DOCSLIB.ORG

Veebruar 2017.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Veebruar 2017.Pdf Väljaandjad: Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, ARVAMUS UUDIS FOOKUS KUltUUR PERSOON Põdrala vallavalitsus, Hummuli vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress; Veebruar Otsepost: OÜ Joon; Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 2/2017 Maido Ala Hallpead Tantsupisik Ivar Hanvere Ruusmann: õppe- austa, tantsu- musta Tõrva linna asutuste kulupead stuudiost stsenaariu- eelarvest tegemistest kummarda HOP misse ei usu LK2 LK4 LK6-7 LK10 LK12 Guido Kuum Lumevaese talve valu ja võlu lgugi et öeldakse: „Ega tali taeva jää“, siis tänavused tae- vased lumevarud on mõningate vara- Osemate aastatega võrreldes tunduvalt kesisemad. Kas tulekul on lumine kevad või jääb tänavu hoopistükkis tali taevasse, näitab aeg. Paljudele eramaja omanikele tekitab keskmisest soojem talv hea- meelt- peab harvemini lumelabidat kätte haarama, et kodust majaesist lumest puhtaks rookida. Samuti on ka soojema talveperioodi märkimis- väärseks eeliseks keskmisest mada- lamad küttekulud, mis säästavad pikema perioodi jooksul nii mõnegi euro iga koduomaniku rahakotis. Seevastu on lumetu ja soe talv nuhtluseks neile, kellele on see seo- tud hobide või erinevate lumega seotud töödega. Nii tervise- kui ka harrastussportlasele tekitab lumetu talv meeletut tuska, kui talve ees- märgiks võetud suusakilomeetrid suusarööbastesse nühkimata jäävad. Ka suurte suusasõprade talve ühest tippüritusest Tartu suusamaratonist võib spordisõber vaid und näha, kui pole rada katvat lumekihti maas. Taavi Alekõrre traktoril on küll uus lumesahk ees, aga lund see taevast alla ei meelita. Foto: Erakogu Veelgi suuremat meelehärmi tekitab see nendele ettevõtetele, kelle teenis- rema lumeräitsaka pärast tegema ei Omavalitsuste liitmine jagada territoorium suisa mitmeks kodudest välja pääseksid. Ei jäta ka tus sõltub lume rohkusest. hakata. Lumetõrjeks valmistutakse, tekitab ootusärevust osaks ja seal on kulud oluliselt suu- teised omavalitsused elanikke hätta ja kui lumekihi paksus on umbes 10 Küsimusele, kuidas mõjutab oma- remad. Näiteks Helme vallas tuleb kõikides arengukavades on nii hetkel Seni talve jooksul kolm sentimeetrit, ning on näha, et lume- valitsuste liitmine üheks ühiseks lumesajustel õhtutel välja ajada pea kui loodetavasti ka ühisvalla loomisel lumelükkamist sajul ei paista veel lõppu tulevat. vallaks, vastab Alekõrs järgmiselt: kümmekond masinat, et kõik val- sees punkt, et lumetõrje toimub kõi- Hummuli asulas teostab lume- Lörtsi korral tuleb tee puhtaks lük- „Antud valdkonnas tekitab planeeri- laelanikud järgmiseks hommikuks kidel majapidamisteni viivatel teedel. tõrjet TaVaTo OÜ, mille omaniku kamisega tegelema hakata, kui selle tud valdade ühinemine ootusärevust, Taavi Alekõrre sõnul mõjub lume- paksus on 7 sentimeetri kanti. „Üldi- kuna pole teada, kuidas hanked välja SUUsaRAJA TRAKTOR OOtaB TÖÖD vaene talv halvasti ettevõtte aren- selt antakse vallast majandus-ehitus- kuulutatakse, kas terve valla peale üks gule. „ Kui möödunud talvel sai spetsialisti Hr. Hugo Mülleri poolt hange või saab piirkonniti pakkumisi 2011. a lõpus Tõrva linnale soe- kõigest 1500. Prantslased müüsid kuu jooksul lükkamise kordasid märku lume lükkamise vajadusest,“ teha. Tervet valda hõlmama hakkavad tatud rajatraktor Leitner LH 360 selle seetõttu, et neil lihtsalt ei kolm, siis praegu terve talve peale lisab Alekõrs. Hummuli asulas teos- pakkumised jäävad suuremate ja tuge- pidi mitmeid aastaid seisma oma sadanud piirkonnas kümme aastat on olnud kolm lükkamist, “ tõdeb tab lumetõrjet üks kopplaadur, mis vamate ettevõtete pärusmaaks, kes siis täit kasutust käiku laskmata, kuid järjest korralikult lund. Mõtlesime Alekõrs. Töötasu poole pealt mai- saab oma tööga hakkama tavaliselt omakorda korraldavad allhankeid või möödunud talvel sai masin teha rajameistriga siin juba, et traktoriga nib ta, et on eelnevalt vallaga kokku 10-12 tunniga, olenevalt sellest, võtavad teenusena piirkondlikud lük- seda, milleks ta on loodud - pak- tuli ka needus kaasa.