DOCSLIB.ORG

Leisi Valla Arengukava Muutmine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Väljaandja: Leisi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 151, 2127 Leisi valla arengukava muutmine Vastu võetud 20.10.2008 nr 14 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 7 ja Leisi Vallavolikogu 20. veebruari 2006. a määrusega nr 4 kinnitatud «Leisi valla põhimääruse» § 57 lg 7 ning vallavalitsuse ettepanekust, Leisi Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Teha arengukavasse järgmised muudatused: 1.1 Punkti 1.4 eelviimast lauset muuta ja sõnastada järgmiselt: «* jätkuvalt toetada lapsevanemaid lapse sünni korral ühekordse sünnitoetuse maksmisega, mille summat aastatega suurendatakse»; 1.2 Punkti 1.4. lisada: Demograafiline struktuur lapsed lapsed tööealised vanurid rahvaarv 0–6 7–18 19–64 65– KOKKU 2008 115 323 1315 439 2192 2007 129 347 1295 436 2207 2006 136 374 1323 429 2262 2005 131 402 1324 430 2287 2004 136 418 1370 437 2361 2003 141 432 1382 419 2374 1.3 Punkti 1.5. lisada alapunktid järgmises sõnastuses: «5) Soela ja Paaste piirkondade üldplaneering – 2001. a 6) Ühisveevärgi arengukava – 2004. a; 1.4 Punkti 2.2. tegevuskava punkti 10 muuta ja sõnastada järgmiselt: «10. Noorteorganisatsioonide huvitegevuse jaoks võimaldada sobilikud ruumid, vajadusel need remontida.»; 1.5 Punkti 2.7.1. tegevuskavast jätta välja punkt 1: «1) Angla tuulikute juurde ehitada välja vesivarustus ja uus käimla.»; 1.6 Punkti 3 alapeatükki Maareformi hetkeseislisada tekst järgmises sõnastuses: «Seisuga 01. 07. 2008. a on maakatastrisse kantud 87% valla territooriumist. Reformimata on veel ca 4500 ha maad, mis on enamus riigi maareservi jäetav maa. Oleme määratlenud riigi omandisse jäetava maa tsiviilkäibesse vormistamise pingerea: I järjekorras elamuehituseks sobivad maad, II järjekorras põllumajandusliku otstarbega maad ja III järjekorras kõik ülejäänud maad. Muu hulgas on veel tagastada ca 25 ha maad (5 maaüksust) ja ostueesõigusega erastada ca 10 ha maad (7 maaüksust), sundhoonestusõigus seatakse 7-le maatükile. Korraldada on veel vabade põllumaade kasutusvaldusse andmine ca 300 ha maale. Munitsipaalomandisse on veel vormistada üksikud sotsiaalmaad ja valla arenguks vajalikud maad. 2008. a lõpuks saab katastrisse vormistatud kõik valla teede alused maad, kokku ca 140 ha ulatuses.»; 1.7 Punkti 3 alapeatükis Munitsipaalmaajätta välja punktid: «* Parasmetsa külas ca 4,4, ha rannakarjamaad. Maa on reserveeritud Parasmetsa küla loomapidajate ühiskarjamaaks. * Jõiste külas endise Pärna talu nr. 201 ca 5 ha suurune maatükk. Valla üldplaneeringuga on maa sihtotstarbeks määratud elamumaa. Maa-ala kuulub Jõiste küla puhkepiirkonna koosseisu.»; 1.8 Punkti 3.2. lisada tekst järgmises sõnastuses: Leisi valla arengukava muutmine Leht 1 / 2 «2003. aastal valminud valla kohalike teede registri andmetel on valla omandis kokku 161 km teid, millest tolmuvaba kattega on 7,8 km ja kruuskattega 143 km, ülejäänud on pinnasteed. Lisaks on 27 km erateedele sõlmitud tee avaliku kasutamise lepingud, millega on vald võtnud kohustuse nende teede hoiuks. 2007. a teostatud teedevõrgu seisundi analüüsi andmetel on 78% mustkattega teedest heas või väga heas seisukorras. Nende iga-aastane hooldus ei ole eriti kulukas. 1,2 km mustkattega teid (enamus Pärsama mustkatteid ja Karja tänav Leisi alevikus) on sellises seisundis, et kiiremas korras tuleb päevakorda võtta pindamine, sest selle tööga hilinemisel võib tee remont minna oluliselt kallimaks. Kruuskattega teede osas on 35% heas või väga heas seisukorras, need vajavad hööveldamist 2 korda aastas, samuti regulaarset teepeenarde niitmist. Kogu tee ulatuses vajab uut kulumiskihti 21% kruusateedest. Ülejäänud teed on küll rahuldavas seisus, kuid vajavad remonti kruusa osalise lisamisega. Samuti näeb teedevõrgu seisundi analüüsist tulenev lähiaastate tegevuskava ette jõudumööda viia mustkatte alla ca 10 km kruusateid, mis tekitavad tolmuprobleeme enam kui sajale majapidamisele. Samuti on lähiaastatel vaja likvideerida väga halvad teelõigud ca 13 km ulatuses, millest enamus on Pöitse-Pikassoo piirkonnas asuvad metsateed. Iga-aastase teehoiukava koostamisel tuleb tegeleda kõigi eelpool nimetatud töölõikudega.»; 1.9 Punkti 3.2. tegevuskava punkti 4 muuta ja sõnastada järgmiselt: «4. Kasutada teedehoiuks tagatud riigipoolne rahastamine teede kapitaalremondiks ja investeeringuteks. Vallapoolse täiendava rahastamisega katta teede hooldustööde kulu.»; 1.10 Punkti 3.2. tegevuskavasse lisada punkt järgmises sõnastuses: «12. Leisi aleviku Kalda tänava pikenduse (ühendus Mere tänavaga) projekteerimine ja väljaehitamine.»; 1.11 Punkti 3.3. tegevuskavast jätta välja järgmine punkt: «• vald toetab kampaaniate korras teeäärsete hoonete heakorrastamist»; 1.12 Punkti 3.4. tegevuskavast jätta välja järgmine punkt: «• alternatiivina lokaalkütte kasutuselevõtt»; 1.13 Punkti 3.8. tegevuskavast jätta välja järgmine punkt: «• jätkata suuregabariidiliste jäätmete kogumist piirkonniti valla kulul»; 1.14 Punkti 3.8. tegevuskavasse lisada punkt järgmises sõnastuses: «• koostöös teiste omavalitsustega ja jäätmekäitlusettevõtetega organiseerida ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude kogumisringe». 2. Lähiaastate arengukava elluviimiseks kiita see heaks ja kinnitada investeeringukava aastateks 2009– 2011, püüda leida ning taodelda finantsvahendeid valla- ja riigieelarvest ning erinevatest fondidest. LisaInvesteeringukava 6 lehel. 3. Määrus jõustub 1. novembril 2008. a. Volikogu esimees Mart MÄEKER Leht 2 / 2 Leisi valla arengukava muutmine.
Recommended publications
  • Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003

    Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003

    VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 3-6.1.2003 07.03.2017 LAJIT 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003 1 PHACAR Merimetso kormoran x 1 Vilsandi (Ab07) 1 2 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 522: Undva 350 (Ab15),103 (Ab17), 26 (Ab16), 43 Panga (Ab23) x 1 Sõrve (Aa17), 23 Loode (a10/15) 540 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 17 Undva (Ad16) x 2"3' Loode (Aa10/17) 22 4 ANACRE Tavi piilpart x 3 Roomassaare (Ad01) 3 117: 1 Panga(Ab23), 23 Kudema(Ab22), 33 Uudepanga(Ab15), 6 5 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x Undva(Ab16), 80 Roomassaare(Ad01), 4 Pidula x 4: Vilsandi 1 (ab05), 3 (Ab07) 120 6 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 5 Vilsandi (Ab07) 5 7 AYTMAR Lapasotka merivart x /1 Vilsandi (Ab05) 1 8 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 15 Undva (Ad16) x 250 Vilsandi (Ab07) 265 9 CLAHYE Alli aul x 280 Undva (Ab16), 2 Panga(Ab23) x 9 Vilsandi 7(Ab07) x 1300 Loode (Aa10/15) 1600 10 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Vilsandi (Ab07) 2 11 BUCCLA Telkkä sotkas x 159 Panga 9 (Ab23), Undva 150 (Ab16) x 200, 170, 250 Visandi (Ab07) x 500 Loode (Aa10/15) 1280 VL Vesilintu 1000+ Loode(Aa10/15), 19 Sõrve (Aa17), 5 Rõude 1000 12 MERALB Uivelo väikekoskel x 30 Undva (Ab16) x 20 Vilsandi (Ab05/07/08) x 10 Loode (Aa10/15) 60 13 MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 1/ Vilsandi (Ab08) 1 14 MERMER Isokoskelo jääkoskel x 64 Veere 8 (Ab19), Undva 6 (Ab15), 50 (Ab16) x 110 Vilsandi (Ab05/07/08) x 115 Lõu 15 (Aa13), 100 Loode (Aa10/15) 290 15 HALALB Merikotka merikotkas x 9: 3 Panga, 1 Veere, 5 Undva x 4 Vilsandi (Ab05) x 6 Loode 3, Sõrve 3 19 16 CIRCYA Sinisuohaukka välja-loorkull
  • E S T L a N D Lettland Russland

