Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 1 7 JAANUAR 2 0 0 7 ERINUMBER - 15 AASTAT TAASISESEISVUST! Marsruut: vald-külanõukogu-vald

Sussi raudtee Jägala jõe sillal

Valla kui kohali- Tänase Jõelähtme valla eelkäijaks lähtme valla maade ja tunnistatakse vis,1924. aasta peakoosolek tunnis- võib lugeda 1891. aastal tekkinud Tallinn-Loksa raudteeliini ehitamine tab tarvilikuks meierei asutamise, Jõelähtme vald - ku omavalitsusliku valda, mil kuus väikest mõisavalda hädavajalikuks, novembris1925. a. juunis 1925 on selts tulnud toime raa- minu kodu haldusüksuse juured : Jõelähtme, Jägala, , Hül- arutatakse alkohoolsete jookide müü- matukogu asutamisega , novembris gase, Kodasu ja Rummu ühinesid gilubade andmist, lubatakse edasi pi- 1934 korraldatakse koos Maanaiste Kui sa satud meie valda, ulatuvad Liivi sõja al- üheksJõelähtme vallaks ja esimene dada Koogi restorani. seltsiga Põllumeeste päev, 1934-1935 varu aega, kerget jalga. Kohti kauneid põnevaid, vallavolikogu istung toimus 19. jaa- 1928. aastal remonditakse Jõe- kerkib esile uus teema – koduümbru- gusaastaisse(1564), hulganisti leida võid. nuaril1891. aastal. lähtmes asuvat kivisilda, 1938. aastal se kaunistamine. mil Rootsi valitsuse Vallavanemana tegutses Tõnu pöördub volikogu Rahvusliku Jõuko- Linna piirilt algab Loo, ajal hakkasid tekkima Härt ning tal oli kuus abimeest. Jõe- mitee poole kirjaga, milles teatab et 2. peatus - Jõelähtme küla­ asutused siin on koos. lähtme vallas oli 982 maksumaksjat. PK ”Võiekspordi” piimapunkti ja üm- nõukogu Moodne ujula ja võimla, keskkool ikka esirinnas. vallataolised moodus- 1917. aastal lahutatakse Jõelähtme bruskonna talud, kokku 20 üksust, 31. oktoobril 1940 teatab vallava- tised – vakud .Nende vallast Saunja küla ja Kodasu kogu- soovivad Jõelähtmesse elektrivalguse litsus, et vastavalt „poliitharidustöö Tallegg üle Eesti teada, mõjujõud aga ei ulatu- konna maad.1917. aastal on vallas tuua. korraldamise seadusele”, kuuluvad kanatooteid teevad heaga. 1694 meeshinge, kelle hulka on ar- Seoses valdade reformiga 1938. kõik vabahariduslikud seltsid lik- Kahe aleviku vahel nud kuigi kaugele,sest vatud ka 13 naiskodanikku, kes oma- aastal saavad 31. märtsist 1939. a. videerimisele.Oma varad annavad asub muistne Saha kabel. mõis tegi nad oma vad Jõelähtme vallas isiklikku või kõik senised ametnikud priiks ja üle Parasmäe noorteühing, Neeme Maardus põlispuude vilus, rendimaakohta, kuna neilon õigus 1.04.1939.a.määratakse uued amet- Haridusselts, Jõelähtme Maanais- uhke mõisahäärber ilus. tööriistadeks. võtta osa valimistest ning olla valitud nikud. Vallavanemaks saab Johannes teselts ja Jõelähtme Põllumeeste Kostivere samamoodi valla juhtivorganeisse. Kuuskmäe ja abideks Artur Saarma Selts Jõelähtme Kütiselts aga aval- vanu mälestusi soosib. Vallad kogukondliku omavalitsusliku ning Jaan Toom. dab 06.12.1940 protesti likvideeri- Iidne mõisapark ja maja, üksusena said seadusliku aluse Eesti- 1. peatus - Jõelähtme vald Kõige varem algas talude ostmi- mise vastu ning nende avaldusele kivisild, mis muud meil vaja. maa kubermangus 1816. aastal keh- 1919.aasta määruse kohaselt tuleb ne Kostivere mõisas, kus esimesena kantakse märge:” Ei kuulu likvidee- Karstiala välja peal, testatud Talurahvaseadusega.Valla vallavalitsusel hakata isikutunnistusi müüdi 1875. a. Pauna talu, mille rimisele, kuna poliitharidustöö kor- jõgi peitust mängib seal. kogukonnale, mis esialgu moodustus välja andma, 1920.a. valitakse uus ostjaks oli Mart Mardim.Talu suu- raldamise seaduse § 8 mõistesse ei ainult ühe mõisa piirkonnas, loodi ka Esivanemate kivikalmed, vallavolikogu, kuhu kuulub 21 liiget, rus oli 21 tiinu ja 2320 ruutsülda, kuulu jahiseltsid. meelde tulevad siin palved. oma kohtuamet – vallakohus. 2. novembri koosolekul arutatakse ühe tiinu ostuhinnaks oli 80-120 31.01.1941. a. teatab Harju Maa- Iidne kirik on meil ka, 15.veebruaril 1866. aastal kin- vallas töötavate ettevõtete maksusta- rubla. Talumees pidi Tallinna turul konna Täitevkomitee üldosakond, lahkunuid siin meenuta. nitas keiser Aleksander II „Maako- mist ja kinnitatakse nende aastamak- müüma ca 350 kg veiseliha või 400 et on määratud ametisse Jõelähtme gukonna seaduse Baltimere kuber- sud (näit. Jaan Saarmaki vürtspood- kg sealiha, et saada kätte ühe tiinu valla täitevkomitee isikuline koosseis Jägala juga ja Linnamäe tamm, merest puudub vaid mõni samm. mangudele”, mis pani kindla aluse 700 marka,Voldemar Kuusmanni maa osturaha. järgmiselt: esimees Erik, Jüri maa kogukondlikule omavalitsuse- Koduvald on meil nii kena, 2 paari kividega tuuleveski- 1000 1912. aasta detsembris asuta- p, asetäitja Kõva Arseni, Aleksei p. ja seda hoidma peame enam. le, ja mis kehtis Eesti Vabariigis mõ- marka), juulis 1924 nõustub volikogu takse Jõelähtme Põllumeeste Selts, sekretär Taru Oskar, Juhani p. ningate muudatustega kuni 1.maini vallamajas postiagentuuri avamisega, kes 1919. aasta koosolekul algatab Raimo Pall (s. 1989. a.) 1937, mil hakkas kehtima uus „Val- augustis 1924. aastal arutatakse kitsa- mõtte sõjaväebaraki ostmiseks Irust Järgneb lk2. Kostivere Põhikool, 7. klass laseadus.” rööpalise raudtee ehitamist läbi Jõe- Jõelähtme seltside rahvamaja tar-

Lehte saab värvilisena näha internetiaadressil http://www.joelahtme.ee/?id=547 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 117 / JAANUAR 2007 lk 2

