DOCSLIB.ORG

E. V. Posti, Telegraafi Ja Telefoni Asutuste Nimestik (1926)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
E. V. Posti, Telegraafi Ja Telefoni Asutuste Nimestik (1926) E. V. Posti, telegraafi ja telefoni asutuste nimestik. Kokku seatud t. juulil 1926 a. Lühenduste seletused: Posti-telegraafi-telefoni k o n t o r ..................................... ptk. Iseseisev telefoni keskjaam......................................... ik. Posti-telefoni agentuur....................................................... pfa. Postiagentuur......................................................................... pa Telefoni agentuur................................................................ fa. Telefoni kollektiiv keskjaam................................ kk. Telefoni kõnepunkt........................................................... fp Postvagun ........................................ pv. Raudteejaam.................................................................... .... rj. V a lla m a ja............................................. vm. Post ja a m.................................................................... pj. Ä s u n d u s .................................................................................. as. Piimaühisus............................................................................. pü. Tarvitajate ühisus................................................................ tü, Lihtsaadetised......................................................................... 1. Tähtsaadetised.................................... ............................... t. Raha- (väärt) ja pakisaadetised................................ r. Posti-telegraaf.-telefoni asutuste lahtioleku aeg. Teedeministri määrused posti-telegraafi ja telefoni asutuste lahtioleku aja kohta 26. I. 24. Nr. 49652S, 1. VII. 24. Nr 311 ja 20. XI. 24. Nr. 4500 (R. T. - 1924 a. Nr.Nr. 18/19, 87/88 ja 143). Posti-telegraafi-telefoni kontorid toimetavad operatsioone: K) Posti alal: 1. Kõik postioperatsioonid kõigis asutustes, välja arvatud V kl kon­ torid, äripäevadel kella 9 15 Telegraafiliste rahatransfertide vastuvõtmine kestab kella 9-13 ühes arvatud V kl. kontorid. 2. Samad operatsioonid V kl. kontorites kella 9-1472. 3. Liht ja tähitud kirjaposti saadetiste vastuvõtmine, väljaandmine ja markide müük äripäevadel: a) Tallinna ja Tartu peakontorites kella 9 20. b) Teistes asutustes, välja arvatud V kl. kontorid, kella 9-18. c) V kl. kontorites kella 9 —14]/2 ja 1 7 - 18. 4. Liht ja tähitud kirjaposti saadetiste vastuvõtmine, väljaandmine ning markide müük pühapäevadel kõigis asutustes kella 9—11. Märkus: Maa postiasutused toimetavad sellel ajal ka väärtoperatsioone. 5. Peale seda on markide müük telegraafis tema lahtioleku ajal. 6. Postiasutused on täiesti sulutud Riigikogu poolt 7. dets. 1922 a. vastuvõetud seaduses ettenähtud päevadel. B) Telegraafi ja telefoni alal: 1. Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Võrus, Viljandis, Valgas, Rak­ veres, Haapsalus, Kuressaares, Paides ja Petseris äri- ja pühapäevadel : a) peakontorites 24 tundi; b) linnade abitelefoni-keskjaamades, kui nende abonendid linna­ dele määratud põhimaksu maksavad 24 tundi; c) linnade abipostkontorites — telefoni kõnepunktid ja telegraaf — postioperatsioonide toimetamise ajal. 2. Teistes I., II., IIL ja IV. klassi kontorites ning nendes V klassi post­ kontorites, kus abonentide arv üle 10: a) äripäevadel kella 8—22; b) pühapäevadel kella 9 — 14 ja 17 18; 3. V klassi postkontorites, kus abonentide arv 10 ehk vähem: a) äripäevadel kella 9 - 14% ja 17—18; b) pühapäevadel kella 