Siimusti Liivamaardla Siimusti III Liivakarjääri Mäeeraldisel Kaevandamisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamine

EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond

Siimusti liivamaardla Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine

Tellija: Sandpit OÜ

Töö koostaja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus

Juhtekspert: Ain Põldvere (KMH 0137)

Tartu 2012

Sisukord

SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDOSA 6 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus 6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA 6 KESKKONNA KIRJELDUS 2.1. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus 6 2.2 Mäeeraldise ja selle ümbruse kirjeldus 6 2.3. Kaevandamistegevus Siimusti maardla karjäärides ja selle senine mõju 13 keskkonnale 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA ALTERNATIIVID 15 3.1. Alternatiiv I ja null-alternatiiv 15 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJUDE ANALÜÜS JA 19 MÕJUDE VÕIMALIK KUMULEERUMINE 4.1. Pinna- ja põhjavesi 19 4.2. Elustik ja ökosüsteemid, piirnev mets 21 4.3. Inimeste heaolu, tervis ja vara ning sotsiaal-majanduslik keskkond 24 4.3.1. Välisõhu kvaliteet, müra ja vibratsioon 24 4.3.2. Maastik, kultuuripärand, maakasutus, puhke- ja sportimisvõimalused, 29 jäätmeteke ja meetmed selle vähendamiseks, jäätmete taaskasutamise võimalused 4.3.3. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang 30 4.4. Kokkuvõtlik ülevaade mõjude võimalikust kumuleerumisest ja 32 leevendamismeetmetest 5. KESKKONNASEIRE 34 6. AVALIKKUSE KAASAMINE 34 7. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE 34 KASUTATUD KIRJANDUS 38

LISAD 1. KMH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ning heakskiitmise 39 otsus 2. Jõgevamaal Jõgeva vallas Siimusti maardlas Siimusti III liivakarjääris 62 kaevandamise müralevi modelleerimine. Alkranel OÜ, 2011 3. KMH aruande avalikustamisega ja avaliku aruteluga seotud dokumendid 75

3 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2, lõige 1) alusel on keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Keskkonnamõju hindamisel tuleb keskenduda eelkõige olulise keskkonnamõju väljaselgitamisele ja keskkonnaloa sellest tulenevate keskkonnanõuete määratlemisele. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) objektiks on Jõgeva vallas Kurista külas Siimusti (Jõgeva), edaspidi Siimusti maardlal asuva Siimusti III liivakarjääri (joonis 1 ja 2) maavara kaevandamise loa taotlus. Kaevandamisloa taotluse on Keskkonnametile esitanud Sandpit OÜ. Kaevandamisloas taotletakse luba 38 tuh. m3 ehituskruusa, 1171 tuh. m3 ehitusliiva ja 317 tuh. m3 täiteliiva kaevandamiseks keskmise aastamääraga 98 tuh. m3. Loa kehtivusajaks on kavandatud 15 a.

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS; § 3 p 1 ja § 6 lg 1 p 28 ning 35) algatas Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon oma 24.09.2010. a kirjaga JT 10-5/25640-9 kavandatava tegevuse kohta keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine algatati vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõikele 1 ja § 6 lõike 1 punktile 28 ning 35, millest tulenevalt tuleb keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viia ka juhul, kui olemasoleva(te) karjääri(de) kõrvale või vahetusse lähedusse lisandub uus karjäär (käesoleval juhul taotletav Siimusti III liivakarjäär), mille pindala (24,36 ha) koos olemasolevate mäeeraldistega (Siimusti 17,10 ha, Siimusti II karjäär 5,44 ha, Männi liivakarjäär 1,97 ha ja Liiva II liivakarjäär 3,28 ha) ületab 25 ha. Käesoleval juhul on olemasolevate ja taotletava mäeeraldise pindala kokku 52,15 hektarit. Kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju pole Siimusti (Jõgeva) maardlal varem hinnatud. Ülevaade Siimusti (Jõgeva) maardlal asuvatest mäeeraldistest ja taotletavast Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisest on esitatud joonisel 2.

Käesoleva KMH-ga hõlmatakse nii kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaetud alad kui ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KMH läbiviimine on vastavuses KeHJS ja heaks kiidetud KMH programmiga.

KMH-d viib läbi ekspertrühm koosseisus: • Ain Põldvere (OÜ Eesti Geoloogiakeskus) – KMH juhtiv keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0137); • Ranek Rohtla (OÜ Eesti Geoloogiakeskus) – geoloog (osales KMH programmi ja KMH aruande koostamisel).

79.7 P a d u v e r e 69.6 75.9 79.4 Ka av 82.1 78.5 78.3 e j 66.5 81.9 77.4 101.4 81.4 78.6 69.8 J Õ G E V A 77.1 79.1 68.6 84.7 69.8 93.7

74.3 Laiuse 77.1 68.0 a 77.1 kr urgoj 80.8 kmäe K Kuusi 79.4 79.8 73.8 78.6 76.6 79.6 75.8 Laiuse mägi 71.2 144.9 80.7 78.1 76.7 K a e r a 77.0 71.3

77.1 83.2 L i i v o j a 97.0 80.1 75.0 75.2 74.1 Mõisamaa 72.2pkr V i l i n a T a p i k u 75.7 128.7 r a b a 81.6 Jõgeva 80.3 74.4 79.5 R L 73.9 o 115.5 kr o 80.1 h 83.4 p m 82.5 pu e Kõ b 74.7 M õ i s a m a a p i k v r 78.8 ä 77.4 71.9 l N u r g a s a a r e j a V õ d u v e r e

79.7 o 79.4 ja 73.0 81.4 71.6 77.2 81.2 85.8 71.0 76.8 74.1 V i r u v e r e K u r i s t a Kõpu JÕGEVA

72.2 K

79.1 K r õ i pu 72.7 s Jõgeva 74.5 p t V ä g a r i kr a

76.6 p 83.2 Kose 83.1 k r Õ u n a 77.8 77.2 84.0 97.1 L a h a v e r e 82.5 74.9 Siimusti E l l a k v e r e V õ i k v e r e 83.0 79.7 68.6 liivamaardla72.1 M o o r i t s a 75.1 76.3 74.4 P A i d u K a a v e 76.2 a L 98.0 t 71.3 i Siimusti j i 77.0 a v P V a n a - J õ g e v a l K a 85.4 a a u k Siimusti III i r r n p g k k o ü r ja liivakarjäär la 87.8 p k 73.7 (taotletav) 70.5 r 82.0 77.5 a 76.8 P a i n k ü l a oj 78.2 83.1 e er 78.0 70.8 Soosaide 61.5 tv us r l k 69.2 liivamaardla u 82.6 la Kalevi S 76.8 71.0 b 68.8 K m u 4

P a S r liivamaardla e i 72.1 84.5 k o 68.7 k j 74.7 65.7 a 93.2 n

L r

77.0 u m ht 68.4 P a t j a l a oj e a 96.4 80.6 j 75.5 68.7 67.6 70.9 117.9

65.4 P a k a s t e 109.8 64.4 K a a v e r e ta pkr 70.9 is 76.6 ur K 67.7 66.9 66.9 H ä r j a n u r m e 75.6 60.1 Kalevi 66.3

61.7 71.0 66.1 K 63.4 K 75.1 a a av PEDJA J ss 62.9 e 80.4 in j u 67.5 rm j 61.2 e e 58.7 p m k r S L r u ad 83.7 n u a k e a ü 71.1 e L la v a u k N r 76.2 i j s k 61.4 a 61.2 63.0 64.0 o j 60.8 a ja 62.9 K a s s i n u r m e o 61.0 S a d u k ü l a e J õ u n e r a e j v 56.7 58.5 o i 63.7 d 60.2 e

u g P 62.0 65.3 61.0 u 57.4 65.9 t 60.4 s

P Joonis 1. Ülevaade taotletava Siimusti III liivakarjääri mäeeraldise asukohast Siimusti maardlas ja piirkonna liivamaardlatest, kus asuvad karjäärid. Mõõtkava 1:100 000. Alus: Eesti Baaskaart, leht 6412. 5

Maastikukaitseala t n "Siimusti lauluvälak m a a ja Siimusti mets m a Projekteeritav s lauluvälaku ümber" lt õ P Siimusti-Kurista - a v e maastikukaitseala g õ Vääriselupaik J VEP 102005 24802:001:0540 24802:001:0247 M-20 Vaimastvere Kurista lasketiir metskond 1 2 Taotletav Siimusti III liivakarjäär 24802:001:1871 Nõmmejuhani Tuule Lehismaa Intsu

24802:001:0108 24802:001:1741 Elvi Tuule Siimusti II liivakarjäär Ammendatud varuga ala Männi 11943

24802:001:0540 24802:001:0630 M-20 Vaimastvere Siimusti metskond Nõmme tootmisbaas Siimusti liivakarjäär ammendatud 12107

Purustus-

sorteerimissõlm t

n m

Taotletav

Männi liivakarjäär u 24802:001:0110 k

Siimusti III a

24802:001:0169 Peedu l ä

liivakarjäär Veske Hans v

a L nt Liiva 3 - Kaave m Siimusti maa-ainese karjäär Liiva II liivakarjäär

22696

Veske Hans Siimusti Leppemärgid maa-ainese karjäär Taotletav mäeeraldis Siimusti liivakarjäär (3-osaline - ammendatud) Varasem karjääride ala - varu ammendatud Lombi Maastikukaitseala "Siimusti lauluväljak ja 22695 Siimusti mets lauluväljaku ümber" Siimusti-Kurista MKA (projekteeritav) III kaitsekategooria taimede kasvukoht Kuklaste pesad Arusisaliku elukoht Pärandkultuuri objektid (1-Siimusti lauluväljak, 11943 2-Piirikivi, 3-Kangro kruusaauk) Puurkaev, katastri nr

Joonis 2. Ülevaade taotletava Siimusti III liivakarjääri mäeeraldise lähiümbrusest. Ida poole jääb ulatuslik ala, kus liivavaru on ammendatud ja kasvab noor mets. Aktiivne kaevandustegevus toimub Siimusti maardla idaosas, põhja ja lõuna pool Siimusti-Kaave maanteed asuvates karjäärides. Ligikaudu 17 ha suuruselt kolmeosaliselt Siimusti liivakarjääri alalt on liivavaru praktiliselt ammendatud. Mõõtkava 1:11 000. Alus: Eesti Põhikaart Maa-ameti kaardirakendusest. 6 1. ÜLDOSA 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus

Siimusti III liivakarjääri mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kurista külas, riigile kuuluval maaüksusel M-20 Vaimastvere metskond (katastri tunnus 24802:001:0540), kohaliku tähtsusega Siimusti liivamaardla 14.-18. plokil. Siimusti III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 24,36 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,59 ha.

Siimusti maardla karjääride kaevandatav ehitus- ja täiteliiva jääkvaru oli 2010. aasta lõpu seisuga 500 tuh. m3 ja arvestades viimase viie aasta keskmist aastast kaevandamise mahtu (97 tuh. m3), ammendatakse sellise aastase kaevandamise mahu korral seniste karjääride varu ligikaudu 5 aasta jooksul ehk aastaks 2016. Siimusti III liivakarjääri kaeveluba taotletakse 15 aastaks, mis kindlustab piirkonna ehitusobjektide varustamiseks loodusliku materjali ja sellest valmistatud toodanguga (purustatud kruus, kruuskillustik, sõelutud liiv) pikas perspektiivis. Arendaja (Sandpit OÜ) soovib osaleda kohalikul ehitusmaterjalide turul ja varustada ümbruskonna teedeehitajaid ja ehitajaid kvaliteetse ehitusmaterjaliga.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 2.1. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus KMH peamisteks lähteandmeteks olid järgnevad tööd ja dokumendid: • Siimusti liivamaardla Siimusti III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2009). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009. • Siimusti III liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010. • Siimusti liivamaardla Liiva II mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlus. OÜ Moreen, 2008. • Siimusti liivamaardla Männi liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. OÜ Moreen, 2006. • Jõgevamaal Jõgeva vallas Siimusti maardlas Siimusti III liivakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine. Alkranel OÜ, 2011. • EELIS elektroonilised andmebaasid. • Maa-ameti kaardirakendused. • Maavaravarude koondbilanss. • Metsaregister.

KMH-s kasutatud teiste lähteandmete ja -allikate loetelu on toodud käesoleva aruande kasutatud kirjanduse peatükis. Kavandatava tegevusega hõlmatava ala ning seda ümbritsevate alade visuaalne vaatlus viidi läbi 2011. a juunis. KMH-d läbi viiv ekspertrühm leiab, et teostatud uuringute ning olemasoleva teabe maht ja kvaliteet on piisav, et tagada KeHJS nõuetele ja heakskiidetud KMH programmile (lisa 1) vastava KMH aruande valmimine.

