DOCSLIB.ORG

Jõgeva Valla Teataja Veebruar 2019 1.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jõgeva Valla Teataja Veebruar 2019 1.Indd JÕGEVA VALLA TEATAJA JÕGEVAJõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandjaVAllA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 21 Nr(24), 2 (27), 6. detsember 14. veebruar 2018 2019 JõgevaSea-aasta vallajuhid algas kohtusid Jõgeval Uuenenud muuseum avab uksed Vaimastveretuletantsu kandija õnneküpsistega rahvaga Palamuse muuseum avab Möödunud esmaspäeval, 26. novembril, toimus Vaimastveres pärast ligemale kaheaastast rahvakoosolek. Vaimastvere kandi inimesed rääkisid vallajuhtidele, rekonstrueerimis- ja ehitus- mis neile oma piirkonnas muret teeb. Arutluse all olid teed, tänavad, töödest tingitud pausi 8. det- valgustus, viidad, prügimajandus, lagunevad ja ohtlikud hooned ning sembril taas oma uksed. Ühe bussiootepaviljonid. maja asemel on muuseumil Jõgeva vallavanem Aare Olgo märkis, et omavalitsuste ühinemi- nüüd kaks: uhiuus peamaja ja sest on möödunud aasta. „Oleme selle ajaga jalad alla saanud. Kui renoveeritud vana kihelkon- neli omavalitsust liidetakse, siis paratamatult ei lähe kõik sujuvalt nakoolimaja. Avamisnädala- samaviisi edasi,“ tõdes vallavanem ja avaldas lootust, et pikemas vahetusel saavad huvilised perspektiivis haldusreform ennast siiski õigustab. Abivallavanem Arvo neid uudistada ja tutvuda ka Sakjas täheldas, et Vaimastvere on Jõgeva vallas ainuke piirkond, kus muuseumi pakutavate uute on kool, lasteaed, raamatukogu, noortekeskus, õpilaskodu ja staadion programmidega. ühes kompleksis. „Endine vald on head tööd teinud ning kõik ühe Muuseumi peamaja ekspo- katuse alla toonud,“ sõnas ta. sitsioon tutvustab Eesti koo- Jõgeva vallavolikogu liige ning Vaimastvere kooli direktor Väino liajalugu, rõhuga 19. sajandi Ling tõi välja, et kui probleeme tekib teedega, ei tea inimesed sage- lõpu kihelkonnakoolidel. li,5. kasveebruari tegu on õhtul valla- toimus või riigiteega. Jõgeva kesklinnaSenine praktika pargis näitab,hiina kalendet vald- „Me ei keskendu sugugi hooldab oma teid tihtipeale paremini, kui riik, aga inimene tahaks riaasta alguse pidustus. Hiina kalendri järgi algas kollase sea aasta. ainult Palamuse kandi kooli- probleemi korral vastuse saada ikkagi vallavalitsusest. Jõgeva valla- Kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija loole. Vastavalt kaardilt saab volikogu liige ja Tooma küla elanik Voldemar ilves tõdes, et tavaini- Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakku- näiteks igaüks vaadata, kus mese telefonikõne peale ei pruugi maanteeameti inimesed probleemi tema kodukandis koolid asu- lahendamasid rahvale õnneküpsiseid,hakata, küll aga sooja siis, kuiteed vallaametnik ning ingverjooki. ühendust võtab. sid,“ ütles Palamuse muuseumi EndlaParki külapaigaldatud elanik Lea jääsea Laasik autor kirjeldas, on skulptor et talvine Mari teehooldus Hiiemäe. on Jõge neil- arendus- ja projektijuht Janek naguva valla kilplase talvekeskuse töö. Külateed jääst seaskulptuur lükatakse lahti, kaalub ent tervekui riigitee tonni onja läkssiis Varblas. „Uurida saab ka aja- Palamuse muuseumi direktor Arne Tegelmann rõõmustab muuseumi uue peamaja allesmaksma lükkamata, 1500 eurot. ei pääse Parki külast jääb ikkagisee seniks, välja. kuni Kui omailm lubab. küla noormees telge, millele paigutatud koo- JVT valmimise üle. Seal asuvad nüüd ka muuseumi töötajate kabinetid. FOTO: RiiNA Mägi läks ükskord riigiteed lükkama, taheti talle aga veel trahvigi teha. liajaloo seisukohalt olulisemad „Vald peab riigiga kokkuleppe tegema. Siin käib õpilastransport ja daatumid.