KUUSALU VALLAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL Kiiu 28.05
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Arhiivinimistu
Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu -
2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik -
151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka -
Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST -
Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable. -
Svensk Ortnamnsatlas
SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera. -
Ja Mäeveeru (35203:001:0123) Maaüksuste Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas paiknevate Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tellija: OÜ Oldekop Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee Vastutavad täitjad: Tanel Esperk Elar Põldvere Tartu 2008 -2009 2 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. 5 1. Üldosa ............................................................................................................... 7 1.1. Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus .......................................................................7 1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ning seos teiste kehtivate planeeringutega ........8 1.2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega ....................................................8 1.2.2. Seos Kuusalu valla arengudokumentidega ....................................................... 10 1.2.3. Seos õigusaktidega .......................................................................................... 11 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus .......... 13 2.1. Teostatud uuringud ................................................................................................. 13 2.2. Detailplaneeringu mõjuala kirjeldus ...................................................................... -
Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3
Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Muuga - Altmetsa - Iru - Loo - Saha - Kurgla - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Nr. Peatus 01 J3-01 1 Noorte 07:05 2 Mäeotsa 07:06 3 Kallavere 07:10 4 Kallavere kauplus 07:11 5 Orumetsa 07:12 6 Uuevälja 07:13 7 Lepalinnu ühistu 07:14 8 Kroodi oja 07:15 9 Maardu veehoidla 07:17 10 Uus-Muuga 07:18 11 Kabelikivi 07:19 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 07:20 13 Altmetsa 07:24 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 07:25 15 Vasar 07:28 16 Põllu 07:33 17 Iru küla 07:34 18 Nurme 07:35 19 Loo tee 07:38 20 Loo 07:42 Töötamise päevad 1-5 Veootsa pikkus (km) 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:37 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 07:45 2 *Vanasauna tee 07:47 3 *Saha 07:49 4 *Maardu mõis 07:52 5 *Veski põik 07:54 6 *Aruküla 08:04 7 *Kurgla 08:10 8 *Teeristi 08:13 9 *Kostivere 08:15 10 *Kostivere kool 08:15 Töötamise päevad 1-5 Veootsa pikkus (km) 23,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:30 Märkused Liini teenindamine ainult koolipäevadel Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes ja Jõelähtme Vallavalitsuse, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse ning OÜ ATKO Liinid vahel kokku lepitud peatumiskohtades. Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Muuga - Altmetsa - Iru - Loo - Saha - Kurgla - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid 7:05 7:45 ATKO Liinid OÜ Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Neeme tee - Kaberneeme - Salmistu - Kuusalu kool - Kaberneeme - Jõelähtme - Urke - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 11.01.2021 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Nr. -
Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall. -
Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite. -
Kahala Järve Tervendamise Insenertehnilise Tegevuskava Keskkonnamõju Hindamise Aruanne
AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tööd toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Tellija: Kuusalu vallavalitsus Töö nr: 13106 Kahala järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne Vastutav täitja Madis Metsur Täitja Tuuli Vreimann Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn detsember 2015 Kahala järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES SISUKORD 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ....................................................... 5 2 INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KOHTA ....................................... 6 2.1 ARENDAJA, OTSUSTAJA, EKSPERT, ASJAST HUVITATUD ISIKUD ........................................ 6 2.2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE .................................................................... 7 2.3 INFORMATSIOON AVALIKUSTAMISE KOHTA ...................................................................... 8 2.4 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT ................................................................................. 9 2.5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS ............................................................................. 9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ............ 12 3.1 0 – ALTERNATIIV ................................................................................................................ 14 3.2 ALTERNATIIV 1 ................................................................................................................... 14 3.3 ALTERNATIIV -
O T S U S Kuusalu 28. Märts 2018 Nr 29 Kehtestatud Üldplaneeringute
O T S U S Kuusalu 28. märts 2018 nr 29 Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine Võttes aluseks planeerimisseaduse paragrahvi 92, vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni 20.03.2018 ettepaneku, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering ja Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering ülevaadatuks vastavalt lisale. 2. Jätkata punktis 1 nimetatud üldplaneeringute alusel töötamist kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kalmer Märtson volikogu esimees Lisa Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusele nr 29 Kuusalu valla üldplaneeringute ülevaatamine 1.Sissejuhatus Planeerimisseaduse paragrahv 92 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle vaatamise kohustuse. Üldplaneeringu ülevaatamise eesmärk on välja selgitada kehtiva üldplaneeringu ajakohasus, selle edasise elluviimise võimalused ja uue planeeringu koostamise vajadus. Seaduse kohaselt selgitatakse välja ja vaadatakse üle planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule,