Metobs 140.Pdf

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Metobs 140.Pdf TARTU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT PUBLICATIONES GEOPHYSICALES UNIVERSITATIS TARTUENSIS 50 Tartu Ülikooli ilmade observatooriumi 140. juubeli konverentsi ettekanded Tartu 2006 TARTU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT PUBLICATIONES GEOPHYSICALES UNIVERSITATIS TARTUENSIS 50 Tartu Ülikooli ilmade observatooriumi 140. juubeli konverentsi ettekanded Toimetajad Marko Kaasik ja Piia Post Tartu 2006 PUBLICATIONES GEOPHYSICALES UNIVERSITATIS TARTUENSIS 50 UNIVERSITY OF TARTU INSTITUTE OF ENVIRONMENTAL PHYSICS PUBLICATIONES GEOPHYSICALES UNIVERSITATIS TARTUENSIS 50 Presentations of the conference dedicated to the 140th anniversary of Meteorological Observatory of University of Tartu Editors Marko Kaasik and Piia Post Tartu 2006 TARTU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT PUBLICATIONES GEOPHYSICALES UNIVERSITATIS TARTUENSIS 50 Tartu Ülikooli Ilmade Observatooriumi 140. juubeli konverentsi ettekanded Toimetajad Marko Kaasik ja Piia Post Tartu 2006 Väljaandja/Publisher: Tartu Ülikoooli keskkonnafüüsika instituut Tähe 4, 51010 Tartu Eesti/Estonia [email protected] Toimetuskolleegium/Editorial Advisory board: Marko Kaasik, Piia Post, Rein Rõõm Toimetajad/Editors: Marko Kaasik and Piia Post [email protected] and [email protected] Tehniline toimetaja/Technical editor: Aleksandra Linnas Kaane kujundus/Cover designed by: Karin Tuvikene Kogumik on välja antud Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toel The volume is published using the financial help of the Environmental Investment Centre © Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituut, 2006 ISSN 1736-4159 ISBN 9949-11-328-8 Tartu Ülikooli Kirjastus Tiigi 78, 50410 Tartu Tellimus nr. 271 SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................... 9 Metobs 140 üritused ......................................................................................................... 10 Linda Kongo. Meteoroloogia algusaastad Eestis ............................................................ 13 Toomas Pung. Oettingeni anemograafist ........................................................................ 19 Ain Kallis. Juhan Rossist, Metobsist ja Aktinomeetrialaboratooriumist ......................... 37 Rein Rõõm. Metobs-ist HIRLAM-isse. Numbrilise ilmaennustuse arengulugu Eestis .. 44 Rein Tamsalu, Vladimir Zakharov, Vladimir Zalesny, Harri Kuosa. Atmosfäär-meri süsteemide modelleerimine ............................................................ 52 Aarne Männik. Numbriline ilmaennustuskeskkond EMHI-s ......................................... 65 Jüri Elken. Läänemere veekonveier: kas „korsten“ paikneb Soome lahe suudmes? ...... 74 Jüri Jagomägi, Tiina Rauk, Mati Tee. Magnetilise deklinatsiooni mõõdistamine ...... 85 Reio Põder. Tehnogeensed lained Tallinna lahel ............................................................ 93 Ove Pärn. Jäänähtuste ja veetemperatuuri tundlikkus kliima muutusele ........................ 97 Tiia-Ene Parts ja Aare Luts. Negatiivsete ioonide komponendid aerosooliosakeste koostises ................................................................................................................. 107 Jaan Salm. Aerosooliosakeste statsionaarne elektriline laadumine .............................. 117 Lennart Neiman ja Hanno Ohvril. Atmosfääri läbipaistvus Tartus 1931–1940 ........ 122 Olavi Kärner ja Helve Meitern. Õhutemperatuuri muutustest Tartus viimase 200 aasta jooksul .................................................................................................... 133 Merike Merilain ja Piia Post. Suvised ekstreemsajud – kas ainult viimaste aastate fenomen? ................................................................................................................ 144 Triin Saue, Jüri Kadaja, Edvin Nugis. Mulla dielektrilise läbitavuse mõõtmisel saadud tulemusi ...................................................................................................... 