PALAMUSE VALD

ARENGUKAVA 2008-2016 Palamuse valla arengukava 2008-2016

SISUKORD

PALAMUSE VALD ...... 1 ARENGUKAVA 2008-2016 ...... 1 SISUKORD ...... 2 TABELID ...... 4 JOONISED...... 4 SISSEJUHATUS ...... 5 I OSA. VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS (2007) ...... 6 1 ASEND JA LOODUSKESKKOND ...... 6 2 RAHVASTIK ...... 8 3 ELUKESKKOND JA AVALIKUD TEENUSED ...... 12 4 HARIDUS, KULTUUR JA VABA AEG ...... 25 5 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE ...... 33 6 VALLA JUHTIMINE ...... 38 7 SWOT ANALÜÜS ...... 42 II OSA. ARENGUSTRATEEGIA ...... 46 1 ARENGUEELDUSED/ POTENTSIAAL ...... 46 2 PALAMUSE VALLA VISIOON ...... 46 3 ARENGUSUUNAD JA EESMÄRGID...... 46 III OSA. TEGEVUSKAVAD...... 51 1. ELUKESKKOND ...... 51 2. KULTUUR JA TURISM ...... 54 3. HARIDUS...... 57 4. LUUA PIIRKOND ...... 59 LISA 1. ELANIKE UURINGU KOKKUVÕTE ...... 61 1 SISSEJUHATUS ...... 61 2 SIHTGRUPI KIRJELDUS ...... 61 3 TÖÖ ...... 62 4 ELAMISMISTINGIMUSED ...... 63 5 AVALIKUD TEENUSED ...... 68 6 VABA AEG...... 77 7 VALLA JUHTIMINE ...... 79 LISA 2. PALAMUSE VALLA TERRITOORIUMIL ASUVAD TEED...... 84 LISA 3. HARIDUSVALDKONNA DETAILNE SWOT ANALÜÜS ...... 89 TUGEVUSED ...... 89 NÕRKUSED ...... 89 VÕIMALUSED ...... 89 OHUD ...... 90 LISA 4. TURISMI JA KULTUURIVALDKONNA DETAILNE SWOT ANALÜÜS ...... 91 TUGEVUSED ...... 91 NÕRKUSED ...... 91 VÕIMALUSED ...... 91 LISA 5. LUUA PIIRKONNA DETAILNE SWOT ANALÜÜS ...... 93

2 Palamuse valla arengukava 2008-2016

TUGEVUSED ...... 93 NÕRKUSED ...... 93 VÕIMALUSED ...... 93 OHUD ...... 94 LISA 6. AVALIKUL ARUTELUL ESITATUD KOMMENTAARID ...... 95

3 Palamuse valla arengukava 2008-2016

TABELID

Tabel 1. Elanike arv Palamuse valla külades 2007 ...... 10 Tabel 2. Maakasutus Palamuse vallas 2007 ...... 12 Tabel 3. Palamuse vallas asuvad teed kattematerjali lõikes ...... 13 Tabel 4. Veevõrgu ja ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv ...... 18 Tabel 5. Lasteaialaste arvu prognoos kuni 2013 ...... 25 Tabel 6. Palamuse valla peamised ettevõtted ...... 34 Tabel 7. Töötus Palamuse vallas 2000- 2007 ...... 34 Tabel 8. Töötajate arv valla asutustes 2007 ...... 34 Tabel 9. Palamuse valla olulisemad turismiettevõtted ja -asutused ...... 37

JOONISED

Joonis 1. Palamuse valla asukoht ...... 6 Joonis 2. Palamuse valla elanike arv ja selle muutused 2000-2007 ...... 8 Joonis 3. Palamuse valla rahvastikupuu 2007 ...... 8 Joonis 4. Palamuse valla rahvastiku dünaamika ...... 9 Joonis 5. Toimetulekutoetust saanud pered ...... 22 Joonis 6. Registreeritud ja avastatud kuriteod Palamuse vallas aastatel 2000-2006 ..... 23 Joonis 7. Kooliõpilaste arvu prognoos kuni 2012 ...... 26 Joonis 8. Palamuse valla eelarve 2000-2007 ...... 39 Joonis 9. Palamuse valla tulude struktuur 2000-2007 ...... 40 Joonis 10. Valla kulud tegevusalade ja majandusliku järgi 2000-2007 ...... 41

4 Palamuse valla arengukava 2008-2016

SISSEJUHATUS

Käesolev arengukava on dokument, mis on koostatud eesmärgiga tagada valla tasakaalustatud areng. Arengukava annab ühelt poolt hinnangu omavalitsuse sotsiaal- majanduslikule olukorrale ja teiselt poolt määratleb üldised arengusuunad, oluline osa seejuures on arengueesmärkide formuleerimisel. Arengukavas on fikseeritud olulisemad tegevussuunad aastani 2010 ja visioon aastani 2016. Palamuse valla arendamiseks on varasemalt koostatud 3 arengukava, mis hõlmasid perioode 1997-2001, 2003 – 2007 ja 2003-2010. Nimetatud arengukavasid on kasutatud valla arendustegevuse ja eelarve planeerimisel. Käesoleva arengukava koostamisel lähtuti nii olemasolevatest dokumentidest ja statistikast, elanike seas läbiviidud rahuloluuuringu käigus kogutud andmetest kui ka töögruppides ja arutelude käigus kujundatud arvamustest valla arengusuundade osas. Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutustaseme määratlemiseks viiakse elanike seas sarnaseid uuringuid läbi alati tegevuskava uuendamisel. Arengukava koostamise organisatsioon koosnes võtmeisikuid hõlmavast juhtgrupist ning strateegiliste teemadena esile tõstetud kolmest töögrupist, milleks olid: kultuur ja turism; haridus ning Luua piirkond. Arengukavasse sisendi saamiseks korraldati perioodil august - september 2007 valla elanike seas uuring, et selgitada elanike rahulolu oma elukeskkonnaga ja erinevate valla poolt pakutavate teenustega. Palamuse valla arengukava koostamise alusuuringu eesmärk on valla elanike hinnangu alusel välja tuua valda esile tõstvad tugevused ja kaardistada valla arengut pidurdavad probleemid ning leida neile ratsionaalseid lahendusi. Alusuuringu läbiviimisel andis oma hinnangu 125 Palamuse valla elanikku. Uuringu terviklik analüüs on toodud arengukava lisas 1. Arengukava koostamise algatamisest teavitati vallalehe, valla kodulehe, infostendide ja e-kirjade abil kogu valla elanikkonda ning protsessi kaasati kõik huvitatud osapooled. Peamised arengukava koostamise osapooled olid vallavalitsus, valla haridus- ja kultuuriasutused, Luua Metsanduskool, kohalikud ettevõtted ja aktiivsed elanikud. Arengukava koosneb kolmest põhiosast – olukorra analüüsist, strateegiast ja tegevuskavast. Lisaks on toodud arengukava väljatöötamist toetavad andmed lisades. Olukorra analüüs annab ülevaate, milline on erinevate eluvaldkondade seisukord aastal 2007. Olukorra kirjelduse juures on kokku kogutud statistika, arengukava koostamisel osalenud võtmeisikute hinnangud ning andmed elanike seas läbiviidud uuringust. Loetletud allikate baasil on koostatud ka iga valdkonna SWOT analüüsid, mis on kogutud ühe analüüsipeatüki alla. Olukorra analüüs sisaldab nii kirjeldust kui ka analüüsi ja võimalikke otsustuskohti antud valdkonnas. Arengukava strateegia osa kirjeldab soovitud arengusuundi ning visiooni, milline peaks vald olema aastal 2016. Tegevuskava määratleb, milliste tegevuste teostamisel liigutakse lähiaastatel (kuni 2010) tänasest olukorrast visioonini realiseerumise poole. Tegevuskava on kirjeldatud läbi tegevuste, vastutajate, eelarve ja ajakava. Lisaks on toodud välja eraldi eesmärkide monitooringu süsteem, mille alusel saab arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamist mõõta.

5 Palamuse valla arengukava 2008-2016

I OSA. VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS (2007)

1 ASEND JA LOODUSKESKKOND 1.1 Asend Palamuse vald paikneb Jõgeva maakonnas. Lähimad suuremad keskused on Tartu linn (42) km ja Jõgeva linn (17) km, Tallinnast jääb vald 173 km kaugusele. Valla pindala on 216 km2.

Joonis 1. Palamuse valla asukoht Valla keskuseks on Palamuse alevik. Valla koosseisus on üks alevik ja 25 küla. Palamuse vald piirneb põhjast Torma vallaga, idast Saare vallaga, lõunast Tabivere vallaga ja läänest Puurmani ning Jõgeva valdadega. 1.2 Maastik Vald paikneb Siluri ja Devoni avamusalade piiril. Valla loodepoolses osas moodustavad aluspõhja Alam-Siluri Raiküla lademe lubjakivid, dolomiidid ja merglid, kagupoolses osas katavad Siluri kivimeid Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, dolomiidid, aleuroliidid, liivakivi ja savi. Enamus Palamuse vallast asub Vooremaa maastikurajoonis, mis on kujunenud liustikujää kuhjava ja kulutava tegevuse toimel, valla lääneosa paikneb ka Võrtsjärve madalikul. Vooremaa viirgmaastiku iseloomulikeks pinnavormideks on valdavalt moreenist koosnevad voored ja künnised ning nende vahele jäävad piklikud nõod, mida paiguti läbivad põikorud. Sellistes tingimustes asuvad põllumaad enamasti voorte lagedel. Sood paiknevad Palamuse vallas lääneosas (Visusti soo, Sortsi raba), kuid soostunud on ka voortevahelised nõod – seda kas täielikult või ainult järvede kaldaalal. 1.3 Loodus Metsasus on suurem valla lääneosas, metsad paiknevad ka voorte nõlvadel ja nõgudes. Tüüpilised on salumetsad (sinilille- ja naadikuusikud, samuti segametsad), vähemal määral laanemetsad (jänesekapsakuusikud). Palamuse valla piirides paiknevad Kuremaa, Prossa, Pikkjärv ja Ilmjärv ning vallaga piirnevad Kaiavere ja Raigastvere järved. Vooremaa Maastikukaitseala piiridesse kuuluvad neist Prossa, Pikkjärv, Ilmjärv, Kaiavere ja Raigastvere järved. Valla territooriumilt voolab läbi kaks jõge – Amme jõgi ja Laeva jõgi. Maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud on vallas Palamuse, Änkküla, Luua piirkonnas.

6 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, mida iseloomustavad vanad talumaastikud, kus on maaparandustöid rakendatud suhteliselt vähe, on Praaklima ja Raigastvere järve vana asustusstruktuur ja haritud põllud. Palamuse valla territooriumil asub Vooremaa järvede NATURA 2000 ala, kuhu kuulub Prossa, Pikkjärv ja Ilmjärv valla territooriumil, samuti osaliselt Tabivere vallas asuvad Raigastvere ja Kaiavere järv. Kõik mainitud järved ja nende vahele jääv ala Praaklima, Mullavere, Sudiste, Nava, Ehavere, Pikkjärve, Luua ja Kaiavere külas kuulub samuti Vooremaa maastikukaitsealasse. Luua park on üks ilusamaid inglise stiilis parke Vooremaal. Praeguses suuruses on park rajatud 1790 – 1820 vabakujulisena, 1893. aasal muudeti pargi rekonstrueerimisjooniste alusel oluliselt teedevõrku. Luua Pargil on suur dendroloogiline väärtus - ca 150 taksoni puid-põõsaid. Luua arboreetum on üks väärtuslikemaid looduskaitseobjekte Vooremaal. 1.4 Arengueeldused ja väljakutsed Järgnevalt on välja toodud peatükis kirjeldatud peamised arengueeldused ja väljakutsed: Geograafilisest asukohast tulenevalt on Palamuse Tartu linna elanike jaoks piisavalt lähedal asuv paik, kus elada maal ja käia tööl linnas. Suundumuse elavdamiseks ei ole piisav siiski vaid geograafiline asukoht- elanikele tuleb luua sama kvaliteetne elukeskkond. Suurt osa Palamuse vallast hõlmav Vooremaa maastikukaitseala on ainulaadne maastik, mis loob soodsad tingimused turismi arendamiseks, kuid millest tulenevad piirangud aeglustavad arendustegevust. Valla elanikud ja juhid peavad tagama tasakaalustatud arengu, millest saaksid kasu kohalikud elanikud, kuid mis samas tagaks looduskeskkonna säilimise. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on lisaks kirjeldatud SWOT analüüsi peatükis.

7 Palamuse valla arengukava 2008-2016

2 RAHVASTIK 2.1. Elanikkond Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 01.01.2007 Palamuse vallas 2437 elanikku, neist naisi 1230 (50.47%) ja mehi 1207 (49.53%).

4000

2000

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 naised 1295 1268 1254 1260 1245 1238 1238 1230 mehed 1355 1322 1356 1320 1256 1235 1229 1207 kokku 2650 2590 2610 2580 2501 2473 2467 2437

Alllikas: Rahvastikuregister Joonis 2. Palamuse valla elanike arv ja selle muutused 2000-2007 Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul küllaltki stabiilselt vähenenud. Viimase 7 aasta jooksul on rahva arv vähenenud 213 elaniku võrra (8%), kusjuures meeste arv on vähenenud naistest proportsionaalselt rohkem, vastavalt 11% ja 5%. 2.2. Sooline ja vanuseline struktuur Palamuse valla elanike hulgas on naisi rohkem, kui mehi ning vanuseliselt on suurim 20- 24 aastaste elanike grupp. Erandlikult suured vanusegrupid on 20-24 ja 25- 29 aastased mehed, mille põhjuseks on Luua Metsanduskooli poolt õpetatavate erialade populaarsus meesterahvaste seas.

85 ja 80 – 84 75 -79 70 – 74 65 -69 60 – 64 55 -59 50 – 54 45 – 49 40 -44 35 – 39 30 – 34 25 -29 20 -24 15 -19 10 – 14 5 – 9 0-4 M ehi Nais i

Joonis 3. Palamuse valla rahvastikupuu 2007 Kuni 40 eluaastani on rahvastikus suurem meeste osakaal ning üle 50 aastaste seas on rahvastikus rohkem naisi. Alates 75ndast eluaastast on naisi vähemalt 2 korda rohkem kui mehi. Aastatel 2000- 2003 oli meeste suur ülekaal vanusegrupis 15-24, siis alates 2005 aastast on see liikunud meeste vanusegruppi 20-29. See muudatus on tõenäoliselt tingitud õpilaste vanuse tõusust. Elanikkonna vananemist võib peamiselt täheldada

8 Palamuse valla arengukava 2008-2016 selles, et vanemad vanusegrupid on suuruselt jäänud peaaegu samaks, kui nooremad on keskmiselt 10-20 inimese võrra vähenenud. Valla rahvastiku vanuseline jaotumine on sarnane Jõgeva maakonna ja Eesti keskmise rahvastiku vanuselise jaotumisega. Võrreldes Jõgeva maakonna ja Eesti keskmise tasemega on Palamusel mõnevõrra rohkem lapsi ja vähem vanureid. Tööealise elanikkonna osatähtsus vallas on mõnevõrra väiksem Eesti keskmisest. Rahvastiku taastootmise potentsiaali näitab 16-49 aastaste naiste arv. Aastal 2007 oli nimetatud vanusegrupis naisi 512, mis moodustab 42% naiste koguarvust. Võrreldes aastaga 2000, kui naise arv oli 541 on see protsent jäänud samaks ning samuti on stabiilsena püsinud sündide arv vastava vanusegrupi naiste kohta. 2.3. Iive ja ränne Alates 2002. aastast on valla elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 47 inimese võrra. Palamuse valla rahvastiku arv järgib Eesti maavaldade üldist vähenemistrendi, mis on tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja maapiirkondadest linnadesse rändamisest. Palamuse vallas ületavad aastate lõikes surmad elussündide arvu. Kuigi mõnel aastal on iive olnud nõrgalt positiivne või null, on kahenemistendents jätkuv.

60 200 40 100

20 z z 0 0 2003 2004 2005 2006 2007 2003 2004 2005 2006 2007 Saabujad 77 78 64 60 33 Sünnid 32 31 25 30 11 Lahkujad 121 79 97 106 59 Surmad 42 29 25 21 15

50 0 -50 z -100 2003 2004 2005 2006 2007 loomulik iive -10 2 0 9 -4 mehhaaniline -44 -1 -33 -46 -26 rŠnne KOKKU -54 1 -33 -37 -30 Alllikas: Rahvastikuregister Joonis 4. Palamuse valla rahvastiku dünaamika Palamuse vallast lahkujaid on olnud viimastel aastatel rohkem kui valda saabujaid, mistõttu on valla rändesaldo negatiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv. Saabunute hulgas on enim Jõgevamaa elanikke (40%, sh Jõgeva linnast 12%). Tartu linnast on antud perioodil tulijaid 14%, Tartumaalt kokku 22%. Ülejäänud Eestist kokku on tulnud 38% sisserännanutest (sh Tallinn). Väljakirjutanutest on suurim osa jäänud elama Jõgevamaa piiridesse (41%, sh 22% Jõgeva linna). Tartu linna on rännanud 27% lahkunutest, mis võib olla seotud Tartu kui lähima regioonikeskuse töö- ja õppimisvõimalustega, kuna statistika kohaselt on väljarändajad suures osas õppivad noored või nooremapoolsed tööealised inimesed.

9 Palamuse valla arengukava 2008-2016

2.4. Asustus Palamuse kihelkond on üks vanemaid Eestis. Arheoloogilised leiud annavad tunnistust väga vanast asustusest siin piirkonnas. Palamuse kihelkonda on esimest korda mainitud juba 1234. aastal (paavst Gregorius IX mainib oma 20. novembri kirjas Palamuse vaimulikku Theoderic'i). Palamuse kihelkond on kogu aeg kuulunud Tartu maakonda, välja arvatud 1783-1796, mil ta koos Laiuse ja Kursi kihelkondadega oli Viljandi kreisi osa. Palamuse vald kuulub Jõgeva maakonda.

Küla Elanikke Küla Elanikke Küla Elanikke Küla Elanikke Eerikvere 77 Kivimäe 18 Praaklima 13 Kaarepere 329 Ehavere 33 Kudina 165 Raadivere 73 Vaidavere 51 Palamuse 598 Luua 322 Rahivere 32 Vanavälja 9 Imukvere 46 Mullavere 65 Ronivere 18 Varbevere 68 Järvepera 34 Nava 55 Sudiste 10 Visusti 107 Kaiavere 40 Pikkjärve 128 Süvalepa 29 Änkküla 55 Kassivere 4 Toovere 58 Tabel 1. Elanike arv Palamuse valla külades 2007 Suurimad asulad vallas on Palamuse, Luua ja Kaarepere, kuhu on koondunud 51% valla elanikkonnast. Palamuse vallas on 1 alevik ja 25 küla. Palamuse valla asustustihedus 2007. aasta seisuga on 11,3 inimest/km2. Võrreldes aastaga 2000 on suurim protsentuaalne elanikkonna kasv (üle 10%) toimunud Eerikvere, Kaiavere, Raadivere ja Ronivere külades ning suurim kahanemine (üle 30% aasta 2000 elanikkonnast) toimunud Ehavere, Kivimäe, Nava, Rahivere, Sudiste külades. Suurimates asulates Palamusel, Luual ja Kaareperes on elanike arv vähenenud vastavalt 5%, 1% ja 15%. Seega ei toimu rahvastiku liikumist suurematesse asulatesse. Samuti ei saa väita, et asustus järgiks suuremaid transpordikoridore, kuna ka kaugemates külades (nt Ronivere) on rahvastiku arv kasvanud. Suundumusena saab välja tuua Luua ümbruse külade rahvastiku vähenemise ja Palamuse aleviku ümbruse külades rahvastiku suurenemise. 2.5. Elanike haridustase Palamuse valla elanike haridustase aastal 2000 läbi viidud rahvaküsitluse andmete alusel on kirjeldatud järgmisel joonisel.

10 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Allikas: Statistikaamet Joonis 4. Palamuse valla rahvastiku haridustase aastal 2000 Suurem osa elanikkonnast on põhi- või keskharidusega, järgmine suurem grupp on algharidusega ning teised haridustasemed on suhteliselt võrdsete osakaaludega. Võrreldes maakonna keskmisega oli vallas rohkem põhi- ja kõrgharidusega inimesi ning vähem teiste gruppide haridustasemega inimesi. Seega võib Palamuse valla elanikke lugeda Jõgeva maakonna keskmisega võrreldes kõrgemalt harituks. Eesti keskmisega võrreldes on Palamusel suurem osakaal madalamatel haridustasemetel kuni põhihariduseni ning edasi jäädakse Eesti keskmisele alla. 2.6. Arengueeldused ja väljakutsed Järgnevalt on välja toodud peatükis kirjeldatud peamised arengueeldused ja väljakutsed: Luua Metsanduskooli asumine vallas toob endaga kaasa noorema ja maakonna keskmisega võrreldes kõrgemalt haritud elanikkonna, kellest teatud osa jääb valda kauemaks. Mujalt õppima tulnud noorte valda jäämiseks tuleb neile tagada sobiv töö ja kvaliteetne elukeskkond. Luua Metsanduskooli poolt loodud eelduse kasutamiseks tuleb tegeleda nii elukeskkonna, kui ettevõtluse arendamisega. Üldine Eesti elanikkonna vähenemine leiab aset ka Palamuse vallas. Lisaks negatiivsele iibele toimub ka väljaränne peamiselt Tartusse ja Jõgevale. Sellises olukorras vähenevad just hajali asuvate külade elanikkonnad, kus avalikud teenused ei ole piisavalt kättesaadavad. Sellest tulenevalt tuleb teha valikuid erinevates eluvaldkondades, et tagada ka hajaasustuse tingimustes piisav elukvaliteet. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on lisaks kirjeldatud SWOT analüüsis.

11 Palamuse valla arengukava 2008-2016

3 ELUKESKKOND JA AVALIKUD TEENUSED 3.1. Maakasutus ja planeeringud Valla üldpindala on 21 607 ha. 2007. aasta 1. septembri seisuga on Palamuse vallas maakatastris registreeritud 89% valla territooriumist, millest 5180,7 ha on riigimaad, 111,6 ha munitsipaalmaad ning 13968,3 ha eramaad. Suur osa katastris registreerimata maast on riigi reservmaa ja suuremate avalikult kasutatavate veekogude alune maa. Valla pindala jaguneb kasutusala alusel järgmiselt:

Kasutusala Ha % Puhkealade maa 81 0,4% Äri ja tootmismaa 44 0,2% Teede alune maa 327 1,5% Metsamaa 8490 39,3% Haritav maa 9071 42,0% Looduslik rohumaa 1170 5,4% Muu maa 2424 11,2% KOKKU 21607 Tabel 2. Maakasutus Palamuse vallas 2007 Suuri muutusi maakasutuses võrreldes 2000. aastaga toimunud ei ole. Teiste maakasutusliikide arvelt on tõusnud metsamaa suurus, mille osas on oodata jätkuvat suurenemist. Suurimad maakasutajad on: . talud - 11 034 ha, sellest 5810 ha haritavat maad, 3620 ha metsamaad ja 816 ha looduslikku rohumaad; . metskonnad (Laiuse ja Pikknurme, Luua Metsanduskooli õppemetskond) - 3818 ha, sellest 4,5 ha haritavat maad, 3051 ha metsamaad ja 58 ha looduslikku rohumaad; . põllumajandusettevõtted - 2336 ha, sellest 2094 ha haritavat maad, 70 ha metsamaad ja 75 ha looduslikku rohumaad. Vallas on aastatel 2001-2007 välja antud 86 ehitusluba. Väljastatud ehituslubade arv on kiirelt tõusnud alates 2004. aastast. Palamuse vallas on kehtiv üldplaneering ja kehtestatud 2 (Järveotsa detailplaneering, Pikkjärve puhkeala detailplaneering) ning algatatud 1 detailplaneering. Järve kinnistu detailplaneeringu koostamiseks on valminud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne.

