DOCSLIB.ORG

(10.12.2020) Esitlused

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
(10.12.2020) Esitlused Jõgeva ja Põltsamaa valdade ning nende hallatavate asutuste optimaalse piirkondliku struktuuri väljatöötamine Ühisseminar 10. detsember 2020 OÜ Cumulus Consulting Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Töö eesmärk • Välja on töötatud jätkusuutlik ja vajaduspõhine valla toimemudel, et tagada avalike teenuste pakkumine parimal moel, mis arvestab muuhulgas muutunud olusid nii rahvastiku tendentsides, valla piiride ja teenuspiirkondade mõjualades ning olemasolevat ja perspektiivset kinnisvara ja inimressurssi. Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Põhimõtted • Tegu on analüüsiga, mis on mõeldud strateegilise tasandi otsuste alusmaterjaliks. Tulenevalt töö mahust ei ole võimalik ega otstarbekas kõikide alateemadega minna detailse tegevusplaani koostamiseni. Seda on võimalik ja vajalik teha peale põhimõtteliste otsuste langetamist. • Töö lõpptulemus ei ole üheselt fikseeritud tegevuskava, vaid võimalikud tegevusalternatiivid (sh konsultantide soovitused), mille alusel saavad volikogud võtta vastu otsuseid. Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Analüüsi etapid 1. Valla ruumimuster ning piirkondade toimeloogika – analüüsitakse ühinenud omavalitsuse piirkondade toimimist teenuste kättesaadavuse ja ühenduste kontekstis. 2. Rahvastikuanalüüs ja teenusvajaduse prognoos aastani 2040 – koostatakse rahvastikuanalüüs ja pikaajaline prognoos, mis loob aluse tuleviku teenusvajaduse hindamiseks (sh nõudlus alushariduse ja üldhariduse kohta) valla kui terviku vaates ning erinevate piirkondade lõikes. 3. Valla asutuste ja teenuste analüüs – analüüsitakse kõiki valla asutusi ning nende poolt pakutavate peamiste teenuste pakkumist ja tarbimist ning eelarveid ja töötajate koosseise. 4. Teenuse osutamiseks kasutava kinnisvara analüüs – analüüsitakse valla teenuste pakkumiseks kasutatava kinnisvara seisukorda ja optimaalsust lähtuvalt senisest teenuste tarbimisest ning prognoositavast nõudlusest. 5. Ettepanekud ja soovitused asutuste optimaalse piirkondliku struktuuri kujundamiseks – pakutakse välja argumenteeritud lahendus ja muudatusprojektide nimekiri ning hinnatakse selle finantsmõjusid. 6. Jõgeva ja Põltsamaa võrdlus, ühisseminari läbiviimine – seminarid volikogu liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele. Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Esitluse teemad Jõgeva ja Põltsamaa valla võrdlev analüüs, sh: 1. Paiknemine, ruumimuster ja rahvastik – piirkondade toimeloogika 2. Rahvastikuanalüüs ja -prognoos 3. Asutused ja teenused 4. Fintantsvaade 5. Kinnisvara 6. Järeldused ja muudatusprojektid Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Keskuste võrgustik maakonnaplaneeringus JÕGEVA VALLAS - Maakondlik keskus Jõgeva linn - Kohalik keskus Palamuse ja Torma - Lähikeskused Vaimastvere, Siimusti, Sadala Teenustega külakeskused: Laiuse, Kuremaa, Kaarepere, Saduküla PÕLTSAMAA VALLAS: - Piirkondlik keskus Põltsamaa linn - Kohalik keskus Puurmani - Lähikeskused Adavere ja Lustivere Teenustega külakeskused: Esku, Pajusi- Pisisaare, Aidu-Vägari ● Kohalik keskus - keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid. Keskus, mis võib, kuid ei pruugi olla ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks ● Lähikeskus - keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Omavalitsused Teenuste kättesaadavus (keskuste vahemaad) 4000 5000 6000 1000 2000 3000 Jõgeva linn Siimusti alevik 0 Jõgeva alevik 4893 Palamuse alevik 623 Enam kui 100 elanikuga asustusüksused Torma alevik 474 Laiuse alevik 446 Kuremaa alevik 391 356 Luua küla Sadala alevik Vaimastvere küla 284 278 Kaarepere küla 272 Kurista küla 254 248 Painküla KassinurmeVaiatu küla 218 173 172 Saduküla Tõikvere küla 149 Kudina küla 140 Õuna küla 129 Võduvere küla