Algus lk1. lavere-Uusküla).Saadikud seati üles rahvakoosolekutel või kogutud allkir- Aitäh tehtud töö eest! 04.09.1941. a. kinnitatakse valla- jadega ja kindlasti pidi olema vähemalt 16. jaanuaril 1992. aastal sai Jõe- valitsuse koosseis maavalitsuse käsk- ülesseatud valimisringkonnas rohkem lähtme vald tagasi omavalitsusük- kirjaga: vallavanemaks Feliks Velleste, inimesi, kui oli piirkonnas ette nähtud suse staatuse. Sellest olulisest abid Artur Saarma ja Johannes Toom saadikukohti. Valituks osutusid :Aldu hetkest on tänaseks möödunud ning sekretär Arnold Vaiksaar. 29. mail Tigane, Juta Karja, Helgi Org, Peeter juba 15 aastat. Usun, et need 1948. aastal kerkib esmakordselt valla Allikvere, Valeri Tammeleht, Tiit Truu- aastad on olnud valla juhtimises täitevkomitees esile kolhooside asuta- maa, Ago Pärtel, Elve Toome, Taimi keerulised. Eriti rasked olid kind- mine, on esitatud 5 avaldust: Roopere, Saarma, Jüri Läns, Eve Luik, Kalju Aas, lasti esimesed aastad, kui puudus Rähn, Toom, Niin ja Rebane.Neist 4 Peedu Toom, Allan Rämmeld, Paavo põhjalik seadusandlus, valla oma elab Parasmäe külas ja üks Jõelähtme Pent. regulatsioonid ning praktika, külas. Märgitakse, et selgitustöö on Esimesel istungil valiti täitevkomi- millest õppust võtta. Paljuski pidid nõrk ja kolhoos jääb asutamata. tee esimeheks allakirjutanu, kes sellel omavalitsused olema ise teerajajad Esimene kolhoos „Ühis- ajal pidi täitma ka Rahvasaadikute jõud”asutatakse Parasmäe külas Nõukogu esimehe ülesandeid.Koos väga keerulistes protsessides, olgu 09.09.1948, kuhu on astunud 20 lii- omavalitsusliku staatuse kinnitami- näiteks kas või omandireform, mis get. Selle esimeheks saab Voldemar sega sai esimehest vallavanem ja üht- pole kahjuks lõpule jõudnud veel Rähn. lasi ka volikogu esimees. tänasekski ning kõige keerulise- Jõelähtme valla viimane kooso- Valla omavalitsusliku staatuse saa- mad asjad tuleb lahendada ilmselt lek toimub 23. augustil 1950. aastal miseks oli nende inimeste ülesandeks alles lähitulevikus. Täna Jõelähtme ja vald ongi lõpetanud oma tege- välja töötada valla põhimäärus ja aren- valda juhtides on vahel tagantjärele vuse Asemele tekkis Jõelähtme kü- gukava ning välja arendada esmane väga raske mõista ja aru saada, lanõukogu. struktuur, et olla suuteline realiseeri- kuidas sel keerulisel ajal valda üles 1980. aastate lõpus algasid koos ma seadusega pandud ülesandeid. Oli ehitati, ning miks langetati otsuseid, Eesti ühiskonnas toimuvate muuda- ju selleks ajaks tsentraliseeritud kogu mis tänases ühiskonnas ja majan- tustega konkreetsed ettevalmistused rajooni asjaajamine, mis 01.01.1990. duskeskkonnas ebamõistlikud tun- kohaliku omavalitsuse taasloomiseks. a.nimetati ümber maakonnaks. Kü- duvad. Küllap tekib selline mõte tihti Esimeseks sammuks toimiva kohali- lanõukogus töötas kolm inimest: sek- ka paljude vallaelanike peas, ometi ku omavalitsussüsteemi loomisel oli retärÜlle Treimann, hiljem Piret Paim- peame mõistma, et need raskused, 10. novembril 1989. a.Ülemnõukogu la, sõjaväearvestaja-arveametnik Lia mille ees olid endised vallajuhid siis, poolt kohaliku omavalitsuse seaduse Oolberg, esimees Taimi Saarma. Kü- olid oma olemuselt kordi keeru- vastuvõtmine. Uus seadus sätestas, lanõukogu territooriumil asus 11 sõja- kamad tänastest, kus eeskujuks et kohalik omavalitsus on elanike väeosa sh. Kõrgem Sõjakool Jägalas. võtta aastatepikkune praktika ja poolt vahetult või vastavate organite Oma tööd alustasime põhimääruse sissetöötatud regulatsioonid. On kaudu seaduse raames kohaliku elu väljatöötamisega ja samas otsustasime muutunud ka meie arusaamad ja küsimuste iseseisev otsustamine ja läbi teha ka kolmepäevase koolituse majanduskeskkond. Olen veendu- korraldamine, lähtudes elanike hu- Haldusjuhtimise Instituudis kogu vo- videst ja vastava haldusterritooriumi likoguga. Arengukava tegemiseks palu- nud, et selle raske ja keerulise töö arengu iseärasustest. sime appi Madis Kaldmäe, kes täna on eest peame olema väga tänulikud Seadusega kehtestati järgmine ko- Siseministeeriumi Regionaalpoliitika nii eelmistele volikogudele, valla- pertkomisjonile. Ekspertkomisjon toi- gu poolt vastu kohaliku omavalitsu- valitsustele ning kõigile tublidele haliku omavalitsuse struktuur: büroo nõunik. Volikogu istungitel sai mus novembris 1991. aastal, koos meie se korralduse seadus, mis rakendus 1) Kohalik omavalitsus toimib ka- läbi arutatud kõik valdkonnad (hari- ametnikele, kes on andnud panuse vallaga olid seal Harjumaalt Anija, Kose, 1994. aasta jaanuarist ja millega lõp- koduvalla arengusse. hel tasandil. dus, sotsiaal, planeeringud, kuhu võiks Kõue, Padise ja Saku, ning Läänemaalt pes ülemineku- ja reformiperiood, 2) Esmatasandi kohalik omavalit- tekkida tööstuspiirkonnad ja millised Nõva vald. Sama seltskonnaga kaitsesi- millega pandi alus tänaseni kehtivale Täna, kus meil, nii riigil, vallal kui ka sus tagab elanike huvidest tulenevalt piirkonnad peaksid jääma elamuehitu- me oma arengukava 16. jaanuaril 1992. süsteemile. Võeti vastu pakett koha- elanikel, läheb üha paremini, pea- iseseisva majandustegevuse raames seks), kinnitasime isegi haridusasutus- a.ka Kadriorus Ülemnõukogu Presii- liku omavalitsuse tööd reguleerivaid me vaatama tulevikku ning seadma kohaliku tähtsusega küsimuste la- te remondijärjekorra. Kuna pikka aega diumis . Seega 16. jaanuaril 1992. aastal seadusi. prioriteedid järgnevateks perioodi- hendamise. oli juba olnud arutusel Neeme algkooli taastati Jõelähtme valla omavalitsuslik Põhiliseks muudatuseks oli ühe- deks valla arendamisel. Ma ei kaht- 3) Teise tasandi kohalik omava- taasavamine, siis koostöös S. M. Kiro- staatus ja lõppes pikka aega kestnud tasandilise omavalitsussüsteemi keh- le, et kõige olulisem on panustada litsus tagab elanike huvidest ja riigi vi nimelise Kalurikolhoosiga suutsime külanõukogu periood. testamine. Esimese tasandi moodus- infrastruktuuri väljaarendamisse. regionaalpoliitikast lähtuvalt vastaval 1992. aastal taasavada Neeme kooli. Sellesse aega jääb ka Põllumajan- tasid vallad ja linnad. Maakonnast Pole saladus, et kõik suuremad haldusterritooriumil kõigi elualade ta- Kunagi valla poolt ehitatud koolihoo- dusreformi läbiviimine. Kuulus ju kogu sai riikliku regionaalhalduse üksus investeeringud, olgu need siis koo- sakaalustatud arendamise, seadusand- ne oli läinud kolhoosileja kolhoos ko- infrastruktuur (katla- majad, vesi ja ,maavanemast riigi esindaja maa- lidesse, lasteaedadesse, teedesse luse elluviimise ja täitmise kontrolli. handas ruumid nii, et oli võimalik kool kanalisatsioon, teed ja lasteaiad) ma- konnas. Maakondliku omavalitsuse Uus seadus kehtestas kohali- avada, külanõukogu mureks oli vaid või vee- ja kanalisatsioonitrassi- janditele - Tallinna Näidislinnuvabri- asemel on üha suurema tähtsuse desse, on tehtud eelmise riigikorra ku omavalitsuse tegevuse alused, inventari ja kaadri muretsemine. kule ja S.M. Kirovi nim. Kalurikolhoo- omandanud linnade ja valdade koos- kuid ees seisis veel omavalitsusliku Üheks väga oluliseks volikogu otsu- ajal, need on aga juba füüsiliselt sile, kes ei olnud enam huvitatud nende töö maakondlike omavalitsusliitude ja moraalselt vananenud. Usun, haldussüsteemi loomine. 6. detsemb- seks oli nõue, et koos arengukava kin- majandamisest ja järk-järgult tuli need vormis. Riiklikul tasandil aga üleriigi- ri 1989. a. Ülemnõukogu Presiidiumi nitamisega peavad olema maakonnast et järgmise perioodi arengu võti kõik üle võtta. Sel ajalmoodustati esi- liste liitude (Linnade Liit ja Maaoma- meie valla jaoks peitub infrastruk- seadluses “Omavalitsusliku haldus- valla haldusesse üle toodud kultuuria mesed munitsipaalettevõtted: Loo Vesi, valitsuste Liit) vormis. tuuris, mis väljendub näiteks korras süsteemi loomisest” fikseeriti, etküla, sutused(raamatukogud,rahvamajad) Neeme Soojusvõrgud, Kostivere ja Loo Oluline on silmas pidada, et vald ei koolides, lasteaedades ja kultuuri- alevi ja rajoonilise alluvusega linna ja haridusasutused (Kostivere Põhi- Soojusvõrgud, Loo Elamuhooldus). ole need ametnikud, kes vallas tööta- rahvasaadikute nõukogu tegevuse kool, Loo Keskkool ja Jägala lasteaed). vad, vaid valla moodus- tavad inime- majades ning asfalteeritud teedes, põhieesmärgiks on vastava esma- Väga tõsiselt oli arutusel Loo Keskkooli Nii hästi, kui läheb valla elanikel, sed, kes sellel territooriumil elavad. tänavavalgustuses ja ühiskanalisat- tasandi omavalitusliku haldusüksuse küsimus, sest teatud jõud olid huvi- nii hästi läheb ka vallal Nii hästi, kui läheb valla elanikel, nii sioonis. Inimeste jaoks tähendab asutamine oma territooriumil. tatud keskkoolide jätmisest maakonna Omavalitsussüsteemi moodus- hästi läheb ka vallal. see aga puhast ja inimsõbralikku Valla, alevi ja linna omavalitsusliku haldusalasse. Koos funktsioonide ületu- tamine lõppes 1993. aastal, kui ok- elukeskkonda, kus on meeldiv staatuse tunnustamiseks olid nõutavad lekuga oli vaja ka kaadrit, kes oleks suu- toobris 1993 sai viimane omavalit- Taimi Saarma elada ning kuhu ka külalised vastava rahvasaadikute nõukogu poolt teline seadusega pandud ülesandeid susüksus omavalitsusliku staatuse. Volikogu liige, endine vallavanem tulla tahavad. Just see on meie väljatöötava vastava omavalitsusliku täitma. Esimeseks raamatupidajaks oli 2. juunil 1993. aastal võeti Riigiko- eesmärk. Samas ei tohi aga ära valla, alevi või linna sotsiaalmajandus- Malle Ehvärt, kes maakonnaski tegeles unustada ka inimeste vajadusi kohe liku arengukava ja põhimääruse ole- külanõukogude raamatupidamisega, ja praegu ise teha ja osa saada masolu, mille vastavust Ülemnõuko- aga kuna kohustused suurenesid,,siis sellest, mida meie tublid kultuuri- ja gu Presiidiumi poolt kehtestatavatele kohale oli vaja samuti inimesi. Appi spordihuvilised lapsed ning täiskas- nõuetele hindas Ülemnõukogu Presii- tulid Merike Kahu ja Merike Paimla- vanud teha tahavad. Selleks tuleb diumi poolt moodustatud ekspertko- Esimeseks haridusnõunikuks oli Kalev neile pakkuda piisavalt võimalusi ka misjon. Komisjoni esimeheks nimetati Nõmme, maa- ja planeeringute küsi- Sulev Mäeltsemees ning selle koosseisu mustes olid asendamatud Ülo Laane- olemasolevates tingimustes. Olen kuulus kokku 23 teadlast ja asjatund- mets ja Tiiu Kark.Seoses uute passide alati pidanud vallavõimu olulisimaks jat. Ekspertkomisjoni arvamusele väljaandmisega tuli pensionilt tagasi rolliks tingimuste loomist, looming tuginedes kinnitas Ülemnõukogu Pre- Leili Haavel, kellel on erinevatel ame- tuleb vabast tahtest, seda ei saa siidium valla, alevi või linna omavalit- tikohtadel meie vallas töötatud üle 30 administratiivselt tekitada. susliku staatuse. aasta ,. Valla põhimääruse pidi kinni- tama Harju Maakonna Täitevkomitee Soovin meile 3. peatus - Jõelähtme vald 2 sekretär ja peale selle sai arengukava kõigile tehataht- 10. detsembril 1989. aastal viidi esi- kaitsta Harju Maakonna Täitevkomi- misindu ja-rõõmu meste vabade valimistena läbi valimised tee istungil.Sealt on meelde jäänud eesseisvateks kohalikesse võimuorganitesse. Jõeläht- üks küsimus hr. E. Luige poolt:”Teie aastateks! me vald (tol ajal veel külanõukogu) oli arengukavas ei ole viidatud sellele, mis jagatud 11-ks valimisringkonnaks(Iru saab täna töötavatest ühissaunadest?”. ,Loo alevik, Maardu-Saha, Kostivere Sellele vastas minu eest hr. Villu Aabne, alevik, Parasmäe-Vandjala-Jõeläht- kes ütles:”Kui Sa kardad, et Jõelähtme me, Koogi-Jägala-Joa-, Aru- vallas enam ennast pesta ei saa, siis tule Aru-, -, minu juurde.” Sellega loeti arengukava ANDRUS UMBOJA Neeme-, -Ülgase, Kal- kaitstuks ja läks edasisaatmiseks eks- Vallavanem lk 3 NR 117 / JAANUAR 2007 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Vandjala ja Loo küla Vaatamisväärsused ja objektid Vandjalas: • Avatud maastikud, loopealsed, kõrge boniteediga põllumaad, ridaküla, kalmeväljad, kultuskivid, Nii nagu suuremat osa • 2 muinasasula kohta; Eestimaa muinaskü- • Hästi säilinud Hansu rehielamu 1897.a. ja Otsa talu hobuste ringtall; ladest, on ka Vandjala • Kostivere Õigeusu abikool-kirik 1863.a. , Kooli kinnistul; • Hästi säilinud talud koos paekivihoonetega, vanad teed ja nende- küla esmakordselt mai- äärsed kiviaiad (Antipa, endise Kuzma talu hooned, Kaurila,Lauriko, nitud 1241. a. Taanimaa Hansu, Otsa); • Aara talumaadel hästi säilinud kiviaiad koos koplitega (sigade- ,vasika- Hindamisraamatu Ees- te-, hobustekoplid), endisel kujul säilinud taluõu; timaa nimistus, mis on • Hallikivi rändrahn Vanas Vandjalas ja „Tantsukivi“ Arali talumaadel; koostatud 1219. a.Taani • Vandjala soo ja Männiku raba. munkade poolt külade ristimise käigus üleskir- Vaatamisväärsused ja objektid Loo külas: • Ridaküla, mis on ajaloolise struktuuri ja loopealsed hästi säilitatnud, jutatud andmete põhjal kiviaiad,kalmed,kultuskivid ning on kuulunud Jõe- • Jaanitule kivi; lähtme kihelkonna alla. • Külameeste heina- ja karjamaad ulatuvad Kostivere karstialale; • Külakaev, mille külamehed on ühiselt ehitanud Värava talu õue, ümber- Vandjala küla suurus mõõt 11m, sügavus14m;. pole alates 13. saj eririti • Värava rehielamu, ehitatud 1926. a., rest.2005. a., ait 1906. a.,Talu nimi Kostivere-Maardu lüpsivõistlus Salu talus 16.06.1940, all P- tuli sellest, et sel kohal olid väravad ning iga kord, kui mõisahärra tahtis muutunud. Võib arvata, Soosaare Olga, III rida P Salu Liine kirikusse sõita, jootis oma hobuseid Vana Kostivere Loo kõrtsu juures et selline kõlvikute ase- ning väravad tuli lahti teha; tus kujunes välja juba koerad Ukraina talupoegade vastu, said oma maad samuti lahustükkide- • Vana Kostivere Loo Kõrtsu vundament (praegu on Värava talu sauna kes siis tühjadesse taludesse elama na talud. Nende maad jäid suuremas üks ots sellel vundamendil). Praegu asub selle kõrtsu vundament Värava ja Tagavärava maadel. Seda kõrtsu pidas Prohvet Maltsvet 1840-1847. a., muinasajal. asusid. osas Vandjalast Jõelähtmele viiva tee 1854-1870 rajati Jõelähtme kihel- äärde. • Prohvet Maltsveti kivi, mis asub Ilmetsa talumaadel (maja taga), kus ta Vandjala küla on aegade jook- konda koole ning ehitati ka Vandjala Aegade jooksul on Vandjala ja oma kuulsat nägemust nägi, kui kivi peal tukastas; sul nimetatud erinevalt: alates külla Aruküla Õigeusukirik- abikool Loo küla olnud ühtne Vandjala küla. • Veski kinnistul asuvad Kostivere mõisa Hollandi tuuliku varemed; 1241. a. UVANGHAELAE, 14. –17. (rajamise aasta 1863). Kooli kasuta- Nõukogude ajal hakati vahet tegema • Hästi on säilinud Kaasiku ja Nurme rehielamud. sajandil WANDELE, 1700. aastast ti ka kirikuna. Selle kooli ehitamine vanaküla ja väljale tekkinud asus- • Matsu talukompleks oma hästi säilinud paekivihoonetega WAINJAL(L)A. langeb kokku laialdase venestamis- tuse vahel ning nimetama seda Loo • Hästi säilinud paekivihooned külas, Vana Kostivere tee, mis viis Vana- Küla ajalugu on läbi aegade olnud poliitikaga Aleksander III ajal. külaks. Eesti taasiseseisvumise järel Narva maanteele; kirev. 1379. a. on esmakordselt mai- Hoone on oma endisel kujul säi- kanti Loo ja Vandjala valla külade Külade leidub külameeste paekivimurde, kust hoonete ehitamiseks nitud Kostivere mõisa nime (Kos- linud ning praegu eraoamnduses. nimekirja eraldi 1949. a. küüditami- paekivi murti. tifer). Vandjala küla on selle mõisa 1874. a.Vandjala küla kaardil on sed ei jätnud puutumata ka Vandjala koosseisu kuulunud sajandeid.1714. Kostivere mõisast lahku mõõdetud küla. Kannatada sai Ületee talu, kust a. võttis keisrinna Katariina Alek- tulevased põlistalud: nr. 9 Üle- peremees küll ära põgenes, kuid pere sejevna selle endale, rahuldas selle tee(1878. a.), nr.10 Aara(1884. a.), nr. koos haige emaga viidi ära. Aara ta- 2004. a. toimus Soosaare talus I Tänapäeval, kui suurem osa kü- mõisa paljusid võlausaldajaid ja kin- 11 Otsa (Aaviku,) nr.12 Hanso(1893. luperenaine Briida koos lastega ootas Vandjala ja Loo küla külapäev, millest lainimesi teenib oma igapäevast leiba kis selle 1725 koos Maarduga härra a., 1909. a. jagati pooleks nr.12a kompsudel küüditajaid, kuid karm võttis osa ligi100 inimest ning sellel väljaspool küla, on ka küla tähtsus ja krahvile ja kammerhärra von Lö- Otsa), nr.13 Gawrila(1893. a.) ja talv ja tugev tuisk päästis neid ees valiti külavanem. 2006. a. toimus II tähendus erinev kui meie esiisade ajal. wenwoldele. Sel ajal olid Kostivere, nr.13a Lauriko, nr.14 Kuzma (1892. ootavast julmast saatusest. Samuti Vandjala ja Loo küla külapäev Aaviku Varasemal ajal esikohal olnud maaha- Maardu, Jägala, Saha ja Jõelähtme a., hiljem jagati pooleks nr.14a Soo- saadeti talust välja Aaviku perenaine talus. Osavõtjaid tuli jällegi kokku 100 rimine asendub tõenäoliselt olemaso- mõisatel venelastest valitsejad. saare), nr.15 Antipi (1892.a.). Alates Agnes lastega. ringis ja päev oli pühendatud küla es- leva miljööväärtusega, külamaastiku I Rahvapärimuse põhjal oli Peeter 1878. a. hakkas paron von Rosen sõl- 1927. a. korraldati Aara talus mamainimise 765. aastapäevale. Küla- hooldamise-säilitamisega, ning piir- Itoonud töölised Venemaalt Kadrioru mima taluperemeestega ostu-müügi õmbluskursus „Singeri“ õmblusma- vanem alustas ka Vandjala ja Loo küla konnale omase paekiviarhitektuuri lossi ehitama. Lossi hakati ehitama kontrahte. Peale selle oli külas veel sinate müügiagentide osavõtul (vt. ajalooga seotud mälestuste ning fotode eksponeerimisega. Vandjala ja Loo 1719. a. ja kasutusele võeti loss 1740. renditudpopsikohti ja mõisatööliste ka fotot). 16.06.1940. a. toimus Salu kogumisega. Plaanis on välja anda raa- külades on säilitanud veel ehedal kujul a. Juttude järgi olevat lossi ehitajatest majapidamisi. talus Kostivere-Maardu lüpsivõistlus mat külade ajaloo kohta. Talgute kor- väärtusi, mida tuleks kaitsta, taastada, töölised asunud elama Maardu ja Mõisate riigistamise tulemusena (vt.ka fotot).Vandjala külas Loodesa- ras valmistati ja paigaldati külainimes- väärtustada ja eksponeerida! Vandjala küladesse. (1921-1922) toimunud ümberkrun- lu talus töötas ka meierei. Külas öeldi te poolt 3 teadetetahvlit:: Loo külale, II Rahvapärimuse järgi olla Kos- timiste ajal tekkisid põlistalude ja naljatades , et Loodesalu maja on ehi- Vana- Vandjalale ja Aruküla tee äärde Tiia Välk tivere mõisnik vahetanud oma jahi- saunakohtade kõrvale asunike, kes tatud Kaurila talu kaevu veega. jäävale külaosale. Loo ja Vandjala külavanem Saha küla - elada esiisade kombel, ent tänapäevaselt! Saha küla asub Harju kivikabel Eestis. Seda ümbritsev kal- alla on maetud Pallase Andres Sahalt mistu rajati tõenäoliselt 1220. Kabeli ja Prosa Hans. Kabel restaureeriti maakonnas Jõelähtme rajamise täpne aeg pole teada, kuid 1968-71. vallas. Siin elab 2006. a algne puukirik põletati maha juba Saha külas on säilinud 16 kivikal- 1223. aasta ülestõusu päevil. met ja paar kalmeaset, kust mõnd lõpu seisuga 118 elanikku Legendi kohaselt olevat kabeli ehi- leidu säilitatakse Ajaloomuuseumis. (59 meest ja 59 naist!). tanud kolm kaupmeest, kes merehä- Kõige esinduslikum kalmerühm - das olles nägid rannas suurt puud ja kuus kivikalmet - paikneb keset Saha Saha küla kõige suurem tõotasid pääsemise korral sinna ka- lagendikku Välja talu juures karjaai- väärtus on tema elani- beli ehitada, seda nad ka tegid as. Need on rajatud meie ajaarvamise Praeguse kabeli ehitasid Tallinna eelsel I aastatuhandel ja m. a. alguses. kud. Samas oleme uhked meistrid 15. sajandi teisel veerandil, Kalmistu avastati alles 1974. a. selle üle, et meie külal on suulise traditsiooni järgi üheaegselt Kalmerühmast 150 m lääne pool nii pikk ajalugu. Padise kloostriga. Lihtne ristküliku- talu õueaia taga on põllul suur kultu- kujuline põhiplaan, mille loodenurgas sekivi. eenduv keerdtrepitorn on samalaad- Suur kivikalme Vambola talu maal Saha (Saga) küla on esimest korda ne Tallinna suurte kloostrikirikutega. jääb siit kalmerühmast ainult 150 m mainitud “Taani hindamisraamatus” Ehedalt pealinnapärane on ka inter- põhja poole ja teine suurem kalmis- 1241. a. Saha küla asub Loo alevikust jöör. Peaportaali kõrval on ainulaad- tu nn. Lubjaahjumäel, 280 m kagu kagus. 16. saj. lõpuni kuulus Saha ne orv pühitsetud vee vaagnale; orva poole. Üks siinne kalme on lõhutud küla Jüri kihelkonda, seejärel Jõe- põhjast valgub kasutatud vesi kitsa lubjaahjuga, teine I maailmasõja aeg- lähtme kihelkonda. Oma paekivist kanali kaudu kabeli siseküljele. Mõ- se kaevikuga. Võimalik, et peale nelja Saha küla elanikud on ikka ühis- küla omapära ja turvalisuse hoidmi- aedade ja suurte põlispuude varjus lemad uksed on riivpalgiga suletavad maapinnal nähtava kivikalme on siin tegevusest ning koosveedetud täht- se, heakorra ning vaba aja veetmiseks asuvate majadega on Saha küla kui , osutades kabeli kaitsefunktsioonile. veel noorema rauaaja maa-alune kal- päevadest rõõmu tundnud. Eriliselt sobiliku koha arendamise. Meie, Saha omalaadne näidis endisaegsest kü- Linnusetaoliselt kõrgele on ehitatud mistu. on ühistegevus hoogu saanud alates küla elanike, põhimõtteks on elada laarhitektuurist. kitsad kõrged aknad. Sisustuses on Huvitav kivikalme on asunud 2005. aastast. On peetud külaelanike esiisade kombel,ent tänapäevaselt. Pool kilomeetrit enne Saha küla säilinud paest altarilaud. Vanarahva Mardi mäel, kabelist vahetult ida koosolekuid, arutatud külaelu eden- jääb paremale poole tee-äärsele kõr- suu teab rääkida, et altari alt läheb poole jääval künkal, kus Kohtla-Jär- damise võimalusi. 2006. aastal loodi gendikule Saha kabel. Saha kabel on maa-alune käik Pirita kloostrisse. Ka- ve-Tallinna gaasijuhtme trass lõikab selleks ka MTÜ Saha Küla Selts. Ela- Tarmo Õunap vanim tervena säilinud keskaegne belis on ka kogukas hauaplaat, mille mäeseljakut. nikud on võtnud oma südameasjaks Saha külavanem JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 117 / JAANUAR 2007 lk 4 Koogi ja Koila - ajalooline ristumispunkt