“ lepitud tasu ühe korra lükkamise kas tegu on sulalume või kergema kajad. Piirkondade kaupa oleks kind- kuda suusatajatele kvaliteetseid Ühe lahendusena on välja käidud eest, ja lisab, et Hummuli valla teis- lumega. lasti väiksemale ettevõtjale lihtsam,“ suusaradasid. Möödunud aasta idee soetada ka lumekahur, mis tel piirkondadel peaks olema tasu Kui küsida, kas midagi võiks olla räägib Alekõrs, et vaid nii suudavad jaanuarikuu Helme Kihelkonnale- aitaks lumevaesematel talvedel vastavalt lumest puhtaks lükatud lume lükkamise korra koha pealt nad konkurentsis püsida. hes kommenteeris Tõrva linnapea suusasõprade sportimise perioodi kilomeetrite arvelt, aga neilgi pole teisiti, vastab Alekõrs konkreetselt: Kui Tõrva linnas oli tänavuse Maido Ruusmann rajatraktori ostu tunduvalt pikendada. Saab näha, kas ju midagi hõisata. “Lume lükkamise korralduse üle ei lumetõrje hankelepingu maksumus järgmiselt: „Traktori ostsime Prant- Eestis tabab vaest lumetraktorit sama Olgugi et TaVaTo tasu on kokku ole nurinat. Vähemalt alevi lume- veidi enam kui 2000 €, siis Helme, susmaalt ja tegu oli küll 1991. aasta saatus nagu Prantsusmaal või pakub lepitud kordade arvu järgi, siis tühje tõrjega on täpselt paika pandud, mis Hummuli ja Põdrala vallas, kus ter- mudeliga, aga töötunde oli sellel ilmataat meile ka lumiseid päevi. sõite ilmaasjata mõne üksiku suu- kohast lükata ja kuhu lükata.“ ritooriumit kordades rohkem, tuleb 2 Arvamus Helme Kihelkonnaleht, veebruar 2017 Maido Ruusmann Tõrva linnapea Egon Ilisson HKL vastutav väljaandja Tõrva linna Kusagil eelarve vaatab tulevikku! struktuurides jaanuaril võttis on kallutatud Tõrva Linna- volikogu vastu jõud!* omavalitsuse eelarve, mille Te hoiate hetkel käes järjekorras kolmekümnendat 17.kogumahuks on planeeritud 5,7 miljo- Helme Kihelkonnalehte. Rohkem kui kaks ja pool nit eurot. aastat ilmumist ja 90 000 eksemplari on tõsiasi - Tänavune linnaeelarve on suunatud loodetavasti suudame neid numbreid tulevikus ka tervikuna tulevikku, kuna läbi suure- korrutada. Väga hea meel on selle üle, et vaatamata mahuliste investeeringute panustatakse peaaegu kuuekohalisele trükiarvule läbi aegade, pole Tõrva kui tulevase vallakeskuse ma näinud veel oma silmaga mitte ühtegi Kihelkon- arengusse, millest kokkuvõttes saavad nalehte vedelemas tänaval ega mujal looduses, kus see kasu ka väljaspool Tõrva linna elavad prahina keskkonda saastaks. See on kõige parem taga- tulevased Tõrva valla kodanikud! siside, mida üks lehetegija iial võiks saada, ja ma olen Lisaks investeeringutele tõstame juba erakordselt tänulik headele inimestele, kes on ajalehe neljandat aastat järjest linna haridus- peale lugemist makulatuuri hulka sokutanud või tule- töötajate palkasid suuremas mahus hakatiseks kasutanud. See annab lehele kasuteguri ka kui teiste linnastruktuuris töötavate pärast seda, kui uudisväärtus on kadunud. inimeste omi põhjusel, et väärtustada Samas on minuni jõudnud veidi teistlaadi taga- haridust ja vähendamaks riiklikult siside, millega on pidanud rinda pistma paljud Eesti tasustatud pedagoogide palgavahe kasvu peavoolumeedia väljaanded – poliitiline kallutatus. omavalitsuse tasustatud haridustöötajate Selliseid vihjeid tuleb võtta loomulikult tõsiselt ja omadest. Sellel aastal saab haridustöö- analüüsida, aga seda ei saa üle tähtsustada. Eriti siis, tajate palgakasvuks 10% ja haridusele kui on teada selle taust. Jah, tõepoolest on Kihelkon- kulub linnaeelarvest kokku 51%. nalehes päris tihti sõna võtmas kindlad inimesed, poliitikud, arvamusliidrid ja need, kes selles tahavad Keskväljak saab korda näha kallutatust, seda ka teha võivad. Mul ei ole selle Kauaoodatud Tõrva keskväljaku vastu midagi, et kuluaarides selliseid teemasid aru- rekonstrueerimistööd saavad alguse selle tatakse, sest mina olen neile kirjutajatele äärmiselt aasta kevadel ning kokku panustatakse tänulik. Miks? sellesse projekti üle 1,7 miljoni euro, Esiteks sellepärast, et kellelegi peale sundinud ma millest 1,2 miljonit pärineb Euroopa ühtegi kirjutist pole, suures osas tulevad need lood Liidu struktuurifondidest. Selle projekti