KAUBANDUS -TOOSTUSKOJ** •* A

Nr. 15. IX aastakäik TEATAJA 1. augustil 1934

""Tellimishind: Toimetus: Kuulutuste hinnad: Aastas . . kr. 2.50 Kaubandus-tööstuskoda,Tallinn,Pikk t. 20 Vi Ihk.. . kr. 30.00 VMsmaäe". I 5ДЮ Kõnetraat 426-15. Toimetaja kõnetunnid: £ • ; ; • JJg Poolaastas . , 3.00 Igal äripäeval 12—2 p. 1. Kaanekülgedei-kokkuieppel

CTCTT, Eesti laevasõidu päevaküsimusi. Teravilja poliitikast Prantsusmaal. Kuidas tuleb välisvaluutas peetavate arvete saldod maksualuse kasu arvutamiseks arvutada ümber. Kodumaal valmistatud tarmatsöitiliste, kosmeetiliste ja dieetiliste prepa­ raatide müügi küsimus kojas päevakorral. 9. Eesti naitus-mess Tallinnas 1.-10. sept. Äride register juulikuu esimesel poolel. Abieluvaranduse lahutamise lepinguid. Majandus­ likke teateid kodu- ja välismaalt. Tolliteateid. Toiduainete hindu. Viilisbörsid. Kauba- hindu. Tallinna börsi kursisedel.

Eesti laevasõidu päevaküsimusi.

Juuli alguses vabariigi valitsus lõpetas esimese vabade varustusmaterjaalidega (ka seni oli see osa oma programmist, mis oli ette nähtud Eesti võimalik teatavate formaliteetide kaudu), ßa- majanduselu intensiivsuse suurendamiseks ja töö­ muti tuli laevandusele teatavaks kergenduseks puuduse vähendamiseks. Sel alal oli laevaoma­ tulumaksu seaduse muutmine, kus üldiselt vähen­ nike organisatsioonide poolt valitsusele tehtud dati tulumaksu protsenti 25% pealt 20f/r peale teede- ja majandusministeeriumi kaudu mitmeid ning võeti kuludeks mõned summad, mida enne ei ettepanekuid, mille sihiks oli tõsta eesti kaubalae­ arvestatud. Samuti lubati laeva inventaari ja tak- vade võistlusvõimet ning anda uut hoogu ja või­ laaži osi amortiseerida 25%. Kahjuks seaduses malusi kaubalaevastiku suurendamiseks eesti ette­ jäeti lahendamata õigustatud ettepanek muuta võtete juhtimisel. Esimeses küsimuses, s. o. võist- amortisatsiooni tingimusi pruugitult ostetud lae­ lusvõime tõstmises ja kaubalaevade kohaldami­ vadele, samuti teha tulumaksu alla kuuluvast ses uutes muutunud majandusoludes (võrreldes summast iga-aastasi mahaarvamisi survey-remon- perioodiga 1932. a.), olid tähtsamaiks kuni 1932. a. di heaks. Need kaks nõudmist on laevastiku tekkinud võlgade saneerimine ning mitmete kulude majanduslikes eritingimustes väga tähtsad ja vaja­ vähendamine ja kooskõlla viimine välismaa laeva­ lised ning on lahendatud teistes tüüpilistes mere- sõidu oludega. Võlgade saneerimise alal tulid riikides, nagu Norras j. m. Ka meil tuleks nad vastu riiklikud pangad ning see küsimus otsustati lahendada, kui laevasõidu küsimusi käsitella reaal­ rahuldavalt. Kuid erapankade võlgade ümber­ selt, arvestades sel alal olevaid eritingimusi. korraldamise küsimuses ei saavutatud tagajärgi, Samuti pooleli olevaist küsimusist jäi lahen­ kuigi selleks tehti kindlad ettepanekud, mis olek­ damata tempelmaksu määrade muutmine laeva­ sid nõudnud võrdlemisi vähe kulusid. Küsimuse sõidus, nagu ranna- ja sisesõidu lastikirjade lahendamine jäi pooleli. Kulude vähendamise vabastamine tempelmaksust j. t. Viimane küsi­ alal laevasõidus ei saavutatud praktiliselt nime- mus olevat küll vastavate asutuste poolt (mak­ tusväärseid tagajärgi, kuna suurem osa pooleli sude valitsus) juba jaatavalt otsustatud, kuid olevaid küsimusi jäi lõplikult lahendamata. Lahen­ kahjuks ei ole sellekohane dekreet veel ilmunud. damist leidis vaid laevade varustuseks tollivaba Ka laeva juhtkondade koosseisu muutmise sea­ lao seaduse teostamine, mis võimaldab hõlpsa­ dused, mis viiksid meie koosseisud kooskõlasse malt kui seni välissõidulaevu varustada tolli­ Saksa, Inglise ja Skandinaavia riikide omadega 260 КAUBANDUS-TööSTUSKOJ А TEATAJA Nfr< ,g ning mis töötati välja veeteede valitsuse poolt jubai tingimusil välislaevu tuua eesti lipu alla. Laeva­ läinud aasta lõpuks, jäid veel teostamata, mille omanike organisatsioonide kindla anamise järgi tagajärjel mitmed eesti laevade grupid on sellesл on see otsus hoobiks eesti laevasõidu-poliitikale •suhtes üle koormatud, mis muidugi raskendab) ning võil) rahvamajandusliku kasu asemel tuua võistlust välislaevadega. .suurt kahju, võttes arvesse Eestis valitsevaid Kaubalaevastiku intensiivsema suurenemisei olusid ning eeskujusid välismaal. Eesti kaubalae­ võimaldamiseks laevasõidu organisatsioonid esine­ vastiku areng peaks ikkagi baseeruma Eesti oma sid teede- ja majandusminisireile ettepanekutega, ettevõtlikkusel ning Eesti juhtimisel. Välislae­ et suurendataks riiklikest pankadest laevade juu- vade spekulatsioon eesti lipu all võib lahvamajan- resoelamiseks krediiti ning juba 1925. a. vastu­ duslikult tuua vaid kahju ning paralüseerida kogu võetud majandusnõukogu otsuse kohaselt alanda­ Eesti algatusvõimet ja saavutusi laevasõidu alal. taks selle krediidi protsent kuni keskmise välis­ Laevaomanike eneste poolt on läinud kuue kuu maa protsendini, nimelt A'A . See oleks riigi poolt jooksul astutud terve rida samme kaubalaevas­ teatav vastutulek sellele majandusalale, kuid pida­ tiku olukorra parandamiseks ja töömahu laienda­ des silmas, et see ala ei ole kaitstud välisvõist- miseks sel alal. — Arvesse võttes välisriikides luse vastu ühelgi teisel teel, oleks see vastutulek; laienevat tendentsi oma lipu subsideerimiseks võrreldes teiste aladega rahvamajanduslikult mi­ suurte juuremaksude kaudu (Saksa, Prantsuse, nimaalne. Kelgia, Itaalia, Inglise j. t.), samuti ka oma lipule Laevasõidu ringkondade arvates praegune mo­ vedudel eesõiguse andmiseks, on koos Skandinaa- ment on veel soodus laevade juuresoetamiseks,, via riikidega töötatud vastuaktsiooni loomiseks, missugune olukord võib aga väga varsti muutuda. mille resultaadina on loodud põhjamaade rahvus- Seetõttu oleks krediidi suurendamine laevasõidule! like laevaomanike organisatsioon „Nor-Wood-Co", väga oluline. See aitaks aktiivselt laiendada töö­ mille eesmärgiks on prahituru seisukorra paran­ mahtu laevasõidus ja sellega ühenduse« olevatel damise kaudu laevasõidu olukorda parandada ja tööstuse ja sadama tegevuse aladel. See küsi­ muuta tasuvaks. Samas suunas on töötatud ka mus kanti ette vastavaile valitsuse asutustele ka „Baltic & International Maritime Conference'i" suusõnaliselt ning sealtpoolt lubati küsimus võtta kaudu, mille eesmärgiks on eriti selle vastu või­ kiirele kaalumisele, tarbekorral küsimust määra­ delda, et Inglismaa ei asuks subsideerivate ja lipu tes lõpliku otsuse tegemiseks ministeeriumide vabadust eitavate riikide kilda. Mõlemad küsi­ vahelise komisjoni kaalumiseks organisatsioonide mused on veel pooleli, kuid aktsioonid on aval­ osavõtul. <— Kahjuks küsimus jäi ka otsustamata danud teatavat mõju. — Omavahelises koostöös enne suvist vaheaega. -Kuid arvesse võttes tege­ on Eesti laevaomanikud ka mitmel teisel alal liku elu nõudeid ja teatavaid asjaolusid oleks küll aidanud kaasa üldise seisukorra kergendamiseks soovitav Kesti kaubalaevastiku arenemise ja sol ja kriisiraskustest pääsmiseks- — Seejuures on alal töömahu laiendamise seisukohalt, et see küsi­ koostöö vastavate valitsuse asutustega olnud väga mus võetaks kiiremalt kaalumisele ja otsustami­ hea ja üksmeelne, kuigi viimasel momendil mõ­ sele, seda enam, et laevasõidu krediidi osa kogu nes tähtsas küsimuses, nagu lipu ületoomisel, ei riiklikust krediidist ei ole kaugeltki kooskõlas ole küsitud laevasõidu organisatsioonide arvamisi. selle majandusala osatähtsusega ja laevasöidusse Laevaomanikud on mõjuvalt aidanud kaasa töö­ mahutatav kapital tasub ennast rahvamajandus­ mahu laiendamiseks ka metallitööstuses, millest likult võrdlemisi õige intensiivselt. annab tunnistust viimaste kuude intensiivne tege­ Valitsuse laevasõidu-poliitika alal on väga vus laevade remonttööstuses. tähtsaks otsuseks dekreet, mis lubab kergendatud „E. L. B."

