»* sä KAUBANDUS TOOSTUSKOJA Nr. 23. VI aastakäik TEATAJA 1. detsembril 1931.

Tellimishind: Toimetus: Kuulutuste hinnad: " Aastas . . kr. 2.50 Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn, Lai t. 45 x/1 lhk- • • kr- 4<>.00 ашТааТе'. Г 5І00 Kõnetraat 17-77. Toimetaja kõnetunnid: * » ; ; - g.00 Poolaastas . , 3.00 Igal äripäeval 12-2 p. 1. Kaanekuigedei-kokkuleppe*

QfQTT» Majanduspoliitilisi probleeme. Maailma rahaturg ja Eesti osa selles. Mõnede välismaa tööstussaaduste asendamise võimalusi kodumaa omadega. Raamatu- ..,. ^ kaupmehed hädas sisseveokitsenduste korraldustega. Maksujõuetuks jäänud pankade ük* . А |£ .^.""N^ vldeerimiskomisjonid viivitavad väljamaksudega kreeditoridele. Seepide standardiseerimise^v* **£> \ klleimue. Prantsuse lisataks sisseveole maadest, kus valuuta langenud. Läti sisseveo kön- __ '* у

tingendid astusid jõusse. Rahvusvaheline kaubanduskoda ja maailma majanduskriis. T^Jfs- ; ч *^ tüse seisukorrast. Üleriiklik kaupmeeste kongress. Koja teataja kirjavahetus. Kojaalt- *£f *** gisene Istungjärk. Äride register. Ableluvaranduse lahutamise lepinguid. Majanduslike &&£, teateid. Kaubahindu. Börsi teateid. •*ŠJ''

mmsm f<

9f EESTIMAA TAIMEWOI 1

„KOKK" ЫІ W4 Nü ?W - \ 1 „KOKK" on Eesti valmistab 1 /^-£г~\-э§і~л' tööstus. \ 1 taimevõisid. *1\ш Ы TALLINN -KLVAL Lauavõid: „KOKK", „SANA" ja „NOVA". Köogivõid: „STELLA"ja „KOKK'a RASVA". TARVITAGE 2PSTI TÖÖSTUSE SAADUSI! ж KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23 Majanduspoliitilisi probleeme (Koja esimehe J. Puhk'i kõne koja peakoosolekul.)

„Tänapäev koormavad kõigi majanduslikult ületoodangu kõrvaldamiseks ja avatakse kauba­ tegutsevate inimeste päid suured ja keerulised turud vabaks juurepääsuks. majanduspoliitilised küsimused. Viini kongressil tänavu suvel leidsid II s о t- sialistliku internatsionaali erakon­ Olen oma tänase esinemise jaoks meelega va­ dade saadikud, et tuleb valmis olla „kapitalist­ linud kõneaine, mis ei piirduks ainult ühe või liku maailma päranduse vastuvõtmiseks". Reso­ teise kitsama majanduspoliitilise küsimuse käsi­ lutsioonis, mis käsitab poliitilise olukorra hinda­ tamisega, vaid puudutaks tähtsamaid majandus­ mist, ütlevad nemad, et töölisklass ei tohi küll elu probleeme üldse. ajada õnneimängu-poliitikat, aga kui mõned teised Kuna majanduselu avaldused on eriti keeru­ kihid peaksid katsuma oma diktatuuri maksma lised, siis peab eraldama põhjused tagajärgedest panna, siis peab töölisklass nendest ette jõudma ja ühe teguri kaalu teiste tegurite mõjustustest ja teostama proletariaadi diktatuuri. Praegune maailma majanduskriis on välja See otsus sotsialistliku internatsionaali kon­ kutsunud majandussõja, mis kestab kogu frondil gressi poolt tehti just sel kaalutlusel, et nende juba enam kui 2 aastat. arvates kapitalistlik valmistamisviis ei suuda Kaubavahetus riikide vahel läheb tagasi, enam rahuldada rahvahulkade kasvavaid vaja­ tööpuudus võtab peagu kõikjal maad. dusi. Seda võivat teha üksnes sotsialistlik või kommunistlik valmistamisviis. Nad nõuavad n.-n. Rahvusvaheline maksuvahendite süsteem ja plaanimajandust, mille juures saaduste valmista­ kord on purustatud. Enam kui 20 riiki on kulla- mist ja turustamist juhiks riigivõimule toetuv ja aluselt ära nihkunud. Sellele majandusderpres- riigivõimu tahtest ülalhoitav majandusvalitsus sioonile seltsib veel üksikute riikide poliitiline ja majandusparlament. kindlusetus. Õnneks ei suuda sotsialistid põhjendada oma Koik see kokku moodustab suure komplekti väiteid ühegi kindla tõsiasjaga, mis näitaks, et majanduslikke raskusi ja meie küsiksime, milles praegune kriis ei oleks tingitud harilikust, meile seisab siis praegune ülemaailmne majanduskriis kõigile juba varem hästi tuntud ületoodangust. ja millal see möödub? Ma vastaksin, et kriisi Samuti põhjendamatu on ka nende jutt kapita­ peapõhjuseks on üleproduktsioon, sest kapitalism, listliku valmistamisviisi jõuetusest. Just vastu­ mis kõrvaldas teoorjuse, on osutunud liig elujõu­ oksa: kriis näitab, et kapitalism on liigagi priske liseks ja on põhjustanud töötamisviisides tehni­ ja et ta palju rohkem jaksab varustada kui tu­ lise revolutsiooni. rud vajavad. Kapitalism on tõstnud üksiku töölise töövõi­ Seda kinnitab ka arvustik. ühelgi alal ei me niisugusele kõrgusele, et ostjaskonna ostu­ ole langust, vaid aina tõusu. võime kaugeltki nii kiiresti ei kasva, kux kas­ Näiteks tõusis rauatoodang kriisi eel 28 ja vab kapitalistlike ettevõtete toodang. terasetoodang 23% võrra. Eriti suur oli tõus Üleproduktsiooni tõttu tekkinud kriisi osa­ mitmekesistel energia arendamise aladel. Elektri line paranemine on muidugi võimalik; selle pa­ rakendamine suurenes tervelt paole võrra (50%), ranemise võivad esile kutsuda mõningad konjunk­ naftatoodang tõusis 40%, autode valmistamine tuuri muutused või mõni õnnestunud rahvusva­ 35%, kunstsiidi valmistamine läks isegi nii jõu­ heline tehing. liseks, et hakati produtseerima W>% rohkem kui 'Kuid üldine majanduslik rinde tööstus — põllu­ valmistati 19Ö6. aastal. majandus, kaubandus ja rahandus ühte arvatud Seesugune rekordiline toodangu tõus rat­ — võib radikaalselt paraneda üksi siis, kui poe­ sionaliseerimise tagajärjel ja tööviljakuse tous, takse välja kriis ning kõrvaldatakse selle peami­ kas osutab see kapitalismi langust? — Meie ar­ sed põhjused. vates mitte. Niipea kui turg vabaneb ülearustest kaupa­ Kuidas võib kõnelda mingi süsteemi tagur- dest, võib tootmine jälle uuesti hoogu võtta, ja pidi-minekust ja langusest seal, kus selle süs­ me oleme sunnitud paratamatult leppima selle teemi kõvad küljed on käega katsutavad? teadmisega, et Eesti oma majanduslikest raskus­ • Ilma kodanliku krediidita on aga võimatu test enne ei suuda välja rabelda kui laheneb üle­ teostada ka Vene pjatiletkat. Seniks jõuame pa­ maailmne majanduskriisi kui leitakse ,abjn5ud radoksaalsele tõsiasjale, et kapitalistlik maailm-, Nr. 23 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 387

eriti kapitalistlik tööstus, on koguni nii tugev, tõttu töölerakendamist leiaksid ka need tööta- nii jõuline, et võiks kommunistidele üles ehitada töölised, kes sotsiaalse hoolekande kaudu saavad kommunistliku tööstuse. Seepärast on liig lüm- ülalpidamist tegutseva ettevõtjaskonna arvel. nägelised kõik need, kes kapitalistlikule korrale Riikide valitsused peavad koostöös majan- praguse kriisi puhul ennustavad kadu. dusesindajatega püüdma rahvusvahelise õhkkon­ Poliitikuile on võõ,ras praktiline majanda­ na tervendamisele ja valitseva umbusu lammuta­ mine. Nad teavad küll, kuidas anda välja iga­ misele, et muuta rahvusvaheline koostöö tagajär­ suguseid kitsendavaid määrusi, kuidas takistada jekaks ja aktiivseks. majanduslike ettevõtete tegevuse vabadust, aga Selle eesmärgiks peaks olema sellise majan­ seda nad ei tea, et hooldamise all sureb ettevõt­ duspoliitika maksmapanek, mis arvesse võtab likkus ja et nende kitsendused pahatihti majan­ iga rahvuse majandusliku kandejõu, kuid lõplikult duslikku arengut aina takistavad ja ajavad um­ ometi on sihitud kaupade, kapitalide ja isikute mikusse. vaba ja takistamatu liikumise poole. Meil on selleks tuhandeid näiteid käepärast. Tee tasandamiseks tulevasele vabale kaupade Riigi vahelesegamine majanduslikku ellu on ena­ liikumisele tuleks asuda majanduslike föderat­ masti ikka halvasti lõpnud. sioonide loomisele tolliunioonide näol, mis eeldab Ka praeguse ülemaailmse majanduskriisi üldtariifide väljatöötamist ühise nomenklatuuri ajal on riigivalitsused oma määrustega ainult ai­ alusel. Seesugused unioonid peaks sõlmitama või­ danud ummikut süvendada. Võtame näiteks te­ malikult laiade osavõtjate hulkadega ja nendele li- ravilja küsimuse. Kriis viljaturul läks just see­ giastumine peaks olema võimaldatud kõigile rii­ tõttu eriti teravaks, et Ühendriikides jia Kanadas kidele, kes seda soovivad. nisutagavarad kokku osteti riiklike summadega. Koduses Eesti majanduspoliitikas maksaksid Farmereiie loodi kunstlik võimalus toodangu jät­ samadki põhimõtted, kuid lisaksin neile veel juu­ kamiseks. Viljalaod samal ajal aga kasvasid. re: püksirihma pingutamise poliitikaga ja koda­ Sama viga korrati ka suhkru, kohvi ja tebte nike ostujõu langetamisega palkade kärpimise toorainete hindade kunstlikul ülalhoiul. näol ei võimaldata produktsiooni turustamist. Eesti ei ole viljaekspordimaa, ta aastane * Usalduse tõstmine pangandusele on häda­ saak pole niigi suur, et katta siseturu vajadusi, vajaline. aga ometi näeme, kui raske on riigil ilma kahju­ On tarviline, et kodanikud laenatud rahalt, deta lahti saada talupidajailt ostetud viljast. Rii­ mida nad on usaldanud võõrastesse kätesse, ei gi kahjud sellise toimimise juures on parata­ saaks kahju, vastu võtta seadus, millega kõik matud. seni tehtud laenud ja võlad kuuluksid tasumisele Meil oleks kahtlemata kasulikum olnud põl­ krooni kursiga kullapariteedi alusel, ßee võtaks lumeest kaitsta sisseveotollidega kui viljamono- ära tahte, mis mõningais ringkonnis maad on poliga, olgu küll, et tollid iseendast pole veel võtnud, krooni kurssi kukutada ja tõstaks hoiu- mingi ideaalne abinõu. Igatahes oleksid tollide summade omanikel usalduse pankade vastu. juures riigikassa väljaminekud ära jäänud ja Samuti tuleb avalikult kinni naelutada tõsi­ pealegi tollide kasseerimise teel riigile soetatud asi, et emissiooni suurendamine meie kroonile tä­ uusi sissetulekuid. Tolle eelistab referent ka hendab hädaohtu. meil maksmas oleva monopolisüsteemi asemel. Inflatsiooniga, rahamärkide juuretrükkimi- Riiklikud korraldused, nii Euroopas kui ka sega, pole kuski ega iialgi loodud majanduslikke Ameerikas, ei aidanud kaasa kriisi pehmendami­ ressursse ega lahendatud kriise, vaid on seeläbi sele ja kõrvaldamisele, vaid süvendasid seda. ainult tekitatud segadust. Kuidas võiksime pärast selliseid kibedaid On selge, et meie oma krooni kurssi üuuda- kogemusi uskuda, et edaspidi riigi vahelesegamine me hoida, sest praegune katteprotsent ulatub eramajandusvaüiekordadesse .annaks häid taga­ 46-le. järgi ? Kui krooni hädaoht ähvardab, tuleb kindlal kael On väga tähtis, et kapitalistlik ettevõtjas­ viia läbi emissiooni viäihendamine, selleks on ka kond ise organiseeruks ja eriti oma trustide ja Eesti Panga põhikirjas nõudmine, et tema laenud kartellide abil püüaks luua suuremat plaanili- oleksid lühiajalised ja likviidsed. sust ja kavakindlust nii toodangu kui ka kaupade Välisraha nõudmiste tagasisurumiseks ei turustamise alal. aita kunstlikud tõkked ega takistavad määrused. Samuti on selge, et ainuke abinõu tööpuuduse On tarvis vähendada väliskaupade tarvitamist. Selleks on tarvis püstitada kaupadele, mida ise kõrvaldamiseks on' tööpäeva lühendamine, mi.s- ж KAÜBANDÜŠ-TööSTtJSKOJA TEATAJA Nr. 23

võime valmistada, keelutollid, ja kaupadele, mil­ kaupade valmistamisele, mida seni välismaalt lede tarvitamist tabame vähendada, et valuutat sisse veame, kuid mida ise võiksime valmistada. kokku hoida, vaja püstitada mõjukalt kõrged Kui ei aita veel sellest, tuleks läbi viia töö­ tollid. päeva pikkuse piiramine, kas või 6 tunnini, ja Kõrgendatud tollid suurendaksid ka liigi- seda neis tööstusharudes, mis valmistavad kaupu kassa sissetulekuid, millega kõrvaldaksime vaja­ siseturu otstarbeks ja millistel tööstustel on kül­ duse kärpida ametnike palku. laldane tollikaitse välisvõistluse vastu. Seega oleks Ica ära hoitud kibedus, mis võiks Nende abinõudega saaksime ka tõsta välis­ tekkida ametnike ringkonnis palkade kärpimise kaubanduse bilansi aktiviteeti ja ühtlasi /аікл- tagajärjel. Tarvituse piiramine aga lasuks kõi­ daksime nõudmisi välisraha järele. gile kodanike kihtidele ühetaoliselt. Need oleksid minu arvates abinõud, milledo Tööpuuduse kõrvaldamiseks ei aita häda­ läbiviimisel oma raskustest ajutiselt pääseksime, abitööde korraldamine Seks on vaja töötatöö- kuni maailmaturul üldabinõude tarvitamisele võt­ listele muretseda loomuliku tööle rakendamise misega ja kriisi loomuliku vaibumisega olud on võimalusi, milleks on vaja, et asuksime kõigi paranenud."

Maailma rahaturg ja Eesti osa selles. (Eesti Panga komissari N. Köstneri referaat.)

Üheks suuremaiks majandusliku ebastabiil­ et kallis raha seda ei suutnud takistada, prot­ suse .põhjuseks plärast maailmasõda, algas refe­ sent vahetpidamata tõusis ning isegi Euroopa rent, olid reparatsioioniimaksiud ja liitlastevaheli- vabad kapitalid hakkasid voolama New-Yorki. sed eõjavõlad, mffle tasumiseks minevad sum­ Tagajärg oli, et Euroopa enam Ameerikast ei mad ulatasid riikidevahelise maksuvõime. Kui­ saanud laenata ja Kesk-Euroopas juba enne gi väliselt maksude asjus lõppeks suudeti kokku kriisi tekkis raskusi. Sellest saadi üle n.-n. leppida, ei olnud' maksude toimetamine muidu Youngi kava põhjal rahvusvahelise laenu mahu­ võimalik kui et kreeditorid ühtaegu maksude saa­ tamise kaudu Saksamaa kasuks ja Rahvusvahe­ misega andsid nende maksude toimetamiseks uusi liste Maksuõienduste Panga asutamisega, kes lame. Saiksamaa välisvõlad näit. kasvasid kaks osa (Saksamaa repiaratsioonimaikse Saiksamaal korda kiiremini kui tasutud reparatsioonimak- uuesti valija laenas. sud. Ameerika kui suurem võlausaldaja esines Teiseks tulevaste raskuste allikaks oli ühtlasi ka suurema laenuandjana, nii et vaata­ liig varajane kullastandardile tagasiminek Ing­ mata võlgade tasumisele näiteks 19ЙТ.—1Ö28. a. lismaal aastal 1926, mis saavutati võrdlemisi kestes uuesti tehtavate laenude arvel kuld järsu deflatsiooni abil ja nende lühiajaliste sum­ Ameerikast hakkais välja voolama. Samal ajal made kaudu, mis naelakursi tõusu ootel Ing­ kogunes Prantsusmaal, peamiselt nähtavasti re- lismaale kogunesid ja seda kurssi oma poolt paraitsiooinimaksude arvel, määratuid vabu kunstlikult tõstsid, nii et naela stabiliseerimine suonttnasid, mis mahutati lühiajaliselt Londonis ja sai võimalikuks enne kui tema sisemine ostujõud New-Yoirgis, tekitades seal näilise rahakülluse vastavalt oli tõusnud. Kõrge hindade tasapind ja hõlbustades seega pikaajaliste laenude ma­ ja kõrge elatisstandard Inglismaal tegid Inglise hutamist neil turgudel. Selles peitus sügav majandusliku seisukorra ebastabiilseks, soodus­ sisemine vastolu ja hädaoht, sest lühiajaliselt tades sissevedu ja takistades sisemaa toodangut olemasolevad kapitalid mahutati pikaajaliselt, ja väljavedu, ja Inglise Pank oli sunnitud kul­ mille peäle tähelepanelikud vaatlejad juhtisid lastandardi alalhoidmiseks kogu aja lühiajalist tähelepanu juba ammu enne kriisi. Seesuguse raha igasuguste abinõudega tõmbama Inglis­ ebaloogilise kapitalide ringvoolu soodustamiseks maale, et maksubilanssi tasakaalus hoida. hoidsid Federal Reserve pangad oma diskonto- Üheks seesuguseks abinõuks oli Rahvasteliidu profeyendi kunstlikult madalal, soodustades see­ kaudu teostatud aktsioon, mille järele suurem ga kapitalide väljavoolu Euroopasse, kuid üht­ osa Euroopa riike oma rahandussüsteeme stabi­ lasi ka spekulatsiooni sisemaal. Kui see vii­ liseerides läks üle kuldvaluuta standardile ja mane lõpuks üle piiri läks, olid Federal Reserve hoidis oma valuutareserve Inglise naeltes kui pangad sunnitud oma senisest -poliitikast loobu­ kõige stabiilsemas Euroopa valuutas, kusjuu­ ma ja sisemaa krediidi ajama kalliks. Kuid oli res Inglise Pank neile valuutareservide hoidmise juba hilja. 'Spekulatsiooni inerts oli nii suur, alal andis erilisi soodustusi. Nr 23 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 389

Majanduskriisi lahtiptiihikemise järele, kui pank oli suutnud juulist septembrini oma saja- toorainete hinnad hakkasid langema, sattusid viieküminemiljoni-naelalise kullatagavara juures tooraineid eksporteerivad maad, kes laenudega võimaldada kahesaja miljoni naela repatrieeri­ olid üle koormatud, — Austraalia ja Lõuna- mist, tehes ise ainult saja kolmekümne miljoni Ameerika — esimestena maksuraskustesse, mis naela eest lühiajalisi laene Prantsusmaal ja kõigutas inglise rahaturu prestiiži. Prantsus­ Ameerikas, käis tal selle tegevuse jätkamine maa hakkas oma valuutatagavarasid kullaks üle jõu. Pärast naela kullaaluselt äralibisemist muutma ja koju tooma veel intensiivsemalt kui on see vahetpidamatult nõrgenenud ja inglased ta seda seni oli teinud, suurendades seega ras­ on ametlikult seletanud, et naela stabiliseerimi­ kusi. Laenude vool Kesk-Euroopasse seega ta- ne on võimalik ainult rahvusvahelise kokkuleppe kistati ja käesoleva aasta kevadel varises teel, teiiste sõnadega, pärast rahvusvaheliste Austria rahanduslikult kokku, tõmmates enesega maksude ümberkorraldamist üksikute majade kaasa ka lähemad naabrid. Ka seal' jäid suu­ maksujõu kohaselt. Inglise naela kui Põhja- red inglise rahad kinni. See kõigutas usaldust Euroopa riikide turu suurima rahaüksuse kok­ kogu Eurooipa rahanduse vastu, inglise ja kuvarisemine viis ka suurema osa PÕhja-Euroo- ameerika erapangad hakkasid oma lühiajalisi pa riikidest kullaaluselt ära ja raskendas kogu laene Saksamaalt ära tõmbamaj mis aasta kesk­ maailma rahandusseisukorda tunduvalt, sest paiku sundis Saksamaad maksmised lõpetama Inglise ostujõud vähenes paratamatult ja seda parast seda, kui riigipank oli kaotanud poole ostujõudu ei ole Inglise Pank arusaadavatel oma kullatagavaradest. Laenude tagasitõmba- põhjustel inflatsiooni abid püüdnud suurendada. mised tekitasid esialgu Saksa kulla arvel tea­ Kogu Keslk-Euroopa on sattunud rahanduslikku tud kullavtoolu ka Inglismaale, kuid see kuld varjusurma, kuigi seal nimelised rahakursid on hakkas peagi usalduse puudusel edasi voolama püsinud kullaalusel. Prantsusmaale ja Ameerikasse ja seda niisu­ VäJjjapääs üldisest pankrotist näib seisvat guses ulatuses, et septembri keskpaiku ka Ing­ ainult raJh/vusvahelises kokkuleppes sõjast tekki­ lise Pank oli sunnitud kulla vahetamise lõpeta­ nud maksude alal, mis on ainsaks eelduseks ma, kuna katsed uute lühiajaliste laenude te­ usalduse jaluleseadmisel. Kuni see ei sün­ gemise teel seisukorda kergendada ei annud ta­ ni, peab üksikute riikide miajandusliiku isolee­ gajärgi. Tuli nimelt avalikuks, et Inglismaale rumise protsess nähtavaisti kestma ja kõik rah­ mahutatud lühiajalised summad, mille ümber­ vamajandused, mis seni baseerusid rahvusvahe­ vahetamist kullaks niüüd igalt poolt nõuti, on lisel varade vahetusel, igaüks omaette kuivama suuremad Inglise Panga kandejõust. Kuigi ja kõdunema.

