DOCSLIB.ORG

Marsruut: Vald-Külanõukogu-Vald

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Marsruut: Vald-Külanõukogu-Vald Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 1 7 JAANUAR 2 0 0 7 ERINUMBER - 15 AASTAT TAASISESEISVUST! Marsruut: vald-külanõukogu-vald Sussi raudtee Jägala jõe sillal Valla kui kohali- Tänase Jõelähtme valla eelkäijaks lähtme valla maade ja tunnistatakse vis,1924. aasta peakoosolek tunnis- võib lugeda 1891. aastal tekkinud Tallinn-Loksa raudteeliini ehitamine tab tarvilikuks meierei asutamise, Jõelähtme vald - ku omavalitsusliku valda, mil kuus väikest mõisavalda hädavajalikuks, novembris1925. a. juunis 1925 on selts tulnud toime raa- minu kodu haldusüksuse juured : Jõelähtme, Jägala, Kostivere, Hül- arutatakse alkohoolsete jookide müü- matukogu asutamisega , novembris gase, Kodasu ja Rummu ühinesid gilubade andmist, lubatakse edasi pi- 1934 korraldatakse koos Maanaiste Kui sa satud meie valda, ulatuvad Liivi sõja al- üheksJõelähtme vallaks ja esimene dada Koogi restorani. seltsiga Põllumeeste päev, 1934-1935 varu aega, kerget jalga. Kohti kauneid põnevaid, vallavolikogu istung toimus 19. jaa- 1928. aastal remonditakse Jõe- kerkib esile uus teema – koduümbru- gusaastaisse(1564), hulganisti leida võid. nuaril1891. aastal. lähtmes asuvat kivisilda, 1938. aastal se kaunistamine. mil Rootsi valitsuse Vallavanemana tegutses Tõnu pöördub volikogu Rahvusliku Jõuko- Linna piirilt algab Loo, ajal hakkasid tekkima Härt ning tal oli kuus abimeest. Jõe- mitee poole kirjaga, milles teatab et 2. peatus - Jõelähtme küla- asutused siin on koos. lähtme vallas oli 982 maksumaksjat. PK ”Võiekspordi” piimapunkti ja üm- nõukogu Moodne ujula ja võimla, keskkool ikka esirinnas. vallataolised moodus- 1917. aastal lahutatakse Jõelähtme bruskonna talud, kokku 20 üksust, 31. oktoobril 1940 teatab vallava- tised – vakud .Nende vallast Saunja küla ja Kodasu kogu- soovivad Jõelähtmesse elektrivalguse litsus, et vastavalt „poliitharidustöö Tallegg üle Eesti teada, mõjujõud aga ei ulatu- konna maad.1917. aastal on vallas tuua. korraldamise seadusele”, kuuluvad kanatooteid teevad heaga. 1694 meeshinge, kelle hulka on ar- Seoses valdade reformiga 1938. kõik vabahariduslikud seltsid lik- Kahe aleviku vahel nud kuigi kaugele,sest vatud ka 13 naiskodanikku, kes oma- aastal saavad 31. märtsist 1939. a. videerimisele.Oma varad annavad asub muistne Saha kabel. mõis tegi nad oma vad Jõelähtme vallas isiklikku või kõik senised ametnikud priiks ja üle Parasmäe noorteühing, Neeme Maardus põlispuude vilus, rendimaakohta, kuna neilon õigus 1.04.1939.a.määratakse uued amet- Haridusselts, Jõelähtme Maanais- uhke mõisahäärber ilus. tööriistadeks. võtta osa valimistest ning olla valitud nikud. Vallavanemaks saab Johannes teselts ja Jõelähtme Põllumeeste Kostivere samamoodi valla juhtivorganeisse. Kuuskmäe ja abideks Artur Saarma Selts Jõelähtme Kütiselts aga aval- vanu mälestusi soosib. Vallad kogukondliku omavalitsusliku ning Jaan Toom. dab 06.12.1940 protesti likvideeri- Iidne mõisapark ja maja, üksusena said seadusliku aluse Eesti- 1. peatus - Jõelähtme vald Kõige varem algas talude ostmi- mise vastu ning nende avaldusele kivisild, mis muud meil vaja. maa kubermangus 1816. aastal keh- 1919.aasta määruse kohaselt tuleb ne Kostivere mõisas, kus esimesena kantakse märge:” Ei kuulu likvidee- Karstiala välja peal, testatud Talurahvaseadusega.Valla vallavalitsusel hakata isikutunnistusi müüdi 1875. a. Pauna talu, mille rimisele, kuna poliitharidustöö kor- jõgi peitust mängib seal. kogukonnale, mis esialgu moodustus välja andma, 1920.a. valitakse uus ostjaks oli Mart Mardim.Talu suu- raldamise seaduse § 8 mõistesse ei ainult ühe mõisa piirkonnas, loodi ka Esivanemate kivikalmed, vallavolikogu, kuhu kuulub 21 liiget, rus oli 21 tiinu ja 2320 ruutsülda, kuulu jahiseltsid. meelde tulevad siin palved. oma kohtuamet – vallakohus. 2. novembri koosolekul arutatakse ühe tiinu ostuhinnaks oli 80-120 31.01.1941. a. teatab Harju Maa- Iidne kirik on meil ka, 15.veebruaril 1866. aastal kin- vallas töötavate ettevõtete maksusta- rubla. Talumees pidi Tallinna turul konna Täitevkomitee üldosakond, lahkunuid siin meenuta. nitas keiser Aleksander II „Maako- mist ja kinnitatakse nende aastamak- müüma ca 350 kg veiseliha või 400 et on määratud ametisse Jõelähtme gukonna seaduse Baltimere kuber- sud (näit. Jaan Saarmaki vürtspood- kg sealiha, et saada kätte ühe tiinu valla täitevkomitee isikuline koosseis Jägala juga ja Linnamäe tamm, merest puudub vaid mõni samm. mangudele”, mis pani kindla aluse 700 marka,Voldemar Kuusmanni maa osturaha. järgmiselt: esimees Rammu Erik, Jüri maa kogukondlikule omavalitsuse- Koduvald on meil nii kena, 2 paari kividega tuuleveski- 1000 1912. aasta detsembris asuta- p, asetäitja Kõva Arseni, Aleksei p. ja seda hoidma peame enam. le, ja mis kehtis Eesti Vabariigis mõ- marka), juulis 1924 nõustub volikogu takse Jõelähtme Põllumeeste Selts, sekretär Taru Oskar, Juhani p. ningate muudatustega kuni 1.maini vallamajas postiagentuuri avamisega, kes 1919. aasta koosolekul algatab Raimo Pall (s. 1989. a.) 1937, mil hakkas kehtima uus „Val- augustis 1924. aastal arutatakse kitsa- mõtte sõjaväebaraki ostmiseks Irust Järgneb lk2. Kostivere Põhikool, 7. klass laseadus.” rööpalise raudtee ehitamist läbi Jõe- Jõelähtme seltside rahvamaja tar- Lehte saab värvilisena näha internetiaadressil http://www.joelahtme.ee/?id=547 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 117 / JAANUAR 2007 lk 2 Algus lk1. lavere-Uusküla).Saadikud seati üles rahvakoosolekutel või kogutud allkir- Aitäh tehtud töö eest! 04.09.1941. a. kinnitatakse valla- jadega ja kindlasti pidi olema vähemalt 16. jaanuaril 1992. aastal sai Jõe- valitsuse koosseis maavalitsuse käsk- ülesseatud valimisringkonnas rohkem lähtme vald tagasi omavalitsusük- kirjaga: vallavanemaks Feliks Velleste, inimesi, kui oli piirkonnas ette nähtud suse staatuse. Sellest olulisest abid Artur Saarma ja Johannes Toom saadikukohti. Valituks osutusid :Aldu hetkest on tänaseks möödunud ning sekretär Arnold Vaiksaar. 29. mail Tigane, Juta Karja, Helgi Org, Peeter juba 15 aastat. Usun, et need 1948. aastal kerkib esmakordselt valla Allikvere, Valeri Tammeleht, Tiit Truu- aastad on olnud valla juhtimises täitevkomitees esile kolhooside asuta- maa, Ago Pärtel, Elve Toome, Taimi keerulised. Eriti rasked olid kind- mine, on esitatud 5 avaldust: Roopere, Saarma, Jüri Läns, Eve Luik, Kalju Aas, lasti esimesed aastad, kui puudus Rähn, Toom, Niin ja Rebane.Neist 4 Peedu Toom, Allan Rämmeld, Paavo põhjalik seadusandlus, valla oma elab Parasmäe külas ja üks Jõelähtme Pent. regulatsioonid ning praktika, külas. Märgitakse, et selgitustöö on Esimesel istungil valiti täitevkomi- millest õppust võtta. Paljuski