DOCSLIB.ORG

Koguva – Orissaare – Pöide – Valjala – Kaali

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

EST Piretikivi Lihulinna maalinn Kuivastu – Liiva – Koguva – Orissaare – Piretikivi on Saaremaa suurim rändrahn. Pea 4 meet- Lihulinn, mida kutsutakse ka Kärla maalinnaks, on ri kõrguse ja 18- meetrise ümbermõõduga kivi juur- ehituslikult võimsaim maalinn Saaremaal. Asus- Saaremaa mineviku ja de kuulub legend Saaremaa muistsest vägilasest tatud punktidest kaugel eemal metsas paiknev Pöide – Valjala – Kaali Suurest Tõllust ja tema naisest Piretist. Väidetavalt maalinn on ehitatud liivaluidetele, mida osalt pii- tassinud Piret oma põlles Tõllule saunaehituseks ravad ka sood. Kuni 10 meetri kõrguse ringvalliga kerisekive, kui põllepaelad rebenenud ja Piretikivi piiratud siseõue pindala on ligi 18 000 m2. Omal meistrite rajad maha kukkunud. Tihti on kivi juures puuokste kül- ajal linnust täiendanud puukindlustusele viitavad Kuivastu kõrts ge seotud maausuliste kombe kohaselt paelakesi, linnuse sisejalamile kaevatud aukudest leitud põ- 18. sajandi esimesel poolel ehitatud kõrtsimaja on et siduja soov täide läheks. lenud palgiotsad ja söekiht. üks väheseid säilinud omapärase nurgalahendusega kõrtsihooneid Eestis. Hoonel on kaunis dolomiitsam- Valjala maalinn mastega fassaad. See auväärt maja on tegutsenud Henriku Liivimaa kroonika andmetel peeti Valjala nii kõrtsi kui ka postijaamana. Kuivastu kõrtsikamb- maalinna saarlaste tugevaimaks ringvall-linnuseks. ris on 1885. aastal sündinud kirjanik ja keeleteadlane Oti mõis Selle vallutamist ristisõdijate poolt 1227. aastal pee- Angla tuulikumägi takse sümboolselt muistse vabadusvõitluse lõpuks. Villem Grünthal-Ridala. Saaremaa vanimat, Oti mõisa on esmakordselt kir- Angla tuulikumäel saab tutvuda Saaremaa nii Valjala maalinn on ka üks väheseid, kus vallide pea- jasõnas mainitud juba 1309. aastal. Tänasel päeval tuntud sümbolite ajalooga. Kuna siin oli omal ajal le rajatud kindlustused koosnesid teadlaste arvates Pädaste mõis nähtav mõisa peahoone on rajatud 18. sajandil. küla kõrgeim tuultele avatud koht, ehitati kunagi peaasjalikult kivist, mitte puidust. Tänaseks päe- See 16. sajandil rajatud mõisakompleks oli omal ajal Hilisemate korduvate juurdeehituste tulemusel on just siia kogu küla veskid. Tänapäeval on üheksast vaks ei ole kindlustustest enam midagi järel. 3600 Muhu saare üks väiksematest mõisatest. Tänaseks mõisa üldilmes jälgitavad mitmed erinevad ehitus- tuulikust säilinud viis. Kõik viis tuulikut on nüüd- m2 suurust linnuseõue ümbritseva loodusliku valli on sellest aga saanud vaieldamatult maakonna kuul- stiilid. Mõis on sajandite jooksul kuulunud mitme seks ka restaureeritud. Kui Hollandi tuuliku aja- ja harja katab praegu lahtine paeklibu, mis on tekki- saim mõis. Pädaste oma luksusliku spaakompleksiga auväärse suguvõsa valdusse. Hetkel tegutseb ses kultuuriloo näitusel saab tutvuda möldripere elu ja nud muldvallile laotud paekivivallist. on ainus viietärnihotell Eestis, mis asub väljaspool Muhu jaanalinnud kaunilt restaureeritud majas majutusasutus. tegemistega, siis Vilidu tuulikus saab mölder-giidi Tallinna. Mõisakompleksi 19. sajandist pärinevale Muhu saarel Nautse külas tegutseb juba 1999. aas- +372 51 17 773, www.otimanor.ee