DOCSLIB.ORG

Siimusti Liivamaardla Siimusti III Liivakarjääri Mäeeraldisel Kaevandamisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Siimusti Liivamaardla Siimusti III Liivakarjääri Mäeeraldisel Kaevandamisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamine EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond Siimusti liivamaardla Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Tellija: Sandpit OÜ Töö koostaja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus Juhtekspert: Ain Põldvere (KMH 0137) Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDOSA 6 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus 6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA 6 KESKKONNA KIRJELDUS 2.1. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus 6 2.2 Mäeeraldise ja selle ümbruse kirjeldus 6 2.3. Kaevandamistegevus Siimusti maardla karjäärides ja selle senine mõju 13 keskkonnale 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA ALTERNATIIVID 15 3.1. Alternatiiv I ja null-alternatiiv 15 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJUDE ANALÜÜS JA 19 MÕJUDE VÕIMALIK KUMULEERUMINE 4.1. Pinna- ja põhjavesi 19 4.2. Elustik ja ökosüsteemid, piirnev mets 21 4.3. Inimeste heaolu, tervis ja vara ning sotsiaal-majanduslik keskkond 24 4.3.1. Välisõhu kvaliteet, müra ja vibratsioon 24 4.3.2. Maastik, kultuuripärand, maakasutus, puhke- ja sportimisvõimalused, 29 jäätmeteke ja meetmed selle vähendamiseks, jäätmete taaskasutamise võimalused 4.3.3. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang 30 4.4. Kokkuvõtlik ülevaade mõjude võimalikust kumuleerumisest ja 32 leevendamismeetmetest 5. KESKKONNASEIRE 34 6. AVALIKKUSE KAASAMINE 34 7. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE 34 KASUTATUD KIRJANDUS 38 LISAD 1. KMH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ning heakskiitmise 39 otsus 2. Jõgevamaal Jõgeva vallas Siimusti maardlas Siimusti III liivakarjääris 62 kaevandamise müralevi modelleerimine. Alkranel OÜ, 2011 3. KMH aruande avalikustamisega ja avaliku aruteluga seotud dokumendid 75 3 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2, lõige 1) alusel on keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Keskkonnamõju hindamisel tuleb keskenduda eelkõige olulise keskkonnamõju väljaselgitamisele ja keskkonnaloa sellest tulenevate keskkonnanõuete määratlemisele. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) objektiks on Jõgeva vallas Kurista külas Siimusti (Jõgeva), edaspidi Siimusti maardlal asuva Siimusti III liivakarjääri (joonis 1 ja 2) maavara kaevandamise loa taotlus. Kaevandamisloa taotluse on Keskkonnametile esitanud Sandpit OÜ. Kaevandamisloas taotletakse luba 38 tuh. m3 ehituskruusa, 1171 tuh. m3 ehitusliiva ja 317 tuh. m3 täiteliiva kaevandamiseks keskmise aastamääraga 98 tuh. m3. Loa kehtivusajaks on kavandatud 15 a. Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS; § 3 p 1 ja § 6 lg 1 p 28 ning 35) algatas Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon oma 24.09.2010. a kirjaga JT 10-5/25640-9 kavandatava tegevuse kohta keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine algatati vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõikele 1 ja § 6 lõike 1 punktile 28 ning 35, millest tulenevalt tuleb keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viia ka juhul, kui olemasoleva(te) karjääri(de) kõrvale või vahetusse lähedusse lisandub uus karjäär (käesoleval juhul taotletav Siimusti III liivakarjäär), mille pindala (24,36 ha) koos olemasolevate mäeeraldistega (Siimusti 17,10 ha, Siimusti II karjäär 5,44 ha, Männi liivakarjäär 1,97 ha ja Liiva II liivakarjäär 3,28 ha) ületab 25 ha. Käesoleval juhul on olemasolevate ja taotletava mäeeraldise pindala kokku 52,15 hektarit. Kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju pole Siimusti (Jõgeva) maardlal varem hinnatud. Ülevaade Siimusti (Jõgeva) maardlal asuvatest mäeeraldistest ja taotletavast Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisest on esitatud joonisel 2. Käesoleva KMH-ga hõlmatakse nii kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaetud alad kui ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KMH läbiviimine on vastavuses KeHJS ja heaks kiidetud KMH programmiga. KMH-d viib läbi ekspertrühm koosseisus: • Ain Põldvere (OÜ Eesti Geoloogiakeskus) – KMH juhtiv keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0137); • Ranek Rohtla (OÜ Eesti Geoloogiakeskus) – geoloog (osales KMH programmi ja KMH aruande koostamisel). 79.7 P a d u v e r e 69.6 75.9 79.4 Ka av 82.1 78.5 78.3 e j 66.5 81.9 77.4 101.4 81.4 78.6 69.8 J Õ G E V A 77.1 79.1 68.6 84.7 69.8 93.7 74.3 Laiuse 77.1 68.0 a 77.1 kr urgoj 80.8 kmäe K Kuusi 79.4 79.8 73.8 78.6 76.6 79.6 75.8 Laiuse mägi 71.2 144.9 80.7 78.1 76.7 K a e r a 77.0 71.3 77.1 83.2 L i i v o j a 97.0 80.1 75.0 75.2 74.1 Mõisamaa 72.2pkr V i l i n a T a p i k u 75.7 128.7 r a b a 81.6 Jõgeva 80.3 74.4 79.5 R L 73.9 o 115.5 kr o 80.1 h 83.4 p m 82.5 pu e Kõ b 74.7 M õ i s a m a a p i k v r 78.8 ä 77.4 71.9 l N u r g a s a a r e j a V õ d u v e r e 79.7 o 79.4 ja 73.0 81.4 71.6 77.2 81.2 85.8 71.0 76.8 74.1 V i r u v e r e K u r i s t a Kõpu JÕGEVA 72.2 K u 79.1 K r õ i pu 72.7 s Jõgeva 74.5 p t V ä g a r i kr a 76.6 p 83.2 Kose 83.1 k r Õ u n a 77.8 77.2 84.0 97.1 L a h a v e r e 82.5 74.9 Siimusti E l l a k v e r e V õ i k v e r e 83.0 79.7 68.6 liivamaardla72.1 M o o r i t s a 75.1 76.3 74.4 P A i d u K a a v e 76.2 a L 98.0 t 71.3 i Siimusti j i 77.0 a v P V a n a - J õ g e v a l K a 85.4 a a u k Siimusti III i r r n p g k k o ü r ja liivakarjäär la 87.8 p k 73.7 (taotletav) 70.5 r 82.0 77.5 a 76.8 P a i n k ü l a oj 78.2 83.1 e er 78.0 70.8 Soosaide 61.5 tv us r l k 69.2 liivamaardla u 82.6 la Kalevi S 76.8 71.0 b 68.8 K m u 4 P a S r liivamaardla e i 72.1 84.5 k o 68.7 k j 74.7 65.7 a 93.2 n u L r 77.0 u m ht 68.4 P a t j a l a oj e a 96.4 80.6 j 75.5 68.7 67.6 70.9 117.9 65.4 P a k a s t e 109.8 64.4 K a a v e r e ta pkr 70.9 is 76.6 ur K 67.7 66.9 66.9 H ä r j a n u r m e 75.6 60.1 Kalevi 66.3 61.7 71.0 66.1 K 63.4 K 75.1 a a av PEDJA J ss 62.9 e 80.4 in j u 67.5 rm j 61.2 e e 58.7 p m k r S L r u ad 83.7 n u a k e a ü 71.1 e L la v a u k N r 76.2 i j s k 61.4 a 61.2 63.0 64.0 o j 60.8 a ja 62.9 K a s s i n u r m e o 61.0 S a d u k ü l a e J õ u n e r a e j v 56.7 58.5 o i 63.7 d 60.2 e u g P 62.0 65.3 61.0 u 57.4 65.9 t 60.4 s u u P Joonis 1. Ülevaade taotletava Siimusti III liivakarjääri mäeeraldise asukohast Siimusti maardlas ja piirkonna liivamaardlatest, kus asuvad karjäärid. Mõõtkava 1:100 000. Alus: Eesti Baaskaart, leht 6412. 