sõnum see, et linn on saanud Mulgi- tingimused hariduse omandamiseks. mulle postkasti ise pakkumistena sisse. Ja miks ma nimel on tehtud mitu aastat tohutul hul- maa Arenduskoja Leader programmist Lisaks teeb Tõrva linn igapäeva- peaksingi neile ära ütlema, kui inimesed on näinud gal eeltööd, läbi on viidud arhitektuuri- toetust mobiilse laululava ostmiseks, selt ettevalmistavaid töid ka nende selle nimel vaeva, et selgitada piirkonnas toimuvat, konkurss ja projekteerijatega on istutud mille soetamisel on silmas peetud investeeringute jaoks, mis viiakse ja see, et nende ametinimetuseks on linnapea, abilin- pikki tunde, et leida parim lahendus pro- eelkõige asjaolu, et seda saaks regulaar- ellu pärast omavalitsuste ühinemist. napea, vallavanem, volikogu esimees või muu poliiti- jekti elluviimiseks. selt kasutada ka Tantsumäel toimuvate Nii esitasime jaanuaris linna poolt line ametikoht, ei mängi siinkohal mitte mingit rolli. Kauaoodatud projekti tulemusel kultuuriürituste tarbeks. taotluse Ettevõtluse Arendamise Teiseks sellepärast, et need aktiivsed inimesed ei ütle muutub keskväljak tundmatuseni Tõrva linn on tänavu valmis panus- Sihtasutusele, et leida vahendeid Tõrva kunagi ära, kui ma olen hädas ja lehes lugudest puudu ning sellest kujuneb koos korrasta- tama ka Tõrva Avatud Noortekeskuse Gümnaasiumi staadioni korrastami- tuleb. Isegi, kui neil on tõsiselt palju tööd, siis nad tud Veskijärve puhkealaga üks Eesti juures paikneva jalgpallistaadioni seks. Samuti on hetkel projekteeri- ütlevad
Load more

Recommended publications
  • STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
    [Show full text]
  • Õhne Jõel Paiknevatele Tõrva Ja Leebiku Paisudele Kalapääsude Rajamise Keskkonnamõju Hindamine
    Leping nr. 1068-4 P/08 Projekti algus: 1. juuli 2005 TEHNILINE ABI VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILISE KVALITEEDI PARANDAMISEKS (Technical assistance for improvement of ecological quality of watercourses) ÕHNE JÕEL PAIKNEVATELE TÕRVA JA LEEBIKU PAISUDELE KALAPÄÄSUDE RAJAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE KMH aruanne Vastutav täitja Silver Riige Koostajad: K&H AS Maves AS Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ Merin AS Aprill, 2007 SISUKORD 1 SISUKOKKUVÕTE.........................................................................................4 2 INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI KOHTA....................................................................................................................7 2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud....................................7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine.......................................................8 2.3 Informatsioon avalikustamise kohta............................................................8 2.4 Viited kavandatavat tegevust käsitlevate infoallikate kohta.........................9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS .......................10 3.1 Informatsioon arendaja kohta ...................................................................10 3.2 Kavandatava tegevuse eesmärkide kirjeldus .............................................10 3.3 Oodatav tulemus ......................................................................................11 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................12
    [Show full text]
  • Priitahtlike Erinumber
    Päästeteenistuse ajakiri PRIITAHTLIKE ERINUMBER 2 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • PRIITAHTLIKE ERINUMBER Eesti Tuletõrjemuuseum ootab Tuletõrjeühingute ümmargused päästealaga seotud esemeid tähtpäevad 2008.a. Seoses viimase 15 aasta lünkliku teie kaasabiga on neid võimalik säili- aadressil Raua tn 2. Kolimine Vana- Haapsalu 140 (9.11.1868) kogumistööga on suur osa tuletõr- tada muuseumis ning eksponeerida Viru tänavalt on toonud muuseu- je ajaloost jäänud jäädvustamata. näitustel. Materjalide koondamine miellu palju segadust, remondi ja Viljandi 140 (1868) Pöördume teie poole palvega, anda muuseumi annab võimaluse