DOCSLIB.ORG

Priitahtlike Erinumber

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Priitahtlike Erinumber Päästeteenistuse ajakiri PRIITAHTLIKE ERINUMBER 2 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • PRIITAHTLIKE ERINUMBER Eesti Tuletõrjemuuseum ootab Tuletõrjeühingute ümmargused päästealaga seotud esemeid tähtpäevad 2008.a. Seoses viimase 15 aasta lünkliku teie kaasabiga on neid võimalik säili- aadressil Raua tn 2. Kolimine Vana- Haapsalu 140 (9.11.1868) kogumistööga on suur osa tuletõr- tada muuseumis ning eksponeerida Viru tänavalt on toonud muuseu- je ajaloost jäänud jäädvustamata. näitustel. Materjalide koondamine miellu palju segadust, remondi ja Viljandi 140 (1868) Pöördume teie poole palvega, anda muuseumi annab võimaluse kõigil töötajate nappuse tõttu on veninud Paldiski 135 (21.8.1873) meile märku huvitavatest tuletõrje- huvilistel neid hõlpsamani uurida. ka ekspositsiooni avamine. Sellele Karksi 110 (1898) alastest leidudest, mida näete või Andke meile teada, kui teil või vaatamata on sinna aastakümnete olete kuulnud kusagil olevat. Oleme teie tuttavatel juhtub kusagil olema jooksul talletatud ajalugu jäädvus- Kallaste 105 (20.9.1903) huvitatud esemetest, mis hõlmaks kasutult seisma jäänud tuletõrje tatud. Sügisel kavatseme avada Laiuse 105 (1903) tuletõrje-päästealast tegevust traditsioonidega seotud sümbooli- ühe osa näitusest, kuid ka praegu nõukogude perioodist (võimalusel kat, fotosid, vormielemente, kustu- on uurijatel võimalik meilt materjale Paasvere 105 (1903) ka varasemast ajast) kuni tänapäe- tusvahendeid jms. Kogumist vää- ja teavet saada. Vändra 105 (12.10.1903) vani välja. Kogumistöö eesmärk on rib ka teave, mis seondub eseme täita puuduv tühik meie tuletõrje- päritolu ja legendiga. Rõhutame, et Tiina Saksakulm kultuuri ajaloos ja anda võimalus ka nõukogude aeg on juba ajalugu Direktori kt Jõgeva 100 (8.10.1908) sellega tutvuda ka meie lastele ja ning tollased mälestused, esemed Võhma 100 (1908) lastelastele. ja vormiriided on samuti väärtuslik Raua 2 Sürgavere 100 (1908) Sageli satuvad paljud tuletõrjee- materjal muuseumi jaoks. 76 608 Tallinn semed välismaale või ei osata hin- Alates 2006. aastast asub Tule- telefon 6 444 251 Torma 100 (14.9.1908) nata nende ajaloolist väärtust, kuid tõrjemuuseum Päästeameti majas info@tuletõrjemuuseum.ee Türi 100 (8.12.1908) Jõgeveste 95 (4.8.1913) Märjamaa 95 (27.10.1913) Rägavere 95 (1913) Vaimastvere 95 (1913) Ahja 80 (16.3.1928) Harku 80 (1928) Holdre 80 (1928) Jäärja 80 (9.9.1928) Kaisma 80 (9.9.1928) Kambja 80 (1928) Kasaritsa 80 (16.12.1928) Kihelkonna 80 (1928) Kiidjärve 80 (23.4.1928) Kolga 80 (1928) Kõue 80 (4.11.1928) Linnamäe 80 (23.9.1928) Luunja 80 (13.3.1928) Orava 80 (26.11.1928) Pritsimeeste pasun Puiatu 80 (21.10.1928) Raikküla 80 (23.6.1928) Alates 2005. aastast annab Pääste- eestvedajaid ning väärtustada ohu- priitahtliku päästeala edendaja va- Taheva 80 (18.12.1928) amet välja Eesti päästeala priitaht- tusalast kogukondlikku tegevust ja limise komisjoni liikmed ja mittetu- luse edendamise eestvedaja rän- kodanikualgatust. Üks kord aastas lundusühenduste juhatused. Tihemetsa 80 (4.11.1928) dauhinda – vasest “Pritsimeeste antakse meene koos selle juurde Alates 2005. aastast on tradit- Tori 80 (9.12.1928) pasunat”. kuuluva tunnistusega üle mittetu- sioonilise rändauhinna silmapaist- Pasunal on kiri “Parim päästeala lundusühendusele, sihtasutusele, vad omanikud olnud: Tuhala 80 (8.11.1928) priitahtlik edendaja”. Traditsioonili- seltsingule või üksikisikule silma- 2005 – Paide Vabatahtliku Viimsi 80 (15.7.1928) selt graveeritakse sellele igal aastal paistvate saavutuste eest priitaht- Tuletõrje Selts Vorbuse 80 (15.4.1928) saaja nimi ja aastaarv. luse edendamisel päästealal. 