9—11. Nende kontorite telefoni kommutaatorite kaudu võib äripäevadel kõ­ nesid saada ühekordse maksu eest kella 8—20 ka asutuse kinnioleku ajal Märkus 1 : Kõik telefoni keskjaamad on kohustatud ka väljaspool selles määru­ ses tähendatud aega kõnesid andma mittesunduslikul asutuste lahti­ oleku ajal ettenähtud kõrgendatud maksu eest. Märkus 2: Kui kohalikud olud nõuavad, et operatsioone teistel tundidel määra­ tud piirides toimetama peab, siis tuleb selleks teedeministri luba nõutada. Abiasutused. Ä) Postiagentuurid : Postiagentuuride seadus („R. T.“ Nr. 44 — 1922 a.}. Postioperatsioone toimetatakse postiagentuurides igal äripäeval mitte alla 6 tunni päevas kohalistele oludele vastavalt; riigiasutustes — töötundide jooksul; mujal — posti peavalitsuse poolt kindlaksmääratud tundidel; jaama­ des aga võimalikult ka rongide läbisõiduajal. Postiagentuurides toimetatakse liht- ja tähitud postioperatsioone ja pos- timaksu vahendite müüki. Nendes postiagentuurides, milliste kohta nimes­ tiku 5 lahtris on postisaadetiste väärtuse ülemmäär näidatud, toimetatakse ka sisemaaliste raha- ja pakisaadetiste operats'oone. B) Telefonlägentuurid : Kõik telefoni agentuurid on sunduslikult lahti, igapäev kella8-14 ja 18 - 20-ni. D) Telefoni kõnepunktid: Telefoni kõnepunktidel ei ole kindlat sunduslikku lahtioleku aega Kõnepunkti kõnede üleandmine ja nende eest võetav maks oleneb ära selle keskjaama sunduslikust lahtioleku ajast, kelle abonendiks ta kuulub. E) Telefoni kollektiiv keskjaamad: Telefoni kollektiv keskjaama lahtioleku aeg määratakse selle tarvitajate eneste poolt kindlaks, ja keskjaam, kelle abonendiks kollektiiv keskjaam kuulub, annab sellele ühendusi kõigi teiste abonentide kohta maksvate määruste kohaselt. Postisaa­ Raudteejaa­ Missuguse Maakond Abiasu- Posti­ Tüüp detiste made ja tele- postiasu- ja kelle tuse ioni abiasu- saadetiste K s iitu s e väärtuse tusega või kontroll- tuste posti­ sihitus ja juures postvagu- M ä rk e d ülem­ aadress, kus n im e tu s asub abi- post- (Täiendab iga määr abi- postiasutus niga vahe­ klass asutus kontor asutus IseV asutuses puudub tab posti 7 9 j 2 3 4 5 6 8 Aadumäe Viru. l. Aadum äe rj- t r. A vi­ nurm e __ Aakre pa. Tartu. Puka 25.000 Puka vm . Aaspere pa. Viru. Kadrina 25.000 — Kadrina vm ptk. Pärnu. —— — P. V. Abja „Tallinn-Pärnuw III ja „Pärnu-Tallinn“ Abja fp. Pärnu. — — Abja — rj- Abruka pa. Saaremaa Kuressaar K u ressaar fp. vm . " 1 Postisaa­Raudteejaa­ Missuguse Maakond Abiasu- Posti­ Tüüp detiste made ja tele­ postiasu- : ja kelle tuse foni abiasu- saadetiste Ä s u t u s e \ äärtuse tusega või ja juures kontroll- tuste posti­ sihitus M ä rk e c postvagu- ülem ­ aadress, kus | n im e tu s asub abi- post- (Täiendab iga klass m äär abi- postiasutus niga vahe­ asutus kontor asutus ise) asutuses puudub tab posti i . 1 2 3 4 5 6, 7 8 . 9 ) Adavere pa Viljandi, Põltsam aa — — Põltsamaa vm . j Adraku kk. Tartu. — — M ustvee — tü. i ptk. Järva. — — P. V. ; Aegviidu „Tallinn-Valk“ V ja „Valk-Talhnn“ Aegviidu f P . J är va . — ~ Äegviidu - r rj; i Aesoo pa. Pärnu. Tori t o o o o — Tori pü. — Ahja ptk. Tartu - Tartu IV 1 Postisaa­ Raudteejaa­ Missuguse Maakond flbiasu- Posti­ Tüüp detiste made ja tele­ postiasu- ja kelle tuse foni abiasu- saadetiste A s u tu s e väärtuse tusega või kontroll- tuste posti­ sihitus M ä r k e d ja juures postvagu- ülem­ aadress, kus n im e tu s asub abi- post- (Täiendab Iga m äär abi- postiasutus niga vahe­ klass asutus kontor asutus ise) asutuses puudub tab posti 8 9 i 2 3 4 5 _ 6 7 r~" ...........