Mõnede välismaa tööstussaaduste asendamine kodu maa omadega. (K. Mauritza kõne kokkuvõte.) Meie majanduselu päevakorras seisab praegu Mõni päev hiljem arutati (riigikogu rahaas­ kolm suuremat probleemi: ka-ooni kursi hoidmi­ janduse komisjlonis tollitariifi määri. Põllu­ ne, töötatööliste küsimus ja lõppeks küsimus, mil­ meeste kogude ettepanekul kustutati t s e m e n- lest on kõneldud rvähem — nimelt, kuidas prae­ dito'11, põhjendusega, et tsement olevat kallis. gu töötavaid töölisi pidada Ikohal ja neile kind­ Ometi oin meie tsemendivabrikuis ametis 460 lustada tööd. töölist, seega saab ühes perekondadega vähemalt 1500 inimest sellelt alalt ülalpidamist; nende Kaübandus-tööstuskojas on arutatud praegu seisukoird muidugi halveneb järsult, kui kava töötavaile töölistele edaspidise leiva kindlusta­ leiab vastuvõtmise riigikogus. Tolli kaotamise mist ja otsustatud, et kodumaa tööstusele tu­ juures aga ei mõeldud sugugi kaugemale — leb leida tööd. Kõigepealt asuti koostama nende nendele halbadele tagajärgedele, mida see toob välismaa kaupade nimekirja, mida võib väga kaasa meie tsemenditööstusele. hästi asendada kodumaa kaubaga, võttes alu­ seks, et seda saab teostada kaitsetollide kaudu. Samuti kaevatakse vankrimäärde tol­ See kava esitati valitsusele ja seal oldi nõus tol­ lide alandamise üle. Tartus asuv vankrimäär- lide tõstmisega nendelt kaupadelt. Tegelikult on devabrik näitab, et tolli alandamine ei ole kui­ aga asjakäik kujunenud (hooipis teiseks. dagi põhjendatud, sest aastate kestes — seda- 390 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23

mööda, ikuidas toorained läksid odavamaks, on tekkis kunstsarvevabrikul võimatus kokku osta vabrik alandanud ka vanterimäärde hindu sise­ kaseiini kodumaal, kuna, vabriku rahatagavara turul. Nüüd ei suuda kodumaa tööstus sisetu­ oli väike. Krediiti ei olnud kustki saada, vab­ rul enam võistelda, kuna raudtee-veotariifid on rik pidi hakkama kaseiini sisse tooma välis­ niivõrd kõrged, et nad vankrimäärde hinna aja­ mailt, kus talile anti 6-kuine krediit. vad kalliks. ßelle tagajärjeks oli 64 miljoni sendiline puudujääk meie väliskaubanduse bilansis — Sama on ilmsiks tulnud ka nahatööstuse 20 miljoni sendi eest toodi tänavu kaseiini sis­ alal. Alandati lehtkummi tolli, et seda se ja 34 miljoni eest jäi seda välja vedamata. kummit Võiks sisse tuua pastalde tegemiseks. Seejuures ei saa meie vabrikud юта nahaipro- Meie valitsusringkondade suhtumine ko­ duktsiooni kuhugi mahutada. Tõsteti küll tolli dumaa tööstuse püüetele turgu kindlustada on lakknaha kui luksuskauba pealt, mida meie olnud võrdlemisi jahe. Metallitööstus nõudis tööstus ei valmista, kuid1 jämedast nahast kauba tollikaitset niisuguseilt masinailt ja põllutööriis­ tollid jäeti lahtiseks. tadelt, mida valmistab kodumaa tööstus. See mõte leidis aga ränka vastutöötamist põlluma­ Meil ei ole mingit põhjust ütelda, et Ees­ janduse ringkondade poolt. Kõigile raskustele tis pole midagi telha, et peame nälgima. Eestis vaatamata on meie põllutööriistadevabrik „Te­ — on vaja ainult ajada ratsionaalset majandus­ gur" veel läinud aastal 24 miljoni sendi eest poliitikat! siseturul müünud nõllutööiriistu, milliste toor- Mida võib veel valmistada kodumaal? materjaal oli ainult 30 % hinnast— seega on siin juba üksi 10 miljoni sendi eest kodumaa Kõigepealt nimetame tarbeid, mida vajab tood! Selle tööala kaitseks võeti küll tarvitu­ põllumees. Näiteks fosforiväetis. Meil on ole­ sele abinõud, kuid nagu meil enamasti ikka te­ mas fosforiiditööstus. tSee tööstus võiks anda hakse — liig hilja: nende abinõudega ei saa aasta ümber tööd 300 töölisele, luua põlluma­ äratada surnuid. jandusele vajalist produkti ja hoida seega kokku Teine kujuka5? näide on klaasitööstus 700.000 krooni välisvaluutat. Et seda pole teos­ „EKO", kus töötas 200 inimest. Tööstuse edu tatud, on oma saamatuse ja vale majanduspo­ oli kaunis kena. Vaatamata kapitalivähesusele liitika tagajärg. ja Soome suurele konkurentsile oli läbimüük Teine ala, kust võib juhtida raha põllu­ 1930. aastal 32 miljonit senti. Nüüd aga läheb majandusse, on piiritus. Piirituse saab ker­ 60-miljoniline varandus oksjonile poolteise mil­ gesti muuta absoluutseks alkoholiks, mida võib joni eest ja klaas peab tulema välismailt. segada bensiiniga. Meile on 1930. a. toodud Kodumaal võiksime valmistada veel: sisse 9100 tonni bensiini, il,5 milj. krooni väär­ Kõigepealt grammofone. Neid on kahel tuses, kuid tarvidust hinnatakse 7000 tonnile. viimasel aastal sisse veetud iga aasta 30 mil­ г Kui к sellest bensiini tarvidusest asendada joni sendi eest. Luksusgrammoifonide alal võiks piiritusega, siis võiksid vabrikud Eesti turule tarvidus nüüd olla juba rahuldatud; rahvas tar­ mahutada 25 miljonit liitrit absoluutset alko­ vitab lihtsamaid1 riistu, mida ka kodumaal suu­ holi, mille väärtust võib hinnata 801 miljonile dame hea eduga kokku panna. Nende hind sendile, s. o. summale, mis ligikaudu on võrdne oleks ligikaudu 60 krooni, millisest summast % 1930. »aastal väljaveetud' peekoni eest saadud maksab mehhanism umbes 20 krooni. Peale va­ summast. ühtlasi jääks bensiini eest välis­ luuta kokkuhoiu võimaldaks see tööd reale ini­ maale läinud valuutast üks veerand, umbes mestele. 300.000 kroomi, kodumaale. Seda tulu saaksid Siis raadio-aparaadid. Neid val­ põllumehed ilma poliitiliste tapamajade tüli­ mistatakse meil päris häid, kusjuures sissevee- deta, mis on neelnud 140 miljonit senti. tav materjaal on ainult 10-^15 pr ots. aparaadi Toon veel näite valuuta kokkuhoiuks — hinnast. Siit saaksime valuuta kokkuhoidu jälle kaseiin. Statistika näitab, et väljavedu 1930. umbes 30 miljonit senti, sest senine raadioapa- aastal oli: 34 miljoni sendi eest kaseiini ja 70 raatide sissevedu tõusis aastas 47,5 miljonile milijioni sendi eest kunstsarvegalaliiti, mis ka sendile. kodumaa kaseiinist on tehtud. Kaseiini välja­ Lõpuks jalgrattad. Neid tuuakse iga vedu võimaldas kunstsarvevabrikj kel on vas­ aasta sisse umbes 1 miljoni krooni eest. Tartu 1 tavad sisseseaded " kaseiini kasutuskõlvuliseks töökojad, mis jalgrattaid kokku seavad, tõenda­ tegemiseks. Ettevõtet finantseeris Kommerts­ vad, et jalgrattaosade hind ei tõuse üle 60 kr. pank, mis jäi maksujõuetuks jaanuarikuus. Siis tükilt. Seega valuuta kokkuhoidu 50 prots. Nr. 23 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 391

Suureks alaks, kus tarvitaja eelistab välis­ kodumaa tööstus ka neid kaupu valmistab ra­ maa kaupa, on lõhnaõlid ja kosmeeti- huldavas headuses. kakaubad. Ained, mida kompveki- ja limo- Suur tarvidus on ka kalosside ja к u ni­ naaditööstus tarvitab, on kunstolid — maa­ mi jalanõude alal, neid on sisse toodud TO sika, vaarika, apelsini, sidruni j. t., mida eri­ miljoni sendi eest aastas. Meil on endil kum- liste retseptide järele kokku segatakse. Nende mivabrik, kes on turule saatnud hea väärtusega segude hind on 20—500 krooni kilogrammilt, saadusi, peaksime eelistama neid. kusjuures algained maksavad 3—20 krooni kilo­ grammilt. Meil osatakse neid segusid valmis­ Arvestades neid olemasolevaid võimalusi tada niisama hästi, sest oleme suurtest Venemaa peab ütlema, et tööstuse seisukord ei oleks nii tööstustest pärinud head meistrid, kuid tarvita­ katastroofiline, kui meil asju aetaks erapoole­ jal ja töösturil ei ole usku kodumaa saadustesse. tult ja majanduslikult. Aga kogu meie majan­ See on täieline arusaamatus. Seepärast tuleks duspoliitika on juhitud ainult parteilistest vaa­ tõsta toid} kokkusegatud õlidelt. Veel on sisse tepunktidest. Seepärast ei ole lootust pääseda veetud puudrit, kosmeetilisi preparaate, tualett- ummikust. Oleme toiminud kergemeelselt ja seepi ja lihifcseepi 14,6 miljoni sendi eest, kuigi vastutustundeta pulates.

Raamatukauplejaa hädas sisseveo kitsenduste kor­ raldustega.

Sisseveo korralduse seadusega koos võeti 6. tute kui tähtsate kultuuriliste tegurite sissevedu novembril s. a. riigikogu poolt vastu ka riigi äri­ tahetakse soodustada. Sellega pole aga sugugi maksu seäduse muutmise seadus, mis muuseas kooskõlas ülaltähendatud seadustega tehtud kit­ laamatukauipimeestele, kes kõik kauplevad III ja sendused. II järgu kaubanduslike äritunnistustega, tekitab Muude kaupade sisseveoga võrreldes on raa­ väga suuri raskusi, kuna nad on sunnitud selleks, matute sissevedu Eestisse olnud üldiselt väike. et tellida välismaalt kirjandust, lunastama I järgu Nii on viimasel kolmel aastal Eestisse veetud äritunnistused. sisse raamatuid: Teatavasti on välismaalt tellitavad raamatud Võõrkeelseid Eestikeelseid selletagi juba küllalt kallid ja kui nüüd kallima kroonides: kroonides: äritunnistusega kaubeldes raamatukaupluste ku­ 192S. а. 106.591 20^937 lud veelgi suurenevad ja raamatute hinda tõste­ 1929.a. 1Й2.5 8 14.00.7 (eesti-, läti- ja lee- takse, muutuvad need kodanikele hoopis kätte­ dukeelsed) saamatuks. Ja seda ei tohiks ometi lubada, kuna L930. a. 2&3.6U9 18.079 raamat on tähtis kultuuriline tegur ja temaga Neist andmeist selgub, et valitsusel vaevalt kauplemine omab sootuks teise ilme ja iseloomu võiks olla põhjust raamatute sissevedu võtta eri­ kui kauplemine tarbeainetega. Raamatuid telli­ lise kontrolli alla ja nõuda raamatukauplejailt I takse üksikute eiksemplaaride viisi üksikuilt kir­ järgu äritunnistuse lunastamist. Raamatukaup­ jastajailt ja neid väga mitmesuguseid tellimisi lejate suhtes oleks see, võrreldes teiste ettevõte­ koondada ühte keskkohta, milline hakkaks kõiki tega, kes veavad kaupu sisse kümnete miljonite raamatukauiplejaid varustama välismaa raamatute kroonide väärtuses, lausa ülekohus. ja ajakirjadega, on juba tehniliselt täiesti võima­ tu. Vähese ostjaskonna tõttu pole võimalik soe­ Nende asjaolude tõttu юп raamatukauplejaa tada raamatute ladusid1, pealegi tuleb ilmuvad pöörnud majandusministri ja Kaubandus-tööstus- raamatud ja perioodilised väljaanded kiiresti ja koja poole palvega, astuda samme selleks, et raa­ otsekohe värskelt tellijale kältte toimetada. Kui matukauplejaa võimaldataks väliskirjandust aga tellimine peab sündima teise või kolmanda sisse vedada endises korras. ettevõtte kaudu, siis ei või ajakirja rutulisest kät­ Küsimus oli kaalumisel Kaubandus-tööstusko- tetoimetamisest enam juttugi olla. jas, kus samuti jõuti otsusele, et tõesti pole -ots­ tarbekohane nõuda raamatukauplejailt I järgu Teatavasti võeti kõnesolevad seadused vastu aritunnistust selleks, et välismaalt sisse tuua raa­ selleks, et valitsusel oleks võimalus kontrollida matuid ja ajakirju. Nende ettevõtete ärili­ sisseveetavat kaupa. Kirjanduse sissevedu on ül­ sed läbikäigud ei ole nii suured, et see Õigustaks diselt tollivaba, mis just osutab sellele, et raama- 392 KAUBANDUS-TÖÖSTTJSROJA TEATAJA Nr. 23

I järgu äritunnistuse lunastamist. Ka ei saa kataks. Seepärast tuleb neid paratamatult vä­ raamatuid ja ajakirju lugeda luksusasjadeks ja lismaalt tellida. Koda omapoolt toetab raamatu­ nende soetamist ei tuleks koja arvates takistada, kauplejate palvet selles mõttes, et juhtumil, kui vaid igati soodustada. Seda enam, et välismaalt I järgu äritunnistuse nõue jääb raamatukauple­ ei tellita mitte niipalju romaane ja kerget luge- jate kohta püsima, I järgu äritunnistused hinna rnismaterjaali ikui nimelt tarvilisi käsi- ja tea- suhtes liigitataks kauba liikidele väsitavalt, näi­ dusiraamatuid. Viimaseist on aga eesti keeles teks — määrates I järgu äritunnistuse hinna suur puudus ega ole ka ette näha, et neid lähe­ raamatutega kauplemiseks odavama kui manu­ mas tulevikus suuremal arvul välja andma ha- faktuur- või koloniaalkaupadega kauplemiseks.

Maksujõuetuks jäänud pankade likvideerimiskonus jonid viivitavad väljamaksudega kreeditoridele.

Mitmed maksujõuetuks jäänud pankade kree­ kuulutanud. Ometi peaks nende kahe panga lik­ ditorid on pöörnud Kaübandus-toöstusikoja poole videerimiskomisjonide käsutusse aktivate reali­ palvega, et koda oma poolt astuks samme selleks, seerimisest juba olema kogunenud võrdlemisi et nende pankade likvideerimiskomisjonid ruttak­ suuri summasid. Kuid ei ole isegi kuulda olnud sid vahepeal aktivate realiseerimisest koigunenud kavatsustest toimetada lähemal ajal väljamakse. summade väljamaksmisega. Isikud, kelle summad on jäänud maksujõuetuks Harju Pank tunnistati juba maksujõuetuks tunnistatud pankadesse, ootavad pikisilmi nende 8. maü 192>5. a. Sest ajast on möödunud üle 6 väljamaksmist. Mitmed nendest, eriti ärimehed, aasta, kuid maksujõuetuks tunnistatud .panga lik­ on sunnitud tarvitama pangakrediiti ja maksma videerimiskomisjon ei ole ikka veel jõudnud kõrget protsenti, kuna nende summad seisavad panga likvideerimisega lõpule. Viimane välja­ likvideerimiskomisjonide käes kinni. Nüüdsel ras­ maksmine leidis aset mais 1928. aastal. Sest­ kel ajal, kus rahapuudus nii .suur, on säärane saadik ei avalda likvideerimiskomisjon enam elu­ nähtus lubamatu. On täiesti arusaadav, et kree­ märke, ehk Mill vahepeal peaks aktivate reali­ ditorid avaldavad selle üle õigustatud pahameelt, seerimisest olema kogunenud teatavaid summa­ mis võib tekitada umbusaldust pankade vastu sid. 10. novembril 1926. a. jäi maksujõuetuks üldse. Viimase aja sündmuste tõttu ei tohiks Eesti Meripank. Väljamaksudest panga kreedi­ aga niikuinii pinevaks muutunud seisukorras sel­ toridele ei ole üldse midagi kuulda olnud. leks põhjust anda. 4. novembril 1930. a. tunnistati maksujõue­ Kaubandus-tööstuskoda on plöörnud nnajto- tuks Diskonto Pank ja 14. jaanuaril к. a. Eesti dusministri poole palvega kaasa mõjuda maksu­ Kommerts Pank. Olgugi et esimese maksujõue­ jõuetuks tunnistatud pankade likvideerimistoime- tuks jäämisest on juba möödunud1 aasta ja teise tuste kiirendamiseks sel teel, et aktivate reali­ omast 10 kuud, ei ole kumbki likvideerimisko­ seerimisest kogunenud summad jaotatakse välja misjon ühtki väljamaksu kreeditoridele välja kreeditoridele vähemalt kaks koirda aastas.

