Päästeteenistuse ajakiri priitahtlike erinumber  Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Eesti Tuletõrjemuuseum ootab Tuletõrjeühingute ümmargused päästealaga seotud esemeid tähtpäevad 2008.a.

Seoses viimase 15 aasta lünkliku teie kaasabiga on neid võimalik säili- aadressil Raua tn 2. Kolimine Vana- Haapsalu 140 (9.11.1868) kogumistööga on suur osa tuletõr- tada muuseumis ning eksponeerida Viru tänavalt on toonud muuseu- je ajaloost jäänud jäädvustamata. näitustel. Materjalide koondamine miellu palju segadust, remondi ja Viljandi 140 (1868) Pöördume teie poole palvega, anda muuseumi annab võimaluse kõigil töötajate nappuse tõttu on veninud Paldiski 135 (21.8.1873) meile märku huvitavatest tuletõrje- huvilistel neid hõlpsamani uurida. ka ekspositsiooni avamine. Sellele Karksi 110 (1898) alastest leidudest, mida näete või Andke meile teada, kui teil või vaatamata on sinna aastakümnete olete kuulnud kusagil olevat. Oleme teie tuttavatel juhtub kusagil olema jooksul talletatud ajalugu jäädvus- Kallaste 105 (20.9.1903) huvitatud esemetest, mis hõlmaks kasutult seisma jäänud tuletõrje tatud. Sügisel kavatseme avada Laiuse 105 (1903) tuletõrje-päästealast tegevust traditsioonidega seotud sümbooli- ühe osa näitusest, kuid ka praegu nõukogude perioodist (võimalusel kat, fotosid, vormielemente, kustu- on uurijatel võimalik meilt materjale Paasvere 105 (1903) ka varasemast ajast) kuni tänapäe- tusvahendeid jms. Kogumist vää- ja teavet saada. Vändra 105 (12.10.1903) vani välja. Kogumistöö eesmärk on rib ka teave, mis seondub eseme täita puuduv tühik meie tuletõrje- päritolu ja legendiga. Rõhutame, et Tiina Saksakulm kultuuri ajaloos ja anda võimalus ka nõukogude aeg on juba ajalugu Direktori kt Jõgeva 100 (8.10.1908) sellega tutvuda ka meie lastele ja ning tollased mälestused, esemed Võhma 100 (1908) lastelastele. ja vormiriided on samuti väärtuslik Raua 2 Sürgavere 100 (1908) Sageli satuvad paljud tuletõrjee- materjal muuseumi jaoks. 76 608 Tallinn semed välismaale või ei osata hin- Alates 2006. aastast asub Tule- telefon 6 444 251 Torma 100 (14.9.1908) nata nende ajaloolist väärtust, kuid tõrjemuuseum Päästeameti majas info@tuletõrjemuuseum.ee Türi 100 (8.12.1908)

Jõgeveste 95 (4.8.1913) Märjamaa 95 (27.10.1913) Rägavere 95 (1913) Vaimastvere 95 (1913) Ahja 80 (16.3.1928) Harku 80 (1928) Holdre 80 (1928) Jäärja 80 (9.9.1928) Kaisma 80 (9.9.1928) Kambja 80 (1928) Kasaritsa 80 (16.12.1928) Kihelkonna 80 (1928) Kiidjärve 80 (23.4.1928) Kolga 80 (1928) Kõue 80 (4.11.1928) Linnamäe 80 (23.9.1928) Luunja 80 (13.3.1928) Orava 80 (26.11.1928) Pritsimeeste pasun Puiatu 80 (21.10.1928) Raikküla 80 (23.6.1928) Alates 2005. aastast annab Pääste- eestvedajaid ning väärtustada ohu- priitahtliku päästeala edendaja va- Taheva 80 (18.12.1928) amet välja Eesti päästeala priitaht- tusalast kogukondlikku tegevust ja limise komisjoni liikmed ja mittetu- luse edendamise eestvedaja rän- kodanikualgatust. Üks kord aastas lundusühenduste juhatused. Tihemetsa 80 (4.11.1928) dauhinda – vasest “Pritsimeeste antakse meene koos selle juurde Alates 2005. aastast on tradit- Tori 80 (9.12.1928) pasunat”. kuuluva tunnistusega üle mittetu- sioonilise rändauhinna silmapaist- Pasunal on kiri “Parim päästeala lundusühendusele, sihtasutusele, vad omanikud olnud: Tuhala 80 (8.11.1928) priitahtlik edendaja”. Traditsioonili- seltsingule või üksikisikule silma- 2005 – Paide Vabatahtliku Viimsi 80 (15.7.1928) selt graveeritakse sellele igal aastal paistvate saavutuste eest priitaht- Tuletõrje Selts Vorbuse 80 (15.4.1928) saaja nimi ja aastaarv. luse edendamisel päästealal. 2006 – Ülle Kiviste, Rändauhind on loodud eesmär- Komisjonile võivad ettepane- Kaiu vallavanem Võnnu 80 (27.12.1928) giga tunnustada ja motiveerida kuid teha Päästeameti peadirektor, 2007 – Väino Virks, Kullamaa 70 (7.11.1938) päästealase vabatahtliku tegevuse Päästekeskuste direktorid, Parima Vajangu Tuletõrjeselts EESTI TULETÕRJELEKSIKON Tallinn 1940 andmeil, Päästeteenistuse ajakiri HÄIRE 112 • PRIITAHTLIKE ERINUMBER Tootja: Eesti Päevalehe eriprojektide grupp korrigeeritud muudel alustel Toimetaja: Reimo Raja, [email protected] Kujundus: Timo Viksi, [email protected] Väljaandja: Päästeamet, Raua 2, Tallinn 10124, [email protected] Trükk: AS Printon Trükikoda Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber  SISUKORD Head sõbrad 4 Siseministri tervitus ja kolleegid, 4 Mati Raidma: vabatahtlikud ei Ja sõna “kolleegid” tahaksin ma ka naaberkülas, -vallas või, miks ka seekord rõhutada eriti just priitaht- mitte, -koolis või -asutuses. Mida vastandu riigile like pritsimeeste poole pöördumi- rohkem meid on, seda tugevamad sel. Sest mida muud, kui kolleegid me oleme, seda võimsamalt kõlab 5 Kodud tuleohutumaks me oleme – ajame ju siin Maarja- meie hääl ja põhistuvad ka ühis- maal sarnast asja ning oleme seda konnas meile omased väärtushin- vabatahtlike abiga ühise perena teinud juba pea 90 nangud ning tavad. aastat, mis ei tähenda sugugi, et Naljaga pooleks tahaksin veel 6-8 Vabatahtlik tuletõrje – oleksime unustanud oma algsed lõpetuseks meile kõigile hoiatu- juured ja aasta 1788, mil Tallinnas seks meelde tuletada armastatud Eesti maa sool Mustpeade Vennaskonna poolt rahvakirjaniku Oskar Lutsu poolt Eestimaa esimene tuletõrjekoman- täpselt sada aastat tagasi kirja- 8-9 Reservpäästerühm – do asutati. Aga tõesti, järgmisel pandud lustimängu “Paunvere” sügisel, täpsemalt 7. septembril süžeed. Mäletatavasti said selle palju toredaid inimesi 2009, võime üheskoos tähistada teose loomise ajendiks Paunve- 10-11 Jari Honkanen – Eesti organiseeritud tuletõrje 90. res tol ajal tegelikult aset leidnud aastapäeva. Loodetavasti teeme sündmused, mille keskmeks ko- vabatahtlikkuse ja seda ka piisavalt väärikalt, hooli- haliku pritsimeeste seltsi pealiku mata sellest, et majandusteadla- kukutamine ja sellega seotud ri- ennetustöö arendaja sed oma prognoosides aina tume- vaalitsemine kohalike ärksamate damaid toone kasutusele võtavad. tegelaste vahel. Nagu näitemän- Soomest On ju pritsimehed ja meid ühen- gust teame, viis koostöövaimu ja - davad organisatsioonid alati kuu- tahte puudumine Paunveres tegut- 12-13 Rakvere Tuletõrjeühing lunud “ellujääjate” hulka ja oleme senud tugeva pritsimeeste seltsi elanud teadmises, et kui kuidagi lagunemiseni ja ühe arvestatava kutsub noori enam ei saa, siis on ikka kuskil ole- organisatsiooni asemele kolme mas veel üks, päästev ja positiivne võimuvõitlust pidava ning üksteise ennetustööle lahendus, vaja see ainult leida ja vastu koalitsioone moodustava kü- realiseerida. laseltsi tekkimiseni, mille liikmed 14-19 Türi Vabatahtliku Tahaksin siiski peatuda paari vastaspoole hääli avalikult ostsid sõnaga ka ühel tõigal, mis mind ja müüsid ning nõnda külarahvale Tuletõrjeühingu natuke murelikuks muudab. See ennem pilkeobjektiks kui tõsiselt- ajaloost on see, et meie priitahtlike read võetavaks eeskujuks muutusid. täna mitte just kõige tihedamad ei Seega soovin meile kõigile jät- 20 Eesti tuletõrje ole. Ajaloost on teada, et eelmise kuvat meeskonnavaimu ja kooste- sajandi algusaastatel tegutses tol- gemise tahet ning seda ikka: Juma- tähtpäevad leaegse Tsaari-Venemaa Eestimaa la auks ja ligimese kaitseks! kubermangu territooriumil üle 140 21 Kuidas säilitada erineva tuletõrjeorganisatsiooni. Teie Tänases Eesti Vabariigis võime rää- Kalev Timberg, päästeala ajalugu? kida vaid umbes 70-st päästealal Päästeameti peadirektor tegutsevast priitahtlikust ühin- 22-23 Tuletõrjemuuseumi gust või seltsist. Eks selles poole võrra “kokkukuivamises” ole oma tekkelugu osa kindlasti ka vahepealsetel nõu- kogude võimu aastastel, mil mäle- 24-25 Vabatahtlikud tatavasti pärsiti igati igasugust ko- danikualgatust, aga mõtlemisainet ennetustöös võiks see võrdlus siiski pakkuda. 26 Sissevaateid Seda enam, et demokraatlik riigi- kord on taas meie igapäevanormiks vabatahtliku tuletõrje saanud ning suuna liikumiseks ko- danikuühiskonna aina tõhusama tulevikku ja võimsama toimimise poole on andnud meile ka vabariigi presi- 27 Priitahtlike muutuvad dent. Seega kutsun teid kõiki kaa- sa aitama ja toetama priitahtlike rollid ja arengupidurid pritsimeeste ühenduste tekkimist  Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Vabatahtlike töö on suur väärtus

Siseturvalisuse valdkonnas on Eestis paigaldatud tuhandeid suit- et priitahtlikud saavad pääste- aastaid tehtud head tööd ning suandureid, mis aitavad tuleõnne- töödel osaleda. Samuti on tähtis, kaitstud kõige hindamatumat tuste korral inimeste elu päästa. et korralikud vahendid kaitseksid väärtust – inimeste elu. Kutseliste Lisaks neile on sadu inimesi, vabatahtlike elu ja tervist. Riigi päästjate kõrval on suure panuse kes on tulnud appi rasketel hetke- esimene tänu on turvatunde pak- andnud vabatahtlikud, kes on võt- del, kui metsa- või rabapõlengud kumine neile, kes riigile appi on nud vastutuse seista oma kaas- on suureks paisunud. Tänu kõigile tulnud. maalaste turvalisuse eest. neile meestele ja naistele on sääs- Aastal 2009 saab kutseline Turvaline elukeskkond on kõi- tetud nii mõnigi inimelu, kustuta- päästeorganisatsioon Eestis 90- kide inimeste õigus, aga ka vastu- tud ohtlikke suurpõlenguid ning aastaseks. On oluline, et enne tus. Kuigi riigil on kohustus kaitsta alles on jäänud paljude perede juubeliaastat oleme välja tööta- inimeste elu, tervist ja vara, on kodud. See on tänuväärne töö ja nud tervikliku kontseptsiooni va- hea meel tõdeda, et Eestis on aas- väärib tunnustamist. batahtluse edendamiseks. Sellele ta-aastalt üha rohkem inimesi, kes Vabatahtlikkuse toetamiseks tuginedes saame vabatahtlike teavad, et parema elu nimel saab on Vabariigi Valitsus võtnud ees- tööd paremini toetada ja hinnata. ise palju ära teha. Päästevald- märgiks luua korralikud tingimu- Olen kindel, et mida tugevamad konnas on ligi 800 koolitatud va- sed päästetööde läbiviimiseks, partnerid on kodanik ja riik, seda batahtlikku, kes oma vabal tahtel ning arendada vabatahtlike kooli- paremini suudame täita oma ühist Jüri Pihl leeke kustutavad ja ennetustööd tamise süsteemi. Korralik varus- eesmärki – turvalist Eestit, kus on Siseminister teevad. Tänu vabatahtlike toele on tus ja abivahendid on eelduseks, kõigil hea elada.

Mati Raidma: vabatahtlikud ei vastandu riigile

Mati Raidma suks ja eesmärgiks ongi võitlemine südant valutama. Või otsida enda Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja protesteerimine, aga päästeala jaoks seda “miskit”, leides siinjuu- esimees tegevuspõld sinna ei kuulu. res mõttekaaslasi. Läbi selle muu- MTÜ Mondo juhatuse esimees Päästealas olid, on ja jäävad va- tub elu täisväärtuslikumaks, andes batahtlikud ja riik partneriteks, kel veel ühe mõõtme ja mõtte minu Sooviksin jagada mõningaid oma on üks asi ajada. maapealsele elule. Olgu ma siis mõtteid vabatahtlikust tööst ja Loomulikult on partneritegi su- päästja, ametnik või riigikogu liige. suhestumisest riigiga, olles tä- hetes häid ja halbu päevi. Mõlemad Ja aeg-ajalt toob niisuguse tunde ka naseks proovinud kätt mõlemal pooled on vigu teinud. Ilmselt oli rahulolu millegi hea kordasaatmise poolel. ka riik liiga noor ja nõukogude aja üle, mis polegi nii vähe. Paljud teist mälestus liiga värske, mõistmaks ilmselt mõistavad mind. Kõigepealt ühest stereotüübist, vabatahtlikkuse olemust ning ko- Teiseks on Eesti riik nii väike, mis mind vägagi häirib. Vabataht- guväärtust. Mitmelgi korral nähti et meie ühist soovi näha teda õits- likud organiseeruvad, kuna riik ei tüütut konkurenti või siis lisakoor- va ja arenenuna saab reaalsuseks suuda oma ülesannet täita. See on must. muuta vaid siis, kui ka ise rohkem üks mõttemallidest, millest peame Riik ja vabatahtlikud ei tohiks pingutame. Lisades oma palgatööle lahti saama. Ilmselt on tegemist üksteisele altkulmu vaadata. Riik veel ka vabatahtliku töö, kandes nii lihtsaima seletuse leidmisega ja küll ütleb oma partneritele, milli- mitut ametit, anname selleks oma väga eestlaslikul maailmavaatel sed oleks tema soovid valdkondade panuse. põhineva arusaamaga vabatahtli- osas, mida kataks MTÜ-d, aga see Tundub liialdamisena, et just ku töö olemusest. Kuna riik ei saa ei ole kohustus ega välista muid sinu töö vabatahtlikus liikumises on hakkama, siis oldi sunnitud kaasa- tegevusi. Sest väga põhimõtteliselt määrava tähendusega. Vaid panus- ma vabatahtlikke – sageli korratav baseerub MTÜ tegevus liikmeks te summa näitab selle töö tegelikku mõte meedias. Reostustõrjega ei tulnute ühishuvidel. Seda peab riik tähendust. Iga tagasihoidlikumgi saanud riik hakkama ja oli sunnitud mõistma. initsiatiiv on järjekordne killuke rakendama vabatahtlikke, metsade Siinkohal tahan tunnustada neid gipoolsetel partneritel näha küll pä- selles mosaiigis. On liiga palju loo- kustutamises on riik abitu ja on see- mehi ja naisi, kes on võtnud enda ris suurt arenguruumi, toetamaks ta, et just sina muutsid maailma tõttu kaasanud vabatahtlikud … Pole kanda MTÜ-de loomise ja vedamise. neid ettevõtlikke inimesi, kes selle paremaks, aga õige ja tänuväärne vist võõras ka jutt, et näe – riik ei Eelmise aasta lõpuni, millal ka ise kohustuse on endale võtnud ja läbi on tõde, et koos sinu tegemistega suuda meie külas päästekomandot selle töö ette võtsin, tuleb tunnis- selle Eesti vabatahtlike organisat- muutub elu turvalisemaks ja läbi üleval pidada ja seega oleme sunni- tada, ei olnud mul sellest selget aru- sioonide maastikku täidavad. selle paremaks, austatud vabataht- tud looma vabatahtliku. Pidage, see saama. Järjekordselt sain kinnitust liku töö tegija. tee ei vii meid kusagile. Ei ole vaba- ühele oma elutõdedest, et mõistmi- Vabatahtlikkuse väärtused Lõpetuseks soovin jõudu ja vi- tahtlik tegevus oma olemuselt vas- seks on vaja kogeda. Vabatahtlikuks olemine kannab mi- sadust ka Päästeametile, kes (te- tandumine riigiga ega MTÜ loomise Kui keeruline on vormistada, tut väärtust. Tõstaksin esile neist gelikult ka ilma korralduseta ja va- peaeesmärk hädasund. Maailmas hoida ja juhtida (inimeste leidmise- kaht. Kõigepealt inimese soovi batahtlikult) on võtnud endale rolli on küll olemas eriliik vabatahtlikke ga ei olegi probleemi) üht MTÜ-d, on tegeleda peale oma palgatöö mil- tõsta päästeala vabatahtlik liikumi- organisatsioone, kelle tegevuse si- tegelikult vähe teada fakt. Siin on rii- legagi, mis meeldib või mis paneb ne ausse seda igati toetades. Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber  Kodud tuleohutumaks vabatahtlike abiga

Marika Uussalu on päästekeskusel tänavu oma te- kodudes. Kogutud andmeid kasuta- siis abistatakse teda ka selle pai- Ida-Eesti Päästekeskuse gevuspiirkonnas plaanis läbi viia tu- takse päästeala ennetustöö planee- galdamisel. Aasta lõpus loositakse ennetustöö büroo juhataja leohutusalast nõustamist vähemalt rimisel. “Võimalike tuleohutusalaste külastatud kodude seast auhinna- 800 majapidamises. “Planeerita- rikkumiste eest kedagi ei karistata, saajad. Ligi poole kodukülastustest vatest kodukülastustest ligikaudu vaid nõustatatakse inimesi oma Vastavalt Vabariigi Valitsuse Ida-Eesti Päästekeskuse piir- poole teostavad sel aastal meie elamu või korteri tuleohutumaks määrusele “Ehitisele ja selle osale konnas teevad sel aastal vaba- tublid koostööpartnerid – vabataht- muutmise suhtes,“ kinnitas Maido esitatavad tuleohutusnõuded” peab tahtlikud. likud ühingud,” rääkis päästekesku- Nõlvak. 1. juulist 2009. aastal igas kodus se koordinatsiooniteenistuse juht Vabatahtlik Karl Tamberg leiab, vähemalt ühes ruumis olema pai- Tulesurmade põhjuste taga peitu- Maido Nõlvak, kes täpsustas, et ko- et teist aastat kestev projekt “Kodu galdatud suitsuandur. Päästeameti vad mitmetahulised probleemid, dudes käivad inimesed, kes on läbi- Tuleohutuks” on inimestele äärmi- eelmisel aastal korraldatud küsitlus mille lahendamiseks ei piisa ainult nud tuleohutusalase koolituse ning selt vajalik. “Tavaliselt ei osata omas näitas, et antud määrusest on tead- päästeasutuste tegevusest. Kodu- saanud seda tõendava tunnistuse. kodus ohtu tunnetada ega sellele lik 49% elanikkonnast. Aga ei maksa de tuleohutumaks muutmisel ning Päästekeskus sõlmib koostöö- vajalikul määral tähelepanu pööra- oodata tähtaega, millal suitsuanduri inimeste elu ja vara kaitsmisel teeb lepingud kümnekonna Virumaal ta. Seetõttu ongi meie eesmärk neid olemasolu kohustuslikuks muutub Ida-Eesti Päästekeskus aktiivset tegutseva kolmanda sektori organi- ohte inimestele selgitada ning üht- – hooli oma ja lähedaste elust ning koostööd maavalitsuste, kohalike satsiooniga. “Need inimesed on kõik lasi veenda neid ka oma kodu tuleo- muretse odavaim elupäästja oma omavalitsuste, meedia, vabataht- oma piirkonna tõelised patrioodid, hutumaks muutma,” ütles Tamberg. koju juba täna. Eelmisel aastal kü- like organisatsioonide ja ettevõtja- kes on südameasjaks võtnud oma Iga kohalik omavalitsus on oma lastasid päästekeskuse töötajad ja tega. kodukoha turvalisuse eest seismi- piirkonnast välja valinud 20 vähem- paigaldasid suitsuandurid 400 Viru- 28. märtsil toimus päästekesku- se ning teevad seda tööd sügavast kindlustatud majapidamist, kuhu maa kodusse. se Rakvere kontoris ennetustööta- missioonitundest, selle eest mate- päästeala spetsialist paigaldab ka Lisainfot on võimalik saada he- jate ja Lääne-Virumaa vabatahtlike riaalset kasu saamata,” tunnustas tasuta suitsuanduri. Tuleohutus- listades päästeala infotelefonile ühenduste esindajate koostöönõu- Nõlvak vabatahtlike tööd. alaseks nõustamiseks saavad aga 1524 või külastades veebilehekülge pidamine. 11. aprillil kohtuti Iisakus Kodukülastusel hinnatakse spetsialisti aprillist kuni novembri- http://www.kodutuleohutuks.ee/. ja Narvas ka Ida-Virumaal tegutse- majapidamist tuleohutuslikust sei- kuu lõpuni koju kutsuda kõik inime- Täname kõiki koostööpartnereid vate vabatahtlikega. sukohast ning täidetakse regist- sed, helistades selleks päästeala in- ning kutsume inimesi oma elusse ja reerimisleht, mille põhjal saavad fotelefonil 1524. Nõustamisteenus varasse hoolivalt suhtuma. Tulesur- Eesmärgiks vähemalt 800 kodu ennetustöötajad ülevaate sageda- on tasuta ning kui elanik on endale made ja -kahjude vähendamine on Projekti “Kodu tuleohutuks” raames mini esinevate probleemide kohta eelnevalt suitsuanduri soetanud, meie kõigi ühine eesmärk.  Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Vabatahtlik tuletõrje – Eesti maa sool