12 Palamuse valla arengukava 2008-2016

3.2. Teed ja tänavad Palamuse valla territooriumil asuvate teede kogupikkuseks on 221,9 km, mis jaotub järgmiselt (teede loend on toodud lisas): Pikkus kokku Kruusakattega Kõvakattega Valla teed 83,1* 78,2 4,9 Riigiteed 122,4 64,8 57,6 KOKKU 205,5 143 62,5 Teekatte osakaal 70% 30% Erateed 16,4** 16,4 0 KOKKU 221,9 159,4 62,5 * valla teede pikkus on toodud koos teede eramaadel paiknevate lõikudega (12,7 km). Erateede avalikuks kasutamiseks on kõigi eramaade omanikega sõlmitud avaliku kasutamise lepingud. ** Teederegistris toodud erateed on samuti antud avalikku kasutusse. Lisaks on vallas veel eraomanikele kuuluvaid teid, mille korrashoiu eest vastutavad teede omanikud. Allikas: Maanteeamet Tabel 3. Palamuse vallas asuvad teed kattematerjali lõikes Valda läbivad riiklikest teedest Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee (Piibe maantee) pikkusega 10,9 km (mustkate); mitmed kõrvalmaanteed kogupikkusega 111,4 km, sellest kõvakattega 53,9 km ja kruusakattega 57,6 km. Neist suurimad kõrvalmaanteed on Jõgeva-Palamuse-Saare, Kaarepere-Palamuse ja Nava-Luua-Palamuse maanteed. Suuremad valda läbivad teed on kaetud kõvakattega, kuid selliste teede osakaal ulatub siiski vaid 30%ni (v.a. erateed). 70% teedest on kruusakattega (v.a. erateed). Teede tihedus vallas ning üldine tehniline seisund on rahuldavad. Osad teed vajavad põhjalikku remonti (Traksi tee 1,2 km; Mikumetsa-Pällu tee 2,6 km; Pällu-Mokko tee 1,4 km; Semiküla tee 1,8 km; Rääbise-Imukvere 1,7 km; Ronivere-Kooli tee 0,85 km; Süvalepa tee 0,6 km; Maardla tee 1,1 km; Lalini tee 1,4 km; Kudina külatee 0,3 km; Allikase tee 1,8 km; Veski tee 1,0 km; Rehe tee 2,0 km; Savikoja tee 1,1 km; Visusti farmi tee 0,9 km, Visusti-Liiva tee 1,7 km Poriküla 3,7 km) ning kruusakattega teed tolmuvabaks muutmist. Valla omanduses olevate teede ja tänavate korrashoiu ja remondi korraldamise eest vastutab vallaasutus Palamuse Vallavara. Valda läbivate riigiteede korrashoid kuulub Tartu Teedevalitsuse vastutusalasse. Kergliiklusteid on vallas kolmes asulas: Palamusel 1470 m, Kaareperes 590 m ja Luual 380 m. Kergliiklusteede võrgustik ei vasta vajadusele ning seda tuleks laiendada. Tänavavalgustus on olemas Palamuse alevikus, Kaareperes, Luual, Pikkjärvel ja Kudinal. Valgustus ei ole piisav Palamusel, Kaareperes ja Luual. Aastatel 2000 - 2007 on vald investeerinud vallateede korrashoidu 3 123 600 krooni. Elanike uuring Palamuse valla elanike uuringus osalenutest liiklevad ligikaudu 85% bussi, auto ja/või jalgrattaga, mistõttu on oluline, et valla teed oleksid heas korras. Uuringust selgus, et 67,2% vastanutest peab teede olukorda heaks või väga heaks ning 32,8% puudulikuks või mitterahulavaks. Tänavavalgustust peavad heaks 51,4% ning puudulikuks või mitterahuldavaks 40,4%. Uuringust selgus, et valla keskustes (Palamuse, Kaarepere ning Luua) elavad inimesed on teede ja valgustusega rohkem rahul kui äärealadel elavad inimesed.

13 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla elanike hinnang valla teedele/tänavatele ning valgustusele

mitte- väga hea hea puudulik rahuldav 8,3% 51,4% 24,8% Valgustus 15,6%

mitte- väga hea hea puudulik rahuldav 3,4% 63,8% 25,9% Teed ja 6,9% tänavad

0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% 70,0% 80,0% 90,0% 100,0%

Uuringust selgus, et suurem probleem teedega on Palamuse valla äärealadel, kus teed on auklikud ning kohati raskesti läbitavad. Suvel on probleeme tolmavate kruusateedega ning talvel ei puhastata lumest kõiki külateid. Suvel on tee äärtesse kasvanud pikk rohi, mistõttu on juhtide nägemisala piiratud. Uuringus osalejad tõid välja ka kergteede puudumise vallas. 3.3. Ühistransport Bussiliiklus on kõige tihedam Kaareperes, tänu oma heale asukohale valda läbiva Tartu- Jõgeva-Aravete maantee ääres. Nii Tartu kui ka Jõgeva suunal ning tagasi liigub päevas üle 10 bussi ning ühendus linnadega on hea. Liine teenindavad AS Sebe, AS Marsruut ning AS GoBus. Bussiliiklus Palamuse alevikust Jõgevale on rahuldav, kuid Tartu suunal tööl käimiseks ebasobiv. Vallasiseselt sõidavad ainult õpilasliinid ja ATKO liinid, mis sõidavad 2 korda nädalas, alustavad ja lõpetavad Jõgeval. Vallasisisest bussiliiklust korraldab Palamuse Vallavara. Rongiliikluse tagab paralleelselt Tartu-Jõgeva-Aravete maanteega kulgev Tallinn-Tapa- Tartu raudtee. Rongid peatuvad Kaarepere jaamas 4 korda päevas. Nii hommikul kui ka õhtul väljuvad rongid Tartu ja Jõgeva/Tallinna suunal. Rongide väljumisajad on harvad ja ebasobivad Tartus ja Jõgeval tööl käimiseks. Lisaks reisirongidele peatuvad Kaarepere jaamas ka kaubarongid, kelle sage ja pikk seismine jaamas häirib vallasisest autoliiklust. Elanike uuring Uuringu tulemused näitasid, et ühistranspordi korraldus Palamuse vallas on puudulik (75,9% vastanutest ei ole rahul ühistranspordi korraldusega).

Hinnang ühistranspordi korraldusele

mitte- väga hea rahuldav 1,8% 25,0% hea 22,3%

puudulik 50,9%

14 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Uuringus osalejad nimetasid kehva ühistranspordi korraldust teiseks suurimaks nõrkuseks vallas. Halb bussiliiklus muudab keeruliseks töölkäimise, (avalike) teenuste kasutamise, huviringides ja üritustel osalemise jne. Lisaks on probleemne koolitransport (koolibussi ring on liiga pikk). 3.4. Side ja kommunikatsioon Telefoniside Palamuse vallas on tagatud valda paigaldatud 2 digitelefonijaama, ühe analoogjaama ja fiiberoptilise kaabli kaudu. Valla territooriumil asuvad kaks mobiilimasti (Palamuse ja Mullavere). Mobiilside katab kogu valla territooriumi. Telefoniside teenusepakkujateks on EMT, Elion ning Tele2. Seoses mobiiltelefonide levikuga hakatakse aina enam lauatelefonidest loobuma. Internetiühendus vallas on suhteliselt hea. Valda läbib Tartu-Kärde suunaline fiiberoptiline kaabel, millel on väljavõtted Kaareperes, Luual ja Palamusel. Nendes asulates ja lähiümbruses on olemas ADSL-i näol interneti püsiühenduse saamise võimalus AS Elion kaudu. Interneti püsiühendus on Palamuse vallavalitsusel, kõikidel valla koolidel ja raamatukogudel, valla lasteaedades ja rahvamajal ning enamikel ettevõtetel. Lisaks on paigaldatud vallas asuvatele mobiilimastidele AS Kerneli traadita interneti seadmed. Mullavere masti ümbruses on teenusepakkujaks AS Kernel, Palamuse masti seadmed on paigaldatud valla finantseerimisel ning selle masti ümbruses on võimalik saada hetkel tasuta internetiühendus paigaldades sobivad vastuvõtuseadmed. Traadita internet levib Palamuse alevikus asuvas turismiinfokeskuse ümbruses. Postiside tagavad valla kolm postkontorit, mis asuvad Palamusel, Luual ja Kaareperes. Elanike uuring Uuring näitas, et hea kvaliteediga internet on olemas 42,7% vastanutest. Kvaliteetsema internetiühenduse saamisest oleks huvitatud 19,4% vastanutest. Internet puudus 37,9% vastanutest, kellest üle pooled sooviksid internetti saada ning pooltel puudub selle järele vajadus.

Interneti kasutus Palamuse vallas

ei ole ja ei ole vajadust 17,5% olemas ja töötab 42,7%

ei ole, kuid sooviks 20,4%

olemas, kuid halva kvaliteediga 19,4%

Interneti soovijatest 55,6% on töötav elanikkond ning 44,4 % pensionärid. Vastanud, kellel ei ole internetiühendust ja kes ei tunne selle järgi ka vajadust, olid peamiselt pensionärid. 3.5. Elamumajandus

3.5.1 Elamufond Palamuse valla keskuses on 11 korruselamut, Kaareperes 7, Luual 5, Pikkjärvel 4, Kudinal 2, Varbeveres 1 ja Naval 1 korruselamu. Korruselamutes elab 2007. septembrikuu aasta seisuga 30% valla elanikest. Enamus kortereid on erastatud ning korteriühistute moodustamine on viimastel aastatel hoogu kogumas.

15 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Korterelamute olukord on eriline Luual, kus hooned on Luua Metsanduskooli omandis, kes korraldab ka elamute renoveerimise ja haldamise. Käimas on protsess Luua elamufondi üleandmiseks vallale. Korruselamud on enamuses ehitatud 1970. aastatel ja vajavad renoveerimist soojapidavuse suurendamiseks.

3.5.2 Soojavarustus Soojavarustuse olukord, kitsaskohad ning vajalikud arengud ja investeeringud on kajastatud “Palamuse valla soojamajanduse pikaajalises arengukavas 2004-2010” ning “Palamuse valla maagaasi arengukavas”. Olemasolev valla soojaenergia infrastruktuur koosneb Palamuse aleviku ja Palamuse Gümnaasiumi kaugküttesüsteemist, Kaarepere ja Luua asulate kaugküttesüsteemist, lokaalkatlamajadest ning ahiküttel hoonetest. Katlamajad renoveeriti seoses gaasiküttele üleviimisega 2005- 2006 aastatel. Gasifitseeritud ei ole ainsana Luua katlamaja (ei ole valla omandis). Palamuse, Kaarepere ja Luua korterelamutes on keskküte, ülejäänud elamutes on lokaalkatlamaja või ahiküte. Palamuse kaugküttesüsteemi varustab soojusega Palamuse katlamaja, mida hooldab AS Termox. Palamuse kaugküttesüsteemil on 13 tarbijat, neist 10 elamut (118 korterit) ja 3 ettevõtet. Katlamaja toodab soojust ainult kütteks. Kütte- ja soojatrassid (üldpikkus 915x2 jm) on ehitatud 1970. aastatel ja nende tehniline seisund on mitterahuldav. Küttetrasside suurimaks puuduseks on suur soojakadu (25%). Palamuse Gümnaasiumi kaugküttesüsteemi varustab soojusega Palamuse Gümnaasiumi katlamaja. Gümnaasiumi katlamaja varustab soojusega Palamuse Gümnaasiumi, lasteaeda ja apteeki. Katlamaja toodab soojust ainult kütteks, sooja tarbevett toodetakse gümnaasiumi soojussõlmes. Soojustrassid (üldpikkus 260 jm) on ehitatud 1995-2000 aastal ning on heas korras. Trasside soojakadu on 12%. Kaarepere kaugküttesüsteemi teenindab AS Termox. Kaarepere küttesüsteemil on 8 tarbijat, neist 7 elamut (108 korterit) ja lasteaed. Katlamaja toodab soojust kütteks. Kütte- ja soojatrassid (üldpikkus 632x2) on ehitatud 1970. aastatel ja nende tehniline seisund on mitterahuldav. Osa trassidest on avariide tõttu varasematel aastatel välja vahetatud. Küttetrasside suurimaks puuduseks on suur soojakadu (25%). Luua kaugküttesüsteemi varustab soojusega Luua Metsanduskooli katlamaja. Luua küttesüsteemil on 16, neist 8 on Metsanduskooli hooned, 6 elamud (92 korterit) ning 1 telefonijaam. Katlamaja on renoveeritud ja kaasaegne. Katlamaja toodab soojust kütte ja sooja tarbevee valmistamiseks. Katlamaja töötab tahkel kütusel (halupuit). Luua asula kaugküttetrassid (üldpikkus 3356 jm) on mitterahuldavas seisukorras. Lokaalsed gaasikatlamajad on Palamuse Rahvamajal, Kaarepere Põhikoolil, Kaarepere Rahvamajal ja Palamuse Päästeametil. Katlamajad on rajatud aastatel 2005- 2007. Eramuid köetakse ka ahiküttega. Kokkuvõtvalt on kaugküttetrassid vallas amortiseerunud ning vajavad renoveerimist. Lisaks tuleb suurendada korterelamute soojapidavust. Elanike uuring Korterelamud. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et korterite kütte kvaliteediga ollakse rahul kõigis suuremates valla keskustes (Palamusel, Kaareperes ja Luual).

16 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Rahulolu korterite kütte kvaliteediga suuremates keskustes

olemas ja kvaliteetne olemas, kuid halva kvaliteediga

100% Luua

10% Kaarepere 90%

15,63% Palamuse 84,38%

Väiksemate külade kohta olid andmed ebapiisavad järelduste tegemiseks. Vastuseid laekus 2, kes mõlemad hindasid korterite kütte kvaliteeti heaks. Eramud. Valla suuremates keskustes (Palamusel, Kaareperes, Luual) olid vastajad eramute küttega enamasti rahul (70,4%). Olemasoleva küttesüsteemi kvaliteedi hindasid rahuldavaks 14.8% vastanutest. 14,8% vastanutest omasid tõenäoliselt ahiküttega eramutes. Palamuse valla väiksemates külades on hinnati olemasolevat küttesüsteemi 30,8% vastanute poolt kvaliteetseks ning 34,6% poolt puudulikuks. Seega on väiksemates külades küttega suuremad probleemid. Lisaks on väiksemates külades rohkem neid, kellel puudub tsentraalne küte, kuid sooviksid seda saada (11,5%).

Palamuse valla elanike rahulolu eramute küttega

Palamuse valla keskused ( Palamuse, Kaarepere ja Luua) Palamuse valla külad (Imukvere, Kudina, Nava, Raadivere, Rahivere, Ronivere, Toovere, Visusti, Änkküla)

80,0% 70,4% 70,0% 60,0% 50,0% 34,6% 40,0% 30,8% 30,0% 23,1% 14,8% 20,0% 11,5% 11,1% 3,7% 10,0% 0,0% olemas ja olemas, kuid halva ei ole, kuid sooviks ei ole ja ei ole kvaliteetne kvaliteediga vajadust

3.5.3 Elektrivarustus Elektrivarustus vallas on tagatud läbi Eesti Energia AS jaotusvõrgu. Valda varustavad elektriga neli Eesti Energia alajaama– Jõgeva, Saare, Voldi ja Puurmanni alajaamad. Elektrivarustuses on probleemiks sagedased ja pikad elektrikatkestused. Vallas leidub ka 4 elektrivarustuseta majapidamist.

3.5.4 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni olukord on hinnatud ning arenguvajadused kirjeldatud “Palamuse valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavas 2005-2017”. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tarbijaid on ligikaudu 49% valla elanikest. Eratarbijate arvu kasv sõltub AS Emajõe Veevärgi projekti käivitumisest. Ühisveevärgiga

17 Palamuse valla arengukava 2008-2016

ühendamata elanikkond tarbib vett oma lokaalsetest salvkaevudest ja juhib reovee kogumiskaevudesse. Veevõrguga ühendatud Ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijate arv elanike arv Palamuse alevik 680 (elanikud, asutused) 615 (elanikud, asutused) Kaarepere küla 570 (elanikud, asutused) 320 (elanikud, asutused) Nava küla 23 (elanikud) 23 (elanikud) Pikkjärve küla 50 (elanikud, asutused) 45 (elanikud, asutused) Kudina küla 95 (elanikud, asutused) - Luua küla 450 (elanikud, asutused) 400 (elanikud, asutused) Tabel 4. Veevõrgu ja ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv Vallas on 15 töötavat puurkaevu, mis tagavad tsentraalse veevarustuse valla kuues asulas: . Palamusel (4 puurkaevu, neist kaks on eravalduses), . Kaareperes (2 puurkaevu), . Naval (1 eraomandis puurkaev), . Pikkjärvel (1 puurkaev, eravalduses), . Kudinal (1 puurkaev, eravalduses), . Luual (2 puurkaevu, 1 reservis). Üldine hinnang puurkaevudele on rahuldav. Puurkaevudele, kust tuleb rauarikas vesi, on vaja paigaldada rauaärastusfiltrid (olemas Luual ja Kaareperes). Veetorustiku hinnanguline pikkus on Palamusel 3000 m, Kaareperes 1600 m, Naval 30 m, Pikkjärvel 1100 m, Luual 1500 m ning Kudinal 1930 m. Suurem osa veetorustikest on üle dimensioneeritud ning veevahetus torustikes on aeglane. Torustik on aastaid olnud läbipesemata ning (rooste)setteid täis, mis ei võimalda tagada nõutava kvaliteediga joogivett. Veekvaliteedi parandamiseks peab veetorustikud renoveerima. Torustike renoveerimise kõrval tuleb ühisveevärki ka laiendada ja veevõrgu tupikliine ringistada. Kanalisatsioon on välja ehitatud neljas asulas. Kanalisatsioonitorustiku hinnanguline pikkus Palamusel on 3500 m, Kaareperes 1550 m, Naval 50 m, Pikkjärvel 800 m ning Luual 1700 m. Torustik on vana, ca 80% kollektoreist on rajatud 25-30 aastat tagasi. Keskkonna seisukorra parandamise ja elanikkonna elustandardi tõusu tagamiseks tuleb lähiaastatel ette näha ühiskanalisatsiooni võimalik laiendamine. Palamuse aleviku reovesi pumbatakse reovee puhastusseadmetesse kolme reoveepumpla kaudu. Pumplad on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Palamuse valla hallata on 4 reovee puhastusseadet: Palamuse, Kaarepere, Pikkjärve ja Luua reoveepuhastid. Puhastid on vaja rekonstrueerida (v.a. Palamuse). Nava külas kogutakse tekkiv reovesi settekaevu, kust see transporditakse edasi Kaarepere puhastisse. Kudina küla kogumiskaevude reovee kogub kokku paakauto. Palamuse vallas teenindab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme kolm erinevat ettevõtet:: . OÜ Kaarepere Soojus - Palamuse, Kaarepere, Pikkjärve ja Nava . Luua Metsanduskool - Luua . FIE Aivar Rudissaar - Kudina

18 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Otstarbekas oleks luua üks kogu valla veevarustuse – ja kanalisatsioonisüsteeme haldav ettevõte. Palamuse vald osaleb AS Emajõe Veevärgi kaudu Emajõe-Võhandu veesüsteemide uuendamise suurprojektis. Projekti raames läbi viidud hange tühistati aastal 2007 ja algatatakse uued väiksemad hanked. Seega ei ole hetkel selgust millise mahuga töid teostatakse. Elanike uuring Korterelamud. Uuringus osalenud Palamuse aleviku korterelamute elanikest hindasid 90,6% vee ja kanalisatsiooni olukorda kvaliteetseks, väga vaid 9,4% halvaks. Vastupidiselt Palamusele hinnati Kaareperes olemasoleva vee ja kanalisatsiooni kvaliteeti halvaks (75%). Luual hindasid pooled korterelamute elanikud vee ja kanalisatsiooni kvaliteedi heaks, pooled halvaks. Väiksemates külades on korterelamuid vähe. Küladest olid esindatud Kudina, Imukvere ning Pikkjärve elanikud (6% vastanutest). Saadud vastuste põhjal üldisi järeldusi teha ei saa. Eramud. Uuringu tulemused näitavad, et Palamuse valla külade elanikud on vee ja kanalisatsiooniga rohkem rahul kui Palamuse valla keskuste elanikud: vastavalt siis 43,3% ja 26,9%. Valla keskuste vastanutest sooviksid tsentraalse vee ja kanaliga liituda 26,9%, külade vastanutest 16,7%.

Palamuse valla elanike rahulolu eramute vee ja kanalisatsiooniga

Palamuse valla keskused ( Palamuse, Kaarepere ja Luua)

Palamuse valla külad (Imukvere, Kudina, Nava, Raadivere, Rahivere, Ronivere, Toovere, Visusti, Änkküla)

60,0%

50,0% 43,3% 42,3% 40,0% 26,9% 26,7% 26,9% 30,0% 16,7% 20,0% 13,3%

10,0% 3,8%

0,0% olemas ja kvaliteetne olemas, kuid halva ei ole, kuid sooviks ei ole ja ei ole kvaliteediga vajadust

Vaadeldes lähemalt Palamuse valla keskuste vee ja kanalisatsiooni olukorda, selgub, et Luual ja Kaareperes on 66,7% vastanutest hinnanud vee ja kanalisatsiooni kvaliteeti heaks ning 33,3% halvaks. Palamuse alevikus selguvad aga suuremad probleemid: 45% vastanutest peavad vee ja kanalisatsiooni kvaliteeti halvaks ja vaid 15% heaks. Lisaks on Palamusel üsna palju neid eramajade elanikke (35%), kes sooviksid saada tsentraalset vett ja kanalisatsiooni.

3.5.5 Jäätmemajandus Jäätmemajandust reguleerib vallas kehtiv “Palamuse valla jäätmekava 2004-2010” ning 28.04.2000 kehtestatud jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse, kõrvaldamise, kohtsorteerimise, jäätmeveoga liitumise jne. korraldused. Valla suuremate asulate olmejäätmete käitlust korraldavad Palamuse Vallavara, Luua Metsanduskool ning OÜ Kaarepere Soojus. Prügivedusid teostavad Ragn-Sells Eesti AS, CleanAway ja Jõgeva Elamu vastavalt individuaallepingutele klientidega. Valla territooriumil puudub prügila. Vallas on järgmised prügikonteinerid:

19 Palamuse valla arengukava 2008-2016

. prügikonteinerid olmejäätmete kogumiseks (Palamusel, Luual, Kaareperes, Naval, Pikkjärvel, Kudinal) . pakendikonteinerid plast-, klaas- ja plekktaara kogumiseks (4 tk, Palamuse, Kaarepere, Luua) . eraldi konteinerid paberi ja papi kogumiseks (3 tk, Palamuse, Kaarepere, Luua) . konteinereid orgaaniliste jäätmete kogumiseks ei ole Hajaasustuse jäätmemajandus ei ole suures osas veel ühtsesse kogumissüsteemi lülitatud, mis toob kaasa olme- ja ehitusjäätmete illegaalse käitluse, mistõttu suur osa eramajapidamiste jäätmetest ei jõua prügilatesse. Tööstusjääkidena tekkivad puidujäätmed taaskasutatakse kohapeal (loomade allapanu, kütteks), põllumajanduslikke jäätmeid kasutatakse reeglina põllumaadel. Tekkinud metallijäätmed antakse üle vanametalli kokkuostjatele. Ohtlike jäätmete kogumiseks elanikkonnalt on rajatud Palamusele statsionaarne kogumispunkt. Lisaks korraldatakse kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe. Eelsorteeritud jäätmete kogumispunkt on rajamisel Palamusele. Elanike uuring Elanike uuringu tulemuste põhjal selgus, et üle 79% vastanutest on hinnanud prügivedu heaks või väga heaks, veidi üle 19 % vastanutest ei pea prügiveo kvaliteeti ja korraldust piisavaks.

Palamuse valla elanike hinnang prügiveo teenusele

mitte- rahuldav väga hea puudulik 3,9% 12,7% 15,7%

hea 67,6%

3.6. Tervishoid ja sotsiaalvaldkond

3.6.1 Arstiabi ja terviseedendus Arstiabi kättesaadavus vallas on rahuldav. Palamuse vallas tegutseb perearstikabinet vastuvõttudega Palamusel ja Kaareperes. Luual on velskripunkt. Perearsti nimistusse kuulus 2006. aastal 1839 inimest. Osa valla elanikest kasutab naabervaldade arstide teenuseid. Ravikindlustusega on katmata 8-10% perearstinimistust ehk ligikaudu 150 inimest. Hambaraviteenust pakutakse Palamusel. Eriarstide juures käiakse Tartus ja Jõgeval. Valda teenindavad SA Jõgeva Haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum ning Lõuna-Eesti häirekeskuse kiirabi.

20 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Vallas on loodud Palamuse valla tervisenõukogu, kuhu kuuluvad inimesed valla eri piirkondade kultuuri, hariduse ja spordi valdkondadest. Palamuse Gümnaasiumis tegutseb kooli tervisenõukogu. Samuti on loomisel Palamuse lasteaeda tervisenõukogu. Tervisenõukogud on korraldanud ja läbi viinud südamenädala raames üritusi. Luua Metsanduskoolis tegutseb töötervishoiu komisjon, mis reguleerib töötajate tervisekontrolli küsimusi.

3.6.2 Sotsiaalteenused Valla poolt pakutavateks sotsiaalteenusteks on: . Sotsiaalnõustamine . Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine . Koduteenused . Eluasemeteenused . Hooldamine perekonnas . Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses Vallas on sotsiaaltöötaja, kes vastutab valla poolt osutatavate sotsiaalteenuste korraldamise eest. Vallas on 01. aprilli 2007 seisuga 484 pensioniealist inimest. Võrreldes eelmiste aastatega ei ole pensioniealiste arv märgatavalt kasvanud. 01. aprilli 2007 seisuga on vallas 142 puudega tööealist inimest ja 241 puudega pensioniealist inimest. Puudega inimestest on hooldusega kaetud 17%. Koduhoolduse vajajaid on vallas 8-12 inimest. Koduhooldust teostab 1 töötaja, kes katab hetkel kõigi abivajajate vajadused. Hoolekandeasutused vallas puuduvad. Hooldekodu teenust vajavad vanurid suunatakse naabervaldade hooldekodudesse. Hooldealuseid on 8-10 inimest. Vallas on üks kolmetoaline sotsiaalkorter, kus vald pakub ajutist elamispinda abivajajatele.

3.6.3 Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused on: . Riiklik toimetulekutoetus . Täiendavad sotsiaaltoetused: . Riigieelarvest makstavad täiendavad toetused . Palamuse valla eelarvest makstavad toetused Riiklikku toimetulekutoetust maksti 2006. aastal 336 458 krooni ulatuses. Toimetulekutoetuse maksmine näitab üldist vähenemise trendi, mis on osaliselt tingitud seaduste muutumisest aastate jooksul (nt muutunud on tuludesse loetavate sissetulekute loetelu, töötu abiraha suurus, täpsustatud on pere mõistet, tõstetud on toimetulekupiiri jne). Võrreldav on toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta. Viimastel aastatel on see olnud suhteliselt kõrge (1396 krooni 2006. aastal), mis on tingitud eelkõige madalatest sissetulekutest või nende puudumisest. Seoses kehtima hakanud 1000-kroonise töötu

21 Palamuse valla arengukava 2008-2016 abiraha ning 900-kroonise toimetulekupiiriga 2007. aasta algusest, on märgata toimetulekutoetuste taotluste arvu vähenemist. 2006. aastal sai toimetulekutoetust 77 peret, kes jagunesid järgmiselt:

tŠŠtu ja tŠŠotsijaga peresid muud pered 28% 32%

erivajadustega peresid lastega 16% peresid 24%

Joonis 5. Toimetulekutoetust saanud pered Riigieelarvest on lisaks makstud täiendavaid toetusi vähekindlustatud peredele ja lastega peredele. 2006. aastal maksti täiendavat toetust 398 748 krooni ulatuses, millest 93% maksti lastega peredele. Kokku toetati 304 perekonda. Täiendava toetusega on püütud leevendada hooldus- ja abivahendite kasutajate kulutusi, prillide muretsemisega seotud kulutusi jm tervisega seotud kulutusi. Arengukava annab ülevaate toimetulekutoetuste ja riiklike täiendavate toetuste maksmisest aastatel 2000-2006. Elanike uuring Arstiabiga pole rahul 45,3% ning hoolekandega 25,9% vastanutest. Tööealine elanikkond on arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavusega vähem rahul kui pensionärid ja ülalpeetavad.