Seepide standardiseerimise küsimus. Suuremate seebivabrikute poolt on sageli Kuid nimetatud seadus ei anna majandusminist­ avaldatud kaebusi, et üks või teine võistleja nende rile Õigust normeerida kauba kvaliteeti, ta oma­ üldiselt tuntud ja laialist tarvitamist leidnud dusi ja koosseisu. Alul oli kavatsus kõlvatu sorte teeb järele, saates seejuures müügile seepi, võistluse vastu võitlemise seadluse § 20 redigee­ mis kvaliteedilt palju halvem kui nende tuntud rida nii, et majandusministril oleks õigus anda sordid. Niiviisi viiakse tarvitaja -eksiteele ja eeskirju ka kauba omaduste kohta, kuid see põhi­ rikutakse tuntud seebisortide head nime. mõte ei leidnud riigikogu komisjonis poolehoidu. Omal ajal oli kavatsus seepide standardisee­ Arvati, ja seda täie õigusega, et kaupade koos­ rimist läbi viia kõlvatu võistluse vastu võitlemise seisu normeerimise (küsimus -üldiselt ei kuulu kõl­ seaduses ja seife seaduse § 20 annabki majandus­ vatu võistluse vastu voibbemd'se seaduse raami­ ministrile õiguse kaupade kohta anda eeskirju desse. kauba üksuste, airvu, mõõdu, kaalu jne. kohta. Nüüd on KaühandusMtööstuskotja poolt töö- Nr. 23 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 393 tatud välja ja esitatud majandusministeeriumile 800-gr. seebitükike lasevad müügile. Selle all arstiseadu.se täiendamise seadus, millega tahe­ ei kannata üksi tarvitaja, kellele 400 gr. asemel takse majandusministrile, kokkuleppel haridus- antakse palju kergem tükk, vaid eriti soliidse­ sotsiaalministriga, anda õigus seebi ja seebi- mad seebitööstused, kes säärast võistlusviisi ei pulbri koosseisu ja omaduste kohta anda välja taha omaks võtta. määrusi. Umbes sama seisukord on tekkinud ka tua­ Seep on aineid, mille valmistamist ja müü­ lettseebi müügi alal. Laseb mõni soliidsem firma mist riigid uuemal ajal igal pool seadusandlikul mingisuguse seebi müügile, mis leiab tarvitajas­ või määrusandlikul teel normeerivad. Teorvis- konnas poolehoidu, siis aimatakse seda seepi hoidilikud ja majanduslikud põhjused sunnivad mõne aja pärast nii vormilt (kui ka pakkimisvii- meidki normeerima seebi koosseisu, missugune silt järele. Järeleaimatud seebitükk stantsitakse põhimõte kõige õigem oleks määrata arstiseadu- aga kergem (stants tehakse sügavama reljee­ ses, kuhu Kaubandus-tböstuskojas koostatud eel­ figa) ja seep ei vasta ka oma kvaliteedilt järele- nõuga ka vastav uus paragraaf tahetakse inkor­ aimatavale seebile. poreerida. Nagu teiste maade praktikast naha, on seebi Sääraste väärnähtuste kõrvaldamiseiks peab koosseisu määramine usaldatud seal enamasti panema maksma teatavad normid, millele müü­ valitseva võimu hooleks, kuna seadusandlikul teel giks valmistatud seep peaks vastama. Pesusee- küsimuse koiitraldamine näib olevat liig raskepä­ pide juures peaks rasvahappe sisaldavus ja värs­ rane. Sellekohaselt on redigeeritud ka (kõnesolev ke seebitüki kaal määratama kindlaks ja teh­ eelnõu. tama kohuseks, et need andmed ühes firma ni­ Majanduslikud põhjused, mis ülaltähendatud mega igale .seebitükile peale löödaks. Sama tu­ seaduslikke noume põhjendaksid, on järgmised: leks ka tualettseepide suhtes läbi viia. Ostja Seebivabrikute omavaheline võistlus on muu­ võib siis alati näha, mis headuses ja ikui raske on tunud teravaks, mis on kahjulik nii tarvitajas­ tema poolt ostetav seebitükk. konna kui ka valmistaja seisukohalt. Meie tar- Suuri kulusid sääraste noaimide maksmapa­ vitajaskond on harjunud seepi ostma tüki viisi nemine valitsusasutustele ei teeks. Kontrolliks (kaaluga 400 gr.). Mitmed vabrikud lõikavad

Prantsuse lisataks sisseveole maadest, kus valuuta langenud. (Väliskaub. osak. andmeil.)

Prantsuse valitsus avaldas dekreedi, millega lane hindade tasapind kõigi maade suhtes pannakse maksma lisataks kaupadele, mis pärit Prantsuse siseturul. Viimasel ajal on prantsuse maadest, kus valuuta langenud. Prantsuse va­ tööstuse üksikud harud tõstnud palju kaebusi litsus põhjendab määruse vajalisust järgmiselt: senise seisukorra vastu ja valitsus on küsimust üksikute maade valuuta langemine .sunnib valit­ põhjalikult kaalunud ning leidnud, et on hädaibar- sust panema maksma korraldusi lisatakside näol, ліііпе kaitsta sisemaa tööstust liialdatud sisse­ et kaitsta siseturgu üleliigse kaupade sisseveo veo vastu. eest nendest maadest. 1931. a. esimese augusti seadus annab valitsusele õiguse sääraseid lisa­ Lisataks! maksmisest vabanevad kaubad, mis takse määrata, eriti neil kordadel', kus tarvis on sisseveol Prantsusmaale on tollivabad, ja üle­ kõrvaldada hädaoht, mis tekkinud kaubahindade maailmse turuga kaubad, mille hindu ei mõjuta kahanemisest nendes maades, 'kus rahav&ärtus üksikute maade valuuta kõikumised ja mille ni­ langenud. Tähendatud lisataks ei moodusta isegi mestik määratakse kindlaks ministeeriumide va­ kaudselt mitte maksva tollritariifi kõrgendamist, heliste otsustega. Samuti on vabastatud lisa- vaid komipenseerib kaubahindade languse, mis taksist kaubad, mis Prantsusmaa sihis teele saa­ tekkinud üksikute maade valuuta devaloriseeri- detud enne käesoleva määruse avaldamist. Mää­ misest; lisataksiga seatakse jalule endine üht- rus on maksev ka Alžeeria kohta. 394 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23

Määrusele on juure lisatud tabel maade 'koh­ Daani 15% ta, kelle kaubad alluvad sisseveo lisataksile. Briti India ja assim. Need on järgmised: asumaad 7 % Narra 8% Lisataksi kõrgus. Rootsi 15% Austraalia 16% Pealeselle on dekreerile juure lisatud minis­ Briti 15% teeriumide vaheline otsus, millega vabastatakse Meksiko 15% lisataksist ka tee, nisu ja rukkiterad, õli sisalda- Argentiina 10% \ad terad ja vili ja mõnesugune soolatud kala­ Uruguay 10% mari.

Läti sisseveo kontingendid astusid jõusse 15. oktoob­ rist s. a.

Erandina aasta jooksul, alates 15. oktoobrist 2) Tsement, igasugune (ex § 65 pkt. 1931. a., on välismaa kaupade sissevedu Lätisse 5 а b ja c) 250.600 kg. lubatud ainult kindlaksmääratud kontingentide 3) Põllukivid tänavate prügitami- piirides; nendesse kontingentidesse ei kuulu need seks, hoonete ehitamiseks jne., ka kontingendid, mis juba määratud või missugu­ jämedalt tahutud (ex § 66 pkt. 1 sed tulevikus võiakse määrata üksikuile riiki­ ja § 66 pkt. 3a) 552.192 „ dele kaubanduslepingu alusel. Kontingendid jao­ 4) Kuld, hõbe ja plaatmasaadused, tatakse iga kolme kuu peale riikide vahel pro­ valmis ja poolvalmis kujul, välja portsionaalselt 1930. a. impordile nendest riiki­ arvatud tükid, kangid, traadid, dest, minnes välja Läti riigi statistika peavalit­ tahvlid, kellad, rahad ja esemed suse poolt ametlikult avaldatud andmeist. teaduslikeks ja tehn. otstarbeiks Kontingentide määruste juure kuuluva in­ (§ 148 pkt. 2, 4, 5, 6 ja 7) . . . 1.530 „ struktsiooni järgi on Eestil lubatud sisse 5) Eaadioaparaadid ja nende tarbed, vedada iga 3 kuu tagant järgmisi välja arvatud raadiolambid, mÕÕt- kaupu kilogrammides: misinstrumendid, kõrgeoomilised 1) Pekk, igasugune liha ja vorstid takistused (megoomid) ja mõned (T. § 34 pkt. 1 ja 2) . . . . 151 kg. muud (§ 169 pkt. 6a) ... . 8 „

Rahvusvaheline kaubanduskoda ja maailma majan­ duskriis. Viis tungivat ülesannet.

Tõsise pöörde tõttu maailma majanduskriisis, iSeisulkord om arenenud nii kaugele, et lähim mis avaldunud mitme maa rahamduisoluikorra kõi­ ülesanne peaks olema maailmale kindlus- ja usal- kumises ja. riigi majapidamiste puudujääkide«, dustiuMie anda tagasi. Sellest väljudes nõukogu omandas äsja lõpnud rahvusvahelise kaubandus­ asus seisukohale, et riigivalitsuste püüe peaks koja nõulkogu istung Pariisis erilise tähtsuse. Ma­ olema rahvusvahelise koostöö teel saavutada: janduslikud esindajad 2& maalt tunnistasid üks­ 1) tagajärjerifcast sõjajõudude vähendamist meelselt, et on tungivalt vajaline puht-rahvus- ja kestva rahu ohküconda; likest huvidest pidada tähtsawiakis üldiseid huve. 2) kõigi mitte just hädavajallste riigi välja­ „Meie seisukord praegu," nagu seletas itaalia minekute kärpimist, malksuko-orma vähendamist tööstur Piireli, „on säärane, nagu põleks maja kõige madalaima mõeldava tasemeni, mida riigi ja nagu vaataks keegi seda hävimist vaikides majapidamise tasakaalustamine vähegi võimal­ ning rahulikult pealt, nimelt see keegi, kes loo­ dab; dab, et tuleviku ehitusmeister temale teeb üles­ 3) rahuldavat riikide vahelist võlgade regu­ andeks seda jälle üles ehitada." leerimist; Nr. 23 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 395

4) raha väärtuse stabiiliteedi ja normaalse ja nõudeid, mille lõpptulemus oleks rahvusva­ rahvusvahelise krediidi jaluleseadmist ja heline liikumisvabadus kodanikele ja ka vaba 5) majanduspoliitika juhtimist ses sihis, et kaupade, kapitali- ja tööjõuvahetms. oleks arvestatud kõigi maade nüüdisaja vajadusi

Tööstuse seisukorrast. Kaubandus-tööstukoja .suurtöösturite sekt­ Õlikivitööstuseis on samuti raskusi, siooni täiskogu koosolek kuulas ära aruande meie sest söehinnad on tunduvalt langenud. Eksport- tööstuse seisukorrast praegu. See aruanne pakub toöstus on selle tagajärjel sunnitud, edukamaks üldiselt kurba pilti ega ennusta ka midagi lohu­ võistluseks välisturgudel, minema üle söe kui oda­ tavat lähemas tulevikus. Ühenduses üldise ma­ vama kütteaine tanvitamisele. jandusliku surutisega юп praegu meie tööstuse Õli- ja bensiinihinnad om rõhutud seisukoird raskem kui kunagi enne Eesti vabariigi alla viimse võimaluseni, nii et nende ainete pro­ kestusel. dutseerimine end majanduslikult vaevalt suudab Meie tähtsamas tööstusharus, nimelt teks- tasuda. Lootuses paremale tulevikule jätkatakse tiiltööistuse alal, peab märkima xänka ta­ ometi visalt kord juba alatud tööd. gasiminekut, kuna välisturud meie tekstiiltööstuse Ehitustegevus möödunud aastal ilmu­ saaduste väljaveole kõrgete tollidega on suletud. tas keskmist hoogu, kuid rahanappuse ja kitsaste Siseturul võib sisseveo osaline ipiiramine tuua ker­ krediitide pärast vaibub see eeloleval aastal gendust ainult vähesel määral, sest rahva ostu­ märksa. jõud on madalate põllumajandussaaduste hind'ade PiiritustöÖstuses valitseb praegu eba­ tõttu tunduvalt langenud ja palkade vähendamise selge seisukord. Valitsus pole veel piirituse hinda ähvardus sunnib ostjaid veelgi suuremale kokku­ ega valmistusele tulevat kvantumit kindlaks mää­ hoiule. ranud. See peab sündima ligemal ajal. Piirituse Puutööstuses on täieline seisak. Lau­ väljavedu on sootuks seismas, kuna tagavarad on dade, plankude ja propside väljavedu on N. Vene õtsa lõpnud. Kõigi andmete järgi otsustades vä­ dumpingu ja inglise tööstuse kriisi tõttu kohuta­ heneb eeloleval hooajal piirituse produktsioon valt langenud; selle tagajärjel ähvardavad meie tunduvalt, sest selle väljaveoks pole väljavaated vineeri- ja mööblitööstust isuured kahjud, mille kuigi lootustandvad. põhjustajaks on eeskätt N. Vene dumiping ja ing­ Põllumajandussaaduste, eriti või, pro­ lise naela kursi langus. Sellele lisaks tuleb veel duktsioon on suuresti läinud tagasi: 350 sisseveotoll Inglismaal. ühismeieireis lõpeb piim, kuna madalate võihin- Paberitööstus kannatab hindade lan­ dade juures ei tasu ennast karja intensiivsem guse ja inglise naeltes tehtud lepingute tagajär­ toitmine. Karja peetakse vaid heina- ja põllutoi- jel. Võistluses turgude vallutamisel tõusis Soome dul, mistõttu piimasaak väheneb. Juba oktoobris ja Eooitsi väljavedu sel tööstusalal nende maade vähenes võiproduktsioon tunduvalt, järgnevail valuuta languse tõttu. kuil on oodata selle vähenemist veelgi. Rauatööstuses valitseb vaikus, kuna Üldkokkuvõttes peab konstateerima, et meil ostujõud üldiselt on langenud ja uusi tellimisi et­ majanduslikud raskused süvenevad, valuuta sis­ tevõtete sisseseadete valmistamiseks ei tehta ei setulek väheneb, ja et valuutas täita -väliskohus- s'se- ega välismaalt. Riik'ike tellimisega ollakse tusi, tuleb piirata sissevedu, milleks mõjuvaimaks lahapuuduse tõttu äärmiselt tagasihoidlik. abinõuks on tollide tõstmine. Üleriiklik kaupmeeste kongress.

Pühapäeval, 28. nov. s. a., kell 11 hommikul vajaliseks kongressi kokkukutsumise. Muuseas astus börsi suures saalis kokku üleriiklik kaup­ ütles kõneleja, et kaupmeeste arv üle riigi ula­ tub 12.000 peale; kui siia juure arvata veel äri­ meeste kongress, millest osa võtma oli ilmunud teenijad ja kontoriametnikud, keda on umbes üle 260 delegaadi, pealeselle rohkel arvul silma­ 40.000, ja kaupmeeste perekonnad, siis elatab paistvaid majandustegelasi. 150.000 kodanikku ennast kaubandusest. Kongressi avas korraldava komitee nimel esi­ Majanduslik kriis on toonud raskusi ka kaup- mees H. Simm, kes selgitas põhjusi, mis tegid m BLAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23 meeskonnale ja nende vältimiseks tuleb leida teid Tulebi küsida, ikumb ülesanne on tähtsam ja abinõusid. Kokkuastuv kongress peab neid majanduslikult — kas (jagada ja sotsialiseerida või probleeme lahendama. Kui praktilised majandus­ varasid koguda. Loomulik, et iga parlamendi mehed ise asuvad majanduskriisi lahendamisele, liige, keda valib rahvas — teiste sõnadega tar­ ei toobiks tagajärjed jääda tulemata. vitaja — talitab nii nagu see laiale massile meel­ Lõppeks tervitab H. Simm kongressi auvõõ- dib. Seepärast jõuab jagamise poliitika võidule raid ja kokkutulnud saadikuid. Kongressil on meie parlamendis. See on meie Õnnetus ja ras­ esitatud 30 kaupmeeste organisatsiooni ja osa kuste põhjus. Sellest järgneb igasuguseid kit­ organiseerimata kaupmeeskonda. sendusi eramajandusele ja (piiravaid määrusi Kongressi juhatusse valitakse A. Miller kaupmeestele. Tallinnast, Jürgens Viljandist, Kukk Pär­ Kui siis kaupmeeskond selle tagajärjel kan­ nust, R e s v i к Tartust, Lust Narvast; sekreta- natab raskeid kahjusid ja kauba hindu tõstab, riaati valitakse Kitzberg, Kivistik ja siis mõistetakse ta hukka. Aga rasketest aega­ Lepik. dest hoolimata suurendatakse veelgi majandus­ Esimesena tervitab lühikeses kõnes kongressi ringkondade koormatusi sotsiaalkindlustuste alal, majandusminister A. Jürman, kes ütleb: Kaup­ mis toovad kaasa uusi lisakohustusi. mehed on tulnud kokku raskel ajal. Kaupmees- Edasi kõneleja peatub krooni hoidmise vaja­ kond, vahemehena valmistaja ja tarvitaja vahel, duse juures. Ta ütleb, et mitte kõik ringkon­ kannatab raskuste all, mida on toonud meile ül­ nad ei näe meeleldi, nagu kaupmehed, et kroon dine majanduslik kriis. Valitsus on pidanud võt­ jääks püsima. Om. neid, kes selle langetamist ma tarvitusele erakordseid abinõusid. Minister isegi avalikult soovitavad. iSee oleks aga meie loodab, et kaupmeeskond neist sammudest heataht­ majanduse täieline kokkuvarisemine, kui kroon likult aru saab, kuna need sammud on olnud tin­ oma väärtuses langeks. See katastroof annaks gitud erakordseist aegadest. end tunda kõigepealt kaupmeeskonnale. Tervitustega esinevad veel Tallinna linnapea Lõppeks arvustab kõneleja viimasel ajal Uesson, Eesti Panga ja mitmete teiste majandus­ maksmapandud sisseveo kitsendamise määrusi ja organisatsioonide esindajad. Kaubandus-tööstus- valitsuse poliitikat, kes ei arvesta majanduselu koja poolt ütleb tervitusi koja esimees J. Puhk. juhtimisel eraettevõtjaskonna majanduslikke or­ Eiigivanemale ja riigikogu esimehele saade­ ganisatsioone ega nende seisukohti majanduslikes takse tervitustelegrammid. küsimustes. Järgneb piikem kõne Kaubandus-tööstuskoja Kriisi lahenemine, arvab kõneleja, oleneb täht­ esimehelt J. Puhk 'ilt, milles kõneleja analüü­ sal määral sammudest, mis võetakse ette rahvus­ sib majanduskriisi nähtusi meie majanduslikus vahelises ulatuses. Terve õhkkond ei teki enne, elus, eriti kaubanduse alal. kui kaob praegune umbusk rahvusvahelistest va­ Kõneleja ütleb, et kui üldised raskused suu­ hekordadest ja kitsendavad tollimüürid. Eesmärk, renevad ja kodanikul maksukoorem on raske, siis mille poole tuleb püüda, on — kaupade ja töö­ hakkab ta süüdistama kaupmeest spekulatsioonis jõu vaba liikumine maalt maale. Selles mõttes ja marodeerimises. 'See nähtus tuli ilmsiks möö­ on kahju, et Eesti ja Läti pole veel suutnud dunud sõja ajal, millal kaubandust takistasid iga­ teostada tolliliitu. Edasi on kriisi lahendamise sugu raskused määruste ja kitsenduste näol. Nüüd eelduseks reparatsioonimaksude korraldamine iga oleme sattunud uuesti ajajärku, mil on pandud riigi kandejõu kohaselt. _ maksma piiramised ja litsentsid. Eramajanduse Järgmisena esines referaadiga К. К a p p e r arengut püütakse igati takistada. Siht on see, ainel: „Maksustamise küsimus", millise kõne sisu, et riigivõim tahab segada end eramajandusse ja ta tähtsuse pärast, toome ära lähimas „Kauban- parajal juhul seda riigistada. dus-tööstuskoja Teataja" numbris. Nende püüete tagasitõrjumiseks on maailmas käimas ridade koondamine kapitalistlikul frondil. Läbirääkimistel referaadi kohta võeti ela­ Ülemaailmsed majandusorganisatsioonid, nagu valt sõna. Rahvusvaheline Kaubanduskoda, Tööstusföderat- T a s s о arvab, et teoksil oleva maksude sioonide Liidud jne., teevad suuri jõupingutusi, et korraldamise seadusega ei kavatseta sugugi mak­ sotsialiseerimise lainet hoida tagasi. sukoormat vähendada, vaid isegi veel tõsta. Riik Meil Eestis ollakse seepoolest teistest maha peaks hankima sissetulekuid mujalt, aga mitte jäänud. Meie parlament ja valitsused ei juhi maksudest, mis niigi juba käivad üle jõu. ühis- majanduselu kapitalistliku maailmavaate põhimõ­ tegelisi ettevõtteid peaks maksustatama ühisel tete ja produtsentide seisukohalt, vaid tarvitajate alusel eraettevõtetega. huvides. Kabal: Riik peaks selgitama, kuipalju Nr. 23 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 397