kõigil töötajate nappuse tõttu on veninud Paldiski 135 (21.8.1873) meile märku huvitavatest tuletõrje- huvilistel neid hõlpsamani uurida. ka ekspositsiooni avamine. Sellele Karksi 110 (1898) alastest leidudest, mida näete või Andke meile teada, kui teil või vaatamata on sinna aastakümnete olete kuulnud kusagil olevat. Oleme teie tuttavatel juhtub kusagil olema jooksul talletatud ajalugu jäädvus- Kallaste 105 (20.9.1903) huvitatud esemetest, mis hõlmaks kasutult seisma jäänud tuletõrje tatud. Sügisel kavatseme avada Laiuse 105 (1903) tuletõrje-päästealast tegevust traditsioonidega seotud sümbooli- ühe osa näitusest, kuid ka praegu nõukogude perioodist (võimalusel kat, fotosid, vormielemente, kustu- on uurijatel võimalik meilt materjale Paasvere 105 (1903) ka varasemast ajast) kuni tänapäe- tusvahendeid jms. Kogumist vää- ja teavet saada. Vändra 105 (12.10.1903) vani välja. Kogumistöö eesmärk on rib ka teave, mis seondub eseme täita puuduv tühik meie tuletõrje- päritolu ja legendiga. Rõhutame, et Tiina Saksakulm kultuuri ajaloos ja anda võimalus ka nõukogude aeg on juba ajalugu Direktori kt Jõgeva 100 (8.10.1908) sellega tutvuda ka meie lastele ja ning tollased mälestused, esemed Võhma 100 (1908) lastelastele. ja vormiriided on samuti väärtuslik Raua 2 Sürgavere 100 (1908) Sageli satuvad paljud tuletõrjee- materjal muuseumi jaoks.
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Jõevähki Ohustavate Võõrvähiliikide Leviku Hindamine Ning Signaalvähi Tõrjeks Meetmete Rakendamine 2013
    JÕEVÄHKI OHUSTAVATE VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU HINDAMINE NING SIGNAALVÄHI TÕRJEKS MEETMETE RAKENDAMINE 2013. A SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti aruanne Koostajad: Margo Hurt, Mati Kivistik Projekti vastutav täitja: Tiit Paaver Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES LIIGI ARVUKUSE VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU TAKISTAMINE ............................... 5 1.1. SIGNAALVÄHK RIKSU OJAS ..................................................................................... 5 1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES ..................................................................................... 11 1.3. SIGNAALVÄHK VÄÄNA JÕES ................................................................................. 12 1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED .................................... 13 2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD ........................................... 15 2.1. AAVOJA ....................................................................................................................... 15 2.2. JÄGALA JÕGI .............................................................................................................. 15 2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV) ............................................................... 15 2.4. RAKU JÄRV ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Posti, Telegraafi, Telefoni Ja Raadio Asutiste Ning Abiasutiste Nimestik
    EESTI VABARIIK POSTI, TELEGRAAFI, TELEFONI ja RAADIO ASUTISTE NING ABIASUTISTE NIMESTIK (LÜHENDATULT — POSTIAS UTISTE NIMESTIK — PN) RÉPUBLIQUE D’ESTONIE LISTE DES BUREAUX d e POSTE, TÉLÉGRAPHE, TÉLÉ­ PHONE e t TSF e t d e s ÉTABLISSEMENTS AUXILIAIRES PUBLIÉE PAR LA DIRECTION GÉNÉRALE DES POSTES, TÉLÉGRAPHES ET TÉLÉPHONES TALLINN, 1934 SISU. TABLE DES MATIERES. Ü ld o sa — Notions genirales. Lhk. Page. 1. Lühendite seletused — Explications des abreviations ............................................................................................. 4 2. Määrus posti, telegraafi, telefoni asutiste lahtioleku aja kohta —Arrete concernant les heures d’ouverture des bureaux des P .T .T ............................................................................................................................................................... 5 3. Teadaanne posti, telegraafi, telefoni abiasutiste lahtioleku aja kohta— Avis de la Direction Generale des Postes concernant les heures d’ouverture des etablissements auxiliaires des postes, telegraphes et telephones . 7 4. Pühade ja puhkepäevade seadus —Loi concernant lesjours de fete et de repos ................................................... 8 5. Aadressi kirjutamise kava — Modele du libelle de l’ä ä resse ................................................................................. 8 6. Postiametkonna asutiste võrgu kujundus — Constitution du reseau des etablissements des Services des P.T.T. 9 7. Nimestik postkontoreile, kus ja millal kantakse laiali postisaadetised — Liste des bureaux