pidid nõrk ja kolhoos jääb asutamata. tee esimeheks allakirjutanu, kes sellel omavalitsused olema ise teerajajad Esimene kolhoos „Ühis- ajal pidi täitma ka Rahvasaadikute jõud”asutatakse Parasmäe külas Nõukogu esimehe ülesandeid.Koos väga keerulistes protsessides, olgu 09.09.1948, kuhu on astunud 20 lii- omavalitsusliku staatuse kinnitami- näiteks kas või omandireform, mis get. Selle esimeheks saab Voldemar sega sai esimehest vallavanem ja üht- pole kahjuks lõpule jõudnud veel Rähn. lasi ka volikogu esimees. tänasekski ning kõige keerulise- Jõelähtme valla viimane kooso- Valla omavalitsusliku staatuse saa- mad asjad tuleb lahendada ilmselt lek toimub 23. augustil 1950. aastal miseks oli nende inimeste ülesandeks alles lähitulevikus. Täna Jõelähtme ja vald ongi lõpetanud oma tege- välja töötada valla põhimäärus ja aren- valda juhtides on vahel tagantjärele vuse Asemele tekkis Jõelähtme kü- gukava ning välja arendada esmane väga raske mõista ja aru saada, lanõukogu. struktuur, et olla suuteline realiseeri- kuidas sel keerulisel ajal valda üles 1980. aastate lõpus algasid koos ma seadusega pandud ülesandeid. Oli ehitati, ning miks langetati otsuseid, Eesti ühiskonnas toimuvate muuda- ju selleks ajaks tsentraliseeritud kogu mis tänases ühiskonnas ja majan- tustega konkreetsed ettevalmistused rajooni asjaajamine, mis 01.01.1990. duskeskkonnas ebamõistlikud tun- kohaliku omavalitsuse taasloomiseks. a.nimetati ümber maakonnaks. Kü- duvad. Küllap tekib selline mõte tihti Esimeseks sammuks toimiva kohali- lanõukogus töötas kolm inimest: sek- ka paljude vallaelanike peas, ometi ku omavalitsussüsteemi loomisel oli retärÜlle Treimann, hiljem Piret Paim- peame mõistma, et need raskused, 10. novembril 1989. a.Ülemnõukogu la, sõjaväearvestaja-arveametnik Lia mille ees olid endised vallajuhid siis, poolt kohaliku omavalitsuse seaduse Oolberg, esimees Taimi Saarma. Kü- olid oma olemuselt kordi keeru- vastuvõtmine. Uus seadus sätestas, lanõukogu territooriumil asus 11 sõja- kamad tänastest, kus eeskujuks et kohalik omavalitsus on elanike väeosa sh. Kõrgem Sõjakool Jägalas. võtta aastatepikkune praktika ja poolt vahetult või vastavate organite Oma tööd alustasime põhimääruse sissetöötatud regulatsioonid. On kaudu seaduse raames kohaliku elu väljatöötamisega ja samas otsustasime muutunud ka meie arusaamad ja küsimuste iseseisev otsustamine ja läbi teha ka kolmepäevase koolituse majanduskeskkond. Olen veendu- korraldamine, lähtudes elanike hu- Haldusjuhtimise Instituudis kogu vo- videst ja vastava haldusterritooriumi likoguga. Arengukava tegemiseks palu- nud, et selle raske ja keerulise töö arengu iseärasustest. sime appi Madis Kaldmäe, kes täna on eest peame olema väga tänulikud Seadusega kehtestati järgmine ko- Siseministeeriumi Regionaalpoliitika nii eelmistele volikogudele, valla- pertkomisjonile. Ekspertkomisjon toi- gu poolt vastu kohaliku omavalitsu- valitsustele ning kõigile tublidele haliku omavalitsuse struktuur: büroo nõunik. Volikogu istungitel sai mus novembris 1991. aastal, koos meie se
Load more

Recommended publications
  • Neemes Ja Ihasalus Paranes Liiklus Jõelähtme Vallas
