DOCSLIB.ORG

MARITIME SAAREMAA Saaremaa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

MARITIME SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi HOW DO YOU GET TO THE ISLAND? IMPORTANT INFORMATION: SAARE COUNTY The long and calm coastline of Saaremaa is lined with friendly ports which welcome sailing boats. A few pages on, you will find the details of Rescue and maritime distress services 112 Surface area: 2,922km2 (6.5% of the surface area of Estonia), our guest harbours. Ahoy! Saaremaa Volunteer Marine Rescue Society +372 511 9922 and a total of 710 islands In winter or in summer, it is always easy to get here thanks to our new ferries. If you would like to arrive on the island without delay or at a certain time, you can buy your ticket in advance at: www.praamid.ee. Kuressaare Hospital, Emergency Department +372 452 0040 Largest islands: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, & Vilsandi Kuressaare Tourist Information Centre Total length of the coastline: 1,414km The view of our island from high above is simply wonderful: the islands of Saaremaa and Muhu, Vilsandi and Abruka, and perhaps even a Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Population: approx. 34,000, or 13.1 people per km2 slice of Ruhnu. Make sure you wave to our good neighbours in Hiiumaa. This luxury can be enjoyed when arriving on Saaremaa by plane. +372 453 3120, Administrative division: The flight from Tallinn to Kuressaare takes only about thirty or forty minutes. Read more here: www.saartelennuliinid.ee. [email protected] Three parishes - SAAREMAA, MUHU, RUHNU www.visitsaaremaa.ee One city - KURESSAARE, population approx. 13,000 Not all winters are cold and icy for coastal people. Should one arrive though, an ice road can be used to drive over the sea to reach the islands. This unique opportunity must be taken advantage of! Driving is only permitted along the official, open ice roads, so make sure you follow the signs and markings and also the rules. See more here: www.mnt.ee/et/tee/jaateed. Our summers are sunny and gorgeous, so there is no chance of trying out the ice road after Midsummer’s Day! MARITIME SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – part of the global UNESCO network Today, the UNESCO Men and Biosphere programme is focused on guiding more and more people towards choosing sustainable lifestyles. In other words, towards choosing a way of Estonia’s western islands have been included in the worldwide UNESCO Men and Biosphere network for a total of 28 years. The living life which would resemble being on a longer sea journey. It is up to every single one of use environment here which has been preserved for centuries, its peculiar traditions, and the hard-working local people with their good sense of to ensure that we will be able to leave for future generations the same environment that we humour have gained special acknowledgment for being able to live in harmony with nature. are enjoying today. The islanders live their daily lives like seafarers on a long journey. They must always keep an eye on the weather and the wind, and think about The UNESCO biosphere areas are unique areas around the world in which one can see pure whether they have enough food and water. There must be supplies in one’s boat for getting the occupants out of any sorts of trouble. Nothing nature, taste local, natural food, and enjoy art which is inspired by nature. is ever simply thrown away if it can be reused. The life on a boat is sustainable and well-considered; every item in a boat must have its own place and meaning. When living on an island, one must be resourceful and be able to make use of what one has. One must also know the Lia Rosenberg sea and respect it rather than being afraid of it. The islanders know when to go into the forest and when to head out to sea. Nothing happens Biosphere area specialist here without a reason; everything is thought through and is based on experience of life today in a manner which ensures that there will still be enough resources left for tomorrow. MARITIME SAAREMAA # # # Salevere Nõmmküla # MUHU # Soela väin # # # # Kõinastu laid# Kallaste Sõru - Triigi # Põitse Kesselaid # # THE GUEST HARBOURS # # Tupenurme ##### # # Lõetsa# # SAARE Pammana & # Pammana Kaseküla Murika Külasema Lehtmetsa 1 6 6 # # Lõunaranna Port Soela Port Jaani# # poolsaar Paras- # # # Lk 6 # # ® Suur väin 11 14 metsa & Koguva & Piiri Hellamaa 58°32,5’N 58°37’04’’N Kuressaare Port Kungla Port MAAKOND Randküla # laht Pulli Viira Liiva 5 Mujaste 3 Võlla Virtsu - 23°19,1’E 22°35’37’’E 58°14,70’N 58°21’46,07’’N # Triigi Väike- SAARE MAAKOND + vapp # Asuka Leisi Orinõmme Rootsivere Ridasi Kuivastu # & # H® Võhma H 