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Mulgi Hädaoht Ehk Kuidas Mulgid Võõrsil Talusid Päriseks Ostsid (Kuni 1889)
    KÄSITLUSED Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889) Kersti Lust ulkide tulv üle oma traditsioonilise asu- tusürikute raamatute põhjal hõlpsasti jälgita- Mala piiride äratas tähelepanu ärkamis- vad, seevastu 1889. aastale järgnenud ostust aegses kirjanduses, eesti- ja isegi saksakeelses tervikpildi saamine on materjali pihustatuse meedias, tekitades Eesti Postimehes tulise tõttu märksa aeganõudvam ja tülikam. Prot- poleemika; sellest pajatavad mälestused ja sessi lahtimõtestamist ajaliste raamide ahen- pärimus.* damine ilmselt oluliselt ei pärsi, sest selleks „Jõukad Viljandimaa talupojad levivad ajaks oli Lõuna-Eestis enamik talumaast kõigis suundades laiali kogu maa peale,” päriseks müüdud ning mulkide sisserände kirjutas Baltische Wochenschrift 1866. aas- kõrgaeg möödas.2 Kõrvale jäävad kroonu- tal. „Seal, kuhu nad tulevad, saavad neist mõisad, kus reguleerimistööde lõppedes said ühiskonna eeskujulike majapidamiste raja- taluperemehed esmalt põlisrentnikeks ja see- jad ning tõuseb jõukus.”1 Mulgid olid selles järel, kas omal soovil või 1886. aastast juba mõttes ainulaadne rahvakild Eestis, et sar- sundkorras kohaomanikeks,3 ning Saaremaa, nast, (kaugele) üle oma kihelkonna piiride kus eramõisates nimetamisväärset talumüüki ulatunud mastaapset taluostjate rännet esi- 1889. aastani ei toimunud ja kuhu mulgid ei nes veel vaid õige vähestest Viljandi ümbruse tulvanud. Mulgid suundusid kohti ostma ka valdadest (Suure-Kõpu, Viljandi). üle kubermangupiiri Põhja-Eestisse, kuid see Käesoleva kirjutise eesmärk
    [Show full text]
  • Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia
    Landscape, Law and Justice. Ed. by Tiina Peil and Michael Jones. Oslo 2005, 288–297. IDEOLOGY AND TRADITION IN LANDSCAPE CHANGE: A CASE OF THE HELME PARISH, ESTONIA HANNES PALANG, ANU PRINTSMANN, MARGE KONSA & VALTER LANG This paper traces the territorial structures of power in the Helme Parish in south Estonia. Territorial power structures convey abstract ideology upon a landscape: it shows who makes the decision, who owns the land and how it is celebrated, and how far the influence lingers. These structures involve taxation and administration units as well as property etc., which also determine social behaviour, e.g. which villages get along better with each other. Sometimes it seems that long established social ties in landscape can survive new territorial power structures, i.e. that tradition prevails over ideology. We hypothesise that: a) Changes in power structures find their way through the ideology and new regulations to inscribe new layers in material and immaterial culture, e.g. settlement patterns, and ways in which landscapes are understood; b) These changes could happen only if the ideology of change is supported and carried out by all members of society, not only the elite; and c) Different power levels practise diverse territorial strategies. The study demonstrates that the primary power relations are stable in the landscape. Their location has been constant since the Early Iron Age. Keywords: landscape change, interface, ideology, power in landscape, settlement shift INTRODUCTION This paper takes its point of departure in a viewpoint that landscape forms a set of interfaces (Palang & Fry 2003), i.e. areas where different elements meet and could be integrated for common benefit.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]