5 Maastikukaitseala t n "Siimusti lauluvälak m a a ja Siimusti mets m a Projekteeritav s lauluvälaku ümber" lt õ P Siimusti-Kurista - a v e maastikukaitseala g õ Vääriselupaik J VEP 102005 24802:001:0540 24802:001:0247 M-20 Vaimastvere Kurista lasketiir metskond 1 2 Taotletav Siimusti III liivakarjäär 24802:001:1871 Nõmmejuhani Tuule Lehismaa Intsu 24802:001:0108 24802:001:1741 Elvi Tuule Siimusti II liivakarjäär Ammendatud varuga ala Männi 11943 24802:001:0540 24802:001:0630 M-20 Vaimastvere Siimusti metskond Nõmme tootmisbaas Siimusti liivakarjäär ammendatud 12107 Purustus- sorteerimissõlm t n m Taotletav Männi liivakarjäär u 24802:001:0110 k Siimusti III a j 24802:001:0169 Peedu l ä liivakarjäär Veske Hans v u l u a L nt Liiva 3 - Kaave m Siimusti maa-ainese karjäär Liiva II liivakarjäär 22696 Veske Hans Siimusti Leppemärgid maa-ainese karjäär Taotletav mäeeraldis Siimusti liivakarjäär (3-osaline - ammendatud) Varasem karjääride ala - varu ammendatud Lombi Maastikukaitseala "Siimusti lauluväljak ja 22695 Siimusti mets lauluväljaku ümber" Siimusti-Kurista MKA (projekteeritav) III kaitsekategooria taimede kasvukoht Kuklaste pesad Arusisaliku elukoht Pärandkultuuri objektid (1-Siimusti lauluväljak, 11943 2-Piirikivi, 3-Kangro kruusaauk) Puurkaev, katastri nr Joonis 2.
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Lithostratigraphy and Distribution of Tills in the Saadjärve Drumlin Field, East-Central Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2001, 50, 1, 24–42 LITHOSTRATIGRAPHY AND DISTRIBUTION OF TILLS IN THE SAADJÄRVE DRUMLIN FIELD, EAST-CENTRAL ESTONIA Maris RATTAS and Volli KALM Institute of Geology, University of Tartu, Vanemuise 46, 51014 Tartu, Estonia; [email protected], [email protected] Received 7 August 2000, in revised form 20 September 2000 Abstract. Middle and Upper Pleistocene till beds with stratified glaciofluvial and glaciolacustrine deposits constitute the structure of the drumlins in the Saadjärve Drumlin Field. The only interglacial deposits of the area belong to the Karuküla Formation (Holsteinian) at the distal end of the drumlin field. The differences in grain-size distribution, mineralogical and chemical composition are regarded as confirmation of the crucial role of compositional characteristics in determining the stratigraphy of these tills. Analysis shows that the Upper Sangaste (Elsterian) till, the oldest in the area, as well as the Valgjärve (Lower Weichselian) and Võrtsjärve (Upper Weichselian) tills have distinct compositional characteristics. The Lower and Upper Ugandi (Saale glaciation) tills have no lithological differences; thus there may be only one Saalian till in the area. The stratigraphy and distribution of tills in the Saadjärve Drumlin Field proves an accretionary origin of these drumlins. They started to form during Saale glaciation and the formation process lasted for several glacial advances. Key words: till, lithology, stratigraphy, drumlin, Saadjärve Drumlin Field, Estonia. INTRODUCTION The internal structure and formation of drumlins are widely disputed subjects (Menzies 1984; Menzies & Rose 1987, 1989; Aario & Heikkinen 1992; Dardis & McCabe 1994). In some studies a comprehensive, systematic description of the regional variations in till lithology and stratigraphy within an entire drumlin field is given (Menzies 1979; Goldstein 1989).