Teravilja poliitikast Prantsusmaal. Lille'i kaubanduskoja seisukohti. Lille'i kaubanduskoda, arutades Prantsusmaal Nimetatud seadusandlus, olles annud teravilja- teravilja hindade kohta vastuvõetud seadusi, lei­ kasvatajaile illusiooni võida müüa oma lõikust dis, et vastav seadusandlus, määrates teraviljale kõrge hinnaga, on lõppenud teraviljaturu täielise kunstlikult minimaalse hinna, on ebaõnnestunud desorganiseerimise ja üldise pettumusega. ja et juhitavad majanduselu ning maksustamise Teraviljakasvatajad, suurendades külvipinda, metoodid on kukkunud läbi kindlate ja loomulike on külvanud pealeselle veel rohkem seemet and­ majanduselu seaduste ees. vaid sorte, et seadusega kindlaksmääratud hin- Nr. 15 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 261

nast saada võimalikult rohkem kasu. Kuid see omakord on tingitud jahvatushindade allamine- süsteem on viinud teraviljakasvatuse säärasele kust. üleproduktsioonile, mis ei võimalda leida ostjat Arvesse võttes, et hiljuti vastuvõetud seadus, muidu kui müües oma saadusi alla taksihinna. jättes jõusse maksustamise, puutub kokku samade Sealjuures paljud ei leia teravilja müügiks üldse raskustega kui eelminegi seadus, eriti siis, kui ostjaid. minimaalset hinda ei määrata küllalt madalat, Paljud kaupmehed ja maaklerid ei ole suut­ tuleks sellele seadusele vaadata kui ajutisele nud võtta ette ühtki tagajärjekat sammu tera­ kaitseabinõule, mis lubab ülejääkide paigutamist, vilja realiseerimiseks, vaid nad on tõrjutud kõr­ ja et, lõppeks, kunstliku maksustamise süsteemi vale põllumajanduslike kooperatiivide poolt. paratamatu ja loogiline lõppresultaat on äärmi­ Veskiomanikud on seatud alternatiivi ette, kas selt kahjulik riigimajandusele ja teraviljakultuu- laostuda ja osta vilja seadusliku hinnaga või mitte rile, siis Lille'i kaubanduskoda arvab, arvestades kinni pidada taksihinnast ja sattuda vanglasse. kaubanduse ja põllumajanduse materjaalseid hu­ Tarvitaja maksab siiski leiva eest enam, Kuna ve, et teraviljaturgu ei saa lõplikult tervendada leivahind on kalkuleeritud kindlaksmääratud vilja- muidu kui minnes tagasi nõudmise ja paxkumise hinna järele ja mitte tõelise müügihinna järele, loomulike seaduste juure, lubades tööstusele, kau­ kuna — teiselt poolt — selle leiva kvaliteet bandusele ja maakleriasjandusele vabalt kaasa on halvenenud teravilja väärtuse halvenemise töötada põllumajandusega, ning avaldab soovi, et tõttu ja osalt ka halva sõelumise tõttu, mis valitsus asuks progressiivselt sellele teele.

Ärimaksu küsimusi. Kuidas tuleb välisvaluutas peetavate arvete saldod maksualuse kasu arvutamiseks arvutada ümber. Riigikohtu administratiivosakonna toimetus ur. 324-11 — 1934 The Shell Company of Estonia Ltd. 1932. a. kapitali- ja kasuprotsendi- maksu asjas. Asja arutanud, poolte seletused ja prokuröri ei nähtu, kas selle arve koostamisel on täidetud arvamuse kuulanud, riigikohus leiab: Tallinna- ärim. käsitamise instr. § 55 p. 3 nõuded. Ette­ Harju maksuinspektor, läbi vaadates 19. apr. võtte bilansi passivas on näidatud The Shell 1933. a. ettevõtte The Shell Company of Estonia Company of Estonia Ltd. Kr. 1.108.566.07, mitte Ltd. 1931. a. äriraamatud, leidis muu seas, nagu aga Kr. 1.079.985.17, nagu tähendatud maksu­ nähtub 19. apr. 1933. a. koostatud protokollist: inspektori protokollis ja injgliskpelses biliansis. „The Shell Company of Estonia Ltd. London Inglise naeltes koostatud bilansis on näidatud arve II järgi, välja toomata kursikasu Kr. 53.081.0.2 £, mitte aga 59.328.5.1, nagu on näi­ 314.650.70; nimelt on saldo nimetatud firma ka­ datud sama maksuinspektori protokollis. Kuid suks näidatud £59.328.51 = Kr. 1.079.985.17, ka see asjaolu ei takistanud maksuasutusi ja kuna see saldo 31. dets. 1931. a. lõpukursiga 12.90 maksupeakomiteed tunnustamast, et just Kr. (müügikur&s) arvestades oleks olnud Kr. 765.334.47. 314.650.70 kuulub maksualusele kasule juurearva- Tallinna-Harju ärimaksukomisjon 8. mail 1933. a. misele kui varjatud kursikasu. Asjaolu, et arve otsustas ettevõtte poolt väljaarvatud maksualu­ II saldos näidatud inglise naelad oleksid arves­ sele kasule arvata juure muuseas ka väljatoomata tatud eesti rahaks mitte õige kursiga, ei annaks kursikasuna 314.650 kr. 70 s. Ka maksupeakomi­ Õigust iseenesest mingisuguse maksualuse kasu tee leidis, et selle summa juurearvamine maksu­ arvestamiseks, kuigi see summa oleks näidatud alusele kasule on õigustatud. Millal see võlg on ka bilansis, vaid ettevõtte maksualuseks kasuks tekkinud ja missugustest summadest koosneb arve võib lugeda ainult summa, mis on ette nähtud II, milles maksuinspektori arvates välja toomata OMS § 519 ja koosneb ärimaksu käsitamise kursikasu, ja missuguses rahas see arve on pee­ instruktsiooni § 59 ja 61 ettenähtud summadest, tud aasta jooksul ja kuidas on olnud arvete seis pärast OMS 519 ja instruktsiooni § 60 ja 61 aasta jooksul, seda toimetusest ei nähtu ega ole ettenähtud summade mahaarvamist. Instrukt­ selgitanud komisjon ega peakomitee, ja seepärast siooni §§ 59 ja 61 aga ei näe ette, et 262 KAUBANDÜS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 15

maksualuseks kasuks võiks arvata made arvamiseks eeltähendatud põhjustel puudub summasid, mis ettevõte võiks saa­ seaduslik alus. Aruande arved peavad aga ole­ da kursi muutuse tagajärjel, kui ta ma koostatud instr. § 55 p. 3 kohaselt ja selle oleks realiseerinud oma kohustusi paragraafi teised punktid, milledes on juttu ka või varandusi, kuid seda operai,- nimelisest hinnast aruannete arvete koostamisel siooni aastal siiski teinud ei ole ). ei ole kohaldatavad, nagu nähtub nende punktide See nähtul) sellest, et instruktsiooni § 59 pp. 3, tekstist. Kõigil neil põhjustel ei või peakomitee 4, 6, 6 ja 14 on täpselt loendatud, missugused otsus jõusse jääda ja kuulub tühistamisele. Mis summad tuleb arvata maksualuse kasu hulka, sel­ puutub aga välisvaluutas peetava­ lele vaatamata, et neid operatsiooniaastal tegeli­ tesse arvetesse, s i i .s tuleb nende kult sisse tulnud ci ole ja seal ei ole ette näh­ arvete saldod maksualuse kasu väl­ tud kohustuste ja varanduste vääringu ümber­ jaarvamiseks ümber arvutada ees­ hindamisest saadaolevaid summasid. Ka ei oi e ti kroonidesse kursi järgi, mis oli OMS ette nähtud, et maksualust kasu maksev о p e r a t s i о о n i a a s t a viimsel võib vähendada kahjude arvel, mis päeval, see on operatsiooniaasta võiksid tekkida kohustuste ja va­ 1 õ p pnrvete koostamisel, nagu seda randuste ümberhindamisest kursi õieti nõuavad m а к s u a s u t u s e d, pida­ muutusel nende realiseerimiseta. des silmas OMS § 518. Sääraseid summasid võib bilansis näidata, tasa­ Seepärast riigikohus otsustas: maksupeakomi­ kaalustades bilansi aktivasse ja passivasse teh­ tee otsus 27. oktoobrist / 10. novembrist 1933. a. tud sissekannetega, nagu ette nähtud instr. § 55 tühistada ja asi saata maksupeakomiteea uueks p. 9 ja 4, kuid maksualuseks kasuks nende sum- otsustamiseks.

Kodumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja dieetiiiste preparaatide müügi küsimus kojas päevakorral. Haridus- ja sotsiaalministeeriumil on valminud palus tervishoiu- ja hoolekandevalitsust võtta tõsi­ „Kodumaal valmistatud farmatsöitilistc, kosmee- sele kaalumisele ja revideerimisele nimetatud pre­ tiliste ja dieetiliste preparaatide müügi määrus". paraatide müügi korralduse ja esijoones võimal­ dada vabale müügile lubada, peale määruses juba Määrus näeb ette valmistada lubatud prepa­ ettenähtud vabal müügil lubatud preparaatide, raatide müügi liigitamise, kusjuures on liig pii­ nagu juuksemäärded (hiina pumat, brioliin j. t.), ratud vabamüügile lubatud preparaatide arv. juukseõlid, puudrid, lõhnaõlid, lõhnaveed, kölni Pealeselle on tervishoiu- ja hoolekandevalitsuselt veed, küünte-lakk, värvid, pulbrid, metsalõhn, gri- avamise ja pidamise loa saanud rohu-, kosmee­ meervärvid, tualettveed, veel ohutud kree­ tika- ja värvikauplustel keeldud müüa terve rida mid, tõrvaseebf, šampuuni, hamba­ preparaate. pasta, hambapulbri ja igasugused Näiteks keelab määrus tulevikus hambapasta, j иикя ep i i r it и s ed (ve ž e taal id). hambapulbri ja kreemide müügi vabamüügil, mis aga tegelikult halvab nende preparaatide müügi Need preparaadid on iga päev nii nõutavad, korraldust, sest hambapasta ja hambapulbri minek et nende kättesaamises ei tohiks ostjaskonnale oleneb suurelt müügikohtade arvust. Teisest kül­ teha raskusi, pealegi apteekide ja rohu- ning jest need" preparaadid on nii nõutavad, et nad värvikaupluste võrk pole nii tihe, et need prepa­ peaksid olema ostjaskonnale kergesti kättesaada­ raadid igaühel oleksid kergelt kättesaadavad. vad. Mis puutub kosmeetika-, rohu- ja värvikaup- Kõigil neil põhjusil Kaubandus-tööstuskoda lustes müüa lubatud preparaatide nimestikku, siis loodab Kaubandus-tööstuskoda, et tervishoiu- ja *) Sõrendused igal pool toimetuse poolt. hoolekandevalitsus leiab teid selle küsimuse lahen­ Toimetus. damiseks. Nr. 15 KAUBANDTJS-TÖÕSTUSKOJA TEATAJA 263

9. Eesti näitus-mess Tallinnas 1.—10. sept. к. a.

on endale teinud ülesandeks eeskätt kodumaa Olgugi et tänavu üle Eesti peetakse 18 näi­ saaduste ja kaupade propageerimise, olles ühtlasi tust, leidub kõigil nähtavasti küllaldasel määral ka kaubandusliku läbikäimise elustajaks välisrii­ huvi osavõtmiseks kui ka külastamiseks, mis jäl­ kidega. legi on tõenduseks, et meil ka laiemates hulka­ Näitus-mess peetakse Soo uul. end. Peetri des huvi näituste vastu ei puudu. laevatehastes, mis ainukeste ruumidena Eestis võimaldavad säärase suure näituse arapidamtee. On üldiselt tähelepandav, et Tallinna näitus- Ühendus näitus-messi ja kesklinna vahel messile eriti provintsist tulevad need väljapani­ luuakse jällegi o/ü. „Mootori" omnibustel, kes jad, kes seal näitusel korra või kaks on esinenud. tarbekorral kuni 40 omnibust võib rakendada Peame näitusi provintsilinnades ja aleveis see­ publiku teenistusse. N.-messi piletite müük teos­ pärast väga soovitavaks, kuna nad annavad n. ü. tub omnibuse konduktorite kaudu, sellased piletid hoogu ja tõuget eriti vahemaile ettevõtjaile oma on maksvad ühtlasi ka sinnasõiduks. saaduste propageerimiseks laiaulatuslikumalt. Eaudteel antakse messile sõitjaile igast jaa­ Et kergendada ja soodustada ülesseadmist mast 20% hinnaalandusega sõidupileteid, mis näi- väljapanijaile, on näitus-messil ametis palgaline tus-messil olles büroos tuleb lasta ära tembel­ dekoraator, kes tasuta väljapanijale annab juht­ dada, muidu pole nad tagasisõidul maksvad. nööre, kuidas tuleks tal oma töid üles seada. Hinnaalandusi võimaldavad ka ekskursioonide, Pealeselle võib iga väi j apani ja kasutada oma pühapäeva- ja edasi-tagasi-sõidud. Suurima sõidu- kunstnikku või dekoraatorit ülesseadmisel. hinna alanduse võimaldavad aga huvirongid, mida raudteevalitsus näitus-messi puhul kavatseb käi­ Välisriikidest on seni läbirääkimisi esinemise ma panna kõikidest Eesti kaugematest linnadest, kohta pidanud Nõukogude Vene, Läti, Leedu, nagu: Narvast, Viljandist, Tartust, Valgast, Pet- Briti ja Belgia. serist jne. Seega oleks ka riigi kaugemate koh­ Arvesse võttes oma vilumust ja kogemusi näi­ tade elanikel parim juhus külastada pealinna ta tuste ja messide korraldamise alal loodab a/s. suurima näituse puhul. Selle aja jooksul võimal­ ,,Näitus", et tänavune näitus-mess oma rohke- datakse ka külastada paljusid meie suuremaid aivulisi väljapanijaid kui ka külastajaid suudab tehaseid, muuseume jne. Näitus-messi ajal pee­ rahuldada. takse ära ka Balti riikide majanduskonverents. Külalisi on oodata paljudest välisriikidest, eriti Peale üldosakondade on 9. Eesti näitus-messil aga meie naabermaist. Korterite muretsemise ette nähtud veel 3 erinäitust, nimelt: külastajaile on lahkelt lubanud enda peale võtta Tekstiiltööstus ja selle saadu- Eesti Reisibüroo, kes sek« ajaks mobiliseerib s e d, mis tõotab kujuneda eriti suureks ja huvi­ kogu oma jõu ja oskuse, et leida külalisile muga­ tavaks. Seni on seal suurematest ettevõtetest vat ja odavahinnalist ööbimist pealinnas. avaldanud soovi esinemiseks „Kreenbalt", meie Nagu senised andmed lubavad oletada, kuju­ kodumaa suuremate tekstiilvabrikutega, Narva neb tänavune näitus-mess suuremaks ja huvi- Kalevi Manufaktuur, a/s. Kilgas, „Rauaniit" ja küllasemaks oma eelkäijaist. Ootamata varakult palju teisi ettevõtteid. Pealeselle lina- ja köie­ on tänavu büroosse tulnud rohkel arvul ülesand- vabrikua jne. misi n.-messist osavõtuks. Peaaegu kõik suure­ mad ja tähtsamad kodumaa ettevõtted on esine­ Teise erinäitusena on ette nähtud reklaa­ miseks avaldanud soovi. mi, trükitööstuse ja tarbegraafika erinäitused, mis võimaldavad meie trükikodadele, Et n.-messil hiiglaruumid kasutada, siis loo­ reklaamikunstnikele jne. oma võimeid ja saavu­ detakse kõiki ruumisoovijaid rahuldada. Peale­ tusi vastavatel aladel näidata laiematele hulka­ selle on n^-messi juhatus otsustanud hoonete juu­ dele. res aegsasti teostada vastavaid korraldusi ja puhastustöid. Kolmandana tahetakse välja tuua saavutusi Üldiselt on märgata eeloleva n.-messi vastu spordiriistade ja -tarvete alal, et elavamat huvi, mis ühtlasi on ka tõenduseks, et anda hoogu ka selle tööstusala edule ja aren­ meie majanduskriis on lahenemise staadiumis. gule. 264 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr 15

Äride register juulikuu esimesel poolel.

Registreeritud firmad: 24. Л oh. S с h m i d t h а 1, end. Ed. Hanko kohvi- ja siguritööstus, Tallinn, Suur-Raevalla 2-a, 1. Jaan Aavik, Tarvastu v., Saviveski; vesi­ ainuisiklik äripidaja Johannes Priidiku pg. veski. Schmidthal, prokurist Johannes Mardi pg, 2. Anton Aleksius, Taevere v., Ruusioja; Schmidthal. telliskivitehas. 25. Auto-, vase- ja plekitööstus „Rool", Alf­ 3. Harald Bern, Tallinn, Kuninga 6, optika- red Silber b erg, Tallinn, Narva mnt. 46. ja segakaubaäri. 26. Hulda Tiikma n n, Tartu, Turu 52, toidu­ 4. Hans Ehrendorf, Loodi v., Annuse t., ainete- ja piimakauplus. vesiveski. 27. Lydia T о о t s, Veriora v., Veriora jaam, 5. Söögisaal „Sevill a", Karl E i n а - kosmeetika- ja värvikauplus. mann, Tallinn, Hollandi 52. 28. J a a n T r a u t m a n n, Nõmme, Raudtee 115, 6. Noa- ja kahvlitööstus „Diamant", Hein­ toiduainetekauplus. rich Graf, Pärnu, Jänesselja 61. 29. Johann Uni, Tallinn, Niine 8-a, mööbli­ 7. Robert Halberg, Tallinn, Müürivahe 9, kauplus. j alanõudekauplus. 30. Andrei Vaimann, Pärnu, Karja 73, 8. Vladislav-Ernst Heiso, Kuigatsi v., tõllasepatöökoda. Puka jaama juures, talurahvatarvetekauplus. 31. Rudolf V i e n b e r g, Tallinn, Falkpargi 9. Lydia Jakenfeldt, Pärnu, Jänesselja б—6, agentuur (lennukite, mootorite ja len­ 81, toiduainetekauplus. nuki ehitusmaterjaalide esindus ja müük). 10. Anastasia Jansen, Nõmme, Mustamäe 32. Johannes Vink, Narva, Joala 18, kirju- 1, toiduainetekauplus. tusmaterjaali- ja laste mänguasjade kauplus. 11. Helene Kabal, Tallinn, Endla 24, liha- 33. Johannes õunapuu, Keila v., Kuina k., kauplus. toiduainetekauplus. 12. Priidu Kangur, Haapsalu, Kalda 12, toiduainetekauplus. Registreeritud muudatused: 13. Kristlik Noorte Naisühing, Tal­ linn, Harju 48, einelaud-cafeteeria. 1. Juuksetööstus „A m b r a", P a u 1 i n e А r r o, 14. õmblustöökoda Liba Krupkin, asetsob Tallinnas, Müürivahe 16 (varem Tal­ Tallinn, Sauna 8, pesuõmblustöökoda. linnas, Müürivahe 1). 15. Tubaka- ja kirjutustarvetekauplus „0 r i e n t" 2. Israel В a s к i n on lõpetanud Tallinnas, Ida Lehmann, Tallinn, Pikk 36. Müürivahe 24—5, asetsenud mustrite peale- 16. AleksanderLuik, Tsooru v,, Tsooru as., trükkimise tööstuse ning on avanud samas segakauplus. kaubanduskontori firma all „Kaubanduskon- 17. Anette M«tua, Alavere v., Alavere as., tor „Universal", I. Baskin". Prokuristi Joo­ talurahvatarvetekauplus. sep Lever'i volitused on kustunud. 18. Restoraan „Maxim", Erich Männik, 3. Karl Horn'i valmisriietekauplus asetseb Nõmme, Turuplats 1. Tallinnas, Harju 26 (varem Harju 32). 19. Elisabeth Oja, Sürgavere as., toidu­ 4. Juhan Kallak jätkab äritegevust, ava­ ainetekauplus. des Suure-Kõpu v., Puna talus, segakaup­ 20. Leida Pärn er, Pärnu, Riia 54, pudu- luse. kauplus. 6. Johannes Karm on lõpetanud Nõmmel, 21. Margiäri „Est of il", Rudolf Reha, Raudtee 116, asetsenud toiduainetekaupluse, Tallinn, Pikk 28. peab edasi koloniaalkauplust Tallinnas, Kop­ 22. Juuli Rumberg, Nõmme, Ida 25, toidu­ li 2. ainetekauplus; prokurist Elisabeth Puns. 6. Aktsiaselts „Küttejõud", Tallinn, Suur 23. Harald Salum, Pala v., toiduainetekaup­ Tartu mnt. 86, juhatuse liikmeks on valitud lus, Gerhard Kress, Nr. 15 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 265

