Kinnitatud Palamuse Vallavolikogu 24. oktoobri 2015 määrusega nr 32 [Muudetud RT IV, 08.09.2017, 3]

PALAMUSE VALLA ARENGUKAVA 2016 - 2026

Palamuse 2015 Palamuse valla arengukava 2016-2026

SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 3 1 PALAMUSE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ...... 4 1.1 ASEND JA LOODUSKESKKOND ...... 4 1.2 ASUSTUS ...... 5 1.3 MAASTIK ...... 6 2 HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ...... 7 2.1 RAHVASTIK ...... 7 2.1.1 Elanikkonna iseloomustus ...... 7 2.1.2 Iive ja ränne ...... 8 2.1.3 Elanike haridustase ...... 8 2.1.4 Hetkeolukorra analüüs ...... 9 2.2 ELUKESKKOND JA AVALIKUD TEENUSED ...... 10 2.2.1 Maakasutus ...... 10 2.2.2 Ehitus ja planeeringud ...... 10 2.2.3 Teed ja tänavad ...... 12 2.2.4 Ühistransport ...... 12 2.2.5 Side ja kommunikatsioon ...... 13 2.2.6 Tänavavalgustus ...... 13 2.2.7 Elamumajandus ...... 13 2.2.8 Energiamajandus ...... 13 2.2.9 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ...... 14 2.2.10 Jäätmemajandus ...... 15 2.2.11 Tervishoid ja sotsiaalvaldkond ...... 15 2.2.12 Turvalisus ja heakord ...... 17 2.2.13 Hetkeolukorra analüüs ...... 18 2.3 HARIDUS ...... 19 2.3.1 Alusharidus ...... 19 2.3.2 Üldharidus ...... 19 2.3.3 Kutseharidus ...... 20 2.3.4 Hetkeolukorra analüüs ...... 21 2.4 KULTUUR, NOORSOOTÖÖ, SPORT JA TURISM ...... 21 2.4.1 Kultuuriasutused ...... 21 2.4.2 Noorsootöö ...... 22 2.4.3 Sportimisvõimalused ...... 23 2.4.4 Turismiobjektid, marsruudid ...... 23 2.4.5 Hetkeolukorra analüüs ...... 24 2.5 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE ...... 25 2.5.1 Ettevõtlus ...... 25 2.5.2 Tööhõive ...... 25 2.5.3 Hetkeolukorra analüüs ...... 26 2.6 VALLA JUHTIMINE ...... 26 2.6.1 Juhtimisstruktuur ...... 26 2.6.2 Eelarve ...... 27 3 SWOT ANALÜÜS ...... 29 4 TEGEVUSVALDKONDADE STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 34 4.1 PALAMUSE VALLA VISIOON...... 34 4.2 TEGEVUSVALDKONDADE ARENGUSUUNAD JA EESMÄRGID ...... 34 4.2.1 Elukeskkond ja avalikud teenused ...... 34 4.2.2 Haridus ...... 35 4.2.3 Kultuur, noorsootöö, sport ja turism ...... 35 4.2.4 Ettevõtlus ja tööhõive ...... 36 5 TEGEVUSKAVA ...... 37 6 ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA TULEMUSLIKKUSE SEIRE ...... 45

2 Palamuse valla arengukava 2016-2026

SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla arengukava kohaliku omavalitsuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke kandev dokument, mis arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundi ja vajadusi ning on aluseks eelarvestrateegia väljatöötamisel, eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringute kavandamisel. Käesolev arengukava on dokument, mis on koostatud eesmärgiga tagada valla tasakaalustatud areng. Arengukava annab ühelt poolt hinnangu omavalitsuse sotsiaal- majanduslikule olukorrale ja teiselt poolt määratleb üldised arengusuunad. Palamuse valla arengukava hõlmab kümmet eelseisvat eelarveaastat. Arengukavas on fikseeritud olulisemad tegevussuunad aastani 2026. Palamuse valla arendamiseks on varem koostatud 4 arengukava, mis hõlmasid perioode 1997- 2001, 2003- 2007, 2003- 2010 ja 2008- 2016. Nimetatud arengukavasid on arvesse võetud valla arendustegevuse ja eelarve planeerimisel. Käesoleva arengukava koostamisel lähtuti nii olemasolevatest dokumentidest, statistikast, elanike seas läbiviidud rahulolu uuringu käigus kogutud andmetest kui ka volikogus ja arutelude käigus kujundatud arvamustest valla arengusuundade osas. Et selgitada välja elanike rahulolu oma elukeskkonnaga ja valla poolt pakutavate teenustega, korraldati aprillis 2015 Palamuse valla elanike seas uuring. Uuringu eesmärk oli valla elanike hinnangu alusel välja tuua valda esile tõstvad tugevused ja kaardistada valla arengut pidurdavad probleemid ning leida neile ratsionaalseid lahendusi. Alusuuringu läbiviimisel andis oma hinnangu 111 Palamuse valla elanikku. Arengukava koostamisest teavitati vallalehe ja valla kodulehe abil kogu valla elanikkonda ning protsessi kaasati kõik huvitatud osapooled. Peamised arengukava koostamise osapooled olid vallavalitsus, valla haridus- ja kultuuriasutused, Luua metsanduskool, kohalikud ettevõtted ja aktiivsed elanikud. Palamuse valla arengukava koosneb järgmistest osadest: Palamuse valla üldiseloomustus, hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs, SWOT analüüs, strateegia ja tegevuskava. Olukorra kirjelduse juures on kokku kogutud statistika, arengukava koostamisel osalenud võtmeisikute (valdkondade spetsialistid, ametnikud, allasutuste juhid, vallavalitsuse liikmed) hinnangud ning elanike seas läbi viidud uuringu tulemused. Analüüs annab ülevaate, milline on erinevate eluvaldkondade olukord aastal 2015. Arengukava strateegiaosa kirjeldab tegevusvaldkondade strateegilisi eesmärke. Tegevuskava määratleb, milliste tegevuste teostamisel liigutakse eesmärkide täitmise poole. Tegevuskavas on fikseeritud tegevused, ajakava, vastutajad ja allikad.

3 Palamuse valla arengukava 2016-2026

1 PALAMUSE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS

1.1 ASEND JA LOODUSKESKKOND Palamuse vald paikneb Jõgeva maakonnas. Lähemad suuremad keskused on Tartu linn (42 km) ja Jõgeva linn (17 km), Tallinnast jääb vald 173 km kaugusele. Valla pindala on 216 km².

Harjumaa Lääne-Virumaa Ida-Virumaa Torma Mustvee linn

Raplamaa Järvamaa Kasepää Hiiumaa Läänemaa Jõgeva

Jõgevamaa Pajusi Jõgeva linn Saare Pärnumaa Pala Saaremaa Tartumaa Viljandimaa Põltsamaa linn Palamuse Põlvamaa Põltsamaa Valgamaa Puurmani Tabivere Võrumaa

Joonis 1. Palamuse valla asukoht Palamuse vald piirneb põhjast Torma vallaga, idast Saare vallaga, lõunast Tabivere vallaga ja läänest Puurmani ning Jõgeva vallaga. Palamuse valla piirides paiknevad Kuremaa, Prossa, Pikkjärv ja Ilmjärv ning vallaga piirnevad Kaiavere ja Raigastvere järv. Vooremaa maastikukaitseala piiridesse kuuluvad neist Prossa, Pikkjärv, Ilmjärv, Kaiavere ja Raigastvere järv. Valla territooriumi läbivad suuremad vooluveekogud on Amme jõgi ja Laeva jõgi. Palamuse valla territooriumil asub Vooremaa järvede NATURA 2000 ala, kuhu kuuluvad Prossa, Pikkjärv ja Ilmjärv. Kõik mainitud järved ja nende vahele jääv ala Praaklima, Mullavere, Sudiste, Nava, Ehavere, Pikkjärve, Luua ja Kaiavere külas kuuluvad samuti Vooremaa maastikukaitsealasse.

4 Palamuse valla arengukava 2016-2026

1.2 ASUSTUS Palamuse kihelkond on üks vanemaid Eestis. Palamuse kihelkonda on esimest korda mainitud juba 1234. aastal.

Joonis 2. Palamuse valla ülevaatekaart Palamuse vallas on 1 alevik ja 25 küla. Valla keskuseks on Palamuse alevik. Suuremad asulad on Palamuse alevik, Luua ja Kaarepere küla, kuhu on koondunud 48,5 % valla elanikkonnast- (1066 elanikku). Palamuse valla asustustihedus 01.01.2015. aasta seisuga on 10,18 inimest/km². Küla Elanike arv 2008 Elanike arv 2015 Muutus Eerikvere 75 61 -14 Ehavere 34 32 -2 Palamuse 581 510 -71 Imukvere 45 67 22 Järvepera 34 23 -11 Kaiavere 41 39 -2 Kassivere 4 4 0 Kivimäe 17 22 5 Kudina 171 137 -34 Luua 305 280 -25 Mullavere 62 60 -2 Nava 55 59 4 Pikkjärve 121 120 -1 Praaklima 13 11 -2 Raadivere 69 66 -3 Rahivere 30 26 -4 Ronivere 17 11 -6 Sudiste 10 10 0 Süvalepa 30 31 1 Toovere 62 53 -9 Kaarepere 328 276 -52 Vaidavere 50 49 -1 Vanavälja 9 9 0

5 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Varbevere 67 61 -6 Visusti 105 97 -8 Änkküla 56 59 3 KOV 5 25 20 täpsusKOKKU 2396 2198 -198 Allikas: Rahvastikuregister Tabel 1. Elanike arv Palamuse valla külades 01.01.2015

1.3 MAASTIK Palamuse vald paikneb siluri ja devoni avamusalade piiril. Valla loodepoolses osas moodustavad aluspõhja alam- siluri Raiküla lademe lubjakivid, dolomiidid ja merglid, kagupoolses osas katavad siluri kivimeid kesk-devoni Narva lademe domeriidid, dolomiidid, aleuroliidid, liivakivi ja savi. Enamik Palamuse vallast asub Vooremaa maastikurajoonis, mis on kujunenud liustikujää kuhjava ja kulutava tegevuse toimel, valla lääneosa paikneb ka Võrtsjärve madalikul. Vooremaa viirgmaastiku iseloomulikeks pinnavormideks on valdavalt moreenist koosnevad voored ja künnised ning nende vahele jäävad piklikud nõod, mida paiguti läbivad põikorud. Sellistes tingimustes asuvad põllumaad enamasti voorte lagedel. Sood paiknevad Palamuse vallas lääneosas (Visusti soo, Sortsi raba), kuid soostunud on ka voortevahelised nõod – seda kas täielikult või ainult järvede kaldaaladel.

Joonis 3. Ligi 15 % Palamuse vallast jääb Vooremaa MKA piiridesse

6 Palamuse valla arengukava 2016-2026

2 HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS

2.1 RAHVASTIK

2.1.1 Elanikkonna iseloomustus Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 01.01.2015 Palamuse vallas 2198 elanikku, neist naisi 1092 (49,68 %) ja mehi 1106 (50,32 %). 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Naised 1183 1159 1155 1149 1156 1131 1129 1092 Mehed 1213 1202 1193 1191 1175 1138 1130 1106 Kokku 2396 2361 2348 2340 2331 2269 2259 2198 Allikas: Rahvastikuregister Joonis 4. Palamuse valla elanike arv ja selle muutused 2008-2015 Valla rahvaarv on viimaste aastate jooksul stabiilselt vähenenud, viimase kaheksa aasta jooksul 198 elaniku võrra (8,26 %). Palamuse valla elanike hulgas on vanuseliselt suurim 20- 24aastaste elanike grupp. Soolis- vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, naiste ülekaal tekib alles pensionieas.

80-84 70-74 60-64 50-54 40-44 30-34 20-24 10-14 0-4 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 10- 15- 20- 25- 30- 35- 40- 45- 50- 55- 60- 65- 70- 75- 80- 0-4 5-9 85-… 14 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 Kokku 75 107 112 126 170 153 115 127 164 160 152 129 141 154 100 79 71 58 Naised 44 54 49 66 79 66 54 37 73 76 71 54 81 91 55 50 46 47 Mehed 31 53 63 60 91 87 61 90 91 84 81 75 60 63 45 29 25 11

Allikas: Rahvastikuregister Joonis 5. Palamuse valla elanike vanuseline struktuur 2015

7 Palamuse valla arengukava 2016-2026

2.1.2 Iive ja ränne Palamuse valla rahvastiku arv järgib Eesti maavaldade üldist vähenemistrendi, mis on tingitud negatiivsest loomulikust iibest, maapiirkondadest linnadesse rändamisest ja välismaale elama asumisest. Palamuse vallas ületavad aastate lõikes surmad elussündide arvu. Kuigi mõnel aastal on iive olnud nõrgalt positiivne või null, on kahenemistendents siiski jätkuv.