“ kiirabigi ei pääse vajadusel ligi,“ lausus Laasik. Lisaks teehooldusele Nagu moodsas muuseumis teada ka Oskar Lutsu noore- otsida, aga saab ka ehedat 145 aastat. Ka toona avati maja Särtsakate Vantside võistkond ehitas lumest elevandi ja proovis ka järele, kas selle lont liumäena toimib. FOTOD: MARGE TASUR soovivadPalamuse Endla Kultuur küla elanikud kuulutab tee väl äärde- viita, et Endla rappa sealt ei ikka, on ka Palamuse muu- mast vennast, eesti filmikunsti vana eset uudistada. Viimast hilissügisel,“ ütles Arne Tegel- saa.ja Alatasa avaliku tulevat konkursi ette, Oskar et viita, Lutsu mis Endla külla juhatab, võetakse seumi peamajas info edas- ühest teerajajast Theodor saab rohkem teha koolimajas.“ mann. suunanäitajanahuumoripreemia rappa. 2019. aasta tamiseks appi võetud multi- Lutsust. Vaadata saab lõike Homme tänab muuseumi- Vaimastverekandidaadi leidmiseks.piirkonna inimesi Konkursi on nörritanud ka Piibe maantee meediaekraanid.Jõgeva Kooliajaloo kultuurikeskuse tema filmidest. Muuseumi pea- Söögituba pargis ja teadmiste- rahvas neid, kes muuseumi rekonstrueerimine.eesmärgiks on ergutada Ühelt poolt ja avalon hea- meel, et tee on korras, teisalt teemasid aitavad seal sisse maja ekspositsiooni valmistas tuba arendusprojekti teokssaamisele tõi Vägevadada Jõgeva elanik vallagöran rahva Raus väljapoole puuduliku- liiklusohutuse. Varase- juhatada kaadrid „Kevade“ muuseumitöötajate loodud Muuseumi uues peamajas ühel või teisel viisil kaasa aitasid. magahoidu võrreldes ning toetuston teetamm kirjutavatele kitsam ning jalgsi ja rattaga liikudes pole filmist.rõõmustab Näiteks pärast Arno kontseptsioonilapsi põhjal lumelinn Produkt- hakkab tegutsema Tõnissoni Laupäeval, 8. detsembril, on aga autodehumoristidele eest kuhugi ning minna. näitlejatele. Ta uuris, kas lähitulevikus võiks Vägevani ja Teele koolimineku stseeni sioonigrupp OÜ. Söögitoa nimeline kohvik. muuseum juba kõigile huvilistele kergliiklusteePreemia antakse kulgeda. igal Ta aastal rääkis ühe ka,- et maantee rekonstrueerimise vaatamist saab uurida, kuidas Suure muutuse on läbi tei- Arno teadmistetoas saab tut- avatud. käigusle inimesele nihutati Vägevavõi loomingulisele bussipeatus kohta, kuhu tänavavalgustus ei lapsed omal ajal üldse koolis Veebruari esimesel nädala- nudPraktiline ka vana loomaaedkihelkonnakooli vudakelgutada, muuseumi pidavat avatud karu üles fondis är- sündmusega rahule. Ehitushoog ulatu.kollektiivile, Peatus on kesnüüd eelmise täielikus aasta pimeduses. „Sinna võiks ikka ühe käisid. Stseen, milles esiplaa- hoone: renoveeritud maja olevate raamatute, uurimuste RiiNA Mägi vahetusel kerkis kultuurikes- Lumelinna teemaks oli loo- kama. Erinevalt karumammast, Jõgeval lumelinna ehitusega ei laternapostijooksul rahvastpaigaldada,“ enim sõnas naeruta Raus.- Kuna elektriliin bussipeatuseni nil petrooleumilamp, juhatab esimese korruse ruume ekspo- ja muu seesugusega. Peamajas kuse parki lumelinn, kus on maaed ja kujude meisterdami- kes koopas magas, olid karupo- piirdunud, seltskond pidas plaa- ei ulatu,nud. pakkusEelistatud Mati Keppon kirjalikult lahendusena päikesepaneelidega valgus- sisse aga jutu sellest, kuidas neeritakse nüüd sellisel kujul, on ka õppeklass ja keldriruum, kohad sisse võtnud lumest sel tuli meeskondadel lähtuda jad aga mäel lustimas. ni veel õhtul Väätsale sõita ning tust.avaldatud Vallal on lood.plaanis päiksepaneelidega töötavad valgustid Jõgevalt nimetatud lambi kasutusele nagu nad Lutsu kooliajal olla kus saab läbi viia töötube. Palamuseseal mõne lumememme muuseumi kokkuava- SiimustisseEttepanekuid viival jalgteel järgmise ära testida. huu- Kui need toimivad, võib see olla võtminekrokodill, koolipäeva talveunes pikemaks karu, võisid.eelkõige Õppetööksskulptuuride vajalikepraktili- Palamuse muuseumi direk- kilpkonn, vaal-vants, morsk sest rakendusest. Näiteks Särt- Kuidas vaadata? misnädalavahetuseveeretada. kava lahenduseksmoripreemia ka Vägeva saaja bussipeatuses.osas saab venitas jne. ruumide kõrval olid ju kooli- tori Arne Tegelmanni sõnul esitada e-posti aadressil: kul- ning elevant. sakate Vantside