2006 – Ülle Kiviste, Rändauhind on loodud eesmär- Komisjonile võivad ettepane- Kaiu vallavanem Võnnu 80 (27.12.1928) giga tunnustada ja motiveerida kuid teha Päästeameti peadirektor, 2007 – Väino Virks, Kullamaa 70 (7.11.1938) päästealase vabatahtliku tegevuse Päästekeskuste direktorid, Parima Vajangu Tuletõrjeselts EESTI TULETÕRJELEKSIKON Tallinn 1940 andmeil, Päästeteenistuse ajakiri HÄIRE 112 • PRIITAHTLIKE ERINUMBER Tootja: Eesti Päevalehe eriprojektide grupp korrigeeritud muudel alustel Toimetaja: Reimo Raja, [email protected] Kujundus: Timo Viksi, [email protected] Väljaandja: Päästeamet, Raua 2, Tallinn 10124, [email protected] Trükk: AS Printon Trükikoda Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • PRIITAHTLIKE ERINUMBER SISUKORD Head sõbrad 4 Siseministri tervitus ja kolleegid, 4 Mati Raidma: vabatahtlikud ei Ja sõna “kolleegid” tahaksin ma ka naaberkülas, -vallas või, miks ka seekord rõhutada eriti just priitaht- mitte, -koolis või -asutuses. Mida vastandu riigile like pritsimeeste poole pöördumi- rohkem meid on, seda tugevamad sel. Sest mida muud, kui kolleegid me oleme, seda võimsamalt kõlab 5 Kodud tuleohutumaks me oleme – ajame ju siin Maarja- meie hääl ja põhistuvad ka ühis- maal sarnast asja ning oleme seda konnas meile omased väärtushin- vabatahtlike abiga ühise perena teinud juba pea 90 nangud ning tavad. aastat, mis ei tähenda sugugi, et Naljaga pooleks tahaksin veel 6-8 Vabatahtlik tuletõrje – oleksime unustanud oma algsed lõpetuseks meile kõigile hoiatu- juured ja aasta 1788, mil Tallinnas seks meelde tuletada armastatud Eesti maa sool Mustpeade Vennaskonna poolt rahvakirjaniku Oskar Lutsu poolt Eestimaa esimene tuletõrjekoman- täpselt sada aastat tagasi kirja- 8-9 Reservpäästerühm – do asutati. Aga tõesti, järgmisel pandud lustimängu “Paunvere” sügisel, täpsemalt 7. septembril süžeed. Mäletatavasti said selle palju toredaid inimesi 2009, võime üheskoos tähistada teose loomise ajendiks Paunve- 10-11 Jari Honkanen – Eesti organiseeritud tuletõrje 90. res tol ajal tegelikult aset leidnud aastapäeva. Loodetavasti teeme sündmused, mille keskmeks ko- seda ka piisavalt väärikalt, hooli- haliku pritsimeeste seltsi pealiku vabatahtlikkuse ja mata sellest, et majandusteadla- kukutamine ja sellega seotud ri- ennetustöö arendaja sed oma prognoosides aina tume- vaalitsemine kohalike ärksamate damaid toone kasutusele võtavad. tegelaste vahel. Nagu näitemän- Soomest On ju pritsimehed ja meid ühen- gust teame, viis koostöövaimu ja - davad organisatsioonid alati kuu- tahte puudumine Paunveres tegut- 12-13 Rakvere Tuletõrjeühing lunud “ellujääjate” hulka ja oleme senud tugeva pritsimeeste seltsi elanud teadmises, et kui kuidagi lagunemiseni ja ühe arvestatava kutsub noori enam ei saa, siis on ikka kuskil ole- organisatsiooni asemele kolme mas veel üks, päästev ja positiivne võimuvõitlust pidava ning üksteise ennetustööle lahendus, vaja see ainult leida ja vastu koalitsioone moodustava kü- realiseerida. laseltsi tekkimiseni, mille liikmed 14-19 Türi Vabatahtliku Tahaksin siiski peatuda paari vastaspoole hääli avalikult ostsid sõnaga ka ühel tõigal, mis mind ja müüsid ning nõnda külarahvale Tuletõrjeühingu natuke murelikuks muudab. See ennem pilkeobjektiks kui tõsiselt- on see, et meie priitahtlike read võetavaks eeskujuks muutusid. ajaloost täna mitte just kõige tihedamad ei Seega soovin meile kõigile jät- 20 Eesti tuletõrje ole. Ajaloost on teada, et eelmise kuvat meeskonnavaimu ja kooste- sajandi algusaastatel tegutses tol- gemise tahet ning seda ikka: Juma- tähtpäevad leaegse Tsaari-Venemaa Eestimaa la auks ja ligimese kaitseks! kubermangu territooriumil üle 140 21 Kuidas säilitada erineva tuletõrjeorganisatsiooni. Teie Tänases Eesti Vabariigis võime rää- Kalev Timberg, päästeala ajalugu? kida vaid umbes 70-st päästealal Päästeameti peadirektor tegutsevast priitahtlikust ühin- 22-23 Tuletõrjemuuseumi gust või seltsist. Eks selles poole võrra “kokkukuivamises” ole oma tekkelugu osa kindlasti ka vahepealsetel nõu- kogude võimu aastastel, mil mäle- 24-25 Vabatahtlikud tatavasti pärsiti igati igasugust ko- danikualgatust, aga mõtlemisainet ennetustöös võiks see võrdlus siiski pakkuda. 