Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamineˮ on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Jõgeva maakonnas kuus uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi; Tartu maakonnas viis uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv ning Viljandi maakonnas üks uuendamata kaitsekorraga kaitseala – Närska botaaniline mikrokaitseala, kuna nende kaitsmine riikliku kaitsealana ei ole otstarbekas. Samas tunnistatakse kehtetuks otsused, millega võeti kaitsealad kaitse alla. Alade looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse aladel kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kaidi Erik (tel 5666 4780, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite-vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, kaitse alt välja arvamise põhjendus Määruses käsitletud uuendamata kaitsekorraga kaitsealad on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel võeti kõik seni kaitse all olnud objektid riikliku kaitse alla. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 91 lõikele 1 jäävad enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni nimetatud seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni. LKS § 10 lõike 1 kohaselt võtab ala kaitsealana kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Kehtetuks tunnistatakse kõik kaitseala kaitse alla võtmist puudutava otsuse vastavad osad. Vastavalt LKS § 13 lõikele 1 kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. LKS § 7 kohaselt on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus või kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks. Lisaks kaitse alla võtmise eeldustele tuleb LKS § 8 lõike 4 kohaselt kaitse alla võtmise menetluse algatamise otsuse tegemisel hinnata ka kaitse alla võtmise otstarbekust. Arvestades LKS § 8 lõiget 4, võib jätta loodusobjekti kaitse alla võtmata või loobuda objekti kaitsest, kui see ei ole otstarbekas. Otstarbekuse korral hinnatakse eelkõige seda, kas on olemas alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid loodusobjekti ohustavaid tegureid vähendada või vältida, ning seda, kas kaitse on vajalik, arvestades selle väärtuse seisundit. Otstarbekuse hindamisel lähtutakse LKS §-s 2 esitatud põhimõtetest ja arvestades §-s 1 nimetatud eesmärke, st loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, sealjuures tuleb iga kord kaaluda alternatiive. Looduse säilitamise seisukohast olulisteks loetakse neid alasid, kus asuvad liikide elupaigad ja/või elupaikade osad, mis pole veel piisavalt kaitstud (soodsa seisundi saavutamiseks vajalik), mistõttu võib tõenäoliselt väita, et liigi pikaajaline säilimine levialal ei ole tagatud. Kaitse alla võtmise otsustamisel tuleb arvestada ka LKS §-s 48 esitatud nõudeid, mille kohaselt tagatakse liigi soodne seisund I kaitsekategooria liikide korral kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitsmisega kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramise kaudu. II kaitsekategooria liikide puhul tuleb kaitse alla võtta 50% leiukohtadest ja III kaitsekategooria liikide puhul 10% leiukohtadest. Kui LKS §-s 48 sätestatud nõue on täidetud, kaitstakse kaitsealadelt, hoiualadelt ja püsielupaikadest väljajäävaid kaitsealuseid liike LKS § 55 kohaste isendikaitse sätete abil. Nende kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Keelatud on looduslikult leiduvate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keelatud on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Keelatud on ka III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Elupaikade korral hinnatakse eelkõige seda, kas ala kaitse on vajalik elupaikade soodsa seisundi saavutamiseks või selle hoidmiseks. Alternatiivide kaalumise all peetakse silmas eelkõige seda, kas kaitse alla võtmise asemel on olemas muid inimeste õigusi ja vabadusi vähem piiravaid ja samas tõhusamaid meetmeid, mida saaks rakendada eesmärkide täitmiseks. 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele ja kaitse alla võtmise otstarbekus Alljärgnevalt on hinnatud loetletud alade vastavust kaitse alla võtmise eeldustele ja hinnatud nende riikliku kaitse jätkamise otstarbekust. 2.1.1. Kebjamägi ehk Kabjamägi (KLO1000489) asub Põltsamaa vallas Kalana külas. Ala on kaitse alla võetud Jõgeva Rajooni TSN TK 17. juuni 1964. a otsuse nr 94 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 1 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitse objektidˮ punktiga 42 „Kebjamägiˮ ning Jõgeva Rajooni TSN TK 17. juuli 1968. a otsuse nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 1 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektidˮ lõigu C „Maastiku üksikelemendidˮ punktiga 5 „Kebjamägiˮ. Kebjamägi (joonis 1) on loode-kagusuunaline oos koos sellega liitunud küngastega, mille maksimaalne suhteline kõrgus ulatub 4,5 meetrini, seega ei ole tegemist mõõtmetelt erakordse loodusobjektiga. Kaitsealustest liikidest on Kebjamäele inventeeritud III kaitsekategooriasse kuuluva laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) väheesinduslik leiukoht. Kebjamäel on mõningane kultuurilooline tähtsus, sest see on seotud Kalevipoja lugudega. Tegemist on ka ammuse jaanitulede ja rahvapidude paigaga. Pärandkultuuri objektidest leidub alal lubjaahi, kiigeplats ja kruusakarjäär (kruusaauk). Kebjamägi koosneb põimkihilistest kruusadest ja liivadest, mistõttu võib ka tulevikus ala ohustada kaevandamine. Joonis 1. Kebjamäe asukoht (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) Hetkel kehtiva endise Pajusi valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kebjamägi puhkeotstarbelise maa piirkonda, olles märgitud ka kaitse- ja hoiumetsana. Menetluses oleva Põltsamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kebjamägi rohevõrgustiku alale, kus tegevusi, sh kaevandamist kavandades, tuleb arvestada rohevõrgustiku toimimisega. Kebjamäe looduskaitse alt väljaarvamine ei vähenda ala puhkemajanduslikku väärtust. Kuna Kebjamäel ehk Kabjamäel puudub looduskaitseline väärtus riiklikul tasemel, on põhjendatud arvata Kebjamägi kaitsealana riikliku kaitse alt välja. 2.1.2. Kassinurme linnamägi (KLO1000484) asub Jõgeva vallas Patjala külas. Ala on kaitse alla võetud Jõgeva Rajooni TSN TK 17. juuni 1964. a otsuse nr 94 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitse objektidˮ punktiga 11 „Kassinurme linnamägiˮ ning Jõgeva Rajooni TSN TK 17. juuli 1968. a otsuse nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektidˮ lõigu D „Maastiku üksikelemendidˮ punktiga 1 „Kassinurme linnamägiˮ. Kassinurme linnamägi (joonis 2) on Kalevipoja sängi tüüpi linnus põhja-lõuna-suunalisel 7-10 m kõrgusel seljakul Kassinurme küla lähedal. Kassinurme linnamägi on võetud muinsuskaitse alla ja kantud arheoloogiamälestisena kultuurimälestiste riiklikusse registrisse (9233). Objektil on ka kultuurilooline väärtus, kuna see on seotud rohkete Kalevipoja muistendite ja rahvapärimustega. Keskkonnaregistri andmetel ei asu Kassinurme linnamäel (pindala 1,2 ha) kaitsealuste liikide leiukohti. Joonis 1. Kassinurme linnamäe asukoht (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) Eesti