Nr 8 (32) • August 2020

Heimtali mõisafestivali külastajad nautisid ilusat ilma, head sööki ja toredaid tegevusi. Fotod: Andres Linnamägi ja Aurelika Reimann Heimtali mõisafestival võlus külastajaid

Heimtali mõisafestivalil, 18. ja oli tänulik erakordsete muu- juulil sai mängida bingot, se- sikute lõpukontserdi eest. Lah- pistada lilleamplihoidjat, ratsu- kuti suviselt mõnusa tundega, tada ja kuulata aasta naissolisti naeratus näol ja tänusõnad suul. Anna Kaneelinat. Peame päeva kordaläinuks ja Festivalil osalenud Anne Äni- see traditsioon ilmselt ootab jät- lane ütles, et päev oli selles suves kamist uuel suvel. Täname Vil- väga võluv vaheldus. „Lastele oli jandi vallavalitsust, kellelt saime vahvat lustimist, endale uusi ja rahalist toetust, ja paarikümmet meeldivaid avastusi ning rõõ- vabatahtlikku, kes panustasid mu vanade tuttavatega kohtu- korraldamisse oma aega ja ener- misest.“ giat,“ rääkis Urve Mukk. Peakorraldaja Urve Mukk sõ- Suvepäeva korraldaja oli MTÜ nas, et kell 11, kui festival ehk Heimtali Mõisakooli Selts, kes suvepäev algas, olid laadamüü- kaasas kooli töötajaid, seltsingu jad juba kohad sisse võtnud ja Heimtali T-klubi, loomestuudio töökojad avatud. ja hobusekasvanduse, Vana- Nelja tunni vältel oli võima- Võidu vibuklubi/ Spor- lik mitmel moel aega sisustada: dikooli ning noored muusikud sepistada lilleamplihoidjat, teha Laura ja Brigite. vineerist ampelmann-kassikest Vaata ka Heimtali suvefesti- puutöökojas, laste alal mõisa- vali videot (teostaja Marko Rei- pargis pilli mängida, lasta teha mann) aadressil https://lingid. näomaalingut, ratsutada, par- ee/RMboJ gipaviljonis värvilist käepaela Made Laas, punuda, vibu lasta, fotonurgas avalike suhete nõunik Lapsed said mõisapargis pilli mängida. end jäädvustada ning lisaks osta meelepärast käsitööd ja kõhutäi- det, kus ei puudunud ka mulgi- puder. „Uudsena oli sel korral külalis- tel võimalik mängida Heimtali bingot. Infolauast sai soovija en- dale mängulehe, kuhu märgitud paigad, kus tasub kindlasti ära käia. Igas punktis sai märkida tähe ruutu ja lõpuks tuli kokku lahendussõna,“ lisas Mukk. Keskpäeval olid huvilised oodatud mõisasaali, kus lugu- sid mõisnikest Siversitest vestis Imbi-Sirje Torm. Saginat mõisa territooriumil oli nauditav jälgi- da ja kella kolmeks pärast lõu- nat koguneti mõisasaali viima- sele üritusele, Anna Kaneelina kontserdile. „Arvame, et kohal käis 350– 400 inimest või rohkemgi. Mõ- ned viibisid lühemat aega, aga Ajalooõpetaja Imbi-Sirje Torm rääkis paeluvalt Heimtali mõisnikest Siver- Festivali lõpetas aasta naisartistiks valitud Anna Kaneelina ja Erki Pärnoja enamus nautis tervet programmi sitest. esinemine. VILJANDI VALLA TEATAJA 2 August 2020

