JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 7 (32), 25. aprill 2019 Vallavalitsuse esindajad kohtusid Moldova ettevõtlustegelased tutvusid Jõgeva vallaga Saduküla kandi rahvaga 12. aprillil viibis Jõgeva vallas Jõgeva maavalitsusel oli sõl- kahekümneliikmeline Moldova mitud Moldova Ungheni rajoo- delegatsioon, millesse kuulus niga sõprusleping, mis hõlmas Vallavanem Aare Olgo, abivalla- majandus- ja taristuministeeriu- ka meie sõprusvalda Soomes, vanemad Mati Kepp, Arvo Sak- mi, väikeste ja keskmiste ettevõ- Kaarina linna. Lepingu raames jas ja Viktor Svjatõšev ning Sa- tete assotsiatsiooni, ettevõtlus­ on Moldovat külastanud sada- duküla piirkonda kureeriv val- inkubaatorite ja ettevõtlust toe- kond Jõgevamaa ettevõtjat ja lavalitsuse liige Kalle Pint koh- tavate organisatsioonide esin- teiste elualade esindajat. tusid 15. aprilli õhtul Saduküla dajaid. Õppereis Eestisse, mis Praegu Tallinnas konsultat- rahvamajas Saduküla, Pööra, kestis viis päeva ning hõlmas ka sioonifirmat omav ja Tallinna Härjanurme ja Jõune elanikega. Tallinna ja Tartut, oli osa Euroo- Tehnikaülikoolis loenguid pidav Kohale tuli üle kahekümne ini- pa Liidu rahastatud projektist, Victor Guzun tõdes, et Eesti on mese, et rääkida vallaesindaja- mille ülejäänud tegevused toi- Moldovale ses mõttes hea ees- tega kohalikest probleemidest. muvad Moldovas. Eestisse tuldi kuju, et siinsed ettevõtjad on Sarnased rahvakoosolekud on selleks, et vahetada kogemusi, Euroopa vabakaubanduspiir- varem toimunud Laiusel, Kaare- õppida tundma siinseid ettevõt- konna mõjuväljas tegutsenud peres, Vaimastveres ja Sadalas. luse arendamise ja toetamise juba päris pikka aega, Moldova Saduküla kandi rahvas oli praktikaid nii riigi, regionaalsel kui 2016. aastal Euroopa Liidu- üsna üksmeelselt selle poolt, et kui ka omavalitsuse tasandil, ga assotsiatsioonilepingu sõlmi- sealsed neli küla peaksid hal- ning uurida, kuidas oleks võima- nud riigi jaoks on aga põhjaliku dusreformi käigus liituma uue lik eksporti suurendada ja kasu- ja laiaulatusliku vabakauban- suure Jõgeva vallaga ning Jõge- tada riigi e-teenuseid ettevõtlu- duslepingu alas toimimine alles va vald võttis varem Puurmani se hüvanguks. Jõgeva kultuu- suhteliselt uus asi. valda kuulunud asustusüksused rikeskuses toimunud seminaril „Tahame Eesti näitel aru saa- ka lahkesti vastu, ent ühinemis- said sõna Jõgeva vallavalitsuse, da, kuidas riik, omavalitsused, protsess pole kulgenud siiski pä- Jõgevamaa Põllumajandustoot- ärimehed ja Euroopa Liit oma- ris valutult: ikka on tulnud ette jate Liidu ning Jõgevamaa aren- vahel suhtlema peaksid,“ ütles ka probleeme. dus- ja ettevõtluskeskuse esin- Victor Guzun. „Väga huvitavad „Neli küla tulid Puurmani dajad. Külalised said ülevaate meid ka ettevõtlusinkubaatorid vallast üle, kaasas üsna napp meie põllumajandustootmisest, ja idufirmad. Moldovas on 11 kogus infot selle kohta, kuidas Abivallavanemad Viktor Svjatõšev ja Mati Kepp, vallavanem Aare Olgo, vallavalitsuse liige Kalle toodangu müügist ja põllumees- ettevõtlusinkubaatorit, igasse siin senini üht või teist asja on Pint ja abivallavanem Arvo Sakjas vastasid koosolekul Saduküla kandi rahva küsimustele. tele makstavatest toetustest, sa- koondunud 20–30 ettevõtet. aetud või millisel viisil rahas- muti omavalitsuse ja ettevõtjate Õppereisil osalevad kuue inku- tatud. Ka ühinemislepingus vahelisest koostööst ning võima- baatori esindajad.“ pole neist neljast külast üldse korterites elavad. Vallavanema fondi raha, aga pensionäridest arvamust, et elektrivarustuse likest toetusmeetmetest. Moldo- Guzun tõdes, et Moldova äri- juttu. Seepärast on meil siinse vastusest selgus, et avalikule korteriomanike võimalused rajamiseks võiks saada toetust va delegatsiooni Jõgeva-päeva elu ei astu küll veel selliste sam- piirkonnaga seoses ette tulnud enampakkumisele pannakse ai- selles osas on piiratud. Pole ju Leader-programmist. programmi kuulus ka Eesti Tai- mudega edasi, kui Eesti oma, palju üllatusi: ikka ja jälle tuleb nult tühjad korterid, asustatud mõtet ühistut teha, kui maja nii- mekasvatuse Instituudi külasta- ent ekspordi ja impordi struk- ilmsiks mõni kuluartikkel, mida korterite ostmise võimalust pa- kuinii ära laguneb,“ ütles Serena Veel üks üllatus mine ja selle tööga tutvumine. tuur on juba muutumas ning kuhugi planeeritud pole,“ ütles kutakse esmajoones neile, kes Huul. Kui eelpool oli juttu sellest, „Tahtsime väljasõidul Jõgeva üha suurem osa eksporditavast vallavanem Aare Olgo ja lisas, seal sees elavad. Mati Kepp lisas, Kui külasüdame ja rahva- et Saduküla piirkonnaga seo- valda Moldova inimestele näi- kaubast vastab Euroopa Liidu et möödunud aastal oli selliseid et 95-st vallale kuuluvast korte- maja vaheline kergliiklustee ses on tulnud palju üllatusi, siis data, et Eestis ei käi elu üksnes normidele ja ootustele. üllatusi rohkem, tänavu õnneks rist müüakse maha ainult osa, on nüüd hästi valgustatud, siis üks üllatus ilmnes ka koosoleku Tallinnas ja Tartus, vaid ka väik- „Eesti ja Moldova suhted on juba vähem. Vallavanem kiitis veerandsada korterit on plaanis Pööra küla poole suunduv tee- ajal: Anne Mägisoo esitas küsi- semates paikades,“ ütles projek- heaks näiteks sellest, kuidas Saduküla kandi kogukonna ak- jätta sotsiaalelamispindadeks. lõik vajaks Serena Huule arva- muse, millal saavad Saduküla ti Eesti-poolne koordinaator, en- kahe väikese tööka rahva sõpru- tiivsust: Härjanurme Maarah- Vallavalitsuse liige Kalle Pint, tes lisavalgustust. Härjanurme rahvamaja teise korruse aknad dine Moldova suursaadik Eestis sest mõlemale poolele kasu tõu- va Selts on teinud kohaliku elu kes on üksiti Jõgeva Veevärgi Maarahva Seltsi juhatuse liige pestud. Selgus nimelt, et ajal, Victor Guzun. „Jõgeva valisime seb,“ ütles Victor Guzun. edendamisel ära suure töö ning juhataja, avaldas arvamust, et Anne Mägisoo lisas, et tegeli- mil Saduküla lasteaiarühm oli sihtkohaks sellepärast, et siinsel on ka vallale ja teistele mittetu- nüüd, mil vee-ettevõte sõlmib kult vajaks Saduküla park, kus Puurmani lasteaia koosseisus, piirkonnal on Moldovaga juba RIINA MÄGI lundusühingutele koostööaltiks lepingud mitte iga korterioma- toimuvad jaanituled ja muud tellis lasteaed tõstuki, mille abil pikka aega head suhted olnud.“ partneriks. nikuga eraldi, vaid korteriühis- suvised kogukonnaüritused, said pestud mitte ainult lasteaia Abivallavanem Arvo Sakjas tutega, hakkavad ühistud seni- elektrivarustust. Senini on üri- ruumide, vaid kogu maja aknad. märkis, et Saduküla lasteaiarüh- sest aktiivsemalt tegutsema. Se- tuste ajaks veetud elektrikaabel Möödunud aastal jäi see töö aga ma Siimusti lasteaed-algkooli rena Huul oli aga seda meelt, et parki üle tee asuvast rahvama- tegemata. koosseisu ja Saduküla haruraa- korteriühistud vajaksid aktiivse- jast. Mis ei peaks aga sugugi nii Abivallavanem Arvo Sakjas matukogu üleviimist Jõgeva maks tegutsemiseks ka toetust. olema. Kui ehitataks välja pargi märkis, et Saduküla rahvamaja linnaraamatukogu koosseisu Näiteks sooviksid ühistud saada elektrivarustus, oleks võima- puhul on probleemiks see, et hakati juba aegsasti ette valmis- riigilt toetust ka väiksemate re- lik ehk lahendada ka pargiääre maja on küll omal ajal Puurmani tama ning protsess ei kujunenud montide jaoks. valgustuse probleem. Abivalla- valla poolt maarahva seltsile ta- väga keerukaks. Tõsi, rahvama- „Me kogume küll remondi- vanem Viktor Svjatõšev avaldas suta kasutada antud, ent seltsil ja (sellega ühe katuse all asuvad pole selle haldamiseks raha. Ak- ka lasteaed ja raamatukogu) napesuprobleemile lubasid val- elektrikilbi, maaküttesüsteemi lajuhid siiski lahenduse leida ja ja pumbajaamaga tekkis prob- jätsid meelde ka Saduküla rahva leeme, ent need on kas lahene- mure mitme laguneva ja laokil nud või lahenemas. Palamuse hoone pärast, mis vaatepilti ri- lasteaia uue hoone valmimise kuvad ja ka ohtu kujutavad. järel sai aga vanast hoonest nii Kui vallavalitsusele Saduküla Head Jõgeva valla elanikud! kandi rahval suuri etteheiteid mõnigi kasutatud, aga heas kor- Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ras mööbliese Saduküla rühma polnud, siis kohaliku põlluma- toodud. jandustootja, Härjanurme Mõisa Laiuse Püha Jüri koguduse aadressil tegi Triin Sirg teravat esmamainimise 700. aastapäeva puhul Vaja toetust kriitikat: tema sõnul reostab et- toimub 18. mail kell 13.00 Kokkutulnutel oli vallajuhti- tevõte kohalikke teid lägaga ja Laiuse kirikus kontsertjumalateenistus. dele rida küsimusi. Ühe Sadu- lägaveo päevadel tungib kõikja- küla elamu korteriühistut juhtiv le ka lämmatav hais. Et kohal oli Esineb ansambel “Vox Clamantis” Serena Huul märkis, et inimesi ka Härjanurme Mõisa pearaa- Jaan-Eik Tulve juhatusel. teevad murelikuks kuuldused, matupidaja Merle Kruus, tekkis et vallale kuuluvaid kortereid – sealsamas mõte kutsuda kokku Jumalateenistusel jutlustab ja neid on Sadukülas üsna pal- Serena Huul (vasakul) tundis koosolekul muret nii kortermajade uus koosolek, millel keskendu- piiskop Joel Luhamets, ju – hakatakse enampakkumise lagunemise kui ka mitme muu probleemi pärast, OÜ Härja- taks just neile probleemidele. pihikõne peab Tartu praost Ants Tooming. korras maha müüma, ning kü- nurme Mõis esindaja Merle Kruus rääkis aga rahvale ettevõtte Olete väga oodatud! sis, mis saab inimestest, kes neis plaanist rajada Sadukülla puiestee. FOTOD: RIINA MÄGI JVT lk 2 25. aprill 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Vooremaa ansamblite päeval selgitati seekord välja ka publiku lemmik