    E S T L a N D Lettland Russland

    U2-Estland.qxd 02.03.2011 11:46 Seite 1 Unterkunftskategorien Estland 183 Die Unterkünfte in diesem Buch Prangli Suurpea Nationalpark Lahemaa Narvabucht Ust- Aegna 211 Luga sind in Preisklassen unterteilt, Finnischer Naissaar Loksa Võsu Narva- dargestellt durch hochgestellte 116 Kaberneeme 201 206 Jõesuu Eurozeichen. Tallinn Maardu Annikvere Kunda Kohtla- Meerbusen Vakla Järve 212 Ivan- Der Preis gilt für das Doppel- 170 Sillamäe gorod zimmer in der Hauptsaison: Loo Kuusalu 196 Narva Paldiski 250 Rakvere Sõmeru Kivioli ¤ bis 40 Euro Väike-Pakri Jüri Jõhvi 427 Saue 174 Raasiku Kadrina Pussi St. Petersburg Suur-Pakri Kehra Sompa ¤¤ 4070 Euro Osmussaar Klooga Saku Ahtme Keila Vaida Aegviidu Tapa Vinni ¤¤¤ 70100 Euro Vasalemma Dirhami Mäetaguse ¤¤¤¤ ab 100 Euro aufwärts Nõva Kose Tudu Slantsy Kohila Aravete Väike- Jõgua 473 Riisipere Tamsalu Maarja Muuga Ortsbeschreibung Lehtma 461 425 99 Vormsi Turba Paasvere Jaama auf Seite 99 Kärdla Halbinsel 230 Tudulinna Hullo Noarootsi Rapla Kuismetsa Roosna- Vasknarva Sviibi Taebla Alliku Rakke Kauksi Kalana 238 Avinurme Lohusuu Lauka Palivere Märjamaa Kehtna g Rohuküla Paide 166 297 Tammispää Dobruchi Heltermaa Haapsalu Mustvee Hiiumaa 403 Kullamaa Koigi Torma 294 P Türi ly Käina Puise u Nurste ESTLAND Raja Ornedu Peipus- s g144 s Nationalpark Matsalu Laiküla Järvakandi See a Kassaare Imavere Jõgeva Ranna 421 Gdov Sõru laht Saasina 259 Saare Kodavere Soela väin 430 Lihula Vändra Chernevo 450 Põltsamaa 293 Kallaste Nationalpark Muhu 424 Pärnu- Vilsandi Panga Lõpe Võhma Alatskivi Leisi Virtsu Jaagupi
  • Jahipiirkonna Nimi)

    Jahipiirkonna Nimi)

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 16 Metsküla, JAH1000146 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Metsküla Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80042573 1.3. Aadress Ogapuu, Metsküla küla, Leisi vald, Saare maakond, 94271. 1.4. Esindaja nimi Arli Toompuu 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56 577 421 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Arli Toompuu Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Murika merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Murika nimetus/ merikotka püsielupaigas on jahipidamine keelatud. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise piirangu kirjeldus (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
  • Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011

    Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011

    Mälestiste restaureerimine • Enne ja pärast • 2005–2011 ja • Enne pärast restaureerimine Mälestiste Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Muinsuskaitseamet 2011 K o o s t a n u d Britta Lainevool ja Ülo Puustak T o i m e t a j a Meeli Hunt K u j u n d u s j a t e o s t u s AS Vaba Maa F o t o d Muinsuskaitseamet, Jaan Vali, Puurmani vallavalitsus, Tõnu Parmakson E s i k a a n e l Kihelkonna kiriku vana kellatorn pärast ja tagakaanel enne restaureerimist A u t o r i õ i g u s Muinsuskaitseamet, 2011 www.muinas.ee Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. ISBN 978-9985-9896-5-4 Trükkinud AS Vaba Maa Printed in Estonia EESSÕNA Eessõna Eesti riik on 2011. aastaks kultuuriväärtustena erilise tähelepanu alla võtnud ehk mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti. Pooled neist on erinevad esemed, maalid ja ehitiste detailid, ligikaudu viiendiku mälestistest moodustavad mitmesugused ehitised. Just ehitised, mille puhul saame kõneleda nende ajaloolisest ja kultuurilisest väärtusest, jäävad avalikkusele enim silma. Kahjuks on ehitised aga kõige enam haavatavamad kultuuripärandi objektid, sest neid mõjutavad ilmastik ja keskkonnamuutused ning sageli jäävad nad ette arendusprojektidele. Eelpool nimetatu on ka põhjuseks, miks muinsuskaitsest kõneledes on valdavalt teemaks ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet on Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil panustanud märkimisväärselt suure summa kultuuriväärtuslike hoonete restaureerimisse, kuid ikka tundub see olevat piisake meres. Selleks, et oleks võimalik selgemini teadvustada ja kaardistada muinsuskaitse objektideks olevate ehitiste olukorra parandamiseks tehtut ja esitleda parimaid näited, ongi koostatud käesolev raamat.
  • Soela Küla, Soela Kinnistu Detailplaneering

    Soela Küla, Soela Kinnistu Detailplaneering

    Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: LEISI VALLAVALITSUS Töö nr. 16 - 08 Registrikood: 75019595 Kooli tn. 12, Leisi alevik, Detailplaneeringu algatamise korraldus: Leisi vald, Saaremaa 94202 07. detsember 2015.a. nr. 2-3/372-1 +372 4573181 Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus: [email protected] 06. juuni 2016.a. nr. 2-3/153-1 Huvitatud isik: ERKKI RAASUKE Detailplaneeringu kehtestamise otsus: +372 5024377 19. september 2016.a. nr. 1-3/44-1 [email protected] SOELA KÜLA, SOELA KINNISTU DETAILPLANEERING Leisi vald, Saaremaa Vaade Soela kinnistule Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets Kärdla, aprill 2016.a. SADAMA 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539 KÄRDLA 92412 FAX: 462 2660 SWEDBANK HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee 2 KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1. Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 3 1.2. Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 3 1.3. Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 4 1.4. Planeeringu järgse krundi tabel ........................................................................................................................ 5 1.5. Olulisemad arhitektuurinõuded .......................................................................................................................
  • Väinamere Hoiuala Maismaaosa, Mõisaküla

    Väinamere Hoiuala Maismaaosa, Mõisaküla

    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.09.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/13 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027 Keskkonnaamet 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 9 1.1 . ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS ............................................................................................... 12 1.3. HUVIRÜHMAD ............................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................. 15 1.5. UURITUS .............................................................................................................. 16 1.5.1. Alal läbiviidud uuringud ja inventuurid .............................................................. 16 1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................... 18 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ....................................................................... 20 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................. 21 2.1. ELUSTIK ..............................................................................................................
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
  • IGAUNIJA – Rietumu Daļa

    IGAUNIJA – Rietumu Daļa

    Eiropa – IGAUNIJA – Rietumu daļa SĀMSALA Orisāre – Valjala – Kāli – Angla – Panga – (KURESĀRE) – Serve – Kihelkonna – Vilsandi nacionālais parks – Kidema CEĻVEDIS PA MARŠRUTU Ceļveža versija 24.10.2015. (cenas 2016) www.Celvezi.lv IGAUNIJA: SĀMSALA Visi www.Celvezi.lv lejupielādējamie faili formatēti A4 formātā, lai lietotā- jiem ir ērti tos izdrukāt un ņemt līdzi ceļā. Ceļveža maršruts Iebraucam Sāmsalā pa Veikveina dambi no Muhu salas (turp no kontinen- tālās Igaunijas braucam ar prāmi). Salas austrumos, blakus Orisārei apskatām Māsi pilsdrupas, netālu atrodas iespaidīgā Peides baznīca-cietoksnis. Ir vērts piestāt pie Piretas dižakmeņa Laimjalas ceļa malā. Valjalā vēl viena viduslaiku baznīca un seno igauņu pils- kalns. Noteikti jāapmeklē METEORĪTA KRĀTERIS pie Kāli ciema, tad jābrauc uz ziemeļiem un jāredz ANGLAS VĒJDZIRNAVU KOMPLEKSS. Tai pavisam tuvu at- rodas senā Karjas baznīca ar noslēpumainām zīmēm uz griestiem un izciliem akmenskalumiem. Neaizmirstama ir pastaiga gar PANGAS KLINTĪM pašos Sām- salas ziemeļos. No turienes braucam uz dienvidu krastu, uz salas galvaspilsētu KURESĀRI (tās detalizēts apraksts dots atsevišķā ceļvedī). Pilsētas ievērojamā- kais apskates objekts ir BĪSKAPU VIDUSLAIKU PILS. Dodamies vēl tālāk uz dien- vidiem, lai pastaigātu pa SIRVES RAGA galu un redzētu Sirves bāku un Steibla baterijas paliekas. Salas rietumos nozīmīgākie objekti ir Mihkli lauku sētas brīv- dabas muzejs, Kihelkonna un VILSANU NACIONĀLAIS PARKS. https://goo.gl/maps/AMvy1wmo5iN2 – 2 – www.Celvezi.lv IGAUNIJA: SĀMSALA Satura rādītājs SĀMSALA
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
  • Cycling Tour I

    Cycling Tour I

    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
  • Leisi Valla Arengukava 2011–2020 Koostamise Algatas Leisi Valla Volikogu 20.01.2010 Määrusega Nr 1

    Leisi Valla Arengukava 2011–2020 Koostamise Algatas Leisi Valla Volikogu 20.01.2010 Määrusega Nr 1

    Leisi valla arengukava 2011 –2020 LEISI VALLA ARENGUKAVA 2011 –2020 2010 Leisis Leisi valla arengukava 2011 –2020 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 3 Arengukavas kasutatavad mõisted ................................................................................................................. 3 1. Ülevaade Leisi valla arengukava 2003–2012 täitmisest ............................................................................. 4 2. Leisi vald aastal 2010 ja aastal 2020 ........................................................................................................... 6 2.1 Olemasolev olukord .................................................................................................................................. 6 2.2 Leisi valla visioon 2020 ............................................................................................................................. 8 3. Leisi valla hetkeolukord, vajadused, arengueesmärgid ja tegevused ........................................................ 9 3.1 Territoriaalne asend ja looduslikud tingimused ....................................................................................... 9 3.2 Rahvastik ja asustus ................................................................................................................................ 10 3.3 Maakasutus, ehitustegevus ja ruumiplaneerimine ...............................................................................
  • Saare Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

    Saare Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

    Töö number 2015-0212 Tellija Saare Maavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 9.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. HEAKSKIIDETUD 28.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Versioon 3 [Heakskiidetud] Kuupäev 9.11.2016 Koostanud: Veronika Verš, Kristiina Ehapalu, Raimo Pajula, Esta Rahno Kontrollinud: Saare Maavalitsus Projekti nr 2015-0212 Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ (Lalli küla, Muhu vald, juuni 2016) SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 63 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Sisukord 1. ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ............................................................................. 4 2. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 9 3. SAARE MAAKONNA RUUMILISE ARENGU EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED .............. 10 4. HINNANG EELDATAVA MÕJU KOHTA ............................................................... 11 4.1. Maakonnaplaneeringu ülesanded, mõjuala suurus ja kirjeldus .................................. 11 4.2. Maakonnaplaneeringu seos teiste strateegliste planeerimisdokumentidega ................ 11 4.3. Hindamise aluseks olevad nõuded ja põhimõtted .................................................... 11 4.4.