DOCSLIB.ORG

KAUBANDUS TOOSTUSKOJA Nr

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
KAUBANDUS TOOSTUSKOJA Nr »* sä KAUBANDUS TOOSTUSKOJA Nr. 23. VI aastakäik TEATAJA 1. detsembril 1931. Tellimishind: Toimetus: Kuulutuste hinnad: " Aastas . kr. 2.50 Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn, Lai t. 45 x/1 lhk- • • kr- 4<>.00 ашТааТе'. Г 5І00 Kõnetraat 17-77. Toimetaja kõnetunnid: * » ; ; - g.00 Poolaastas . , 3.00 Igal äripäeval 12-2 p. 1. Kaanekuigedei-kokkuleppe* QfQTT» Majanduspoliitilisi probleeme. Maailma rahaturg ja Eesti osa selles. Mõnede välismaa tööstussaaduste asendamise võimalusi kodumaa omadega. Raamatu- ..,. ^ kaupmehed hädas sisseveokitsenduste korraldustega. Maksujõuetuks jäänud pankade ük* . А |£ .^.""N^ vldeerimiskomisjonid viivitavad väljamaksudega kreeditoridele. Seepide standardiseerimise^v* **£> \ klleimue. Prantsuse lisataks sisseveole maadest, kus valuuta langenud. Läti sisseveo kön- __ '* у tingendid astusid jõusse. Rahvusvaheline kaubanduskoda ja maailma majanduskriis. T^Jfs- ; ч *^ tüse seisukorrast. Üleriiklik kaupmeeste kongress. Koja teataja kirjavahetus. Kojaalt- *£f *** gisene Istungjärk. Äride register. Ableluvaranduse lahutamise lepinguid. Majanduslike &&£, teateid. Kaubahindu. Börsi teateid. •*ŠJ'' mmsm f< 9f EESTIMAA TAIMEWOI 1 „KOKK" ЫІ W4 Nü ?W - \ 1 „KOKK" on Eesti valmistab 1 /^-£г~\-э§і~л' tööstus. \ 1 taimevõisid. *1\ш Ы TALLINN -KLVAL Lauavõid: „KOKK", „SANA" ja „NOVA". Köogivõid: „STELLA"ja „KOKK'a RASVA". TARVITAGE 2PSTI TÖÖSTUSE SAADUSI! ж KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 23 Majanduspoliitilisi probleeme (Koja esimehe J. Puhk'i kõne koja peakoosolekul.) „Tänapäev koormavad kõigi majanduslikult ületoodangu kõrvaldamiseks ja avatakse kauba­ tegutsevate inimeste päid suured ja keerulised turud vabaks juurepääsuks. majanduspoliitilised küsimused. Viini kongressil tänavu suvel leidsid II s о t- sialistliku internatsionaali erakon­ Olen oma tänase esinemise jaoks meelega va­ dade saadikud, et tuleb valmis olla „kapitalist­ linud kõneaine, mis ei piirduks ainult ühe või liku maailma päranduse vastuvõtmiseks". Reso­ teise kitsama majanduspoliitilise küsimuse käsi­ lutsioonis, mis käsitab poliitilise olukorra hinda­ tamisega, vaid puudutaks tähtsamaid majandus­ mist, ütlevad nemad, et töölisklass ei tohi küll elu probleeme üldse. ajada õnneimängu-poliitikat, aga kui mõned teised Kuna majanduselu avaldused on eriti keeru­ kihid peaksid katsuma oma diktatuuri maksma lised, siis peab eraldama põhjused tagajärgedest panna, siis peab töölisklass nendest ette jõudma ja ühe teguri kaalu teiste tegurite mõjustustest ja teostama proletariaadi diktatuuri. Praegune maailma majanduskriis on välja See otsus sotsialistliku internatsionaali kon­ kutsunud majandussõja, mis kestab kogu frondil gressi poolt tehti just sel kaalutlusel, et nende juba enam kui 2 aastat. arvates kapitalistlik valmistamisviis ei suuda Kaubavahetus riikide vahel läheb tagasi, enam rahuldada rahvahulkade kasvavaid vaja­ tööpuudus võtab peagu kõikjal maad. dusi. Seda võivat teha üksnes sotsialistlik või kommunistlik valmistamisviis. Nad nõuavad n.