Palamuse valla elanike rahulolu pakutava arstiabi ja hoolekandega

100,0% Arstiabi Hoolekanne 90,0% 80,0% 65,9% 70,0% 60,0% 49,1% 50,0% 37,0% 40,0% 23,5% 30,0% 8,2% 20,0% 5,6% 8,3% 2,4% 10,0% 0,0% väga hea hea puudulik mitterahuldav

Uuringu kommentaarides enim mainitud probleemiks oli pikk arstile saamise järjekord ning halvasti planeeritud vastuvõtuaeg. Arstiabi saab ainult üks kord nädalas. Teise probleemina mainiti uuringus kehva bussiliikluse korraldust, mille tõttu on arsti vastuvõtule pääsemine raskendatud. Palamuse valla eelarvest on makstud sünni- ja matusetoetust. Aastaid on vallavalitsus katnud ka laste koolitoidu ja töövihikute kulusid. Keskmiselt rahuldatakse aastas 170-

22 Palamuse valla arengukava 2008-2016

180 taotlust. Viimastel aastatel on keskmine toetus taotluse kohta olnud pisut üle 500 krooni. 2006. aastal maksti valla eelarvest toetusi kokku 88 268 krooni ulatuses, millega rahuldati 170 taotlust. Täpsem ülevaade valla eelarvest makstud toetustest on toodud arengukava lisas. 3.7. Turvalisus ja heakord Aastal 2006 registreeriti Palamuse vallas 21 süütegu, millest 12 ehk 57% avastati. Aastate jooksul on kuritegude avastamise protsent püsinud 50% juures, viimastel aastatel on see number 10 protsendipunkti võrra tõusnud. Enim on sooritatud varavastaseid süütegusid.

80

70

60

50 avastatud 40 registreeritud 30

20

10

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Joonis 6. Registreeritud ja avastatud kuriteod Palamuse vallas aastatel 2000-2006 Palamuse valda teenindab Jõgeva politseiprefektuur, mida vallas esindab Palamuse ja Tabivere ühine konstaabel. Valda teenindab Jõgevamaa Päästeteenistus keskusega Jõgeval. Palamusel on ka oma komando, mis kuulub Jõgevamaa Päästeenistuse koosseisu. Elanike uuring Läbiviidud uuringust selgus, et üle 65% vastanutest hindab turvalisust heaks või väga heaks.

Palamuse valla elanike hinnang turvalisusele

mitterahuldav; väga hea; 7,5% 1,9% puudulik 25,5%

hea; 65,1%

Vastanute kommentaaridest selgus, et peamiseks mureks on tegevuseta noored, kes kogunevad majade vahel, tarbivad alkoholi ning lärmavad üleliia, häirides sellega teisi elanikke. Probleemiks on ka suuremad ja väiksemad noorte poolt toimepandud huligaansused ning pidev kiiruse ületamine külavaheteedel. Mainitud on ka lahtiste koerte hulkumist tänavatel ning korraliku valgustuse puudumist. Kommentaaridest mainiti korduvalt, et Palamuse valla elanikud tunneksid end turvalisemalt, kui Palamuse vallal oleks olemas kohalik konstaabel, kes hoiaks avalikul korral silma peal.

23 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Uuringu kokkuvõtted näitavad, et üle 67% Palamuse valla vastanutest on rahul Palamuse valla heakorraga. Kuigi heakorraga ollakse üldiselt rahul, selgus uuringust, et vastanute kommentaaridest selgusid järgmised puudused: . peale väljanäitust ei hoolitseta pargi puhtuse eest; . sügiseti ei koristata ära mahalangenud puulehti; . Kalmistul puuduvad vajalikud tööriistad ning vesi hauaplatside korrastamiseks ja taimete/lillede istutamiseks, puudub ka liiv. 3.8. Arengueeldused ja väljakutsed Järgnevalt on välja toodud peatükis kirjeldatud peamised arengueeldused ja väljakutsed: Palamuse valla elanikel on ühistranspordiga liiklemine raskendatud nii valla sees, kui riigisiseselt. Vallasiseselt on lahendatud õpilaste transport kooli, kuid mitte eakate liikumine päeval või tööealise elanikkonna liikumine töökohta väljaspool koduküla. Tulenevalt hajaasustusest on ühistranspordi küsimust keeruline lahendada ning lisaks ei ole vallavalitsus pädev riigisiseste transpordiliinide graafikute korraldamisel. Tulenevalt ühistranspordi ebarahuldavast korraldusest liigub suur osa elanikkonnast kas jala või rattaga. Eesti teedel on selline liiklemisviis turvaline vaid kergliiklusteedel. Sarnaselt ühistranspordiküsimusele on ka kergliiklusteede rajamine riigiteede äärde valla pädevusest väljas ning tegevust saab valla tasandil vaid soodustada. Vallas asuvate korterelamute seisukord vajab renoveerimist ja seda eriti soojapidavuse osas. Kortermajade ümbruses võiks olla rohkem elanikele suunatud rekreatsioonialasid ja –rajatisi. Eraomandis olevate korteriomandite renoveerimise teostajateks on omanikud ja ühistud, mida vald saab omalt poolt infovahetuse ja koordineerimisega toetada. Küttemajandus on Luual lahendatud halupuidu baasil, mis on väga tööjõumahukas ning võib seega viia olukorrani, kus tööjõupuudus põhjustab tõrkeid soojamajanduses. Vallas asuvad kaugküttetrassid on amortiseerunud ning vajavad renoveerimist. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osas tuleb lähiaastatel teostada nii renoveerimistöid, kui võrgustiku laiendamist. Palamuse vald on sel otstarbel liitunud AS Emajõe Veevärgiga, kuid tulenevalt ettevõtte käivitamise viivitustest ei ole tänaseks renoveerimise ajakava selge. Elanikkonna vananemisest tulenevalt on teatud ajaperspektiivis vaja lahendada stabiilselt suurenev eakate hooldekodukohtade vajadus. Hooldekodu teenuseid võib kasutada teistes valdades või kaaluda valda oma hooldekodu rajamist. Elanikkonna turvalisuse kindlustamiseks on oluline piisavalt valgustada suuremad asulad ning tagada konstaabli olemasolu vallas. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on lisaks kirjeldatud SWOT analüüsis.

24 Palamuse valla arengukava 2008-2016

4 HARIDUS, KULTUUR JA VABA AEG 4.1. Koolieelne haridus Vallas töötab eelkoolihariduse andmiseks Palamuse lasteaed “Nukitsamees”. Lasteaias töötab neli rühma, kolm Palamusel ja üks Kaareperes. Lisaks tavapärastele lasteaiarühmadele, tegutseb lasteaias kaks korda nädalas koduste laste mängurühm. Sündimuse vähenemise tõttu ei ole lasteaedades järjekordi. Lasteaialaste arvu muutus eelmistel aastatel ning prognoos järgmisteks aastateks on järgmine: 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2011/2012 2012/2013 Laste arv 59 76 75 75 75 75 75 Tabel 5. Lasteaialaste arvu prognoos kuni 2013 Lasteaial on hooned Palamusel ja Kaareperes. Palamusel asuva hoone seisukord on hea, viimastel aastatel on tehtud mitmeid üsna põhjalikke parendustöid. Tulevikus vajab vahetamist lasteaia katus. Kaareperes asuv lasteaiahoone remont on pooleli ning tuleb lähiaastatel lõpetada. Palamuse lasteaia Nukitsamees mänguväljaku renoveerimistööd lõpevad 2009. Kaarepere rühma mänguväljak on mitterahuldavas seisukorras. Elanike uuring Elanike uuringust selgus, et lasteaedade tööga ollakse suures osas rahul (84,2%). Lasteaedade kvaliteeti pidasid puudulikuks 15,8% vastanutest.

Palamuse valla elanike rahulolu lasteaedadega mitterahuldav; 6,6% väga hea puudulik 23,7% 9,2%

hea 60,5%

Elanike uuringus toodud vastajate kommentaaride põhjal on lasteaiaga seotud suuremad probleemid järgmised: Laste ohutus – Palamusel asub lasteaed suure sõidutee ja jõe vahelisel alal, lasteaeda ümbritsev piirdeaed on vana ning ei paku piisavalt kaitset, samuti peeti ohtlikuks lasteaia majatagust treppi. Suurimat rahulolematust tekitavad mänguväljakud, mis on vanad ja amortiseerunud ning lastele ohtlikud. Korrashoid – esile tõsteti lasteaia ümbruse korrashoidu (ette on tulnud olukordi, kus lapsed peavad mängima pika rohu sees). Probleeme tekitavad lasteaia lahtioleku ajad, sest kaugemalt töölt tulevad inimesed ei jõua lapsele õigeks ajaks lasteaeda järele. 4.2. Üldhariduskoolid Palamuse vallas tegutseb kaks üldhariduskooli: . Luua Algkool . Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium

25 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Luua Algkool on lastevanemate initsiatiivil ja valla toel loodud 4-klassiline kool, kus 2007/2008 õppeaastal õpib 18 õpilast. Õpilaste vähesuse tõttu on koolis moodustatud liitklassid. Kooli õppetulemused on maakonna keskmisel tasemel. Koolis toimub aktiivne klassiväline tegevus, mis kaasab ka laiemat kogukonda. Kool asub ühepereelamus, mis on kohendatud õppetöö läbiviimiseks. Kooli hoone on heas seisukorras. Palamuse Gümnaasium on valla suurim kool, mis 2007/2008 õppeaastal pakub haridust 292 õpilasele. Kooli õppetulemused on olnud head. Koolis tegutsevad mitmed tantsu- ja treeningrühmad, toimuvad erinevad huviringid. Koolil on olemas kehtiv arengukava. Gümnaasium asub 1975. aastal ehitatud hoones. Koolihoones on ruumipuudus, puudub aula ja piisav arv klassiruume. Lähitulevikus on plaanis koolihoone juurdeehitus. Lisaks vajab koolihoone põhjalikku renoveerimist, sh küttesüsteemi vahtust, ventilatsiooni rajamist jms. Halvas seisukorras on ka kooli staadion. Valla koolide õpilaste arv, selle muutused viimastel aastatel ning prognoos järgmisteks aastateks on järgmine:

317 308 292 284 259 250 230

Luua Algkool Palamuse Gümnaasium

20 18 18 17 21 19 23

Joonis 7. Kooliõpilaste arvu prognoos kuni 2012 Õpilaste arvu pidev vähenemine ohustab valla haridussüsteemi jätkusuutlikkust ning tingib vajaduse haridussüsteemi ümberkorraldusteks. Elanike uuring Elanike uuringu põhjal võib järeldada, et uuringus osalejad on üldiselt rahul koolide tööga ning hindavad pakutava hariduse kvaliteeti heaks.

Palamuse valla elanike rahulolu koolide tööga

mitte- rahuldav puudulik väga hea 1,2% 4,8% 19,3%

hea 74,7%

Koolides on probleemiks õpilaste transport, kuna koolibusside ringid on väga pikad. Paljud lapsed käivad rattaga Luualt Palamusele kooli, kuid läbitav teelõik on ohtlik, kuna puudub nõuetele vastav kergliiklustee.

26 Palamuse valla arengukava 2008-2016

4.3. Noorsootöö Palamuse vallas loodi aastal 2006 MTÜ Palamuse Avatud Noortekeskus. Noortekeskus tegeleb Palamusel, kui lisaks on noortekeskuse tuba avatud ka Kaarepere rahvamajas. Noortekeskuses töötab noortejuht ning keskust külastab tänaseks juba juba 30 noort päevas. Noortekeskused pakuvad lastele ja noortele täiendavaid võimalusi vaba aja sisukaks veetmiseks. Korraldatakse laagreid, ekskursioone, huviringe, infopäevi, loenguid ja preventsiooniüritusi. Koostöös spordiklubiga korraldatakse ka suvist spordilaagrit. Noortekeskuse toimimisel võimaldatakse ühtlustatud stabiilne ja kvaliteetne noorsootöö teenuste pakkumine, mis loob eeldused ja tingimused noorte personaalseks, sotsiaalseks ning mitmekülgseks arenguks tagamaks nende täisväärtuslik toimetulek ühiskonnas. Noorsootöö teenuste kättesaadavus aktiveerib noori ühistegevusele, algatama uusi projekte, korraldama üritusi ning pakub seeläbi arenguvõimalusi, tõstab noorte sotsiaalseid oskusi ning suurendab nende konkurentsivõimet ja ettevalmistust tööturule sisenemiseks.

Vallas tegutesevad noorteühendus Noorkotkad ja Kodutütred, noorteühendus 4H ning noorte tehnikahuviliste endi loodud Palamuse Motoklubi. Samuti tegeleb noorsootööga Palamuse Gümnaasium. Lastekaitse- ja sotsiaalhoolekande küsimustega tegeleb võimete piirides noorsootöö teemadega ka Palamuse Vallavalitsuse sotsiaalosakond. Tegevuse finantseerimine toimub valla eelarvest ja projektipõhiselt. Palamuse Vallavalitsus võttis 2006. a. tööle noorsootöötaja. 4.4. Kutseharidus Luua külas asub Luua Metsanduskool, mis on üks väheseid metsandusalast kutseharidust andvaid koole Eestis. Alates 1995. aastast tegutseb Luua Metsanduskoolis ka täiendõppeosakond. Kooli infrastruktuur koosneb järgmistest objektidest: . kolm õppehoonet; . kolm ühiselamut (ühes tehtud euroremont 2005. aastal, teine remonti vajav); . võimla (mitterahuldavas seisukorras, vajab põhjalikku renoveerimist); . klubihoone õpilaste huvitegevuse läbiviimiseks; . katlamaja ning pumpla, mis varustavad soojusenergia ning veega nii õppehooneid, ühiselamuid kui ka kooli ametikortereid, aga ka külaelanike eraomanduses olevaid kortereid. Kuna Luua Metsanduskool on riigikool, mida rahastatakse riigieelarvest, on Luua Metsanduskooli võimalikke arengusuundi käesolevas arengukavas puudutatud üksnes valdkondades, kus vald ja Metsanduskool saavad koostööd teha (nt Luua Metsanduskooli raamatukogu ühisarendamine, huvitegevuse ühisarendamine, Luua asula heakorra ühisarendamine, Luua asula vee- ja soojamajanduse võimalik ühisarendamine, koostöö üldhariduskoolidega jne). 4.5. Täiendkoolitus Täiendharidust pakuvad vallas:

27 Palamuse valla arengukava 2008-2016

. Luua Metsanduskool – metsanduse, aianduse ja loodusharidusega seotud täiendkoolitus, lisaks majandusalane õpe, arvutikoolitused, keeleõpe ja psühholoogia-alased kursused; . OÜ Metsatark – suhtlemisalane kogemusõpe, praktiline ametikeel ning metsandus ja puidutööstus; . MTÜ Look – arvutiõpe, raamatupidamine, keeleõpe jms; . EELK Palamuse kogudus - jumalateenistused, pühapäevakool, leerikool, piiblitunnid; . MTÜ Sokuturi - korralised kursused ja loengud. Kursustel osalemine on suhteliselt aktiivne. Probleemiks on ühistranspordi puudulikkus, mis takistab kursustel osalemist. Elanike uuring Täiendkoolituse/vabahariduse võimalustega olid vastajad suhteliselt rahul: 63,1% vastanutest hindas võimalusi väga heaks või heaks.

Rahulolu pakutavate täiendkoolitustega läbiviidavatele

mitterahuldav väga hea 1 , 3 % 2,6%

puudulik 34,2%

hea 61,8%

4.6. Kultuuriorganisatsioonid Palamuse vald on kultuuriliselt aktiivne piirkond oma pikaajaliste traditsioonide ning mitmekülgse huvitegevusega. Palamuse kultuurilooline taust seostub eelkõige kirjanik Oskar Lutsu ja tema loominguga. Valla elanikele korraldavad erinevaid huviringe ja üritusi kaks rahvamaja - Palamuse ja Kaarepere rahvamajad. Rahvamajades tegutsevad erinevate vanuserühmade tantsugrupid, harrastusteater (üle-eestilise tuntusega Palamuse Amatöörteater), laulukoor ja ansamblid jms. Lisaks korraldab Palamuse rahvamaja kinoseansse (3 korda kuus), kontserte ja teatrietendusi. Luual tegutseb Luua Metsanduskooli klubi, mis korraldab huviringe ja üritusi peamiselt oma õpilastele ja ka Luua küla elanikele. Lisaks on noortel on võimalik aega veeta Palamuse ja Kaarepere Avatud Noortekeskuses. Vallas on raamatukogud Palamusel (ligikaudu 360 lugejat, fondis üle 14 000 raamatu) ja Kaareperes (ligikaudu 165 lugejat, fondis üle 6800 raamatu). Lisaks on raamatukogud kõikides koolides. Raamatukogude külastamise aktiivsus on keskmine. Raamatukogudes asuvad ka kohalikud avalikud internetipunktid. Palamusel asub Palamuse Kihelkonnamuuseum, mida külastab aastas üle 20 000 inimese. Kihelkonnamuuseumis on võimalik tutvuda Oskar Lutsu loominguga, Eesti

28 Palamuse valla arengukava 2008-2016 kooliajalooga ning Palamuse kihelkonna ajalooga. Luua Metsanduskoolis on looma- ja linnutopiste muuseum, mida on võimalik külastada ettetellimisel. Vallas tegutseb kaks kirikut: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Palamuse Püha Batholomoeuse Koguduse kaudu ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Kaarepere vaga Suzdali Eufimi ja vaga Egiptuse Maria Koguduse kaudu. EELK Palamuse koguduse kirik on arvatavasti üks esimesi kirikuid Lõuna-Eestis. 2001. aastal restaureeriti Muinsuskaitseameti poolt Palamuse kiriku katus, järgnevatel aastatel on restaureeritud kaks altarimaali ja kaks altarskulptuuri. EAÕK Kaarepere koguduse kiriku seinu, katust ja sibulkupleid renoveeriti 2003. aastal valla eelarve toel. Kogudused on aktiivsed. Kogudused edendavad valla haridus- ja kultuurielu läbi iganädalaste teoloogia, eetika ja moraali alaste loengute jumalateenistustel, leerikooli, pühapäevakooli, piiblitundide, individuaalvestluste, iganädalaste orelipalade esituste jumalateenistuse käigus, ühislaulu, kutsutud esinejate ja koostöö kaudu kontsertorganisatsioonidega jms. Lisaks rahvamajadele tegutsevad vallas mitmed kultuuri, vaba aja ja spordiga seotud mittetulundusühingud: . MTÜ Look (erinevad koolitused ja kursused, üritused) . MTÜ Palamuse Naisselts (kursused, väljasõidud, pesutuba) . MTÜ Palamuse Ale Selts (kudumistuba) . MTÜ Palamuse Lions-Klubi (heategevusüritused) . MTÜ Palamuse Spordiklubi (spordiüritused) . MTÜ Palamuse Turism (meened, ekskursioonide vahendamine) . MTÜ Optivus (koolitused) . MTÜ Kaarepere külaselts (külaelu edendamine) . MTÜ Tootsi Toa Selts (noorte vaba aja sisustamine) . TÜ Palamuse jahiselts (jahilubade väljastamine) . MTÜ Sokuturi (kursused, huviringid, üritused) . Palamuse Klaasikoda (kursused) . Noorkotkad ja Kodutütred . Kaarepere pensionäride seltsing “Härmalõng” . Kogudused (iganädalased orelipalade esitused jumalateenistuse käigus, ühislaul, omalt poolt kutsutud esinejad ja koostöö kontsertorganisatsioonidega) Vallas tegutsevate kultuuriorganisatsioonide poolt korraldatavateks traditsioonilisteks kultuuri- ja spordiüritusteks on: . Lutsu Huumoripreemia . Theodor Lutsu nimelised filmipäevad . Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat . Suvediskod . Rammumeeste võistlus Tõnisson . Palamuse maanteejooks

29 Palamuse valla arengukava 2008-2016

. Tervisekäimise vabariiklik etapp . Palamuse valla vastlapäev . Kaarepere külapäev . Sangpommivõistlus Tootsi kivi . Paunvere kabeturniir Lisaks eelnevatele toimuvad erinevad kohaliku tähtsusega üritused ja võistlused. Elanike uuring Üritused. Uuring põhjal selgus, et ürituste korraldusega ollakse Palamuse vallas suhteliselt rahul. Ligi 83% vastanutest peavad üritusi väga heaks või heaks.

Palamuse valla elanike hinnang vallas toimuvatele üritustele

mitterahuldav väga hea 4,3% puudulik 13,0% 16,3%

hea 66,3%

Puudustena toodi välja, et paljud eakamad, kellel ei ole oma transport, ei saa kõigil üritustel osaleda. Eriti keeruline on pääseda Palamusele nädalavahetustel, kuna nädalavahetustel puudub bussiliiklus. Osavõtt kaugematest küladest on seetõttu väike. Huviringid. Hinnang huviringidele on väga kõrge: üle 82% Palamuse valla elanikest peab erinevaid huviringides osalemise võimalusi heaks, 10,8% väga heaks. vaid 6,8% ei olnud rahul huviringides osalemise võimalustega.

Rahulolu huviringidega

mitterahuldav väga hea 6,8% 10,8%

hea 82,4%

4.7. Sportimisvõimalused Sportimisvõimalusi pakuvad vallas: . Palamuse Gümnaasiumi võimla, jõusaal, staadion ja väliplatsid võrk- ja korvpalli mängimiseks; . Luua Metsanduskooli võimla, staadion ja võrkpalliplats; . Kaarepere spordiväljak, võrkpalliplats;

30 Palamuse valla arengukava 2008-2016

. Aktiivset puhkust võimaldavad ka erinevad valla territooriumil asuvad matkarajad (nt. Ehavere); Valla sporditegevust korraldab selleks loodud MTÜ Palamuse Spordiklubi. Elanike uuring Elanike uuring näitab, et üle 69% vastanutest on rahul Palamuse vallas pakutavate sportimisvõimalustega. Puudustena tuuakse välja kergteede ja jooksuradade puudumine. Elanike uuring tõi välja ka rahulolematuse laste mänguväljakute puudumise ja seisukorraga. Üle 66% vastanutest peab mänguväljakute olukorda puudulikuks või mitterahuldavaks. Palamuse valla mänguväljakud nii lasteaias kui ka korrusmajade vahel on vanad ning amortiseerunud.

Palamuse valla elanike hinnang sportimisvõimalustele ning lastemänguväljakutele

100,0% Sportimisvõimalused Mänguväljaku 90,0% d 80,0% 67,4% 70,0% 60,0% 50,0% 38,3% 33,3% 40,0% 25,6% 27,2% 30,0% 20,0% 4,7% 2,3% 10,0% 1,2% 0,0% väga hea hea puudulik mitterahuldav

Uuringust selgus vajadus kergliiklusteede järele, mida saaksid kasutada nii rulluisutajad, rattaspordiharrastajad kui ka elanikud igapäevaste toimetuste tegemiseks. Toodi välja, et kergliiklustee võrgustiku rajamine tõstaks oluliselt ka nende laste liiklusohutust, kes igapäevaselt rattaga kooli ja kodu vahet sõidavad. Lisaks toodi välja, et vallas puuduvad valgustatud metsarajad, mida võiks kasutada rattasõiduks, jalutamiseks, tervisejooksu tegemiseks või kepikõnniks. 4.8. Kultuurimälestised Palamuse vallas on 64 kultuurimälestist. Arheoloogiamälestisi on 33 (nt linnamägi “Kalevipoja säng”, asulakohad, kivikalmed, maa-alused kalmistud, ohvrikivi), ajaloomälestisi 11 (nt Palamuse kihelkonnakooli hoone, Palamuse kalmistu), arhitektuurimälestisi 24 (nt Palamuse vesiveski, Luua mõisakompleksi hooned ja park, Palamuse apteek, Visusti ja Kudina mõisate hooned). Kunsti ja kultuurilise väärtusega kujutava- ja tarbekunsti teoseid on 16 liiki (nt hauaplaadid, kroonlühtrid, küünlajalad, uksed, ikoonid). 4.9. Arengueeldused ja väljakutsed Järgnevalt on välja toodud peatükis kirjeldatud peamised arengueeldused ja väljakutsed: Noorte perede vald jäämiseks on oluline pakkuda piisavalt ja kvaliteetseid lasteaiakohti. Hetkel on Palamuse vallas piisavalt lasteaiakohti, kuid lasteaia hooned ning mänguväljakud vajavad kohati renoveerimist. Kooliharidus on Palamusel pikkade traditsioonidega ning selle säilitamine valla prioriteet. Kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmine vallas seob elanikkonna tihedalt vallaga ning suurendab elanikkonna haridustaset. Hariduse kvaliteedi tagamisel on oluliseks nii noorte õpetajate kaasamine valda, kui ka koolihoonete ning spordirajatiste renoveerimine ja korrashoid.

