sõltuvalt ökosüsteemide eripärast (Changes and prediction of the status in Vooremaa lakes depending on species features of the ecosystems). -Toim. (Ed.) T. Frey. Kaasaegse ökoloogia probleemid. Ajalised muutused Eesti eluslooduses ja keskkonnas (Problems of eontemporary ecology. Temporal changes in Estonian nature and environment). Eesti VII ökoloogiakonverentsi lühiarhklid (Short communications of Estonian VII Conference in Ecology). Tartu, 08.-09, mai, 1997. Tartu, 160-167.

Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn. 263 lk.

Ott., I., Laugaste, R., Mäemets, H., Mäemets, A., Timm, H., 1996: Vooremaa järvede seisund ja prognoos sõltuvalt veetaseme muutumisest. 1996. Jõgeva Maakonna Keskkonnaosakoma tellimustöö. Käsikiri Võrtsjärve Limnoloogiajaamas ja Jõgeva Maakonna Keskkonnaosakonnas. 31 lk.

Ott, I., Kõiv, T. 1999. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Estonian small lakes: Special features and changes. EV keskkonnaministeerium Info- ja Tehnokeskus, Eesti Teaduste Akadeemia . Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tallinn. lk128.

Ott, I., Ott, K., Pihu, E. 1991. Muutustest Vooremaa järvedes. Kogumik: Inimene ja geograafiline keskkond. Tallinn. 98- 102. Remmel, H. 1978. Vooremaa, Tallinn, lk. 180.

Riikoja, H., 1940: Zur Kenntnis einiger Seen Ost-Eestis, insbesondere ihrer Wasserchemie. Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 46.

Rosgen, D. 1996. Applied River Morphology. Colorado, c. 380.

Sassi, J. Keto, A. 2005. Järvien kunnostuksen menetelmät. Helsinki. 103 lk.

Simm, H. 1975. Eesti pinnavete hüdrokeemia Tallinn, 200 lk.

Sults, Ü. 2004. Liigtoiteliste looduslike ja paisjärvede tervendamine. Käsiraamat järvede tervendamismeetmetest, vajalikest uuringutest ja tehnikast. Tartu. 32 lk.

Tuvike, L., Tuvike, A., Laas, A., Sarik. D., Järvalt, A. 2006. Järvede majandamine ja taastamine Eestis. Teabekogumik EL Intereg IIIC programmi projekt Lakeoromo, Tartu. 29 lk. Ulvi, T. & Lakso, E. 2005. Järvien kunnostus. Helsinki. 336 lk.

Veber, K. 1964. Sapropeel Eesti NSV järvedes. Eesti Maaviljeluse ja –paranduse Teadusliku Uurimise Instituudi teaduslike tööde kogumik, 4.