EST Piretikivi Lihulinna maalinn Kuivastu – Liiva – Koguva – Orissaare – Piretikivi on Saaremaa suurim rändrahn. Pea 4 meet- Lihulinn, mida kutsutakse ka Kärla maalinnaks, on ri kõrguse ja 18- meetrise ümbermõõduga kivi juur- ehituslikult võimsaim maalinn Saaremaal. Asus- Saaremaa mineviku ja de kuulub legend Saaremaa muistsest vägilasest tatud punktidest kaugel eemal metsas paiknev Pöide – Valjala – Kaali Suurest Tõllust ja tema naisest Piretist. Väidetavalt maalinn on ehitatud liivaluidetele, mida osalt pii- tassinud Piret oma põlles Tõllule saunaehituseks ravad ka sood. Kuni 10 meetri kõrguse ringvalliga kerisekive, kui põllepaelad rebenenud ja Piretikivi piiratud siseõue pindala on ligi 18 000 m2. Omal meistrite rajad maha kukkunud. Tihti on kivi juures puuokste kül- ajal linnust täiendanud puukindlustusele viitavad Kuivastu kõrts ge seotud maausuliste kombe kohaselt paelakesi, linnuse sisejalamile kaevatud aukudest leitud põ- 18. sajandi esimesel poolel ehitatud kõrtsimaja on et siduja soov täide läheks. lenud palgiotsad ja söekiht. üks väheseid säilinud omapärase nurgalahendusega kõrtsihooneid Eestis. Hoonel on kaunis dolomiitsam- Valjala maalinn mastega fassaad. See auväärt maja on tegutsenud Henriku Liivimaa kroonika andmetel peeti Valjala nii kõrtsi kui ka postijaamana. Kuivastu kõrtsikamb- maalinna saarlaste tugevaimaks ringvall-linnuseks. ris on 1885. aastal sündinud kirjanik ja keeleteadlane Oti mõis Selle vallutamist ristisõdijate poolt 1227. aastal pee- Angla tuulikumägi takse sümboolselt muistse vabadusvõitluse lõpuks. Villem Grünthal-Ridala. Saaremaa vanimat, Oti mõisa on esmakordselt kir- Angla tuulikumäel saab tutvuda Saaremaa nii Valjala maalinn on ka üks väheseid, kus vallide pea- jasõnas mainitud juba 1309. aastal. Tänasel päeval tuntud sümbolite ajalooga. Kuna siin oli omal ajal le rajatud kindlustused koosnesid teadlaste arvates Pädaste mõis nähtav mõisa peahoone on rajatud 18. sajandil. küla kõrgeim tuultele avatud koht, ehitati kunagi peaasjalikult kivist, mitte puidust. Tänaseks päe- See 16. sajandil rajatud mõisakompleks oli omal ajal Hilisemate korduvate juurdeehituste tulemusel on just siia kogu küla veskid. Tänapäeval on üheksast vaks ei ole kindlustustest enam midagi järel. 3600 Muhu saare üks väiksematest mõisatest. Tänaseks mõisa üldilmes jälgitavad mitmed erinevad ehitus- tuulikust säilinud viis. Kõik viis tuulikut on nüüd- m2 suurust linnuseõue ümbritseva loodusliku valli on sellest aga saanud vaieldamatult maakonna kuul- stiilid. Mõis on sajandite jooksul kuulunud mitme seks ka restaureeritud. Kui Hollandi tuuliku aja- ja harja katab praegu lahtine paeklibu, mis on tekki- saim mõis. Pädaste oma luksusliku spaakompleksiga auväärse suguvõsa valdusse. Hetkel tegutseb ses kultuuriloo näitusel saab tutvuda möldripere elu ja nud muldvallile laotud paekivivallist. on ainus viietärnihotell Eestis, mis asub väljaspool Muhu jaanalinnud kaunilt restaureeritud majas majutusasutus. tegemistega, siis Vilidu tuulikus saab mölder-giidi Tallinna. Mõisakompleksi 19. sajandist pärinevale Muhu saarel Nautse külas tegutseb juba 1999. aas- +372 51 17 773, www.otimanor.ee juhendamisel teadmisi jahujahvatamisest ja tuuli- Tudori