31 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Luua Metsanduskool kui riiklikult prioriteetne kool on piirkonna üheks arengumootoriks. Luua Metsandiskooli baasil saavad kohalikud elanikud omandada hariduse ja kutse oma koduvallas. Metsanduskooli ümber tekkinud Luua küla aluseks on kooliga seotud noored inimesed. Palamuse vald on üks rikkama kultuuripärandiga valdadest Eestis. Oskar Lutsuga seotud temaatikast tulenevalt on piirkond Eesti elanikkonnale hästi tuntud. Temaatika arendamiseks ja tutvustamiseks tuleb järjepidevalt tegeleda nii muuseumi, kui teiste kultuuripärandit kandvate ettevõtmiste ja üritustega. Elanikkonna tervise edendamise ja vaba aja sisustamise juures on oluline osa füüsilisel tegevusel, mille eelduseks on piisavalt spordirajatisi ning rekreatsioonialasid. Palamusel vallas tuleb arendada spordiradasid, kergliiklusteesid, mänguväljakuid ja muid vastavaid alasid. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on lisaks kirjeldatud SWOT analüüsis.

32 Palamuse valla arengukava 2008-2016

5 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 5.1. Ettevõtted Palamuse vallas oli seisuga 31.august 2007 registreeritud 163 ettevõtet, neist 45 äriühingut ning 118 FIEt. Palamuse vald on ettevõtete arvu poolest üks maakonna keskmistest. Enamus ettevõtteid on väikesed. Viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud FIEde arv. Tegutsevatest ettevõtetest tegutseb 40% primaarsektoris, 10% sekundaarsektoris ning 50% tertsiaarsektoris. FIEde puhul on suures osas tegemist talupidajatega, kes tegelevad peamiselt teravilja- ja piimakarjakasvatusega. Primaarsektoril on vallas oluline roll. Vooremaa on läbi aegade olnud põllumajanduspiirkond. Suurimateks tööandjateks on loomakasvatusega tegelevad OÜ Puidukaubandus (Palamuse), AS Evemar (Luua), OÜ Carmex Invest (Palamuse) ja OÜ Nurmus Grupp (Kivimäe, Vaidavere). Lisaks on vallas lillede ja istikute kasvatamisega tegelevaid ettevõtteid, metsandusalast nõustamisteenust pakkuv ettevõte. Tööstussektori osatähtsus vallas on väike, kuna tööstuslikku tootmist pole vallas peamiselt ajaloolistel põhjustel tekkinud. Vallas on saeveski (TÜ Palamuse saeveski) ja kaks metallitöötlemisega tegelevat ettevõtet (OÜ Auto ja Metall, OÜ E-Trailer). Soojusenergiat toodavad AS Termox ja Luua Metsanduskool. Luual pakutakse ka ehitus- ja ekskavaatoritöid (OÜ Kaevax). Teenindussektori ettevõtete seas on neli kauplust (Palamusel, Luual, Kaareperes ja Kudinal), kaks toitlustusasutust (OÜ Luua Grupp Luual, ettetellimisel OÜ Tootsteele Palamusel), kaks majutusasutust (turismitalud). Lisaks töötab Palamusel juuksur ja turismiinfopunkt, Kudinal tankla. Ettevõte Asukoht Tegevusala Töötajate arv

1 AS Evemar Luua põllumajanduslik tootmine 33 2 OÜ Kerseli Pikkjärve põllumajanduslik tootmine, 11 autotransport 3 OÜ Puidukaubandus Palamuse põllumajanduslik tootmine 66 4 OÜ Carmex Invest Palamuse seakasvatus 20 5 TÜ Palamuse Saeveski Palamuse puidu töötlemine 4 6 OÜ Luua Ehitus Luua ehitustööd 2 7 OÜ Luua HM Luua metsamaterjali ülestöötamine, 1 puidu ost-müük 8 OÜ Auto ja Metall Palamuse metallitööd 14 9 OÜ Kaarepere Soojus Kaarepere kommunaalteenused 4 10 OÜ Marga Roosikasvatus Kudina lillekasvatus 9 11 OÜ Luua Puukool Luua istikute kasvatamine 4 12 OÜ Kudina Tankla Kudina kaubandus, kütuse müük 12 13 OÜ Tootsteele Palamuse toitlustamine, kulinaaria 10 14 OÜ Trifolium Palamuse apteek 2 15 OÜ Palamuse Perearst Palamuse, Kaarepere, perearst 7 Luua 16 OÜ E-Trailer Palamuse metallitööd 7 17 OÜ Luua Grupp Luua kaubandus, toitlustamine 9 18 OÜ Metsatark Luua metsandusalane nõustamine 2 19 OÜ Kaevax Luua ekskavaatoritööd 10

33 Palamuse valla arengukava 2008-2016

20 Jõgeva Majandusühistu Palamuse, Kaarepere kaubandus 7 21 Nurmus Grupp OÜ Vaidavere, Kivimäe lambakasvatus 8 Tabel 6. Palamuse valla peamised ettevõtted 5.2. Tööhõive Palamuse valla elanikest on tööga hõivatud 45% (01.10.2007), ametlik töötus on vallas vaid 1,2%, mitteaktiivseid inimesi on 3,5%. Töötus on aastate jooksul pidevalt langenud.

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 tööga hõivatud 1038 1026 1045 1050 1065 1075 1085 1100 ametlikult töötud 70 101 74 73 67 70 46 28 mitteaktiivsed 130 200 185 160 135 120 100 85 Tabel 7. Töötus Palamuse vallas 2000- 2007 Külade lõikes on enim mitteaktiivseid Pikkjärvel, Palamusel, Kaareperes, Kudinal ja Visustil. Töötuna arvele võetud on keskmiselt iga teine mitteaktiivne. Kõige rohkem on hõivatuid põllumajandussektoris (üle 40% erasektoris hõivatutest), järgneb teenindussektor (üle 50%). Väga väikese osa hõlmab tööstussektor (ligikaudu 7%). Lisaks ettevõtetele on suur õppeasutustes hõivatute osakaal, mis moodustab olulise osa valla maksejõulisest elanikkonnast. Oluline tööandja on riigi haldusalasse kuuluv Luua Metsanduskool 108 töötajaga. Valla asutustes töötab kokku 109 inimest.

Valla asutused Töötajate arv Palamuse vallavalitsus 14 Palamuse vallavara 1 Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 42 Kaarepere Põhikool 20 Luua Algkool 4 Palamuse rahvamaja 3 Kaarepere rahvamaja 2 Palamuse raamatukogu 2 Kaarepere raamatukogu 1 Palamuse Lasteaed Nukitsamees 19 KOKKU 109 Tabel 8. Töötajate arv valla asutustes 2007 Elanike uuring Elanike uuringus osalenud inimeste arvates on Palamuse valla üheks suurimaks probleemiks töökohtade puudus, mida nimetati Palamuse valla esimese kolme suurema nõrkusena. Seda kinnitab ka asjaolu, et ligi 48% uuringus osalenutest töötavad väljaspool Palamuse valda (Jõgeval, Tartus, naabervallas, välismaal või mujal Eestis).

34 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla töötava elanikkonna töökohtade asukoht

50,0% 45,0% 40,0% 36,9% 35,0% 30,0% 25,0% 15,4% 18,5% 20,0% 15,4% 15,0% 7,7% 10,0% 3,1% 3,1% 5,0% 0,0% elukohaga Palamuse Jõgeva linn Tartu linn mujal Eestis välismaal naabervald sama küla vald

5.3. Turism

5.3.1. Turismiobjektid ja –marsruudid Vallas asub eestlase jaoks huvitav Oskar Lutsu poolt tuntuks kirjutatud Paunvere, välismaalastele pakub huvi Vooremaa loodus. Valla enim külastatavad turismiobjektid on: . Palamuse kultuurikompleks (Püha Bartholomeuse kirik, kihelkonnakoolimuuseum, pastoraadihoone, apteek, vesiveski ja kirikupark), . Luua mõisahoone ja park, . Luua arboreetum, . Luua Metsanduskooli looma- ja linnutopiste kogu, . Oskar Lutsu sünnikoht. Lisaks kihelkonnakoolimuuseumile pakuvad seoses Oskar Lutsuga vallas huvi Lutsu sünnikodu Posti talu Järvepere külas ja Änkküla külakooli ja Palamuse kihelkonnakooli hooned, kus Luts õppis, ning millega on seotud “Kevade” tegevus ning Palamuse apteegihoone, kus Luts elas. Lisaks Mäeotsa (Ülesoo) talu, kus elas Joosep Tootsi prototüüp Voldemar Tootson; Raja ja Saare talud Eerikvere külas, mis on seotud Raja Teele ja Saare Arnoga. Koostöös Palamuse Turismiinfokeskuse ja Jõgevamaa Giidide Ühinguga on valminud valda läbivad turismimarsruudid: Endla-Palamuse, Vooremaa, Peipsi-Loomapark- Paunvere. Valda läbib Eesti ja Soome kolme maakonna poolt ühistööna valminud rahvusvaheline turismimarsruut Blue Corridor. Samuti loetakse Palamuse alevikku kõrge ajaloolis- kultuurilise turismiväärtusega kohaks VHB–Zone projekti (INTERREG III) järgi, mille eesmärk on arendada Via Hanseatica turismimarsruudina. Valda läbib ka Eurovelo jalgrattamarsruut Tartu-Elistvere-Palamuse-Jõgeva suunal. Kohalikest jalgrattaradadest on maakonnas ette valmistatud järgmised marsruudid: . Palamuse – Saare mõis – Palamuse;

35 Palamuse valla arengukava 2008-2016

. Palamuse – Elistvere loomapark – Palamuse; . Palamuse – Torma – Palamuse. Eraldi jalgrattateed on välja pakutud ka Vooremaa maastikukaitseala poolt: . Sportlik jalgrattarada kaitseala põhjatipus „3 kilo maha”; . Rattarada „Piknikupäev Vooremaal” ümber Raigastvere järve; . Rattarada „Kolme järve rada” Raigastvere, Kaiavere ja Elistvere järvede ümbruses. Vallas on ette valmistatud kohalikud õpperajad: . Vooremaa looduse õpperada Luua-Pikkjärve-Nava-Luua marsruudil; . Palamuse loodus- ja kultuurilooline õpperada; . erinevaid kasvukohatüüpe tutvustav Luua metsanduslik õpperada. Murdmaasuusatamiseks ja jalgrattakrossiks on Luua-Ehavere suusa- ja krossirada. Ujumiskohad asuvad Kuremaa järve ääres, Änkkülas OÜ Kalevipoja Turismitalu telkimiskoha juures, Pikkjärve põhjaosas ja Prossa järve idakaldal. Samuti kasutatakse ujumiskohana Ehavere karjääri.

5.3.2. Turismiettevõtted Majutusteenust pakuvad vallas Mokko turismitalu ja OÜ Kalevipoja Turismitalu Änkkülas, samuti on võimalik kasutada Palamuse kirikla külalistuba Palamuse alevikus ning suveti Luua Metsanduskooli ühiselamut. Mokko talu pakub paadilaenutust ja tennisemängu võimalust, OÜ Kalevipoja Turismitalu paadilaenutust Kuremaa järvel. Telkimis- ja lõkkeplatsid asuvad Kuremaa järve ääres OÜ Kalevipoja Turismitalu juures, Nava külas Pikkjärve ääres, Luual Prossa järve ääres ujumiskoha kõrval ja Luua arboreetumi juures. Ainukesena pakub aastaringset toitlustust Luual asuv baar “Auul”. Palamusel asuv toidubaar “Lible juures” on avatud vaid suveperioodil. Palamuse valla turismimajandus on sesoonne kõrgperioodiga kevadel ja suvel, talvel külastatakse valda vähe. Valla põhiliseks turismivormiks on ühepäevased koolilaste ekskursioonid Palamusele. Külastajad ei jää valda pikemalt peatuma. Külastajate arv tõuseb oluliselt valla suurürituste ajal. Turismiinfot pakub Palamusel asuv turismiinfopunkt. Turismimajanduslikust vaatenurgast on valla teenindusvõrk ebapiisav – puuduvad majutusvõimalused suurematele gruppidele ning aastaringne toitlustus. Vähene on ka turismiteenuseid pakkuvate ettevõtete ja asutuste koostöö, mis takistab valla turismipotentsiaali maksimaalset ärakasutamist. Nimi Kohtade arv Asukoht Lisateenused/märkused MAJUTUS Mokko turismitalu 12 Änkküla ponisõit, kalessisõit, paadilaenutus, tennisemäng, jalgrattad, saun OÜ Kalevipoja Turismitalu kämping, telkimine Änkküla paadilaenutus Luua Metsanduskooli ühiselamu 96 (ainult suvel) Palamuse kirikla külalistoad 10 Palamuse Seminariruumid, köögi kasutamise võimalus

36 Palamuse valla arengukava 2008-2016

TOITLUSTUS Baar “Luua auul” 60 Luua Kohvik “Teele” 120 (30+90) Palamuse ettetellimisel Toidubaar “Lible juures” 20 Palamuse talvel suletud KONVERENTS JA KONTSERT Luua Metsanduskool seminar 240+100+35 Luua Grafoprojektor, ekraan, TV+video, diaprojektor Palamuse laululava istekohti 600, Palamuse pealtvaatajaid 2000 Palamuse raamatukogu 25 Palamuse seminariruum Palamuse rahvamaja seminar 165+66+12 Palamuse videoprojektor, ekraan, TV+video, grafoprojektor Tabel 9. Palamuse valla olulisemad turismiettevõtted ja -asutused 5.4. Arengueeldused ja väljakutsed Järgnevalt on välja toodud peatükis kirjeldatud peamised arengueeldused ja väljakutsed: Hoolimata loodus- ja kultuuripärandist tulenevast suurest turismipotentsiaalist on turismiettevõtete arv vallas väike. Tähelepanu tuleks pöörata nii külastajatele pakutavatele sisulistele tegevustele, mis pikendaks külastajate viibimist vallas, kui ka teenustele, mille eest külastaja maksab ehk mille najal turismiettevõtlus areneb. Palamuse vallas toimib tugev põllumajandussektor, mis tagab tõhusa maakasutuse ning töökohtade olemasolu. Teised ettevõtlusvaldkonnad ei ole vallas sama hästi arenenud. Ettevõtluse ühekülgsus vallas võib põhjustada sõltuvuse põllumajandussektorist ning mõjuda teatud tingimustel tööhõivele negatiivselt. Ettevõtluse ühekülgsusest tulenevalt ei leia kõik valla elanikud oma vallas rakendust ning käivad tööl väljaspool koduvalda. Sellise olukorraga kaasneb risk, et elanikud kolivad töökohale lähemale elama ehk lahkuvad vallast. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on lisaks kirjeldatud SWOT analüüsis.

37 Palamuse valla arengukava 2008-2016

6 VALLA JUHTIMINE 6.1. Juhtimisstruktuur Valla elu korraldamisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesannetest, õigustest ja vastutusest. Kõrgemaks võimuorganiks vallas on volikogu. Volikogu valitakse valla valmisõiguslike elanike poolt. Elanike valmisaktiivsus on üle keskmise, aastate lõikes on valmisaktiivsus olnud kõikuv. 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel osales 65,5% valmisealistest elanikest. Volikokku kuulub 13 liiget. Volikogu juures töötavad järgmised komisjonid: revisjonikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon, maa- ja keskkonnakaitsekomisjon, sotsiaalhooldus- ja tervishoiukomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon. Kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks on vallavalitsus. Palamuse vallavalitsus on 4-liikmeline. Vallas töötab 14 ametnikku: vallavanem, vallasekretär, raamatupidajad (3), peamaakorraldaja, sotsiaaltöö spetsialistid (2), arendusspetsialist, GIS-spetsialist, noorsootöötaja, ehitusspetsialist, registripidaja ja tehniline sekretär. Palamuse valla hallatavad asutused on: . Palamuse Vallavara, mille ülesandeks on Palamuse vallale vajalike teenuste osutamine ja vahendamine, sh vallavara haldamine, teede, tänavate korrashoiu korraldamine, jäätmemajanduse korraldamine jms (1 töötaja); . Valla koolid: Luua Algkool (4 töötajat), Kaarepere Põhikool (20 töötajat) ja Palamuse Gümnaasium (42 töötajat); . Lasteaed “Nukitsamees” (19 töötajat); . Palamuse (3 töötajat) ja Kaarepere Rahvamaja (2 töötajat); . Palamuse (2 töötajat) ja Kaarepere raamatukogud (1 töötaja) ning avalikud internetipunktid. Elanike uuring Palamuse valla elanike seas läbiviidud uuring näitab, et enamus vastanutest (üle 80%) on nii vallavalitsuse kui ka vallavolikogu tööga rahul.

Palamuse valla elanike hinnang vallavalitsuse ja vallavolikogu tööle 100,0% Vallavalitsus Vallavolikog 90,0% u 72% 80,0% 70,2% 70,0% 60,0% 50,0% 40,0% 30,0% 12,3% 20,0% 11,4% 11% 9% 8% 6,1% 10,0% 0,0% väga rahul pigem rahul pigem mitte ei ole rahul rahul

Uuring andis ka vastuse sellele, et mitte keegi vastanutest ei poolda Palamuse valla ühinemist mõne lähedalasetseva naabervallaga.

38 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse vald on Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu liige. Palamuse valla kohalik leht “Palamuse valla Teataja” ilmub kord kuus ning toimetatakse kõikide valla elanikeni. Oluliseks infokandjaks on ka valla koduleht, mille uuendamine toimub pidevalt. 6.2. Eelarve

6.2.1. Eelarve maht Valla eelarve tulude ja kulude analüüs annab ülevaate valla tegevusest erinevates halduspoliitika valdkondades avalike teenuste osutamisel ning vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike vahendite struktuuri kohta. Palamuse valla 2007. aasta eelarve mahuks on 30,7 miljonit krooni. Võrreldes 2006. aastaga on eelarve maht kasvanud 4,5%. Hüppeline eelarve kasv toimus 2002. aastal (31,7%) seoses kultuurikompleksi renoveerimisega. Suurem kasv toimus ka 2006. aastal (14,7%) seoses suurenenud tulumaksu ja tasandusfondi laekumise ning riigieelarveliste investeeringutega teedesse.

35,000 30,000 25,000 20,000 Tulud 15,000 Kulud 10,000 5,000 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Tulud 14,64 17,16 25,04 24,30 24,21 25,00 29,31 30,68 Kulud 12,08 15,54 24,63 23,95 28,32 25,47 30,77 31,40

Joonis 8. Palamuse valla eelarve 2000-2007

6.2.2. Tulud Valla tuludest moodustavad kõige suurema osa riiklik tasandusfond (45% 2007. aastal) ning üksikisiku tulumaks (36% 2007.aastal). Järgnevad ministeeriumite eraldised (sh investeeringuteks), kaupade, teenuste ja vara müük ning maamaks ja muud maksud. Proportsionaalselt on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud eraldised ministeeriumidelt. Aastatel 2000-2007 on vald võtnud laene 12,1 miljoni krooni mahus. Aastal 2000 investeeriti 0,33 miljonit krooni kultuuri ja tervishoiu objekti, 2001. aastal 0,085 miljonit kultuurikompleksi renoveerimisse, 2002. aastal 2 miljonit kultuurikompleksi renoveerimisse ning 2004-2006. aastal 9,7 miljonit gaasi liitumistasuks AS-ga Termox.

39 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Muud tulud 100% 90% 80% Fondid ja sihtasutused 70% 60% Ministeeriumide 50% eraldised, sh investeeringud 40% Tasandusfond 30% 20% 10% Muud omatulud 0%

Kaupade, teenuste ja

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2000 vara müük

Joonis 9. Palamuse valla tulude struktuurMaamaks 2000-2007

6.2.3. Kulud Valla kuludest on olulisimateks kulud haridusele (lasteaiad, koolid – 2007. aastal 53,5%), üldvalitsemisele (valitsus, volikogu ja valdkondade halduskulu - 2007. aastal 15,6%) vabaaja ja kultuuri edendamisele (kultuurimajad, muusika-huvikoolid, raamatukogud, spordibaasid jne - 2007. aastal 13,3 %) ning majandusele (kommunaalmajandus, elamumajandus, ühistransport, teede korrashoid jne - 2007. aastal 10,5%). Väiksemad on kulud tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele (sotsiaalhoolekande teenused, toimetulekutoetused ja muud sotsiaaltoetused - 2007. aastal 5,4%), keskkonnakaitsele (jäätmekäitlus, haljastus jne 2007. aastal 1,6%) ja julgeolekule (avalik kord, turvalisus – 2007. aastal 0,05 %).

100%

90% Muud kulud 80% Intressi-, viivise- ja 70% kohustistasukulud 60% Varade soetamine ja renoveerimine 50% Sotsiaaltoetused 40%

30% Majandamiskulud

20% Personalikulud 10%

0%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

40 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tervishoid ja 100% sotsiaalne kaitse Haridus 80%

60% Vabaaeg ja kultuur

40% Keskkonnakaitse

20% Majandus

0% Riigikaitse, avalik kord

ja julgeolek

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2000 †ldvalitsemine

Joonis 10. Valla kulud tegevusalade ja majandusliku järgi 2000-2007

Majandusliku sisu järgi on suurimateks kuludeks vallas personalikulud ning majandamiskulud. Märkimisväärse osa moodustavad ka kulud varade soetamiseks ja renoveerimiseks, mis on viimaste aastate jooksul vähenenud. 6.3. Kehtivad arengukavad Palamuse vallas kehtivad järgmised valdkondlikud arengukavad: . “Palamuse valla soojamajanduse pikaajaline arengukava 2004-2010” . “Palamuse valla maagaasi arengukava” . “Palamuse valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2005-2017” . “Palamuse valla jäätmekava”

41 7 SWOT ANALÜÜS Olemasoleva olukorra kirjelduse, elanike seas läbi viidud uuringu, teostatud intervjuude ja töögruppide ajurünnakute tulemusena koostati Palamuse valla SWOT analüüs. Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud Asend Hea asukoht arendatava Tartu- Kaugel peamaanteest kui Piibe maantee arendamisega Eesti mastaabis Jõgeva-Aravete tugimaantee põhilisest liikluskoridorist. kaasnev valda läbiva inimvoo tõmbekeskuste kõrval (Piibe maantee) ääres. kasv aktiviseerib piirkonna perifeeriaks jäämine. ettevõtluse. Suhteline lähedus Tartule (töökohad, kultuurielu, teenused jne). Rahvastik Suhteliselt noor elanikkond Hajaasutus eraldab osa Valglinnastumine toob Elanike väljaränne (noorte osakaal rahvastikust on rahvastikust aktiivsest elust ja linnadest (eelkõige Tartust ja tõmbekeskustesse Tartusse ja suurem kui Eestis keskmiselt). raskendab teenuste tarbimist Jõgevalt) valda uusi elanikke. Tallinna. (peamine on transpordi Luua Metsanduskooli Luua Metsanduskooli probleem). olemasolu vallas vähendab arendamine/populariseerimine noorte väljarännet toob valda noori inimesi. stabiliseerides sellega elanikkonna. Haridus Heal tasemel alg-, põhi- ja Õpilaste arvu vähenemine Palamuse valla Haridusasutuste nõudluse keskhariduse kättesaadavus (3 tingib vajaduse koolide sportimisvõimaluste vähenemine seoses negatiivse (töögrupi kooli). ümberkorraldamiseks. arendamine. iibe ja õpilaste lahkumisega poolt suuremate linnade koolidesse. koostatud Koolihoonete rahuldav Gümnaasiumi hoone ja Kaareperesse koolkodu põhjalikum seisukord võimaldab pakkuda staadion on amortiseerunud, loomine tooks naabervaldade Palamuse haridusasutused ei analüüs on head õpikeskkonda. gümnaasiumis on ruumipuudus lapsi ja võimaldaks kooli lahti pääse maakondlike/riiklike toodud (puudub piisav arv hoida investeeringuprioriteetide Valla lastele on tagatud arengukava klassiruume, puudub aula). nimekirja ega saa lasteaiakohad, koduste laste Võimalus taotleda lisas) lisarahastust. jaoks toimuvad mängurühmad. Kaarepere kooli hoone vajab lisafinantseeringut erinevatest renoveerimist. fondidest. Koolkodu loomine võib tuua Lastele pakutakse mitmekesist valda palju probleemseid lapsi. huviharidust. Vald toetab Lasteaia aiaalad on huvitegevust. Vallas tegutseb amortiseerunud Täiendkoolituse pakkumine kahes kohas noortekeskus ja (mänguväljakud, piirdeaiad, väheneb, kui ei ole piisavalt Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud noorsootöötaja. haljastus). osavõtjaid. Vallas on mitmed Olemasolev transpordisüsteem Lisafinantseeringu taotlemine täiendkoolituse pakkujaid, ei rahulda kõiki vajadusi fondidest ei õnnestu. osalemine kursustel on (olenevalt elukohast on sõit suhteliselt aktiivne. liiga pikk). Puuduvad märgistatud kergliiklusteed rattaga või jalgsi liiklemiseks. Noorsootöö arendamiseks vajalike ressursside puudumine- eelarve, ruumid, vabatahtlikud, prioriteetsus. Ettevõtlus Tugev põllumajandussektor Ettevõtlus ja tööhõive on vallas Erainitsiatiivil rajatakse valda Suur osa elanikkonnast käib ja tööhõive annab tööd suurele osale kontsentreerunud ühte bussitäit rahvast mahutav tööl väljaspool valda ja võib elanikkonnast ning hoiab valla valdkonda. Sõltuvus ühest majutusasutus, mis toetab teatud hetkel töökohale maad aktiivses kasutuses. valdkonnast on riskantne. turismisektori arengut ja lähemale kolida. aktiveerib teised Tuntud siseturismi sihtkoht. Põllumajandustegevuse Aktiivse turismiorganisatsioonid. Turism põhineb kohalikul tagajärjel tekkiv ebameeldiv põllumajandustegevuse väärtuslikul kultuuri- ja lehk häirib nii kohalikke Mahajäetud tootmishoonetele tulemusena tekib vallas looduspärandil ning elanikke kui ka külastajaid. leitakse uus kasutusotstarve, reostusoht (lehk, järvede pikaajalistel traditsioonidel. näiteks valla poolt korraldatud kinnikasvamine jms). Turism on sesoonne ning ideekonkursside kaudu. lühiajaline. Turismiga tegelevaid ettevõtteid on Luua Metsanduskool hakkab siseturistide voogu arvestades pakkuma täiendõpet giidinduse liiga vähe (puudub piisav ja loodusturismi valdkonnas, majutus, toitlustus, aktiivne mis võimaldab kaasata tegevus). kohalikke giide turismi edendamisse ning Looduskeskkonnast tulenevaid mitmekesistada võimalusi ei ole piisavalt ära põllumajandusettevõtjate kasutatud (Luua arboreetum ja tegevust (riskide maandamine). mõisapark, järvede rannad, jne). Maastikukaitsealal kehtivad