2.2. Mäeeraldise ja selle ümbruse kirjeldus

KMH programmi (lisa 1) järgselt võib kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid omada võimalikku negatiivset mõju peamiselt tegevuse maa-alal ja selle lähipiirkonnas (kuni 0,5 km raadiuses) olevatele keskkonnaelementidele (sh sotsiaal-majanduslikud aspektid). Käesolevas alampeatükis on üldise ülevaate andmiseks (vajadusel) kirjeldatud ka kaugemaid piirkondi.

7 Taotletav Siimusti III liivakarjääri mäeeraldis, mis koosneb kahest osast (joonis 1), paikneb Siimusti liivamaardla lääneosas ja piirneb ida poolt ulatusliku kaevandatud alaga, kus kasvab noor mets (joonis 3). Taotletava mäeeraldise kagu-lõunaserva jääb varasemalt kaevandatud ala tasandatud nõlv (joonis 4). Nõlva ülaosas, metsaservas, asuvad kuklaste pesad ja arusisaliku elupaik (joonis 2). Okaspuumetsas on dokumenteeritud mõned III kaitsekategooria taimede (roomav öövilge, tumepunane neiuvaip) kasvukohad. Mäeeraldise põhjapoolsel osal kasvab raieküps okaspuumets, kusjuures metsas esineb palju kahjustatud puid (joonis 5) ja metsakuiva. Mäeeraldise lõunapoolselt osalt on mets maha raiutud ja asemele on hakanud kasvama valdavalt lehtpuud (joonis 6).

Taotletava mäeeraldise lõunapiir asub Siimusti–Kaave maantee (kõrvalmaantee nr 14148) kaitsevööndis, Kaevandamine maantee kaitsevööndis tee teljest 17–20 m kaugusel on kooskõlastatud 06.04.2009. a Maanteeametiga (kiri nr 7.4/353). Siimusti–Kaave maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2007. a liiklusloenduse andmetel on 368 sõidukit, Lauluväljaku tee ristist Siimusti suunas 1060 sõidukit, sh raskeveokite osakaal 6% (Maa- ameti kaardirakendus).

Mäeeraldise piirist ligikaudu 250 m kaugusel lääne pool, Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres, asub Tuule talu (joonis 7), lääne poole maanteed Lehismaa ja Intsu talu. Mäeeraldise lõunapiirist ligikaudu 0,4 km kaugusele kagu poole jääb Veske-Hans’u talu. Maardla idaosa aktiivses kasutuses olevatest karjääridest eraldab Nõmme ja Männiku talu elamuid vaid Lauluväljaku maantee (joonis 2). Majapidamiste salvkaevudes kasutatakse pinnakattesetete (Kvaternaari) veekihi põhjavett. Lähimad puurkaevud (joonis 2), kus kasutatakse Siluri– Ordoviitsiumi veekihi põhjavett, asuvad Nõmme, Männiku ja Lombi maaüksustel.

Mäeeraldis paikneb RMK hallataval maaüksusel M-20 Vaimastvere metskond (katastri tunnus 24802:001:0540). Ida poole jääb metsaga kaetud Nõmmejuhani ja Elvi maaüksus (katastri tunnused vastavalt 24802:001:1871 ja 24802:001:0108).

Taotletava mäeeraldise lõunaosa põhjapiir asub Mustvee–Kantküla 110 kV elektriõhuliini kaitsevööndis (joonis 7), kus kaevandamine on kooskõlastatud OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektoriga 27.03.2010. a.

Kavandatavast Siimusti III liivakarjäärist põhja pool asub maastikukaitseala „Siimusti lauluväljak ja Siimusti mets lauluväljaku ümber” (joonis 2), kus kasvab III kaitsekategooria taimi ja asub pärandkultuuri objektide nimistusse võetud Siimusti lauluväljak ning Piirikivi. Projekteerimisel on Siimusti–Kurista maastikukaitseala, mille edelanurk puutub kokku Siimusti III liivakarjääri mäeeraldise kirdenurgaga. Mäeeraldise piirist ligikaudu 250 m kaugusel, Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres, asub salu-männikute ja männi-segametsade vääriselupaik (VEP 102005; joonis 2).

Ligikaudu 700 m kaugusel lääne pool asub Kaave jõgi ja ligikaudu 1,2 km kaugusel ida pool Kurista peakraav. Vooluveekogud kannavad vee põhjast lõunasse. Samas suunas toimub ka pinnakattesetete ja nende all asuva Siluri–Ordoviitsiumi karbonaatkivimite veekihi põhjavee liikumine. Piirkonna salvkaevud toituvad kvaternaarisetete veekihist, puurkaevud Siluri– Ordoviitsiumi veekihist.

Taotletav Siimusti III liivakarjääri mäeeraldis asub Siimusti liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkidel 14–18. Ida poole jääb kolmest lahusmaatükist koosnev Siimusti liivakarjääri mäeeraldis, kus kaevandatav varu on praktiliselt ammendunud ja aktiivset kaevandamist ei toimu. Siimusti liivakarjääri mäeeraldise kaeveluba lõpeb 2013. aastal. Kaeveloaga on 8 sätestatud, et Siimusti liivakarjääri ala korrastatakse metsamaaks ja veekoguks. Käesolevaks on mäeeraldise idaossa kujunenud veekogu (joonis 8), ülejäänud ala aga metsa kasvanud (joonis 8).

Aktiivne kaevandamine toimub maardla idaosas asuvates liivakarjäärides (joonised 9 ja 10), mis jäävad taotletavast karjäärist vähemalt poole kilomeetri kaugusele. Moreen OÜ Siimusti II liivakarjääri, Männi liivakarjääri ja Liiva II liivakarjääri materjali töötlemine (sõelumine, purustamine) toimub Siimusti tootmisbaasi territooriumil asuvas purustus-sorteerimissõlmes (joonis 11), kus hakatakse vajadusel töötlema ka Siimusti III liivakarjääri liiva ja kruusa. Töödeldud materjali väljavedu toimub Siimusti tootmisbaasist algavat asfaltkattega teed mööda (joonis 12) Siimusti–Kaave maanteele. Siimusti III liivakarjäärist kaevandatud liiv ja kruus jõuab Siimusti tootmisbaasi territooriumil asuvasse töötlemissõlme mäeeraldisest ida pool asuvat osaliselt musta kattega teed mööda (joonis 12), mis kulgeb ammendatud ja metsa kasvanud karjääri alal üle Elvi ja tootmisbaasi maaüksuse.

Joonis 3. Taotletavast Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisest ida pool asub ulatuslik karjääri ala, kus varu on ammendatud, karjääri põhi tasandatud ja kasvab noor okaspuumets.

Joonis 4. Fotodel on näha ammendatud varuga ja tasandatud nõlvadega Siimusti liivakarjääri mäeeraldise läänepoolseim lahustükk, mis jääb taotletava mäeeraldise põhja- ja lõunaosa vahele. Okasmetsaga alal asub taotletav mäeeraldis.

Joonis 5. Taotletava mäeeraldise põhjapoolsel osal kasvab raieküps okaspuumets (metsaregistri andmetel 94–99 aastane), kus esineb väga palju kahjustatud puid ja metsakuiva.

Joonis 6. Taotletava mäeeraldise lõunapoolselt osalt on okaspuumets raiutud ja koristamata ning rohtunud raiesmikule on hakanud kasvama valdavalt lehtpuumets ja võsa.

Joonis 7. Lähim, Tuule talu (vasakpoolsel fotol), jääb Jõgeva–Siimusti maantee äärde ja asub taotletava mäeeraldise läänepiirist ca 250 m kaugusel. Taotletava mäeeraldise lõunaosa põhjapiir asub Mustvee–Kantküla 110 kV elektriõhuliini kaitsevööndis (parempoolne foto), kus kaevandamine on kooskõlastatud OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektoriga.

Joonis 8. Tagaplaanil asub Siimusti liivakarjääri idaossa kujunenud veekogu. Vasakpoolse foto esiplaanil on näha Moreen OÜ sorteerimissõlm ja laoplats. Parempoolsel fotol on näha Siimusti liivakarjääri Lauluväljaku maantee äärne ala, kus varu on ammendatud, karjääri põhi tasandatud ja kasvab noor mets.

Joonis 9. Vasakpoolsel fotol on Siimusti II liivakarjääri tasandatud põhi, vasakul korrastatud ja tagaplaanil kaevandatav nõlv. 2011. aasta alguseks oli Siimusti II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva mahuks jäänud 65 tuh. m3. Parempoolsel fotol Männi liivakarjääri tasandatud põhi ja kaevandatav nõlv. 2011. aasta alguseks oli Männi liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva mahuks jäänud 40,1 tuh. m3. Ehituskruusa kaevandatav varu on ammendatud.

Joonis 10. Vasakpoolsel fotol on Siimusti–Kaave maanteest lõuna poole jääv aktiivses kasutuses olev Liiva II liivakarjäär. 2011. aasta alguseks oli Liiva II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva mahuks 141 tuh. m3 ja kaevandatava täiteliiva mahuks 208 tuh. m3. Parempoolsel fotol on esiplaanil Liiva II liivakarjäär, tagaplaanil Liiva maa-ainese karjääri rohtu kasvanud nõlvad. 11

Joonis 11. Vasakpoolsel fotol on Siimusti tootmisbaasi territooriumil asuv purustus- sorteerimissõlm, kus töödeldakse (sõelutakse–purustatakse) Moreen OÜ karjääride materjal ja kus hakatakse vajadusel töötlema ka Siimusti III liivakarjääri liiva ja kruusa. Parempoolsel fotol Moreen OÜ kontori- ja olmehoonete kompleks (asub Siimusti tootmisbaasi maaüksusel).

Joonis 12. Vasakpoolsel fotol on Siimusti tootmisbaasi territooriumilt Siimusti–Kaave maanteele viiv teelõik, mida kasutatakse Moreen OÜ karjääride töödeldud materjali väljaveoks. Parempoolsel fotol on mustkattega tee, mida hakatakse kasutama Siimusti III liivakarjäärist kaevandatud liiva ja kruusa väljaveoks Siimusti tootmisbaasi territooriumil asuvasse töötlemissõlme a looduslikul kujul tarbijatele. Tee kulgeb ammendatud ja metsa kasvanud karjääri alal üle Elvi ja tootmisbaasi maaüksuse.

Siimusti maardla ja taotletav mäeeraldis paikneb maastikuliselt Siimusti mõhnastikul, mida lääne poolt ääristab Siimusti–Vägeva oosahelik, kus suhtelised kõrgused on 15–20 meetrit. Maapinna absoluutne kõrgus jääb taotletaval mäeeraldisel vahemikku 72-80 m.

Mullakaardi järgi jääb mäeeraldis valdavalt leetjate muldade (KI), gleistunud nõrgalt leetunud muldade (LkIg), gleistunud keskmiselt leetunud muldade (LkIIg), leetunud gleimuldade (LkG), rähkmuldade (K) ja leostunud muldade (Ko) alale (Maa-ameti kaardirakenduse mullakaart).

Mäeeraldisel on keskmiselt 6,0 m paksune põimjaskihiline, valdavalt peene- kuni jämedateralisest (peensusmoodul keskmisena 1,6–2,1) liivast ja kruusast koosnev lasund (Grünberg, 2009). Liiva- ja kruusalasundi lamamiks on kohati väga rähkne moreenpinnas. Mäeeraldise lamami keskmiseks absoluutseks kõrguseks on 70 m. Põhjavee tase jääb mäeeraldise lamamist madalamale, ligikaudu 69 m absoluutsele kõrgusele. Sellel tasemel on ka Siimusti liivakarjääri idaosas asuva veekogu veetase. Maardla ümbruse pinnamood on tasane, mistõttu põhjavee äravool on aeglane. Põhjavee tase alaneb aeglaselt ligikaudu 0,7 km 12 kaugusel asuva Kaave jõe suunas, mis dreenib maardla lääneosa põhjavett. Ida pool dreenib piirkonna põhjavett Kurista peakraav. Kaave jõe veetaseme absoluutne kõrgus on Jõgeva– Põltsamaa maanteega ristumisel ca 68,5 m, Kurista peakraavis ca 69,5 m.

Piirkonnas on ülemise, aluspõhjakivimite Siluri–Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveekiht nõrgalt kaitstud. (Eesti põhjavee kaitstuse kaart, 2001). Puurkaevude (katastri nr 22695, 22696, 12107 ja 11943) läbilõigete põhjal järgnevad ca 5–10 m paksustele, valdavalt saviliiv- liivsavimoreenist ja kihiti veeriselisest kruusast koosnevatele pinnakattesetetele Siluri lubjakivid ja dolomiidid mergli vahekihtidega ning Ordoviitsiumi lubjakivid (Keskkonnaregister, 2011). Siluri–Ordoviitsiumi veekihi põhjavee liikumissuund on põhjast lõunasse.

Jõgeva valla 2003. a üldplaneeringus (ÜP) on taotletava liivakarjääri alal ja selle lähiümbruses maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud metsamaa. Ulatuslikud metsa-alad jäävad ka põhja, lõuna ja lääne poole.