üldse võib maksustada, et mitte paima peale suu­ korrale. Kõneleja ütleb muuseas: inglise naela remat koormat kui suudetakse kanda. kulla aluselt äranihkumine tekitas Eesti Pangale Elviine Kamar: Maksuametnikud suu­ kursivahedega kahju umbes 4 .miljonit krooni, rendavad omavoliliselt läbikäike, küsimata sellest, Krahhide puhul tekkis kõigis keskpankades raha­ kas on seda tegelikult olnud. märkide tsirkulatsiooni tous, Eesti Pangas oli see Kivistik! heidab maksuametnikele ette suurenemine 6 miljonit krooni, kuid hindade tõusu hoolimatust, mis ulatub isegi ähvardusteni. meil selle tagajärjel märgata ei olnud, nagu see Raudjalg: Riik oma eelarvet koostades, leidis aset mujal. Hoiusummade väljavõtmine on mis peaasjaliselt baseerub maksudele, peaks kuu­ nüüd vähenenud. Huvitav on märkida, et hoiu- lama ära kaupmeeskonna arvamised. summasid võeti välja kõige tugevamaist panka­ Tasso leiab, et ärimaksu seadus vajab dest, millest tuleb järeldada, et siin oli põhju­ muutmist. Raamatu- ja trükitööde kauplused lii­ seks just soov teha oma hoiusummad likviidseks. gitatakse uurimaksu järgi, mis on aga iganenud Riigikassa reservide puudus on see, mis võib põhimõte. saada krooni kursile hädaohtlikuks. Kuid välis­ Ьіршапп ütleb, et uutes maksuseaduste valuuta kontrolli alla võtmisel ei olnud veel põh­ kavades tahetakse vähendada maksnike esindust just karta meie krooni langemist, kuna selle kurss maksukomisjonides, see ei ole lubatav. Maksu­ oli stabiilne. Kontrolli alla võtmise põhjuseks ametnikud on huvitatud maksuvõlgade pealt saa­ oli peamiselt rahanduskriis ümberkaudsetes maa­ davast tasust, seepärast püütakse makse suuren­ des, mis tekkis aga koguni teissugustel põhjustel. dada. Kõneleja avaldab kahtlust, kas kitsendavad mää­ Eisman ei ole rahul, et maksuinspektoreid rused suudavad anda mingisuguseid tulemusi. võimaldatakse andmeid läbikäigu suuruse kohta Need abinõud ei paranda riigikassa seisukorda, koguda konkurentidelt ja vallandatud äriteeni- vaid võivad ennem krooni langetamiseks kaasa jailt, samuti revideerida pankades maksniku sum­ aidata. Ainult fiskaalsed tollid oleksid siin või­ masid. Nuriseb, et A.-S. maksustatakse vähem nud anda soovitavaid tulemusi, suurendades riigi­ võrreldes äridega, kel pole raamatupidamist. kassa tagavarasid. Tähtis on, et krooni ostujõud T i n g a s : Äride liigitamine järkudesse on püsiks. ülekohtune, ühesuguse kaubaga kauplevad ette­ Inglise naela nihkumine kulla aluselt on meie võtted peaks liigitatama ja maksustatama üht­ majandusele annud suure hoobi. Naela ostujõud laselt. langes ja sellega ühes langesid meie eksportkau­ Kukk (maksude valits. direktor) tõrjub ta­ pade hinnad. Meie eksiport on läinud tagasi nii gasi etteheited maksuinspefctoreile. Arvab, et väärtuselt kui ka mahult. maksukomisjonid kohtadel peaksid kandma hoolt Läbirääkimistel võttis esimesena sõna Jür­ selle eest, et maksude valitsusele sellest teatada, gens: On teada, et meil mõningad ringkonnad kui inspektorid talitavad ebaseaduslikult. Neid soovivad krooni kõigutada. Tuleks kongressil kaebusi ei jäeta selgitamata. võtta vastu resolutsioon, et kaupmeeskond soo­ Kapper (referent): Süüd on ametnikel kui vib, et kroon jääks püsima kulla alusele. ka maksukomisjoni liikmeil. Viimased ei tule M. Pu rag (end. majamdusminister, keda kokku,) ollakse passiivsed. Komisjonidesse tu­ kongress tervitab kauakestva aplausiga): Meie leb valida agaramaid mehi. krooni küsimus on viimasel ajal muutunud akuut­ Määratakse tunniajaline lõunavaheaeg. seimaks küsimuseks. Krooni langemine oleks rah­ Pärast lõunavaheaega algab kongress tööd vuslikuks Õnnetuseks. Krooni tuleb hoida tõsiste kell 4. ja reaalsete abinõudega. Vajame stabiilset valuu­ Mandaatkoniisjom om vahepeal oma töö lõpeta­ tat. Ohvrid, mis kaupmeeskonnal tuleb kanda nud ja annab kongressile aru oma töö tule­ krooni hoidmise tagajärjel, on vähemad kui need, mustest: ^ ~"! mis võiksid tekkida krooni langemise tagajärjel. Saadikuid on ilmunud: Tallinnast 140, Tar­ Kaubabilanss tuleb hoida aktiivne, see on krooni tust 17, Viljandist 14, Narvast H2>, Pärnust 7, kindlustamise esimene nõue. Rakverest 15, Paidest >9, Võrust 5, Haapsalust 1, Tasso : Meil veetakse sisse kaujpu, mis Kuresaarest 3, Petserist 5, Tapalt 2, Antslast 2, oleks võidud panna keelu alla. Kui ammu juba Elvast 2, Nõmmelt 3, Tõrvast 2, Mustveest 2, oleks aetud otstarbelkohast poliitikat, ei oleks nüüd Jõhvist 4, Jõgevalt 3, Vändrast 1 ja Ravilast 1, vaja olnud maksma panna drakoonilisi sisseveo kokku 250 saadikut. kitsendusi üldiselt. Järgneb N. Köstneri referaat, milles ta Kabal : .Suurvabrikandid kasutavad tolli- annab ülevaate saksa ja inglise rahanduse krah­ kaitset hindade tõstmiseks. Arvustab sisseveo hidest ja nende mõjust meie rahanduslikule seisu­ korralduse määrusi. 398 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23

Puh.к selgitab, et pole õige arvamine, nagu makse maksavad, näiteks suuremate äride oma­ läheksid tollide tõstmise tagajärjel kasud vabri­ nikel, olema suurem hääleõigus. See ei ole demo­ kantide tasku. kraatlik. Avalik-õiguslik asutus pole aktsiaselts. Steinberg soovitab kõik laenud kinnitada Mitmelt poolt nõutakse, et koda peaks oma kulla alusele, siis poleks püüet teatavail ringkon- sissetulekuist osa loovutama asutatud Üleriikli­ nil krooni kurssi kõigutada. Soovib saada sel­ kule Kaupmeeste Seltside Keskliidule. gust, kas on see praktiliselt teostatav. Kabal leiab, et on imelik, kui nõutakse Simm, arvustades sisseveo korralduse mää­ kojalt raha organisatsioonile, mis veel loomisel rusi, ütleb, et praegu peab kaupmees pidama sel­ ja pole suutnud end maksma panna. leks juriidilist nõuandjat, et otsustada lihtsat kü­ simust, kas võib seda või teist kaupa pisut juure J. Reinthal: Kaubandusata hulka kuulu­ osta. Sooviks näha, et meie majandust juhitaks vad ka pangandus ja mere&Õit. Need võiks kojas ühest, aga mitte kolmest-neljast kohast. koondada ühtekokku. V i 11 e r s : Siin räägitakse vaid sisseveo Mitmed saadikud kordavad oletust, nagu oleks korraldamisest, aga tuleks mõelda ka ekspordile. kaubandussektsioonidel kojas vähe iseseisvust, Tuleks leida teid, kuidas seda arendada. mispärast tuleks muuta selle struktuuri. Kaljo (Astoria direktor) arvustab valitsuse H. Anto avaldab kartust, et nimelt koja kavatsusi mononpolide, eriti tubakamonoipoli, sisse­ struktuuri muutmisega võiks kaubandusata ise­ seadmise asjus. On arvamises, et monopoli taht­ seisvus väheneda. Kui võtta õigeks, et kauban­ jad arvestavad suuri kasusid, muidu nad kapitali dusata hulka tuleb lugeda ka pangandust ja meri- Eestisse, kes asub Vene naabruses, ei tooks. Kui sõitu, siis on kojas praeguse struktuuri juures pannakse maksma tubakamonopol, on kindel, et kaubanduse huvide kaitseks 80 häält 120-nest, kaupmeestele müügiprotsenti vähendatakse, mille kuna tööstuse kaitseks kõigest 40 häält. tagajärjel kaupmeeskond kaotaks 1,4 miljonit J. Karu peab pikema kõne, milles ta tuletab krooni. meele aegu, millal koda loodi ja kuidas siis kaup­ J. Puhk: Kaubahinna ja kaupmehe ja meeskond suure innuga koja loomisest osa võttis. töösturi kasu määrab ära vabakaubandus sise­ Hoiatab koja lõhkumise püüete eest. Keskliit, turul — nõudmise ja pakkumise vahekord. Prae­ keda nähtavasti tahetakse luua koja asemele gusel raskel ajal kannatavad kõik majandusalad kaupmeeste huvide kaitseks, pole veel leidnud ja on ühesuguselt kaitsmisväärsed. tunnustust. Koda aga on juba palju kaupmeeste L u к s e p : Tuleb leppida mõnesuguste kit­ huvide kaitseks ära teinud. sendustega raskel ajal. Aga monopolid, mida J. Puhk rõhutab veel kord koja kui terviku tahetakse maksma panna, on otsekohe vabakau­ tähtsust, kus kõik majandusalad leiavad ühe­ banduse põhimõtte rikkumine. See on seda hal­ väärset kaitset. vem, et riigihuvid seda tungivalt ei nõua. Soo­ Võetakse vastu resolutsioon ja antakse re­ vitab vastu võtta resolutsiooni tubakamonopoli daktsioonikomisjonile läbivaatamiseks. sisseseadmise vastu. Selle järele kõneles A. Anderkopp sot­ Esitatakse rida resolutsioone, mis antakse siaalseadusandlusest. Ta ütles muuseas, et tuleb redaktsioonikomisjonile ühtlustamiseks. selgitada, kui kaugele võime minna sotsiaalsea­ Järgneb Nieländeri referaat teemü: dusandlusega. Saksamaal näiteks on juba min­ „Kaupmeeste avalik-õiguslik esindus", milles refe­ dud liiale. Nüüd ei jaksa Saksa majandus seda rent annab ülevaate kaubanduskodade tähtsuse enam kanda. Ka Inglismaal näitasid kodanikud ja struktuuri kohta Lääne-Euroopas ja mujal. viimastel valimistel, et nad ei poolda liialemine­ Järgnevail läbirääkimistel J. Puhk selgitab vat sotsiaalseadusandlust. Meie ei suuda ammugi Eesti Kaubandus-töötuskoija struktuuri ja leiab, pidada sammu tugevate välisriikidega. Ka kliima et see tänu sektsioonide süsteemile võimaldab tekitab meil raskusi ja seab üles erakordseid igal majandusalal iseseisvalt arutada oma küsi­ nõudmisi. Peame riietuma soojemalt ja ehitama musi. kindlamad hooned külma vastu, mis nõuab hulga Kabal ei pea õigeks, et kaubanduse sekt­ rohkem kulu kui kuski soojal maal. sioonide summasid kasutatakse ka teiste sekt­ Meie tulud on 10 korda vähemad kui suurtes sioonide kulude katteks. Seejuures on neil vaid tööstusmaades. Seepärast ei saa me võtta endi 40 häält kojas. peale sotsiaalkohustusi nii suures ulatuses nagu J. Puhk võtab korduvalt seletuseks sõna suurtes tööstusmaades. Ei tohi koormata era- ja ütleb, et ei saa maksude suuruse järgi anda ettevõtjaskonda rohkem kui ta suudab kanda. ka vastavalt suuremaid Õigusi. Siis peaks, kui Ligi 50% rahvuslikust kapitalist on juba riigi olla loogiline, ka kongressil nendel, kes rohkem käes. Meie Pikalaenu Pank on nagu suurim uni- Nr. 23 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 399

versaalkaubamaja, kus on panditud vabrikuist dusega, eriti maksustamise ja kaubaveo alal raud­ kuni seljariieteni. Kaubandusest on riigistatud teedel. 3'9%. Tegevus majandusalal on äärmiselt piira­ Ettekantud referaat tekitab elavaid läbi­ tud, kohustusi tuleb aga järjest juure. Talude rääkimisi. raudvara on puutumata ja kaupmees ei saa kätte T a s s о arvustab ägedalt koolikooperatiive, oma võlga müüdud kauba eest. Edasi annab kõ­ kus tehtavat kihutustööd ühistegevuse kasuks. neleja seletust haiguskindlustuse seaduse eelnõu K. P e t г у : Ühistegelised ettevõtted on kohta, mis ähvardab tuua uusi koormatusi, eriti nagu hiirelõksud, kuhu inimesi meelitatakse sisse kaupmeeskonnale 200 miljoni krooni ulatuses. kavalusega. A. Anderkopi referaadiga lõpeb kongressi Raudjalg : Koolikooperatiivid on kooli­ esimene päev ja saadikud lähevad ühisele einele juhatajaile kõrvaliste sissetulekute allikaiks ja „Estonia" valgesse saali, kus peetakse veel mit­ lapsi sunnitakse ostma oma tarbeid sealt, kuigi med lauakõned ja viibitakse üle kesköö lõbusalt hinnad seal on kallimad kui erakauplustes. Ühis­ koos. tegevus meil on saanud poliitiliste erakondade söödamaaks ega taotle enam neid sihte, mis tal Kongressi teine päev. omal ajal olnud. Teisipäeval algas kongress oma tööd peaaegu Kaübandus-tööstuskoja nõunik R. Berend­ kolmveerandtunnilise hilinemisega, nimelt kella 9 sen esineb huvitava ajaloolise ülevaatega gildide asemel kell %10. tekkimise ja arengu kohta. Referaati kuulatakse Esimesena kandis ette oma referaadi kau- erilise huvi ja tähelepanuga, kuna kõneleja maa­ bandus-tööstuskoja direktor M. Hurt tollide kü­ lib elavalt pilte end. gildide elust ja kombeist. simusest, milles referent andis ülevaate uutest Edasi arendab kõneleja mõtet, kellele peaksid tollitariifidest. Referent leiab, et 193H. a. maks- kuuluma gildidest järele jäänud varandused, lei­ mapandud tollipõhitariife tuleb tunnustada, kuna des, et nende peale on õigus nende ringkondade need on võrreldes eelmistega sammuks edasi pa­ otseseil pärijail, kes need varandused on kokku remuse poole oma selguse ja mõnede tariifimää- kannud. rade kõrguse mõttes. Kodumaa tööstusele va- Võetakse vastu resolutsioon. jaline tooraine on kas üldse tollist vabastatud Viimsena kannab H. Simm ette referaadi või selle toll on viidud miinimumini alla. kaupmeeskonna organiseerimise ja oma hääle­ kandja asutamise vajadusest. Referent leiab, et On õige, et maksmapandud tolli põhitariifide mitte üksi majanduslikud hüved ei vii kaupmeest seadus ei ole täiesti vaba puudustest ja vigadest, edasi, vaid tuleb kanda hoolt ka kaupmehe kutse­ milliste kõrvaldamine osutub vajaliseks. See eetika tõstmise eest. Selleks on vaja kaupmees­ peab sündima tihedas kontaktis asjast huvitatud konnal kindlat organisatsiooni ja oma hääle­ ringlkondadega Kaubandus-tööstuskoga kaudu. kandjat. Sellekohane resolutsioon esitati ka kongressile Häälekandja küsimus tekitab mõnelt poolt vastuvõtmiseks. vasturääkimise Kaheldakse, kas on otstarbeko­ Läbirääkimistel võtab sõna H. S i m m. Ta hane valida selleks käsitöösturi lehte, kelle taga ütleb: Tollitariifide väljatöötamisel puuduvad ma­ kaupmeeste ringkonnad on vähemuses. jandusministeeriumil selged ja asjalikud kalku­ Erit kardab, et töösturite leht „Uus Eesti" latsioonid. Arvustab pikemalt meie tollipoliitikat. küllalt erapooletult ei kaitseks kaupmeeste huve. M. Hurt: Praegusel ajal ei saa olla jut­ Andreesen kinnitab, et „Uus Eesti" on tugi kindlast ja sirgejoonelisest tollipoliitikast, nii kaupmeeste kui ka töösturite huve kaitsnud kuna majanduslik kriis sunnib valitsusvõimu ko­ ikka ühesuguse innu ja erapooletusega. handama oma korraldusi teiste maade erakord­ Küsimus jäetakse keskliidu otsustada. sete sammude kohaselt. Asutakse resolutsioonide vastuvõtmisele, mis A. Miller ja Eichenbaum esitavad redaktsioonikomisjoni pO'olt läbi vaadatud ja lõp­ täiendavad ettepanekud resolutsiooni juure tolli- likult redigeeritud. Resolutsioonid võetakse vastu küsimuste kohta, mis kongressi poolt võetakse ühel häälel. vastu ja antakes redaktsioonikomisjoni. Kui presiidiumile ja korraldavale komiteele Järgneb 0. Lipmanni referaat „Ühis­ ja ka saadikuile vastastikku tänu avaldatud kong­ tegelisest kaubandusest ja selle ressi heaks kordaminekuks kaasaaitamise eest, mõjust erakaubandusel e". Referent lõpeb ikongress, mds lühikeste vaheaegadega kest­ arvustab meie ühistegelise kaubanduse võtteid ja nud kaks päeva, isamaa-laulu ja riigi hümniga soodustusi, mis neile antud võrreldes erakauban- kell 6.30 õhtul. 400 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23

Kaupmeeste üleriikliku kongressi resolutsioonid.

Ühistegelise kaubanduse kohta ja selle mõju Üleriiklik kaupmeeste kongress leiab, et 7. kohta erakaubandusele: novembril s. a. üle öö maksmapandud ärimaksu 1) Kooperatiiv-ühingute ja nende liitude muutmise seadus, mis näeb ette, et iga välis­ seaduse alusel tegutsevad kaubanduslikud ette­ maalt kauba sissetooja peab muretsema I järgu võtted on aastate kestes kaldunud hoopis kõr­ patendi, ei vasta õigluse printsiibile, sest kauba vale ühistegeliselt aluselt ega taotle harilike en-gros-müüjat ei saa panna ühele järjele vä­ äriettevõtetena omaabi teostamise sihte, milleks lismaalt kaupa telliva detaü-müüjaga, kel vä­ nad ette nähtud. hem läbikäik. Kongress avaldab soovi valitsusvõimude ja 2) Eesõigused ja soodustused, mis antud teiste ees, kellest see olenev, et tulevikus lu­ ühistegelisele kaubandusele, võrreldes erakau- bataks neile rohu- ja värvikauplu'stele, kes vä­ bandusega, finantseerimise, maksustamise ja lismaa parfümeeriaainetega ei kauple, kaubel­ raudteevedude alal ei leia seepärast kuidagi da praeguse И järgu patendi asemel III jäi-gu õigustamist. Ebaühtlase võistluse kõrvaldamise patendiga. otstarbel kaubanduses, samuti aga ka meie ma­ Neljas üleriiklik kaupmeeste kongress, ära janduselu tervendamise ja stabiliseerimise sihis kuulates tubakamonopoli kohta antud seletused, peavad n.-n. ühistegelisele kaubandusele antud mis tekkisid' päevakorrale härra N. Köstner! re­ soodustused ja eesõigused kuuluma kaotamisele. feraadi puhul, leiab üksmeelselt, et tubakamo­ 3) Maksev veneaegne (Kerenski-aegne) nopoli sisseseadmine pole otstarbekohane ega kooperatiiv-ühingute ja nende liitude seadus ei anna neid tagajärgi, mida on võimalik saada vasta koioperatiiv-seadusandlusele Lääne-Euroo­ tollide ja aktsiisi tõstmisega, mispärast kong­ pas, kus ühingute registreerimise ja aruannete ress pöörab vabariigi valitsuse poole soovi­ esitamise kord, samuti aga ika liikmete vastu­ avaldusega tubakamonopoli küsimus päevakorrast tus ühinguis on palju kindlamal kujul ära mää­ ära võtta ja asja reguleerida tollide ja aktsiisi ratud; seepärast tulevad ka meil kõige kiire­ tõstmisega. mas korras viia ellu väsitavad muudatused ja täiendused kooperatiiv-ühingute ja nende lii­ tude seaduses. Üleriiklik neljas kaupmeeste kongress, ära 4) Kongress protesteerib igasugu kauple­ kuulates härra K. Kapper! referaadi „Maksus­ mise vastu koolides kui kasvatus asutustes. tamise küsimus" ja sellele järgnenud mõtte­ avaldused, leiab, et: Endisse gildide varanduate kuuluvuse 1) praegused äri- ja tulumaksud on liig küsimuses: •rasked ja lasuvad ebaõiglaselt kaupmeeskonnal; Üleriiklik kaupmeeste kongress tunnistab maksev ärimaksuseadus on iganenud ja vajab end. gildide varanduste kuuluvuse lahendamise põhimõttelist ümbertöötamist selles mõttes, ot küsimuse kogu ulatuses kiireks. Kongress leiab, kõik ärilised ettevõtted nende juriidilisele struk­ et end. gildide varandused tuleb anda organi­ tuurile ja kasudele vaatamata asetataks mak­ satsioonidele, kel ajaloolised Õigused nendele sustamise alal ühele alusele, kuna praegusel varandustele ja kes neid kasutavad edaspidi sa­ ajal üks osa ettevõtteid, näit. aktsiaseltsid, osa­ madel põhimõtetel ja alustel, milleks need va­ ühisused, ühistegelised ja riigi- ja oraavalitsus- randused omal ajal kokku kantud. Tallinnas, ettevõtted, mis tegutsevad puht-ärilistel alus­ Tartus ja Narvas asuvaile ja tegutsevaile tel, kasutavad erisoodustusi, teine osa, я. о. kaupmeeste organisatsioonidele peab kindlusta­ harilik kaupmeeskond, peab kannatama aga ma Õiguse nende varade kasutamisel. üle jõu käivate maksude all; 2) maksude määramisel tuleks tõsiselt ar­ Meie rahaasjanduse kohta: vestada kaupmeeskonna õiglasi nõudmisi ja Üleriiklik kaupmeeste kongress pooldab maks määrata vastavalt kandejõule, nii et see vabariigi valitsuse ja Eesti Panga püüet krooni ei kujuneks ettevõtete hävitamiseflcs; kurssi hoida kulla pariteedi alusel ja leiab, et 3) keskmiste ka&uprotsentide väljatöötami­ krooni kursi kula pariteedi aluselt äranihku- ne peab olema põhjalikum; mine tooks majanduselule paratamatuid ja an- 4) liig rasked maksnikel lasuvad omavalit­ deksandmatuid segadusi, ühtlasi tuleks kõik te­ suse heaks võetavad imksumäärad tuleb võtta ha krconi siseostujõu alalhoidmiseks. revideerimisele ja alandada; Nr аз KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 401

