Jõgeva Valla Teataja Mai 2019 1.Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 8 (33), 9. mai 2019 Moldova Vabariigi suursaadik Eestis Inga Ionesii sai Jõgeva vallast häid koostöömõtteid Jõgeva valda külastas 17. april- Suursaadik jutustas köitvalt lil Moldova Vabariigi suursaadik Moldovast kui tugevate veini- Eestis Inga Ionesii. Hommikul tootmis- ja kultuuritraditsioo- Jõgevale saabudes heiskas ta nidega arenevast turismimaast. vallamaja ees Moldova Vabariigi Veinitootmise poolest on Mol- lipu, seejärel kuulas vallamaja dova kuuendal kohal Euroopas. saalis valda tutvustavat ette- Selles sektoris on tööl 250 000 kannet. Väljasõidul Palamusele inimest ning veini eksporditakse tutvus suursaadik sealse laste- umbes viiekümnesse riiki, seal- aia Nukitsamees uue hoone- hulgas Eestisse. Viimasel ajal on ga, Jõgeva alevikus külastas ta Moldova veinitööstusse inves- Eesti Taimekasvatuse Instituuti. teeritud 330 miljonit dollarit: Suursaadikul oli ka sisukas koh- ostetud uusi seadmeid, rajatud tumine Jõgevamaa arendus- ja uusi viinamarjaistandusi ja juu- ettevõtluskeskuse esindajatega. rutatud uusi viinamarjasorte. Päeva kokku võtval kohtumisel Huvitav on märkida, et suurte Jõgeva vallavolikogu ja vallava- tehaste toodang läheb enamas- litsuse esindajate ning vallaa- ti ekspordiks, moldovlased ise metnikega rääkis Inga Ionesii joovad enamasti enda või mõne sisuka päeva jooksul nähtust ja sugulase-tuttava valmistatud pakkus välja mitu valdkonda, veine. mis sobiksid koostööks Eesti ja Üks põnevamaid veiniga seo- Moldova, aga ka kitsamalt Jõge- tud paiku on Inga Ionesii sõnul va valla ja meie Moldova sõprus- Cricovas asuv maa-alune veini- Poola Vabariigi suursaadiku Grzegorz Kozłowski (vasakul) jaoks on Laiusele kasvama pandud pärn esimene puu, piirkonna Ungheni rajoonivalit- linn: ühtekokku paarsada kilo- mille ta üldse istutanud. Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja vallavanem Aare Olgo on sellist tööd varemgi teinud. suse vahel. meetrit pikkades endise paekae- „Siinne taimekasvatuse ins- vanduse käikudes hoitakse suuri tituut võiks näiteks koostööd veinivarusid, ent samas on see teha Moldova analoogse insti- nagu veinile pühendatud tee- tuudiga. Kahe maa spetsialisti- mapark. Oktoobri esimesel nä- de omavahelisest kohtumisest dalavahetusel peetakse Moldo- tõuseks kindlasti kasu mõlemale vas ülemaalisi veinipäevi, kuhu poolele. Nii Eestis kui ka Moldo- sõidab kokku palju turiste, üha vas on põllumajandus ju oluline enam ka Eestist. majandusharu,“ sõnas suursaa- „Turismi arendamisele pü- dik. hendatakse Moldovas suurt tä- Inga Ionesii rääkis ka Pala- helepanu ja selles osas on meil musel tekkinud plaanist tuua Eestilt palju õppida. Eriti palju Moldova eri piirkondade laste- on meil kasu teie maaturismi aednikud Palamuse uut laste- edendamise kogemustest,“ ütles aeda vaatama ja osalema siinse suursaadik ja lisas, et suvel, mis lasteaia juhataja Marika Merus- on Moldovas märksa pikem, kui ki korraldataval rahvusvahelisel Eestis, toimub tema kodumaal Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev (vasakul) tervitas istutus- Pärnade istutamisel lõid kaasa ka alushariduse konverentsil. palju festivale ja laatu. talgutele saabunuid, tema öeldut tõlkis Poola Vabariigi