Priitahtlik Raul Aarma ristimine Valgus. Foto: erakogu

Raul Aarma tegemisi ning ammutab tulevikus Asjad loksuvad paika Oleme ennast tänaseks nii palju Raikküla VTS juhatuse esimees tegutsemiseks juhiseid minevi- Põhivaldkonnas ehk päästetööde üles töötanud, et meie kõigi mak- kust. Võta või jäta, päästesüsteemi tegemisel on reformide ratas teinud sude toel uuendavad päästekes- Vabatahtlike tuletõrjeseltsi- jaoks on valdkond, kust minevikust oma tiiru ära ja vana hea ”kodar” kused üha jõudsamalt oma autosid de arendamiseks on eelkõige tuleviku tarbeks mõtteid ammuta- on jällegi üleval – kaugemal asuva ja varustust. Vanemat tehnikat ja vaja tahet. Kui see on olemas, da, just nimelt vabatahtlikud tule- veega on lähedal asuvat tuld raske varustust jääb tasapisi juba üle. siis julgustuseks mõtteid ja tõrjeseltsid. kustutada. Ning see pole öeldud ei Andes selle edasi vabatahtlikele abikätt tegudeks saavad tei- Võrreldes esimese vabariigi kibestumuse ega parastamisena, tuletõrjeseltsidele, tabab riiklik sed juba pakkuda. aegadega on maailm muutnud vaid rahuliku teadmisena, et as- pääste kaks kärbest ühe hoobiga oluliselt värvikirevamaks ning jad loksuvad tasapisi paika. Riiklik – paraneb abikomandode reagee- Eelmise Häire 112 juhtkirjas kirju- päästeala vabatahtlikud ei pea päästestruktuur on fikseeritud rimisvõime ja ühtlasi säilitavad tas Ivar Kaldasaun tabavalt, et tä- enam ilmtingimata olema tule tõr- suurusega ja täidab temale seadu- priitahtlikud pritsimehed vanemat nane päästesüsteem on viimasel jumisega tegelevad formeeringud. sega pandud kohustusi. Igasse kül- tehnikat ajaloo tarbeks. Paljude kümnel aastal teinud läbi suured Riikliku päästeala prioriteedidki on la ja valda ei ole rahaliselt võimalik abikomandode hingekirjas on muu- muutused, tuletõrjele on lisandu- kenasti paika loksunud, suurema riiklikku komandot luua, kuid ei ole seas ka päris mitmed kogukonnast nud kunagi tsiviilkaitse pädevus- kaldega ennetuse poole. Tänapäe- veel kohanud seadust, mis keelaks pärit või seal elavad kutselised se kuulunud teemad ning rida uusi va inimesed on liikuvamad, tööle tegusatel kodanikel luua kodukandi päästjad. See pole konkurents tegevusi. Tänane päästesüsteem käiakse maakonnast väljapoole kaitseks vabatahtlik tuletõrje. Pääs- inimressursi osas riikliku pääste- pole enam pelgalt tukiloputus. – selle peegeldusena on tekkinud tetehnikat ja varustust on erinevalt ga, vaid kogemuste ja oskusteabe Teisalt, ajalugu on näidanud, ka edukalt toimivad, kuid kindla armeetehnikast võimalik kõigil va- efektiivsem ülekanne kogukonda. et ainult selline süsteem on jätku- tegevuspiirkonnata päästeala va- balt soetada. Kodanikuühiskonna Tõhusam reageerimisvõimekus on suutlik, mis hoiab lisaks uuendus- batahtlikud. Näiteks Harjumaa re- arenedes on lisandunud mitmeid seeläbi teinud abikomandodest tele tallel ka vanu traditsioone ja servpäästerühm. kolmanda sektori rahastusfonde. atraktiivsema partneri riiklikele Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber  Vabatahtlik tuletõrje – Eesti maa sool

komandodele. Kutselised päästjad programm. Koos keskuse ennetus- saavad endale appi üksuse, kellelt bürooga hakkame kogukondades on reaalset tuge loota. koolitama korstnapühkijaid. Li- Mis seisus on tänane vabataht- saks võtavad 17 seltsi kasutusele likkus? Saan siinkohal rääkida Lää- ühtse, juba esimese Eesti Vabariigi ne-Eesti piirkonnast. Vajalikkus ajast pärineva sümboolika. kogukonnale ja riiklikule päästele Eeskuju telemaastikult on defineeritud. Tehnikat ja va- Milline on meie jätkusuutlikkus rustust on saadaval, rahavoogude ja kuhu tahame veel sellel aastal allikaid on võrreldes kümne aasta jõuda? Ideaalis oleks Kärajad iga- taguse ajaga lisandunud. Ainult aastane protsess. Kellele tahes seadusandlik pool on veidi ajale antakse aasta lõpus Kärajate eest- jalgu jäänud – raskeveokimak- vedamise õigus, peaks suutma sust pole ükski vabatahtlik pritsu- veenvalt defineerida ka järgmise selts vabastatud (olukorras, kus aasta probleemiasetused ja aren- päästekeskused propageerivad gustsenaariumid. Vastasel juhul jõuliselt päästeala vabatahtlust nullime hea algatuse ja asi sum- MTÜ-de näol), küll aga kohaliku bub. 2008. aasta ühe arenguna on omavalitsuse päästeallasutused. idanemas mõte võtta vabatahtlike Tragikoomilisena mõjub asjaolu, et tuletõrjeseltside arendamiseks üle viimaseid pole meil mitte ühtegi. üks kaval nipp televisioonimaasti- Millest alustada? Vastuse an- kult – saateformaat. Pritsuseltside nab valdkonna nimetus ise. Vaba- puhul siis tegevusformaat. Jäme- tahtlike tuletõrjeseltside arenda- das lõikes võiks kogukondlik selts Milline oleks tänane miseks on kõigepealt vaja vaba tegutseda tulekaitsel, kütekollete tahet. Tahtele järgnevad mõtted hoolduses, ennetustöös, ajaloo ja tuletõrjeseltsi võimekus? ja seejärel teod. Need kolm kom- traditsioonide alalhoidmisel-väär- ponenti on täpselt sellises järjes- tustamisel ning tuletõrjespordis Enn Eberg tahet ja seda meie tuletõrjeseltsidel tuses. (kaasates sinna kindlasti ka noo- Sisekaitseakadeemia jätkub. Meil on küllalt geograafilisest ri). Hea näide on ennetustöö. Mitu Päästekolledži iseärasusest tingituna vaeslapse rolli Kärajad aastat on Päästeamet korraldanud Päästekooli kutseõpetaja jäetud piirkondi, kuhu riiklikud teenis- Siinkohal on mõistlik lahti rääkida ennetustöö projektikonkurssi, ot- tused jõuavad kahjuks liiga hilja. Toon selline abikomandode endi algatus simaks uudseid ideid oma sõnumi Vabatahtlik selts peab olema mõned näited. N vald ja M alevik. Läbi nagu Lääne-Eesti Kärajad 2008. levitamiseks. Igal aastal neid ka võimeline kohanema muutuste- aegade on kohalik veehoidla saanud Tegemist on vabatahtlike tuletõrje- leitakse. Oleks tagumine aeg lisaks ga ning võtma vastu uusi välja- kuulsaks kui ainus ujumiskoht piir- seltside ja valla-eelarveliste abiko- uute ideede otsimisele ka aastate kutseid. konnas. Oma parameetrite poolest mandode arupidamiste seeriaga. jooksul ennast õigustanud tegevu- annab see väikese kuurorti mõõdu Kogukonnas valvel olevad abiko- sed nn formaatida. Operatiivvalmiduse poolest seisneb välja. Kahjuks aga puudub seal iga- mandod peavad nõu, arendavad Kirjeldada tuleks tegevust, sih- seltsi võimekus peamiselt tulekustu- sugune vetelpäästeteenistus. Selle oma organisatsioone, hangivad trühma, vajaminevat tehnikat, va- tus- ning päästetööde teostamises. puuduva koha saaks ideaalselt täita juurde lisakompetentsi ning koo- rustust, atribuutikat, metoodikat, Paraku peaks arenev selts olema selts, mille esindaja tagaks veesilma litavad liikmeid. Iga Käraja lõpeb läbiviijate arvu ja eelarvet. Mõistlik suuteline paigutama ennast ka meid juures elementaarse valve. Olen ise vaheülesannete püstitusega ning oleks lisada ka leitud rahavoo alli- ümbritseva keskkonna muutustesse. näinud selliselt töötavat süsteemi iga järgnev vaatab üle seni tehtu ja kad. Kohe kuidagi ei tahaks nõus- Me ei saa enam rääkida tulekustuta- Ungaris, Balatoni järve ääres. püstitab uued eesmärgid. tuda väitega, et hästi tehtud asja misest kui oma põhitegevusest. Li- Või toome järgmise näite liiklus- 29. märtsil tehti sellega algust rahastajad peavad jääma ”ameti- sandunud on uusi väljakutseid, mida õnnetuse näol. Pärnu maakonda Harjumaa lõunaserval Valgus. Kuigi saladuseks”. Köites erinevad tege- tuleb arendada. Liiklusõnnetused, läbib rahvusvaheline VIA BALTICA kohati olid osalejad lausa otseses vusformaadid ühte, oleme endile loomade päästmine, üleujutused, maantee ca 110 kilomeetri ulatuses. mõttes ürituse nime väärilised, loonud piltlikult öeldes vabataht- metsatulekahjud, õnnetused raud- Reaalselt katab seda vahemaad kolm saime siiski päris palju otsustatud liku tuletõrjeseltsi tegutsemise teel on vaid vähesed näited. Kas üks päästekomandot ning neli komplekti ning püstitasime endale järgmi- käsiraamatu. vabatahtlik tuletõrjeselts suudab hüdraulilisi päästevahendeid. Kas seks korraks mitu vaheülesannet. Üsna lihtsalt peaks olema või- konkureerida riikliku teenistusega? sellest piisab? Eile võib-olla küll. Raikküla Vabatahtlik Tuletõrje malik luua vähemalt viis erinevat Vastan, et ta ei peagi konkureerima, Kuid homme? See, kes on töötanud Selts on kirjutanud selle aasta tegevusformaati. Viie põhivald- vaid tegema koostööd. Kas vaba- päästetöödel, mille osapoolteks on Kärajate tarbeks projekti Euroopa konna peale kokku 25 erinevat te- tahtlik selts suudab endale soetada raskevokid, teab selle töö olemust Vabaühenduste Fondile kogusum- gevusjuhist. Lääne-Eestis on täna vajaminevat, kuid kahjuks hirmkallist ning olukorra keerukust. Pole mingi mas 89 000 krooni, otsus rahas- üle 30 abikomando, aastas saaks varustust? See on raske, kuid mitte ime, et kannatanute vabastamiseks tamiseks jõudis meieni 7.aprillil. nad koostöös läbi viia 750 erinevat võimatu. Sauga Vabatahtlik Tuletõrje vajatakse rohkem kui üht hüdrauli- Ühtse heakskiidu leidis koostöös sündmust. Teoorias toimuks iga Selts on saanud enda käsutusse hüd- liste päästevahendite komplekti. Ka Lääne-Eesti Päästekeskuse koo- päev midagi vähemalt kolmes eri- raulilised päästevahendid ja seda eel- siin saavad päästekeskuse koostöö- litusbüroo juhataja Häli Rütteriga nevas kogukonnas. No öelge siis kõige firma Interfire OÜ kaasabil. Tä- partneriks olla vabatahtlikud seltsid, ettevalmistatud koolitusnõuete, veel, et vabatahtlik tuletõrje on nud selle eest ettevõtte juhtkonnale. kellel on vastav võimekus ning suut- -metoodika ning atesteerimise varjusurmas! Asjade liikumapanemiseks on vaja likkus olemas.  Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Kas ussisõnad on ununenud? Reservpäästerühm – palju toredaid inimesi meie regioonis kolmekordistunud. Tänaseks on meil juba üle 40 vaba- tahtliku üksuse.

Toetused abikomandodele 2006. aastal alustasime abikoman- dodega koostööd pelgalt reagee- rimispõhise toetusega, makstes väljasõidu korral iga vabatahtliku päästja inimtunni eest 150 ja teh- nika töötunni eest 400 krooni. Ehk abikomando reageerimisel kahe mehega neljaks tunniks tiksus MTÜ arvele 4 000 krooni. Alates 2008. aastast oleme rea- geerimistoetusele lisanud veel: Ivar Kaldasaun • esmatoetus (MTÜ moodustamisel) Lääne-Eesti Päästekeskuse 10 000 krooni; direktor • tehnikatoetus (ühe päästeauto kindlustamiseks ja töökorda sead- Parasjagu toetust ja kaasaela- miseks) 4 500 krooni; jaid paneb abikomando kui kogu- • piirkonna toetus (kui abikomando konna ankru toimima. katab piirkonda, kuhu riiklikud ko- mandod 20 minutiga ei jõua) 10 000 Minu priitahtlikud kaasautorid kir- krooni; jeldasid värvikalt päästeala tegija- • koolitustoetus (iga koolitusel osa- tel (nii riiklikel kui ka vabatahtlikel lenud mehe kohta) 2 400 krooni. päästjatel) ees seisvaid väljakut- Ennetustöö osas oleme alates seid ja võimalusi. Nõustun nendega. käesolevast aastast sõlminud sel- Pritsimehed olid ju eelmise sajandi lest huvitatud partneritega raamle- esimesel poolel tõesti n-ö maa sool pingud, millest johtuvalt toetatakse ning nende ühing tihti oma kogukon- vabatahtlike partnerid juba konk- na ankruks – pritsimajade ümber reetselt täidetud tellimuste alusel. kees lisaks töö tegemisele alati nii Meie poolt on siinkohal eesmärk ja kultuuri- kui ka seltsielu. vahendid, vabatahtlikelt ootame Mis siis oli see võluvits või need initsiatiivi ja ideid. Samuti tahame ussisõnad, millega tõmmati kogu sel aastal ühiste jõududega saada küla punast kukke kummardama jalad alla ka korstnapühkijate kooli- ja pritsimajale uue pumba soeta- tamisele. miseks raha annetama? Kindlasti Oleme panustanud ka riikike ei olnud see pelgalt hirm tule ees komandode eneseteostuse toe- ega ka meeste adrenaliininälg. Al- tamisele. Alates 2007. aastast on guse saab kõik ikka sellest samast Lääne-Eesti piirkonnas iga komando tahtest midagi ära teha. Kui sellele majanduskulud nende enda hallata. tahtele lisada juurde veel sarnased Lisaks majanduskuludele on koman- Eve Anton välja tuleb. kindel on see, et antakse väärtushinnangud, siis tekib kuulu- doeelarvesse juurde arvestatud ka MTÜ Tallinna ja Harjumaa päästealast koolitust ja kes viitsib vustunne, mis seob, ja kui sellele kõi- vahendid spordi ja kultuuri jaoks. Reservpäästerühma asutajaliige asja lõpuni läbi teha saab pääste- gele lisandub veel parasjagu toetust Nimelt propageerime komandodes instruktori paberid. mil moel saadav ja kaasaelajaid, siis ei ole vahet, mis jõulude ja komando aastapäeva tä- Kuidas kõik alguse sai? haridus realiseeruma hakkab - kas sajand või küla – pritsikuur kui kogu- histamist ning toetame sporti nii Viis aastat tagasi märtsikuu alguses tuletõrjespordis, suurõnnetustes konna ankur toimib. pallimängude kui ka erinevate tule- potsatas paarikümne inimese post- või üldse ei hakka, see on kõik lahti- Oleme Lääne-Eesti Päästekesku- tõrjespordi vormide osas. kasti alljärgnev e-kiri: ne ja sõltub muidugi inimestest. se piirkonnas näinud vaeva selle ni- Minul teevad tänased päästeala /…/ mel, et leida neid parimaid võimalusi arengud meele rõõmsaks – entu- no tervist, igaks juhuks mitte tulla kõige pa- toetamaks nii vabatahtlike arengut siastlike vabatahtlike arv kasvab vabatahtlike päästjate koolituse remate riietega, sest nt keegi võib kui ka pritsikultuuri riiklikes koman- järjest. Riiklikes komandodes väär- eesmärk on anda inimestele põhi- voolikust pihta saada vms. dodes. Ühe tulihingelise päästja tustatakse oma meeskonda ja line päästealane väljeõpe, et oleks eneseteostus ei tohiks takerduda ühistegevusi üha enam ning riiki ja tavaliste inimeste seas ka kompe- et levitage seda infot siis oma organisatsiooni tegevusvormi taha. vabatahtlikke omavahel eraldanud tentsi. noja kui katastroofe toimub, sõprade seas. Õnneks vabatahtlike seas sellest müürist on tänaseks saanud läbi- et siis on mingi reserv olemas vms. andres tahtmisest puudu ei ole. Paari aas- rääkimiste laud, mille taga istutakse tegelt on selline koolitus eestis es- taga on vabatahtlike partnerite arv maas võrdväärsete partneritena. makordne ja keegi ei tea mis sellest Ja nii koguneski paarkümmend Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber  Reservpäästerühm – palju toredaid inimesi