40 30 20 10 0 -10 -20 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Sünnid 18 26 25 20 17 24 10 Surmad 30 27 32 22 31 23 27 Loomulik iive -12 -1 -7 -2 -14 1 -17

Allikas: Rahvastikuregister Joonis 6. Palamuse valla sünnid ja surmad Palamuse vallast lahkujaid on olnud viimastel aastatel rohkem kui valda saabujaid, mistõttu on valla rändesaldo negatiivne. Rändesaldo suurus on aastate lõikes küllaltki kõikuv.

140 120 100 80 60 40 20 0 -20 -40 -60 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Saabujad 50 58 64 58 65 87 71 Lahkujad 73 70 63 51 114 96 115 Mehhaaniline iive -23 -12 1 7 -49 -9 -44

Allikas: Rahvastikuregister Joonis 7. Palamuse valda saabujad ja lahkujad

2.1.3 Elanike haridustase Palamuse valla elanike haridustase 2011. aastal läbi viidud rahvaküsitluse andmete alusel on kirjeldatud järgmisel joonisel.

8 Palamuse valla arengukava 2016-2026

30,00%

25,00%

20,00%

15,00%

10,00%

5,00%

0,00% Kutseharidus Põhiharidus ja Alghariduseta Algharidusega Üldpõhiharidus Üldkeskharidus keskhariduse Kõrgharidus kutse baasil Palamuse vald 6,26% 12,08% 27,29% 10,74% 17% 10,30% 16,33% Jõgevamaa 6,41% 12,27% 28,41% 10,21% 20% 9,15% 13,55% Eesti 5,12% 8,94% 20,32% 6,02% 24,78% 9,88% 24,94%

Allikas: Statistikaamet, vähemalt 10aastased. Joonis 8. Palamuse valla rahvastiku haridustase aastal 2011 Suurem osa elanikkonnast on üldpõhi- või keskharidusega, järgmine suurem grupp on kõrgharidusega. Teised haridustasemed on suhteliselt võrdsete osakaaludega. Maakonna keskmisega võrreldes on vallas rohkem põhi-, kutse- ja kõrgharidusega inimesi ning vähem teiste gruppide haridustasemega inimesi. Palamuse valla elanikke võib Jõgeva maakonna keskmisega võrreldes lugeda kõrgemalt harituks. Eesti keskmisega võrreldes on Palamusel suurem osakaal kuni põhiharidusega ja kutseharidust omavatel elanikel, kõrgema hariduse osas jäädakse Eesti keskmisele alla.

2.1.4 Hetkeolukorra analüüs Üldine Eesti elanikkonna vähenemine toimub ka Palamuse vallas. Rahvaarv on kahe aastaga vähenenud 94 inimese võrra - 01.01.2015.a. oli 2198 elanikku, 01.01.2016. a. oli 2177 elanikku. Palamuse vallas elas rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2017. a. 2104 elanikku, neist naisi 1040 (49,4 %) ja mehi 1064 (50,6 %). Palamuse valla asustustihedus 01.01.2017. oli 9,7 inimest/ km². Palamuse vallas ületavad aastate lõikes surmad elussündide arvu. 2016. aastal vähenes võrreldes varasema aastaga sündide arv ja suurenes surmade arv. Rahvastikuregistri andmetel sündis 2015. aastal Palamuse vallas 24 ja suri 25 inimest, 2016. aastal sündis 17 ja suri 32 inimest. Kuigi varasematel aastatel on iive olnud nõrgalt positiivne või null, on kahenemistendents siiski jätkuv. Palamuse vallast lahkujaid on olnud viimastel aastatel rohkem kui valda saabujaid, mistõttu on valla rändesaldo negatiivne. 2015. aastal oli saabujaid 66 ja lahkujaid 86, 2016. aastal saabujaid 54 ja lahkujaid 103. [Muudetud RT IV, 08.09.2017, 3]

9 Palamuse valla arengukava 2016-2026

2.2 ELUKESKKOND JA AVALIKUD TEENUSED

2.2.1 Maakasutus Seisuga 01. jaanuar 2015. a. oli Palamuse vallas riigi maakatastris registreeritud 2422 katastriüksust pindalaga 20 820,28 ha (valla üldpindala 21588,2 ha), mis moodustab 96,4 % Palamuse valla maafondist.

Maa õiguslik nimetus Pindala (ha) % registreeritud pindalast Tagastatud maa 7952 38,19 Maa ostueesõigusega erastamine 3834,28 18,42 Maa enampakkumisega erastamine 467,1 2,24 Vaba põllumajandusmaa erastamine 1092,2 5,25 Vaba metsamaa erastamine 1031 4,95 Munitsipaalmaa 141,7 0,68 Riigimaa 6302,01 30,27 Kokku 20820,28 100% Allikas: maa-amet Tabel 2. Palamuse valla maareformi olukord seisuga 01.01.2015 Jõgeva maakond on läbi aegade olnud edukas põllumajanduspiirkond. Suurema osa kõlvikulisest koosseisust moodustavad haritav maa ja metsamaa.

1% Haritav maa: 8862,13 ha 7% 42% Looduslik rohumaa: 1219,15 ha Metsamaa: 9140,39 ha 44% 6% Õuemaa: 189,73 ha

Muu maa: 1408,88 ha

Allikas: Maa-amet Joonis 9. Palamuse valla kõlvikuline koosseis aastal 2015 Suuremad maakasutajad Palamuse vallas on:  talud - 1488,28 ha, sellest 1071,5 ha haritavat maad, 338,81 ha metsamaad ja 77,97 ha looduslikku rohumaad;  metskonnad (Jõgevamaa metskond, Luua metsanduskooli õppemetskond) - 4188,79 ha, sellest 15,75 ha haritavat maad, 3351,96 ha metsamaad ja 65,98 ha looduslikku rohumaad;  põllumajandusettevõtted - 2389,56 ha, sellest 2068,39 ha haritavat maad, 185,76 ha metsamaad ja 135,41 ha looduslikku rohumaad.

2.2.2 Ehitus ja planeeringud Palamuse vallas on aastatel 2008-2015 välja antud 145 ehitusluba. Palamuse valla ruumilise arengu põhimõtted on sätestatud Palamuse valla üldplaneeringus, mis kehtestati Palamuse vallavolikogu otsusega nr 168 27. novembril 2007.a.

10 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Ruumilise arengu eesmärk on olemasoleva elukeskkonna väärtustamine koos avaliku ruumi korrastamisega ning kõiki osapooli ja huvigruppe võimalikult hästi rahuldav maa- ja veealade kasutamise saavutamine. Üldplaneeringu koostamise käigus tehti 2006. aastal olukorra hindamiseks analüüs, mille käigus selgusid valla tugevad küljed ja võimalusena toodi välja: looduslik ning kultuurilis- ajalooline mitmekesisus;  vooremaastik koos miljööväärtuslike piirkondadega;  hästi säilinud endine kihelkonnakeskus,  hea ja viljakas põllumaa ja säilinud põllumajanduslik tootmine, kusjuures on võimalik arendada ja laiendada alternatiivpõllumajanduslikku tootmist;  puhas ja kaunis looduskeskkond kus puuduvad reostusallikad ning on järvede baasil puhkemajanduslike teenuste väljaarendamise võimalused,  strateegiliselt hea koht Tallinna- Tartu- Jõgeva maantee lähedal;  võimalus saada kodu lähedal üldharidust lasteaiast gümnaasiumini;  tugev kultuuritaust ning rahvamajade olemasolu kolmes suuremas asulas. Planeeringuga määratleti tulevaste aastate arengu põhisuunad ja tingimused. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub tiheasustusaladel läbi detailplaneeringute ning hajaasustusaladel läbi projekteerimistingimuste. Palamuse vallas kehtestatud detailplaneeringud:  Järveotsa detailplaneering- kehtestatud 30. 03. 2000. a. Palamuse vallavolikogu otsusega nr 42.  Pikkjärve puhkeala detailplaneering- kehtestatud 24.08.2006. aastal Palamuse vallavolikogu otsusega nr 54.  Köstri allee 3 detailplaneering- kehtestatud 30.12.2008. aastal Palamuse vallavolikogu otsusega nr 233. Nimetatud planeering on Palamuse valla üldplaneeringut muutev detailplaneering. Detailplaneeringuga on vähendatud Köstri allee 3 asuval maaüksusel Amme jõe ehituskeelu vööndit. Palamuse valla üldplaneeringu põhilahendus jääb kehtima. Antud detailplaneering on aluseks edaspidi planeeringualale teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.  Kristjani kinnistu detailplaneering- kehtestatud 30.12.2010. aastal Palamuse vallavolikogu otsusega nr 70. Planeering on üldplaneeringut muutev. Antud detailplaneeringuga muudeti maa sihtotstarvet.

Palamuse vallavalitsuse poolt on algatatud 14. oktoobri 2010.a. korraldusega nr 256 Koolimäe kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine vastavalt üldplaneeringule, maa-ala jagamine ühepereelamute kruntideks, kruntide ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, teede ja platside ning tehnovõrkude ja - rajatiste asukoha määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine. Palamuse vallavalitsuse korraldusega nr 109 07. mail 2014.a. muudeti Koolimäe kinnistule (katastriüksus 57802:001:0178) Palamuse alevikus Palamuse vallas, algatatud detailplaneeringu lähteülesannet. Muudatuse tingis vajadus leida Koolimäe kinnistule sobiv lahendus Palamuse lasteaia ehitamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine vastavalt üldplaneeringule, üldplaneeringut muutva sihtotstarbe määramine, maa-ala jagamine lasteaia ja ühepereelamute kruntideks, kruntide ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, teede ja platside ning tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine,

11 Palamuse valla arengukava 2016-2026 keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.

2.2.3 Teed ja tänavad Palamuse valla territooriumil asuvate teede kogupikkuseks on 406,8 km.

Pikkus kokku Kruusa- ja pinnasteed Kattega teed

Kõik teed* 406,8* 328,5 78,3

Avalikult kasutatavad teed**

2.2.3.1.1.12.2.3.1.1.2 Riigimaanteed 127,7 54,3 73,4

Kohalikud teed 92.2 82.3 4,9

sh lepingu alusel kasutatavad 9,8 9,8 0 erateed Avalikud teed kokku 219,9 136,6 78,3

* Eesti topograafilise andmekogu teedekihi järgi. ** Riikliku teeregistri andmetel Allikas: maanteeamet Tabel 3. Palamuse vallas asuvad teed kattematerjali lõikes Palamuse valla territooriumi läbib kokku 30 erinevat riigimaanteed kogupikkusega 127,7 km, millest 54,31 km on kruusateed ja 73,39 km kattega teed. Kergliiklusteed Palamuse vallas: Palamusel 1455 m, Kaareperes 1360 m, Luual 390 m ja Nava- Pikkjärve 3425 m. Valla omandis olevate teede ja tänavate korrashoiu ning remondi korraldamise eest vastutab valla allasutus Palamuse Vallavara. Aastatel 2008 - 2015 on vald investeerinud valla teede korrashoidu 168 549,49 eurot.

2.2.4 Ühistransport Bussiliiklus on kõige tihedam Kaareperes tänu asula heale asukohale valda läbiva Tartu- Jõgeva- Aravete maantee ääres. Nii Tartu kui Jõgeva suunal on bussiliiklus rahuldav ning ühendus Jõgeva ja Tartuga on tagatud. Bussiliiklus Palamuse alevikust ja küladest on Jõgeva ja Tartu suunal tööl käimiseks ebasobiv. Ühistranspordi puudumine muudab keeruliseks nii avalike kui muude teenuste kasutamise, huviringides ja üritustel osalemise. Vallasisest bussiliiklust korraldab Palamuse Vallavara. Vallasiseselt sõidavad ainult õpilasliinid. Rongiliikluse tagab paralleelselt Tartu- Jõgeva- Aravete maanteega kulgev Tallinna- Tapa- Tartu raudtee. Kaarepere raudteejaamast väljuvad rongid Tartu ja Jõgeva/Tallinna suunal ning väljumisajad on praegu sobivad Tartus tööl käimiseks, küll aga pole saavutatud kompromissi, et rongiga saaks väikejaamadest, antud juhul Kaarepere jaamast sõita tööle ka Jõgevale. Lisaks reisirongidele peatuvad Kaarepere jaamas ka kaubarongid. Et raudteetransport ei häiriks liiklust vallas, rajati Kaarepere raudteeülesõidu ehituse käigus Tartu- Jõgeva- Aravete tugimaanteele 3,2 kilomeetri ulatuses kahekihilise asfaltkattega teelõik ning vaialusel monoliitbetoonist viadukt üle Tapa- Tartu raudtee. Lisaks ehitati Pikkjärve- Tõrve, Kaarepere- Palamuse ja Pikkjärve- Sääsküla kõrvalmaanteedele uued ühendusteed

12 Palamuse valla arengukava 2016-2026 tugimaanteega. Ümberehituse käigus likvideeriti autode raudteeülesõidud ning asendati need kergliiklejate ülekäikudega. Kaarepere jaama kõrvale rajati autoparkla.