5) uues maksustamise korraldamise sea­ huve selliselt, et varemalt sõlmitud lepingute duse eelnõus ettenähtud maksupeakomitee koos­ tingimusi oleks võimalik täita ilma, et impor­ seisu tuleb suurendada maksnike esindajatega töörid kannataksid sellest kahjusid. nii, et ametnike hääled oleksid tasakaalusta­ 3) Kongress avaldab soovi, et praegu tud maksnike esindajate häältega; valitsuse maksev ja iganenud tolliseadus muudetaks kii­ arutamisel maksjal peab olema tingimata õi­ res korras lihtsustamise mõttes. gus esineda ka suusõnaliste seletustega. 4) Kaupade revideerimine tollil tekitab 6) suuremates keskkohtades ja alevikes endist viisi raskusi äriringkondadele, kuna ikka tuleb moodustada maksukotnisjonid kohapeal- veel pole aset leidnud lubatud tolliseadustiku seist isikuist ja asja otsustada koha peäl mak­ muutmine. Tolli revidentide kauba tundmine suinspektorite väljasõidul; näib olevat puudulik, mis kutsub esile sagedasi 7) tuleb astuda samme maavalitsuste kui arusaamatusi kaupade atesteerimisel. Reviden­ otstarbetute asutuste kaotamiseks. did peaksid igal juhul vastutama kauba ates­ Pealeselle volitab kongress kaupmeeste teerimise tõelisuse eest, ka siis, kui atesteeri­ seltside keskliitu maksustamise küsimustes töö­ takse kaupu liig kõrgelt. Kaupade revideeri­ tama välja vastavad parandused ja täiendavad mise kord nõuab lihtsustamist. ettepanekud, mis keskliit leiab tarviliseks, ja 5) Kõrgemas protestide läbivaatamise ins­ neid esitama valitsusasutustele ja mujale, kus tantsis, tollikomitees, puuduvad tegelikud kaup­ ta seda peab otstarbekohaseks. mehed, seepärast on kaebuste otsustamine sa­ Selles küsimuses tuleb Kaübandus-tööstus- geli mittevastav kaupmeeste nõudeile kui võ­ kojal keskliiduga töötada täiesti käsikäes ja hikute otsus. ühiselt. 6) Kongress konstateerib, et 16. juulil а. a. niaksmapandud tollitariifidega on sündinud Koolitarvetega ja teiste kirjuitustarveitega samm paremusele, nii selguse kui ka mõnede kauplemise kohta koolides: tariifimäärade kõrguse mõttes, mille läbi osa kodumaa tööstusele vajalisest toorainest on kas 1) Kui linnas või alevis on ükski kirju- üldse tollist vabastatud või selle toll on miini­ tusmaterjaalikauplus, siis on koolides igasugune mumini alla viidud. kauplemine keeldud niihästi õpetajail, Õpilasil Kongress peab selle juures siiski tarviliseks kui ka kooliteenijani. See keeld käib iga asu­ märkida, et ka Ъв. juulil s. a. maksmapandud tuse kohta, mis kannab kooli või edasiharimise tolli põhitariifide seadus ei ole vaba puudus­ kursuste nime, test ja vigadest, millised mõjuvad äärmiselt 2) Kool ei tohi õpilasile avaldada survet takistavalt. ega soovi selles, kust ja kellelt nad oma Õppe- 7) Kongress nõuab kõikide puuduste kõr­ tarbed ostavad. valdamist rahvamajanduse huvides. 3) Koolides tohib raamatuid ja kirjutus- materjaali ainult vaestele (puudusbkanuatajai- Kodumaa massiliselt valmistavad riide le) lastele laenata või kinkida. Need kooli­ suurtööstused, kellele on osaks saanud suured tarbed tuleks osta kohalikest kauplustest. tolldsoodustused, mis võrdsed keelutollidele, ei 4) Igasugused koolide juures töötavad ja tohiks omada oma detailmüügiärisid, mis või­ kauplevad kooperatiivid1 tuleb kaotada. maldab tööstustele iseseisva kaupmeeskonna hä­ 5) Kooli ruumidesse ega välja koolimaja vitamise. Kongress nõuab, et vabrikud ei to­ seintele ei tohi välja panna mingisuguseid rek­ hiks neile antud tollisoodustusi kasutada endale laame semeid. suurte kasude hankimiseks ja kauba hindade G) Kõigi nende korralduste täitmiste eest kõrgele kruvimiseks, milleks peaks valitsus vas­ on vastutavad isiklikult koolide juhatajad. tavate asutuste kaudu sellekohase kontrolli sisse seadma, et ei kannataks ei tarvitaja ega kaup- Tollide küsimuses: meeskond. 1) Kongress konstateerib, et senine tolli­ Kodumaa riidetoodangu välismaile ümber­ poliitika on olnud ebakindel ja kõikuv, tariifide töötamiseks saadetavaile kaupadele tuleks ase­ koostamisel on leidnud liig vähe tähelepanu tada seaduslikult maksmiapandav kindel tunnus­ kõikide kaubaaidusringkondade nõuded. märk, mille läbi oleks võimalik vastuvaidlema­ Si) Kongress avaldab soovi, et uute tolli­ tult kindlaks teha kaupade päriltolu. Selliseks desse puutuvate seaduste, määruste ja tollitarii­ märgiks peaks olema valgel laigul riiklik tem­ fide maksmapanekul arvestataks importööride pel, mis pannakse kaubale selle väljaviimisel 402 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 24 tollipunkti kaudu välismaale, nagu see on tar­ ganisatsioonidega, eriti aga kaupmeeste organi­ vitusel ka välismail. satsioonide keskliiduga.

Sotsiaalseadusandluse küsimuses: Kaupmeeste organiseerimise ja häälekandja Kongress tunnistab, et kaupmeeskond oma küsimus: tervikus ei eita sotsiaalseadusandluse tähtsust ja vajadust meie ühiskondliku elu arendamisel, 1) Suurte majanduskriisidega käib kaasas kuid rõhutab, et ka vaimne kriis selles mõttes, et inimesi on haa­ 1) Eesti rahvamajanduse kandejõud mää­ ranud üldine lootusetus ja vaimne tegevusetus, rab meie sotsiaalseadusandluse ulatuse. Meie mida näeme praegusel ajal. vähene jõukus ja kapitali pikaldane kasvamine i2) Kaupmeeskond, etendades ühiskonnas ei luba meid sammu pidada Euroopa suurte ja tähtsat osa kui majanduslikult kandev ja rikaste rahvastega. vaimselt praktilise mõtteviisiga kiht, peab ra­ i2) Meie sotsiaalseadusandlus peab seepä­ kendama tööle kogu oma jõu ja mõju, et ühis­ rast, eriti praegusel majandusliku kriisi aja­ kond ei langeks mõlemate kriiside ohvriks. järgul, hoiduma edaspidistest üleliigsustest ja 3) Seda p. 2-ses märgitud kaupmeeskonna kiiretest sotsiaalmiendustest, näiteks üldise ülesannet ühiskonnas peab kaupmeeskond teos­ sundhaiguiskindlustuse maksmapanemisest ühis­ tama ka omaenda olemasolu huvides, tõstes tel alustel tööstuslike käitistega, ja püüdma kaasa aidata majanduselu tervendamisele, mis kaupmeeskonna vaimset tasapinda ja hoolitse­ ainuüksi võib kindlustada töötajaile tarvilise des selle eest, et kaupmehe kutse leiaks vää­ äraelamise. rivat lugupidamist. Eriline kaupmeeskonna ülesanne on: kindlate traditsioonide loomine, 3) Meie sotsiaalseadusandlus peab püüd­ millised tugenevad kõlbelistel alustel, ja ees­ ma vabaneda sellest üleliigsest politseilisest ise­ kuju andmine ja sihtide märkimine meie kasva­ loomust ja sund- ja käsknormide rägastikust, ikuhu ta kipub kalduma sageli. vale noorsoole. 4) Nendele kõrgetele eesmärkidele jõud­ miseks on eeltingimuseks — kaupmeeskonna Kaupmeeste avalik-õigusliku esinduse tihe omavaheline side ja ühine koostöö, väljen­ küsimuses: dudes organiseerumises kaupmeeste seltside Üleriiklik neljas kaupmeeste kongress, ära näol, kusjuures seltside koosseisu mõõdupuuks kuulates majandusteadlase H. Nieländeri re­ olgu esijoones liikmete kõlbeline külg. feraadi „Kaupmeeste avalik-õiguslik esindus" 5) Kuna üksikud kaupmeeste seltsid taot­ ja sellele referaadile järgnenud vaidlused ja levad ühesuguseid sihte, millede saavutamise mõttevahetused, leiab, et edukus on olenev ühistööst ja ühistundest kaup­ 1) kaupmeeskonna huvide kaitseks on ilm­ meeskonna tervikus, tuleb üksikuil seltsidel tingimata vajaline nende avalik-õiguslik esin­ kohtadel ja 'pealinnas koondada end ühise kes­ dus; kuse — seltside keskliidu — ümber ülemaalises 2.) sääraseks esinduseks on seni olnud ulatuses. Säärane keskus .peab väljendama kaup­ K.-t.-ikoda, kes, koja juhatuse seletuse järgi, meeskonna ühiseid mõtteid ja tahteid, sidudes kõi­ on teinud' kõik temast oleneva ja võimaliku ki kaupmeeste seltse üle maa jia hoolitsedes kaup­ kaupmeeskonna huvides kaitseks; meeskonna huvide eest nii majanduslikus kui 3) kuna aga praegune K.-t.-koja struktuur ka vaimses suhtes. Muuseas olgu säärane kesk­ on teatud' rahulolematust välja kutsunud, siis liit tihedaks sidemeks kaupmeeskonna ja ta tuleks püüda sinna poole, et koja põhikiri vas­ avalik-õigusliku esinduse vahel. tavalt ajanõudeile muudetaks ja sektsioonidele võimaldataks tarviduse järgi rohkem iseseisvat 6) Vaimne side üksikute kaupmeeste, nen­ tegevust; de ühingute ja keskliidu vahel teostugu ühise 4) K.-t.-fcaja kulusid tuleb võimalust möö­ häälekandja abil, milline samal ajal valgustaks da kokku tõmmata ja sellega ühenduses koja ühiskonnas kaupmeeste õiglasi soove, sihte ja heaks võetava maksu protsenti alandada ja nõudmisi. Häälekandja seisku kaupmeeste enam tähelepanu kinkida kaupmeeskonna orga­ keskliidu kontrolli all. niseerimisele ja ühenduse pidamisele K.-t.-koja 7) üleriiklik kaupmeeste kongress tunnis­ valijaskonnaga ja vastavate kaupmeeskonna or­ tab tarviliseks kaupmeeskonnale oma hääle- Nr. 23 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 403 kandja ja teeb keskliidu juhatusele ülesandeks Andrekson, V. Kivistik, G. Lipp; revisj.- selles asjas astuda lähemaid samme. kom. K. Pukk, A. Silberg-, Janson, Fr. Martin­ 8) Keskliidu ülesandeks peab jääma käes­ son, H. Jürgens. oleva kongressi otsuste täitmine. Juhatus, kes astus kokku kohe pärast kesk­ liidu peakoosolekut, jaotas omavahel ametid üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu järgmiselt: esimeheks — H. Simm; abiesimees­ peakoosolek. teks — K. Petry ja G. 'Lipp; sekretäriks J. Kohe pärast kongressi lõppu teisipäeval, Kodres, abiks — V. Kivistik; laekuruks — A. 30. nov. s. a., pidas keskliit ka oma peakoos­ Midier, abiks J. Andrekson. Ametita juhatuse oleku, kus oli esitatud 11 kaupmeeste seltsi. liikmed — J. Eismann ja J. Kaik. Sündikdks Juhatusse valiti H. Simm, J. Kodres, A. otsustati kutsuda majandusteadlane H. Nie­ Miller, K. Petry, J. Eismann, Joh. Kaik, J. länder. Koja Teataja kirjaval*eins. Võla nõudmise õigusest isikult, kes om vabanenud Vastus: Meie seadusandlus kui ka kohtu- võlavanglast. praMiika ei anna ülaltoodud küsimusele kindlat vastust, kuad kaudselt lahendab seda küsimust Küsimus: Pakin Teie lugupeetud ajakirjas tsiviilkohtupid. sead. § 1400 III lisa § 62, mille lahkesti vastata küsimusele, kas on võlausaldajal järgi tuleb jõuda otsusele, et võlgnik, kes paigu­ Õigus võlgnikult, kes võlavanglast vabanenud, tatud kreeditoride poolt võlavanglasse, pärast oma volga veel nõuda, või kustub nõudmise õigus vabastamist sealt vabaneb ka samade kreedito­ võlgniku võlavanglasse paigutamisega? ride poolt tema vastu tõstetavatest nõudmistest, Р. E, mis seotud tema maksujõuetuks tunnustamisega. B. K£Uib£kndus~:föö$lii$k03 st teateid. Kaubandus-tööst usko j a istung­ Koja 1932. a. eelarve. Nõukogu esimees J. Sihver kannab peakoos­ järk. olekule ette koja nõukogu esitise eelarve kohta, Kaubandus-tööstuskoja sügisene istungjärk mis ütleb, et koja 19ІЗЙ. a. eelarve on viidud tasa­ algas laupäeval, 28. nov. s. a., kell 11 hommikul kaalu Kr. 106 500.— ja protestitud vekslite ni­ börsi suures saalis. Koja liikmeid oli kokku tul­ mekirjade eelarve tasakaalu Kr. 20.3.60.—. nud üle 70. Ette oli nähtud sel istungjärgul ära Ühtlasi esineb nõukogu esimees ettepaneku­ pidada kaks koosolekut — korraline peakoosolek ga koja eelarve tulude osas määrata koja heaks koja 1932. a. eelarve vastuvõtmiseks ja valimiste võetav protsent nii põhiäri- kui ka lisaärimaksu- toimetamiseks ja peale selle — koja erakorraline dest 4% peale. peakoosolek samas, algusega kell 2 p. 1., millise Peakoosolek võtab nõukogu ettepanekud vas­ koosoleku päevakorras oli ette nähtud terve rida tu ühel 'häälel ja kinnitab esitatud eelarve selle referaate majanduslike probleemide ja küsi­ kohta sõna võtmata. muste kohta. Valimised. Koja korraline peakoosolek. Koja seaduse alusel valitakse koja juhatuse Kell 11.25 koja nõukogu esimees J. Sihver esimees ja juhatus, samuti ka koja nõukogu liik­ avas koosoleku lühikese sissejuhatava kõnega ja med kahe aasta peale. Kuna nüüd 2 aastat on pani ette valida istungjärgu presiidium. möödunud, asutakse kõigi nimetatud orgaanide Presiidiumi valitakse: valimisele. Juhatajaks 0. Rütli; abideks J. Raudsepp Koja juhatuse esimehe kohale seatakse kõigi ja J. Oja; sekretärideks — J. Karu ja 0. Uibo­ sektsioonide ühisel ettepanekul üles ainsaks kan­ puu, didaadiks senine juhatuse esimees Joakim 404 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23

Puhk, kes ka ühel häälel peakoosoleku poolt va­ ei tunnustanud tollikaitset, on nüüd asunud tol­ litakse koja presidendiks järgneva kahe aasta lide tõstmisele. Põhjendab edasi meie sisseveo peale. Koja liikmed tervitavad valimist elava korraldamise seaduse ja teiste kitsenduste maks­ kiiduavaldusega. mapanemise vajadust, et reguleerida meie välja­ vedu Samuti tuleb piirata mõnede kaupade sis­ Koja juhatuse liikmeiks valitakse: sevedu. Need korraldused annavad riigile või­ I sekts. Paul Kurvits, maluse end majanduslikus sõjas edukamalt II „ Reioh. Tofer, kaitsta. III „ Eduard Meksi, Edasi ütleb majandusminister, et seisukord IV „ Henmann Kolts, on küll raske, kuid ei olevat veel põhjust käsi V „ Alfred Sinisoff, lootusetult rüppe lasta langeda. Raskuste välti­ VI „ Joh. Loosberg. miseks olevat vaja riigi ja seltskondlike organi­ Koja nõukogu liikmeiks valitakse: satsioonide üksmeelset koostööd. Kui majandus­ I sekts. K. Kopipel ja V Hasselblatt, minister, ütles kõneleja, asun seisukohal, et riik II „ P. iLuksep ja A. Miller, ei peaks segama ennast eraettevõt- III „ J. Kops ja J. Kurg, jaoskonnategevusse, kuid praeguses ma­ IV „ C. Vachmann ja J. Laidoner, janduslikus sõjas ei saa paraku teisiti. V „ K. Mikita ja 0. Zimmermann, Järgmise kõnelejana asub kõnetooli Kau- VI „ P. Ingermann ja J. Mai-tinson. bandus-tööstuskoja esimees J. Puhk, kes enam kui tund aega kestvas kõnes annab huvitava üle­ Nõukogu liikmete kandidaadid: vaate maailma majanduskriisi tekkimise põhjus­ I sekts. 0. Rütli ja Harry Koch, test ja võimalustest selle lahendamiseks. Kõne II „ M. Jänes ja Hans Kukk, toome pikemalt teisel kohal. III „ Jaan Karu ja August Paulson, End. majandusminister M. P u n g, keda koos­ IV „ A. Kõva ja A. Tõnisson, olijate poolt võeti vastu elava aplausiga, kõneles V „ A. Karja ja V. Klassen, meie rahanduse seisukarraet. VI „ T. Kain ja J. Raudsepp. Praegune maailma majanduslik kriis — ütles Revisjonikomisjoni liikmeiks valitakse: referent — oma ulatuselt ja sügavuselt on sar­ I sekts. J. Reinthal, kand. K. Baars, nane, mida ei tunne maailma ajjalugu. õitsvad II „ A. Ruuben, kand. H. Gutkin, riigid on muutunud varemeiks. Tööstused ja pan­ III „ J. Semm, kand. J. Gailis, gad varisevad kokku. Kui seda seisukorda ana- IV „ J. Girard, kand. N. Essen, lüseerida, siis selgub, et kõik senised abinõud, V „ A. Tani, kand. K. Uibopuu, mis on kaalutud raskuste kõrvaldamiseks, ei vii VI „ J. Varrik, kand. E. Bauer. sihile. Kui üks riik kaitseb ennast tollidega, hä­ Seega oli koja korralise koosoleku päevakord vitab ta turu teisele. Kaks aastat on ehitatud läbi; koosolek möödus täielises üksmeeles ja kõik juba tollimüüre, kuid dumping kestab edasi. Kui otsused, mille kohta sektsioonid juba varem oma­ nähti, et tollid ei vii sihile, siis asuti otsima teisi vahel kokku olid leppinud, võeti vastu ühel häälel. abinõusid. Voeti tarvitusele kontingentide süs­ teem kaubanduses. Tehti kindlaks tarvitus ja Koja erakorraline peakoosolek. määrati kindlaks sisseveetavate kaupade kogus. Samal päeval ja samas ruumis algas kell 2 p. See jagati riikide vahel, kuhu kontingentide maa 1. koja erakorraline peakoosolek, kus ette kanti tahtis juhtida oima ekspordi. / Loomulikult mõjab rida huvitavaid referaate põlevate majanduuike niisugune süsteem hindadele. Kui meie näiteks küsimuste kohta. Sellest koosolekust osa võtma suhkrut Poola asemel peaksime tooma sisse mu­ oli kutsutud rohkel arvul majanduslike organi­ jalt, läheks see 25% kallimaks, Inglise naela satsioonide esindajaid ja teisi majanduslikul alal langusele järgnes kitsendus valuutaturul, mis tegutsevaid inimesi. oma poolt raskendab kaubanduslikku arengut. Selles kriisi-nõiaringis oleks veel mõeldav viim­ Samuti olid koosolekule ilmunud ka majan­ ne samm — piirata isiku liikumisvabadust sõja­ dusminister ja riiklike pankade juhid. aja eeskujul. Kuhu jõuame siis välja? Ei cle Esimesena kõneles majandusminister A. ime, kui niisuguses pinevas Õhkkonnas tekib ras­ Jürman, kes märkas, et elame erakorraliselt ras­ keid kokkupõrkeid. Ajaloost leiame sellekoha­ kel ajal, mis nõuab erakordseid pingutusi. Riigid seid näiteid Millalt. on asunud takistusi tegema väliskaupade sisse­ Kas päästab meid plaanimajandus? Vae­ veole ja isegi Inglismaa, kes seni .põhimõtteliselt valt. Ajutine hindade tõus viljaturul ei ilmuta Nr. 23 KAUBANDUS-TööSTUiSKOJA TEATAJA 405