Jõgeva valla üldplaneeringu seletuskirja (2003) ja Jõgeva maakonna teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2004) alusel jääb Siimusti liivamaardla koos Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisega ulatuslikule rohevõrgustiku alale, kohaliku tähtsusega Oonurme ja Siimusti–Härjanurme tugialade vahele (joonis 13). Jõgeva maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2004) on öeldud, et rohelise võrgustiku tugialadel ja koridoridel võib arendada majandustegevust. Võrgustiku funktsioneerimiseks on teemaplaneeringus kehtestatud, et looduslike alade minimaalne osatähtsus rohelise võrgustiku struktuurielementidel ei tohi tugialas langeda alla 90%. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada maavalitsuse ja Keskkonnaametiga.

Siimusti maardla ei asu Natura 2000 alal. Põhja pool asub maastikukaitseala „Siimusti lauluväljak ja Siimusti mets lauluväljaku ümber” ning Kurista linnamägi. Projekteerimisel on Siimusti–Kurista maastikukaitseala, mille edela nurk on vastu taotletava mäeeraldise kirdenurka (joonis 2).

Siimusti III liivakarjäär

Joonis 13. Taotletav Siimusti III liivakarjääri mäeeraldis jääb ulatuslikule rohevõrgustiku alale, kohaliku tähtsusega Oonurme ja Siimusti–Härjanurme tugialade vahele. (väljavõte Jõgeva maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaardist).

2.3. Kaevandamine Siimusti maardla karjäärides ja selle senine mõju keskkonnale

Käesoleval ajal toimub kaevandamine kavandatavast Siimusti III liivakarjäärist ligikaudu 0,5– 1 km kaugusel ida ja kagu pool. Siimusti maardla piirkonnas on kruusa ja liiva kaevandatud alates 1956. aastast. Käesoleval ajal on maardlal neli kehtivat kaevandamise luba. Moreen OÜ, kellele on välja antud kaevandamise load JÕGM-013 (Siimusti II liivakarjäär), JÕGM- 041 (Männi liivakarjäär) ja JÕGM-047 (Liiva II liivakarjäär) ning Tartu Teedevalitsusel (Maanteeameti lõuna regioonil) kaevandamise luba JÕGM-005 (Siimusti liivakarjäär).

Lisaks kaevandatakse täiteliiva ka 6,55 ha suurusest OÜ Siimeli Siimusti maa-ainese karjäärist (luba kehtib kuni 25.02.2013) ja 2,44 ha suurusest OÜ Moreen Liiva maa-ainese karjäärist (luba kehtib kuni 02.12.2023).

Siimusti liivakarjääri (pindala 17,1 ha) kaevandamise luba kehtib 2013. aastani, kuid kaevandatav varu karjääris praktiliselt puudub ja enamus kaevandatud alast on tasandatud ning metsa kasvanud. Mäeeraldise idapoolsele osale on kujunenud veekogu. Siimusti II liivakarjääri (pindala 5,44 ha) kaevandamise luba kehtib 2016. aasta septembrini. 2011. aasta alguseks oli karjääri ehitusliiva jääkvaru 93 tuh. m3, sellest kaevandatavat varu 65 tuh. m3. Männi liivakarjääri kaevandamise luba kehtib 2012. aasta märtsini. 2011. aasta alguseks oli karjääri ehitusliiva jääkvaru 97,1 tuh. m3, sellest kaevandatavat varu 40,1 tuh. m3, ehituskruusa jääkvaru 43,2 tuh. m3, sellest kaevandatavat varu 0,2 tuh. m3. täiteliiva jääkvaru 59,3 tuh. m3, sellest kaevandatavat varu 52,3 tuh. m3. Liiva II liivakarjääri (pindala 3,28 ha). kaevandamise luba kehtib 2017. aastani. 2011. aasta alguseks oli karjääri ehitusliiva jääkvaru 14 294 tuh. m3, sellest kaevandatavat varu 141 tuh. m3, täiteliiva jääkvaru 243 tuh. m3, sellest kaevandatavat varu 243 tuh. m3.

Varasema, kaevandatud, tasandatud ja metsa kasvanud ala (joonised 2, 3, 4 ja 8) pindala on ca 40 hektarit. Kaevandamine on muutnud küll pöördumatult maastikku, kuid muid mõjusid looduskeskkonnale pole täheldatud – pole mõjutatud piirkonna põhjavee taset ega vee kvaliteeti, samuti rohevõrgustiku toimimist ega põhja pool asuva maastikukaitseala „Siimusti lauluväljak ja Siimusti mets lauluväljaku ümber” põhieesmärkide täimist. Kruusast ja liivast ning nendest valmistatud toodangust (purustatud kruus, kruuskillustik, sõelutud liiv) on aegade jooksul ehitatud ja remonditud piirkonna teid, mistõttu on paranenud transpordivõimalused ja muutunud paremaks sotsiaalmajanduslik keskkond. Inimese elukeskkonnale on vähest negatiivset mõju avaldanud kaevandatud materjali töötlemisega kaasnenud tehnoloogiline müra, mis jääb aga piirkonna maanteede liiklusmüra tasemele.

Tabelis 1 esitatud ülevaatest selgub, et Siimusti liivamaardla kaevandamise mahud on aastate lõikes väga erinevad. Viimase kuue aasta jooksul maardlast välja veetud materjal (aastased mahud 25,5–191,3 tuh.m3) on valdavas osas kaevandatud osaühingule Moreen kuuluvatest karjääridest. 2007. aastal vajati suures mahus kruusa ja liiva ning neist valmistatud toodangut (kruuskillustikku, purustatud kruusa ja sõelutud liiva). See kajastub selgelt ka Siimusti maardla karjääride kaevandatud mahtudes. 2007. aastal on Siimusti liivamaardlast kaevandatud ca 192 tuh. m3, millest Siimusti II karjäärist ca 150 ja Männi karjäärist ca 42 tuh. m3. Ehitusturu mõõnaperioodil 2008. ja 2009. aastal on maardlast kaevandatud vastavalt 36,9 ja 43,6 tuh. m3, mis on ligikaudu 5 korda vähem kui 2007. aastal. Liiva II liivakarjääri kaevandamise loa sai OÜ Moreen alles 2008. aasta teises pooles.

Tabel 1 Kaevandatud mahud (tuh. m3) seisuga 31.12.2010. a Siimusti liivamaardla karjääride mäeeraldistel Siimusti Siimusti II Männi liiva- Liiva II liiva- Karjäärides karjäär karjäär karjäär karjäär kokku (Tartu TV) (OÜ Moreen) (OÜ Moreen) (OÜ Moreen) 2005 7,8 17,7 - - 25,5 2006 16,6 47,5 - - 64,1 2007 - 149,9 41,3 - 191,3 2008 - 18,6 13,4 4,9 36,9 2009 - - 23,7 19,8 43,6 2010 - 28,4 28,4 91,3 148,1 Maksimaalselt lubatav aastane 20 200 50* 50* 320 kaevemaht Loa nr ja JÕGM-005 JÕGM-013 JÕGM-041 JÕGM-047 kehtivusaeg 2013. a 2016. a 2012. a 2017. a * Männi ja Liiva II liivakarjääri kaevandamisloas on maksimaalse lubatava aastase kaevemahu asemel keskmine lubatav kaevemaht.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et senine aastakümnetepikkune kaevandamine Siimusti maardla karjäärides pole loodus- ja inimese elukeskkonnale olulist negatiivset mõju avaldanud. Maastikku on küll ümber kujundatud ja maakasutus on muutunud. Ka pole reeglina erinevatel aegadel erinevatest karjääridest kaevandamisega ja töödeldud materjali väljaveoga seotud keskkonnamõjud (müra, tolm) kumuleerunud, sest väljaveetava materjali kogus sõltub tarbimisest, mitte karjääride arvust. Maksimaalselt on Siimusti maardlast aastas välja veetud 15 ligikaudu 192 tuh. m3 materjali. Peale kaevandatud alade korrastamist valdavalt metsamaaks lülituvad need ulatusliku rohevõrgustiku koosseisu.

3. KAVANDATAV TEGEVUS JA ALTERNATIIVID

Alljärgnevas peatükis kirjeldatakse kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja selle reaalseid alternatiive. KMH ekspertrühm leiab, et käesoleval juhul on kavandatavate tegevuste reaalseks alternatiiviks null-alternatiiv ehk tegevuste mittetoimumine. KMH protsessi käigus (sh asjakohane hindamine) võib lisanduda veel reaalseid alternatiivseid võimalusi (nt objektipõhised asukohavalikud, mahud ja/või tehnilised lahendused). KMH aruande eelnõu koostamise ajal eelnevalt nimetatud reaalseid alternatiivseid võimalusi ei tuvastatud.

3.1. Alternatiiv I ja null-alternatiiv

Kavandatav tegevus (alternatiiv I): Sandpit OÜ kavatseb 15 aasta jooksul ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa või neist valmistatud toodangut (purustatud kruus, kruuskillustik, sõelutud liiv) kasutada üldehituses ja teede ehituses ning kindlustada piirkond kvaliteetsete ehitusmaterjalidega pikas perspektiivis. Kavandatavat tegevust Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel iseloomustab tabel 2. Tabel 2 Kavandatav tegevus Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel. Muutuja Loa taotleja Sandpit OÜ Mäeeraldise (kruusakarjäär) nimi Siimusti III Mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24,59 Mäeeraldise pindala (ha) 24,36 Mäeeraldise absoluutkõrguste vahemik (m) 72,0-80,0 Siimusti maardla (plokid) 14-18 Kattekihi maht (tuh m3) 49,0 Kattekihi mahust mulla maht (tuh m3) 49,0 Kaevandatava varu ehk kasuliku kihi 10,8 maksimaalne paksus (m) Ehituskruusa aktiivne tarbevaru (tuh m3) 38,0 Kokku kaevandatakse ehituskruusa (tuh m3) 37,0 Kaevandatavast ehituskruusast vee all (tuh m3) 0,0 Ehitusliiva aktiivne tarbevaru (tuh m3) 1171,0 Kokku kaevandatakse ehitusliiva (tuh m3) 1130,0 Kaevandatavast ehitusliivast vee all (tuh m3) 0,0 Täiteliiva aktiivne tarbevaru (tuh m3) 317,0 Kokku kaevandatakse täiteliiva (tuh m3) 306,0 Kaevandatavast täiteliivast vee all (tuh m3) 0,0 Aasta keskmine kaevandusmaht (tuh m3) 98,0

Kavandatav tegevus (kaevandamisprotsess) toimub karjääri arengukava alusel ja koosneb üldjoontes kaeveala ettevalmistamisest, maavara kaevandamisest, kaevise töötlemisest purustus-sorteerimissõlmes, kaevandatud ja töödeldud materjali väljaveost ning kaevandatud ala korrastamisest. Alljärgnevalt esitatakse lühiülevaade eelpool nimetatud etappidest.

16 Kaeveala ettevalmistamine - maavara peal asuv muld (46 tuh. m3) eemaldatakse etapiviisiliselt vastavalt karjääri arengukavale ja maavara tarbimisele. Kaevandamise alustamisel raadatakse mets. Katendi eemaldamisel kasutatakse reeglina roomikkäigul buldooserit (joonis 14). Viiekümne meetrise teisaldamiskauguse korral eemaldab buldooser tunnis 55 m3 katendit. Seega on kogu katendi koorimiseks vajalik buldooseri tööaeg ca 100 tööpäeva ehk 15 aastase kaevandamise kestel ca 6 tööpäeva aastas. Katend (muld), mis on looduslikult niiske, paigutatakse eraldi vallidesse mäeeraldise teenindusmaa piires nii, et see oleks hiljem kasutatav ala korrastamisel.

Maavara kaevandamine ja kaevise töötlemine – maavara kaevandatakse kopplaaduriga või pöördkopp-ekskavaatoriga (joonis 14). Kasuliku kihi keskmine paksus on 6,0 meetrit ja see kaevandatakse kas ühe või kahe kaeveastmega. Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel veealune varu puudub – veealust kaevandamist ei toimu.

Joonis 14. Näiteid karjääritehnikast. Buldooserit kasutatakse katendi koorimisel, kopplaadurit ja ekskavaatorit liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel.