Viljandi Vallavalitsuse istungitel Viljandi Vallavalitsus VALLAVANEMA VEERUD kuulutab välja konkursi juulikuus Aino Tamme ja • Otsustati eraldada reserv- kumus, mis oli AS LHV Pank Jaan Depmani nimelisele fondist täiendavaid rahalisi va- esitatud madalaima fikseeritud üliõpilasstipendiumile hendeid 29 700 eurot Pärsti Pan- marginaaliga 1,09% pakkumus. Stipendiumiga tunnusta- sionaadi renoveerimiseks. • Tunnustati Viljandi Paala- takse Viljandi vallast kõr- • Otsustati eraldada reserv- linna Kooli kiitusega lõpeta- gemasse õppeasutusse õp- fondist täiendavaid rahalisi va- nud Jane Roosimäge, Viljandi pima läinud hästi õppivaid hendeid 8 600 eurot -Jaani valla Kalmetu Põhikooli kiitu- üliõpilasi ja innustatakse Põhikooli remonditöödeks. sega lõpetanud Laura Lorupit, neid õpinguid jätkama. • Otsustati eraldada Viljan- Heimtali Põhikooli kiitusega Aino Tamme nimeline di valla eelarvest osaühingule lõpetanud Sten-Alex Veiden- stipendium on mõeldud VK alevikus Töös- baumi, Kooli kiitusega humanitaar- ja kultuuriüli- tuse, Aia, Jaama ja Põllu tänavate lõpetanud Gerli Tafenaud, Kol- õpilasele, Jaan Depmani ni- vee- ja kanalisatsioonitorustike ga-Jaani Põhikooli kiitusega lõ- meline stipendium reaal- ja ehitamise kuludeks 76 630 eurot. petanud Hanna Paali, Viljandi loodusainete üliõpilasele. • Kinnitati Leie Põhikooli di- Kutseõppekeskuse kiitusega Stipendiumile kandidee- rektori osalise koormusega ame- lõpetanud Matis Heinpõldu ja rija peab olema kõrgemas tikohale Hasso Kukemelk alates Kolga-Jaani Põhikooli kiitusega õppeasutuses edukalt läbi- 01.08.2020. lõpetanud Kreete Nurmet ning nud vähemalt kaks õppe- • Kinnitati 2020. aasta in- määrati neile hariduspreemia aastat. Pärsti Pansionaadi hoolealused naudivad suviselt sooja päikesepaistet ja vesteerimislaenu edukas pak- 200 eurot. Stipendiumi suurus on unistavad uuest õuealast. Foto: Alar Karu 1000 eurot. Taotlusi stipendiumi Maal elamise päev 2020 määramiseks võivad esita- Töine da nii üliõpilased kui ka Viljandi vald osaleb 26. sep- vuda piirkondade koolide, laste- kõrgemad õppeasutused. tembril 2020 juba teist korda aedade, hoolekandeasutuste ja Taotlusele tuleb lisada õp- puhkuste aeg üle-eestilises algatuses “Maal teiste teenustega. Viljandi val- peasutuse soovitus, kõrg- elamise päev”. la täpse päevakava leiab enne kooli poolt kinnitatud väl- uve oleme kõik harju- Maal elamise päeva eesmärk üritust meie kodulehelt www. javõte õpitulemustest ning nud võtma kui suurt on tutvustada elukeskkonda viljandivald.ee/maal-elamise- taotleja motivatsioonikiri. Spuhkuste aega ja nii see maal koos toimivate avalike paev-viljandi-vallas-2020. Vajalikud dokumendid tegelikult ka on, sest siis on teenuste, töökohtade, vaba aja Vahvate maale elama mine- saata Viljandi Vallavalitsu- loota rohkem päikesepaiste- veetmise võimaluste ja elukoh- mise või maal toimetamise lu- se aadressil Kauba 9, 71020 lisi ilmu, mida on mõnus ära tadega, avada uksed tegusatele gudega ja üldise külastuspäeva Viljandi linn või e-posti kasutada suvitamiseks. Alar Karu, ja säravatele inimestele. infoga saate tutvuda kodulehel aadressile viljandivald@ Nii on ka vallaametnike- vallavanem Külalisi ootavad sellel aastal www.maalelamisepäev.ee. viljandivald.ee ga, kes sel ajal püüavad oma ja Kolga-Jaani piirkon- Taotluste esitamise täht- ettenähtud puhkusepäevad nad. Katrin Reimo, aeg on 15. september 2020. õigel ajal kätte saada. Samas ei tähenda suveaeg seda, Päeva vältel on võimalus tut- arendusspetsialist et vallas ehitused ja muud olulised tegevused seisma jäävad. Tänavune suveperiood on olnud ja kestab edasi samuti väga töiselt. Viljandi valla kõige suurema sotsiaalhoolekande asutuse Pärsti Pansionaadi rekonstrueerimine hakkab viimaks ometi lõpusirgele jõudma. Energiatõhususe parandamisest alguse saanud pansionaadi rekonstruee- rimise käigus oleme lisaks korrastanud hoone ümbruse, asfalteerinud teed ja parkla, renoveerinud aegunud kanalisatsioonitorustiku ja teinud veel ka palju hädapä- raseid majasiseseid parendustöid. Kokku on läinud need tööd maksma 1,56 miljonit eurot. Kuna pansionaat on läbi teinud sellise suure uuendus- kuuri, siis otsustasime veel pingutada ja rajada pansio- naadi kõrvale ilusa õueaia – ala, kus klientidel on või- malus edaspidi roheluse keskel aega veeta ja väiksemaid aiatöid teha. Selline õue-ala rajamine läheb maksma 200 000 eurot. Ehitaja on leitud ja aed peab valmima veel sel aastal. Mustla rahvas on kindlasti juba väsinud nendest lõpu- tutest kaevamistest ja poristest tänavatest, aga suur töö on tehtud ja tänaseks on paljud tänavad saanud pärast uute torustike paigaldamist uue tolmuvaba katte. Eks juulil toimus Heimtali ringhoones väikeste vallakodanike vastuvõtt. segadust ja mittemõistmist oli palju, sest toetust saanud 2. Sündmusele oli kutsutud 2020. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis sündinud beebid, projekt hõlmas ainult vanade torustike renoveerimist kelle hulgas oli 24 tüdrukut ja 27 poissi, nende seas ühed kolmikud. Foto: Kristjan Kivistik ja paljud vee- ja kanalisatsioonitorustiku soovijad jäid alguses kõrvale. Tänaseks on vallavalitsus mitu korda lisaraha juurde suunanud ja peagi saavad ka III etapiga lahendatud veel mitme kinnistuomaniku vee- ja kanalisatsiooniproblee- UUS TÖÖTAJA mid. Uute torustike rajamine on väga kallis ja kõike liht- salt korraga ei jõua. Siiani on uute torustike rajamiseks kulunud vallal juba ligi kolm miljonit eurot. Holstre rahvas on samuti kaua oodanud vee- ja kana- Pärsti Pansionaadi juhataja Le Hussar lisatsioonitorustike renoveerimist. Hea on teada anda, Olen elupõline viljandlane Hariduselt olen rakenduspsühholoog ja rase- et projekt saab lähipäevil valmis ja läheb ka pärast seda ja paikkonna patrioot. Kaasa duskriisi nõustaja, õppinud ka andragoogikat. kohe töösse. löönud erinevates ühiskond- Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas on minu val- Kolga–Jaani Kooli ümberkorralduste ajal selgunud likes ettevõtmistes ja võima- dav töökogemus olnud enamasti seotud inimese ventilatsiooniprobleemid koolis, sealhulgas võimlas likes väljakutsetes, mis on elukaare esimese poole toetamisega. on leidnud suve jooksul lahenduse ning kooli alguseks seotud kodulinnaga. Viima- Huvitavaks väljakutseks on võimalus Pärsti Pan- peaks koolimajas juba hea värske õhk olema nii igas sed kuus aastat olen pidanud sionaadi juhataja ametikohal puudutada elukaare klassis kui ka võimlas. Tööd läksid maksma kokku ka taluperenaise ametit Kõl- teist poolt. Väärika vananemise toetamisega on 165 000 eurot. li talus, Viljandi vallas. Talu mul kokkupuuteid olnud oma koolitustegevuses, Hea uudis on lapsevanematele see, et korda hakkame põhieesmärk on oma perele äratades eakates inimestes loovust, mis aitab püs- tegema järjekordset lasteaeda. Seekord on selleks aja- toidukasvatamine. titada väärikas eas toredaid eesmärke, tekitada looliselt väga huvitavas Pärsti mõisamajas asuva lasteaia Minu hobiks ja kireks on linnakodu roosiaed, olemise rõõmu, heaolu, unistusi ja pühendumist. rühmaruumide renoveerimine. Tööd juba käivad ja kus kasvavad roosid maailma eri paigu roosikas- Poolteist kuud Pärsti Pansionaadi erakordselt tub- valmis peaksid need saama veel selle aasta lõpuks. Kuna vatajate parfüümkollektsioonidest. Teine suur hobi lis ja tegusas mees(nais)konnas tööl olnuna julgen ruumide sisekujundus on ajaloolise mõisamaja mõjutus- on loov- ja käsitöö, mille tegev keskkond on Ole- tulevikuvisioonina näha siin kohta, kus ka mina ise tega, siis usun, et valmiv lasteaed pakub oma eripärase mise Ruum, MTÜ Olemine raamides. sooviks vajadusel oma vanaduspõlve veeta. kujundusega rõõmu kõigile. Tööd lähevad seal kokku Tervislik ja sportlik eluviis on samuti igapäeva Maja renoveerimis- ja remonditööd on pea- maksma 180 000 eurot. osa. Vean mitmeid aastaid Viljandi Sõudeklubi gi valmis. Algab pargi rajamine. Muutume aina Üks viimane uudis on see, et midagi saab tehtud ka “Sõudetähtede” treeninggruppi. paremaks. Käsi südamel võin öelda, et olen uhke turismivallas veidi paremaks. Nimelt valla ainukeses Olen LC Viljandi Ellips asutajaliige. Meie klu- Pärsti Pansionaadi töötajate, maja ja Viljandi valla Tarvastu ordulinnuses algasid renoveerimistööd, mille bi on pea kakskümmend aastat põhitegevusena tugeva toe üle. Väga loodan, et sama tunnevad ka käigus renoveeritakse jälle natuke vanu müüre. toetanud perekodudest elluastujaid. Lisaks teinud meie hoolealused ning nende lähedased. Siin on Ilusat suve lõppu kõigile! veel mitmeid heategevusprojekte ja algatusi. tore olla! VILJANDI VALLA TEATAJA August 2020 3