Uusi maju hakati ehitama möödu- Koogi küla vanemate Jägala Tarvitajate nud sajandi kuuekümnendate aasta- inimeste mälestuste ja ühisuse avamine 16.06.1923.a. Koogil te keskel (Haavel, Vilbiks, Mölder ja teadmiste põhjal panin Sau). Joa tee viidaks ilutses plekitah- vel, millel oli range kiri:„ Seis! Piirit- kirja mõned huvitavad soon!”. Koogile ehitati piirivalvekor- faktid ajaloost, mida don, hiljem seadsid end siin sisse NSV Liidu siseväed(vangivalvurid). 1997 ilmselt ei leia ajalooraa- aastal ostis ettevõtja T. Valter vallava- matutest. litsuselt kaks kasarmut, millesse ra- jas ettevõtte Jägala Tallid. Küla elule tõi too aeg meeldivat vaheldust- eriti Jõelähtme kiriku Pastor Heinrich südantsoojendavad olid saanisõidud Christopher Wrede kroonikamärkmed kuljuste helinal Jägala joale, saanides 18. sajandi esimesel poolel märgivad, et väikesed päkapikud nii valla kui ka Koogil asus kõrts, mida küll praeguse pealinna koolidest. Kahjuks on prae- aja inimesed ei mäleta, kuid samal ajal gu ettevõte müügis. nimetavad nemad Niida kõrtsi, mis Märkimisväärne on aastaid korral- asus Jõelähtmel. Koogi ja Koila külad datud meeldiv ülevallalise laulupäeva on ajalooliselt lähedalt seotud, ja on an- traditsioon, mis toimub Jõelähtme ja dmeid , et 18. sajandil elasid Koila külas Jägala jõe ühinemise kohal Jägala joa Ronni Jaan, Jätko Hans, Niggola Jürri, lähistel. Niggola Jaan, Liwa Jaan, Kubja Jürri, Koogi ja Koila külad on tihedalt Kalja Jürri, Matti Siim. seotud Rebala kaitsealaga- tulevikus 19. sajandi algusest on teadaolevad planeeritav looduslik matkarada lä- talud Koogi ja Koila külades Männi- tegelikult oli lõnga ning riiete värvimis- ga, tema kabinet asus ühistu poe vas- ja Arno) Mölder oli Palts, kes 1940. aas- biks mõlemat küla ja ühtlasi hõlmaks ku, Raja, Laagri, Uuesauna, Teetsi, töökoda. Tombi maja ja Joa tee vahele tasmajas, mis kuulus Tombile. Tarvi- tal Siberisse viidi. Nõukogude okupat- ka turismimagnetit Jägala juga. Joa-Kõrtsi, Joa- Möldri, Toome, Lii- jäi juuksuri ja kingsepa väike hoone, tajate Ühistu hoone ja praeguse Saue siooni ajal küüditati Siberisse nii Koogi 1980- ndate keskpaiku muutus va, Tõnu, Päidemäe, Kassisaba, Alli- küla keskel asus sepipada ja samas maja vahel tegutses kord nädalas, kui Koila külade ettevõtlikumad pered. Jägala juga suurimaks vaatamisväär- ka, Ellandvahe, Miku, Jätku, Nigula, hoones elas ka sepp oma perega. laupäeval, turg. Koogi külast läks läbi 1949. aastal sai Lundi veski kolhoosi suseks turistidele, puhke- ja pikni- Pruuli, Peebu. ka nn. Sussi raudtee, mis algas Raasi- omaks ja 1965. aastal ehitas Kostivere kupaigaks Tallinna ja Maardu linna Jõelähtme-Koogi tee paremal pool Turg, raudtee ja Jägala TÜ kult ja seoses Linnamäe elektrijaama sovhoos selle jahilossiks. Ehitajaks oli elanikele. asus kahekordne maja, mille teisel Koogil oli kaks poodi: üks oli Be- ehitusega(algus 1922. a.) pikenda- Jõelähtme küla elanik Albert Männik, Koogi küla on looduslikult väga korrusel tegutses restoran. Maja kuu- rensi pood - nooremad mäletavad ti Linnamäeni. Koogil oli peatus ja keda mäletatakse kui head pottseppa. kaunis- see on väärtus, mille on avas- lus Mülhauseni perele, nemad omasid seda hoonet tondilossi nime all (põ- laadimisplatvorm. Hobustega veeti Vanim vesiveski, millel on säilinud tanud ka kinnisvaraarendajad. Koogil mitmeid teisigi maju, vasakul hilised müügiartiklid oli tol ajal sool, puupapi pakid Tammiku puupapiva- varemed, oli unikaalne, kuna sai toi- Loomulikult on Koogi ja Koila kü- pool restorani vastas oli Mülhauseni petrool, tikud, natuke toitu ja muu brikust Koogile ja laaditi rongile, siit tevee Jägala jõe kosest ja äravool läks lade ajalugu väga pikk ja austusväär- sulaste maja koos laudaga. Koogi kü- pudi-padi). Teine oli Tarvitajate läks edasi nende tee Raasiku kaudu Jõelähtme jõkke. Maisa maja taga on ne. Need tähelepanekud on tehtud las nii rikast talumeest ei olnud, kes Ühistu pood, mille asutas Jägala Puu- Tallinna paberi- ja puupapivabrikus- säilinud sügava kanali täitmata osa, aga põhiliselt veel elus olevate ini- kõrtsis oleks käinud, küll aga sõitsid papivabrik. Kaupmees oli Tell ja ühis- se. Külast sõitis läbi kord päevas ka enamus kanalist täideti Eesti Fosforiidi meste mälestuste põhjal Koogi ja Koi- siia Käsmu ja Leesi laevaomanikud. tu liikmeteks kõik ümberkaudsed ta- buss liinil Tallinn- Loksa- Leesi. poolt, kui ehitati Jõelähtme jõele saun, la külavanem Heli Länsu poolt. Läbi aegade on Koogi külas töö- lunikud. Apteegi maja kuulus Tombi Lundi veskis toimus kuni 1965. aas- mis on praeguseks põlenud. Sellele ter- tanud kolm vesiveskit. Vana Sepa maja perele. Külas oli ka oma konstaabel, tani vilja jahvatamine (vilja jahvatasid ritooriumile on esitanud Koogi ja Koila Heli Läns taga oli veski, mis töötas vee jõul ja mis kes sõitis ringi külgkorv-mootorratta- veel meie praegused küla elanikud Leili külad taotluse külaplatsi rajamiseks. Koogi ja Koila külavanem Iru küla - üks vanemaid Eestis Jõelähtme rahvamaja