— Ahja fP- Tartu — --- Ahja — v m . Aidu pa Viljandi. Paistu — Paistu pü. Aimla pa. Viljandi. Viljandi — Viljandi fp. metsk. kantselei Alnja fp. Pärnu. — — Nuia — pü. Alatskivi pa. Tartu Tartu 25.000 — Tartu kk. v m . Alavere pa Harju. Raasiku 25.000 — Kehra fp. v m . Postisaa­ Raudteejaa­ Missuguse Maakond Abiasu- Posti­ Tüüp detiste made ja tele­ postiasu- A s u t u s e ja kelle tuse foni abiasu- saadetiste väärtuse tusega või juures Kontroll- tuste posti­ sihitus M ä r k e d ja postvagu- ülem­ aadress, kus n im e tu s asub abi- post- Täiendab iga klass m äär abi- posti asutus niga vah e­ asutus kontor asutus ise') asutuses puudub tab posti i 2 3 4 5 . 6 7 8 9 Albu j pa. Järva. A ravete — — A ravete vm . Aleksandri pa. Võru. Võru — ----- Võru fP. vm . Alliku pa. Jä rv a . Türi 25.000 ----- Türi fp. vm , Alu kk. Harju. Rapla — Rapla — as. Aluste pa. Pärnu. V ändra 10.000 — V ändra kk. tü. Ambla ptk. Järv a. — — — Tapa IV 1j~ Postisaa­ Raudteejaa­ Missuguse Maakond Abiasu- Posti­ Tüüp detiste made ja tele­ postiasu- ja kelle tuse foni abiasu- saadetiste Ä su tu s e /äärtuse tusega või juures kontroll- / tuste posti­ sihitus M ä rk e d ja postvagu- ülem- aadress, kus asub abi- * post­ (Täiendab iga n im e tu s niga vah e­ klass n äär abi- postiasutus asutus kontor asutus ise) asutuses puudub tab posti 9 i 2 3 4 5 6 7 8 Anija pfa. H arju. Raasiku — Raasiku vm . Anna pa. Järva. Paide 25.000 —- Paide fp. vm . Annlkvere pa. Viru. R akvere — — Rakvere tü. P. V. Võru — — — Antsla ptk. „Valk-Irboska“ IV ja „Irboska-Valk“ Aravete ptk. Jä rv a , — — — Tapa V Are pa. Pärnu. Pärnu 25.000 - Pärnu vm . Postisaa­ Raudteejaa­ Missuguse Maakond Äbiasu- Posti­ Tüüp detiste made ja tele­ postiasu- ja kelle tuse foni abiasu- saadetiste A s u t u s e väärtuse tusega või juures kontroll- tuste posti­ sihitus M ä r k e d ja postvagu- ülem­ aadress, kus n im e tu s asub abi- post- (Täiendab iga määr abi- postiasutus niga vahe­ klass asutus kontor asutus ise' asutuses puudub tab posti 7 8 9 i 2 3 4 s 6 Rakvere — Viru. --- — 1. A ru Aru ja rj- t. ja r. Kunda Kunda pa. H arju Raasiku — — P. V. Aruküla „Valk-Tallinn“ fp. rj. — Arula pa. Tartu, Puka — Puka pü. Saab : p. v. — — — Aseri ptk. Viru „Narva-Tallinn“ V S aad ab : p. v. „Tallinn-Narva“ Asuküla pa. Lääne. Haapsalu — — H aapsalu lp. vm . Audru pa. Pärnu. Pärnu — — Pärnu lp. vm . Postisaa­ Raudteejaa­ Missuguse Maakond ftbiasu- Posti­ Tüüp detiste made ja tele- postiasu- ja kelle tuse loni abiasu- saadetiste Ä s u tu s e väärtuse tusega või J kontroll- tuste posti- sihitus |M ä r k e d ja juures postvagu- jj ülem­ aadress^ kus n im e tu s asub abi- post- (Täiendab iga määr abi- postiasutus niga v ah e­ klass
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 16.03.2016.A Määruse Nr 24 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisa (majandus- ja taristuministri 16.03.2016.a määruse nr 24 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Sellest riigitee Marsruudi Jrk Tee Aadress Tee liik ja nimetus pikkus nr nr Pikkus km Algus Lõpp km km km 1 2 3 4 5 6 7 1. Põhimaanteed 1.1.1 E20 1 Tallinn–Narva* 212,640 9,240 209,153 200,012 1.1.2 212,541 212,640 1.2.1 E263 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa* 287,841 5,505 287,841 282,336 1.3.1 E264 3 Jõhvi–Tartu–Valga* 219,671 0,000 0,527 1.3.2 1,864 2,411 209,843 1.3.3 3,574 130,347 1.3.4 137,675 219,671 1.4.1 E67 4 Tallinn–Pärnu–Ikla* 192,250 13,040 191,790 178,750 1.5.1 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru* 184,553 1,663 184,553 182,890 1.6.1 6 Valga–Uulu* 124,759 1,419 124,759 123,340 1.7.1 E77 7 Riia–Pihkva* 21,965 195,565 216,918 21,353 1.8.1 8 Tallinn–Paldiski* 47,167 11,300 47,167 35,867 1.9.1 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla* 81,022 0,000 70,505 77,657 1.9.2 73,660 80,812 Risti–Virtsu–Kuivastu– 1.10.1 10 143,728 0,000 67,450 Kuressaare* 140,788 1.10.2 68,102 141,440 1.11.1 E265 11 Tallinna ringtee* 38,167 0,000 38,167 38,167 1.12.1 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme* 122,783 0,000 71,056 117,623 1.12.2 76,216 122,783 2.
    [Show full text]
  • JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011
    JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011 Koostaja ja väljaandja: Jõgeva Maavalitsus Täname kõiki kaasautoreid. Küljendaja Katrin Põdra Trükk: OÜ Vali Press 3 HEA JÕGEVAMAALANE! Aastatepikkust traditsiooni järgides an- name välja järjekordset maakonna aasta- raamatut. Sündmused, millest kirjutame, ja tublid inimesed, kelle tegudest räägime – kõik see oli justkui alles eile. Siiski lisan- dub pidevalt juurde uut ja huvitavat ning varasem vajub tahes või tahtmata mine- vikku. Aastaraamatu väärtus ilmneb aga just aja möödudes, kui on võimalik võr- relda ja analüüsida paljude aastate jooksul sarnase ülesehitusega esitatud andmeid. Raamat on hea materjal üldistuste tegemi- seks ja tagasivaatamiseks. 2011. aasta augustikuus tähistasime 20 aasta möödumist taasiseseisvumisest. Pea sama kaua on kodupiirkonna heaolu eest hoolitsenud meie omavalitsused. Oleme kahe aastakümne jooksul tööku- sega silma paistes ehitanud üles oma maad, muutes ta omanäoliseks ja kauniks. Oleme püüelnud hariduse kui valguse poole, mis on olnud alati meie rahval au sees. Õnne- tunne vabadusest oli stiimuliks uue suure põlvkonna laste sünnile. Rahvastiku kasv ja huvi teadmiste vastu tingis vajaduse uute koolimajade ja haritud pedagoogide järele. Heaolu tõus ja avaramad võimalused elukoha valikuks on aga viimastel aastatel väljarände ja vähese sündivuse tõttu põhjustanud elanikkonna kahanemise. Oleme tänaseks jõudnud seisu, kus ei jätku enam piisavalt õpilasi senini hästi toiminud koolivõrguga jätkamiseks. Jõgevamaal elas 2011. aasta lõpus 34 331 elanikku, mis on nelja- ja poolesaja võrra vähem kui aasta varem ning statistika näitab jätkuvalt langevat trendi. Rahvaarvu vähenemine annab ennast tunda mitte ainult hariduses, vaid ka ühiskondlikus transpordis, tööturul ja elukeskkonna kvaliteedis võrrelduna suuremate keskustega. Valus löök tabas reformi tõttu Palamuse päästekomandot ja seeläbi kogu selle piirkonna elanikkon- na turvalisust.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Dendroloogilised Uurimused Eestis III Dendrological Researches in Estonia III
    DENDROLOOGILISED UURIMUSED EESTIS III DENDROLOGICAL RESEARCHES IN ESTONIA III Tallinn 2002 Eesti Põllumajandusülikool Metsanduslik Uurimisinstituut Estonian Agricultural University Forest Research Institute Dendroloogilised uurimused Eestis III Dendrological researches in Estonia III Toim./Eds. Heldur Sander & Ülo Tamm Translation and correction: Sulev Kivastik ISSN 1406–4987 ISBN 9985–816–20–X © EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut EAU Forest Research Institute SISUKORD Eessõna.................................................................................................................... 5 Peter Wyse Jackson, Etelka Leadlay Botaanikaaedade koht tänapäeva maailmas (laiendatud kokkuvõte) .............. 21 Ludmila Vishnevska, Heldur Sander Kahe botaanikaaia ajalugu – 45 aastat Läti Rahvuslikku Botaanikaaeda ja 40 aastat Tallinna Botaanikaaeda Eestis (kokkuvõte) ...................................... 60 Toivo Meikar Tartu Ülikooli õpetatud aednikud (1803-1918) .............................................. 