juhendamisel teadmisi jahujahvatamisest ja tuuli- Tudori stiilis peahoonele lisavad omapära kõrval- tast jaanalinnufarm. Siin võite põhjamaiste kadakate Valjala Martini kirik ku töötamisest. Tuulikumäe jalamile rajatav Angla Valjala kiriku rajamist alustati tõenäoliselt kohe pä- hooned, mille ehitamisel on jäljendatud traditsioo- vahel näha maailma viiest lennuvõimetust linnulii- Koigi raba pärandkultuurikeskus peaks valmima 2011. aastal. rast muistse vabadusvõitluse lõppu. See kirik on va- nilisi Muhu maakivist ehitisi. gist kolme esindajaid. Lisaks jaanalindudele kasva- Peale kadakaste rannaniitude võib Saaremaal leida +372 51 99 02 65, www.anglatuulik.eu nim kivikirik Eestis. 13. sajandil rajatud algkabelile +372 45 48 800, www.padaste.ee tatakse farmis emusid ja nandusid. Samas elutsevad mitmeid teisigi maastikuvorme. Koigi soostik oma on hiljem erinevaid hooneosasid juurde ehitatud ja majarahva lemmikloomadena ka kängurud ja ponid. ligi 4000-hektarilise pindalaga peidab endas mit- Karja kirik nagu mitmed teisedki Saaremaa kirikud kujundati Jüri-Jaani talustuudio Farmi poekesest saab kaasa osta nii jaanalinnu liha meid loodusharuldusi. Siinsest rabast on leitud 35 Saaremaa keskaegsetest kirikutest on Karja kirik ka Valjala pühakoda ümber kindluskirikuks. Tänu Lõetsa küla renoveeritud taluhoones tegutseb juba kui ka mune, aga ka mitmesuguseid jaanalinnusul- erinevat taimeliiki ning soostikus armastavad peatu- kõige väiksem. Samas ei jää pisike kirik oma tähtsu- erinevatele ehitusaegadele pakub kirik nii romaani aastaid tunnustatud eesti keraamiku Marget Tafeli gedest tehtud esemeid, jaanalinnunahast kotte, da mitmed rändlinnud. Nelja rabajärve vahel look- se ja kauni arhitektuuri poolest oma suurematele kui ka hilisgooti stiilinäiteid. eestvedamisel talustuudio. Hubases galeriis on jaanalinnurasva baasil kosmeetikat ja palju muud leb üle 4 km pikk matkarada. naabritele sugugi alla. 13.–14. sajandil rajatud kirik +372 55 680 428, www.eelk.ee/valjala väljas kunstniku keraamikataiesed, mida huvilised põnevat. +372 50 32 762, www.hot.ee/koigiraba on tänaseni suures osas säilitanud oma kunagise saavad kaasa osta. Samuti saab talustuudios tut- +372 50 34 237, www.jaanalind.ee väljanägemise. Eriti tähelepanuväärne on kiriku vuda Sulev Vahtra täispuidust sisustusobjektidega. Jööri külamuuseum skulpturaalne dekoor, mis teeb Karja kirikust ka Keset Saaremaad Jööri külas asub Jööri külamuu- Viimasel ajal on tööde hulka lisandunud seoses aia- Eemu tuulik Eit ja Taat ühe raidskulptuuririkkama maakiriku kogu Põhja- seum. Madise talus asuvas muuseumis on võimalik kujunduse huviga ka suuremaid vorme, mida võib Linnuse külas asuv tuulik ehitati 1980. aastal Eemu Tuulikud on Saaremaa maastikupildis üsna tava- Euroopas. Palju kõneainet on andnud kiriku altari tutvuda nii taluarhitektuuri kui ka esivanemate töö- kasutada iluaedade kaunistamiseks. Etteteatamisel talu põlisele tuulikuasemele. Euroopa vanimaks tuu- pärased elemendid. Selliseid tuuleveskeid nagu kohal säilinud, ehitamise ajal maalitud paganlikud riistade ja olmeesemetega. Pisikeses sepikojas saab on kunstnik nõus külastajatele ise tutvustama savi likutüübiks peetav pukktuulik töötab tänasel päeval Ninase külas ei leidu aga mitte kusagil mujal. Tra- maagilised