DOCSLIB.ORG

Heimtali Mõisafestival Võlus Külastajaid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Heimtali Mõisafestival Võlus Külastajaid Nr 8 (32) • August 2020 Heimtali mõisafestivali külastajad nautisid ilusat ilma, head sööki ja toredaid tegevusi. Fotod: Andres Linnamägi ja Aurelika Reimann Heimtali mõisafestival võlus külastajaid Heimtali mõisafestivalil, 18. ja oli tänulik erakordsete muu- juulil sai mängida bingot, se- sikute lõpukontserdi eest. Lah- pistada lilleamplihoidjat, ratsu- kuti suviselt mõnusa tundega, tada ja kuulata aasta naissolisti naeratus näol ja tänusõnad suul. Anna Kaneelinat. Peame päeva kordaläinuks ja Festivalil osalenud Anne Äni- see traditsioon ilmselt ootab jät- lane ütles, et päev oli selles suves kamist uuel suvel. Täname Vil- väga võluv vaheldus. „Lastele oli jandi vallavalitsust, kellelt saime vahvat lustimist, endale uusi ja rahalist toetust, ja paarikümmet meeldivaid avastusi ning rõõ- vabatahtlikku, kes panustasid mu vanade tuttavatega kohtu- korraldamisse oma aega ja ener- misest.“ giat,“ rääkis Urve Mukk. Peakorraldaja Urve Mukk sõ- Suvepäeva korraldaja oli MTÜ nas, et kell 11, kui festival ehk Heimtali Mõisakooli Selts, kes suvepäev algas, olid laadamüü- kaasas kooli töötajaid, seltsingu jad juba kohad sisse võtnud ja Heimtali T-klubi, loomestuudio töökojad avatud. ja hobusekasvanduse, Vana- Nelja tunni vältel oli võima- Võidu vibuklubi/Viljandi Spor- lik mitmel moel aega sisustada: dikooli ning noored muusikud sepistada lilleamplihoidjat, teha Laura ja Brigite. vineerist ampelmann-kassikest Vaata ka Heimtali suvefesti- puutöökojas, laste alal mõisa- vali videot (teostaja Marko Rei- pargis pilli mängida, lasta teha mann) aadressil https://lingid. näomaalingut, ratsutada, par- ee/RMboJ gipaviljonis värvilist käepaela Made Laas, punuda, vibu lasta, fotonurgas avalike suhete nõunik Lapsed said mõisapargis pilli mängida. end jäädvustada ning lisaks osta meelepärast käsitööd ja kõhutäi- det, kus ei puudunud ka mulgi- puder. „Uudsena oli sel korral külalis- tel võimalik mängida Heimtali bingot. Infolauast sai soovija en- dale mängulehe, kuhu märgitud paigad, kus tasub kindlasti ära käia. Igas punktis sai märkida tähe ruutu ja lõpuks tuli kokku lahendussõna,“ lisas Mukk. Keskpäeval olid huvilised oodatud mõisasaali, kus lugu- sid mõisnikest Siversitest vestis Imbi-Sirje Torm. Saginat mõisa territooriumil oli nauditav jälgi- da ja kella kolmeks pärast lõu- nat koguneti mõisasaali viima- sele üritusele, Anna Kaneelina kontserdile. „Arvame, et kohal käis 350– 400 inimest või rohkemgi. Mõ- ned viibisid lühemat aega, aga Ajalooõpetaja Imbi-Sirje Torm rääkis paeluvalt Heimtali mõisnikest Siver- Festivali lõpetas aasta naisartistiks valitud Anna Kaneelina ja Erki Pärnoja enamus nautis tervet programmi sitest. esinemine. VILJANDI VALLA TEATAJA 2 August 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel Viljandi Vallavalitsus VALLAVANEMA VEERUD kuulutab välja konkursi juulikuus Aino Tamme ja • Otsustati eraldada reserv- kumus, mis oli AS LHV Pank Jaan Depmani nimelisele fondist täiendavaid rahalisi va- esitatud madalaima fikseeritud üliõpilasstipendiumile hendeid 29 700 eurot Pärsti Pan- marginaaliga 1,09% pakkumus. Stipendiumiga tunnusta- sionaadi renoveerimiseks. • Tunnustati Viljandi Paala- takse Viljandi vallast kõr- • Otsustati eraldada reserv- linna Kooli kiitusega lõpeta- gemasse õppeasutusse õp- fondist täiendavaid rahalisi va- nud Jane Roosimäge, Viljandi pima läinud hästi õppivaid hendeid 8 600 eurot Kolga-Jaani valla Kalmetu Põhikooli kiitu- üliõpilasi ja innustatakse Põhikooli remonditöödeks. sega lõpetanud Laura Lorupit, neid õpinguid