Eestlased tähistasid Viljandi ja Bippeni valla koostöö aastapäeva Paistus. Foto: Andre Allese Viljandi ja Bippeni valda seob 15 aasta pikkune sõprus 25. juulil oli plaanis tähistada Oleme alati koostöö aastapäe- Ene Saar, Kevin Paavo ja Vivika 15. aastapäeva tähistamisest lemised on tavapärased. Eriti pidulikult Viljandi ja Bippeni vi pidulikult tähistanud, kuid Virgu. saatsime saksa sõpradele video- meeldejääv oli mulle kui koostöö valla 15-aastast koostööd, kuid koroonaviiruse tõttu tegime Kaotajaid võistlusel polnud, tervituse, kus kõnelesid inime- algatajale 10. koostöö aastapäeva mõlemaid osapooli tegi ettevaat- seda seekord eraldi. Kui muidu sest kõik said lõbusalt liikudes sed, kes on sõprussuhtesse oma tähistamine Bippenis, kus sealse likuks koroonaviiruse levik. Nii oli plaanis rajada ühiselt ja midagi uut kogedes hea tuju panuse andnud. Muusikalise vallavanema Helmut Tolsdorfiga tähistasid partnerid aastapäeva spordiväljakule esmakordselt ning lisaks ka veel auhinnad. tervitusena edastasime Ainar ja lennutasime taevasse kaks tuvi, kodus – eestlased Paistus ja Bippenis nähtud ja seal mängi- Golfiraja ehitamist ja võistluse Ain Arula lõõtspillidega saade- mis on sõpruse ja rahu sümbo- sakslased Bippenis, ning tervi- tud Bauerngolf (Talupoja golf), korraldamist toetasid Saimre tud laulu “Läänemere lained”, lid. Vajame me ju siin maailmas tasid ja õnnitlesid aastapäeva siis nüüd rajasime selle Paistu Agro, Viljandi vallavalitsus, sest on ju Läänemeri meie riike kõige enam rahu ja sõprust, ning puhul üksteist video teel. kultuuriseltsi eestvõtmisel ilma Karula Lihatööstus, Ursula ühendav. Skandinaavia, soome, häid sõnu ei ole kunagi meie Koostöösuhted ulatuvad aas- sõpradeta. Griwenka, Viljandi vallas asu- hollandi ja saksa kultuuriruu- ümber liiga palju. tasse 2005, kui Bippeni vallava- vad savikojad, Juhan Änilane, mis kutsutakse merd Idamereks, Olen kindel, et täiskasvanute nem Helmut Tolsdorf ja Paistu Haarav golfivõistlus Ene Saar, Piia Mänd, Hiie Allvee mitmetes maades Balti mereks. ja noortevaheline koostöö kes- vallavanem Ene Saar kirjutasid 25. juuli õhtul pidasime maha ja Tarvo Prinzmann. Meie videotervitust saab vaa- tab veel kaua ja pakub elamusi Bippenis alla koostööleppele. I Paistu maarahva golfiturnii- Koostöö aspektist ongi tore data valla kodulehe teadete alt paljudele inimestele nii meil kui Paistu vald ühines 2013. aastal ri, kus võistlesid vallavalitsuse, see, et meie külakiige näitel ehi- (video autor Andre Allese). ka Bippenis. Viljandi vallaga ning 2014. aas- Paistu kultuuriseltsi, pereseltsi tati ka Bippenisse kiik ning meie tal kirjutasid Arumetsa saarel Paistel ja Saimre Agro võistkon- rajasime lihtsate vahenditega Koostöö pakub elamusi Ene Saar, toonane Bippeni vallavanem nad. Võitjaks 69 löögiga 8 punkti selle lõbusa golfimängu, mille On tore tõdeda, et oleme koos- koostöö koordinaator Tolsdorf ja Viljandi vallavanem läbimisel õnnestus tulla vallava- läbimisel saab kasutada oma töö jooksul loonud palju isik- 2005-2020 Saar alla uuele koostööleppele. litsusel, kus mängisid Alar Karu, fantaasiat. likke sidemeid, sagedased suht- Raamatukogude uksed on lahkelt avatud Kuigi eriolukord näitas, et raa- le tulnud lapsi ja lapselapsi, kes ajal Vana-Võidu raamatukogu matukogudest saab raamatuid soovisid kohustuslikku ja ajavii- direktor Erika Lond. kätte ka kontaktivabalt, oota- tekirjandust. Leie raamatukogu direktori vad raamatukogud praegu ini- Vana-Võidu raamatukogu sel Taimi Russki sõnul oli koroona- mesi ikka kohale – nii saab li- moel aga teenindada ei saanud, viiruse perioodil võimalik taju- saks ka näitusi vaadata ja sõb- kuna raamatukogu asub Viljan- da lugejate poolset hoolivust ja ralikult suhelda. di kutseõppekeskuse ruumides sõbralikkust. „Teenindasin neid Kuigi Viljandi valla raama- ning riigikoolina oli korraldus kokkuleppel, olenemata kel- tukogud olid eriolukorra ajal majas mitte viibida. Tööüles- laajast ja päevast leidsime ala- suletud, tegi enamik valla raa- andeid sai teha kodukontorist ti sobiliku variandi. Enamasti matukogude töötajaid sel ajal ning pakuti ka koduteeninduse soovisid inimesed ise raamatut sisetöid – korrastati riiuleid, võimalust uudiskirjanduse luge- valima tulla ja laenutasid tava- andmebaasi ja dokumente, tel- miseks. pärasemast suuremad kogused,“ liti, võeti arvele ja kanti maha Kuna eriolukord kestis pikalt rääkis Russki. raamatuid ning tehti inventuuri. ja Viljandi linnaraamatuko- Alates 18. maist on raamatu- Sealjuures teenindati võimaluste gu komplekteerimisosakond kogudes jälle võimalik koha- piires ka lugejaid, jälgides keh- tegutses kogu eriolukorra aja, peal laenutada ja lehti lugeda, testatud reegleid. said maakonna raamatukogud olukord on normaliseerunud Lugejad said raamatulaenu- endistviisi tellida uudiskirjan- ja elu raamatukogudes tavapä- tuste soovid teatada raamatuko- dust ning käia tellitud uute raa- Vana-Võidu raamatukogu direktor viis eriolukorra ajal raamatud soovijatele rane. Kuigi eriolukord näitas, guhoidjale ette helistades ning matute pakkidel järel. kinkekottides. Foto: Erika Lond et raamatukogude töö võib toi- seejärel raamatutele kokkulepi- mida ka teisiti – kontaktivabalt, Külaelanikud rõõmustasid tud ajal järele minna. Võimalusel uute raamatute kättesaamist oldi väga tänulikud. Pakkisin ootavad raamatukogud inimesi pakuti ka koduteenindust, viies raamatute ja kohtumise üle helistasin aktiivsematele raa- raamatud kinkekottidesse ning ikka lahkelt kohapeale laenuta- telefoni teel kokku lepitud raa- „Eredaim hetk, mis eriolukorrast matukogu kasutajatele, uurides, sõitsin Vana-Võidu külla lugeja- ma, näitusi vaatama ja ka niisa- matud lugejatele koduukseni. meeles, on see, kui tekkis mure, kuidas neil läheb ning kas on te kodude juurde. Külaelanikud ma suhtlema. Kolga-Jaani raamatukogus tõi kuidas külaelanikud ikka kriisi huvi uusi raamatuid laenutada, olid taaskohtumise ja raamatute sellise teenuse osutamine kaasa ajal elavad ja kui suur on nende kui viiksin need lugejatele koju üle ütlemata rõõmsad!“ kirjeldas Kadri Kabanen, ka uusi lugejaid – linnadest maa- lugemisvajadus. Niisiis pärast kätte. Pakutud võimaluse üle raamatukogu tööd eriolukorra kultuurispetsialist VILJANDI VALLA TEATAJA 4 August 2020 103-aastane Ella: „Lähme kuskile pidusse!“