kriisi lõpu tunnuseid. Riikliku võimu vahelesega­ nud 'neid piirata, tagasi tõmmata. Hulk panku ja mine ei vii majanduselu välja ummikust. Riikide ettevõtteid oleks võinud sattuda maksuraskus- vahel ei ole usaldust ega kokkulepet. tesse. Valitsus pidi tarvitama erakorralisi abi­ Me oleneme rahvusvahelisest majanduseluöt. nõusid, et hoida vajalises kõrguses Eesti Panga Siiski ei tunne meie kriisi teravusi täiel määral. kattevara, et rahaüksust mitte jätta saatuse hoo­ Meie tööstus tegutseb kuidagi, pangandus peab leks ja hoida krooni muutumast paljaks paberili­ vastu survele. See loob eeldusi, et pääseme välja pakaks. Ekspordist saadud välisraha pidi tule­ kergemalt. Majandusliku sõja võidab see, kes omab ma tagasi majandusellu. Aastate jooksul ei ole tugevamad närvid. Riigid, kes hiljem panevad meil vajalist tähelepanu pöördud väliskaubanduse maksma kitsendused ja need kõige varem jälle tasakaalustamisele. Oleme rohkem annud välja kaotawad, tulevad kriisist välja kergemalt. kui võtnud sisse. Kuigi tänavuse aasta väliskau­ Eesti Panga president J. Jaakson refe­ bandus on aktiivne, tuleb seista valvel. Milli­ reeris seid tagajärgi avaldavad valitsuse abinõud, on meie majandusfliku&t õhukorrast. veel raske öelda. Sisseveo piiramine on annud teatud tulemusi. Ekspordist saadava valuuta ta­ Majanduselu kõige iseloomulikum omadus gasisaamine selgub juba lähemal ajal. Kõige on see, et ta praegusel ajal tihedasti on seotud selle peamiseks sihiks on kindlustada krooni ülemaailmses ulatuses. Kriis seega oai tabanud maksuvõimet. I kogu maailma majanduslikku organismi. See teeb Järgmisena kõneles majandusteadlane N. raskeks kriisi lahendamise. On loomulik, et ra­ Köstner teemil: „Maailma rahaturg ja Eesti o.ca handus ei saanud jääda puutumata. Kriisi mõju selles", 'millise kõne toome pikemalt ära meie võime tunda Saksa rahandusraskuste ajal, sest ajakirja käesolevas numbris. meil on iSaksaga tihedad sidemed kaubanduslikul alal. Sellest pääsime üle kergemini kui mõned Kindral Laidoner kõneles meie naabrid. Palju raskemalt mõjus aga Inglise majanduse ja sõjariistade rahu võimalustest. panga krahh. Inglismaaga oleme seotud samuti Kõneleja märkis, et praegune rahvusvahe­ väga tihedate sidemetega. Inglismaa on meie line seisukord on usalduse mõttes täiesti ebanor­ tähtsaim väljaveomaa. Londoni sündmused kut­ maalne. Kui võrrelda olukorda enne maailma­ susid esile meil kahesuguseid nähtusi. ^Tekkis sõda, siis see ei olnud palju halvem, majandus­ ärev meeleolu panga klientuuris, hakati võtma liku usalduse alal oli isegi parem praegusest. välja hoiusummasid. Tekkis kahtlus krooni vas­ Tollide tõstmine, mis tänapäeval on saanud hari­ tu. Sellele seltsis veel 'Soome rahanduse kokku­ likuks nähtuseks, osutus siis suureks sündmuseks. varisemine, mille kirjeldamine suurendas ärevust Raskete kokkupõrgeteni võib viia mitu nähtust hoiusummade omanike keskel. Õnneks suutsid praeguses olukorras. Kõige eel liiklemiskitsen- pangad rahuldada kõiki reservidest, mis neil oli dused, siis tollisõda — kõik kõige vastu. — Sõ­ kogutud. Ka Eesti Pank püüdis teatud piirides jaks on põhjusi. Ei ole ühtki abinõu, mis seda astuda appi. Asja raskendas veel see asjaolu, võiks ära hoida. Koik abinõud on aga selleks et teatud ringkonnad, kel on suuri võlgu, olid head, kuid kahjuks relatiivsed. huvitatud krooni langetamisest. /'Seda seisukohta Edasi järgnes huvitav kõne koja nõunikult pooldas ka osa ekspoxtööre, kes lootsid vähenda- K. Mauritzalt, milles referent esitas rea .aäiteid • da tootmiskulusid. Need pealetungid kroonile võimaluste kohta, kus võiksime välismaa saadusi löödi tagasi. E. Pank asus algusest peale sel asendada kodumaa omadega. Kõne on pikemalt seisukohal, et tuleb kaitsta krooni, mis on meie toodud teisal. majandusliku stabiilsuse mõõdupuu. On kõneldud Meie seadusandlusest majanduslikul alal rahanduskitsenduste vastu. Kahjuks on see pa­ kõneles koja juriidiline nõunik rkl. A. Ander­ ratamatu, kui pidada silmas erakorralisi aegu. kopp, kes lühidalt ja ilmekalt valgustas prae­ Valuuta väljavoolu tuleb piirata impordi tõkesta­ gust tendentsi .selles suunas. Riik on asunud mo- misega. Vastasel korral oleksime võinud sattuda nopoliseerima kaubandust. Sellega on riivatud teele, mida on käidud W23». a., kui suurem osa suurel määral vabakaubanduse põhimõtet, mis ei kattevarast läks kaduma. Oleks võidud toimida saa olla kooskõlas kaupmeeskonna vaadetega. ka Inglise panga eeskujul ja lõpetada välisraha Kõneleja avaldab lootust, et kõik need tõkked müük, jättes valuutaturu täiesti saatuse hooleks. kannavad erakordse aja pitserit, mille pühib täie­ Lõpuks oleks Eesti Pank võinud toimida põhikir­ likult kevadine suurvesi, kui see paisu tagant pää­ ja kohaselt — vähendada emissioni. See oleks seb jälle välja. meie majanduselus tekitanud uusi raskusi. Ajal, Kuna aeg osutub juba hiliseks ja ruumid cn millal tavaliselt antakse uusi krediite, oleks tul­ lubatud vabastada kella kaheksaks, siis jääb ette 406 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23

kandmata kapt. Treilmanni referaat Eesti 16. Linda Kunder, Tallinn, Väike Tartu kaubalaevastikust. mnt. 23, lihakauplus. Pärast seda, kui ainult üksikud on kasutanud 17. Peeter Kuum, Tallinn, Laulupeo 13—6, sõnaõigust läbirääkimistel, lõpetab juhataja ma- elusloomade ja liilia ost ja miüüik. jandusparlamendi istungi. 18. Endel Lell ep, Tallinn, Kordese 9, toidu­ Õhtuks olid koja liikmed palutud koja esi­ ainetekauplus. mehe J. Puhki juure, kus kehakinnituse järele 19. August Liivoja, Tallinn, Kauna 4, li- peale väsitavat päevatööd süveneti elavasse vest­ hakauplus (ülesost ja müük), lusse majandusipoliitiliste probleemide üle. Roh­ 20. Jossel Lipavsky, Tallinn, Viimsi 56, kearvuliste külaliste keskel viibis ka riigivanem lihaga kauplemine. K. Päts, majandusminister ja hulk silmapaistvaid 21. Martin Me i bau on, Võlla v., talurahva- majanduselu juhte. tarvete kauplus. 22. Albert Meister, Tallinn, Lai 26, kolo- niaal- ja toiduainetekauplus. Äride register 23. Jakob Moisar, Tallinn, Lennuki 4, liha­ kaupkis. novembrikuu esimesel poolel« 24. E 1 f r i e d e M u i k) m a ni n, mehhaaniline Registreeritud firmad: mööbli- ja puutööstus „Kiir", Tartu, Nar­ va 80. 1. Klaara Ambus, Tapa, Lai 7, toiduainete- 2i5. ErichMännik, Nõmme, Mustamäe 1, toi- kauplus. duainetekauplus. 2. Paul Assentak, Tartu, Õnne 24, liha- 26. Eugen Neuber& Ко, Tallinn, Vene 11-a, ja vorstikauplus. speditsiooni- ja eksportäri; täisühing, täis-- 3. Johannes Avik, Tallinn, Heeringa 15-a •osanikud Eugen Neuber ja Gottfried Kepper, —21, liha ülesost ja müük. .osakapital Kr. 10.000.—. 4. Bernhard В r ind'f el d,t, Tallinn, Suur 27. Marta N i e 1 ä n d e r, Nõmme, Surn- Pär­ Tartu nuut. 25, majatarvete kauplus. nu mnt. 94, moeäri. 5. Eesti Tööstus- ja Kaubandus-Agentuuride 28. J а к о b О m b e r g, Tallinn, Suur Juhkentali Büroo Boris Sabsay, Tallinn, Gilde 8. 20, lihakauplus. 6. Piimatalitus „Fairmex", ,M. Kepper ja N. 29. Marta Ots, Türi, Viljandi 50, toiduiainete- Krüberg, Tallinn, Volta 3, täisühing, täis­ kauptos. osanikud Marie Kepper ja Nina Kruberg, 30. Jakob Patz, Tartu, Kauba 16, saapa- osakapital Kr, 7.00O.—. kauplus. 7. DobaFradkin, Tallinn, Veneturg 9, ma­ jatarvete kauplus. 31. Eduard Peitel, Tartu, Kuu 23, lito- ja 8. Johannes Goldman, Salku v., sega­ vorstikauplus. kauplus ja Saku jaama einelaud. 32. Võõrastemaja-restoraan „Room" Oskar A. 9. E mi Iie Haberland, Tallinn, Lennuki Abel, Tallinn, Narva mnt. 20, prokurist 4, lihakauplus. Juhan Mälkov. 10. Liisa Hansen, Tallinn, Liivalaia 2, toi­ 33. Anna M. Rosenberg, Tallinn, Estonia duainete- ja pidmakauplus. puiestee 15, puunõudekauplus. 11. Vassili Ivanov, Narva, Joala 9, sega­ 34. S. iScher, J. & M. Lipavsky, Tallinn, kauplus. Viimsi 56, elusloomade ja lihaga kauplemine 12. Peeter Kaera, Tallinn, Kuu 2, turba- ja vorstitööstus; täisühing, täisosanikud Saul aniüük. Scher, Jossel Lipavsky ja Meier Lipavsky, 13. „Vennad К and oi in", Tallinn, Kullase- osakapital Kr. 6.000.—. ipa 9, klaasionine, pildiraamide valmistamine, 35. Kulina saeveski Artur Siil, Küti v. pildiraamide ja klaaskaupadega kauplemine, 36. Eduard Speek, Tallinn, Suur Juhkentali täisühing, täisosanikud Johannes Klementi, 20, lihakauplus, Ilmari Kandoldn, Emil Kandolin, osakapital 37. Sofie Strandberg, Tallinn, Tondi 7-b, Kr. 3010.—. toiduainetekauplus. 14. Jüri Kesa, Tallinn, Suur Tartu mnt. 66, 38. Resboraan „Tammemäe" Johannes lihakaupkis. Goldman, Saku v. J 5. Albertine К he il, Tartu, Lao 11, pa­ 39. AlvineTenneberg, Tallinn, Narva mnt. gariäri. 50, toiduainetekauplus. Nr. 23 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 407

40. Ludvig Toover, Tallinn, Keemia 32, 15. Maksujõuetuks tünn. Johann Pabstel'! puude- ja lurbamüülk. konkursivalitsus valitud koosseisus: esimees 41. William Trautvach, Tallinn, Õle 36, vann. adv. P. Martinov, v. adv. abi E. zur toiduainetekauplus. Mühlen ja A. Knibis. Konkursivalitsuse asu­ 42. Vilhelmine Täht, Tartu, Väike-Tähe koht Tartus, Vana 2. 18, toiduainete- ja piimakauplus. 16. Adolf Pent peab Mäo vallas jahuveskia 43. Leena Uuskar, Tallinn, Jakobsoni 28, (varem reg. Paides Turupl. 10 riidekauplus). toiduainetekauplus. 17. Martha Päts üle viinud sadulsepatöös- 44. Karl Villemson, Tallinn, Luha 4, liha- tuse Tähe tänavalt 61 Riia 2, Tartus. ikauplus. 18. Trükikoda Joh. Ratassepp, Tallinn, Lai 43, prokuura antud Johann Magnus'ele. Registreeritud muudatused: 19. August Sikraustin üle viinud toidu- 1. Helene Heiberg, õmblustöökoda üle vii­ ainetekaupluse Vabaduse tänavalt 3& samale nud Tallinn, Pikk Э6—17. tänavale 8, Valgas. 2. Ludmilla Hunt trükikoja üle viinud 20. Rudolf Tamberg lõpetas Tartus Tähe Paide, Pärnu t. 3 (varem asus Viljandis, 59 asunud liha- ja vorstikaupluse ja avas Posti t. 28). Tallinnas Narva mnt. 37 samasuguse kaup­ 3. A.-s. Irene Tehased, juhatuse asukoht luse. üle viidud Paldiski maanteelt 46 Uus 2, Tal­ 21. Tartu Pank Tallinn, Erica Schvarz'i pro­ linnas. kuura (Pärnu osak. nimel) kustunud', kollek- 4. A. J о s s t, Tartu, Küüni 4, jalanõude- tiiv-prokuura antud Pärnu osak. nimel alla­ tööstus ja -kauplus, ühingust Lahkunud täis­ kirjutamiseks Erich Meyer'ile. osanik Ovsei Josset ja ettevõtet peab edasi 22. „Uus Bodega" J. Votocek & Ко Tal­ ainuisikliku äripidajana Ruven-Lipe Josset. linn, Raekoja 12, veiniladu ja -kauplus, Volf­ 5. Priidik Juhkental jätkab äritegevust gang Hendeli prokuura kustunud. (puuhoov) Nõmmel, S. Pärnu mnt. 216. 23. Kaubandus- ja tööstuskontor „Verben" L. 6. Daniel Kesküla jätkab äritegevust (li- Verzinsky üle viidud Vene tänavalt 11 hakauplus) Tallinnas, V. Ameerika 29 (va­ —4 Niguliste 6—9, Tallinnas. rem Endla 45). 7. Julius Kostabi üle viinud toiduainete- Tegevuse lõpetamine registree­ kaupluse Mehaanika tänavalt 7 Valgevase 5, ritud: Tallinnas. 1. Johan Ever, Väinjärve v., saiakauplus. 8. Elia Laaber g jätkab äritegevust (tod- 2. Jüri Feldmann, Tallinn, Õle 51, liha- duainetekauplus) Tallinnas," Kalevi 19 (va­ kauplus. rem Graniidi 15). 3. Lembit Hansberg, Kilingi-Nõmme, 9. Graafiline asutus „Lligira" Gerretz & Pargi 4, einelaud. Ко üle viidud Aia tänavalt 4 Toompuiesteele 4. Elfriede Heidenthal, Tallinn, Vana 10, Tallinnas. Kalamaja 7-a, pudu-, moe- ja kirjutustarvete- 10. Söögisaal „Metropol1" Theodoir Vaar­ kauplus. mann üle viidud Kuninga tänavalt 16 sa­ 5. Helene Hendrekson, Tallinn, Narva male tänavale 2)1, Pärnus. mnt. 50, toiduainetekauplus. 11. Fritz Muehlhaupt & Ко Tallinn, 6. Iida Jervan, Tallinn, Suur Tartu mnt. Müürivahe 31—4, arsti- ja kirurgiatarvete 52, kingsepatarvetekauplus. müük; lahkunud täisosaniku Edvin Busöh'i 7. Minna Laaber g, Nõmme, Turuplats 4, asemele astunud Karl Busch. majatarvetekauplus. J2. Jaan Mumm üle viinud talurahvakaup­ 8. Johan Lõhmus, Tallinn, Suur Tartu mnt. luse Hummuli vallast Jõgeveste valda. 65, lihakauplus. 9. Jakob Mõisa r, Tallinn, Lennuki 4, liha- 13. Narva Kalevi Manufaktuuri Osaühisus, end. kauplus. parun A. L. Stieglitzi kalevivabrik Nar­ 10. Vilhelm Mosebach, Tallinn, Müüri­ va, Friedrich Lorenz'i prokuura kustunud ta vahe 31—4, ekspoirt-import ja agentuur. surma tõttu, kollektiivprokuura antud Rein­ hold Stiller'ile. 11. Jakob Omberg, Tallinn, Suur Juhken­ 14. Johannes Neufeldt üle viinud toidu- tali 20, lihakauplus. ainetekaupluse Keemia tänavalt 11 Endla tä­ 12. John P а 1 i s, Tallinn, Gonsiori 19, toidu­ navale 34, Tallinnas. ainetekauplus. 408 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23

13. Johannes Per ling, Tallinn, Liivalaia 1S>. Nadežda šurajevitš, Tallinn, Luha 4, 2, toiduainete- ja piimakauplus. lihakauplus. 14. Miina Pikberg, Tallinn, Uus Tatari 23, 20. Harald Stolberg, Tallinn, Lennuki 4, lihakauplus. lihakauplus. 15. Iise Post, Tartu, Tähe 70, piima- ja toi- duainetekauplus. 21 Sinaida Straus, Nõmme, Mustamäe 4, 16. Juuli Remmel, Pärnu, Akadeemia 4, toiduainete- ja piimakauplus. pagaritööstus. 22 Jaan Tamm, Viljandi, Vaksali 13, liha, 17. Restoraan-võõtrastemaja „Room" J. Mal­ loomade ja põllusaadustega kauplemine. kov, Tallinn, Narva mnt. 20. 23. Leontine Traver, Narva, Tuleviku 13, 18. Davet Roots, Tallinn, Jakobsoni 53, pii­ segakauplus. ma- ja deliikaitesskauplus. Abieluvaranduse lahutamise lepingud.