suursaa- Laiuse Jaan Poska põhikooli lapsed. „Kui teil on võtta juba viie- Jõgeva vallas veedetud päeva dikule Grzegorz Kozłowskile Poola saatkonna avaliku ja kultuuri- FOTOD: MARGE TASUR ja RIINA MÄGI teistaastane Euroopa Liidus kõnelused tekitasid suursaadi- diplomaatia spetsialist Sławomira Borowska-Peterson. oleku kogemus, siis meie oleme kus veendumuse, et huvi suh- alles teel sellesse organisatsioo- teid arendada on mõlemapool- ni,“ ütles suursaadik. „Kui meie ne. Inga Ionesii avaldas lootust, Suursaadiku istutatud pärnad haridustöötajad ja äriinimesed et Jõgeva vald ja Ungheni ra- näevad, kuidas Eesti Euroopa joon kirjutavad peatselt alla uue Liidu tingimustes on arenenud, koostöölepingu. sümboliseerivad sõprust ja ühist ajalugu saavad nad aru, et ka meil on see võimalik. Eestlased on ka RIINA MÄGI väga avatud ja altid oma koge- Laiuse linnusevaremete juures mõtte käis Grzegorz Kozłowski Nüüd soovib saatkond, et samas abivallavanem Viktor Svjatõšev. musi jagama.“ 30. aprillil toimunud istutus- välja tänavu 22. märtsil Jõge- paigas lähiajal, näiteks tuleval Raivo Meitus avaldas heameelt, talgutel panid Poola Vabarii- va valda külastades. 30. aprillil aastal, midagi sarnast toimuks. et Poola Vabariigi suursaadik gi suursaadik Eestis Grzegorz Laiusele saabudes selgitas ta ka, „Tahame olla aktiivsed mitte pärnade istutamise mõtte välja Kozłowski, Jõgeva vallavalitsuse miks soovis istutada just pärna- ainult Tallinnas ja Tartus, vaid käis: kahe riigi sõpruse märgiks esindajad ja Laiuse Jaan Poska puid. Poola kirjanduse „esiisa“, ka väiksemates Eesti paikades istutatud puud on suur väärtus. põhikooli õpilased kasvama 15 16. sajandi luuletaja Jan Koc- ning tutvustada mitte ainult Viktor Svjatõšev avaldas lootust, pärna. Need sümboliseerivad 15 hanowski kasutas nimelt pärna eestlastele Poolat, vaid ka poo- et Laiuse linnuse varemetes taas aastat, mis on möödunud ajast, metafoorina – külluse ja viljaku- lakatele Eestit. Siin on palju sel- atraktiivsed kultuuriüritused mil Eesti ja Poola võeti Euroopa se sümbolina. liseid looduskauneid paiku, kus toimuma hakkavad. Talgulistele Liidu liikmeks, samuti Eesti ja „Pärnad on andnud luuletaja- ka poolakas hingerahu võib lei- pakkusid muusikalist külakos- Poola vahelist sõprust. tele inspiratsiooni, ent pärn on da.,“ ütles Grzegorz Kozłowski. ti Palamuse laulustuudio solist Eestit ja Poolat on ühine aja- ka hea meeallikas. Olen veendu- Tema sõnul on Eesti Poolale Egeth Kivimurd ja teda kitarril lugu sidunud ka varem: aasta- nud, et tänasest pärnade istuta- parim liitlane. Kahel riigil on saatnud Karmo Toome. tel 1582–1622 kuulus osa Eesti misest saab alguse Poola saat- sarnane vaade julgeolekule ja Huvitav on märkida, et viis- aladest Rzeczpospolita (mõle- konna ja Jõgeva valla koostöö ohuskeemidele. Mõlemad mõis- teist pärna toodi kohale Poolast ma Rahva Liit ehk Poola-Leedu uus tihenemine,“ ütles suursaa- tavad, et NATO-s olemine annab ja suursaadik Grzegorz Kozłows- liit) koosseisu ja Laiuse oli selle dik Kozłowski. meile julgeoleku seisukohalt kile on Laiusel mulda pandud põhjapoolseima staarostkonna Aastaid tagasi toimis nimelt palju juurde. Ühine kuulumine pärnad esimesed puud, mis ta keskus. Nüüd on Poola ja Eesti Poola saatkonna