Palamuse Valla Arengukava 2016 - 2026

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Palamuse Valla Arengukava 2016 - 2026 Kinnitatud Palamuse Vallavolikogu 24. oktoobri 2015 määrusega nr 32 [Muudetud RT IV, 08.09.2017, 3] PALAMUSE VALLA ARENGUKAVA 2016 - 2026 Palamuse 2015 Palamuse valla arengukava 2016-2026 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1 PALAMUSE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS .......................................................................................... 4 1.1 ASEND JA LOODUSKESKKOND ...................................................................................................... 4 1.2 ASUSTUS .............................................................................................................................................. 5 1.3 MAASTIK ............................................................................................................................................. 6 2 HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ................................................................................. 7 2.1 RAHVASTIK ........................................................................................................................................ 7 2.1.1 Elanikkonna iseloomustus ................................................................................................................. 7 2.1.2 Iive ja ränne ....................................................................................................................................... 8 2.1.3 Elanike haridustase ........................................................................................................................... 8 2.1.4 Hetkeolukorra analüüs ...................................................................................................................... 9 2.2 ELUKESKKOND JA AVALIKUD TEENUSED ............................................................................... 10 2.2.1 Maakasutus ...................................................................................................................................... 10 2.2.2 Ehitus ja planeeringud ..................................................................................................................... 10 2.2.3 Teed ja tänavad ............................................................................................................................... 12 2.2.4 Ühistransport ................................................................................................................................... 12 2.2.5 Side ja kommunikatsioon ................................................................................................................. 13 2.2.6 Tänavavalgustus .............................................................................................................................. 13 2.2.7 Elamumajandus ............................................................................................................................... 13 2.2.8 Energiamajandus ............................................................................................................................. 13 2.2.9 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ........................................................................................................ 14 2.2.10 Jäätmemajandus .......................................................................................................................... 15 2.2.11 Tervishoid ja sotsiaalvaldkond .................................................................................................... 15 2.2.12 Turvalisus ja heakord .................................................................................................................. 17 2.2.13 Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 18 2.3 HARIDUS ............................................................................................................................................ 19 2.3.1 Alusharidus ...................................................................................................................................... 19 2.3.2 Üldharidus ....................................................................................................................................... 19 2.3.3 Kutseharidus .................................................................................................................................... 20 2.3.4 Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 21 2.4 KULTUUR, NOORSOOTÖÖ, SPORT JA TURISM .......................................................................... 21 2.4.1 Kultuuriasutused .............................................................................................................................. 21 2.4.2 Noorsootöö ...................................................................................................................................... 22 2.4.3 Sportimisvõimalused ........................................................................................................................ 23 2.4.4 Turismiobjektid, marsruudid ........................................................................................................... 23 2.4.5 Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 24 2.5 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE ......................................................................................................... 25 2.5.1 Ettevõtlus ......................................................................................................................................... 25 2.5.2 Tööhõive .......................................................................................................................................... 25 2.5.3 Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 26 2.6 VALLA JUHTIMINE .......................................................................................................................... 26 2.6.1 Juhtimisstruktuur ............................................................................................................................. 26 2.6.2 Eelarve ............................................................................................................................................. 27 3 SWOT ANALÜÜS ...................................................................................................................................... 29 4 TEGEVUSVALDKONDADE STRATEEGILISED EESMÄRGID ...................................................... 34 4.1 PALAMUSE VALLA VISIOON. ........................................................................................................ 34 4.2 TEGEVUSVALDKONDADE ARENGUSUUNAD JA EESMÄRGID .............................................. 34 4.2.1 Elukeskkond ja avalikud teenused ................................................................................................... 34 4.2.2 Haridus ............................................................................................................................................ 35 4.2.3 Kultuur, noorsootöö, sport ja turism ............................................................................................... 35 4.2.4 Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................................... 36 5 TEGEVUSKAVA ....................................................................................................................................... 37 6 ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA TULEMUSLIKKUSE SEIRE ................................................... 45 2 Palamuse valla arengukava 2016-2026 SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla arengukava kohaliku omavalitsuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke kandev dokument, mis arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundi ja vajadusi ning on aluseks eelarvestrateegia väljatöötamisel, eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringute kavandamisel. Käesolev arengukava on dokument, mis on koostatud eesmärgiga tagada valla tasakaalustatud areng. Arengukava annab ühelt poolt hinnangu omavalitsuse sotsiaal- majanduslikule olukorrale ja teiselt poolt määratleb üldised arengusuunad. Palamuse valla arengukava hõlmab kümmet eelseisvat eelarveaastat. Arengukavas on fikseeritud olulisemad tegevussuunad aastani 2026. Palamuse valla arendamiseks on varem koostatud 4 arengukava, mis hõlmasid perioode 1997- 2001, 2003- 2007, 2003- 2010 ja 2008- 2016. Nimetatud arengukavasid on arvesse võetud valla arendustegevuse ja eelarve planeerimisel. Käesoleva arengukava koostamisel lähtuti nii olemasolevatest dokumentidest, statistikast, elanike seas läbiviidud rahulolu uuringu käigus kogutud andmetest kui ka volikogus ja arutelude käigus kujundatud arvamustest valla arengusuundade osas. Et selgitada välja elanike rahulolu oma elukeskkonnaga ja valla poolt pakutavate teenustega, korraldati aprillis 2015 Palamuse valla elanike seas uuring. Uuringu eesmärk oli valla elanike hinnangu alusel välja tuua valda esile tõstvad tugevused ja kaardistada valla arengut pidurdavad probleemid ning leida neile ratsionaalseid lahendusi. Alusuuringu läbiviimisel andis oma hinnangu 111 Palamuse valla elanikku.