20. juulil tähistas Pärsti pan- sionaadis oma 103. sünnipäeva Jelena Pütisepp. Vanaproua tegi ka paar tantsusammu, võt- tis väikese napsu ja kuulutas: „Vaadake, kui õnnelik ma olen! Saage ka nii vanaks!“ Pansionaadi vanim hoolealu- ne, keda kõik Ellaks kutsuvad, võttis külalisi vastu naerusui. „Elu on ilus. Usun, et lõpeb ka ilusasti,“ rääkis ta. „Kas keppi või rulaatorit pole üldse vaja?“ imestas õnnitlema tulnud abivallavanem Rein An- ton. „Ei, ei,“ kinnitasid hoolde- kodu töötajad ja vanaproua ise teatas, et tema tahab veel koguni tantsida. „Mis on teie pika ea sa- ladus?“ pärisid külalised. „Elust peab mõnu tundma!“ vastas sü- dikas vanaproua pikemalt mõt- lemata. Kaks sünnipäeva ja nime Naise väimees Peep Raju jutus- tas, et tegelikult pole Ella elu ol- nud sugugi meelakkumine. „Ta on oma elus palju tööd teinud ja vaeva näinud.“ Katsumused algasid kohe pä- rast sündi 1917. aasta 20. juulil. „Tema tervislik seisund oli väga raske, mis on praegu kummali- ne, arvestades tema pikka elu. Kui tavaliselt ristiti tollal laps poole aasta pärast või hiljem, siis tema taheti igaks juhuks kiiresti ära ristida. Ta ristiti 9. oktoobril.“ Siit sai alguse segadus, mis saadab Ellat tänaseni. Millegipä- rast märgiti kirikuraamatusse ja hiljem ka Vene passi sünnikuu- päevaks 9. oktoober. „Ella teadis seda, kuid ei pööranud sellele tähelepanu, sest maainimesel ju passi vaja ei olnud. Kui ta oli saanud juba üle 90 aasta vanaks ja hakkas rohkem tähelepanu saama, tekkiski probleem, et tal on ju kaks sünnipäeva.“ Vene õigeusu kirikus ristitud Ella võttis külalisi vastu rõõmsa tuju ja nakatava optimismiga. Paremal pan- beebile pandi nimeks Jelena, sionaadi juhataja Le Hussar ja abivallavanem Rein Anton. Fotod: Made Laas naine ise peab enda nimeks hoo- pis Ella Helenet. „Kirikus pandi tuntud tegelane. „Temalt taheti õhku hingama ei läheks. „Kui venepärane nimi, mis on ikkagi ikka jõuluhane,“ meenutas väi- vahel on toanaabril abi vaja, tu- tema ametlik nimi,“ nentis Raju. mees Peep. leb kohe jooksuga ütlema. Vahel käib telekast kino vaatamas … Küüditamisest õnnestus Hooldekodus on elu hää Ta on väga rõõmsameelne, oleks pääseda meil rohkem selliseid Ellasid,“ Ella rääkis, et elu sõja ajal oli hir- Kodus tähistas vanaproua veel kallistas Astrid vanaprouat. mus – Kilingi-Nõmme lähedal oma 100. sünnipäeva ning vei- „Metsa kino, lähme kuskile pi- olnud kodutalu kohal lendasid di pärast seda nõustus tulema dusse!“ kostis selle peale Ella. lennukid. „Kodus ei julgenud hooldekodusse, sest ei tulnud Naine tunnistas, et on para- üldse olla.“ Kui algas 1941. aasta enam üksinda hästi toime. jalt riukaid täis ja armastab pal- küüditamine, pages 24aastane Kui kodus talitas vana naine ju nalja teha. „Ma ei taha olla naine üksinda metsa. „Käidi lehma-lambaid, pidi ise süüa te- kurb. Kurvad inimesed ei kõlba kodudes, rüüstati ja viidi inime- gema ja pesema, siis hooldeko- kuskile, peab lõbus olema. Mis si ära. Mina olin aga noor, jook- dus avastas ta, et kõik tehakse sest elust muud saada ongi – ole sin mööda metsa, püüdsin Reiu ette-taha ära ja tuuakse toit ka lõbus! Olen osanud oma elu häs- jõest kala ja vähki ning magasin kandikul kohale. „Siin on väga ti elada ja kõik on mul hästi läi- väljas. Mind ei saadud kätte.“ hää olla, hoolitsetakse ülearu- nud. Ise oled süüdi, kui halvasti Ella suundus gi … Hoolda- läheb. Vaadake, kui õnnelik ma varakult kodust, jad on väga sü- olen! Saage ka nii vanaks!“ kus peale tema Oleks seda teadnud, damlikud ja ma Väimees nentis, et küllap naise kasvas veel õde et hooldekodus on nii hea, vahel mõtlen, optimism ongi tema pika ea sa- ja vend, sov-“ oleksin võinud ammu siia kuidas neil seda ladus. „Ta ei ole kerglane, kuid hoositööle Tar- tulla. Pidin kodus olema kannatust nii libiseb probleemidest kergemini tumaale. „Olen mingi sada aastat! palju on. Oleks üle, ei süvene väga. Võtab kuida- omasoodu kogu seda teadnud, gi kergelt.“ Viimasel ajal on aga aeg elanud ja et siin nii hea Ella hakanud omastele rääkima, paljudes kohtades töötanud,“ on, oleksin võinud ammu siia et kauaks teda enam ei ole. pajatas naine, kes viimati töötas tulla. Pidin kodus olema mingi „Ei tea jah, kaua ma siin veel mööblitehases polsterdajana. sada aastat!“” rääkis Ella. vintsklen,“ ütles Ella, kelle ter- „Kunagi olin kangakuduja … Ei Pärsti pansionaadi juhataja vis on praegu hea, vaid kuulmi- mäleta enam kõike, mälu annab Le Hussar ütles, et Ella on tragi ne on veidi järgi andnud. „Olen juba järele,“ lausus naine, kelle vanaproua, kes keerab endale õnnelik, et saan sellises heas töölkäimisest on ka omajagu – hommikuti rullid pähe ja utsi- olukorras ära minna. Tahan ikka pea pool sajandit möödas, sest tab teisigi tegutsema. „Veel mõni nooruses magama minna, ei pensionile läks ta juba 55-aas- aeg tagasi oli ta nii tegus, et jagas taha vigaseks ja viletsaks jääda. taselt. hoolealustele rehad kätte ja kut- Naerusuul lähen siis üles taeva Ella pidas alati ka loomi – leh- sus lehti riisuma.“ ja itsitan, et teie peate veel tööd mi ja lambaid, ning hulgaliselt Hooldaja Astrid Ulm lisas, et tegema ja vaeva nägema.“ hanesid. Oma hanede poolest oli Ellat tuleb tagasi hoida, et ta lii- Made Laas, Hooldaja Astrid Ulm kallistas vanaprouat. Ella sõnul on talle pansionaadi ta Pärsti kandis, kus viimati elas, ga suure jooksuga välja värsket ajalehe toimetaja hooldajad väga armsad, sest on südamlikud ja teevad oma tööd hästi. VILJANDI VALLA TEATAJA August 2020 5 Populaarne noortemalev Juulis toimus 14. Saarepeedi käidi Viljandi põgenemistoas. Noorte Malev, kus osales 20 Saarepeedi Noorte Malev lõ- noort. petati väljasõiduga Tallinnas- Kahe nädala jooksul kor- se, kus külastati Megazone’i rastasid noored Saarepeedi lasermängu, hüpati Super Sky- rahvamaja ümbrust, kooli ja parki batuudikeskuses, sõideti lasteaia mänguala, koristasid põrkeautodega ning tõusti vaa- noortetuba ja korjasid discgolfi terattaga 120 meetri kõrgusele rajal prügi. merepinnast. Lisaks tööle osalesid nad Töö- ja puhkelaager on Saa- karjääri- ja esmaabikoolitusel, repeedi piirkonna noorte seas Tartu vangla spetsialistid õpe- väga oodatud. Saarepeedi tasid neile enesekaitse põhitõ- Noorteklubi SNAK tänab kõi- desid. ki toetajaid. Pärast tööd toimusid selts- Getter Kahro ja Egle Sild, konnamängud- ja võistlused, rühmajuhid

Vanemas eas esinev depressioon võib samuti viidata algavale dementsusele. Foto: Pixabay Dementsus – kas vanema ea paratamatus?