155 Tarmo Kall. Atmosfääri koormuse ja hüdroloogilise koormuse mõju maapinna vertikaalnihetele Eestis Navesti ja Põltsamaa–Lelle geodünaamiliste polügoonide põhjal ....................................................................................................................... 161 Marko Kaasik. Õhusaaste leviku mudeli AEROPOL testimine Kincaidi hajumiseksperimendi põhjal ................................................................................... 172 5 Aive Liibusk, Harli Jürgenson, Natalja Morozova. Läänemere nivoopinna määramine GPS-meetodil ja selle võrdlemine Põhjamaade gravimeetrilise geoidiga NKG04 .................................................................................................... 183 Jaak Jaagus ja Jüri Kadaja. Eesti rajoneerimine lumikatte režiimi alusel ................. 191 Marili Sits ja Piia Post. Tartu ilmajaamade õhutemperatuuride võrdlus ..................... 205 Tarmo Soomere. Unikaalsed lainetuse tingimused Läänemerel 2005. a jaanuaris ....... 215 6 CONTENTS Linda Kongo. About the Initial Years of Meteorology in Estonia ................................. 18 Toomas Pung. Oettingen’s Anemograph ....................................................................... 36 Ain Kallis. Juhan Ross, Meteorological Observatory and Actinometric Laboratory ..... 43 Rein Rõõm. From Metobs to HIRLAM. Numerical Weather Prediction Development in Estonia ............................................................................................................... 51 Rein Tamsalu, Vladimir Zakharov, Vladimir Zalesny, Harri Kuosa. Atmosphere- Sea Systems Modeling ............................................................................................ 63 Aarne Männik. Numerical Weather Prediction Environment at the EMHI .................. 73 Jüri Elken. Baltic Sea Water Conveyor: Is the “Chimney” Located at the Entrance to the Gulf of Finland? ............................................................................................ 84 Jüri Jagomägi, Tiina Rauk, Mati Tee. Magnetic Declination Measurements ............. 92 Reio Põder. Technogeneous Waves in the Coastal Area of the Tallinn Bay ................. 96 Ove Pärn. Sensitivity of Ice Phenomena and Water Temperature to the Climate Changes ................................................................................................................. 106 Tiia-Ene Parts and Aare Luts. Components of Negative Ions in the Composition of Aerosol Particles ............................................................................................... 116 Jaan Salm. Steady State Electrical Charging of Aerosol Particles .............................. 121 Lennart Neiman and Hanno Ohvril. Atmospheric Transparency in Tartu, 1931−1940 ............................................................................................................. 132 Olavi Kärner and Helve Meitern. On the Changes in Air Temperature for Tartu during the Last 200 years ...................................................................................... 143 Merike Merilain and Piia Post. Heavy Rainfall – Is It Only a Feature of Recent Years’ Summers in Estonia? ................................................................................. 153 Triin Saue, Jüri Kadaja, Edvin Nugis. Results Achieved Measuring Soil Dielectric Permittivity ........................................................................................... 160 Tarmo Kall. Influence of Atmospheric and Hydrological Loading on Vertical Displacements of the Earth’s Surface in Estonia on the Example of the Navesti and Põltsamaa–Lelle Geodynamic Networks ........................................................ 171 Marko Kaasik. Validation of the AEROPOL Model against the Kincaid Dispersion Experiment ............................................................................................................ 182 7 Aive Liibusk, Harli Jürgenson, Natalja Morozova. Detecting the Baltic Sea Level Surface with GPS-measurements and Comparing it with the Nordic Geoid Model NKG04 ............................................................................................ 190 Jaak Jaagus and Jüri Kadaja. Regionalisation of Estonia by the Snow Cover Regime .................................................................................................................. 204 Marili Sits and Piia Post. Comparison of Air Temperatures Measured at Three Tartu Meteorological Stations ............................................................................... 213 Tarmo Soomere. Unique Wave Conditions in the Baltic Sea in January 2005 ........... 224 8 EESSÕNA 1865. aasta 2. detsembril alustas Tartu Ülikooli füüsikakateedri juhataja Arthur Joachim Oettingen oma majas meteoroloogilisi vaatlusi. Sellega pani ta aluse pidevale vaatluste reale Tartus, mis kestab tänapäevani. Meteomõõtmisi oli Eestis ennegi tehtud ning neist võib lugeda käesolevastki kogumikust, kuid Oettingeni käima lükatud ilmajaam kujunes juba kümne aasta jooksul uurimisasutuseks ning ilmamõõtmisi organiseerivaks keskuseks. Seepärast peetakse mainitud kuupäeva Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi (Metobs-i) asutamise kuupäevaks, ehkki ametlikult ülikooli allasutuste nimekirja võeti Metobs alles 1876. aastal. Aastatel 1924–1940 oli TÜ Metobs Eesti Vabariigi hüdrometeoroloogia keskasutus, kust hallati jaamade võrku, koostati ilma- prognoose ning tehti rahvusvahelisel tasemel ilmastiku- ja kliimauuringuid. Metobs-ist on välja kasvanud olulisemad meteoroloogia, klimatoloogia ja hüdroloogiaga tegelevad asutused Eestis. Seepärast tähistasidki Tartu
Recommended publications
  • STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
    [Show full text]
  • Õhne Jõel Paiknevatele Tõrva Ja Leebiku Paisudele Kalapääsude Rajamise Keskkonnamõju Hindamine
    Leping nr. 1068-4 P/08 Projekti algus: 1. juuli 2005 TEHNILINE ABI VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILISE KVALITEEDI PARANDAMISEKS (Technical assistance for improvement of ecological quality of watercourses) ÕHNE JÕEL PAIKNEVATELE TÕRVA JA LEEBIKU PAISUDELE KALAPÄÄSUDE RAJAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE KMH aruanne Vastutav täitja Silver Riige Koostajad: K&H AS Maves AS Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ Merin AS Aprill, 2007 SISUKORD 1 SISUKOKKUVÕTE.........................................................................................4 2 INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI KOHTA....................................................................................................................7 2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud....................................7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine.......................................................8 2.3 Informatsioon avalikustamise kohta............................................................8 2.4 Viited kavandatavat tegevust käsitlevate infoallikate kohta.........................9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS .......................10 3.1 Informatsioon arendaja kohta ...................................................................10 3.2 Kavandatava tegevuse eesmärkide kirjeldus .............................................10 3.3 Oodatav tulemus ......................................................................................11 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................12
    [Show full text]
  • Priitahtlike Erinumber
    Päästeteenistuse ajakiri PRIITAHTLIKE ERINUMBER 2 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • PRIITAHTLIKE ERINUMBER Eesti Tuletõrjemuuseum ootab Tuletõrjeühingute ümmargused päästealaga seotud esemeid tähtpäevad 2008.a. Seoses viimase 15 aasta lünkliku teie kaasabiga on neid võimalik säili- aadressil Raua tn 2. Kolimine Vana- Haapsalu 140 (9.11.1868) kogumistööga on suur osa tuletõr- tada muuseumis ning eksponeerida Viru tänavalt on toonud muuseu- je ajaloost jäänud jäädvustamata. näitustel. Materjalide koondamine miellu palju segadust, remondi ja Viljandi 140 (1868) Pöördume teie poole palvega, anda muuseumi annab võimaluse