[email protected]
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Arhiivinimistu
Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu -
Lisa 12. Õppeprogrammid
Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg -
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E. -
Tsitre Piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu Vallas
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 1 / 44 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” Tsitre piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu vallas Sisukord 1. Kohustuslikud andmed .............................................................................................. 2 2. Asukoha skeemid ...................................................................................................... 3 3. Fotod.......................................................................................................................... 6 4. Täiendav info........................................................................................................... 42 Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste 2014 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 2 / 44 1. Kohustuslikud andmed 1.1 Algne nimetus 6. piirivalvesalga 11. piirivalvekordon (Pjotr Rodionovi nim), s/o 2294-M, kutsung „Stražnik” 1.2 Hilisem(ad), sh praegune(sed) nimetus(ed) 1.3 Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla. Lähiaadress: Tsitre piirivalve objekti (2,8 ha), tunnus: 35203:001:0037 1.4 Koordinaadid 59°31′5.07″, 25°31′0.01″ 1.5 Algne teave, sh ajalugu 1.6 Praegune funktsioon Erastati 2008. aastal, kavas ümber ehitada puhkemajadeks. 1.7 Seisukorra hinnang 1.8 Ümbruse lühikirjeldus Kaugus merest 150 m. Kordonist 300 m läänes on randa suunduva tee ääres lagendikul betoonplaatidega kaetud 10x10 m plats. 1.9 Joonised Hoonete ja asukoha skeemid (6) 1.10 -
Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 ....................................................................................................................................................... -
2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik -
151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka -
Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST -
Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28
Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28. a. eelarve täitmisest ja riigi- «, asutuste ning- ettevõtete tegevusest » SISUKORD Lhk. Sissejuhatuseks V I. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele l Korralised kulud: Rahaministeerium 2 Sõjaministeerium 4 PõllutöÖministeerium 6 Teedeministeerium v 10 Välisministeerium 14 TöÖ-Hoolekandeministeerium 16 Erakorralised kulud: Riigi keskasutuste kulud . 18 Siselaenud ja emissioon 20 Korralisedtulud 22 Erakorralisedtulud 24 Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte 28 Kassa aruanne 32 Riigikassa bilanss 36 IL Ülevaade Eesti Vabariigi 1927,/28, a. eelarve täitmisest. Kulud. Eelarve ülekulud. Krediitide ülejäägid. Kulude võrdlus eelarvega. Korraliste kulude võrdlus 1926. 27. a. kuludega üksikutes kululiikid.es. Kulude liikumine 1922—1927./28. a 43—54 Tulud: Tulude eelarve. Ettemakstud tulud. Tuluvõlad 31. märtsiks 1928 a. Tulud vastu võtu koha järgi. Väljaspool riigikassat ja Eesti Panka vastuvõetud tulud Tulud üksikute tululiikide, peatükkide ja §§ järgi. Otsekohesed maksud. Lõivud ja tasu- maksud. Kaudsed maksud. Riigi monopolid. Riigi ettevõtted ja varandused. Sega- tulud. Korralised tulud üldliikide järgi. Korraliste tulude võrdlus eelmiste aastadega 55—64 Riigikontrolli revisjoni ulatus ja tulemused 65 Tulumaks 68 Riigi eelarve täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega ja võrdlus välisriikide eelarvete täitmisega Maavalitsuste eelarvete täitmine 81 Riigi eelarvete täitmine ühenduses omavalitsuste -
On Estonian Folk Culture: Pro Et Contra
doi:10.7592/FEJF2014.58.ounapuu ON ESTONIAN FOLK CULTURE: PRO ET CONTRA Piret Õunapuu Abstract: The year 2013 was designated the year of heritage in Estonia, with any kind of intangible and tangible heritage enjoying pride of place. Heritage was written and spoken about and revived in all kinds of ways and manners. The motto of the year was: There is no heritage without heir. Cultural heritage is a comprehensive concept. This article focuses, above all, on indigenous cultural heritage and, more precisely, its tangible (so-called object) part. Was the Estonian peasant, 120 years back, with his gradually increasing self-confidence, proud or ashamed of his archaic household items? Rustic folk culture was highly viable at that time. In many places people still wore folk costumes – if not daily, then at least the older generation used to wear them to church. A great part of Estonians still lived as if in a museum. Actually, this reminded of the old times that people tried to put behind them, and sons were sent to school in town for a better and more civilised future. In the context of this article, the most important agency is peasants’ attitude towards tangible heritage – folk culture in the widest sense of the word. The appendix, Pro et contra, at the end of the article exemplifies this on the basis of different sources. Keywords: creation of national identity, cultural heritage, Estonian National Museum, Estonian Students’ Society, folk costumes, folk culture, Learned Es- tonian Society, material heritage, modernisation, nationalism, social changes HISTORICAL BACKGROUND By the end of the 19th century, the Russification period, several cultural spaces had evolved in the Baltic countries: indigenous, German and Russian.