13. aprillil peeti Kuremaal 23. miseks aasta otsa tööd. „Oleme korda vokaalansamblite päeva. entusiastid, rõõmsad nagu väik- Lavale astus tosin kollektiivi Jõ- sed lapsed liivakastis,“ naeris ta. geva maakonnast ja kaugemalt. Samas, kui laulmine on meelis- Vokaalansamblite päeva tra- tegevus, muutub muusika teraa- ditsioon sai alguse 1987. aas- piaks, mis teeb hingele pai. tal Kuremaa sovhoostehnikumi Laulupäeval oli näha ja kultuurielu eestvedaja Vello kuulda palju säravaid esinemi- Pütsepa algatusel ja tema entu- si. Erilised pärlid olid Alatski- siasmil on traditsioon siiani pü- vi naisansambel ning Tabivere Riigikogu kantselei, Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna sinud. Esimesel viiel aastal viidi meesansambel Mehed Mandrilt. ning Jõgeva vallavalitsuse koostöös tähistati 5. aprillil Asutava läbi laululoomingu konkursse Emotsionaalselt hea esituse tegi Kogu 100. aastapäeva. Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadi- ning peeti ansamblite vahelist ka Kuremaa naisansambel. Raja- kute sünnikohta asetati lillekorvid ning süüdati austusküünlad. võistulaulmist. 1993. aastast puu märkis, et neil on hea koos- Jõgeva vallast pärit Asutava Kogu liikmed on Jaan Poska, Hugo nauditakse muusikaelamust töö vallaga, kelle toetusel said Raudsepp ja August Jürman. ühiskontserdil. Keskmiselt osa- naised endale uued esinemisk- Kuremaa naisansambel võlus publikut oma Mälestushetkedeks koguneti Laiusevälja külas Jaan Poska leb igal aastal 10–14 kollektiivi. leidid. See andis eneseväärikust emotsionaalse etteastega. FOTO: MARGE TASUR sünnikodu ning Vaimastveres Hugo Raudsepa mälestuskivi juu- Aastate lõikes osavõtjad vahetu- juurde. Korraldajatele valmistas res. Sündmuse tähistamisse olid kaasatud nii Vaimastvere kui vad. Staažikatele osalejatele li- heameelt, et vokaalansamblite ning praegugi ootavad pikisilmi nem Aare Olgo. Pärast kontserti Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased. Poska sünnikodu juu- sandub igal aastal uusi kollektii- päeval osales nii palju laulu- uut laualupäeva. jätkus meeleolukas õhtu Vello res rääkis tuntud riigimehe elust Laiuse Jaan Poska põhikooli ve. Nii juhtus ka tänavu, kui oli sõpru. „Lahkudes jäi kõlama Ansamblite päeval sai hea Pütsepa juhendatava orkestri õpilane Ranel Kase. Tervitussõnad laususid Laiuse koguduse kolm uut tulijat: Palamuse see- sõnum, et kohtume aasta pärast ülevaate vokaalansamblite tase- Retpop saatel. hooldajaõpetaja ja Tartu praost Ants Tooming ning riigikogu nioride naisansambel, Kaarepe- – see on meile kui korraldajatele mest. „Üha rohkem on näha, et Eili Rajapuu kinnitas, et Ku- liige Aivar Kokk. Vaimastvere kooli õpilased lugesid katkendeid re naisansambel ning Tabivere suurim tänu,“ tunnistas ta. vokaalansamblimuusika on jälle remaa vokaalansamblite päeva Hugo Raudsepa raamatust „Minu esimesed kodud“. Nii Laiusel meesansambel Mehed Mandrilt. Tänavu otsustati osalejatele au sisse tõusnud, laulusõbrad traditsioon jätkub ning ka tule- kui Vaimastveres rääkis kohaletulnutele Asutavast Kogust Voo- Tore on see, et ka esimest närvikõdi pakkuda ja korraldati hindavad seda ning tegelevad vikus saadakse kokku ning tun- remaa peatoimetaja Tiit Lääne. korda osalevad kollektiivid võe- publiku lemmiku valimine. Hää- sellega isetegemis- ja kooskäi- takse koos heade lauasõpradega Austusküünlad süüdati Eestis kõigi meie riigi esimesse esin- takse ansamblite päeval kohe letusel tunnistati publiku lem- misrõõmust,“ lausus Rajapuu. rõõmu muusikast. „Suurimad duskogusse valitud 120 rahvasaadiku sünnikohas. Fotol on hetk omaks. Staažikamate osalejate mikuks Alatskivi naisansambel, Ta lisas, et eriti hea meel on tänud ennastsalgava töö eest Vaimastveres Hugo Raudsepa mälestuskivi juures. Vasakult Vai- hulka kuuluvad Kuremaa see- kuulajatele meeldisid ka Kambja noortest ansambliliikmetest, kes lauljatele ja nende juhendajate- mastvere kooli õpilane Cärolyn Siim, vallavolikogu esimees Rai- nioride segaansambel ning Ku- kultuurikeskuse ansambel Lüü- hindavad ansamblilaulu ning le!“ vo Meitus, vallavanem Aare Olgo ja riigikogu liige Aivar Kokk. JVT remaa naisansambel, kes on ol- ra ning Mehed Mandrilt. Tarbja jätkavad vokaalmuusika tradit- Sündmust korraldasid Ku- nud laval kõigil 23 korral. Sage- naiste esituses jäi kuulajatele siooni. remaa kultuuriselts Jensel ja dased laulusõbrad on ka Kambja pikalt kõrvu kumisema helilooja Kuremaa vokaalansamblite SA Kuremaa Turismi- ja Aren- kultuurikeskuse naisansambel Olav Ehala lugu „Jahikoera ar- päeval on tähtsal kohal erineva- duskeskus. Toetajad olid Eesti Lüüra ning Mustvee kultuuri- muulg“. See pani publiku kaasa te rahvaste ning nende kultuu- Kultuurkapital, Jõgeva vallava- keskuse naisansambel Rodnik. elama ning tekitas saalis mõnu- ride tutvustamine. Muusika on litsus, Katrin Olesk ja Leviisia Kuremaa lossi saalis valitses said sahinaid. Pala on paljudele rahvusteülene keel. Oma rahva- Lilled OÜ. Toitlustust pakkus eriline sünergia. Kuremaa kul- tuttav animafilmist „Ramsese kultuuri on tutvustanud mitmed kohvik Ateljee. tuuriseltsi Jensel juhatuse liige vembud“. „Tarbja naised tulid slaavi ansamblid, sealhulgas JVT Eili Rajapuu märkis, et seda vokaalansamblite päevale kolm Peipsi vanamuusika ansambel. tunnet on raske sõnadesse pan- aastat tagasi ja jäidki käima,“ Vooremaa ansamblite päe- na ning seda mõistavad vaid sõnas Eili Rajapuu. Nad on igal va juhtis Diana Lorents. Jõgeva laulusõbrad, kes teevad esine- aastal esimesed registreerujad valla poolt tõi tervitusi vallava- Urmas Lennuk sai kätte Oskar Lutsu

6. aprillil peeti Torma rahvamajas rahvapidu, mis oli pühen- huumoripreemia datud rahvatantsupedagoogile, rahvatantsukogujale ja Tuljaku loojale Anna Raudkatsile. Rahvapeol osalesid tantsurühmad nii 7. aprillil anti Palamuse rahva- selgus preemiasumma suurus Jõgeva maakonnast kui kaugemalt, külaelu uudiseid rääkisid majas dramaturgile ja lavasta- alles laureaadi austamisürituse Mafalda ja Lonni. Tantsuks mängis Väägvere külakapell. Rahva- jale Urmas Lennukile üle Oskar lõpus. Selleks oli tänavu 3510 peo repertuaaris olid tänavuse üldtantsupeo ja Anna Raudkatsi Lutsu huumoripreemia. Pikkade eurot ja 40 senti. Preemia heaks kogutud tantsud. Anna Raudkatsile pühendatud rahvapeol sai traditsioonidega preemia 31. tegi annetusi 60 inimest, ettevõ- Tormast ametlikult Jõgeva valla kevadkeskus. Rändkarika an- laureaadil tuli publiku ees vas- tet, asutust ja organisatsiooni. dis Vaiatu ja Torma rahvamajade kultuurijuhile Liina Abramile tata õhtujuhi Ivar Vinkmanni Oma panuse andis ka Jõgeva üle Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar. Järgmiseks küsimustele. Enamasti käisid vallavalitsus. Preemiasummalt tasub kevadkeskuses läbi astuda 19. mail toimuval Jakobsoni need laureaadi senise elu ja loo- olid enne laureaadile üle kand- talupäevalt. JVT mingu, aga ka tulevikuplaanide mist ära makstud ka maksud. kohta. Nagu paljud varasemad Huumoripreemia pikaajalise Lutsu preemia laureaadid, tuli toetaja tänumeene anti tänavu ka Lennukil läbi teha laureaa- Tartu Millile. diks löömise tseremoonia, mida Oskar Lutsu huumoripreemia toimetasid Jõgeva vallavanem üleandmise salvestas Tallinna Aare Olgo ja Palamuse kihelkon- TV. Saade „Urmas Lennuk Os- nakoolimuuseumi pedagoog Aili kariga Palamusel“ läheb eetrisse Kalavus. Aare Olgo andis üle ka 28. aprillil kell 21.30. Jõgeva vallavanem Aare Olgo andis vastsele huumoripreemia laureaaditiitliga kaasas käiva laureaadile Urmas Lennukile üle Ahti Seppeti pronkstaiese, pronksmeene, mis kujutab kolm- RIINA MÄGI mis kujutab kolmveerandit õuna. FOTO: RIINA MÄGI veerandit õuna. Nagu tavaliselt, Ülevaade Jõgeva vallavalitsuse istungitest 11. aprillil külastasid Jõgeva vallavalitsust Tapal baseeruva NATO liitlasväe esindajad kaptenid Jamie Reynolds ja Adam Ku- 1. aprilli istungil Jõgeva valda neli valimis­ lavara võõrandamiseks loa 15.