jätkama. • Otsustati eraldada Viljan- Heimtali Põhikooli kiitusega Aino Tamme nimeline di valla eelarvest osaühingule lõpetanud Sten-Alex Veiden- stipendium on mõeldud Ramsi VK Mustla alevikus Töös- baumi, Holstre Kooli kiitusega humanitaar- ja kultuuriüli- tuse, Aia, Jaama ja Põllu tänavate lõpetanud Gerli Tafenaud, Kol- õpilasele, Jaan Depmani ni- vee- ja kanalisatsioonitorustike ga-Jaani Põhikooli kiitusega lõ- meline stipendium reaal- ja ehitamise kuludeks 76 630 eurot. petanud Hanna Paali, Viljandi loodusainete üliõpilasele. • Kinnitati Leie Põhikooli di- Kutseõppekeskuse kiitusega Stipendiumile kandidee- rektori osalise koormusega ame- lõpetanud Matis Heinpõldu ja rija peab olema kõrgemas tikohale Hasso Kukemelk alates Kolga-Jaani Põhikooli kiitusega õppeasutuses edukalt läbi- 01.08.2020. lõpetanud Kreete Nurmet ning nud vähemalt kaks õppe- • Kinnitati 2020. aasta in- määrati neile hariduspreemia aastat. Pärsti Pansionaadi hoolealused naudivad suviselt sooja päikesepaistet ja vesteerimislaenu edukas pak- 200 eurot. Stipendiumi suurus on unistavad uuest õuealast. Foto: Alar Karu 1000 eurot. Taotlusi stipendiumi Maal elamise päev 2020 määramiseks võivad esita- Töine da nii üliõpilased kui ka Viljandi vald osaleb 26. sep- vuda piirkondade koolide, laste- kõrgemad õppeasutused. tembril 2020 juba teist korda aedade, hoolekandeasutuste ja Taotlusele tuleb lisada õp- puhkuste aeg üle-eestilises algatuses “Maal teiste teenustega. Viljandi val- peasutuse soovitus, kõrg- elamise päev”. la täpse päevakava leiab enne kooli poolt kinnitatud väl- uve oleme kõik harju- Maal elamise päeva eesmärk üritust meie kodulehelt www. javõte õpitulemustest ning nud võtma kui suurt on tutvustada elukeskkonda viljandivald.ee/maal-elamise- taotleja motivatsioonikiri. Spuhkuste aega ja nii see maal koos toimivate avalike paev-viljandi-vallas-2020. Vajalikud dokumendid tegelikult ka on, sest siis on teenuste, töökohtade, vaba aja Vahvate maale elama mine- saata Viljandi Vallavalitsu- loota rohkem päikesepaiste- veetmise võimaluste ja elukoh- mise või maal toimetamise lu- se aadressil Kauba 9, 71020 lisi ilmu, mida on mõnus ära tadega, avada uksed tegusatele gudega ja üldise külastuspäeva Viljandi linn või e-posti kasutada suvitamiseks. Alar Karu, ja säravatele inimestele. infoga saate tutvuda kodulehel aadressile viljandivald@ Nii on ka vallaametnike- vallavanem Külalisi ootavad sellel aastal www.maalelamisepäev.ee. viljandivald.ee ga, kes sel ajal püüavad oma Tarvastu ja Kolga-Jaani piirkon- Taotluste esitamise täht- ettenähtud puhkusepäevad nad. Katrin Reimo, aeg on 15. september 2020. õigel ajal kätte saada. Samas ei tähenda suveaeg seda, Päeva vältel on võimalus tut- arendusspetsialist et vallas ehitused ja muud olulised tegevused seisma jäävad. Tänavune suveperiood on olnud ja kestab edasi samuti väga töiselt. Viljandi valla kõige suurema sotsiaalhoolekande asutuse Pärsti Pansionaadi rekonstrueerimine hakkab viimaks ometi lõpusirgele jõudma. Energiatõhususe parandamisest alguse saanud pansionaadi rekonstruee- rimise käigus oleme lisaks korrastanud hoone ümbruse, asfalteerinud teed ja parkla, renoveerinud aegunud kanalisatsioonitorustiku ja teinud veel ka palju hädapä- raseid majasiseseid parendustöid. Kokku on läinud need tööd maksma 1,56 miljonit eurot. Kuna pansionaat on läbi teinud sellise suure uuendus- kuuri, siis otsustasime veel pingutada ja rajada pansio- naadi kõrvale ilusa õueaia – ala, kus klientidel on või- malus edaspidi roheluse keskel aega veeta ja väiksemaid aiatöid teha. Selline õue-ala rajamine läheb maksma 200 000 eurot. Ehitaja on leitud ja aed peab valmima veel sel aastal. Mustla rahvas on kindlasti juba väsinud nendest lõpu- tutest kaevamistest ja poristest tänavatest, aga suur töö on tehtud ja tänaseks on paljud tänavad saanud pärast uute torustike paigaldamist uue tolmuvaba katte. Eks juulil toimus Heimtali ringhoones väikeste vallakodanike vastuvõtt. segadust ja mittemõistmist oli palju, sest toetust saanud 2. Sündmusele oli kutsutud 2020. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis sündinud beebid, projekt hõlmas ainult vanade torustike renoveerimist kelle hulgas oli 24 tüdrukut ja 27 poissi, nende seas ühed kolmikud. Foto: Kristjan Kivistik ja paljud vee- ja kanalisatsioonitorustiku soovijad jäid alguses kõrvale. Tänaseks on vallavalitsus mitu korda lisaraha juurde suunanud ja peagi saavad ka III etapiga lahendatud veel mitme kinnistuomaniku vee- ja kanalisatsiooniproblee- UUS TÖÖTAJA mid. Uute torustike rajamine on väga kallis ja kõike liht- salt korraga ei jõua. Siiani on uute torustike rajamiseks kulunud vallal juba ligi kolm miljonit eurot. Holstre rahvas on samuti kaua oodanud vee- ja kana- Pärsti Pansionaadi juhataja Le Hussar lisatsioonitorustike renoveerimist. Hea on teada anda, Olen elupõline viljandlane Hariduselt olen rakenduspsühholoog ja rase- et projekt saab lähipäevil valmis ja läheb ka pärast seda ja paikkonna patrioot. Kaasa duskriisi nõustaja, õppinud ka andragoogikat. kohe töösse. löönud erinevates ühiskond- Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas on minu val- Kolga–Jaani Kooli ümberkorralduste ajal selgunud likes ettevõtmistes ja võima- dav töökogemus olnud enamasti seotud inimese ventilatsiooniprobleemid koolis, sealhulgas võimlas likes väljakutsetes, mis on elukaare esimese poole toetamisega. on leidnud suve jooksul lahenduse ning kooli alguseks seotud kodulinnaga. Viima- Huvitavaks väljakutseks on võimalus Pärsti Pan- peaks koolimajas juba hea värske õhk olema nii igas sed kuus aastat olen pidanud sionaadi juhataja ametikohal puudutada elukaare klassis kui ka võimlas. Tööd läksid maksma kokku ka taluperenaise ametit Kõl- teist poolt. Väärika vananemise toetamisega on 165 000 eurot. li talus, Viljandi vallas. Talu mul kokkupuuteid olnud oma koolitustegevuses, Hea uudis on lapsevanematele see, et korda hakkame põhieesmärk on oma perele äratades eakates inimestes loovust, mis aitab püs- tegema järjekordset lasteaeda. Seekord on selleks aja- toidukasvatamine. titada väärikas eas toredaid eesmärke, tekitada looliselt väga huvitavas Pärsti mõisamajas asuva lasteaia Minu hobiks ja
Load more

Recommended publications
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe
    insects Article Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe Liina Jürisoo 1,*, Ilmar Süda 2, Ahto Agan 1 and Rein Drenkhan 1 1 Institute of Forestry and Rural Engineering, Estonian University of Life Sciences, Fr.R. Kreutzwaldi 5, 51006 Tartu, Estonia; [email protected] (A.A.); [email protected] (R.D.) 2 Ilmar Süda FIE, Rõõmu tee 12-5, 50705 Tartu, Estonia; [email protected] * Correspondence: [email protected] Simple Summary: Dutch elm disease (DED) has been killing elms for more than a century in northern Europe; the trees’ health status has worsened substantially in recent decades. Elm bark beetles Scolytus spp. are vectors of DED. Our aim was to estimate the distribution range of elm bark beetles and to detect potential new vectors of DED agents in northern Europe. Beetles were caught with bottle traps and manually. Then DNA from each specimen was extracted and analysed by the third generation sequencing method. DED agents were detected on the following bark beetles for Europe: Scolytus scolytus,S. triarmatus, S. multistriatus, S. laevis, and on new vectors: Xyleborus dispar and Xyleborinus saxesenii. The spread of Scolytus triarmatus, S. multistriatus and Xyleborinus saxesenii has been remarkable for the last two decades, and S. triarmatus and X. saxesenii are relatively recent newcomers in the northern Baltics. The problem is that the more vectoring beetles there are, the faster spread of Dutch elm disease from tree to tree. Abstract: Potential Dutch elm disease vector beetle species were caught with pheromone bottle traps and handpicked in 2019: in total, seven species and 261 specimens were collected.
    [Show full text]
  • The Perceivable Landscape a Theoretical-Methodological Approach to Landscape
    THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Eesti Maaülikooli doktoritööd Doctoral Theses of the Estonian University of Life Sciences THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to the verdict No 6-14/3-8 of April 28, 2017, the Doctoral Commitee for Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture. Opponent: Kati Lindström, PhD KTH Royal Institute of Technology, Sweden Pre-opponent: Prof Lilian Hansar, PhD Estonian Academy of Arts, Estonia Supervisors: Prof Juhan Maiste, PhD University of Tartu, Estonia Prof Zenia Kotval, PhD Michigan State University, USA Tallinn University of Technology Tartu College, Estonia Consultant: Prof Kalev Sepp, PhD Estonian University of Life Sciences, Estonia Defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, room Kreutzwaldi St. 5-1A5, Tartu on June 15, 2017, at 11:15 a.m. The English text in the thesis has been revised by Juta Ristsoo and the Estonian by Jane Tiidelepp. © Nele Nutt 2017 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-569-79-3 (publication) ISBN 978-9949-569-80-9 (PDF) 4 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS .................................................6 FOREWORD .................................................................................................8 1.
    [Show full text]
  • Aakre Lasteaed-Algkool Üldharidus Abja Gümnaasium Üldharidus
    Aakre Lasteaed-Algkool üldharidus Abja Gümnaasium üldharidus Adavere Põhikool üldharidus Aegviidu Kool üldharidus Aidu Lasteaed-Algkool üldharidus Ala Põhikool üldharidus Alavere Põhikool üldharidus Albu Põhikool üldharidus Alu Kool üldharidus Ambla-Aravete Kool üldharidus Anna Haava nim Pala Kool üldharidus Antsla Gümnaasium üldharidus Aravete Keskkool üldharidus Ardu Kool üldharidus Are Kool üldharidus Aruküla Põhikool üldharidus Aruküla Vaba Waldorfkool üldharidus Aste Põhikool üldharidus Audentese Erakool ja Audentese Spordigümnaasium üldharidus Audru Kool üldharidus August Kitzbergi nimeline Gümnaasium üldharidus Avatud Kool üldharidus Carl Robert Jakobsoni nim Torma Põhikool üldharidus EBS Gümnaasium üldharidus Edu Valem Erakool üldharidus Eesti Merekool kutseharidus Eesti Rahvusvaheline Kool üldharidus Ehte Humanitaargümnaasium üldharidus Eidapere Kool üldharidus Elva Gümnaasium üldharidus Emili Kool üldharidus Emmaste Põhikool üldharidus Erakool Intellekt üldharidus Esku-Kamari Kool üldharidus Eurogümnaasium üldharidus Ferdinand von Wrangell' i nimeline Roela Lasteaed-Põhikool üldharidus Friedebert Tuglase nim. Ahja Kool üldharidus G. Otsa nim Tallinna Muusikakool kutseharidus Gaia Kool (Tallinn) ja Gaja Kool (Märjamaa) üldharidus Gustav Adolfi Gümnaasium üldharidus H. Elleri nim Tartu Muusikakool kutseharidus Haabersti Vene Gümnaasium üldharidus Haabneeme Kool üldharidus Haanja Kool üldharidus Haapsalu Kutsehariduskeskus kutseharidus Haapsalu Linna Algkool üldharidus Haapsalu Põhikool üldharidus Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium
    [Show full text]
  • Mulgimaa 0 T P
    Pärsti Savikoti Tusti UUE-VÕIDU MKA Karula Mähma 4 Metsküla Mustivere Vana- SOOMAA RAHVUSPARK Jämejala Võidu Uusna Tänassilma VILJANDI Peetrimõisa Verilaske Valma LEPPOJA LOODUSKAITSEALA Puiatu Pinska Päri 13 Viiratsi 1 RAUDNA LKA 2 3 Vardja Kõpu Matapera Heimtali 4 Sinialliku VÕRTSJÄRV Ramsi 5 Intsu TAMME 6 LOODI LP KIKEPERA LOODUSKAITSEALA Vardi PALJAND Paistu 12 8 KAHVENA 7 Holstre LOODUSKAITSEALA 10 Loodi 9 11 14 KOSEMÄE MAASTIKU- Uue- 15 KAITSEALA Kariste Sultsi Mustla TREPIMÄGI 16 36 KULLAMÄE MAASTIKU- Soe KAITSEALA 32 20 ÕISU MAASTIKU- KAITSEALA Õisu 21 KILINGI- Lapetukme Halliste NÕMME Tuhalaane 18 Suislepa 17 Allikukivi 37 34 33 Kärstna JÄRVEKÜLA ALLIKUKIVI ABJA- 22 LOODUS- Koruste KAITSEALA MAASTIKUKAITSEALA Polli MUTI PALUOJA Põlde MAASTIKU- Tihemetsa 31 23 KAITSEALA RIIDAJA Saarde Kamara 35 29 19 LOODUS- 30 KAITSEALA SANGA LOODUSKAITSEALA Veelikse 20 Karksi 24 Sudiste Riidaja MÕISAKÜLA 38 KARKSI- 25 NUIA AINJA KURIMETSA MAASTIKU- LOODUS- KAITSEALA RUBINA KAITSEALA LOODUS- SOONTAGA KAITSEALA LOODUS- KAITSEALA RUTU KEISRIPALU MAASTIKU- Linna LOODUS- KAITSEALA Ala KAITSEALA Helme Jõgeveste Kirikuküla 1 : 370 000 26 TIKSTE MKA 0 5 10km Lilli TÕRVA Kalme 28 TÜNDRE Patküla 27 LOODUS- HOLDRE KAITSEALA TERINGI MÄNNIKUD MAASTIKU- KAITSEALA 4. 5. 3. 2. 1. igas mulgikihelkonnastulijatuhkepuuskulptuur. pärisorjusest vabanemiselostsidmõisnikelttaludpäriseks.Tänatervitab Just Lõuna-ViljandimaamulgidolidesimesedtalupojadEestis,kes kuulsa jõukusealuspanijaksoli19.sajandialgulhoogustunudlinakasvatus. Mulgimaa sinaka varjundi põhjasolevadsinakashallid
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning Looduskeskkonna Hetkeolukorra Analüüs Ning Arengu Pikaajalised Suundumused Ja Vajadused
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale 2015-2019 Viljandi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised suundumused ja vajadused Viljandi 2014-2015 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Vald moodustati 2013. aasta 5. novembril nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. Vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Tarvastu, Karksi, Halliste ja Kõpu valdadega. Viljandi vald piirneb kirdeosas Eesti suurima siseveekogu Võrtsjärvega. Võrtsjärve kaudu on Viljandi valla naabrid ka mitmed Tartu- ja Valgamaa vallad. Osa Viljandi vallast, Paistu ja Pärsti piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigi maanteedest Viljandi–Tartu, Imavere–Viljandi– Karksi-Nuia, Viljandi–Rõngu ja Viljandi–Pärnu maantee ning Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on nii rahvaarvult kui ka pindalalt Viljandi maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2014 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 9 647 elanikku. Asustustihedus on 14,8 elanikku km² kohta. Valla pindala on 652,57 km2 ja vallas on 75 küla ning 2 alevikku – Ramsi ja Viiratsi. Rahvaarvult edestab Viljandi valda vaid Viljandi linn ja pindalalt on suurem Suure-Jaani vald. Elanikkond 2011. aasta rahvaloenduse ajal loendati Viljandi valla territooriumil 9741 alalist elanikku, mida oli 988 elaniku võrra vähem kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal ja 1855 elaniku võrra vähem kui 1989. aasta rahvaloenduse ajal. Näitena elanike vähenemise tempost võib tuua selle, et aastatel 1989-2011 vähenes Viljandi valla territooriumi elanike arv rohkem, kui elas 1989. aastal inimesi valdade ühinemise käigus liitunud Paistu vallas. Kolme rahvaloenduse andmed näitavad, et Viljandi valla territooriumi elanike arvu kahanemine on kiirenenud: rahvaarvu suhteline muutus perioodil 1989-2000 oli -7,5% ja perioodil 2000-2011 -9,2%.