2.2.5 Side ja kommunikatsioon Telefoniside Palamuse vallas on lahendatud järgnevalt: Esindatud on kõik mobiilioperaatorid. EMT ehitas Luua asulasse täiendava kohaliku tugijaama. Uus jaam on Jõgeva vallas Kuremaal, mis toetab leviga Palamuse valda. Elion: Palamuse vallas on 3 aktiivsõlme, mis asendavad likvideeritud või likvideerimisel olevaid telefonijaamu (Palamuse digijaam demonteeritakse tõenäoliselt 2015.a.) Kõik jaamad on ühendatud fiiberoptilise kaabliga ja seoses sellega on Kaareperes, Luual ja Palamusel võimalik sobiva kohtvõrgu olemasolul ülikiire internet ja digi- TV. Samuti pakuvad interneti kasutamise võimalust mobiilioperaatorid oma 3G ja 4G internetiühendustega. Internetiühendus valla keskustes on suhteliselt hea kuid probleemiks on internetiühenduse kvaliteet ja kiirus hajaasustusega piirkondades. Postiside tagab vallas üks postkontor, mis asub Palamusel.

2.2.6 Tänavavalgustus Palamuse vallas on tänavavalgustusvõrguga hõlmatud Palamuse alevik, Kaarepere, Luua, Pikkjärve ja Kudina küla. Aastal 2014 renoveeriti ja rajati uus energiasäästu põhimõtetel tänavavalgustusvõrk Palamuse alevikku ja Kaarepere külla. Aastate jooksul on tänavavalgustusliinide energiakulu vähendamiseks vahetatud vanad valgustid uute vastu, kasutatakse suurema valgusviljakusega ja väiksema võimsusega valgusallikaid.

2.2.7 Elamumajandus Palamuse valla keskuses on 11 korterelamut, Kaareperes 7, Luual 5, Pikkjärvel 4, Kudinal 2, Varbeveres 1 ja Naval 1 korterelamu. Neis elab 2015. aasta aprillikuu seisuga 30 protsenti valla elanikest. Enamik kortereid on eraomandis ning moodustatud on korteriühistud. Palamuse alevikus on 9 ühistut, Kaarepere külas 5 ühistut, Luua külas 1ühistu. Korterelamud on ehitatud enamasti 1970. aastatel ja vajavad soojapidavuse parandamiseks renoveerimist. Osaliselt on nende töödega alustatud: vahetatud aknad, uksed, katused ning soojustatud otsaseinad.

2.2.8 Energiamajandus Osades Palamuse, Kaarepere ja Luua korterelamutes on keskküte, osades lokaalküte, mõnda maja köetakse korterite kaupa. Ülejäänud elamutes on lokaalkatlamaja, köetakse korterite kaupa ahjuga või mingil muul moel. Palamuse korterelamutele on 2013. aastal paigaldatud maaküte, millel on 7 tarbijat- 6 elamut ja 1 ettevõte. Ülejäänud elamud kasutavad sooja tootmiseks erinevaid lahendusi: õhksoojuspumbad, elektriradiaatorid, kaminad. Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi katlamaja varustab soojusega lasteaeda ja apteegihoones asuvat Palamuse Avatud Noortekeskust ning vajadusel gümnaasiumi. Sooja vett toodetakse tarbijate juures. Soojatrassid (üldpikkus 260 jm) on ehitatud aastatel 1995- 2000 ning on rahuldavas seisukorras. Katlad on amortiseerumas. Kogu süsteem vajab renoveerimist.

13 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Kaarepere korterelamutele on 2013. aastal paigaldatud maaküte, millel on 7 tarbijat: 6 elamut ja lasteaed. Süsteemiga ei liitunud üks elamu, kus köetakse õhksoojuspumpadega, elektriradiaatorite või kaminatega. Luua kaugküttesüsteemi varustab soojusega Luua metsanduskooli katlamaja. Küttesüsteemil on kasutajaid koos katlamaja hoonega 16, neist 12 on metsanduskooli hooned, 4 korterelamut. Katlamaja toodab soojust ruumide kütmiseks ning tarbevee soojendamiseks ning töötab tahkel kütusel (halupuit). Luua asula kaugküttetrassid (üldpikkus umbes 3360 jm) on mitterahuldavas seisukorras. Soojusenergia tootmine Luua piirkonnas vajab uuendamist. Praegune katlamaja on küll rahuldavas seisukorras, kuid liiga tööjõumahukas. Metsanduskool kavandab soojusenergia tootmise üleviimist hakkepuidule, selle kava realiseerimine sõltub riigi rahastamisotsustest. Lokaalsed gaasikatlamajad on Palamuse rahvamajal, Kaarepere hooldekodul, Kaarepere rahvamajal ja Palamuse Pritsumeeste hoonel. Katlamajad on rajatud aastatel 2005- 2007.

2.2.9 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorda on hinnatud ning arenguvajadusi kirjeldatud “Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2009 – 2021”. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijaid on ligikaudu 49% valla elanikest. Ülejäänud elanikud tarbivad vett oma lokaalsetest salv- ja puurkaevudest ning reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Palamuse vallas on 11 töötavat puurkaevu, mis tagavad tsentraalse veevarustuse valla kuues asulas:  Palamusel (3 puurkaevu, neist üks vajab rekonstrueerimist)  Kaareperes (2 puurkaevu, neist üks vajab rekonstrueerimist)  Naval (1 puurkaev)  Pikkjärvel (2 puurkaevu)  Kudinal (1 puurkaev)  Luual (2 puurkaevu, neist üks vajab likvideerimist) Lisaks on valda alates 2009. aastast rajatud hajaasustuse programmi raames 11 puur- ja 4 salvkaevu. Üldine hinnang puurkaevudele on rahuldav. Puurkaevudele, kust tuleb rauarikas vesi, on paigaldatud rauaeraldusfiltrid. Veetorustiku hinnanguline pikkus Palamusel on 8000 m, Kaareperes 3000 m, Naval 30 m, Pikkjärvel 1100 m, Luual 1500 m ning Kudinal 1930 m. Palamuse alevikus on osa veetorustikest rekonstrueeritud aastatel 2009- 2013, rekonstrueerimist vajab veel umbes 3000 m torustikku. Kaareperes, Naval, Pikkjärvel ja Luual vajab veetorustik rekonstrueerimist kogu ulatuses. Kudina külas rekonstrueeriti veetrass 2008. aastal ning paigaldati rauaeraldusfilter. Kanalisatsioon on välja ehitatud neljas asulas. Kanalisatsioonitorustiku hinnanguline pikkus Palamusel on 8000 m, Kaareperes 3500 m, Naval 50 m, Pikkjärvel 900 m ning Luual 1700 m. Palamuse alevikus on kanalisatsioonitorustik osaliselt rekonstrueeritud/rajatud vahemikus 2009- 2013. Kaareperes, Naval, Pikkjärvel ja Luual vajab rekonstrueerimist kogu ulatuses. Palamuse aleviku reovesi pumbatakse puhastusseadmetesse kolme reoveepumpla kaudu. Reoveepumplatest 2 on rekonstrueeritud 2009. aastal.

14 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Palamuse vallas on 4 reovee puhastusseadet: Palamusel, Kaareperes, Pikkjärvel ja Luual. Kaarepere, Pikkjärve ja Luua reoveepuhastid vajavad rekonstrueerimist. Palamuse vallas teenindab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme kolm ettevõtet:  AS Emajõe Veevärk - Palamuse, Kaarepere, Pikkjärve  FIE Aivar Rudissaar – Kudina  Luua metsanduskool - Luua

2.2.10 Jäätmemajandus Jäätmemajandust reguleerib Palamuse vallas “Alatskivi, Avinurme, Jõgeva, Saare, Torma, Vara, Palamuse, Pala valdade ja Mustvee linna ühine jäätmekava 2009-2015”. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse, kõrvaldamise, kohtsorteerimise, jäätmeveoga liitumise jne. korraldused. Palamuse valla territooriumil puudub prügila. Palamuse alevikus on olemas sorteeritud jäätmete jaam, kus võetakse vastu ohtlikke jäätmeid, vana mööblit, sõiduauto rehve ja vana koduelektroonikat. Lisaks korraldatakse külades ohtlike jäätmete kogumisringe. Valla suuremate asulate olmejäätmete käitlust korraldab Palamuse valla asutus Palamuse Vallavara, korraldatud jäätmevedu teostab AS Ragn Sells. Vallas on järgmised pakendikonteinerid:

 pakendikonteinereid on pakendite kogumiseks Palamusel 9 , Luual 3, Kaareperes 3, Pikkjärvel 1, Kudinal 1;

 pakendikonteinereid on plast-, klaas- ja plekktaara kogumiseks Palamusel 4, Kaareperes 3 ja Luual 1;

 eraldi konteinereid on paberi ja papi kogumiseks Palamusel 3, Kaareperes 1 ja Luual 1;

 konteinereid orgaaniliste jäätmete kogumiseks on Palamuse kalmistul 3 ja Kaarepere kalmistul 1.

Elanike jaoks biolagunevate jäätmete konteinereid paigaldatud ei ole.

2.2.11 Tervishoid ja sotsiaalvaldkond

2.2.11.1 Arstiabi Palamuse vallas tegutseb perearstikabinet vastuvõttudega Palamusel ja Kaareperes. Perearsti nimistusse kuulub 02.03.2015.a. seisuga 1483 inimest. Osa valla elanikest kasutab naabervaldade ja -linnade arstide teenuseid. Ravikindlustusega on katmata 154 inimest ehk ligikaudu 10% Palamuse valla elanikkonnast. Hambaraviteenust pakutakse Palamusel. Eriarstide juures käiakse Tartus ja Jõgeval. Vallas on loodud Palamuse valla tervisenõukogu, kuhu kuuluvad inimesed valla eri piirkondade kultuuri, hariduse ja spordi valdkonnast. Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis tegutseb kooli tervisenõukogu. Tervisenõukogud on korraldanud ja südamenädala raames läbi viinud üritusi ja tervisepäevi.

15 Palamuse valla arengukava 2016-2026

2.2.11.2 Sotsiaalteenused Palamuse vallas on 2 sotsiaaltöötajat ja koduhooldustöötaja. Valla poolt pakutavateks sotsiaalteenusteks on:  Sotsiaalnõustamine  Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine  Koduhooldusteenused  Eluasemeteenused  Hooldamine perekonnas  Hooldamine hoolekandeasutuses  Sotsiaaltransport  Tugiisikuteenus puudega lastele lasteaias  Taaskasutuskeskus Palamuse vallas oli 01. jaanuari 2015. aasta seisuga 539 pensioniealist inimest, mis moodustab kogu elanikkonnast 24,5%. Töövõimetuspensioni saajaid oli 01. aprilli 2015. aasta seisuga 235, neist 141 said puudega isiku toetust. Kokku on pensionisaajaid vallas 35,2 % elanikkonnast. Koduhooldust osutatakse vallas 10- 12 inimesele. 2014. aastal osutati teenust 10 puudega isikule, neist vanuses 65- 75.a kolmele, vanuses 75- 79.a kahele ja üle 80.a viiele isikule. Vallas on 2 sotsiaalkorterit, Palamusel ja Kaareperes, kus on võimalus pakkuda ajutist elamispinda abivajajatele. Palamuse vallas elab 2015. aasta alguse seisuga 462 inimest, kes on vanemad kui 65 eluaastat. Palamuse vallas pakub eakatele hooldekoduteenust MTÜ Iseseisev Elu Kaarepere pansionaadis. Eakate sotsiaalhoolekande korraldamisel on oluline ennetus- ja võrgustikutöö, mille tulemusel selgitatakse välja potentsiaalsed abivajajad. Toimib koostöö perearstiga.

2.2.11.3 Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused on:  Riiklik toimetulekutoetus  Vajaduspõhine peretoetus  Puudega laste hooldajatoetus  Puudega täisealiste hooldajatoetus  Puudega isikute teenuste toetus  Puudega laste teenuste toetus  Palamuse valla eelarvest makstavad toetused Toimetulekutoetuse saajate arv on aastatega vähenenud. Kui riiklikku toimetulekutoetust maksti 2013. aastal summas 32 414.01 eurot 186 korda, siis 2014. aastal 21 409.78 eurot 119 korda. 2013. aastal sai toimetulekutoetust 39 peret, 2014. aastal 25 peret.

