Kaubandus -Toostuskoja
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
KAUBANDUS -TOOSTUSKOJ** •* A Nr. 15. IX aastakäik TEATAJA 1. augustil 1934 ""Tellimishind: Toimetus: Kuulutuste hinnad: Aastas . kr. 2.50 Kaubandus-tööstuskoda,Tallinn,Pikk t. 20 Vi Ihk.. kr. 30.00 VMsmaäe". I 5ДЮ Kõnetraat 426-15. Toimetaja kõnetunnid: £ • ; ; • JJg Poolaastas . , 3.00 Igal äripäeval 12—2 p. 1. Kaanekülgedei-kokkuieppel CTCTT, Eesti laevasõidu päevaküsimusi. Teravilja poliitikast Prantsusmaal. Kuidas tuleb välisvaluutas peetavate arvete saldod maksualuse kasu arvutamiseks arvutada ümber. Kodumaal valmistatud tarmatsöitiliste, kosmeetiliste ja dieetiliste prepa raatide müügi küsimus kojas päevakorral. 9. Eesti naitus-mess Tallinnas 1.-10. sept. Äride register juulikuu esimesel poolel. Abieluvaranduse lahutamise lepinguid. Majandus likke teateid kodu- ja välismaalt. Tolliteateid. Toiduainete hindu. Viilisbörsid. Kauba- hindu. Tallinna börsi kursisedel. Eesti laevasõidu päevaküsimusi. Juuli alguses vabariigi valitsus lõpetas esimese vabade varustusmaterjaalidega (ka seni oli see osa oma programmist, mis oli ette nähtud Eesti võimalik teatavate formaliteetide kaudu), ßa- majanduselu intensiivsuse suurendamiseks ja töö muti tuli laevandusele teatavaks kergenduseks puuduse vähendamiseks. Sel alal oli laevaoma tulumaksu seaduse muutmine, kus üldiselt vähen nike organisatsioonide poolt valitsusele tehtud dati tulumaksu protsenti 25% pealt 20f/r peale teede- ja majandusministeeriumi kaudu mitmeid ning võeti kuludeks mõned summad, mida enne ei ettepanekuid, mille sihiks oli tõsta eesti kaubalae arvestatud. Samuti lubati laeva inventaari ja tak- vade võistlusvõimet ning anda uut hoogu ja või laaži osi amortiseerida 25%. Kahjuks seaduses malusi kaubalaevastiku suurendamiseks eesti ette jäeti lahendamata õigustatud ettepanek muuta võtete juhtimisel. Esimeses küsimuses, s. o. võist- amortisatsiooni tingimusi pruugitult ostetud lae lusvõime tõstmises ja kaubalaevade kohaldami vadele, samuti teha tulumaksu alla kuuluvast ses uutes muutunud majandusoludes (võrreldes summast iga-aastasi mahaarvamisi survey-remon- perioodiga 1932. a.), olid tähtsamaiks kuni 1932. a. di heaks. Need kaks nõudmist on laevastiku tekkinud võlgade saneerimine ning mitmete kulude majanduslikes eritingimustes väga tähtsad ja vaja vähendamine ja kooskõlla viimine välismaa laeva lised ning on lahendatud teistes tüüpilistes mere- sõidu oludega. Võlgade saneerimise alal tulid riikides, nagu Norras j. m. Ka meil tuleks nad vastu riiklikud pangad ning see küsimus otsustati lahendada, kui laevasõidu küsimusi käsitella reaal rahuldavalt. Kuid erapankade võlgade ümber selt, arvestades sel alal olevaid eritingimusi. korraldamise küsimuses ei saavutatud tagajärgi, Samuti pooleli olevaist küsimusist jäi lahen kuigi selleks tehti kindlad ettepanekud, mis olek damata tempelmaksu määrade muutmine laeva sid nõudnud võrdlemisi vähe kulusid. Küsimuse sõidus, nagu ranna- ja sisesõidu lastikirjade lahendamine jäi pooleli. Kulude vähendamise vabastamine tempelmaksust j. t. Viimane küsi alal laevasõidus ei saavutatud praktiliselt nime- mus olevat küll vastavate asutuste poolt (mak tusväärseid tagajärgi, kuna suurem osa pooleli sude valitsus) juba jaatavalt otsustatud, kuid olevaid küsimusi jäi lõplikult lahendamata. Lahen kahjuks ei ole sellekohane dekreet veel ilmunud. damist leidis vaid laevade varustuseks tollivaba Ka laeva juhtkondade koosseisu muutmise sea lao seaduse teostamine, mis võimaldab hõlpsa dused, mis viiksid meie koosseisud kooskõlasse malt kui seni välissõidulaevu varustada tolli Saksa, Inglise ja Skandinaavia riikide omadega 260 КAUBANDUS-TööSTUSKOJ А TEATAJA Nfr< ,g ning mis töötati välja veeteede valitsuse poolt jubai tingimusil välislaevu tuua eesti lipu alla. Laeva läinud aasta lõpuks, jäid veel teostamata, mille omanike organisatsioonide kindla anamise järgi tagajärjel mitmed eesti laevade grupid on sellesл on see otsus hoobiks eesti laevasõidu-poliitikale •suhtes üle koormatud, mis muidugi raskendab) ning võil) rahvamajandusliku kasu asemel tuua võistlust välislaevadega. .suurt kahju, võttes arvesse Eestis valitsevaid Kaubalaevastiku intensiivsema suurenemisei olusid ning eeskujusid välismaal. Eesti kaubalae võimaldamiseks laevasõidu organisatsioonid esine vastiku areng peaks ikkagi baseeruma Eesti oma sid teede- ja majandusminisireile ettepanekutega, ettevõtlikkusel ning Eesti juhtimisel. Välislae et suurendataks riiklikest pankadest laevade juu- vade spekulatsioon eesti lipu all võib lahvamajan- resoelamiseks krediiti ning juba 1925. a. vastu duslikult tuua vaid kahju ning paralüseerida kogu võetud majandusnõukogu otsuse kohaselt alanda Eesti algatusvõimet ja saavutusi laevasõidu alal. taks selle krediidi protsent kuni keskmise välis Laevaomanike eneste poolt on läinud kuue kuu maa protsendini, nimelt A'A . See oleks riigi poolt jooksul astutud terve rida samme kaubalaevas teatav vastutulek sellele majandusalale, kuid pida tiku olukorra parandamiseks ja töömahu laienda des silmas, et see ala ei ole kaitstud välisvõist- miseks sel alal. — Arvesse võttes välisriikides luse vastu ühelgi teisel teel, oleks see vastutulek; laienevat tendentsi oma lipu subsideerimiseks võrreldes teiste aladega rahvamajanduslikult mi suurte juuremaksude kaudu (Saksa, Prantsuse, nimaalne. Kelgia, Itaalia, Inglise j. t.), samuti ka oma lipule Laevasõidu ringkondade arvates praegune mo vedudel eesõiguse andmiseks, on koos Skandinaa- ment on veel soodus laevade juuresoetamiseks,, via riikidega töötatud vastuaktsiooni loomiseks, missugune olukord võib aga väga varsti muutuda. mille resultaadina on loodud põhjamaade rahvus- Seetõttu oleks krediidi suurendamine laevasõidule! like laevaomanike organisatsioon „Nor-Wood-Co", väga oluline. See aitaks aktiivselt laiendada töö mille eesmärgiks on prahituru seisukorra paran mahtu laevasõidus ja sellega ühenduse« olevatel damise kaudu laevasõidu olukorda parandada ja tööstuse ja sadama tegevuse aladel. See küsi muuta tasuvaks. Samas suunas on töötatud ka mus kanti ette vastavaile valitsuse asutustele ka „Baltic & International Maritime Conference'i" suusõnaliselt ning sealtpoolt lubati küsimus võtta kaudu, mille eesmärgiks on eriti selle vastu või kiirele kaalumisele, tarbekorral küsimust määra delda, et Inglismaa ei asuks subsideerivate ja lipu tes lõpliku otsuse tegemiseks ministeeriumide vabadust eitavate riikide kilda. Mõlemad küsi vahelise