Aga loodetavasti seltskond kaitseliitlasi kogunenud jakutsumiskord, kus mobiiltelefoni sarnase eesmärgiga – alustada teel saadetud lühikesse teatesse jätkub ka edaspidi vabatahtlike päästjate koolitusega koondatakse maksimaalset infot Taavisid ja Ahtisid, – aga hoo sai vabatahtlike koolitus sündmuse kohta, kuhu RPR-i liik- sisse pool aastat hiljem. med on appi oodatud. Seda süstee- Karmeneid ja Katreid, Esimesel kahel aastal koolitati mi kasutades on RPR saanud kiires- kes MTÜ Vabatahtliku Tallinna reservpäästerühma (nii ti reageerida ja aidata kaasa mitme rühma tollal kutsuti) liikmeid mit- suure ulatusega metsatulekahju Reservpäästerühma mekülgselt – õpiti kasutama esma- (näiteks sel kevadel Vihterpalus) ja tegevuses soovivad seid tulekustutus- ja päästevahen- õlireostuste likvideerimisel, samuti kaasa lüüa, selle deid, harjutati otsingute läbiviimist kadunud inimeste otsingutel. metsas, saadi algteadmisi õlitõr- Kolmandaks, juba mitu suve jär- arendamise eest jest, kuulati loenguid kriisipsühho- jest on RPR koostöös Tallinna linna hea seista ning loogiast. Ja kui esimestel aastatel ja Põhja-Eesti Päästekeskusega läbi rühmaga ühinenud entusiastlikud viinud turvalisuse tagamise projekti kes seeläbi meie vabatahtlikud päästjad veel päris Tallinna külje all asuval Aegna saa- elu ohutumaks täpselt ei teadnud, mis sellest va- rel. Päästerühma liikmed on Aegnal batahtlikust tegevusest saab, siis valves läbi kogu suve, seistes hea muudavad. pärast MTÜ asutamist 2005. aasta tuleohutuse eest Aegna saarel ja märtsikuus sai rühm uue hingami- andes vajadusel saarel suvitajatele se ja suuna. Kindlasti ei aimanud esmaabi. Aegna suvised valved on tol korral MTÜ asutanud hakkajad RPR-i liikmetele olnud suurepärane inimesed, et nad on ühe ambitsioo- võimalus koolitustel õpitut reaalses nika ettevõtmise sünni juures, mis tegevuses rakendada ja kinnistada. tänapäeval kannab nime MTÜ Vaba- Lisaks mainitud Aegna projektile on tahtlik Reservpäästerühm (ametli- RPR kas ise läbi viinud või osalenud ku nimega MTÜ Tallinna ja Harjumaa mitmes teises edukas päästealases Reservpäästerühm), kus on mitme- projektis nagu näiteks suitsuandu- külgselt koolitatud 146 liiget sh 16 rite jagamise ja kodunõustamise koerajuhti, ning mis möödunud tal- projekt “Kodu tuleohutuks”, Kohila vel tähistas pidulikult oma viiendat valla “Põnnipere” lasteaia pääste- sünnipäeva. alane lastelaager, ümarlaud “Vaba- tahtlike kaasamine päästetöödele Mis teeb reservpäästerühmast – vabatahtlike, riigi ja tööandjate reservpäästerühma? koostöövõimalused”. Reservpäästerühma ehk RPR-i Neljandaks, nende väheste te- liikmete seas on riigiametnikke, gutsemisaastate jooksul on pääs- ettevõtete juhte, it-mehi, tuden- terühmale tekkinud tugev sõprade geid, arste, juriste jt. Nagu selle ja toetajate ring, kelle hulgas on nii loo pealkirigi ütleb, on RPR-is palju elukutselisi päästevaldkonna tööta- toredaid inimesi, kes oma pere, töö, jad, oma pereliikmed aga ka lihtsalt kooli ja teiste tegemiste kõrval soo- kaasaelajad, kes RPR-i tegevust nii vivad tegeleda sellise vabatahtliku nõu kui ka jõuga on toetanud. tegevusega nagu seda on pääste- uudishimulikku 2003. aasta 15.- ala vabatahtlik tegevus ning keda Quo vadis, päästerühm? 16. märtsil Tallinnas Linnu teel ühendab soov elukutselisi pääst- RPR ei ole veel kaugeltki valmis. asuvasse tollase nimega Tallin- jaid vajaduse korral jõudumööda Kuna rühma liikmete arv on võrrel- na Tuletõrje ja Päästeteenistuse aidata. See on üks suur ja sõbralik des MTÜ asutamisega palju kasva- õppe- ja treeningkeskusesse, et pere, kes sarnaselt iga teise organi- nud, tuleb läbi mõelda, kas toetuda lähemalt kaeda, millega tegemist satsiooniga peab koos suvepäevi ja ka edaspidi vaid liikmete vabataht- on. Vaevalt, et neid uudishimulik- jõulupidusid, korraldab matku, käib likule tegevusele või tuleks kaaluda ke ajendas suur soov saada pääs- teatris. mõne palgalise ametikoha sisse- teinstruktori pabereid, pigem oli Teiseks, MTÜ asutamisega 2005. seadmist. Samuti vajab lõpuni lah- selleks tahtmine saada targemaks aastal ehitati üles organisatsioon, tirääkimist vabatahtlikkuse mõiste tuleohutuse alal, õppida tulekah- mille eesotsas on MTÜ juhatus ja RPR-i kontekstis. ju puhul ennast ja oma lähedasi kus liikmed jagunevad erinevate te- Aga loodetavasti jätkub ka edas- kaitsma, saada algteadmisi es- gevusvaldkondade vahel. Sel moel pidi Taavisid ja Ahtisid, Karmeneid ja maabist ning näha pisut lähemalt püütakse kõiki RPR-i liikmeid rühma Katreid, kes MTÜ Vabatahtliku Re- elukutseliste pritsumeeste iga- tegevusse ja arendamisse kaasata. servpäästerühma tegevuses soo- päevaelu. Kuna RPR-i puhul on oluline kiire vivad kaasa lüüa, selle arendamise Tõe huvides tuleb ära märki- reageerimine väljakutsetele, siis eest hea seista ning kes seeläbi da, et juba 2002. aasta sügisel oli on välja töötatud rühmasisene väl- meie elu ohutumaks muudavad. 10 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Jari Honkanen – vabatahtlikkuse ja ennetustöö arendaja Soomest

Reimo Raja Toimetaja

Jari Honkanen Soome siseminis- teeriumist kiidab eestlaste in- nukust, kuid jätab õhku küsimu- se: kas vabatahtliku tegevuse eest raha saavad priitahtlikud on ikka vabatahtlikud?

Jari on Soome Siseministeeriumi üleminspektor, kes on käinud Eestis eesmärgiga arendada siinset pääs- teala vabatahtlikkust ja ennetus- tööd. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga Soome (rahaline) toetus küll lõppes, kuid koostöö siiski jätkub. Jari korraldab iga-aastaselt Eesti ja Soome päästeametite omavahelisi ametlikke külastusi. Side Eestiga tekkis Jaril aga juba 1990-ndate alguses. “Tollal ma olin ühes väikeses koguduses ja tahtsi- me aidata naaberriiki Eestit,” jutus- tab Jari, kes algselt käis siin hoopis lastekodusid aitamas. Lisaks jõudis mees siinpool Soome lahte ka paar aastat antiigiäriga tegeleda. Eesti päästevaldkonnaga hakkas Jari koostööd tegema just tänu heale eesti keele oskusele, teisi selle keele valdajaid Soome siseministeeriumis tol ajal polnud. “See (eesti keele os- kus – toim) oli põhjus, mille pärast ma sain töö ministeeriumis,” ütleb Jari, kes oma haridusteel on õppinud da erinevaid mooduseid kasutades. saksa keelt, Euroopa Liidu asju ning Jari paneb ametnikud liikuma “Inimesed ja kultuurid on erinevad, projektijuhtimist. Siseministeeriu- aga tulemus, milleni püüame jõud, on Jari vastutab ministeeriumis ka selle eest, et töötajad oleksid füüsiliselt aktiiv- mis praktikas olles talle tööpakkumi- sama,” ütleb Jari. “Konservatiivne ja ne tehtigi. sed. Igal hommikul kogutakse riigiametnikud maja peal kokku ning Jari eest- vedamisel hakatakse end venitama ja virgutama. “Tulemus on olnud väga hea, natuke uhke, et meie oleme nii ja nii “Ainuke asi, mida ma ministee- inimesed on öelnud, et neil pole vaja massööri juurde minna või et nad saavad head,” iseloomustab mees Soome riumisse tööle minnes teadsin, oli kingad ilma seljavaluta jalga,” räägib Jari. Samuti teeb ta ametnikele pilatese ja päästesüsteemi. Samas lisab ta, et hädaabinumber 112, see, et autod joogatrenni. Aasta alguses avati Soome ministeeriumis ka uus jõusaal ning siit see pole nii ainult päästealal, vaid ka on punased ja et sadamas on pääs- teebki Jari kiire järelduse, et Eestil on Soomelt siiski veel üht-teist õppida ning muudes valdkondades. terõngas,” vastab Jari, kui pärida te- kutsub lahkelt külla. malt päästealaste teadmiste kohta Inimelu rahaline väärtus enne Soome Siseministeeriumisse “Me peame rääkima ka igapäeva- tööle asumist. Operatiivtööga on soomlasi on 5,3 miljonit, on riik Jari kasutada ka värvi,” toob Jari Pääs- turvalisusest, mitte ainult sellest, et mees seotud väga vähe, tegeledes sõnul piisavalt suur, et maakond ei teameti värvilised kabinetiseinad kustutame tuld,” räägib Jari, kelle sõ- peamiselt seadusandluse planeeri- tea, mis naabermaakonnas toimub. Soome Siseministeeriumi hallidele nul on siis juba liiga hilja ja ennetus- mise ja rahvusvaheliste suhetega. “Sidemed on palju lähedasemad kui ja valgetele kontoriruumidele eesku- töö seega ebaõnnestunud. Igapäe- Jari sõnul on päästeala tegevus pal- meil (soomlastel – toim) ja tegevus juks. “Teie mõtlemisviis on värskem vaõnnetuste alla võib lugeda näiteks judele Soome ametnikele kahjuks konkreetsem, mitte nii jäik, kui meie kui meie oma,” lisab mees. selle, et inimese jalg jääb vaibaääre üsna võõras. oma,” tõmbab Jari kahe riigi pääste- Mida me veel saaksime Soomelt taha, mistõttu ta kukub ja murrab süsteemi vahel paralleele. Samuti on õppida? “Ma ütleksin rohkem, et luu. Kui taolisi pisemaid traumasid Värske mõttemaailmaga ta Eestis õppinud, et ei vaadata mit- meie peaksime siia õppima tulema,” juhtub tihti, siis on see riigile kok- eestlased te inimese vanust, vaid seda, mida ta arvab Jari, ja rõhutab, et ei ütle seda kuvõttes väga kulukas. Ka Soome Kahtlemata on Jari oma töös and- teeb. “Meil on nii, nagu alati on olnud viisakusest, vaid peab oma kodumaa päästeala reguleeriv seadus ütleb, nud Eesti päästeteenistusele pal- – kui oled vanem, siis saad parema süsteemi natuke vanaaegseks. Ta et esimene tegevus selles valdkon- ju, aga mida on meie põhjanaabrid töökoha, aga teil on muudatused ol- ütleb, et eestlastel, soomlastel või nas on ennetustöö. meilt õppinud? “Sellist indu, mida nud väga suured.” sakslastel ei ole üksteiselt niivõrd Mees soovitab kokku arvestada, Soomes enam ei näe,” ütleb ta, ja “Iga kord kui ma Eestist Helsin- midagi uut õppida, kuivõrd soovitab kui palju on üks inimene väärt, saa- lisab, et Eestis kohtuvad inimesed gisse tagasi tulen ütlen osakonnas, ta mõelda pigem selles suunas, et maks teada, kui palju me tegelikult teistmoodi kui põhja pool. Olgugi, et et minge ja vaadake, seal osatakse sama tulemust on võimalik saavuta- iga tules hukkunud inimesega raha Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 11 Jari Honkanen – vabatahtlikkuse ja ennetustöö arendaja Soomest

“Jari usk vabatahtlusesse ja ennetustöösse aitas ka minul uskuda”

Viola Murd Jari on olnud paljude vabatahtluse Päästeameti ennetustöö ja ennetustöö ettevõtmiste alustami- osakonna juhataja se juures – priitahtlike foorum, pääs- teala noortelaager, toetuste jagamise põhimõtted jm. Tänu tema laialdasele Kohtusin Jariga 2001 aastal, olin too- rahvusvahelisele kogemusele oskasi- kord äsja Päästeametisse tööle tul- me ennast suhestada ja julgesime ette nud. Kohtumisest arenes pikaajaline võtta asju, mida tookord ei peetud tõ- hea koostöö, Jari andis nõu talle oma- siseltvõetavaks. sel delikaatsel moel. Jari on näinud kõrvalt meie aren- Ennetustööga päästeteenistus tol gut. Viimasel kohtumisel võttis ta asja ajal süsteemselt ei tegelenud, see oli kokku järgmiselt: te olete teinud suu- üksikute aktiivsete inimeste tööväline re hüppe – täna on juba teistel teilt tegevus. Jari usk vabatahtlusesse ja palju õppida. ennetustöö olulisusesse aitas ka mi- Jari on inimesena väga mitmekülg- nul uskuda, et asjast asja saab. Ta lei- ne, valdab paljusid keeli, sealhulgas ka dis meie tegevustele rahalisi toetusi eesti keelt. Ta on palju maailmas ringi Soome poolt. Seda ka siis, kui planee- reisinud, huvitub inimestest ja nende ritult jagatavate toetuste programmid traditsioonidest ning on tegelenud olid lõppenud. väga erinevate valdkondadega, sellest Esimene priitahtlike pritsimeeste ka tema lai silmaring. Jari on ülimalt foorum toimus Vändras 2002. aastal sõbralik ja tolerantne, kuid võib esita- tänu Soome toetusele. Päästeametil ei da ka väga ebamugavaid küsimusi, kui olnud tookord mingit raha vabatahtli- olukord seda nõuab. Tema kõige ise- ke kokkuvõtmiseks ja ühisseminaride loomulikumad omadused on uuendus- pidamiseks. Vaatamata napile osavõ- meelsus, loomingulisus ja uute ideede tule oli esimene ettevõtmine töömahu- kiire omaksvõtt ning tegutsemine kas ja sisukas, vabatahtlikke koolitati ideede ellurakendamise nimel. Internetti kasutama ja meedia poolt Kasutan siin võimalust tänada Jari sai ettevõtmine hästi kajastatud – üri- Honkaneni abi eest alguse raskel ja tuse vajalikkus oli tõestatud. huvitaval ajal.

••1•• „Asjad ei muutu, kui kaotame. “Olgugi, et see on tema üle piiri. Paraku aga seatakse oma batahtlike pritsumeeste foorumitel,” räägitakse ainult head-head-head,“ (hukkunu – toim) perele suur õnne- (ja võimalik, et ka teiste) elu sedasi on kirjutatud esildisele, mille alusel ütleb Jari ning lisab samas, et tus,” lisab ta. Jari tahab sellega öel- ohtu. Lisaks kaasneb iga traagilise mehele vabariigi aastapäeva puhul seda, mis on hästi, peab muudkui da, et sedasi hakatakse ehk nägema juhtumiga ka kahju riigile. Kahtlema- Päästeteenistuse Hõberist anti. kordama ja kordama. Foto Jevgeni ennetustöö tähtsust operatiivse tu- ta on siin palju sarnasusi Eestiga. Kui Jari mõtleb tagasi Eesti-Soo- Jutkevitš lekahju kustutustöö ees. Aga kuidas teha inimestele sel- me päästeala koostöö algusaasta- ••2•• Kalev Timberg (paremal) geks, et lasteaialapsele tuleohutu- tele, siis meenub talle just eestlaste ulatamas Jari Honkanenile Macho-kultuuri mõjud sest rääkimine võib olla isegi kan- initsiatiivikus ning soov arendada (vasakul) Päästeteenistuse Jari leiab, et seni, kuni kangelastegu gelaslikum tegu kui põlevasse majja vabatahtlikkust. Hõberisti. Foto: Toomas Viks on ainult tulekustutamine, jäämegi tormamine? “Võib-olla see mõtteviis “Seda peab hoidma nagu väikest oma vigu kordama, ning rõhutab siin- muutub, kui tulevad uued, noored last, sest kui vabatahtlik tegevus juures, et ennetustööd tuleks veelgi mehed ja naised. Neid, kes on va- millegipärast sureb, siis on seda rohkem austada ja toetada. nas süsteemis üles kasvanud, võib väga raske uuesti sünnitada” ütleb See kõik on seotud ka kultuuriga. olla raskem õpetada.” Jari leiab, et Jari. Murelikuks teeb meest aga see, Tihti võrreldakse Soomet Rootsiga ja siinkohal peaksid vastavat eeskuju et kõik soovivad raha saada – sel- öeldakse, et Soomes on väga macho- andma komandode juhid. list küsimust tema hinnangul aga tüüpi mehed. Jari toob näiteks üle jää Jari üheks olulisemaks teeneks viis-kuus aastat tagasi polnud. “Va- mineku. Olgugi, et jää oli viimasel tal- ennetustöös on see, et täna käivad batahtlikud olid väga uhked, et said vel järvedel üsna õhuke ja inimesed lasteaialapsed ja kooliõpilased ko- koostööd teha ja oma valla inimesi vajusid sealt läbi, lõi inimestes ikkagi mandodes oma tuleohutusalaseid aidata,” räägib Jari. Lepingute järgi välja nn macho-kultuur ehk mina- teadmisi saamas ning päästjate töö- nõutakse vabatahtlikelt igal pool küll-suudan-jää-on-piisavalt-paks ga tutvumas. sama taset ning selle saavutamiseks suhtumine. Macho-kultuuri traagilisi on vaja raha. See tekitab olukorra, et tagajärgi leiab igapäevaselt ka liiklu- Raha sööb vabatahtlikkust iga liigutuse eest makstakse. “Raha sest. “Mis vanuses inimesi hukkub “Olles veendunud vabatahtliku tu- kaudu kaob vabatahtlikus – see teeb liikluses kõige rohkem – need on letõrje pooldaja, on Jari Honkanen väga murelikuks,” ütleb Jari. noored mehed,” ütleb Jari. Mehe ju- igati toetanud vabatahtliku liikumise Samas rõhutab ta, et vabatahtlik- tust koorub välja, et tihti vaadatakse arendamist Eestis ja on jaganud Soo- ku liikumist peab hoidma ja toetama alt üles neile, kes julgevad astuda me kogemusi mitmel üritusel, sh Va- ning seda Päästeameti tasemel. 12 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Rakvere Tuletõrjeühing kutsub noori tuleohutusalasele ennetustööle Eve Ojala harjutustel õpetati, kuidas käituda Ida-Eesti Päästekeskuse avalike tulekahju korral ja kuidas kasutada suhete büroo juhataja tulekustuteid. Lastele kustuteid küll kätte ei antud, vaid näidati, kui- Rakvere Tuletõrjeühing on üks das neid kasutada. Aga muidu me seitsmest Lääne-Viru maakonna oskasime teha kõike: voolikuid lahti vabatahtlikust ühingust, kellega rullida, voolikut joatoruga ühendada Ida-Eesti Päästekeskus sõlmis le- jpm. Toimusid ka viktoriinid ning võt- pingu kodukülastuste tegemiseks sime osa maakondlikest õppustest. projekti „Kodu tuleohutuks!“ raa- Hiljem jäigi see pisik mulle külge mes. ning täisealiseks saades külasta- Ühel päikeselisel kevadpäeval sime juba kodusid – igale ühingu rääkisime Rakveres Pikal tänaval liikmele anti oma piirkond. Kontrol- asuvas ajaloohõngulises majas lisime, kuidas maja/korter seest- ja Rakvere Tuletõrjeühingu juhataja väljastpoolt tuleohutusnõuetele Mari Rajasaluga ühingu minevikust, vastab. Kõik leitud vead panime kir- praegusest tegevusest ja perspek- ja. Hiljem kogus komandopealik aru- tiividest, puudutades seejuures ka andluslehed kokku ja tegi kokkuvõt- vabatahtliku tegevuse mõtet. va aruande. Kas tulemuste põhjal ka tuleohutusalast tegevust planee- ••Rakvere Tuletõrjeühingul on riti, ei oska tagantjärele öelda, kuid pikk ja huvitav ajalugu. Millal ja kui- järelkontroll toimis. Näiteks, kui das ühingu tegevus algas? majas leiti kasutuskõlbmatu pliit, Rakvere Tuletõrjeühingu asu- siis käis inspektor ikka senikaua üle tamiskoosolek toimus 13. augus- kontrollimas, kuni vead parandatud til 1877. aastal kreisikooli õpe- said. taja Heinric Jahnenzi algatusel. Tegevust alustati saja tegevliikme ••Mis tolleaegsetest kodukü- ja kahe käsipritsiga. 1893. aastal lastustest meelde jäi? Kas saadud andis linn tuletõrjele krundi Pikal kogemusi saab kuidagi ka tänapäe- tänaval, kuhu seltsi rahadega torn val kasutada? ehitati. Seda kasutati voolikute kui- Kõige ekstreemsem juhtum vatamiseks ja ronimisharjutusteks. meenub ühest korterist, kus mulle Hiljem ehitati juurde peahoone, mis kana ukse peal vastu jalutas. Korte- on ka tänapäeval tuletõrjemajana ri köögis elas veel terve hulk kanu. kasutusel. Ega sellised inimesed praegusestki ühiskonnast kuhugi kadunud ole ••Missugused huvitavamad ega oma elustiili muuda. Praegu faktid ühingu ajaloost meenuvad? on elurataste vahele jäänute kon- Keiserliku Vene Tuletõrje Liidu tingent veelgi „raskem“ kui varem juht, suurvürst Vladimir, külastas – kui enne oli tegemist peamiselt Rakvere tuletõrjet kolmel korral: alkoholisõltlastega, siis nüüd on 1886., 1894. ja 1898. aastal. Iga lisandunud narkomaanid jt grupid. Mari Rajasalu filmis Nipernaadi kasutatud käsipritsiga. Foto: Eve Ojala kord lõi ta oma külaskäigu mäles- Leian, et praegu teostatavate ko- tuseks hõbedase naela seltsi lipu dukülastuste sihtgrupp on kohati tõttu pidevas ohus on. Minu arvates tada, siis ilmselt ei ole see riigile või vardasse. Lipu varras on tänase valesti valitud. ei tegele sotsiaalhoolekanne sellise kohalikule omavalitsusele sugugi päevani oma maja muuseumis koos kontingendiga praegu piisavalt. odavam kui riskigrupi ühte majja teiste eksponaatidega säilinud. ••Kuidas nii? koondamine. Olen nõus, et tasuta suitsuandu- ••Missugune võiks olla lahen- ••Millal te ise tuletõrjeühingu rid paigaldatakse vähekindlustatu- dus? ••Millega tuletõrjeühing praegu tegevusega liitusite? tele (eakad, paljulapselised pered Peaks ehitatama nn sotsiaalma- tegeleb? Olen päästealal tegev 1970-nda- jt), aga nn asotsiaalse eluviisiga jad, kus oleks arvestatud inimeste Peamiselt osutame teenuseid, test aastatest – sel ajal olid tuletõr- inimestele pole neid küll mõtet viia. miinimumvajadustega ning paigal- mis võimaldavad meil elus püsida jespordivõistlused koolinoorte seas Neile võid ju loengu pidada suitsuan- dama sinna automaatsed tulekah- ning neljale inimesele alalist tööd väga populaarsed. Neid korraldati duri vajadusest, aga juba enne, kui jusignalisatsioonisüsteemid. Nii on pakkuda. Müüme tulekustutusva- nii suvel kui ka talvel. Võib-olla po- veel uksest õieti väljudagi jõuad, on sealelavate inimeste üle tagatud hendeid, kontrollime ja hooldame leks ise selle ala peale sattunudki, see laest maha kistud. Pigem tuleks ööpäevaringne valve. Põletavad neid. Paigaldame ka automaatset aga linnal oli vaja kokku panna õpi- suitsuandurid tasuta paigaldada nad ju praegu riigi ja kaaskodanike tuletõrjesignalisatsiooni väiksema- laste võistkond ja nii mind ükskord nende naabritele, kelle elud ja ma- vara. Kui tekitatud kahjud ja neile tele objektidele ning teostame selle koolist sinna värvatigi. Treening- japidamine selliste inimeste eluviisi kulutatud ressursid kokku arves- hooldust. Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 13 Rakvere Tuletõrjeühing kutsub noori tuleohutusalasele ennetustööle Liikmeid on meil praegu kümme- Eestis töötasu ikkagi väike, sellega ••Mida loodate lähitulevikus kond. peret ülal ei hoia. Pereisad rabavad korda saata, mida saavutada? vähemalt kümme tundi päevas tööd Üldiselt olen ma oma tööga ra- ••Kui palju teete vabatahtlikku teha, sest on vaja süüa ja riideid hul. Suurim tasu meie jaoks on see, tööd? selga osta, lastele huvikoolitus ning kui inimesed käivad tänamas infor- Meie majas on väike tuletõrje- korralik haridus tagada. Peale selle matsiooni eest, mida nad meilt on muuseumi filiaal, mida peame va- enamik neist enam vabatahtlikku saanud. Näiteks inimene, kes ostis batahtlikkuse alusel ja külastajatelt tööd teha ei jaksa. meilt tulekustuti, käis seda uuesti tasu võtmata. Inimestel tuleb vaid laadimas ning rääkis, et tänu kus- oma tulekust ette teatada ning aeg ••Aga projektidest või kohalikult tutile päästis ta oma majapidami- kokku leppida. Meil on kaks tööta- omavalitsuselt tegevustoetusena se suurimast hävingust. Ükskord jat, kes muuseumi teemal rääkida ikka saate raha? andis tagasisidet inimene, kelle tu- oskavad. Ühelegi huvilisele seni ära Kunagi oleme tegelenud projek- lekustuti oli päästnud sõiduauto. öeldud ei ole. tidega. Kui aga projektitoetust taot- Ka on käidud tänamas suitsuan- Parim sihtgrupp on lapsed, sest leda, siis on alati vajalik panustada durite eest, millest inimestel kasu just nemad tunnevad suurt huvi sinna ka omaosalus, mida meile pole. on olnud. Positiivset tagasisidet asjade vastu, võttes seda kõike ka Selle leidmiseks peaks me teenuste tuleb ikka mõned korrad aastas omaks. Töö lastega annab kõige pa- osutamisest suurt kasumit teenima. ning seda on hea kuulda. remaid tulemusi, sellega tahakski Rakvere linnalt me praegu tegevus- Üldiselt aga olen kogenud, et kõige rohkem tegeleda. Anname ka toetust taotlenud ei ole. selgitustöös on meil veel väga inimestele tuleohutusalaseid nõu- palju ära teha. Mõni inimene ei tea andeid, näiteks suitsuanduri ja tu- ••Mida arvate teenuste delegee- isegi hädaabinumbrit 112, kuigi lekustutusvahendite kohta. Aastas rimisest avalikult sektorilt mittetu- nende numbritega kleepse oleme mõne korra võtame vastu õpilaste lundussektorile? Millise päästeala väga palju jaganud ning öelnud, et gruppe ning korraldame kolm-neli valdkonnaga saaksid vabaühendu- igalühel peaks see number telefo- üritust, rohkemaks meil praegu po- sed tegeleda? ni küljes või seinal olema. tentsiaali pole. Ennetustöö seisneb pidevas sel- Siinkohal teen ettepaneku gitamises. Selge, et selles tegevus- Päästeametile – kui reklaamiks ••Mis on kõige selle juures pea- valdkonnas saame kõige paremini raha on, siis võiks lasta valmista- mine probleem? kaasa aidata. Päästetööde teosta- da väikeseid kleepse mobiiltelefo- Inimesed on tagasihoidlikud mise osas on riik samuti kohalike nile (nagu nt EMT-l on lepatriinu), ega paku ennast midagi tegema, omavalitsuste/vabaühendustega mis oleksid esteetiliselt ilusad ka puudub neil vabatahtliku töö lepingud sõlminud. Järelevalvet vaadata. tegemiseks aeg ja motivatsioon. kindlasti delegeerida ei saaks, sest Mõni inimene tuleb ja ostab, Meie töötajate keskmine vanus on teenuste osutamine ja kontroll on mida tal vaja, mõnele meeldib juba 53 aastat. Suur soov on oma täiesti erinevad asjad. Järelkontrol- meiega vaielda, kuid enamasti os- tegevusse (s.t tuleohutusalasele liks peab olema väga hea väljaõpe tab ta lõpptulemusena ikka suit- ennetustööle) kaasata noori, nii ning ei tohi tekkida huvide konflikti suanduri ära ning veel 6-kilogram- oleks võimalik ennetustööd tublisti (ei tohi olla rahaliselt huvitatud, vaid mise kustuti takkapihta. laiendada. kontroll peab olema rahastatud riigi Minu praktikas on olnud ka ju- Huvi tekkimine päästeala vastu poolt). huseid, kus inimene ei tea üldse, peab käima kahtlemata läbi noorte milline kustuti välja näeb. Pärast kaasamise – koolides tuleb väga ••Kas suurem tunnustamine sellekohaste selgituste kuulamist palju sellest rääkida ning praktilisi hoogustaks vabatahtlust? ütleb, et „ah jaa, kusagil kolikamb- õppusi läbi viia. Oluline on vahetu Inimese tunnustamine on alati ris karbi sees vedeleb meil siin vist kontakt lastega, sest kust mujalt väga oluline. Kui midagi on tehtud tõesti sellesarnane ese”. pealekasv päästealale ikka tuleb hästi või isegi erakorraliselt hästi, Väga tahaksin oma tegevusse kui koolidest. Kui lapsed sellest tee- siis ikka ootab ta mingit tunnustust. kaasta noori ning oma töö teravi- mast midagi ei tea, siis ei oska nad Motiveerimise seisukohalt on ini- ku sinna suunata. Ootame noort ja Huvi tekkimine ka päästeala valida. meste soovid muidugi väga erinevad. päästeteemast huvitatud spetsia- päästeala vastu peab Aga üldiselt jääb vabatahtlust Kes ootab tunnustavat õlalepatsu- listi, kellel oleks olemas teadmi- Eestis viimasel ajal minu arvates tust, kes aukirja seinale, avaldamist sed ja tahtmine noortega tegeleda käima kahtlemata üha vähemaks. Inimene peab saa- ajalehes või materiaalseid väärtusi. ning ennetustööd teha. läbi noorte kaasamise ma kusagilt raha. Vabatahtlikult ehk Siinkohal tahaks kindlasti esile Potentsiaali meil selleks on. tasuta saavad praegu midagi teha tuua, et meie väga hea koostööpart- Füüsiliselt on ruumid olemas ning – koolides tuleb väga vaid jõukal järjel olevad inimesed. ner ja abiline on päästealal tegutsev praegusel hetkel jätkub riigis ka palju sellest rääkida Senikaua, kuni peab muretsema füüsilisest isikust ettevõtja Karl ennetustöö mahtu. Võimalik on siia oma igapäevaste elementaarsete Tamberg, kes annab nõu ning paneb näiteks mingi õppeklass teha ... ning praktilisi õppusi vajaduste rahuldamise pärast, ei alati igal pool käed külge, ootamata Edu, jõudu ja uusi koostöövõi- läbi viia. arene ka vabatahtlus. Praegu on seejuures mingit tasu. malusi! 14 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Türi Vabatahtliku Tuletõrjeühingu ajaloost