kõigil töötajate nappuse tõttu on veninud Paldiski 135 (21.8.1873) meile märku huvitavatest tuletõrje- huvilistel neid hõlpsamani uurida. ka ekspositsiooni avamine. Sellele Karksi 110 (1898) alastest leidudest, mida näete või Andke meile teada, kui teil või vaatamata on sinna aastakümnete olete kuulnud kusagil olevat. Oleme teie tuttavatel juhtub kusagil olema jooksul talletatud ajalugu jäädvus- Kallaste 105 (20.9.1903) huvitatud esemetest, mis hõlmaks kasutult seisma jäänud tuletõrje tatud. Sügisel kavatseme avada Laiuse 105 (1903) tuletõrje-päästealast tegevust traditsioonidega seotud sümbooli- ühe osa näitusest, kuid ka praegu nõukogude perioodist (võimalusel kat, fotosid, vormielemente, kustu- on uurijatel võimalik meilt materjale Paasvere 105 (1903) ka varasemast ajast) kuni tänapäe- tusvahendeid jms. Kogumist vää- ja teavet saada. Vändra 105 (12.10.1903) vani välja. Kogumistöö eesmärk on rib ka teave, mis seondub eseme täita puuduv tühik meie tuletõrje- päritolu ja legendiga. Rõhutame, et Tiina Saksakulm kultuuri ajaloos ja anda võimalus ka nõukogude aeg on juba ajalugu Direktori kt Jõgeva 100 (8.10.1908) sellega tutvuda ka meie lastele ja ning tollased mälestused, esemed Võhma 100 (1908) lastelastele. ja vormiriided on samuti väärtuslik Raua 2 Sürgavere 100 (1908) Sageli satuvad paljud tuletõrjee- materjal muuseumi jaoks.
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Jõevähki Ohustavate Võõrvähiliikide Leviku Hindamine Ning Signaalvähi Tõrjeks Meetmete Rakendamine 2013
    JÕEVÄHKI OHUSTAVATE VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU HINDAMINE NING SIGNAALVÄHI TÕRJEKS MEETMETE RAKENDAMINE 2013. A SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti aruanne Koostajad: Margo Hurt, Mati Kivistik Projekti vastutav täitja: Tiit Paaver Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES LIIGI ARVUKUSE VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU TAKISTAMINE ............................... 5 1.1. SIGNAALVÄHK RIKSU OJAS ..................................................................................... 5 1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES ..................................................................................... 11 1.3. SIGNAALVÄHK VÄÄNA JÕES ................................................................................. 12 1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED .................................... 13 2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD ........................................... 15 2.1. AAVOJA ....................................................................................................................... 15 2.2. JÄGALA JÕGI .............................................................................................................. 15 2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV) ............................................................... 15 2.4. RAKU JÄRV ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Posti, Telegraafi, Telefoni Ja Raadio Asutiste Ning Abiasutiste Nimestik
    EESTI VABARIIK POSTI, TELEGRAAFI, TELEFONI ja RAADIO ASUTISTE NING ABIASUTISTE NIMESTIK (LÜHENDATULT — POSTIAS UTISTE NIMESTIK — PN) RÉPUBLIQUE D’ESTONIE LISTE DES BUREAUX d e POSTE, TÉLÉGRAPHE, TÉLÉ­ PHONE e t TSF e t d e s ÉTABLISSEMENTS AUXILIAIRES PUBLIÉE PAR LA DIRECTION GÉNÉRALE DES POSTES, TÉLÉGRAPHES ET TÉLÉPHONES TALLINN, 1934 SISU. TABLE DES MATIERES. Ü ld o sa — Notions genirales. Lhk. Page. 1. Lühendite seletused — Explications des abreviations ............................................................................................. 4 2. Määrus posti, telegraafi, telefoni asutiste lahtioleku aja kohta —Arrete concernant les heures d’ouverture des bureaux des P .T .T ............................................................................................................................................................... 5 3. Teadaanne posti, telegraafi, telefoni abiasutiste lahtioleku aja kohta— Avis de la Direction Generale des Postes concernant les heures d’ouverture des etablissements auxiliaires des postes, telegraphes et telephones . 7 4. Pühade ja puhkepäevade seadus —Loi concernant lesjours de fete et de repos ................................................... 8 5. Aadressi kirjutamise kava — Modele du libelle de l’ä ä resse ................................................................................. 8 6. Postiametkonna asutiste võrgu kujundus — Constitution du reseau des etablissements des Services des P.T.T. 9 7. Nimestik postkontoreile, kus ja millal kantakse laiali postisaadetised — Liste des bureaux
