DOCSLIB.ORG

Jõgeva Valla Teataja, 5. November 2020.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jõgeva Valla Teataja, 5. November 2020.Pdf Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 19 (67), 5. november 2020 „Tähetunnil“ käsitletakse Siuru poeetide loomingut 20. ja 21. novembril peetakse Jõgeval taas Betti Alverile pühenda- tud luulepäevi. 28. järjekorranumbrit kandva „Tähetunni“ teemaks on „Kuus kuulsat krüsanteemi“. See on viide kunagise tuntud kirjandus- rühmituse Siuru kuuele liikmele. Tänavused luulelavastused põhine- vadki Siuru poeetide loomingul. Kui algselt oli „Tähetund“ mõeldud vaid gümnaasiumiastme õpilastele, siis nüüd on luulesündmusele oodatud ka 7.–9. klassi õpilased ja täna, 5. novembril on viimane registreerimispäev. Luulepäevade etendused toimuvad Jõgeva kultuu- rikeskuses, luulehuvilisi toitlustatakse Jõgeva põhikooli Rohu tänava hoones ning majutuspaigaks on Piiri tänava koolihoone. Seoses koroonaviiruse võimaliku levikuga on otsustatud luule- päevade korralduses teha mõned muudatused. Truppidel on näiteks võimalik soovi korral kohale tulla vaid üheks päevaks või valitud ajaks. Sellise valiku teinutel pole vaja maksta osalustasu täies ulatu- ses. Korraldajad püüavad võimaluste piires tagada luulepäevadest osavõtjate hajutatuse ja ohutuse. Luulepäevi „Tähetund“ korraldab MTÜ Tähetund koostöös Jõgeva kooliteatriga Liblikapüüdja ja Jõgeva põhikooliga. JVT Valla sünnipäevale pühendatud matk sai alguse Torma rahvamaja juurest ja sinna jõuti ka tiiruga tagasi. FOTOD: RIINA MÄGI Stseen Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 7.–9. klassi trupi mullusest „Tähetunni“ lavastusest „Sõda ja rahu“. FOTO: RIINA MÄGI Ligemale kümnekilomeetrise rännaku läbi Torma kalmistul tegid matkajad peatuse teinuid kostitati kohvi ja kringliga. Vabadussõja mälestussamba juures. Jõgeva aleviku ajutine Valla kolmandat sünnipäeva tähistati Torma sild valmistub talveks Suvel alustatud Jõgeva aleviku silla remont jäi sügisel pooleli ning ümbruse kultuuriloolistel radadel matkates uus sild ei valmi enne järgmist aastat. Praegu pääseb alevikus üle jõe jalgsi või jalgrattaga mööda ajutist silda. Nelja omavalitsuse liitumisel lisaks ka hulk teadmisi. Matkajad Kaheteistkümnest tähest moo- jaoks hea võimalus uue kodupai- Osaühing Nordpont plaanis uue silla ehitustöid alustada 13. juulil tekkinud uus suur Jõgeva vald said näiteks teada, et Liikatku kü- dustus Tormaga seotud tuntud, gaga lähemalt tuttavaks saada. ning saada asfalteerimisega valmis novembris enne talve tulekut. Et on saanud kolmeaastaseks. Valla las asuv Prohveti mänd on saanud aga teenimatult vähe käsitlemist Nemadki arvasid, et kui mõisa vee erikasutusloa saamisega läks oodatust kauem, lükkus ehituse algus sünnipäeva tähistati 25. oktoobril nime selles paigas elanud pimeda leidnud kultuuritegelase kaheosa- ringtalli müürid korrastatakse ja edasi. Praegu on aga jõevee vooluhulk juba nii suur, et tehnoloogiliselt Tormas ja Torma ümbruses toimu- sauniku järgi, kes ennustanud, et line eesnimi. Nagu selgus, oli see sinna vabaõhulava rajatakse, on ei ole võimalik töid jätkata. nud matkaga, millel osales 55 ini- maa peal hakkavad sõitma raud- Eduard Magnus. Selliseid nime- see suur asi. Ehitaja lubas vallavalitsusele tagada seniks ajutise silla turvalisuse. mest. Start anti rahvamaja juurest hobused ja taevas lendama raud- sid kandis Carl Robert Jakobsoni Matkajate hulgas oli üks ini- Ehitaja andis teada, et silla valgustamiseks on paigaldatud prožektorid ning matkajad saatsid innustava- linnud. Kaasaegsed pidasid meest noorem vend, kes oli ühtaegu jut- mene, kes oli tulnud mitte ainult ning sild saab täiendavad käsipuulauad. Külmal ajal puistatakse sillale te sõnadega teele vallavanem Tiit hulluks, aga tänapäeva inimene ei lustaja ning graafik ja raamatute valla, vaid ka enda sünnipäeva libeduse tõrjeks graniitsõelmeid. Selleks on palgatud kohalik elanik, Lääne ja sündmuse korraldaja, oskaks elu ilma raudhobuste ehk illustreerija. tähistama. Muidugi mitte üksi, kes kontrollib silla olukorda kaks korda päevas ning teeb vastavat vaja- Torma ja Vaiatu rahvamaja kul- autode ja rongideta ning raud- Jõgeva abivallavanem Aive vaid koos mõnede pereliikmete ja dusele talihoolet. Suuremate lumesadude puhul kaasatakse abijõude. tuurijuht Liina Abram. lindude ehk lennukiteta ettegi Tamm tõdes, et matk oli väga sõpradega. „See on väga mõnus Ligemale kümnekilomeetrise kujutada. hariv ja võimaldas lähemalt uu- viis sünnipäeva tähistada,“ arvas JVT teekonna jooksul tutvuti koha- Neitsi Maarjale pühendatud distada objekte, millest tavaliselt Ulvi Pint. liku aja- ja kultuuriloo seisuko- Torma kiriku üheks eripäraks on vaid mööda sõidad. Rännaku kiit- Matka korraldajal Liina halt oluliste objektidega, nagu see, et selle tornist leiab nii risti sid kasulikuks ka Karina, Triin ja Abramil oli hea meel selle üle, et Torma ohvrikivi, Prohveti mänd, kui ka kuke: tavaliselt on ikka Girt Kaarepere. Teekond oli nende nii palju inimesi matkale tuli, et Vabadussõja mälestusmärk ning vaid üks neist. Iseäralik on seegi, meelest paraja pikkusega, ilm loo- vihma sadama ei hakanud ning et Adam Jakobsoni ja Edgar Harki et kiriku seinad on pisut vinklist duses kõndimiseks sobiv, teeolud kõik retkelised rõõmsas meeleolus haud Torma kalmistul, kalmistu väljas. Legendi järgi olevat see normaalsed ja marsruut hästi tagasi jõudsid. kabel, Torma kirik ja pastoraat, ehitusmeeste üksteisele mängitud koostatud: näha sai palju huvita- Valla mullust teist sünnipäeva Rahuorg, baltisakslasest estofiili vingerpussi tagajärg. Eriti põne- vat. „Et siinne mõisakompleks nii tähistati matkaga Kaareperest Georg Julius von Schultz-Bertrami vaks kujunes paljudele teekond ulatuslik on, poleks osanud küll Palamusele. Matkates peetakse lapsepõlvekodu asupaik ja Torma läbi Torma mõisakompleksi, mis arvata. Ja kui ringtalli müüride va- ka tuleva-aastast neljandat sünni- mõisakompleksi hooned. Matka koosneb uskumatult suurest hul- hele tõesti vabaõhulava rajatakse, päeva. Praeguste kavade kohaselt lõpp-punkt oli taas rahvamaja juu- gast hoonetest: sealt võib peale nagu plaanis on, on see väga äge,“ kulgeb marsruut siis Vaimastvere res, kus retke läbi teinuid ootasid peahoone leida juustu-, õlle- ja ütlesid Triin ja Girt. Karina lisas, et ümbruses. kringel ja kuum kohv. viinavabriku, kupja-, moonaka- tavaliselt valib ta looduses liiku- Et matkajatel marsruuti huvi- te- ja valitsejamaja, masinarehe, miseks mõne rabamarsruudi ning RIINA MÄGI tavam läbida oleks, olid korralda- härjatalli, ringtalli ja sõiduhobuste ses mõttes oli kultuurilooline matk jad loonud NaviCupi äpi. Kes selle talli, tõllakuuri, küüni ja saeveski. tore vaheldus. alla laadis, sai iga objekti juures Kes soovis, võis ka tähemän- Eike Jodsche ja Andres Oja ko- nutitelefonist giidijuttu kuulata. gu mängida. Matka peatuspunk- lisid Torma kanti suhteliselt hiljuti Kuna uue silla valmimine viibib, tuleb kohalikel Nii kogunes tervisekilomeetritele tidesse olid jäetud täheklotsid. ja valla sünnipäeva matk oli nende leppida ajutise sillaga. FOTO: ERAKOGU lk 2 5. november 2020 JÕGEVA VALLA TEATAJA Sünnipäeva peeti Algab Jõgeva valla tänavavalgustuse seekord Tormas suuremahuline rekonstrueerimine Pärast haldusreformi moo- koosviibimisega tähistada. 8. oktoobril sõlmis Jõgeva vallavalitsus mahuka lepingu tänava- Rekonstrueeritakse suur osa Jõgeva linna, Jõgeva aleviku, Kuremaa dustunud Jõgeva vald sai ok- Koroonaohust kummitaval valgustuse taristu rekonstrueerimiseks. Töid hakkavad tegema ko- ja Laiuse tänavavalgustusest, lisaks pannakse Palamusele Suurele toobrikuu eelviimasel laupäeval ajastul on sellised sportlikku too- halikud Jõgevamaa ettevõtted, ühispakkujad OÜ TAA Elekter, OÜ tänavale ja Kaareperre Piibe mnt äärde uued LED-valgustid. Täpse juba kolmeaastaseks. Nelja oma- nust tõstvad üritused igati tervi- Võrgutehnikud ja OÜ Eltor. Pearoll on OÜ-l TAA Elekter. Lepingu kaardimaterjali, millistel tänavatel rekonstrueerimine toimuma hak- valitsuse ühinemisel tekkinud tatavad. Seda toonitas eelmisel sisuks on ligi 780 tänavavalgustuspunkti uuendamine, seejuures ligi kab, leiab Jõgeva valla kodulehelt. Tööd algavad peatselt ja töövõtjal suur vald tähistas ka tänavu oma nädalal mitut puhku ka tervisea- 430 juhul on tegemist uue valgusti, masti ja kaabliga. Ehitusprojektis on plaanis ka talvel rekonstrueerimist jätkata, kui ilmaolud seda või- sünnipäeva ühise rahvamatka- met. Kui siseruumides toimunud on välja pakutud Schreder Teceo seeria valgustite kasutamine, mida maldavad. Tööde lõpptähtaeg on järgmise aasta septembris. Tööde ga. Mäletatavasti tähistati valla avalikud üritused olid valla ter- saab tehases eelprogrammeerida öistel kellaaegadel osalise võimsu- käigus tuleb paigaldada ka enam kui 10 km ulatuses maakaablit, mis esimest sünnipäeva 2018. aasta ritooriumil mõnda aega keela- sega töötama. Töövõtja sõnul ongi plaanis just need valgustid soetada. tähendab kaevamist ja mõningaid ebamugavusi liikluses. sügisel piduliku aktuse ja kont- tud, siis värskes õhus toimuvad Lepingu hinnaks kujunes hanke tulemusel 728 497 eurot, mis on valla- serdiga. Järgnevad sünnipäevad ettevõtmised olid seevastu igati valitsuse üllatuseks oluliselt vähem, kui oli hanke eeldatav maksumus. ERKI TEDER, on leidnud märkimist aga juba soovitatavad. Töid rahastatakse 74 protsendi ulatuses Euroopa Liidu tõukefondidest. projekti koordinaator vallavalitsuses sportliku ettevõtmisega. Kuigi Jõgeva vald ühes maa- Eelmisel aastal otsustati sün- konnaga olid koroonasse naka- nipäeva puhuks korraldada matk, tanute suhtarvu poolest veel kus kõigil vallakodanikel ja küla- eelmisel nädalal Eesti tipus, siis Palamuse noortekeskus kolib teenuskeskusesse listel võimalus avastada Jõgeva loodame, et mitmed valla kriisi- vallas uusi ja huvitavaid paiku
Load more

Recommended publications
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Uurimistöö Teemad KUNST EHITISED
