DOCSLIB.ORG

Aasta Õpetaja Gala Ülle Matsin Viljandi Gümnaasium Priit Loog

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Aasta Õpetaja Gala Ülle Matsin Viljandi Gümnaasium Priit Loog Aasta Õpetaja 2019. aasta elutööpreemia kandidaadid Kava 17.30 Sissepääs avatakse Aili Reinsoo Kalle Küttis Rein Laaneots 18.45 Gala algab Andres Laanemets Kersti Tsirp Rein Porro Anne Ehasalu Külli Heinla Roza Ivanova 20.30-23.00 Vastuvõtt Anne Kõiv Lauri Leesi Ruuda Lind Anu Pärnpuu Ljudmila Rastrõgina Sirje Soonsein Eda Sakk Maie Itse Suliko Liiv Emakeele ajaloo lühifi lmid Eero Järvekülg Maila Jürgenson Svetlana Oper „Tantsukeel“ Eevi Koppelmann Maile Harik Svetlana Skorobogatova „Forselius“ Enn Roos Mall Krebstein Toomas Arbeiter Eve Rahkema Mare Lihtsa Urve Kaasik-Aaslav „Masing“ Heinar Jahu Mare Värk Urve Läll „Peterson“ Ilma Krenstrem Merike Teppan Urve Venesaar „Kreutzwald“ Ilse Lipp Peep Leppik Veronika Khoretskaja „Aavik“ Izabella Riitsaar Piibe Leiger Väino Ling Janne Kivi Reet Nurming Väino Ratassepp „Laulu- ja tantsupidu 200“ Kaja Sarapu Reet Tuisk „Muinasaeg“ Esinejad Metsatöll Aasta kool 2019 fi nalistid Genka Mikk Kaasik Mihkel Muri Viljandi Gümnaasium Eeva Talsi, Kristel Pärtna Rebeca Lotta Aasmäe Viljandi Gümnaasium Robin Koovit Viljandi Gümnaasium Õhtujuhid Aasta Õpetaja gala Ülle Matsin Viljandi Gümnaasium Priit Loog Andri Tallo Võru Gümnaasium Maiken Pius Karmo Kurvits Võru Gümnaasium Robi Zuts Võru Gümnaasium EESTIMAA Korraldajad Kalle Kõlli Elva Gümnaasium Haridus- ja Teadusministeerium Kätlin Tatar Elva Gümnaasium ÕPIB JA TÄNAB Saskia Arik Elva Gümnaasium Eesti Haridustöötajate Liit Lavastaja: Ain Mäeots Teleülekanne: Eesti Rahvusringhääling 5. oktoobril 2019 Tehniline produktsioon: Pro Lab Productions Jõhvi Kontserdimajas Teie mõtted on meie jaoks olulised. Tagasisidet gala kohta saate soovi korral anda aadressil www.hm.ee/galatagasiside. Aasta Õpetaja 2019. aasta fi nalistid Aasta lasteaiaõpetaja Aasta klassijuhataja Aasta gümnaasiumiõpetaja Aasta õppejõud Aasta õppeasutuse juht Aasta haridustegu Anne Truumaa Tallinna Sikupilli Lasteaed Anneli Jaaku Taebla Kool Alar Pukk Tallinna 21.Kool Aave Hannus Tartu Ülikool Airi Mägi Valga Kaugõppegümnaasium Tallinna Tehnikakõrgkool 100 sammu inseneerias ja Anneli Ramjalg Elina Jõgi Lohkva Lasteaed Ege Kostõgov Tilsi Põhikool Dmitri Rõbakov Tallinna Juudi kool Alar Kilp Tartu Ülikool Anne Endjärv Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Ene Kirsimägi Põltsamaa Lasteaed Tõruke Eve-Mall Kirt Valga Põhikool Gerrit Kanarbik Saku Gümnaasium Erkki Karo Tallinna Tehnikaülikool Deniss Presnetsov Tallinna Läänemere Gümnaasium Ettevõtlus-robootika õppesuuna loomine ja arendamine Tallinna 21. Kool Heidi Jakobson EraLasteaed Kaur Hevelin Antsmäe Pärnumaa Kutsehariduskeskus Helen Leoste Jakob Westholmi Gümnaasium Eva Piirimäe Tartu Ülikool Eda-Mai Tammiste Aegviidu Lasteaed Tallinna 21. Kooli põhikoolis Tartu Lasteaed Hellik Rõuge Põhikool Valga Gümnaasium Tallinna Ülikool Heily Leola