26 Sissevaateid Seda enam, et demokraatlik riigi- kord on taas meie igapäevanormiks saanud ning suuna liikumiseks ko- vabatahtliku tuletõrje danikuühiskonna aina tõhusama tulevikku ja võimsama toimimise poole on andnud meile ka vabariigi presi- 27 Priitahtlike muutuvad dent. Seega kutsun teid kõiki kaa- sa aitama ja toetama priitahtlike rollid ja arengupidurid pritsimeeste ühenduste tekkimist 4 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • PRIITAHTLIKE ERINUMBER Vabatahtlike töö on suur väärtus Siseturvalisuse valdkonnas on Eestis paigaldatud tuhandeid suit- et priitahtlikud saavad pääste- aastaid tehtud head tööd ning suandureid, mis aitavad tuleõnne- töödel osaleda. Samuti on tähtis, kaitstud kõige hindamatumat tuste korral inimeste elu päästa. et korralikud vahendid kaitseksid väärtust – inimeste elu. Kutseliste Lisaks neile on sadu inimesi, vabatahtlike elu ja tervist. Riigi päästjate kõrval on suure panuse kes on tulnud appi rasketel hetke- esimene tänu on turvatunde pak- andnud vabatahtlikud, kes on võt- del, kui metsa- või rabapõlengud kumine neile, kes riigile appi on nud vastutuse seista oma kaas- on suureks paisunud. Tänu kõigile tulnud. maalaste turvalisuse eest. neile meestele ja naistele on sääs- Aastal 2009 saab kutseline Turvaline elukeskkond on kõi- tetud nii mõnigi inimelu, kustuta- päästeorganisatsioon Eestis 90- kide inimeste õigus, aga ka vastu- tud ohtlikke suurpõlenguid ning aastaseks. On oluline, et enne tus. Kuigi riigil on kohustus kaitsta alles on jäänud paljude perede juubeliaastat oleme välja tööta- inimeste elu, tervist ja vara, on kodud. See on tänuväärne töö ja nud tervikliku kontseptsiooni va- hea meel tõdeda, et Eestis on aas- väärib tunnustamist. batahtluse edendamiseks. Sellele ta-aastalt üha rohkem inimesi, kes Vabatahtlikkuse toetamiseks tuginedes saame vabatahtlike teavad, et
Load more

Recommended publications
  • STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
    [Show full text]
  • Õhne Jõel Paiknevatele Tõrva Ja Leebiku Paisudele Kalapääsude Rajamise Keskkonnamõju Hindamine
    Leping nr. 1068-4 P/08 Projekti algus: 1. juuli 2005 TEHNILINE ABI VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILISE KVALITEEDI PARANDAMISEKS (Technical assistance for improvement of ecological quality of watercourses) ÕHNE JÕEL PAIKNEVATELE TÕRVA JA LEEBIKU PAISUDELE KALAPÄÄSUDE RAJAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE KMH aruanne Vastutav täitja Silver Riige Koostajad: K&H AS Maves AS Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ Merin AS Aprill, 2007 SISUKORD 1 SISUKOKKUVÕTE.........................................................................................4 2 INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI KOHTA....................................................................................................................7 2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud....................................7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine.......................................................8 2.3 Informatsioon avalikustamise kohta............................................................8 2.4 Viited kavandatavat tegevust käsitlevate infoallikate kohta.........................9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS .......................10 3.1 Informatsioon arendaja kohta ...................................................................10 3.2 Kavandatava tegevuse eesmärkide kirjeldus .............................................10 3.3 Oodatav tulemus ......................................................................................11 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................12
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Jõevähki Ohustavate Võõrvähiliikide Leviku Hindamine Ning Signaalvähi Tõrjeks Meetmete Rakendamine 2013
    JÕEVÄHKI OHUSTAVATE VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU HINDAMINE NING SIGNAALVÄHI TÕRJEKS MEETMETE RAKENDAMINE 2013. A SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti aruanne Koostajad: Margo Hurt, Mati Kivistik Projekti vastutav täitja: Tiit Paaver Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES LIIGI ARVUKUSE VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU TAKISTAMINE ............................... 5 1.1. SIGNAALVÄHK RIKSU OJAS ..................................................................................... 5 1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES ..................................................................................... 11 1.3. SIGNAALVÄHK VÄÄNA JÕES ................................................................................. 12 1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED .................................... 13 2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD ........................................... 15 2.1. AAVOJA ....................................................................................................................... 15 2.2. JÄGALA JÕGI .............................................................................................................. 15 2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV) ............................................................... 15 2.4. RAKU JÄRV ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Posti, Telegraafi, Telefoni Ja Raadio Asutiste Ning Abiasutiste Nimestik
    EESTI VABARIIK POSTI, TELEGRAAFI, TELEFONI ja RAADIO ASUTISTE NING ABIASUTISTE NIMESTIK (LÜHENDATULT — POSTIAS UTISTE NIMESTIK — PN) RÉPUBLIQUE D’ESTONIE LISTE DES BUREAUX d e POSTE, TÉLÉGRAPHE, TÉLÉ­ PHONE e t TSF e t d e s ÉTABLISSEMENTS AUXILIAIRES PUBLIÉE PAR LA DIRECTION GÉNÉRALE DES POSTES, TÉLÉGRAPHES ET TÉLÉPHONES TALLINN, 1934 SISU. TABLE DES MATIERES. Ü ld o sa — Notions genirales. Lhk. Page. 1. Lühendite seletused — Explications des abreviations ............................................................................................. 4 2. Määrus posti, telegraafi, telefoni asutiste lahtioleku aja kohta —Arrete concernant les heures d’ouverture des bureaux des P .T .T ............................................................................................................................................................... 5 3. Teadaanne posti, telegraafi, telefoni abiasutiste lahtioleku aja kohta— Avis de la Direction Generale des Postes concernant les heures d’ouverture des etablissements auxiliaires des postes, telegraphes et telephones . 7 4. Pühade ja puhkepäevade seadus —Loi concernant lesjours de fete et de repos ................................................... 8 5. Aadressi kirjutamise kava — Modele du libelle de l’ä ä resse ................................................................................. 8 6. Postiametkonna asutiste võrgu kujundus — Constitution du reseau des etablissements des Services des P.T.T. 9 7. Nimestik postkontoreile, kus ja millal kantakse laiali postisaadetised — Liste des bureaux