    [Show full text]
  • Maanaisteseltside Tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali Ja Tarvastu I Seltside Näitel 1930
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Marilyn Mägi Maanaisteseltside tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali ja Tarvastu I seltside näitel 1930. aastatel Bakalaureusetöö Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 1 1. Naisseltsiliikumise poliitiline, ühiskondlik ja ajalooline taust .................................. 6 1.1. Naisseltsiliikumise üldjooned Eestis .................................................................. 6 1.2. Maanaisteseltsid ja Eesti Maanaiste Keskselts ................................................... 8 1.3. Poliitiliste ja ühiskondlike ideede mõjud 1934-1940 ....................................... 10 2. Viljandimaa maanaisteseltside tegevus ................................................................... 15 2.1. Toitlustus .......................................................................................................... 19 2.2. Käsitöö .............................................................................................................. 23 2.3. Põllumajandus, aiandus, kodukaunistus ........................................................... 26 2.4. Tervishoid ......................................................................................................... 28 2.5. Sotsiaalhoid ...................................................................................................... 33
    [Show full text]
  • Tõuloomakasvatus
    ETLL TÕULOOMAKASVATUS EABA EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT· EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT NR. 4 DETSEMBER 2009 Hea lugeja! SISUKORD Aasta 2009 saab minevikuks ja varsti ka ajalooks. Põlluma- Loomakasvatus jandustootjad on lahterdanud selle majanduslikult viimase 20 2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatuse kolm kvartalit aasta raskemate hulka. Kümne aasta tagune langus kordus kii- resti poliitilistest ümberkorraldustest tekkinud mõõna järele, Veised siis polnud veel liigset optimismi. Investeeringuid sai vähe te- 4 A. Veidenberg. 20 aastat EK Seltsi taasasutami- ha, sest polnud Euroopa Liidu toetusi. Lihtsalt öeldes, põllu- sest majandustootjatel polnud võlgu, vähemalt otsustaval määral. Viimase pooleteise aasta löök järgnes suurele tõusuperioo- Sead dile, mida valitsus ja poliitilised nõuandjad püüdsid oma 5 M. Kruus. Uus lähenemine emikute kasutamisel nimele kirjutada, kuigi oli reaalseid kriitikuid. Pankadest 7 P. Kütt. Djuroki kuldid seemendusjaamas võetud laenud EL toetuste saamiseks ja igasugused liisingud Hobused vajavad tagasimaksmist. Millest tasuda, kui tootmise ülal- 8 K. Sepp. Kokkuvõte hobuste jõudluskatsetest hoidmiseks makstakse peale? Liberaalne majanduspoliitika 2009. aastal põhinevat vaid äril, kui hästi läheb, oled vee peal, kui halvasti, paned poe kinni või leiad uue kauba. Põllumajanduses nii ei Linnud saa, eesmärk pole äriajamine, vaid oma riigi elanikkonna va- 11 M. Piirsalu. Eesti Linnukasvatajate Seltsi asuta- rustamine omamaiste toiduainetega. Kuigi peab majandusli- misest 90 aastat kult ennast ka õigustama, millest sõltub töötasu või pere 12 V. Tikk. Linnukasvatuskonverentsi traditsioon heaolu. püsib Kaubanduse ühepäeva mentaliteet ei taga põllumajanduse 14 P. Aasmäe. Linnukasvatuskonverentsi tradit- jätkusuutlikkust, sest kõik tootmistsüklid on aastatepikkused. sioon püsib Just kaubandus on läbi toiduainetetööstuse võtnud enda kätte põllumajanduse allakiskumise. Riik valitsuse näol pühib käed Jõudluskontroll puhtaks, sekkuda ei saa, eraomandus on püha.