Vana-Jõgeva küla 126 126 Pikkjärve küla 125 Pööra küla 109 104 100 Põltsamaa linn 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 500 0 Puurmani alevik 3907 Adavere alevik 481 Lustivere küla 467 Esku küla 378 Pisisaare küla 327 Võisiku küla 265 Väike-Kamari… 255 Vägari küla Võhmanõmme… 194 Pikknurme küla 170 167 Kamari alevik Pauastvere küla 159 Mällikvere küla 157 143 Kalme küla Neanurme küla 141 104 101 Rahvaarv 2005-2020 18 000 0,5% 16 000 16 607 16 479 16 104 15 901 15 668 15 458 15 266 15 122 14 765 14 784 14 542 14 360 14 101 13 889 13 721 0,0% 14 000 0,1% 13 444 12 000 -0,5% 10 000 -0,8% -1,0% 8 000 -0,9% 6 000 -1,2% -1,5% -1,3% -1,3% -1,2% -1,3% 4 000 -1,5% -1,5% -1,6% -2,0% 2 000 -1,8% -2,0% 0 -2,5% -2,3% -2,4% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Rahvaarv Muutus 14 000 0,0% 12 859 12 757 12 472 12 250 12 075 11 940 11 811 11 659 11 431 12 000 10 712 -1,0% 10 449 10 340 10 170 -0,8% 10 012 9 860 9 667 10 000 -1,1% -1,1% -1,3% -1,0% -2,0% -1,4% -1,6% -1,6% -1,5% -1,8% -2,0% -2,0% 8 000 -2,2% -2,5% -3,0% 6 000 -4,0% 4 000 -5,0% 2 000 -6,0% 0 -6,3% -7,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Rahvaarv Muutus Vanuserühmade kogumuutus perioodidel Jõgeva Põltsamaa 30% 10% 5% 3% 20% 1% 20% 15% 0% 10% 7% -4% -10% -9% -11% -11% 0% -20% -3% -21% -10% -22% -9% -7% -26% -13% -30% -20% -18% -21% -21% -36% -40% -30% -27% -50% -40% -53% -45% -50% -60% Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Eakad 65+ Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Eakad 65+ 2005-2020 2010-2020 2015-2020 2005-2020 2010-2020 2015-2020 Vanuserühmade aastakeskmine muutus perioodidel Jõgeva Põltsamaa 2,0% 1,0% 1,5% 0,5% 1,5% 1,4% 1,4% 0,5% 0,4% 0,1% 1,0% 0,0% 0,5% -0,5% 0,0% -1,0% -0,8% -0,5% -1,1% -0,6% -1,5% -1,4% -1,0% -0,9% -2,0% -1,8% -1,7% -1,5% -1,4% -1,5% -1,4% -2,5% -2,2%-2,2% -2,0% -1,8% -2,5% -3,0% -2,7% -2,6% -3,0% -3,5% -3,0% -3,5%-3,6% -3,5% -4,0% Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Eakad 65+ Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Eakad 65+ 2005-2020 2010-2020 2015-2020 2005-2020 2010-2020 2015-2020 Rahvastiku soo-vanusjaotus 2020 Jõgeva vald Põltsamaa vald 80+ 614 215 80+ 544 190 75 – 79 408 229 75 – 79 320 192 70 – 74 489 299 70 – 74 302 188 65 – 69 515 379 65 – 69 345 262 60 – 64 495 440 60 – 64 369 304 55 – 59 476 465 55 – 59 346 379 50 – 54 505 466 50 – 54 359 316 45 –49 408 459 45 –49 303 350 40 – 44 346 430 40 – 44 235 278 35 – 39 323 385 35 – 39 191 291 30 – 34 370 472 30 – 34 261 372 25 – 29 410 502 25 – 29 296 348 20 – 24 345 378 20 – 24 234 278 15 – 19 321 352 15 – 19 210 256 10 – 14 336 351 10 – 14 219 248 5 – 9 327 321 5 – 9 228 211 0 –4 298 315 0 –4 223 219 700 500 300 100 100 300 500 700 600 400 200 0 200 400 600 Naised Mehed Naised Mehed Demograafilised näitajad Jõgeva Palamuse Tor ma Jõgeva vald Mediaanvanus 46 44 45 46 Ülalpeetavate määr 0,63 0,61 0,54 0,61 Demograafilise tööturusurve indeks 0,70 0,84 0,70 0,68 Sugude suhe 0,88 1,01 1,02 0,92 Sugude suhe vanuserühmas 20-39 1,18 1,28 1,21 1,20 Põltsamaa Adavere Esku Lustivere Pisisaare Puurmani Põltsamaa linn Vägari Põltsamaa vald lähiümbrus Mediaanvanus 45 48 41 46 46 45 50 43 47 Ülalpeetavate määr 0,56 0,57 0,54 0,56 0,59 0,61 0,69 0,56 0,62 Demograafilise tööturusurve indeks 0,58 0,65 0,68 0,62 0,67 0,83 0,61 0,70 0,63 Sugude suhe 0,92 1,06 1,04 1,04 0,98 1,06 0,82 1,17 0,94 Sugude suhe vanuserühmas 20-39 1,46 1,44 1,29 1,60 1,21 1,31 1,25 1,27 1,31 Vanuserühmade kogumuutus perioodidel Jõgeva Põltsamaa 200 150 136 131 130 102 123 119 94 94 96 114 100 88 79 100 50 0 -41 0 -34 -30 -55 -34 -73 -74 -82 -88 -41 -100 -50 -53 -51 -64 -67 -68 -62 -59 -176 -149 -100 -170 -189 -200 -178 -171 -110 -196 -204 -207 -132 -150 -137 -139 -147 -146 -158 -300 -200 -207 -356 -225 -400 -250 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Sünnid Surmad Loomulik iive