    NR. 206 AUGUST 2014 Jõelähtme vallas Neemes ja Ihasalus paranes liiklus makstavatest toetustest Kuidas kasutada elektroonilist õpilaskaarti Tutvume Loo Keskkooli andekate ja tublide õpilastega Teatrilaagris räägiti lugu Jäälinnust Foto: 3x Merike Metstak Neeme kergliiklustee on valmis. meetri sõidutee remont. Vana kihutada, teatud aja jooksul paigaldataks teekatendi alla be- rajab vald ajutise parkla. Parki- Külaskäik Loo Tervisesportlastele ja jalakäija- tee oli sedavõrd lagunenud, et kehtib siin ajutine kiirusepii- toonplaadid. Kergtee kulgeb ka misala asub paekivi põhjal, tele mõeldes paigaldati tee äär- selle katet ei olnud enam või- rang 30 km/h. Hiljem, kui tee gaasitrassi peal ning tööd muu- muldpinnas kooritakse ja raja- Keskkooli sõpruskooli de ka kuus istepingi ja prügi- malik lappida. Mitmekordse va- põhi on korralikult vajunud, dab veelgi keerukamaks see, et takse mahasõit. kasti komplekti. Neeme küla na pindamiskihiga teekate võe- jääb piirkiiruseks siin 40 km/h. rajatava kergtee kohal asuvad Kergliiklustee valmib osali- Saksamaal keskusest kuni Pärnasalu bus- ti üles, pinnati ja sõidutee tehti Teetöid Neemes ja Ihasalus elektri õhuliinid. Töid teostab selt EAS toetusega, ajutine sipeatuseni võib nüüd nautida ka natuke laiemaks. Kõige peal- tegi Tallinna Teede AS. Lemminkäinen Eesti Aks- parkla valla eelarvest. liikumist kahe ja poole meetri mine kiht on nüüd graniitkillu- Peagi peaks valmis saama tiaselts, suuremas osas tuleb ra- 4. septembril algusega kell Kostiveres toimus laiusel kergteel. 1,6 kilomeetri stikust. Kuusiku tee kergliiklustee pik- hastus EASilt. 19 toimub Ruu-Ihasalu kergliik- pikkuse kergliiklustee rajamine Ihasalu tee remont läks val- kusega 650 meetrit. Tööde al- Nüüd õnnestub lahendada lustee ametlik avamine. Toimu- mõisapäev ja läks vallale maksma 160 tuhat lale maksma 86 tuhat eurot, ra- gus viibis, kuid lõpuks kooskõ- ka parkla probleem.
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Esitatud Ettepanekud Eelarvesse 2021
    Esitatud ettepanekud eelarvesse 2021 Eelarves 2021 arvestatud / Ettepaneku esitaja Ettepanek Selgitus mitte arvestatud Maigi Päären, Haljava Haljava-Raasiku kergliiklustee. mitte arvestatud Puudub programm, millest rahastada. külavanem Haljava tee remondi jätkumine. arvestatud Jooksva remondi korras. Täiendava tänavavalgustuslambi paigaldamine külaplatsile. arvestatud Jooksva remondi korras. Mänguväljakule hakkepuidu lisamine. arvestatud Jooksva remondi korras. Tiigi puhastamine (et täis ei kasvaks). Võimalusel liivaranna mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. loomine ühte külge. arvestatud Erinevate külaseltsi projektide kaasfinantseerimine (KOP jne) Kert Veiper, Ihasalu küla Prügikonteineritele prügimaja ehitus koos betoonalusega. mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. külavanem Külaplatsi elektriliitumine (3x20A) arvestatud Jooksva remondi korras. Külaplatsi tee projekteerimine vastavalt kehtesstatud DP-le II mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. etapp Külaplatsi tee väljaehitamine II etapp mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Külaplatsi valgustuse projekteerimine ja väljaehitamine mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Tiia Välk, Vandjala küla Külaplatsi niitmine ja hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt külavanem Vandjala tuletõrjeveevõtukoha hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Vana Vandjala külatee äärte hoolduseks summa 600 eurot. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Rajada Raasiku-Kostivere
    [Show full text]
  • Ma Jõelähtme Valda!