16 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Riigieelarvest on lisaks makstud vajaduspõhist peretoetust vähekindlustatud lastega peredele. 2014. aastal maksti vajaduspõhist peretoetust 20 perele 172 korral 2666.02 euro ulatuses. Seoses seadusemuudatusega 2015. aastal toetusesumma suureneb. Aastal 2014 maksti 19 perele puudega lapse hooldajatoetust, 3 lapsele osutati lasteaias tugiisikuteenust. Riiklikult rahastavat lapsehoiuteenust kasutas 6 last; raske ja sügava puudega laste teenuseid rahastati 15 lapsele 45 taotluse alusel. Aastal 2014 oli täisealiste hooldajatoetus määratud 23 raske ja sügava puudega isiku hooldajale. Puudega isikute toetust sai 15 isikut, teenuste toetust sai 54 isikut 64 korda. Kõige enam eraldati toetust transporditeenuseks- 33 korral, invateenuste eest 25 korral ja rehabilitatsiooniteenuste eest 6 korral. Aastal 2014 maksti valla eelarvest toetusi kokku 8870.00 euro ulatuses, millega rahuldati 262 taotlust, neist 15 korda toetati laste prillide ostmist, 20 korda lasteaiaarvete tasumist. Palamuse valla eelarvest on makstud sünni- ja matusetoetust, I klassi astuja toetust ning kaetud laste koolitoidu ja töövihikute kulusid.

2.2.12 Turvalisus ja heakord Palamuse valda teenindab Lõuna prefektuur, mida vallas esindab Palamuse, Jõgeva linna ja Jõgeva valla ühine Jõgeva politseijaoskonna piirkonnavanem. Riiklikest päästekomandodest teenindavad Palamuse valda esmalt nii Jõgeva kui Tabivere päästekomando- olenevalt sellest, kummale on sündmuspaik lähemal. Palamusel on oma vabatahtlik päästekomando Palamuse Pritsumehed, mis allub struktuuriliselt lõuna päästekeskuse Jõgevamaa päästepiirkonnale. Aastal 2014 registreeriti Palamuse vallas 26 kuritegu, millest 16 ehk 62 % avastati. Aastate jooksul on kuritegude avastamise protsent püsinud suhteliselt stabiilne. Kuritegude avastamine sõltub sündmuskohtadelt saadud ja talletatud tõenditest ning muudest asjaoludest. Raskemini on avastatavad peitkuriteod, kus ei ole teo toimepanija tuvastatud. Selliste juhtumite puhul võib kuriteo toimepanijate tuvastamine olla pikemaajalisem protsess.

60 50 40 30 20 10 0 2010 2011 2012 2013 2014 Registreeritud 49 56 31 36 26 Avastatud 30 30 13 24 16 Osakaal 61% 54% 42% 67% 62%

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet. Joonis 10. Registreeritud ja avastatud kuriteod Palamuse vallas aastatel 2010-2014 Enim on sooritatud varavastaseid kuritegusid kuid ka nende arv on viimastel aastatel vähenenud.

17 Palamuse valla arengukava 2016-2026

30 25 20 15 10 5 0 2010 2011 2012 2013 2014 Kehaline väärkohtlemine 6 11 6 9 2 Vargus 22 28 11 13 10 Joobeseisundis sõiduki juhtimine 7 5 4 6 9

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet. Joonis 11. Enim sooritatud kuriteoliigid Palamuse vallas aastatel 2010-2014

2.2.13 Hetkeolukorra analüüs Kuna Palamuse vald on edukas põllumajanduspiirkond, siis kasutamata ja harimata maad on vähe. Seisuga 01. jaanuar 2017. a. oli Palamuse vallas riigi maakatastris registreeritud 2504 katastriüksust pindalaga 20 883,03 ha (valla üldpindala 21585 ha), mis moodustab 96,7 % Palamuse valla maafondist. Palamuse vallas anti 2016. aastal välja 12 ehitusluba, menetleti 27 ehitusteatist, kehtestati 1 detailplaneering. Elanike uuringus toodi välja, et probleemiks on ettevõtluse orienteeritus ühele suunale - põllumajandusele. Teede seisukorda võib pidada rahuldavaks. Probleeme on teede olukorra ning kergliiklusteede puudumisega. Talvist teede hooldust korraldab vald tasuta Palamuse valla elanikkonnale ja suveperioodil niidetakse teeääred. Volikogu kinnitas Palamuse valla teehoiukava 2017 - 2019, milles on kaardistatud lähema kolme aasta investeerimisvajadused ja välja toodud investeeringuid vajavad teed. 2016. aastal said purukruusa katte Poriküla tee 1,9 km, Ronivere- Kooli tee 0,7 km, Nava külatee 0,15 km, kaeti Staadioni 2 a kõnnitee tänavakiviga 105 m. Tolmutõrjet tehti Kudina külateel 305 m, Kilbavere teel 150 m ja Visusti-Kuivati teel 400 m. 2017. aastal suunatakse teede investeerimisvahendid Palamuse aleviku sisese kõnnitee omaosaluseks, mille Maanteeamet välja ehitab ja Palamuse Vallavalitsus on garantiikirja juba üle kahe aasta tagasi välja andnud. Palamuse valla elanikel on ühistranspordiga liiklemine raskendatud nii valla sees kui ka riigisiseselt. Vallasiseselt on rahval võimalik kasutada hommikul ja õhtupoolikul õpilaste bussi, kuid lahendatud ei ole tööealise elanikkonna liikumine töökohta väljaspool koduküla. Hajaasustuse tõttu on ühistranspordi küsimust keeruline lahendada, olles kõige probleemsemaks avalikuks teenuseks. Korteriühistud on korterelamute renoveerimisega alustanud. Seni on renoveeritud oma- ja laenuvahenditest, ükski korterelamu ei ole renoveeritud Kredexi ega teiste toetusfondide abil. Vald saab omalt poolt infovahetuse ja koordineerimisega toetada. Küttemajandus küttepiirkonnas on Palamusel lahendatud maakütte baasil. Kavandatud on rahvamaja, kiriku ja noortekeskuse üleviimine alternatiivküttele. Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi katlamaja varustab soojusega lasteaeda ja apteegihoones asuvat noortekeskust ning vajadusel gümnaasiumi. Kuna katlad on amortiseerumas, siis vajab kogu süsteem renoveerimist.

18 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osas tuleb lähiaastatel teostada renoveerimistöid, millega tegeleb AS Emajõe Veevärk. Projekteeritud on Palamuse Suur tänava vee- ja kanalisatsioonitorustikud (Suur tn 1, 4, 5, 6 ja Jõe tn 2), Kaarepere küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud, Kaarepere küla reoveepuhasti, Pikkjärve küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja Pikkjärve küla reoveepuhasti. Rekonstrueeriti Kaarepere küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (torustikud). Arstiabi kättesaadavust vallas võib pidada rahuldavaks. Palamuse vallas on 2 sotsiaaltöötajat, koduhooldustöötaja ja lastekaitsespetsialist. Murelikuks teeb suhteliselt suur töövõimetuspensioni ning puudega isiku toetuse saajate arv. Elanikkonna vananemisest tulenevalt on teatud aja jooksul vaja rahuldada stabiilselt suurenev eakate hooldekodukohtade vajadus. Elanikkonna turvalisuse tagamiseks on suuremad asulad, sealhulgas Palamuse, Kaarepere, Luua, Kudina varasemalt valgustatud. Pikkjärve külla paigaldati 2016. aastal uus välisvalgustus. Palamusel suleti 2016. aastal postkontor. Postiteenust osutatakse Palamuse A ja O kaupluses. [Muudetud RT IV, 08.09.2017, 3]

2.3 HARIDUS

2.3.1 Alusharidus Palamuse vallas töötab alushariduse andmiseks Palamuse valla lasteaed „Nukitsamees”, kus töötab viis rühma- neli Palamusel ja üks Kaareperes. Hetkel lasteaiakohtadele järjekorda pole. Lasteaialaste arvu muutus eelmistel aastatel ning prognoos järgmisteks aastateks on suhteliselt stabiilne. 2010/ 2011/ 2012/ 2013/ 2014/ 2015/ 2016/ 2017/ 2018/ 2019/ 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Laste 101 102 102 101 92 90 90 90 90 90 arv Tabel 4. Lasteaialaste arvu prognoos aastani 2020 Lasteaia hooned on Palamusel ja Kaareperes. Palamusel asuva hoone ruumiprogramm on ebarahuldav ning hoone seisukord ei vasta enam kehtivatele nõuetele. Probleemiks on saali- ning võimlemisruumide puudumine. Praegusesse hoonesse pole selle konstruktsiooni tõttu võimalik ehitada kõiki vajadusi rahuldavaid, lapsesõbralikke ja kaasaegseid ruume. Plaanis on ehitada uus lasteaiahoone. 2014. aastal korraldati arhitektuurikonkurss ja alustati uue maja projekteerimisega.

Kaareperes asuv lasteaiahoone on heas seisukorras. Seda on järjepidevalt renoveeritud, vajalik on veel soojustada välisseinad, rekonstrueerida soojatagastusega agregaadi baasil ventilatsioonisüsteem, lõpetada õueala haljastuse-, teede- ja platside rekonstrueerimistööd.

2.3.2 Üldharidus Palamuse vallas töötab Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, kus on 2015 /2016 õppeaastal 268 õpilast ja 28 õpetajat. Kooli õppetulemused on olnud head. Koolis tegutsevad mitmed tantsu- ja treeningrühmad, huviringid. 2015/2016. õppeaastal oli koolis 14 klassikomplekti.

19 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Õppetöö korraldamises valitseb traditsiooniline klassiõpetuse süsteem. Gümnaasiumis saab õppida kahes õppesuunas: reaal- loodusainete- ja humanitaarõppesuunas. Gümnaasium asub 1975. aastal ehitatud hoones. Aastal 2010 valmis koolimaja juurdeehitis ning kogu hoone renoveeriti. Koolile paigaldati 2012. aastal maaküte ja 2013. aastal valguspaneelid elektri tootmiseks. Renoveerimist vajab kooli staadion. Luua algkool lõpetas oma tegevuse 31. augustil 2015.

ÕA I II III IV V VI VII VIII IX PK X XI XII G Kokku

2010/2011 22 10 19 18 29 24 25 28 40 215 29 22 19 70 285 2011/2012 16 22 12 20 26 28 27 29 29 209 18 26 22 66 275 2012/2013 17 16 24 13 20 26 29 26 32 203 16 17 24 57 260 2013/2014 22 16 17 24 18 21 24 29 26 197 23 15 15 53 250

2014/2015 22 22 18 17 29 19 21 26 28 202 14 23 14 51 253

2015/2016 22 26 23 26 23 29 19 21 26 215 20 14 23 57 272 2016/2017 21 22 26 23 26 23 29 19 21 210 2017/2018 14 21 22 26 23 26 23 29 19 203 2018/2019 25 14 21 22 26 23 26 23 29 209 2019/2020 14 25 14 21 22 26 23 26 23 194 2020/2021 22 14 25 14 21 22 26 23 26 193 2021/2022 11 22 14 25 14 21 22 26 23 178 * alates 2015 /2016 õppeaastast õpivad kõik Palamuse valla lapsed Palamuse gümnaasiumis * õpilaste arv 2015 /2016 õppeaastal avatavasse 10 klassi on hinnanguline * õpilaste arv 2014 /2015 õppeaastal on tabelis esitatud seisuga 2. aprill 2015

Tabel 5 Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpilaste arv, selle muutused viimastel aastatel, prognoos järgmisteks aastateks

2.3.3 Kutseharidus Luua külas asub Luua metsanduskool, mis on ainuke metsandusalast kutseharidust andev kool Eestis. Luua metsanduskool on riigikool, mida rahastatakse riigieelarvest. Alates 1995. aastast tegutseb metsanduskoolis ka täiendõppe osakond. Kooli taristusse kuuluvad järgmised objektid:  kolm õppehoonet (õppetöökoda renoveeriti 2007, õppehoone 2011-2013);  kolm õpilaskodu (ühes tehtud euroremont 2005. aastal, teises 2010 ja kolmandas loodetavasti 2016. aastal);  võimla (renoveeritud 2011-2013);  klubihoone õpilaste huvitegevuse läbiviimiseks (renoveeritud 2012 - 2013);  katlamaja ning pumpla, mis varustavad soojusenergia ning veega nii õppehooneid, õpilaskodusid kui ka Luua küla elamuid. Aastal 2014 suuremahulisi investeeringuid ei tehtud. Haridus- ja teadusministeeriumilt taotletud toetusega viidi normidele vastavaks enamik kooli elektripaigaldistest. Lõpetamata on tööd endiselt õppehoone keldrikorrusel.