7. Katharina Laamann jätkab äritege­ Tegevuse lõpetamine regist­ vust, avades Are v., Lepplaane as., toidu­ reeritud: aine tekaupluse. 1. Alvill Berg, Võru, Kreutzwaldi 43, rät- 8. LiisaMöllmann lõpetas Tallinnas, Liiva­ sepatööstus. laia 61, asetsenud toiduainete- ja piimakaup- 2. Alide Hanson, Tallinn, Girgensoni 24, luse, peab edasi samasuguseid kauplusi Tal­ toiduainetekauplus. linnas, Vaksali pst. 5 ja Uus-Maailma 1. 3. Tubaka- ja kirjutustarvetekauplus „0 r i e n t" 9. „Toiduainete- ja majanduslik kauplus Edu I" Wilhelm Heinrichsen, Tallinn, Pikk Marie Naano asetseb Tallinnas, Peeter tän. 36. Süda 19 (varem Kivimurru 10). 4. August Kornet, Sootaga v., Lähtel, 10. Rudolf Passup on lõpetanud oma Tal­ toiduainetekauplus. linnas, Pikk 36, asetsenud laskeriistadeäri, 5. „J a a n К о t к a s", Tallinn, Suur Tartu mnt. peab edasi samas laskeriistade-töökoda. 35, ainuisiklik äripidaja Kristiine Kotkas. 11. Andres-Anti Pentinen on avanud 6. Vilhelmine Krönström, Kolga v., Märjamaa v., Märjamaa al., saeveski, elektri­ Leesi k., koloniaalkaxiplus. jaama ja metsatööstuse (peab edasi Märja­ 7. Optikaäri Gustav Kuddu, Tallinn, Ku­ maa al. varem registreeritud rohu- ja värvi- ninga 6. kauplust). 8. Karoline Leesment, Nõmme, Ida 25, 12. Eesti valmisriieteäri Peterson, toiduainetekauplus. Langovitš ja Ко., Pärnu, Rüütli 34, lah­ 9. Gottlieb Leosk, Tallinn, Uus 5, toidu­ kunud täisosanikud Johannes Peterson ja ainetekauplus. Karl Pitsal. 10. Arnold L о о d i n g, Tallinn, Endla 24, 13. Taul Peterson jätkab äritegevust, ava­ lihakauplus. des Tõrvas, Valga 18, kellasepaäri. 11. Irene Lüdig, Pärnu, Pühavaimu 15, liha- 14. Guido Pusick, Tallinn, Suur Tartu mnt. ja vorstikauplus. 41—1, on avanud komisjoni kaubalao (tegut­ seb edasi ka välismaa firmade esindajana). 12. Kodumaa vabrikute riideladu AlfredMiller, Tallinn, Valli 10 ja Väike 15. Põhja Paberi- ja Puupapivabri­ Karja 3. kute Aktsia ühisuse, Tallinn, juha­ 13. Erich Männi k, Nõmme, Mustamäe, toi­ tusse kuuluvad Boris Makovski, Bruno Meyer duainetekauplus. ja Gerhard Kress. 14. Vilhelmine Pappel, Hageri v., Ha­ 16. Nadežda Saar'e toiduainete- ja piima- geri as., segakauplus. kauplus asetseb Tartus, Vladimiri 3 (varem Turu 52). 15. О s к a r P e d a j a s, Tartu, Jaama 31, toidu­ ainetekauplus. 17. Jüri Soolo jätkab äritegevust, avades 16. Pentinen ja Ко., Märjamaa al., sae­ ßuure Jaani al., Ringpuiestee 2, maalritöös- veski. tuse. 17. Akulina Park, Tallinn, Sõja 11-c, toidu­ 18. Tallinna Piiritusevabrikantide Ühisus Ro­ ainete- ja piimakauplus. sen ja К о., Tallinn, Merepuiestee 15, lõpe­ 18. Miina Ratassepp, Tartu, Riia 16, toi­ tatud pangakontor (edasi tegutseb piirituse duainete- ja piimakauplus. puhastuse vabrik). 19. Margiäri „E s t о f i 1", Anna Reha, Tal­ 19. Johan T i b b i n g'i kella- ja kullasepaäri linn, Pikk 28. asetseb Narvas, Joala 15 (varem Tartus, 20. Aleksander Sessman, Tallinn, Suur Raekoja 9). Pärnu mnt. 16, majandustarvetekauplus. 20. J о h a n n e s T о о m on lõpetanud Tallinnas, 21. Hendrik Toots, Tallinn, Suur Pärnu Rataskaevu 6, asetsenud kondiitriäri, peab mnt. 10, saapakauplus. edasi Tallinnas, Pikk 1, asetsevat kohvikut 22. S. ja A. V a i m a n n, Pärnu, Rüütli 54, pudu- ja kondiitriäri. kauplus. 266 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKO.TA TEATAJA Nr. 15

Abieluvaranduse lahutamise lepinguid.

Riiyi Teni. Mis ajast Varandube lahuta jäte nimed lisade nr. nr. Elukoht

Riigi Teat. 0 ts, HendrikHendriku p. ja Г Jim, Elsi Jaani t. 18. IV 34 lisa nr. 51 T о 1 g a, Johan Jaani p. ja tema abikaasa Marie Hansu t 20. VI 34 Tallinn, Koidu 74. Peterson, Romulus Juliani p. ja S i l> о 1 d, Tartu, Aleksandri 51. Amanda Johannese t «. VI 34 „ Karlova 85. Asi, Gustav Augusti p. ja S о к К, Aliide And­ 1) Tõrva, Madise 5. rese t is. v 34 2) Hummuli v. Salve t Sarapuu, Nikolai Klementi p. ja Kuri mo, 1) Jõgeva, Suur t. 27. Ida-Rosalie Jim t 2(i. V .'54 2) Jõgeva v. Metsamajal Kukk, Johannes ja Klaos, Sahne ...... (i VI 34 1) Tartu, Vene t. 28. 2) „ Vladimiri 4-5. К r e h s t e i n, Eduard-Julius Mihkli p. ja P e 1 j u, 1) Tariu, Riia 83. Alma 16. V 34 Mürdi t 2) „ Kesk t. 9. Peti op, Johann ja tema abikaasa Johanna . . Holdre v. Mühekiini t. R i i m a n n, Hans Hansu p. ja В a m s о n о v, 12. II 34 Agaüia Gavrili t Tartu, Kroonuaia t. 21. Matson, Jaan Jüri p. ja tema abikaasa Anna 22. VI 34 Hansu t Karksi v. Timo talu. Saat, Andres Ado p. ja tema abikaasa Sinaida 22. IV 34 Jaani t Pati v. Matsi t. 24. IV 34 Hussar, Juhan Peetri p. ja tema abikaasa Nr. 53 Liisa Hansu t 20. VII 34 Nõmme, Kreutzväldi 23. H г i s t о f о г о v, Aleksander ja tema abikaasa 29. VI 34 Salme Tallinn, Herne 12. (i.VII 34 Muuga m ä e, Aleksander ja tema abikaasa Nr. 55 Amalie 27. VII 34 Anija v. Sae L Rogovsky, Aron Meieri p. ja E hrenba с h, 20. VII 34 Elfriede Hansu t 1) Tall. S. Roosikr. 15. 13, VII 34 2) „ Luise 5.

Majanduslikke teateid kodu- ja välismaalt.