43 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud reeglid piiravad arendustegevust. Eraomanduses olevad erinevad hooned seisavad tühjalt ja amortiseeruvad, sh miljööväärtuslikud hooned. Elamu- ja Suuremates asulates on Veetorustik ja puurkaevud ei Küttepiirkondade laiendamine Venemaa gaasitarne kommunaal tagatud tsentraalne vesi- ja taga nõutava kvaliteediga ebakindlus. Alternatiivsete kütuste -majandus kanalisatsioon. joogivett. kasutuselevõtt Emajõe Veevärgi võimetus Kortermajad on ühendatud Eramud on suures osas vee ja teostada investeeringud Investeeringuteks kaugküttesüsteemiga. kanalisatsiooniga ühinemata. planeeritud mahus. lisafinantseeringu taotlemine Valla kortermajade erinevatest fondidest.. Tööjõupuudus seab ohtu Luua energiasäästlikkus ei ole piisav piirkonna soojavarustatuse - kaugküttetrassid on (puuküttel töötav katlamaja). amortiseerunud ning vajavad Lisafinantseeringu taotlemine renoveerimist, hoonete fondidest ei õnnestu. soojapidavus on nõrk. Luual on kogu elamumajandus Luua Metsanduskooli omanduses ja korraldada, mistõttu sõltutakse Metsanduskooli võimekusest ja motivatsioonist elamumajandusse investeerida. Kultuur ja Palamuse vallas toimuvad Ruumipuudus muudab Looduskeskkonna parem Inimeste ja organisatsioonide sport mitmed üle-Eestiliselt tuntud keeruliseks huviringide ja ärakasutamine (sh looduspargi suutmatus/tahtmatus koostööd traditsioonilised üritused ürituste korraldamise. loomine, looduslike teha. (töögrupi (Palamuse väljanäitus, Oskar ujumiskohtade ja poolt Vallas puuduvad laste Põllumajandusreostus Lutsu huumoripreemia, rekreatsioonialade loomine). koostatud mänguväljakud. Piisavalt ei ole vähendab külastuskeskkonna Rammumeeste võistlus põhjalikum välja arendatud Arendada valla turismiobjekte: atraktiivsust. Tõnisson jms). analüüs on rekreatsioonialad, terviserajad, kirikutorni vaate avamine,

44 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud toodud Palamuse vallas on 3 toimivat kergliiklusteed. kergliiklusteed, muuseumi Koostöövõimalused ei arengukava rahvamaja, kus laiendamine, klaasikoda jms. realiseeru, kuna puuduvad Koostöö era- ja lisas) organiseeritakse kohalikele aktiivsed inimesed mittetulundussektori vahel on Arendada koostööd kohalike elanikele erinevaid huviringe ja nõrk. asutuste ja naabervaldade Lisafinantseeringu taotlemine üritusi. asutuste vahel. fondidest ei õnnestu. Valla elanikele korraldatavate Valla elanikele on ürituste (kino, teater) Mittetulundussektori initsiatiivi kättesaadavad mitmed külastatavus on madal. toetamine valla toetuste sportimisvõimalused: süsteemi paindlikumaks spordiväljakud ja võimlad, Palamuse spordiväljak on muutmisega. Luua- Ehavere suusarajad, amortiseerunud. Kuremaa ujula. Sporditegevust Investeeringuteks ning koordineerib Palamuse projektide elluviimiseks Spordiklubi. lisafinantseeringu taotlemine erinevatest fondidest.. Vallas on 3 hästivarustatud raamatukogu. Tervishoid Üldise arstiabi hea Vallas puudub Hoolekandeasutuse rajamine Majanduslanguse tõttu ja sotsiaal- kättesaadavus (perearsti hoolekandeasutus. vallas. töökohtade koondamine ning valdkond kabinet kahes keskuses). töötuse probleemi tekkimine. Perearsti vastuvõttu tingimused Vallas on kohalik apteek. ei rahulda kõiki elanikke. Vald toetab abivajajaid (sotsiaaltoetused, -teenused). Asotsiaalse elanikkonna madal osakaal.

45 II OSA. ARENGUSTRATEEGIA

1 ARENGUEELDUSED/ POTENTSIAAL Palamuse valla arengueeldused, millest saab kujundada valla arengumootori on järgmised: Oskar Lutsuga seotud kultuuripärand ja traditsioonid - unikaalne kultuuripärand tagab piirkonna tuntuse ning annab head eeldused siseturismi arendamiseks. Nimetatud potentsiaal ei ole tänaseks veel täiel määral kasutatud. Looduspärand - Vooremaa eripärane loodus ja veekogud koos Luua Metsakooli arboreetumi ja õpperadadega annavad piirkonnale eelise loodusturismi ja elanikkonna vaba aja veetmise võimaluste osas. Nimetatud potentsiaal ei ole tänaseks veel täiel määral kasutatud. Haridustraditsioonid - vallas asuvate haridusasutuste toel saab elanikele tagada iga astme hariduse lasteaiast kuni erialase väljaõppe ja täiendkoolituseni. Haridustraditsioonide tugevus on valla eelis rahvastiku järjepidevaks taastootmiseks. Rahvastik - Palamuse valla elanikkond on keskmisest noorem ja rahvastiku vähenemine on aeglasem, kui teistes Eesti valdades. Seega on vallas rohkem aktiivseid inimesi, kelle abil valda arendada.

2 PALAMUSE VALLA VISIOON Palamuse vald on pikkade kultuuri- ja haridustraditsioonidega, stabiilse elanike arvu ja mitmekesise ettevõtlusega iseseisev omavalitsusüksus, mille elanikele on tagatud kvaliteetsed avalikud teenused ja turvaline elukeskkond.

3 ARENGUSUUNAD JA EESMÄRGID Arengukavas on määratletud peamised valdkonnad, mille edasiarendamine on vallale prioriteetne. Nendeks on: elukeskkond, kultuur ja turism, haridus ning Luua piirkonna arendamine. Luua piirkond on valitud prioriteetseks valdkonnaks eelkõige seetõttu, et arengukava perioodil toimub piirkonna elamufondi üleandmine koolile ning selle seoses lisandub vallale uusi kohustusi. Arengustrateegia ja tegevuskava sisaldavad olulisi Palamuse valla arengukava 2008-2016 tegevusi ka teiste piirkondade osas, kuid seda horisontaalsete pealkirjade all. Valdkondade arendamisel kasutatakse maksimaalselt valla arengueeliseid ning lähtutakse elukeskkonna väärtustamisest kõigi osapoolte vahelises koostöös nii valla see, kui lähiümbruses. 3.1. Elukeskkond Visioon 2016: Palamuse vald on turvaline elukeskkond, kus elanikele on tagatud kvaliteetsed avalikud teenused. Eesmärgid: eesmärk mõõdik väärtus sihtväärtus kontrolli allikas 2007 2010 1.1 Palamuse vallas on Kuritegude arv aastas 55 50 Politsei statistika tagatud turvalisus nii valla elanikele kui ka Kuritegude avastamise 57 65 Politsei statistika külastajatele % Olemasoleva 50% vallavalitsus valgustuse renoveerimine 1.2 Palamuse vallas on veega ühendatud 49 60 OÜ Kaarepere tagatud kvaliteetsed majapidamiste % Soojus, Luua kommunaalteenused Metsanduskool, (küte, vesi, FIE Aivar kanalisatsioon, jäätmed, Rudissaar jmt)

eelsorteeritud jäätmete 0 1 vallavalitsus kogumispunktide arv jäätmekonteinerite arv 13 20 vallavalitsus 1.3 Valla teed (sh Olemasoleva 50% vallavalitsus kergliiklusteed) ja tänavad valgustuse ning valgustus renoveerimine võimaldavad ohutult kergliiklusteede pikkus 2440 5000 Maanteeamet liigelda nii jala, jalgratta (m) kui mootorsõidukitega liikluskuritegude % 10 5 Politsei statistika

1.4. Vallasisene, vallasiseste bussiliinide 3 4 Palamuse kooliõpilaste ja valda läbiv arv Vallavara ühistransport vastab vallaelanike vajadustele

1.5. Valla elanikele on Toetust saanud 77 65 Vallavalitsus tagatud ligipääs leibkondade arv tervishoiu- ja teenust saanud 46 50 Vallavalitsus sotsiaalteenustele ning – leibkondade arv aastas toetustele

47 Palamuse valla arengukava 2008-2016

1.6. Vallas tegutsev Töökohtade arv 460 500 Vallavalitsus, mitmekesine ettevõtlus Luua tagab piisava arvu Metsanduskool, töökohtade olemasolu ettevõtted valla elanikele ettevõtete arv 163 175 Äriregister

3.2. Kultuur ja turism Visioon 2016: Palamuse vallas on aktiivne elanikke kaasav kultuurielu. Palamuse vald on atraktiivne loodus- ja kultuuriturismi sihtkoht. Eesmärgid: eesmärk mõõdik väärtus sihtväärtus kontrolli allikas 2006 2010 2.1 Palamuse valla Kultuuri- ja 10 Koostöö korraldaja kultuurielu ning turismikoostöösse turismialane tegevus on kaasatud ettevõtete ja eesmärgistatud ja organisatsioonide arv süsteemne 2.3. Elanikkonnas ja Huviringides osalejate arv Rahvamajad külastajates kasvab on stabiilne kultuurihuvi, mis Traditsiooniliste ürituste 10% Korraldajad suurendab osalemist osalejate arvu kasv huviringides ja erinevatel aastas üritustel. Valla olemasolevad Uute traditsiooniliste 3 Korraldajad traditsioonilised ürituste arv kultuuriüritused on populaarsed ja jätkusuutlikud. Lisanduvad uued üritused. 2.4 Valla looduspärand Elanike rahulolu 69% 80% Elanike uuring on nii külastajatele kui sportimisvõimalustega kohalikele elanikele Elanike rahulolu 34.5 % 65% Elanike uuring avatud ja kättesaadav mänguväljakutega ning seda kasutatakse aktiivselt rekreatsiooniks 2.5. Palamuse vald Koostöös pakutavate 2 Koostöö pakub turistidele pakettide arv koordinaator erinevate vallasiseste ja Koostöös korraldatud 5 Koostöö -väliste asutuste ja turundustegevuste arv koordinaator ettevõtete koostöös väljatöötatud turismipakette. Toimub pakettide ühisturundus. 2.6 Vallas on erinevad Turismiettevõtete arv 3 7 Majandustegevuse turismiettevõtted, mis register pakuvad turistidele Turismiettevõtete 15 ettevõtted teenuseid ning valla töökohtade arv elanikele töökohti.

48 Palamuse valla arengukava 2008-2016

3.3. Haridus Visioon 2016: Palamuse vallas on elujõuline haridussüsteem, mis hõlmab alus-, põhi-, gümnaasiumi-, kutse-, huviala ja täiskasvanuharidust. Eesmärgid: eesmärk mõõdik väärtus sihtväärtus kontrolli 2006 2010 allikas 3.1. Vallas on tagatud Lasteaiakohtade 0 0 lasteaed lasteaiakohtade olemasolu järjekorra suurus ning kvaliteet (hooned, elanikkonna rahulolu % 84.2 90 lasteaia poolt rajatised, mänguväljakud, lasteaia teenustega vanemate seas sisseseade) (hea või väga hea) läbi viidud eelkoolihariduse uuring pakkumiseks 3.2. Tagatud on elanikkonna rahulolu % 94 95 koolide poolt konkurentsivõimeline põhi- põhikooliga (hea või vanemate seas ja gümnaasiumiharidus väga hea) läbi viidud ning kvaliteetsed uuring tingimused põhi- ja Õpilaste arv valla 372 331 Valla koolid üldhariduse pakkumiseks koolides 3.3. Luua Metsanduskool Õpilaste arv koolis 404 450 Luua on riiklikult prioriteetne Metsanduskool haridusasutus, mis annab nii kutse- kui täiendharidust. Luua Metsanduskooli hooned ja rajatised vastavad esitatud nõuetele ning neid kasutavad ka kohalikud elanikud 3.4. Vald toetab elanike Elanike rahulolu 63.1 75 Elanike uuring omaalgatusi elanike täiendkoolituse haridustee täiustamisel võimalustega (hea või huvi- ja täiendkoolituse alal väga hea) 3.5. Palamuse vallas on Töötavate 1 (2) 3 Vallavalitsus välja kujunenud terviklik ja noortekeskuste arv toimiv noorsootöö võrgustik, mille tegevust Noorsootöötajate arv 1 3 Vallavalitsus koordineerib valla Päevas 30 50 noortekeskused noorsootööspetsialist. noortekeskusest külastavate noorte arv

3.4. Luua piirkond Visioon 2016: Luual on terviklik kaasaegne õpilasküla (õppehooned, võimla, staadion, söökla, ühiselamu, infrastruktuur), mille ümber toimib kohalik kogukond. Eesmärgid:

49 Palamuse valla arengukava 2008-2016

eesmärk mõõdik väärtus sihtväärtus kontrolli allikas 2006 2010 4.1. Luua piirkonnas on Erastamata elamispindu 55 10 Palamuse valla, mittetulundussektori vallavara ja Luua Metsanduskooli koostöö tulemusena Mänguväljakute arv 0 1 Paikvaatlus korrastatud elamufond ja vajalik elukeskkonna infrastruktuur 4.2 Luua Metsanduskool Õppurite arv 404 450 Luua on riiklikult prioriteetne Metsanduskool haridusasutus, mis annab 1 nii kutse- kui kogukonnale 4 5 Luua täiendharidust. Luua pakutavate teenuste arv Metsanduskool Metsanduskooli hooned ja rajatised vastavad nõuetele ning neid kasutavad ka kohalikud elanikud 4.3. Luua piirkonnas on 3nda sektori 1 5 Äriregister toimiv ja aktiivne organisatsioonide arv kogukond

1 Võimla, raamatukogu, klubi, telkimisplats

50 Palamuse valla arengukava 2008-2016

III OSA. TEGEVUSKAVAD Lühendid: Vald - vallavalitsus OLPG- Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium LMK- Luua Metsanduskool PR- Palamuse Rahvamaja KR- Kaarepere Rahvamaja

Kõik summad tegevuskava tabelites on esitatud tuhandetes eurodes.

1. ELUKESKKOND

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 Eesmärk 1.1: Palamuse vallas on tagatud turvalisus ja heaolu nii valla elanikele kui ka külastajatele 1.1.1 Videovalve süsteemi 22 x VV Vald Projektipõhine rahastamine, rakendamine Palamuse alevikus EUR kaasfinantseering valla eelarvest 1.1.2 Laste mänguväljakute x x 6 EUR MTÜ-d Projektipõhine rahastamine, rajamine Luua kortermajade võimalusel kaasfinantseering juurde valla eelarvest Eesmärk 1.2: Palamuse vallas on tagatud kvaliteetsed teenused 1.2.1 Elamute soojapidavuse x x x Omanikud Projektipõhine rahastamine, suurendamine omanikud 1.2.2 Kaugküttetrasside x x x Omanikud Projektipõhine rahastamine, renoveerimine Luua omanikud elamupiirkonnas 1.2.3 Rauaärastusfiltrite x x x Veettevõtja Projektipõhine rahastamine, paigaldamine ja hooldamine ettevõtja, omanikud rauarikka veega puurkaevudele 1.2.4 Veetorustike, 210,6 93 Veettevõtja Projektipõhine rahastamine, reoveepumplate ja puhastite EUR EUR ettevõtja, võimalusel renoveerime, ühisveevärgi kaasfinantseering valla laiendamine eelarvest

51 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 1.2.5 Kaarepere x Vald Projektipõhine rahastamine, tööharjutuskeskuse käivitamine võimalusel kaasfinantseering ja tegevuste mitmekesistamine valla eelarvest 1.2.6 Aktiivse külaliikumise x x x x MTÜ-d Projektipõhine rahastamine käivitamine

1.2.7 Palamuse raamatukogu x VV Valla eelarve sisekliima parandamine, ventilatsioonisüsteemi projekteerimine-ehitamine 1.2.8 Palamuse Koolimäe x x x x Arendaja Arendaja, projektipõhine väikeelamute ala arendamine rahastamine (planeeringujärgsed tegevused- kruntide moodustamine, tänavad, kommunikatsioonid) 1.2.9 Taastuvenergeetika x x Vald Projektipõhine rahastamine, kasutuselevõtmine valla hoonetel kaasfinantseering valla ja rajatistel (päikesepatareid, eelarvest päikesekollektorid, tuulegeneraatorid, soojuspumbatehnoloogia)

1.2.10 Kaarepere spordi- ja 13 Vald Projektipõhine rahastamine, huvimaja renoveerimine EUR kaasfinantseering valla eelarvest Eesmärk 1.3: Valla teed (sh kergliiklusteed) ja tänavad ning valgustus võimaldavad ohutult liigelda nii jala, jalgratta kui mootorsõidukitega 1.3.1 Teehoiukava uuendamine x Vald Valla eelarve 1.3.2 Valla teede remontimine, x x x x Vald Valla eelarve tolmuvabaks muutmine vastavalt teehoiukavale 1.3.3 Kergliiklusteede võrgustiku x x x x Vald Projektipõhine rahastamine laiendamise toetamine 1.3.4 Tänavavalgustuse x x x x Vald Projektipõhine rahastamine, uuendamine suuremates asulates kaasfinantseering valla eelarvest

52 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 Eesmärk 1.4: Vallasisene, kooliõpilaste ja valda läbiv ühistransport vastab vallaelanike vajadustele 1.4.1 Koostöös Luua x x x x Vald, LMK, Vald ja LMK eelarve, Metsanduskooli ja teiste huvigrupid huvigrupid huvigruppidega ühistranspordiliinide muutmine valla elanikele soodsas suunas 1.4.2 Koolitranspordi optimaalse x x x x Vald Valla eelarve teekonna analüüs ja liinide ümberkorraldamine Eesmärk 1.5: Valla elanikele on tagatud ligipääs tervishoiu- ja sotsiaalteenustele ning –toetustele 1.5.1 Hoolekandeasutuse x x Omanikud Projektipõhine rahastamine, rajamine valda omanikud

1.5.2 Valla tervisepäevade x x x x Vald Projektipõhine rahastamine, korraldamine ja arendamine kaasfinantseering valla eelarvest 1.5.3 Elamispinna leidmine x x x x Vald Projektipõhine rahastamine, isikutele, keda ei ole võimalik kaasfinantseering valla sotsiaalkorterisse paigutada. eelarvest Eesmärk 1.6: Palamuse vallas kaasatakse elanikke aktiivselt kaasa lööma vallaelu parendamiseks mõeldud ettevõtmistel, üritustel 1.6.1 Valla visioonikonverentsi x x x x Volikogu Projektipõhine rahastamine, korraldamine arengu- võimalusel kaasfinantseering komisjon valla eelarvest 1.6.2 Ühiste talgupäevade x x x x MTÜ-d, MTÜ-d, projektipõhine korraldamine Vald rahastamine, võimalusel kaasfinantseering valla eelarvest

53 Palamuse valla arengukava 2008-2016

2. KULTUUR JA TURISM

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 Eesmärk 2.1: Palamuse valla kultuurielu ning turismialane tegevus on eesmärgistatud ja süsteemne 2.1.1 Valla kultuuriasutuste töö x x x x Vald Valla eelarve ümberkorraldamine, omavaheliste koostöövõimaluste leidmine, arendamine 2.1.2 Välissuhtluse arendamine, x x x x Vald Projektipõhine rahastamine, koostöövõimaluste leidmine ja kaasfinantseering valla arendamine eelarvest Eesmärk 2.2: Palamuse vald ja selle elanikud väärtustavad kohalikku kultuuripärandit 2.2.1 Aleviku miljööväärtuslike x x x x Omanikud Omanikud, projektipõhine eraomandis olevate hoonete rahastamine säilitamine, rekonstrueerimisprojekti koostamine, rekonstrueerimine 2.2.2 Vallale kuuluvate x x x x Vald Projektipõhine rahastamine, miljööväärtuslike ja kaasfinantseering valla kultuurilooliste objektide eelarvest säilitamine 2.2.3 Kaarepere rahvamaja 30 Vald, KR Projektipõhine rahastamine, rekonstrueerimine EUR kaasfinantseering valla eelarvest 2.2.4 Palamuse O.Lutsu x x Muuseum Riiklik finantseering, Kihelkonnakoolimuuseumi projektipõhine rahastamine külastuskeskuse ehitamine ja praeguse muuseumihoone rekonstrueerimine 2.2.5 Palamuse O.Lutsu x x x Muuseum Riiklik finantseering, Kihelkonnakoolimuuseumi kaasfinantseering valla tegevuste laiendamine s.h. eelarvest aktiivse tegevuse suurendamine 2.2.6 Muuseumisse x Muuseum, Riiklik finantseering, turismiinfopunkti taasavamine ja Vald kaasfinantseering valla töös hoidmine eelarvest, projektipõhine rahastamine

54 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 2.2.7 Kiriku torni aktiivne x x x EELK Projektipõhine rahastamine, kasutuselevõtt vaatetornina. Palamuse omanikud kogudus 2.2.8 Kalmistute korrastamine, x x x x EELK Projektipõhine rahastamine, sh. kiviaed Palamuse EELK Palamuse kogudus, kogudus, kaasfinantseering valla Vald eelarvest 2.2.9 Klaasikoja arendamine, x x x x MTÜ MTÜ Palamuse Klaasikoda teenuste välja töötamine Palamuse Klaasikoda 2.2.10 Kirikusse uue oreli x x x EELK Projektipõhine rahastamine, ehitamine Palamuse EELK Palamuse kogudus kogudus 2.2.11 Palamuse laululava 20 Vald Projektipõhine rahastamine, renoveerimisprojekti EUR kaasfinantseering valla koostamine, renoveerimine eelarvest Eesmärk 2.3: Elanikkonnas ja külastajates kasvab kultuurihuvi, mis suurendab osalemist huviringides ja erinevatel üritustel. Valla olemasolevad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused on populaarsed ja jätkusuutlikud. Lisanduvad uued üritused. 2.3.1 Vald jätkab vastavalt x x x x Vald Valla eelarve võimalustele kultuuriürituste läbiviimise toetamist 2.3.2 Vald jätkab aktiivsete x x x x Vald Valla eelarve inimeste ja kodanike ühenduste initsiatiivi toetamist 2.3.3 Vald jätkab vallaasutuste x x x x Vald Valla eelarve ruumide, rajatiste ja maa tasuta kasutusse andmist elanike huvides tegutsevatele hariduse, kultuuri ja spordi valdkonna mittetulundusühendustele huviringide läbiviimiseks ja ürituste korraldamiseks 2.3.4 Kaarepere staadioni juurde Vald Projektipõhine rahastamine, parkla rajamine kaasfinantseering valla eelarvest 2.3.5 Terviseedenduse x x x x Vald, Projektipõhine rahastamine, tervise- kaasfinantseering valla

55 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 programmide elluviimine nõukogu eelarvest 2.3.6 Terviseradade x x x x Vald, Projektipõhine rahastamine, väljaarendamine vallas MTÜ-d kaasfinantseering valla eelarvest 2.3.7 Valla poolne tunnustamine x x x x Vald Projektipõhine rahastamine, kaasfinantseering valla eelarvest Eesmärk 2.4: Valla looduspärand on nii külastajatele kui kohalikele elanikele avatud ja kättesaadav ning seda kasutatakse aktiivselt rekreatsiooniks 2.4.1 Koostöö maa omanike ning x x x x Omanikud Projektipõhine rahastamine, keskkonnaametiga Luua omanikud Metsanduskooli arboreetumi ja mõisa pargi atraktiivsemaks muutmisel 2.4.2 Eraomandis olevate x x x x Omanikud Projektipõhine rahastamine, järveäärsete kinnistute kaudu Vald omanikud järvele ligipääsu soodustamine 2.4.3 Avalike rekreatsioonialade 5 EUR x x x Vald Projektipõhine rahastamine, ja -rajatiste välja arendamine-, kaasfinantseering valla Pikkjärve, Palamuse alevik, eelarvest Aruküla mägi, Palamuse Veskijärve kaldad, Järveotsa kinnistu, Prossa ujumiskoht ja mujale Eesmärk 2.5: Palamuse vald pakub turistidele erinevate vallasiseste ja -väliste asutuste ja ettevõtete koostöös väljatöötatud turismipakette. Toimub pakettide ühisturundus. 2.5.1 Kultuuripaketi koostamine x x x x Turismi Projektipõhine rahastamine, vallas ja lähiümbruses asuvatest ettevõtted turismiettevõtted objektidest 2.5.2 Looduspaketi koostamine x x x x Omanikud Projektipõhine rahastamine, vallas ja lähiümbruses asuvatest haldajad, omanikud, kaasfinantseering objektidest Vald valla eelarvest 2.5.3 Pakettidesse kuuluvate x x x x Omanikud Projektipõhine rahastamine, objektide korrastamine haldajad omanikud 2.5.4 Pakettidesse kuuluvate x x x x Omanikudha Projektipõhine rahastamine, objektide viidastamine ja ldajad omanikud märgistamine

56 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 2.5.5 Lutsu-teemaliste objektide x x x x Muuseum Muuseum, valla eelarve, voldiku koostamine Vald projektipõhine rahastamine Eesmärk 2.6: Vallas on erinevad turismiettevõtted, mis pakuvad turistidele teenuseid ning valla elanikele töökohti

2.6.1 Järveotsa kinnistu x x x x Vald, MTÜ Projektipõhine rahastamine, kasutusse võtmine koostöös kaasfinantseering valla investoriga eelarvest Eesmärk 2.7: Valla asulakeskused on kaunid ja korras 2.7.1 Asulakeskustes asuvate x x x x Omanikud Omanikud, projektipõhine hoonete ja piirete renoveerimine rahastamine

3. HARIDUS

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 Eesmärk 3.1: Vallas on tagatud lasteaiakohtade olemasolu ning kvaliteetsed tingimused (hooned, rajatised, mänguväljakud, sisseseade) eelkoolihariduse pakkumiseks 3.1.1 Palamuse lasteaia aiaalade x x x Lasteaed, Lasteaia eelarve, arendamine (mänguväljakud, Vald projektipõhine rahastamine, piirdeaiad, teed jms) kaasfinantseering valla eelarvest 3.1.2 Palamuse lasteaia Palamuse 12 35 60 40 Lasteaed, Lasteaia eelarve, hoone rekonstrueerimisprojekt, EUR EUR EUR EUR Vald projektipõhine rahastamine, rekonstrueerimine (s.h. kaasfinantseering valla küttevarustuse rek) eelarvest 3.1.3 2 Palamuse lasteaia 28 Lasteaed, Lasteaia eelarve, Kaarepere hoone väline EUR Vald projektipõhine rahastamine, soojustamine kaasfinantseering valla eelarvest Eesmärk 3.2: Tagatud on konkurentsivõimeline põhi- ja gümnaasiumiharidus ning kvaliteetsed tingimused põhi- ja üldhariduse pakkumiseks 3.2.1 Gümnaasiumi staadioni x 20 x OLPG, Vald Valla eelarve, projektipõhine renoveerimine EUR rahastamine 3.2.2 Koostöö Luua x x x x OLPG, OLPG eelarve, LMK eelarve Metsanduskooliga (õpilaskodu, LMK, Vald

57 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 õpetajate vahetus, eelkutseõppe arendus, autoõpe) 3.2.3 Erivajadustega lastele x x x x OLPG, Vald OLPG eelarve abiõpetajate palkamine 3.2.4 Valla koolivõrgu x OLPG, Vald Valla eelarve ülevaatamine, tegevuskava koostamine 3.2.5 Oskar Lutsu Palamuse x Vald, OLPG Projektipõhine rahastamine, Gümnaasiumi maaküttesüsteemi kaasfinantseering valla projekteerimine, eelarvest maasoojuspumba süsteemi ehitus Eesmärk 3.3: Vald toetab elanike omaalgatusi elanike haridustee täiustamisel huvi- ja täiendkoolituse alal 3.3.1 Vald toetab huvi-, spordi- x x x x Vald, PR, Valla eelarve, projektipõhine ja täiendkoolitustegevust KR, OLPG rahastamine 3.3.2 Koolide raamatukogude x x OLPG, OLPG, LMK eelarve süsteemi viimine elektroonilisse LMK keskkonda Eesmärk 3.4: Palamuse vallas on välja kujunenud terviklik ja toimiv noorsootöö võrgustik, mille tegevust koordineerib valla noorsootööspetsialist 3.4.1 Luual avatud 10 x x x Vald Valla eelarve, projektipõhine noortekeskuse teenuse EUR rahastamine pakkumine 3.4.2 Lastele ja noortele töö- ja x x x x Vald, Projektipõhine rahastamine, puhkelaagrite korraldamine noortekeskus kaasfinantseering valla ed eelarvest 3.4.3 Palamuse Avatud 10 Vald Projektipõhine rahastamine, Noortekeskuse EUR kaasfinantseering valla maaküttesüsteemi eelarvest projekteerimine, maasoojuspumba süsteemi ehitus.