komisjoni kaalumiseks organisatsioonide mused on veel pooleli, kuid aktsioonid on aval osavõtul. <— Kahjuks küsimus jäi ka otsustamata danud teatavat mõju. — Omavahelises koostöös enne suvist vaheaega. -Kuid arvesse võttes tege on Eesti laevaomanikud ka mitmel teisel alal liku elu nõudeid ja teatavaid asjaolusid oleks küll aidanud kaasa üldise seisukorra kergendamiseks soovitav Kesti kaubalaevastiku arenemise ja sol ja kriisiraskustest pääsmiseks- — Seejuures on alal töömahu laiendamise seisukohalt, et see küsi koostöö vastavate valitsuse asutustega olnud väga mus võetaks kiiremalt kaalumisele ja otsustami hea ja üksmeelne, kuigi viimasel momendil mõ sele, seda enam, et laevasõidu krediidi osa kogu nes tähtsas küsimuses, nagu lipu ületoomisel, ei riiklikust krediidist ei ole kaugeltki kooskõlas ole küsitud laevasõidu organisatsioonide arvamisi. selle majandusala osatähtsusega ja laevasöidusse Laevaomanikud on mõjuvalt aidanud kaasa töö mahutatav kapital tasub ennast rahvamajandus mahu laiendamiseks ka metallitööstuses, millest likult võrdlemisi õige intensiivselt. annab tunnistust viimaste kuude intensiivne tege Valitsuse laevasõidu-poliitika alal on väga vus laevade remonttööstuses. tähtsaks otsuseks dekreet, mis lubab kergendatud „E. L. B." Teravilja poliitikast Prantsusmaal. Lille'i kaubanduskoja seisukohti. Lille'i kaubanduskoda, arutades Prantsusmaal Nimetatud seadusandlus, olles annud teravilja- teravilja hindade kohta vastuvõetud seadusi, lei kasvatajaile illusiooni võida müüa oma lõikust dis, et vastav seadusandlus, määrates teraviljale kõrge hinnaga, on lõppenud teraviljaturu täielise kunstlikult minimaalse hinna, on ebaõnnestunud desorganiseerimise ja üldise pettumusega. ja et juhitavad majanduselu ning maksustamise Teraviljakasvatajad, suurendades külvipinda, metoodid on kukkunud läbi kindlate ja loomulike on külvanud pealeselle veel rohkem seemet and majanduselu seaduste ees. vaid sorte, et seadusega kindlaksmääratud hin- Nr. 15 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 261 nast saada võimalikult rohkem kasu. Kuid see omakord on tingitud jahvatushindade allamine- süsteem on viinud teraviljakasvatuse säärasele kust. üleproduktsioonile, mis ei võimalda leida ostjat Arvesse võttes, et hiljuti vastuvõetud seadus, muidu kui müües oma saadusi alla taksihinna. jättes jõusse maksustamise, puutub kokku samade Sealjuures paljud ei leia teravilja müügiks üldse raskustega kui eelminegi seadus, eriti siis, kui ostjaid. minimaalset hinda ei määrata küllalt madalat, Paljud kaupmehed ja maaklerid ei ole suut tuleks sellele seadusele vaadata kui ajutisele nud võtta ette ühtki tagajärjekat sammu tera kaitseabinõule, mis lubab ülejääkide paigutamist, vilja realiseerimiseks, vaid nad on tõrjutud kõr ja et, lõppeks, kunstliku maksustamise süsteemi vale põllumajanduslike kooperatiivide poolt. paratamatu ja loogiline lõppresultaat on äärmi Veskiomanikud on seatud alternatiivi ette, kas selt kahjulik riigimajandusele ja teraviljakultuu- laostuda ja osta vilja seadusliku hinnaga või mitte rile, siis Lille'i kaubanduskoda arvab, arvestades kinni pidada taksihinnast ja sattuda vanglasse. kaubanduse ja põllumajanduse materjaalseid hu Tarvitaja maksab siiski leiva