    Ma Jõelähtme valda! Ma Eestimaad www.reform.ee Eesti Reformierakonna prioriteedid Jõelähtme valla alevike ja külade arendamiseks Loo, Liivamäe, Saha, Nehatu, Maardu Kaberneeme, Haapse, Kullamäe Neeme, Ihasalu, Jõesuu, Jägala-Joa, Ruu Visioon Lasteaia juurdeehituse valmisehitamine; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogi- Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Loo aleviku, Lagedi kes- Kaberneeme külamiljöö säilitamine nii hoonestuses kui teede ra- vee kvaliteedi parandamine; Jõelähtme vallas on mõ- kuse ja Saha külade vahele; jamisel; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; nus elukeskkond - inim- Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogivee Ühisveevärgi rajamine ning joogivee kvaliteedi parandamine; Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Neeme küla ja Jõe- sõbralik, roheline, tervis- kvaliteedi parandamine; Ühissõidukiliikluse parandamine; suu küla vahele; lik, sportlik, turvaline. Väärtustatakse vallas ela- Ühissõidukiliikluse parandamine ja Tallinna linnaliinide pikendami- Valgustatud kõnni- ja rattatee rajamine Kaberla küla, Kaberneeme Ühissõidukiliikluse parandamine; ne Loole; küla ja Haapse küla vahele. Korvpalliväljaku rajamine; mist, luues uusi võimalusi Naabrivalve edendamine ja turvakaamerate võrgustiku laiendamine; Kolmanda lasteaiarühma avamine. elukvaliteedi tõstmiseks. Keskküttetrasside rekonstrueerimine; Vald on stabiilne, hooliv, Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Iru tegus ja keskkonnasõbra-
    [Show full text]
  • Kaitseala Piiramisrõngas. Välitöödest Rebala Maastikukaitsealal 2005. A
    Helping people understand Kaitseala piiramisrõngas Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseum, teadussekretär Jõelähtme valla territooriumil, üsna Tallinna külje all paiknev Rebala muinsuskait- seala on ainulaadne kultuurmaastik, mida on inimkäsi kujundanud juba muinas- ajast saadik. Sellel 74 km² suurusel maa-alal asub üle 350 arheloogiamälestise – muistsed asulakohad, kivikalmed, kultuskivid ja Eesti vanimad, pronksiaegsed muinaspõllud. Siin on ka mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha.1 Rikkalikult muististega ülekülvatud piirkond omab ka poliitilist tähendust kui üks laulva revolutsiooni hälle – just arheoloog Vello Lõugase initsiatiivil 1987. a loodud kaitseala peatas fosforiidikarjääri laienemise ning oli üks Virumaa kaitseks peetava fosforiidisõja käivitajaid.2 1 Näiteks Rebala, Vandjala, Parasmäe ja Rootsi-Kallavere. Kirjalikes allikates mainitakse neid esmakordselt 1241. a. 2 Rebala piirkonna muististe senisest põhjalikuma väljaselgitamisega alustas harrastusarheoloog Oskar Raudmets 1970. aastate alguses, mil siinsele piirkonnale hakkas peale suruma laienev fosforiidikarjäär. Alates 1974. aastast tegeles siin muististe arvelevõtu, kaardistamise ja ulatuslike päästekaevamistega arheoloog Vello Lõugas, kellelt pärineb ka kaitseala loomise mõte. Just päästekaevamiste käigus avastati suur osa Rebala arheoloogiamälestistest, sh ka Lastekangrud ja üle 2000 aasta vanused muinaspõllud. Kaitseala määruse kinnitamine venis 12 aastat. Lõpuks, 24. septembril 1987. a kinnitati Eesti
    [Show full text]
  • 2012. Aastal Mtüdega Sõlmitud Lepingud