-n. Rahvusvaheline maksuvahendite süsteem ja plaanimajandust, mille juures saaduste valmista­ kord on purustatud. Enam kui 20 riiki on kulla- mist ja turustamist juhiks riigivõimule toetuv ja aluselt ära nihkunud. Sellele majandusderpres- riigivõimu tahtest ülalhoitav majandusvalitsus sioonile seltsib veel üksikute riikide poliitiline ja majandusparlament. kindlusetus. Õnneks ei suuda sotsialistid põhjendada oma Koik see kokku moodustab suure komplekti väiteid ühegi kindla tõsiasjaga, mis näitaks, et majanduslikke raskusi ja meie küsiksime, milles praegune kriis ei oleks tingitud harilikust, meile seisab siis praegune ülemaailmne majanduskriis kõigile juba varem hästi tuntud ületoodangust. ja millal see möödub? Ma vastaksin, et kriisi Samuti põhjendamatu on ka nende jutt kapita­ peapõhjuseks on üleproduktsioon, sest kapitalism, listliku valmistamisviisi jõuetusest. Just vastu­ mis kõrvaldas teoorjuse, on osutunud liig elujõu­ oksa: kriis näitab, et kapitalism on liigagi priske liseks ja on põhjustanud töötamisviisides tehni­ ja et ta palju rohkem jaksab varustada kui tu­ lise revolutsiooni. rud vajavad. Kapitalism on tõstnud üksiku töölise töövõi­ Seda kinnitab ka arvustik. ühelgi alal ei me niisugusele kõrgusele, et ostjaskonna ostu­ ole langust, vaid aina tõusu. võime kaugeltki nii kiiresti ei kasva, kux kas­ Näiteks tõusis rauatoodang kriisi eel 28 ja vab kapitalistlike ettevõtete toodang. terasetoodang 23% võrra. Eriti suur oli tõus Üleproduktsiooni tõttu tekkinud kriisi osa­ mitmekesistel energia arendamise aladel. Elektri line paranemine on muidugi võimalik; selle pa­ rakendamine suurenes tervelt paole võrra (50%), ranemise võivad esile kutsuda mõningad konjunk­ naftatoodang tõusis 40%, autode valmistamine tuuri muutused või mõni õnnestunud rahvusva­ 35%, kunstsiidi valmistamine läks isegi nii jõu­ heline tehing. liseks, et hakati produtseerima W>% rohkem kui 'Kuid üldine majanduslik rinde tööstus — põllu­ valmistati 19Ö6. aastal. majandus, kaubandus ja rahandus ühte arvatud Seesugune rekordiline toodangu tõus rat­ — võib radikaalselt paraneda üksi siis, kui poe­ sionaliseerimise tagajärjel ja tööviljakuse tous, takse välja kriis ning kõrvaldatakse selle peami­ kas osutab see kapitalismi langust? — Meie ar­ sed põhjused. vates mitte. Niipea kui turg vabaneb ülearustest kaupa­ Kuidas võib kõnelda mingi süsteemi tagur- dest, võib tootmine jälle uuesti hoogu võtta, ja pidi-minekust ja langusest seal, kus selle süs­ me oleme sunnitud paratamatult leppima selle teemi kõvad küljed on käega katsutavad? teadmisega, et Eesti oma majanduslikest raskus­ • Ilma kodanliku krediidita on aga võimatu test enne ei suuda välja rabelda kui laheneb üle­ teostada ka Vene pjatiletkat. Seniks jõuame pa­ maailmne majanduskriisi kui leitakse ,abjn5ud radoksaalsele tõsiasjale, et kapitalistlik maailm-, Nr. 23 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 387 eriti kapitalistlik tööstus, on koguni nii tugev, tõttu töölerakendamist leiaksid ka need tööta- nii jõuline, et võiks kommunistidele üles ehitada töölised, kes sotsiaalse hoolekande kaudu saavad kommunistliku tööstuse. Seepärast on liig lüm- ülalpidamist tegutseva ettevõtjaskonna arvel. nägelised kõik need, kes kapitalistlikule korrale Riikide valitsused peavad koostöös majan- praguse kriisi puhul ennustavad kadu. dusesindajatega püüdma rahvusvahelise õhkkon­ Poliitikuile on võõ,ras praktiline majanda­ na tervendamisele ja valitseva umbusu lammuta­ mine. Nad teavad küll, kuidas anda välja iga­ misele, et muuta rahvusvaheline koostöö tagajär­ suguseid kitsendavaid määrusi, kuidas takistada jekaks ja aktiivseks. majanduslike ettevõtete tegevuse vabadust, aga Selle eesmärgiks peaks olema sellise majan­ seda nad ei tea, et hooldamise all sureb ettevõt­ duspoliitika maksmapanek, mis arvesse võtab likkus ja et nende kitsendused pahatihti majan­ iga rahvuse majandusliku kandejõu, kuid lõplikult duslikku arengut aina takistavad ja ajavad um­ ometi on sihitud kaupade, kapitalide ja isikute mikusse. vaba ja takistamatu liikumise poole. Meil on selleks tuhandeid näiteid käepärast. Tee tasandamiseks tulevasele vabale kaupade Riigi vahelesegamine majanduslikku ellu on ena­ liikumisele tuleks asuda majanduslike föderat­ masti ikka halvasti lõpnud. sioonide loomisele tolliunioonide näol, mis eeldab Ka praeguse ülemaailmse majanduskriisi üldtariifide väljatöötamist ühise nomenklatuuri ajal on riigivalitsused oma määrustega ainult ai­ alusel. Seesugused unioonid peaks sõlmitama või­ danud ummikut süvendada. Võtame näiteks te­ malikult laiade osavõtjate hulkadega ja nendele li- ravilja küsimuse. Kriis viljaturul läks just see­ giastumine peaks olema võimaldatud kõigile rii­ tõttu eriti teravaks, et Ühendriikides jia Kanadas kidele, kes seda soovivad. nisutagavarad kokku osteti riiklike summadega. Koduses Eesti majanduspoliitikas maksaksid Farmereiie loodi kunstlik võimalus toodangu jät­ samadki põhimõtted, kuid lisaksin neile veel juu­ kamiseks. Viljalaod samal ajal aga kasvasid. re: püksirihma pingutamise poliitikaga ja koda­ Sama viga korrati ka suhkru, kohvi ja tebte nike ostujõu langetamisega palkade kärpimise toorainete hindade kunstlikul ülalhoiul. näol ei võimaldata produktsiooni turustamist. Eesti ei ole viljaekspordimaa, ta aastane * Usalduse tõstmine pangandusele on häda­ saak pole niigi suur, et katta siseturu vajadusi, vajaline. aga ometi näeme, kui raske on riigil ilma kahju­ On tarviline, et kodanikud laenatud rahalt, deta lahti saada talupidajailt ostetud viljast. Rii­ mida nad on usaldanud võõrastesse kätesse, ei gi kahjud sellise toimimise juures on parata­ saaks kahju, vastu võtta seadus, millega kõik matud. seni tehtud laenud ja võlad kuuluksid tasumisele Meil oleks kahtlemata kasulikum olnud põl­ krooni kursiga kullapariteedi alusel, ßee võtaks lumeest kaitsta sisseveotollidega kui viljamono- ära tahte, mis mõningais ringkonnis maad on poliga, olgu küll, et tollid iseendast pole veel võtnud, krooni kurssi kukutada ja tõstaks hoiu- mingi ideaalne abinõu. Igatahes oleksid tollide summade omanikel usalduse pankade vastu. juures riigikassa väljaminekud ära jäänud ja Samuti tuleb avalikult kinni naelutada tõsi­ pealegi tollide kasseerimise teel riigile soetatud asi, et emissiooni suurendamine meie kroonile tä­ uusi sissetulekuid. Tolle eelistab referent ka hendab hädaohtu. meil maksmas oleva monopolisüsteemi asemel. Inflatsiooniga, rahamärkide juuretrükkimi- Riiklikud korraldused, nii Euroopas kui ka sega, pole kuski ega iialgi loodud majanduslikke Ameerikas, ei aidanud kaasa kriisi pehmendami­ ressursse ega lahendatud kriise, vaid on seeläbi sele ja kõrvaldamisele, vaid süvendasid
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Keskkonnamõju Hindamise Aruanne
    Loodushoiu Ühing LUTRA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE „Amme jõe Elistvere ja Kaiavere järvedest läbivoolu korrastamine ning nende veekogude ökoloogilise seisundi parendamine” eelprojektiga kavandatud tegevustele. KMH tellija : MTÜ Jõgede Taastamise Ühing Täitja: Loodushoiu Ühing LUTRA Vastutav täitja: Nikolai Laanetu TARTU, 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 5 1. SISUKOKKUVÕTE 7 2. INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI KOHTA 11 2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus 11 2.2. Keskkonnamõju hindamise osapooled 12 2.3 Informatsioon KMH avalikustamise ja protseduuriliste toiminguta kohta 13 2.4 Viited tegevust käsitlevate infoallikate kohta 15 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK VAJADUS JA OODATAV TULEMUS 17 3.1. Kavandatava tegevuse asukoht 17 3.2. Kavandatava tegevuse eesmärk 18 3.3. Vajadus ja oodatav tulemus 18 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLDINE KIRJELDUS 19 4.1. Projekti- ja selle mõjuala geoloogilised tingimused (geomorfoloogilised, edaafilised (pinnase) ja hüdroloogilised tingimused). 