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Mulgi Hädaoht Ehk Kuidas Mulgid Võõrsil Talusid Päriseks Ostsid (Kuni 1889)
    KÄSITLUSED Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889) Kersti Lust ulkide tulv üle oma traditsioonilise asu- tusürikute raamatute põhjal hõlpsasti jälgita- Mala piiride äratas tähelepanu ärkamis- vad, seevastu 1889. aastale järgnenud ostust aegses kirjanduses, eesti- ja isegi saksakeelses tervikpildi saamine on materjali pihustatuse meedias, tekitades Eesti Postimehes tulise tõttu märksa aeganõudvam ja tülikam. Prot- poleemika; sellest pajatavad mälestused ja sessi lahtimõtestamist ajaliste raamide ahen- pärimus.* damine ilmselt oluliselt ei pärsi, sest selleks „Jõukad Viljandimaa talupojad levivad ajaks oli Lõuna-Eestis enamik talumaast kõigis suundades laiali kogu maa peale,” päriseks müüdud ning mulkide sisserände kirjutas Baltische Wochenschrift 1866. aas- kõrgaeg möödas.2 Kõrvale jäävad kroonu- tal. „Seal, kuhu nad tulevad, saavad neist mõisad, kus reguleerimistööde lõppedes said ühiskonna eeskujulike majapidamiste raja- taluperemehed esmalt põlisrentnikeks ja see- jad ning tõuseb jõukus.”1 Mulgid olid selles järel, kas omal soovil või 1886. aastast juba mõttes ainulaadne rahvakild Eestis, et sar- sundkorras kohaomanikeks,3 ning Saaremaa, nast, (kaugele) üle oma kihelkonna piiride kus eramõisates nimetamisväärset talumüüki ulatunud mastaapset taluostjate rännet esi- 1889. aastani ei toimunud ja kuhu mulgid ei nes veel vaid õige vähestest Viljandi ümbruse tulvanud. Mulgid suundusid kohti ostma ka valdadest (Suure-Kõpu, Viljandi). üle kubermangupiiri Põhja-Eestisse, kuid see Käesoleva kirjutise eesmärk
    [Show full text]
  • Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia
    Landscape, Law and Justice. Ed. by Tiina Peil and Michael Jones. Oslo 2005, 288–297. IDEOLOGY AND TRADITION IN LANDSCAPE CHANGE: A CASE OF THE HELME PARISH, ESTONIA HANNES PALANG, ANU PRINTSMANN, MARGE KONSA & VALTER LANG This paper traces the territorial structures of power in the Helme Parish in south Estonia. Territorial power structures convey abstract ideology upon a landscape: it shows who makes the decision, who owns the land and how it is celebrated, and how far the influence lingers. These structures involve taxation and administration units as well as property etc., which also determine social behaviour, e.g. which villages get along better with each other. Sometimes it seems that long established social ties in landscape can survive new territorial power structures, i.e. that tradition prevails over ideology. We hypothesise that: a) Changes in power structures find their way through the ideology and new regulations to inscribe new layers in material and immaterial culture, e.g. settlement patterns, and ways in which landscapes are understood; b) These changes could happen only if the ideology of change is supported and carried out by all members of society, not only the elite; and c) Different power levels practise diverse territorial strategies. The study demonstrates that the primary power relations are stable in the landscape. Their location has been constant since the Early Iron Age. Keywords: landscape change, interface, ideology, power in landscape, settlement shift INTRODUCTION This paper takes its point of departure in a viewpoint that landscape forms a set of interfaces (Palang & Fry 2003), i.e. areas where different elements meet and could be integrated for common benefit.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]