Siimusti III liivakarjäärist hakataks kaevandama mäeeraldise idaosast, varasema karjääri nõlvast ja liigutakse kaeve-eega (karjääri seinaga) järk-järgult lääne ning põhja suunas (joonis 15). Siinset kaevandamist võib vaadelda olemasoleva (varasema) karjääri laiendusena. Kui Siimusti III liivakarjäärist vajatakse looduslikku, töötlemata liiva või kruusa, siis ekskavaator või kopplaadur tõstab kaevise veokitele ja need viivad materjali vana karjääri põhjas asuvat teed mööda tootmisbaasi territooriumile ja sealt edasi asfaltkattega karjääriteed mööda Siimusti–Kaave maanteele. Kui III liivakarjäärist vajatakse töödeldud materjali (purustatud kruusa, kruuskillustiku, sõelutud liiva), siis kaeve-eest kaevandatud kaevis laaditakse veokitele ja need viivad selle tootmisbaasi territooriumil asuvasse purustus-sorteerimissõlme. Siimusti III liivakarjääri mäeeraldise piires materjali ei töödelda. Kaasaegsete purutus- sorteerimissõlmede jõudlus on suur, võimaldades töödelda ühes nädalas 5–10 tuhat tonni materjali. 80

) Intsu talu ina Tuule talu e A s i 78 t mn rjäär aa a sam (k d lt e Põ e a- uun 77 ev s õg ve- s J e ni Väl Ka u jav ik eot li ee Purustus- 76 B sorteerimissõlm 75 K a r j ä ä r 74 i t e e 73 aave mnt Siimusti-K 72

Mäeeraldise ala

A B Tuule talu

Põhjavee tase

Joonis 15 Kaevandamist alustatakse Siimusti IIIivakarjääri li mäeeraldise (piiritletud punase joonega) idaservast, varasema karjääri nõlvast ja liigutakse kaeve-eega (karjääri seinaga lääne jahja põ poole. Kaeve-ees töötab vaid kopplaadur või kavaatoreks ja kaevist vedavad veokid. Kaevis veetakse mustkattega teed mööda purustus-sorteerimissõlme ja töödeldakse seal. Tuule ja Intsualu t suunas tõkestab müra levikut karjääri nõlv ja mets. Skemaatilisel läbilõikel A-B on näidatud maapinna kõrgus Tuule talu juures jaäeeraldisel m ning kaeve-ee liikumisel kujunev maapind ja kaevandamisel järk-järgult taanduv karjääri nõlv Tuule talu suunas. 18 Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni ja müra piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Karjääre teenindavad masinad on läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib (toimumise tõenäosus minimaalne), et naftaproduktid on masinatest lekkinud, likvideerivad kaevandajad reostuse viivitamatult vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Seadmete hooldus, nii plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostatakse selleks ettenähtud alal. Masinate suuremahulisi remonditöid Siimusti III liivakarjääri alal ei tehta.

Kuna kruus- ja liiv- ja kruuspinnas on üldjuhul looduslikult niiske, siis selle kaevandamisel tolmu ei teki. Ka ladustatud/töödeldud materjal jääb niiskeks. Ladusid (kaevandatud ja/või töödeldud materjali vallitamist) kasutatakse juhul, kui ei ole pidevat väljavedu, kuid on teada, et nõudlus toote järele võib tekkida. Töödeldud materjal ladustatakse laoplatsidele tootmisbaasi territooriumile.

Materjali väljavedu - kaevandatud ja/või töödeldud materjali aastase keskmise koguse (ca 98 tuh m3) väljavedamiseks (koorma 25 tonnise keskmise kaalu juures) tehakse ca 3920 reisi, mis 9 töökuu korral (talvekuud välja arvatud) annab tööpäevadel teostatavate reiside arvuks 15. Kui tööpäev kestab 8 tundi, siis tehakse keskmiselt <2 reisi tunnis. Iga reisiga väljaveetava koguse üle peetakse arvestust (kaalutakse). Aastate lõikes võib väljaveo intensiivsus varieeruda. Materjali väljaveoks Kasutatakse olemasolevat karjääri väljaveoteed (joonis 12), mis viib Siimusti–Kaave maanteele. Tuleb rõhutada, et uue karjääri lisandumisega ei kaasne Siimusti maardlast väljaveetava liiva ja kruusa koguse suurenemine, sest vajamineva materjali või sellest valmistatud toodangu nõudlus sõltub tarbimisest. Pigem toimub kaevandatava materjali koguste ümberjaotumine olemasolevate ja uue karjääri vahel. Tuleb ka märkida, et seniste karjääride varu ammendub viie aasta jooksul, kui aastane keskmine tarbitav kogus jääb eelmise viie aasta keskmisele tasemele st ca 100 tuh. m3 aastas.

Kaevandatud ala korrastamine – toimub kehtiva regulatsiooni alusel (maapõueseaduse § 48- 51) ja peab olema lõpule viidud enne maavara kaevandamise loa lõppemist. Korrastamine toimub vastava projekti alusel ja korrastustöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Kaevandamise käigus antakse karjääri nõlvadele kalle suhtega 1:2, mille juures on liivpinnas püsiv. Korrastamistingimused väljastab Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon. Rikutud maa korrastamiskohustuse tunnistab täidetuks kaevandamisloa andja. Peale maa-ala korrastamist vastutab võimalike ja varasema tegevusega seonduvate probleemide lahendamise eest kolme aasta jooksul korrastamise läbiviija.

Null-alternatiiv: taotletava mäeeraldise kaevandamiseks luba ei väljastata. Jätkub senine maakasutus ehk kaevandamist ei toimu.

19 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJUDE ANALÜÜS JA MÕJUDE VÕIMALIK KUMULEERUMINE

Keskkonnamõjude analüüsiga hõlmatakse kavandatav tegevus, selle reaalsed alternatiivid ja mõjude võimalik kumuleerumine koos seniste tegevustega ca 0,5 km raadiuses, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, kestvust, olulisust, kumuleeruvust ning mõjude leevendusvõimalusi ja -vajalikkust. Ülevaade taotletava Siimusti III liivakarjääri tegevuse mõjupiirkonnast ja mõjutatavatest objektidest on esitatud joonisel 2.

Kavandatav kaevandamine (alternatiiv I) on pikaajaline (jaotub 15 aasta peale) ja sisaldab endas pidevalt korduvaid tegevusi (maavara kaevandamine, väljavedu karjäärist ja töötlemine purustus-sorteerimissõlmes) ja on oma olemuselt sarnane tegevustega senistes karjäärides.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning kogutud teabest (sh lisa 1) käsitletakse ptk 4 järgmisi mõjuvaldkondi: • Pinna- ja põhjavesi (sh veerežiimi ja -kvaliteedi muutus, veevarustus jms); • Elustik ja ökosüsteemid (sh rohevõrgustiku toimivus, kaitsealused liigid); • Inimeste heaolu, tervis (sh puhke- ja sportimisvõimalused) ja vara ning sotsiaalmajanduslik keskkond üldisemalt (sh maavara kasutus, maastik, pärandkultuur, maakasutus, müra, tolm, vibratsioon, jäätmed ja liikluskorraldus).

4.1. Pinna- ja põhjavesi Karjäärile lähim vooluveekogu on Kaave jõgi, mis jääb 0,7 km kaugusele lääne Kurista peakraav jääb 1,2 km kaugusele ida poole. Põhjaveetasemest kõrgemal asuva liiva ja kruusa kaevandamine ei mõjuta nende vooluveekogude veerežiimi ja vee kvaliteeti.

Varasema kaevandamise käigus on Siimusti liivakarjääri idaossa kujunenud tehisveekogu, mille veetase markeerib maardla piirkonna põhjavee taset (ca 69 m üle merepinna). Veekogu veetaseme kõikumine sõltub sademetest. Aja jooksul on sellesse veekogusse kujunenud vee- elustik (joonis 16), mida vahetus läheduses toimuv kaevandustegevus (Siimusti II ja Männi liivakarjäär) ja purustus-sorteerimissõlme töö pole ohustanud. Kuna veekogus pole täheldatud naftaproduktide esinemist, võib eeldada, et naftaprodukte pole senise kaevandamise käigus pinnasesse ja sealt edasi vette sattunud. Ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei ohusta pinnast ja põhjavett ka kaevandamine Siimusti III liivakarjääris.

Siimusti III liivakarjääris taotletakse luba põhjaveetasemest kõrgemal asuva liivalasundi kaevandamiseks. Selleks, et peale liiva kaevandamist ja ala korrastamist kujuneksid sinna kvaliteetse metsa kasvuks sobivad tingimused, peab kaevandatud ala põhi jääma põhjaveetasemest vähemalt 0,7 meetrit kõrgemale (joonis 17). Sellise olukorra saavutamiseks peab kaevandaja karjääri põhja rajatud ajutiste ohutute šurfide abil jälgima perioodiliselt põhjavee taset. Juhul, kui põhjavee tase ulatub üle lubatud piiri, ei tohi mäeeraldise põhjas asuvat liivavaru täies mahus kaevandada.

Joonis 16. Siimusti maardla idaossa, Siimusti liivakarjääri alale on kaevandamise käigus kujunenud veekogu, kus on välja kujunenud rikkalik vee-elustik, mida vahetus läheduses toimuv kaevandustegevus (Siimusti II ja Männi liivakarjäär) ja purustus-sorteerimissõlme töö pole ohustanud.

Joonis 17. Kaevandamisel Siimusti liivakarjääri mäeeraldise läänepoolseima lahustüki piires on kohati kaevandatud sügavuseni, kus põhjavee tase ulatub ajutiselt üle maapinna, mistõttu ala jääb liigniiskeks ja on kvaliteetse metsa kasvuks sobimatu. Siimusti III liivakarjääris kaevandamisel tuleb sellist olukorda vältida. 21 Siimusti III liivakarjäärile lähim tarbepuurkaev (katastrinumber 22695) asub ca 0,5 km kaugusel lõuna suunas Lombi talus. Maa-ameti kaardirakenduse (2011) põhjal on Lombi talu puurkaevu suudme absoluutne kõrgus ca 72,8 m. Keskkonnaregistri (2011) andmetel on puurkaevus manteldatud 5 m paksune hästi savika liiva kiht. Puurkaevus on avatud 25 m ulatuses Siluri lubjakivi. Puurkaevust ca 0,3 km kaugusel asub tegutsev Siimusti maa-ainese karjäär, mis pole teadaolevalt puurkaevu vee kvaliteeti mõjutanud. Männiku ja Nõmme talude puurkaevud asuvad aktiivses kasutuses olevast Siimusti II ja Männiku liivakarjäärist paarisaja meetri kaugusel, kuid seni pole kaevandajale pretensiooni vee kvaliteedi halvenemise kohta esitatud. Taotletavale Siimusti III karjäärile on lähimad Tuule, Lehismaa ja ja Intsu talu salvkaevud, mis jäävad mäeeraldise piirist 250–500 m kaugusele. Kaevud toituvad pinnakattesetete veekihist, mille veeandvus ja veetase sõltuvad üheselt sademetest. Kuival perioodil kaevude veetase langeb, vihmarikkal perioodil tõuseb. Kuna Siimusti liivakarjääris kaevandatakse vaid põhjaveetasemest kõrgemal asuvat varu, siis salvkaevude veetaset mingilgi määral ei mõjutata. Siimusti III liivakarjääris ohutustehnika nõuetest kinnipidamisel ei ohusta karjääri tegevus salvkaevude vee kvaliteeti. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt oleks vaja hilisemate põhjendamata pretensioonide vältimiseks enne kaevandamise alustamist mõõta lähima, Tuule talu kaevu veetase ja võtta veeproovid naftaproduktide, hõljumi ja lämmastikuühendite määramiseks.

Alternatiiv I puhul kaevandatakse (kaeveala ettevalmistamine, maavara kaevandamine ja kaevise töötlemine, väljavedu ja alade korrastamine) tehnika abil, mis on läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et muuhulgas vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Reostusohu minimeerimiseks toimuvad seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused selleks ettenähtud alal ning suuremahulisi remonditöid karjäärialal ei tehta. Võimalike avariide esinemise tõenäosus on minimaalne ja isegi kui neid tuleb ette, siis likvideerivad kaevandajad reostuse viivitamatult vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Sarnased meetmed on kasutusel ka Siimusti III liivakarjäärist ida ja kagu poole jäävates Siimusti maardla teistes karjäärides. Seega liiva ja kruusa kaevandamine Siimusti III karjääris pinna- ja põhjavee kvaliteedile olulist mõju ei avalda ning ümbruskonna pinna- ja põhjavee tase ei muutu. Ka senine kaevandamine pole teadaolevalt pinna- ja põhjaveele negatiivset mõju avaldanud.

Karjääri ala korrastamine, mis toimub kehtiva regulatsiooni alusel (maapõueseaduse § 48-51), peab olema lõpule viidud enne maavara kaevandamise loa lõpptärminit. Kaevandamise järgne korrastamine toimub veetasemest kõrgemal. Seega Siimusti III liivakarjääri korrastamisel (pinnase ümberpaigutamisel) pinna- ja põhjavee kvaliteeti ei mõjutata. Kaevandatud maa-ala metsastatakse. Nõlvad kujundatakse püsiva nõlvusega juba kaevandamise käigus.