Türi VTÜ liikmed väljasõidul Kärusse 1930-ndatel

Heikki Perli Segadus asutamisajaga sumise ajaks 1909. aasta 17. jaa- veebruaril toimunud üldkoosolekul Tuletõrjeseltsi asutamise mõte nuar. Kuna enamik kirjalikke allikaid otsustati ehitada pritsikuur. See Türi Vabatahtlikul Tuletõrje- hakkas Türil idanema 1907. aastal. mainib aastat 1908, siis võiksime otsus leidis kiiret realiseerimist. ühingul täitub sel aastal 100. Allakirjutanul ei ole küll õnnestunud selle ka Türi VTÜ asutamisaastaks 1914. aastal osteti samalt firmalt tegutsemisaasta. leida arhiividest Türi seltsi asuta- lugeda, seejuures täpset daatumit juurde teine käsiprits ning Näljakü- misdokumente, see aga ei tähenda, mainimata. lasse ehitati ka seitsme sülla süga- Kahekümnenda sajandi alguseks et neid ei ole säilinud. Kaudsed alli- Palju Türi VTÜ-l asutajaliikmeid vune puurkaev. 1916. aastal muret- oli Eestis välja kujunenud küllalt kad teatavad seltsi asutamisajast oli, ei ole täpselt teada, kuid asuta- seti seltsile kaks hobust, kelle abil tihe vabatahtlike tuletõrjeseltside järgmist: miskoosolekul valiti esimene juha- pritse ning veevaate tulekahjuko- võrk. Sellega olid kaetud peaaegu Eesti Tuletõrjeleksikoni (1940) tus koosseisus: hale vedada. Järgneval aastal valiti kõik Eestimaa linnad (mõtlen sel- ja Eesti Tuletõrjeliidu juubelialbumi Esimees (president) – dr. Keck nn korstnakomisjon, mis hakkas le all tolleaegse Tsaari-Venemaa (1929) andmeil asutati Türi Vaba- Abiesimees – Karl Tenso tegelema profülaktilise tööga. Eestimaa ja Liivimaa Kubermangu tahtlik Tuletõrjeühing (TVTÜ) 1908. Kassahoidja – A. Kaasik Kui kuulutati välja Eesti Vabariik, praeguse Eesti Vabariigi piiridesse aastal. Eesti Riigiarhiivis säilinud Kassahoidja abi – K. Raudsepp saabusid rasked vabadussõja-aas- jäävaid linnu), aga ka paljud alevid 1928.–1932. aasta Türi VTÜ aas- Sekretär – A. Madisson tad, millest ka Türi tuletõrjeseltsi ning maakohad. taaruannetes on tegevuse alguseks Abisekretär – Johannes Lagge liikmeid osa võtsid. Selts töötas aga Türi alev tekkis tänu 1899. aas- 8. detsember, 1933.–1935. aasta Vastloodud tuletõrjeseltsi tege- edasi. 1918. aastal ehitati peoplat- tal asutatud Türi Paberi- ja Puupa- aruannetes aga 30. detsember. vuspiirkonnaks sai Türi alev ja selle sile plank ümber ning valmis kõla- pivabrikule. Linnaks sai ta alles 2. Paide rajooni tuletõrjeorganisat- ümber olev kolmeverstase laiusega koda. Seltsi juures tegutsesid laulu- juulil 1926. aastal. Türile lähemaks sioonide ajaloost nähtub samuti, ala. koor ja näitering. tuletõrjeformeeringuks oli sajandi et Türi VTÜ mõte sai teoks 1908. algul 1879. aastal Paides asutatud aastal ning ühingu asutamiskoos- Esimeste aastate varustus Eestistumine tuletõrjeselts. Kuigi seda seltsi ei olek toimus 17. jaanuaril. Eesti Rii- Ühel järgmistest üldkoosolekutest 1921. aastal peeti seltsi peakoos- saanud võrrelda suurte linnade giarhiivis on ühes Türi VTÜ materjale 29. novembril 1909. aastal võeti olek, kus esimeheks valiti Karl Ten- omaga, kelle käsutuses olid auru- sisaldavas säilikus allkirjastamata vastu otsus esimese käsipritsi ning so, peameheks Aleksander Solodin pritsid (Narva, Pärnu, Tallinn, Tar- ja kuupäevata trükitud lehekülg sinna juurde kuuluva varustuse ja tema abiks Anton Sooson, kes tu), võis ta tulekahju puhul väikese pealkirjaga “Lühidane kroonika”, ostmiseks. Prits telliti Moskvast valiti ka kassahoidjaks. Esimese vahemaa tõttu oma käsipritsidega mis oma sisu ja kirjutamisstiili järgi firmast Gustav List, mis oli juhti- pritsikolonni juhiks sai Anton Pert- Türile siiski mingit abi anda. pärineb umbes aastast 1930. Seal vaks tuletõrjepritside valmistajaks mann, tema abiks Jaan Kärner, kir- oli asutamiskoosoleku kokkukut- Tsaari-Venemaal. 1911. aasta 12. jatoimetajaks F. Tõnisson ja abiks Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 15 Türi Vabatahtliku Tuletõrjeühingu ajaloost letõrjeliidult laenu 350 000 marga dega autasustati A. Soosonit, J. Vii- seda koos üleriikliku tuletõrjepäe- Türi alev tekkis ulatuses, lisaks viidi läbi loterii ning lupit ning K. Embeckit. 4. detsembril vaga. Vaatamata vihmasele ilmale tänu 1899. aastal karbikorjandus, mis andis ka kena 1928 toimus kolmas, erakorraline pidustused õnnestusid – toimusid sissetuleku. Samal aastal ehitati peakoosolek, kus oli peamiselt aru- paraad, demonstratsioon, häire ja asutatud Türi Paberi- uus puurkaev, mis läks maksma 15 tusel ühingu metsaga kaetud pidusöök. ja Puupapivabrikule. 900 marka ja piduplats osteti ära 75 krundiosa müümine. Sama aasta Linnaks sai ta alles 000 marga eest. juulikuus jõudis Türi Paberi- ja Puu- Tulekahjuvaba 1930 papivabriku AS-le kohale tuletõrje Järgmise aasta 18. ja 19. jaanuaril 2. juulil 1926. aastal. Liitumine Türi mootorprits, mis oli valmistatud viidi läbi 15-liikmelise Türi linnavo- Paberivabriku salgaga Saksamaal firmas Balcke Frankent- likogu valimised. Volikogusse valiti 1924. aastal ühines Türi VTÜ-ga ka halis. Mootorprits oli kantav tüüp ka tuletõrjeühingu liikmeid: K. Ten- Türi Paberivabriku tuletõrjesalk, Pfalz. Kuigi vabrikul oli enne mitu so, J. Lagge, A. Pertmann jt. millest moodustati eraldiasetsev auru- ning käsipritsi, leiti säärane 2. märtsil 1930. aastal toimus vabriku osakond. kerge ja ajakohane kustutusvahend järjekordne peakoosolek, kus endi- 1925. aasta 14. jaanuari vara- vajalik olevat. sed liikmed juhatusse tagasi valiti. hommikul tekkis tulekahju Türi Pa- Tuletõrjeühingu komando käis Sama aasta eelarve võeti vastu berivabriku katlamajas. Kuigi see aasta jooksul kustutamas üht suu- summas 3600 krooni. 18. mail viidi suudeti kiiresti kustutada, tekkis remat ja kaht väiksemat tulekahjut, Türil läbi suurem tuletõrjeharjutus, varaline kahju 500 000 marka. Üld- neist kaks toimus paberivabrikus. millest võtsid osa nii Paide VTÜ, kui se käidi 1925. aastal kustutamas Suurim kahju oli 1,7 miljonit marka. ka Türi Paberivabriku mootorpritsid. kaht suurt ning kaht väiksemat Järva maavolikogu võttis 1928. aas- Harjutuse ajal mängis tuletõrjeor- tulekahju kokku 90 mehega. Võeti ta 8. detsembril vastu “Sundmäärus kester. 27. mail peeti erakorraline osa viiest õppusest ning paraadist tuleõnnetuste vastu võitlemiseks peakoosolek, kus otsustati muret- kokku 200 mehega. Aasta lõpul oli Järvamaal”, mis pidi kindlasti pa- seda veepaagiga tuletõrjeauto. Sel- kokku 132 tegev- , toetaja- ning au- randama tuleohutusalast olukorda. leks otsustati osta uus autoalus liiget. maksumusega ca 3000 krooni ning 13. detsembril 1925 õnnista- Loiud mehed lasta ehitada pealisehitus. 1930. ti sisse uus tuletõrje-seltsimaja. 1929. aastal peeti üks peakoos- aasta 1. augusti seisuga oli Türil Peeti kõnesid, loeti ette tervitus- olek, võeti osa ühe väikese tulekah- 3269 elanikku. Samal aastal said telegramme, esinesid koorid ning ju kustutustöödest ja peeti kümme Eesti Tuletõrjeliidu teenetemärke orkestrid. Nagu kirjutab tolleaegne õppust ning harjutust. Aasta lõpuks Eduard Ekarius (kolmanda järgu ajaleht Järvamaa: “Kuna alkoholi oli ühingul 89 tegevliiget. Tuletõr- rist), Kurt Embek, Jüri Rõuk ja Au- anti pidulistele ainult jaopärast, oli jeliidu mitmesuguste hoolsusmär- gust Veberson (kuldmedalid). 26. meeleolu rahulik-lõbus”. kidega autasustati K. Raudseppa, oktoobril jõudis Kopenhaagenist A. Kruusberg. Veel valiti juhatuse Tuletõrjeseltsi juhtis esimehe- R. Tarkmanni, R. Ollit, A. Süllat, K. Tallinna sadamasse tuletõrjeauto liikmeteks Jüri Rõuk, Johannes na endiselt Karl Tenso, juhatuses Tõnissoni ja E. Tomsonit. 1929. alus Willys Overland Crossley Ltd, Tambik, Roman Tarkmann ja Karl olid Anton Soosson, Jüri Rõuk, Jo- aasta 25. juuli keskööl korraldati mille baasil algas metallitehases Luukas. Saksa meel oli murtud, selt- hannes Tambik, Anton Pertmann, ootamatu tuletõrjehäire ning sellele Laverna tuletõrjeauto ehitus. 1930. si juhtkond kujunes eestikeelseks Roman Tarkmann ja Karl Luukas. järgnev õppus, mis näitas kätte kit- aastal Türil tulekahjusid polnud. ning -meelseks. Peameheks oli Aleksander Solodin, saskohad. Nenditi, et mehed võtsid Tuletõrjujad pidasid manöövreid ja 1922. aasta peakoosolekul ot- tema abiks Anton Pertmann. õppusest loiult osa, kokku tuli ainult harjutusi 11 korral kokku 714 me- sustati seltsi piduplatsile seltsima- Mais 1926 sai K. Tenso teise jär- 40 meest. Augustis saadi kätte hega ja vahiteenistust 134 korral ja ehitada ja selleks valiti kolmest gu Tuletõrjeliidu hoolsusmärgi ning kaks tammepuust veeaami, kumb- 384 mehega. liikmest koosnev ehituskomisjon A. Solodin, E. Arndt, J. Tõrv, R. Kruus- ki mahtuvusega 1150 liitrit. Selline 1931. aastal käidi kustutamas (J. Valpritt, Preimann, T. Roos). berg ja J. Rindeberg kolmanda järgu veekogus oli tulekahjukohal juba üht suuremat tulekahju, korraldati 1924. aasta koosolekul kinnitati Ki- hoolsusmärgi. Kuna tuletõrje-selt- märkimisväärne. kümme harjutust ning manöövrit riku tänavale ehitatava seltsimaja simaja kasutasid ka mitmed teised 21. septembril 1929 peeti üle ja võeti osa 124 korda vahiteenis- plaan. Tsement-õõneskividest hoo- seltsid, siis see mõjus positiivselt pooleaastase hilinemisega Türi tusest. 4. septembril kell 17.00 anti ne koosnes 190-ruutmeetrisest Türi kultuurielule. Lavastati erine- VTÜ 20. aastapäeva pidustusi ja õppehäire ning korraldati suurim saalist, pritsikuurist, näitelavast vaid näitemänge, sealhulgas ope- tuletõrjeõppus tol aastal. Sellest ja teistest ruumidest. Samal aastal retti “Pöörane Lola”. 2. juulil 1926 võttis osa ka uus tuletõrjeauto, mis astus Türi VTÜ Eesti Tuletõrjeliidu sai Türi lõpuks ka linnaõigused. oli maksma läinud 4400 krooni. 24. liikmeks, sest üheskoos oli kergem septembril otsustati Eesti Tuletõrje- edasi minna. 21. septembril 1924. Uus mootorprits Järva maavolikogu võttis liidu juhatuse koosolekul annetada aastal toimus Paides Järvamaa tu- 8. jaanuaril 1928. aastal pidas 1928. aasta 8. detsembril teise järgu hoolsusmärk Anton Soo- letõrje päev, kus Türi VTÜ peamees Türi Tuletõrje Ühing erakorralise sonile, kuldmedal Eduard Veidema- ütles oma ettekandes, et seltsil on peakoosoleku. Seal valiti ühingu vastu “Sundmäärus nile ja hõbemedalid august Pärnale 53 tegevliiget, varandust 700 000 auliikmeteks veel dr JaanVöhrman tuleõnnetuste ning Villem Nahkurkriitmannile. marga eest, sealhulgas kaks käsi- ja Valter Peerna. Ühingu juhatus 1932. aastal oli Türi VTÜ suuri- pritsi, viis hüdropulti, kaks keemi- jäi endiseks. 13. mail peeti ühingu vastu võitlemiseks maks kulutuseks Soomes valmista- list vahukustutajat Minimax, kolm korraline peakoosolek. Esimeheks Järvamaal”, mis pidi tud mootorpritsi Serlachius ost, mis veeaami ja muud. Samal aastal käidi jäi endiselt K. Tenso, peameheks A. läks maksma 1500 krooni. Ühing kustutamas nelja tulekahjut. Tule- Solodin, kuid viimase abiks valiti A. kindlasti parandama tegi võlgu ning aasta lõpuks oli võl- tõrje-seltsimaja ehituseks saadi Tu- Sülla. Tuletõrjeliidu hoolsusmärki- tuleohutusalast olukorda. gade kogusumma 3170 krooni. 16 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber

Pritsimeeste paraad Türil 1912. aastal. Foto: Järvamaa Muuseum

Aasta jooksul käidi kustutamas Türi VTÜ esimees ja asutajaliige Karl jahu- ja saeveski katlaruum, 22. 2. ja 3. märtsil 1935. aastal kolme keskmise suurusega tule- Tenso. Viimasele teekonnale oli teda juunil toimus suur tulekahju Türi toimus Türil uus tuletõrjekursus, kahjut, kahel juhul väljaspool Türi saatma tulnud kogu tuletõrjujate Paberi- ja Puupapivabrikus, mille mis viidi läbi ETL instruktorite Fr. (Laupa-Jändja rahvamaja ja Lokuta pere ning paljude teiste seltside kustutamisest võtsid osa ka Paide Parmaski ja V. Petersoni poolt Tallin- külas) kokku 110 mehega. Korral- esindajad. tuletõrjujad, 19.juulil põles Türi lin- nast. Kursuslastele esines ka ETL dati kaheksa manöövrit ja harjutust 1933. aastal sai ühing vendade na piires asuv Puusepa talu. Juulis esimees B. Melts. Kursustest võttis kokku 553 mehega ja 84 vahiteenis- Arndtide töökojas R. Tarkmanni init- korraldati Türil tuletõrjekursus, osa 60 tuletõrjujat, kellest eksami tust 168 mehega. Kustutusvahen- siatiivil valmistatud mehhaanilise mida juhatas Viktor Peterson Tal- sooritas 49. 3. märtsil toimus ka dite hulk oli oluliselt suurenenud. redeli, mille kolme jätku kogupikkus linnast. Türi VTÜ erakorraline peakoosolek, oli 12 meetrit. Redel läks maksma millest võtsid osa ETL esimees Bo- Tüli vanade ja noorte vahel 400 krooni. 25. aastapäev ris Melts ning instruktorid Friedrich Kuna tuletõrjeühingu seltsimaja Sellel aastal kustutati kolme 5. augustil 1934. aastal toimusid Parmask ja Viktor Peterson, aga ka saal oli praktiliselt ainukene Tü- tulekahjut (üht suurt ja kaht kesk- Türil suurejoonelised 25. aastapäe- linnapea A. Viirmaa. Seltsi uueks ril, siis toimusid siin isegi teatrite mist), millest võttis osa 135 meest. va pidustused, kuigi väikese hili- esimeheks valiti Hans Kullerkann, külalisetendused. Nii esines seal Kaks tulekahjut oli väljaspool Türi nemisega, sest ühing oli tegevust tema abiks dr D. Pihlak, peameheks 1933. aasta 25. märtsil teater Uga- linna (Kärus ja Kolus). Viidi läbi 8 alustanud 8.12.1908. aastal ning Heinrich Trantman, tema abideks la operetiga “Naistel meeldib see”. manöövrit ja harjutust ning osaleti põhikiri oli kinnitatud 30.12.1908. Karl Tõnisson ja Paul Mägi, vara- 1933. aasta 25. mai peakoosolekul 77 vahiteenistusel. Aasta lõpuks oli aastal. Kõik algas paraadiga, mille hoidjaks Richard Oja. toimus kokkupõrge seltsi noor- ja ühingul 110 tegevliiget ning ühingul võttis vastu tuletõrjeliidu esindaja, 30. mail toimus Türi Paberi- ja vanaliikmete vahel. Senine ühingu oli tasuda 2260 krooni võlga. juhatuse liige A. Grünberg, järgnesid Puupapivabrikus järjekordne tule- juhtkond (kaasa arvatud esimees 1934. aastal toimus Türi VTÜ jumalateenistused, uue lipu üle- kahju, kuid see suudeti kiiresti kus- ja peamees), mis koosnes põhiliselt peakoosolek, kuhu oli kogunenud andmine Türi seltskonnadaamidelt. tutada. vanematest liikmetest, esitas taga- 133 meest. Esmalt tuletati leina- Ühiselt käidi surnuaial Karl Tenso 28. juulil pühitses Paber- ja Puu- siastumispalve. Koosolek jätkus 28. marsiga meelde lahkunud kaua- haual, kuhu asetati pärg. Õhtul toi- papivabriku tuletõrje oma 10. aas- mail, kus linnapeal Joh. Laggel õn- aegset esimeest Karl Tensot, kel- mus suur rahvapidu, esines ühingu tapäeva ning 4. augustil peeti Türi nestus pooled lepitada ning ühingu lele öeldi veel viimaseid järelsõnu. orkester R. Vilmanseni juhtimisel. VTÜ aastapäeva, mille puhul said 16 juhtkond endisel kujul säilitada. Oli Koosolekul võeti vastu aasta eelar- 1934. aastal käidi kustutamas tuletõrjujat aumärke. tarvis hakata tegema ettevalmistu- ve 2750 krooni ulatuses. Toimusid kuut tulekahjut, neist nelja suurt, 4.-10. novembrini 1935. aastal si ühingu 25. aastapäevaks. uue juhtkonna valimised. Seltsi esi- üht keskmist ja üht väikest, kokku toimusid Türil Järvamaa Maakond- 2. oktoobril 1933 vaatas tuletürje- meheks valiti Anton Sooson, pea- 327 mehega. Korraldati 9 manööv- liku Tuletõrjekogu korraldusel tule- ühingu üle Eesti tuletõrjeliidu inst- meheks valiti tagasi Heinrich Lang, rit ja õppust ning võeti 74 korral tõrjekursused, kust võttis osa 81 ruktor Viktor Peterson, kes koostas tema abiks Heinrich Trantmann, osa vahiteenistusest. Aasta lõpuks pealikut ja tuletõrjujat. Lektoritena ülevaatuse kohta akti, kus ühing sai varahoidjaks Ado Sülla. Auliikmeks oli 171 tegevliiget. Võlgu jäi tasuda olid ETL instruktor V. Peterson, gaa- positiivse hinnangu. 12. oktoobril valiti Roman Tarkmann – nüüd oli 1600 krooni. sikaitse eriteadlane mag.chem E. lahkus Türilt Tuletõrjeühingu vara- ühingul seitse auliiget (veel Anton 17. veebruaril 1935. aastal toi- Umblia, politseivalitsuse tuletõrje hoidja, tuntud seltskonnategelane Sooson, dr Jaan Vöhrmann, insp. mus Türi VTÜ järjekordne peakoos- assistent Fr. Parmask, Eesti Tuletõr- Roman Tarkmann. Teda oli jaama Ernst Seywang, Valter Peerna, Karl olek, kus kinnitati aastaeelarve je tegevtoimetaja E. Tetsmann, dr D. saatma tulnud hulk tuletõrjujaid Tenso ja Aleksander Solodin. 2500 krooni, arutati ka muid küsi- Pihlak, insp. R. Siimann, nooremleit- koos orkestriga. 31. oktoobril suri Mais süttis põlema Joh. Lagge musi. nant Puupill jt. Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 17

4. mail 1936. aastal võeti vastu abiks esialgu August Laks, alates tuse hädaohtudest õhukallaletungi lerkann ning Türi divisjonipealik uus Tuletõrje seadus ning sama aas- 21. aprillist 1938 aga Oskar Roo. korral. Heinrich Lang. Nende asemele as- ta 25. novembril Tuletõrje tegevuse 28.–29. augustini 1937 toimus 1938. aastal oli Türi linnas kaks tusid Adolf Grünberg ja Julius Pää- juhtimise korraldamise määrus. Tallinnas esimene Korpuse päev, tulekahjut. 1939. aasta 19. veebrua- suke. 11. veebruaril 1941 nimetati Need seadusandlikud aktid, mida mis osutus kõigi aegade suurimaks. ril toimunud peakoosolekul jäi Türi SARK Tuletõrje osakonna ülema hakati kohaldama alates 1. jaanua- Sellest võttis osa ka Türi linna kom- VTÜ esimeheks Johannes Lagge, Kondratjevi poolt Järvamaa tuletõr- rist 1937, moodustasid seadusand- panii 70-mehelises koosseisus. aseesimeheks Siegfried Viirmann, jebrigaadi Türi divisjoni pealikuks liku aluse uute tuletõrjestruktuuri- Kohusetruu teenistuse eest au- varahoidjaks Johannes Steinberg. Karl Tõnissoo – endine Türi kompa- de loomisele kodu-Eestis. tasustati juulis 1938 ETL hoolsus- Uuesti valiti laekur Rudolf Kraus, niipealik. Samal päeval nimetas Tu- 1936. aasta lõpuks oli Türi VTÜ-l märkidega neljateistkümmet Türi sekretär Jakob Orgo ning tervikuna letõrje korpuse pealik R. Vaharo Türi 250 mees- ja naisliiget, varustusest VTÜ liiget. revisjonikomisjon Johannes Luuka- kompanii pealikuks Johannes Kuke. oli kaks tuletõrjeautot Willys ning se juhtimisel. 1941. aasta korraline peakoosolek Studebaker alustel, kaks mootorp- Valmistumine 1939. aastal said ETL hool- jäi ära, kuna peakoosolekud olid ritsi Serlachius ja Balke, kaks meh- õhukallaletungiks susmärgi neliteist Türi VTÜ liiget, keelustatud. haanilist redelit, neli käsipritsi ning Tuletõrje Järvamaa brigaadi kor- muretseti veel üks mootorprits 1941. aasta juulis veeres sõja- teisi kustutusabinõusid. Valmimas raldusel toimusid Türil 1938. aas- Tallinnast Enn Maidla tööstusest, vanker ka Türi maile. Türi tööliste oli tuletõrje-seltsimaja juurdeehi- ta 23.–27. augustini kodanliku võeti osa üheteistkümne tulekahju talupoegade miilitsaülema poolt tus. Sellel aastal oli osa võetud kuue õhukaitse instrueerimiskursused. kustutamisest, sealhulgas kolmel esitatud aruandest ja sellele lisa- tulekahju kustutamisest. Kursuste kavas võeti läbi kodan- juhul väljaspool tegevuspiirkonda. tud kaardilt on näha, et Türil asusid 1937. aasta algas suurte reor- liku õhukaitse organisatsioon ja Peeti kaheksa õppust ja manöövrit, järgmised tulekustutusvahendid: ganiseerimiste tähe all. 17. jaanuaril selle ülesanded, õhukallaletungi 121 korral teostati tuletõrjevalvet Türi VTÜ-s Kiriku tn 2 oli mootorp- peeti kuuendat Järvamaa tuletõrje abinõud ja nende tegevus, sõja- rahvakogunemistel. aasta lõpuks ritsiga tuletõrjeauto, veepaak-tule- päeva ning likvideeriti Järvamaa gaasid, õhukaitse ja distsipliin, oli tuletõrjeühingul 278 liiget, võlgu tõrjeauto, kantav mootorprits, kaks Maakondlik tuletõrjekogu. individuaal- ja kollektiivgaasikait- oli maksta 6670 krooni ja 1 sent. 1. käsipritsi, seitse hüdropulti ja kaks 21. veebruaril 1937 avati piduli- se, sanitaarkaitse õhurünnakuil, jaanuaril 1940. aastal oli Järvamaal autole asetatavat veepaaki. Türi Pa- kult tuletõrje-seltsimaja juurdeehi- esmaabi rünnakuil, toitainete- ja olnud kümnest tuletõrjeautost kaks beri- ja Puupapivabrikus oli üks kan- tus, mille puhul toimusid muu hul- loomade kaitse sõjagaaside vastu Türil. tav mootorprits, kaks käsipritsi ning gas ka kabaree ning teatrietendus. ja tulekaitse õhurünnakuil. Kur- 10 hüdropulti. Türi telliskivivabrikus Siseministri 1937. aasta 2. märt- sustest võttis osa üle 100 inimese. Teine maailmasõda oli üks käsiprits ja üks hüdropult. si määrusega pandi paika Järvamaa Pärast kursusi toimus Türil 28. au- Vahepeal oli puhkenud Teine maa- Juulis 1941 tegutsesid Türi Tuletõrjebrigaadi koosseis, mis gustil Järvamaa tuletõrjebrigaadi ilmasõda, Eestisse olid tekkinud kandis Järvamaa Hävituspataljon, koosnes kolmest divisjonist. Türi päev, mille puhul korraldati suur Nõukogude Vene sõjaväebaasid. 3. Raudtee SARK osakonna hävitus- Tuletõrjedivisjon haaras Türi linna tule- ja gaasikaitse manööver. Bri- märtsil 1940 toimus Türi VTÜ järje- rong ja regulaarväeosadest 22. ja Alliku, Särevere ning Käru val- gaadipäevast võttis osa üle 1000 kordne peakoosolek, kus uueks esi- SARK motolaskurdiviisi väeosad, lad. Tuletõrje korpuse pealik Hans tuletõrjuja kõigist Järvamaa tule- meheks valiti senine aseesimees toimus mitu lahingut. Türil ja selle Kullerkann, kes oli käskkirjaga nr tõrjedivisjonidest. Manöövrit olid Sigfried Viirmann, uuteks juhatuse ümbruses hävitati palju tähtsaid 1 määratud oma ametikohale 11. tulnud jälgima ka politsei peadirek- liikmeteks valiti L. Rannik, A. Rünne objekte, tekkinud tulekahjudes hä- veebruaril 1937. aastal, nimetati 9. tor J. Soomann ning tuletõrje kõr- ja J. Kaljola. 1940. aasta eelarvema- vis palju hooneid. Ka tuletõrjeühin- märtsist 1937 Järvamaa Brigaadi- geim juht – korpuse pealik major R. huks määrati 3620 krooni. gu maja sai lahingute ajal kahest pealikuks ja tema abideks said Felix Vaharo, samuti palju brigaadipeali- 2. juunil 1940. aastal toimus mürsust vigastada. Viidalepp ja Adolf Grünberg. Alates kuid ja teisi ametiisikuid. Manööv- Rakveres Tuletõrjeliidu peakoos- Tuletõrje käsipritsid hajutati. Tu- 31.03.1937 nimetati Türi divisjoni- rist võtsid osa ka kaitseliitlased, olek, kus sõnavõtuga esines ka Türi letõrje paakauto Willys ja mõlemad pealikuks Heinrich Lang ning tema samariitlased (punane rist) ning VTÜ varahoidja Rudolf Kraus. Pea- mootorpritsid võeti SARK osakonna abideks Julius Pääsuke ja Joann kaks kaitseväe lennukit. Manööv- koosolek jäi viimaseks. käsutusse ja laaditi Türi jaamas ron- Voll. Nimetati ka Türi divisjoni staabi ri jaoks oli ehitatud spetsiaalne gile. Mootorpritsid päästeti kavalu- koosseis – kõik selle kandi tuntud “küla”, mis süüdati. Demonstreeriti Nõukogude vägede surve all toi- sega rongilt, paakauto aga viidi Tal- tuletõrjetegelased. ka pisargaasi. Manööver loeti igati mus juunipööre, moodustati Eesti linnasse, kust see septembris 1941 Otsese tuletõrjetööga hakkas kordaläinuks, sest ta andis prakti- NSV, võeti kurss ühinemisele Nõu- Nõmme Tuletõrjekomandost kätte kohapeal tegelema Türi Tuletõrje- list tegevust nii tuletõrjebrigaadile kogude Liiduga. Türi VTÜ tegutses saadi. Kaduma jäi autol olnud 200 m kompanii, mille pealikuks nimetati kui ka kaitseliidule. Ühtlasi andis edasi. 6. augustil 1940 lahkusid voolikuid, kaks joatoru ja kaks pre- Karl Tõnissoo (Tõnisson), tema see kokkutulnud rahvale ettekuju- Järvamaa brigaadipealik Hans Kul- sentülikonda.

Türi tuletõrjetehnika ja tuletõrjujad 1936. aastal 18 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber

Mootorpritside päästmise eest uus ühingu juhatus, mille koosseis autasustati 1943. aastal järgmisi jäi üldiselt endiseks. Järvamaa Tu- Türi VTÜ liikmeid, kellest nii mõnigi letõrjebrigaadi instruktori kohale oli raudteelane, mis võimaldas va- asunud Oskar Roo asemel asus Türi gunitega manööverdamist : Edgar Tuletõrjekompaniid juhtima August Koort, Oskar Roo, August Laks, Jaan Laks. 22. augustil tähistas Türi VTÜ Aas, Friedrich Hannibal, Villem Taru, oma 35. aastapäeva. See algas mä- Johannes Hindrek. Arhiivis säilinud lestusplaatide asetamisega kalmis- ärimees V. Taru vapruse märkimise tule, aasta jooksul lahkunud tuletõr- ettepanekule on kirjutatud muu hul- jujate haudadele. Seejärel toimus gas : „V. Taru andis vahisõduritele hoolsusmärkide kätteandmine, altkäe tasu, mille tagajärjel vahisõ- mida anti välja kaksteist, pidukõne dur laskis mootorpritsi ära tuua.” pidas ühingu esimees S.Viirmann. 29. augustil 1941 hakkas Fr. Järgnesid tuletõrjevõistlused. Õh- Parmask politseijuhi ülesandel tupoole järgnes meeleolukas koos- Eesti Tuletõrje Korpuse pealiku ko- viibimine tuletõrjujatele ning raud- huseid täitma. Tuletõrje tegutses teelaste džässorkesti esinemine. edasi vastavuses Eesti Vabariigis Aasta lõpuks oli ühingul 218 lii- kehtinud seadustele ja määrustele. get, neist 82 naisliiget. Käidi seitset Järvamaa brigaadipealikuks nime- tulekahjut kustutamas, neist kaht tati Aleksander Meipalu. Türi linnas. Tuletõrjevalvet teostati Türi VTÜ kaotas tuletõrjeauto 268 korral, õppusi peeti üheksal Studebaker ja muud vähemat in- korral. ventari. Järvamaa tuletõrjebrigaad 26. märtsil 1944, kui sõjaratas kaotas juulis 1941 kaheksateist lii- oli taas Eestimaale veerenud, toi- get kommunistidest mõrvarite ohv- mus korraline aastapeakoosolek. ritena (nende hulgas brigaadipealik Esmalt kinnitati 1944. aasta tulu- A. Grünberg), nende hulgas Türi VTÜ de-kulude eelarve tasakaalus 7000 liikmeid ei olnud. riigimarka. 1941. aasta lõpuks oli Türi VTÜ- Valiti ka uut esimeest, sest en- s 168 liiget. Esimeheks oli endiselt dine esimees S. Viirmann oli mobi- Sigfried Viirmann, abiesimeheks Os- liseeritud sõjaväkke. Uueks esime- kar Roo, laekuriks Jaan Kaljola, va- heks sai Hans Tääkre. Välja vahetati rahoidjaks Villem Taru, sekretäriks ka juhatuse üks liige ning valiti uus August Laks, revisjonikomisjoni revisjonikomisjon koosseisus P. juhtis Hendrik Lääts. Türi tuletõrje- Saarmann, H. Pavelts ja pr M. Viir- kompanii pealikuks oli Oskar Roo, mann. Kompaniipealik A. Laks rää- tema abiks August Laks. kis tuletõrjeühingute ning selle liik- Vaatamata sõjale jätkus Türi tu- mete tegevusest sõja tingimustes. letõrjeühingu tegevus. Tuletõrjetöö 1937. aastal Järvamaa tuletõrjepealikuks saanud Hans tõhustamiseks moodustati Tuletõr- Võimuvahetus Kullerkann (keskel) koos Türi tuletõrjetegelastega 1935. aastal jebrigaadide juurde instruktor-as- Septembris vahetus jällegi võim, jaajaja palgalised ametikohad. Jär- üks okupatsioon asendus teisega. vamaal asus sellele kohale alates Tuletõrje Liit vahetas nime, tegut- 5. veebruarist 1942 Tõnis Reisma. sema hakkas ENSV Vabatahtlik Tule- Türil säilisid endine tuletõrjeau- 29.–31. maini 1942. aastal toimu- tõrjeühing, mille esimeheks sai Arnu to Willys ja mootorpritsid, esimene sid Paides tuletõrjekursused (or- Sork – tuntud tuletõrjetegelane. Te- neist juba 15 aastat vana. 1945. ganiseeritud tuletõrjekooli poolt), gutsemist jätkasid Tuletõrje Korpus aasta suvest alates oli läbi Rahva- millest võttis osa ka kaheksa Türi ning sellele alluvad struktuurid. 1. komissaride Nõukogu ja Tuletõrje VTÜ liiget. Augustis 1942 tähistas novembril 1944. aastal määrati Valitsuse võimalik saada trofeeau- Türi VTÜ oma 34. aastapäeva, toi- Järvamaa Brigaadipealikuks ajuti- tosid, mis olid koondatud vasta- mus paraad, surnuaial mälestati selt Julius Raudvee, samuti tuntud vatesse ladudesse. Ka Türi VTÜ ühingu lahkunud auliikmeid. 1942. tuletõrjetegelane. 9. jaanuaril 1945. sai kinnise maastiku furgoonauto aasta lõpuks oli Türi VTÜ-l 188 lii- aastal määrati Türi Tuletõrjekompa- Horch-901, endise raadiojaamau- get, neist 59 naisliiget. Tulekahjusid nii pealikuks Ferdinand Truu, tema to, mis kohandati mootorpritsi ja käidi kustutamas kahel korral 46 abiks August Viitmann ja sama aas- voolikute veoks. Tallinnast saadi mehega. Tuletõrjevalvet teostati 55 ta 11. jaanuaril Türi Tuletõrjedivis- autobaasilt nr 5 veoauto Chevrolet, korral, õppusi kokku kuuel korral, joni pealikuks Udo Ilomets ning abi- millele monteeriti mahatõstetav ülevaatusi kahel korral. Üks kord oli deks Arnold Verev ja August Laks. veepaak. Paar aastat sai tuletõr- õhukaitse häire. Kõik nad olid varem olnud tuletõrjes 1944 . a septembris jetöö rahulikult toimuda ning olu- kord stabiliseerus, tulekahjud said Aasta lõpus moodustati lendsal- juhtivatel kohtadel. Tegevust jätkas vahetus jällegi võim, gad, seejuures pandi paika ka pal- Tuletõrje Lendsalk, selle uueks au- kustutatud. Vabatahtliku Tuletõrje galiste autojuhtide kohad. Türi VTÜ tojuhiks sai alates 1. jaanuarist Jo- üks okupatsioon asendus korpuse komandöri (ühtlasi ka Tu- autojuhiks sai Johannes Pahk. hannes Viitmann, lendsalga juhiks teisega. Tuletõrje Liit letõrje Valitsuse ülem majori A. Mar- 9. mail 1943 toimus järjekordne Paul Saarmann. kovi) käskkirjast nr 11 26. juulist Türi VTÜ peakoosolek, kust võttis Ka Türi VTÜ esimees vahetati vahetas nime, tegutsema 1946. aastal nähtub, et teiste lend- osa 74 liiget ja kus kinnitati aas- välja, selleks sai Ants Rünne, kes oli hakkas ENSV Vabatahtlik salkade kõrval inspekteeriti ka Türi taaruanne tulude-kulude osas ta- ühtlasi ka Türi Tarbijate Kooperatiivi oma ning leiti sellel olulisi puudusi: sakaalus 4950 riigimarka. Valiti ka esimees-ärijuht. Tuletõrjeühing. autojuhti polnud kohal, ilmus alles Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 19