Kaubandus-tööstuskoda ei poolda aastal seadusega antud õigust laevade kergen­ välislaevade kergendatud toomist datud ületoomiseks, seda enam, et uus Eesti eesti lipu alla. seadus, mis anti alles 1930. a., annab laevade ületoomiseks Õhtu-Kuroopa eeskujul küllalt laial­ Kaübandus-tööstuskoja poolt on esitatud mär­ dase võimaluse. Märgukirjas juhitakse veel gukiri teede- ja majandusministrile ärakirjaga tähelepanu sellele, et viimasel ajal on Eestis riigivanemale, kue ligemalt põhjendatakse, miks* puudus laevade tehnilisest personaalist, mis välislaevade kergendatud ületoomine eesti lipu takistab isegi Eesti rahvusliku laevastiku suure- alla oleks soovimatu ning võiks tuua, arvesse nemiat. võttes Eesti olusid ja laevasõidu praegust rah­ vusvahelist seisukorda, Eesti rahvusliku kauba­ Palutakse võtta ka täpsemale selgitamisele laevastiku ja rahvamajanduse arengule loodetava tööta merimeeste küsimus, kuna leitakse, et prae­ kasu asemel suuri kahjusid. Märgukirjas aval­ gune registreerimise viis Meremeeste Kodu poolt datakse soovi, et ei kasutataks vähemalt ligemal ei anna küllalt õigeid andmeid, Nr. 15 KAUBANDUS-TööSTÜSKOJA TEATAJA 267 50. EESTI JUUBELINÄITUS

peetakse 24.-27. augustini TARTUS uuel avaral platsil härra Riigivanema kaitse all.

Ülesandmisi võetakse vastu ja teateid antakse näituse büroos:

TARTUS, PROMENADI 2—17, TEL. 1-01.

Soodustused: kauba tagasivedu raudteel tasuta; raudteesõiduks kõigile 20% hinnaalandust j. n. e.

Platsil on avatud jalgrataste hoiula, auto- park ja hobuste sissesõiduhoov.

EESTI PÕLLUMEESTE SELTS TARTUS. 2B8 KAUBAJNMJS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA

Päritolutunnistuste nõue kiviõli sis­ monti tõste-ellingile, mis tähendaks viimase kii­ seveol Belgiasse. ret hävinemist rooste kaudu. Kaubandus-töÖstuskoda võttis küsimuse põh­ 80. juunil 1934. a. Belgia ametlikus lehes aval­ jalikumale kaalumisele ja uurimisele ning tuli dutud Helftia-iRumeenia vahelise kaubanduslike ühemeelsele otsusele, et Peetri-tehase laevaehi­ võlanõuete kompensatsiooni teel lahendamise koh­ tuse osa ja tõste-ellingi likvideerimine oleks rah- ta käiva kokkuleppe kohaselt nõutakse kõikidest vamajanduslikult lubamatu ning et tuleks leida riikidest, välja arvatud Rumeenia, Belgiasse vase, abinõusid nende alalhoidmiseks ja tegutsemiseks. mõnesuguste teraviljade ja kuivamatud aedviljade Selle väite tõenduseks tuuakse terve rida andmeid ning- petrooleumi, kivi-, ligniidi- ja muude ьатч- ja põhjendusi ning soovitatakse tehasest alal hoi* laadiliste mineraalõlide sisseveo puhul päritolu­ da puhi-laeva-remonttööstus kuni raudteeliinini tunnistuste ettenäitamist. ühes tõste-ellingi ja basseinidega, viies sinna üle ' ka vajalise osa jõumasinaid, kuna muu osa võiks „Ärielu manuaali terminoloogiline likvideerida. Oleks küll tähtis, et seda küsimust osa" — ei otsustataks ajutise momendi, vaid üldrahvama- jandusliku tuleviku seisukohast, kuna likvideeri­ nii nimetab hra Herbert Haljas põld oma misel saadav summa ei ole midagi väärt võrrel­ mahukat kaubanduselu oskussõnastikku, mis on des varandustega, wiis sellega ühes hävinevad. trükis ja ilmuvat müügile augustikuus. See on esmakordne katse anda terviklikku ülevaadet meie Eesti-Soome kaubalepingu lisa- kaubanduslikust keelest ja sellasena kahtlemata kokkulepe. tervitatav. „Kaubandus-tööstuskoja Teatajas" nr. 14 — 1Б. juulist s. a. tõime „Väliskaubanduse osakonna Laeva-remonttööstuse intensiivne teadete" järele ära märkme Eesti-Soome kaubaa tegevus jätkub. lepingu lisakokkuleppest, mis 5. juulil k. a. Tal­ linnas kirjutati alla. Käesoleva aasta varakevadel alanud inten­ Uus kokkulepe, nagu näha „Väliskaubanduse siivne tegevus laeva-remonttööstuses jätkus ka osakonna teadetest", näeb ette suuremad võima­ mai-, juuni- ja juulikuus, nii et suurem, remont- lused teraviljamüügiks Soome kolme aasta jook­ tööstus, Sadamatehased, pidi töötama isegi kahe sul, pealeselle veel rea teisi soodustusi põllu- vahetusega, tundes alatist tööliste puudust. Ka majandustooteilo. Peetri-tehaste ellingil oli tööd, nii et maikuu kes­ Üks asjaolu paneb aga imestama tööstuslikke kel oli siin dokitud juba Й2 laeva, läinud kogu ja kaubanduslikke ringkondi, nimelt et nimetatud aasta 21 laeva asemel. Ka teised iehased, nagu kokkulepe sõlmiti ilma, et kaubandus-tööstuslike Franz Krull, A.-s, Tallinna Laevaühisus, M. Mil­ ringkondade esindust — Kaubandus-tÖöstuskoda — ler, töötasid intensiivselt. Peale mitmete survey- oleks kokkuleppe küsimuste arutamisest kutsutud remontide oli läbi viia suuremad avariitööd a/l. osa võtma või vähemalt talle kokkuleppe sisu teh­ „Kalev", „Mai", ,,/Lenna", „Läänemaa", „Meri­ tud teatavaks. Kokkuleppe sisust teatatakse vaid saar" j. . Vähemad mootorpurjekad võisid ka lühidalt ajakirja veergudel, ilma et tööstuslikud üle mitme aja suurenenud sissetulekute tõttu end ja kaubanduslikud ringkonnad midagi lähemalt kohendada. Tööd jätkub tehastel veel augusti­ teaksid kokkuleppe üksikasjust. Milleks säärane kuus, kuna ka augustis on oodata mõne laeva saladiplomaatia 1 remonti tulemist. Saksa: Peetri-tehaste laeva-remonttööko- Beviisikontmgendi tõstmine Eesti impordile. dade ja tõste-ellingi küsimus. Saksa võimud on Eesti impordile reserveerinud seisukoha, mis asub tavalise valuuta andmise Eesti P'ainga [poolt on .saadetud küsiimtis mit­ korra ja n.-n. Rootsi klausli läbi eriti soodus­ mele asutusele, muude hulgas ika Kaubandus- tatud riikidele reserveeritud seisukoha vahel. lööstuskojale, kas

niselt ja tavaliselt 10%-lt 50r/>-le. Teiste sõna­ mene ütleb, et tollitariifi nr. 45 alla käivate kar­ dega, kui mõnel importäril oli valuutakontingent tulite sissevedu on võimalik ainult alkoholivalit- Rmk. 100.000.— kuus, siis ta к. a. juunikuust suse eriloal. Finants- ja tollide osakonnad on saadik sai kasutada sellest ka Eesti kaupade õigustatud ära määrama kontingendid, millised sisseveoks ainult 10%, s. o. Rmk. 10.000.—. Mää­ kinnitab Liidu Nõukogu. Pealeselle on finants- ruse põhjal saaks see importöör nüüdsest peale ja tollide osakonnal õigus määrata kindlaks oma­ Eesti kaupade sisseveoks kasutada Rmk. 50.000.—. maa kartulite ülesostu hinda ja ülesostu määra, Selle määrusega Eesti import ei jõua veel mille alusel võib saada luba sisseveoks. nende riikide impordi soodustatud olukorrani, kes kasutavad n.-n. Rootsi klauslit, sest see klausel Läti: võimaldab deviiside lisakontingendi kasutamist Saksa kaubavahetuse aktiivsaldo piirides vastava Valuuta ja väliskaubanduse seaduse uus lisa- riigiga. Sellest hoolimata on vastutulek üsna määrus. Valuuta- ja sisseveokorralduses on pan­ hinnatav. dud maksma järgmised täiendused: senist lattide vabalt üle piiri viimise õigust 15 lati ulatuses Vastutulek on põhjendatud sellega, et kauba kitsendati, jättes selle õiguse ainult neile, kes sissevedu maadest, mille keskpankadega on sõl­ välismaale reisil esitavad välispassi. N.-n. väi­ mitud arvestuskokkulepe, ei nõua Saksa riigi­ kese piiriliiklemise kohta on see õigus kaotatud. pangalt deviise. Seega on sakslased tunnustanud meie poolt korduvalt tarvitatud argumenti, mis Valuuta load kaupade sisseveoks maksavad edaspidi tohiks kergendada deviiside lisakontin- edaspidi 15 päeva senise 7 päeva asemel. Ka gentide nõutamist üksikute Eesti kaupade sisse­ sissesõidul väljaantud valuutatunnistused kaasa­ veoks. võetud deviiside hulga kohta maksavad edaspidi 15 päeva. Selle aja jooksul on võimalik seda Šveits: deviiside kogust enesega uuesti välja viia. Söögikartulite sisseveo kitsendamise määrus. Õhuteel ja postiga tulnud kaubasaadetine Ko­ 15. juulil к. a. astus jõusse Helveetsia Liidu Nõu­ gus võib ületada väljaantud sissefveoload 5%, kogu poolt maksmapandud määrus söögikartulite raud- ja veeteedel 2% võrra. Nende lisapiiride sisseveo piiramiseks. Selle määruse artikkel esi- ärakasutamine ei tohi aga kujuneda alatiseks.