Iru on Pirita jõe almjook- Lasnamäe ja Iru klindineemiku vahe- Jõelähtme Rahvamaja on aastaid olnud lõpetasime Maardu mõisa kõrval Rein line Pirita jõe org (LK, maastikukait- erinevate meeleolude tallermaaks. Kes Saluri vabaõhuetendusega “Tulek”. sul Tallinna idapiiril asuv seala) ja sealsed Joldiamere ranna- meenutab vana maja erilist aurat, tradit- sioone, koolipõlve, kes mainib kiretult Üles lugeda kõiki mahukaid ja südamelä- Jõelähtme valla kõige valle puhandava Pirita jõe looked. – milleks üldse seda vana rahvamaja hedasi üritusi, mis Jõelähtme Rahvamaja Iru Ämm oli suur kivirahn, mis asus vaja on... eestvõttel teoks saanud, on liiga palju. Tallinna- poolsem küla. Rahvamaja on koht, mis vajab eksistee- endise Iru kõrtsi kohal Vana-Narva Mina, Maie Ramjalg, hingan koos Jõeläht- rimist just sellisena, nagu ta on – rahva Huvitavaks vaatamisväär- maantee ääres. Kahjuks lõhuti kivi me Rahvamajaga alates 1997. a. aprillist. maja, seltsimaja, vaba aja veetmise koht, hoolimatult jaanitule tegemisega ning Ega kohanemiseks palju aega antud. ringide tegutsemise, pidude, koosolekute, suseks on siin muistne Iru ta tükke kasutati aastail 1865 - 1867 Iru Maja ümbrus ja sisemine interjöör vajas etenduste korraldamise paik... Selliseid silla ehitamisel. Fr. R. Kreutzwaldi järgi kohest sekkumist, valla Lusikapidu oli rolle on vana rahvamaja ümbruskonna linnus (“Linnapära”), mis nn. selga kukkumas. Ja nii see muinas- inimeste elus mänginud. paikneb Iru maanteesilla oli see Tuuslari poolt röövida tahetud lugu (minu jaoks)muudkui hargnes... Linda kivistunud kuju. 1999. a. olin niivõrd kohanenud rahvaga, Kui jätame kõrvale nostalgia, mis äriinime- Ühe pärimuse järgi tahtis Tuus- et söandasin luua uusi üritusi, mis on si ärritab, siis juba koht Jõekäärus, kiriku lähedal Pirita jõe käärus. ja Rebala karstiala vahetus läheduses, lar Kalevipoja ema Linda Soome viia, praegu traditsiooniks saanud: valla mä- lumänguturniir, koristustalgud jõekäärus, nõuab jätkuvat kultuurihõngulise pärandi Linda põgenes Iru maile, kus ta jõud hoidmist. Mäletan hästi põhiülesannet, Nagu siin teostatud arheoloogilised vana-aasta peod, näitering....Sel ajal töö- lõppes ning ta palus Jumalalt Tuuslari tasid juba rahvamaja koosseisus sellised mis mulle südamele pandi, kui tööle asu- kaevamised näitavad, on Iru linnus käest pääsemist. Jumal muutis seepea- ringid nagu Loo Kammerkoor, Aare Värte sin – puhuda vanale rahvamajale uuesti elu ja hing sisse, mis peale Maie Jakobi võetud kindlustatud asulana kasu- le Linda inimesekujuliseks suureks ki- ans.”Ajastud”, Kersti Laanejõe koolinoorte tusele juba I aastatuhande II poolel näitering. töölt lahkumist kippus kaduma. Usun,et viks. Teise muistendi järgi tuli üle Pirita sellega olen jõudumööda hakkama e.m.a. Iru linnus oli varem Rävala jõe minnes Iru ämmale ohvriande tuua Nimetatud ajajärku jäävad veel Jõelähtme saanud. Mälumäng võtab iga aastaga maakonna tähtsamaid keskusi, mis ning talle patsi lüüa. Sellega, kes seda ei Iru ämm Rahvamaja 75. aastapäeva õuekontsert, suuremaid tuure, Volbriöö kutsuvad tuled kaotas aga oma tähtsuse ja jäeti maha teinud, juhtus jõe ületamisel tingimata kus esinesid kõik valla laulu-ja tantsurin- jõel ja pidu saalis toob igal aastal üha pärast linnuse rajamist Toompeale . gid, külalistena Rakvere saksofonipoisid rohkem rahvast kohale, vana-aasta pidu õnnetus. Iru ämma käidi kaugemaltki ja Jüri Karindi. Viinakuu laat oli tore üritus, on muutumas hädavajalikuks, jaanipeod Iru küla on esmakordselt mainitud kummardamas. Rändrahnul pidi ole- ühele poole jääb Ämmaküla ja teise- kust ei puudunud esinejad, jõunumbrid, uuel vabaõhulaval, laulu-tantsuklubi pere- kirjalikes allikais 1241. a. Hiljem kuu- ma selline omadus, et kui keegi ta õhtul poole Uusküla. Endised aianduskoope- muusika ja Raimo Aasa mõnus laada- kesksed õhtud, lusikapeod, lasteteatrite lus see Pühavaimu seegile (aastast kõrgelt kaldalt alla viskas, siis oli kivi ratiivid on saanud Tiigiküla nime. loba. festivalid...Kui rahvamaja suudab aastas 80 üritust vastu võtta, siis tähendab, et 1359) ja 16. sajandil Väo mõisale. varsti jälle kaldal tagasi. Igal külaosal on valitud oma va- 2000. a.korraldasin koos Veljo Haaveliga 1733. a. liideti Nehatu linnamõisa ta on olemas! Iga kultuuritöötaja teab, Iru külas käib 2007. aastal suur nemad, kes moodustavad koos sek- Jägala spordi- ja puhkebaasis ürituse et aastaplaani saab panna vaid tradit- valdustega. Mõningatel andmetel on kinnisvaraarendamine. Kui 2000. retäri ja ühisese Iru külavanemaga “Matsid Puurides” Rahva Matside ja Meie sioonilisi ja suuremaid sündmusi, muu Matside osavõtul. Kadunud Lembit Sibula väidetud, et Iru küla kuuluvat Eesti aasta rahvaloenduse andmetel elas eestseisuse. 2006/2007. aastal kuu- tuleb niigi uksest ja aknast sülega sisse. vanimate külade hulka. abil sain kätte enamuse “matsidest”. Aastapäevaüritused, vallaelanike juubelid, Irus 162 elanikku, siis 2007. aastaks lusud eestseisusesse Mati Pärnamägi- Peale nende esinesid veel “Meie Mees”, Iru ümbruses on palju muistiseid pulmad, matused, filmivõtted, etendused, on küla elanike arv küündimas 800 Jõeküla vanem, Ants Elb- Saareküla Heli Lääts, Peeter Saul jt. kontserdid, kokkutulekud...... On ju hea, ja huviväärsusi: muistne asulakoht (I inimeseni. Eriti ehitatakse küla põh- vanem, Jaan Mark- Ämmaküla va- kui on olemas koht, kus seda kõike läbi aastatuhande lõpp ja II aastatuhande 2001. a. lavastasin Maardu mõisas japoolsesse ossa, mida on kutsutud nem, Rain Onemar- Uusküla vanem küüditamise aastapäevale pühendatud viia. Usun, et meie vallas, mille etteotsa algus) linnuse lähedal, kivikalmed ja ka uueks külaosaks. ja Reinut Kallaste- Tiigiküla vanem. suurürituse “Sõjal jalus”.Teksti andis Tiit on taas asunud inimesest ja kodukandi kultuurist hooliv juhtkond, jääb ellu ka elu- muistsed põllukivihunnikud sooju- Iru küla on jaotatud osadeks, mille- Külasekretär oli Tiiu Kivirähk ja Iru Truumaa, laulud sai valitud koos Ahto selektrijaama alal (uurinud 1974. a. Nurga, Virve Lääne ja Silja Trisbergiga. tormidest räsitud, kuid aastakümneteta- le on nimed antud nende kohalike eri- külavanem Andres Johannson. gust inimlikku armastust ja vaimuerksust Vello Lõugas), kultusekive ja muistne See ühe prooviga tehtud mahukas töö sai pärade järgi. Linnuse teest ja Iru teest valmis vaid tänu valla toredatele lauljatele, kandev Jõelähtme Rahvamaja. hiiepaik, “Kalevipojast” Iru Ämmana lõuna poole jääb Jõe külaosa, põhja Andres Johannson Jõelähtme näitlejatele, Kaitseliidule, Pille kuulsaks saanud kivirahnu (hävis 19. Maie Ramjalg poole jääb Saare külaosa, Ämma tee külavanem Raudkivile, Kai Müürsepale, ETV-s valmis- juhataja aastast 1997 sajandil) asendav raidkuju Iru Ämm, tatud heliefektidele ja publikule. Päeva lk 5 NR 117 / JAANUAR 2007 JÕELÄHTME VALLA LEHT Neeme Rahvamaja - kooli vanem vend