laemärgid. tutvuda sepatööga ja abivalmis peremehe juhen- töötlemise imelist maailma. muuseumina. Muuseumiks olemine ei tähenda aga ditsioonilised pukktuulikud on seal ümber ehita- +372 45 73 652 damisel valmis taguda päris oma õnnenaela. +372 51 02 183, [email protected] kaugeltki seda, et tuulik oleks lihtsalt maastikupildi tud rahvariides nukkudeks. Saare kangelane Suur +372 51 36 998 rikastaja. Vastupidi – Eemu tuulik on täiesti töökorras Tõll koos oma kaasa Piretiga seisavad poolsaare ja seal jahvatatakse jahu ka tänapäeval. tippu viiva tee ääres kui lustakad tervitajad. Pireti +372 45 28 130, www.saaremaamuuseum.ee Kõljala mõis seeliku all võib näha hulka nimedega kivikesi, mille Kõljala mõisa on kirjasõnas mainitud juba 16. sa- on sinna hea abieluõnne lootuses koos oma neiu- Väinatamm jandi alguses. Tänapäevani säilinud peahoone on põlvenimega jätnud mehele minevad piigad. aga rajatud aastasadu hiljem – 18. sajandil. Hiljem Saare maakonna kaht suuremat saart ühendab üle on mõisale lisatud veel nelja joonia sambaga porti- Väikese väina kulgev 3,5 km pikkune Väikse väina kus ja mõisapargile klassitsistlikud väravaehitused. tamm. Kahe saare vaheline teepikendus avati liiklu- Kaasajal on Kõljala mõis privaatne eravaldus. seks 1896. aasta suvel. Vajumise vältimiseks haoku- budele rajatud tammi ületamine maksis toona jala- käijale 5 kopikat ja hobusemehele 15 kopikat. Mihkel Ranna dendraarium Esimene auto sõitis tammil kümme aastat pärast Neemi küla sepp Mihkel Rand alustas oma maja selle valmimist. Tänapäeval on väinatamm mitmete ümber dendraariumi rajamist 1925. aastal. Paese laiendus- ja parandustööde tulemusel muutunud pinnase ettevalmistamine taimedele sobivaks kas- kaherealiseks asfalteeritud ühendusteeks. Kevadel vulavaks oli omaette suur ettevõtmine. Kuid loo- Väljaandja: Väljaandja: Kuressaare Linnavalitsus Linnavalitsus Kuressaare Muhu Katariina kirik ja sügisel võib selle poolkaarekujulistes "taskutes" dust väga armastav mees sai sellega hakkama ja tä- Irina Mägi, Erika Thalheim Erika Mägi, Irina Muhu saare keskel Liiva külas asuva kivist kiriku ehi- teha vahepeatuse, et imetleda luigeparvesid Väike- naseks päevaks kasvab dendraariumis üle 200 puu- Fotod: Fotod: Ülo Emmus, Anna-Maria Erik, Tõnu Ling, Ling, Tõnu Erik, Anna-Maria Emmus, Ülo tamist alustati 13. sajandi lõpus. Eesti üheks silma- ses väinas. ja põõsaliigi. Nende seas on ka mitmeid haruldasi GoodKaarma seebikoda paistvamaks varagooti stiilis ehitiseks peetava Muhu võõrpuuliike nagu pigimänd, korknulg, hiibapuu, GoodKaarma on ainulaadne ökotalu, kus tehakse Vaata ka: www.ventspils.lv ja www.talsi.lv ja www.ventspils.lv ka: Vaata Katariina kiriku välisvaates domineerib omapärane Orissaare hõlmikpuu jt. Rohelusse mattuvat aeda ilmestavad orgaanilisi seepe. Seepide käsitsi valmistamise sala- veesilm ja tammepuust pingid. Dendraarium on [email protected] • www.visitestonia.com • www.visitsaaremaa.ee • www.saaremaa.ee www.saaremaa.ee • www.visitsaaremaa.ee • www.visitestonia.com • [email protected] kolmeastmeline jaotus. Kiriku paksud müürid, võlvi- Kuressaare linna järel on Orissaare Saaremaa suuru- dustesse pühendatakse heameelega ka külastajad, dele
Recommended publications
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi

    Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi

    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
  • Leisi Valla Teeregistrisse Kantud Kohalike Maanteede Ja Erateede Nimekiri

    Leisi Valla Teeregistrisse Kantud Kohalike Maanteede Ja Erateede Nimekiri

    LISA Leisi Vallavolikogu 21. detsembri 2004. a määrusele nr 21 LEISI VALLA TEEREGISTRISSE KANTUD KOHALIKE MAANTEEDE JA ERATEEDE NIMEKIRI Tee nr Tee nimi Tee liik Omand 4030002 Lõpi-Koikla maantee kohalik maantee 4030003 Luulupe-Haeska soo I maantee kohalik maantee 4030004 Luulupe-Haeska soo II maantee kohalik maantee 4030005 Parasmetsa-Metsküla maantee kohalik maantee 4030006 Laugu-Nurme maantee kohalik maantee 4030007 Pöitse-Purtsa maantee kohalik maantee 4030008 Pamma-Purtsa maantee kohalik maantee 4030009 Aruste tee maantee kohalik maantee 4030010 Õeste-Aruste maantee kohalik maantee 4030011 Mätja-Viira maantee kohalik maantee 4030012 Leisi-Parasmetsa maantee kohalik maantee 4030013 Pikamäe tee maantee kohalik maantee 4030014 Tomba tee maantee kohalik maantee 4030015 Valdi tee maantee kohalik maantee 4030016 Patiaugu I tee maantee kohalik maantee 4030017 Metsküla karjääri tee maantee kohalik maantee 4030018 Tomba karjääri tee maantee kohalik maantee 4030019 Karja lasteaia tee maantee kohalik maantee 4030020 Karja I tee maantee kohalik maantee 4030021 Karja II tee maantee kohalik maantee 4030022 Nõmme-Nurme maantee kohalik maantee 4030023 Pöitse-Pikasoo maantee kohalik maantee 4030024 Tiitsuotsa tee maantee kohalik maantee 4030025 Koiduvälja tee maantee kohalik maantee 4030026 Allküla tee maantee kohalik maantee 4030027 Laugu tee maantee kohalik maantee 4030028 Roobaka-Pahila maantee kohalik maantee 4030029 Ratla-Pärsama maantee kohalik maantee 4030030 Lõpi lauda tee maantee kohalik maantee 4030031 Parasmetsa tee maantee kohalik maantee
  • Leisi Valla Üldplaneering Sisukord