61 Olev Abner, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, Heldur Sander Eesti puittaimede kollektsioonid ..................................................................... 74 Heino Kasesalu Järvselja ja võõrpuuliigid .............................................................................. 104 Ene Ilves Luua arboreetum – huvipakkuvaim dendroloogiline kollektsioon Kesk-Eestis ........................................................................................... …....…. 116 Jüri Elliku, Aleksei Paivel, Heldur Sander Tartumaa võõramaised
    [Show full text]
  • Palamuse Vald Arengukava 2008-2016
    PALAMUSE VALD ARENGUKAVA 2008-2016 Palamuse valla arengukava 2008-2016 SISUKORD PALAMUSE VALD ..................................................................................................................................... 1 ARENGUKAVA 2008-2016 ......................................................................................................................... 1 SISUKORD ................................................................................................................................................... 2 TABELID ...................................................................................................................................................... 4 JOONISED.................................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 5 I OSA. VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS (2007) ....................................................................... 6 1 ASEND JA LOODUSKESKKOND .................................................................................................. 6 2 RAHVASTIK .................................................................................................................................... 8 3 ELUKESKKOND JA AVALIKUD TEENUSED ............................................................................12 4 HARIDUS, KULTUUR JA VABA AEG .........................................................................................25
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Teataja Aprill 2019 2.Indd
    JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 7 (32), 25. aprill 2019 Vallavalitsuse esindajad kohtusid Moldova ettevõtlustegelased tutvusid Jõgeva vallaga Saduküla kandi rahvaga 12. aprillil viibis Jõgeva vallas Jõgeva maavalitsusel oli sõl- kahekümneliikmeline Moldova mitud Moldova Ungheni rajoo- delegatsioon, millesse kuulus niga sõprusleping, mis hõlmas Vallavanem Aare Olgo, abivalla- majandus- ja taristuministeeriu- ka meie sõprusvalda Soomes, vanemad Mati Kepp, Arvo Sak- mi, väikeste ja keskmiste ettevõ- Kaarina linna. Lepingu raames jas ja Viktor Svjatõšev ning Sa- tete assotsiatsiooni, ettevõtlus- on Moldovat külastanud sada- duküla piirkonda kureeriv val- inkubaatorite ja ettevõtlust toe- kond Jõgevamaa ettevõtjat ja lavalitsuse liige Kalle Pint koh- tavate organisatsioonide esin- teiste elualade esindajat. tusid 15. aprilli õhtul Saduküla dajaid. Õppereis Eestisse, mis Praegu Tallinnas konsultat- rahvamajas Saduküla, Pööra, kestis viis päeva ning hõlmas ka sioonifirmat omav ja Tallinna Härjanurme ja Jõune elanikega. Tallinna ja Tartut, oli osa Euroo- Tehnikaülikoolis loenguid pidav Kohale tuli üle kahekümne ini- pa Liidu rahastatud projektist, Victor Guzun tõdes, et Eesti on mese, et rääkida vallaesindaja- mille ülejäänud tegevused toi- Moldovale ses mõttes hea ees- tega kohalikest probleemidest. muvad Moldovas. Eestisse tuldi kuju, et siinsed ettevõtjad on Sarnased rahvakoosolekud on selleks, et vahetada kogemusi, Euroopa vabakaubanduspiir- varem toimunud Laiusel, Kaare- õppida tundma siinseid ettevõt-