Tolliteateid. Maksudevalitsuse direktori ringkiri nr. 302—• mist tuleb neid kokku šveissida ja pärast vas­ 18. juulil 1934. a. tavalt välja puurida ning puhastada, sest vas­ tasel korral ei oleks neid üldse võimalik jalgratta Avaldatakse teadmiseks tollipeakomitee otsu­ raamiga kokku joota." sed: Jalgrataste osad toorel kujul tollitakse mater- I. A. Sisseveotariifis. jaalile ja omadustele vastava tariifi §§ järgi (t. t. 1) Kauba kirjeldus: Jalgratta osad § 173 p. 7 märkus 1). (TPK otsus nr. 727 — terasest toorel kujul. 25. VI 1934. a.)

TollinÕukogu otsus: Määrata kaup 2) Kauba kirjeldus: Suurest mitte- t. t. § 173 p. 7-b alla kuuluvaks kui jalgratta koorepaiknahast lõigatud ribad. osad terasest, er. nim-ta, valmis kujul. TollinÕukogu otsus: Määrata kaup Tollipeakomitee otsus: Tunnistada t. t. § 55 p. 1 alla kuuluvaks kui väikestest nah­ kaup t. t. § 164 p. 1 alla kuuluvaks järgmistel põhjustel: kadest rihmad, er. nim-ta viisil pargitud. Spet- sifik. mitte korralik t. s. § 190 II osa põhjal. Vaidluse all olev kaup kujutab enesest jalg­ ratta osi toorel kujul, sest et neid säärasel kujul, Kaebaja soov: Määrata kaup t. t. § 55 nagu nad sisse toodud, valmis jalgratta osadena p. 8-a või 57 p. 6 alla kuuluvaks ja spetsifik. tarvitada ei saa, vaid enne nende tarvitusele võt- tunnistada korralikuks. 270 KAUBANDUS-TöÖSTtISKOJA TEATAJA Nr. 15

Tollipeakomitee otsus: Tunnistada V. L. Kaubanduslikule Esindusele sisseveotolli kaup t. t. § 55 p. S-a alla kuuluvaks ju spetsifik. mitl e-tagasimaksmise asjas. korralikuks järgmistel põhjustel: Majandusministri resolutsiooniga 29. VI 1932. a. oli lubatud N. S. V. L. Kaubanduslikule Esindu­ Vaidluse all olev kaup kujutab enesest suurest sele tagasi maksa J.057 kr. 1932. a. tasutud tolli­ mitte-koorepax'knahast lõigatud ribasid. Suured maksu revideer. akti nr. 14625 — 1931./32. a. mitte-kooreparknahad kuuluvad t. t. § 55 p. 8 järele 89 koli riisi pealt selle kauba välismaale alla, samuti ka nende nahkade lõigud (t. t. § 55 tagasivedumise puhul. Kuid tolli tagasimaks­ märkus 2). mine HÜski ei teostunud, sest N. S. V, L. Kauban­ Kuigi vaidluse all olevad nahast ribad ei ole duslik Esindus ei esitanud originaal-tollikviitun- tallanahast, aga et neid tarvitatakse jalanõude git tollimaksu tasumise kohta. Tollipeakomitee rantidena, mis koos tallanahaga talla ääre kujun­ otsusega 17. JI 1934. a. on N.S. V. L. Kaubandus­ davad, siis tuleb neid tellida sumal alusel kui liku Esinduse voliniku vastav kaebus tollimaksu tallanahku ribadena t. t. § 55 p. 8-a järgi, kohal­ mitto-tagasimaksmise kohta jäetud tagajärjeta dades t. s. g 21(). põhjendustel: 1) et tullisead. § 256 järele antakse liigselt sissenõutud summad maksjale tagasi ai­ Kaup on spetsifikatsioonis üles antud „jäme­ nult siis, kui ta esitab algupärase tollikviitungi dast nahast rihmadena", mille tollimiiär on sama, või selle a«emel väljaantud tunnistuse (§§ 251, mis tollipeakomitee poolt tunnustatu, siis tuleb 252); 2) tolliseadustik ei näe ette ükskord välja­ spetsifikatsioon lugeda korralikuks. (TPK otsus antud tollikviitungi asemel teisendi väljaandmist, nr. 725 - 25. VI 1934. a.) mis täidaks algupärase kviitungi aset; 3) et ei ole ka üldist seadust, mis lubaks tollikviitungeid II. kuulutamisega „Kügi Teatajas" tunnustada kadu­ Avaldatakse teadmiseks riigikohtu otsus N. S. nuks või hävinenuks ja saada uusi asemele.

Teatan lugupeetud kaupmeestele ja tööstureile, et 1. jaanuarist 1934. a. on avatud Ka uba udus-tööstuskoja einelaud Pühavaimu tän. nr. 5.

Mõõdukate hindadega igal ajal saadaval: hoolsa kont­ rolli all valmistatud alati värsked külmad toidud ja soojad road ä la carte. Keldris parimad kodu- ja välismaa vahuveinid, konjakid, liköörid, napsid, veinid jne. jne. Asjatundlik bankettide ja dineede korraldamine.

Eeskujulik köök ja korralik teenimine.

Austusega EINELAUAPIDAJA. Nr. 15 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 271

Riigikohtule antud kaebuses palub N. S. V. L. nud ja seega ei olnud tolliasutustel seaduslikku Kaubandusliku Esinduse volinik tühistada tolli- alust tollimaksu tagasimaksmiseks. Tolliseadus- peakomitee otsuse, seletades, et tollikviitung ei tik ei näe ette uute tollikviitimgite ja tunnis­ ole mingisugune õigust loov akt, vaid on liht­ tuste väljaandmist kaotatute asemele tolliasutuste salt tõendus, et raha on tolliametile maksetud. poolt ja kaotatud kviitungite maksvusetuks tun­ Õigus raha tagasi saada olevat kaebaja volinikul nistamist „R. T." kuulutamise kaudu. Kaebaja tekkinud majandusministri vastava otsuse põhjal, ei ole väljakutse korras kohtu teel kaotatud doku­ aga mitte kui tollikviitungi käsutajal, ja raha mendi asemele antavat ja seda asendavat doku­ tagasimaksmisel ei võivat tekkida mingit arusaa­ menti tolliasutustele üldse esitanud ja seepärast matust. Seadus küll otseselt ei lahendavat seda on ka ülearune arutada küsimust, kas selles kor­ küsimust, kuid selleks olevat siiski kaks võima­ ras üldse on võimalik kaotatud tollikviitungit lust: 1) tolliamet võib kuulutada „Riigi Teata­ asendada ja selle põhjal tollimaksu tagasi saada. jas" kaotatud tollikviitungi maksvusetuks; 2) ha­ rilik väljakutse kord kohtu teel, nagu see ette Ettetoodud põhjustel adm. k. k. §§ 21 ja 22 nähtud ts. kp. sead. § 2087 ja B.E.iS. § 3128. p. 1 põhjal riigikohus otsustas: N.S. V. L. Kau­ Asja arutanud ja prokuröri arvamise kuula­ bandusliku Esinduse Eestis voliniku kaebus jätta nud, leiab riigikohus: Tullisead. § 256 järele an­ tagajärjeta. (Riigikohtu administr.-osak. toimetus takse tollimaksud maksjale tagasi ainult siis, nr. 484-11 — 1934. a.) kui ta algupärase tollikviitungi või selle asemel väljaantud tunnistuse ette paneb. Kaebaja ei Alla kirjutanud: Maksudevalitsuse direktor ole nõutavaid kviitungeid või tunnistusi ette pan­ H. К u к к. Tolliasjade juhataja as. J. Rahh i.

Toiduainete turg.

London. Hamburg.

Nisu, kaal — 496 Ingl. naela = 226 kg. Nisu. Northern Manitõba .... sh. «32/5 Sisemaa, 50 kg eest .... Rmk. 10.00—10.10 Rosario Santa Fe „ 22/6 Manitõba, cif 100 kg. eest term. f 1. — Western II, cif 100 kg. eest „ „ — Jahu, kaal — 280 Ingl. naela = 127 kg. — Hard Winter, cif 100 kg. eest „ „ — Good Canadian sh. 12/9 Ameerika jahu $ —

Odrad, kaal—112 Ingl. naela = 50 kg. sh. 6/— Rukis. Sisemaa, 50 kg eest loco • • • Rmk. 153.— Kaerad, kaal —112 Ingl. n. = 50 kg sh. 6/9— Kaerad. Linad, cif. per tn. Livonian, Basis Risten . £ 68/— Sisemaa, 50 kg eest loco • • „ 9.25—9.35 Tows, Soviet „ 51/— Suhkur, cwt. (50 kg) Bacon, kaal 112 Ingl. naela Iiri sh. 80/-85/- Toores sh — Daani „ 83/—85/- Hollandi „ 6/71/2 Hollandi „ 78/—80/- Belgia „ 6^3 Tšehhi „ 6/9 Eesti й 79/— Rootsi „ 79/—79/- Poola „ 6/— Poola , 78/— Riis, Burmah II, 50 kg eest Rmk. 9.85 Munad — 120 kg. Inglise „ 12/— Või Deutsche Markenbutter . . Rmk. бі. „ feine Molkereibutter „ Daani „ — Molkereibutter . . „ Läti „ 65/—66/- Landbutter, vastavalt madalam. Leedu „ 65/—66/- Eesti „ Siberi 65/—66/- Läti punane „ 272 KAUBANDttS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 15

Välisbörsid.

