DOCSLIB.ORG

Census Geography

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Census Geography Georgian delegation study visit at SE Tallinn, Estonia, 13.12 – 17.12.2010 Diana Makarenko-Piirsalu The Aims of Census Geography (I) • To support the planning and taking census (other survey) • Pilot census areas • Enumerator areas – each enumerator should know the territory to be enumerated • Supervisory areas • Visualisation the current state of the preparation 14 .12.2010 The Aims of Census Geography (II) • To support the census dissemination • Administrative units ( LAU – local Administrative units; NUTS - Nomenclature of Units for Territorial Statistics) • Functional territories (rural and urban areas = localities) • Grids Census results should be easily used in many territorial levels 14 .12.2010 Census Geography territories , hierarchically sub-ordinated administrative territories postal areas voting districts previous enumeration areas ….. EA depends on the method of census and assigned work load of the enumerators 14 .12.2010 Census Geography Census AREAS Pilot Census Dissemination A Areas Census Region Statistical Units Census District Administrative Grid based Localities NUTS units statistics Urban and Rural Supervisory Area Enumerator Area 14.12.2010 Compilation of EA vs using Administritative areas or previous Census EA in Estonia • New Census Method in use • Financial Pressure • Other Surveys = wishing all in one solution • Census 2000 EA are not applicable due to heavy changes is settlement patter changed work load • Decision: compilation of new functional EA + areas for other surveys 14 .12.2010 Inhabitants in settlements does not correspond to the work load of enumerators 27 20 66 9 47 88 19 68 51 20 138 42 39 132 25 37 30 70 115 71231 18 61 20 7 117 61 59 690 21 29 29 37 76 4 6 5 21 37 205 12 367 183 79 95 6 23 259 43 317 53 17 10 31 89 21 78 37 44 7 257 13 16 162 18 85 80 310 152 226 141 21 29 59 219 219 52 16 41 14 15 10 410 35 196 16 14 3 222 18 23 23 32 6 12 7 11 6 35 82 53 14 41 13 7 6 20 405 34 3 30 96 24 52 25 9 3 8 8 198 16 310 23 185 1572 95 27 21 2 5 48 47 590104 91 18 109 18 1 9 35 23 6 80 11 6 27 3 122 10 256 7 22 22 3 2 76 14 63 42 30 12 16 1 7 19 35 95 43 10 1 12 813 6 42 11 60 57 7 20 2 6 108 10 43 13 3 3 17 316 37 23 45 6 175 16 22 36 77 18 26 22 44 611 510 30 9 37 40 29 3 4 2 24 3 4 17 4178 254 36 14 8 8 65 92 43 17 2 10 6 30 65 25 29 32 1124 19 32 45 9 14 4 43 72 12 2 9 25 44 28 6 52 7 3 3 16 16 717 24 12 275 11 4322 6 3 7 3 9 12 7 154 8 5 9 8 1 8 30 4 12 21 30 33 28 59 54 22 24 45825 8 9 1 46 9 21 27 5 3 178 32 578 24 16 22 2 6 8 40 29 28 5 24 5 40 23 34 29 80 12 21 9 2 2 24 7 20 23 47 7 49 47 14 9 9 26 14 2 1 9 11 7 38 161 8 11 10 5 84 18 4 19 12 18 17 7 156 3 2 19 17 5 1 106 20 16 11 6 8 1 2 11 17 8 4 22 5 83 11 6 35 15 13 3 5 2 2 14 1 6 24 7 9 3 6 15 74 93 12 11 1 6 2 5 25 12 4 3 810 4 12 14 12 26 1 6 199 14 27 21 6 8 1547 7 26 19 1 6 13 9 23 466 23 14 2 3 10 7 32 58 10 2 10 3 5 14 26 6 1 1 1 3 2 4 48 25 29 5 11 16 14 4 14 18 7 21 122 11 11 4 271 7 225 22 14 2 13 22 7 6 320 26 10 53 2 1 22 7 19 36 42 14 30 99 45 32 10 37 42 18 7 2 11 4 2 Külad, mis tuleks liita 29 48 Külad, kus rahvaarv vastab koormusele ( 5 tk) Külad, mida tuleks jagada (11 tk) 14 .12.2010 Inhabitants in settlements does not correspond to the work load of enumerators 159 115159 33 32 76 3659 4338 164 59 3519 97 472 9 102 103 4625148 472385 1 34 30 26 185 348 211 19 42 12 4266 1186 79 34 41 3110441 791935 164511 804 2351 34514986 39 49 141 71 54670 77 301 151 64 115 36225180 38 644 11 14 83 1109 84 83 896 36 53 2100 109 99 2 583 1665373185 46 42 130 81 5 7 12 431 22 131 4 178 19094 156 24 70 213 112 267 1597442 92 83 88 19 85 66 358621 22 23 39 47752 63 4547 367 498 38 197 847 146 48 56 53 141 3873 76 266 6 101 8 64 7728 53 80 306 114 22 250 1 4437 98 184 125190 35 124 199 107198 55172 233 49 87 1076 137 307 72 104 73 446 245 377 42 110 120 15 901 24 102 1797 732169 28 56 143 54 1230 14 44 42 155217 71 137 60 84 41 34620 63 28 11873 49 61 36 65 631 36 21 46 49 32 95 