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Teataja Mai 2019 1.Indd
    JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 8 (33), 9. mai 2019 Moldova Vabariigi suursaadik Eestis Inga Ionesii sai Jõgeva vallast häid koostöömõtteid Jõgeva valda külastas 17. april- Suursaadik jutustas köitvalt lil Moldova Vabariigi suursaadik Moldovast kui tugevate veini- Eestis Inga Ionesii. Hommikul tootmis- ja kultuuritraditsioo- Jõgevale saabudes heiskas ta nidega arenevast turismimaast. vallamaja ees Moldova Vabariigi Veinitootmise poolest on Mol- lipu, seejärel kuulas vallamaja dova kuuendal kohal Euroopas. saalis valda tutvustavat ette- Selles sektoris on tööl 250 000 kannet. Väljasõidul Palamusele inimest ning veini eksporditakse tutvus suursaadik sealse laste- umbes viiekümnesse riiki, seal- aia Nukitsamees uue hoone- hulgas Eestisse. Viimasel ajal on ga, Jõgeva alevikus külastas ta Moldova veinitööstusse inves- Eesti Taimekasvatuse Instituuti. teeritud 330 miljonit dollarit: Suursaadikul oli ka sisukas koh- ostetud uusi seadmeid, rajatud tumine Jõgevamaa arendus- ja uusi viinamarjaistandusi ja juu- ettevõtluskeskuse esindajatega. rutatud uusi viinamarjasorte. Päeva kokku võtval kohtumisel Huvitav on märkida, et suurte Jõgeva vallavolikogu ja vallava- tehaste toodang läheb enamas- litsuse esindajate ning vallaa- ti ekspordiks, moldovlased ise metnikega rääkis Inga Ionesii joovad enamasti enda või mõne sisuka päeva jooksul nähtust ja sugulase-tuttava valmistatud pakkus välja mitu valdkonda, veine. mis sobiksid koostööks Eesti ja Üks põnevamaid veiniga seo- Moldova, aga ka kitsamalt Jõge- tud paiku on Inga Ionesii sõnul va valla ja meie Moldova sõprus- Cricovas asuv maa-alune veini- Poola Vabariigi suursaadiku Grzegorz Kozłowski (vasakul) jaoks on Laiusele kasvama pandud pärn esimene puu, piirkonna Ungheni rajoonivalit- linn: ühtekokku paarsada kilo- mille ta üldse istutanud. Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja vallavanem Aare Olgo on sellist tööd varemgi teinud. suse vahel.
    [Show full text]
  • Kullavere, Luua, Pikknurme Ja Saadjärve Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.05.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: RTL 2004, 56, 934 Kullavere, Luua, Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine Vastu võetud 28.04.2004 nr 34 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Kullavere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kullavere jahipiirkonna pindala on 43 060 hektarit. (2) Kullavere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kullavere rendijahipiirkonna piir kulgeb Mustvee jõe ja Mustvee linna piiri ristumiskohast mööda Mustvee linna piiri Peipsi järveni; sealt mööda Peipsi järve rannajoont Kodavere ojani, mis on ühtlasi Jõgeva maakonna piir (jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); edasi mööda Kodavere oja Mustvee–Kallaste maanteeni ning mööda Mustvee–Kallaste maanteed Kadrina– Kodavere maanteeni; teeristist mööda Kadrina–Kodavere maanteed Punikvere teeni ning mööda Punikvere teed Kasahstani kraavini; siitpeale mööda Kasahstani kraavi Ööbiku sihini, jätkudes mööda Ööbiku sihti Halliku metskonna kvartali 476 lõunasihini; edasi mööda Halliku metskonna kvartalite 476 ja 475 lõunasihti Kadrina ojani; sealt mööda Kadrina oja Viljuse–Karjamõisa teeni, jätkudes mööda Viljuse–Karjamõisa teed Kaasiku– Viljuse teeni; teeristist mööda Kaasiku–Viljuse teed Alatskivi–Pala maanteeni ning mööda
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]