19 4.2. Amme jõe ökoloogiline seisund 20 4.2.1. Amme jõgi Kaiavere ja Elistvere järve vahel 20 4.2.2. Amme jõe lõik Elistvere järvest allavoolu kuni Jõhvi –Tartu maanteesillani 21 4.3. Kaiavere ja Elistvere järve ökoloogiline seisund 23 4.3.1. Elistvere järv 23 4.3.1.1. Üldandmed 23 4.3.1..2. Fütoplankton 24 4.3.1.3. Zooplankton 25 4.3.1.4. Taimestik 26 4.3.1.5. Suurselgrootud 30 4.3.1.6. Kalastik 30 4.3.1.7. Amfiibid ja reptiilid 33 4.3.1.8. Linnustik 33 4.3.1.9. Imetajad 34 4.3.2. Kaiavere järv 35 4.3.2.1. Üldandmed 35 4.3.2.2. Fütoplankton 35 4.3.2.3. Zooplankton 36 4.3.2.4.
    [Show full text]
  • Kaitse Alt Välja Arvamise Määruse Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamineˮ on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Jõgeva maakonnas kuus uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi; Tartu maakonnas viis uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv ning Viljandi maakonnas üks uuendamata kaitsekorraga kaitseala – Närska botaaniline mikrokaitseala, kuna nende kaitsmine riikliku kaitsealana ei ole otstarbekas. Samas tunnistatakse kehtetuks otsused, millega võeti kaitsealad kaitse alla. Alade looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse aladel kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kaidi Erik (tel 5666 4780, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Arengukava
    Lisa Jõgeva Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusele nr 13 JÕGEVA VALLAVOLIKOGU JÕGEVA VALLAVALITSUS JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA JÕGEVA 2014 Jõgeva valla arengukava SISUKORD Arengukava jooniste ja tabelite loetelu ..................................................................... 4 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 6 PÕHIMÕISTED .......................................................................................................... 6 1. TERRITOORIUM JA RAHVASTIK ................................................................... 7 1.1 Asend ja looduskeskkond ................................................................................. 7 1.2 Rahvastik .......................................................................................................... 10 1.3 Asustusstruktuur ............................................................................................. 14 2. VALLA OLUKORRA ÜLEVAADE JA HINNANG ......................................... 15 2.1 Valla juhtimine ................................................................................................ 15 2.1.1 Vallavolikogu ja -valitsus........................................................................... 15 2.1.2 Omavalitsuse asutused ............................................................................... 16 2.1.3 Valla eelarve ............................................................................................... 17 2.1.4 Koostöö ja välissuhtlus ..............................................................................
    [Show full text]
  • Nr 1 Lisa Valla Teede Nimed 2017
    Lisa Jõgeva Vallavalitsuse 09.01.2017 määrusele nr 1 Jõgeva valla kohalike teede nimed Jrk nr Tee number Tee nimi Tee uus nimi 1 2480001 Viruvere tee Halliku tee 2 2480002 Kurista tee Kurista tee 3 2480003 Kurista-Mõisamaa-Liivoja Kurista-Liivoja tee 4 2480004 Mõisamaa tee Mõisamaa tee 5 2480005 Autobaasi tagune Autobaasi-Tootsase tee 6 2480006 Mastitagune tee Mastitagune tee 7 2480007 Veehaarde tee Veehaarde tee 8 2480008 Liivoja-Viadukti tee Liivoja-Viadukti tee 9 2480009 Roosiaia harutee Liivoja tee 10 2480010 Jõgeva alevik-Saare Saare tee 11 2480011 Jõgeva alevik-Kõssi Kõssi tee 12 2480012 Võduvere küla tee Kaasikutaguse tee 13 2480013 ELLAKVERE-Juki Ellakvere-Juki tee 14 2480014 Võidu elamute tee Põllumetsa tee 15 2480015 Võidu Kossali Tooba tee 16 2480016 Võidu-Ellakvere harutee Altvälja-Kubja tee 17 2480017 Jõgeva - Ellakvere Jõgeva-Kalevi tee 18 2480018 Patjala-Mägede Patjala-Mägede tee 19 2480019 Ellakvere-Polli Ägliku-Polli tee 20 2480020 Patjala -Ellakvere Patjala -Ellakvere tee 21 2480021 Kalevi-Poll Kalevi-Polli tee 22 2480022 Kolluka-Patjala-Kassinurme Kolluka-Kassinurme tee 23 2480023 Kassinurme - Stamm Kassinurme - Stammi tee 24 2480024 Kassinurme - Udriku Kassinurme - Udriku tee 25 2480025 Kassinurme-Nurga Kassinurme-Nurga tee 26 2480026 Kassinurme tee Nurme tee 27 2480027 Painküla tee Painküla tee 28 2480028 Tehase sissesõidu tee Tehase tee 29 2480029 Tehase sissesõidu harutee Tehase põik 30 2480030 Rajapuu tee Rajapuu tee 31 2480031 Viruvere küla tee Viruvere tee 32 2480032 Suvila tee Suvila tee 33 2480033 Kaera tee
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Palamuse Kiriku Ja Kihelkonna Kroonika
    Palamuse 0. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum PALAMUSE KIRIKU JA KIHELKONNA KROONIKA TARTU 1997 Palamuse kiriku ja kihelkonna kroonika. Tartu 1997. Kaanekujunduses kasutatud Palamuse kiriku foto auto: Toomas Sula/ Eesti Loodusfoto. Tõlkinud: Aado Altmets ja Leane Morits Kommenteerinud ja registrid koostanud: Leane Morits Retsenseerinud: mag. hist. Andres Andresen Teaduslik juhendaja: prof. Aadu Must Fotod: 1, 7, 8, 12, 14, 15 - Palamuse muuseumi kogudest 2, 3, 9, 11, 13 - reproduktsioonid raamatust: G. v. Krusen- stjem. Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen. Hamburg 1963. 4, 5 - Leida Lepik 6 - Peeter Lail Esikaane siseküljel fragment L. Mellini (1798) kaardist. © Leane Morits 1997. SISUKORD S IS S E J U H A T U S .........................................................................................................7 P alam u se kirjkukroonika ajalooallikana...........................................9 Kroonika ü l e se h it u s....................................................................................... 12 P ublitseerimise üldpõhimõtted ................................................................ 13 Palam use kirikukroonika senisest kasutamisest.......................... 15 I OSA. PALAMUSE KIHELKOND JA KOGUDUS KUNI 1847. A.17 Pa l a m u se k ih elko nd. M õ is a d ..................................................................... 17 Kuremaa................................................................................................. 20 Kaarepere..............................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]