4.2.Elustik, ökosüsteemid, piirnev mets

Kavandatava karjääri ala põhjapoolne osa on kaetud raieküpse okaspuumetsaga, lõunapoolsel osal asub võsastuv raielank (joonised 5 ja 6). Siin esinevad taimekooslused on tavapärased ja laialt levinud. Karjääri rajamisel olemasolev kooslus hävib. Kaevandustegevuse lõppedes karjääriala korrastatakse metsamaaks, tekivad uued kooslused ning elupaigad.

Kaitstavad liigid Siimusti III liivakarjääri territooriumil ja lähiümbruses teostati kodanikualgatusel 2011. a suvel uuring, mille eesmärgiks oli kaitstavate taimede ja loomade püsielupaikade väljaselgitamine. Vello Kepparti e-kiri ja kirja manuses olnud inventariseerimise tulemused on toodud aruande lisas 3. Väliuuringute käigus leiti Luua Metsanduskooli õppejõu, Vello Kepparti juhtimisel mitu III kaitsekategooria taime (roomav öövilge ja tumepunane neiuvaip) 22 kasvukohta. Samuti kaardistati kuklaste pesad ja arusisaliku elupaik (joonis 2). Kuklaste pesad ja arusisaliku elupaik asuvad mäeeraldise idapiiri lähedal, taimede kasvukohad idapiiri lähedal ja mäeeraldise keskosas. Kuklaste pesi esineb ka mäeeraldisest ida ja lääne pool. Tumepunane neiuvaip kasvab ka Siimusti–Kaave maantee lähedal. II kaitsekategooria taime, kaunis kuldking, kasvukohad asuvad lõuna pool Siimusti–Kaave maanteed ja Jõgeva– Põltsamaa maantee äärses vääriselupaigas VEP 102005. Viimane jääb taotletavast mäeeraldisest ca 250 m kaugusele. III kaitsekategooria taimi (pruunikas pesajuur, kahelehine käokeel) kasvab ka põhja poole jääval maastikukaitsealal „Siimusti lauluväljak ja Siimusti mets lauluväljaku ümber”. Mäeeraldisest väljapoole jäävaid taimi ja nende kasvukohti põhjaveetasemest kõrgemal asuva liiva ja kruusa kaevandamine ei mõjuta. Mäeeraldise piiresse jäävaid III kaitsekategooria taimi (roomav öövilge ja tumepunane neiuvaip) on võimalik ümber asustada vastavalt „Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise korrale“ mäeeraldisest põhja pool asuvale maastikukaitsealale ja projekteeritavale Siimusti–Kurista maastikukaitsealale, kus reljeefist (positiivsed pinnavormid), pinnase koostisest (liivpinnas) ja veerežiimist (suhteliselt vähe niiskust) tulenevalt on senistele sarnased kasvutingimused. Taimede ümberasustamiseks peab arendaja (Sandpit OÜ) esitama kirjaliku taotluse Keskkonnaametile. Keskkonnaamet tellib ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta. Kui antakse luba ümberasustamiseks, alustab Keskkonnaamet ekspertarvamuses nimetatud sobiva piirkonna maaomaniku või -valdajaga läbirääkimisi ümberasustamise tingimuste üle. Ümberasustaja võib tegevuse (ümberistutamise) ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul.

Siimusti III liivakarjääri alale jäävaid kuklaste pesi on Vello Kepparti sõnul võimalik päästa varakevadel ümberasustamise teel vastavalt „Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise korrale“ mäeeraldisest põhja pool asuvale maastikukaitsealale ja projekteeritavale Siimusti–Kurista maastikukaitsealale. Taimede ümberasustamiseks peab arendaja (Sandpit OÜ) esitama kirjaliku taotluse Keskkonnaametile. Keskkonnaamet tellib ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta. Kui antakse luba ümberasustamiseks, alustab Keskkonnaamet ekspertarvamuses nimetatud sobiva piirkonna maaomaniku või -valdajaga läbirääkimisi ümberasustamise tingimuste üle. Ümberasustaja võib tegevuse (ümberistutamise) ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul. Mäeeraldise idaservas päikeselisel liivnõlval elav arusislik on liikuv ja leiab elupaiga läheduses lõuna ja ida pool asuvatel korrastatud nõlvadel, kus kaevandamist ei toimu.

Natura 2000, maastikukaitseala ja rohevõrgustik Siimusti III mäeeraldis ei asu Natura 2000 alal. Taotletavast karjääri kirdepiirist 50 m kaugusel asub maastikukaitseala „Siimusti lauluväljak ja Siimusti mets lauluväljaku ümber” (joonis 2), mis hõlmab kaitseväärtuslikku Siimusti lauluväljakut ja parki ning metsa lauluväljaku ümber. Projekteeritava Siimusti–Kurista maastikukaitseala edelanurk ulatub taotletava mäeeraldise piirini. Jällegi tuleb rõhutada, et kavandatav, veetasemest kõrgemal toimuv kaevandamine ei hakka mõjutama nii olemasoleva kui ka projekteeritava maastikukaitseala toimimist ega muuda seal taimestiku kasvuks sobivat veerežiimi. Analoogseid näiteid, kus aktiivses kasutuses olev liiva- või kruusakarjäär, mis asub kas maastikukaitseala keskel või vahetus läheduses (näiteks Vitipalu liivakarjäär Elva–Vitipalu maastikukaitseala, sh Natura 2000 ala keskel, Kärevere kruusakarjäärid Kärevere ja Alam- Pedja looduskaitsealade, sh Natura 2000 alade vahetul piiril, Pannjärve liivakarjäärid vahetult Kurtna maastikukaitseala piiril, Palupera maardla karjäärid Otepää maastikukaitseala, sh Natura 2000 ala vahetus läheduses), on mitmeid (joonis 18). Samas pole nende karjääride tegevus avaldanud maastikukaitsealadele negatiivset mõju ka karjääride lähimas ümbruses ning pole seadnud ohtu kaitsealade põhieesmärkide elluviimist. 23 A

Kärevere kruusakarjääri mäeeraldised

Alam-Pedja looduskaitseala (Natura 2000 loodus- ja linnuala)

Kärevere loodusksitseala (Natura 2000 loodus- ja linnuala)

Pannjärve maa-ainese (täiteliiva) mäeeraldis

Kurtna maastikukaitseala (Natura 2000 loodusala) Veehaarde puurkaevud

C Elva-Vitipalu maastikukaitseala piiranguvöönd Elva jõe (Natura 2000 loodusala) ürgoru sihtkaitsevöönd Tumepunane neiuvaip

Harilik Vitipalu näsiniin liivakarjääri mäeeraldis Harilik näsiniin Sile tondipea

Joonis 18. Näiteid aktiivses kasutuses olevatest liiva- ja kruusakarjääridest kaitsealadel (C) või nende vahetus läheduses (A ja B). A - veealuse kaevandamisega Kärevere kruusakarjäärid asuvad Alam-Pedja ja Kärevere looduskaitsealade (sh Natura 2000 alade) vahetus läheduses. B - veealuse kaevandamisega Pannjärve liivakarjäär asub Kurtna maastikukaitseala (sh Natura 2000 ala) vahetul piiril, kus asuvad ka põhjavee veehaarde puurkaevud. C - aktiivses kasutuses olev Vitipalu liivakarjäär Elva-Vitipalu maastikukaitseala (sh Natura 2000 ala) keskel. Ühelgi juhul pole täheldatud kaevandamise negatiivset mõju maastikukaitsealadele ega pole seatud ohtu kaitsealade põhieesmärkide elluviimist. A - mõõtkava 1:10000; B - mõõtkava 1:15000; C - mõõtkava 1:15000. Aerofotod Maa-ameti kaardirakendusest, kaitsealade piirid ja kaitsealused objektid EELIS andmebaasist. 24

Jõgeva valla üldplaneeringu ja Jõgeva maakonna teemaplaneeringu alusel jääb kavandatav karjäär rohevõrgustiku Oonurme ja Siimusti–Härjanurme tugialade vahelisele alale (joonis 13). Siimusti maardla senistes karjäärides ja ka kavandatavas karjääris toimub aktiivne tegevus (kaevandamine ja väljavedu) vaid piiratud aladel kaeve-ee piirkondades ja lühikesel väljaveoteel. Rohevõrgustiku üheks eesmärgiks on seal asuvate loomade elukeskkonna ja liikumisteede säilitamine. Siimusti maardla karjäärides ei toimu kaevandamist ja materjali vedu hilistel õhtu- ja varastel hommikutundidel ning öösiti, st ajal, kui metsloomad on aktiivses liikumises. Siimusti maardla varasemad kaevealad, mille pindala on üle 40 hektari, on metsa kasvanud ja lülitunud uuesti rohevõrgustiku osaks. Ligikaudu 17 ha suuruse Siimusti liivakarjääri kaeveluba lõpeb 2013. aastal, peale mida ala korrastatakse valdavalt metsamaaks. Ülaltoodust lähtuvalt ei avalda kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju ulatusliku rohevõrgustiku toimimisele. Kaevandamisega kaasnev ala järk-järguline korrastamine ja metsastamine taastab rohevõrgustiku toimimise ka sellel, ligikaudu 25 ha suurusel alal.

Mäeeraldisega piirnev mets Siimusti III liivakarjääri mäeeraldist piirab põhja ja lääne poolt valdavalt samavanuseline puistu (okaspuumets), kus domineerib mänd. Kuuse osakaal on enamasti 20–30%. Vähesel määral esineb kaske. Metsaregistri andmetel on mäeeraldisega piirneva metsa vanus valdavalt 66–94 aastat. Kaevandamine Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel ei mõjuta piirneva metsa kasvutingimusi. Mäeeraldise piirile (kaldega mäeeraldise suunas) kujundatakse liivpinnase looduslikule püsinurgale vastav nõlv, mistõttu väljaspool mäeeraldist olev pinnas jääb püsivaks. Kuna mäeeraldisega piirneval liivpinnasega alal domineerib mänd, mis hangib kasvuks vajaliku niiskuse sügavalt, siis vett läbilaskva (heade filtratsiooniomadustega) liivpinnase kaevandamine mäeeraldiselt ei mõjuta pinnase veerežiimi.

Põhjaveetasemest kõrgemal asuva liivpinnase kaevandamine ei saa mingil määral mõjutada ka Tuule maaüksusel asuva metsanoorendiku kasvutingimusi. Seda enam, et metsanoorendiku kasvukoht asub reljeefis oluliselt madalamal, põhjavee püsivale tasemele lähemal. Lisaks jääb kavandatava karjääri ja metsanoorendiku vahele 50–70 m laiune, RMK maal asuv metsariba, mis käesolevaks on küll osaliselt raiutud, kuid ajaks, kui kaevandamine jõuab mäeeraldise lääneserva, on sinna asemele kasvanud juba noor mets.

Kavandatava tegevuse elluviimisel (alternatiiv I) negatiivset mõju (ka kumuleeruvat) elustikule, ökosüsteemidele ja mäeeraldist piiravale metsale ei avaldu või on see vähene. Null-alternatiivi puhul võib pikas perspektiivis eeldada sarnaste mõjude avaldumist.

4.3.Inimeste heaolu, tervis (sh puhke- ja sportimisvõimalused) ning vara ja sotsiaalmajanduslik keskkond 4.3.1. Välisõhu kvaliteet, müra ja vibratsioon, liikluskoormus ümberkaudsetele elamutele ja puhkealadele

Müra ja vibratsioon Müra on sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL, 14.03.2002, 38, 511) § 2 lõige 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.

Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). 25

Kaevandamisega seotud müra võib jagada kaheks: punktmüraallikad (nt purustus- sorteerimissõlm, ekskavaator) ja joonallikad (karjääritransport). Sotsiaalministri määruses nr 42 on eraldi piirväärtused seatud tööstusettevõtetega (antud juhul karjäär) seotud müratasemele ja liiklusest (antud juhul Siimusti–Kaave maanteest) tulenevale müratasemele ning eristada tuleb müra taotlus- ja piirtaset.

Taotlustase (müratase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi) võetakse aluseks uute objektide planeerimisel või maanteede ehitusel. Juba olemasolevate alade ja ehitiste jaoks, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel kohaldatakse piirtaset (müratase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi). Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

Sotsiaalministri määruse nr 42 alusel lähtutakse mürataseme normeerimisel ajavahemikust (päev (7-23) ja öö (23-7)), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Vastavalt määrusele tuleb Siimusti maardlat ümbritsevat ala käsitleda kui II kategooria (laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates) ala, millele rakenduvad järgmised piirtaseme väärtused: tööstusmüra puhul päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB, liiklusmüra puhul päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 55 dB. Taotlustaseme väärtused olemasolevatel aladel on järgmised: tööstusmüra puhul päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 40 dB, liiklusmüra puhul päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 50 dB.

Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisega kaasnevate müratasemete hindamiseks teostati käesoleva töö raames müralevi modelleerimine spetsiaaltarkvara SoundPLAN 7.0 abil (lisa 2). Müratasemete modelleerimine viidi läbi olemasoleva olukorra iseloomustamiseks, samuti olukordades, kus kavandatav karjäär tegutseb. Modelleerimise tulemusi iseloomustavad joonised 19 ja 20 (karjääride eeldatav tööaeg 7:00-20:00, lõunapaus ca 30 min ajavahemikul 13:00–14:00).