Kultuurielu Neemes al- Pikka aega on vallaelanikel olnud võimalus Neeme Rahvamaja finant- gas juba Neeme kooli seerimisel õppida tasuta lausa kolme asutamisega 1898. aastal, võõrkeelt – inglise, saksa ja prantsuse. Kunstiõpetuse poole pealt väärivad mil kooliõpilased tegele- äramärkimist klaasikunsti õpetus tif- sid õppimise kõrvalt ka fany tehnikas, nahkehistöö ning kõik muud uued ja huvitavad hulljulged taidlusega. Pöördepunk- ideed, mida ringijuht välja on käinud tiks võib aga lugeda 1967. ning mis elevust tekitades alati on osu- tunud väga põnevateks projektideks. aastat, mil Neemes alus- Näitlemise ja taidlemisega on tas tegutsemist Sõpruse neemekad teinud ilma üle Eesti ja on kalurikolhoosi klubi. nendes ringkondades ka üsna tuntud ning võistlustel kardetavad konku- rendid. Showtantsutruppi NEEME Neeme Rahvamaja asutamisaastaks NOGIA, peetakse aga täiesti õigus- loetakse aga aastat 1970, mil Kirovi ka- tatult Neeme ja isegi kogu Jõeläht- lurikolhoosi juhtimisel algas Neemes me valla „Eesti Nokiaks“. Vanimaks organiseeritud kultuuritegevus, mis praegu tegutsevaks huviringiks on kestab tänaseni. Üle kahekümne aasta, juba üle 40 aasta järjepidevalt tegut- mil kool Neemes oli suletud, oli Nee- senud naisansambel Briis. me Rahvamajal (toonasel klubil) täita kogukonnas veelgi tähtsam ja suurem Maja koondnimetus - “kõik ühes” roll. Neeme Rahvamaja tegutseb ka- Neeme Rahvamaja on oma mere- Sügisene spordipäev küla muruplatsil õpetaja Tõnu Lauteriga hekorruselises renoveeritud hoones äärsest asukohast ja vana kaluriküla koos Neeme Algkooli ja Neeme Raa- staatusest tingituna pidanud alati matukoguga. Jõelähtme Vallavalituse tähtsaks austada rannarahva kom- Neeme Rahvamaja töö teeb omapä- Mälumäng, peoõhtu „Tähed muusi- preemiaga. Töö selle nimel, et tulevikus allasutusena tegutsetud aja jooksul on beid. Üheks tippsündmuseks kujunes raseks ühes majas paiknemine kooli ja kas“ ning filmiõhtud on vaid mõned oleks rahvamaja ka menukas koolituste rahvamaja töös toimunud palju muu- kuulsate Põhjamaade trubaduuride raamatukoguga. Sellel on nii negatiiv- näited. Traditsioonilistest üritustest läbiviimise koht, käib juba täie hooga. tusi, samas on püütud vanu ja ehedaid kollektiivi „Nordenom“ kontsert Nee- seid kui positiivseid külgi. Ühest küljest on vanemad ja suuremad Neeme pä- Neeme Rahvamaja töökasse kollektiivi kaluriküla traditsioone elus hoida nii mes 2001. aastal. Ei ole see Neeme raskendab tööd ruumipuudus, teisest evad koos kalurite päevaga, omamoodi kuuluvad juhataja Maria-Marika Kur- palju kui võimalik. Praegu töötab Nee- ka kuidagi viletsam koht midagi kui küljest on rahvamajal kooliperega väga rahva lemmikuks on saanud ka Neeme vet, kunstiline juht ja ringijuht Merike me Rahvamajas 6 huviringi – õppida linnade kultuurikeskused – Neemes tihe koostöö, mis rikastab oluliselt lõikuskuu laat ja ühiskülastused kont- Kahu, koristaja ja nõukogu liige Asta saab näitlemist, sõnakunsti, käsitööd, on nimekatest artistidest esinemas küla kultuurielu. Neeme Rahvamaja sertidele. Neeme Rahvamaja on ainus Hein, ringijuhid Tiina Ojasson-Võsa ja koorilaulu, showtantsu ja võimlemist. käinud muuhulgas näiteks Vello Oru- on alati avatud kõikidele vallaelanike- Jõelähtme valla kultuuriasutus, kus on Aleksander Kaidja ning nõukogu esi- Küllaltki märkimisväärsed traditisi- mets, Mati Nuude, Voldemar Kuslap, le, mitte ainult neemekatele. Kõik, kes olemas tegutsev nõukogu. Mitmekesist mees Martti Martinson ja liikmed Liis oonid on Neemes ka rahvatantsul, ansambel Apelsin, Anne Velli, Tarmo vähegi huvi tunnevad, on teretulnud. kultuuritegevust Neemes püüame aga Leonidov, Urve Mänd ja Inga Korts- mida tänasel päeval saab õppida küll Pihlap, Kuldne Trio, Dajan Ahmet, Traditsioonide väärtustamise kõrval innustada rahvamaja nõukogu poolt Laur. vaid Neeme Algkoolis. Luule Komissarov, Tõnu Aav jpt. püüame ka ajaga kaasas käia – Neeme igal aastal välja antava Neeme kultuuri- Martti Martinson Kultuurielu Lool sai alguse 1956. aastal