40 140 316 189 92 84 59 53 28 70 416 109 8460 383 61 136 329 129 53 26 100 96 147 34 51 7592 61 2 77 91 222 85 60 8 38 42 47 21 16 186 39674 8317358 56 8 50 58 75 67 9117 15862 47 30 25 44 59 23 2 393 31 38 3146 7 54 14 26345 3 30 33 7 1 38 514 2 29 59 19 198199 9 11 12 47 Külad, mis tuleks liita Külad, kus rahvaarv vastab koormusele ( 11 tk) Külad, mida tuleks jagada (78 tk) 14 .12.2010 Settlements borders are not functional 14 .12.2010 Administrative borders tend to change over time Tsitre küla Pudisoo küla Pudisoo küla Tsitre küla Pudisoo küla Pudisoo küla Muuksi küla Muuksi küla Uuri küla Uuri küla Andineeme küla Soorinna küla Andineeme küla Kolga alevik Kolga alevik Soorinna küla Põhja küla Põhja küla Mustametsa küla Mustametsa küla Sõitme küla Sõitme küla Kahala küla Kahala küla Vahastu küla Kuusalu küla Vahastu küla 2007 asustusyksus 2008 asustusüksus Kupu küla Kupu küla Hirvli küla Sigula küla Hirvli küla Sigula küla 14 .12.2010 Pilot Census Areas , 2010 Census team needs info: • Where the pilot census territories are located? • How big are the territories? • What is the current stage of the preparation? 14.12.2010 Enumerator Areas – represent workload for enumerator Rules applicable: •Area must not consist of 2 separate areas •Area must not contain “gaps” • Area must not overlap •Enumerator areas must be exhaustive (100% of the territory) •The boundaries should be easily identifiable on the field •Area must take into account the “natural barriers” •Supports counting each person and housing unit once 14.12.2010 Example of supervisory areas prior Pilot Census Prooviloenduse regioonid, 2009 1:1 350 000 Viimsi Lasnamäe Narva Kesklinn Püssi Peetri 3 / 3757 Aravete 1 / 3337 Paide 2 / 3372 Pärnu-Jaagupi Rõuge 1 / 3337 - Regiooni nr / elanike arv rahvastikuregistri andmetel Jaoskond Regioon 1 Regioon 2 Regioon 3 14 .12.2010 Hierarchy of Census 2011 EA Eesti – Whole country Regioon– Supervisory Area Ringkond – Supervisory Area Piirkond – Supervisory Area Jaoskond - EA 14 .12.2010 Census and other surveys work territories Tase 1 (kokku 1) Tase 2.1 (ca 3) Tase 2.2 (ca 5) Tase 3 (ca 15) Tase 4.1 (ca 66) Tase 4.2 (ca 132) Tase 4.3 (ca 264) Tase 5 (ca 2700) 14 .12.2010 Coding scheme Source: 14.12.2010 Coding Scheme in Estonia Koodi näide REL puhul ID = 1 3 02 003 0001 Tase1 Tase 2.1 Tase 3 Tase 4.2 Tase 5 1 3 02 003 0001 14 .12.2010 Difficulties • Difficult to estimate the % of e- census respondents in particular territory accurately • Change in work load after the pilot census is too late for GIS staff => rise the cost and decrease the quality Compliaton of EA is time consuming Work load should not be changed after the beginning of compliation of EA 14 .12.2010 Dissemination Areas • LAU - Local Administrative units • NUTS - Nomenclature of Units for Territorial Statistics) • Functional territories (rural and urban areas ( localities) • Grids • Some other countries are using also: Enumerator areas Postal code disitricts Other territories ( agricultural zones, service areas etc….) 14 .12.2010 Localities Main criteria Urban and rural population clusters People live in the neigbourhood Houses should not be apart more than 200 m Generetaing locality territorial units with the aid of GIS Using the standard GIS desktop SW (ArcEditor/ArcInfo) 14.12.2010 Independent statistics from the change of boarders Benefits: + confidentiality + independent from the change of the boundaries of the administrative units + data are comparable in time and space; concistency in time and space Buildings + comparability with goereferenced EnumeratorAgricultural areas Census results 1000m x 1000m grid parishes - 1992 parishes - 2008 Data need to be geo- referenced on the building or cadastral parcel level 14.12.2010 Census geographical territories are hierarichcal - Canadian example 14.12.2010 Geography dictionary • Definition • Coding • Relationship between administrative and other statistical reporting or management units 14.12.2010 Thank You! 14 – 16.10.2009.
Recommended publications
  • Arhiivinimistu