Dementsus on sage probleem inimene veel teha iseseisvaid Saarepeedi maleva noored koos rühmajuhtidega. Foto: Ille Mirka vanemaealistel inimestel. De- Dementsuse info- otsuseid, mis puudutavad tema mentsusest räägitakse vahel ja usaldusliin elukorraldust ja ravi. Dementsu- kui vananemise paratamatust se algstaadiumis haige ei pruugi kaasnähust, ometi ei ole de- Helista tel 644 6440 olla automaatselt teo- ega töövõi- Vabadussõjas langenud mentsus sugugi sama, mis nor- E, T, N, R 12-16 või K 16-20 metu, küll aga võib dementsuse maalne vananemine. Dement- diagnoosi korral tekkida piiran- Paistu meeste nimed sus on raske, süveneva kuluga Lisateave: guid mootorsõiduki juhtimise ja ja enamasti ravimatu haigus. eludementsusega.ee või tulirelva loa saamisel. jäädvustatakse Dementsusega inimene lak- [email protected] Kaugele arenenud dement- kab varem või hiljem olemast susseisundiga inimesed va- mälestusplaatidel tema ise - lisaks mäluhäiretele javad ööpäevaringset abi ja võivad dementsusseisundiga perearstist, aga võib abi saada ka hooldust, mis muutub omastele Sada aastat on möödas Vaba- samba juurde mõeldud mäles- kaasneda kalduvus ekselda ja psühhiaatrilt või paluda suuna- väga koormavaks. Mõnikord on dussõja lõpust ja Tartu rahu- tusplaatidele. eksida, kahtlustav, kiuslik käi- mist neuroloogile. Dementsust vajalik dementse inimese hool- lepingu sõlmimisest, millega Küsimusi tekitavad aga nen- tumine, meeleolu- ja uneprob- saab kindlalt diagnoosida, kui dusasutusse suunamine. Haige kindlustati Eesti vabariigi de isikute nimed, kes kanti leemid, hõikumine, kõnehäi- vaimsete võimete languse ravi- ümbruskond tuleks igal juhul püsimajäämine. Me ei saa Vabadussõjas kadunuks jää- red, sihitud tegevused. Hetkel tavad põhjused on välistatud ja kohandada tema võimetele ja unustada inimesi, kes selles nute nimekirja. Kas nad tulid on maailmas hinnanguliselt kui sümptomid on kestnud vä- vajadustele vastavaks ning en- võitluses langesid, olid kom- hiljem elavatena välja? 40-50 miljonit dementset isikut hemalt 6 kuud. nekõike mõelda ohutusele (gaa- munistliku terrori ohvrid või Paistu kihelkonnast Vaba- ning aastaks 2050 võib see arv Tõeline dementsus ei ole kah- si- ja elektripliidid välja lülitada, surid ühe aasta jooksul pärast dussõjas langenute nimekir- kolmekordistuda. Kõige sage- juks kaasaegse meditsiini va- terariistad ja tikud peita jms). Tartu rahulepingu sõlmimist jadega on teil praegu võimalik dasem dementsuse põhjus on henditega ravitav. Paljude de- Tuleb silmas pidada, et de- sõjast saadud vigastustesse ja tutvuda Viljandi valla kõigis Alzheimeri tõbi. mentsuse vormide taga on aga mentsuse all kannatav inimene haigustesse. raamatukogudes. Teisteks dementsuse põh- ka puudulikult ravitud kaasu- ei pruugi tähele panna ega väl- Kõiki neid hukkunuid loe- Hea lugeja, kui sa omad justeks on aju-veresoonkonna vad haigused ja ebatervislik jendada oma esmavajadusi nagu takse tolleaegsete seaduste jär- täiendavat infot (kui mõni haigused, läbipõetud insult, eluviis. Vaimsete võimete lan- tualetis käimine, söömine, pese- gi Vabadussõjas langenuiks ja inimene ei kajastu veel selles Parkinsoni tõbi, kroonilised guses mängivad kindlasti rolli mine. Samuti ei saa dementsu- kangelasteks, sest nad andsid nimekirjas või ei langenud nakkushaigused ja teised kaasu- ka geneetilised tegurid ning sega inimese hooleks jätta tema võitluses kodumaa eest oma sõjas) ja ajaloolisi fotosid sõ- vad ja läbi põetud haigused (nt keskkond. tavapäraste koduste ravimite kallima – elu. Koos Vabadussõ- jameestest, siis anna palun kilpnäärme alatalitlus, ajutrau- võtmise kohustust. ja Ajaloo Seltsiga (aseesimees sellest teada meilile ylo.tuvi@ ma või mürgistus). Mis soodustab Täielik tegevusetus ning ük- Ain Krillo) oleme välja selgita- viljandivald.ee või helista tel Dementsuse kujunemise alu- dementsuse teket? sinda toas istumine ei ole aga nud inimeste nimed, kes tol- 515 7103. seks on närvirakkude ja närvi- Dementsuse kujunemist soodus- dementsusega isikule parim leaegsetest Paistu kihelkonna Ülo Tuvi, jätkete kahjustus ja häving. See tavateks teguriteks on vanem lahendus, kuigi soov dementse valdadest tuleks jäädvustada nimede jäädvustamise viib lõpuks ajukärbumiseni. iga, ravimata kõrgvererõhutõbi, eest kõik esemed ära koristada Paistu Vabadussõja mälestus- toimkonna liige Tüüpilisel juhul arenevad muu- suhkrutõbi, rasvumine, depres- on mõistetav. Pigem võib jõu- tused ajus nii aeglaselt, et seda sioon, väheaktiivne eluviis ja kohane ja meeldiv tegevus de- on raske märgata nii inimesel suitsetamine. Nende tegurite mentsusega haiget rahustada ja Hoiame koos järve endal kui tema lähedastel. Sageli mõjutamisega keskeas on või- ennetada rahutust ning agres- Pikru paisjärv asub Tarvastu kaeveldakse. Mõni „kalamees“ peetakse eaka sugulase muutu- malik dementsuse teket kas väl- siivsust. jõel kolmel erakinnistul, kuid nimetab seda olukorda lausa nud käitumist ka lihtsalt veidru- tida või selle algust edasi lükata. Vaimsete võimete langusega omanike poolt pole juurdepää- sigaduseks. seks või meeleolulanguseks ega Dementsusele võib eelneda nn inimest peaks kaasama pere- su seni piiratud ja see on täiesti Sigaduseks võiks hoopis ni- pöörduta õigeaegselt arstile. kerge vaimsete võimete langus, kondlikesse ja seltskondlikesse avalikus kasutuses olnud. Pais- metada kalameeste praegust Dementsuse kahtluse korral mille puhul saab kasutada nii tegevustesse nii palju kui või- järv on ümbruskonna harras- käitumist, kust võetakse vii- on aga õigeaegne arstiabi väga vaimu kui keha treenivaid võt- malik. Kõigile dementsusega tustuskalastajate poolt külas- mast, et madalast veest viim- oluline, sest arst saab vestluse, teid, et selle süvenemist mõne- inimeste lähedastele on aga põ- tatav peaaegu aastaringselt. negi särjepoeg ja havipoiss uuringute ja analüüsidega vä- võrra peatada. hisoovituseks hoolitseda enne- Suvel on kalastamas iga päev välja püüda. Ka kipuvad ka- listada dementsust meenutavad, Dementsuse varajane avasta- kõike oma tervise ja heaolu eest. kuni 10 inimest. lamehed endast maha jätma kuid ravitavad haigused nagu mine on oluline haigele ja tema Katrin Põld, Viimasel ajal on kalastajate prügi ja konisid, mille koht on põletikud, toitainete puudus, perekonnale ka seetõttu, et va- Dementsuse poolt palju nurinat ja sajatamist, kodune prügikast. Üks koni kasvajad jms. Alustada tuleks rases dementsuse faasis suudab Kompetentsikeskus et järv on alla lastud. Et järv reostab aga 1000 liitrit vett. üldse püsiks, on vaja vahetada Inimesed peaksid olema tä- puidust varjad ehk vesiväravad, nulikud omanikele, kes panus- Soovitus kõigile, kelle lähedased viibivad Viljandi valla mida aga ei saa teha, kui järv on tavad oma aega ja vahendeid, paisutatud. et see järv olemas on, mitte hooldekodudes ja ka teistes hoolekandeasutustes! Selle asemel, et ise ka järve võtma seda kui looduse kingi- Arvestades COVID-19 puhangukollete kiiret Enne lähedase külastamist palun selgitage heale käekäigule kaasa aidata tust. Kui kalastajate suhtumine muutumist ja liikumist, on mitmetes hoole- välja, kas hoolekandeasutuse külastamine on ja panustada, näiteks kallaste ei muutu, võivad ka omanikud kandeasutustes uuesti seatud sisse karmimad üldse lubatud ja kui on, siis millistel tingimus- heakorrastamise või kalamai- oma meelt muuta ja rakendada külastamise piirangud. tel on võimalik lähedase juurde minna. mude asustamisega järve, he- piiranguid. listatakse ametiasutustesse ja Kalev Kaljus, kohalik elanik VILJANDI VALLA TEATAJA 6 August 2020 Põnevates päevikutes avaneb ammune kooli- ja tööelu 2009. aastal koostas Heimtali Põhikooli 9. klassi õpilane Aivi Õu- sageli. Augusti põhiülesanne oli nap oma vanaonu luulevormis kirjutatud päevikute põhjal kodu- transportida raudteel tõusigu uurimistöö, kus oli huvitavaid andmeid Päri vallakoolist, Viljandi Eestisse. Sõidud olid väga kur- kihelkonnakoolist, Päri mõisarahva ja moonakate elust ning juh- navad. Vahest tuli jaamas vaja- tumistest Moskva komandeeringutel. like vagunite saabumist oodata mitu päeva. Kui päevikuid on peetud aasta- Raamatud ma juba õhtul Palju sekeldusi ja ajaraiskamist te vältel igapäevaselt, on need räti sisse sidusin. oli ka komandeeringute vormis- väärtuslikud ajalooallikad. Olen Kõigega kui valmis sain, tamisel. Vahel kulus terve päev, juhendanud mitme õpilase koos- kodust välja sammusin. et bürokraatlikud nõuded oleks 17-aastane August Õunap. tatud koduuurimistööd, kus on Kõrvik peas ja uued saapad eeskirjade kohaselt täidetud. kirja pandud ja süstematiseeri- esmakordselt jalas mul. Kord 1945. aastal kontrollis mii- teatati talle, et õli läkitatakse tee- tud esivanemate päevikute sisu. Nõnda kooliteele läksin litsavolinik Moskva rongis jälle le alles siis, kui kogu Tallinnase Aivi leidis oma kodu, Karjamaa ühel külmal hommikul. dokumente. Väljavõte päevikust: saadetav laadung on lennukile talu pööningult kolm korralikult transporditud. August pöördus Komandeeringud on teil köidetud mahukat masinkirjas abi saamiseks Eesti esindusse, Augusti värsid klassitoast: allkirjastatud pliiatsiga. trükitud käsikirja. Ta sai teada, sealt omakorda kauba väljasta- Allkiri aga peab et need on tema vanaonu August Klassituba oli väike mise kontorisse. Selgus, et võib kirjutatud olema tindiga. Õunapi (1902-1968) koostatud. seina ääres ahjuga. 