meeskonna Kohalike meeskondade seas 8. detsembrilMaitsvat frikadellisuppi ja Kalev Aas Vaimastvere külaarendamise seltsist rääkis, et tal on majas veel poiste magamistu- läksid kihelkonnakooli hoone 10 ja 11.30 ringkäik muuseumis: [email protected] aastaid vastuseta või küsimus, paberkandjal kes hooldab Jõgeva bussipeatusi. Vallavalitsuse Valda KolmLumerohke tegevusnurka talv andis Jõgeva elevandi londist tekkis hea liu- olid lumelinna ehitama tulnud sooja teed pakkusid osalejate- ba, õpetaja tuba ja köstri pere renoveerimine ja uue peamaja peamaja tutvustus; probleemistkantseleisse, teavitades Suur tn võttis 5, Jõgeva. temaga ühendust TREV 2. Selgus, et oo- vallaKooliajaloost noortevolikogu kõnelevas liikmetele „Ke- mägi. Mõnusa liu saab ka Om- ka Järvamaa esindajad. „Nä- le Kaitseliidu Jõgeva maleva eluruumid. ehitamine maksma laias laas- fondihoidla külastus; tepaviljoniKandidaadi hooldab esitajal üks, prügikasti palume tühjendabka lisada teinelühike ja maadpõhjendus, hooldab vade“idee lumelinna saalis on ehitamiseks. ka kolm tege Nii- niva kilpkonna kilbilt ja sabalt gime Facebookis kuulutust ja naiskodukaitsjad. Kõik ehita- „Varem oli osa kihelkon- tus kaks miljonit eurot (ilma püsinäituse ekskursioon “Keva- kolmasmis justfirma. see Kohalikud inimene peaks ootavad nimetatud pikisilmi, preemia et hooldaja saama. vahetaks ära vusnurka.kuhjati Maido Ühes Mägi tuleb abiga kompi Jõge- ning järvakate vaal-vantsi lon- otsustasime vaatama tulla, mis jad said tänutäheks kommi ja nakooli ruume kinni ekspo- käibemaksuta), sellest 1,4 de” saalis; VaimastvereEttepanekuid bussipaviljoni saab esitada katkised 18. klaasid. veebruarini Pärast 2019. koosolekut uuris miseva linna teel puhas ära lumitunda kultuurikes esemed,- dilt alla lastes. Huvilised saavad siin toimub,“ rääkis järvakate ingverijooki. Võitjaks tunnistas sitsiooni all ja külastajad ei miljonit tuli projektirahana köstriemanda koolitund kooli- abivallavanem Mati Kepp olukorda. „Vaimastvere ja Kärde bussipa- mis olid Tootsi taskutes. Teises kuse parki
Load more

Recommended publications
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Funeral Customs of Caucasian Estonians
    FUNERAL CUSTOMS OF CAUCASIAN ESTONIANS Marika Mikkor Introduction Customs characterising a nation or an ethnic group, depend on the stage of development of the society, dominant religion and ethnic environment. In an ethnological study of settlers their origin, time of emigration and national composition of settlements should be taken into account. Of the Estonian villages of Caucasia the village of Estonia was founded in 1882 by the Estonians from the province (guberniya) of Samara, who had left Estonia in the 1850-1860s. The villages of Salme and Sulevi were founded in 1884 and 1885, respectively, by the peasants of Harjumaa, the village of Punase-Lageda was founded in 1886 by Estonians from the North-Caucasian settlement of Esto-Haginsky, who had left Estonia in the 1870s *1 (Võime 1980, 16-18, 21; Võime 1974, 120, 121). In the second half of the past century, in the conditions of arising capitalism, the first settlers of the villages were peasants whose resettlement was favoured by the tsarist government. In addition to the first settlers, new emigrants kept coming both from different regions of Estonia and from other Estonian settlements in Russia. At the same time, there were also leavers. Within the boundaries of one village there lived, side by side, people from different parishes and counties. Parochial belonging of Estonian settlers would be a separate topic of research. For example, in the village of Sulevi descendants of the peasants from Kuusalu and Rõuge parishes married each other. Settlements were founded as a result of Russian-Turkish wars in the 1860-70s on the lands abandoned by Abkhazian and Circassian people (Chursin 1956, 194).