    Arhiivinimistu

    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
  • Lisa 12. Õppeprogrammid

    Lisa 12. Õppeprogrammid

    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
  • AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138 Aruanne 20081007.Doc Töö Nr E1138 Loodud: 16

    AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138 Aruanne 20081007.Doc Töö Nr E1138 Loodud: 16

    Äriregistri kood 10225846 Töö nr. E1138 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post: [email protected] MTR EP10225846-0001 Tellija: Ambla Vallavalitsus AAMMBBLLAA VVAALLLLAA ÜÜLLDDPPLLAANNEEEERRIINNGG Tallinn-Ambla, 2009 Objekt: AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138_aruanne_20081007.doc Töö nr E1138 Loodud: 16. 01. 08 Toimetatud: 10. 09.09 13:04 Trükk: 10.09.09 13:04 80 lk 10.september.2009 Sisukord SISUKORD ............................................................................................................................................. 1 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4 1.1. Algatamine ja korraldamine .............................................................................. 4 1.2. Koostajad ........................................................................................................... 4 1.3. Koostamise käik ................................................................................................ 4 2. ÜLDPLANEERINGU KIRJELDUS JA ALUSDOKUMENDID ............................................. 5 2.1. Ruumilise planeerimise siht ja eesmärgid ......................................................... 5 2.1.1. Eesmärkide kirjeldus ................................................................................................. 5 2.1.2. Põhilised eesmärgid .................................................................................................. 5 2.2. Planeeringu alusdokumendid
  • Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine

    Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine

    Lisa 2. Loodushoiuobjektide prioriteetsuse hindamine RMK külastuskorralduslikust tegevusest tulenev prioriteetsuse hinnang (hinne 1- 5, kus 1 näitab väga kõrget prioriteetsust ja 5 väga madalat) antakse võttes aluseks külastajauuringu andmeid, loodushoiuobjektide külastatavust ja ligipääsetavust, maastiku atraktiivsust ja esteetilist väärtust puhkemaastikuna, eksponeeritavaid või säilitatavaid kaitseväärtusi, üle-eestilist või rahvusvahelist tähtsust, paiknemist matkateel, paiknemist majandusmetsas, loodushariduslikku tähtsust (programmide, ürituste korraldamise koht) jms. Prioriteetsuse hinnangu selgituse lahtris on selgitatud lühidalt põhiaspektid, millele hinnang tugineb. Hinnangufaktorid kirjeldada olulisuse järjekorras (üle- eestiline tähtsus, kõrge külastatavus, tugifunktsioon, kaitseväärtuste eksponeerimine ja säilitamine, loodushariduslik väärtus jms või siis põhjendus miks on hinnang madal). Loodushoiuobjektid on tabelis reastatud prioriteetsuse hinnangu järjekorras, üldjuhul suurema külastusmahuga loodushoiuobjektid eespool. Erandiks on matkatee, mis seob üle Eesti objekte. Kui loodushoiuobjektid moodustavad kogumeid (üks loodushoiuobjekt on teisele nö tugifunktsiooniks), siis on need koondatud tabelis kokku (näiteks matkarada ja raja alguses paiknev lõkkekoht, telkimisala ja telkimisala tegevusi laiendav matkarada jms). 1- väga kõrge 2- kõrge 3- keskmine 4- madal 5- väga madal Lahemaa rahvuspark Loodushoiuobjektid Prioriteetsuse Paikneb Prioriteetsuse hinnangu selgitus (prioriteetsuse alusel hinnang matkateel reastatud) RMK
  • Järva Vallavolikogu

    Järva Vallavolikogu

    JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Järva valla raamatukogude ümberkorraldamine Järva-Jaani 24.09.2019 nr 1-4/2019/99 Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2, rahvaraamatukogu seaduse § 12 lõigete 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse § 75 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 alusel. 1. Korraldada ümber Ahula Raamatukogu (registrikood 75004398), Albu Raamatukogu (registrikood 75004381), Ambla Raamatukogu (registrikood 75003418), Käravete Raamatukogu (registrikood 75003393), Aravete Raamatukogu (registrikood 75003358), Imavere Raamatukogu (registrikood 75004903), Järva-Jaani Raamatukogu (registrikood 75008284), Kareda Valla Raamatukogu (registrikood 75013227), Karinu Raamatukogu (registrikood 75008309), Koeru Raamatukogu (registrikood 75027347), Käsukonna Külaraamatukogu (registrikood 75004917), Päinurme Raamatukogu (registrikood 75015663) ja Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) tegevus. 2. Liita Koigi Raamatukoguga käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud teised Järva valla raamatukogud. 3. Raamatukogude liitmise tulemusena lõpetavad punktis 1 nimetatud liidetavad raamatukogud Ahula Raamatukogu, Albu Raamatukogu, Ambla Raamatukogu, Käravete Raamatukogu, Aravete Raamatukogu, Imavere Raamatukogu, Järva-Jaani Raamatukogu, Kareda Valla Raamatukogu, Karinu Raamatukogu, Koeru Raamatukogu, Käsukonna Külaraamatukogu ja Päinurme Raamatukogu tegevuse 31. detsembril 2019 ning alates 1. jaanuarist 2020 jätkab tegevust Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) uue nime all, milleks on Järva Vallaraamatukogu,
  • Urmas Kirtsi Protokollis

    Urmas Kirtsi Protokollis

    KUUSALU VALLAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL Kiiu 25.07.2019 Algus kell 8.30, lõpp kell 10.00 Juhatas: Urmas Kirtsi Protokollis: Meeli Vaarik Võtsid osa: Jaanus Hein, Kaupo Parve, Mart Laanpere, Priit Tammets Puudusid: Hilleri Treisalt Kutsutud: - Arutati istungi päevakorda ning otsustati kinnitada alljärgnev päevakord: 1. Leinatoetuslaagris osalemise toetamine 2. Puudega inimese toetuse määramine 3. Tugiisikuteenuse määramine 4. Koduteenusel võtmine 5. Eluruumi üürilepingu pikendamine 6. Kultuuritegevuse toetamine 7. Riigihanke „Salmistu sadama põhiprojekti koostamine“ hankekomisjoni moodustamine 8. Kuusalu valla avalike teede mustkatte remonttööd 2019. aastal“ esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine, eduka pakkuja kvalifitseerimine ning lepingu sõlmimine 9. 2019.a hajaasustuse programmi projektide rahastamine 10. 2019.a hajaasustuse programmi taotluste rahuldamata jätmine 11. Hajaasustuse programmi Vanaküla Kaasiku-Eespere kanalisatsiooni projekti aruande heakskiitmine 12. Õigusvastaselt võõrandatud Ajaotsa 18 maa tagastamine 13. Õigusvastaselt võõrandatud Ajaotsa 18 vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni suuruse määramine 14. Projekteerimistingimuste väljastamine Rummu küla Uustalu kinnistule üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks 15. Kasutusloa väljastamine Tammistu küla Valteri kinnistule püstitatud üksikelamule ja abihoonele 16. Kasutusloa väljastamine Andineeme küla Vaino kinnistule püstitatud rajatistele 17. Kasutusloa väljastamine Loksa küla Tiigi katastriüksusele püstitatud üksikelamule
  • Tsitre Piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu Vallas

    Tsitre Piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu Vallas

    Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 1 / 44 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” Tsitre piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu vallas Sisukord 1. Kohustuslikud andmed .............................................................................................. 2 2. Asukoha skeemid ...................................................................................................... 3 3. Fotod.......................................................................................................................... 6 4. Täiendav info........................................................................................................... 42 Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste 2014 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 2 / 44 1. Kohustuslikud andmed 1.1 Algne nimetus 6. piirivalvesalga 11. piirivalvekordon (Pjotr Rodionovi nim), s/o 2294-M, kutsung „Stražnik” 1.2 Hilisem(ad), sh praegune(sed) nimetus(ed) 1.3 Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla. Lähiaadress: Tsitre piirivalve objekti (2,8 ha), tunnus: 35203:001:0037 1.4 Koordinaadid 59°31′5.07″, 25°31′0.01″ 1.5 Algne teave, sh ajalugu 1.6 Praegune funktsioon Erastati 2008. aastal, kavas ümber ehitada puhkemajadeks. 1.7 Seisukorra hinnang 1.8 Ümbruse lühikirjeldus Kaugus merest 150 m. Kordonist 300 m läänes on randa suunduva tee ääres lagendikul betoonplaatidega kaetud 10x10 m plats. 1.9 Joonised Hoonete ja asukoha skeemid (6) 1.10
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011

    2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011

    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta

    Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta

    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia

    Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia

    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At

    There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At

    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
  • Ja Mäeveeru (35203:001:0123) Maaüksuste Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Ja Mäeveeru (35203:001:0123) Maaüksuste Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas paiknevate Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tellija: OÜ Oldekop Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee Vastutavad täitjad: Tanel Esperk Elar Põldvere Tartu 2008 -2009 2 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. 5 1. Üldosa ............................................................................................................... 7 1.1. Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus .......................................................................7 1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ning seos teiste kehtivate planeeringutega ........8 1.2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega ....................................................8 1.2.2. Seos Kuusalu valla arengudokumentidega ....................................................... 10 1.2.3. Seos õigusaktidega .......................................................................................... 11 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus .......... 13 2.1. Teostatud uuringud ................................................................................................. 13 2.2. Detailplaneeringu mõjuala kirjeldus ......................................................................