Modelleerimise tulemused näitasid, et päevasel ajal jõuab olemasolevatest karjääridest lääne suunas paikneva lähima elamuni (Tuule maaüksus) müra, mis jääb 45–55 dB vahemikku ja mille põhiosa moodustab liiklusmüra Jõgeva–Põltsamaa maanteelt. Karjääridest ulatuv müratase jääb 35–40 dB vahemikku, mis jääb alla lubatud piirtaseme (60 dB) ning inimestele olulisi häiringuid ei põhjusta. Mainitud müratase jääb väiksemaks ka vastavast taotlustasemest (55 dB, liiklusmüra puhul 60 dB). Kuna karjäärid öisel ajal ei tööta, siis on piirkonna öiseks müraallikaks maantee. Arvestades, et Tuule maaüksuse elamu paikneb maanteest mõnevõrra eemal, jääb maanteelt elamuni jõudev müratase valdaval osal alal vahemikku 35–45 dB, mis jääb alla lubatud piir- (55 dB) ja taotlustasemest (50 dB) ning iseloomustab häid akustilisi tingimusi.

Joonis 19. Perspektiivse olukorra müratase päevasel ajal Siimusti III liivakarjääri alustamisel, kui karjääritehnika (purustus-sorteerimissõlm, ekskavaatorid) töötab nii senistes kui kavandatavas karjääris samal ajal (vahemaa töötava tehnika vahel väike). Kavandatavast karjäärist ning juba töötavatest karjäärist väljavedu toimub ühist väljaveoteed mööda lõuna suunas Siimusti–Kaave maanteele.

Joonis 20. Perspektiivne müratase päevasel ajal Siimusti III liivakarjääri liikumise korral Tuule talu poole, kui karjääritehnika (purustus-sorteerimissõlm, ekskavaatorid) töötab nii senistes kui kavandatavas karjääris koos (vahemaa töötava tehnika vahel suurem). 27 Kavandatavast karjäärist ning juba töötavatest karjäärist väljavedu toimub ühist väljaveoteed mööda lõuna suunas Siimusti–Kaave maanteele.

Siimusti III karjääri lisandumisega piirkonna müratase mõnevõrra suureneb ja seda põhiliselt Siimusti III karjääri mäeeraldise piirides. Siimusti III karjääri lisandumise järgselt jõuab Tuule maaüksuse hooneteni endiselt müratase vahemikus 45-55 dB, olles peamiselt mõjutatud maanteelt tulenevast mürast.

Perspektiivse olukorra puhul paikneb Siimusti III karjääris kaevandav ekskavaator ja seda teenindav transport võrreldes algusaastatega (vt eelmine olukord) Tuule maaüksusele lähemal, samas aga ümbritsevast maapinnast madalamal. Seetõttu ei ole perspektiivselt Tuule maaüksuse hooneteni karjääridest jõudvas müratasemes ette näha olulist muutust võrreldes praeguse olukorraga ning vastavaid piir- ja taotlustasemeid ei ületata ka maanteemüraga kumuleerumisel.

Müra leviku tõkestamisel on oluline roll ka karjääri ümbruse metsal. Kuna taotletavast karjäärist põhja ja lääne suunda jääb mets, siis nendesse suundadesse on müra levik piiratud. Purustus-sorteerimissõlm, kus kavandatakse ka Siimusti III liivakarjääri materjali töötlemine, asub Tuule talust kaugemal lääne pool, Siimusti tootmisbaasi maaüksusel. Siinjuures saab rõhutada, et purustus-sorteerimissõlme tööst tuleneda võiv häiring on aastase kaevandamistsükli jooksul lühiajaline, kuna seadme jõudlus on suur (ühes nädalas saab töödelda 5–10 tuhat tonni looduslikku kruusa).

Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääride vahetus läheduses.

Liikluskoormuse mõju ümberkaudsetele elamutele ja puhkealadele

Toodangu transpordiks kasutatavate kallurautode poolt põhjustatud maksimaalne müratase jääb maantee ääres asuvate elamute juures alla 60 dB, mis ei ületa välisõhus päevasel ajal elamurajoonides lubatud (60 dB) mürataset (Müra normaaltasemed…,2002). Kallurautode juhid on veoteedel kohustatud täitma liikluseeskirja nõudeid. Graafikul 1 on esitatud mürataseme sumbuvus avamaastikul. Normide järgi on 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate masinate müratase 84–90 dB vahemikus. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb avamaal 32 dB võrra 100 m kaugusel, 38 dB 200 m kaugusel ja 42 dB 300 m kaugusel.

Kuna kavandatavast karjäärist väljaveetav materjal on samaväärne teiste seniste karjääride materjaliga, siis maardla kaevandamise maht ei suurene, vaid jaotub ümber, mistõttu ei suurene ka liikluskoormus ja seega ei kaasne transpordist tuleneda võivaid täiendavaid keskkonnamõjusid maanteede äärsetele elanikele ega nende elukeskkonnale, sh puhkamisvõimalustele. Tegevus karjäärides ja transporditeedel sõltub eelkõige vajamineva materjali nõudlusest.

Siimusti III liivakarjääri (alternatiiv I) tööga seotud müra koosmõjus maanteel tekkiva müraga avaldab lähipiirkonnas vähest negatiivset keskkonnamõju. Lähimate elamute piirkonnas mürast põhjustatud kumuleeruvat mõju ei teki. Kuigi karjäär avaldab lähipiirkonnas siiski ainult vähest negatiivset mõju, peaks karjääri põhiline tööaeg jääma päevasele ajale tööpäevadel vahemikku 7:00-20:00. 28

Null-alternatiivi puhul võib pikas perspektiivis eeldada samade mõjude avaldumist. Null- alternatiivi korral eeldame olemasolevates karjäärides põhiliste tööde teostamist samuti ajaperioodil 7:00-20:00 ja puhkepäevadel töötamise vältimist. Graafik 1 Mürataseme sumbuvuse graafik avamaastikul

Tolm Tolmu teke sõltub materjali peente osakeste (nt saviosakesed) sisaldusest ning materjali niiskusest. Samuti kaevandamise mahust ja maavaraga tehtavatest lisatoimingutest (nt purustamine, sõelumine).

Kaevandatav materjal on looduslikult niiske. Seetõttu materjali kaevandamise ja võimaliku töötlemise käigus tekib tolmu vähe ning see sadeneb karjääri piires või töötlemissölme lähedal. Ka ladustatud materjal kuivab aeglaselt ning on enamasti niiske (arvestades meie kliimat). Ladustamist kasutatakse juhul, kui ei ole pidevat väljavedu, kuid on teada, et nõudlus toote järele võib tekkida.

Kõige enam tekitab tolmu raskeveokite liikumine karjääris ja karjääri väljaveoteel. Lähimad maanteed (Siimusti–Kaave ja Jõgeva–Põltsamaa) on asfaltkattega. Väljaveoteena kasutatakse osaliselt musta kattega teed, mis algab Siimusti III liivakarjääri idaservast, kulgeb vana, metsa kasvanud karjääri põhjas ja jõuab välja tootmisbaasi territooriumile töötlemissõlme juurde. Sealt edasi Siimusti–Kaave maanteele viib asfaltkattega karjääritee. Tee vahetus läheduses elumaju ei ole. Kui toimub vedu, siis kuival ajal tuleb tolmu leviku vähendamiseks karjääriteid kasta.

Tolmu tekke osas avaldab kaevandamine (alternatiiv I) kaevanduse alale ja selle lähipiirkonnale vähest negatiivset keskkonnamõju. Väljaspool kaevandamise ala kumuleeruvat mõju ei teki. Null-alternatiivi puhul võib pikas perspektiivis eeldada samade mõjude avaldumist. Kaugemal asuvate tolmusaasteallikate mõju kavandatava tegevuse alale ei ulatu.

Leevendavad meetmed: • Kuivadel perioodidel kasta lisaks väljaveoteele ka karjääri siseteid. 29 • Piirata karjääri territooriumil ja väljaveoteedel liikumiskiirust. • Mäeeraldiste alad, kus varu on ammendatud, tuleb tehniliselt esimesel võimalusel metsastada. • 4.3.2. Maastik, kultuuripärand, maakasutus, puhke- ja sportimisvõimalused, jäätmeteke ja meetmed selle vähendamiseks, jäätmete taaskasutamise võimalused

Maastik Kaeveala senist maastikupilti muudab karjääri rajamine oluliselt ja püsivalt. Senise, ligikaudu 10 m kõrguse pinnavormi asemele kujuneb suhteliselt tasase reljeefiga ala, mille põhja ja lääneserva kujunevad peale korrastamist lauged, liivpinnasele püsiva kaldega (suhtega 1:2) nõlvad. Kaevandatud ja korrastatud ala metsastatakse, st taastub kaevandamiseelne maakasutus.

Liivakarjääri rajamine (alternatiiv I) avaldab koos Siimusti teiste karjääridega maastikule nõrgalt negatiivset mõju. Mõju vähendab karjääri ala korrastamine ja kaevandamiseelse maakasutuse taastamine. Null-alternatiivi puhul jätkub praegune maakasutus.

Kultuuripärand Kaitstavaid pärandkultuuri objekte kaevandamiseks taotletaval alal teadaolevalt ei asu. Kangro kruusaauk asub taotletavast karjäärist ligikaudu 50 m lõuna pool, Siimusti–Kaave maantee ääres.. Siimusti lauluväljak asub ligikaudu 400 m ida pool, Siimusti maastikukaitsealal.

Kaevandamine (alternatiiv I) pärandkultuuriobjektidele mõju ei avalda. Praegune kaevandamine teistes Siimusti maardla karjäärides pole teadaolevalt ühelegi pärandkultuuri objektile negatiivselt mõjunud või neid mingilgi moel mõjutanud. Null- alternatiivi puhul mõju kultuuripärandile puudub.

Maakasutus Sandpit OÜ on esitanud maavara kaevandamise loa taotluse Siimusti III liivakarjääri avamiseks. Taotletava mäeeraldise piires asub ehitusliiv, täiteliiv ja ehituskruus, mille kaevandamist maakasutuse seisukohast võib pidada positiivseks. Lähtuvalt optimaalsest maakasustusest, säästva arengu põhimõttest ja maapõueseaduse 7. peatükis sätestatust, on otstarbekas kogu mäeeraldise maavaravaru kaevandada ja vähendada seeläbi vajadust uute karjääride rajamiseks. Peale maavara kaevandamist taastatakse karjääri alal senine maakasutus ehk maa võetakse jälle kasutusele metsamaana. Maakasutus Siimusti–Kaave maantee kaitsevööndis on kooskõlastatud Maanteeameti lõuna regiooniga. Maakasutus Mustvee–Kantküla 110 kV elektriõhuliini kaitsevööndis on kooskõlastatud OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektoriga.

Maakasutuse kujunemine pärast kaevandustegevuse lõppu sõltub suuresti korrastamise käigus tehtavatest valikutest. Tekkiv karjääriala tõenäoliselt metsastatakse. Lõplikud korrastamistingimused väljastab Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon, kes muuhulgas peab kaaluma ka KMH vajalikkust (KeHJS alusel). Peale maa-ala korrastamist vastutab võimalike ja varasema tegevusega seonduvate probleemide lahendamise eest korrastamise läbiviija (kolme aasta jooksul). Maa korrastamist reguleerivad maapõueseaduse § 48-51.

30 Puhke- ja sportimisvõimalused KMH programmi avalikustamise käigus selgus, et kaevandamisega Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel kaovad ära kohalike inimeste puhke- ja sportimisvõimalused, eelkõige võimalus orienteerumisspordi harrastamiseks. Joonisel 21 on esitatud piirkonna reljeefikaart seisuga juuni 2010. Siimusti maardla alal, Siimusti mõhnastikus on aegade jooksul liiva kaevandatud ja sinna on kujunenud tehismaastik, mis osaliselt on korrastatud ja metsa kasvanud. Kaeveväljast põhja pool aga asub vaheldusrikka reljeefiga oosistik, mis jääb Siimusti maastikukaitseala piiresse ja mis sobib suurepäraselt puhkamiseks, samuti ka orienteerumisspordi viljelemiseks. Kaevevälja servadesse kujunevad korrastamise käigus kohati kõrged nõlvad ja liigestatud reljeef, mis annab täiendavaid võimalusi liikumisspordi harrastamiseks. Ammendatud karjääride alale on võimalik tulevikus kujundada vaba aja veetmise kohti, spordirajatisi, metsastatud alal käia marjul ja seenel.