    2012. aastal MTÜdega sõlmitud lepingud Jõelähtme Vallavalitsus on MTÜde rahastamisel aluseks võtnud Jõelähtme Vallavolikogu 27. Mail 2010 vastuvõetud määruse nr 24 ¹Jõelähtme valla eelarvest mittetulundustegevuseks toetuse andmise kord.º Määruse järgi võivad toetust taotleda Jõelähtme elanikele suunatud tegevuse huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. §3 lg 3 järgi toetame üritusi ja nende korraldamisega seotud kulusid ( sh töötasusid, ruumide majandamiskulusid ja transpordikulusid). Vastavalt määruse § 3 lg 5 esitas 32 MTÜd oma taotlused 2012. aasta tegevustoetuse saamiseks 1. novembriks 2011 (kuna olin lehes kuupäevaga teinud vea, siis võtsin vastu taotlusi kuni 15. Novembrini). Jõelähtme Vallavalitsus toetus ja toetub ka edaspidi oma otsuses raha eraldamise osas määruses väljatoodud kriteeriumidele: projektid peavad olema suunatud Jõelähtme elanikkonnale, toimub reeglina Jõelähtme haldusterritooriumil või esindab valda väljaspool, Projekt peab olema selgete eesmärkidega, tegevused jätkusuutlikud , vajalikkus põhjendatud. Samuti vaadatakse omaosaluse olemasolu ja suurust. Menetlusse võetakse ainult nende MTÜde taotlusi, kel pole võlgnevusi vallavalitsuse ees. Toetuse konkreetne suurus oleneb eelarve vastavas valdkonnas rahaliste vahendite olemasolust ja taotluse finantseerimise vajadusest. 15. novembriks 2011 laekus 32 taotlust. Kriteeriumidele vastasid 28 taotlust. Rahuldamata jäeti: 1. MTÜ Tuulekell - küsis toetust 640 € suvelavastuse Birkenruh' episood korralduskulude katteks. Äraütlemise põhjus: meie vallaga ei
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3
    Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Muuga - Altmetsa - Iru - Loo - Saha - Kurgla - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Nr. Peatus 01 J3-01 1 Noorte 07:05 2 Mäeotsa 07:06 3 Kallavere 07:10 4 Kallavere kauplus 07:11 5 Orumetsa 07:12 6 Uuevälja 07:13 7 Lepalinnu ühistu 07:14 8 Kroodi oja 07:15 9 Maardu veehoidla 07:17 10 Uus-Muuga 07:18 11 Kabelikivi 07:19 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 07:20 13 Altmetsa 07:24 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 07:25 15 Vasar 07:28 16 Põllu 07:33 17 Iru küla 07:34 18 Nurme 07:35 19 Loo tee 07:38 20 Loo 07:42 Töötamise päevad 1-5 Veootsa pikkus (km) 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:37 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 07:45 2 *Vanasauna tee 07:47 3 *Saha 07:49 4 *Maardu mõis 07:52 5 *Veski põik 07:54 6 *Aruküla 08:04 7 *Kurgla 08:10 8 *Teeristi 08:13 9 *Kostivere 08:15 10 *Kostivere kool 08:15 Töötamise päevad 1-5 Veootsa pikkus (km) 23,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:30 Märkused Liini teenindamine ainult koolipäevadel Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes ja Jõelähtme Vallavalitsuse, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse ning OÜ ATKO Liinid vahel kokku lepitud peatumiskohtades. Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Muuga - Altmetsa - Iru - Loo - Saha - Kurgla - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid 7:05 7:45 ATKO Liinid OÜ Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Neeme tee - Kaberneeme - Salmistu - Kuusalu kool - Kaberneeme - Jõelähtme - Urke - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 11.01.2021 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Nr.