Inge Mälzer Irja Kängsepp Hagi Šein Ene Saar Tallinna Reaalkool Haridusfestival IduEdu 2018 Tallinna Haridusamet Hele Zilmer Hargla Kool Kadi Kaja Saue Gümnaasium Katrin Reinup Viljandi Gümnaasium Jüri Kurvits Tallinna Ülikool Ivo Eesmaa Hiiumaa Ühisgümnaasium Ida-Virumaa ja Pärnumaa Irina Jefi mova Narva Lasteaed Päikene Laine Lemmik Märjamaa Gümnaasium Kaupo Oja Kohila Gümnaasium Kaido Kikkas Tallinna Tehnikaülikool Kaider Vardja Võru Kreutzwaldi Kool kutsehariduskeskuse ühine Ida-Virumaa ja Pärnumaa võistkond edu rahvusvahelistel Kutsehariduskeskus Irina Žarova Tallinna Linnamäe Lasteaed Lea Salumets Sõmeru Põhikool Kristelle Kaarmaa Jõhvi Gümnaasium Marina Kritševskaja Tallinna Tehnikaülikool Kaire Teemägi Pärnu Vanalinna Põhikool kutsemeistrivõistlustel Itaalias Kadi Kalda Võru Lasteaed Päkapikk Mari Roostik Tartu Jaan Poska Gümnaasium Lauri Mällo Tartu Jaan Poska Gümnaasium Rutt Hints Tallinna Tehnikaülikool Maarja Merigan Tallinna 32. Keskkool Kohila Gümnaasiumi uue algklasside Kohila Gümnaasium Kersti Kuusk Tallinna Endla Lasteaed Merike Allik Elva Gümnaasium Marika Ristmäe Häädemeeste Keskkool Tiia Rüütmann Tallinna Tehnikaülikool Malle Õiglas Haapsalu Linna Algkool maja ja vaheehitise valmimine Lia Habakukk Viljandi Lasteaed Krõllipesa Olga Ivanova Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium Marit Tarkin Kuressaare Gümnaasium Margo Sootla Väätsa Põhikool Liikuma kutsuv kool: Antsla Gümnaasium pilootkoolist mentoriks Liivi Veske Haapsalu Lasteaed Tõruke Ruth Nilgo Tallinna Kivimäe Põhikool Merle Pintson Põlva Gümnaasium Naima Sild Tapa Vene Põhikool Voka Lasteaed Naksitrallid Türi Põhikool Hiiumaa Gümnaasium Maire Lehismets Sirli Biene Milvi Tikka Neeme Lumi Kohila Gümnaasium Luua Metsanduskooli õpilaste Luua Metsanduskool innovatsiooniprojekt "Flying Forest" Marju Lipp Kärla Lasteaed Tarvo Prinzmann Heimtali Põhikool Rea Raus Läänemaa Ühisgümnaasium Aasta tugispetsialist Riina Valdmets Põltsamaa Ühisgümnaasium Signe Rannu Alu Kool Tatjana Kapralova Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool Reet Järvpõld Võru Gümnaasium Läänemaa Ühisgümnaasiumi muusikal Läänemaa Valeri Nuust Kõrgem Kunstikool Pallas Ühisgümnaasium Anne-Ly Savason Tallinna Lasteaed Pallipõnn "100 aastat koolielu" Sirje Raaga Vändra Lasteaed Triin Heinsalu Ristiku Põhikool Riina Põldmaa Väike-Maarja Gümnaasium Ülle Matsin Viljandi Gümnaasium Annika Savimägi Võru Lasteaed Sõleke Maakondlik laulukonkurss Kilingi-Nõmme Taimi Lillmann Nõlvaku Lasteaed Vivian Paaksi Jõgeva Põhikool Rita Sildnik Jõgevamaa Ühisgümnaasium "Kaunim metsalaul" Gümnaasium Barbi Valdmann Paide Hammerbecki Põhikool Vilja-Ruth Pauk Käina Lasteaed Talis Mölder Nõo Reaalgümnaasium Mulgimaa tehnoloogia Eneli Põder Heimtali Põhikool August Kitzbergi nimeline Ülle Galka Räpina Lasteaed Vikerkaar Valeria Nazarova Narva Keeltelütseum õppekeskuse rajamine Gümnaasium Katrin Kõiv Tallinna Kristiine Gümnaasium Aasta hariduse sõber Piirkondlik eesti keele kui teise keele Lasteaed