    Leisi Valla Üldplaneering Sisukord

    LEISI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD Sissejuhatus 4 I Olukorra kirjeldus 6 1.Asend ja kujunemine 1.1.Valla haldamine ja koostöö 6 2.Territoriaalne jaotus 7 2.1. Asustus ja keskused 7 2.2. Puhkealad 8 3.Looduskeskond 9 3.1. Maavarad 9 3.2. Mullastik 11 3.3. Metsad 12 3.4.Veekogud 13 3.5.Põhjavee reostuskaitstus 14 3.6.Kliima 15 3.7.. Looduskaitseobjektid 15 4. Sotsiaalne infrastruktuur 17 4.1 Demograafiline seisund 17 4.2. Tööturg ja toimetulek 20 4.3 Meditsiin ja sotsiaalhooldus 21 4.4.Turvalisus 22 5.Haridus ja kultuur 22 5.1 Haridusasutused 22 5.2. Kultuur 24 5.3. Sport 25 5.4. Kirikud ja kalmistud 25 5.5. Muinsuskaitse 25 6. Majandus 26 6.1. Maakasutus 26 6.2. Põllumajandus ja kalandus 28 6.2.1. Põllumajandus 28 6.2.2..Kalandus 29 6.3. Teenindus, kaubandus 30 6.4. Turism ja puhkemajandus 31 6.5. Metsa- ja puidutööstus 31 7. Tehniline infrastruktuur 32 7.1. Elamumajandus 32 7.2.Soojamajandus 33 7.3.Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 34 7.4. Jäätmemajandus 35 7.5. Teed ja ühistransport 35 7.6.. Elektrivõrk 36 7.7. Telefonivõrk 37 II Leisi valla SWOT-analüüsi koond 38 III Arengustrateegia põhisuunad aastatel 2001-2010 41 8. Asend ja asustus 41 9.Sotsiaalne infrastruktuur 42 9..1.Haridus 42 9.2.Kultuur 43 9.2.1.Klubiline tegevus 43 9.2.2.Raamatukogud 43 9.2.3.Sport 44 9.3.Kirik, kalmistud 44 9.4.Majandus ja ettevõtlus 44 9.5.Sotsiaalhoole ja turvalisus 46 10.Tehniline infrastruktuur 46 10.1.Elamumajandus 46 10.2.Soojamajandus 47 10.3.Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 47 10.4.Jäätmemajandus 48 10.5.Teed ja transport 49 10.6.Elektrivõrk 49 10.7.Telefonivõrk 50 10.8.Postiteenus ja pangandus 51 10.9.Maa funktsionaalne tsoneerimine 51 10.10.Maakasutus 52 10.11.Valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalike maade munitsipaliseerimine 53 IV Maa- ja veealade kasutuspõhimõtted, piirangud, keskkonnakaitse 54 11.
  • 4106 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    4106 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    4106 buss sõiduplaan & liini kaart 4106 KUR-Eikla-Leisi-Pammana-Metsk-Leisi(Triigi Vaata Veebilehe Režiimis sadam tellimisel)KUR 4106 buss liinil (KUR-Eikla-Leisi-Pammana-Metsk-Leisi(Triigi sadam tellimisel)KUR) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 18:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4106 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4106 buss saabub. Suund: Kuressaare 4106 buss sõiduplaan 67 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 18:20 teisipäev 18:20 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 18:20 Säästu neljapäev 18:20 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 18:20 Roonimäe laupäev 18:20 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev 18:20 Kooli Upa Laadjala 4106 buss info Suund: Kuressaare Maleva Peatust: 67 Reisi kestus: 140 min Asuküla Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Maleva, Asuküla, Kalmistu Kalmistu (Kaarma) (Kaarma), Kiriku (Kaarma), Loona, Õha, Eikla, Luulupe, Koiduvälja, Pamma, Nõmme, Nava, Karja, Kiriku (Kaarma) Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Parasmetsa, Laugu Teerist, Haagi, Loona Ränga, Soela, Talli, Pammana, Murika, Saatme, Metsküla 1, Haagi, Laugu Teerist, Parasmetsa, Leisi, Triigi, Triigi Sadam, Triigi, Leisi, Leisi Vallamaja, Veske, Õha Tomba, Angla, Karja Kalmistu, Karja, Nava, Nõmme, Pamma, Koiduvälja, Luulupe, Eikla, Õha, Loona, Eikla Kiriku (Kaarma), Kalmistu (Kaarma), Asuküla, Maleva, Laadjala, Upa, Kooli, Säästu, Kuressaare Luulupe Koiduvälja Pamma Nõmme Nava Karja Karja
  • SAARE COUNTY Natural Values of SAARE COUNTY 2 3