    [Show full text]
  • Mulgimaa Tahtsambe Ettevotmise S/Eptember Mihklekuu 2016 Jaanuar Naarikuu 2016 02.09
    MULGIMAA TAHTSAMBE ETTEVOTMISE S/EPTEMBER MIHKLEKUU 2016 JAANUAR NAARIKUU 2016 02.09. XXXIII Tõrva kolme järvejoosuvõistelus , www.torva.ee / 02.− 03.09. IX Miipidu. Karksi–Nuia, www.karksi.ee 23.01. VI Mulgi uisumaraton. Villändi järv, www.rattaklubi.ee 24.09. 41. Kärstne pargivõistelus - Ants Tombi mälestusvõistelus. 29.01. Herta Laipaik− 95. sünniaastepäevä tähistemine. Kärstne mõisa park, FB: Kärstna mõis Hummuli kultuurimaja, www.hummulivv.ee 25.09.IX Kergejõustikupäev olümpialastege . Tõrva, 30.01. Tõrva Tirk. Talvine kalapüügivõistelus Veskijärve pääl, www.torva.ee www.torva.ee O/KTOOBER VIINAKUU V/EEBRUAR KUINDLEKUU 01.− 29.02. Välläpanek: Sõitsive saani, sõitsive rii. Heimtali, 06.10. Hendrik Adamsoni XII murdeluulepreemia välläandmine www.erm.ee/et/kylasta/Heimtali jaHendrik Adamsoni 125. sünniaastepäev . 05.−06.02. Mulgi turu laadapäevä. Tõrva, Kärstne mõis, Tarvastu vald, www.tarvastu.ee FB: Tõrva Mulgi Turg 08.10.Sügüsene Abja laat . Abja-Paluoja, 06.02. Mulgi kindad. Käsitöökoolitus TÜVKA, www.abjakultuurimaja.ee www.kultuur.ut.ee 20.02. Mulgi kinda. Käsitüükoolitus TÜVKA, 10.− 16.10.Õimunädäl. Hummuli, www.hummulivv.ee www.kultuur.ut.ee 20.02. Mulgi oma ülikuul. Karksi valla kultuurikeskus, 13.− 15.10. III Tõrva Dokfest. Kinumaja Koit Tõrva, www.dokfest.ee www.kultuurikeskus.karksi.ee 27.10.Vana mulgi ehituskunsti mõju Eestile. Konverenss . 24.02. Eesti Vabariik 98! Konsserdi ja kuunolemise Mulgimaal www.mulgimaa.ee 24.02. Staieri talvejoosuvõistelus. Villändi vald, N/OVEMBER ENGEKUU www.viljandivald.ee 11.11. Valgamaa rahvamuusikide päev. Riidaje kultuurimaja, 25.02. Mulke talvekuul. Tõrva kultuurimaja, www.podrala.ee www.mulgimaa.ee 14.− 16.11.Mulgi nädäl . Helme vald, www.helme.ee 25.02.