–30. aprill 2019. Ettepa- la-Przezwanski. Briti külalised tulid meie juurde toreda sooviga 1. Anti OÜ-le Calcaneus otsus- jaoskonda. andmine, peremehetu ehitise nekuid saab esitada kohalike osaleda 25. mail Jõgeva linna 81. sünnipäeval. Briti liitlaste ees- tuskorras üürile Jõgeva lin- 7. Määrati sportlastele toetused arvele võtmine Kuremaa ale- omavalitsuste istungite in- märk on oma sõduritele tutvustada Eesti eri paiku ning saada nas Piiri tn 4 asuvad ruumid. võistlustel osalemiseks. vikus ning Jõgeva valla ühis- fosüsteemis VOLIS, elektroo- tuttavaks sealsete inimestega. Lähemalt saab meie liitlaste ning 2. Anti nõusolek maa riigi 8. Otsustati korraldada kon- veevärgi ja -kanalisatsiooni niliselt aadressil kaasaveel- nende varustusega tutvuda juba 25. mail toimuval linna sünni- omandisse jätmiseks ning kurss Jõgeva Valla Spordi- arendamise kava 2019–2030. [email protected] või paber- päeval. määrati maaüksustele ko- kooli direktori ametikoha 2. Anti luba 12. aprillil ja 3. kandjal Jõgeva Vallavalitsuse JVT ha-aadress ja sihtotstarve. täitmiseks. mail kella 9–16 Jõgeva kul- kantseleisse ning Palamuse ja 3. Kinnitati Jõgeva valla laste- 9. Otsustati kutsuda Sihtasutu- tuurikeskuse ümbruses laada Torma teenuskeskusesse. Jõgeva Valla Teataja väljaandja: Jõgeva Vallavalitsus aedade kollektiivpuhkused. se Kuremaa Turismi- ja Aren- korraldamiseks. 6. Vallavalitsuse arengu- ja pla- Toimetajad: Riina Mägi, Marge Tasur 4. Otsustati Jõgeva linnaraama- duskeskus nõukogust tagasi 3. Anti ehitusluba Jõgeva linnas neeringuosakonna juhataja Kaastööd ja teated: [email protected]. Toimetus võib tukogu sulgeda 15.–30. april- Mati Kepp ja nimetada nõu- asuva Aia tn 1 haldushoone Triin Pärsim andis ülevaa- tekste lühendada. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. lini inventuuri tegemiseks. kogu liikmeks Kristian Vaar- ümberehitamiseks. te Jõgeva valla arengukava Trükkija: Trükikoda TRÜKIS AS 5. Kehtestati Jõgeva kultuuri- puu. 4. Määrati katastriüksustele ko- 2018–2028 täitmisest. Ilmub: kaks korda kuus neljapäeviti, jaanuaris ja juulis keskuse tasuliste teenuste ha-aadressid ja sihtotstarve. kord kuus hinnad. 8. aprilli istungil 5. Määrati kaasava eelarveosa JVT Tiraaž: 6600 6. Otsustati Euroopa Parlamen- 1. Kiideti heaks ja saadeti vo- kasutamiseks tehtavate et- di valmisteks moodustada likogule otsustamiseks val- tepanekute esitamise ajaks 25. aprill 2019 lk 3 JÕGEVA VALLA TEATAJA Tormas tutvustati eraldumise teemalist Läbipaistvusest ja sotsiaalmajanduslikku analüüsi pimendusest

Torma rahvamajas sai 11. aprilli Alustan tänase Jõgeva valla koa- muse vallast, ei saa ma siiani õhtul teoks seminar, millel tut- litsioonilepingu ühest lausest: aru, miks ei võiks volikogu päe- vustati Jõgeva valla halduspiiri- „Valitseme ausalt ja läbipaistvalt vakorras olla ka „jooksvad küsi- de muutmise sotsiaalmajandus- ning oleme kõigile avatud koos- mused“ ehk spetsiaalselt eralda- like mõjude analüüsi. Analüüsi tööks.“ Teiste lausete sisu koali- tud aeg vallavalitsusele kui voli- tellis Jõgeva vallavolikogu, et satsioonilepingus võib küll veel- kogu poolt valitud organile kü- anda avalikkusele, sh avaliku gi rohkem tegelikkusest erineda, simuste esitamiseks. Kui riik on pöördumise esitanud Torma aga minu poolt esile tõstetud võtnud ülesandeks bürokraatia aleviku ning Vanamõisa, Kõnnu, lause ei vaja erinevalt ülejää- vähendamise, siis meie vallavo- Lilastvere, Oti, Liikatku ja Või- nutest mingeid investeeringuid, likogu liikmed peavad isegi kõi- divere küla elanikele, selge ja laene või tarku otsuseid. Ainult ge lihtsamad küsimused esitama erapooletu ülevaade võimalikest tahet. Lühikese ajaga, mis mulle kirjalikult ja siis ootama teatud mõjudest, kui taotluse esitanud volikogus osaks saanud, on aga aja, et taas kirjalikult vastuseid asustusüksused peaksid liituma just läbipaistvus jätnud kõige saada. Milleks? Kas on vaja Mustvee vallaga või kui jäädakse enam soovida. raista ametnike aega vastuste Jõgeva valla koosseisu. Analüüsi Alustan üpris algusest. Jõge- vormistamiseks? Nii mõnigi kü- tutvustas koostaja, OÜ Cumulus va vallavanem ja abivallavane- sitavus saaks kord kuus volikogu Consulting konsultant ja juha- mad külastasid hilistalvel Sa- istungil vastuse. Kuuldavasti on tuse liige Mihkel Laan. Analüü- dala külade piirkonda. Osalesin meie valimisliidu liige Terje Ru- si aluseks võeti Jõgeva valla ja ka mina. Küsisin näiteks väga dissaar sellele vajadusele kordu- Mustvee valla õigusaktid, aren- viisakalt, tasakaalukalt ja enda valt viidanud. gudokumendid, finantsandmed arvates ka volikogu liikme jaoks Viimase värske asjana kin- ning muu avalikult kättesaadav põhjendatult vallavanemalt kü- nitas minu eelpool toodud aru- info. Tegemist on puht statisti- simuse: „Kas senise valitsemise saamu arengukava täitmise lise analüüsiga, elanikke selle Tormalasel Avo Blankinil oli eraldumisteemalise sotsiaalmajandusliku aja jooksul on Teie jaoks selgu- aruanne. See on täis punnitatud tarvis ei küsitletud ega toodud analüüsi kohta oma arvamus ja ta ütles selle ka välja. FOTO: RIINA MÄGI nud ka mõned ühinemislepingu vastuseid, tõestamaks vaid, et välja emotsionaalseid momente, punktid, mida oleks vaja muuta vald on teinud ülimaid pingu- nagu kuuluvustunne, identiteet ühineda soovivate asustusük- tumise eestvedaja Avo Blankin, Vili tõid taas sisse kihelkondliku või parandada?“. Vallavanem tusi arengukava täitmiseks. Me jne. Seminaril osales üle nelja- suste 632 elanikku omaksid vallavolikogu liige Ahto Vili, identiteedi teema. vastas: „Loomulikult on mul ses oleme kõik inimesed ja saame kümne inimese. küll Mustvee vallas suuremat ühiskonnategelane Juhan Telg- „Ajaloolist tausta, inimeste küsimuses oma nägemus, aga ka lihtsamatest selgitustest aru. Analüüsis tõdeti, et asustus- osakaalu (10,2 protsenti), kui maa jt. Tõsteti üles ka selliseid meelsust on raske mõõta, aga sinuga ei kavatse ma seda küll Arengukava täitmise aruan- üksuste elanike jaoks halduspii- Jõgeva vallas (4,6 protsenti) ja probleeme, mis tutvustatud uu- ilma meelsuseta asjad ei arene jagada.“ Väike „s“ lauses kõlas ne on täis tühje „mulle“ nagu ri muutmine peamiste kohalike see võiks anda Mustvee valla ringut otseselt ei puudutanud. ja inimesed ei tule kaasa,“ mär- isegi suuliselt öeldult eriti pisi- viieaastase lapse sünnipäeva avalike teenuste tarbimist (las- kontekstis paremad võimalused Avo Blankin heitis analüüsile kis Blankin. Raivo Meitus oli kesena. Selge, elame edasi. õhupallipidu. Miks seda vaja teaed, kool, vaba aja veetmi- piirkonna huvide eest seista, ette, et see ei käsitle tööhõive aga seda meelt, et Torma kandi Volikogule saadetakse tut- teha on? Kasvõi aruande esita- se võimalused) ei mõjuta, sest ent võrreldes Mustvee ja Jõgeva ja tööga seotud liikumiste küsi- rahvas saab oma kihelkondlikku vumiseks ja arutamiseks ja ka jate enda arvates? nad on teenuste tarbimise osas valla asutuste võrku ja finants- must. Vallavolikogu esimees Rai- identiteeti rõhutada ka Jõgeva lõpuks hääletamiseks mitmesu- Kuna artikli maht on väike, selgelt oma piirkonna põhised. võimekust, võib siiski eeldada, vo Meitus sõnas, et tööga seotud valda kuuludes: seda on võima- guseid dokumente ehk eelnõu- ei saa siin pikemalt arutleda. Eeldusel, et vastavad asutused et asustusüksuste huve on liht- pendelränne pole antud teema lik tuua ja tuuaksegi esile kul- sid. Loen neid alati põhjalikult. Aga üks südamest tulev palve Tormas säilivad, ei oma piiride sam läbi rääkida Jõgeva vallas. seisukohast oluline, oluline on tuurisündmusi korraldades. Kahjuks on nendega koos käi- on küll: rohkem läbipaistvust muutmine võimalikele tarbimis- Seitsme asustusüksuse eraldu- vaid inimeste sissekirjutus, st Täna otsustab Jõgeva val- vad seletuskirjad kui mitte just ja inimlikkust, vallajuhid! Voli- mustritele olulist mõju. Teisalt mise korral joonistuks välja ka see, kuhu laekuvad tööinimeste lavolikogu, kas seitsme endise olematud, siis väga puudulikud. kogu istungi ajal telefonis istu- tarbib suur osa Jõgeva vallast ebaloogiline ruumimuster: kolm maksud. Juhan Telgmaa