63-aastane August Õunap Suhhu- kuluda isegi terve kuu, enne kui Keegi perekonnas polnud seni Ühes nurgas seisis orel, mis. Fotod: erakogu õli edasi saadetakse. Tõepoolest oli allkiri kirjutatud nende vastu huvi tundnud. Sel- selle kõrval pult veel ka. Nüüd pöördus ta Eesti esindu- tindipliiatsiga. Moskvas vaada- gus, et autor oli 1961. aastal alus- se kirjaga abi saamiseks Lenin- Ukse kõrval seisis tahvel, Esiteks ta pidas palvet, nud kõrge ülemus muigel näoga tanud oma elukäigu kirjapanekut gradi vaksaliülema poole. Selgus seinal rippus keisri pilt. lasi keisrit elada. allkirja ja öelnud: „Milline tähtis alates lapsepõlvest kuni 1967. aas- aga, et raudteepagasiga ei ole lu- Üleannetust kui tegid, Viimaks üheskoos siis lauldi dokument ja allkirjastatud pliiat- tani. Mitusada lehekülge luulet! batud vedelaid aineid saata. nurgas seisma pidid siis. „Jumal keisrit kaitse sa!“ siga. Ah neid eestlasi küll!“ August Õunap oli 1927. aastal Samal ajal pidi August täitma 1945. aasta augustis käis ta omandanud karjaravitseja eriala Teine ülemus veel oli, ka tõusigade saatmise kohustu- Iga hommik algas koolis palve Moskvas kanatibudele kala- Purila Karjahoiukoolis, tööta- keda tuli karta meil. si Sverdlovski oblastist Tallinna. lugemisega. Õpiti eesti ja vene maksaõli toomas. ENSV Rahva- nud paljudes Eestimaa kohtades Rahvakoolide inspektor Nii leppis ta oma Moskva üle- keelt, ilukirja, rehkendamist ja valitsuse juhataja Alfred Mõttus karjaravitseja ja zootehnikuna. külastas ka vahel meid. muse Muraškaga kokku, et too laulmist. Kõige rohkem õpiti kiirustas Augustit takka, et ta 1955. aastal määrati talle II grupi saadaks õli ise Tallinna. Andnud tundma piiblilugu. Pärast õp- Sellel härral ikka pidi kiiresti käiks Moskvas ära. Teda invaliidsuspension südame-ve- allkirja saatelehele, oli ta kindel, petööd lõhkusid lapsed kuuris vene keeles vastama. ei lubatud isegi koju vahetuspe- reringe häirete tõttu. Sellest ajast et õli jõuab Eestisse ja sõitis ise puid, kütsid klassitoas ahju, Ja kui vastuse jäid võlgu, su järele minna. elas ta Päril koos emaga, pühen- Sverdlovskisse oma teist ülesan- küürisid lumega hõõrudes põ- kurjaks sai siis kohe ta. Mõttus helistanud Moskvasse dudes eneseharimisele. Tervist net täitma. Tallinna jõudes aga randaid. Sovhoosvarusse, et Õunapile käis ta parandamas Kaukaasia Kõigilt lastelt ikka küsis selgus, et õli ei olnud kohale Kooli tuldi nädalaks. Sooja toi- antakse sealt kaks paari pesu. kuurortides. pühakirja salmisid. jõudnud. Ta selgitas oma asja- tu lapsed ei saanud, söödi kodust Kohapeal selgunud, et valmis Luulevormis memuaaride ju- Sellel ajal need ju olid ajamise käiku õliga ENSV Põllu- kaasa võetud leiba. Vahest toodi pesu laos ei ole ja talle anti pesu tustavasse vormi viimine oli Ai- tähtsad õppeained meil. majanduse Peavalitsuse looma- kodust ka söögipoolist järele, kas asemel riiet, millest kästud pesu vile omaette pähkliks, kuid ta Keiser ees ja papid taga, kasvatuse osakonna juhataja A. jahuputru, kooke või kapsaid. ise valmis õmmelda. sai sellega hästi hakkama. Tema nõnda elu kulges siis. Samodovile. Osakonnajuhataja Vabal ajal mängisid lapsed Riigipangast sai August Õu- uurimistöö pälvis vabariigi pre- Katekismus, piiblilugu – olnud mõistev inimene, pahan- palli, jooksid ja vahest ka kakle- nap elamiskuludeks 3000 rubla sidendi auhinna ja hinnalise nende eest sain ikka „viis“. dusi ei tulnud. sid. Pärast õhtupalvet pidid kõik avanssi. Kuludeks oli vaja 6000 raamatupreemia. Aasta hiljem, kui August Õu- kohe magama jääma. rubla. Saamata jäänud summa Kui August oli juba kaks aastat nap töötas juba sovhoo- Laupäeval, kui tunnid poolest lubati üle kanda Moskva Riigi- Päri vallakoolis aastatel koolis õppinud, sai ta vahest ka sis, ähvardati teda kohtuga ja päevast lõppesid, läksid õpilased panka nõudmiseni, mis jäi siiski 1911-1914 koolmeister Männikut asenda- 3000 rubla sissenõudmisega õli koju. Kooliteed vantsis August saatmata. da. See juhtus siis, kui koolmeis- kadumise pärast. Kohtuskäi- Päri vallakool asus lä- jalgsi. Taluperemeeste lastele tu- Kalamaksõli tuli Tallinnas- ter läks oma kaugemal asuvasse misest ta siiski pääses tänu Sa- hedal, kodust 5 kilomeetri kau- lid vanemad talvel hobusega jä- se transportida piimanõudes. tallu abikaasat vaatama. „Õpeta- modovi tunnistusele, et Õunap gusel. Kodu, moonakamaja asus rele. Mõnikord õnnestus ka Au- Moskvas aga selgus, et piima- ja“ ametit on August kirjeldanud on talle andnud dokumendi õli Päri mõisa territooriumil, Kan- gustil mõne koolivenna hobuse nõud pole Moskvasse jõudnud. nii: toomisest Tallinna, kuid doku- nikmäel. reejalatsitel kodu poole sõita. August saatis telegrammi Tallin- ment on kaduma läinud seoses August alustas kooliteed hilis- Kord sai August kooliteel ema Enne ütlesin diktovkat nasse: „Pole raha, pole nõusid, asutuse kolimisega. sügisel, kui kari oli juba laudas. kootud ilusate kinnaste pärast puldi taga seistes ma. sõidan Moskvast tulema!“ Milline oli tegelik õli saatus? Lugemise oli ta selgeks õppinud kiitmise asemel hoopis pilgata. Ise rangelt korda nõudsin, Selgus, et naised olid andnud ema õpetuse järgi Piiblist. Kooli Üks taluperenaine vaadanud kõik mind pidid kuulama. nõud raudteepagasi vastuvõtu- Nii siis õlijandist sain minnes teadis ta kümmet käs- kindaid ja öelnud, et talupere- lahti viimaks ometi. Pärast parandasin vigu ruumi, saanud vastu kaalumise ku peast. Kukeaabitsa tekstidki mehe pojal peavad olema ilusa- Siiski mitu aastat kartsin vihkudes ma hoolega. kviitungi ja arvanud, et asi ongi olid peas. Ema saatis poja ko- mad kindad kui moonaka pojal. kohtukutset ikkagi. Ja kui mõnel oli palju, korras. Saatedokument oli jää- dust kooli ikka pisarsilmil. Kooli Kodus nauditi laupäeva õh- nud vormistamata ja nõud edasi jõudes jooksid lapsed Augustile tul sauna, räägiti koolielust ja seda noomisin siis ka. Õli saatusest sain teada saatmata. hiljem Sobolevilt ma. vastu: võtsid leivakoti käest ja ai- uuriti, mida poiss on vahepeal Septembris sõitis August uuesti tasid kasuka seljast võtta. Klas- õppinud. Vastutasuks räägiti Kui lõputunnistus käes, tun- Kaubalaos juhtund katastroof dis August taas hinges kurbust Moskvasse õli järele. Nüüd saa- veetorustiku lõhkemisega. siruumis olid pingid, mille peal külajutte. Pühapäev kulus koo- tis ta ise nõud pagasiga teele. Õli nii õpiti kui söödi. litükkide õppimiseks. Õhtuks koolist lahkumisest. Kool oli Vesi oli üle ujutanud armsaks saanud. Augusti kooli- asus Moskvast 10 km eemal ole- Karjapõlv kui seljataha muutus Augusti meel kurvaks, vas laos. Sel oktoobrikuupäeval laoruumid täiesti. mõeldes peatsele lahkumisele. tee jätkus Viljandi kihelkonna- Ladu oli keldrikorral – oli jäänud sügisel, koolis. kui August lattu jõudis, selgus, et siis mul uued riided tehti Poissi kooli saates ütles ema: laohoidja ei saa õli kaaluda: sinna õli uppuski. „Pane puhas rätik kaela, siis on Augusti märkmikus oli 5. klas- vallakoolis käimiseks. si õpilaste nimekirjas legendaar- Elektrivalgus oli koolis soojem sul!“ Lõpetuseks Kindad, sokid, kaelasalli Jõuluks lasti õpilased koolist se Viljandi arsti Mats Nõgese parasjagu rikkis tal. ema valmis kudunud. priiks. Enne seda olid nad ehti- nimi. Samal ajal August Õunapi- Laos ei olnud õlilampi – Ülalkirjeldatu oli vaid osake Kasuka, mis lambanahast, nud jõulupuu ja pidanud ka jõu- ga õppisid 6. klassis kirikuõpeta- mis sa teed pimedas. Aivi Õunapi uurimistööst oma ja ja kirjanik Jaan Lattiku poeg isa mustaks värvinud. lupidu. Kooli tuli tagasi minna Minul oli küünal kaasas, vanaonu August Õunapi elu- Aldo Lattik ja Johannes Vares, teest. Seni unustuses olnud me- Pesemiseks oli tarvis kolmekuningapäevaks. pakkusin tal seda siis. Informatsioonirikas on Augus- hilisem ENSV riigijuht. muaarid rikastavad nüüd pere- väikest vanni, seepi ka. 14-aastaselt asus August tööle Laohoidja aga uhkesti ti kirjeldus „kooli katsumisest“: vastas mulle sedamaid: konna vaimuvara. Näo ja käte kuivatuseks moonakana Päri mõisas. Praegusel internetiajastul võib pidi rätik olema. Peagi kevad kätte jõudis „Küünlavalgusel ma õli veel maakodus näha pilti, kus Ema leivakotti pani kooli tuldi „katsuma“. Juhtumisi komandeeringutel kaaluma ei hakka teil!“ lääbakil katusega kuuri all sei- mulle sooja karaskit, Selleks õpetaja sõitis 1945. aastal Ootasin siis mõne päeva sab puutelgedega vanker, kae- Viljandist meid vaatama. peale selle laastukarpi August Õunapi päevikus on kir- kuni elekter tuli tal. tud paksu tolmu ja heinapeprete kollast võid nii maitsevat. Selleks ajaks tulid käsud jeldatud, kuidas ta käis koman- korraga ja õues moodsa elumaja ees on punane läikima löödud Ema kõik need oli hästi pähe tuupida, deeringus Moskvas ja teistes Ve- Kui õli oli kaalutud, algas selle isejuhtiv auto. koolikasti paigutand. et siis õpetaja-härral nemaa linnades. Tema hea vene Tallinnasse saatmise jant. Mosk- Kas selle isejuhtiva auto oma- Siis veel mõne taskuräti soravalt võiks vastata. keele oskuse pärast kasutati teda vas tsiviillennunduse kontoris nikul on huvi teada saada, kelle tagavaraks lisanud. jalajälgi on täis see õu, kes selle Väiksed sängid, kott ja padi, Kuidas on Heimtali koolis uuritud aega ja inimesi ja mida teada saadud, võid lugeda raamatutest: vankriga sõitis, millised olid elu- voodilinad, kirju tekk – • Imbi-Sirje Torm, Ajastupilte Heimtali koolist I osa Aeg, olud ja inimesed vanal Mulgimaal, Viljandi 2016; väärtused, millest unistati? juba varem oli • Imbi-Sirje Torm, Ajastupilte Heimtali koolist II osa Kooli pärandilaegas, Viljandi 2017. Imbi-Sirje Torm, koolmajja toimetut. ajalooõpetaja VILJANDI VALLA TEATAJA August 2020 7