    [Show full text]
  • Võrkpallipäev Neemes
    NR. 242 AUGUST 2017 Võrkpallipäev Neemes Neeme kool uue õppeaasta ootuses Jüri Paavel Peakohtunik Valla külade võrkpalli meistri- Õpilaste võistlused on saanud viimastel aastatel uue näo ja hingamise. sõidusoodustusest Aastaid Jõelähtmes rahvamaja kõrval toimunud mängud käi- vad nüüd sujuvalt külakorda. Kui eelmisel aastal võõrustas osalejaid Loo alevik, siis selle suve lõpul, 27. augustil, kohtu- sid mängijad Neemes kooli- ja rahvamaja kõrval asuval liiva- väljakul. Sportlaste meeleolu tõstsid päikeseline ilm ja põnevad mängud, turniirisüsteemis pee- tud võistluse esikolmik saigi lõplikult paika alles pärast vii- Kümme aastat tagasi mast mängu. Meistrivõistluste- le registreerus ja osales viis sündis Rebala tallis võistkonda ning kõik said män- gulusti piisavalt – nelja mängu imelaps jagu, kõik omavahel läbi. Valla meistriks krooniti Loo aleviku võistkond, neile järgne- Ihasalu valis uue sid: 2. Ihasalu, 3. Neeme Noo- red, 4. Neeme Naised ja Mere- külavanema mehed, 5. Uusküla. Meistriks tulnud Loo võist- konda esindasid Grete-Helena Kuidas läks vallas Eranurm, Maris Pajur, Einar Sild, Meelis Kull ja Ragnar Lei- avatud talude ten. Harrastajatele soovime tõ- simeeli harjutamist ja kohtume päevadel? juba järgmisel suvel! Vallas on võrkpalliplatse rohkemgi, loo- detavasti võtab korraldamise Kostivere koolis on rõõmu oma kanda veel mõni küla. algamas 330. Fotod: Tõnis Tuuder õppeaasta Lastelaager Kaberneeme vanas koolimajas Võeti vastu esimene Jõelähtme valla noortevaldkonna arengukava Jõelähtme rahvas tantsis rahvus- vahelisel suurfestivalil Võerdlas peeti külapäeva Eakad käisid Läänemaal NR. 242 2 UUDISED AUGUST 2017 Volikogu veerg Art Kuum Vallavolikogu esimees Neeme kool uue õppeaasta 17. augustil toimus esimene volikogu istung pärast lühikest suvist pausi. Mitmed volikogu liikmed ei olnud ennast ilmselt veel töö- lainele ümberhäälestanud ja nii alustasime istungit, kui laua taga oli vaid 11 saadikut! Hiljem lisandus veel kaks, kuid sellele vaata- mata jäi osalejate arv võrdlemisi madalaks.
    [Show full text]
  • CONTENTS Œ SISUKORD Tõnno Jonuks Holy Groves In
    Estonian Journal of Archaeology, 2007, 11, 1 CONTENTS – SISUKORD Tõnno Jonuks Holy groves in Estonian religion .................................................................... 3 Hiied Eesti muinasusundis. Resümee ........................................................................................ 33 Gurly Vedru Experiencing the landscape ............................................................................. 36 Maastikku kogedes. Resümee ................................................................................................... 55 Liina Maldre Faunal remains from the settlement site of Pada ............................................ 59 Pada asula arheozooloogilisest materjalist. Resümee ................................................................ 78 Abbreviations .................................................................................................. 80 Lühendid ................................................................................................................................... 80 Home page/kodulehekülg: http://www.kirj.ee Full text electronically available in/täistekstid on kättesaadavad andmebaasis: Central and Eastern European Online Library (C.E.E.O.L.) ISSN 1406-2933 Sõrgadest sarvedeni ja hiirest elevandini. Luu-uurijate rahvusvaheline konverents Tallinnas. Heidi Luik ........................................... 175 Uus samm Balti koostöö edendamiseks. Valter Lang ..................................... 179 Eesti ja Soome arheoloogide jätkukoolitusseminar Tartus. Aivar Kriiska ja
    [Show full text]
  • J8 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    J8 buss sõiduplaan & liini kaart J8 Männisalu Vaata Veebilehe Režiimis J8 buss liinil (Männisalu) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Männisalu: 17:20 (2) Neeme: 15:02 (3) Neeme: 13:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim J8 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine J8 buss saabub. Suund: Männisalu J8 buss sõiduplaan 25 peatust Männisalu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:20 teisipäev 17:20 Neeme 1a Pärituule Tee, Estonia kolmapäev 17:20 Okka neljapäev 17:20 Kadastiku reede Ei sõida 1 Kadastiku Tee, Estonia laupäev Ei sõida Ihasalu pühapäev Ei sõida Ihasalu tee, Estonia Rootsikari 14 Prii Tee, Estonia J8 buss info Pansionaat Suund: Männisalu 15 