20 Palamuse valla arengukava 2016-2026

2.3.4 Hetkeolukorra analüüs Palamuse vallas on piisavalt lasteaiakohti ja järjekorda kohtadele ei ole. Lasteaia Palamuse hoone ei vasta enam nõuetele ning vajalik on uue hoone ehitamine. 2016. aastal viidi uue lasteaia hoone tarbeks läbi kaks riigihanget kontsessiooni partneri leidmiseks, et tagada seeläbi lasteaia hoone ehitus ja vallal valmidus valla elanikele alushariduse teenuse osutamiseks kaasaegsetes tingimustes. 2017. aastal alustati KRC Ehituse OÜ poolt Palamuse vallas uue lasteaiahoone ehitamisega. Palamuse vald võtab hoone üürile kahekümneks aastaks. Kooliharidus on Palamusel pikkade traditsioonidega ning selle säilitamine on valla prioriteet. Palamuse vallas saab nii põhi- kui ka gümnaasiumihariduse omandada kohapeal. Õppetulemused on head, huvitegevus koolis organiseeritud ja mitmekülgne. Muret teeb õpilaste arvu vähenemine. Koolihooned on renoveeritud ja lähiaastail kulutusi tegema ei pea. Palamuse vallas on võimalik saada ka kutseharidust. Luua Metsanduskooli baasil saavad kohalikud elanikud tööd, ning neil on võimalik omandada haridus ja elukutse oma koduvallas. Kutsekoolil on korrastatud ja renoveeritud hooned ja korralik praktikabaas.” [Muudetud RT IV, 08.09.2017, 3]

2.4 KULTUUR, NOORSOOTÖÖ, SPORT JA TURISM

2.4.1 Kultuuriasutused

2.4.1.1 Palamuse Kultuur Lõpetati valla kahe kultuuriasutuse, Palamuse ja Kaarepere rahvamaja, tegevus. Asutati uus vallavalitsuse hallatav asutus Palamuse Kultuur, mille alla koondati kultuuri-, noorsoo- ja sporditöö. Palamuse ja Kaarepere kultuuriasutustes tegutsevad erinevate vanuserühmade tantsugrupid, harrastusteater, laulukoor ja ansamblid jms. Korraldatakse kontserte, tantsuõhtuid ja teatrietendusi. [Muudetud RT IV, 04.10.2016, 1]

2.4.1.2 Raamatukogud Vallas on rahvaraamatukogu Palamusel ja Kaareperes. Palamuse raamatukogus on ligikaudu 360 lugejat ning kogus üle 16 000 raamatu. Raamatukogu vastab kaasaja nõuetele, asub renoveeritud ruumides ning pakub kaasaegset teenindust. Kaarepere raamatukogus on ligikaudu 247 lugejat, kogus ligikaudu 10 000 raamatut. Raamatukogude külastamise aktiivsus on keskmine. Rahvaraamatukogudes asuvad ka kohalikud avalikud internetipunktid. Lisaks on raamatukogu nii Palamuse gümnaasiumis kui Luua metsanduskoolis.

2.4.1.3 Muuseum Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi külastab aastas üle 15 000 inimese. Praeguse muuseumi hoone, kus töötas Palamuse kihelkonnakool ja asusid köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumid, valmis 1873. aastal. Kool tegutses selles majas 1975. aastani. 5. jaanuaril 1987 avati seal muuseum, kus tutvustatakse 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu Oskar Lutsu jutustuse „Kevade“ põhjal. Kihelkonnamuuseumis on võimalik tutvuda Oskar Lutsu loominguga, eesti kooli ajalooga ning Palamuse kihelkonna ajalooga. Siin korraldatakse praegu ka näitusi ning hoones ja selle ümbruses kontserte ja teatrietendusi.

21 Palamuse valla arengukava 2016-2026

2.4.1.4 Mittetulundusühingud Palamuse vallas on seisuga 25.05.2015.a. registreeritud 50 mittetulundusühingut. Aktiivselt kultuuri, vaba aja ja spordiga tegelevad mittetulundusühingud on :  mittetulundusühing Look (koolitused ja kursused, üritused)  Palamuse Naisselts (kursused, väljasõidud)  Palamuse Ale Selts (kudumistuba)  Lions- klubi Palamuse (heategevusüritused)  Palamuse Spordiklubi (spordiüritused)  Kaarepere Külaselts (külaelu edendamine)  MTÜ KP Arendus (huvitegevuse ja vaba aja veetmiseks heade tingimuste loomine ja arendamine, Aruküla puhkeala arendamine)  mittetulundusühing Sokuturi (kursused, huviringid, üritused)  Palamuse Klaasikoda (kursused)  Luua Külaselts (piirkondliku elu edendamine) Vallas korraldatavateks traditsioonilisteks kultuuri- ja spordiüritusteks on:  Oskar Lutsu huumoripreemia väljaandmine  Theodor Lutsu nimelised filmipäevad  Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat  Suvepeod  Rammumeeste võistlus  Palamuse maanteejooks  Kaarepere külapäev  Sangpommivõistlus Tootsi kivi  Paunvere kabeturniir  Lauri Ausi mälestussõit  Suvised laste-ja noortelaagrid Lisaks nimetatud sündmustele toimuvad suvelavastused, kontserdid, üleriigilise ja kohaliku tähtsusega sündmused, üritused ja võistlused.

2.4.2 Noorsootöö Palamusel tegutseb Palamuse Avatud Noortekeskus ja noortekeskuse tuba on avatud ka Kaarepere rahvamajas. Noortekeskus pakub lastele ja noortele täiendavaid võimalusi vaba aja sisukaks veetmiseks. Korraldatakse laagreid, ekskursioone, huviringe, infopäevi, loenguid ja preventsiooniüritusi. Noortekeskuse tööga võimaldatakse ühtlustatud stabiilne ja kvaliteetne noorsootööteenuste pakkumine, mis loob eeldused ja tingimused noorte personaalseks, sotsiaalseks ning mitmekülgseks arenguks, et tagada nende täisväärtuslik toimetulek ühiskonnas. Noorsootööteenuste kättesaadavus aktiveerib noori ühistegevusele, algatama uusi projekte,

22 Palamuse valla arengukava 2016-2026 korraldama üritusi ning pakub seeläbi arenguvõimalusi, tõstab noorte sotsiaalseid oskusi ning suurendab nende konkurentsivõimet tööturule sisenemisel. Vallas tegutsevad noorkotkaste ja kodutütarde rühmad ning noorteühing 4H. Noorsootööga tegeldakse ka Palamuse gümnaasiumis. Lastekaitse- ja sotsiaalhoolekande küsimustega tegelevad ka Palamuse vallavalitsuse sotsiaaltöötajad. Tegevust finantseeritakse valla eelarvest ja projektipõhiselt. Alates 2006. aastast on Palamuse vallavalitsuses tööl noorsootöötaja.

2.4.3 Sportimisvõimalused Palamuse vallas on ametis sporditöö spetsialist, kes koordineerib ja korraldab Palamuse valla spordiüritusi. Vallas tegutseb mittetulundusühing Palamuse Spordiklubi. Sportimisvõimalused vallas:  Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi võimla, jõusaal, staadion, miniareena ja väliplats korvpalli mängimiseks;  Luua metsanduskooli võimla, staadion ja võrkpalliplats;  Kaarepere külas asuv staadion ja väliplatsid tennise, jalg-, võrk- ja korvpalli mängimiseks;

2.4.4 Turismiobjektid, marsruudid Palamuse valla enim külastatavad turismiobjektid on:  Palamuse kultuurikompleks (kirik, kihelkonnakoolimuuseum, pastoraadihoone, apteek, vesiveski ja kirikupark)  Luua mõisahoone ja park  Luua arboreetum  Oskar Lutsu sünnikoht Vallas pakuvad seoses Oskar Lutsuga huvi ka kirjaniku sünnikodu Posti talu Järvepere külas, Änkküla külakooli hoone ja Palamuse kihelkonnakooli hoone, kus Luts õppis ning millega on seotud „Kevade” tegevus, samuti Palamuse apteegihoone, mis oli kirjaniku lapsepõlvekodu. Huvi pakuvad ka Mäeotsa (Ülesoo) talu, kus elas Joosep Tootsi prototüüp Voldemar Tootson; Raja ja Saare talu Eerikvere külas, mis on seotud „Kevadest“ tuntud Raja Teele ja Saare Arnoga. Valda läbivad Eurovelo ja Estovelo jalgrattamarsruut Tartu- Elistvere- Palamuse- Jõgeva suunal ning RMK Aegviidu- Ähijärve matkatee. Kohalikest jalgrattaradadest on maakonnas ette valmistatud järgmised marsruudid:  Palamuse – Saare mõis – Palamuse;  Palamuse – Elistvere loomapark – Palamuse;  Palamuse – Torma – Palamuse. Matkarajad:  Vooremaa õpperada - Pikkjärve - Nava - Luua arboreetum (11,7 km) õpperajal saab tutvuda Vooremaa maastikukaitseala looduse ning kultuurilooga. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf)

23 Palamuse valla arengukava 2016-2026

 Palamuse õpperada - (1,5 km) saab ülevaate piirkonna looduse ja kultuurilooga seotud paikadest. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf)

 Luua metsanduslik õpperada

Ujumiskohad asuvad Kuremaa järve ääres, Änkkülas OÜ Kalevipoja Turismitalu telkimiskoha juures, Pikkjärve põhjaosas ja Prossa järve idakaldal. Majutusteenust pakuvad vallas Mokko turismitalu ja OÜ Kalevipoja Turismitalu Änkkülas, samuti on võimalik kasutada Palamuse kirikla külalistuba Palamuse alevikus ning suviti Luua metsanduskooli õpilaskodu. Mokko talu pakub paadilaenutust ja tennisemängu võimalust, OÜ Kalevipoja Turismitalu paadilaenutust Kuremaa järvel. Telkimis- ja lõkkeplatsid asuvad Kuremaa järve ääres OÜ Kalevipoja Turismitalu juures ja Luua arboreetumi juures. Turismiinfot pakub Palamusel asuv Jõgevamaa turismiinfokeskus.

2.4.5 Hetkeolukorra analüüs Palamuse vald on rikka kultuuripärandiga vald, piirkond on Eesti elanikkonnale hästi tuntud. Temaatika arendamiseks ja tutvustamiseks tuleb järjepidevalt tegeleda nii muuseumi, kui teiste kultuuripärandit kandvate ettevõtmistega. Palamuse Suur Väljanäitus ja Laat on üheks selliseks väljundiks. Alates 2017 aastast korraldab Palamuse Suurt Väljanäitust ja Laata Palamuse vallavalitsuse hallatav asutus Palamuse Kultuur. Kui rahvamajades pakutakse mitmesugust tegevust erinevas vanuses ja erinevate huvidega kohalikele elanikele, siis rohkem tähelepanu tuleks pöörata teenuste ja tegevuse pakkumisele Palamuse valda külastavate turistidele, et nad vallas kauem viibiksid. See aitaks kaasa turismiettevõtluse arenemisele. Üheks selliseks tegevuseks on taaselustada suvepeod Palamuse laululaval ning pakkuda suvelavastusi nii kohalike harrastusteatrite repertuaaridest kui ka teatritruppidelt. Suveürituste läbiviimiseks parendatakse 2017. aastal Palamuse kõlakoda. Palamuse raamatukogu on suutnud kaasas käia raamatukogu e- teenuste arendamisega. Palamuse raamatukogu blogi on üks paremaid maakonnas. Kasvuruumi on Palamuse ja Kaarepere raamatukogul kasutajakoolituste korraldamisel. Palamusel interaktiivseid teenuseid ei osutata. Noortekeskus pakub noortele võimalust sisukalt vaba aega veeta ning mitmete projektide kaudu on külastatud huvipakkuvaid kohti ja atraktsioone. Noortekeskus on noortele vanuses 7-26 aastat. Selleks, et erinevad vanusegrupid saaksid noortekeskuse ruume kasutada efektiivsemalt, tuleb välja töötada erinevad lahtioleku ajad erinevatele vanusegruppidele, vajadusel pikendada lahtiolekuaegasid. Samuti tuleb pöörata tähelepanu erinevate vanusega noorte projektide rakendamisele. Noortekeskuse lahtiolekuks peab olema planeeritud ka suvist aega, kus leitakse ja rakendatakse erinevaid lühiajalisi projekte noortele. Tähtis on jõuda ka nende noorteni, kes on passiivsemad. Tänu infotehnoloogia arengule tekivad uued ja paremad võimalused nii info levikuks kui erinevateks tegevusteks. Elanikkonna tervise edendamisel ja vaba aja sisustamisel on oluline osa füüsilisel tegevusel, mille eelduseks on piisavalt spordirajatisi ning aktiivseks puhkuseks mõeldud alasid vabas looduses. Palamuse vallas tuleb arendada spordiradasid, kergliiklusteid, mänguväljakuid ja

24 Palamuse valla arengukava 2016-2026 muid taolisi tervisesporti võimaldavaid alasid. 2016. aasta kevadel rajati Kaarepere külla Aruküla mäele vaba aja veetmise koht – discgolfi ehk kettagolfi park. Plaanis on korraldada discgolfi koolitusi ja võistlusi. Samuti on plaanis koos Kuremaa spordikooliga korraldada erinevaid spordiüritusi suvel sh jalgpallilaagrid ja võistlused Kaareperes. Kaarepere kergliiklusteedel rullsuuskade ja –uiskude võistlusi Palamuse noorte kogukonnale. Suureks puuduseks on kergliiklusteede puudumine Palamuse teistes piirkondades. [Muudetud RT IV, 08.09.2017, 3]

2.5 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE

2.5.1 Ettevõtlus Palamuse vallas oli seisuga 01.01.2015.a. registreeritud 252 ettevõtet, neist 137 äriühingut ning 115 FIEt. Vald on ettevõtete arvu poolest üks maakonna keskmistest. Enamus ettevõtteid on väikesed. FIEde arv on vähenenud ja äriühingute arv on suurenenud.

Teenindussektori ettevõtete seas on neli kauplust: Palamusel, Luual, Kaareperes ja Kudinal, ning kolm toitlustusasutust: OÜ Luua Grupp, Imreköök OÜ ja ettetellimisel OÜ Tootsteele, kaks majutusasutust: Mokko Turismitalu ja Udu talu. Lisaks töötab Palamusel juuksur ja Kudinal tankla. Ettevõte Asukoht Tegevusala Töötajate arv 1 Paunvere Agro OÜ Palamuse piimakarjakasvatus 40 2 AS Evemar Luua põllumajanduslik tootmine 32 3 OÜ Kerseli Pikkjärve põllumajanduslik tootmine, autotransport 25 4 Atria Farmid OÜ Palamuse seakasvatus 18 5 Kudina Tankla OÜ Kudina kütuse jaemüük 9 6 OÜ Tootsteele Palamuse kulinaaria, toitlustamine 7 7 Marga Lilled OÜ Kudina lillekasvatus 5 Allikas: Äriregister Tabel 6. Palamuse valla suurimad ettevõtted

2.5.2 Tööhõive Töötus on aastate jooksul pidevalt vähenenud.

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Registreeritud töötud 30 32 107 103 56 55 42 30 Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee/ppe-52202 Tabel 7. Töötus Palamuse vallas 2007- 2014 Esineb mitteametlikke töötuid, kes ei ole tööd leidnud või on otsinud juba pikka aega pärast seda, kui pole enam ametlikult töötuna arvel. Nende hulka kuuluvad inimesed, kes töötavad mitteametlikult või käivad juhutöödel. Kõige rohkem on Palamuse vallas tööga hõivatuid põllumajandussektoris, järgneb teenindussektor ning väga väikese osa hõlmab tööstussektor. Suur on õppeasutustes hõivatute osakaal, mis moodustab olulise osa valla maksejõulisest elanikkonnast. Oluline tööandja on riigi haldusalasse kuuluv Luua metsanduskool 104 töötajaga. Valla asutustes töötab kokku 96 inimest. Töötajate arv

25 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Valla asutused Palamuse Vallavalitsus 17 Palamuse Vallavara 3 Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 47 Palamuse rahvamaja 2 Kaarepere rahvamaja 2 Palamuse raamatukogu 1 Kaarepere raamatukogu 1 Palamuse valla lasteaed Nukitsamees 23 KOKKU 96

Tabel 8. Töötajate arv valla asutustes 2015

2.5.3 Hetkeolukorra analüüs

Palamuse vallas toimib tugev põllumajandussektor, mis tagab tõhusa maakasutuse ning töökohtade olemasolu. Vald on ettevõtete arvu poolest üks maakonna keskmistest. Enamus ettevõtteid on väikesed. FIEde arv on vähenenud ja äriühingute arv on suurenenud. Probleemiks on ettevõtluse ühekülgsus, millest tulenevalt ei leia kõik valla elanikud oma vallas rakendust ning käivad tööl kaugemal. Kaaluda ja pakkuda välja võimalusi kaugtöökohtade loomiseks ja rakendamiseks. [Muudetud RT IV, 08.09.2017, 3]

2.6 VALLA JUHTIMINE

2.6.1 Juhtimisstruktuur Valla elu korraldamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Kõrgemaks võimuorganiks vallas on volikogu, kuhu kuulub 13 liiget. Volikogu valivad valla valmisõiguslikud elanikud. Elanike valmisaktiivsus on üle keskmise, aastate lõikes on see olnud kõikuv. 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel osales 61,51% valimisealistest elanikest. Volikogu juures töötavad järgmised komisjonid: revisjonikomisjon, rahanduskomisjon, maaelukomisjon, sotsiaalhooldus- ja tervishoiukomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon. Kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks on vallavalitsus. Palamuse vallavalitsus on 5- liikmeline. Vallas töötab vallavanem, 9 ametnikku ja 7 töötajat. Palamuse valla hallatavad asutused on:  Palamuse Vallavara, mille ülesandeks on Palamuse vallale vajalike teenuste osutamine ja vahendamine, sh vallavara haldamine, teede, tänavate korrashoiu korraldamine, jäätmemajanduse korraldamine jms;  Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium;  Palamuse valla lasteaed Nukitsamees;  Palamuse ja Kaarepere rahvamaja;  Palamuse ja Kaarepere raamatukogu.

26 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Palamuse vald on Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu liige. Palamuse valla kohalik leht “Palamuse valla Teataja” ilmub kord kuus ning toimetatakse kõikide valla elanikeni tasuta.

2.6.2 Eelarve

2.6.2.1 Eelarve maht Valla eelarve tulude ja kulude analüüs annab ülevaate valla tegevusest erinevates halduspoliitika valdkondades avalike teenuste osutamisel ning vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike vahendite struktuurist. Palamuse valla 2015. aasta eelarve põhitegevuse tulude maht on 2528 tuh eurot ja põhitegevuse kulude maht 2495 tuh eurot. Võrreldes 2014. aasta eelarve täitmisega on põhitegevuse tulude maht kasvanud 0,98 % ja põhitegevuse kulude maht kasvanud 0,91 %. Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalitsuste olulisim tuluallikas. Kui 2007.aastal oli füüsilise isiku tulumaksu kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatud 11,9 % (RT I 2004, 89) laekuvast tulumaksu summast, siis 2015. aastal on see kahanenud 11,6 protsendini. Riigieelarves on nõrgema tulubaasiga üksuste toetamiseks moodustatud valla- ja linnaeelarvete tasandusfond ning see jaotatakse iga-aastases riigieelarves sätestatud valemi järgi. Tasandusfondist saadavad summad on negatiivses seoses tulumaksu laekumisega. Mida suurem on kohaliku omavalitsuse sissetulek tulumaksust, seda väiksem on toetus riigieelarvest ja vastupidi. Kuna Palamuse vallas on elanike sissetulekud suurenenud, on valla tasandusfond aastatega kahanenud.

3500000

3000000

2500000

2000000

1500000

1000000

500000

0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tulud 2551336 2507987 3313448 2143040 2203553 2476527 2511989 Kulud 1985084 1922113 3153387 1986605 1986179 2294184 2397544

Joonis 12. Palamuse valla eelarve 2008-2014

2.6.2.2 Tulud Palamuse valla 2014. aasta eelarvest moodustavad kõige suurema osa maksutulud (45,3 % põhitegevuse tuludest) ja 38,1 % saadavad toetused tegevuskuludeks. Väiksema osatähtsusega on kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (15,4 % põhitegevuse tuludest) ja 1,2 % muudest tegevustuludest (laekumised vee erikasutusest, kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamise tasud jne.)

27 Palamuse valla arengukava 2016-2026

2.6.2.3 Kulud Valla kuludest on olulisemateks kulud haridusele (lasteaiad, koolid – 2014. aastal 53 %), üldvalitsemisele (vallavalitsus -, volikogu ja valdkondade halduskulu - 2014. aastal 13,5 %) vaba aja sisustamise ja kultuuri edendamisele (kultuurimajad, raamatukogud, sporditegevus jne - 2014. aastal 12,5 %) ning majandusele (kommunaalmajandus, elamumajandus, ühistransport, teede korrashoid jne - 2014. aastal 13,3 %). Väiksemad on kulud tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele (sotsiaalhoolekande teenused, toimetulekutoetused ja muud sotsiaaltoetused - 2014. aastal 6,8 %), keskkonnakaitsele (jäätmekäitlus, haljastus jne 2014. aastal 0,2 %) ja julgeolekule (avalik kord, turvalisus – 2014. aastal 0,7 %).

2.6.2.4 Kehtivad arengukavad Palamuse vallas kehtivad järgmised valdkondlikud arengukavad:  Palamuse valla eelarvestrateegia 2015- 2018  Palamuse valla terviseprofiil  Palamuse valla soojamajanduse arengukava  Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013 - 2025  Alatskivi, Avinurme, Jõgeva, Saare, Torma, Vara, Palamuse, Pala valla ja Mustvee linna ühine jäätmekava 2009-2015

28 Palamuse valla arengukava 2016-2026

3 SWOT ANALÜÜS

Olemasoleva olukorra kirjelduse, elanike seas läbi viidud uuringu ja avalike arutelude tulemusena koostati Palamuse valla SWOT analüüs. TUGEVUSED NÕRKUSED VÕIMALUSED OHUD Lähedus Tartu ja Jõgeva linnale Logistiliselt halb asukoht Loodusvaatluskohtade, puhkealade, Külastatavuse tõustes ja Hea asukoht ettevõtluse arendamiseks matkaradade arendamine, piirkonna väljaarendamisel kergliiklusteed- ühendus valla tekib majutuskohtade nappus Ilus ja loodusrikas keskkond Palamuse aleviku ja külade kehv ühendus keskustega keskustega Omavalitsuste liitumisel

ASEND ääremaaks jäämine Tublid ja aktiivsed elanikud Elanikkonna vähenemine ja Kvaliteetse lasteaia- ja kooliteenuse Elanike lahkumine Väike migratsioon elanike seas vananemine pakkumine Pagulased

Suhteliselt palju noori (20- Vähene sisseränne Konkurentsivõimelise palgaga Riiklik hariduspoliitika ja töökohad ning lastesõbralik 24aastased) Elanikkonna passiivne regionaalpoliitika elukeskkond- mänguväljakud, vaba aja osavõtt/suhtumine vallas toimuvasse (nii kultuuriliselt, veetmise võimalused poliitiliselt kui ka Noortele eneseteostusvõimaluste

RAHVASTIK kodanikuühiskonna arendamise pakkumine mõistes) Elamukruntide soodustingimustel pakkumine

29 Palamuse valla arengukava 2016-2026

TUGEVUSED NÕRKUSED VÕIMALUSED OHUD Toimivad teenused- arstiabi, Ühistranspordi puudumine Avalike teenuste kättesaadavuse ja Postkontori sulgemine apteek, kütusetankla, Kasutusest väljas hooned kvaliteedi tõstmiseks koostöö Kavandatav haldusreform päästekomando, postkontor erinevate huvitatud osapooltega (vald, Toitlustusteenuse puudumine Ühistegevuse puudumine, Tänavavalgustus, maaküte kool, lasteaed, MTÜ- d, ettevõtted, aastaringselt teenusepakkujad) vähenemine Korralik hoonetekompleks Vaba aja veetmise võimaluste Erinevate toetuste taotlemine (vallamaja, koolimaja, lasteaed, vähesus rahvamaja, kirik, kauplus jne) investeeringute ja projektide Kergliiklusteede ja matkaradade elluviimiseks Raudteeliiklus puudumine Kvaliteetne internetiühendus Hea teedevõrk Teede remondiks ei jätku Looduskaunis keskkond vahendeid

Teede talihooldus ei vasta nõuetele ja ootustele Vallal puudub toimiv haljastuse heakorraplaan, kes/kus, mida peaks haldama ja korrastama ja millal Väljaarendamata puhkealad, kergteed, matkarajad, loodusvaatluskohad, (fotograafia),

ELUKESKKOND JA AVALIKUD TEENUSEDELUKESKKOND JA AVALIKUD ujumiskohad Postkontori teenindus Sularahaautomaadi puudumine Mänguväljakute puudumine

30 Palamuse valla arengukava 2016-2026

TUGEVUSED NÕRKUSED VÕIMALUSED OHUD Gümnaasiumiharidus kohapeal Õpilaste arvu vähenemine Koostöö naaberomavalitsustega Riiklik hariduspoliitika Lasteaed Eeldatav gümnaasiumi kadumine Õpilaskodu kasutamine Luual Gümnaasiumi sulgemine