58 Palamuse valla arengukava 2008-2016

4. LUUA PIIRKOND

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 Eesmärk 4.1: Luua piirkonnas on valla, mittetulundussektori ja Luua Metsanduskooli koostöö tulemusena korrastatud elamufond ja vajalik elukeskkonna infrastruktuur 4.1.1 Vee- ja x x x LMK Projektipõhine rahastamine, kanalisatsioonisüsteemi LMK kaasfinantseering rekonstrueerimine Luual 4.1.2 Soojatrasside ja katlamaja x x LMK Projektipõhine rahastamine, rekonstrueerimine Luual LMK kaasfinantseering

4.1.3 Rekreatsioonialade ja - x x x Vald, LMK Projektipõhine rahastamine, radade arendamine Luua kaasfinantseering valla piirkonnas eelarvest, LMK eelarvest 4.1.4 Rajamasina x x x Vald, LMK Projektipõhine rahastamine, soetamine/teenuse jätkuv kaasfinantseering valla tellimine eelarvest, LMK eelarvest Eesmärk 4.2: Luua Metsanduskool on riiklikult prioriteetne haridusasutus, mis annab nii kutse- kui täiendharidust. Luua Metsanduskooli hooned ja rajatised vastavad esitatud nõuetele ning neid kasutavad ka kohalikud elanikud. 4.2.1 Luua Metsanduskooli x x x x LMK Projektipõhine rahastamine, arendamine, sh hoonete kaasfinantseering LMK renoveerimine eelarvest 4.2.2 Koostöös Luua x x x Vald, LMK Projektipõhine rahastamine, Metsanduskooliga Luua kaasfinantseering valla piirkonna arendamine eelarvest, LMK eelarvest 4.2.3 Luua Metsanduskooli x x x LMK Projektipõhine rahastamine, staadioni renoveerimine kaasfinantseering, LMK eelarvest Eesmärk 4.3: Luua piirkonnas on toimiv ja aktiivne kogukond 4.3.1 Koolieelse lasteasutuse x x Kodanike- Projektipõhine rahastamine loomine Luuale algatus 4.3.2 Dekoratiivpuukoolide x x x Omanikud Omanikud, projektipõhine tegevuse, sortimendi ja rahastamine koolituste mitmekesistamine, arengu soodustamine 4.3.3 Jahindussuuna alase x x x LMK Projektipõhine rahastamine, koolituse ja jahiturismi kaasfinantseering LMK arendamine eelarvest

59 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2014 2015 2016 2017 4.3.4 Prossa järve ääres x Kodanike- Omanikud, projektipõhine supluskoha korrastamine, algatus rahastamine ujumissilla ehitamine KOKKU RAHALISELT 250,6 210 114 40 INVESTEERINGUD EUR EUR EUR EUR

60 Palamuse valla arengukava 2008-2016

LISA 1. ELANIKE UURINGU KOKKUVÕTE

1 SISSEJUHATUS Käesolev uuring viidi läbi eesmärgiga saada Palamuse valla arengukava koostamiseks valla elanike hinnang oma elukeskkonnale ja valla poolt pakutavatele teenustele, mille välja tuua valda esile tõstvad tugevused ning kaardistada valla arengut pidurdavad probleemid. Elanike uuringut kasutatakse valla arengukava koostamisel ning järgmiste aastate arendustegevuste ja projektide planeerimisel ning investeeringute suunamisel. Uuringus käsitletakse viite suuremat teemat: . Elamistingimused – vesi ja kanalisatsioon, küte, internet; . Avalikud teenused –ühistransport, teed ja tänavad, valgustus, heakord ja turvalisus, jäätmemajandus, koolid ja lasteaiad, arstiabile ja hoolekanne; . Vaba aja veetmise võimalused – sportimisvõimalused, laste mänguväljakud, puhkealad ja matkarajad, üritused, huviringid. . Valla juhtimine – vallavalitsuse ja volikogu töö. . Tugevused ja nõrkused Küsimustele said Palamuse valla elanikud vastata nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal.

2 SIHTGRUPI KIRJELDUS Elanike uuringus andis oma hinnangu 125 Palamuse valla elanikku, mis moodustab 5.13% valla elanikest. Vastanutest 65,6% moodustasid mehed ning 32,8% naised. Meeste osalus uuringus oli aktiivsem, eriti arvestades, et valla üldine sooline jaotumine on naiste kasuks (49,5%mehi, 50,5% naisi). Vanuseliselt moodustasid suurima vastajaskonna tööealine elanikkond (15-74 a), keda oli kõigist vastanutest 88,7%. Vanuselist jagunemist näeb alljärgneval joonisel.

Vastanute vanuseline jaotumine

Kuni 14- aastased 75 ja vanemad 0,8% 10,5%

15-74 - aastased 88,7%

61 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Kõige rohkem vastanuid oli Palamuselt, kust osales 43,1% vastanutest. Palamusele järgnesid Kaarepere (12,2% vastanutest) ning Luua ( 9,8% vastanutest), mis on ühtlasi ka Palamuse valla suurimad keskused.

Palamuse valla alusuuringus osalenute elukohajärgne jagunemine

Varbevere 0,8%

Ronivere 0,8%

Vanavälja 0,8%

Imukvere 1,6%

Änkküla 1,6%

Pikkjärve 1,6%

Eerikvere 2,4%

Toovere 2,4%

Nava 3,3%

Visusti 4,1%

Raadivere 4,9%

Kudina 4,9%

Rahivere 5,7%

Luua 9,8%

Kaarepere 12,2%

Palamuse 43,1%

0,0% 5,0% 10,0% 15,0% 20,0% 25,0% 30,0% 35,0% 40,0% 45,0%

Alusuuringust ei võtnud osa Kassivere, Sudiste, Ehavere, Kivimäe, Süvalepa, Praaklima, Järvepera, Vaidavere, Mullavere ja Kaiavere elanikud.

3 TÖÖ Palamuse valla elanike uuringus osalenutest 89,4% olid tööealised elanikud (15-74 aastased), kellest63,9% elatusallikaks on palk või ettevõtja tulu. 36,1% tööealisest elanikkonnast elatub kas pensionitest (29.6%), toetustest ja abirahadest (3,7%) või on teiste isikute ülalpidamisel (2,8%).

Palamuse valla tööealise elanikkonna jagunemine elatusallika alusel Toetus, abiraha; 3,7% Teiste isikute ülalpidamisel Pensionil 2,8% 29,6%

Palk, ettevõtja tulu 63,9%

Võrreldes Palamuse valla suuremaid keskuseid (Palamuse, Kaarepere ning Luua) väiksemate küladega, on keskustes töötava elanikkonna osakaal kõrgem kui külades.

62 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla töötava ning mittetöötava elanikkonna osakaal piirkonniti Töötav elanikkond Mittetöötav elanikkond 100,0% 90,0% 80,0% 61,7% 70,0% 53,7% 46,3% 60,0% 38,3% 50,0% 40,0% 30,0% 20,0% 10,0% 0,0% Palamuse, Kaarepere, Väiksemad külad Luua

Uuringus osalenud inimeste arvates on Palamuse valla üheks suurimaks probleemiks töökohtade puudus, mida nimetati Palamuse valla esimese kolme suurema nõrkusena. Seda kinnitab ka asjaolu, et ligi 48% uuringus osalenutest töötavad väljaspool Palamuse valda (Jõgeval, Tartus, naabervallas, välismaal või mujal Eestis).

Töökohtade asukoht

50,0% 45,0% 40,0% 36,9% 35,0% 30,0% 25,0% 15,4% 18,5% 20,0% 15,4% 15,0% 7,7% 10,0% 3,1% 3,1% 5,0%

0,0% elukohaga Palamuse Jõgeva linn Tartu linn mujal Eestis välismaal naabervald sama küla vald

Lähimatest naabervaldadest, kus Palamuse valla elanikud tööl käivad, mainiti ära Pala ning Saare vald. Väiksemate külade elanikud käivad tööl peamiselt suuremates valla keskustes nagu Palamuse, Luua ja Kaarepere.

4 ELAMISMISTINGIMUSED Korterite elamistingimusi hindasid peamiselt Palamuse, Kaarepere ning Luua elanikud, kes moodustasid ligi 94% kõigist korteri elamistingimusi hinnanud vastanutest. Uuringus osalenutest elab 57,3% eramutes.

63 Palamuse valla arengukava 2008-2016

4.1. Vesi ja kanalisatsioon

4.1.1. Korterelamud Uuringus osalenud Palamuse aleviku korterelamute elanikest hindasid 90,6% vee ja kanalisatsiooni olukorda kvaliteetseks, väga vaid 9,4% halvaks. Vastupidiselt Palamusele hinnati Kaareperes olemasoleva vee ja kanalisatsiooni kvaliteeti halvaks (75%). Luual hindasid pooled korterelamute elanikud vee ja kanalisatsiooni kvaliteedi heaks, pooled halvaks.

Elanike rahulolu korterite vee ja kanalisatsiooni kvaliteediga suuremates Palamuse valla keskustes

olemas ja kvaliteetne olemas, kuid halva kvaliteediga ei ole ja ei ole vajadust

33,3% Palamuse valla külad (Imukvere, 33,3% Kudina ja Pikkjärve) 33,3%

50% Luua 50%

Kaarepera 75% 25,0%

9,4% Palamuse 90,6%

0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% 70,0% 80,0% 90,0% 100,0%

Väiksemates külades on korterelamuid vähe. Küladest olid esindatud Kudina, Imukvere ning Pikkjärve elanikud (6% vastanutest).

4.1.2. Eramud Uuringus osalenutest elab 57,3% eramutes. Eramute vee ja kanalisatsiooni kvaliteedile andis neist hinnangu 78,8%, kellest 46,4% elavad Palamuse, Luua ja Kaarepere keskustes ning 53,6% väiksemates külades. Uuringu tulemused näitavad, et Palamuse valla külaelanikud on vee ja kanalisatsiooniga rohkem rahul kui Palamuse valla keskused: vastavalt siis 43,3% ja 26,9%.

64 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla elanike rahulolu eramute vee ja kanalisatsiooniga

Palamuse valla keskused ( Palamuse, Kaarepere ja Luua)

Palamuse valla külad (Imukvere, Kudina, Nava, Raadivere, Rahivere, Ronivere, Toovere, Visusti, Änkküla)

60,0%

50,0% 43,3% 42,3%

40,0%

26,9% 26,7% 26,9% 30,0%

16,7% 20,0% 13,3%

10,0% 3,8%

0,0% olemas ja kvaliteetne olemas, kuid halva ei ole, kuid sooviks ei ole ja ei ole kvaliteediga vajadust

Nagu ka jooniselt näha, on Palamuse valla keskuste elanikud pidanud eramu kütte kvaliteeti väga problemaatiliseks: Palamuse valla keskuste vastanute protsent on üle1,5 korra kõrgem kui külaelanike seas.Keskustes elavates vastanutest peab soojusmajandust halvaks üle 42% ning väiksemates külades üle 26% . Vaadeldes lähemalt Palamuse valla keskuste vee ja kanalisatsiooni olukorda, näeme, et Luual ja Kaareperes on 66,7% vastanutest hinnanud vee ja kanalisatsiooni kvaliteeti heaks ning 33,3% halvaks. Palamuse alevikus selguvad aga suuremad probleemid: 45% vastanutest peavad vee ja kanalisatsiooni kvaliteeti halvaks ja vaid 15% heaks. Lisaks on Palamusel üsna palju neid eramajade elanikke (35%), kes sooviksid saada tsentraalset vett ja kanalisatsiooni.

Rahulolu eramute vee ja kanalisatsiooniga suuremates valla keskustes

Luua 66,7% 33,3%

Kaarepere 66,7% 33,3%

Palamuse 15,0% 45,0% 35,0% 5,0%

0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0% 100,0%

Palamuse Kaarepere Luua

ei ole ja ei ole vajadust 5,0% 0% 0% ei ole, kuid sooviks 35,0% 0% 0% olemas, kuid halva 45,0% 33,3% 33,3% kvaliteediga olemas ja kvaliteetne 15,0% 66,7% 66,7%

65 Palamuse valla arengukava 2008-2016

4.2. Küte

4.2.1. Korterelamud Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et korterite kütte kvaliteediga ollakse rahul kõigis suuremates valla keskustes (Palamusel, Kaareperes ja Luual).

Rahulolu korterite kütte kvaliteediga suuremates keskustes

olemas ja kvaliteetne olemas, kuid halva kvaliteediga

100% Luua

10% Kaarepere 90%

15,63% Palamuse 84,38%

Kuna väiksemate külade kohta olid andmed ebapiisavad, siis ei saanud teha ka lõplikke järeldusi, kuidas külade kortermajade elanikud kütte kvaliteeti hindasid. Vastuseid laekus kaks – üks Kudinalt ning üks Imukverest, kes mõlemad hindasid korterite kütte kvaliteeti heaks.

4.2.2. Eramud Järgneval joonisel on toodud Palamuse eramute soojamajanduse olukord. Suuremates valla keskustes ollakse olemas oleva küttega väga rahul, seda tingib ka asjaolu, et suuremate keskuste ( Palamuse, Kaarepere ning Luua) elanikud elavad ahiküttega eramutes. Vaid 14,8% suuremates vallakeskuste elanikest hindasid olemasolevat kütte kvaliteeti problemaatiliseks. Seevastu Palamuse valla väiksemates külades on arvamused kütte kvaliteedi kohta peaaegu võrdselt: 30,8% vastanutest hindas kütet heaks ning 34,6% pisut halvemaks.

66 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla elanike rahulolu eramute küttega

Palamuse valla keskused ( Palamuse, Kaarepere ja Luua)

Palamuse valla külad (Imukvere, Kudina, Nava, Raadivere, Rahivere, Ronivere, Toovere, Visusti, Änkküla)

80,0% 70,4%

70,0%

60,0%

50,0% 34,6% 40,0% 30,8% 23,1% 30,0% 14,8% 20,0% 11,5% 11,1% 3,7% 10,0%

0,0% olemas ja olemas, kuid halva ei ole, kuid sooviks ei ole ja ei ole kvaliteetne kvaliteediga vajadust

Vaadeldes lähemalt Palamuse valla keskuste vee ja kanalisatsiooni olukorda näeme, et enamik vastanutest on eramute kütte kvaliteediga rahul (Luual ja Kaareperes lausa 100%) Palamuse keskuses on olukord jällegi problemaatilisem: vaid 52,9% hindavad kütte kvaliteeti heaks, 23,5% aga puudulikuks. Vaid vähesed vastanutest (5,9%) sooviksid liituda kaugküttevõrguga ning 17,6% ei pidanud seda vajalikuks.

Rahulolu eramute küttega Palamuse valla suuremates keskustes

Luua 100%

Kaarepera 100%

Palamuse 52,9% 23,5% 5,9% 17,6%

0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0% 100,0%

Palamuse Kaarepera Luua ei ole ja ei ole vajadust 17,6% ei ole, kuid sooviks 5,9% olemas, kuid halva kvaliteediga 23,5% olemas ja kvaliteetne 52,9% 100% 100%

4.3. Internet Uuring näitab, et hea kvaliteediga internet on 42,7% vastanutest. Parema interneti saamisest oleks huvitatud 19,4% vastanutest ning internetti oleks soovinud üle 20% vastanutest (seni puudub).

67 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Interneti kasutus Palamuse vallas

ei ole ja ei ole vajadust 17,5%

olemas ja töötab 42,7%

ei ole, kuid sooviks 20,4%

olemas, kuid halva kvaliteediga 19,4%

Uuring näitas et vastanud, kellel internetti ei ole, kuid sooviksid seda saada jagunesid vanuseliselt peaaegu pooleks. Interneti soovijatest 55,6% on töötav elanikkond ning 44,4 % pensionärid. Elanikud, kellel ei ole internetti ning kes ei tunne selle järgi ka vajadust, olid peamiselt pensionärid (78%). Interneti soovijad jagunesid peaaegu võrdselt väiksemate külade ning Palamuse ja Luua asulate vahel (vastavalt 43 ja 57%). Küladest oli mainitud Nava, Visusti, Imukvere ja Rahivere.

5 AVALIKUD TEENUSED 5.1. Ühistransport Uuringu tulemused näitasid, et ühistranspordi korraldus Palamuse vallas on puudulik - 75,9% vastanutest hindasid ühistranspordi korraldust mitterahuldavaks või puudulikuks. Ühistranspordi liiklus ei rahulda Palamuse valla elanike vajadusi. Palamuse valla elanikud nimetasid kehva ühistranspordi korraldust teiseks suurimaks nõrkuseks Palamuse vallas.

68 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla elanike hinnang bussiliikluse korraldusele Palamuse valla ning vallaga piirnevate valdade/linnade vahel

mitte- väga hea rahuldav 1,8% 25,0% hea 22,3%

puudulik 50,9%

Ebapiisav bussiliiklus piirab inimeste liikumisvabadust, mistõttu on probleeme tekkinud nii tööle jõudmise kui ka koju saamisega. Näiteks Jõgevale või Tartusse liigub hommikuti ainult 1-2 bussi, nädalavahetusel puudub ühistransport üldse ning bussiajad ei ühti rongiliiklusega, mistõttu tekitab see probleeme neile, kel on vaja sihtkohta jõudmiseks kombineerida mitme ühissõiduki teenust. Kehv bussiliikluse korraldus on mureks algklasside laste vanematele ja noortele, kes käivad koolis elukohast kaugemal (siinkohal tuleb mõelda laste liiklusohutusele jalgsi liiklemisel, pimedat aega ning külmade ilmade saabumist). Lisaks tööealisele elanikkonnale ja lastele on bussiliiklus probleemiks pensionäridele, kes kõrge ea ja oma sõiduvahendi puudumise tõttu, ei pääse arsti juurde, poodi, sidejaoskonda jne. Vastanud ei osale transpordi puudumise tõttu tihti Palamusel toimuvates huviringides ning üritustel. 5.2. Teed/tänavad ja valgustus Palamuse valla elanike uuringus osalenutest liiklevad ligikaudu 85% bussi, auto ja/või jalgrattaga, mistõttu on oluline, et valla teed oleksid heas korras. Uuringust selgus, et 67,2% vastanutest peab teede olukorda heaks või väga heaks ning 32,8% puudulikuks või mitterahulavaks. Tänavavalgustust peavad heaks 51,4% ning puudulikuks või mitterahuldavaks 40,4%.

69 Palamuse valla arengukava 2008-2016

rahulolu teedele/tänavatele ning valgustusega

mitte- väga hea hea puudulik rahuldav Valgustus 8,3% 51,4% 24,8% 15,6%

mitte- väga hea hea puudulik rahuldav Teed ja tänavad 3,4% 63,8% 25,9% 6,9%

0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% 70,0% 80,0% 90,0% 100,0%

Uuringust selgus, et suurim probleem teedega on Palamuse valla äärealadel, kus teed on auklikud ning kohati raskesti läbitavad. Suvel on probleeme tolmavate kruusateedega ning talvel ei puhastata lumest kõiki külateid. Suvel on tee äärtesse kasvanud pikk rohi, mistõttu on juhtide nägemisala piiratud. Uuringus osalejad tõid välja ka kergteede puudumise vallas. Uuringust selgus, et suurim probleem teedega on Palamuse valla äärealadel, kus teed on auklikud ning kohati raskesti läbitavad. Suvel on probleeme tolmavate kruusateedega ning talvel ei puhastata lumest kõiki külateid. Suvel on tee äärtesse kasvanud pikk rohi, mistõttu on juhtide nägemisala piiratud. Uuringust selgus, et valla keskustes (Palamuse, Kaarepere ning Luua) elavad inimesed on teede ja valgustusega rohkem rahul kui äärealadel elavad inimesed (vastavalt 78% ja 57,4%).

Palamuse valla elanike hinnang tänavate/teede seisukorrale vallakeskustes ning valla väiksemates külades

Palamuse valla 3,3% 54,1% 34,4% 8,2% väiksemad külad

Valla keskused ( 3,6% 74,5% 16,4% 5,5% Palamuse, Luua ja Kaarepere)

0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% 70,0% 80,0% 90,0%100,0%

Valla keskused ( Palamuse, Luua ja Kaarepere) Palamuse valla väiksemad külad

mitterahuldav 5,5% 8,2% puudulik 16,4% 34,4% hea 74,5% 54,1% väga hea 3,6% 3,3%

Piisavalt tähelepanu ei ole pööratud ka maapiirkondade (Eerikvere, Kudina, Radivere, Visusti, Nava jne) valgustusele. Kui valla keskuste vastanutest ei ole valgustusega rahul 32,4%, siis teistes külades on see protsent ligi 54.

70 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla elanike hinnang tänava valgustusele valla keskustes ning valla väiksemates külades

Palamuse valla 31,7% 22% 7,3% 39% väiksemad külad

Valla keskused ( 20,6% 11,8% Palamuse, Luua ja 8,8% 58,8% Kaarepere)

0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0% 100,0%

Valla keskused ( Palamuse, Luua ja Palamuse valla väiksemad külad Kaarepere)

mitterahuldav 11,8% 22% puudulik 20,6% 31,7% hea 58,8% 39% väga hea 8,8% 7,3%

Alljärgnev joonis võrdleb omavahel suuremaid Palamuse valla keskuste vastanute hinnanguid valgustusele.

Rahulolu valgustusega suuremates Palamuse valla keskustes

Kaarepere 14,3% 71,4% 14,3%

Luua 22,2% 44,4% 22,2% 11,1%

Palamusel 4,4% 57,8% 22,2% 15,6%

0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0% 100,0%

Palamusel Luua Kaarepere

mitterahuldav 15,6% 11,1% 0,0% puudulik 22,2% 22,2% 14,3% hea 57,8% 44,4% 71,4% väga hea 4,4% 22,2% 14,3%

Võrreldes Palamuse, Luu ja Kaarepere vastanute hinnanguid, siis enim on valgustusega rahul Kaarepere elanikud, kellest 85,7 % hindasid valgustus väga heaks või heaks ning ainult 14,3% Kaarepere elanikest hindas valgustuse olemasolu puudulikuks. Uuringus osalenud Luua ja Palamuse elanike seas on valgustust hinnatud tunduvalt kriitilisemalt: võrdelt 22,2% Palamuse ja Luua vastanutest peavad valgustuse olemasolu puudulikuks ning mitterahuldavaks 11,1% Luual ning 15,6% Palamusel. Samas on Luual suurim protsent neid vastanuid, kes hindasid Luual olevat valgustust väga heaks, ehk siis üle 22,2% Luua vastanutest.