Rändeiive Sünnid Surmad Loomulik iive Rändeiive Summaarne sündimuskordaja 2,50 4,00 3,78 3,50 2,00 1,91 3,00 1,76 1,74 1,61 1,59 2,53 1,53 1,53 2,38 1,48 2,50 2,31 1,42 1,50 2,23 2,21 1,34 1,33 2,11 2,10 2,10 2,08 2,00 1,93 1,19 1,89 1,88 2,00 1,86 1,82 1,74 1,71 1,68 1,66 1,57 1,56 1,00 1,54 1,50 1,33 1,31 1,12 1,04 1,00 0,50 0,50 0,00 0,00 Jõgeva Palamuse Torma Jõgeva vald Adavere Esku Lustivere Pisisaare Puurmani Põltsamaa Põltsamaa linn Vägari Põltsamaa vald läHiümbrus 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2014-2016 2017-2019 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2014-2016 2017-2019 Lapsed vanuses 0-18 Jõgeva Põltsamaa 180 120 111 107 106 153 160 100 149 99 142 140 140 100 138 92 137 91 91 135 90 131 140 87 128 128 85 127 126 123 82 82 122 81 121 120 79 117 78 78 112 120 80 73 68 100 60 80 60 40 40 20 20 0 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 10 000 10 000 12 000 14 2 000 4 000 6 000 8 000 0 2020 13 331 2021 Kogurahvastiku prognoos 13 272 Jõgeva 2022 13 211 2023 13 149 2024 13 081 2025 13 016 Kogurahvastik A Kogurahvastik 2026 12 330 12 950 2027 12 883 2028 12 814 2029 12 741 2030 Kogurahvastik B Kogurahvastik 12 669 2031 11 276 12 591 2032 12 515 2033 12 432 2034 12 352 2035 12 274 2036 12 193 2037 12 111 2038 12 031 2039 11 949 2040 11 868 9 124 10 000 10 000 12 Põltsamaa 2 000 4 000 6 000 8 000 0 2020 9 563 2021 9 563 9 507 2022 9 453 2023 9 396 2024 9 338 2025 9 282 Kogurahvastik A Kogurahvastik 2026 8 807 9 228 2027 9 171 2028 9 116 2029 9 061 2030 Kogurahvastik B Kogurahvastik 9 003 2031 8 025 8 947 2032 8 888 2033 8 828 2034 8 772 2035 8 713 2036 8 654 2037 8 593 2038 8 530 2039 8 474 2040 8 415 6 504 Lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumieas laste arvu prognoos Jõgeva Põltsamaa VALD KOKKU 2019 653 1 208 411 VALD KOKKU 2019 439 805 264 2030 A 605 1 066 375 2030 A 445 775 256 Baas Baas 2040 A 553 973 337 2040 A 394 699 252 2030 A 505 1039 376 2030 A 346 748 256 Rände Rände 2040
Load more

Recommended publications
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • Funeral Customs of Caucasian Estonians
    FUNERAL CUSTOMS OF CAUCASIAN ESTONIANS Marika Mikkor Introduction Customs characterising a nation or an ethnic group, depend on the stage of development of the society, dominant religion and ethnic environment. In an ethnological study of settlers their origin, time of emigration and national composition of settlements should be taken into account. Of the Estonian villages of Caucasia the village of Estonia was founded in 1882 by the Estonians from the province (guberniya) of Samara, who had left Estonia in the 1850-1860s. The villages of Salme and Sulevi were founded in 1884 and 1885, respectively, by the peasants of Harjumaa, the village of Punase-Lageda was founded in 1886 by Estonians from the North-Caucasian settlement of Esto-Haginsky, who had left Estonia in the 1870s *1 (Võime 1980, 16-18, 21; Võime 1974, 120, 121). In the second half of the past century, in the conditions of arising capitalism, the first settlers of the villages were peasants whose resettlement was favoured by the tsarist government. In addition to the first settlers, new emigrants kept coming both from different regions of Estonia and from other Estonian settlements in Russia. At the same time, there were also leavers. Within the boundaries of one village there lived, side by side, people from different parishes and counties. Parochial belonging of Estonian settlers would be a separate topic of research. For example, in the village of Sulevi descendants of the peasants from Kuusalu and Rõuge parishes married each other. Settlements were founded as a result of Russian-Turkish wars in the 1860-70s on the lands abandoned by Abkhazian and Circassian people (Chursin 1956, 194).