L 0 N D О N

13. VII 14. VII 16. VII 17. VII 19. VII 20. VII 21. VII 23. Vill 24. VII 25. VII 26. VII

Frank . . . 76.40 76.40 76.34 76.34 76.53 76.46 76.59 76.53 76.53 76.46 76.46 Dollar . . . 5.0381 5.0381 5.0406 5.0406 5.0446 5.0393 5.0443 5.0431 5.0431 5.0418 5.0393 Rootsi kroon 19.397 19.40 19.397 19.392 19.392 19.392 19.395 19.395 19.395 19.395 Daani kroon 22.39 22.39 22.39 22.39 22.39 22.388 22.388 22.39 22.39 22 39 22.388 Norra kroon 19.902 19.902 19.902 19.902 19.902 19.902 19.902 19.902 19.902 19.902 19.902 Saksa mark . 13.14 13.14 18.15 13.14 12.92 12.98 12.955 12.997 12.997 13.085 13.13 Soome mark 226.75 226.75 226.75 226.75 226.75 226.75 226.75 226.75 226.75 226.75 226.75 Floriin. . . 7.4350 7.4275 7.4362 7.4325 7.4550 7.4475 7.46 7.4525 7.4525 7.45 7.4550 Liira . . . 58.78 58.71 58.71 58.65 58.84 58.78 58.84 58.84 58.84 58.78 58.78 Helveetsia fr. 15.462 15.455 15.44 15.442 15.48 15.465 15.48 15.47 15.47 15.457 15.455 Tšehhosl. kr. 121.18 121.31 121.25 121.12 121.50 121.50 121.50 121.50 121.50 121.50 121.37 Belgia frank 21.59 21.585 21.575 21.57 21.63 21.62 21.635 21.58 21.58 21.562 21.565 Silling . . . 27.12 27.12 26.81 26.93 28.87 26.93 27.06 27.06 27 — 27.- Slott . . . 26.68 26.68 26.62 26.68 26.75 26.75 26.68 26.68 26.68 26.68 Pengo . . . 25.25 25.25 25.25 25.25 25.25 25.25 25.25 25.25 25.25 25.25 Latt . . . 15.50 15.50 15.50 15.50 15.50 15.50 15.50 15.50 15.50 15.50 Litt .... 30.- 30.25 30.25 30.25 30.25 30.12 30.12 30.12 30.12 30.18 Tšerv. . . . 5.81 5.81 5.812 5.806 5.808 5.808 5.827 5.827 5 827 5.824 Eesti kroon . 18.— 18.25 18.25 18.25 18.25 18.— 18.— 18.- 18.— 18.- 6 7 Hõbe p/unte 20f'/iß 206/8 20 /8 207/ic 20 /IG 207/16 20Vi(! 20Vd 20V4d 20V4d 20V* Plaat, p/unts 125/130 Kuld p/unta . 138.00.} 138.04 137.1 Ц 137.11 137.10 137.10* 137.091 137.11(1 137.lld 137.Ш 138d В E R L I I N

12. Vill 13. Vill 16. VII 17. VII 18. VII 19. VII 28. VII 1 24. VII 25. VII | 26. VII | Naelsterling. 12.65 12.65 12.655 12.66 12.66 12.69 12.68 12.68 12.675 12.67 Frank . 16.52 16.52 16.52 16.52 16.52 16.52 16.52 16.52 16.52 16.52 Dollar . . 2.515 2.515 2.515 2.515 2.515 2.515 2.515 2.515 2.515 2.515 Rootsi kroon 65.17 65.17 65 23 65.27 65.25 65.41 65.38 65.38 65.35 63 33 Daani kroon 56.50 56.50 56.50 56.53 56.50 56.65 56.61 56.61 56.57 56.57 Norra kroon 63.52 63.52 63.59 63.60 63.60 63.75 63.72 63.72 63.70 63.67 Soome mark 5.59 5.59 5.59 5.59 5.59 5.60 5.60 5.60 5.60 5.60 Floriin . . 169.90 169.90 169.90 169.90 169.90 169.90 169.90 169.90 169.90 169.90 Liira . . . 21.60 21.60 21.60 21.60 21.60 21.60 21.60 21.60 21.60 21.60 Helveetsia fr. 81.70 81.70 81.72 81.75 81.63 81.73 81.72 81.72 81.74 81.74 Belgia frank 58.64 58.64 58.64 58.67 58.67 58.65 58.67 58.65 58.75 58.75 Latt. . . . 77.50 77.50 77.50 78.25 78.25 78.25 78 50 78.50 78.50 79.— Eesti kr. ' . 69.60 69.60 69.60 69.60 69.60 69.60 69.60 69.60 09.60 69.60 ILitt .... 42.15 42.15 42.15 42.15 42.15 42.15 42.15 42.15 42.15 45.15

Tallinna börsikomitee juures asuva kaupade ja prahtide ko­ misjoni poolt koteeritavate kaupade nimekirjad ja hinnad (en gros). Kroonid. Kroonid. ,J. Puhk Ja Pojad" suurveski Salajahu poolsõre 100 kg.37- saadused. Hinnad arvatud 50 eöre • • „ 38.» kg eest ühes valge puuvil­ lase kotiga. Jahud: nisu, pehme, Ameerika ja Inglise 100 kg. Püülijahu: „ sõre, Ameerika ja Inglise „ Rukkipüül patent (ä 50 kg.). . 100 kg. — harilik „ 21.50 „J. Puhk ja Pojad* suurveski »Eesti Parem* saia]ahu. . . . „ 38.- „Kalev" » 29.- Jahud: rukki 12.10-13. „Kungla* ; 27.- rukkipüül 20.10-22. „Sampo" nisu, pehme — Manna „ 38.- Böre 22.00-41. Granulär Kaerahelbed (Herkulo) • • • lkg. 0.29 Nr. 15 KAUBANDÜS-TÖÖSTtlSKOJA TEATAJA 273

A/S. Rotermanni teh. Krooni d. Kroonid. Jahud: rukki .... 100 kg. 12.08 ' Koks, kütte 1000 kg. 50.00—55,00 „ püül 21.— „ gaasi, Tallinna gaasivabr. 50- nisu, pehme — sõre • 21.00—40.00 Kütteturvas (riigi turbatööst.) 8.30 Nisu, Eesti • • • •••.;• • Põlevkivi, I-a, fr. ladu Tall., netto 8.50 „ külvi, suvi „Rubm" • • Kütteõli, fr. ladu Tallinn, netto 100 kg. 5.25 (v. 5.—) Rukis, Eesti, Raskeõli „ „ „ „ „ 8.25 (v. 5.—) Kaerad, toidu. Eesti Estobituumen А, В, С (gudrong) Odrad, olle, Eesti tünnid, br. 9.25 „ toidu, Eesti „ D. E. (pigi) 9.25 Herned, peluskid, külvi • • • Katuselakk, „ „ 9.25 Riis, Burma Л 42.05—48.05 Fenolaat, tönnides, netto • • • „ 5.50 (v. 5.-) Kartulid, söögi Karbolineum „Estokarbolineum" „ piirituse А. B. netto „ 10.75 (v. 8-) n vabriku „Estokarbolineum" C, netto • • „ 8.75 (v 8.—) Kartulitärklis „Superieur" - • 18 00—20.00 Raualakk, tünnides, netto • • • „ 18 75 (v. 8.—) Siirup, kartuli, 42% 22.00—24.00 ImbutusÕli A, netto, tünnides • Glükoos 22.00 5» •" JJ » 7.75 (v. 5.—)