Kelluke Krista Leisberg Emmaste Lasteaed Naksitrallid; metoodikakeskus Aasta klassiõpetaja Aasta põhikooli aineõpetaja Hiiumaa Sotsiaalkeskuse lastekeskus; Emmaste Põhikool Andres Paasik Ülenurme Muusikakool Pelgulinna Gümnaasiumi Aerokool Pelgulinna Gümnaasium #EduInnoLab Anneliis Koemets Jaagu Lasteaed-Põhikool Anželina Latõševa Tallinna Õismäe Vene Lütseum Aasta kutseõpetaja Larissa Tsõganova Narva Lasteaed Tareke Anne Teigamägi Saaremaa Ühisgümnaasium Elyna Nevski Varbola Lasteaed-Algkool Surju Põhikool Annika Tõnurist Sillaotsa Kool Marge Leppik Anneli Kattai Valgamaa Arenguagentuur Tallinna 53. Keskkooli Lego Tallinna 53. Keskkool innovatsioonistuudio #EduInnoLab Anu Maasel Käina Kool Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Andres Meisterson Kuressaare Ametikool Margit Maanre Jõgeva Põhikool Ele Külm Tartu Raatuse Kool Ivi Küla Risti Põhikool Eve Klettenberg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Merilin Pudel Rakvere Gümnaasium Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi Tallinna Kesklinna Erika Bauer Rakvere Reaalgümnaasium Elo Raspel Keskkonnaamet Makeblock stuudio #EduInnoLab Vene Gümnaasium Erika Tafenau Tallinna Rahumäe Põhikool Julia Smirnova Kohtla-Järve Maleva Põhikool Ivika Raudsepp Haapsalu Kutsehariduskeskus Natalja Gorbunova Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium Estonia SPA Hotels AS Tallinna Kullatera Lasteaia Roboaed Tallinna Kullatera Lasteaed Helen Pullinen Peetri Lasteaed-Põhikool Kadri Kosk Tartu Raatuse Kool Kristi Tiido Tallinna Teeninduskool Piia Prei Kuressaare Ametikool Hannes Maripuu Tallinna Loomaaed #EduInnoLab Irena Sink Saaremaa Ühisgümnaasium Karin Valdas Krootuse Põhikool Marike Reedla Järvamaa Kutsehariduskeskus Piret Kamber Kuusalu Keskkool Heidi Alasepp AS Ida-Tallinna Keskhaigla Tallinna Liikuri Lasteaia Roboaed Tallinna Liikuri Lasteaed taastusravikliiniku juhataja #EduInnoLab Ivika Keisele Riia Eesti Põhikool Margarita Loksa Gümnaasium Meeta Heinaste Tallinna Ehituskool Raili Lao Haapsalu Viigi Kool Prokopova Kaupo Kaskla Põlva Lasteaed Pihlapuu hoolekogu Jaanika Alliksoo Roosna Alliku Põhikool Peep Peetersoo Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ria-Reeda Tserr Rapla Vesiroosi Kool esimees Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Tallinna Lilleküla Merike Värs Käära Põhikool Makeblock stuudio #EduInnoLab Gümnaasium Kaire Ojavee Otepää Gümnaasium Reet Mets Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Riin Tamm Luunja Lasteaed Midrimaa Keskkonnainvesteeringute Keskus Nadežda Dinis Valga Jaanikese Kool Tallinna Südalinna Kooli liitreaalsuse Katrina Tammistu Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Regina Paeste Rakvere Ametikool Ulvi Raidla Tartu Hiie Kool Marika Leemet Tallinna Tondi Põhikool Tallinna Südalinna Kool Oleg Sedletski Tallinna Läänemere Gümnaasium stuudio #EduInnoLab Küllike Kütimets Tartu Descartes'i Kool Sergei Kibus Tallinna Majanduskool Veera Pavlenko Valga Jaanikese Kool Natalja Varakina