71 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Küladest vastanuid oli kokkuvõttes piisavalt, et teha üldiseid järeldusi. Alljärgneval joonisel on detailsemalt välja toodud külaelanike arvamus kohaliku valgustuse kohta.

Rahulolu valgustusega väiksemates Palamuse valla külades

väga hea hea puudulik mitterahuldav

Pikkjärve hea; 100%

Änkküla puudulik; 50% mitterahuldav; 50%

Visusti hea; 20% puudulik; 20% mitterahuldav; 60%

Varbevere hea; 100%

Vanavälja mitterahuldav; 100%

Toovere puudulik; 50% mitterahuldav; 50%

Ronivere hea; 100%

Rahivere hea; 40% puudulik; 60%

Imukvere hea; 100%

Eerikvere hea; 100%

Nava hea; 33,3% puudulik; 33,3% mitterahuldav; 33,3%

Raadivere väga hea; 25% hea; 50% puudulik; 25%

Kudina väga hea; 16,7% hea; 33,3% puudulik; 16,7% mitterahuldav; 33,3%

0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% 70,0% 80,0% 90,0% 100,0%

Vaadeldes nüüd lähemalt teede/tänavatehaga rahulolu konkreetsemalt suuremate keskuste kaupa, siis kõige paremas olukorras on Kaarepere teed/tänavad, kus 93,3% vastanutest hindasid olukorda heaks. Rohkem rahulolematust ilmes Luua ning Palamuse vastanute seas. Luual hindas teede olukorda puuudlikuks üle 27% Luua elanikest ning Palamusel näitas rahulolematust kokku 33,4% Palamuse aleviku elanikest.

72 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Rahulolu teede/tänavate olukorraga Palamuse suuremates keskustes

puudulik hea; 93,3% Kaarepere 6,7%

väga hea hea; 54,5% puudulik; 27,3% Luua 18,2%

mitte- puudulik hea; 66,7% rahuldav Palamuse 27,1% 6,3%

0% 20% 40% 60% 80% 100% Palamuse Luua Kaarepere mitterahuldav 6,3% 0,0% 0,0% puudulik 27,1% 27,3% 6,7% hea 66,7% 54,5% 93,3% väga hea 0% 18,2% 0,0%

Järgneval joonisel on deitalsemalt välja toodud väiksemate külaelanike arvamus. Joonist lähemalt vaadeldes näeme, et nelja küla puhul ( Änkküla, Rahivere, Raadivere ja Imukvere) on võrdselt nii neid, kes hindavad külateede olukorda heaks kui ka neid, kes hindavad külateede olukorda halvaks. Kolmes külas ( Nava, Kudina ning Eerikvere) hindasid külaelanikud teede/tänavate olukorda heaks 66,7% ning puudulikuks 33,3%. Mitterahuldavaid hinnanguid andsid Visusti ning Toovere külaelanikud: vastavalt siis 60% ning 33,3%. Vanaväljal lausa 100% külaelanikest pidasid külateid Vanaväljal ebarahuldavateks. Seevastu Varbeveres on 100% vastanutest andnud hinnanguks hea. Toovere on aga ainuke küla, kus teid on hinnatud väga heaks (33,3%)

Rahulolu teede/tänavate olukorraga Palamuse valla väiksemates külades

väga hea hea puudulik mitterahuldav

Änkküa hea; 50% puudulik; 50% Visusti hea; 20% puudulik; 20% mitterahuldav; 60%

Varbevere hea; 100% Vanavälja mitterahuldav; 100%

Toovere väga hea; 33,3% hea; 33,3% mitterahuldav; 33,3%

Ronivere hea; 100% Rahivere hea; 50% puudulik; 50%

Raadivere hea; 50% puudulik; 50% Pikkjärve hea; 100%

Nava hea; 66,7% puudulik; 33,3%

Kudina hea; 66,7% puudulik; 33,3%

Imukvere hea; 50% puudulik; 50%

Eerikvere hea; 66,7% puudulik; 33,3%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

73 Palamuse valla arengukava 2008-2016

5.3. Turvalisus ja heakord

5.3.1. Turvalisus Läbiviidud uuringust selgus, et üle 65% vastanutest hindab turvalisust heaks või väga heaks, 33% vastanutest ei tunne end aga Palamuse vallas turvaliselt.

Palamuse valla elanike hinnang turvalisusele

mitterahuldav; väga hea; 1,9% 7,5%

puudulik 25,5%

hea; 65,1%

Vastanute kommentaaridest selgus, et peamiseks mureks on tegevuseta noored, kes kogunevad majade vahel, tarbivad alkoholi ning lärmavad üleliia, häirides sellega Palamuse valla elanikke. Probleemiks on ka suuremad ja väiksemad noorte poolt toime pandud huligaansused ning pidev kiiruse ületamine külavaheteedel. Mainitud on ka lahtiste koerte hulkumine tänavatel ning korraliku valgustuse puudumine. Kommentaaridest mainiti ka korduvalt, et Palamuse valla elanikud tunneksid end turvalisemalt, kui Palamuse vallal oleks olemas kohalik konstaabel, kes hoiaks avalikul korral silma peal.

5.3.2. Heakord Uuringu kokkuvõtted näitavad, et üle 67% Palamuse valla vastanutest on rahul Palamuse valla heakorraga.

Rahulolu heakorraga

mitterahuldav väga hea 8,1% 8,1%

puudulik 24,3%

hea 59,5%

74 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Kuigi heakorraga ollakse üldiselt rahul, selgus uuringust, et vastanute kommentaaridest selgusid järgmised puudused: . Peale väljanäitust ei hoolitseta pargi puhtuse eest . Sügiseti ei koristata ära mahalangenud puulehti . Kalmistul puuduvad vajalikud tööriistad ning vesi hauaplatside korrastamiseks ja taimete/lillede istutamiseks. Puudub ka liiv. 5.4. Arstiabi ja hoolekanne Uuringust selgus, et üle poolte vastanutest hindab arstiabi ja hoolekannet heaks või väga heaks, kuid üsna suur protsent on ka neid Palamuse valla elanikke, kes hindasid arstiabi ja hoolekannet, kas puudulikuks või mitterahuldavaks.

Palamuse valla elanike rahulolu pakutava arstiabi ja hoolekandega

100,0% Arstiabi Hoolekanne 90,0%

80,0% 65,9% 70,0% 60,0% 49,1% 50,0% 37,0% 40,0% 23,5% 30,0% 8,2% 5,6% 8,3% 20,0% 2,4% 10,0% 0,0% väga hea hea puudulik mitterahuldav

Jooniselt on näha, et arstiabiga pole rahul üle 45% ning hoolekandega ligi 26% vastanutest. Tööealine elanikkond on arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavusega vähem rahul kui pensionärid ja ülalpeetavad seas.

75 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Eakate ning tööealise elanikkonna hinnang arstiabile

100,0% 90,0% 80,0% 70,0% 56,8% 60,0% 50,0%

40,0% 27,3% 25,7% 24,8% 30,0% 11,4% 20,0% 6,4% 10,0% 1,8% 4,5% 0,0% väga hea hea puudulik mitterahuldav Pensionärid, teiste 11,4% 56,8% 27,3% 4,5% ülalpidamisel ning toetustel elavad eakad Tööealine elanikkond 1,8% 25,7% 24,8% 6,4% (elatusallikas palk, töötasu, ettevõtja tulu) Uuringu kommentaarides enim mainitud probleemiks oli pikk arstile saamise järjekord ning halvasti planeeritud vastuvõtuaeg. Arstiabi saab ainult üks kord nädalas. Teise probleemina mainiti uuringus kehva bussiliikluse korraldust, mille tõttu on arsti vastuvõtule pääsemine raskendatud. 5.5. Kool ja lasteaed Elanike uuringu põhjal võib järeldada, et uuringus osalejad on üldiselt rahul koolide tööga ning hindavad pakutava hariduse kvaliteeti heaks.

Rahulolu lasteaia ja kooliga PalamuseLasteaed vallas Koolid

74,7% 80,0% 70,0% 60,5% 60,0% 50,0% 40,0% 23,7% 30,0% 19,3% 20,0% 9,2% 4,8% 6,6% 10,0% 1,2% 0,0% väga hea hea puudulik mitterahuldav

Elanike uuringus toodud vastajate kommentaaride põhjal on lasteaiaga seotud suuremad probleemid järgmised:

76 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Laste ohutus – Palamusel asub lasteaed suure sõidutee ja jõe vahelisel alal, lasteaeda ümbritsev piirdeaed on vana ning ei paku piisavalt kaitset, samuti peeti ohtlikuks lasteaia majatagust treppi. Suurimat rahulolematust tekitavad mänguväljakud, mis on vanad ja amortiseerunud ning lastele ohtlikud. Korrashoid – esile tõsteti lasteaia ümbruse korrashoidu (ette on tulnud olukordi, kus lapsed peavad mängima pika rohu sees). Probleeme tekitavad lasteaia lahtioleku ajad, sest kaugemalt töölt tulevad inimesed ei jõua lapsele õigeks ajaks lasteaeda järele. Koolides on probleemiks õpilaste transport, kuna koolibusside ringid on väga pikad. Paljud lapsed käivad rattaga Luualt Palamusele kooli, kuid läbitav teelõik on ohtlik, kuna puudub nõuetele vastav kergliiklustee. 5.6. Prügivedu Uuringu tulemuste põhjal selgus, et üle 79% vastanutest on hinnanud prügivedu heaks või väga heaks, vaid veidi üle 19 % vastanutest ei pea prügiveo kvaliteeti ja korraldust piisavaks.

Palamuse valla elanike hinnang prügiveo teenusele

mitte- rahuldav väga hea puudulik 3,9% 12,7% 15,7%

hea 67,6%

Uuring näitab, et kuigi prügiveoga ollakse üldiselt rahul, saab prügiveo teenuse kvaliteeti veelgi parandada (nt korraldades ühise prügiveo külades). Kuna külades on prügivedu korraldamata, tuleb Palamusel tihti ette olukordi, kus vanapaberi- ja taarakonteinerid on täis, kuna ümbruskonna inimesed toovad sinna oma nn „piraatprügi“.

6 VABA AEG 6.1. Sportimisvõimalused, matkarajad, puhkealad Uuring näitab, et 69% vastanutest on rahul vallas pakutavate sportimisvõimalustega. Puudustena tuuakse välja kergteede ja jooksuradade puudumine, mistõttu kasutatakse tervisejooksuks suuri ohtlikke sõiduteid. Samuti puuduvad juhendajad ja eestvedajad, et läbi viia sporditreeninguid ning spordilaagreid lastele ning noortele. Elanike uuring tõi välja ka rahulolematuse laste mänguväljakute puudumise ja seisukorraga. Üle 66% vastanutest peab mänguväljakute olukorda puudulikuks või mitterahuldavaks. Palamuse valla mänguväljakud nii lasteaias kui ka korrusmajade vahel on vanad ning amortiseerunud.

77 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Rahulolu sportimisvõimalustega

Sportimisvõimalus Mänguväljaku ed d 100,0% 90,0% 80,0% 67,4% 70,0% 60,0% 50,0% 38,3% 33,3% 40,0% 25,6% 27,2% 30,0% 20,0% 4,7% 2,3% 10,0% 1,2% 0,0% väga hea hea puudulik mitterahuldav

Uuring näitas, et ligikaudu 63% vastanutest ei ole rahul puhkealade ja matkaradadega.

Rahulolu puhkealade ja matkaradadega

väga hea mitterahuldav 4% 16% hea 33%

puudulik 47%

Uuringust selgus vajadus kergliiklusteede järele, mida saaksid kasutada nii rulluisutajad, rattaspordiharrastajad kui ka elanikud igapäevaste toimetuste tegemiseks. Toodi välja, et kergliiklustee võrgustiku rajamine tõstaks oluliselt ka nende laste liiklusohutust, kes igapäevaselt rattaga kooli ja kodu vahet sõidavad. Lisaks toodi välja, et vallas puuduvad valgustatud metsarajad, mida võiks kasutada rattasõiduks, jalutamiseks, tervisejooksu tegemiseks või kepikõnniks. 6.2. Üritused, huviringid ja täiendkoolitus Uuring põhjal selgus, et ürituste korraldusega ollakse Palamuse vallas suhteliselt rahul. Ligi 83% vastanutest peavad üritusi väga heaks või heaks.

78 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla elanike hinnang vallas toimuvatele üritustele

mitterahuldav väga hea 4,3% 16,3% puudulik 13,0%

hea 66,3%

Puudustena toodi välja, et paljud eakamad, kellel ei ole oma transport, ei saa kõigil üritustel osaleda. Eriti keeruline on pääseda Palamusele nädalavahetustel, kuna nädalavahetustel puudub bussiliiklus. Osavõtt kaugematest küladest on seetõttu väike.

Palamuse valla elanikehinnang huviringidele ning läbiviidavatele täiendkoolitustele

mitte- hea puudulik Täiendkoolitus ja rahuldav 61,8% 34,2% vabaharidus 2,6%

mitte- väga hea hea rahuldav Huviringid 10,8% 82,4% 6,8%

0,0% 25,0% 50,0% 75,0% 100,0% Huviringid Täiendkoolitus ja vabaharidus mitterahuldav 6,8% 2,6% puudulik 0,0% 34,2% hea 82,4% 61,8% väga hea 10,8% 1,3%

7 VALLA JUHTIMINE Uuring näitab, et enamus vastanutest (üle 80%) on nii vallavalitsuse kui ka vallavolikogu tööga rahul.

79 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse valla elanike hinnang vallavalitsuse ja vallavolikogu tööle

100,0% Vallavalitsus Vallavolikogu 90,0% 72% 80,0% 70,2% 70,0% 60,0% 50,0% 40,0% 30,0% 12,3% 20,0% 11,4% 11% 9% 8% 6,1% 10,0% 0,0% väga rahul pigem rahul pigem mitte ei ole rahul rahul

Uuring andis ka vastuse sellele, et mitte keegi vastanutest ei poolda Palamuse valla ühinemist mõne lähedalasetseva naabervallaga. 7.1. Palamuse valla peamised tugevused Uuringus anti inimestele võimalus tuua välja kolm peamist Palamuse valla nõrkust ja tugevust. Olulisemad tugevused on järgmised: Aktiivne kultuurielu - Traditsioonilised üritused; Suveüritused; Sündmused seoses O. Lutsuga; Kultuur; Harrastusteatri tegevus; Valla kultuurilugu; Kultuurisõbralik; Väljakujunenud tugev kultuurieliit; Kultuuriline tegevus ja traditsioonid; Kultuurielu; Kultuurielu ehk saab ka uut hoogu juurde seoses rahvamajade uute juhtidega; Kultuurielu rikkalik; Paunvere laat; üritused (laat, diskod, etendused); Paunvere laat; väljanäitus; väärtuslik kultuuriline- ja ajalooline taust ning kaunis ja puhas loodus; kultuuriline taust; korraldab väga populaarset Paunvere laata ja väljanäitust; palju vaba aja veetmise võimalusi - tugev kultuuritegevus ja mõnusad huvialaringid Geograafiline asukoht - hea asukoht; Asukoht vabariigi keskel, mis võimaldab tööl käia kaugemal väiksemate kuludega; Hea asukoht, mitmekesine loodus, heakorrastatud valla keskus Tuntus ja hea asukoht; Palamuse asub ristteel - Tallinn-Tartu jne; Lähedus Tartule; Suhteliselt hea asukoht; sobiv kohta elamiseks; Soodne asukoht; Tartu Lähedus; keskne geograafiline asend; hea liigelda (Piibe mnt, raudtee); väljaarendatud infrastruktuur; Raudtee ja raudtee; Raudtee lähedal; külateede lumest vabana hoidmine talvel; Suhteliselt korras teedevõrk, mida püütakse jõudumööda parandada.; normaalsed teed; teede korrashoid; paraja suurusega, ei jää inimesele kaugeks ja kättesaamatuks Loodus - Ilus loodus; Kaunis ja puhas loodus; Visuaalne tugevus - ilus on!, Kaunis loodus; Keskused on päris hästi heakorrastatud; üldine korrashoid; Kaunis ja omapärane loodus NB! Identiteet on olemas, seda tuleb korrektselt ära kasutada ja positiivselt laiendada.; Head looduslikud tingimused turismiarenguks(järved, metsad, jõgi); normaalselt arenenud; väljakujunenud asustus; Alevi surnuaia heakord (tänava valgustus, kõnniteed jne); Ilus koht, hea turismimagnet; Vaatamisväärsused; Turism; oma nägu; Muuseumitöö on heal järjel; Rahulik keskkond; soojus, valgustus, heakord

80 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Haridusasutused - Koolid ja lasteaed on olemas; Koolide lähedus; Hea haridus, Kool; haridust toetav; Palamuse Gümnaasium; Korralik kooliharidus; 3 kooli ja lasteaed, et lapsed ei pea kaugel haridusasutuses käima; Väga kõrge tasemega gümnaasium; Kool ja lasteaed; Targad inimesed; On olemas 4 kooli, mis annavad tööd ja makse ka vallale ning hoiavad inimesi maal; Hea gümnaasium, gümnaasium; Lasteaed; hea, et töötab valla ikka 3 kooli; olemasolevad koolid, lasteaed ja tegutsevad rahvamajad; Lastel võimalus saada kodu lähedal haridust.; koolisõbralik; Rahvakooli tegemised; sport heal tasemel Valla juhtimine - Vallajuhid kohapealsed ning tunnevad teavad kohalikke probleeme; kindel juhtimine; Vallavalitsuse pidev tegevus avalikult kasutatavate kohtade paremaks muutmisel; hästi juhitud ja toimiv; vallavanem; Valla töötajad korrektsed, abivalmid, lahked ja viisakad; Vallavalitsuse ja volikogu prioriteedid on haridus ja kultuur; Tänu vallavalitsusele hakatakse ehitama uut vallavalituse hoonet; Tugev keskus; kena vallasüda; rahvamaja; Päästeamet; Vallas kõik põhilised valdkonnad toimivad; Osaleb sponsorluses, Tugev ajaloolis- kultuuriline taust - hea üle-eestiline maine ning tuntus; Ajaloolis- kultuurilik tuntus; ajalooline taust; Ajalooline taust; väärtuslik ajalooline taust; Ajalooline taust; Tuntud ajalugu ja traditsioonid; Tugeva ajaloolis- kultuurilise taustaga piirkond; Ajalooline taust - enamus Eesti kodanikest teab Palamust; ja, traditsioonide järgimine, järjepidevus. Inimesed - toredad inimesed, kes siin elavad; Üha noorenev rahvastik; tegus elanikkond; suhteliselt noor elanikkond; Suhteliselt palju noori peresid; inimlik suhtumine kodanikku; inimsõbralik; sõbralik kontakt; sotsiaaltöötajad väga abivalmid, ei jäta ühtegi santi ega haiget hätta.; Vastutulelikkus; Inimestest hoolimine (tasuta teenused eriti lastele); hoolivus laste ja eakate suhtes, Palamuse ja Oskar Luts - Oskar Lutsuga seotus; Oskar Luts - Tootsi koolimaja; Oskar Luts tänu talle veel miskit toimub; Õnneks on meie vallas sündinud O.Luts, toonud tuntust; O.Lutsu huumoripreemia, Tuntus üle Eesti - Tuntud vald; Pole vist Eestis inimest, kes seda kohta ei teaks. Korraldatavad üritused muidugi toetavad seda; Avalik tuntus vabariigis; meie vald kuulub kahtlemata EV tuntumate hulka; tuntus; Hästi tuntud tänu Lutsule ja Väljanäitusele Toetused õpilastele - tasuta koolilõuna ja töövihikud; Koolilastele tasuta toit, töövihikud - ammu enne olemas kui mujal arutatakse kellele anda ja kas anda? (nagu Tartu, Võru) Arenenud põllumajandus - Maad on kasutuses; Arenenud põllumajanduspiirkond(suurtalunikud). 7.2. Palamuse valla peamised nõrkused Vallavalitsus - ei mõelda rahvale, vaid enda heaolule vallas! Ja ega ma ei usus, et see ankeet midagi mõjutab, see on teil selline formaalsus!!!!; Valla arengule suunatud juhtimise puudumine; üksikute valla töötajate vilets suhtumine valla inimestesse; pearaamatupidaja on isemoodi; Alevikeskne; Äärekülade oludega võiks VV rohkem kursis olla; Valla töötajad on endast liiga heal arvamusel; Vallaelanike soovimatus ja kaasamatus valla arengusse; Vallal puudub vallavanem, paberite järgi on, aga tegelikult; Ametnike suhtumine" raha ei ole" tasandil, tapab pisemagi arendussoovi. NB! Valla juhtimine tähendab ees minemist, tee näitamist, uute ideede kohale toomist, presenteerimist ja teostamist, kaasates selleks kogukonda, uus sünergia.; Ametnikud; Volikogu; Volikogu; Vallajuhtide vähene koostöö maakoha, riigi, EL tasandil; Kahjuks on

81 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Palamuse vald hääbumas, uuendused puuduvad, ei arene edasi, vald on surnud. Uue vallamaja ehitamine ei ole märk arenemisest, vastupidi sellises vallas on see mõttetu. Sõnad on karmid, andke andeks, aga valla töötajad eesotsas vallavanemaga peavad muutuma 100%; Valla vähene orienteeritus avatusele, rohkem koostööd erinevate piirkondadega meil ning välismaal; rohkem suhtlemist "välissõpradega"; Vähe otsitakse uusi arengusuundi, ollakse kuidagi liiga rahulolevad hetkeolukorraga. Liiga palamusekeskne Külade piirkonnad on jäänud tähelepanuta; Peale Palamuse aleviku on vallas veel teised külad ka! Palamuse kesksus. Halb ühistransport - Suhteliselt halb ühistransport Tartu ja Jõgevaga; Bussiliiklus Palamuse-Tartu suunal ja vastupidi; Väga halb bussiliiklus, ei mõelda tööinimeste peale. Palju on inimesi, kes peavad Palamuselt kaugemal tööl käima. Töölesaamisega on probleemid; Ühistransport; Ühistransport; Ühistranspordi viletsus; olematu transpordiühendus vallakeskusega; ühistranspordi peaaegu olematus; Transport; Liikluskorraldus valla piires vanuritele; Ühistransport läbi meie valla võiks tihedam olla; Vallakeskusega halb transport; Ühistransport väga lahja; Kehv ühistransport (autobussiliiklus teiste linnadega vajalikel kellaaegadel); Logistiliselt mitte hea asukoht, ühistranspordi puudulikkus; Halb ühistranspordivõimalus Jõgeva ja Tartuga; ühistransporti võiks rohkem liikuda; Hajaasustus ja sellest tulenev suur transpordivajadus, mis hetkel on täiesti ebapiisav; Kaugus pealinnast; Tartule pisut kauge. Töökohtade puudus - töökohti suhteliselt vähe (eriti Kudinal, Kaareperes jne). Ka palgad ei ole rahuldavad, mistõttu nooremad lahkuvad linnadesse. töötud, käiakse kaugel tool; Pole elanikele piisavalt töökohti; töökohtade valik tagasihoidlik; Töökohtade puudus; Töökohti ei ole piisavalt; Tööpuudus; Kohapeal ebapiisavalt töökohti; Töökohtade nappus; Rahvas kolib ära, pole tööd; suurfirmade puudumine; Vähe ettevõtteid ja seega töökohti; Vähesed töökohad, needki jaotatakse parimate sõprade ja erakonnakaaslaste vahel; Vähene ettevõtlus ja sellega kaasnevad töökohad; Ettevõtluse organiseerimine; Kahanev elanikkond; Ettevõtluse vähesus (ettevõtlike inimeste puudus); vald peab tegelema tulubaasi suurenemisega e. töökohtade loomisega, et valla elanikel ei oleks vaja Tartus, Tallinnas ja Jõgeval raha järel käia; Väike tulubaas; Liiga palju töötuid, kes ei ole huvitatud tööl käimisest. Probleemid õhupuhtusega - Palamuse alevikus hingemattev virtsahais, eriti jube suvel kuuma perioodil. Palamuse alevikus on piirkondi, kus puudub ühiskanalisatsioon ; kehv prügivedu; Alevikus on veel piirkondi, kus puudub kanalisatsioon; Teatud päevadel levib (eriti suvel) Palamuse vallas ebameeldiv hais (virts); Hingemattev hais- sunnib mõtlema ärakolimisele; Suurima asula lähistele Palamusele koondub väga suur loomade arv. Kasutatav lägatehnoloogia (ilma allapanekuta) tekitab sageli hirmsat haisu siinsetele elanikele, kuumade ilmadega pole võimalik isegi aknaid avada. Kuuldavasti on soomlastel plaanis veel mitu lauta juurde ehitada, mida valla juhid ka toetavad. Selline tootmine on vaja hajutada. Et neil firmadel on suhteliselt vähe maad soetatud, siis on tulevikus eriti probleemiks läga paigutamine, suureneb reostus ja umbrohtumine. Tuleks nõuda firmadel lägahoidlates kasutada haisu vähendavaid baktereid. Eeskujuks näiteks Tartu Linna lähedased laudad. Palamuse valla infrastruktuur - Jubedad teed!!!!; Palju tolmavaid teid; Teed; Külateed on väga kehvad ja kihutatakse autodega (eriti ühistu traktorid ja veokid); Teed võiks rohkem korras olla.; Palju kruusakattega teid, mis vähendavad inimeste soovi elama siia tulla ja hoiavad kinnisvara hindasid madalal; Kitsas Palamuse-Kaarepere tee.