TEATED

OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]. * * * * * * * * * * Kodumasinate remont, varuosad. Tel 517 9771 või [email protected].

* * * * * * * * * * Tarvastu Jüri talu OÜ ostab ja rendib põllu- ja heinamaid Viljandi vallas. Korrektne rendimaksete tasuja! Tel 504 6625, e-post [email protected].

* * * * * * * * * * Kutseline korstnapühkija, töötan puhtalt, töödele akt. Tel 5689 0125. Ajaleht Üitsainus Mulgimaa hakkab septembris ilmuma vallalehtede vahel. Foto: Ave Grenberg * * * * * * * * * * Ostan IŽ-tüüpi mootorratta. Võib olla külgkorviga, ei pea olema Mõtteid mulgiks olemisest töökorras. Tel 5343 5322.

identiteedi küsimus Mulgimaa Instituut neli korda aastas välja * * * * * * * * * * Valgamaa osas ja Viljandimaa mulgikeelset ajalehte Üitsainus Ostan 10-15 ha põllumaad istanduse rajamiseks. Kinnistul võib lõunaosas. Kas tuntakse ühis- Mulgimaa, mille trükiarv on olla ka metsamaad. Tel 515 7103. osa Mulgimaaga? Siinkohal 2500 eksemplari, ja lehte jaga- näen suurt rolli Mulgi Kultuuri takse Mulgimaa omavalitsustes, Instituudil, kes on ainuke mulgi kauplustes, raamatukogudes ja Ave Grenberg, kultuuri ja keele uurimise, säi- erinevates infopunktides. Mulgi Kultuuri litamise ja levitamise nimel iga- Et mulgi identiteet tugevneks Generaator tagab veevarustuse Instituudi juhataja päevaselt töötav organisatsioon, ja inimesed teadvustaksid roh- Eestis tavaks saanud elektri- test katkestustest. Inimeste mis kannab vastutust Mulgi- kem Mulgimaa teemasid ning katkestused kestavad alates jaoks on kõige hullem tead- Olen mõned aastad elanud maaga seonduva rahvuskultuuri elaksid ühises infoväljas, muu- mitmest tunnist kuni mitmete matus ja selline süsteem aitaks Mulgimaal ja juhtinud Mulgi elujõulisuse eest ja loob kuvan- dame ajalehe väljaandmist. Ala- päevadeni. Viimastel aastatel seda leevendada. Kultuuri Instituudi tööd pool- di Mulgimaast. Osanikeks on tes septembrist hakatakse mul- on elektrikatkestused muu- Ramsi VK on teinud kõvasti teist aastat. Minu vanavanemad kolm omavalitsust: Tõrva, Mul- gikeelset ajalehte välja andma li- tunud järjest sagedasemaks. ennetustööd ja ilmselt võime- on pärit Mulgimaalt ja lapse- gi ja Viljandi (Paistu ja Tarvastu sana vallalehtede vahel iga kuu. Kas selle põhjuseks ikka on line ka pikemaajaliste elekt- põlves sai tihti käidud vanava- kihelkonna piires) vald. Kõige Trükiarvu suurenemise tõttu need suured tormid või hoo- rikatkestuste korral tagama nemate ja tädide juures Tõrvas suurema töömahuga projekt on (kolme omavalitsuse trükiarv pis hooldamata või amortisee- klientidele vee varustamise ja Karksis. Seega julgen sõna Mulgi elamuskeskuse loomine kokku u 11 000) peaks jõudma runud liinid, mis on enamus kasvõi lühiajaliselt. Siinkohal võtta Mulgimaa teemal. Sooglemäele. siis info pea iga Mulgimaa ela- rajatud nõukogude ajal? ootaks abi ka riigilt, et panus- Lapsena kuulsin siin olles Külastasime suvel Mulgimaa nikuni. Eesti riigi energia ettevõtted tada rohkem vee-ettevõtete keelt, millest oli kohati keeruli- toidu- ja majutuskohti, et aruta- Arutusel oli, millises keeles ei taha või ei suuda meie liine investeeringutesse, mis tagaks ne aru saada. Mulle tundus see da koostöövõimalusi ja jagada lehte välja anda, kas mulgi või ja liinide äärseid hooldada sel- elektrikatkestuste ajal veega paikkond eriline ja tahtsin alati Mulgi-teemalisi materjale nii eesti keeles? Leidsime, et mulgi liselt, et katkestusi ei toimuks. varumise võimaluse või suure- tagasi tulla, kuna mind paelus lastele kui ka täiskasvanutele. keeles. Kuigi mulgi keele ja kul- See, kuidas Eestis tagada elekt- mate katastroofide puhul vee siinne imeline looduskeskkond. Kohtusime väga töökate ja tuuri säilimiseks ja arendami- riga varustamine iga ilmaga, transpordi inimesteni. Arene- Nüüd olen õppinud rohkem toredate inimestega ning tõde- seks on tehtud palju tööd, pole jäägu spetsialistide otsustada. misruumi on alati, kuid meie tundma Mulgimaa ajalugu ja sime, et mulgi vaim elab. Tekkis mulgi keele olukord võrreldes 11. juulil nägin esimest kor- ülesanne on selleks kõigeks inimesi. Eriti kurb on kuulda mõte Mulgimaa maitsete tee- näiteks võru ja setu keelega siis- da, kuidas vee-ettevõtte Ramsi valmis olla. valearusaamist nime teemal, kui mal – võiksime kandideerida ki hea. Küll toimuvad keelepe- VK mehed ühendasid Kärstna Siinkohal soovin kiita Ram- ei teata, et Mulgi nimi on tulnud aastal 2022 toidupiirkonnaks, et sad lasteaedades, murderingid küla pumbajaama generaato- si VK töötajaid ja juhti, kes on Mulgi talu järgi. tutvustada kohalikke toidutoot- ja õpetajate õpe, aga mulgi keele ri, millega tagati vee varumi- ennetustööga hästi hakkama Oluline roll on olnud ka 123 jaid ja maitseelamusi. kõnelejaid on siiski vähe. ne kaheks tunniks. Need kaks saanud ja loonud võimalused aastat tagasi alguse saanud piir- Mulgimaa kui reisisihi tead- Mulgimaa elukohana väärtus- tundi oli pikk, kuid samas va- pumbajaamade töö jätkami- konna majandus- ja kultuuri- vustamiseks on vaja välja töö- tamine algab kodust ja väärtuste jalik aeg ja laialdasemate kat- seks ka siis, kui elektriliinidest elu keskusel Abja-Paluojal. Just tada Mulgimaa turismistratee- edasikandmine lastest. Oluline kestuste puhul võib see aeg vool kaob. edumeelsuse pärast hakati seda gia 2025, tugevdada koostööd on õpetada omakultuuri juba isegi olla lühem juhul, kui Tegelikult tuleb tänada kõiki kohta pidama Mulgimaa pea- kohalike turismiettevõtjate ja lapseeas, sel juhul on võimalik klientidele teavitamissüsteem, neid inimesi, tänu kellele meie linnaks. Aga siiani käib diskus- kohaliku toidu ja käsitööpak- säilitada mulgi keel ja kultuur. mis saadab info SMSiga telefo- elektriühendus, kui ka veeva- sioon Mulkide pealinna ja nime kujate vahel. Nende tegevuste Me ei pruugi nii trööstitusse nile. rustus taastub. saamise teemal. Miks peaks raames korraldatakse turismi-, olukorda jääda, kui integreeri- Selline infosüsteem oleks Aitäh teile! üldse üks uhke mulk ennast toidu- ja käsitöövõrgustike me piirkonna haridusasutuste vajalik klientide teavitamiseks maha tegema ja nimetama „läti valdkondlikke kohtumisi eri õppekavva mulgi keele ja kul- plaanilistest, kui ka avariilis- Valmar Haava lolliks“? piirkondades. tuuri ainekava. Oktoobrikuus on kavas tähis- Kuidas säilitada Mulgi Tähtis on info levik tada Mulgi nädalat mitmesugus- kultuuri elujõulisust? Oluline on Mulgi-teemalise info te ettevõtmistega. 12. oktoobril Meil on oma keel, kultuur ja rah- levik. Praegu elab Mulgimaa heisatakse Mustlas Mulgi Ma- varõivad, mida kantakse nende elanikkond kahes erinevas info- jakal Mulgimaa lipp. Kutsume ilu pärast ka mujal meeleldi. väljas: viljandimaalastele jagab taas kõiki Mulgimaa inimesi Laialdaselt kasutatakse mulgi infot ajaleht Sakala ja valgamaa- Mulgimaa lipu päeva tähista- mustreid, mida nägime ohtralt lastele Lõuna-Eesti Postimees. ma, et väärtustada ja tõsta esile laulu- ja tantsupeo esinejate riie- Mulgimaa info ei jõua sageli üle oma piirkonda. Meist igaühest tel. maakonnapiiri. sõltub, milline näeb tulevikus Päevakorras on olnud mulkide Praegu annab Mulgi Kultuuri välja Mulgimaa.