Recommended publications
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Funeral Customs of Caucasian Estonians
    FUNERAL CUSTOMS OF CAUCASIAN ESTONIANS Marika Mikkor Introduction Customs characterising a nation or an ethnic group, depend on the stage of development of the society, dominant religion and ethnic environment. In an ethnological study of settlers their origin, time of emigration and national composition of settlements should be taken into account. Of the Estonian villages of Caucasia the village of Estonia was founded in 1882 by the Estonians from the province (guberniya) of Samara, who had left Estonia in the 1850-1860s. The villages of Salme and Sulevi were founded in 1884 and 1885, respectively, by the peasants of Harjumaa, the village of Punase-Lageda was founded in 1886 by Estonians from the North-Caucasian settlement of Esto-Haginsky, who had left Estonia in the 1870s *1 (Võime 1980, 16-18, 21; Võime 1974, 120, 121). In the second half of the past century, in the conditions of arising capitalism, the first settlers of the villages were peasants whose resettlement was favoured by the tsarist government. In addition to the first settlers, new emigrants kept coming both from different regions of Estonia and from other Estonian settlements in Russia. At the same time, there were also leavers. Within the boundaries of one village there lived, side by side, people from different parishes and counties. Parochial belonging of Estonian settlers would be a separate topic of research. For example, in the village of Sulevi descendants of the peasants from Kuusalu and Rõuge parishes married each other. Settlements were founded as a result of Russian-Turkish wars in the 1860-70s on the lands abandoned by Abkhazian and Circassian people (Chursin 1956, 194).
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Jõgeva Linna, Jõgeva Valla, Palamuse Valla Ja Torma Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Jõgeva maakonnas, mille tulemusena moodustub nelja Jõgeva maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Jõgeva maakonda 3 linna ja 10 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda 8 valda ja 2 linna. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb käesoleva muudatuse tulemusena kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 181 valda ja 29 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Jõgeva linn (pindala 4 km2 ja rahvaarv 5305), 2) Jõgeva vald (pindala 459 km2 ja rahvaarv 4400), 3) Palamuse vald (pindala 216 km2 ja rahvaarv 2103), 4) Torma vald (pindala 349 km2 ja rahvaarv 1964). Eelnõuga rahuldatakse Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel Jõgeva maakonna koosseisus uus valla nimega haldusüksus nimega Jõgeva vald (kogupindala 1028 km2, rahvaarv 13 7724). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Arvestades vaid eelnõus esitatud ühinemist.