avaldas Torma valla asustusüksuse Jõ- Seega on üllatav, kui öeldakse vad volikogu liikmed võivad ju mitte lahkuda soovivate endise eralduda mittesoovivat küla, arvamust, et kõige parem oleks geva vallast Mustvee valda üle- volikogus, et kõigil oli võima- ka teid „puusalt“ usaldada, aga Torma valla asustusüksuste ela- Näduvere, Rassiku ja Tealama, olnud edasi elada vanas Torma mineku teemaline arutelu lõpe- lus parandusettepanekuid teha. on ka teisi rahva poolt valitud nikest teenuseid Torma aleviku jääksid justkui piiramisrõngas- vallas, aga kuna see pole enam tatakse või alustatakse Mustvee Aga mille põhjal? Kui eelnõus volikogu liikmeid, kes tahavad asutustes, ent halduspiiri muut- se: neid hakkaksid ümbritsema võimalik, võiks piirkondadesse vallaga läbirääkimisi halduspii- ja seletuskirjas mõningad täht- asjadesse süveneda ning teha mise korral tekiks olukord, kus Mustvee valda üle läinud külad. rohkem otsustusõigust anda. ride muutmise kohta. sad üksikasjad puuduvad! Ma kaalutletud otsuseid ja edastada neil kaob võimalus piirkonna Tutvustusele järgnenud arut­ Tegutsema võiks hakata näiteks ei hakka siin lahkama olukorda, infot oma valijatele. Uskuge, ka arengus (lasteaed, kool jt teenu- elul võtsid sõna Torma aleviku külavanemate kogu. RIINA MÄGI kui mõni ametnik ei saa selgi- need soovid tulevad südamest. sed) kaasa rääkida. Mustveega ja kuue küla Mustvee vallaga lii- Nii Avo Blankin kui ka Ahto tuseks esitatud küsimuse sisust arugi. VALDI REINAS, Starditoetuse tingimused nüüd lihtsamad Tulles ühinemiseelsest Pala- Valimisliidu „Vooremaa“ liige

Alates 1. aprillist saab alustav Jõgevamaa alustavad ette- sega alustamise toetust saanud Täpsem info toetuse taotlemise AVATUD USTE PÄEV ettevõte taotleda starditoetust võtjad võiksid kasutada nüüd isik ei saanud taotleda starditoe- kohta on kättesaadav RTK kodu- pisut lihtsamate tingimustega. võimalust taotleda toetust, et tust. Kaotati ka ära nõue, mille leheküljel www.rtk.ee. KUREMAA Ka toetuste määraja ja raken- teha oma ettevõttes vajalikud kohaselt toetuse saaja pidi abi- Julgustuseks alustavale ette- LASTEAED-ALGKOOLIS daja on uus - Riigi Tugiteenuste investeeringud, toetada oma kõlblikkuse perioodi järgsel kahel võtjale, kasutage tasuta nõus- Keskus (RTK). Varem alustava- toote/teenuse reklaami ja kat- majandusaastal kasvama 20 prot- tamisteenust enne, kui alustate 13. mail kell 8.15–13.00 tele ettevõtetele starditoetusi ta osaliselt personalikulusid. senti majandusaasta kohta. Nüüd starditoetuse taotlemisega! Toe- jaganud Ettevõtluse Arendami- Maksimaalne toetussumma on piisab, kui saavutatakse 80 000 tuse taotlemiseks on vaja teha Uksed on avatud kõikidele huvilistele. Tule tutvu, kuidas Ku- se Sihtasutus (EAS) oma uue 15 000 eurot ja lisanduma peab eurone käive mõistliku kasvuga. äriplaan ja finantsprognoosid. remaa algkooli õpilased ja õpetajad toimetavad. Avatud uste strateegia kohaselt alustavate 20 protsenti omafinantseeringut Kui varasemalt nõuti toetu- Kasuks tuleb korralik tegevus- päev annab suurepärase võimaluse tutvuda algkooli õppimis- ettevõtetega ei tegele, küll aga taotleja enda poolt. se saajalt aasta pärast toetuse ja turundusplaan. Kõike seda ei ja huvitegevusega. Võimalik vestelda õpetajatega ja külastada on kasvanud maakondlike aren- Mis siis lihtsustus? Ekspor- saamist kahe töölepingulise pea üksi pusima! Selleks on teil 1.–4. klassi õppetunde vastavalt algkooli tunniplaanile, mis duskeskuste roll selles. Toetuse dinõue kehtib nüüd ainult Tal- töökoha loomist küllalt kõr- maakondlikus arenduskeskuses asub kodulehel: kuremaalaweebly.com. taotluste eelnõustamised, eel- linna ettevõtjatele. Tartu linna ge palganõudega, siis alates konsultandid, kes heameelega Ootame sind külla! hindamised ja arengunõustami- ettevõtted saavad nüüd taotleda 01.04.2019 tuleb toetuse saajal toetavad ja aitavad. Võtke jul- sed viiakse läbi taotleja soovil toetust ilma eksporti planee- võtta pärast kahtteist kuud tööle gelt ühendust www.jaek.ee/et- talle sobivas maakondlikus aren- rimata. See aga tähendab, et üks töötaja ja kolmandal aastal tevotluskonsultandid või e-post: duskeskuses (MAK). Jõgevamaa maapiirkondade ettevõtjatele teine. Mõlemal juhul leevenda- [email protected]. ettevõtjale on lähim nõustamis- on toetuste taotlemisel suurem ti palganõuet, st vähemalt 50 TÕRVIKTEATEJOOKS 2. mail kell 20 koht SA Jõgevamaa Arendus- ja konkurents. protsenti keskmisest brutokuu- MARVE MILLEND, Jõgeva- Start Endla külast vana koolihoonet tähistava kivi juu- Ettevõtluskeskus, aadressil Suur Veel eemaldati piirang, mille palgast (Statistikaamet, 1. juuli maa Arendus- ja Ettevõtluskes- rest, finiš Vaimastveres 3 Jõgeva linn. kohaselt Töötukassast ettevõtlu- seisuga enne taotluse esitamist). kuse ettevõtluskonsultant Võistkonnad on 6-liikmelised (4M + 2N) Eraldi arvestus 1.-5. klassi õpilaste, noorte (kuni 16 a) ja täiskasvanute võistkondadele 2.–21. maini pakub konsu- Kuremaa kohvikutepäev toimub 21. juulil 2019, mil on avatud Toimub ka võistlus individuaalvõistlejatele. Tõrvikud an- lent Liia Lust (kutsetunnistus Jõgeva laat ühepäevakohvikud Kuremaal ja toimuvad meeleolukad kontser- takse kohapeal 117374) tasuta ühtse pind- did (näiteks kell 15.00 Elina Nechayeva kontsert) Võistkondade registreerimine Vaimastvere kooli ees kella alatoetuse (ÜPT) taotlemise 03.05.2019 Teie mõtted Kuremaa kohvikutepäeva ideekavandi kohta pa- 19.30–19.45 nõustamist e-pria keskkonnas. kell 09.00–16.00. lume saata hiljemalt 17. maiks, [email protected] Korraldajad: SK ILLI ja Vaimastvere PK Nõustamise koht: Jõgeva kultuurikeskuse Ideekavand sisaldab: Aia tn 2 tuba 125 ümbruses. 1. kohviku teema – milline on kohviku stiil või keskne mõte; Palun nõustamise aeg kokku Müügil toidu- ja töös- 2. kohviku asukoht; leppida telefonil: 523 5115 või tuskaubad, talukaubad, 3. kohviku kokkupuutepunkt kohaliku ajalooga – kuidas teie meili teel [email protected] käsitöö ja vanavara. kohvik suhestub kohaliku ajalooga ja kuidas te seda kohvikus Juhin tähelepanu, kontrollige Info tel 5805 1915. esitlete; üle sertifikaatide ja ID-kaardi 4. kohviku meeskond. kehtivuse ajad! Tule kogu perega! Mõnusat mõtlemist ja ideede pakkumist! lk 4 28. veebruar 2019 lk 5 SADUKÜLA KANDIS SADUKÜLA KANDIS Saduküla kandis elab Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla kuulusid Härjanurmes tegutseb Eesti 1. jaanuari 2019. aasta enne haldusreformi Puurmani valda. Sealsete seisuga 380 inimest. elanike soov kuuluda reformi järel Jõgeva valla liigirikkaim kalakasvandus Saduküla kanti kuulu- koosseisu oli mõistetav: selle kandi külad on olnud vad: Saduküla, Jõune, ikka ajalooliselt seotud Jõgeva vallaga. Alles 1979. Paljude eestimaalaste jaoks on kujul jaevõrku, siis kohakarjas Härjanurme ja Pööra aastal liideti neli asustusüksust Puurmani küla- Härjanurme küla nimel kala maik on ainult sugu- ja noorkalad. Vii- küla. Sadukülas nõukoguga. Elanike kirjalik pöördumine Jõgeva ja juures, sest nad teavad seda paika maseid toodetakse piiritagustele, just seal tegutseva kalatalu järgi. enamasti Läti, Leedu või Poola elab 146, Puurmani vallavalitsuse poole kandis vilja Eesti liigirikkaim ja toodangu tellijatele. Pööras 104, ning neli küla kuuluvad nüüd Jõgeva poolest suurim kalakasvandus va- Kalatalu netokäive on ulatu- Jõunes 44 ja valda. rustab kalaga ligemale sadat poo- nud ka 950 000 euroni, ent möö- Härjanurmes 86 Saduküla on esimest korda mainitud di ja kaubanduskeskust. Kasvan- dunud aastal jäi selline näitaja elanikku. 