    SAARE COUNTY Natural Values of SAARE COUNTY 2 3

    Natural Values of SAARE COUNTY Natural Values of SAARE COUNTY 2 3 CONTENTS PROTECTED AREAS .................... 8 Odalätsi Landscape Protection Area ...... 27 Vilsandi National Park ................. 9 Panga Landscape Protection Area ........ 27 Abruka Nature Reserve ............... 10 Üügu Landscape Protection Area ........ 28 Laidevahe Nature Reserve ............. 11 LIMITED CONSERVATION AREAS .......... 30 Liiva-Putla Nature Reserve ............. 12 Karala-Pilguse Limited Conservation Area .. 31 Lake Linnulaht ..................... 13 Karujärve Limited Conservation Area ..... 31 Loode Oak Forest ................... 14 Väike Väin Strait Limited Conservation Area 33 Rahuste Nature Reserve .............. 15 Viidumäe Nature Reserve ............. 16 PROTECTED PARKS ................... 34 Viieristi Nature Reserve ............... 17 Kuressaare Castle Park ............... 34 Järve Dunes Landscape Protection Area ... 20 Mihkel Rand’s Dendrological Park ........ 34 Kaali Landscape Protection Area ......... 20 Mõntu Park ....................... 35 Kaugatoma-Lõo Landscape Protection Area . 21 Pädaste Park ...................... 35 Map ............................ 22 INDIVIDUAL OBJECTS .................. 36 ADMINISTRATIVE AUTHORITY OF Kesselaiu Landscape Protection Area ..... 25 Primeval trees ..................... 36 PROTECTED NATURAL OBJECTS Koigi Landscape Protection Area ......... 25 Erratic boulders .................... 40 Environmental Board Hiiu-Lääne-Saare Region 22 Tallinna Str., 93819 Kuressaare Phone +372 452 7777 [email protected]
  • Worth Seeing

    Worth Seeing

    8 ALTJA 20 THEME PARK OF 32 ANGLA WINDMILL PARK AND 44 HAAPSALU EPISCOPAL 56 HURMIORU 68 OLUSTVERE MANOR 79 THE VENTSPILS CRAFTS HOUSE 91 THE DAIRY MUSEUM 103 THE “SELONIAN FARM” BRANCH 115 THE MEKE PUB 127 THE LATVIAN OPENAIR 139 THE LUDZA FISHING VILLAGE GOTHAMITES HERITAGE CULTURE CENTRE CASTLE THE VENTIŅI DIALECT OF THE JĒKABPILS MUSEUM PARTNERSHIP AND PARK Quadrant group dining, ETHNOGRAPHIC MUSEUM CRAFTS CENTRE Quadrant Quadrant Quadrant D3 year-round B4 I– XII Quadrant I– XII Quadrant Quadrant OF HISTORY A4 I– XII B2 I– XII B2 I– XII B4 I– XII Quadrant Quadrant tours year- Quadrant Quadrant C5 D1 I – XII E1 Quadrant D3 IV – XII E5 I – XII round thematic programmes, Müüsleri küla, Kareda vald, Järvamaa, +372 5191 4282 E4 June to October Altja küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa Angla küla, Leisi vald, Saaremaa, +372 5199 0265 Lossiplats tn 3, Haapsalu, Läänemaa, +372 518 4664 Hurmi küla, Kanepi vald, Põlvamaa, +372 517 4470 Olustvere alevik, Suure-Jaani vald, Viljandimaa Kilometre 51 on the Rīga-Tallinn Highway (A1), www.kilplased.ee, [email protected] Skolas Street 3, Ventspils, + 371 63620174 Seiksāte, Rudbārži Parish, Skrunda distr. www.anglatuulik.eu, [email protected] www.haapsalulinnus.ee, [email protected] www.hurmiorg.ee, [email protected] +372 566 52923, www.olustveremois.ee Filozofu Street 6, Jēkabpils, + 371 26598507, 65232501 Liepupe Parish, Salacgrīva distr. Riga, Brivibas gatve 440, +371 67994515 (cashier), 6799-4106 Tālavijas Street 27A, Ludza, + 371 29467925, 29123749 GPS: 25°53’1’’ E, 58°55’11’’ N www.muzejs.ventspils.lv/amatu-maja/, [email protected] Altja village in Lahemaa GPS: 22°41’58’’ E, 58°31’36’’ N GPS: 23°32’19’’ E, 58°56’50’’ N [email protected], GPS: 25°33’26’’ E, 58°33’1’’ N + 371 26518660, www.pienamuzejs.lv www.jekabpilsmuzejs.lv, [email protected] + 371 29113777, www.meke.lv, [email protected] (tours), www.brivdabasmuzejs.lv, [email protected] www.ludzasamatnieki.lv, [email protected] Scale 1:1000 000 National Park was first recorded The theme park of wise men Owner: Līga un Ēriks Kondrāti.