1956. aasta suvel alustas Anne-Mai Kodu shapingu treeningtun- nid on väga populaarsed. Lool tööd Tallinna Lin- Lastele ja noortele toimuvad show- nuvabrik, ja et nõuko- tantsutrennid (juhendajad Margot Leismann ja Tõnis Kulbok), kahes va- gude inimese arengus oli nuserühmas näiteringid (juhendajad tööpanuse kõrval tähtis Vilve Klettenberg ja Pille Raudkivi), Mõmmi muusikatuba (juhendaja Kai osa ka kultuursel vaba Müürsepp). aja sisustamisel, hakati Tegutseb beebikool (Kai Müürseppa eestvedamisel juba 10 aastat) ja noorte- sama aasta sügisel tege- kas - see on koht, kus igal huvilisel on lema ka taidluse eden- võimalik osa võtta huvitavates üritus- damisega. Loomulikult test, mängida eakaaslastega, õppida ja tunda isetegemistest rõõmu. käis töö ühiskondlikel Saab osaleda pühade- eelsetel alustel, klubi kui sellist meistrikursustel, valmistada kingitu- si nii emade-, isade- ja sõbrapäevaks. polnud ja kultuuri tehti niiöelda põlve otsas. Seenioride “Pihlakobar” Väga aktiivselt on käima läinud see- nioride klubi Pihlakobar (eestvedajaks Majandi vanemraamatupidaja Mai- Kai Müürsepp). Koos käiakse iga kuu me Ratassepp hakkas tegelema üm- esimese neljapäeva keskpäevatunnil, berkaudsete lastega, lauldi, tantsiti ja siis toimub nn “ümarlaud”, kus teetassi tehti näitemängu. Dirigent Valdo Ra- Pereklubi Kikerikii taga plaane peetakse. Seltskondlik klu- tassepp pani mõni aasta hiljem aluse biüritus viiakse läbi samuti kord kuus, koorilaulule, asutati segakoor. Lisaks kivimaja küla keskel, mis praegugi ka täiskasvanutele. Üheks õnnestu- Tänase seisuga tegutsevad kultuu- mille kohvilaua eest hoolitseb toim- koorile ja lasteringile, tegutsesid vana lasteaia lähistel alles. Uus klubisaal numaks ürituseks oli rohkem kui 20 rikeskuses Loo Kammerkoor – oma kond ja kus üllatuskülalise kõrval esi- klubi juures veel naisansambel, rah- ehitati seoses linnuvabriku kontori aastat tegutsenud pereklubi Kikerikii, lauluga rõõmustanud publikut juba neb ka klubi oma tantsu-laulu ansam- vatantsurühm, puhkpilliorkester, laiendamisega 1966. a. ja klubitöö mille hingeks oli Kai Kippasto- Müür- 10 aastat (dirigent Age Mets), Maar- bel. Klubiõhtul toimuvad viktoriinid ja eestvedajaks Arnold Jüris ja näite- sai uue hoo, loodi ju ka klubijuhataja sepp. du-Loo segakoor – tegutsenud juba ühislaulmised, õnnitletakse sünnipä- ring – juhendajaks Eduard Pea. Igal ametikoht. Eelmisel sajandil on aastakümne- kümneid aastaid, eelkäijaks segakoor evalapsi ja keerutatakse tantsujalga. laupäeval oli klubi saalis tantsuõhtu, te jooksul Loo kultuuritööd juhtinud Looheli (dirigendid Ahto Nurk ja Vir- Loo Kultuurikeskuse ettevõtmis- musitseerimas käisid mitmed tuntud Enam kui 20 aastat tegutsev Elvi Ulm, Rein Parve, Virve Lääne. ve Lääne), vokaalansambel Amabile test võiks ära mainida kogupereüritu- pillimehed. Tol ajal oli kultuuritöö pereklubi “Kikerikii” 2000. aasta alguses tekkis vajadus (juhendaja Meeli Tammu), vokaalan- si KOOLILÕPUTRALL (mis sel aastal üsna reglementeeritud. Täpselt olid 70ndatel toimus aktiivne kul- rahvamaja töö ümberkorraldamiseks. sambel Aareco (juhendaja Aare Värte), toimub juba seitsmendat korda), PÄ- teada üritused, mida ja kellele tuli tuuritöö Lagedi mõisa viinaköögist AS Tallegg võttis tagasi ruumid, mis naisrahvatantsurühm Loolill – tähistab KAPIKULA, VASTLATRALL, JAA- läbi viia. Tähtsaim pidupäev aastas ehitatud kultuurikeskuses. Kollektii- olid rahvamajale renditud. Muudatus- sellel aastal oma 10 sünnipäeva (juhen- NIÕHTU, tähtpäevade kontserdid ja oli oktoobrirevolutsiooni aastapäev. videst tegutsesid sellel ajal segakoor te käigus ühendati Loo Rahvamaja ja daja Erika Põlendik), täiskasvanute üritused. Siiani on aktiivselt toiminud Tähistati stalinlikku konstitutsiooni- Looheli ja naisansambel, eesotsas Loo Huvikool ning loodi Loo Kultuu- näitering (juhendaja Maire Papp), line- ka pereklubi KIKERIKII. päeva, Nõukogude Armee aastapä- noor ja särav dirigent Ahto Nurk, kes rikeskus. Tegevus jätkus väga kitsastes tantsu ring (juhendaja Krista Rattus), eva, naistepäeva ja peeti nääripidusid. siiani aktiivselt koorijuhina tegev; oludes, kuid sellest hoolimata jätkasid Lea Looga eestvedamisel toimub kord Pille Raudkivi Klubihooneks oli vana mõisaaegne tantsu- ja näiteringid nii lastele kui kõik kollektiivid oma tegevust. nädalas seenioride võimlemistund, ka Loo kultuurikeskuse juhataja JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 117 / JAANUAR 2007 lk 6 Spordielust vallas enne ja nüüd

Teatud ikka jõudes parandatud ka meie haridusasutuste atajad ja pallimängijad. vistedendavate haridusasutuste hul- kergejõustikuneiud Elke Rautits ja sportimistingimusi. Viimastel aastatel on eriti hoogu ka, ja seda mitte ainult nime, vaid ka Grete Erma ning vaevalt veteraniikka pöörduvad inimeste pil- Kui kunagi, 70ndate lõpus teadis läinud meie omavalitsustöötajad, tegude poolest. jõudnud, aga juba sarnaselt Harrile gud minevikku, möödu- iga spordihuviline Linnuvabrikut kä- Harjumaa Omavalitsusliidu poolt Valla aastapäeval on põhjust tiitlivõistlustelt medaleid noppinud sipallinaiskonna järgi, kellel õnnestus korraldatavatel spordipäevadel on meenutada ka selle perioodi, viimase Kersti Lepik. Meil on kasvanud täna- nud on juba hulk aas- mängida ka NSV Liidu kõrgliigas, Jõelähtme vallavalitsuse ja –voliko- 15 aasta edukaid sportlasi, õpetajaid, ne tegija rallimaailmas Urmo Aava taid, kuid tulevik veel siis viimaste aastate prioriteediks on gu liikmetest moodustatud võistkond spordientusiaste ja mõistvaid ning ja muidugi on valla spordielus tänu- tegevsportlaste toetamise kõrval val- võitnud nii suvel kui talvel.Harjumaa toetavaid vallajuhte. väärset osa etendanud meie õpetajad ees täis lootusi. las tõusnud eelkõige rahva- ja tevise- teiste valdade ja linnade kolleegidega Margita Erma, Toomas Känd, Ülo ning noortesport. mõõduvõtmised korduvalt, Huumo- Palju tuntud sportlasi Lomp, Mari Piir. Need ei ole pelgalt Jõelähtme spordielu on just selles riga pooleks öelduna on see vallale ka Spordielu käekäigu eest on hoolt õpetajad, vaid ka kohaliku spordielu eas, et kümmekond aastat tagasi, Tegeletakse paljude spordialadega väikeseks koormaks kujunemas, sest kandnud mitme põlvkonna pühen- entusiastid, kelle ümber piirkonna aastal 1997 tähistati 75 aasta möödu- Sellele vaatamata on ka vanal kä- traditsioon näeb ette, et spordipäeva- dunud tegijad: noortest suusapois- elu tihtipeale keerleb. mist esimese spordiseltsi asutamisest sipallitraditsioonil püütud hinge sees de võitja võtab enda kanda järgmise test Andres ja Madis Kollost kuni Nimetatud tegijateseltskonna taga Jõelähtme ja Raasiku mail. Sporti on hoida, veel 2001. aastal tuli peamiselt spordipäeva korraldamise. teeneka kergejõustikuveterani Harri on alati püüdnud, kas otsesel või kindlasti tehtud ka varem, kuid see veteranidest moodustatud Rahvaspor- Jõelähtme vallal on terve rida Reidmani, kel suur hulk erinevaid kaudsel viisil neile ja kogu spordie- number tähistab kättesaadavatel an- diklubi Loo käsipallinaiskond Eesti omanäolisi ja ligitõmbavaid spor- medaleid veteranide tiitlivõistlustelt. lule toeks olla Jõelähtme valla juh- dmetel organiseeritud tegevuse algust meistriks, aasta hiljem võitis hõbedase diüritusi. Üheks populaarsemaks on Väsimatu lauatennisistina tuntud torganid eesotsas kauaaegse mõistva siin. Tänaseks on Jõelähtme spordie- auhinna. Loo korvpallimeeskond män- kujunenud küladevaheline võrkpalli- Martin Pakk, võrkpalluritena teatud vallajuhi Taimi Saarmaga. lu seega 85- aastane. Tookord, 10 gis 90ndate keskel Eesti esiliigas, täna turniir, mida peetakse kihelkonnapä- Aleksander Lepik, Ansis Klasmanis ja Selline võiks olla põgus pilguheit aastat tagasi, tähistati seda sündmust osaleb Neeme Piirivalve naiskond Eesti evade ajal juba aastaid. Traditsiooniks Heinar Saar, käsipallurid Marje Lai- Jõelähtme spordielu viimasele 15 aasta- mitmekülgse spordiprogrammiga, võrkpalli rahvaliigas, Kostivere ja FC hakkavad muutuma ka kevadine mets ja Kaire Paavel, orienteerumise le. See ei ole statistiline ega kronoloogi- mis kulmineerus Jõelähtme ja Raa- Tiigrite jalgpallipoisid on korjanud või- spordipäev ja valla naiste spordipäev. eestvedaja Tõnu Lauter oma pere ja line ülevaade, kindlasti võiks kirjutada siku valla korvpallimeeskondade ja te noortevõistlustelt. Meie vallas on tublid kehalise kas- võistkonnaga, motospordi hing Väi- veel paljust, meenutada ja tänada pal- jalgpallipoiste omavaheliste mõõdu- Jõelähtme valla esindus on olnud vatuse õpetajad, kelle eestvedamisel no Haab, rulluisutaja Marilin Tukia, jusid, keda mainitud pole, aga olulisem võtmistega ning sellele järgneva spor- väljas ka pea kõigil 15 aasta jooksul toimuvad erinevad spordiüritused korvallurid Jaare Pentus, Inri Rästa, sai kindlasti kirja. Loodetavasti on uute dipeoga. toimunud Eesti valdade suve- ja tali- haridusasutuste juures, võtame või Eero Lass ja Urmas Klandorf ning aastaringide möödudes põhjust teha Viimase 15 aasta jooksul valla spor- mängudel, samuti iga 5 aasta tagant näiteks Loo kooli igakevadise seeri- mitmekülgne Toomas Tali – kõik nad uusi, vast veelgi põhjalikumaid tagasi- dielus toimuvat iseloomustab pidev peetavatel Maaspordimängudel. Või- ajooksude sarja, mille ajalugu võib on aidanud laduda müüri Jõelähtme vaateid möödunule. areng. Ja nii nagu mujal Eestis, läks te ja medaleid nendelt on toonud ker- juba varsti aastakümnetes lugeda. tänasele spordipüramiidile. Nagu ka Jüri Paavel suurem osa nõukogude ajal majandite gejõustiklased, lauatennisistid, suus- Loo lasteaed ja kool kuuluvad ka ter- nooruke suusataja Eliisabet Juudas, jõududega ehitatud spordibaasidest “kolhoosikorra” lõppedes üle kohalike- le omavalitsustele, oli see ka siin. Oma aja üks Eesti kaasaegsemaid spordirajatisi – Tallinna Näidislinnu- vabriku võimla-siseujula ei leidnud arusaadavatel põhjustel erakapitalile üle läinud linnuvabriku omanike huvi seda ülal pidada. Ja mitte ainult ülal pidada, vaid aeg oli sealmaal, et komp- leks, mille iga lähenes 20 aastale, vajas juba remonti ja investeeringuid. Remondi(Kas on mõeldud remon- di algust?) algus oli raske ja sellest võiks kirjutada pikemagi loo, aga siinkohal tuleb tänada tolleaegset vallavalitsust ja –volikogu, kes meie suurimal spordibaasil aitasid neil se- gasevõitu aegadel hinge sees hoida. Tänaseks on tervisespordikom- pleks täielikult renoveeritud ja elle kõrvale on alustatud ka terviseraja ehitust. Kogu valla territooriumil on algatatud laste mänguväljakute ehi- tamise protsess, valminud on esime- sed rularambid. Arengukava näeb ette valla katmist päris tiheda kergli- iklusvõrgustikuga. On enam kui tõe- näoline, et lähiaastatel saab oluliselt Lauatennisistid Andres Laikre ja Martin Pakk Naiste 4x100 Eesti Maaspordimängude kuld 1995 Kaberneeme külakeskus endises koolimajas Jõelähtme vallas asuva raamatukogu, kus seltsi liikmed või- Suuremad raamatukoguüritused sid kirjandust laenata.Üldkasutatav toimuvad kaminasaalis. Peetud on Kaberneeme küla esma- raamatukogu asutati 1925. aastal. lastekarnevale, tähistatud emade- mainimisest tänaseni Avapäeval oli kogus 81 raamatut.Osa päeva, kohtutud külalistega, peetud ostetud, osa annetatud. Tänaseks on jõulupidusid. Omavalitsuste Liit ja on kulunud 630 aastat. üllatav tõdeda, et mitmestki perest Riigikogu organiseerisid meie juures Rannaküla kodu-ja aja- kasutab raamatukogu juba neljas põv väljasõiduistungi, korraldatud on se- lugejaid minare, koolitusi jms. Kostivere pä- lugu säilitab raamatuko- 1996. aastast töötab raamatuko- evakeskuse egiidi all toimuvad meie gu. Kaante vahel on tallel gu pärast mitmeid kolimisi jälle majas pensionäride kooskäimised. vanas renoveeritud koolimajas. Sellel suvel tehti teoks Jõelähtme val- “Ühe kooli lugu. Kaber- Kohalik omavalitsus on püüdnud la eakate Suvesimmann. neeme algkool 1918- vastavalt võimalustele rahastada Üle pikkade aastate harjutati eelmi- 1935”, hilisem periood raamatukogu ülalpidamist. Tõusu- sel aastal raamatukogus jälle näitemän- joones kerkivate hindade juures on gu. Vitaalsed prouad on süstinud esine- sulgemiseni 1962. aastal tänaseks kogus 7022 teavikut, peri- mispisiku sõbrannadelegi. Tänaseks on ootab korrastamist. oodikalugejaile pakume ajalehti ja esinetud Kostiveres, Lool ja Rakvereski. Jõelähtme valla eakate suvesimmann 2006. a ajakirju. Ka võimaldab Kultuurimi- Isetegemisest on röõõmu kõigile. Huvilistel on võimalik tutvuda kogu- nisteeriumi poolt eraldatud arvuti Metsa ja merega ümbritsetud Seda ilusat küla käiakse vaatamas pidada maja paikkonna elanike koos- tuga sõnas ja pildis.Siit saame luge- huvilistel osa saada avalikust tea- Kaberneeme on tõeliselt armas. lähedalt ja kaugelt. käimiseks ja raamatukogus on läbi da: “1924.aastal loodi koolijuhataja best ja lahendab eelarvet säästvalt Harjumaa Kaunima Küla konkur- Sotsiaalne suhtlemine pkendab aegade olnud võimalik vaimuvalgust Karl Tuuliku, keda me teame kui Jüri sügavama huvi eriperioodika osas. sil on meid märgatud kaks korda. teatavasti eluiga. On positiivne, et saada. ja Ülo Tuuliku isa, aktiivsel osavõtul Nii jõuabki vajalik info iga lugejani 1998. aastal II koht ja aastal 2003 arenenud riikide väärika kombe ko- Laine Mei Kaberneeme Noorsoo Seltsi juurde temale sobival moel. tunnistati meid I koha vääriliseks . haselt peab omavalitsus oluliseks ülal Kaberneeme raamatukogu juhataja lk 7 NR 117 / JAANUAR 2007 JÕELÄHTME VALLA LEHT Jõelähtme lavagrupp eeskujuks paljudele