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Mulgi Hädaoht Ehk Kuidas Mulgid Võõrsil Talusid Päriseks Ostsid (Kuni 1889)
    KÄSITLUSED Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889) Kersti Lust ulkide tulv üle oma traditsioonilise asu- tusürikute raamatute põhjal hõlpsasti jälgita- Mala piiride äratas tähelepanu ärkamis- vad, seevastu 1889. aastale järgnenud ostust aegses kirjanduses, eesti- ja isegi saksakeelses tervikpildi saamine on materjali pihustatuse meedias, tekitades Eesti Postimehes tulise tõttu märksa aeganõudvam ja tülikam. Prot- poleemika; sellest pajatavad mälestused ja sessi lahtimõtestamist ajaliste raamide ahen- pärimus.* damine ilmselt oluliselt ei pärsi, sest selleks „Jõukad Viljandimaa talupojad levivad ajaks oli Lõuna-Eestis enamik talumaast kõigis suundades laiali kogu maa peale,” päriseks müüdud ning mulkide sisserände kirjutas Baltische Wochenschrift 1866. aas- kõrgaeg möödas.2 Kõrvale jäävad kroonu- tal. „Seal, kuhu nad tulevad, saavad neist mõisad, kus reguleerimistööde lõppedes said ühiskonna eeskujulike majapidamiste raja- taluperemehed esmalt põlisrentnikeks ja see- jad ning tõuseb jõukus.”1 Mulgid olid selles järel, kas omal soovil või 1886. aastast juba mõttes ainulaadne rahvakild Eestis, et sar- sundkorras kohaomanikeks,3 ning Saaremaa, nast, (kaugele) üle oma kihelkonna piiride kus eramõisates nimetamisväärset talumüüki ulatunud mastaapset taluostjate rännet esi- 1889. aastani ei toimunud ja kuhu mulgid ei nes veel vaid õige vähestest Viljandi ümbruse tulvanud. Mulgid suundusid kohti ostma ka valdadest (Suure-Kõpu, Viljandi). üle kubermangupiiri Põhja-Eestisse, kuid see Käesoleva kirjutise eesmärk
    [Show full text]
  • Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia
    Landscape, Law and Justice. Ed. by Tiina Peil and Michael Jones. Oslo 2005, 288–297. IDEOLOGY AND TRADITION IN LANDSCAPE CHANGE: A CASE OF THE HELME PARISH, ESTONIA HANNES PALANG, ANU PRINTSMANN, MARGE KONSA & VALTER LANG This paper traces the territorial structures of power in the Helme Parish in south Estonia. Territorial power structures convey abstract ideology upon a landscape: it shows who makes the decision, who owns the land and how it is celebrated, and how far the influence lingers. These structures involve taxation and administration units as well as property etc., which also determine social behaviour, e.g. which villages get along better with each other. Sometimes it seems that long established social ties in landscape can survive new territorial power structures, i.e. that tradition prevails over ideology. We hypothesise that: a) Changes in power structures find their way through the ideology and new regulations to inscribe new layers in material and immaterial culture, e.g. settlement patterns, and ways in which landscapes are understood; b) These changes could happen only if the ideology of change is supported and carried out by all members of society, not only the elite; and c) Different power levels practise diverse territorial strategies. The study demonstrates that the primary power relations are stable in the landscape. Their location has been constant since the Early Iron Age. Keywords: landscape change, interface, ideology, power in landscape, settlement shift INTRODUCTION This paper takes its point of departure in a viewpoint that landscape forms a set of interfaces (Palang & Fry 2003), i.e. areas where different elements meet and could be integrated for common benefit.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]