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Siimusti Liivamaardla Siimusti III Liivakarjääri Mäeeraldisel Kaevandamisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamine
    EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond Siimusti liivamaardla Siimusti III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Tellija: Sandpit OÜ Töö koostaja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus Juhtekspert: Ain Põldvere (KMH 0137) Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDOSA 6 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus 6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA 6 KESKKONNA KIRJELDUS 2.1. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus 6 2.2 Mäeeraldise ja selle ümbruse kirjeldus 6 2.3. Kaevandamistegevus Siimusti maardla karjäärides ja selle senine mõju 13 keskkonnale 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA ALTERNATIIVID 15 3.1. Alternatiiv I ja null-alternatiiv 15 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJUDE ANALÜÜS JA 19 MÕJUDE VÕIMALIK KUMULEERUMINE 4.1. Pinna- ja põhjavesi 19 4.2. Elustik ja ökosüsteemid, piirnev mets 21 4.3. Inimeste heaolu, tervis ja vara ning sotsiaal-majanduslik keskkond 24 4.3.1. Välisõhu kvaliteet, müra ja vibratsioon 24 4.3.2. Maastik, kultuuripärand, maakasutus, puhke- ja sportimisvõimalused, 29 jäätmeteke ja meetmed selle vähendamiseks, jäätmete taaskasutamise võimalused 4.3.3. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang 30 4.4. Kokkuvõtlik ülevaade mõjude võimalikust kumuleerumisest ja 32 leevendamismeetmetest 5. KESKKONNASEIRE 34 6. AVALIKKUSE KAASAMINE 34 7. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE 34 KASUTATUD KIRJANDUS 38 LISAD 1. KMH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ning heakskiitmise 39 otsus 2. Jõgevamaal Jõgeva vallas Siimusti maardlas
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Lithostratigraphy and Distribution of Tills in the Saadjärve Drumlin Field, East-Central Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2001, 50, 1, 24–42 LITHOSTRATIGRAPHY AND DISTRIBUTION OF TILLS IN THE SAADJÄRVE DRUMLIN FIELD, EAST-CENTRAL ESTONIA Maris RATTAS and Volli KALM Institute of Geology, University of Tartu, Vanemuise 46, 51014 Tartu, Estonia; [email protected], [email protected] Received 7 August 2000, in revised form 20 September 2000 Abstract. Middle and Upper Pleistocene till beds with stratified glaciofluvial and glaciolacustrine deposits constitute the structure of the drumlins in the Saadjärve Drumlin Field. The only interglacial deposits of the area belong to the Karuküla Formation (Holsteinian) at the distal end of the drumlin field. The differences in grain-size distribution, mineralogical and chemical composition are regarded as confirmation of the crucial role of compositional characteristics in determining the stratigraphy of these tills. Analysis shows that the Upper Sangaste (Elsterian) till, the oldest in the area, as well as the Valgjärve (Lower Weichselian) and Võrtsjärve (Upper Weichselian) tills have distinct compositional characteristics. The Lower and Upper Ugandi (Saale glaciation) tills have no lithological differences; thus there may be only one Saalian till in the area. The stratigraphy and distribution of tills in the Saadjärve Drumlin Field proves an accretionary origin of these drumlins. They started to form during Saale glaciation and the formation process lasted for several glacial advances. Key words: till, lithology, stratigraphy, drumlin, Saadjärve Drumlin Field, Estonia. INTRODUCTION The internal structure and formation of drumlins are widely disputed subjects (Menzies 1984; Menzies & Rose 1987, 1989; Aario & Heikkinen 1992; Dardis & McCabe 1994). In some studies a comprehensive, systematic description of the regional variations in till lithology and stratigraphy within an entire drumlin field is given (Menzies 1979; Goldstein 1989).