Türi Metsatööstuskeskuse vavbatahtlik tuletõrje salk iseehitud tuletõrjeautoga.

7 minuti pärast omast korterist, tõrjujat. alevite VTÜ-d, sealhulgas ka Türi 5. mail 1957. aastal reorgani- tehnika oli must, garaažis oli ehitus- Türi VTÜ-l oli ka 20-liikmeline or- linna VTÜ. seeriti Türi linna VTÜ Türi rajooni materjale ning teisi kõrvalisi ese- kester Jüri Kitsingu juhtimisel, töö- Järgmisel aastal moodustati VTÜ-ks. 2. juunil toimus Tallinnas meid, veepaakautol oli paak maha tasid naisringid. väikesed maarajoonid, sealhulgas EVVTÜ I. konverents, kus toimus tõstetud ning tühi, auto ise läinud ka Türi rajoon, seejuures jäi selle ra- vabariikliku vabatahtliku struktuu- majandussõite tegema. Käskkirjas Vabatahtliku korpuse jooni ainsaks tuletõrjestruktuuriks ri taasloomine. kavandati abinõud olukorra paran- likvideerimine Türi linna VTÜ komando (lendsalk). 1959. aasta 24. jaanuarist likvi- damiseks. Kuu aega hiljem, 24. au- 1949. aasta teine pool ei toonud 1952. aasta 29. oktoobril kinnitatud deeriti Türi rajoon ning suurem osa gustil 1946, premeeriti käskkirjaga head. 2. novembril kõrvaldati kom- väljasõiduplaanist nähtub, et Türi sellest ühendati Paide rajooniga. nr 16 rahaliselt suurte summadega partei initsiatiivil vabatahtliku rajooni sõitis esimesel väljakutsel 11. veebruaril andis EVVTÜ nõu- Türi Tuletõrjedivisjoni pealikut ning tuletõrjekorpuse ja ENSV VTÜ juhti- välja Türi VTÜ tuletõrje autotsistern kogu korralduse Türi rajooni VTÜ Türi naiskompanii pealikut. misest endised pealikud A. Sork, H. Willys, täiendaval väljakutsel Paide likvideerimiseks ning liitmiseks Türi VTÜ esimehed hakkasid tihti Pokk ja A. Luht. Moodustati vaba- linna VTÜ Ford, Võhma VTÜ Chevro- Paide rajooni VTÜ-ga. 16. veebrua- vahetuma: 1948 sai esimeheks Ser- tahtliku tuletõrje orgbüroo kellegi G. let ja Vändra VTÜ Horch. ril kirjutatigi, mille järgi andis Türi gei Anderson, 1949 Toomas Kirss. Lapingu juhtimisel, hakati etteval- Kuigi Türi VTÜ oli sel ajal ma- VTÜ Paide VTÜ-le üle tuletõrjemaja, Välja vahetati ka teisi pealikuid: mistama ENSV VTÜ laialisaatmist, teriaalselt nõrgal järjel, suudeti veoauto Chevrolet, tuletõrjeauto 1948 sai lendsalga juhiks Johannes kuigi EK(b)P büroo otsustas selle riikliku kindlustuse eraldisi kasu- PMZ-11, mootorpritsid M-300 ja M- Hindrek, 1. jaanuaril 1949 sai Türi küsimuse alles 25. jaanuaril 1950. tades muretseda viiekümnendate 600, viis käsipritsi ja palju muid põ- Tuletõrjekompanii pealikuks Karl aastal. Likvideeriti vabatahtliku aastate esimesel poolel mootorp- hivahendeid kokku 190 106 rubla Paas, naiskompanii pealikuks Jette tuletõrje korpus, brigaadid ja neile ritsid M-300 ja M-600. 1956. aasta väärtuses. Evirand. Üldse oli Türi VTÜ-s 1949. alluvad struktuurid, samuti ENSV veebruaris muretseti uus tuletõrje Ring oli täis. Türi VTÜ oli lakanud aasta 1. jaanuari seisuga kokku 304 VTÜ ning kohalikud maakondade ja autotsistern PMZ-11 Uralzis-355 olemast. Tuld oli aga vaja kustuta- liiget, neist 126 meest, 109 naist ja valdade VTÜ-d. Tähtajaks oli 1. juuli alusel. Sel ajal töötas VTÜ juures da, edasi tegutses Paide VTÜ Türi 69 noort. 6. mail 1949 oli Türi kahes 1950. kolm palgalist korstnapühkijat, üks “A” grupi Vabatahtliku Tuletõrje Ko- tuletõrjekompaniis kokku 290 tule- Pärast seda säilisid linnade ja pottsepp ja neli autojuhti. mando (VTK). 20 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Eesti tuletõrje sündmused

HeikKi Perli

11. mai 1943 1872 1. jaanuar 1918 viimastel sajanditel. Kustutustöö- Tules hävis enamik Tallinna linnast. Valmis Tallinna linna poolt ehitatud Hakkas tegutsema Tallinna linna Tu- dega tegelesid Tartu, Võru, Valga ja peapritsimaja, mis anti Tallinna Vaba- letõrje Komando. Petseri tuletõrjebrigaadid. 1555 tahtlikule Tuletõrjele kasutada. Tallinnas anti välja esimene tänaseni 6.–7. september 1919 1940 – 1941 säilinud “TULEMÄÄRUS” (Brandord- 1873 Tallinnas toimus esimene Eesti Üle- Eesti vägivaldne ühendamine Nõu- nung). Määrus oli saksakeelne. Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje sai Sak- riikline Tuletõrje Kongress, kus asu- kogude Liiduga ning alanud sõda samaalt firmast “C.D.Magirus” hobus- tati Üleriikline Tuletõrje Liit, mille esi- tõi kaasa olukorra, kus inimkaotu- 1698 tega veetava mehhaanilise redeli. meheks valiti Ado Birk (Tallinna VTÜ sed tuletõrjes ulatusid 2946 ini- Tallinnas anti välja uus täielikum “Tule- esimees). meseni. Tuletõrje Korpuse pealik määrus” (samuti saksakeelne). 1879 kolonel–leitnant R.Vaharo arretee- Pärnu Vabatahtlik Tuletõrje tellis 26. oktoober 1921 riti ja viidi Venemaale, kus ta suri. 23. mai 1788 Belgia firmast “Josef Beduwe” ja sai Viidi läbi esimene proov äsja Tallinna Asutati Tallinna Mustapeade Tuletõrje 1880. aastal esimese tuletõrjena Ees- linna Tuletõrje Komandole saabunud 29. august 1941 komando. tis kätte aurupritsi. tuletõrjeautole. Auto oli valmistatud Tuletõrje korpuse pealiku kohus- Saksamaal “H.Koebe” tehases “Benz- tesse astus pealiku abi Friedrich 1797 26. märts 1881 Gaggenau” alusel. See oli Tallinna nel- Parmask. Tallinnas anti välja “Tuletõrje ja tule- Eelmisel aastal saadud auruprits näi- jandaks tuletõrjeautoks. kaitse määrus”, mis tõlgiti osaliselt ka tas oma võimeid suurtulekahjul Pär- 1. november 1944 eesti keelde. nus Schmidti linaaitade põlemisel. 13. september 1922 Eesti on läinud uuesti Nõukogude Saabus kohale Tallinna Vabatahtliku Liidu koosseisu. ENSV Vabatahtli- 1847 1882 Tuletõrjeseltsi esimene tuletõrjeau- ku Tuletõrje korpuse, mille struk- Narva Kalevivabrikus asutati tuletõrje- Ka Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje sai to firmast “H.Koebe” “Benz-Gagge- tuurid säilisid, komandöriks mää- komando. Pärnu ja Tartu järel aurupritsi. nau” alusel. rati SARK Tuletõrje Valitsuse ülem, major A. Markov. Viimane määras 1858 1884 4.mai 1936 oma asetäitjateks Arnu Sorgi ning Vasevalaja Karl Jürgens asutas Tallin- Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje juurde Anti riigivanema poolt dekreedina tu- Albert Luhti – endiseaegsed tun- nas ettevõtte, millest sai tuntuim tule- asutati orkester. letõrje seadus, mis asendas endist, tud tuletõrjetegelased. tõrjevahendite tootja Eestis. 1924. aastal välja antut. 1900 1. juuli 1950 2. august 1862 Tallinna Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi 10. veebruar 1937 Lõppes ENSV vabatahtlike tuletõr- Asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje, esimeheks valiti esimest korda eest- Uue tuletõrje seaduse kohaselt moo- jeühingute, kohalike (maakondade mille esimeseks esimeheks sai Karl lane – linnapea insener V. Lender. dustati Tuletõrje Korpus, tuletõrje ning valdade) vabatahtlike tule- Theodor Holland ja peameheks Carl brigaadid maakondades ning nende tõrjeühingute ja Tuletõrje Korpuse Constantin Greb. 1906 allüksused. Tuletõrje Korpuse pea- (koos allüksustega) laialisaatmi- Pärnus asuv Waldhofi paberi- ja puu- likuks määrati Kodanliku Õhukaitse ne. Säilisid üksnes linnade ja alevi- 16. november 1862 papivabrik sai esimese iseliikuva ja tuletõrje juhataja major Rudolf te vabatahtlikud tuletõrjeühingud. Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje ostis mehhaanilise tulekustutusvahendi Vaharo. esimese kasutatud käsipritsi, mis ära – aurupritsi firmast “C. D. Magirus”. 2. juuni 1957 remonditi. 28. – 29. august 1937 Tallinnas toimus esimene tuletõrje- 31. oktoober 1913 Tallinnas toimus Tuletõrje Korpuse konverents, kus taasasutati Eesti 5. veebruar 1864 Tartusse saabus “Lloyd” alusel Bre- päev, millest võtsid osa kõikide tu- Vabariiklik Vabatahtlik Tuletõrje- Asutati Tartu Vabatahtlik Tuletõrje. menis valmistatud veepaagi ning letõrjebrigaadide ja divisjonide esin- ühing, mille esimeheks valiti Evald pumbaga varustatud tuletõrjeauto. dajad. 29. augustil Vabaduse väljakul Jäänmer (Tallinna VTÜ esimees). 1.november 1866 Tartu Vabatahtlik Tuletõrjeselts oli toimunud paraadist võttis osa 15 Taastatud olid kõik rajoonide Vaba- Asutati Pärnu Vabatahtlik Tuletõrje. esimene, kes muretses tuletõrjeauto. 000 tuletõrjujat – tegemist oli kõigi tahtlikud tuletõrjeühingud. Sama aasta 13.novembril sai Tartu Tu- aegade suurima tuletõrjeüritusega. 1867 letõrje väga huvitava arhitektuuriga jaanuar 1966 Asutati Kuresaare, Valga, Võru ja Põlt- tuletõrjemaja. 1939 mai Pika vaheaja järel (22 aastat) mää- samaa Vabatahtlikud tuletõrjed. Tallinnas Raua tänaval valmis Balti- rati ENSV ÜKKM Tuletõrje Valitsust 10. veebruar 1914 maade esinduslikum tuletõrjehoo- juhtima eestimeelne polkovnik 1868 Viljandi Vabatahtlik Tuletõrjeselts sai ne (Praegune Päästeameti ja Põh- Jaan Vaarmann. Tallinna Magistraadi sündikus esimese järelveetava mootorpritsi, ja–Eesti Päästekeskuse hoone, kus O. Rieseman nimetas esimest korda mis oli valmistatud Saksamaal firmas paikneb ka kesklinna komando). 1. jaanuar 1968 tuletõrje lipukirja “Jumalale auks – “Gebr. Kieslich”. Pärast 1946. aastat oli kutseline ligimesele abiks”. 23. mai 1939 tuletõrje säilinud peale Tallinna 1. aprill 1917 Petseris toimus suur tulekahju, veel Pärnus, Tartus ja Narvas. 1869 Asutati Tartu linna kutseline Tuletõrje kus linnas ja ümbruskonna külades Nüüd loodi Kutseline Tuletõrjeük- Tallinna daamid annetasid Vabatahtli- Lendsalk – esimene linna kutseline hävines 240 maja, peale selle veel sus Viljandisse ning seejärel Rak- kule tuletõrjele lipu. tuletõrjeformeering Eestis. kõrvalhooneid. Tegemist oli suuri- verre. ma rahuajal toimunud tulekahjuga Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 21 Kuidas säilitada päästeala ajalugu?

Janar Kärner Tuli on aegade algusest tõrje sünniks Eestis. Miks ja kuidas õppejõudude initsiatiivil ning eest- Järvamaa päästeosakonna organiseerumiseni jõuti, kuidas ja vedamisel tuletõrjeühing ”Alma Ma- juhataja kohusetäitja saati olnud inimese kelle initsiatiivil seda tehti, kuidas ter Firefighting”, tegin ettepaneku, Sisekaitseakadeemia suur abiline ja samas edasi tegutseti ning kuidas on see et selliseid ühinguid võiksid luua Päästekolledži vilistlane mõjutanud tulega võitlemist täna- ka teised Eesti suuremad kõrg- ja ka vaenlane. See sel päeval? ülikoolid ning Päästeamet ja kõik Janar Kärner annab ülevaate piir, kust hea abiline Kuna Sisekaitseakadeemia päästekeskused nimetatud tege- oma lõputööst “Eesti orga- suureks vaenlaseks Päästekolledžis polnud varem üh- vust igati nõustaksid ja toetaksid. niseeritud tuletõrje lühike tegi lõputööd päästeala ajaloost Esimene tuletõrjeauto saabus arengulugu” ja teeb ettepane- võib muutuda, on kirjutatud, otsustasin keskendu- Eestimaale 3. novembril 1913, kuid päästeala ajaloo säilita- paraku imeõrn. da küll 1919. aasta Eesti Üleriikli- seega möödub käesoleval, 2008. miseks. ku Tuletõrje Liidu loomisele koos aastal 95 aastat esimese tuletõrje- sellele eelnenud ja selleni viinud auto soetamisest Eestimaal. Seo- Tuli on aegade algusest saati olnud sündmustega, kuid anda ka lühi- ses nimetatuga ning arvestades inimese suur abiline ja samas ka kese ülevaate eelnevast ajaloost esimese auto paiknemise asukoh- vaenlane. See piir, kust hea abiline ja tänasest päevast päästealal, et ta, tegin ettepaneku Lõuna-Eesti suureks vaenlaseks võib muutuda, lugejal tekiks terviklikum ülevaade Päästekeskusele koostöös Tartu on paraku imeõrn. Selle probleemi- kogu organiseeritud tuletõrje aren- Tuletõrjeühinguga tähistada seda ga oldi kimpus juba muistsel ajal ja guloost. Uurimustöö piiratud mahu sündmust sobiva pidulikkusega ollakse ka tänapäeval. Seepärast tõttu ei ole lõputöös lähemalt uuri- selle aasta novembrikuus ning eriti moodustatigi juba keskajal vaba- tud Eesti Nõukogude Sotsialistliku viie aasta pärast, kui möödub 100 tahtlikke tuletõrjekomandosid, mil- Vabariigi aegset tuletõrjetegevust. aastat esimese tuletõrjeauto soe- le eeskujul loodi pea igasse Eesti tamisest Eestisse. külla hiljem tuletõrje selts, millest Ettepanekud Kogedes oma töö kirjutamisel eesrindlikumad 1919. aastal ühise ajaloo säilitamiseks tuletõrje-pääste ajaloo materjali- liidu moodustasid ning tänasele Töö kirjutamisel tulid ilmsiks mit- de rasket kättesaadavust, nende päästeteenistusele aluse panid. med nüansid, mis on minu arvates vähest olemasolu ja piiratud kasu- Kahjuks on Eesti tuletõrje ajalu- ajaloo säilitamisel väga tähtsad, tamisvõimalusi, tegin ettepaneku, gu lähemalt uuritud vähe ja kaas- kuid mingil põhjusel ei ole neid va- et Sisekaitseakadeemia Pääste- ajal pole ühtegi teost sel teemal rem märgatud ning seetõttu tegin kolledžis jätkataks ka järgnevatel välja antud. Seetõttu valisin oma oma töös alltoodud ettepanekud. aastatel algatust kirjutada lõpu- Sisekaitseakadeemia Päästekol- Julius Siebert oli üks esimese töid tuletõrje ja päästeala ajaloo ledži lõputöö teemaks “Eesti orga- vabatahtliku tuletõrje seltsi asu- teemadel. niseeritud tuletõrje lühike arengu- tajatest ja hilisem Tallinna Vaba- Oma uurimustöö kokkuvõttena lugu”. Teema aktuaalsus seisneb tahtliku Tuletõrje Seltsi juhatuse saan väita, et 1919. aastal toimu- eelkõige selles, et järgmisel aastal Lõputöö eesmärk esimees ja auliige. Aasta pärast nud EÜTLi esimest kongressi saab tähistab Eesti päästeala oma 90. oli koondada ühiste Julius Sieberti surma avati tal- pidada Eesti organiseeritud tule- aastapäeva, mis tähendab, et tu- le Kopli surnuaial seltsi liikmete tõrje sünniks. Samuti leian, et seda letõrje-alast tegevust hakati Eesti kaante vahele poolt hauasammas. Arvestades tähtpäeva on, kõiki töös kirjeldatud Vabariigis edendama praktiliselt ülevaatlik, üldistatud ja tema panust tuletõrje arengusse, sündmusi arvesse võttes, õigusta- üheaegselt riigi sünniga. on teda siiani vähe tähtsustatud. tud oma tähtpäevana tähistama nii Lõputöö eesmärk oli koondada järeldustega varustatud Et väärikalt tasuda see auvõlg, tänane Eesti (kutseline) pääste- ühiste kaante vahele ülevaatlik, materjal, mis annaks tegin Päästeametile ettepaneku teenistus kui ka praegu päästealal üldistatud ja järeldustega varus- lugejale teavet asutada Julius Sieberti nimeline tegutsevad vabatahtlikud organi- tatud materjal, mis annaks lugeja- iga-aastane eripreemia parimale satsioonid. le teavet ajaloolise järjepidevuse ajaloolise järjepidevuse vabatahtlikule tuletõrje organsat- Avaldan oma lõputöö koostami- alusel järjestatud tähtsamatest alusel järjestatud sioonile. seks vajalike materjalide ja tead- sündmustest ja faktidest Eesti Et Tartus 1863. aastal tuletõrje mistega aitamise ning meeldiva tuletõrje-päästeala arenguloos. tähtsamatest ümberkorraldamiseks loodud tule- koostöö eest tänu juhendaja Anne Lõputöö ülesandeks oli välja selgi- sündmustest ja tõrjekolleegiumi soovisid astuda Martinile, Gustav Massakasele, tada, kas Eesti Üleriikliku Tuletõrje teiste hulgas professorid ja üliõpi- Heikki Perlile, Tuve Kärnerile, Eesti Liidu loomist 1919. aastal võib ja faktidest Eesti tuletõrje- lased ning et ka praegusel ajal te- Siseturvalisuse Muuseumile ja Jär- saab pidada organiseeritud tule- päästeala arenguloos. gutseb Tartus tudengite ja mõnede va-Jaani Tuletõrje Seltsile. 22 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Ühe omanäolise muuseumi tekkelugu

Gustav Massakas Tuletõrjemuuseumi tuletõrje- ja päästetehnika varahoidja

Tuletõrjemuuseumi loomise mõte ootas teostamist juba 20. sajandi kolmekümnendatel aastatel, kuid tolleaegseid võimalusi arvesse võttes väärt ideest tegudeni ei jõutud.