Jäätmeteke ja meetmed selle vähendamiseks, jäätmete taaskasutamise võimalused Reeglina liiva- ja kruusakarjäärides jäätmeid ei teki – liiv ja kruus leiab kasutust nii looduslikul kujul kui ka töödelduna. Kasutust leiavad ka kruusa purustusjäägid ehk sõelmed. Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 27 lõike 31 mõistes on Siimusti III liivakarjääri mäeeraldise piires kaevandamisjäätmeteks kaevandamise käigus eemaldatav kattekiht, mis antud juhul koosneb kasvukihist (mullast). Mäeeraldise teenindusmaale vallitatud mulla aunad ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelvalvet. Välistatud on jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatud (ja vallitatav) muld on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sealhulgas raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone (keskkonnaministri määrus nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”, RT I 2010, 57, 373) ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. EÜ Komisjoni otsuse 2009/359/EÜ (30.04.2009) kriteeriumite järgi on materjal käsitletav kui püsijäätmed. Vastavalt Jäätmeseadusele § 352 on antud jäätmehoidla B-kategooria jäätmehoidla, kuna ei esine ühtegi § 352 lõikes 5 punktides 1–7 toodud asjaolu. Juba kaevandamise käigus kasutatakse katendit (mulda) kaevandatud ala nõlvade ja põhja korrastamiseks.

Väikeses koguses jäätmeid tekib karjäärimasinate hooldamisel, lisaks tekitavad karjääris töötavad inimesed olmejäätmeid. Masinate hooldamisel tekkivad jäätmeid ja olmejäätmed kogutakse ettevõtete poolt selleks ettenähtud kohtades. Kogutud jäätmete äravedu toimub kehtiva korra alusel ja vastavaid õigusi omavate ettevõtete poolt.

Korrastatud ala puhul tuleb tagada selle perioodiline ülevaatus (vastava maaüksuse omaniku ja/või haldaja poolt), et minimeerida ebaseaduslike jäätmete ladustamise võimalikkust kinnistul või sellise tegevuse pikaajalisust ehk kestvust. Kui perioodiline ala ülevaatus kinnitab jäätmete teket, siis tuleb tagada ka jäätmete nõuetekohane äravedu.

4.3.3. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang

Tootmine karjääris toimub organiseeritult ja pideva järelvalve all. Pidev järelevalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide (kütuse- ja masinaõlide lekke) korral rakendab meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse, keskkonnakahjude vältimiseks kaasatakse avarii likvideerimisel spetsialiste või toimitakse varem kooskõlastatud käitumisjuhendi järgi.

Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Seadmete hooldus, nii plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostatakse selleks ettenähtud alal. Juhul kui ikkagi selline olukord Siimusti maastikukaitseala

Siimusti III (taotletav mäeeraldis)

Siimusti III (taotletav mäeeraldis) Kangro kruusaauk

Joonis 21. Orienteerumis- ja sportlikke puhkevõimalusi (piiritletud sinise joonega) pakub liigendatud reljeefiga oosistik, mis jääb Siimusti maardla kaeveväljast põhja poole. Peale karjääride korrastamist kujunevad kaeveala piirile kohati kõrged nõlvad, mis metsa kasvades pakuvad orienteerumisvõistluste korraldamiseks täiendavaid võimalusi. Orienteerumiseks sobivaid piirkondi leiab ka lõuna pool Siimusti-Kaave maanteed. Punase joonega on piiritletud mäeeraldised, kus käesoleval ajal on kehtivad kaevandamise load. Rohelise joonega on piiritletud Siimusti maastikukaitseala. Siimusti-Kaave maantee ääres asub Kangro kruusaauk, mis on lülitatud pärandkultuuriobjektide koosseisu. Mõõtkava 1:11000. Alus: reljeefikaart Maa-ameti kaardirakendusest. Reljeefi mudel kajastab 2010. aasta juunikuu seisu. 32 tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Samuti tagatakse kasutatava tehnika ning varustuse valve.

Kasutades korras tehnikat, omades karjääris kütuse- ja õlireostuse likvideerimiseks vajalikke vahendeid, viies läbi tankimist ja remonti selleks ette nähtud platsidel, teostades pidevat järelevalvet tootmise üle, on kavandatava tegevuse keskkonnarisk madal.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et rakendades leevendavaid meetmeid tolmu leviku tõkestamiseks, kasutades tehniliselt korras ja kaasaegset karjääritehnikat ja rakendades ettevaatusabinõusid keskkonnariskide minimeerimiseks ei kaasne kavandatava tegevusega (alternatiiv I) olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, seda ka samaaegsel töötamisel nii Siimusti III, Siimusti, Siimusti II, Männi kui ka Liiva II karjääris.

Null-alternatiivis kirjeldatud olukorra praegusel jätkumisel ei saa täielikult välistada taotletava mäeeraldise kasutuselevõttu, kuivõrd tegemist on aktiivse tarbevaruga.

Siimusti maardlal senise pikaajalise kaevandamistegevusega kaasnenud keskkonnamõjude analüüs näitab, et ka intensiivsema kaevandamise korral, kus aastal 2007. kaevandati, töödeldi ja veeti välja 191,3 tuh. m3 kruusa ja liiva, pole keskkonnale avaldatud sellist mõju, mis oleks avaldunud oluliste negatiivsete keskkonnamõjudena.

4.4. Kokkuvõtlik ülevaade mõjude võimalikust kumuleerumisest ja leevendamismeetmetest

Ülevaatlikult on keskkonda mõjutavad tegevused ja nendega kaasnevad mõjud ning nende mõjude leevendamisvõimalused esitatud tabelis 3.

Kuna negatiivsed keskkonnamõjud Siimusti III liivakarjääri lisandumisel Siimusti maardla kaeveväljale kas puuduvad või on nõrgalt negatiivsed ja leevendamismeetmete rakendamisel suurel määral leevendatavad, siis on Siimusti III liivakarjääri rajamine ehk alternatiiv I teostatav.

Tabel 3 Mõjutav tegevus, mõjutatavad objektid, mõjude iseloom ja leevendamismeetmed Siimusti III karjääri lisandumisel Siimusti maardlal tegutsevatele karjääridele

Mõjutav tegevus, mõjutatavad Siimusti maardla seniste Siimusti III karjääri Mõjutatava keskkonna Leevendavad meetmed objektid karjääride tegevuse korral lisandumisel asukoht, kirjeldus Siimusti III karjääri puhul Kaevandamise mõju kaevude Puudub Puudub Mõjupiirkonnas (ca 0,5 km Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleks enne veetasemele ja kvaliteedile raadiuses) asuvad kaevandamise alustamist mõõta lähima, Tuule Tuule, Lehismaa jaVeske talu salvkaevu veetase ja võtta veeproov Hans’u salvkaevud naftaproduktide, hõljumi ning lämmastikuühendite määramiseks Kaevandamisega ja transpordiga Nõrgalt negatiivne Nõrgalt negatiivne Mõjupiirkonnas (ca 0,5 km Kaasaegse tehnika kasutamine kaasneva tehnoloogilise ja raadiuses) asub kaks elamut transpordimüra mõju inimeste tervisele ja elukeskkonnale Kaevandamisega ja transpordiga Puudub Puudub Mõjupiirkonnas (ca 0,5 km Karjääri teede ja laoplatside kastmine kuival ajal kaasneva tolmu mõju inimeste raadiuses) asub kaks elamut Väljaveoteedel kiiruse piiramine tervisele ja elukeskkonnale Karjääritehnika poolt tekitatud Puudub Puudub Mõjupiirkonnas (ca 0,5 km Pole vajalikud vibratsiooni mõju elukeskkonnale raadiuses) asub kaks elamut Kaevandamise mõju veekogudele Puudub Puudub Ei jää mõjupiirkonda Pole vajalikud Kaevandamise mõju rohevõrgustiku Nõrgalt negatiivne Nõrgalt negatiivne Asuvad mõjupiirkonnas Kaevandamisjärgselt ala metsastamisel lülitub ala toimimisele kaevandatud ala uuesti rohevõrgustiku koosseisu Kaevandamise mõju Siimusti Nõrgalt negatiivne Nõrgalt negatiivne Asuvad mõjupiirkonnas Jälgida, et Siimusti-Kurista maastikukaitseala maastikukaitsealale ja piirile lähim karjääri nõlv jääks püsivaks projekteeritavale Siimusti-Kurista maastikukaitsealale Kaevandamise mõju III Nõrgalt negatiivne Nõrgalt negatiivne Asuvad mõjupiirkonnas Vastavalt „Kaitsealuse liigi isendi kaitsekategooria liikidele ümberasustamise korrale“ on võimalik kaitsealused liigid ümber asustada Kaevandamise mõju pärandkultuuri Puudub Puudub Asuvad väljaspool Pole vajalikud objektidele mõjupiirkonda Kaevandamise mõju maakasutusele, Puudub, maavara kasutuse Puudub, maavara kasutuse Asub metsamaal liivamaardlal Kaevandamise käigus jälgida, et karjääri põhi metsamajandusele seisukohalt positiivne seisukohalt positiivne jääks põhjaveetasemest vähemalt 0,7 m kõrgusele – vastasel korral jääb pinnas liigniiskeks ja kvaliteetse metsa kasvuks sobimatuks Kaevandamise mõju maastikule Maapinna reljeef muutub Maapinna reljeef muutub Positiivne pinnavorm Pole vajalikud jäädavalt jäädavalt

5. KESKKONNASEIRE

Käesolev peatükk keskendub hindamistulemuste alusel parimaks osutunud (ptk 4) alternatiivi kohastele seiremeetmetele. Seire korraldajaks oleks Siimusti III liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotleja ehk Sandpit OÜ.

Kuivõrd kaevandamistegevust reguleerivad peamiselt maapõueseadus ja kaevandamisseadus ning neist lähtuvad alamaktid, siis on maavara kaevandamise lubade taotluste menetlejale (Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon) teada ka üldiste maavaravaru kaevandamise mahu aruannete ja maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korralduslikud põhimõtted.

Tuginedes läbiviidud KMH protsessi järeldustele (olulise negatiivse mõju puudumine) ja algatusotsusele (olemasolevate karjääride lähedusse lisandub uusi karjääre, millede pindala koos olemasolevate mäeeraldistega ületab 25 ha), siis ei pea KMH läbiviija vajalikuks täiendavate ja/või eraldiseisvate seirekohustuste määramist või tingimuste seadmist. Nimetatu ei välista ettevõtte nö omaseiret, mida ettevõtja saab teostada omal soovil ning mis võib olla spetsiifilisem kui tegevuslubade alusel teostatav (sh nn baasaruandlus).

6. AVALIKKUSE KAASAMINE

KMH protsessiga seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtiva KeHJS nõuetele. KMH programmi eelnõu avalikustamisest ja avalikust arutelust annab ülevaate KMH aruande lisa 1, mis sisaldab ka eelnõu avaliku arutelu protokolli. KMH aruande eelnõu avalikustamisest ja avalikust arutelust annab ülevaate KMH aruande lisa 3, mis sisaldab koosoleku protokolli koos osalejate nimekirjaga.

KMH protsessi käigus lahendamata raskusi või muid probleeme KMH ekspertgrupi poolt ei tuvastatud. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos arendaja või teiste asjasse puutuvate isikute või asutustega. Kasutatud andmed jms asjakohane teave oli käesoleva KMH tasandil tehtud järelduste adekvaatsuse aspektist piisav.

7. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Siimusti III liivakarjääris kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatas 24.09.2010. a Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon (kiri JT 10-5/25640-9). Keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks oli Sandpit OÜ Siimusti III liivakarjääri kaevandamise loa taotlus. Mäeeraldist taotletakse Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas riigile kuuluval maaüksusel M-20 Vaimastvere metskond (katastri tunnus 24802:001:0540), kohaliku tähtsusega Siimusti liivamaardla 14.-18. plokil. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on kvaliteetse materjali ja sellest valmistatud toodangu kasutamine piirkonna ehitustöödel ja teede ehituses pikas perspektiivis.

Taotletava mäeeraldise pindala on 24,36 ha ja teenindusmaa pindala 24,59 ha. Kaevandatav varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamisjärgselt korrastatakse ala metsamaaks. Kaevandatava ehitusliiva aktiivse tarbevaru maht on 1171 tuh. m3, ehituskruusa aktiivse tarbevaru maht 38 tuh. m3 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru maht 317 tuh. m3. Kaeveluba taotletakse 15 aastaks. Käesoleval ajal on maardlal neli kehtivat kaevandamise luba. Moreen OÜ, kellele on välja antud kaevandamise load JÕGM-013 (Siimusti II liivakarjäär), JÕGM- 35 041 (Männi liivakarjäär) ja JÕGM-047 (Liiva II liivakarjäär) ning Tartu Teedevalitsus kaevandamiseluba JÕGM-005 (Siimusti liivakarjäär). Lisaks kaevandatakse täiteliiva ka 6,55 ha suurusel OÜ Siimeli Siimusti maa-ainesekarjäärist (luba kehtib kuni 25.02.2013) ja 2,44 ha suurusest OÜ Moreen Liiva maa-ainese karjäärist (luba kehtib kuni 02.12.2023).