ja Laiuse piir- Euroopa Liitu seob aga Eesti ja üldse istutanud on. koos nii Euroopa Liidus kui ka konna vahel väga elav suhtlus, Poola ühiskonda. NATO-s. Laiuse linnusevaremetes sai aga Istutustalgutele kogunenuid JVT Poola ja Jõgevamaa sõpru- 2003. aastal teoks esinejate- ja tervitasid ka Jõgeva vallavoli- Moldova Vabariigi suursaadik Inga Ionesii on Eestis viibinud se märgiks pärnade istutamise publikurohke Poola šlahta päev. kogu esimees Raivo Meitus ja juba kolm aastat ja tunneb Eestit päris hästi. FOTO: RIINA MÄGI lk 2 9. mai 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallas on mõnus elada OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISAKTSIOON Kui aasta tagasi rääkisin oma kevadi- Palamuse kihelkonnakoolimuuseum. 19. mail Torma-Palamuse piirkond ses artiklis suurest hulgast takistus- Juba 31. korda anti välja (tänavu Pa- JÕGEVA VALLAS test valla arenguteel, siis nüüd julgen lamuse Kultuuri eestvedamisel) Oskar 09:00–09:10 Kõnnu bussipeatuse juures möönda, et takistuste arv on kordades Lutsu huumoripreemia, mille seekord 18. mail ja 19. mail 2019 09:20–09:30 Vanamõisa bussipeatuse juures või lausa kümnetes kordades vähene- pälvis Urmas Lennuk. Torma põhi- Kogumisaktsiooni käigus võetakse vastu elanikelt TASUTA järgmist nud. Aga vahel on küll tunne, et kõiki- koolis korraldatakse pika traditsioo- 09:35–10:05 Torma rahvamaja juures liiki ohtlikke jäätmeid: de inimeste mõtete lugemiseks tuleks niga Jakobsoni kõnevõistlust, millel vanad päevavalguslambid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, va- 10:10–10.40 Torma, Lasteaia 4 juures valda selgeltnägija palgata. osaleb õpilasi kogu Eestist. Nii, nagu nad ravimid, õlijäätmed (vedelad) ja õlifiltrid, vanad aerosoolipu- Ka see kevad algas meie jaoks Tü- Vaimastveres hoitakse au sees Hugo 10:50–11:10 Näduvere palliplatsi juures deleid, lahustijäätmed, liimijäätmed, ohtlike ainetega saastunud ril, kus talvepealinn Otepää andis juba Raudsepa loomingut, korraldab MTÜ pühkmed, taimekaitsevahendite jäägid, värvi- ja lakijäätmed, olme- 11:15–11:30 NB! UUS KOHT Vaiatu poe juures kahekümnendat korda teatepulga üle Tähetund koostöös Jõgeva põhikooli- keemia jäägid ja kahjulike ainetega saastunud taara jne. kevadpealinnale Türile. Ka külma- ga pika traditsiooniga Alo Mattiiseni 11:40–11:55 Tõikvere keskuses linna Jõgeva esindus andis türilastele muusikapäevi, Betti Alverile pühen- 12:10–12:20 Rääbisel, endise MÜ kaupluse juures olevas parklas Kogumisring liigub ja peatub järgmise ajagraafiku alusel: kaasa oma soovid ning teavitas, et datud luulepäevade „Tähetund“ ja 12:40–13:10 Sadalas, MÜ poe juures olevas parklas tänase Eesti üks kindlamaid asju mis „Tuulelapsed“ korraldajaks on lisaks 18. mail Jõgeva piirkond oli, on ja jääb, on 17. jaanuaril 1940 Jõ- eelmainitutele Jõgeva kooliteater Lib- 14:00–14:15 Kantküla bussipeatuse juures geval mõõdetud külmarekord -43,5˚C. likapüüdja. 09:00–09:10 Kassinurme endise kaalumaja juures 14:30-14:50 Varbevere bussipeatuse juures Kui möödunud aasta oli Eesti Va- Jõgeva vallas on mõnus elada! Ma 09:20–09:30 Metsakatsejaamas (endise metsaseltsi maja ees) bariigi sajanda sünnipäeva aasta, siis elan Jõgeva linnas 1976. aastast, olen 15:00–15:10 Kudina kaupluse parklas 09:40–10:20