Narva Soldino Gümnaasium Pilvi Ailt Võhma Kool Tartu Ülikooli liikumislabor Marju Raieste Tallinna Pääsküla Kool Sirje Tooding Räpina Aianduskool Viive Kanarik Räpina Lasteaed Vikerkaar Rakke Lubjatehas Nordkalk Rakvere Reaalgümnaasium Piret Steinberg Võrukaela õpiõu Otepää Lasteaed Merike Tiidrus Kohila Gümnaasium Triin Muulmann Kehtna Kutsehariduskeskus Virge Konar Maidla Kool SA Viljandi Haigla Rasmus Kits Tallinna 21. Kool Merlin Soomets Haapsalu Linna Algkool Virve Õunapuu Hageri Muuseum Õpikogukonnad kui nüüdisaegse Jüri Gümnaasium Riin Saadjärv Puhja Kool õpikeskkonna kujundajad Natalja Grigorjeva Tallinna Läänemere Gümnaasium Siivi Jõgi Virtsu Kool Koeru Keskkooli Oksana Petrova Narva Kesklinna Gümnaasium Õpime professionaalidelt Silja Võsaste Jõgeva Põhikool õpilasesindus Olga Savina Sillamäe Vanalinna Kool Imavere Põhikool Taiga Laur Õppimiskvaliteet läbi Erasmus+ Uhtna Põhikool Sigrit Mallene Krootuse Põhikool tegevuste Urve Pärnamaa Käina Kool Siiri Jõgisuu Urvaste Kool Vladislava Narva Kesklinna Gümnaasium Õuesõppetegevused - loodus kui kõige Avramenko täiuslikum õpikeskkond tänapäeva Räpina Lasteaed Vikerkaar Silja Enok Vändra Gümnaasium inimesele.
Load more

Recommended publications
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Funeral Customs of Caucasian Estonians
    FUNERAL CUSTOMS OF CAUCASIAN ESTONIANS Marika Mikkor Introduction Customs characterising a nation or an ethnic group, depend on the stage of development of the society, dominant religion and ethnic environment. In an ethnological study of settlers their origin, time of emigration and national composition of settlements should be taken into account. Of the Estonian villages of Caucasia the village of Estonia was founded in 1882 by the Estonians from the province (guberniya) of Samara, who had left Estonia in the 1850-1860s. The villages of Salme and Sulevi were founded in 1884 and 1885, respectively, by the peasants of Harjumaa, the village of Punase-Lageda was founded in 1886 by Estonians from the North-Caucasian settlement of Esto-Haginsky, who had left Estonia in the 1870s *1 (Võime 1980, 16-18, 21; Võime 1974, 120, 121). In the second half of the past century, in the conditions of arising capitalism, the first settlers of the villages were peasants whose resettlement was favoured by the tsarist government. In addition to the first settlers, new emigrants kept coming both from different regions of Estonia and from other Estonian settlements in Russia. At the same time, there were also leavers. Within the boundaries of one village there lived, side by side, people from different parishes and counties. Parochial belonging of Estonian settlers would be a separate topic of research. For example, in the village of Sulevi descendants of the peasants from Kuusalu and Rõuge parishes married each other. Settlements were founded as a result of Russian-Turkish wars in the 1860-70s on the lands abandoned by Abkhazian and Circassian people (Chursin 1956, 194).