    [Show full text]
  • Jõgeva Linna, Jõgeva Valla, Palamuse Valla Ja Torma Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Jõgeva maakonnas, mille tulemusena moodustub nelja Jõgeva maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Jõgeva maakonda 3 linna ja 10 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda 8 valda ja 2 linna. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb käesoleva muudatuse tulemusena kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 181 valda ja 29 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Jõgeva linn (pindala 4 km2 ja rahvaarv 5305), 2) Jõgeva vald (pindala 459 km2 ja rahvaarv 4400), 3) Palamuse vald (pindala 216 km2 ja rahvaarv 2103), 4) Torma vald (pindala 349 km2 ja rahvaarv 1964). Eelnõuga rahuldatakse Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel Jõgeva maakonna koosseisus uus valla nimega haldusüksus nimega Jõgeva vald (kogupindala 1028 km2, rahvaarv 13 7724). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Arvestades vaid eelnõus esitatud ühinemist.
    [Show full text]
  • Kogukondade EV100 Projektid
    Lisa 1 Kogukondade EV100 taotlusvooru toetuse saajad Toetuse saaja Maakond Toetus (EUR) Projekti nimi Projekti lühikirjeldus Aruküla Harju maakond, 1480 100 arukülalast Aruküla ajaloo populariseerimiseks kutsus kogukonnaliige Henri Reeder üles koostama Kultuuriselts Raasiku vald, sel puhul väikest ülevaadet viimase 100 aasta meeldejäävamatest arukülalastest, kes Aruküla alev ühel või teisel viisil kogukonda mõjutanud. Kogumik hõlmab ka Aruküla ajalugu ja annab infot uutele arukülalastele. Eassalu-Neitsi Pärnu maakond, 4915 Pitsaahi külamaja Pärnu linna Audru osavallas asub Eassalu-Neitsi Külaseltsi külamajas Kihlepas on toimiv Külaselts Pärnu linn, söögituppa kogukonna köök. Köögi vastas söögitoas on deformeerunud ahi, mille asemel soovime Kihlepa küla ehitada atraktiivset pitsaahju saviehitisena, mis soojendab ka söögituba. Kupliga pitsaahi loob Võilillefestivali, hõimurahvaste ühiskokkamisi ja õpitubasid teenindavale kogukonnaköögile uue hingamise kaasamaks kogukonnale uusi maale kolinud noorte perede ja kogukonna liikmeid ja on vääriliseks kingituseks Eetsi vabariigile toidupärimuslike kogemuste, oskuste kandumiseks põlvkonnalt põlvkonnale, hõimurahvastel hõimurahvastele. EELK Kõpu Viljandi maakond, 4890 Kõpu Vabadussõja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal korrastatakse Kõpu Vabadussõja ausamba park Peetri Kogudus Põhja-Sakala ausamba pargi Kõpu alevikus Viljandimaal atraktiivseks kogukondlike ürituste läbiviimise ja inimeste vald, Kõpu alevik korrastamine vaba aja veetmise kohaks. Seeläbi hoitakse paikkonna ja Eesti ajaloolist ning
    [Show full text]