stiilis peahoonele lisavad omapära kõrval- tast jaanalinnufarm. Siin võite põhjamaiste kadakate Valjala Martini kirik ku töötamisest. Tuulikumäe jalamile rajatav Angla Valjala kiriku rajamist alustati tõenäoliselt kohe pä- hooned, mille ehitamisel on jäljendatud traditsioo- vahel näha maailma viiest lennuvõimetust linnulii- Koigi raba pärandkultuurikeskus peaks valmima 2011. aastal. rast muistse vabadusvõitluse lõppu. See kirik on va- nilisi Muhu maakivist ehitisi. gist kolme esindajaid. Lisaks jaanalindudele kasva- Peale kadakaste rannaniitude võib Saaremaal leida +372 51 99 02 65, www.anglatuulik.eu nim kivikirik Eestis. 13. sajandil rajatud algkabelile +372 45 48 800, www.padaste.ee tatakse farmis emusid ja nandusid. Samas elutsevad mitmeid teisigi maastikuvorme. Koigi soostik oma on hiljem erinevaid hooneosasid juurde ehitatud ja majarahva lemmikloomadena ka kängurud ja ponid. ligi 4000-hektarilise pindalaga peidab endas mit- Karja kirik nagu mitmed teisedki Saaremaa kirikud kujundati Jüri-Jaani talustuudio Farmi poekesest saab kaasa osta nii jaanalinnu liha meid loodusharuldusi. Siinsest rabast on leitud 35 Saaremaa keskaegsetest kirikutest on Karja kirik ka Valjala pühakoda ümber kindluskirikuks. Tänu Lõetsa küla renoveeritud taluhoones tegutseb juba kui ka mune, aga ka mitmesuguseid jaanalinnusul- erinevat taimeliiki ning soostikus armastavad peatu- kõige väiksem. Samas ei jää pisike kirik oma tähtsu- erinevatele ehitusaegadele pakub kirik nii romaani aastaid tunnustatud eesti keraamiku Marget Tafeli gedest tehtud esemeid, jaanalinnunahast kotte, da mitmed rändlinnud. Nelja rabajärve vahel look- se ja kauni arhitektuuri poolest oma suurematele kui ka hilisgooti stiilinäiteid. eestvedamisel talustuudio. Hubases galeriis on jaanalinnurasva baasil kosmeetikat ja palju muud leb üle 4 km pikk matkarada. naabritele sugugi alla. 13.–14. sajandil rajatud kirik +372 55 680 428, www.eelk.ee/valjala väljas kunstniku keraamikataiesed, mida huvilised põnevat. +372 50 32 762, www.hot.ee/koigiraba on tänaseni suures osas säilitanud oma kunagise saavad kaasa osta. Samuti saab talustuudios tut- +372 50 34 237, www.jaanalind.ee väljanägemise. Eriti tähelepanuväärne on kiriku vuda Sulev Vahtra täispuidust sisustusobjektidega. Jööri külamuuseum skulpturaalne dekoor, mis teeb Karja kirikust ka Keset Saaremaad Jööri külas asub Jööri külamuu- Viimasel ajal on tööde hulka lisandunud seoses aia- Eemu tuulik Eit ja Taat ühe raidskulptuuririkkama maakiriku kogu Põhja- seum. Madise talus asuvas muuseumis on võimalik kujunduse huviga ka suuremaid vorme, mida võib Linnuse külas asuv tuulik ehitati 1980. aastal Eemu Tuulikud on Saaremaa maastikupildis üsna tava- Euroopas. Palju kõneainet on andnud kiriku altari tutvuda nii taluarhitektuuri kui ka esivanemate töö- kasutada iluaedade kaunistamiseks. Etteteatamisel talu põlisele tuulikuasemele. Euroopa vanimaks tuu- pärased elemendid. Selliseid tuuleveskeid nagu kohal säilinud, ehitamise ajal maalitud paganlikud riistade ja olmeesemetega. Pisikeses sepikojas saab on kunstnik nõus külastajatele ise tutvustama savi likutüübiks peetav pukktuulik töötab tänasel päeval Ninase külas ei leidu aga mitte kusagil