    [Show full text]
  • Jõgeva Linna, Jõgeva Valla, Palamuse Valla Ja Torma Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Jõgeva maakonnas, mille tulemusena moodustub nelja Jõgeva maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Jõgeva maakonda 3 linna ja 10 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda 8 valda ja 2 linna. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb käesoleva muudatuse tulemusena kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 181 valda ja 29 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Jõgeva linn (pindala 4 km2 ja rahvaarv 5305), 2) Jõgeva vald (pindala 459 km2 ja rahvaarv 4400), 3) Palamuse vald (pindala 216 km2 ja rahvaarv 2103), 4) Torma vald (pindala 349 km2 ja rahvaarv 1964). Eelnõuga rahuldatakse Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel Jõgeva maakonna koosseisus uus valla nimega haldusüksus nimega Jõgeva vald (kogupindala 1028 km2, rahvaarv 13 7724). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Arvestades vaid eelnõus esitatud ühinemist.
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Adavere Mõisa Selts TERVE pere festival 1 367,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Folklooripäev Assikveres 910,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Vajalikud asjad Assikvere Haridusseltsile 935,00 kogukonnateenused Akordioni soetamine folklooriseltsile Folklooriselts "Jõgevahe pere" 1 600,00 kogukonnateenused Jõgevahe Pere Härjanurme Maarahva Selts Pärandame tulevikule 100,46 kogukonnapärand Härjanurme Maarahva Selts Anname hoogu taaskasutusele 200,00 õpiring Jõgeva Linna Noortekeskus Paus Võrdsed võimalused 1 305,00 kogukonnateenused Jõgeva valla Avatud Noortekeskuste Laiuse Avatud Noortekeskuse tualettruumi 1 435,00 kogukonnateenused Ühendus renoveerimine Jõgevamaa kogukonna organisatsioonide JÕGEVAMAA KODUKANDI ettevalmistamine X Maapäevaks „Aastaring 884,00 kohalik areng ÜHENDUS külas“ Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda Tea ja tunne oma võimalusi! 1 194,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaarepere külapäev 2013 590,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaunid kaardid ja karbid 200,00 õpiring Kamari VII külapäev „Kamari kauaaegse Kamari Haridusselts koolidirektori 85. sünniaastapäeva 1 034,50 kohalik areng tähistamiseks“ Kamari kodanikuhariduslik õpiring Kamari Haridusselts 200,00 õpiring "TUGEV KOGUKOND" Kassinurme Naisselts Kassinurme küla 540 a. 364,00 kohalik areng Kuremaa Vabatahtlik Järvepääste Rannavalve töökvaliteedi parendamine 692,45 kogukonnateenused Maarja-Magdaleena Maarahva Selts Üksteiselt ja üksteisega koos 200,00 õpiring mittetulundusühing JUULA KÜLA Toimetulevam
    [Show full text]
  • On How Crowdsourced Data and Landscape Organisation
    Land 2020, 9, 158; doi:10.3390/land9050158 S1 of S6 Supplementary Materials: On How Crowdsourced Data and Landscape Organisation Metrics Can Facilitate the Mapping of Cultural Ecosystem Services: An Estonian Case Study, Land 2020, 9, Article No. Oleksandr Karasov, Stien Heremans, Mart Külvik, Artem Domnich and Igor Chervanyov Table S1. Number of cultural ecosystem service––CES-related photographs per protected area. Number of CES-related Name Description photos Lahemaa Rahvuspark National Park 738 Vainameri Baltic Sea Protected Area (HELCOM) 340 Otepaa Looduspark Protected Landscape (Nature Park) 319 Soomaa Rahvuspark National Park 188 Haanja Looduspark Protected Landscape (Nature Park) 159 Pohja-Korvemaa Looduskaitseala Nature Reserve 159 Kaina Lahe-Kassari Protected Landscape (Nature Park) 137 Maastikukaitseala Oru Pargi Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 136 Site of Community Importance (Habitats Turisalu 131 Directive) Korvemaa Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 125 Luitemaa Looduskaitseala Nature Reserve 121 Vortsjarve Special Protection Area (Birds Directive) 114 Tudusoo Looduskaitseala Nature Reserve 110 Varesemagede Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 105 Piusa Joe Urgoru Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 89 Viljandi Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 83 Ontika Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 77 Alutaguse rahvuspark National park 76 Ropka-Ihaste Looduskaitseala Nature Reserve 75 Ahja Joe Urgoru Maastikukaitseala Protected Landscape
