DOCSLIB.ORG

A Landscape Biography of the “Land of Drumlins”

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
A Landscape Biography of the “Land of Drumlins” Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 Bibliography Appadurai, A. 1986. Introduction: commodities and the politics of value. In A. Appadurai (ed) The social life of things: commodities in cultural perspective, 3–63. Cambridge University Press Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Aston, M. 1985. Interpreting the landscape: landscape archaeology in local studies. B.T. Batsford. Astover, A. 2005. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. Astover, A. et al. 2014. Mullastikukaartide- ja andmebaaside rakendused jätkusuutlikuks maakasutuseks ja põllumajandustootmiseks. Tartu. Baigent, E. 1990. Swedish Cadastral Mapping 1628-1700: A Neglected Legacy. The Geographical Journal 156(1): p.62–69. Bailey, G. 2007. Time perspectives, palimpsests and the archaeology of time. Journal of Anthropological Archaeology 26(2): p.198–223. Barrett, J.C., & Ko, I. 2009. A phenomenology of landscape: A crisis in British landscape archaeology? Journal of Social Archaeology 9(3): p.275–294. Beek, R. van. 2009. Reliëf in tijd en ruimte : interdisciplinair onderzoek naar bewoning en landschap van Oost-Nederland tussen vroege prehistorie en middeleeuwen. Sl: sn. Behre, K.E. 1992. The history of rye cultivation in Europe. Vegetation History and Archaeobotany 1: p.141–156. Bender, B. 1998. Stonehenge: making space. Berg. Bender, B. 2002. Time and landscape. Current Anthropology 43(S4): p.S103–S112. Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilistest uuringutest ja järelvalvest Vaimastveres, arheoloogiamälestis asulakoha (reg. nr 9241) kaitsetsoonis. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. Blache de la, P.V. 1903. Tableau de la Géographie de la France. Paris: Librarie Jules Tallandier. Blache de la, P.V. 1918. Principles of Human Geography. London: Constable Publishers. Bloemers, T., Kars, H., van der Valk, A., & Wijnen, M. 2010. The Cultural Landscape & 243 Heritage Paradox : Protection and Development of the Dutch Archaeological-historical Landscape and its European Dimension T. Bloemers, H. Kars, A. van der Valk, & M. Wijnen (eds). Amsterdam University Press. Bogucka, M. 1973. Amsterdam and the Baltic in the First Half of the Seventeenth Century. The Economic History Review 26(3): p.433. Boonstra, O. 2009. Barriers between historical GIS and historical scholarship. International Journal of Humanities and Arts Computing 3: p.3–7. Buttimer, A. 2005. Edgar Kant (1902–1978): A Baltic Pioneer. Geografiska Annaler: Series B, Human Geography 87(3): p.175–192. Clarke, D. 1973. Archaeology : the loss of innocence. Antiquity 47(185): p.6–18. Conolly, J., & Lake, M. 2006. Geographical Information Systems in Archaeology. Cambridge Manuals in Archaeology. Cambridge University Press. Cosgrove, D. 2004. Landscape and landschaft. German Historical Institute Bulletin 35: p.57– 71. Cosgrove, D.E. 1984. Social formation and symbolic landscape. Univ of Wisconsin Press. Cosgrove, D.E., & Daniels, S. 1988. The iconography of landscape: essays on the symbolic representation, design, and use of past environments D. E. Cosgrove & S. Daniels (eds). Cambridge University Press. Coulton, G. 1925. The Medieval Village. Cambridge University Press. Cummings, V., & Whittle, A.W.R. 2004. Places of special virtue: megaliths in the Neolithic landscapes of Wales. Oxbow. Darvill, T. 2008. The concise Oxford dictionary of archaeology. Oxford University Press. David, B., & Thomas, J. 2008. Handbook of landscape archaeology B. David & J. Thomas (eds). Left Coast Press. DeBats, D.A., & Gregory, I.N. 2011. Introduction to Historical GIS and the Study of Urban History. Social Science History 35(4): p.455–463. EAA.1365.1.31. 1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provintz Oesel. Das Ganze besteht aus einer Generallkarte und vierzehn Kreiskarten. Der Fellinsche Kreis. 244 EAA.1392.1.324. 1901. Generalkarte von dem im Livländischen Gouvernement, Jurjewschen Kreise und Eckschen Kirchspiele belegenen privaten Gute Sadjerw. EAA.1393.1.81. 1839. Spezialkarte von Livland in 6 Blättern. Blatt I. EAA.308.2.3. 1686. Charta öfwer Hertigdömmet Liefflandh. Nova et accurata Livoniae Svetica. EAA.308.2.68. 1684. Fempte Deels Transporterad Charta öfwer Tredie Deelen af Dörpts Lähn. EAA.308.2.69. 1684. Fempte Deels Transporterad Charta öfwer Fierde Deelen aff Dörptz Lähn. EAA.3724.4.1229. 1825. Charte von dem im Livländischen Gouvernement Dörptschen Kreise Tormaschen Kirchspiele belegenen Streu Walde, gehörig zu dem publiquen Gute Schloss Lais. Eesti mullakaart. Estonian Land Board. Eesti põhikaardi vektorkaart. Estonian Land Board. Eilart, J. 1976. Man, ecosystems and culture. Eisen, M.J. 1882. Esiwanemate warandus: kohalised Eesti muinasjutud. 1. anne. Schnakenburgi trükk ja kulu. Eisen, M.J. 2002. Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud. EKS. 1922. Palamuse kihelkond: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. ELC. 2000. European Landscape Convention. Elerie, H., & Spek, T. 2010. The cultural biography of landscape as a tool for action research in the Drentsche Aa National Landscape (Northern Netherlands). In T. Bloemers, H. Kars, A. Valk, van der, & M. Wijnen (eds) The Cultural Landscape & Heritage Paradox : Protection and Development of the Dutch Archaeological-historical Landscape and its European Dimension, 83–114. Amsterdam University Press Ernits, E. 2007. Taas vere-lõpulistest kohanimedest. Keel ja Kirjandus (11): p.907–915. Estonian Land Board Public WMS. Estonian Land Board. ETÜ. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Available at: http://www.eki.ee/dict/ety/. 245 Fairclough, G.J. 2008. “The Long Chain”. Archaeology, historical landscape characterization and time depth in the landscape. In G. J. Fairclough, R. Harrison, J. Jameson, & J. Schofield (eds) The Heritage Reader, 408–424. Routledge Fleming, A. 1999. Phenomenology and the Megaliths of Wales: a dreaming too far? Oxford Journal of Archaeology 18: p.119–125. Fleming, A. 2005. Megaliths and post-modernism: the case of Wales. Antiquity 79(306): p.921–932. Fleming, A. 2006. Post-processual Landscape Archaeology: a Critique. Cambridge Archaeological Journal 16(03): p.267. Fontijn, D.R. 2002. Sacrificial landscapes: cultural biographies of persons, objects and ‘natural’ places in the Bronze Age of the southern Netherlands, c. 2300-600 BC. University of Leiden. Fox, C. 1932. The Personality of Britain. National Museum of Wales, Cardiff. Gerritsen, F. 1999. To build and to abandon. Archaeological Dialogues 6(02): p.78–97. Gerritsen, F.A. 2003. Local identities: landscape and community in the late prehistoric Meuse-Demer-Scheldt region. Amsterdam University Press. Gillings, M. 2012. Landscape Phenomenology, GIS and the Role of Affordance. Journal of Archaeological Method and Theory 19(4): p.601–611. Gkiasta, M. 2008. The Historiography of Landscape Research on Crete. Amsterdam: Leiden University Press. Goerke, M. 1994. Coordinates for Historical Maps: A Workshop of the Association for History and Computing, European University Institute, 13. - 14. May 1994. Scripta- Mercaturae-Verlag. Goff, J. Le. 1997. The Medieval World J. Le Goff (ed). London: Park Gate Books. Gordon, C. 2011. Lost in space, or confessions of an accidental geographer. International Journal of Humanities and Arts Computing 5(1): p.1–22. Granö, J.G. 1922. Eesti maastikulised üksused. Loodus 2(Aprill-Märts): p.105–123. Granö, J.G. 1924. Maastikuteaduse ülesanded ja maastiku vormide siisteem. Loodus III(4): p.171–190. 246 Granö, J.G. 1997. Pure Geography Baltimore. translated by M. H. Granö Olavi & PaasiAnssi (eds.) (ed). Te JohnHopkins University Press. Gräslund, B., & Price, N. 2012. Twilight of the gods? The’dust veil event’of AD 536 in critical perspective. Antiquity 86: p.428–443. Graves McEwan, D. 2012. Qualitative Landscape Theories and Archaeological Predictive Modelling—A Journey Through No Man’s Land? Journal of Archaeological Method and Theory 19(4): p.526–547. Gregory, D., Johnston, R., Pratt, G., Watts, M., & Whatmore, S. 2009. The Dictionary of Human Geography. 5th Edition D. Gregory, R. Johnston, G. Pratt, M. Watts, & S. Whatmore (eds). Wiley-Blackwell. Gregory, I.N. 2005. A place in history: A guide to using GIS in historical research. Centre for Data Digitisation and Analysis, Queens University, Belfast. Gregory, I.N., & Ell, P. 2007. Historical GIS: technologies, methodologies, and scholarship. Cambridge University Press. Gregory, I.N., & Healey, R.G. 2007. Historical GIS: structuring, mapping and analysing geographies of the past. Progress in Human Geography 31(5): p.638–653. Gregory, I.N., Kunz, A., & Bodenhamer, D.J. 2011. A place in Europe: enhancing European collaboration in historical GIS. International Journal of Humanities and Arts Computing 5(1): p.23–39. Gurevich, A. 1988. Medieval popular culture: problems of belief and perception. Cambridge University Press. Hausmann, R. 1895. Das Steinreihengrab von Kardis. Manuscript in UT archaeology archive. Hawkes, J. 1951. A Land. The Cresset Press. HCL. 1982. Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat. Hoskins, W.G. 1955. The Making of the English Landscape. London. Hybel, N. 2002. The Grain Trade in Northern Europe before 1350. The Economic History Review 55(2): p.219–247. Indreko, R. 1934. Looduse ja maastiku
Load more

Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • Palamuse Aleviku, Kaarepere Küla Ja Luua Küla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2017-2027
    Palamuse aleviku, Kaarepere küla ja Luua küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2027 KINNITATUD Leo Rummel Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Kutsetunnistus 111963 Jõgevamaa 15.09.2017 Energex Energy Experts OÜ Reg. kood 14060193 Tel: +372 5345 0636 E-post: [email protected] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU............................................................................................................3 TABELITE LOETELU............................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................7 1. PALAMUSE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...................................................................8 1.1. Geograafiline asetus........................................................................................................8 1.2. Demograafiline olukord..................................................................................................9 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord.........................................................................................11 1.3.1. Tööealised inimesed...............................................................................................11 1.3.2. Palgatöötajad..........................................................................................................12 1.3.3.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • Roheline Kooliõu- Atraktiivne Õpikeskkond
    LAIUSE PÕHIKOOL ÕPILASPROJEKT ROHELINE KOOLIÕU- ATRAKTIIVNE ÕPIKESKKOND LAIUSE AUGUST 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Laiuse Põhikooli üldiseloomustus lk. 4 3. Projekti läbiviijad lk. 5 4. Projekti eesmärgid lk. 6 5. Projekti kirjeldus lk. 7 6. Õpime õues lk. 12 7. Õppetundide kirjeldused lk. 12 LISAD Lisa 1 – Kooli maa-ala eskiisprojekt Lisa 2 – Dendropargi eskiisprojekt koos seletuskirjaga koostanud kooli vilistlane Anne-Ly Hunt Lisa 3 – Laste nägemus kooli ümbrusest ( 6 pilti) 2 I. SISSEJUHATUS Laiuse on läbi aegade olnud rikkalike haridus-ja kultuuritraditsioonidega. Laiuse kooli 320 aasta vanuse. ajaloo jooksul on siinmail alati tähtsaks peetud õpilaste igakülgset haridust ja kasvatust. Meie püüe on muuta kool ümbruskonna haridus-ja kultuurikeskuseks. Majal on korralik võimla, jõusaal, õdus aula ja hea sisustusega arvutiklass. Hetkel on koolis 96 õpilast. Oleme rahul saavutustega õppetöös, spordis ja klassivälises tegevuses. Kogenud ja erudeeritud pedagoogide juhendamisel otsitakse uusi võimalusi ja vahendeid laste igakülgseks arendamiseks Üheks variandiks paljude hulgas on osalemine projektis “Roheline kooliõu”. Meie kooli asukoht ja tema kaunis ümbrus loovad selleks ka head eeltingimused. Hästi läbimõeldud planeeringud ning juba teostatud tööd kooli territooriumil on hea alus õues õppe võimalustele. Eriti kevadeti on õpilased õues õppimisest vaimustuses. Projekt “Roheline kooliõu” on väljakutse kogu koolile – nii õpetajatele kui ka õpilastele. 3 II. LAIUSE PÕHIKOOLI ÜLDISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED Laiuse Põhikool asub Laiuse voore küljel. Käesoleval õppeaastal õpib meie koolis 96 õpilast 7 klassikomplektis. Koolihoone on valminud 1976. aastal. Vana kultuurimaja amortiseerumisel ehitati 1999. aastal koolimajale juurdeehitis, kus asuvad külaraamatukogu ja ruumid kultuuritööks. 2000. aastal õnnestus kogu hoone renoveerida ja sellega said Laiuse lapsed head õpivõimalused. Koolil on täismõõtmetega staadion ja teised välised spordiväljakud.
    [Show full text]
  • 283 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    283 buss sõiduplaan & liini kaart 283 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 283 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 14:30 (2) Tartu Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 283 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 283 buss saabub. Suund: Rakvere 283 buss sõiduplaan 34 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:30 teisipäev 14:30 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 14:30 Lähte neljapäev 14:30 Puhtaleiva reede 14:30 laupäev 14:30 Äksi Kirik pühapäev 14:30 Tabivere Mullavere Nava 283 buss info Suund: Rakvere Lepiku Peatust: 34 Reisi kestus: 125 min Pikkjärve Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Lepiku, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Kaarepere Painküla, Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Kaera, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Tooma, Vägeva, Kassinurme Rakke, Ebavere, Kaarma, Väike-Maarja, Aburi, Assamalla, Levala, Tõrma Kalmistu, Pauluse Kalevi Kalmistu, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Kaera Paduvere Vaimastvere Kärde Tooma Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Ebavere Kaarma Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Assamalla 1 Munakivi Tänav, Estonia Levala Tõrma Kalmistu Pauluse Kalmistu Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 283 buss sõiduplaan 36 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:05 teisipäev 8:05 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev
    [Show full text]
  • Jõgeva Laste Kergejõustikupäev
    Jõgeva laste kergejõustikupäev 01.06.2019, Jõgeva linna staadion, Jõgeva 40m T 2012- 2013 s 1 Kiara Sööt 23.02.2012 Tallinn 7,2 2 Saara Mäesepp 02.04.2012 Tallinn 8,0 3 Kirke Lehtla 16.01.2013 Jõgeva 8,1 4 Lisandra Lääne 28.03.2013 Siimusti 8,9 5 Annely Kallo 18.01.2013 Jõgeva vald 9,0 6 Kimbra Sööt 26.03.2015 Tallinn 9,1 7 Elizaveta Kropyvko 18.03.2013 9,5 8 Mery-Ly Kuslap 2012 Jõgeva 9,6 9 Eliise Paulus 08.10.2013 Jõgeva 9,7 10 Hanna Loore Sakrits 11.05.2013 Pikkjärve 9,7 11 Romina Rosin 05.02.2013 Siimusti 10,0 12 Isabel Lain 07.07.2013 Tartu 10,1 13 Aleksandra Ilves 24.04.2014 Jõgeva 10,3 14 Berit Isaev 31.12.2013 Saduküla 10,5 15 Liisi Buht 03.05.2012 Kuremaa 10,5 16 Marissa Mandri 2013 Jõgeva 11,0 17 Kairi Kõiv 2014 Kaarepere 11,3 18 Cathleen Rande 05.07.2014 Jõgeva 13,2 Kaugushüpe T 2012- 2013 s 1 Kiara Sööt 23.02.2012 Tallinn 3.07 2 Kirke Lehtla 16.01.2013 Jõgeva 2.60 3 Saara Mäesepp 02.04.2012 Tallinn 2.46 4 Lisandra Lääne 28.03.2013 Siimusti 2.32 5 Annely Kallo 18.01.2013 Jõgeva vald 2.23 6 Meri-Ly Kuslap 2012 Jõgeva 1.99 7 Marta Marii 21.06.2014 Kurista 1.88 8 Romina Rosin 05.02.2013 Siimusti 1.86 9 Elizaveta Kropyvko 18.03.2013 1.86 10 Kimbra Sööt 26.03.2015 Tallinn 1.64 11 Hanna Loore Sakrits 11.05.2013 Pikkjärve 1.37 12 Eliise Paulus 08.10.2013 Jõgeva 1.26 13 Kairi Kõiv 12.03.2014 Kaarepere 1.25 14 Cathleen Rande 05.07.2014 Jõgeva 1.11 200 m T 2012-2013 1 Kiara Sööt 23.02.2012 Tallinn 37,6 2 Saara Mäesepp 02.04.2012 Tallinn 40,3 3 Kirke Lehtla 16.01.2013 Jõgeva 44,6 4 Lisandra Lääne 28.03.2013 Siimusti 48,1 5 Annely Kallo
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Eesti Ajaloo Pöördepunktid
    EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID DOKUMENTE JA MATERJALE VENE ÕPPEKEELEGA GÜMNAASIUMILE Ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Ülesanded Mare Räis, Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-438-31-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks . .19 1. Muinasaja lõpp . 21 1.1. Slaavlased ja soomeugrilased vanavene kroonikas. Katke kroonikast “Jutustus möödunud aegadest” . 21 1.2. Vaade Baltimaade varasemale ajaloole. Katke J. V. Tšešihhini raamatust . 22 1.3. Eestlased Vana-Vene riigis. Katke E. Haabsaare artiklist . 24 1.4. Maakondadest ja kihelkondadest muinasaja lõpu Eestis. Katke A. Adamsoni artiklist . 26 1.5. Baltikumist 1200. aasta paiku. Katke A. Adamsoni artiklist . 28 1.6. Muistse vabadusvõitluse esimene suurem välilahing – lahing Ümera jõel 1210. aastal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 30 1.7. Madisepäeva lahing 1217. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 32 1.8. Rootslaste lüüasaamine Läänemaal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 33 1.9. Eestlaste lepingutest Saksa-Taani vallutajatega. Katke J. Uluotsa artiklist . 34 Küsimused ja ülesanded . 36 2. Keskaegne Liivimaa, 1227–1558 . 37 2.1. Jüriöö ülestõus. Katke Balthasar Russowi kroonikast . 37 2.2. Iseseisva riikluse tekkimine Eestis. Katke J. Unduski artiklist . 38 2.3. Eesti ala Hansa liidus. Katke J. Kivimäe artiklist . .39 2.4. Pulmapeod keskaegses Tallinnas. Katke I. Põltsami raamatust . 40 2.5. Eesti idapiir keskajal. Katke A. Selarti raamatust . 41 2.6. Läänekristluse idapiir aastal 1500. Kaart W. Wallace’i raamatust .
    [Show full text]
  • Vaiatu Küla Arengukava 2017 – 2027
    KINNITATUD Vaiatu küla üldkoosolekul 18.04.2017 Vaiatu küla arengukava 2017 – 2027 Liina Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 2 2. KÜLA ÜLDINE KIRJELDUS .................................................................................................................... 3 2.1 KÜLA AJALOOLINE TAUST ............................................................................................................. 3 2.2 KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS ....................................................................................................... 3 2.3 KÜLA ELANIKKOND JA MAJAPIDAMISED ....................................................................................... 4 3. KÜLA TULEVIKUPILT AASTAKS 2027 ................................................................................................... 6 4. HETKEOLUKORD .................................................................................................................................. 8 4.1 KÜLA LOODUSLIKE OLUDE KIRJELDUS .......................................................................................... 8 4.2 KÜLA INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................ 8 4.2.1 Teedevõrgustik ....................................................................................................................... 8 4.2.2 Elektrienergia ja telefoniside .................................................................................................
    [Show full text]