mujal. Tra- maagilised laemärgid. tutvuda sepatööga ja abivalmis peremehe juhen- töötlemise imelist maailma. muuseumina. Muuseumiks olemine ei tähenda aga ditsioonilised pukktuulikud on seal ümber ehita- +372 45 73 652 damisel valmis taguda päris oma õnnenaela. +372 51 02 183, [email protected] kaugeltki seda, et tuulik oleks lihtsalt maastikupildi tud rahvariides nukkudeks. Saare kangelane Suur +372 51 36 998 rikastaja. Vastupidi – Eemu tuulik on täiesti töökorras Tõll koos oma kaasa Piretiga seisavad poolsaare ja seal jahvatatakse jahu ka tänapäeval. tippu viiva tee ääres kui lustakad tervitajad. Pireti +372 45 28 130, www.saaremaamuuseum.ee Kõljala mõis seeliku all võib näha hulka nimedega kivikesi, mille Kõljala mõisa on kirjasõnas mainitud juba 16. sa- on sinna hea abieluõnne lootuses koos oma neiu- Väinatamm jandi alguses. Tänapäevani säilinud peahoone on põlvenimega jätnud mehele minevad piigad. aga rajatud aastasadu hiljem – 18. sajandil. Hiljem Saare maakonna kaht suuremat saart ühendab üle on mõisale lisatud veel nelja joonia sambaga porti- Väikese väina kulgev 3,5 km pikkune Väikse väina kus ja mõisapargile klassitsistlikud väravaehitused. tamm. Kahe saare vaheline teepikendus avati liiklu- Kaasajal on Kõljala mõis privaatne eravaldus. seks 1896. aasta suvel. Vajumise vältimiseks haoku- budele rajatud tammi ületamine maksis toona jala- käijale 5 kopikat ja hobusemehele 15 kopikat. Mihkel Ranna dendraarium Esimene auto sõitis tammil kümme aastat pärast Neemi küla sepp Mihkel Rand alustas oma maja selle valmimist. Tänapäeval on väinatamm mitmete ümber dendraariumi rajamist 1925. aastal. Paese laiendus- ja parandustööde tulemusel muutunud pinnase ettevalmistamine taimedele sobivaks kas- kaherealiseks asfalteeritud ühendusteeks. Kevadel vulavaks oli omaette suur ettevõtmine. Kuid loo- Väljaandja: Väljaandja: Kuressaare Linnavalitsus Linnavalitsus Kuressaare Muhu Katariina kirik ja sügisel võib selle poolkaarekujulistes "taskutes" dust väga armastav mees sai sellega hakkama ja tä- Irina Mägi, Erika Thalheim Erika Mägi, Irina Muhu saare keskel Liiva külas asuva kivist kiriku ehi- teha vahepeatuse, et imetleda luigeparvesid Väike- naseks päevaks kasvab dendraariumis üle 200 puu- Fotod: Fotod: Ülo Emmus, Anna-Maria Erik, Tõnu Ling, Ling, Tõnu Erik, Anna-Maria Emmus, Ülo tamist alustati 13. sajandi lõpus. Eesti üheks silma- ses väinas. ja põõsaliigi. Nende seas on ka mitmeid haruldasi GoodKaarma seebikoda paistvamaks varagooti stiilis ehitiseks peetava Muhu võõrpuuliike nagu pigimänd, korknulg, hiibapuu, GoodKaarma on ainulaadne ökotalu, kus tehakse Vaata ka: www.ventspils.lv ja www.talsi.lv ja www.ventspils.lv ka: Vaata Katariina kiriku välisvaates domineerib omapärane Orissaare hõlmikpuu jt. Rohelusse mattuvat aeda ilmestavad orgaanilisi seepe. Seepide käsitsi valmistamise sala- veesilm ja tammepuust pingid. Dendraarium on [email protected] • www.visitestonia.com • www.visitsaaremaa.ee • www.saaremaa.ee www.saaremaa.ee • www.visitsaaremaa.ee • www.visitestonia.com • [email protected] kolmeastmeline jaotus. Kiriku paksud müürid, võlvi- Kuressaare linna järel on Orissaare Saaremaa suuru- dustesse pühendatakse heameelega ka külastajad, dele