1426. aastal (Satkuil). Sadukülas tegutses dusest läheb aastas välja 150–230 vaid unistuseks, sest põuane ja tonni kala, aga ka kuus-seitse ton- kuum suvi rikkus paljud plaanid. Tartu linnale kuuluv mõis. 19. sajandi teisest Jeppe Grabow Olesen, Merle Kruus, Leo Hansen ja vallavanem Aare Olgo. ni punast kalamarja, mida loetak- Alanenud veetasemega ja ülesoo- Ettevõtlusteemalised poolest pärinev tagasihoidlik ühekorruseline artiklid ilmuvad Jõgeva se Eesti parimaks. Tänavu läheb jenenud tiikidest tuli kalu kiiruga mõisahoone ja mõned maakivist kõrvalhooned on vallavalitsuse algatatud ja müüki ka suurem partii Härjanur- välja püüda ning saata need fi - Härjanurme mõisas elavad Leader-meetmest toetust säilinud. mes kasvanud jõevähki. leerituna poodi müügile või kül- õnnelikud lehmad saanud projekti „Jõgeva Sadukülal on pikad haridustraditsioonid: esimene Härjanurme kalakasvandus mhoonesse hoiule. Osa kalu viidi valla ettevõtja – ettevõtlik, talurahvakool alustas seal tegevust 1766. aastal. kuulus omal ajal Kaarepere met- elusana teistesse kasvandustesse, sakatsejaamale. Selle praegune kust need hiljem tagasi tuuakse. koostööaldis ja uuendus- Aastatel 1868–1968 tegutses Sadukülas Vaga Härjanurme mõisa taanlastest ju- Piima toodangult on Härjanurme omanik Aarne Liiv oli kasvandu- Tulevikku vaadatakse kalata- hatuse liikmed Leo Hansen ja Jep- mõis Eestis suurtest farmidest meelne“ raames. Joosepi õigeusukirik. Varemetes kirikuhoone, mil- ses aastaid töötanud ja selle suu- lus siiski optimistlikult, sest pal- pe Grabow Olesen on veendunud, kolmandal kohal. Farmis elab ka lest kolhoosiajal püüti teha kord spordisaali, kord Tekstid ja fotod: resti ise üles ehitanud, aga kui ju põnevat on teha. Valgeamuuri et lehmade õnn on eduka piima- 13aastane valge lehm Tekke, kel RIINA MÄGI; MARGE TASUR viljaladu, seisab endise koolimaja vastas praegugi. seda 1995. aastal erastama haka- sugukaladele hakatakse näiteks tootmisettevõtte alus. „Lehmad on aasta eest täitus elueatoodangu- ti, polnud tal teiste potentsiaal- kunstlikke tingimusi looma, et õnnelikud, kui nad on terved, neil na sada tuhat liitrit. Praegu on sete ostjate ees mingeid eeliseid, nad kohapeal koeksid: looduses on head elamistingimused ning lehm tiine ning sügisel peaks poe- sest erinevalt põllumajandus- ja vajavad nad selleks suure jõe kä- nende eest hoolitsetakse. Kui võ- gima tema 11 vasikas. kalandussektorist, kus erastamis- restikku ja vähemalt 28 kraadist tame tööle uue inimese, siis õpe- Õnnelike lehmade kõrval ei Endine linnapea peab võimaluse said ettevõtte enda veetemperatuuri. Valgeamuuri tame neile, kuidas loomadega ra- ole aga õnnelikud nii mõnedki töötajad, läksid metsandussekto- kasvatamine on Liivi sõnul väga hulikuks jääda – et loomad stressi kohalikud elanikud. Ettevõtjad Pööral kanu ja küülikuid ris ettevõtted avalikule enampak- perspektiivikas ala, sest tegemist ei lähe,“ märkis Leo Hansen. Kui nendivad, et elu maal, eriti prae- kumisele. Ehkki okskoni käigus on maitsva ja kiiresti kasvava ka- lehm on õnnelik, siis annab ta gustel kevadtööde ajal, ei lõhna Ants Orgulase nimi on paljudele ja neljale lapselapsele, kes kõik Saduküla endine koolimaja toimib nüüd rahvamajana või õigemini tõusis hind kolmesajalt tuhandelt laga. piima ja teenib raha. Loomad on hästi. Härjanurme mõisa pearaa- jõgevamaalastele tuttav: 1990. elavad Tallinnas, on Kiigemuru mitmeotstarbelise külakeskusena, kus tegutsevad ka lasteaiarühm, raamatukogu jne. seitsmesajale tuhandele kroonile, Härjanurme kalatalu „vapika- vabapidamisel, magavad liiva-ase- matupidaja Merle Kruus ütles, et aastate algul juhtis ta maakonna talu väga armas ja vajalik koht, riskis Aarne Liiv selle siiski ära laks“ võib siiski pidada vikerforel- mel ning käivad kolm korda päe- ettevõte püüab teha endast olene- volikogu, mida praegu enam ei kuhu ikka tullakse ja kuhu sõb- osta. li. Jõgeva kandi rahvas saab seda vas lüpsiplatsil. Piimakarjas on va, et võimalikult vähe kohalikke eksisteerigi. Aastatel 1993–1996 radki kaasa võetakse. Et peres on Vanast koolimajast on saanud mitmeotstarbeline külakeskus „Mõtlesin, et kui ma kasvandu- kohapealt ostmas käia. Ka Selveri 1050 lehma, vasikaid kasvatatak- häirida. Võimalusel välditakse oli ta Jõgeva linnapea ning 1997– ka muusikuid, rajati tallu väike se ära ostan, on mul mingigi või- kalaletis olev forell on enamasti se suuresti oma karja täienduseks. masinatega liiklemisel elumajade malus n-ö vee peale jääda,“ ütles Härjanurmest pärit, aga tasub üle 2012 Jõgevamaa omavalitsuste välilavagi. Pikkade haridustraditsioonidega sadukülalane kõnetab teda sõna- guga ühes majas. Lasteaia õppe- on tegutsenud juba 1991. aastast, Härjanurme mõisa investeeri- piirkonda. „Oleme investeerinud Aarne Liiv. Nüüdseks on hüdro- küsida. Suvel, pärast jaanipäeva, liidu tegevjuht. Vanem gene- „Meie lapsed ja lapselapsed on Sadukülas lõpetas kool tegevuse dega „kuule, raamatukogu“ või töös järgitakse igal nädalal üht olles üks Jõgevamaa vanemaid sid taanlased 2006. aastal, täna- lägamahutitesse ning lägaveo- bioloogi diplomiga Liiv juhtinud avatakse taas ka kalatalu kohvik, ratsioon mäletab Orgulast veel näinud maatöid ja jõudumööda 2013. aastal. 1880. aastal val- „hei, biblioteek!“. Raamatukogu juhtteemat ja vajalikud abimater- sellelaadseid ühendusi. Praegu seks kuulub ettevõte täielikult nei- tünni,“ sõnas ta. Jaanipäeval on kalakasvandust ligemale veerand kus kliendile sobiv kala (selle varasemais, nõukogude aegseis neis ka osalenud,“ ütles Ants Or- minud koolimaja toimib praegu ja Inna ongi selles paigas süno- jalid on tänu raamatukogule alati on seltsil umbes nelikümmend lii- le. „Üks põhilisi põhjuseid Eestisse Härjanurme mõis kostitanud kü- sajandit ja on kindlalt vee peale võib soovi korral ise tiigist püü- ameteis ja ikka juhi rollis. Seitse gulas. „Paljudel peredel polegi ju mitmeotstarbelise külakeskuse- nüümid. lähedalt võtta. get. Kui mitmel pool mujal kurde- ettevõte rajamisel oli maa hind. larahvast õlle ja siidriga, et lee- jäänud. Firma pakub peale oma- da) paari-kolmekümne minutiga aastat tagasi läks ta aga pensio- enam kohta, kus maaelu rõõme ja na: seal tegutsevad raamatukogu, Nagu raamatukogu, pole ka See, et eri vanuses lapsed ühes takse, et seltsidesse ei tule juurde Praegu on Taanis ühe hektari vendada lägaveoga kaasnenud niku enda tööd kümnele inime- söögikõlblikuks töödeldakse ning nile ja kadus laiema avalikkuse muresid kogeda.“ lasteaiarühm, Härjanurme maa- Saduküla lasteaed iseseisev asu- rühmas koos on, tekitab mõni- noori, siis Härjanurme Maarahva maksumus üle 20 tuhande euro. negatiivset mõju. Mõisa juhtkond sele, kelle hulgas on tervelt neli selle kõrvale kvaliteetseid friikar- silmapiirilt. Pensionipõlve peavad Sellest said Orgulased erili- rahva selts ja eakate ühendus, tus, vaid kuulub suurema üksuse, kord ka probleeme, aga rohkem Seltsi tuleb jõudsalt ka uusi noori Nullindate alguses küündis see soovib senisest veelgi enam pa- kalakasvatuse alal magistrikraa- tuleid ning salateid-kastmeid ser- tema ja ta elupõlisest pedagoogist se selgusega aru hiljuti, kui üks samas hoones on ka piirkonna antud juhul Siimusti lasteaed-alg- oskas Helga Isaev välja tuua siiski tegijaid: kogu nende teadlik elu mõnes piirkonnas 40 tuhandeni,“ nustada kogukonna ellu ning di kaitsnut, kaasa arvatud Aarne veeritakse. kaasa Marianne Pööra külas Kii- Tallinna pere palus luba oma sotsiaaltöötaja vastuvõturuum. kooli struktuuri. Enne haldusre- positiivseid momente, nagu see, on kulgenud seltsi mõjuväljas ja rääkis Leo Hansen. Võrdluseks: muuta piirkonna elanikele ning enda poeg Martin. Suvel võetakse Peatselt hakkavad ahjusooja gemuru talus. viie-kuueaastast roosades sitsi- Saduküla raamatukogu jõudis formi oldi Puurmani lasteaia osa. et suuremad lapsed õpivad väik- seltsiga liitumine on nende jaoks Eestis jääb hektari maa hind viie külalistele ilusamaks. Praeguseks juurde ka hooajatöölisi. Härjanurme suitsukala saama ka Kui praegustele vallajuhtide- des-satsides tütart nende laudas mõned aastad enne haldusrefor- Tegutseb üks liitrühm, milles on semate laste eest hoolitsema, ja olnud loomulik. Maarahva seltsi tuhande euro ringi. Härjanurme on lõhutud üksjagu vanu nõuko- Kalakasvandus laiub 74 hek- tartlased. Kalatalu paigutab Tartu le on väljakutseks haldusreformi kanade ja küülikute keskel pil- mi kuuluda harukoguna Puurma- praegu 14 kahe- kuni seitsmeaas- see, et ühe pere lapsed saavad korraldusel toimivad Saduküla mõis on Jõgeva piirkonnas üks gudeaegseid lagunevaid hooneid. taril. Tiikide pindala on 41 hek- turuhoone kalasaali oma suitsu- tagajärjel tekkinud suure omava- distada lasta. Profi fotograafki oli ni raamatukogu koosseisu, nüüd tast last. Ruumipuudus rühma ei koos olla. rahvamajas laulu- ja käsitööring suuremaid farme. Ettevõttes töö- Uuritakse võimalust rajada maan- tarit ja nende vahel lookleb 7 km ahju ning hakkab seal valmistama litsuse sujuvalt toimima saamine, neil kaasa võetud. ollakse Jõgeva linnaraamatuko- tab üle neljakümne inimese, lisaks tee äärde puude allee. Tuleviku- Ettevõtlikud vennad Rene ja Girt Kaarepere. hooldusteid. Kasvatatakse karpi, karpi, forelli, tuura ja võib-olla ka siis Ants Orgulasel tuli linnapea- Kui omal ajal pidasid Orgula- gu osa. Praegustesse ruumidesse kontoritöötajad. Põhilised töölised plaanid on töös. Unistus on tu- vikerforelli ehk teraspea-lõhet, valgeamuuri. Vähkegi saab sealt na rinda pista tollasele ajale oma- sed lehmi ja seejärel lambaid, siis kolis raamatukogu 