Keskkonnamõju hindamise aluseks oli Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni poolt heakskiidetud programm. Keskkonnamõju hindamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, seejuures juhinduti Keskkonna- ministeeriumi 2007. a KMH juhendist: „Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil”.

Keskkonnamõju hindamise aruandes, peatükis 2, on antud ülevaade Siimusti III liivakarjääri asukohast, mõjutatavatest keskkonnaobjektidest vähemalt poole kilomeetri raadiuses, senisest kaevandamisest Siimusti liivamaardlal ning kaevandamisega kaasnenud keskkonnamõjudest. Peatükis 3 on kirjeldatud kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja selle reaalset alternatiivi (null alternatiivi) ehk tegevuse mittetoimumist. Peatükis 4 on esitatud kavandatud tegevuse ehk alternatiiv I mõjude analüüs, mõjude võimalik kumuleerumine ja negatiivsete mõjude leevendamisvõimalused. Hinnatud on kaevandamise mõju piirkonna inimeste heaolule ja tervisele, puhkevõimalustele, sh orienteerumisspordi viljelemisele, pinna- ja põhjaveele, kaevudele, kaitsealadele ning kaitsealustele liikidele, rohevõrgustiku toimimisele, pärandkultuurile, maastikule ja ümbritsevale metsale.

Hindamisel lähtuti kehtivast seadusandlusest, teostatud geoloogilistest uuringutest, Alkranel OÜ poolt koostatud müra modelleerimise tulemustest, EELIS elektroonilistest andmebaasidest, valla ja maakonna planeeringutest, Maa-ameti kaardirakendustest ja teistest asjakohastest dokumentidest.

Kavandatava tegevuse (alternatiiv I) hindamisel olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ei ilmnenud. Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt esitatud KMH olulisemad tulemused.

Siimusti maardla varasema kaevandatud, tasandatud ja metsa kasvanud ala pindala on ca 40 hektarit. Kaevandamine on muutnud küll pöördumatult maastikku, kuid muid mõjusid looduskeskkonnale pole täheldatud – pole mõjutatud piirkonna põhjavee taset ega kaevude vee kvaliteeti, samuti rohevõrgustiku toimimist ega põhja pool asuva Siimusti maastikukaitseala põhieesmärkide täimist.

Siimusti III liivakarjääri rajamisega ja materjali kaevandamisega ning transpordiga ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ka koos samaaegse kaevandamisega Siimusti maardla teistes karjäärides ning samaaegse materjali töötlemisega tootmisbaasi maaüksusel paiknevas purustus-sorteerimissõlmes. Kaevandamisega Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel ja materjali transpordiga kaasneva müra nõrgalt negatiivsed mõjud inimeste tervisele ja elukeskkonnale on leevendatavad. Materjali pikaaegse töötlemisega tootmisbaasi territooriumil asuvas purustus-sorteerimissõlmes ja ladustamisega sealsetel laoplatsidel pole olulisi negatiivseid mõjusid kaasnenud. Siimusti III liivakarjäärist kaevandatud liiv ja kruus sorteeritakse ja vajadusel purustatakse mitte mäeeraldise piires, vaid tootmisbaasi territooriumil asuvas sõlmes.

Kaevise transpordiks karjäärist töötlemissõlmeni sobib olemasolev, kohati tolmuvaba musta kattega tee, mis kulgeb metsa vahel varasemalt kaevandatud alal. Töötlemissõlmest Siimusti– Kaave maanteele viib asfaltkattega tee. Materjali transpordil ei teki märkimisväärset tolmu ning selle levik on väikese ulatusega. Vajadusel tuleb karjääri teid kuival ajal kasta ning 36 piirata veokite liikumiskiirust. Nende teede kasutamisel ümbruskonnale olulised negatiivsed keskkonnamõjud puuduvad.

Siimusti III karjääri lisandumisega suureneb müratase mõnevõrra Siimusti III karjääri mäeeraldise piirides, kuid lähima, Tuule talu hoonete juures müratase ei muutu (jääb 45–55 dB vahemikku) ja sõltub jätkuvalt Jõgeva–Põltsamaa maanteelt tulenevast mürast. Tehnoloogilise ja transpordiga kaasneva müra minimeerimiseks alustatakse kaevandamist mäeeraldise idaosast varasema karjääri nõlvast ja kaeve-eega (karjääri seinaga) liigutakse lääne poole. Sellisel juhul on karjääri sein täiendavaks müra leviku tõkkeks Tuule talu suunal.

Materjali laadimisel karjääris ei teki märkimisväärset tolmu, sest liiv ja kruus on looduslikult niiske. Tolmu võimaliku leviku tõkkeks kujunevad ka karjääri seinad.

Ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa kaevandamine toimub Siimusti III liivakarjääris põhjaveetasemest kõrgemal. Lähtuvalt salvkaevude piisavast kaugusest, ei mõjuta kaevandamine nende veetaset ega vee kvaliteeti. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on otstarbekas mõõta enne kaevandamise alustamist lähima, Tuule talu salvkaevu veetase ja võtta veeproovid naftaproduktide, hõljumi ning lämmastikuühendite määramiseks.

Selleks, et peale kaevandamist ja ala korrastamist kujuneksid Siimusti III liivakarjääri alale kvaliteetse metsa kasvuks sobivad tingimused, peab kaevandatud ala põhi jääma põhjaveetasemest vähemalt 0,7 meetrit kõrgemale. Sellise olukorra saavutamiseks peab kaevandaja karjääri põhja rajatud ajutiste ohutute šurfide abil jälgima perioodiliselt põhjavee taset. Juhul, kui põhjavee tase ulatub üle lubatud piiri, ei tohi mäeeraldise põhjas asuvat liivavaru täies mahus kaevandada.

Taotletavale mäeeraldisele jäävaid III kaitsekategooria taimi (tumepunane neiuvaip ja roomav öövilge) ja kuklaste pesi on võimalik ümber asustada vastavalt „Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise korrale“ mäeeraldisest põhja pool asuvale maastikukaitsealale või projekteeritavale Siimusti–Kurista maastikukaitsealale, kus on senistega sarnased kasvu- ja elamistingimused. Mäeeraldise idaservas päikeselisel liivnõlval elav arusislik on liikuv ja leiab elupaiga läheduses lõuna ja ida pool asuvatel korrastatud nõlvadel, kus kaevandamist ei toimu.

Kaevandamisega Siimusti liivakarjääri mäeeraldisel ei kaasne olulist negatiivset mõju kirde pool asuvale maastikukaitsealale „Siimusti lauluväljak ja Siimusti mets lauluväljaku ümber” ega projekteeritavale Siimusti–Kurista maastikukaitsealale ega sea ohtu nende kaitsealade põhieesmärkide elluviimist. Sarnaseid näiteid, kus aktiivses kasutuses olev liiva või kruusakarjäär asub kas maastikukaitseala keskel (Vitipalu liivakarjäär Elva–Vitipalu maastikukaitsealal, sh Natura 2000 alal) või vahetul piiril (Kärevere kruusakarjäärid Kärevere ja Alam-Pedja looduskaitsealade piiril, sh Natura 2000 alade piiril, Pannjärve liivakarjäärid vahetult Kurtna maastikukaitseala piiril) on mitmeid, kuid nende negatiivset mõju kaitsealadele pole täheldatud.

37 Kaevandamisega Siimusti liivakarjääri mäeeraldisel ei kaasne olulist negatiivset mõju ulatuslikule rohevõrgustikule ega Oonurme ja Siimusti–Härjanurme tugialade toimimisele. Rohevõrgustiku üheks eesmärgiks on seal asuvate loomade elukeskkonna ja liikumisteede säilitamine. Siimusti maardla karjäärides ei toimu kaevandamist ja materjali vedu hilistel õhtu- ja varastel hommikutundidel ning öösiti, st ajal, kui metsloomad on aktiivses liikumises. Kaevandamisega kaasnev ala järk-järguline korrastamine ja metsastamine taastab rohevõrgustiku toimimise ka sellel, ligikaudu 25 ha suurusel alal.

Kaevandamisega Siimusti liivakarjääri mäeeraldisel ei kaasne olulist negatiivset mõju piirnevale metsale ega Tuule talu metsanoorendikule. Mäeeraldise piirile (kaldega mäeeraldise suunas) kujundatakse liivpinnase looduslikule püsinurgale vastav nõlv, mistõttu väljaspool mäeeraldist olev pinnas jääb püsivaks. Kuna mäeeraldisega piirneval liivpinnasega alal domineerib mänd, mis hangib kasvuks vajaliku niiskuse sügavalt, siis vett läbilaskva (heade filtratsiooniomadustega) liivpinnase kaevandamine mäeeraldiselt ei mõjuta pinnase veerežiimi. Põhjaveetasemest kõrgemal asuva liivpinnase kaevandamine ei saa mingil määral mõjutada ka Tuule maaüksusel asuva metsanoorendiku kasvutingimusi. Seda enam, et metsanoorendiku kasvukoht asub reljeefis oluliselt madalamal, põhjavee püsivale tasemele lähemal. Lisaks jääb kavandatava karjääri ja metsanoorendiku vahele 50–70 m laiune, RMK maal asuv metsariba, mis käesolevaks on küll osaliselt raiutud, kuid ajaks, kui kaevandamine jõuab mäeeraldise lääneserva, on sinna asemele kasvanud juba noor mets.

Kaevandamisel jäätmeid ei teki. Juba kaevandamise käigus kasutatakse katendit (mulda) kaevandatud ala nõlvade ja põhja korrastamiseks.

Kaevandamisega Siimusti liivakarjääri mäeeraldisel ei kao ära kohalike inimeste puhke- ja sportimisvõimalused, sealhulgas võimalus orienteerumisspordi harrastamiseks. Siimusti maardla kaeveväljast põhja pool asub vaheldusrikka reljeefiga oosistik, mis jääb Siimusti maastikukaitseala piiresse ja mis sobib suurepäraselt puhkamiseks, samuti ka orienteerumisspordi viljelemiseks. Kaevevälja servadesse kujunevad korrastamise käigus kohati kõrged nõlvad ja liigestatud reljeef, mis annab täiendavaid võimalusi liikumisspordi harrastamiseks. Ammendatud karjääride alale on võimalik tulevikus kujundada vaba aja veetmise kohti, spordirajatisi, metsastatud alal käia marjul ja seenel.

Kuna aktiivne kaevandamine toimub kavandatavast karjäärist ligikaudu poole kilomeetri kaugusel, siis kaevandamisega kaasnevad mõjud (tehnoloogiline müra ja tolm) ei kumuleeru.

KMH ekspertrühm leiab, et ka null-alternatiivi (kaevandamist ei toimu) korral ei saa kaugemas perspektiivis kaevandamist välistada (sest varu on arvele võetud aktiivsena ehk kaevandamisväärsena) ja sel juhul oleksid keskkonnamõjud samad mis alternatiiv I puhul.

38 Rakendades käesolevas töös esitatud leevendamismeetmed (kuival ajal teede ja laoplatside kastmine, vajadusel liikluskiiruse piiramine, kaasaegse karjääritehnika kasutamine, kaevandatud materjali töötlemine mitte Siimusti III liivakarjääris vaid senises purustus- sorteerimissõlmes tootmisbaasi territooriumil, kaevandamine põhjaveetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemal), on keskkonnamõju hindamise läbiviija arvates Siimusti III liivakarjääris võimalik kaevandada, kahjustamata olulisel määral elu- ja looduskeskkonda, inimeste tervist ja puhke- ning sportimisvõimalusi. Leevendusmeetmete rakendamise vajaduse ja piisavuse ning lõpliku otsuse kaevandamise lubatavuse kohta langetab järelevalve teostaja ja otsustaja, kelleks on käesoleval juhul Keskkonnaamet.

KASUTATUD KIRJANDUS

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus) elektroonilised andmebaasid. • Eesti põhjavee kaitstuse kaart (1:400 000). Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001. • Grünberg, R., 2009. Siimusti liivamaardla Siimusti III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2009). • Jõgeva maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, 2004. • Jõgevamaal Jõgeva vallas Siimusti maardlas Siimusti III liivakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine. Alkranel OÜ, 2011 • Jõgeva valla üldplaneering. 2003. • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). • Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118). • Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord (RT I 2004, 58, 412). • Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, 2002. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). • Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee), 2011. • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258). • Maa-ameti kaardirakendus (http://www.maaamet.ee/), 2011. • Maa-ameti maavaravarude koondbilanss, 2005–2010 a. • Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572). • Metsaregister. • Peterson, K., 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaardirakendus (http://www.pria.ee), 2011. • Siimusti III liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. 2010. • Siimusti liivamaardla Liiva II mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlus. 2008. • Siimusti liivamaardla Männi liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. 2006. • Sotsiaalministeeriumi määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL, 14.03.2002, 38, 511).