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 16.03.2016.A Määruse Nr 24 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisa (majandus- ja taristuministri 16.03.2016.a määruse nr 24 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Sellest riigitee Marsruudi Jrk Tee Aadress Tee liik ja nimetus pikkus nr nr Pikkus km Algus Lõpp km km km 1 2 3 4 5 6 7 1. Põhimaanteed 1.1.1 E20 1 Tallinn–Narva* 212,640 9,240 209,153 200,012 1.1.2 212,541 212,640 1.2.1 E263 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa* 287,841 5,505 287,841 282,336 1.3.1 E264 3 Jõhvi–Tartu–Valga* 219,671 0,000 0,527 1.3.2 1,864 2,411 209,843 1.3.3 3,574 130,347 1.3.4 137,675 219,671 1.4.1 E67 4 Tallinn–Pärnu–Ikla* 192,250 13,040 191,790 178,750 1.5.1 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru* 184,553 1,663 184,553 182,890 1.6.1 6 Valga–Uulu* 124,759 1,419 124,759 123,340 1.7.1 E77 7 Riia–Pihkva* 21,965 195,565 216,918 21,353 1.8.1 8 Tallinn–Paldiski* 47,167 11,300 47,167 35,867 1.9.1 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla* 81,022 0,000 70,505 77,657 1.9.2 73,660 80,812 Risti–Virtsu–Kuivastu– 1.10.1 10 143,728 0,000 67,450 Kuressaare* 140,788 1.10.2 68,102 141,440 1.11.1 E265 11 Tallinna ringtee* 38,167 0,000 38,167 38,167 1.12.1 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme* 122,783 0,000 71,056 117,623 1.12.2 76,216 122,783 2.
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Arengukava 2018-2028
    Lisa 1 Jõgeva Vallavolikogu 22.11.2018 määrusele nr 53 Muudetud Jõgeva Vallavolikogu 10.10.2019 määrusega nr 98 Jõgeva Vallavolikogu Jõgeva Vallavalitsus Jõgeva valla arengukava 2018-2028 Jõgeva 2018 Jõgeva valla arengukava 2018-2028 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 4 1 KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................................................................ 5 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .............................................................................................................. 6 2.1 ASEND JA TUTVUSTUS ............................................................................................................................ 6 2.2 LOODUSKESKKOND ................................................................................................................................ 7 2.3 RAHVASTIK ............................................................................................................................................ 8 2.4 JUHTIMINE, MAINEKUJUNDUS JA VÄLISSUHTED .................................................................................... 11 2.4.1 Volikogu ........................................................................................................................................... 11 2.4.2 Valitsus ...........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue Date: 2020-12-03 2 the Study Region – Vooremaa in East Estonia
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 2 The study region – Vooremaa in East Estonia Vooremaa is situated in the Eastern part of Estonia. The region measures 55 km from south to north and 25 km from west to east, with a total surface cover of almost 1000 km2. The highest point of the region is the top of the Laiuse drumlin at 144 m above sea level (Arold 2005, 205). The region includes the counties of Jõgevamaa and Tartumaa. Drumlin fields are rhythmic landscapes, which are comprised by parallel oblong moraine elevations with low swampy basins or lakes in between. The land use is “composed” on this rhythmic structure as well. Agricultural lands are situated on the slopes of the drumlins, and wet forest lands in the basins. Altogether there are around 1000 drumlins in Estonia, of which Vooremaa region is the most outstanding. In geology and geography the landscape region of Vooremaa has also been addressed as the Saadjärve drumlin field (Rõuk 1974; Rattas 2004). The drumlin field functions as a watershed between the basin of Lake Peipsi and the Central Estonian Plain. The drumlins are oriented in NW – SE direction, reflecting the course followed by the glaciers during the Late Weichselian (Rattas 2004, 15). The word drumlin (1833, diminutive of drum (1725)) in English comes from the Gaelic druim, meaning “back or ridge”, “ridge or long, narrow hill”, often separating two parallel valleys (OED: drumlin).
    [Show full text]