Ihasalu Tee, Estonia Peatust: 25 Reisi kestus: 46 min Ihasalu Tee Liini kokkuvõte: Neeme, Okka, Kadastiku, Ihasalu, Rootsikari, Pansionaat, Ihasalu Tee, Punakivi, Punakivi Metstoa, Jõesuu, Jägala-Joa, Metsaveere, Neeme Tee, Ruu, Upsi, Kääniku, Kaberla, Jõe, Kodasoo Küla, Metstoa Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu Jõesuu Jägala-Joa Metsaveere 1 Metsaveere Tee, Estonia Neeme Tee Ruu Upsi Kääniku Kaberla Jõe Kodasoo Küla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Suund: Neeme J8 buss sõiduplaan 56 peatust Neeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:02 teisipäev 15:02 Neeme 1a Pärituule Tee, Estonia kolmapäev 15:02 Okka neljapäev 15:02 Kadastiku reede Ei sõida 1 Kadastiku Tee, Estonia laupäev Ei sõida Ihasalu pühapäev Ei sõida Ihasalu tee, Estonia Rootsikari 14 Prii Tee, Estonia J8 buss info Pansionaat
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneeringu Eskiislahendus 2
    Jõelähtme valla üldplaneeringu eskiislahendus 2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Eskiislahendus November 2015 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/1 Jõelähtme valla üldplaneeringu eskiislahendus 3 SISUKORD Sissejuhatus .............................................................................................................................. 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused .................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemine .................................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ............................................................................ 7 1.3. Valla visioon ja arengumudel ....................................................................................... 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ............................................................................................ 8 2. Ruumilise arengu põhimõtted ........................................................................................ 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ................................................. 15 3.1. Elamuehituse põhimõtted ja tingimused ..................................................................... 15 3.1.1. Elamuehitus hajaasustuses ................................................................................... 15 3.1.1.1. Rebala muinsuskaitsealal.................................................................................
    [Show full text]
  • Jõelähtme Kiriku Kroonika II Soli Deo Gloria!
    Jõelähtme kiriku kroonika II Soli Deo gloria! Täname: Tõnu Parmakson, EELK Randvere kogudus, EELK Kuusalu kogudus, Mall Johanson, Tiina-Mall Kreem, Tallinna Linnamuuseum, Rahvusarhiiv, von Brevernite suguvõsa, Mare Malva, Piret Pintman-Hellaste, Ester Peetrimägi. E-raamatu väljaandmist on toetanud Põhja-Harju Koostöökogu ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus. Tõlkinud Ülle Mölder Toimetanud Fred Puss Fotod: erakogud, Tallinna Linnamuuseum. © Väljaandja Eesti Isikuloo Keskus ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU Jõelähtme - Viimsi - Rae Jõelähtme kirikuraamat, sisse seatud ja alustatud Heinrich Christopher Wrede, kohaliku pastori poolt aastal 1725. 5 Jõelähtme kirikuraamat, sisse seatud ja alustatud Heinrich Christopher Wrede,1 kohaliku pastori poolt aastal 1725. EAA.1212.2.1, [lk 385, digikaader 180]2 Koopia (Copie)3. Jumala nimel! Olgu käesolevaga teada minu armsatele lastele ja kõigile, kes asjasse puutuvad, et ma olen otsustanud seni maha müümata tagavara eesti- keelseid piibleid järgmisel viisil ära kinkida ja kasutusele võtta. Jõelähtme kirik peab saama lihtsale paberile trükitud eksemplaridest tuhat ja üheksakümmend üks eksemplari. Jaani kirik Ida-Harjumaal peab saama samasuguse ühest tuhandest ja üheksakümne ühest koosneva hulga nimetatud eksemplare. Toompea orbudekodu peab saama vaeslaste ülalpidamiseks ja õpe- tamiseks ülejäänud veel minu majas asuvad ja raamatuköitja kirja- likku tunnistust mööda müümata eksemplarid. Ja nimelt järgmistel tingimustel. Mis mõlemasse4 kirikusse puutub, siis olen ma kindlaks määranud: Neid kummalegi ülal nimetatud kirikule kingitud arvu piibleid tuleb müüa hinnaga 55 kopikat köitmata eksemplar ja ei kunagi kallimalt. 1 Wrede, Heinrich Christopher (1691-1764), 1711-1742 Harju-Jaani koguduse õpetaja, täitis 1712-1713 ka Jüri ja 1714-1734 Jõelähtme koguduse õpetaja kohuseid, alates 1721 konsistooriu- mi erakorraline assessor, 1741-1742 Ida-Harjumaa praost.
    [Show full text]