Või, eksport, I sort .... lkg. » *-" 4 » 5.75 (v. 5.—) Margariin, välismaa Tolmuõli 8.75 (v. 5.—) „ kodumaa 0.65—0.70 Asfaltmastiks „ „ 5 75 Juust, „schveitsi", kodumaa • lkg. 1.00—1.10 „ emulsioon • • • • 9.75 Kakao, Hollandi lkg. 2.00—2.60 Viljapuu-karbolineum, netto • • ltr, 0.30 (V. 5 —) Kakao, Kave, Tallinn 1.50—2.50 Autobensiin „ • • 0.26 » „Extra" • Diiselmootor-nafta lkg. 0.11 „ „President Putukamürk „Putlox" 1.50 6.10—6.60 Kohv, Rio, Santos jne. • • • Mootor-petrooleum, fr. iga sihlj. й 0.12 , Kesk-Ameerika sordid • 6.60—7.40 » -nafta „ 0.11 Tee, laht., oranž Pekoe, Tseilon 6.60—7.50 Raud, sordi 100 kg. 13.00 „ „ oranž Pekoe, Java • 5.50—6.80 » latt „ 13 00 „ „ Moning, Hiina • • • 5.80—6.50 „ vits „ 18.00 Suhkur, peenike, valge, Saksa • 100 kg. * plekk „ 17.50—27.50 , • » Inglise - - „ 42.75—43 00 „ plekk, tsingitud .... „ 36.50—39.00 42.50—42.75 „ „ Poola • • „ v talad w 12.50 Sool, lahtine, Vene, fr. vagun Teras, vedru „ 25.00 Irboska ja Narva • • „ 3.80 » valu „ 25.00 Sool, lahtine, Saksa .... w 3.65 Inglistina „ 495.00 „ „ Poola .... „ 3.65 Seatina „ 31.00 Heeringad,Yarmouth, „Matties" tünn Vaskplekk, punane „ 140.—200 — „ „Matfulls" .... n 130.-195.— a Tsinkplekk v rBl^lllS 65.00—70.00 „ Soti „Spent" • • • „ Masinaõli, mitmesugune • • • „ 19.00 . „ „ „Matties" 1 s. • „ 37.00—39.00 Mootoriõli, mitmesugune ... „ 35.00—50.00 я » w Al S. ' „ 36.00—38.00 Autoõli, mitmesugune „ 37.00—60.00 „ „Matfulls" • • „ 40.00—42.00 O/Ü. Eesti Kiviõli põlevkivi küt­ „ Islandi, Vi • • • • „ teõli, tsistern, fr. Tallinn • 1000 kg 45.00 » • 1/2 • • • * Linaseemneõli 100 kg 67.00 lkg. 0.45—0.56 Värnits „ 67.00 Liha, sea, I sort 27.00—50.00 Liha, looma, I sort • • • 0.22—0.40 Tsilmdriõli, ameerika Õlikoogid, linaseemne • • 100 kg. 11.50-12.00 „ Vene 280° .... „ päevalille • • • , 11.00—11.50 , 3200 .... „ palmi Nafta, Vone ! 11.50—12.00 „ Ameerika 10.00—11.00 Jahu, päevalille 10.00-11.00 Segajõutoit I sort • • • • „ Poola • • . Petrooleum, Vene,tsist. ja vaadid 11.50—12.50 „ II sort 11.50—12.50 Sojatangud 11.50—12.00 „ Ameerika „ „ „ Nisukliid 7.50—8.00 Bensiin, Eesti, riigi põlevkivi­ Maapähklikoogid .... tööstuse segabensiin,fr.Tallmn,pr.l. netto 0.2ö Puuvillane riie, Bjas, netto mtr. 0.49.50- -0.62.25 O/Ü. Eesti Kiviõli bensiin Estolin „ „ Mitkal „ • • „ 0.36.50- -0.47.50 tsistern., fr. Tall,, ühes teede- maks. „ 33.00-35.00 Lina, ristna R Bensiin, I s. välisbensiin • • • ., 0.29 hoffsdreiband HD • • • Pesusooda, kodumaa .... 100 kg 8.50.—9.50 dreiband D Seebikivi „ 32.00.—37.00 ordinäärdreiband OD • • Värvid,nigros.,vees sulav, välism. 1 kg. 6.00 Ш і-ordinäärdreiband LOD „ tsinkvalge, välism. • • • , 0.52—0.54 takupraak H tinavalge, 0.80- 0.82 õlilinaseemned, 90°/o, baas, 100 kg ooker, „ 0.19- 0.25 Linaseemned, külvi, 95°/o, Superfosfaat 18—200/0 • kott baas, „ Segafosfaat 22—23

Kroonid. Vähvelhapu ammoniaak 30% 100 kg — Paber, rotatsiooni 23.20 Tallinna fondibörsi kursisedeL Tsement, Portland, Kunda, pütt 170 kg, fr. Tallinn tünn 7.65 20 VII 21 VII 21 VII 24 VII 24 ц 1931 19.il 1931 1931 1934 Kriit, toores 100 kg. 4.25—4.50 1934 » pestud 4.25—4 50 New- T. Kivi tõrv 15 00—24 00 York O. 3.58 3.58 3.58 3.59 3 58 3.58 Puutõrv 17.00—18.00 1 dollar M. 3 66 _3.ßß_ 3.58 3 67 _A66_ Lubi 3.25-3.50 London" TT ~ ~ Kips, tükkides, fr. v. Irboska 1000 kg. 1 nael- O. 18.11 18.11 1811 1811 18.11 1811 „ jahvatatud „ 12.00 sterl. M. J1835 18.35 18.35 18.35 J835 18.35 „ krohvimise „ 22.00 Berliin T. _ — Telliskivid, I s., Loksa, fr.Tallinn 1000 tk. 35.— 100 s. 0. 140.30 139.65 139.85 13').70 139.25 138.35 Silikaat, I s., fr. vabrik • 39.00 riigim. M. 142 80 142 65 142 85 142 70 142 25 141.35 Tulitikud, originaalkast • (5000 toosi) 130.— Helsingi T. __ — __ — ZI Tallanahk, eesti nahast • • 1 kg- 2.00—2.15 „ Ameerika, I s. • • „ 2.45 100 soo­ 0. 7.08 7.98 7.98 7.98 7.98 7 98 n me m. M. 8.10 8.10 8 10 8.10 8.10 •D n « 11 S. • • „ 2.30 810 Paberipuu, kooritud, fr. laduplats, rmtr. 5.50—7.00 Stokholm T. — — — —— Liverpooli börs. Puuvill. 100 root­ 0. 9140 93.40 93.40 93 40 93.40 9340 American Fully Middling inglise naela (lbs) eest si kr. M 91.60 »4.60 94.60 94.60 94.60 94 60 ingl. pennides (d) loko 7.07, okt. 6.79, jaan. 6.74, Kopenh. T. — — märts 6.74, mai 6.73. 100 daa- 0. 80.85 80.85 80.85 80.85 80 85 80.85 Peekonsigade nädalahinnad, Tall. 22.-28. VII 1934. ni kr. M. 82.05 82J)5 82.05 82Ю5 _82;05_ _8Ш Turg: Oslo Peekonsigade tapakaalud: 100 nor­ O. 90.95 90.95 90.95 90.95 90.95 90.95 I sort II sort III sort IV sort ra kr. M II 92.15 92.15 92.15 92.15 92.15 0.71 J21L 60—72 0.76 Pariis T. 55—59,5 0.71 g «J 100 0. 23.65 23.65" 23 65 23.65 23.65 72,5-75 0.67 2365 w .3 prants. fr. M. 1 23.95 23.95 23.95 J-^^iL -249-L 60—54,5 0.67 0.63 l P¥l 75,5—80 / AmstercL "T." - — — Kanamunad. 100 flo- 0. 242 90 242.90 242.75 242.95 242.95 243 — Pollutüömimsteeriumi Pollumajand. Osak. kana- riini M 2ШЮ 245.90_ 245.75 245 95_ 245 95 246.- munade hinna noteerim. komisjon noteeris 20 iuulil Riia T. _~ 116.— 116.— 116.10 116.05 1934.a. järgmised kanamunade hinnad: koos juu- 100 latti 0. 116- 116.10 remaksuga 1 kg. eksportmune kr. 0.28, hinnad franko M. 118.25 118.25 118.25 118JW ІІЭЗОІІІ^Зб kogumispunkt kr. 0.45 kg., mis vastab: Zürich T. _ __ 50 gr. raskuste munade juures kr. 0.225 kümme 100 O. 117.- 117.— 117.— 117.10 117.05 117.10 55 „ „ „ » » 0.24.1 „ helv. fr. M. 118.50 118^50 118 50 11&60 ua55 118.60 60 „ „ „ 0.270 „ Brüssel T. 1 Hinnad on maksvad franko sortimispunkt, mis 100 bei- 0. 83.70 83..70 83 70 83.80 83.90 8395 registreeritud Põllumajanduse Osakonnas. M.| 81.90 84.90 84.90 85.10 85.15 T.| V6I. Milaano 30.75 I s. 1 kg. kr. 0.63, mis tulnud sisse 17,—20. VII O. 30.75 30.75 30.75 30.75 30.75 1934. a. 100 llirat M.| 31.25 JJL25_ 31.25 31.25 31.25 31.25 Lina "Praha ~ ^__ Tallinn — Stettin • • • 1000 kg. rmk. 100 tšehh. O. 14.85 14 85 14 85 14 85 14.85 14 85 „ — Gent • • • • 1016 kg. sh kr. Ш 15лб 15.15 15.15 J5J5 15.15 15.15 „ —Dundee • • • Ä Viin "] _ __ — , —Belfast • • • 100 austr. О. 67.05 67.05 67 05 67.10 67.05 67.05 Puumaterjaalid. Standard M II 68 45 68.45 68 45 68.50 68.45 68.45 • sh 80/— netto A. 1 Tallinn — London • • • ж Budapest 1 » -Hull • „ „ 33/—brutto , — Southhampton • „ „ 37/6 100 pen- О. ~ , — Manchester • 40/— got 1 27/6 Т.Г- » — Grangemõuth Varesav 67.85 „ —Belfast - • • 40/- О. 67.85 67.70 67.70 67.85 67.85 „ —Dundee • • • 30/— 100 slotti Mjl 68 85 68.70 68.70 68 85 68.85 68.86 л —Antwerpen • • 32/6 _ „ —Gent • • • • 32/6 Kaunas О. 59.65 59.65 59.65 59.65 59.65 59.70 „ —Rotterdam • • hfl. 12.50 100 lttti м. 60.55 60.55 60.55 60.55 60.55 60.60 „ — Amsterdam • 14.- ' Moskva 1 т. Segakaup. 100 rubla о. Tallinn — Stettin • • •100 0 kg. rmk. 18.— (tšekk) м. — — — — ~ — , —London • • •101 6 kg. eh 17/—40/- Danzig ~\ — — — — — — „ — Stokholm • •100 0 kg. rkr. 11.30.- т7 117.— 117.10 117.05 117.10 „ — Stettin, völ, • 100 guld- 117.— 117.- • • tflnn rmk. 1.50 о. 118.50 118.50 118.50 118.60 118.55 118.60 _ — London • • • » » sh. 2/6 | nat | м. Väljaandja Kaubandus-tööstuskoda. Vastutav toimetaja H. Anto. Tallinna Eettl KtrJ&ttui-ÜblniM trükikoda, Pikk Uta. 2. 1934.