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Adavere Mõisa Selts TERVE pere festival 1 367,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Folklooripäev Assikveres 910,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Vajalikud asjad Assikvere Haridusseltsile 935,00 kogukonnateenused Akordioni soetamine folklooriseltsile Folklooriselts "Jõgevahe pere" 1 600,00 kogukonnateenused Jõgevahe Pere Härjanurme Maarahva Selts Pärandame tulevikule 100,46 kogukonnapärand Härjanurme Maarahva Selts Anname hoogu taaskasutusele 200,00 õpiring Jõgeva Linna Noortekeskus Paus Võrdsed võimalused 1 305,00 kogukonnateenused Jõgeva valla Avatud Noortekeskuste Laiuse Avatud Noortekeskuse tualettruumi 1 435,00 kogukonnateenused Ühendus renoveerimine Jõgevamaa kogukonna organisatsioonide JÕGEVAMAA KODUKANDI ettevalmistamine X Maapäevaks „Aastaring 884,00 kohalik areng ÜHENDUS külas“ Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda Tea ja tunne oma võimalusi! 1 194,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaarepere külapäev 2013 590,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaunid kaardid ja karbid 200,00 õpiring Kamari VII külapäev „Kamari kauaaegse Kamari Haridusselts koolidirektori 85. sünniaastapäeva 1 034,50 kohalik areng tähistamiseks“ Kamari kodanikuhariduslik õpiring Kamari Haridusselts 200,00 õpiring "TUGEV KOGUKOND" Kassinurme Naisselts Kassinurme küla 540 a. 364,00 kohalik areng Kuremaa Vabatahtlik Järvepääste Rannavalve töökvaliteedi parendamine 692,45 kogukonnateenused Maarja-Magdaleena Maarahva Selts Üksteiselt ja üksteisega koos 200,00 õpiring mittetulundusühing JUULA KÜLA Toimetulevam
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Arengukava 2018-2028
    Lisa 1 Jõgeva Vallavolikogu 22.11.2018 määrusele nr 53 Muudetud Jõgeva Vallavolikogu 10.10.2019 määrusega nr 98 Jõgeva Vallavolikogu Jõgeva Vallavalitsus Jõgeva valla arengukava 2018-2028 Jõgeva 2018 Jõgeva valla arengukava 2018-2028 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 4 1 KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................................................................ 5 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .............................................................................................................. 6 2.1 ASEND JA TUTVUSTUS ............................................................................................................................ 6 2.2 LOODUSKESKKOND ................................................................................................................................ 7 2.3 RAHVASTIK ............................................................................................................................................ 8 2.4 JUHTIMINE, MAINEKUJUNDUS JA VÄLISSUHTED .................................................................................... 11 2.4.1 Volikogu ........................................................................................................................................... 11 2.4.2 Valitsus ...........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Teataja Veebruar 2019 1.Indd
    JÕGEVA VALLA TEATAJA JÕGEVAJõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandjaVAllA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 21 Nr(24), 2 (27), 6. detsember 14. veebruar 2018 2019 JõgevaSea-aasta vallajuhid algas kohtusid Jõgeval Uuenenud muuseum avab uksed Vaimastveretuletantsu kandija õnneküpsistega rahvaga Palamuse muuseum avab Möödunud esmaspäeval, 26. novembril, toimus Vaimastveres pärast ligemale kaheaastast rahvakoosolek. Vaimastvere kandi inimesed rääkisid vallajuhtidele, rekonstrueerimis- ja ehitus- mis neile oma piirkonnas muret teeb. Arutluse all olid teed, tänavad, töödest tingitud pausi 8. det- valgustus, viidad, prügimajandus, lagunevad ja ohtlikud hooned ning sembril taas oma uksed. Ühe bussiootepaviljonid. maja asemel on muuseumil Jõgeva vallavanem Aare Olgo märkis, et omavalitsuste ühinemi- nüüd kaks: uhiuus peamaja ja sest on möödunud aasta. „Oleme selle ajaga jalad alla saanud. Kui renoveeritud vana kihelkon- neli omavalitsust liidetakse, siis paratamatult ei lähe kõik sujuvalt nakoolimaja. Avamisnädala- samaviisi edasi,“ tõdes vallavanem ja avaldas lootust, et pikemas vahetusel saavad huvilised perspektiivis haldusreform ennast siiski õigustab. Abivallavanem Arvo neid uudistada ja tutvuda ka Sakjas täheldas, et Vaimastvere on Jõgeva vallas ainuke piirkond, kus muuseumi pakutavate uute on kool, lasteaed, raamatukogu, noortekeskus, õpilaskodu ja staadion programmidega. ühes kompleksis. „Endine vald on head tööd teinud ning kõik ühe Muuseumi peamaja ekspo- katuse alla toonud,“ sõnas ta. sitsioon tutvustab Eesti koo- Jõgeva vallavolikogu liige ning Vaimastvere kooli direktor Väino liajalugu, rõhuga 19. sajandi Ling tõi välja, et kui probleeme tekib teedega, ei tea inimesed sage- lõpu kihelkonnakoolidel. li,5. kasveebruari tegu on õhtul valla- toimus või riigiteega. Jõgeva kesklinnaSenine praktika pargis näitab,hiina kalendet vald- „Me ei keskendu sugugi hooldab oma teid tihtipeale paremini, kui riik, aga inimene tahaks riaasta alguse pidustus.