16,0 m 12,0 m 22°28,30’E 22°57’16,82’’E # Panga Laugu Maasi & # Metsküla 2 Parasmetsa Roobaka Suuremõisa Viire kurk Tagaranna# Pöitse Mäeküla H4 Simiste Kuivastu Virtsu 2,2 m 1,3 m 30 m 15 m Saaremaa kaart EOMAP # & Väike- Väike-Rahula Ninase # Veske # Pahila Pädaste & 15 42 2,5 m 1,3 m # Tagamõisa # ® 7 Orissaare V ä i k e v ä i n poolsaar Võhma Viira Suur-Rahula Tumala # poolsaar Ninase Nihatu 1 +372 503 6640 +372 57 222 222 132 23 # # # Saikla # Küdema Reina Mui Suurlaid # Karja Salu Võilaid www.lounaranna.ee www.soelasadam.ee +372 503 1953 +372 53411457 Tagalaht Pärsama # Veere Kärneri Vaigu- laht Pamma Tagavere Kanissaare www.kuressaare.ee/sadam Rannaküla Koigi www.kunglasadam.ee Küdema Ratla OtiArdla Tornimäe 2 7 # Kuivastu Port Saaremaa Port # Vanakubja # & Koikla Neemi Kõrkvere Veeremäe Luulupe Käo Audla 58°34’N 58°32,4’N 8 # Kihelkonna laht Silla Tõrise Mustjala Lussu Kõriska Jõe Kingli Kübassaare 23°23’E 22°14,4’E Kõnnu Ridala Saaremetsa poolsaar Pidula Jööri 30,0 m 200 m Kaubi Haeska Koidula Lööne Rahu 3,5 m 10 m Kurevere Veeriku Laimjala Saareküla Muraja Piila Aaviku Vilsandi Eikla Jõelepa H Tõnija poolsaar Udriku laid 55 30 Odalätsi Karujärve ®Valjala +372 5400 4131 +372 631 8555 Sauvere Aste Hakjala Saue- Randvere Kaarma- Putla www.saarteliinid.ee www.ts.ee Kihelkonna Kaisvere H Endla Jõe Kaali Kõljala Sakla & Rootsiküla Kärla- Kaarma- Kallemäe14 Kirikuküla Kirikuküla 3 8 15 Loonalaid Viki Kärla AsteH Kangrusselja Kungla Koguva Port Veere Port 12 Roomassaare Port Ringsu Port Irase Uduvere # H # Saia Turja Viidu- # 58°35’46’’N 58°27,7’N 58°12,85’N 57°46,8’N Mätasselja Suur- Meedla Kiratsi Mäebe Mõnnuste Randvere # Pähkla Tõlluste 23°04’26’’E 22°03,03’E 22°30,44’E 23°16,3’’E Mõisaküla Arandi Tõlli Laadjala Püha Atla Paevere Sandla 14 m 80 m 30 m 30 m # Viidu Upa Tahula # Lümanda Sikassaare Ilpla Pihtla Sutu 1,8 m 3,5 m 2,7 m 3 m Leedri Käesla Ulje Mullutu Nässuma Kõrkküla Karala Varpe Laheküla Vaivere 20 6 30 35 H Sutu laht Kipi & Praakli Kailuka +372 513 3446 +372 527 6699 +372 52 44942 +372 524 4942 KURESSAARE ®Kudjape Koki Nasva 11 Vana- www.koguva.ee www.saarteliinid.ee www.saarteliinid.ee Koimla H Muratsi 9 Mändjala & mõisa Suure- Lõmala Port Kotlandi Rootsi Vätta 4 12 poolsaar Orissaare Port 58°10’22,87’’N 13 Abruka Port Lõmala 58°33’44,6299’’N 22°07’7,84’’E 58°09,77’N Lahetaguse & Tiirimetsa Suur Katel Väike-Tulpe Tehumardi 23°05’37,3299’’E 15 m 22°31,65’E 9 SuurnaH & 20,0 m 1,7 m 40 m ® Salme Abruka ®13 Vahase 2,3 m 27 2,5 m Läätsa 15 +372 5647 2104 15 Kaugatoma Kasselaid # Abruka +372 529 6639 www.lomalasadam.ee +372 524 4942 # www.saarteliinid.ee # Anseküla 5 10 Rahuste Triigi Port Mõntu Port Kaimri 58°35,5’ N 57°56,94’N 22°43,2’ E 22°07,63’E Maximum length Sõrve 20,0 m 100 m Maximum draft poolsaar Kaunispe 3,1 m 4,5 m Quay spots Ohessaare 15 10 # # Mässa +372 504 6819 +372 514 5578 # # # Iide Ruhnu # Roomassaare - Ruhnu www.saarteliinid.ee www.montusadam.ee # Mäebe Laadla ® # # # & & # Ruhnu 10 15 MARITIME SAAREMAA Sääre Explorers from western Saaremaa. Pilguse The first years of maritime education. The beginning of sailing as a sport. The numerous merchants Manor on Saaremaa was the location As shipbuilding gathered pace and the and manufacturers of German origin who were residing in the 1891. 1891. 1820. from which the famous seafarer and the coastal villages grew, the peasants became city initiated the founding of the Arensburg Yacht Club in 1891. In man who discovered Antarctica, Admiral increasingly interested in the profession the year after this, the first larger sailing competitions for yachts Fabian Gottlieb von Bellinghausen (1776- of a sailor. Manor owners and merchants and sailing vessels were held, with some Estonian boat owners 1852) originated, as well as being the had already been interested in founding a participating as well. Before World War I, the club included home of the navy’s Lieutenant Karl Pontus maritime school nearby in the 1860s, but the fifteen yachts and they had even begun to build long-range Nolcken (1800-1846), who sailed around first maritime classes in Kuressaare were only yachts. Another yacht club was founded at the end of 1926 - the world twice. launched in the autumn of 1891 and even the Saaremaa Maritime Sports Society for Estonian hobbyists, then the exams had to be passed at Riga’s which has now raised generation after generation of sailors. maritime school. The Kuressaare Maritime School operated in Saaremaa until 1945, when it was relocated to Tallinn. Today the small craft building programmes taught in Kuressaare Regional Training Centre and TallinnTech Centre for the Blue Economy are unique in Estonia.
Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare

    Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare

    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi

    Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi

    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)

    MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)

    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)

    Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)

    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
  • Permanently Inhabited Small Islands Act

    Permanently Inhabited Small Islands Act

    Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island.
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3

    Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3

    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026

    Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026

    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna

    Vabariigi Valitsuse Määruse „Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna

    Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas1, mille tulemusena moodustub üheteistkümne Saare maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Saare maakonda üks linn ja 11 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda neli valda. Omavalitsuste koguarv
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes

    Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes

    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

    Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 1 Aste, JAH1000218 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Aste Jahiselts 1.2. Registrikood 80047872 1.3. Aadress Aste, 93731 Kaarma vald, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Meelis Kaare 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5114440 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Meelis Kaare Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Aula -Vintri must-toonekure püsielupaik, Tõrise must-toonekure püsielupaik, Kungla must-toonekure püsielupaik, Tõru nimetus/ must-toonekure püsielupaik, Hakjala must-toonekure püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 30, § 50, § 53 lg piirangu kirjeldus 1 ja Keskkonnaministri 03.07.2006 määruse nr 43 § 5 lg 3, lg 4, lg 5 lähtuvad piirangud: • Aula-Vintri püsielupaigas ja Tõrise ristkülikukujulises püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine ja jahipidamine 1.
  • 4110 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    4110 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    4110 buss sõiduplaan & liini kaart 4110 Kuressaare-Leisi-Triigi sadam-Leisi-Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 4110 buss liinil (Kuressaare-Leisi-Triigi sadam-Leisi-Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 16:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4110 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4110 buss saabub. Suund: Kuressaare 4110 buss sõiduplaan 59 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev Ei sõida Säästu neljapäev Ei sõida 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 16:00 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Upa Laadjala 4110 buss info Suund: Kuressaare Loigu Peatust: 59 Reisi kestus: 152 min Kiratsi Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Loigu, Kiratsi, Uduvere, Mustla, Uduvere Saue-Putla, Putla, Liiva-Putla, Turse, Haeska, Valjala Teerist, Jööri Tee, Tika, Selja II, Selja, Tutku, Karja, Mustla Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Triigi, Triigi Sadam, Triigi, Leisi, Leisi Vallamaja, Veske, Tomba, Angla, Karja Kalmistu, Saue-Putla Karja, Tutku, Selja, Selja II, Tika, Jööri Tee, Valjala Teerist, Haeska, Turse, Liiva-Putla, Putla, Saue-Putla, Putla Mustla, Uduvere, Kiratsi, Loigu, Laadjala, Upa, Kooli, Säästu, Kuressaare Liiva-Putla Turse Haeska Valjala Teerist Jööri Tee Tika Selja II Selja Tutku Karja Karja Kalmistu Angla Tomba Veske Leisi Kool 9 Kuressaare Maantee, Estonia Leisi Vallamaja 12 Kooli Tänav, Estonia Leisi 1a Orissaare Maantee, Estonia Triigi Triigi Sadam Triigi Leisi 1a Orissaare Maantee, Estonia Leisi Vallamaja 12 Kooli Tänav, Estonia Veske Tomba Angla Karja Kalmistu Karja Tutku Selja Selja II Tika Jööri Tee Valjala Teerist Haeska Turse Liiva-Putla Putla Saue-Putla Mustla Uduvere Kiratsi Loigu Laadjala Upa Kooli Säästu 63a Tallinna Tänav, Kuressaare Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare 4110 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.