Luua Metsanduskool Huvihariduse puudulikkus, Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine, Õpetajate vananemine, noorte Lastele tasuta huviringid ühekülgsus motiveerimine õpetajate vähesus Liiga pikk koolisõiduaeg Ebakindlus gümnaasiumi Tähtsustatakse haridust tuleviku suhtes HARIDUS Hästi toimiv koolitransport

Hea tasemega õpetajad

31 Palamuse valla arengukava 2016-2026

TUGEVUSED NÕRKUSED VÕIMALUSED OHUD Ajaloolis- kultuuriline taust väga Oskar Lutsuga seonduvat pole Turistide huvid, soovid , vajadused Külastajate vähenemine tugev suudetud piisavalt ära kasutada ning nägemus välja selgitada Pagulased

Oskar Lutsu temaatika Ürituste vähesus Külaseltside ja kohalike eestvedajate O. Luts on tuntud vaid kodumaal tunnustamine ning toetamine Traditsioonilised üritused Välisturistidele vähe atraktiivne Valla positiivse maine hoidmine Seltsielu Turism on hooajaline Investeeringud kohamarketingi

JA TURISM JA Muuseum Puudub ühtne kontseptsioon Koostöö turismiinfokeskuste ja – Suur Paunvere Väljanäitus ettevõtetega Senised aktiivsed eestvedajad Loomeinimestele oma koht, kus nad Suurte ürituste korraldamine väsivad ja tüdinevad saaksid oma tegevusi/töid teha ja Kultuuriinimeste rohkus Aktiivse puhkuse pakkujad pakkuda seda turistidele/külalistele enamasti puuduvad (nt. Räpina Loomemaja, Tartu Aktiivsed külaseltsid Kohalike loomeinimeste töid ja Loomemaja jne.). Luua mõis ja arboreetum tegemisi vähe näha Palamuse muuseumikompleksi Via Hanseatica, Piibe maantee, Madal teenindustase/ kvaliteet arendamine

, NOORSOOTÖÖ, SPORT NG kollaste akende ja Geopargi Loodusturismi võimaluste vähene Külakeskuste arendamine arenguvöönd ärakasutamine Valla üleste sündmuste, ringide ja Väljaarendamata puhkealad, huvitegevuse kaardistamine, vajalikkus KULTUUR kergteed, matkarajad, loodusvaatluskohad Majutuskohtade vähesus

32 Palamuse valla arengukava 2016-2026

TUGEVUSED NÕRKUSED VÕIMALUSED OHUD Hea majanduslik seis Ettevõtlus ühele suunale Haritud elanikkonna rakendamine Madala kvalifikatsiooniga

Maksuvõimeline elanikkond orienteeritud Praktikakohtade loomine tööjõu ülejääk Vallas on piisavalt töökohti Põllumajandussektori suur Koostöö koolidega Töötuse kasv ülekaal- oht suuremaks töötuse Riigi majanduslik olukord Vanad tootmishooned on laineks renoveeritud ja kasutuses Põllumajandus- ja Luua Metsanduskool loomakasvatusvaldkonna väliste töökohtade puudus Kvalifitseeritud töötajate puudus Pikaajaliste töötute huvi puudumine pakutavate võimaluste ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE vastu

33 Palamuse valla arengukava 2016-2026

4 TEGEVUSVALDKONDADE STRATEEGILISED EESMÄRGID

4.1 PALAMUSE VALLA VISIOON. Palamuse vald on turvaline puhta elukeskkonnaga loodusrikas majanduslikult tugev omavalitsus, kus elanikele on tagatud kvaliteetsed teenused ja külastajatele atraktiivsed külastusobjektid.

4.2 TEGEVUSVALDKONDADE ARENGUSUUNAD JA EESMÄRGID

4.2.1 Elukeskkond ja avalikud teenused Visioon 2026: Palamuse valla territooriumil on turvalise elukeskkonnaga kvaliteetseid avalikke teenuseid pakkuv omavalitsusüksus. Eesmärgid: 1. Valla teed on tolmuvabad, teede hooldamine ja korrashoid on aastaringselt tagatud, rajatud on vajalikud kergliiklusteed jalakäijate ja jalgratturite turvaliseks liiklemiseks. 2. Elamumajandus ja kommunaalteenused on kvaliteetsed ja korrastatud. 3. Ühistransport on korraldatud tagades elanike esmavajaduste rahuldamise. 4. Tagatud on kohapealsed kvaliteetsed tervishoiu- ja sotsiaalteenused. 5.Mänguväljakud, matkarajad, puhkealad, kergteed, loodusvaatluskohad, (fotograafia), ujumiskohad on korrastatud ja viitadega varustatud. 6. Palamuse valla külad ja keskused on puhtad ja heakorrastatud. 7. Kvaliteetne internetiühendus. 8. Kvaliteetse avaliku teenuse pakkumine praegusel Palamuse valla territooriumil.

Eesmärk Mõõdik Väärtus Sihtväärtus Kontrolli allikas 2014 2017 Valgustuse renoveerimine 20 % 50 % Vallavalitsus 1 Kergliiklusteede pikkus (m) 6630 7500 Maanteeamet Liikluskuritegude arv 9 5 Politsei statistika Ühisvee- ja kanalisatsiooni tarbijad 49% 60% Vee-ettevõtjatelt info

Vee- ja kanalisatsiooni hajaasustuse 11 25 Vallavalitsus programmist toetused 2 Eelsorteeritud jäätmete kogumispunktide arv 1 2 Vallavalitsus Sorteeritud jäätmete kogumise 34 36 Vallavalitsus hoogustamine /jäätmekonteinerite arv/ 3 Vallasiseste bussiliinide arv 4 5 Palamuse Vallavara 4 Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv 25 20 Vallavalitsus

5 Kuritegude arv aastas 26 25 Politsei statistika

34 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Kuritegude avastamise % 62 % 65 % Politsei statistika

[Muudetud RT IV, 04.10.2016, 1]

4.2.2 Haridus Visioon 2026: Tagatud on konkurentsivõimelise ja kvaliteetse hariduse omandamise võimalus kohapeal. Eesmärgid: 1. Lasteaed, kus on tingimused ja võimalused koolieelse alushariduse omandamiseks arvestades laste ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi. 2. Tagatud on kodulähedase üldhariduse kättesaadavus. Õpilastele on tagatud kvaliteetsed tugiteenused, koolitransport ja tasuta koolitoit. 3. Luua metsanduskoolis on õpe paindlik ja jätkusuutlik, võimalik on haridust omandada erinevates õppevormides ning tasemetel. Eesmärk Mõõdik Väärtus Sihtväärtus Kontrolli allikas 2014 2017 Lasteaiakohtade järjekorra suurus 0 0 Lasteaed 1 Elanikkonna rahulolu % lasteaia teenustega 86 % 90% Lasteaia poolt vanemate seas läbi viidud uuring Elanikkonna rahulolu % kooliga 91 % 95% Kooli poolt vanemate 2 seas läbi viidud uuring Õpilaste arv valla koolis 253 255 Kool 3 Õpilaste arv Luua Metsanduskoolis 430 450 Luua Metsanduskool [Muudetud RT IV, 04.10.2016, 1]

4.2.3 Kultuur, noorsootöö, sport ja turism Visioon 2026: Säilinud on piirkonna kultuuriline omapära ja loodud eeldused ning võimalused traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste jätkumiseks ja edasiarendamiseks. Piirkond on tuntud oma kauni looduse ja turismiobjektide rohkuse poolest ning külastajatele pakutakse osalemise ja isetegevuse kaudu siiraid elamusi. Eesmärgid: 1. Kultuuri- ja spordiüritused on mitmekülgsed ja pakuvad elamusi nii erinevas vanuses kui ka erinevate huvidega elanikele. Traditsiooniliste ürituste ning nendel osalejate ja publiku arv suureneb. 2. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi teenuseid mitmekesistatakse. 3. Palamuse kui reisisihtkoha positiivset kuvandit hoitakse ja tutvustatakse. 4. Aktiivseid vallaelanikke märgatakse ja tunnustatakse.

35 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Eesmärk Mõõdik Väärtus Sihtväärtus Kontrolli allikas 2014 2017 1 Huviringides osalejate arv on stabiilne 100 100 Palamuse Kultuur Traditsiooniliste ürituste korraldamine 2 2 Palamuse Kultuur Uute ürituste loomine, traditsiooniks 0 2 Palamuse Kultuur kujundamine Elanike rahulolu sportimisvõimalustega 63 % 70 % Elanike69% uuring80% Elanike uuring

Elanike rahulolu mänguväljakutega 66 % 65% Elanike uuring 2 Projekti „Palamuse muuseumi arendamine“ Ehituse Muuseum teostamine alustamine 3 Koostöös koostatud ja pakutavate 0 2 Koostöö koordinaator turismipakettide arv Koostöös korraldatud turundustegevuste arv 0 5 Koostöö koordinaator

4 Aktiivsete inimeste tutvustamine vallalehes 0 12 Vallavalitsus (aastas) Tunnustamine vabariigi aastapäeval 0 15 Vallavalitsus, (kultuur, MTÜ, sotsiaal, õpetaja, vallavolikogu lasteaiaõpetaja, jm) 5. Töötavate noortekeskuste arv 1 3 Vallavalitsus Päevas /keskmiselt/ noortekeskusest 56 68 Noortekeskus külastavate noorte arv [Muudetud RT IV, 04.10.2016, 1]

4.2.4 Ettevõtlus ja tööhõive Visioon 2026: Palamuse valla ettevõtted on majanduslikult tugevad ja pakuvad konkurentsivõimelise palgaga töökohti. Eesmärgid: 1. Infrastruktuuri ja teedevõrgu väljaarendamine ettevõtluse mitmekesistamiseks. 2. Väikeettevõtluse soodustamine. Eesmärk Mõõdik Väärtus Sihtväärtus Kontrolli allikas 2014 2017

1 Teed tolmuvabaks km 0,18 km 1,0 km Palamuse Vallavara

Registreeritud töötud % 2,5 % 2 % Vallavalitsus 2 Ettevõtete arv + 2 Vallavalitsus/ äriregister [Muudetud RT IV, 04.10.2016, 1]

36 Palamuse valla arengukava 2016-2026

5 TEGEVUSKAVA

Lühendid: Vald - vallavalitsus OLPG- Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium LMK- Luua Metsanduskool PK- Palamuse Kultuur MTÜ- mittetulundusühing ANK- Palamuse Avatud Noortekeskus

5.1 Elukeskkond ja avalikud teenused Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 Eesmärk 5.1.1: Valla teed on tolmuvabad, teede hooldamine ja korrashoid on aastaringselt tagatud, rajatud on vajalikud kergliiklusteed jalakäijate ja jalgratturite turvaliseks liiklemiseks. 5.1.1.1 Teehoiukava X Vald Valla eelarve. koostamine. 5.1.1.2 Valla teede X X X X Vald Valla eelarve. remontimine, tolmuvabaks muutmine vastavalt teehoiukavale. 5.1.1.3 Kergliiklusteede X X X X Vald Projektipõhine võrgustiku laiendamine. rahastamine, kaasfinantseering valla eelarvest. Eesmärk 5.1.2: Elamumajandus ja kommunaalteenused on kvaliteetsed ja korrastatud. 5.1.2.1 Elamute X X X X Omanik Projektipõhine soojapidavuse rahastamine, omanik. suurendamine. 5.1.2.2 Luua sooja- ja X X Omanik, Projektipõhine veemajanduse vallale vald rahastamine, omanikud, üleandmise kaasfinantseering valla ettevalmistamine ja eelarvest. veemajanduse üleandmine vee-ettevõtjale.

37 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 5.1.2.3 Vee-, X X X X Vee- Projektipõhine kanalisatsioonitorustike, ettevõtja, rahastamine, ettevõtja, reoveepumplate ja puhastite vald kaasfinantseering valla renoveerime, purgimise eelarvest. võimaluse loomine, ühisveevärgi laiendamine . 5.1.2.4 Palamuse Koolimäe X X X X Vald, Arendaja, projektipõhine väikeelamute ala arendaja rahastamine, võimalusel arendamine kaasfinantseering valla (planeeringujärgsed eelarvest. tegevused- tänavad, kommunikatsioonid). 5.1.2.5 Taastuvenergeetika X X X X Vald Projektipõhine kasutuselevõtmine valla rahastamine, hoonetel ja rajatistel. kaasfinantseering valla eelarvest. 5.1.2.6 Luua küla X Omanik, Projektipõhine soojamajanduse Vald rahastamine, omanik, rekonstrueerimise kaasfinantseering valla lähteülesande eelarvest. koostamine/eelprojekteerimi ne. 5.1.2.7 Soojamajanduse X X X X Omanik Projektipõhine eelprojektist tulenevalt rahastamine, omanik. soojamajanduse rekonstrueerimine Luual. Eesmärk 5.1.3 : Ühistransport on korraldatud tagades elanike esmavajaduste rahuldamise. 5.1.3.1 Koostöös X X X X Vald Valla eelarve. naaberomavalitsustega transporditeenuse pakkumine. Eesmärk 5.1.4 : Tagatud on kohapealsed kvaliteetsed tervishoiu- ja sotsiaalteenused. 5.1.4.1 Valla tervisepäevade X X X X PK, Vald Projektipõhine korraldamine ja arendamine. rahastamine, kaasfinantseering valla eelarvest. 5.1.4.2 Terviseedenduse X X X X PK, Vald Projektipõhine programmide elluviimine. rahastamine, võimalusel kaasfinantseering valla eelarvest.

38 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 5.1.4.3 Terviseradade X X X X PK, Projektipõhine väljaarendamine vallas. arendaja, rahastamine, võimalusel MTÜ, Vald kaasfinantseering valla eelarvest. 5.1.4.4 Hoolekandeasutuse X X X X Omanik, Projektipõhine ja - teenuste arendamine. Vald rahastamine, omanik, võimalusel kaasfinantseering valla eelarvest. 5.1.4.5 Perepäevade X X X X PK, Projektipõhine korraldamine. MTÜ-d rahastamine, võimalusel kaasfinantseering valla eelarvest. Eesmärk 5.1.5: Mänguväljakud, matkarajad, puhkealad, kergteed, loodusvaatluskohad, (fotograafia), ujumiskohad on korrastatud ja viitadega varustatud. 5.1.5.1 Laste X X X X MTÜ-d, PK, Projektipõhine mänguväljakute rajamine, vald rahastamine, võimalusel arendamine. kaasfinantseering valla eelarvest. 5.1.5.2 X X X X MTÜ-d, Projektipõhine Loodusvaatluskohtade, omanikud, rahastamine, võimalusel puhkealade, supluskohtade, Vald kaasfinantseering valla matkaradade korrastamine, eelarvest. välja arendamine, viidastamine. 5.1.5.3 Koostöö maa- X X X X Omanikud, Projektipõhine omanike ning MTÜ-d rahastamine, omanikud. keskkonnaametiga Luua Metsanduskooli arboreetumi ja mõisa pargi atraktiivsemaks muutmisel. 5.1.5.4 Järveotsa kinnistu X X X X Vald, MTÜ, Projektipõhine kasutusse võtmine koostöös arendaja rahastamine, investoriga. kaasfinantseering valla eelarvest. Eesmärk 5.1.6 : Palamuse valla külad ja keskused on puhtad ja heakorrastatud. 5.1.6.1 Asulakeskustes X X X X Omanik, Omanik, projektipõhine asuvate hoonete ja piirete PK, Vald rahastamine, korrastamine ja kaasfinantseering valla renoveerimine. eelarvest.

39 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 5.1.6.2 Miljööväärtuslike ja X X X X Omanik Projektipõhine kultuurilooliste objektide rahastamine, omanik. säilitamine ja renoveerimine. 5.1.6.3 Ühiste talgupäevade X X X X Vald, MTÜ-d, projektipõhine korraldamine. MTÜ-d rahastamine, võimalusel kaasfinantseering valla eelarvest. 5.1.6.4 Kalmistute X X X X EELK Projektipõhine korrastamine, sh. kiviaed ja Palamuse rahastamine, EAÕK kabelihoone. kogudus, Kaarepere kogudus, EAÕK EELK Palamuse Kaarepere kogudus, kogudus, kaasfinantseering valla Vald eelarvest.

Eesmärk 5.1.7 : Kvaliteetne internetiühendus. 5.1.7.1 Lairiba X X X X Arendaja, Projektipõhine internetiühenduse rajamine. Vald rahastamine, arendaja. Eesmärk 5.1.8 : Kvaliteetse avaliku teenuse pakkumine praegusel Palamuse valla territooriumil. 5.1.8.1 Piirkondliku X X Vald Valla eelarve, teenusekeskuse kasutamata projektipõhine ruumidele kasutuse rahastamine. leidmine.

5.2 Haridus Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 Eesmärk 5.2.1: Lasteaed, kus on tingimused ja võimalused koolieelse alushariduse omandamiseks arvestades laste ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi. 5.2.1.1 Palamuse lasteaia X X Vald, Finantseering valla tehnovõrkude liitumiste, arendaja. eelarvest. juurdepääsuteede, haljastuse, mänguväljaku, päikeseelektrijaama rajamisel ja hoone sisustuse hankimine. 5.2.1.4 Lasteaiale vajaliku X X X X Vald Valla eelarve, personali kindlustamine, projektipõhine

40 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 koolitamine, rahastamine. kvalifikatsiooni tõstmine. Eesmärk 5.2.2: Tagatud on kodulähedase üldhariduse kättesaadavus. Õpilastele on tagatud kvaliteetsed tugiteenused, koolitransport ja tasuta koolitoit. 5.2.2.1 Gümnaasiumi X X X Vald, OLPG Projektipõhine staadioni renoveerimine. rahastamine, kaasfinantseering valla eelarvest. 5.2.2.2 Gümnaasiumi X X Vald, OLPG Projektipõhine katlamaja renoveerimine. rahastamine, kaasfinantseering valla eelarvest. 5.2.2.3 Gümnaasiumile X X X X Vald, OLPG Valla eelarve, vajaliku personali projektipõhine kindlustamine, koolitamine, rahastamine. kvalifikatsiooni tõstmine. 5.2.2.4 Koolitranspordi X X X X Vald, OLPG Valla eelarve. optimaalse teekonna analüüs ja vajadusel liinide ümberkorraldamine. 5.2.2.5 Huvihariduse X X X X Vald, Projektipõhine toetamine. OLPG, rahastamine, MTÜ-d, kaasfinantseering valla ANK, PK eelarvest. 5.2.2.6 Koostöö Luua X X X X OLPG, OLPG eelarve, LMK Metsanduskooliga. LMK, Vald eelarve, valla eelarve. Eesmärk 5.2.3: Luua Metsanduskoolis on õpe paindlik ja jätkusuutlik, võimalik on haridust omandada erinevates õppevormides ning tasemetel. 5.2.3.1 Luua X X X X LMK Projektipõhine Metsanduskooli rahastamine, omanik. arendamine, sh hoonete renoveerimine. 5.2.3.2 Luua X X X X LMK Projektipõhine Metsanduskooli staadioni rahastamine, omanik. renoveerimine.

5.3 Kultuur, noorsootöö, sport ja turism Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021

41 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 Eesmärk 5.3.1: Kultuuri- ja spordiüritused on mitmekülgsed ja pakuvad elamusi nii erinevas vanuses kui ka erinevate huvidega elanikele. Traditsiooniliste ürituste ning nendel osalejate ja publiku arv suureneb. 5.3.1.1 Kultuurisündmuste X X X X PK, MTÜ- Projektipõhine tutvustamisel ning info d; Vald rahastamine, levitamisel kaasfinantseering koostöövõrgustiku loomine valla eelarvest. maakonna turismiettevõtetega, rahvusvaheliselt olulist kõlapinda omavate kultuurisündmuste lülitamine turismiettevõtete pakettidesse. 5.3.1.3 Kaarepere X X X X Vald, PK Projektipõhine rahvamaja rahastamine, rekonstrueerimine. kaasfinantseering valla eelarvest. 5.3.1.4 Kultuuri- ja X X X X PK, MTÜ-d, Projektipõhine spordiürituste läbiviimine Vald, rahastamine, ning aktiivsete inimeste ja ettevõtjad, kaasfinantseering kodanikeühenduste valla eelarvest. initsiatiivi toetamine. 5.3.1.5 Lastele ja noortele X X X X PK, ANK, Projektipõhine töö- ja puhkelaagrite MTÜ-d, rahastamine, korraldamine. Vald, kaasfinantseering valla ettevõtjad eelarvest.

5.3.1.6 Vallaasutuste X X X X PK, OLPG, Valla eelarve, ruumide, rajatiste ja maa Vald projektipõhine tasuta kasutusse andmine rahastamine. elanike huvides tegutsevatele hariduse, kultuuri ja spordi valdkonna mittetulundusühendustele huviringide läbiviimiseks ja ürituste korraldamiseks. 5.3.1.7 Palamuse Kultuur ja X X X X Vald, PK Valla eelarve. MTÜde omavaheliste koostöövõimaluste leidmine, arendamine. 5.3.1.8 Foto- ja jahiturismi X X X X MTÜ-d Projektipõhine arendamine. rahastamine, kaasfinantseering valla

42 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 eelarvest. 5.3.1.9 Välissuhtluse X X X X Vald, PK, Projektipõhine arendamine, MTÜ-d, rahastamine, koostöövõimaluste leidmine ettevõtjad kaasfinantseering valla ja arendamine. eelarvest. 5.3.1.10 Klaasikoja X X X X MTÜ-d, PK Palamuse Klaasikoda, arendamine, teenuste projektipõhine väljatöötamine. rahastamine. 5.3.1.11 Kirikusse uue oreli X X X EELK EELK Palamuse ehitamine. Palamuse kogudus, kogudus projektipõhine rahastamine. 5.3.1.12 Imukvere külas X X X X MTÜ-d MTÜ, projektipõhine Lilleaasa Vabaõhulava rahastamine. rajamine, teenuste arendamine. 5.3.1.13 Kirikusse maakütte X X X X EELK EELK Palamuse paigaldamine. Palamuse kogudus, kogudus projektipõhine rahastamine. 5.3.1.14 Kiriku välisfassaadi X X X X EELK EELK Palamuse korrastamine, uste Palamuse kogudus, renoveerimine. kogudus projektipõhine rahastamine. Eesmärk 5.3.2: Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi teenuseid mitmekesistatakse. 5.3.2.1 Palamuse O. Lutsu X Omanik Projektipõhine Kihelkonnakoolimuuseumile rahastamine, omanik. uue külastuskeskuse rajamine ja olemasoleva muuseumihoone renoveerimine. Eesmärk 5.3.3: Palamuse, kui reisisihtkoha positiivse kuvandi hoidmine ja tutvustamine.

5.3.3.1 Turismi arendamisel X X X X Vald, Projektipõhine koostöö turismiarendajatega. MTÜ-d, rahastamine, Arendaja, võimalusel muuseum, kaasfinantseering I-punkt valla eelarvest. 5.3.3.2 Turismiinfopunkti X X X X Omanik Projektipõhine tööshoidmine. rahastamine, omanik.

43 Palamuse valla arengukava 2016-2026

Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2018 2019 2020 2021 Eesmärk 5.3.4: Aktiivseid vallaelanikke märgatakse ja tunnustatakse. 5.3.4.1 Vallapoolne X X X X Vald Valla eelarve. aktiivsete vallaelanike tunnustamine.

5.4 Ettevõtlus ja tööhõive Tegevus Aeg Vastutaja Allikad 2017 2018 2019 2020 Eesmärk 5.4.1: Infrastruktuuri ja teedevõrgu väljaarendamine ettevõtluse mitmekesistamiseks. 5.4.1.1 Infrastruktuuri X X X X Vald, Projektipõhine arendamine, korrashoid. omanik, rahastamine, MTÜ võimalusel kaasfinantseering valla eelarvest. Eesmärk 5.4.2: Väikeettevõtluse soodustamine 5.4.2.1 Toodete ja teenuste X X X X Vald, MTÜ- Valla eelarve, tellimine võimalusel d, projektipõhine kohalikelt ettevõtjatelt. rahastamine. 5.4.2.2 Tasuta reklaampinna X X X X Vald Valla eelarve, pakkumine valla kodulehel ja projektipõhine tasulise reklaami pakkumine rahastamine. valla lehes. 5.4.2.3 Reklaamürituste X X X X PK, Vald Valla eelarve, korraldamine. projektipõhine rahastamine. 5.4.2.4 Praktikakohtade X X X X Vald, Projektipõhine vahendamine. ettevõtja, rahastamine. MTÜ [Muudetud RT IV, 08.09.2017, 3]

44 Palamuse valla arengukava 2016-2026

6 ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA TULEMUSLIKKUSE SEIRE

Palamuse valla arengukava kehtestab Palamuse vallavolikogu ja praktilist elluviimist korraldab Palamuse vallavalitsus. Arengukava tegevuskavas on määratletud valla lähiaastate prioriteetsed tegevused, mille elluviimist korraldab vallavalitsus ning mida osaliselt või täiel määral rahastatakse vallaeelarvest. Lisaks vallaeelarvele, arvestatakse tegevuskava täiendavate finantseerimisallikatena ka mitmesuguseid finantstoetusi ning struktuurifondide vahendite kaasamist. Arengukava vaadatakse üle ja ajakohastatakse igal aastal. Arengukava ülevaatamise käigus hinnatakse selle elluviimise edukust ja tegevuskava täitmist, vajadusel täpsustades seatud eesmärke ja ülesandeid, viiakse sisse muudatused valla tegevuskavas.

45