    Uurimistöö teemad NB! Koostöös juhendaja ning Muinsuskaitseametiga on võimalik väljapakutud teemade kitsendamine või täpsustamine seminari-, bakalaureuse-, magistri või doktoritöö nõuetele vastavaks KUNST Põlvamaa Tilsi mõisa peahoone baroksed sisedetailid ja hilisemad kihistused Mardikakahjustusega vallasesemed. Mardikatõrje- ja restaureerimisvõimalused 19–20. sajandi I poole tööstuslik tarbekunst. Eri töökodade (eriti just metallist tooted) toodang. Töökodade loomine, tooted, kataloogid, toodete levik jne. Laiemalt on seni uuritud väärismetallist toodete ala, ka suuremaid mööblitööstuseid Metallvalgustid (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid valgusteid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes need valmistas ning kus seda tehti Metallist sakraalesemed (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes neid valmistas ja kus seda tehti Metallist ja ka hõbedast valgustid ja sakraalesemed apostlik-õigeusukirikutes Eestimaal 18.–19. saj. Milliseid valgusteid ja sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kus neid valmistati ja kes seda tegi Hauatähiste restaureerimine Värviuuringute tegemise ajalugu ja hetkeolukord. Kõige tulemuslikuma/ efektiivsema metoodika väljatöötamine Mõisate ajaloolised interjöörid värviuuringute aruannete põhjal EHITISED Kirikute biokahjustused Maakondade kaupa kindla hoone liigi inventeerimine, s.h ajaloo
    [Show full text]
  • YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration
    YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration Dear yearbook readers, The mission of the Road Administration is to develop a safe, functioning and economic traffic environment. The 101st year in the history of the Road Administration passed in an instant and was very busy for all employees and officials. There is reason to be proud of our achievements, but we are also apprehensive ADMINISTRATION ROAD about the future. Many thanks to every colleague and partner as well as every client for their commitment! It has been a year of stable work. 2019 was antee the people of Saaremaa a bigger and In addition to structural changes, the cooper- historically the best year in terms of the mon- more comfortable aircraft for connection ation between divisions and departments still etary volume of the preservation and repair with the continent. requires some practice and the review and of public roads. In total, we used 149 million specification of some processes. Fortunately, euros for the preservation and 83.4 million 2019 can be considered a breakthrough year customer-focused thinking, describing ser- euros for the development of the road net- in the development of the organisation. As vices on the basis of process management work. The yearbook also gives information we are preparing the next step on the road principles and constant improvement are on the number of kilometres covered by the to becoming the Mobility Administration or coded into the DNA of the Road Administra- works and the most exciting objects. the Transport Administration, we carried tion. Service owners have mostly understood out a significant structural reform as of 1 their roles and we’re improving and optimising The satisfaction of the customers of our May 2019.