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Vaiatu Küla Arengukava 2017 – 2027
    KINNITATUD Vaiatu küla üldkoosolekul 18.04.2017 Vaiatu küla arengukava 2017 – 2027 Liina Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 2 2. KÜLA ÜLDINE KIRJELDUS .................................................................................................................... 3 2.1 KÜLA AJALOOLINE TAUST ............................................................................................................. 3 2.2 KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS ....................................................................................................... 3 2.3 KÜLA ELANIKKOND JA MAJAPIDAMISED ....................................................................................... 4 3. KÜLA TULEVIKUPILT AASTAKS 2027 ................................................................................................... 6 4. HETKEOLUKORD .................................................................................................................................. 8 4.1 KÜLA LOODUSLIKE OLUDE KIRJELDUS .......................................................................................... 8 4.2 KÜLA INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................ 8 4.2.1 Teedevõrgustik ....................................................................................................................... 8 4.2.2 Elektrienergia ja telefoniside .................................................................................................
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Jõgeva Linna, Jõgeva Valla, Palamuse Valla Ja Torma Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Jõgeva maakonnas, mille tulemusena moodustub nelja Jõgeva maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Jõgeva maakonda 3 linna ja 10 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda 8 valda ja 2 linna. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb käesoleva muudatuse tulemusena kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 181 valda ja 29 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Jõgeva linn (pindala 4 km2 ja rahvaarv 5305), 2) Jõgeva vald (pindala 459 km2 ja rahvaarv 4400), 3) Palamuse vald (pindala 216 km2 ja rahvaarv 2103), 4) Torma vald (pindala 349 km2 ja rahvaarv 1964). Eelnõuga rahuldatakse Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel Jõgeva maakonna koosseisus uus valla nimega haldusüksus nimega Jõgeva vald (kogupindala 1028 km2, rahvaarv 13 7724). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Arvestades vaid eelnõus esitatud ühinemist.
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Adavere Mõisa Selts TERVE pere festival 1 367,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Folklooripäev Assikveres 910,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Vajalikud asjad Assikvere Haridusseltsile 935,00 kogukonnateenused Akordioni soetamine folklooriseltsile Folklooriselts "Jõgevahe pere" 1 600,00 kogukonnateenused Jõgevahe Pere Härjanurme Maarahva Selts Pärandame tulevikule 100,46 kogukonnapärand Härjanurme Maarahva Selts Anname hoogu taaskasutusele 200,00 õpiring Jõgeva Linna Noortekeskus Paus Võrdsed võimalused 1 305,00 kogukonnateenused Jõgeva valla Avatud Noortekeskuste Laiuse Avatud Noortekeskuse tualettruumi 1 435,00 kogukonnateenused Ühendus renoveerimine Jõgevamaa kogukonna organisatsioonide JÕGEVAMAA KODUKANDI ettevalmistamine X Maapäevaks „Aastaring 884,00 kohalik areng ÜHENDUS külas“ Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda Tea ja tunne oma võimalusi! 1 194,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaarepere külapäev 2013 590,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaunid kaardid ja karbid 200,00 õpiring Kamari VII külapäev „Kamari kauaaegse Kamari Haridusselts koolidirektori 85. sünniaastapäeva 1 034,50 kohalik areng tähistamiseks“ Kamari kodanikuhariduslik õpiring Kamari Haridusselts 200,00 õpiring "TUGEV KOGUKOND" Kassinurme Naisselts Kassinurme küla 540 a. 364,00 kohalik areng Kuremaa Vabatahtlik Järvepääste Rannavalve töökvaliteedi parendamine 692,45 kogukonnateenused Maarja-Magdaleena Maarahva Selts Üksteiselt ja üksteisega koos 200,00 õpiring mittetulundusühing JUULA KÜLA Toimetulevam
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]