Tuletõrjemuuseumi kui tuletõrje rikkaliku ajaloo ja traditsioonide, materiaalse ja vaimse kultuuri mä- lestiste kogumise, säilitamise, tea- dusliku uurimise ja eksponeerimise keskuse loomise luba anti välja 30. oktoobril 1974. aastal. Eesti Minist- rite Nõukogu korraldusega. 1. novembril 1974. aastal asuta- ti Eesti Vabariikliku Tuletõrje Ühingu korraldusega Tallinna Tuletõrjemuu- seum ning kinnitati muuseumitöö- tajate koosseis ametinimetuste ja kuupalkadega, mis vastasid riikliku III järgu muuseumitöötajate palga- määradele. EVVTÜ nõukogu esime- Tuletõrjemuuseumi tuletõrje- ja päästetehnika varahoidja he sama korraldusega kohustati Gustav Massakas eelmistes muuseumiruumides. Foto: Toomas Viks Tallinna Tuletõrje Ühingut andma äsjaloodud muuseumi käsutusse ruumid Tallinnas Vana-Viru 14 asu- nii erialane ettevalmistus kui ka nia toimus 14. aprillil 1978. aastal. kas lausa võimatu või äärmiselt ku- vas hoones ning õuel asuvas kuuris kogemus. Tänu Vaarmanni väga Kuu aega hiljem, nimetati Tallinna lukas ettevõtmine. Paremas olukor- kogupinnaga 373 ruutmeetrit. See- heale suhtlemisoskusele loodi kohe Tuletõrjemuuseum Eesti NSV Mi- ras ei ole ka Järva-Jaani vanatehni- ga määrati Tuletõrjemuuseumi asu- head koostöösuhted Kultuuriminis- nistrite Nõukogu korraldusega üm- ka varjupaigas asuvad muuseumile kohaks Eesti vanim tuletõrjehoone, teeriumi muuseumitööd tundvate ber Eesti NSV Tuletõrjemuuseumiks kuuluvad tuletõrjeautod. Luhtusid mille asukoht Tallinna südalinnas oli töötajatega, kes suhtusid muuseu- (järjekordne uus ümbernimetamine ka muuseumi meeleheitlikud kat- selleks igati sobiv. Muuseum allus mi loomise ideesse väga soosivalt Eesti Tuletõrjemuuseumiks toimus sed moodustada muuseumi filiaalid Eesti NSV Tuletõrjeühingule ning oli ning pakkusid ka omapoolset abi. Eesti NSV Tuletõrjeühingu nõukogu Rakverre ja Tartusse. selle ülalpidamisel. Tallinna Tuletõr- Tulemused ei lasknud end kaua oo- presiidiumi 28. aprillil 1989. aasta jemuuseum sai esimeseks tuletõr- data – alus pandi muuseumi fondi- otsusega). Seoses senise peavara- Muutuste aeg jemuuseumiks Nõukogude Liidus. dele, mille „alusmüüriks“ said 1927. hoidja Oengo pensionile siirdumise- 1991. aasta algas muuseumile aastast pärit tuletõrjeauto Fargo, ga võeti 1. novembril 1985. aastal suurte raskustega. Muuseumi eda- Tuletõrjemuuseumi auruprits Kärmas-Katariina, auto- uueks peavarahoidjaks endine Tule- sine eksisteerimine seisis isegi esimene direktor pump PMG 1, vankerprits Amblast tõrje Valitsuse agitatsioonijaoskon- küsimärgi all, kuna muuseumi kõr- Muuseumi asutamine oli küll paberi ja suur hulk käsikustutusvahendeid na kauaaegne töötaja Kuno Tiiksaar. gemalseisev organisatsioon – Ees- peal lahendatud, kohale sai määra- mujalt. 1988. aasta veebruaris kohtus muu- ti Tuletõrjeühing – ei näinud oma tud ka direktor, kuid viimasel polnud seumidirektor Vaarmann tollase 1991. aasta eelarves ette rahalisi kohta, kus istuda, rääkimata töö- Tuletõrjemuuseumi filiaalid Estonia kolhoosi tuletõrjelembelise vahendeid muuseumi ülalpidami- ruumist, kirjutuslauast, telefonist Tuletõrjemuuseumil lubati Eesti pii- esimehe Heino Marrandiga ja koos seks, vaatamata sellele, et see kõik jms. Esimeseks Tuletõrjemuuseumi res ka muuseumi filiaale asutada. otsustati asutada sinna muuseumi oli muuseumi asutamisdokumendis direktoriks kinnitati endine Tuletõr- Nii moodustatigi muuseumi juurde filiaal, milleks kolhoos eraldas Oisu ja ka põhimääruses ette nähtud. je Valitsuse ülem, suurte tuletõrje- nõuandva organina muuseumi tea- asulas 4000-ruutmeetri suuruse Tekkinud olukorrast leiti aga välja- töö kogemustega Jaan Vaarmann, duslik-metoodiline nõukogu, mille maa-ala ja amortiseerunud kuivati- pääs. 50% muuseumi ülalpidamis- kellel tuli kohe n-ö härjal sarvist ülesandeks oli muuseumi esma- hoone. Filiaali ühiskondlikuks juha- kuludest võttis enda kanda Eesti haarata ja muuseumile eraldatud tähtsate probleemide lahendamine, tajaks oli nõus hakkama kolhoosi Riiklik Tuletõrjeamet ja ülejäänud ruumide ümberehitamise pakiliste muuhulgas ka uute ekspositsiooni- automajandi juhataja Valdo Välimäe, poole vabariigi tuletõrjeühingud. probleemidega tegelema asuda. de temaatika ning plaanid. kes on ühtlasi ka tuletõrjetehnika Tallinna Tuletõrjeühinguga sõlmiti Kuna teiste muuseumitöötajate 28. jaanuaril 1975. aastal kin- ja unikaalsete sõidukite kogumise eraldi leping, mille kohaselt Tallinna ametikohad olid komplekteerimata, nitas EVVTÜ nõukogu presiidium entusiast. Seoses sellega paigutas Tuletõrjeühing ei võta muuseumi tuli direktoril seda kõike üksi ja kel- Tallinna Tuletõrjemuuseumi esime- muuseum 1991. aastal Oisu lahti- käsutuses olevate ruumide eest legagi nõu pidamata teha. Vaarmann se põhimääruse. 1 veebruaril sai sesse hoidlasse üheksa ajaloolist üüri ning katab nende ruumide küt- tundis hästi küll tuletõrjetööd, kuid muuseum endale ka peavarahoidja tuletõrjeautot. Praeguseks ajaks on te ja ülalpidamise kulud. Seetõttu muuseumitööga polnud tal kunagi – muuseumitöötaja Lia Oengo. Vast- mõne auto seisukord sedavõrd hal- vabastati Tallinna Tuletõrjeühing varem tegeleda tulnud – puudus loodud muuseumi avamistseremoo- venenud, et nende taastamine on muuseumi ülalpidamiseks raha- Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 23

dused said korda. Selle probleemi la- tänav 2 asuva kinnistu pööningu- hendamisel oli oluline osa täita pea- korruse ruume fondihoidlaks ja töö- varahoidja Kuno Tiiksaarel. 1992. kabinettideks, II korruse saali (72,3 Ühe omanäolise muuseumi tekkelugu aastal tabas muuseumi kollektiivi ruutmeetrit) kasutamise võimalust üks häda teise järel. Direktor Vaar- temaatilise näituse ülespanekuks, mann paigutati südameinfarktiga tuletõrjehoone õuealal asuva nn haiglasse ning direktori kohustusi voolikutorni ruume tulevase püsi- asus alates 1. novembrist täitma ekspositsiooni rajamiseks ning va- peavarahoidja Tiiksaar. Pärast seda jaduse korral ka hoone keldrikorru- läks operatsioonile ka vanemteadur se kunagisi varjendiruume. Arro. Selline ootamatu asjade käik Loomulikult tuleb need ruumid raskendas tunduvalt muuseumi enne remontida ja nõuetelevasta- edasist tegevust, sest fondi oli või- valt sisustada. Muuseumi olukorda malik korrastada, esemeid inventa- kergendab ka 2007. aastal valmi- riseerida ja uurida vaid minimaalsel nud Saku Operatiivteenistuste määral. Muret tegi ka veel asjaolu, keskuses valminud uued muuseu- et muuseumi arengustrateegia ja miruumid kogupindalaga 223,6 sellest tulenev tegevuskava ei vas- ruutmeetrit. Kasuks ei tule aga tanud enam kaugeltki kaasaja va- asjaolu, et muuseumiruumid asu- jadustele. Kui muuseumis oli võrd- vad Tallinnast võrdlemisi kaugel ja lemisi hästi leidnud kajastamist sõiduvõimalused sinna on kaunis n-ö endisaegne tuletõrjetehnika nigelad, kuid väiksemate näituste ja tehniline varustus, siis peaaegu püstitamine ja museaalide restau- täielikult puudusid muuseumil tao- reerimisvõimalused on seal täiesti lised arvestatavad väljapanekud olemas. Samuti pakub muuseumi aastatest 1960-2000. Eriti kurb on õueala palju võimalusi suuremate see, et muuseumikülastajatel jää- massiürituste läbiviimiseks. vad nägemata need tuletõrjeautod, Eesti Tuletõrjemuuseumis on tuletõrje erivarustus, kustutusrii- aastatepikkuse vastutustundliku ded, hingamisaparaadid, sideva- ja hoolika kogumistöö tulemuse- hendid jne, mida kasutati pikkade na võetud kultuurivarana arvele aastakümnete jooksul tulekahjude üle 30 000 museaali, millest eriti Aadressil Vana-Viru 14 on muuseumiruumid nüüdseks suletud kustutamisel. 2006. aasta sep- väärtuslik on hõbeda- ja käsikirjade ja avatud Päästeameti hoones Raua tänaval. Foto: Toomas Viks tembris tabas muuseumi äärmiselt kogu. Muuseumis on hoiul üle 15 ebameeldiv üllatus, nimelt ütles 000 lehekülje tuletõrjeorganisat- liste vahendite eraldamisest. 24. rahaliste raskuste tõttu muuseumi Tallinna Tuletõrjeühingu esimees sioonide kroonikat ja uurimusi. On aprillil 1991. aastal toimus Pirita ülalpidamiseks piisavalt vahendeid Peeter Rosenberg muuseumiruu- olemas ka täiesti arvestatav kogu Purjespordikeskuse hoones Eesti eraldada. mide rendilepingu ootamatult üles. eesti-, vene-, soome- ja saksakeel- Tuletõrjeühingu VI kongress. Kong- Muuseumi direktori kohusetäitja seid trükiseid. Muuseum toimib ressile olid saabunud saadikud Uued ruumid Kuno Tiiksaar kommenteeris seda nii kultuuri- kui ka tuletõrjepropa- vabariigi kõikidest tuletõrjeühin- Olukorra päästmiseks kõige hulle- sündmust järgmiselt: „Rendileping gandaasutusena, tehes elanikkon- gutest. Kongressi juhatajaks valiti mast, s.t muuseumi likvideerimi- oli meil maja varsema omaniku nale järjekindlalt tuleohutusalast üksmeelselt muuseumi direktor sest, pöördus tarmukas direktor Tallinna Tuletõrjeühinguga aastani ennetustööd. Muuseum on käes- Vaarmann. Kongressi päevakorras Vaarmann otse Eesti Vabariigi tol- 2016, kuid mind sunniti ennetäht- oleval ajal n-ö ülesehitusjärgus oli muuseumi edasise saatusega ot- lase rahandusministri Rein Milleri aegselt lepingu lõpetamisele alla – tegeletakse püsinäituse koosta- seselt seotud punkt – ETÜ tegevuse poole palvega lahendada muuseumi kirjutama, vastasel juhul ähvardati mise, fondihoidlate ja tööruumide lõpetamine. Kuna kongressi eel finantseerimise küsimus. Minister muuseum lihtsalt tänavale tõsta.” sisustamise-remontimise ning ka- toimunud Tuletõrjeühingute konve- käskis koostada argumenteeritud Tiiksaare sõnul on kurb see, et maja pitaalmahutust nõudvate objektide rentsidel olid ühingud võtnud vas- taotluse Tuletõrjemuuseumi finant- on nüüd erakätes ja lisaks muuseu- kohta projektdokumentatsioonide tu uued põhikirjad, mille kohaselt seerimiseks vabariigi eelarvest ala- mile asuvad seal ka ööklubi Venus koostamisega. Ühesõnaga, töid ja kõik tuletõrjeühingud tunnistasid tes 1992. aastast. Pöördumisest ning alkoholi- ja erootikapood. Ainu- tegemisi jätkub küllaga. end iseseisvaiks ja ETÜ koosseisu oli kasu – rahad eraldati, muuseumi üksi moraalse ja ajaloolise õiguse Teadmiseks veel, et 2008. aasta enam mittekuuluvaiks, siis tun- töötajate palgad tõusid võrreldes järgi peaks muuseum jääma Vana- 23. jaanuaril nimetati Eesti Tule- nistati ETÜ VI kongressi otsusega varasemaga märgatavalt, kuid võr- Viru majja nagu on ristleja Aurora tõrjemuuseum siseministri määru- Eesti Tuletõrjeühing likvideerituks. reldes teiste muuseumitega jäid Neeva jõel oma ankrupaigas. Tiik- sega ümber Eesti Siseturvalisuse Pärast kongressi lõppemist toimus need siiski madalamaks, kuna va- saar väitis ajakirjanduses ka seda, Muuseumiks. Käesoleval ajal juhib samas ka Eesti Tuletõrjeliidu asuta- rem olid palgad olnud väga madalad. et tuletõrjemaja läks erakätesse muuseumi ajalooharidusega ning miskoosolek, mille esimeheks valiti Samas tekkisid ka arusaamatused kummalisel moel ja omanikud ei ole arhivaari ja muuseumitööga varem Põlva TÜ esimees Teet Helm. Sellest Tuletõrjeliidu raamatupidamisega, nii magusas kohas muuseumi pida- kokkupuutunud Tiina Saksakulm. tulenevalt ja pärast kõikvõimalikke kuna Eesti Vabariigi Rahandusmi- misest huvitatud. Nende tehingute Kui mõni vana muuseumisõber soo- kooskõlastusi otsustati, et Tule- nisteeriumi poolt muuseumi ülalpi- tulemusena pidi Eesti Tuletõrje- vib veel külastada vanu muuseumi- tõrjemuuseumi peetakse ülal Eesti damiseks eraldatud summad läksid muuseum hiljemalt 2007. aasta 1. ruume Vana-Viru tänaval ja imetleda Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti, Tuletõrjeliidu raamatupidamises märtsiks vabastama Vana-Viru 14 kas või kuulsat aurupritsi Kärmas- Eesti Tuletõrjeliidu ja vabariigi tu- nende oma summadega segamini ja kasutatavad ruumid ja tagastama Katariina, siis palun väga – ilmselt letõrjeühingute poolt eraldavatest pahandusi oli küllaga. Nii otsustati need Vana-Viru TT-le. Tänu Pääste- võib muuseumihuviline tellida me- ja oma teenitud rahalistest vahen- Eesti Tuletõrjeliidu raamatupidami- ameti juhtkonna vastutulelikkusele nüüst endale Kärmas-Katariina ni- didest. Kahjuks selgus, et 1992. sest lahku lüüa ja luua muuseumi ja mõistvale suhtumisele muuseu- melise karbonaadi, sest lähipäevil aastal ei olnud nii Tuletõrjeametil oma raamatupidamine. Muuseumi mi päästmiseks „tänavale“ sattumi- avab endistes muuseumiruumides kui ka tuletõrjeühingutel oma enese olukord paranes tunduvalt ja arvel- sest, pakkus Päästeamet oma Raua uksed uus restoran. Head isu! 24 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Vabatahtlikud ennetustöös

Viola Murd Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja

Kärarikkas infoühiskonnas jõuab inimeseni mitmesuguseid teadaa- ndeid, soovitusi, käske ja keelde. Kõige järgi käia ei suuda. Millist nõu tasub kuulda võtta ja mille peale pole mõtet oma mälumah- tu kulutada – valikud tehakse paljuski hetke ajel. Inimene usub seda, mida talle uskuda meeldib või mis talle kasulik tundub. Sõ- numi usutavuse juures on oluline ka see, kes on ütleja. Tihti juhtub, et naabrimeest usutakse rohkem kui seadust või telereklaami. Igal juhul on hea, kui on keegi, kelle käest saab vabalt ja omas keeles asju üle küsida. Kuidas siis tegeli- kult selle suitsuanduriga ikka on, kas ta aitab ja kus ta olema peab ja mis siis saab, kui ei ole? Õnnetuste ennetamiseks on Päästeamet teinud meediakam- paaniaid ja spetsialistid on võtnud palju sõna nii teles, raadios kui ka ajakirjanduses. See on vajalik, kuid mitte piisav. Inimesega otse suhtlemine on kindlasti parem, kuid nõuab palju aega ja töötajaid. Siin ongi headeks partneriteks Esimese priitahtlike pritsimeeste foorumi hõredad read Vändras, 2002. vabatahtlikud. Riigi tulud-kulud ei kannata igas vallas komandot pidada, kuid vabatahtlik pritsu- mees võib olla ka igas külas. Seda Juhul, kui keegi riigilised projektid, nagu “Kodu teameti koduleheküljelt aadressil kartust ei ole, et talle tegevust ei tuleohutuks”, “Nublu aitab”, “Tean www.rescue.ee jätkuks. Juhul, kui tule kustutami- tunneb, et Päästeameti tulest” jt, kus on kokku lepitud ma- seks napib tehnikat või pädevust, üleriigilised projektid hud ja nõuded, kuidas asju tehak- Tegevused tuleb seda enam teha tööd selleks, se. Lisaks on igal piirkonnal omad Päästeala vabatahtlike tegevused et õnnetused juhtumata jääks. ega ka päästekeskuse probleemid ja igal pool ka oma on andnud alust mitmeks vaidlu- tegevused ei paku nägemus headest lahendustest. seks. Kas see, kellel tuletõrjeau- Koolitatud vabatahtlikud vajalikku lahendust Ennetustöö üldisest eelarvest tot ei ol, on ikka õige pritsumees Aasta alguses viis Päästeamet neljandiku saavad päästekesku- ja kas tasulise teenuse osutamine koostöös Harjumaa reservpääs- just tema kodukoha sed oma kasutusse, et keskustel on ikka vabatahtlik tegevus? terühmaga läbi vabatahtlike probleemidele, on oleks võimalik oma tegevusi kor- Aastal 2001 analüüsis grupp koolitused igas maakonnas. Ees- raldada ja vabatahtlikke ennetus- päästeametnikke ja aktiivseid märk oli nõustada rohkem inimesi võimalus esitada oma töösse kaasata. Mida rohkem on vabatahtlikke Tuve Kärneri vaba- nende kodudes. Ära koolitati 150 nägemus iga aasta meil teadjaid naabrimehi ja -naisi, tahtlike tegevust päästealal. Tä- vabatahtlikku, kellest suurem seda kiiremini ja paremini inime- nases päästeteenistuse koostöös osa oli tegutsev päästealal. Kuid septembris toimuvale sed meid kuulda võtavad. vabatahtlikega on paljuski näha koolitusprogrammi ja konkreetse projektikonkursile. Juhul, kui keegi tunneb, et tookordsete mõtete edasiarendu- tegevusvajadusega lisandus va- Päästeameti üleriigilised projek- si. Tooksin ülevaatlikult ära pääs- batahtlike ridadesse ka hulk uusi tid ega ka päästekeskuse tege- teala vabatahtlike tegevuste üldi- liikmeid. Koolituse läbinud liitusid vused ei paku vajalikku lahendust se jaotuse ja töökorralduse: oma lähima vabatahtlike organi- just tema kodukoha probleemi- 1. Päästetööd jagunevad ka- satsiooniga ja seeläbi said ka selt- dele, on võimalus esitada oma heks suuremaks valdkonnaks, sid uusi liikmeid juurde. Pääste- nägemus iga aasta septembris millest esimene eeldab kindlasti keskused on sõlminud seltsidega toimuvale projektikonkursile. Kõik tehnika olemasolu, teise puhul ennetustöö tegemiseks lepingud, hästi läbi mõeldud ja otstarbekad saab käed külge lüüa ka juhul, kui mille kohaselt tegevustega seon- tegevused saavad Päästeameti ei ole tehnikat, kuid on oskused ja duvad kulud kaetakse. poolt rahastatud. Lisainfot rahas- teadmised. Päästeala ennetustöös on üle- tamistingimuste kohta saab Pääs- 1.1. alaline väljasõidu valmis- Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 25 Vabatahtlikud ennetustöös