Sellenimeline seltskond 2005. a. Harjumaa näiteringide ülevaatusel saime S. Mrozaki “Sere- alustas kooskäimist 1999. naadi” eest II laureaaadi tiitli ja käi- a. novembris. Kindluse sime sellega ka Vabariiklikul Harras- tusteatrite festivalil. mõttes kutsusin kohale 2006. a. sain hakkama julgustü- ka Eelmaa Aleksandri, kiga, tuues oma tubli trupiga välja Urmas Lennuki lavatüki “Kadunud kelle tuntuse paistel kindapood”. Trupiga liitus Tauri Tam- minusugune tundmatu messon. Raske, kuid äärmiselt huvitav tööprotsess. Etendust käis vaatamas kuju teatritrupile aluse ka Aleksander Eelmaa ja autor Urmas pani ja esimese lavastu- Lennuk. Tulemusega paistsid nad ra- se Jõelähtme Rahvamaja hule jäävat. Külateatrite festivalil hin- das zürii koosseisus Andrus Vaarik, lavale ka tõi. Madis Kolk, Maret Oomer meie eten- dust parimaks. Eigi Tali sai festivali pa- Erigh Bergmanni “Hüpe abiellu” rima naisnäitleja tiitli ja Tiit Tammes- etenduses mängisid Tiit Tammesson, son meesnäitleja preemia. Sel aastal oli Taimi Saarma, Merike Kahu, Kalle meil au mängida järjekordselt Riiklikul Kiil, Urmas Kingsepp ja Maie Ram- Harrastusteatrite festivalil,sedapuhku jalg. Esietendusel ei jätkunud saalis Tallinnas, Linnateatri Hobuveski saa- toole. Mängisime tükki 6 korda. Al- lis. Nominentidena parima näitleja tiit- gus oli tehtud ja nii meie kohalik tea- litele kõlasid ka meie Tiit Tammessoni, ter tuule tiibadesse sai. Taimi Saarma ja Kaupo Parve nimed. 30. septembril 2000 tõime pub- 10 etendust on tehtud. liku ette veel teisegi esietenduse Olen tänulik oma valla teatrilem- – R.Saluri “Tuleku”, mida mängisime belisele rahvale, kes meeldivalt um- rahvamaja õuel vabas õhus. Kohal mistavad esietendustel Jõelähtme viibis ka autor. Kaasa tegid Kostive- Urmas Lennuki ”Kadunud kindapood” 2006 aasta Antsla külateatrite festivalil Rahvamaja saali ja kui jumal tervist re kooli-poisid Vahur Vaht ja Madis annab, siis ehk kohtume kevadel jälle Mahlapuu. Mängisime tükki 5 korda. Harrastusteatrite ringkonnas se parima meesnäitleja auhinna ja ci “Kerjuse kelmused”. Trupis lõi kaa- uuel esietendusel. Lavagrupi põhi- Jüri Paet kirjutas meile estraa- äratas esmakordselt tähelepanu Ülo Lomp preemia “jõulise isa rolli sa Tiina Võsa. Külateatrite festivalil koosseisus mängivad Tiit Tammes- dietenduse “Tootsi rahapada”, mida 2003. a. lavale toodud Arnold Tam- eest”. Zürii esimees oli Rudolf Alla- Rannus- parim lavastus, Tiit Tam- son, Eigi Tali, Taimi Saarma, Kaupo mängisime 5 korda. me “Tuulispää”, mis mulle isiklikult bert. messon – parim meesnäitleja,Ülo Parve, Merike Kahu, Enn Kirsman, Trupiga liitusid Andres Kask ja väga südamelähedane oli, kuna au- Abja-Paluojal, vabariiklikul kü- Lomp – parim koomiline roll. Esimest Urmas Kingsepp. Viimane teeb meis- Andrus Satsi. tor A. Tamm on minu onu, kes enne lateatrite festivalil saime preemia korda valiti meid ka Harrastusteatrite terlikult ka valgust ja heli, trupi juur- Suurusehullustuses võtsin 2002. Venemaale asumisele saatmist ja “Tugeva ansamblimängu eest” ja Eigi Riigifestivalile. Põlvast töi Ülo Lomp de kuulub veel asendamatu kunstnik, a. mängukavasse P. Shafferi “Musta hukkamist jõudis kirjutada 5 näi- Tali festivali parima naisnäiteja pree ära parima episoodilise tegelase tiitli grimeerija, kostümeerija Katrin Tam- komöödia”, mille A. Kask mulle nina dendit. Harjumaa Harrastusteat- mia.”Tuulispääd”mängisime 10 kor- ja Tiit Eerma (asendusnäitleja Kuus- messon. alla toppis. Kasu oli niipalju, et tru- rite ülevaatusel saime I laureaadi da, ka autori sünnikohas Tõrvas. alust)-parima kõrvaltegelase tiitli. Maie Ramjalg piga liitusid veel 2 andekat näitlejat: tiitli, Tiit Tammesson sai ülevaatu- 2004. a.mais esietendus J. Solovi- Seda tükki mängisime ka 10 korda. trupi kooshoidja ja lavalelükkaja Eigi Tali ja Ülo Lomp. Neeme Nogia - korralik showtants

Et kõike ausalt ära rää- kida, peab minema aas- tasse 1998, mil Jõeläht- me vallamaja töötajatest moodustati spontaan- selt showtantsutrupp. Saabumas oli eriti tähtis sündmus, kus oli vaja publikut millegagi ül- latada.

Üritus läks korda ja kuuldused valla uuest kuumast tantsurühmast le- vis kulutulena üle kogu maa…Sün- dinud oli showtantsutrupp „Valla Särama peab laval alati 5. sünnipäeva peeti 2006. a Jõelähtme rahvamajas Vallatud“. Teha tahtmist jagus te- gijail lausa mitmeks aastaks. Siiski mängib tähtsat rolli mitte ainult sai esimest korda osa võetud üle- külalised. Turneede nimekirjas on ka jääd elama! (Eesti Ekspress: 14.aprill 2001. aastal projekt mõranes ning tantsuoskus, vaid ka näitlejameis- riigilisest õpetajate teatrifestivalist kaugemaid Eesti paiku, kus ootasid 2005 ) tantsu- generaator Merike pööras terlikkus. Paljud tantsud on üles Viljandis. Sõnalavastuste kõrval võhivõõrad peolised ja ennenägema- Neeme Nogia koosseisu kuulu- pilgu Neeme küla poole, kust ta oli ehitatud nagu pisikesed lavastus- sai publik näha ka 45- minutilist tu ruumilahendus. Omaalgatuslikult vad: Merike Kahu ( Neeme Rah- saanud vihjeid tantsuhuviliste nais- ed, kus oluline osa on laulusõnadel tantsukava Neeme Algkooli esitu- sõitis trupp 2005. aasta suvel Soome vamaja kunstiline juht), Tiina te kohta. Mõeldud, tehtud, otsus- ning esituse käigus koorub kogu ses, mis mõjus sealses atmosfääris „Kunstide ööle“, mis jättis järjekordse Ojasson- Võsa ( Neeme Algkooli tatud – tants peab jätkuma! loost välja omapoolne nägemus. On uudse ja omanäolisena. 2006. aas- kustumatu mulje trupi kollektiivsesse klassiõpetaja), Kaie Pall ( Jõelähtme Sündis „Neeme Nogia“, kes 27. öeldud, et tegemist on puhtalt pa- tal, juba neljandat aastat järjest osa- ajusse. Rahvamaja töötaja), Kadri Prants ( augustil 2006. aastal pidas Jõeläht- roodiameistritega, võib-olla tõesti, võtnutena tõdesime, et julgelt poo- Kõige parem pidu on ikka see, Neeme Lasteaia ja Algkooli kokk), me Rahvamajas suurejooneliselt oma ei vaidle vastu. Trupi liikmed küll ise led festivalikavad olid üles ehitatud mida sa ise teed. Seda on Neeme No- Hilja Klamas ( Neeme Postipunkti 5aastast tegutsemisjuubelit koos ca tunnevad end tihti pigem klounide tantsunumbritele. gia kogenud oma 5 tegutsemisaastaga juhataja), Epp Lomp ( raamatupi- 200 külalise ja ansambliga „Apelsin“. rollis, kes püüavad oma kavadega il- nii lugematutes proovides omakeskis daja) Anneli Klamas ( hetkel töötab Selle aja jooksul on tegijatel rõõmu mestada erinevaid üritusi ja pakku- Ei tasu üle treenida kui suurtel esinemislavadel, samas Soomes) jätkunud kuhjaga. da publiku lõbustamiseks huumori- Lisaks festivalidele ja konkurssi- unustamata oma elukreedot:„ Ei tasu Täpsem info Neeme Nogia kodu- „Viiest kuni kaheksast naisest ga vürtsitatud tantsukavasid. On ju dele on koos esinetud ja üles astutud üle treenida“ lehelt: www.neemerahvamaja.ee/ koosnev trupp harrastab koomilist vana ütlus, et rahvas vajab tsirkust väga erinevates oludes ja olukorda- NOGIA ON TERAAPIA: Sa võid neemenogia tantsustiili, millel pole õiget nimegi“ ja leiba, esimest missiooni täidab ka des. Rambipalavikku on põetud nii töö juures sõimata saada või jääda (Maaleht:19. oktoober 2006) Neeme Nogia. oma küla kui valla rahvamaja peoõh- bussi pealt maha või on muidu paha Merike Kahu Neeme Nogia puhul on tegemist Palju kordi on Nogiat lubatud tutel, kus publikuks on kord igapäeva- tuju, aga õhtul tuled Nogia proovi, Neeme Rahvamaja kunstiline juht teatraalse showtantsutrupiga, kus kopeerima hakata. 2003. aastal tuttavad, teinekord kõrged-kauged vehid trenni teha, lõkerdad naerda ja JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 117 / JAANUAR 2007 lk 8 Kostivere tantsuelust läbi aegade

Kostivere tantsuelust rääkides saan alusta- da 1996. aasta sügisest, kui Kostivere põhikoo- lis alustas tegevust laste rahvatantsijate rühm, mille tantsijad praegu esinevad juba Jõeläht- me noorte segarühma- na.