82 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Toitlustus - puudub aastaringne toitlustamine (söökla); talvisel ajal ei ole Palamusel toitlustuskohta, Söögikohad lahjad; toitlustusettevõte puudub kohapeal; kaupluste puudus - peaks olema vähemalt 2; kaupluste puudus - peaks olema vähemalt 2, isegi rohkem; Majutusvõimalused turistidele puuduvad; puudub majutus (korraga 20-30 inimest); Majutus- ja toitlustamiskohtade vähesus (praktiliselt puudumine); Tuleks avada teine kauplus, ka kohvik ; Kohviku -söökla puudus Ei pöörata tähelepanu noorte ning laste tegevusele - noortel pole midagi teha; ei väärtusta lapsi; Noorte äravool keskustesse. Noorte vabaaja veetmiseks vähe võimalusi (eriti külades); Lasteaed; kvaliteetse täiendkoolituse ja vabahariduse väike valik; lastega tuleb rohkem tegeleda (ringid, spordirühmad); noorte ülemeelikus; Palamuse noortekeskus ei täida oma eesmärki; rahvastiku järelkasv väike (koolide üldpidamiskulud suured); Koolivõrgustiku praegune olukord koormab valla rahakotti; Puhkealad ja matkarajad- puhkealad Kuremaa järve ja Amme jõe ümbruses; Kuremaa järve potentsiaal kasutamata; Järve- äärne ala puhketsooniks kasutamata; vooremaa ajalooline pärand kultuurmaastik kipub asenduma võsa ja kinnikasvanud järvedega; Talispordialade täielik eiramine. On ilusad järved aga kehvad rannad. Ettevõtlus ja seltsid - suhteliselt nõrk kolmanda sektori tegevus; Külaliikumine ei ole piisavalt arenenud; pole võimalik arendada seltsielu ja ühistegevust; arendada ja aidata kaasa külaliikumisele ja MTÜ tegutsemistele; Arendustegevus koondub ja piirdub peamiselt vallakeskusega. Inimese rahulolu parandavad järgmised tegurid: rahulolu tööga ja sissetulekuga, võimalused lastele (lasteaed, kool, huvitegevus). Turvalisus - konstaabli puudumine; Konstaabel töötab ainult 8-17-ni; Alalise kohapealse politsei puudumine; Liiklusohutus alevikus tagamata, sõidetakse suure kiirusega; kehv turvalisus- vargused, lõhkumised, reostamised; turvalisus. Heakord - Palamuse kalmistu kiviaed ja üldine olukord väga räpane; kiriku vähene tähtsustamine; Surnuaia kaevu ebarahuldav korrasolek; Heakord jätab soovida suvel (Palamuse park) Turismi seisukohalt võiks park olla suveperioodil korras; Midagi võiks ette võtta majadega, mis seisavad tühjalt ja lagunevad. Kasutada nt sund võõrandamist. Arstiabi ja hoolekanne - Sotsiaaltoetuste jagamine; vanadele üksikutele inimestele hooldekodu; kehv hoolekanne( vaimselt ebastabiilsete inimeste poolt tavainimeste häirimine. Lisaks mainiti nõrkusteks: . Luua kraanivesi; . nõrk kultuuritöö; . rahaautomaadi puudumine; . sauna puudumine.

83 Palamuse valla arengukava 2008-2016

LISA 2. PALAMUSE VALLA TERRITOORIUMIL ASUVAD TEED

RIIGIMAANTEE, Kõrvalmaantee

Tee nr Tee nimetus Pikkus Katte liik

14131 KIVIJÄRVE - VARBEVERE 3720 KRUUSATEE

14131 KIVIJÄRVE - VARBEVERE 87 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14132 VARBEVERE - SÜVALEPA 93 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14132 VARBEVERE - SÜVALEPA 4639 KRUUSATEE

14133 PALAMUSE - VEIA - OTSA 121 TIHE ASFALTBETOON

14133 PALAMUSE - VEIA - OTSA 822 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14133 PALAMUSE - VEIA - OTSA 4965 (POLEVKIVI) TUHKBETOON

14133 PALAMUSE - VEIA - OTSA 730 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14133 PALAMUSE - VEIA - OTSA 788 (POLEVKIVI) TUHKBETOON

14134 LAIUSEVÄLJA - TOOVERE 2555 (POLEVKIVI) TUHKBETOON

14137 JÕGEVA - PALAMUSE - SAARE 5084 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14137 JÕGEVA - PALAMUSE - SAARE 1153 TIHE ASFALTBETOON

14137 JÕGEVA - PALAMUSE - SAARE 10561 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14138 KASSINURME - ÄNKKÜLA 1367 KRUUSATEE

14199 KAAREPERE - VISUSTI 56 TIHE ASFALTBETOON

14199 KAAREPERE - VISUSTI 745 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14199 KAAREPERE - VISUSTI 5462 KRUUSATEE

14200 PIKKJÄRVE - TÕRVE 8704 KRUUSATEE

14201 TABIVERE - VISUSTI 3430 KRUUSATEE

14202 MULLAVERE - VISUSTI 6541 KRUUSATEE

14204 KAAREPERE - PALAMUSE 52 TIHE ASFALTBETOON

14204 KAAREPERE - PALAMUSE 208 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14204 KAAREPERE - PALAMUSE 33 TIHE ASFALTBETOON

14204 KAAREPERE - PALAMUSE 4176 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14204 KAAREPERE - PALAMUSE 135 TIHE ASFALTBETOON

14205 PIKKJÄRVE - SÄÄSKÜLA 1264 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14205 PIKKJÄRVE - SÄÄSKÜLA 2206 FREESIPURUST KATE

84 Palamuse valla arengukava 2008-2016

14205 PIKKJÄRVE - SÄÄSKÜLA 60 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14206 NAVA - LUUA - PALAMUSE 1240 (POLEVKIVI) TUHKBETOON

14206 NAVA - LUUA - PALAMUSE 199 TIHE ASFALTBETOON

14206 NAVA - LUUA - PALAMUSE 1848 (POLEVKIVI) TUHKBETOON

14206 NAVA - LUUA - PALAMUSE 5242 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14207 PATASTE - KAIAVARE - LUUA 5994 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14208 KÄRKSI - ELISTVERE 1200 KRUUSATEE

14210 LUUA - VAIDAVERE 230 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14210 LUUA - VAIDAVERE 6688 KRUUSATEE

14211 KUDINA - MAARJA 437 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

14211 KUDINA - MAARJA 2745 (POLEVKIVI) TUHKBETOON

14219 NAVA - KÄRKSI 3111 KRUUSATEE

14222 RAADIVERE - SÄÄSKÜLA 2397 KRUUSATEE

14223 MULLAVERE - SAADJÄRVE 225 KRUUSATEE

14224 KIVIMÄE - EHAVERE 3506 KRUUSATEE

14225 KUDINA - EHAVERE 3838 KRUUSATEE

14226 EHAVERE - OTSLAVA - PATASTE 2787 KRUUSATEE

POLEVKIVI) TUHKBETOON 14141

FREESIPURUST KATE 2206

KRUUSATEE 57615

MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE 35733

RIIGIMAANTEE, Tugimaantee

Tee nr Tee nimetus Pikkus Katte liik

39 TARTU - JÕGEVA - ARAVETE 9310 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE

39 TARTU - JÕGEVA - ARAVETE 1614 TIHE ASFALTBETOON

MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE 9310

TIHE ASFALTBETOON 1614

85 Palamuse valla arengukava 2008-2016

KOHALIK TEE

Tee nr Tee nimetus Pikkus Katte liik

5780001 Traksi 3305 KRUUSATEE

5780002 Mikumetsa-Pällu 2690 KRUUSATEE

5780003 Pällu-Moko 1415 KRUUSATEE

5780005 Järveotsa 1085 KRUUSATEE

5780016 Väljaotsa küla 2065 KRUUSATEE

5780018 Semiküla 1825 KRUUSATEE

5780021 Kiisa 810 KRUUSATEE

5780026 Rääbise-Imukvere 1665 KRUUSATEE

5780028 Ronivere 1990 KRUUSATEE

5780029 Ronivere-Kooli 840 KRUUSATEE

5780038 Kalsu-Raja 3370 KRUUSATEE

5780042 Eerikvere 1590 KRUUSATEE

5780045 Süvalepa 630 KRUUSATEE

5780049 Maardla 1070 KRUUSATEE

5780060 Rahivere küla 980 KRUUSATEE

5780061 Lalini 1385 KRUUSATEE

5780062 Enno 1100 KRUUSATEE

5780077 Kudina küla 305 KRUUSATEE

5780079 Allikase 1795 KRUUSATEE

5780082 Veski 855 KRUUSATEE

5780083 Rehe 2000 KRUUSATEE

5780085 Vaidavere 1275 KRUUSATEE

5780087 Oldi 1460 KRUUSATEE

5780089 Kilbavere 2730 KRUUSATEE

5780095 Kursi 3045 KRUUSATEE

5780105 Ausa 2465 KRUUSATEE

5780112 Nava-Kaiavere 5465 KRUUSATEE

5780117 Nava küla 1250 KRUUSATEE

5780118 Kajaku 770 KRUUSATEE

86 Palamuse valla arengukava 2008-2016

5780119 Nava karjamõisa 555 KRUUSATEE

5780123 Savikoja 1150 KRUUSATEE

5780126 Sulbi 2085 KRUUSATEE

5780127 Kubuvälja 2035 KRUUSATEE

5780130 Veto 1330 KRUUSATEE

5780134 Mäetaguse 490 KRUUSATEE

5780135 Aruküla farmi 2695 KRUUSATEE

5780140 Soosaare 1345 KRUUSATEE

5780147 Roometi 2520 KRUUSATEE

5780149 Visusti kuivati 450 KRUUSATEE

5780150 Visusti farmi 900 KRUUSATEE

5780151 Visusti-Kokavälja 1510 KRUUSATEE

5780153 Poriküla 3675 KRUUSATEE

5780154 Liiva 1730 KRUUSATEE

5780182 Nava elamu 340 KRUUSATEE

5780192 Kudina paisjärve 380 KRUUSATEE

5780193 Pikkjärve asula 740 KRUUSATEE

5780194 Pikkjärve puiestiku 285 KRUUSATEE

5780501 Uuetehnika 700 KRUUSATEE

5780502 Kaarepere asula 1145 KRUUSATEE

5780510 Luua asula 260 PINNATUD KRUUSATEE

5780520 Staadioni 985 PINNATUD KRUUSATEE

5780524 Mäe 1430 PINNATUD KRUUSATEE

5780529 Jõe 85 KRUUSATEE

5780534 Räägu 35 PINNATUD KRUUSATEE

5780535 Uus 2170 PINNATUD KRUUSATEE

5780538 Surnuaia 335 KRUUSATEE

5780539 Kalmistu põik 455 KRUUSATEE

5780540 Kooli 60 PINNATUD KRUUSATEE

KRUUSATEE 78165

PINNATUD KRUUSATEE 4940

87 Palamuse valla arengukava 2008-2016

ERATEED

Tee nr Tee nimetus Pikkus Katte liik

5780008 Kalamajandi 890 KRUUSATEE

5780014 Regulaatori 575 KRUUSATEE

5780015 Järvepera 1275 KRUUSATEE

5780037 Tagametsa 2030 KRUUSATEE

5780078 Kudina kuivati 815 KRUUSATEE

5780080 Ordjase 145 KRUUSATEE

5780088 Künnapuu 975 KRUUSATEE

5780090 Kadrina 895 KRUUSATEE

5780097 Laigi 735 KRUUSATEE

5780108 Ehavere -Nõmme 1365 KRUUSATEE

5780109 Müta 1695 KRUUSATEE

5780115 Nava koolitee 980 KRUUSATEE

5780121 Andersalu 1080 KRUUSATEE

5780122 Reiljani 975 KRUUSATEE

5780124 Prossa järve 950 KRUUSATEE

5780189 Elblausi 870 KRUUSATEE

5780191 Kuusiku 170 KRUUSATEE

KRUUSATEE 16420

88 Palamuse valla arengukava 2008-2016

LISA 3. HARIDUSVALDKONNA DETAILNE SWOT ANALÜÜS

TUGEVUSED . Pikaajalised koolitraditsioonid . Gümnaasium on maakonna mastaabis oluline kool. . Hariduse hea kvaliteet, head õpetajad? . Hariduse hea kättesaadavus- koolide olemasolu vallas . Lasteaeda järjekorda ei ole (tänu 3 rühma avamisele) . Lasteaias koduste laste mängurühm 2 korda nädalas . Vallas on mitmed raamatukogud . Koolide hooned vajavad väiksemaid remonte . Igal asutusel on oma hoone . Lasteaeda on võimalik katusekorruse väljaehitamisel laiendada . Lasteaiad kahes kohas – lähedal käia, kuid kas on piisav? . Kaks kooli erinevates külades . Kaarepere kooli hea asukoht suure tee ääres (hea ligipääsetavus bussidega) . Vallas on mitmeid võimalusi ja pakkujaid . Kooli juures erinevad trennid? . Koolides töötavad mitmed ringid . Lähedus Jõgevale . Laste huvihariduse toetamine valla poolt (muusikalool jne)

NÕRKUSED . Kaarepere koolis õpilasi vähe (algkooliks muutmise oht) . Palju õpetajaid käib mujalt ja ei ole koolieluga piisavalt seotud . Õpetajad on ülekoormatud (võõrkeeled, emakeel, matemaatika) . Gümnaasiumi hoone on kitsas (juurdeehituse vajadus kaalumisel) . Gümnaasiumi vajab keskkütte vahetust ja ventilatsiooni väljaehitamist, Ka elektriseadmestiku vahetus oleks vajalik ? . Gümnaasiumis puudub aula . Gümnaasiumi staadion vajab remonti? . Kaareperes on vaja teha mõningad sisetööd (aknad, põrandad) . Lasteaia mänguväljak on vana . Kaarepere lasteaia hoone vajab remonti . Transpordiliinid nõrgad kui laps tahab käia koolis teises asulas, peab pikalt sõitma . Vähene elanike aktiivsus osalemisel . Halb transport keskustesse kus pakutakse täiendkoolitust . Kaareperes puudub võimla, staadion valmimisel . Puuduvad märgistatud jalgrattarajad . vähene aktiivsus võimaluste kasutamisel tulenevalt transpordist?

VÕIMALUSED . Teiste valdade koolide sulgemisel õpilaste meelitamine Palamuse koolidesse . Palamuse gümnaasiumi olulisus maakonnas . Kaareperesse koolkodu loomine tooks naabervaldade lapsi ja võimaldaks kooli lahti hoida . Võimalus taotleda lisafinantseeringut fondidest . Panna tööle lisabussiliinid . Spordikooli olemasolu Kuremaal (osaliselt valla oma)

89 Palamuse valla arengukava 2008-2016

. Palamuse suusakeskus?

OHUD . Negatiivne iive ja õpilaste arvu vähenemine (koolide sulgemise oht või ümberkorraldamise vajadus) . Koolkodu loomine võib tuua valda palju probleemseid lapsi ja ehmatada ära oma valla lapsed . Fondidest taotlemise ebaõnnestumine . Lapsed lahkuvad naabervaldade/ suuremate linnade koolidesse . Täiendkoolituse pakkumine väheneb, kui ei ole piisavalt osavõtjaid

90 Palamuse valla arengukava 2008-2016

LISA 4. TURISMI JA KULTUURIVALDKONNA DETAILNE SWOT ANALÜÜS

TUGEVUSED . Oskar Luts ja Kevade . Pikaajalised traditsioonid ja tuntus . Tuntud Paunvere väljanäitus . Palamuse muuseum (maakondlik) . Aastaringne külastatavus . Palamuse peod, kino, teater . Kohalikud ja rahvusvahelised turismimarsruudid . Turismiinfopunkt . Korralikud rahvamajad (3 tk) . Toimuvad mitmed ringid . Head eestvedajad . Ilus loodus . Teed korras . Tugevad puukoolid . Loomakasvatus, viljakasvatud . Kõik maad aktiivsel kasutamisel

NÕRKUSED . Turism suunatud peamiselt ühele sihtgrupile – õpilased . Turistide lühiajaline peatumine (läbisõiduturistid, tegevust 1 päevaks) . Puudub aastaringne majutusvõimalus . Aastaringne toitlustus ainult Luual . Puuduvad paketid ja ühisturundus . Muuseumis ruumipuudus, vähe aktiivset tegevust . Muuseumi hoone vajab kaasajastamist . Tegevused on peamiselt suurtes keskustes, kuhu küladest ei ole transporti . Luual ei ole MTÜsid . Kas kino ja teatri külalisetendused on piisavad? . Ringide juhendajad tulevad Jõgevalt . Staadionid ei ole korras . Ujumiskohad ei ole korras . Puudub koht tervisespordi harrastamiseks (kepikõnd, jalgrattateed) . Puuduvad väikeste lastega vaba aja veetmise võimalused (mänguväljakud, võimlemisringid) . Vähe märgistatud matkaradasid . Puuduvad jalgrattateed . Järved mustad, väljaarendamata . Parkimisplats nii muuseumi kui valla keskuse jaoks kitsas . Tööjõupuudus . Tegevuse ühekülgsus . Tegevuse hooajalisus (nii turism kui ka põllumajandus)

VÕIMALUSED . Tihedam turismikoostöö lähipiirkonna asutustega . Muuseumi laiendamine ja aktiivse tegevuse osa suurendamine

91 Palamuse valla arengukava 2008-2016

. Apteegimaja 2 ja 3 korrus majutuseks . Korrastada matkarada Palamuselt Lutsu sünnikohta . Kirikutorni avamine . Suusakeskus . Klaasikoja baasil meistrite koda . Valla süsteemne toetus MTÜdele . Transpordisüsteem vaba aja tegevuste juurde . Kasutada EL abirahasid . Jalgrattateed, matkarajad . Kasutada EL abirahasid . Kasutamata vanad hooned taas kasutusse võtta . Kasutada EL abirahasid OHUD . Koostatakse pakett kust Palamuse jääb välja? . Reostus aktiivsest põllumajandusest (lõhn) . Maastikukaitseala staatus ei lase loodust korras hoida . Põllumajandus sureb ilma toetusteta välja . Metsandus hääbub ilma tooraineta . Tööjõud rändab välja

92 Palamuse valla arengukava 2008-2016

LISA 5. LUUA PIIRKONNA DETAILNE SWOT ANALÜÜS

TUGEVUSED . noor ja elujõuline elanikkond (300 elanikku, 100 lapsed), laste arv hakkab kasvama . Haritum elanikkond (võrreldes teiste küladega) . Loodus: park, järv, visuaalselt kaunis, vooremaa keskmes . Kauplus kohapeal . 35 km Tartust, 20 km Jõgevalt, vallakeskuse lähedus . kohalik elu seotud tugevalt Luua Metsanduskooliga (vaba aeg, tööhõive jne) . piirkonna teed on heas korras . Luua Metsanduskooli olemasolu - riiklikult prioriteetne kool . Täiskasvanukoolituste hulk Metsanduskoolis suureneb (aastas 1000 in) . Algkooli olemasolu (seob peresid ja lapsi, üritused). . Suusarajad (Metsanduskooli inimesed korrastavad), . Märgistatud matka- ja õpperajad . Kooli staadion . Mitmed huviringid igas vanuses inimestele . Klubi olemasolu – kooli ja valla huvitegevus . Postiteenused kohapeal . Meditsiinitöötaja olemasolu kohapeal . Interneti püsiühendus+ punkt raamatukogus . Klubihoone, täiskohaga huvijuht . Raamatukogu . Turismimagnet: Luua mõis, park ja arboreetum . Ainuke aastaringne toitlustuskoht vallas . Majutus Metsanduskoolis (mitte kooliga seotud inimesed koolivälisel ajal)

NÕRKUSED . Vee halb kvaliteet - vee rauasisaldus suur . Amortiseerunud reoveepuhasti . Soojatrasside seisukord ja soojamajanduse korraldus halb . Korteriomand Luua kooli hallata, amortiseerunud . Üldine heakord kehv (majade ümbrused vajavad korrastamist) . Luua asukohast tulenevalt ei taha õpilased siia õppima tulla (puudub nt meelelahutus – kino, pubi jne) . Algkool elab Luua kooli baasil (söökla, võimla) . Luua kooli õpilaste arv väheneb . III sektorit Luual ei ole (külaliikumine vms organiseeritud tegevuse puudumine) . Kooli võimla seisukord halb . Mängu- ja spordiväljaku puudumine . Elanikkonna madal aktiivsus (võrreldes nt Kaareperega) . Ühistranspordiühendus puudulik (hommikune bussiühendus ei sobi tundide algusaegadega, nädalavahetusel ei käi buss pea üldse) . Maastikukaitseala staatus takistab arendustegevust (järve hooldamine, pikad kooskõlastused ehituslubade saamiseks jne) . Turismialane koostöö nõrk, puudub turismi kontseptsioon

VÕIMALUSED . Turismikoostöö arendamine

93 Palamuse valla arengukava 2008-2016

. Külaseltsi, MTÜde loomine, olemasoleva klubi potentsiaali parem ärakasutamine . Maaturismi koolituste arendamine (loodusgiidid, taluturism jne) . Eralasteaia loomine, et kohalik haritlaskond jääks Luuale . EL rahade kasutamine infrastruktuuri arendamiseks . Puukooli mitmekesistamine, laiendamine . Jahinduse koolituse arendamine (jaht, jahindus, jahiturism) . Luua kooli ja valla koolide vahelise ühistegevuse arendamine . Propageerida kodu kaunistamist (konkursid, talgud jne) . Populariseerida ettevõtluse erinevaid vorme

OHUD . regionaalsed-hariduspoliitilised otsused, mis muudavad Luua kooli staatust (kooli sulgemine, liitmine) . Õpilaste arvu vähenemine Luual . Küla suur sõltuvus Luua koolist

94 Palamuse valla arengukava 2008-2016

LISA 6. AVALIKUL ARUTELUL ESITATUD KOMMENTAARID

Palamuse valla arengukava avalik arutelu

Täienduse/ Täienduse/ Juhtgrupi kommentaar arvestati/ kommentaari kommentaari sisu ei esitaja arvestatud Ellen Kliiman e-mailile saadetud Vajalik täiendus Arengukava terviseedenduse teksti täiendatakse täiendus Ellen Kliiman e-mailile saadetud Vajalik täiendus Arengukava noorsootöö teksti täiendatakse täiendus Raimond Poll Kaarepere koolist võiks AK ei määra Kaarepere Arengukava saada lasteaed-algkool. kooli saatust, kuna ei muudeta Kaarepere kooli hoone on otsustusprotsess on unikaalne ja võiks säilida. pooleli. Urmas Paju Luua piirkonna Täiendame strateegia osa Arengukava sissetootmine vajab selgitava lausega. täiendatakse selgitust, muidu teised piirkonnad tunduvad, et jäävad välja ja eraldi. Urmas Paju Kas olemasolev visioon ei Visioonis on ruum sees, Arengukava ole juba saavutatud ja kuhu liikuda, kuna nt. ei muudeta need asjad ei ole juba elanikkonna arvu olemas? Visioon võiks stabiliseerimine on olla tulevikku suunatud. pingutus. Urmas Paju Ei ole selge mis on Vaja sõnastust Arengukava raamatukogude korrigeerida. täiendatakse üleviimine elektroonsesse keskkonna. Urmas Paju Ei ole selge mis on Vaja sõnastust Arengukava kaasaja nõuded. korrigeerida. täiendatakse Urmas Paju Kas kuskilt tuleb välja Otseselt kohustust ei tule. Arengukava valla soov viia läbi Kui aga vaadata täiendatakse regulaarseid küsitlusi mõõdikuid, siis seal on valla arengu elanike arvamus kaardistamiseks? mõõdikuna sees ja et seda teada saada, peab küsitlusi läbi viima. Urmas Paju Kas võiks ära mainida, Nõus. Arengukava mitu % elanikest osales täiendatakse uuringus?

95 Palamuse valla arengukava 2008-2016

Täienduse/ Täienduse/ Juhtgrupi kommentaar arvestati/ kommentaari kommentaari sisu ei esitaja arvestatud Raimond Poll Rahvastiku kirjelduses oli Ei, ainult registreeritud Arengukava 20-24 grupil suur osakaal. elanikud. ei muudeta Ega Luua kooli õpilasi sees ei ole? Urmas Paju Uuringus tuli välja, et Kiireid lahendusi ei ole. Arengukava põllumajandustootmine ei muudeta on tekitanud õhusaaste probleeme. Kas ei annaks seda mõju korra üle vaadata. Kas haljastusvööndite rajamine on piisav? Raimond Poll Miks AK on nii pika AK periood on valitud Arengukava perioodi peale tehtud? vastavalt valla pikima laenu ei muudeta lõpu tähtajale. Elvi Pärnpuu Vald soodustab nt hoonete, maade Arengukava ettevõtluse küsimuste lahendamine, ei muudeta mitmekesistamist. Võiks maa pikaajaline lahti rääkida, kuidas sihtpotstarbeline rendile seda tehakse. andmine, olemasolevate tööstushoonete kasutamine. Kuna kõiki olukordi ette ei näe, siis ei ole otstarbekas lahti kirjutada. Urmas Paju Gümnaasiumisse uute Vanu ei asendata, Arengukava õpetajate värbamine on võetakse täiendavaid. Vaja täiendatakse imelik tegevus. sõnastust korrigeerida. Urmas Paju Elanike rahulolu Võrdleme tänase Arengukava lasteaiaga ja kooliga- kust tasemega. ei muudeta numbrid on tulnud? Sirje Kiis Ohtude osa sõnastus Vaja sõnastust Arengukava segane kultuuri ja turismi korrigeerida. täiendatakse all. Urmas Paju Eesmärkidel võiks olla Nõus. Arengukava numeratsioon, et on täiendatakse lihtsam viidata.

Toomas Tuula Volikogu esimees

96