Riigi Teat. Varanduse lahutajate nimed Mis ajast lisade nr. nr. Elukoht

Brikker, Rudolf Hendriku p. ja tema abikaasa Nr. 63 Amanda Augusti t, sünd. Loor 27.5. 81. 14. 8. 31. Pilkuse v. Trükiste t. Sarv, Peeter Ado p. ja tema abikaasa Emilie Peetri t, sünd. Prants 6.4. 31. Pilkuse v. Mäe-Soka t. Shur, Wulf Maksi p. ja Kahn, Ida Davidi t. . 5. 0 31. Tartu, Küüni 3—2. Raba, Adalbert Eduardi p. ja tema abikaasa Salme Peetri t 9. 6. 31. Tartu, Lootuse 3—8. Adamfeldt, August Hansu p. ja tema abi­ kaasa Leena Augusti t., sünd. Ebermann . . 19.6, 31 Erg, Martin Mardi p. ja tema abikaasa Leeni Jaani L, sünd. Pärna . , 15. 3 31 S e e m e n, Aleksander Jaani p. ja tema abikaasa Ida Hansu t., sünd, Hanson 14.4 31 Soolo, Martin Ado p. ja Grünberg, Aana JaaDi t. 19.6. 31 Viljandimaal Kibaru t. Mutt, Hendrik Johani p. ja tema abikaasa Ma­ rie Johani t., sünd. Eek 19.6. 31 Tuhalaane al. Vii jandini. Saksniit, Märt Mari p. ja tema abikaasa Anna Peetri t., sünd. Kuum 21.4. 31 Abja-Paluoja. Klein, Arseny Jaani p. ja Siiberg, Ariadne Karli t 14.4. 31 Kask, Hendrik Peetri p. ja Karu, Miili Juhani t. 19.6. 31 Pärnmn Pati v. Killing, August Augusti p. ja Tomschmidt, Emilie Jaani t 11.7. 31 Audru v. Esna t. Karu, Johan Toomase p. ja tema abikaasa Alma Jüri t., sünd. Riigori 16. 5. 31 Puiati v, Karu t. Tomberg, Voldemar Andrese p. ja Kallit, Jo­ hanna-Marie Peetri t Reedel, Eduard ja tema abikaasa Johanna, sünd. Hunt 13. 6. 81. Malev, Mihkel Pavli p ja tema abikaasa Liisa Nr. 64 Pavli t, sünd. Keskla 7. 7. 31. 18. 8. 31. Kõrgesaare v. Sigala k. Beljajev, Leonid ja tema abikaasa Ludmilla . 30. 7. 31. Tall. Narva mnt. 6-a. Lill, Hans Johani p, ja tema abikaasa Ekateriina Markuse t 20. 5. 31. Valgas, Роька 22, Schönberg, Jaan ja tema abikaasa Amilde, Nr. 65 sünd. Pung 31. 7. 31. 21.8. 31. Tallinn, Sõmeru t. 4. Rubin, Eduard ja tema abikaasa Hilda . . . 31.7. 31. Tallinn, Söörensi 14—3. Nr. 23 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 409

Varanduse lahutajate nimed Riigi Teat. Elukoht Mis ajast lisade nr. nr.

Ruus, Jüri Mardi p. ja tema abikaasa Liisa Nr. 65 Karli t, sünd. Valtmann 24. 7. 31. 21. 8. 31. Tallinn, Koidu 94—1. К r i s t, Jaan Ado p. ja tema abikaasa Mari And­ ruse t, sünd. Arot 31. 7. 31. Haapsalu, Pariisi t. 8. Rootsmann, Eduard Johani p. ja tema abi­ kaasa Liisa Johani i, sünd. Aadmann . . . 27. 7. 31. Tallinn, Luha t. 4. Borisaov, Semjon ja tema abikaasa Lovise 24. 7. 31. Nõmme, Särje t. 3. Trschesnevsky, Viktor ja tema abikaasa Si­ naida 31.7. 31. Nõmme, Haava t. 19. Nr. 67 Salme, Gerhard ja tema abikaasa Salme. . . 28. 8. 31. Nõmme, Lõuna t. 9. Mikk, Anton Kaarli p. ja tema abikaasa Aliide- Marie Jaani t, sünd. Paesüld Võnnu vald. Dellingshausen, Patrik ja temi abikaasa Marie-Magdabena, sünd. Stackelberg .... 24. 7. 31. Tall., Narva mnt. 66—1. Kanter, Georg ja tema abikaasa Elviine, sünd. Kiik 17. 7. 31. Kaiu v. Karitsa as. 1) Tallinn, Vesivärava 26. Leth, Gustav ja Tauben Martha 7. 8. 31. 2) Tallinn, Kirikuaia t. 8. 1) Tallinn, Keskvangla. Stein, Meier ja tema abikaasa Vicb.ua .... 2) Tall., Koidula 14—1. Pajus, Johannes ja lesk Päss, Amalie-Elisabeth, sünd. Panksepp Kuresaar, Uus t. 26. 19. 6. 31. Viegandt, Johann Jaani p, ja tema abikaasa Nr. 70 1) Leisi v. Leisi al. Anna Marguse t, sünd. Kuisalaas 8. 9. 31. 2) Pihtla v. Kõljala Põl­ lutöökool. Leyden, Edgar-Aleksander Valteri p ja G u t- 1) Tall., Kreutzwaldi 15. mann, Helga-lrma-Dagmar Emilie t 2) Tall., Klaasingi t. 3. 14. 8. 31. Lang, Karla Jüri p. ja" Oru, Ekaterina Jaani t . Juuru vald. Engbusk, Aleksander Andrese p. ja tema abi­ •n kaasa Mathilde Kristofi t., sünd. Umda . . . 7. 8. 31. Sutlepa v. Läänem. Lepp, Johannes ja tema abikaasa Pauline, sünd. Anija v. Kongiaru t. Kõlu 28. 8. 31. » Tschernov, Ivan ja tema abikaasa Marta . . 21. 8. 31. » Tall., Uus t. 22. Uibo, Nikolai Peetri p. ja tema abikaasa Erika- Misso v. Võrum. Miralda, sünd. Nõges 14. 4. 31. я E11 r a n s, Edgar Mooritsa p, ja Tomberg, 1) Valga, Herne t. 2. Helene Jaani t, sünd. Moorits 23. 5. 31. я 2) Valga, Lai t. 10. Birkenthal, Adolf Adami p. ja tema abikaasa Emilie Jaani t 18. 5. 31. я Võru, Jüri t. 37. Ristkok, Timofei Mihkli p. ja tema abikaasa Elisabeth Vidriku t., sünd. Kurvits 30. 4. 31. я Karula v. Parmu talu. Muru, Jaan Tõnise p. ja Ülenurm, Hirlanda-Jo- hanna Reinholdi t 16. 4. 31. я Kärgula v. Kukk, Hermann Johani p. ja Kingeri, Elia Jo­ hani t, sünd. Tamm 13. 8. 31. я Leebiku v. ja Leebiku m. Grünthal, August ja tema abikaasa Vilhel­ mine, sünd. Bachmann 17. 4. 31. я Koigi v., Järvamaal. Habicht,. Joosep ja tema abikaasa Agnes-Ma­ Nr. 71 rianne, sünd. Supp 28. 8. 31. 11. 9. 31. Tall. Narva mnt. 42. Uibo, Nikolai Peetri p. ja tema abikaasa Erika- Miralda, sünd. Nõges 14. 8. 31. я Misso v. Võrum. 410 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 2 3

Varanduse lahutajate nimed Riigi Teat. Elukoht Mis ajast lisade nr. nr.

Linkholm, Karl Jaani p. ja tema abikaasa Nr. 71 Salme Gustavi t„ sünd Prosin 2. 5. 31. 11 9. 31. Roela v. Tudu k. Kamõschev, Nikolai Aleksandri p. ja tema Nr. 73 abikaasa Ekaterina Vassili t., sünd. Nasarov . 5. 9. 31. 18. 9. 31. Tallinn, Tina t. 4—4. Semiskar, Georg Jüri p, ja tema abikaasa Be- nita-Alice, sünd. Sternheim Tallinn, Endla t. 17. Villberg, Anton ja tema abikaasa Olga . . . 28. 8. 31. Tallinn, Paldiski mnt. 5. К I ii ma nn, Hugo ja Võitra Elisabeth . . . » Tallinn, Karu t. 19—5. Tanska, Peeter Andrei p. ja tema abikaasa Apolinaria Makari t., sünd. Grischakov . . . Nõmme, Harku t. 18. Kikkas, Jaan ja tema abikaasa Leontine, sünd. Tasso 5. 9. 31. Tallinn, Heina t. 4. Õun, Paul Jaani p. ja tema abikaasa Amalie Jaani t 10. 6. 31. Tartu, Tööstuse t. 16. Lnik, Hans Hansu p. ja tema abikaasa Olga Nr. 73 Märdi t, sünd. Elendt 4. 6. 31. 18. 9. 31. Aakre v. Ans i ко t. Karu, Johannes Johani p. ja tema abikaasa Ma­ rie Jaagu t., sünd. Romet 10. 6. 31. Vaimastvere v. Таг tum. Grünthal, Oskar Jakobi p. ja tema abikaasa Leontine Jaani t 13. 6. 31. Vastseliina v. Võrum. Kull, Elmar Juhani p. ja tema abikaasa .Kadri Hansu t., sünd. Kaarna 17. 6. 31. Tartu, Maarjamõisa B8. Nuut, Jüri Jüri p. ja tema abikaasa Luise-An- tonie Ado t., sünd. Adamson 22. 6. 31. Tartu, Kalmistu t. 21. Zimmer, Eduard Peetri p. ja tema abikaasa Alide Kusta t., sünd. Raag 5. 5. 31. Urvaste v. Rakov, Aleksander Feodori p. ja tema abikaasa Olga-Elisabeth, sünd. Miländer 4. 6. 31. Tartu, Ülikooli naiste­ kliinik. Veski, Aleksander ja Munim, Marie 22. 6. 31. 1) N.-Jõesuu, Sofia t. 4. 2) Narva, Uusküla t. 12—1. Ehrenvert, Karl ja tema abikaasa Ellinor, sünd. Freibach 7. 7. 31. Sõmeru v. Arkna as. S i i b e r g, Johannes ja tema abikaasa Elise, sünd. Samel 21. 4. 31. Paide, Pärnu 1. 9. Jürgenthal, Johannes ja tema abikaasa Anette-Leontiine, sünd. Lipp 10. 7. 31. Vimm. Avanduse v. U u s t а 1 o, Theodor ja tema abikaasa Amanda- Kristiine, sünd. Tiivas 1. 7. 31. Rakvere, Seminari 20. F ö 1 s с h, Heinz Romani p. ja tema abikaasa Aino Nr. 76 Pauli t, sünd. Rumberg ' 5. 9. 31. 29. 9. 31. Tall. Paldiski mnt. 2—2. Villig, August ja tema abikaasa Elisabeth, sünd. Vesiloik Tall. Toom-Kuninga 21. Metsniit, Vassili Andrei p. ja Pruul, Kris­ 1) Muhu-Suurvald. tiina Terenti t 2) Muhu-Hellamaa v. Saar, Johannes ja J oh an s on, Linda . . . . Tallinn, Kopli t. 48. Toimeta, Johannes ja tema abikaasa Elisa­ veta, sünd. Toots Tallinn, Viimsi 1—2-a. Mandel, Eduard Juhani p. ja tema abikaasa Agathe Jaani 1, sünd. Böckler Nr. 77 Tallinn, Köie 4—8. 2. 10. 31. Nr. 23 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 411

Varanduse lahutajate nimed Mis ajast Riigi Teat. lisade nr. nr. Elu LM

Pull, Matvei Matvei p. ja tema abikaasa Ida- Nr. 77 1) Tall. Keskvangla. Marie, sünd. Vutt 5. 9. 31. 2. 10. 31. 2) Nõoime Kitsas 4. Malleus, Karl Karli p. ja Tätta Alice-Marie Jaani t 8.8. 31. Kampus, Jüri Jüri p. ja tema abikaasa Liina Tõnise t., sünd. Martinson 8. 8. 31. Suure Kõpu v. Uibu, Hans ja tema abikaasa Ann, sünd. Neu­ mann . , 8. 8. 31. Puiatu, Tohvri t. Laarmann, Mart Jaagu p. ja tema abikaasa Leena Peetri t., sünd. Heil 8. 8. 31. Uue Kariste v. Muriku t. Esse, Richard Augusti p. ja Rosenthal Hil­ da Joosepi t 29. 12. 30, Põltsamaa, Välja t. 3. Kutti, Jaan Hansu p. ja tema abikaasa Marie Johani t., sünd. Rantsus 8. 8. 31. Uue Kariste v. Taiksi t. V о h n j e, Oskar ja tema abikaasa Miina, sünd. Nr. 78 Naas 9. H. 31. 6. 10. 31. Tallinn, S. Laagri 9—9. К о b e 1 e v, Sergei ja tema abikaasa Natalia, sünd. Vaher 22. 9. 21. Tallinn, Pirita tee 19—1. Poleschuk, Aleksander ja tema abikaasa Lii­ dia .. . 19. 9. 31. Tallinn, Sü mõni 23—7. Hirt, Alfred Jakobi p. ja tema abikaasa Linda Gustavi t 19. 9. 31. Tallinn, V. Kompassi 8. Lell, August Jüri p. ja tema abikaasa Pauline Hansu t 19. 9. 31. Püssi v. Lüganuse Lill es, Mihkel ja Nielmann, Julie . . . . 19. 9. 31. Tall., S. Ameerika 27—4. Kaasik, Johannes-Eduard ja tema abikaasa Vil- helmine, sünd. Liister 19. 9. 31. Tall. Paldiski m. 63—2. Luukas, Villem Mihkli p. ja tema abikaasa Anna Tõnise t, sünd. Bötter 19. 9. 31. Keina v. Liiguse k. P a b o, Osvald; Johani p. ja tema abikaasa Gert­ rud-Elisabeth. Ferdinandi t., sünd. Eglit . . . 26. 6. 31. Tartu, V. Põik 3. Re inup i, Alfred Mihkli p. ja tema abikaasa Magda Jaanil, sünd. Tomingas 8. 8. 31. Sürgavere v. Võistra as Mölder, Joosep Hindreku p. ja tema abikaasa Mathilde Jakobit, sünd. Vinger 1. 8. 31. Rakvere, Muru т 1. Pööbel, Gustav ja tema abikaasa Emilie . . . 28. 4. 31. Esna v. Ammuta as. Sa vest, Jaan ja tema abikaasa Pauline, sünd. Teissel 1. 7. 31. Pada vald. Abner, Aleksander ja Müstik Elise . . . . 4. 6. 31. Avanduse vald. Sisask, Marcell ja tema abikaasa Hilda Johann- Nr. 79 Juliuse t, sünd. Mürs 12. 9. 31. 9. 10. 31. Tallinn, Pikk 34-6. Sibbul, Eduard Johani p. ja tema abikaasa Emilie Daveti t 19. 9. 31. Tallinn, Hermanni 14-4. Lippa, Mihkel Villemi p. ja tema abikaasa Marie Mardi t, sünd. Kirspuu 12. 9. 31. Tallinn, Kopli 14-9. S о s a a r, Paul ja tema abikaasa Salme .... Nõmme, Jaama t. 14. Kull, Eduard Mihkli p. ja tema abikaasa Lydia Karli t, sünd. Matto Orntli eh, Arnold Hansu p» ja tema abikaasa Nr. 81 Alma Arturi t, sünd. Adamson 26. 9. 31. 16. 10. 31. Tallinn, S. Karja 18-25. L ä n s, Gustav ja tema abikaasa Alma, sünd. Säinas R. T. L. 83. Tallinn, Köie 8—9. 23. 10. 31. «2 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23

Majanduslikke teateid kodu- ja välismaalt. Töösturite koosolek Kauban- Eesti-Leedu väliskaubandus. du s-toös tuskoj a s. (Väliskaub. osak. inform.) Juuli-, augusti- ja septembrikuu jooksul on Ees-ti Töösturite Ühing korraldas esmaspäe­ Eestist Leedusse toodud mitmesuguseid kaupu val, 16. novembril, Kaubandus-tööstuskoja ruu­ kokku 1.Ш.400 üti väärtuses, aasta esimesel mes kõnekoosoleku, millest võttis osa mõniküm­ «poolel 1.3il'0.500 liti väärtuses. Nii on sissevedu mend töösturit ja kuhu kõnelejana oli palutud Eestist Leedusse kolmandal veerandil tugevasti „Päevalehe" toimetaja hra J. Taklaja. tõusnud, eriti just septembris (476.400 liti eest). Referent umbes poolteisetunnilises kõnes an­ dis huvitava ülevaate sündmusist ja faktoreist, Sissevedu Eestist Leedusse esimese 9 kuu mis kutsusid välja maailma majanduskriisi, pea­ jooksul on 2.469.900 litti, väljavedu Leedust Ees­ tudes küsimusel', kuivõrra on põhjendatud arva­ tisse sama aja jooksul 172.200 litti. Nii on kau­ mised, nagu oleks praegune maailma majandus­ bavahetus Leeduga meie kasuks tugevasti aktiiv­ kriis 'õieti' kapitalismi kriis. K6ne lõpiposas kä­ ne. Seda arvesse võttes oleks soovitav, et meil sitas referent, seoses maailmamajanduse kriisi­ püütaks võimalust mööda rohkem Leedust osta. ga, majandusliku elu nähtusi Eestis ja abinõusid, mis ette võetud 'kriisiga seotud raskuste välti- Eesti krooni Leedus enam ei miseiks. noteerita. Läbirääkimistel võeti elavalt sõna, vaheta­ (Väliskaub. osak. inform.) des mõtteid peamiselt tööta tööliste küsimuse Kaunasest teatatakse: Ühenduses Eesti Pan­ kohta. Arvusitati ka hiljuti maksmiaipandud kau­ ga korraldusega, et nüüdsest peale ei vahetata pade sisseveo korraldusi, leides, et need seadused enam valuuta vastu eesti kroone, mis esitatud ei too riigikassale sissetulekuid juure, vaid, õtse välismaa pankade poolt, lõpetati Kaunase börsil selle vastu, vähendavad niigi tulusid. Avaldati laupäevast, 14. novembrist, eesti krooni noteeri­ arvamist, et sissevedu oleks tulnud reguleerida mine. tollidega. Viimased kursid olid 10. novembril: 100 Ekr. — müüjad 267,50 litti, .ostjad 260,0 litti. Rõhutati elavalt vajadust sagedamini 'kor­ Kuuldavasti Lietuvos Bankase osakonnad raldada sääraseid, kõnekoosolekuid, vähemalt üks enam eesti kroone ei osta ega müü. Keskpank kord nädalas, võttes .päevakorda teatavaid üksik­ Kaunases ostab kroone vähemal arvul ainult oma küsimusi. Nii kavatsetakse lähemal kõnekoos­ tarviduseks. Tšeki ostmisel pangast arvatakse olekul võtta arutusele tubakamonopoli küsimus, kurss 100 Ekr. = 2671,50 litti pluss 2 litti panga- milleks juhatus kutsub vastava referendi. komisjoni igalt tšekilt. Samuti talitab- ka üks suuremaid erapanku, Kaupmehed peavad ise hoolit­ Komercijos Bankas, ostes eesti kroone vähemal arvul, kui on kindel, et nende müük ei sünnii spe­ sema. kulatsiooni sihiga. Kaubandus-tööstuskoda teeb kaupmeestele teatavaks järgmist: Norra määrused sisseveetava Kaupade sisseveo korraldamise määruste ko­ või ja kartuli märkimise kohta. haselt ei luba majandusministeerium teatavasti Nonra valitsus on avaldanud määruse kõiki kaupu, mis kaupmeeste nimele tollile tule­ 1'9Й4. a. 8. augusti põllusaaduste kvaliteedi­ vad, sisse lasta. Säärased kaubad jäävad siis tol­ kontrolli seaduse põhjal, miffie järgi sisseveetava lile seisma, kuna tolliasutustel endil puudub õi­ võd pakisel peab olema selgesti ära tähendatud gus ja alus neid kaupu oma algatusel saatjaile päriltolumaa, kas sisse põletatud või sisse trüki­ tagasi saata. Igasugu arusaamatuste ja asjatute tud vähemalt 2 sm. kõrguste selgete ja tugevate kahjutasunõudmiste ärahoidmiseks on soovitav, et tähtedega. kaupmehed, kelle nimele kaup tulnud ja kes selle Sama om maksev ka kartulipakise kohta, kauba sisseveoks luba ei saanud, ise viibimata kusjuures tähed peavad oüeona kõrged vähemalt hoolt kannaksid selle eest, et säärane kaup saat­ 3 »sm. Kui pakiseks on kott või kast, siis peab jale välismaale tagasi saadetaks. märk olema tehtud vastupidava värviga koti Nr. 2g KAUBANDUS-TööSTUSKÖJA TEATAJA 413 enese keskel või .kasti ühel küljel. Korvide külge Sellekohase tunnistuse on kohustatud muret­ võib kleepida etiketi. sema kõik välisfirmade agendid, kes tahavad Kui kaup pole margitud, võib importöör teha Daanis isiklikult saada tellimisi või nende saamise seda kas erme tollikäsutusest väljavõtmist või juures olla abiks, vaatamata sellele kas agendi oma laos. Sel juhtumil peab ta aga tolliame­ tegevus piirdub vaid ühe linnaga või kogu Daani tile saarma teate, et kaup enne muugile laskmist riigiga. Sellise tunnistuse muretsemist ei nõuta on märgitud. välisfirmade direkto>reilt või teistelt sääraseilt Detailmüügil peab ostjal olema selgesti isikuilt, kes ei võta tellimisi, vaid teevad ainult näha, kust kaup on pärilt. viisakusvisiite, või kes omavad Daanis äri osa­ kondi või jälle inspekteerivad oma Daanis tegut­ Määrused välismaa kaubareisi­ sevaid esindajaid ja agente. jate kohta Daanis. Asjast huvitatuid, kes soovivad nende mää­ rustega lähemalt tutvuda, palutakse pöörduda Kaübandus-tööstuskoda on saanud üksikas­ Kaubandus-tööstuskoja poole. jalised määrused välismaa kaubareisijate kohta Daamis, mis seal käesoleva aasta suvel maksma pandud H9S7. aasta 1. juuli seaduse alusel. Need Välismaa firmad soovivad määrused nõuavad kõigilt välisfirmade esinda­ Eestiga äriühendust. jailt ja agentidelt (välja arvatud isikud, kes Daa­ Firma Vahan Arslanian, New-York, nis kodaniku kohuseid täidavad ja makse maksa­ 245 fifth Avenue, soovib sõlmida ärilisi sidemeid vad), et nad ülaltähendatud seaduse kohaselt en­ Eestiga ja .müüa eesti produkte — põllumajan­ nast tolliasutuses teataksid ja sealt nõutaksid dussaadusi, toormaterjaale, vabrikukaupu, nahka, vastava tunnistuse enese teatamise kohta, mis on karusnahku, villa ja üldse iga liiki kaupa, mida ühtlasi ka tõenduseks, et tal on õigus kaubareisi­ Eesti eksporteerib. Ostab kaupa oma arvel ja jana või agendina tegutseda. võtab seda soovikorral ka komisjonile.