Ramsi VK mehed generaatoriga Kärstna pumbajaamas. Foto: Valmar Haava

Viljandi Vallavalitsus teatab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest Oiu külas Vana-Veski katastriüksusel 32802:001:0133 vallavolikogu 30.06.2020 otsuse nr 1-3/271 alusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 13,6 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on juulil kohtusid 35 Uusna kooli vilistlast Ruudikülas, Sillaotsal. Uusna kool lõpetas tegevuse päikeseelektrijaama rajamine. 18. 1972. aastal. Koosviibimise põhiorganiseerijad olid Elvi Nurmekivi ja Väino Viidebaum. Olulist keskkonnamõju ette ei nähta. Ilus ilm tegi ilusaks kokkutuleku, kus räägiti oma elust, põllumajandusest, talupidamisest ja me- Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda sindusest. Otsustati korraldada ka edaspidi kokkutulekuid. Tekst: 1957. aasta vilistlane Marju Käo Foto: Villu Käo valla veebilehel. VILJANDI VALLA TEATAJA 8 August 2020

VANA FOTO Õnnitleme sünnipäevalapsi! 97. HILDA SÄDE 14.09.1923 Uusna küla 95. AGNESSA TIKKO 23.09.1925 Uusna küla 94. REINHOLD PÄRN 10.09.1926 Kassi küla KARL TUUL 22.09.1926 Kolga-Jaani alevik 93. LEILI SÄRK 09.09.1927 Karula küla 91. Pottsepatööd ENNA OJASUU 03.09.1929 Mustla alevik ALEKSANDRA SEVERIKOVA 07.09.1929 Leie küla Loodusehitus HILDA MÄNDUL 17.09.1929 Metsla küla Üldehitus HANS RENNIT 21.09.1929 Tömbi küla +372 5675 1468 90.

www.stoneandcrystal.ee LEO NÕMM 10.09.1930 Uusna küla LAINE TÄKS 17.09.1930 Vana-Võidu küla ALEKSANDER RAIKKO 28.09.1930 Karula küla 85. TARVASTU LASTEAED MARET ODE 02.09.1935 Ramsi alevik OOTAB KÕIKI UUSI NING LEHTA TEEARU 03.09.1935 Jämejala küla VANU SÕPRU TÄHISTAMA VOLDEMAR NILUS 07.09.1935 küla ÕPPEAASTA ALGUST VAIKE MOOSES 20.09.1935 küla 31.AUGUSTIL KELL 17.00 ELVI PÄLL 27.09.1935 Ramsi alevik MUSTLA RAHVAMAJAS 80. ELGI PALLOP 06.09.1940 Mustla alevik ESINEB VILJANDI LASTE- JA ALEKSANDER KITSING 11.09.1940 Paistu küla NOORTETEATER REKY HUGO TAMME 18.09.1940 Ramsi alevik ETENDUSEGA HEDVI VEIMANN 20.09.1940 Saareküla Esimesse klassi astujatele anti 1974. aasta augustikuu viimasel päeval ehk KALJU JÕHVE 28.09.1940 alevik lapsepõlve päeval tunnistus, embleem ja lilled. Lapsi õnnitles Uusna küla täitevkomitee esimees Kalju Vellearu. Foto: erakogu „JUSSIKESE 7

SÕPRA“ Paistu esmamärkimise 31.08.2020 kell 17.00 Mustla 786. aastapäeva tähistamine Rahvamajas Laupäeval, 15. augustil

Mälestame Paistu spordiplatsil ANTS PAGI 16.08.1941 – 02.07.2020 Vana – Võidu küla ENNA MUHATOVA 11.30 Tervitussõnad, laste jooksu 08.02.1952 – 04.07.2020 registreerimine Viiratsi alevik 12.00 Laste jooks HARRI SAKS 21.06.1957 – 07.07.2020 12.30 Lastele batuut (tasuta), suhkruvatt ja küla näomaalingud (oma raha eest) ELLI KULLAMA 12.30–14 Mängud ja võistlused lastele 16.06.1929 – 11.07.2020 Tarvastu küla 12.30–14.00 Jõukatsumised trenažööridel 14.00 Holstre–Paistu maanteejooks IVAN GRUŽAN 22.04.1932 – 13.07.2020 15.30 Jooksu autasustamine Mõnnaste küla 19.00–20.30 Mängud ja võistlused JAAN ROOSMÄE täiskasvanutele 24.06.1938 – 16.07.2020 Karula küla 20.30 Esinevad Paistu rahvatantsijad MALLE TOSS 21.00–01.00 Tantsuks ansambel Dolores 20.07.1940 – 18.07.2020 01.00–03.00 Tants jätkub, muusika T. All Viiratsi alevik 11.30–16.00; 19.00–02.00 Toit ja jook AGE VÄLI 21.10.1970 – 19.07.2020 Mustla alevik KIRIKUTES RAIN JÜRGENS 03.02.1958 – 21.07.2020 Kivilõppe küla PAISTU kommunismi- ja natsismiohv- MAARJA KIRIKUS rite mälestuspäeva missa. 30. HELJU PALUTAJA Jumalateenistused pühapäevi- augustil kell 14 leeri mälestus- 18.08.1923 – 22.07.2020 päeva missa kõigile, kellel on Vanavälja küla ti kell 14. 16. augustil koguduse väljasõidujumalateenistus Jär- leeritõotuse andmise ümmar- ALEKSANDRA SAAR vakandis, Paistu kirikus juma- gune aastapäev (0- või 5-ga 12.12.1937 – 24.07.2020 lateenistust ei toimu. 6. septemb- lõppev aasta). küla ril kell 18 Viljandi orelifestivali TARMO KRALLA kontsert „Hinge puudutus”. TARVAST U 18.06.1962 – 26.07.2020 PEETRI KIRIKUS Kärstna küla KOLGA-JAANI KIRIKUS Jumalateenistused pühapäe- Jumalateenistused pühapäe- viti kell 11. 23. augustil teenib NIINA VIIDIK viti kell 14. 23. augustil kell 14 õpetaja Lea Kärson. 08.06.1926 – 28.07.2020 Metsla küla A ARNE KOVAL Viljandi Valla Teataja 26.09.1943 – 30.07.2020 Viljandi Vallavalitsuse väljaanne Uusna küla Toimetaja Made Laas Toimetusel on õigus tekste lühendada ja korrigeerida. CARL-ROBYN KUUSMAA e-post [email protected] 05.06.2020 – 30.07.2020 Kontakttelefon 435 0112 (üldinfo), 5305 8044 (toimetaja) Kolga-Jaani alevik Kodulehekülg www.viljandivald.ee Osalevad valla juhid ja spetsialistid. Tule ja ütle sõna sekka!