2015. aastal, on kohalikud inimesed. Ent tööjõu levikus ehitada uus laut, mille valgeamuuri, pakslaupa, siberi osta ja kohapeal ära keeta lasta. se kommunaal- ja sotsiaalprob- nüüd piirdutakse tõesti vaid ka- Girt ja Rene Kaarepere varem asus see ühes Saduküla probleem on suur. Eestist on üha ümber paikneksid ka siloplatsid. ja vene tuura ja Euroopa säga. Nii saab Härjanurme kalatalu leemide sasipuntraga: sooja- ja nade ja küülikutega. Ants ütleb, kortermajas. Praegu jääb raama- raskem leida inimest, kes tuleks Efektiivsemalt rajatud taristu on Kui loetletud liikide isendid kas- nimi veelgi tuntumaks. veehind tõusid järsult, inimesed et needki on teraapiaks. Mitte edendavad Härjanurme elu tukogu külasüdamest umbes kilo- farmi või põllumajandusse tööle. ka kogukonnale parem, siis pole vatatakse suureks ja lähevad eri põdesid aga niigi rahareformi- selles mõttes, et nende silitami- meetri kaugusele. Nii on ka Härjanurme mõisas pal- kogu aeg üle tee sõitmist ning uus järgset fi nantskriisi ning sattusid ne teraapiliselt mõjub, vaid selles Vennad Girt ja Rene Kaarepere ti ettevõtlusega tegelema 2008. „Kartsin algul, et lugejad pea- gal kümme ukrainlast, see võimal- kaasaegne kompleks näeks ka kü- suurtesse võlgadesse. Raskes ra- mõttes, et nende eest hoolitsemi- tegelevad Saduküla kandis Härja- aastal. Rene Kaarepere lisas, et vad teekonda siia liiga pikaks, dab inimetele puhkust anda ning lalisele parem välja. halises seisus, õigupoolest pank- se vajadus sunnib hommikul aeg- nurme külas ettevõtlusega. Mees- ettevõttes on kogu aeg hooaeg: aga nüüd usun, et siinsed ruu- vähendada ületundide koormust. Haldusreform on taanlaste rotis, oli ka linn. sasti voodist välja tulema. Lisaks te tegevusvaldkonda kuuluvad põllutööd lõppevad, algab metsa- mid on parimad, mis Saduküla Põldu koos rendimaaga on et- hinnangul mõjunud positiivsena, “Ei usu, et Jõgeva linna elus kanadele ja küülikutele peetakse näiteks metsad, põllud, puude hooaeg; kui metsahooaeg lõppeb, raamatukogul kunagi olnud. See tevõttel 1800 hektarit. Põldude ka ettevõttel on vallaga suhtle- hiljem enam nii rasket seisu on veel mesilasi. Paraku langevad lõhkumine, metallitööd, autore- on vaja jälle põllul olla. Venda- on väärikas ja hea auraga maja,“ toodang läheb põhiliselt oma leh- mine sujunud ladusalt. „Sel aas- olnud,“ arvas Ants Orgulas. tarud vahel karude rünnaku ohv- mont ning rehvivahetus – sõnaga, dele on 12–15 tunnised tööpäe- ütles Saduküla raamatukogu- made toidulaule. Päevas lüpstak- tal olid esimest korda Sadukülas Endisel linnapeal pole praegu riks: Pööra kandis on palju mesi- tuleb teha kõike, mis vaja. Sel- vad tavalised. Praegu teevad nad hoidja Inna Kübarsepp ja lisas, et se üle 30 tonni piima, mis läheb jõulukaunistused,“ teatas Leo just palju omavalitsusega suhelda käppi liikvel. leks, et maapiirkonnas toime tul- plaane ja joonistavad skeeme, raamatukogusse tuleku muudab Valiosse. „Praegu on piimaliiter Hansen. Jeppe Grabow Oleseni vaja: ainult prügiveo ja teede lük- Haldusreformi kohta ütles la, peab olema leidlik ja oskama kuidas enda koormust vähendada lihtsamaks omal ajal Puurmani 31 senti. See annab stabiilse ole- sõnul on märgata, et Jõgeva vald kamise asjus. Ants Orgulas, et teede olukord oma tegevust laiendada. Mehed ja puhata. Kui puhkusele minna, vallavalitsuse eestvõttel rajatud mise, ent hind võiks olla kolm-ne- pöörab küladele ja nende elanike- „Teed saavad meie kandis tal- on läinud paremaks, aga muus pakuvad nii transpordi- kui met- siis on telefon kõrva ääres lahuta- kergliiklustee. Kes tahab, võib li senti kõrgem,“ tõdes Hansen. le tähelepanu. vel hästi lükatud. Ning soojemal osas ei muutunud nende jaoks satööteenust. Ettevõttel on metsa matu kaaslane. raamatukogus käimise ühitada ajal käiakse nüüd teid ka höövel- just palju. Tõsi: kui nende kant ülestöötamiseks mõeldud trakto- Girt Kaarepere sõnul on põllu- tervisekõnniga. damas ja teeääri niitmas,“ kiitis oleks koos Puurmani vallaga, rid ja veoautod ning põllutöödeks maad üle 500 hektari. Suur osa Saduküla haruraamatukogul Pööra küla inimeste lood on Ants Orgulas. kuhu senini kuuluti, Põltsamaa vajalikud masinad. Sadukülas sellest on rendimaa. Need, kes on sadakond lugejat. Kooli kadu- Ants ja Marianne Orgulas on valla koosseisu läinud, oleksid asuvale Härjanurme mõisale ol- sõidavad Siimusti kaudu Sadu- misega jäi õpilasi lugejate hulgas raamatusse kogutud Härjanurme Maarahva Seltsi Orgulased küll vastu olnud. Nüüd lakse abiks viljavõtmisel ja tali- külla, märkavad tee ääres suuri märksa vähemaks: kui noored õh- liikmed ja osalevad seltsi üritus- aga ollakse Jõgeva vallas ja olu- rapsi külvamisel. hõbedasi viljakuivateid. „Kui- tul koolist koju jõuavad, ei hakka „Õuevärav käis kinni pööraga,“ Maire Praats. Maire isa mäle- tel. Marianne käib ka lauluringis liste teeninduspunktidega loogili- Kahe ettevõtte – OÜ Saarevälja vatame teiste põllumeeste vilja. nad tavaliselt enam raamatuko- Sadukülas annab alusharidust 14 lapsega liitrühm, mis kuulub Siimusti lasteaed-algkooli koosseisu. nii on Elmar Praats jutustanud tab lugusid Pööra küla taludest laulmas. Nii et suhtlemisvaegust selt seotud. Sõbradki, kellel külas ja OÜ Kaarland – peale on tööga Meie teenust kasutab ka Baltic gusse tulema. Lasteaialapsed on oma tütrele Mairele lugu sellest, ja seal elanud inimestest. Nii oli Orgulased ei põe. Ei põe ka sel- käia, on enamasti Jõgeval. hõivatud paarkümmend töötajat. Agro AS,“ sõnas Girt Kaarepere. aga koos oma õpetajatega raama- kummita: laste ja õpetajate käsu- „Lasteaialapse ellu sisseela- ning saavad teoks kogukonna- ja kuidas Pööra küla oma nime sai. tal hea aidata raamatut toimeta- lepärast, et nende kahele lapsele „Lõviosa töölistest on enda kandi Kuivatikompleks on rajatud ning tukogu sagedased külalised. tuses on õpperuum, mänguruum, mine käibki meil tänu sellele kultuurisündmused, samuti ha- Maire isa on Pööra küla vanim da. „Lugesin ja küsisin isa käest. sõbrad ja tuttavad. Meie õdegi on lõviosa nüüdisaegsest põlluteh- Lisaks raamatute laenutamise- söögituba ja magamistuba. Kooli valutult, et oma vennad-õed või rivad loengud ja õpitoad. Härja- elanik. Oma talus elavad nad juba Alustasin enda perekonna looga kaasatud, tema teeb kontoris pa- nikast on soetatud PRIA toetuse- le saab Saduküla harukogus ära ajast on alles ka korralik köök, naabrilapsed on üldjuhul ees oo- nurme Maarahva Seltsi tegevust viiendat põlve. Maire ja Elmar on ja lõpuks käisin kõik kirja pandud beritööd,“ rääkis Girt Kaarepere. tega. Loomulikult on omajagu ka teha vajalikud arvuti- ja interneti- kus lastele sööki valmistada. tamas,“ sõnas Helga Isaev. kohaliku elu edendamisel on ka olulised lülid 2015. aastal ilmu- mälestused läbi. Toimetamise- Kahepeale toimetades on Girt laenukohustusi. toimingud: otsida infot, sooritada „Trepist käimisel omandavad Kooli lähevad Saduküla lapsed märgatud ja tunnustatud. Möö- nud raamatu „Pööra küla raamat“ le kulus poolteist aastat,“ sõnas ja Rene ülesanded sujuvalt jaga- Girt Kaarepere esindab Sadu- makseid jne. meie lapsed üsna ruttu suure vi- enamasti Siimustisse või Jõgeva- dunud aasta detsembris võttis valmimisloos. Mälestustekogu Maire Praats. Pärast raamatu val- nud. Oma ettevõttes tuleb olla küla piirkonda ka Jõgeva valla- „Tänu Jõgeva vallale on meil lumuse, sest enamik meie ruume le. Kellele sobib väiksem klass lä- seltsi üks eestvedajaid Karina idee algatajad olid Valdu Näro mimist korraldati toona esimene korraga nii juht kui koristaja. Kõi- volikogus. „Kandideerisin voli- uus kontorikombain, mis prindib, on teisel korrusel, söögituba aga heb Siimustisse, kes tahab hakata Kaarepere Eesti Vabariigi presi- ja Mare Pert, kes paraja portsu ja tänaseni viimane külapäev. ke tuleb osata ning vajadusel töö- kokku, et elu siin soiku ei jääks,“ paljundab ja skaneerib. Paljudel esimesel korrusel. Ning õues käi- käima muusika- või kunstikoolis, dendilt Kersti Kaljulaidilt vastu kogutud mälestustega pöördusid „See oli vaimustav päev! Raama- tajaid asendada. „Meid on väik- nentis ta. Vennad on rahul, et siis kodus selliseid masinaid on!