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe
    insects Article Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe Liina Jürisoo 1,*, Ilmar Süda 2, Ahto Agan 1 and Rein Drenkhan 1 1 Institute of Forestry and Rural Engineering, Estonian University of Life Sciences, Fr.R. Kreutzwaldi 5, 51006 Tartu, Estonia; [email protected] (A.A.); [email protected] (R.D.) 2 Ilmar Süda FIE, Rõõmu tee 12-5, 50705 Tartu, Estonia; [email protected] * Correspondence: [email protected] Simple Summary: Dutch elm disease (DED) has been killing elms for more than a century in northern Europe; the trees’ health status has worsened substantially in recent decades. Elm bark beetles Scolytus spp. are vectors of DED. Our aim was to estimate the distribution range of elm bark beetles and to detect potential new vectors of DED agents in northern Europe. Beetles were caught with bottle traps and manually. Then DNA from each specimen was extracted and analysed by the third generation sequencing method. DED agents were detected on the following bark beetles for Europe: Scolytus scolytus,S. triarmatus, S. multistriatus, S. laevis, and on new vectors: Xyleborus dispar and Xyleborinus saxesenii. The spread of Scolytus triarmatus, S. multistriatus and Xyleborinus saxesenii has been remarkable for the last two decades, and S. triarmatus and X. saxesenii are relatively recent newcomers in the northern Baltics. The problem is that the more vectoring beetles there are, the faster spread of Dutch elm disease from tree to tree. Abstract: Potential Dutch elm disease vector beetle species were caught with pheromone bottle traps and handpicked in 2019: in total, seven species and 261 specimens were collected.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • The Perceivable Landscape a Theoretical-Methodological Approach to Landscape
    THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Eesti Maaülikooli doktoritööd Doctoral Theses of the Estonian University of Life Sciences THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to the verdict No 6-14/3-8 of April 28, 2017, the Doctoral Commitee for Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture. Opponent: Kati Lindström, PhD KTH Royal Institute of Technology, Sweden Pre-opponent: Prof Lilian Hansar, PhD Estonian Academy of Arts, Estonia Supervisors: Prof Juhan Maiste, PhD University of Tartu, Estonia Prof Zenia Kotval, PhD Michigan State University, USA Tallinn University of Technology Tartu College, Estonia Consultant: Prof Kalev Sepp, PhD Estonian University of Life Sciences, Estonia Defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, room Kreutzwaldi St. 5-1A5, Tartu on June 15, 2017, at 11:15 a.m. The English text in the thesis has been revised by Juta Ristsoo and the Estonian by Jane Tiidelepp. © Nele Nutt 2017 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-569-79-3 (publication) ISBN 978-9949-569-80-9 (PDF) 4 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS .................................................6 FOREWORD .................................................................................................8 1.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Jõgeva Linna, Jõgeva Valla, Palamuse Valla Ja Torma Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Jõgeva maakonnas, mille tulemusena moodustub nelja Jõgeva maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Jõgeva maakonda 3 linna ja 10 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda 8 valda ja 2 linna. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb käesoleva muudatuse tulemusena kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 181 valda ja 29 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Jõgeva linn (pindala 4 km2 ja rahvaarv 5305), 2) Jõgeva vald (pindala 459 km2 ja rahvaarv 4400), 3) Palamuse vald (pindala 216 km2 ja rahvaarv 2103), 4) Torma vald (pindala 349 km2 ja rahvaarv 1964). Eelnõuga rahuldatakse Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel Jõgeva maakonna koosseisus uus valla nimega haldusüksus nimega Jõgeva vald (kogupindala 1028 km2, rahvaarv 13 7724). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Arvestades vaid eelnõus esitatud ühinemist.