Selge see, et tühjale kohale ei sünni midagi ja Kostivere rahvatantsijate järgmised kümme edukat aastat said teoks tänu sellele, et tantsutraditsi- oonid pole Kostivere koolis kunagi raugenud olnud. Ühesõnaga meil ve- das: toetav ja mõistev suhtumine koo- li poolt, vallavalitsuse poolt, ning ak- tiivne huvitatus lastevanemate poolt. See aitas luua hea kasvulava. Samuti lapsed, kes esimesse tantsurühma sattusid, olid entusiastlikud, vaimu- kad, targad ja töökad. Ja mis väga tahtis – head suhtlejad. Jõelähtme laulupäeval Võtsime kohe suured eesmärgid. Tahtsime pääseda 1997. a. tantsu- kult ei peegelda ta niivõrd alandlikku Ühiseid meeldejäävaid sündmu- tantsijatega väikeses puhke-ja tree- sõna ´kultuur´ võtab järjest rohkem peole, kuid 5 kuud oli veel liiga lühike sõnakuulelikkust, kui valmidust ees- si on meie tantsijatel ka teisi. Oleme ninglaagris. Seal on lapsed saanud meelelahutusliku maigu, kui on jäänud aeg selleks, et konkureerida kogenud märgi nimel loobuma kõrvalistest te- aastast 1998 võtnud osa kõikidest suurteks sõpradeks. Koos on esinetud vaid üksikuid lapsevanemaid, kes mä- tegijatega. Tantsupeole me seekord gevustest ja huvidest). Vabariiklikest Noorte Tantsijate su- ka suurtel lavadel: Pärnu Kontserdi- letavad veel, kuidas käidi jala Kosti- ei pääsenud. Kuid ülevaatustel meid Kõik järgmised tantsupeoüle- velaagritest, kus nädalaga valmib majas ja Salme Kultuurikeskuses. verest Jõelähtme rahvamajja Elsa Ri- märgati ja kui suvel 1998. aastal valiti vaatused tegime ainult hindele väga originaaletendus tantsu, laulu ja näi- Ei saa mööda minna ka toetusest, kandi proovidesse, kui lastevanematel rühmi Salo laulu- ja tantsufestivalile, hea. Seega osalesime kõigil järgmis- temänguga. mida algusest peale on meie tegevu- on järjest vähem jaksu ja huvi suunata tehti ka meile ettepanek seal esineda. tel vabariiklikel tantsupidudel. Kõige Nendes laagrites, kuhu koguneb sele jaganud laste vanemad. Tänu lapsi püsivale tegevusele ning lastel on Ja nii 14 meie kooli tantsijat, õpetaja säravamaks kujunes aasta 2003, kui mitusada noort ja last üle Eesti, valit- nendele on saanud teoks ka meie järjest rohkem valikuvõimalusi oma ja kolm lapsevanemat oma kulude- tantsupeole kandideeris kaks Kos- seb tohutu entusiasm, ennastsalgav tantsuvälised toredad ühisüritused: vaba aega sisustamiseks, tahaks loota, ga sõitsid Soome. See oli meeldejääv tivere kooli rühma, kusjuures vane- töö, sõbralik õhkkond ja ühtekuulu- telklaagrid, paadisõidud Rammu saa- et siiski jääb kestma arusaam, et EESTI päikseline, lõbus, aga ka pikkade ja male rühmale omistati kõrgem ning vustunne. Osaleda sellistes projekti- rele, kanuumatk. tantsu (nagu ka laulu ja keelt) saab säi- väsitavate proovidega reis, mis pani nooremale I kategooria. Ja kuigi see des on lastele suur õnn. Tänavu suvel ootab meie tantsijaid litada ja arendada ainult siin ja praegu proovile laste töökuse ja distsipliini tantsupidu jäi meelde põhiliselt pi- Iga suvi suurte laagrite eel viibime X Vabariiklik Laste- ja Noorte tantsu- ja koos. (see sõna kahjuks on viimasel ajal deva vihmasaju, pori ja külmaga, ei mõnes kaunis Eestimaa paigas koos pidu. Svetlana Siltšenko saanud pahamaiguliseks, kuid tegeli- murdnud see tugevaid tantsijaid. ansambli Lee ja Püünsi põhikooli Tahaks loota, et käesoleval ajal, kui tantsurühma juhendaja

Rebala – meie ühine väärtus ja Juba viisteist aastat...

järjepidevuse kandja Kui 1992. aastal valda põhikohaga tööle asusin, oli meid kokku kümne ringis. Vallavanem Taimi Saarma, vallasekretär, kaks kantselei töötajat, üks sotsiaaltöötaja, kaks raama- Nii nagu me oleme taastanud Eesti riigi õigusliku järjepidevuse alusel ja loeme riigi sünni- tupidajat ja kaks maakorraldajat. aastaks 1918, nii on õige käsitleda ka meie valda kui omavalitsusüksust, mille sünniaas- taks on 1891. aasta ja mille seaduslikud õigused on taastatud 1992. aastal. Seega saame Vallal oli kaks autot, Harju Maavalitsuse vana Nissan Sunny (praegu ehitusjärelvalve tänavu tähistada ühekorraga kahte tähtpäeva – 106 aasta möödumist Jõelähtme valla kasutuses)ja Linnuvabrikust ostetud Škoda, vist viis telefoni, mitte ühtegi paljundusmasi- asutamisest ja 15 aastat valla taastamisest. nat, arvutit ega mobiili. Paari aasta pärast ostsime vana kohvriga mobiili, et saada valda faksiühendus. Hiljem sattus see ajalooline mobiil röövlite kätte. Kõik kirjatööd tehti trükima- Kuid meie piirkonna ajalugu ja järjepidevus algab hoopis varem kui valla ametlik moodustamine sinal ja paljundamiseks pandi masinasse mitu paberilehte ning nende vahele kopeerpa- 19. sajandi lõpus. Jõelähtme ala on pikaajalise väärika ajalooga ning olnud aastasadu oluline ber. Tööruumid asusid vaid vanas ajaloolises hobupostijaamas. Ahjuküttega, kuivkäimlaga kogu Eesti jaoks. Jägala piirkonna inimtegevuse jäljed ja asustus ulatuvad 5000 aasta taha. Siin hoone, kus ruumide ja tööpaikade jaotus oli suhteliselt kaootiline, osa ruume oli hoopis oli mereäärne tähtsaim sadam juba enne Tallinna tekkimist. Tänaseni säilinud muinaskülad, akendeta. - muinaspõllud ja -mälestised, samuti väärtuslikud aardeleiud, mille sarnaseid Eestis mujal ei ole, on ilmne märk organiseeritud ja teadlikult korraldatud ning juhitud inimtegevusest meie aladel. Esimestena lahkusid kõrvalasuvasse endise meiereihoone juurdeehitusse maakorraldajad, kui Harju Tootmisvalitsus 1994. aastal kaks ruumi vabastas. Nüüd on neis ruumides sotsiaalosa- Eesti iseseisvuse ja valla omavalitsusliku staatuse taastamine on andnud meile võimaluse koostöös kond.Teisena tegi vallaarhitekt Indrek Saarepera omale tööruumi sinna kõrvale, kus istusid hiljem riigiga senisest aktiivsemalt jätkata oma piirkonna rikkaliku ajaloolise ja kultuurpärandi kogumist, tema järeltulijad esiteks Ago Kerge ja Sander Kask, seejärel abivallavanemad Arvo Pärniste, uurimist ja säilitamist ning avalikku tutvustamist meie ainulaadse muinsuskaitseala kaudu. Kaupo Heinma ja nüüd Terje Lillo. Kui 1998. aastal nõndanimetatud papivabrik linna kolis ja Läbi mitmete koossseisude on vallavolikogu seda suunda järjepidevalt toetanud. 1993. aastal oma kontoriruumid tühjendas(rendi lõpetas),siis 11. detsembril kolis maakorraldusosakond moodustati Rebala Fond, 1994.a aastal muuseum, millele hiljem on lisandunud õppeklass, 1998. oma praegustesse ruumidesse. Ehitusosakondki kolis vabanenud ruumidesse ja pärast aastal turismiinfopunkt, käivitatud on matkaradade rajamine ja palju muud. Rebala piirkonna teise korruse remonti koliti ülesse. terviklikuks arendamiseks ja paremaks koostööks maaomanikega algatas volikogu 2006.aastal Kui 2000 aastaks esimesed töötõendid telliti, siis oli meid kakskümmend inimest, kellest täna on vastava teemaplaneeringu koos keskkonnamõjude hindamisega mis praegu käib. alles kaheksa. Praegu on töötajaid ligi kolmkümmend. Visioonina näen, lisaks juba tegutsevale golfikeskusele on riigi ja vallavolikogu jätkuval toetusel Viieteistkümne aasta jooksul on olnud Jõelähtmes kolm vallavanemat, neli vallasekretäri, neli koos maaomanikega võimalik lähemate aastate jooksul kujundada Rebala ja Jägala piirkon- abivallavanemat, kolm ehitusosakonna juhatajat, üks maakorraldusosakonna juhataja, kaks nast heakorrastatud, rahvusvahelist tähtsust omav kultuuri, ajaloo- ja tervisespordi suunitlusega sotsiaalosakonna juhatajat ja viis vallaarhitekti. puhke- ning aktiivse vaba aja veetmise piirkond, mis meie väärtuslikku elukeskkonda veelgi väärtustab. Kas kaadri vahetus alati ka kasuks tuleb, näitab vaid tulevik. Praegune koosseis on tunduvalt noorenenud. Oma valla ajaloo ja kultuuripärandi järjepidevuse hoidmine samaaegselt meie kaasaegse elu- keskkonna arendamisega on meie endi, nii volikogu kui ka elanike, ühistes kätes. Edu ja sujuvat koostööd kogu kollektiivile veel mitmeks viieteistkümneks aastaks! Selleks valla aastapäeva puhul jõudu ja edu meile kõigile! Ülo Laanemets maa-ja planeeringuosakonna juhataja Maido Pajo Volikogu liige