    [Show full text]
  • (10.12.2020) Esitlused
    Jõgeva ja Põltsamaa valdade ning nende hallatavate asutuste optimaalse piirkondliku struktuuri väljatöötamine Ühisseminar 10. detsember 2020 OÜ Cumulus Consulting Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Töö eesmärk • Välja on töötatud jätkusuutlik ja vajaduspõhine valla toimemudel, et tagada avalike teenuste pakkumine parimal moel, mis arvestab muuhulgas muutunud olusid nii rahvastiku tendentsides, valla piiride ja teenuspiirkondade mõjualades ning olemasolevat ja perspektiivset kinnisvara ja inimressurssi. Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Põhimõtted • Tegu on analüüsiga, mis on mõeldud strateegilise tasandi otsuste alusmaterjaliks. Tulenevalt töö mahust ei ole võimalik ega otstarbekas kõikide alateemadega minna detailse tegevusplaani koostamiseni. Seda on võimalik ja vajalik teha peale põhimõtteliste otsuste langetamist. • Töö lõpptulemus ei ole üheselt fikseeritud tegevuskava, vaid võimalikud tegevusalternatiivid (sh konsultantide soovitused), mille alusel saavad volikogud võtta vastu otsuseid. Cumulus Consulting OÜ www.cumulus.ee Analüüsi etapid 1. Valla ruumimuster ning piirkondade toimeloogika – analüüsitakse ühinenud omavalitsuse piirkondade toimimist teenuste kättesaadavuse ja ühenduste kontekstis. 2. Rahvastikuanalüüs ja teenusvajaduse prognoos aastani 2040 – koostatakse rahvastikuanalüüs ja pikaajaline prognoos, mis loob aluse tuleviku teenusvajaduse hindamiseks (sh nõudlus alushariduse ja üldhariduse kohta) valla kui terviku vaates ning erinevate piirkondade lõikes. 3. Valla asutuste ja teenuste analüüs – analüüsitakse kõiki
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Teataja, 5. November 2020.Pdf
    Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 19 (67), 5. november 2020 „Tähetunnil“ käsitletakse Siuru poeetide loomingut 20. ja 21. novembril peetakse Jõgeval taas Betti Alverile pühenda- tud luulepäevi. 28. järjekorranumbrit kandva „Tähetunni“ teemaks on „Kuus kuulsat krüsanteemi“. See on viide kunagise tuntud kirjandus- rühmituse Siuru kuuele liikmele. Tänavused luulelavastused põhine- vadki Siuru poeetide loomingul. Kui algselt oli „Tähetund“ mõeldud vaid gümnaasiumiastme õpilastele, siis nüüd on luulesündmusele oodatud ka 7.–9. klassi õpilased ja täna, 5. novembril on viimane registreerimispäev. Luulepäevade etendused toimuvad Jõgeva kultuu- rikeskuses, luulehuvilisi toitlustatakse Jõgeva põhikooli Rohu tänava hoones ning majutuspaigaks on Piiri tänava koolihoone. Seoses koroonaviiruse võimaliku levikuga on otsustatud luule- päevade korralduses teha mõned muudatused. Truppidel on näiteks võimalik soovi korral kohale tulla vaid üheks päevaks või valitud ajaks. Sellise valiku teinutel pole vaja maksta osalustasu täies ulatu- ses. Korraldajad püüavad võimaluste piires tagada luulepäevadest osavõtjate hajutatuse ja ohutuse. Luulepäevi „Tähetund“ korraldab MTÜ Tähetund koostöös Jõgeva kooliteatriga Liblikapüüdja ja Jõgeva põhikooliga. JVT Valla sünnipäevale pühendatud matk sai alguse Torma rahvamaja juurest ja sinna jõuti ka tiiruga tagasi. FOTOD: RIINA MÄGI Stseen Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 7.–9. klassi trupi mullusest „Tähetunni“ lavastusest „Sõda ja rahu“. FOTO: RIINA MÄGI Ligemale kümnekilomeetrise rännaku läbi Torma
    [Show full text]