    [Show full text]
  • Aakre Lasteaed-Algkool Üldharidus Abja Gümnaasium Üldharidus
    Aakre Lasteaed-Algkool üldharidus Abja Gümnaasium üldharidus Adavere Põhikool üldharidus Aegviidu Kool üldharidus Aidu Lasteaed-Algkool üldharidus Ala Põhikool üldharidus Alavere Põhikool üldharidus Albu Põhikool üldharidus Alu Kool üldharidus Ambla-Aravete Kool üldharidus Anna Haava nim Pala Kool üldharidus Antsla Gümnaasium üldharidus Aravete Keskkool üldharidus Ardu Kool üldharidus Are Kool üldharidus Aruküla Põhikool üldharidus Aruküla Vaba Waldorfkool üldharidus Aste Põhikool üldharidus Audentese Erakool ja Audentese Spordigümnaasium üldharidus Audru Kool üldharidus August Kitzbergi nimeline Gümnaasium üldharidus Avatud Kool üldharidus Carl Robert Jakobsoni nim Torma Põhikool üldharidus EBS Gümnaasium üldharidus Edu Valem Erakool üldharidus Eesti Merekool kutseharidus Eesti Rahvusvaheline Kool üldharidus Ehte Humanitaargümnaasium üldharidus Eidapere Kool üldharidus Elva Gümnaasium üldharidus Emili Kool üldharidus Emmaste Põhikool üldharidus Erakool Intellekt üldharidus Esku-Kamari Kool üldharidus Eurogümnaasium üldharidus Ferdinand von Wrangell' i nimeline Roela Lasteaed-Põhikool üldharidus Friedebert Tuglase nim. Ahja Kool üldharidus G. Otsa nim Tallinna Muusikakool kutseharidus Gaia Kool (Tallinn) ja Gaja Kool (Märjamaa) üldharidus Gustav Adolfi Gümnaasium üldharidus H. Elleri nim Tartu Muusikakool kutseharidus Haabersti Vene Gümnaasium üldharidus Haabneeme Kool üldharidus Haanja Kool üldharidus Haapsalu Kutsehariduskeskus kutseharidus Haapsalu Linna Algkool üldharidus Haapsalu Põhikool üldharidus Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Adavere Mõisa Selts TERVE pere festival 1 367,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Folklooripäev Assikveres 910,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Vajalikud asjad Assikvere Haridusseltsile 935,00 kogukonnateenused Akordioni soetamine folklooriseltsile Folklooriselts "Jõgevahe pere" 1 600,00 kogukonnateenused Jõgevahe Pere Härjanurme Maarahva Selts Pärandame tulevikule 100,46 kogukonnapärand Härjanurme Maarahva Selts Anname hoogu taaskasutusele 200,00 õpiring Jõgeva Linna Noortekeskus Paus Võrdsed võimalused 1 305,00 kogukonnateenused Jõgeva valla Avatud Noortekeskuste Laiuse Avatud Noortekeskuse tualettruumi 1 435,00 kogukonnateenused Ühendus renoveerimine Jõgevamaa kogukonna organisatsioonide JÕGEVAMAA KODUKANDI ettevalmistamine X Maapäevaks „Aastaring 884,00 kohalik areng ÜHENDUS külas“ Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda Tea ja tunne oma võimalusi! 1 194,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaarepere külapäev 2013 590,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaunid kaardid ja karbid 200,00 õpiring Kamari VII külapäev „Kamari kauaaegse Kamari Haridusselts koolidirektori 85. sünniaastapäeva 1 034,50 kohalik areng tähistamiseks“ Kamari kodanikuhariduslik õpiring Kamari Haridusselts 200,00 õpiring "TUGEV KOGUKOND" Kassinurme Naisselts Kassinurme küla 540 a. 364,00 kohalik areng Kuremaa Vabatahtlik Järvepääste Rannavalve töökvaliteedi parendamine 692,45 kogukonnateenused Maarja-Magdaleena Maarahva Selts Üksteiselt ja üksteisega koos 200,00 õpiring mittetulundusühing JUULA KÜLA Toimetulevam
    [Show full text]