Toiduainete turg. London. Hamburg. 13. XL Nisu, kaal — 496 Ingl. ni. f 13. XI. Nisu. Northern Manitoba .... * 31/3 Sisemaa, tonni eest • • • • Rmk. 11.50—11.60 Hard Winter „ 26/6 Manitoba, cif 100 kg. eest term. fl. Rosario Santa „ 25/9 Western II, cif 100 kg. eest я „ 6.15 „ Jahu, kaal — 280 Ingl. naela. Hard Winter II, ci f 100 kg. eest term. „

Manitoba » 25/— w Rukis. Austraalia я 20/9 Sisemaa, tonni eest loco • • • Rmk. 10.45-10.55 Kaneas...... » „ Kaerad. „ Odrad, Kanada nr. 3, kaal — Sisemaa, tonni eest „ 7.8:—8.90 370 Ingl. naela » 21/6 n Odrad, suve. California, kaal — 420 Ingl. Sisemaa, tonni eest „ 9.10—9.20 naela „ 48/— Odrad, talve. „ Kaerad, kaal <— 320 Ingl. naela в 8.70^8.80 La Plata Sisemaa, tonni eest „ Canada nr. 2 fl- „ Suhkur. £ 13. XI. Linad, cif. /u/o Hollandi, laadimisel „

Riga Livonian Z. К яя 0 С S. R. - do - „ Pärnu H. D g-g Poola - do - „ 7/6 Slanetz U/A Medium . . . V Java, valge „ 4U0U 10/3 „ Bacon, kaal 112 Ingl. naela ' „ Riis, Burmah 11,50 kg. eest „ Iiri sh 68.0—73.0 v Rasv. Daani 20V* 44 0 48.0 American Purelard .... % 19V4 Hollandi l 42.0—44І0 Steamlard „ „ Munad, kaal —120 Ingl. naela BerUin. Inglise 22.0—25.0 Või. Daani 107.— 19.0—21.6 „Sisemaa või I sort Mk. 100.— • Või. » » -LI » v Daani „ 126/- , „ Ш „ „ 90.— Läti » — Eesti, „ 116.— Leedu „ — Läti punane „ 117.— Eesti „ — „ must „ Siberi „ 90—91/— Sööme » 115.-116 Uus Merimaa » Siberi „ 107.—132 414 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23 Välisbörsid.

L О N D О N

13. XI 14. XI 16. XI 17. XI 18. XI j 20. XI 21. XI | 23. XI 24. XI j 25. XI 26. XI

Frank . . . 96.31 96.12 96.12 96.84 96.80 95.56 95.37 93.65 93.62 94.— 92.- Dollar . . . 3.7787 3.7771 3.7637 , 3 7912 3.7737 1 3.7375 3.7287 j 3.6625 3.6625 3.6787 3.60 Rootsi krooo 17.725/8 17.72V8 17.945/8І 18.175/8 18.20V8 , 18.43 18.70 [ 18.95 18.725/8 18.56 18.373/8 Daani kroon 17.705/8 17.75 17.9 5/s 18.27^/8 l8.'75/s | 18.55 18.65 |18.62V8 18.823/8 I8.62ö/s 18.31 Norra kroon 18 025/sj 18 — 18 05 18.19 18 30 18.465/8 18.625/8il8.625/s 18,825/s 18.87^/8 18.673/s Saksa mark . 15.94 j 15 875 15 875 15.945 15.865 15.715 15.725 ! 15.45 15.415 15.53 15.18 Soome mark 192.— 193.50 193.— 193 — 193.— 193 — 193.— |l93 — 194.- 194,— 194.- Floriin. . . 9 3950 9.38 9.3750 9.4250 9.3950 9.3075 9.3050 9.14 9.1250 9.17-Ve 8.96 Liira . . . 73.31 73.06 73.18 73.56 73.12 72.62 72 25 71.12 7!.— 71.62 70.37 Helveetsia fr. 19.36 19.346 19.33 19.47 19.42 19.24 19.20 18.90 18.90 19.— 18 623/8 Tšehhosl. kr.. 127.50 127.50 127.— 127 — 127.50 127 — 126 — 123.25 123 — 124.— 122.- Belgia frank 27.15 27.09 27.09 27.21 27 15 27.— 27.— j 26.40 26.375 26 46 25 942 Sillingid . . 28.— 28.— 28.— 28.- 28.— 28- 28.- 28.- 28.- 29.— 29.— Pengo . . . 24.- 25- 24.— 25.- 25 — 25.— 25.— 25.— 25.— 25.- Latt . . . 20.00 19.75 20.50 19.50 19.50 19.75 19.75 19.50 19.75 19.50 19- Litt .... 37.50 37.50 37.50 37.50 37.50 Tšerv. . . . 26.925/8 Eesti kroon . 14.- 14.— 14 — 14 — 13.75 14— 1 14.— 14.— 14.— 14.— 14.— Hõbe p/unts 21Vs 219/16 18 — 187/8 18Vie 186/16 1 I8V2 | 185/iB 18u/i6 18!,/16 Plaat, p/unts 1 170/—; 109/- Kuld p/unts . | | | В E R L I I N , 13. XI j 14. XI 16. XI 17. XI 1 20. XI 21. Xl 1 23. XI 24. XI j 25. XI 26. XI | I 1 1 1 1 1 Naelsterling . 15.93 15.90 15.90 15.96 15.86 15.76 15.52 15 32 j 15.46 15.20 Frank . . . 16.55 16.55 16.55 16.54 16.51 16.50 16.49 16.49 1 16.49 16.49 j Dollar . . 4.213 4.213 4.213 4.213 j 4.213 4.213 4.213 4.213 4.213 4.217 Rootsi kroon 89 75 89.65 89.65 88.65 ; 86.— 85.— 83.50 81.— 82.50 82 50 ' Daani kroon 88.50 90.10 89.90 89.— | 85.75 85.— 83.50 81.50 82.— 82.50 - Norra kroon 90.25 88.20 88.20 87.90 1 85.75 85.— 83.50 81.50 81.90 81.25 ! Soome mark 8.25 8.22 8.22 8 22 8.22 8 22 8.22 8.22 ! 8.— 7.80 | Floriin . . 169.80 169.60 169.50 169.40 i L69.30 169.25 169.20 169.15 {169.15 169.15 | Liira . . . 21.75 21.74 21.74 21.71 21.73 21.70 21.70 21.70 1 21.70 2170 ( Helveetsia fr. 82.27 82.20 82.20 82.15 | 81.95 81.90 81.80 81.60 j 81.65 81.65 ' Belgia frank 58.60 1 58.63 58.61 j 58.48 58.45 58.55 j 58 55 58 55 | 1 1 1 1

Tallinna börsikomitee juures asuva kaupade ja prahtide ko­ misjoni poolt koteeritavate kaupade nimekirjad ja hinnad (en gros). „J. Puhk ]a Pojad" suurveski Kroonid. Kroonid. saadused. Hinnad arvatud 50 Granulär poolsore saiajahu (ä 50 kg.) 100 kg. 43.00 kg. eest ühes valge puuvil­ sõre .... 45.00 lase kotiga. Püülijahu: Jahud: nisu, pehme, Ameerika ja Inglise 100 kg. 45.00—47.00 Rukkipüül patent (ä50 kg.) 100 kg. 31.50 „ harilik „ 28.50 „ sõre, Ameerika №3 „ 27.50 ja Inglise „ — „Eesti Parem" saiajahu (ä 50 kg.) 40.50 „Kalev* . . 38.00 „J. Puhk ja Pojad" suurveski „Taara" . . 37.00 Jahu: rukki 16.20—17.00 „Kungla" . , 31.00 rukkipüül 27.50—31.50 „Sampo" . „ 25.00 nisu, pehme — Maana , . „ 45.00 sõre 25.00—45.00 Granulär . . 41.50 Kaerahelbed (Herkulo) kg. 0.29 Nr. 23 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 415

A/S. Rotermanni teh. 100 kg. Kroonid. Kroonid. Jahu: rukki „ 16.00—17.00 Kivisüsi, sepa 1000kg. 30.00—31.00 „ püül „ 26.20—27.00 Kõks, kütte „ 43.00—43.50 „ nisu, pehme — sõre • „ 23.60—46.60 Kütteturvas (Riigi turbatööst.) • „ 10.00 Nisu, Eesti, riigihind „ 18.00—21.00 Põlevkivi, I sort A fr. ladu Tall. „ 9.15 „ külvi, suvi „Rubin" • • • „ — I . В , Rukis, Eesti, riigihind „ 14.00—15.00 „ asfalt, mastiks, netto 100 kg. 6.75 Kaerad, toidu, besti „ 9.00—10.00 „ fenolaat, netto • - • „ 9.25 » Vene „ - Karbolineum А & В „ 15.75 Odrad, olle, Eesti „ 15.00 й С, netto „ 14.25 „ toidu, Eesti „ 12.00—13.00 „ D, netto „ 12.75 Herned, valged, Vene „ — Estobituumen-pigi D & E, netto „ 10.25 „ „ Hollandi • • • • n — „ А, В ja С tünnides, brutto „ 10.25 Ristikhein, punane, Siberi, külvi „ — „ tooresõli, netto • • „ 6.75 Riis, Burma II „ 30.00 raskeõli „ 9.75 Kartulid, eksport „ 2.30—2.50 „ mootor-petrooleum, franko „ kartulitärklise vabrikud „ 1.50 iga sihtjaam 1 kg. 0.14 Kartulitärklis „Supeneur" • • • „ 28.00 Iinhutusõli A, netto, vaatides • „ 9.75 Siirup, kartuli, 42

„ „ „ Poola • • • „ 25.25-25.75 Seatina я 45.00—48.00 Sool, lahtine, Vene, fr. vagun Vaskplekk, punane „160.00—200.00

jaam Irboska ja Narva • „ 3.40 „ я valge ,150.00—180.00 „ „ Saksa „ 3.40 Tsinkplekk „ 45.00—50.00 „ „ Poola B 3.40 Masinaõli „ 26.00—27.00 Heeringad, Yarmouth, „Matties" tünn — Poola w — , Schoti „Matties* I sort „ 49.00—50.00 „ Ameerika „ 26.00—30.000 II „ „ 45.00—46.00 Mootorõli „ „ 35.00—43.00 Schoti „Matfulls" • • °„ 68.00—70.00 Autoõli, Ameerika „ 39.00—105.00 » Norra „ — я poola „ — „ Islandi „ 25.00—60.00 Linaseemneõli , 60.00—64.00 Liha, sea, I sort 1 kg. 0.44—0.50 Värnits „ 62.00—66.00 Liha, looma, I sort 1 kg. 0.25—0.40 Tsilindriõli, Ameerika .... „ 34.00—35.00 Õlikoogid, linaseemne • • • • 100 kg. 10.50—11.00 Vene 280° .... „ 33.00 „ päevalille „ — „ 3200 .... n 50.00-55.00 ' „ suhkrupeedi • • • • „ — , Ameerika 280° • • • я 31.00—36.00 Jahu, päevalille „ — 320° • • • „ 44.00-50.00 Segajõutoit I s. r 10.70—11.00 Nafta, Vene , 10.00-1100 » П s. „ 9.80 „ Ameerika „ 10.00—11.00 Sojatangud „ 13.25 „ Poola „ — Nisukliid „ 7.00—7.75 Petrooleum, Vene, tsisternid ja , Maapähklikoogid 13.00 vaadid „ 10.25—11.00 Söödaherned „ — „ Am.,tsistern, ja vaadid „ 10.25—11.00 Puuvillane riie B|as, netto • • meeter 0.47—0.58 Bensiin, Vene 1 sort 27.50—30.00(1.0.22) „ Mitkal „ - - • „ 0.31—0.43 Bensiin, Ameerika 27.50—30.00 (1.0.22) Lina, Petseri, saatejaam • • 1000 kg. 442.25—457.50 „ Riigi põlevkivitööst., se­ „ Võru „ • • • • „ 4+2.'.-5—457.50 gatud välisbensiiniga au- » Liivi „ • • • • „ 381.25-396.50 lode iaoke, franko Tallinn , 27.50(1.0.20) „ Tartu „ • • • • „ 381.25—396.50 A/S. Kiviõli Estolin fr. Tallinn „ 26.40—27.40 Olilinaseemned, 90°/o, baas, Mootorpetrooleum Eesti .... „ 11.00 saatejaam 100 „ H.30—11.60 Pesusooda, kodumaa „ 8.00—9.00 Linaseemned, külvi, 95% baas, Seebikivi , 23.00—29.00 saatejaam „ 12.20—12.80 Värvid, nigros.,veessulav,välism. 1 kg. 5.50 Kivisüsi, auru, Yorkshire, „ tsinkvalge, välism. • • „ 0.70 2 korda peetud • • • 1000kg. 28.50—29.00 „ tinavalge, „ • • 0.70

. , я Newcastle .... . 27.00—27.50 _ ooker, , • • , 0.17-0.21 4:16 EAÜBAlSföÜS-TÖOSTlfSKOJA TEATAJA Mr. 23

Kroonid, Tallinna fondibörsi kursisedel. Väetisained, salpeeter, Tšiili • kott — „ superf osfaat 18—20% , Thomasjahu 15—16% New- 21. XI. 23. XI. 24. Xl £5. XI 26 XI. 27. XI „ Lubjasalpeeter 1931 1931 1931 1931 1931 1931 Väetisained, kaalisool, 40°/o . kott — York || т# Väetisained, kainiit 12% . . 1 dollar O; 3.7280 3.728C 3.7280 3.72S0 3.7280 3.7280 Väävelhapu ammoniaak . . 3.7580 3.7580 3.7580 Lubjalämmastik ..... 13.7580 3.7580 3.7580 Fosforiit, Eesti, 25—27% . . . London || T. Leunasalpeeter, 26% .... 1 nael- 0. 13.95 13.90 13.60 13.70 13.60 13.45 Nitrofoska sterl. || M. 14.20 14.15 13.85 13.95 13.85 13.70 Segafosforiit Berliin || T. Paber, rotatsiooni 100 kg. 23.20 100 s. O. 87.45 87.45 87.45 87.45 87.45 87.45 Tsement, Portland, Kunda, riigim. || M. 89.75 89.75 89.75 89.75 8Э./5 89.75 pütt 170 kg. fr. Tallinn tünn 8.75 Helsingi T. Kriit, toores 100 kg. 5.15-6.50 100 soo­ O. „ pestud 5.50—6.50 me m. M 7.23 7.25 7.- 7.— 1 7 — 7 — Kivitõrv „ Stokholm || T. Lubi " 3.50 100 root- 0. Kips, tükkides, franko vagun 74.50 73.50 71.— 7'.— 73.— 72.— si kr. || M 79.50 78.50 76.— 78.— Irboska 1000 kg. 15.25 77.— 77.— » jahvatatud „ 24.40 Kopenh. || T. „ krohvimise , 36.60—42.70 100 daa- O. Telliskivid, Is., Loksa, fr.Tallinn 1000 tk. 45.00—50 00 ni kr. || M. 79.50 78.50 77.- 77.— 77.50 77.— Silikaat I s., fr. vabrik • • • • , 39.00-40 00 Oslo IT. Tulitikud, orig. kast (5000 toosi) 130.00 100 nor­ 0. 74.50 73.50 72.— 72.— 72.— 71 — Nahk, talla, Eesti 1 kg. 2.60—2.65 ra kr. |м 79.50 | 78.50 77.— 77.— 77.— 76.- „ „ Ameerika, I s. • • • „ 2.95 Pariis |T. * „ „ II s. • • • я 2.85 100 0. 14.65 14.65 14.65 14.65 14.65 14.65 Liverpooli börs. Puuvill. prants. fr. |M. 14.95 14.95 14.95 14.95 14.95 14.95 American Fully Middling inglise naela (lbs) eest Amsterd. IT. ingl. pensi (d) loko 4.88, dets. 4.53, jaan. 4.52, 100 flo- 0. 151.— 150.50 150.70 150.75 150.50 150.75 märts 4.53, mai 4.58. riini |м 154.— 153.50 153.75 153.75 153.50 153.75 IT. Peekonsigade nädalahinnad Tall. 22.-28. nov. 1931: Riig 72,- 72 — 100 latti 0. 72.— 72 — 72 — 72 — Peekonsigade tapakaalud I sort II sort III/IV sort |м. 72.45 72.45 72,45 72.45 72.45 72.45 60—72 kg —.40 —.33 makstakse Zürich |T. 55-59,5 ,1 3Q6ß 100 0. 73.50 73.50 73.50 73.50 73.50 73.25 72,5-75 , j -- - siseturu helv. fr. |M. 75.— 75 — 75.— 75.— 75.— 74.75 50—54,5 „ 1 hinnad — Brüssel || T. 75,5—80 „j ~ 100 bei- O. 51.65 51.65 51.90 51.80 51.80 51.80 Juuremaks fondist iga I ja II sordi peekonsea eest gat \\ M. 53.05 53.05 53.30 53.20 53.20 53.20 tapakaaluga 60—72 kg. 5 kr. Milaano | Д* 19.40 19.40 19.35 19.35 19.35 19.25 100 liirat j ^ Lina Prahid: 20.05 20.05 20.— 20.— 20.— 19.90 Praha || T. Tallinn — Stettiin • • • 1000 kg. Rmk. 22.50 100 cehh. O. 11.10 11.10 11.15 11.20 11.20 11.15 „ — Ghent • • • • 1016 kg. sh 18/— kr. | M. 11.45 11.45 11.50 11.55 11.55 11.50 „ — Dundee • • ' » * 32/6 „ — Belfast • • Viin IIT. » 47/6 100 austr. O. Puumaterjaalid Standard sh. || M. 53.— 53.- 53- 53.— 53.™ 53.— Tallinn —London • • • • „ sh 37/6 Budapest IIT. „ —Hull • • „ , 42/6 100 р п- O. „ — Manchester • • • » » f /6 got || M. 65.— 65.— 65.— 65.— 65.— 65.— „ — Grangemouth • • „ „ 32/6 „ — Belfast • • Varssav ^* „ —Dundee • • • » » 41.- 41.— 41 — 41.— 4L— 41.- • • * n 35/- 100 Blotti||M> „ — Antwerpen • • 42.50 42.50 42.50 42.50 42.50 42.50 • • . , 32/6 II T „ — Ghent • • • . ' ' * , 32/6 „ —Rotterdam • - Kaunas Д* 37,- 37.- 37.- 37,— 37.— 37.- „ — Amsterdam • • „hfl. 18/— 37.60 37.60 37.60 37.60 37.60 37.60 100 litti IM" Segakaup • • . , 20/- Moskva || T. Tallinn — Stettiin • • - 1000 kg. Rmk. 18—25— 100 rubla O. , —London • • • 1016 kg. sh 17-40/— (tšekk) || M. 193.75 193.75 193.75 193.75 193.75 193.75 9 — Stokholm • • 1000 kg. rkr. 10-30 Danzig T. „ — Stettiin • •• • või tünn Rmk. 1.50 100 guld- ö. - —London • • - . , sh 2/6 nat M. 74 — 74,— 74,— 74 — 74 — 74 — 1

Väljaandja Kaubandus-tööstusköda. Vastutav toimetaja H. Anto« ТдЩіціа Ee«t! KlrJastut-ÜhJMiee trükikoda, Pikk t 2,