“ me ju ka: meie maja ümber on valib Jõgeva. Seda ohtu, et Sadu- aasta vabatahtliku aumärgi, täna- koduloouurija Ell Maanso poole. tu esitlusel oli palju rahvast, sai sest peale õpetatud rasket tööd Saduküla piirkond Jõgeva vallaga ütles Inna Kübarsepp. väga kena looduskeskkond,“ ütles külas lasteaiarühma enam ei va- vu jaanuaris pälvis selts ühe Jõ- „Kui Valdu Näro meie pere juurde peetud nii küla-, klassi- kui koo- tegema, eks me taak nüüd ole siin liideti. Juba ennist oli harjumatu, Ta asus Saduküla raamatu- 43 aastase staažiga lasteaiaõpeta- jata, Helga Isaevi sõnul pole, sest geva valla vastasutatud kultuuri Kevadel on Aarne Liivil ja ta alluvatel Härjanurme kalatalus roh- jõudis, siis segus, et kogujaid on likokkutulekut. Vaadati üle esiva- töötada,“ muigas Girt Kaarepere. et keskus asus Puurmanis. Põltsa- kogusse tööle 1982. aasta det- ja Helga Isaev. kohalikes peredes on kasvamas aastapreemiatest – kogukonna- kesti tegemist. Paar nädalat tagasi võeti näiteks vastu autotäis rohkem. Viisime nad Karli Lepiku nemate kodukohad ning külastati Marianne ja Ants Orgulase külalislahkes kodus on oodatud Isa kõrvalt hakkasid poisid tööle maa oleks Saduküla rahvale kes- sembris ehk enam kui 36 aastat Tema meelest on väga tore ka kuus lasteaiaeelikut. preemia. Leedust tõuparanduseks toodud noori karpkalu, kes lasti esialgu lähedastega kokku, et kasutada kalmistut.“ nii nende lapsed ja lapselapsed kui ka viimaste sõbrad. juba 90ndatel, tõsisemalt haka- kusena veelgi kaugemaks jäänud. tagasi. Pole siis ime, kui mõni see, et lasteaed asub raamatuko- Härjanurme Maarahva Selts karantiinitiiki. juba kogutud materjale,“ rääkis lk 6 25. aprill 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva põhikoolis peeti stiilinädalat

Naljakuule kohaselt algas ap- rill koolis meeleolukalt – peeti stiilinädalat. Naljapäeva hom- mikul said kõik kodus viis mi- nutit kauem magada, kuna riie- te vahetamisele polnud tarvis aega kulutada, kooli võis tulla pidžaamas ning isegi padi oli mõistlik kaasa võtta. Lisaks sel- lele, et koolis nägi ohtralt pid- žaamades ja hommikumantlites õpilasi, läks vahetundidel lahti ka suur padjasõda. Selleks, et õhtul magama minnes siiski mi- dagi pea alla panna oleks, viisid mängujuhid sõja asemel läbi hoopis toredaid võistlusi pat- 12. aprillil toimus kevadkeskuses Tormas C. R. Jakobsonile jadega. Igast klassist osalenud pühendatud kõnevõistlus “Isamaa on meile püha”. Jakobsoni võistkonnal tuli teha võimali- kõnevõistluse võitis Torma kooli üheksanda klassi õpilane Anet- kult kõrge padjatorn, mis pidi te Välb (juhendaja Tiina Raudsepp). Auhinnaks oli nahkköites mõõtmise ajal loomulikult ka “Kolm isamaa kõnet”. iseseisvalt püsti püsima. Samuti Omanäoliste kõnedega esinesid ka Milana Maslovskaja Peip- prooviti kätt patjadega täpsus- si gümnaasiumist, Uku-Mart Rooba Maarja-Magdaleena põhi- viskes. koolist ja Ranel Kase Laiuse Jaan Poska põhikoolist. Teisipäeval valitses koolis märksa töisem ja tõsisem õhk- FOTO: VAIRI NIINEP kond, kuna õpilased olid riietu- Naljapäeval oldi õpilased koolis pidžaamades ja hommikumantlites ning nud erinevate ametite esindaja- pidasid maha toredaid padjavõistluseid. FOTO: MERILIN PRIIMÄE teks. Majas võis ringi liikumas Siimusti Siller 2019 näha nii politseinikke kui üri- olid. Kuna oleme ka liikuma kutsuv igal vahetunnil aulas ka päris tuste korraldajaid. Tavapärasest Nädala keskpaik oli taas kool, siis oli tore näha, et pal- tantsupidu. 15. aprilli hommikul oli Siimusti oli „Sipelgate suvelaul“. Laval rohkem nägi ka õpetajaid, kuna mängulisem ja lõbusam, kuna jude hobid on samuti spordi Stiilinädala korraldas õpila- algkoolis palju saginat ja lau- olles kartsin hirmsasti, nagu nii mõnigi õpilane oli end sel koolis liikus ringi nii ükssar- valdkonnast. Vahetundidel toi- sesindus ning kõik tegevused lu kuulda. Tehti ettevalmistusi tegelikult igal aastal. Mu käed päeval samuti just selle ameti vikuid, printsesse kui Miki- mus fuajees ühine võimlemine. oli õpilaste enda kavandatud ja juba kuuendat korda toimuvaks higistasid ja põlved värisesid esindajaks riietanud. Vahetun- sid-Minnisid. Loomulikult oli Koolinädal lõppes ühe korraliku läbi viidud. lauluvõistluseks „Siimusti Sil- kohutavalt. Algas muusika ja didel näidati aulas ette inimpü- selle päeva teemaks multikate- diskopäevaga. Lisaks sellele, et ler“. Selle eestvedajaks on meie nagu laulmisega ikka, hakkad ramiidid, mida klassid eelnevalt gelased. Neljapäeval riietusid terve päev sai koolis käia sä- KAIRI SUMERO, muusikaõpetaja Mare Talve. See laulma ning hirm läheb mööda. ise välja mõelnud ja harjutanud kõik vastavalt oma hobidele. tendavate diskoriietega, toimus Jõgeva põhikooli huvijuht on mu lemmiküritus Playbacki Sel aastal võitsin 3.-4. klassi va- järel. Lauluvõistlusest võtavad nuserühmas parima laulja tiitli. osa ka lasteaialapsed Eha Nig- Mulle meeldis, et kõik osalejad lase juhendamisel ja Kiigemetsa said aplausi kõrval ka tänukir- Vendade Liivide etluskonkursil esindab Kooli õpilased Maire Ranniste ja ja preemiaks šokolaadi. Kõik käe all. Ikka selleks, et saada andsid endast parima ja väärisid Jõgevamaad Isabell Pungar esinemiskogemust, julgust ja eripreemiat. Mina kavatsen „Sii- treenida lauluoskust. Olen osa- musti Silleril“ osaleda ka järg- Laiuse raamatukogu ning Laiu- lenud Siimusti Silleril neli aas- mistel aastatel. se Jaan Poska põhikooli koos- tat. Sel aastal oli mul vist kõige MARII AMUR, töös toimus 9. aprillil Laiuse keerulisem laul, mille olen en- Siimusti lasteaed-algkool raamatukogus traditsiooniline dale kunagi valinud. Selle nimi 4. klass vendadele Liividele pühenda- tud üritus. Nimelt toimus XXXI Juhan ja Jakob Liivi ning Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule keskendunud ülerii- gilise koolinoorte etlusvõistluse Jõgevamaa eelvoor. Meie maa- konnast oli sel korral esindatud Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda kaks kooli, Laiuse Jaan Poska põhikool ning Oskar Lutsu Pala- korraldab 22. mail algusega kell muse gümnaasium. Jõgevamaa 11.00 Mustvee kultuurikeskuses eelvooru võitis Laiuse Jaan Pos- ka põhikooli 3. klassi õpilane Jõgevamaa puuetega inimeste Isabell Pungar, kelle juhendaja perepäeva on Helge Maripuu. Tema läheb ka Alatskivile meie maakonda Päevakavas: esindama. Teise koha saavutas 10.30 – registreerimine Kalena Sophia Griffiths Laiuse • Avasõnad – Mustvee vallavanem hr. Märt Kraft Jaan Poska põhikoolist, juhen- • Jõgevamaa PIK tervitus – tegevjuht Anne Veiram daja Helge Maripuu. Kolmanda • Ohvriabi ja emotsioonide juhtimine – Rita Kaasik ja koha pälvis Karoliine Tross Os- Kertu Soonberg kar Lutsu Palamuse gümnaasiu- Jõgevamaa eelvooru võitis Laiuse Jaan Poska põhikooli 3. klassi õpilane Isabell Pungar. • Õige hingamine ja selle tähtsusest – Ly Jõe mist, juhendajaks Kerttu Mari- FOTO: KERTU SOONBERG • Lõunasupp puu. Žürii koosnes kolmest liik- • Esineb Ruthi Laulustuudio mest: Jõgeva Linna Teatri lavas- Alatskivil üleriigilisel etlus- vooru pääsevad Eesti linnades hendajatele ning žüriiliikmete- • Esineb Jõgeva haigla päevakeskuse näitetrupp (juhen- taja Maris Paas, Rakvere Teatri võistlusel osalevad üldharidus- ja maakondades peetud eelvoo- le! dab Laile Sukk) dramaturg Urmas Lennuk ning koolide ja ametikoolide õpila- rude võitjad, Tallinnast ka II ja KATRE ja KERTU • Pildislaidid eelmiste aastate perepäevadest Teater Vanemuine ooperisolist sed. Iga osaleja esitab konkursil III koha pälvinud etlejad. Rasmus Kull. luuletuse ja proosapala. Lõpp- Aitäh kõigile osalejatele, ju- Avatud on töötoad: 1. Proviisor Kristi Väits – tutvustab ravimimaailmas toi- muvat ja räägib inkontinentsusest 2. MTÜ Eesti Omastehoolduse juhatuse liige Helle Lepik – omastehooldaja ja tema jõuvarude toetamine Palamusel võisteldi tõukerattasprindis 3. Lastega tegeleb Riina Müürsepp • Huvilistele toimub Mustvee linna vaatamisväärsusi tut- Reedel, 12. aprillil toimus laste- te ja tüdrukute, naiste ja meeste Kald (Palamuse) ja Lauri Peet- Teele Laanes ja Kaido Kriit. vustav ekskursioon aia Nukitsamees esisel tänaval arvestuses. su (Palamuse). Naistest võitis Palamuse tõukerattasprinti Orienteeruv lõpp kell 15.40 Palamuse I tõukerattasprint, Tütarlastest olid eri vanuse­ Kai Saar ja meestest Kaido Saar toetasid Jõgeva vald ja Palamu- Üritus on tasuta eesmärgiga populariseerida gruppides parimad Kirsika Jõe- (mõlemad Luualt). Tublid olid se Kultuur, tõukerattad toimetas tõukerattasõitu kui tervislikku leht (Palamuse), Liisa Kuusk- ka Säde Neare, Roosi Eliise Kütt, kohale jalgrattaklubi Vooremaa Kokkuleppel on võimalus kasutada tasuta transporti: ajaveetmise vormi ja anda huvi- mäe (Jõgeva), Marleen Reiljan Lauraliisa Laanes, Saskia Sulp, Centrum eestvedaja Kaido Kriit Põltsamaa – Jõgeva – Mustvee – Jõgeva – Põltsamaa. listele võimalus sportlikuks ela- (Luua) ja Janeli Kivimurd (Pa- Marta Saariste, Ranet Hansing, ja võistlusi aitas läbi viia Ester Palume oma soovist kasutada transporti teatada hil- museks. Osalema oli kutsutud lamuse). Poistest olid eri va- Ats Ilmjärv, Kert Säärits, Jasper Laumets. jemalt 15. maiks tel 5347 2933 kõik spordihuvilised, võisteldi nuseklassides kiireimad Oliver Soonelt, Kaspar Laanes, Jan Täpsem info telefonil 5347 2933 erinevates vanusegruppides Jõemets (Palamuse), Rasmus Raudsepp, Arthur Feklistov, TOOMAS KLAARMAN ning eraldi arvestust peeti pois- Soomelt (Kaarepere), Gaspar Moorits Enel, Annika Soonelt, 25. aprill 2019 lk 7 JÕGEVA VALLA TEATAJA lk 8 25. aprill 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Sündmused Jõgeva vallas Õnnitleme Jõgeva valla noorimaid Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsus

25.04 kell 14 Jõgeva vallavolikogu istung Piiri 4 saalis kodanikke ja nende vanemaid! õnnitlevad aprillikuu juubilare! 03.05 kella 9-16 Jõgeva laat kultuurikeskuse ümbruses Ott Zabara 29.03.2019 18.05 Jõgeva laat Pommiaugus Aarne Adrat 75 Anne Kütt 80 Karl Aleks Sillakivi 04.04.2019 Elveere Jaanus 75 Mare Kulvere 80 Stenver Vaht 04.04.2019 TEATER Eevi Perk 75 Enno Saariste 80 Aleks Masing 13.04.2019 30.04 kell 19 Sadala Külade Teatri esietendus „Väike nõid“ Tiiu Junolainen 75 Jaan Villik 80 Sadala rahvamajas. Lavastaja Valdi Reinas. Janoš Stan 75 Helgi Pärl 80 Pääse: 4 €. Info: 521 1967. Avo Soolepp 75 Ranne Jäme 80 04.05 kell 17 Pihkva tsirkus „Barrameo“ Jõgeva Uno Plakk 75 Tamara Plink 85 kultuurikeskuses. Pääse: eelmüügist 8 €, Aivo Anderson 75 Silvia Sööt 85 etenduse päeval 10 €, kuni 3-aastastele tasuta. Lehte Lõhmus 80 Hilja Piir 90 Müügil popcorn ja suhkruvatt. Pildistamine Rein Piiskoppel 80 Ellen Nõmtak 90 pärast etendust 3 €. Info: 5812 9838. 18.05 kell 19 komöödiateatri etendus Andrus Vaarik „Elu on parim meelelahutus“ Jõgeva kultuurikeskuses. Pääse: 14/16 €. 24.05 kell 19 Eesti Draamateatri etendus „Isamaa JÕGEVA 81 Mai on sünnipäevakuu! pääsukesed“ Jõgeva kultuurikeskuses. Pääse: 25/20 €. 3. mai kell 11 Teeme Ära! talgud kultuurikes- MUUSIKA kuse ümbruses 25.04 kell 19 kontsert Kuremaa lossis. Musitseerib Leedu 9. mai kell 14 heategevuslik teatejooks imelaps Jonas Vozbutas (akordion). Pääse: 7 € 10. mai kell 19 emadepäeva kontsert tantsu- 26.04 kell 19 lõõtspillikontsert Palamuse rahvamajas. õhtu Jõgeva kultuurikeskuses Musitseerib Läti duo Oskars Patjanko (Läti 11. mai kell 11 hõbelusikate kinkimine pisikestele vallakodani- lõõtspill) – Lauma Berza (viiul). Pääse: 7 €. kele Jõgeva kultuurikeskuses 27.04 kell 15 VIII akordioni, lõõtspilli- ja suupillifestivali 18. mai kella 18 muuseumi öö Betti Alveri muuseum galakontsert Jõgeva kultuurikeskuses. 20. mai kell 18 Jõgeva muusikakooli kevadkontsert Jõgeva Musitseerivad virtuoosid Eestist (ansambel kultuurikeskus Piccolo, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Raido ja 21. mai kell 13 Jõgeva põhikooli fotojaht linlastele ja õpilaste- Juljus Koppel), Lätist, Leedust ja Soomest le algusega Jõgeva põhikooli eest (duo Veikkolan Pojat). Kontserti juhib 22. mail kell 19 Jõgeva kammerkoori kevadkontsert Jõgeva- Elmar Trink. Pääse: 5 € maa gümnaasiumis 27.04 kell 19 Sadala Külade Seltsi 15. juubel Sadala 22. mai kell 13 38 klubi kohtumine Palamuse muuseumis rahvamajas. Marumõnusal peoõhtul pakub 23. mai kell 17.30 kooliteatri Liblikapüüdja teatriõhtu Jõgeva tantsulusti ansambel „Kompvek“, üles astuvad kultuurikeskuses üllatusesinejad. Priipääse, seltsi tegevust saab 24. mai orienteeruvalt kell 14 Tour Of Estonia vahefi niš Jõ- toetada vaba annetusega. geva kesklinnas 27.04 kell 19 noortebändide kontsert Palamuse rahvamajas 25. mai kella 9–16 Jõgeva linna 81. sünnipäeva laat, lastelinn 29.04 kell 18 ühistantsimine „Terve vald“ Sadala kõlakoja ja kevadkontsert tantsuplatsil 26. mai kell 11 Jõgeva koguduses teenistus 03.05 kell 19 Naised Köögis uue albumi esitluskontsert kell 13.30 kalmistute külastus „Igavesti heitlike tunnete tango“ Jõgeva 30. mai kella 19–23 ööraamatukogu Jõgeva linnaraamatuko- kultuurikeskuses. Pääse: 17/12 €. gus 10.05 kell 19 emadepäeva kontsert tantsuõhtuga Jõgeva 31. mai kell 13 omaloomingukonkursi Betti Alveri jälgedes pi- kultuurikeskuses. Pääse: 5 €. dulik lõpetamine Betti Alveri muuseumis 12.05 kell 15 Egethi kontsert „Lauldes üles kasvanud“ Varbevere Peopesas 13.05–19.05 avatud uste nädal Palamuse laulustuudios 15., 17.05 kell 18 Palamuse laulustuudio õpilaste kontsert Palamuse laulustuudios 18.05 kell 19 Mari Jürjensi kontsert Palamuse rahvamajas. Pääse: 10/7 €. 19.05 kell 14 Palamuse laulustuudio kevadkontsert Kaarepere rahvamajas 31.05 kell 19 kollektiivide kontsert Palamuse laululaval KOGUDUSED KINO 27.04 kell 13 Jõgeva kirikus esinevad kontsertsarja „Mu süda, 26.04 kell 17.30 animafi lm „Minuscule. Mutukad: Seiklus ärka üles“ raames Kadri Ploompuu orelil ja Oksana Sinkova fl öö- Kariibidel“ 2D. Jõgeva kultuurikeskuses. dil. Sissepääs tasuta, annetused kogudusetöö heaks. Pääse: 3,5 €, pensionärile ja õpilasele 2,5 €, 28.04 kell 11 ülestõusmisaja 1. pühapäeva teenistus Jõgeva ki- perepilet 7 €. rikus *Jõgeva koguduses on võimalus saada leeriõpet indi- 26.04 kell 19.30 Ott Tänak: The movie Jõgeva viduaalse kursuse alusel (info: 5360 1305). kultuurikeskuses. Pääse: 3,5 €, pensionärile ja õpilasele 2,5 €, perepilet 7 €. 05., 12., 19., 26.05 teenistused Jõgeva koguduses 28.04 kell 13 ülestõusmisaja teise pühapäeva jumalateenistus 02.05 kell 20 Ott Tänak: The movie Palamuse rahvamajas. OÜ ESTEST PR ostab Laiuse koguduses Pääse: 5/4 €. metsa- ja põllumaad. 04.05 kell 13 kevadtalgud Laiuse kirikupargis. Kiriku ümbruse SPORT koristamine, kiriku siseruumide puhastamine. Talgusupp! 27.04 kell 11 Vooremaa vibukarika I etapp Kassinurme Tel 504 5215, 514 5215, 05.05 kell 12.30 ülestõusmisaja kolmanda pühapäev jumalatee- linnamäel. Info: [email protected], [email protected] nistus Laiuse koguduses (sõna kuulutamise teenistus, mille viib Tiina Laurisson. läbi Palamuse koguduse õpetaja abiliseks seatud jutlustaja Mee- 05.05 kell 10.30 Palamuse maanteejooks algusega Palamuse Müüa privaatne renoveerimist va- lis Kull) Teostame majade gümnaasiumi staadionilt jav maamaja Jõgeva linna lähedal 12.05 kell 10 ülestõusmisaja neljanda pühapäeva jumalateenis- värvimist ja fassaadide 09.05 Laste jalgrattasõidu võistlus Kuremaal. Kaave külas. Hind kokkuleppel. tus (emadepäev) Lisainfo: [email protected] korrastust. Tel 5817 2199. 18.05 kell 13 Laiuse koguduse esmamainimise 700. aastapäev. 18.05 kell 10 Jõgevamaa kabeklubi karikavõistluse IV etapp Ostan maja Jõgeva linna otse Jumalateenistusel teenivad piiskop Joel Luhamets, praost Ants Tel 5803 4010. 64ruudu kabes Jõgeva spordihoones omanikult. Võib pakkuda ka ma- Tooming, laulab ansambel Vox Clamantis, juhatab Jaan-Eik Tul- ja,majaosa või I korruse korterit SEENIORID ve. Pärast jumalateenistust ettekanne Laiuse paikkonnast Villem Tartu linna. Tel 553 9557. 01.05 kell 12 Kaarepere ja Palamuse eakate ühine Reimani Kolleegiumi juhatuse liikmelt Andres Andresenilt, „Eesti kevadpidu Kaarepere rahvamajas Vabariik 100“ raames tammepuu istutamine kirikuaeda, kõned, NÄITUSED sõnavõtud, koosviibimine ja sünnipäevatort. 16.04-30.04 Toivo Õunapuu laulupeo märkide ja plakatite 19.05 kell 10 ülestõusmisaja viienda pühapäeva jumalateenistus Mälestame lahkunud kogu näitus Jõgeva kultuurikeskuses Laiuse koguduses 12.04-29.05 Tartu rahvaülikooli näitus „Tiit Varblane ja 26.05 kell 10 ülestõusmisaja kuuenda pühapäeva jumalateenis- vallaelanikke värvukesed” Jõgeva linnaraamatukogus. tus Laiuse koguduses HELDUR VAHER 09.09.1935–02.04.2019 Joonistused ja pastellid on möödunud aasta 30.06 kell 12 surnuaiapüha Siimusti kalmistul TÕNU LAPP 05.08.1943–06.04.2019 Luua suvelaagrist. 30.06 kell 14 surnuaiapüha Laiuse kalmistul ILMAR VÄÄR 04.05.1958–07.04.2019 10.04-10.05 Evi Tuvikese juubelinäitus „Uibuaid” * Laiuse koguduse hooldajaõpetaja on alates 1. aprillist kuni ko- AVO ANNI 11.02.1944–08.04.2019 Betti Alveri muuseumis gudusele uue õpetaja kinnitamiseni Tartu praost Ants Tooming LINDA ANDERSON 02.06.1931–08.04.2019 14.03-12.05 Jõgeva kunstikooli õpilase Anne-Liis Sazonovi (tel: 5394 5771, [email protected]) näitus „Läbi kunsti keeristee“ ERMA KERVI 23.12.1928–08.04.2019 LILLI PÄÄRU 26.08.1940–10.04.2019 Jõgeva spordihoone Virtus fuajees Jälgi sündmusi: www.kultuurikava.ee (Jõgevamaa, Jõgeva vald) PEEP KUTSAR 01.01.1958–10.04.2019 04.04-02.05 Riigiarhiivi näitus „Kirju ühest sajandist“ HELMI RAUD 21.03.1924–15.04.2019 Siimusti raamatukogus Järgmine Jõgeva Valla Teataja ilmub 9. mail.