    [Show full text]
  • 283 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    283 buss sõiduplaan & liini kaart 283 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 283 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 14:30 (2) Tartu Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 283 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 283 buss saabub. Suund: Rakvere 283 buss sõiduplaan 34 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:30 teisipäev 14:30 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 14:30 Lähte neljapäev 14:30 Puhtaleiva reede 14:30 laupäev 14:30 Äksi Kirik pühapäev 14:30 Tabivere Mullavere Nava 283 buss info Suund: Rakvere Lepiku Peatust: 34 Reisi kestus: 125 min Pikkjärve Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Lepiku, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Kaarepere Painküla, Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Kaera, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Tooma, Vägeva, Kassinurme Rakke, Ebavere, Kaarma, Väike-Maarja, Aburi, Assamalla, Levala, Tõrma Kalmistu, Pauluse Kalevi Kalmistu, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Kaera Paduvere Vaimastvere Kärde Tooma Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Ebavere Kaarma Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Assamalla 1 Munakivi Tänav, Estonia Levala Tõrma Kalmistu Pauluse Kalmistu Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 283 buss sõiduplaan 36 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:05 teisipäev 8:05 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Funeral Customs of Caucasian Estonians
    FUNERAL CUSTOMS OF CAUCASIAN ESTONIANS Marika Mikkor Introduction Customs characterising a nation or an ethnic group, depend on the stage of development of the society, dominant religion and ethnic environment. In an ethnological study of settlers their origin, time of emigration and national composition of settlements should be taken into account. Of the Estonian villages of Caucasia the village of Estonia was founded in 1882 by the Estonians from the province (guberniya) of Samara, who had left Estonia in the 1850-1860s. The villages of Salme and Sulevi were founded in 1884 and 1885, respectively, by the peasants of Harjumaa, the village of Punase-Lageda was founded in 1886 by Estonians from the North-Caucasian settlement of Esto-Haginsky, who had left Estonia in the 1870s *1 (Võime 1980, 16-18, 21; Võime 1974, 120, 121). In the second half of the past century, in the conditions of arising capitalism, the first settlers of the villages were peasants whose resettlement was favoured by the tsarist government. In addition to the first settlers, new emigrants kept coming both from different regions of Estonia and from other Estonian settlements in Russia. At the same time, there were also leavers. Within the boundaries of one village there lived, side by side, people from different parishes and counties. Parochial belonging of Estonian settlers would be a separate topic of research. For example, in the village of Sulevi descendants of the peasants from Kuusalu and Rõuge parishes married each other. Settlements were founded as a result of Russian-Turkish wars in the 1860-70s on the lands abandoned by Abkhazian and Circassian people (Chursin 1956, 194).
    [Show full text]
  • STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
    [Show full text]
  • 2021 Toetuste Koondtabel KOV MARO
    Lisa 1 Vasknarva linnuse valgusinstallatsiooni rajamine 5 000 ja sisehoovi korrastamine Alutaguse Vallavalitsus Karjamaa Arenduse Mittetulundusühing, Alajõe Rahvamaja remont ja 5 000 inventari soetamine Ülikiire interneti viimine Voosele 10 000 Anija Vallavalitsus Kehra Sotsiaalkeskuse renoveerimistoetus 6 000 Antsla keskkooli jõusaali inventari soetamine 3 500 Lusti lasteaia madalseiklusrada 7 000 Vana-Antsla mänguväljaku rajamine 8 000 Antsla Vallavalitsus Mittetulundusühing Kaksküla, Uue-Antsla rahvamaja purskkaevu ja puhkeala 15 000 korrastamine Mittetulundusühing Tsooru Koidukiired tegevustoetus 3 500 Tegevustoetus 119 000 Eesti Linnade ja Valdade Liit Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) liikmemaks 28 060 Sihtasutus Elva Haigla TM investeerimistoetus 5 000 Mittetulundusühing Koruste Küla, külaplatsi renoveerimine 5 000 Mittetulundusühing Ulila Suveaed, Investeeringutoetus 5 000 Elva Vallavalitsus MTÜ Kobilu Külaselts tegevustoetus 10 000 SA Rõngu Hooldusravi keskus, toetus lehtla ehitamiseks 5 000 Haapsalu Vanalinna Lasteaiad, Päikesejänku maja ronimisseina soetamine ja 4 000 paigaldamine Tenniseväljakute tehnilised vahendid ja jõusaali 5 000 inventari soetamine Piiskopilinnuse ja Mägari mänguväljaku ehitus 15 000 Kastani piirkonna mänguväljaku ehitus 10 000 Haapsalu Linnavalitsus Haapsalu Muusikool, muusikainstrumendid 5 000 Haapsalu Noorte Huvikeskus, spordiinventar 5 000 Lasteaed Päikesejänku, Toetus lasteaia õueala parendamiseks 10 000 Toetus Uuemõisa Lasteaed-Algkooli kooli söökla söögisaali remondiks 10 000 MTÜ Muraste
    [Show full text]