    [Show full text]
  • Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol
    VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE PRESERVATION AND CONSERVATION CITYSCAPE / PUBLIC AND RESIDENTIAL BUILDINGS / CHURCHES / MANORS INDUSTRIAL HERITAGE / TECHNOLOGY / ARCHAEOLOGY INTERNATIONAL COOPERATION1 / MISCELLANY VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE. PRESERVATION AND CONSERVATION AND CONSERVATION PRESERVATION HERITAGE. CULTURAL 1 ESTONIAN VOL. 2005–2012 Editors-in-chief: MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ANNELI RANDLA ESTONIAN Editorial Board: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, ILME MÄESALU, MARGIT PULK, CULTURAL HERITAGE TÕNU SEPP, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA PRESERVATION AND CONSERVATION Translated by SYNTAX GROUP OÜ Graphic design and layout by TUULI AULE Published by NATIONAL HERITAGE BOARD, TALLINN CULTURE AND HERITAGE DEPARTMENT, DEPARTMENT OF CULTURAL HERITAGE AND CONSERVATION AT THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Supported by THE COUNCIL OF GAMBLING TAX Front cover: The main stairway of the former Estländische adelige Credit-Kasse. Photo by Peeter Säre Fragment of the land use plan of the comprehensive plan of the old town of Narva 15 Seaplane hangars. Photo by Martin Siplane 29 Detail from a coat-of-arms epitaph in Tallinn Cathedral. Photo by the workshop for conserving the coats-of-arms collection of Tallinn Cathedral 65 Laupa Manor. Photo by Martin Siplane 93 Carpentry workshop of the Rotermann Quarter. 7 Rosen Str, Tallinn. Photo by Andrus Kõresaar 117 Lead sheet on the lantern at the façade of the Tallinn Great Guild Hall. Photo by Martin Siplane 133 13th c. merchant’s
    [Show full text]
  • Aasta Õpetaja Gala Ülle Matsin Viljandi Gümnaasium Priit Loog
    Aasta Õpetaja 2019. aasta elutööpreemia kandidaadid Kava 17.30 Sissepääs avatakse Aili Reinsoo Kalle Küttis Rein Laaneots 18.45 Gala algab Andres Laanemets Kersti Tsirp Rein Porro Anne Ehasalu Külli Heinla Roza Ivanova 20.30-23.00 Vastuvõtt Anne Kõiv Lauri Leesi Ruuda Lind Anu Pärnpuu Ljudmila Rastrõgina Sirje Soonsein Eda Sakk Maie Itse Suliko Liiv Emakeele ajaloo lühifi lmid Eero Järvekülg Maila Jürgenson Svetlana Oper „Tantsukeel“ Eevi Koppelmann Maile Harik Svetlana Skorobogatova „Forselius“ Enn Roos Mall Krebstein Toomas Arbeiter Eve Rahkema Mare Lihtsa Urve Kaasik-Aaslav „Masing“ Heinar Jahu Mare Värk Urve Läll „Peterson“ Ilma Krenstrem Merike Teppan Urve Venesaar „Kreutzwald“ Ilse Lipp Peep Leppik Veronika Khoretskaja „Aavik“ Izabella Riitsaar Piibe Leiger Väino Ling Janne Kivi Reet Nurming Väino Ratassepp „Laulu- ja tantsupidu 200“ Kaja Sarapu Reet Tuisk „Muinasaeg“ Esinejad Metsatöll Aasta kool 2019 fi nalistid Genka Mikk Kaasik Mihkel Muri Viljandi Gümnaasium Eeva Talsi, Kristel Pärtna Rebeca Lotta Aasmäe Viljandi Gümnaasium Robin Koovit Viljandi Gümnaasium Õhtujuhid Aasta Õpetaja gala Ülle Matsin Viljandi Gümnaasium Priit Loog Andri Tallo Võru Gümnaasium Maiken Pius Karmo Kurvits Võru Gümnaasium Robi Zuts Võru Gümnaasium EESTIMAA Korraldajad Kalle Kõlli Elva Gümnaasium Haridus- ja Teadusministeerium Kätlin Tatar Elva Gümnaasium ÕPIB JA TÄNAB Saskia Arik Elva Gümnaasium Eesti Haridustöötajate Liit Lavastaja: Ain Mäeots Teleülekanne: Eesti Rahvusringhääling 5. oktoobril 2019 Tehniline produktsioon: Pro Lab Productions Jõhvi Kontserdimajas
    [Show full text]