Ja nüüd... 2007. aasta pritsimeeste foorumil tuli istekohtadest puudu.

olek (leping päästekeskusega) 4. Toetavad teenused, siia alla Üleriigilised ennetustöö projektid 1.2. suurõnnetusteks valmis- kuuluvad vabatahtlike seltside olek (päästetööde juht kaasab poolt elanikkonnale osutatavad KODU TULEOHUTUKS VABARIIKLIK PÄÄSTEALA vastavalt vajadusele) ja ohutusega seonduvad tasuli- Eluruumide ohutusele suunatud pro- NOORTELAAGER 2. Ennetustöö puhul oleksid sed teenused, nagu tulekaitse- jekt, mille tegevusteks on inimeste Laagris osaleb üle Eesti200 last, kes on peamisteks tegevusteks õppuste vahendite hooldus ja müük ning individuaalne nõustamine nende ko- oma piirkonna tublimad päästeala huvi- ja teabepäevade korraldamine, korstnapühkimise ja pottsepa dudes, suitsuandurite soetamine ja ringide esindajad. Tegevustes liigutakse kodude ülevaatus ja inimeste teenus jmt. paigaldamine toimetulekuraskustes süsteemsema õppeprogrammi poole. inimestele ja teabepäevad kohalikes LOOMINGUVÕISTLUS nõustamine, tegevused laste ja Vabatahtlikud on õnnetuste omavalitsustes. Konkursi eesmärk on anda inimestele noortega. Tegevused jagunevad ära hoidmise mõttes mitme tä- EVAKUATSIOONIÕPPUSED võimalus väljendada oma loomingus rahastamisskeemide järgi: hendusega. Vabatahtlik ei ole Koolides ja lasteasutustes turvalisusega seotud tundeid ja mõtteid 2.1. ennetustöö üleriigilistesse mitte ainult lisaressurss, tal on Õppuse läbiviimine on koolijuhi ülesan- ning anda meile ideid ennetustööks. ja regionaalsetesse projektidesse palju olulisem roll kanda. Enne- ne. Päästeteenistuse roll on nõustada PRIITAHTLIKE PRITSIMEESTE FOORUM kaasamine (leping päästekeskus- tustöö on nagu jalgratas, mida koolijuhti õppuse ettevalmistamisel, Päästeala vabatahtlusele ja kogukonna tega) igaüks leiutada tahab. Samas on hinnata õppust ja anda tagasisidet. kaasamisele suunatud ettevõtmine. 2.2. seltsi poolt algatatud pro- palju lihtsat ja kasulikku võtta LASTEAIAD Osalejad on kohalike omavalitsuste 4–7 aastastele lastele õpetatakse ohu- esindajad, päästealal tegutsevad va- jektid (leping Päästeametiga) ajaloost. Ennetustöö mahukam tusalaseid oskusi ja teadmisi viisil, et batahtlikud ja päästeteenistuse esin- 3. Päästealase kultuuri hoid- tegevus, projekt “Kodu tuleohu- need lastelt vanematele kodus edasi dajad. mine ja arendamine, mille all tuks”, on just vabatahtlikelt saa- saaksid antud. Seni on toimunud foorumid: mõistame tuletõrjemuuseumide dud idee põhjal välja töötatud. NUBLU KAITSEB JA ÕPETAB 2002 Vändras ja tuletõrjeorkestrite tegevust, Vabatahtlike kogemus on enne- Kõik esimesse klassi minevad lapsed 2003 Suure-Jaanis tuletõrjesporti ning teiste tradit- tustöö jaoks nagu vanaisa päran- saavad suitsuanduri. Alates 2004. aas- 2004 Järva-Jaanis sioonide elavana püsimist. Pääs- dus. Varandust ei tohiks nurka tast on igal aastal suitsuanduri saanud 2005 Väike-Maarjas teametil on võimalik rahastada seisma jätta ega ka seda tuulde pea 13 000 pere. Sel aastal viiakse pro- 2006 Tõstamaal jekt läbi viimast korda. 2007 Elvas hästi läbimõeldud taotlusi projek- lennutada. Kas oskame oma pä- TEAN TULEST 2008 Türil tikonkursi kaudu, aga on ka teisi randust õigesti hinnata ja inves- III klasside õpilastele õpetatakse koman- On tulnud ettepanek korraldada 2009. võimalusi – Eesti kultuurkapital, teerida, et meie töö väärtus ajaga dos ohutusalaseid oskusi ja teadmisi aasta priitahtlike pritsimeeste foorum Hasartmängumaksu nõukogu jt. aina kasvaks? ning tutvustatakse päästevaldkonda. Iisakul. 26 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber Sissevaateid vabatahtliku tuletõrje tulevikku

Tiit Kuuskmäe tahtlik tuletõrjumine, on määratud kust ning head tahet institutsionaa- [email protected] luhta minema, sest kustuta, palju sa lse tuletõrje ettepanekutele kaasa vabatahtlik tuletõrjuja kustutad, kuskil teeb keegi jälle min- aitamiseks. gisuguse äparduse ja järjekordne Teiseks ei saa kuidagi alahinnata Vabatahtlik tuletõrjuja Tiit õnnetus ongi platsis. Kuid ma keel- vabatahtlikke tuletõrjujaid enne- Kuuskmäe arutleb vabataht- dun sellise loogilise järeldusega lõp- tustöös. Side kohaliku kogukonna- liku tuletõrje vajalikkuse ja likult nõustumast, sest on ju näha, ga, tuttavate inimeste harjumuste koostöö valupunktide üle ins- et õnnetuste olemus on märksa tundmine ning ohtude ja äparduste titutsionaalse tuletõrjega. nüansirikkam. Nõnda ei ole mitte iga taandamine nende harjumustes on õnnetus selline, mis peaks tingimata pikemas perspektiivis ilmselgelt Paljud juhtumid, mida inimesed puudutama kedagi teist peale õnne- märksa mõjusamad kui institutsio- harjumuspäraselt õnnetusteks ni- tuses osaleja enese. Kui ma köögis naalse tuletõrje üüratud pingutused metavad, on looduslikku päritolu poti põhja kõrvetan, nõnda, et köök meedia vahendusel. Vabatahtlik tu- – pikselöök, veeuputus, torm. Võime on paksu suitsu täis, siis üldjuhul letõrje peaks siinkohal mõistma, et nendeks valmistuda, kuid ära hoida ei vaja ma akende avamiseks ning metsatulekahjule või muule õnnetu- me neid üldjuhul ei saa. poti tulelt ära tõstmiseks kellegi kol- sele väljasõidul tekkivat adrenaliini Suur osa argistest õnnetustest manda abi (pean lihtsalt ise teadma, võib asendada — või kui mõnede on aga inimese enese tegevuse ja kus on mu aken ja kus on mu kõrbev jaoks mitte asendada, siis vähemalt toimetamise tulemus. Nii eristab pott). Kui mu naaber otsustab aga tublil määral täiendada — meelerahu meid teistest loomadest laialdane kevadel oma aias kulu põletada ja raskete tagajärgedega äparduste tule kasutamine oma igapäevases tuul leegi minu poole puhub, siis võib puudumisest oma kogukonnas. elus. Kuid see pole kaugeltki kõik. juhtuda, et ei mina ega minu naaber Kolmandaks saavad just vaba- Inimloomadele – ja seda eriti kaas- suuda tulele piiri panna enne välise tahtlikud oma tuletõrjealase tege- aja ühiskonnas – meeldivad ka mit- abi sekkumist. vusega panna rõhku nende asukoha mesuguste ehitiste püstitamised spetsiifilistele ohutusprobleemidele, ja lammutamised, kõikmõeldavate Koostöö valupunktid mille jaoks institutsionaalsel tuletõr- asjade valmistamine ja neist osade Antud metafooridest lähtudes võib jel ei jätku kas aega või ressursse. minema loopimine, mööda maakera tõdeda, et vabatahtlik tuletõrje omab Mõeldagu siin info liikumisele kogu- ringi hulkumine või kuskilt kaevan- vähemalt kolme olulist põhjust ene- konnas, kohalikele looduslikele või dusest millegi välja urgitsemine jne. se olemasoluks. sotsiaalsetele oludele, infrastruk- Seejuures tuleb täheldada, et ini- Esiteks on vabatahtlikul tuletõr- tuurile jmt olulistele asjaoludele. Just mene ei pruugi alati – või vähemalt jel oluline roll lüüa nõu ja jõuga kaasa seeläbi kasvab tõenäosus, et kohali- mitte enne tegutsema asumist – läbi üldistes sotsiaalsetes protsessides, ku kogukonna nägu olevad tuletõrje- näha, kas ja millist mõju võivad tema tuua esile neid ohte, mida me ise oma alased probleemid saavad just neile ettevõtmised otseselt või kaudselt tegevusega igapäevaselt loome ning asjakohase lahenduse/leevenduse. talle enesele, tema lähedastele, teis- mis puudutavad kõiki kaaskondseid, Kohaliku tuletõrjealase probleemi- tele liikidele või keskkonnale avalda- sh neid, keda tuletõrjumine otse- ga võib küll apelleerida üldisemale tahtlikku tuletõrjet tuleb kõikidest da. Tule tõrjumise või laiemalt, selle selt ei köida. Siinjuures on tähtis, et sotsiaalsele huvile või sekkumisele, neisse puutuvatest reformidest piiramise vajadus tuleneb seega pi- institutsionaalne tuletõrje suhtuks kuid kui üldisel tasemel puuduvad taktitundeliselt ning kõigiti arusaa- devalt loodavatest uutest ohtudest. oluliste otsuste langetamisel vaba- vahendid kohalike probleemide en- davalt teavitada, mitte seadma va- Taolisest järeldusest järgmise jä- tahtlikku tuletõrjesse kui võrdsesse netamiseks või lahendamiseks, siis batahtlikku tuletõrjet ettekirjutavas relduse ehk kõike piirava ja keelava partnerisse ehk teisisõnu peavad jääb see apellatsioon vastuseta stiilis või temast lihtsalt mööda as- ohutusametniku või pritsumeheni koosolekute uksed olema vabataht- ning kaotajaks pooleks eelkõige just tudes fakti(de) ette. On kujutelda- on üks samm. Kuid ma ei astu seda likest asjahuvilistele alati avatud. kohalik kogukond ise. Teisalt on vas- matu, et vabatahtlik tuletõrje võiks sammu, sest asi on veelgi tõsisem. Praegune institutsionaalse tuletõrje tunäidustatud (kui mitte öelda, et lu- omaenese tegevuses ja suhtluses Nimelt on inimene nagu teisedki suhe vabatahtlikku tuletõrjesse olu- bamatud) institutsionaalse tuletõrje institutsionaalse tuletõrjega lähtuda loomariigi asukad oma tahtelistes liste otsuste langetamisel on kõigele standard-lahendustel ning seaduste teistsugustest printsiipidest. ja harjumuslikes tegevustes alatihti vaatamata sügavalt ebademokraat- üldisusel põhinevad sekkumised ko- Nimetatud punktidest ilmneb, et äparduv loom. Olles rongijuht, võin lik. Institutsionaalne tuletõrje peaks halikul tasandil väljakujunenud sot- vajadus vabatahtliku tuletõrje ole- ma magama jääda ja teisele rongile siinjuures mõistma, et vabatahtlikku siaalsete võrgustike ja infrastruk- masoluks on vähemalt kolmekordne. otsa põrutada. Suitsuandurit oma- tuletõrjet ei tohiks eelarvamuslikult tuuride toimimisse juhul, kui sellised Kuid lõppude lõpuks ei tohiks unus- des võin unustada kontrollida selle taandada monofunktsionaalselt sekkumised ei ole sisuliselt asjako- tada veel üht võimalust: jätta end patareid ja ühel ilusal ööl hoolimata tüütuks kriitikuks, vaid teda tuleks hased ning lihtsalt lõhuvad kohaliku ohutusalases mõttes ühiskondlikult ettevaatusest siiski sisse põleda. (muuhulgas) võtta kui institutsio- tasandi harjumuspäraseid ning hästi ja/või teadlikult sootuks piiramata Pritsumehena metsas tuld kustuta- naalse tuletõrje silmi ja kõrvu, kelle toimivaid süsteeme. Sama kehtib ka (organiseerimata) ning elada lihtsalt des võin ma oma ajaviiteks tõmma- julgustamine oluliste otsuste lange- mitmesuguste institutsionaalse tu- oma õnnetusi mittesoosivate ning tavast sigaretist metsa uuesti põle- tamisel kaasalöömiseks võib tule- letõrje siseste reformide kohta, mis ökoloogiliste harjutumuste rüpes ma panna jne. musi üksnes parandada. Vabatahtlik omavad otsest mõju vabatahtlikule (kui selliseid harjumusi on). Viimane Siit võiks justkui järeldada, et tuletõrje peaks omakorda arendama tasandile. Institutsionaalne tuletõr- võimalus väärib vähemalt niisama igasugune ohutustegevus, ka vaba- eneses kannatlikkust, asjatundlik- je peab siinkohal mõistma, et vaba- tõsist kaalumist kui kõik eelöeldu. Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • Priitahtlike erinumber 27 Priitahtlike muutuvad rollid ja arengupidurid

hakse äärmiselt vähe. Seevastu on ennetamisse vabatahtlikke, ot- seal aga tohutul hulgal vabatahtlik- sides ja ka leides selleks rahalisi ke päästjaid (rohkem kui 700 000 vahendeid. Aastatel 2001–2005 inimest), kellest vaid väga väike panustasime kogu õnnetuste en- protsent tegeleb reaalsete pääs- netamiseks ettenähtud eelarve tetöödega. Enamik vabatahtlikest vabatahtlike sellealasesse tege- tegelebki seal kogukonnakeskse vusse. Priitahtlikke puudutavates ennetusega, teavitamisega, mõt- otsustes on töörühmade liikme- temaailma kujundamisega jne. tena alati kaasatud keegi nende Selline tegevus algab juba maast hulgast. Tõsi, me ei oska arvata, madalast ja on olnud nii juba väga kas Tiit Kuuskmäe esindab kõigi pikka aega. See on taganud Poola- vabatahtlike huve. Koostöö suu- le edu – nende hukkunute osakaal rimaks piduriks ongi Päästeameti võrreldes Eestiga on kordi väik- poolt vaadatuna vabatahtlike hu- sem. Kuna Eestis aga hetkel veel vide ühtse esindatuse puudumine. sellist suurt hulka “ennetavaid Õnneks hakkab tasapisi midagi vabatahtlike” ei ole ning meie tead- kujunema. Näiteks suurõnnetus- likkus ja käitumine ei ole just väga tele reageerimisel on täna otsuste õnnetusi ärahoidvad, tuleb hukku- tegemisel partneriks kujunenud nute vähendamiseks keskenduda Reservpäästerühm, kuna nad on kompensatsioonina “üüratutele tegevad nii praktilisel kui ka stra- tegevustele meedia vahendusel”. teegilisel tasandil. Lääne-Eesti Päästekeskuse piirkonna vaba- Mis piirab tahtlikud on korraldanud oma ko- vabatahtluse arengut? gunemisi ja seal hakkab kujunema Vabatahtlust ei saa osta ega te- vabatahtlike endi ühtne visioon kitada, küll saab seda aga toeta- sellest, kuhu soovitakse jõuda. da ning motiveerida. Selle juures Priitahtlike pritsimeeste foorum eksisteerivad aga paraku takis- on ellu kutsutud selleks, et anda tused ja piirangud. Näiteks ei või- vabatahtlikele teavet päästetee- malda järjest suurem hulk töö- nistuse suundadest ning anda nii andjaid konkurentsi tihenemise võimalus kaasa rääkida. tingimustes oma alluvatel tööajal Ka eelkirjutaja, Tiit Kuuskmäe Reservpäästerühma vabatahtlikud Elliste rabatulekahjul 2007. aastal. vabatahtliku päästetegevusega ja ühendus AMFF on teinud palju Foto. Põhja-Eesti Päästekeskus. tegeleda. Lisaks piirab vabataht- selleks, et vabatahtlikel kujuneks likku tegevust tihtilugu “töötajate välja omavaheline suhtlemine ning ALO TAMMSALU Kui suur roll peaks olema kutse- kaitseks” loodud õiguslik regulat- sellest ka suurem jõud otsuste te- Päästeameti peadirektori lisel päästel ja mida saaksid teha sioon töö- ja puhkeaegade osas. gemisel kaasa rääkida. Talvel toi- asetäitja vabatahtlikud? Ühelt poolt tundub Meie ühiskond ei ole ka nii rikas, et muv ohutuspäev on heaks jätkuks alati, et kutselisi päästjaid on vähe, vabatahtlik saaks olla vabatahtlik suvisele foorumile. Päästeameti peadirektori ase- kuid teisalt ei olda valmis ka leidma sõna otseses mõttes, saamata Vabatahtlik tegevus tekib siis, täitja Alo Tammsalu kirjutab vahendeid nende hulga suurenda- oma tegevuse eest mingisugust kui isiku väärtused, veendumused vabatahtlike muutunud rolli- miseks. Selge on aga ka see, et kut- kompensatsiooni. Kui teatavate ja huvid on tema võimaluste, vaba dest ning priitahtlike tegevust selist päästet ei saa kunagi olema priitahtlike kulutuste kompensee- aja ja teiste sarnaste tegurite piiravatest teguritest. nii palju, et see rahuldaks kõikide rimine või tegevuse motiveerimi- maatriksis ülekaalus. Sellest sõl- soovid. ne toimub läbi riigiasutuse ja -eel- tub ka vabatahtliku tegevussuund Uute tehnoloogiate, materjalide, Päästealal on läbi ajaloo olnud arve, tähendab see paratamatult ja tegevusala – kas reageeriv ja ainete jne tõttu on muutunud õnne- turvalisuse propageerimisel ja en- standardeid ning bürokraatlike sekkuv või ennetav ja teadvustav tuste iseloom ja ulatus ning nende- netamisel oluline roll vabatahtlikel. asjatoimetusi (läbipaistvuse ele- ning seda kas päästealal, loodus- ga toimetulemine eeldab ka järjest Priitahtlikud on kogukonnakesksed mendid). Samuti ei saa institutsio- hoius, tervishoius vm. Vabataht- enam spetsiifilisemaid ressursse, ja seetõttu teavad kohalikke harju- naalne päästeteenistus oma orga- lus ei kao mitte kuhugi, kuid selle suuremaid teadmisi ja professio- musi ja elu-olu ning on kõigele lisaks nisatsiooni arendades ja muutes rollid, funktsioonid ja osakaal sõl- naalsust. Kui vabatahtlik tahab seda usaldusväärsed. See tagab enneta- alati arvestada kõigi partnerite tuvad ühiskonna arenguetapist, kõike omandada, avastab ta ühel vate sõnumite “kohalejõudmise” soove, vaid peab järgima ikkagi majandussituatsioonist, kultuu- hetkel, et ongi muutumas elukut- ja käitumisharjumuste muutmise riiklikke suundi ja ettekirjutusi. rist ning paljudest muudest te- seliseks päästjaks – järjest suurem edu. guritest. Päästeamet peab vaba- hulk tema ajast ja vahenditest kulub Piduriks vabatahtlike tahtlikku päästet oma võrgustiku sellele. Seega tundub, et õnnetusse Vabatahtlike roll Poolas esinduse puudumine lahutamatuks osaks ning püüab sekkumisel päris ilma professionaal- Siinkohal oleks paslik tuua näiteks Alates 2001. aastast on Pääste- vastavalt võimalustele seda igati se ja kutselise päästeta ei saa. Poola, kus riiklikku ennetustööd te- amet püüdnud kaasata õnnetuste toetada ja motiveerida.