  • Leisi Osavalla Põhimäärus

    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 20.11.2017 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 17.11.2017, 20 Leisi osavalla põhimäärus Vastu võetud 10.11.2017 nr 6 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 11 alusel. § 1. Osavalla nimi ja piirid (1) Osavalla nimi on Leisi osavald (edaspidi osavald). (2) Osavald on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud osavalla põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3) Osavalla haldusterritoorium on ühinenud Leisi valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Leisi valla piir. § 2. Osavalla sümboolika (1) Osavallal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Osavalla vappi on lubatud kasutada: 1) osavallakogu dokumentidel; 2) osavalla autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult osavallakoguga. (3) Osavalla lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult osavallakoguga. § 3. Osavallakogu (1) Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras . (2) Osavallakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Osavallakogu moodustamine (1) Osavallakogul on vähemalt 5, aga mitte rohkem kui 11 liiget. Osavallakogu liikmete arvu otsustab osavallakogu ettepanekul volikogu 90 päeva enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse osavallakogu liige. Sellisel juhul on osavallakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem.
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)

    Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)

    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
  • 4104 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    4104 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    4104 buss sõiduplaan & liini kaart 4104 Jõiste Vaata Veebilehe Režiimis 4104 buss liinil (Jõiste) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõiste: 14:10 (2) Leisi: 14:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4104 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4104 buss saabub. Suund: Jõiste 4104 buss sõiduplaan 34 peatust Jõiste marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev Ei sõida Säästu neljapäev Ei sõida 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 14:10 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev 14:10 Kooli Upa Laadjala 4104 buss info Suund: Jõiste Loigu Peatust: 34 Reisi kestus: 60 min Kiratsi Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Loigu, Kiratsi, Uduvere, Kaarma, Uduvere Asuküla, Kalmistu (Kaarma), Kiriku (Kaarma), Loona, Õha, Eikla, Luulupe, Koiduvälja, Pamma, Nõmme, Kaarma Nava, Karja, Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Triigi, Oitme, Võlupe, Mujaste, Jõiste Asuküla Kalmistu (Kaarma) Kiriku (Kaarma) Loona Õha Eikla Luulupe Koiduvälja Pamma Nõmme Nava Karja Karja Kalmistu Angla Tomba Veske Leisi Kool 9 Kuressaare Maantee, Estonia Leisi Vallamaja 12 Kooli Tänav, Estonia Leisi 1a Orissaare Maantee, Estonia Triigi Oitme Võlupe Mujaste 21129, Estonia Jõiste Suund: Leisi 4104 buss sõiduplaan 43 peatust Leisi marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:10 teisipäev 14:10 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 14:10 Säästu neljapäev 14:10
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

    Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre