REBALA MUINSUSKAITSEALA Teemaplaneeringu

REBALA MUINSUSKAITSEALA teemaplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (kavand: 30.06.2009)

Tellija: Jõelähtme Vallavalitsus Koostaja: OÜ Ruum ja Maastik (Andres Tõnisson)

Jõelähtme, 2009 2

Sisukord

Täpsustused KSH aruande kavandile (30.06.2009)...... 3 Kokkuvõte...... 4 1. Rebala teemaplaneeringuga seonduvad planeeringud ja kavad...... 6 2. Rebala teemaplaneeringu ala üldine iseloomustus ...... 7 2.1. Loodus...... 7 2.1.1. Maastik...... 7 2.1.2. Muld- ja taimkate...... 13 2.1.3. Veestik ...... 15 2.1.4. Kaitstavad loodusobjektid...... 16 2.1.5. Natura 2000 elupaigad ...... 18 2.2. Asustus...... 21 3. Keskkonnapiirangute täpsustamine ...... 23 3.1. Rohevõrgustik...... 23 3.2. Rand ja kallas...... 26 3.3. Põhjavesi...... 28 3.4. Maardlad ...... 29 3.5. Radoon ...... 30 4. Kultuurimälestised ja Rebala muinsuskaitseala...... 32 5. Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele...... 34 6. Ehitussurve...... 35 7. Teemaplaneeringu ja KSH protsess...... 38 8. Strateegilised valikud...... 41 9. Maade reserveerimine...... 47 10. Ettepanekud seiremeetmeteks...... 52 11. Raskused KSH aruande koostamisel ...... 54 Kirjandus...... 56 Lisa 1. KSH programm (kinnitatud: 15.05.2007)...... 58 Lisa 2. KSH programmi arutelu protokoll ...... 63 Lisa 3. Maastike kasutuseeldused...... 65 Lisa 4. Teemaplaneeringu eraldiste üldistatud iseloomustus...... 66 Lisa 5. KSH aruande arutelu protokoll ...... 70 Lisa 6. KSH aruande avaliku väljapaneku ettepanekud...... 81 Lisa 7. Vastused Harjumaa Keskkonnateenistuse (12.06.2008) märkustele ...... 91 Lisa 8. Vastused Keskkonnaameti (HJR) märkustele...... 94

Täpsustused KSH aruande kavandile (30.06.2009)

Käesolev KSH aruande kavand (siin ja edaspidi on teadlikult välditud terminit eelnõu, kuna keskkonnamõju hindamise tulemus ei ole õigusakt) kujutab endast täpsustatud varianti 2009 veebruaris valminud kavandist. Täpsustused lähtuvad järgmistest asjaoludest:

- TP/KSH aruande kohta on vahepeal laekunud Muinsuskaitseameti, Tervisekaitseinspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti arvamused. Neist viimane sisaldas seisukoha TP/KSH mitte kooskõlastamise ja heakskiitmata jätmise kohta väga paljudel põhjustel - Mais 2009 täpsustas Jõelähtme Vallavolikogu TP algatamise 2006 a. otsust, millega kitsenes TP valdkond. TP-s ja KSH-s on sellega arvestatud - Et kõik teised (peale Keskkonnaameti) instantsid on teemaplaneeringu lahenduse kooskõlastanud, ei ole ka KSH-s võimalik tagantjärele tarkusena esitada pöördelisi parandusettepanekuid mitmetes valdkondlikes küsimustes. Pealegi - planeering ja KSH on (st. peaks olema) protsessidena paralleelsed - Kooskõlastuste ja TP/KSH parandamise käigus on meil süvenenud veendumus, et antud teemaplaneering ei vii tegevusteni, mille puhul saab kasutada „olulise negatiivse keskkonnamõju“ mõistet. Põhiliselt elamualade paigutust täpsustav, üldplaneeringuga määratud ehitusalasid oluliselt kahandav, teemaplaneering on pigem positiivse keskkonnamõjuga

KSH aruande kavandist on ülaltoodud põhjustel välja jäetud teemad, mis väljuvad täpsustatud teemaplaneeringu pädevusest (veevarustus) või tundusid järelvalvele mittevajalikud (rahvaküsitlus), aruande kavandit on täpsustatud eelkõige radooni, rohevõrgustiku, maavarade, valikute, maade reserveerimise osas. Parandatud on ka muutunud üldise situatsiooni (õigusaktid jne) kirjeldust, visualiseeringuid.

Kokkuvõte

Rebala teemaplaneeringut (TP) on koostatud alates 2006 aasta lõpust. Planeeringu koostamise käigus on üles kerkinud mitmed vastuolud, eelkõige muinsuskaitseliste piirangute põhjendatuse ja inimestele lisakohustuste võimaliku hüvitamise osas. Probleemide teadvustamine aitas tõsta TP kvaliteeti, kõigi probleemide lahendamine pole üksi teemaplaneeringu pädevuses.

TP-ga ei kavandata suuri ruumilis-strateegilisi muudatusi. Kehtivat valla üldplaneeringut, kus ehitusalad ei ole nii detailselt määratletud, on täpsustatud. Valdavalt on võimalikke ehitusalasid piiratud ja elamukruntide minimaalset pindalat suurendatud. Põhiline probleem Tallinna tagamaal paikneva Rebala MKA arengus on paljude inimeste soov vabaneda maakorralduslikest ja ehituslikest kitsendustest – seega kontsentreerubki teemaplaneering eelkõige elamuehituse võimalikkusele muinsuskaitsealal. Strateegilisteks valikuteks Rebala teemaplaneeringus on: kas üldse ja millisel määral tuleks täpsustada/laiendada ehitusõigusega alasid, millisel alal on senine muinsuskaitseline piirangureziim (igakordne kooskõlastamine) optimaalne, kas üldse ja kuidas saavutada avatud maastikupildi säilumine.

Teemaplaneeringus on koondatud asjakohane informatsioon riiklikest piirangutest. Konflikte looduskaitseliste aladega, sh Natura 2000 võrgustiku aladega, ei ole ette näha. On täpsustatud, kohati laiendatud, maakondlikku rohevõrgustikku ja ehitustingimusi selles. Rohevõrgu toimimisele planeeringu elluviimine negatiivset mõju ei avalda, Rebala eripärast (avatud maastik) tingituna ei ole siin aktuaalne metsaribade omavahelise sidumise teema.

Ehitustegevuseks ebasoovitavate alade (ajalooliselt põllumajandusliku maakasutusega alad) ja rohealade täpsustamisega on proovitud suunata ehitustegevust selleks sobivamatesse piirkondadesse. Teemaplaneeringu põhimõttelised lahendusvariandid on: 1) endine olukord säilib ehk üldplaneeringut ei muudeta (0-variant); 2) olemasolev ja hinnatud eskiis, mis on arenenud ligi kaks aastat väldanud planeerimisprotsessi käigus (1- variant). Planeeringuga paralleelselt toimunud KSH-s eelistatakse 1-varianti.

Keskkonna- ja looduskaitselised kitsendused ei välista ühtegi võimalikku planeeringulist valikut. Põhjavee-, radooni- ja teised keskkonnaküsimused on ületatavad. Raskemini on kõigile mõistetavalt selgitada hoitava väärtuse – ajaloolise põllumajandusmaastiku ehk väärtusliku maastiku – sisu ning jõuda konsensusele ulatuses, milleni (ja kelle arvel) seda maastikku tuleks hoida. Planeeringuprotsessi ametlikus osas (eritingimused, kooskõlastused, kirjavahetus, ettepanekud jne.) ei jõutud kokkuvõttes selge nägemuseni – kuidas on ruumiliselt kirjeldatav Rebala MKA väärtuslik maastik. Muinsuskaitseala 5 ulatuse ja reziimi osas kehtiva üldplaneeringuga (2003) tehtud ettepanekud on jäänud realiseerimata.

Kaalukama valikuna on teemaplaneeringus otsustatud u. 1800 ha paepealse avamaastiku säilitamine ehitistest vabana. Otseselt mõjutab võimalik ehitustegevus u. 100 ha paepealset maastikku, kaudsemalt aga sadu hektareid – hoonestus võib tiheneda avatud looalade servadel, ka ehitussaared soosivad avamaastiku tükeldatust. Mõistagi ei tähenda maa reserveerimine siiski selle kohest kasutusele võtmist – maad on ehitisteks reserveeritud oluliselt rohkem kui lähiaastate rahvastiku- ja kinnisvaraprognoosid ehitamist lubaksid. Samas on ehitusvõimalusi, võrreldes kehtiva üldplaneeringuga, oluliselt piiratud.

KSH-s on tehtud ettepanekuid avamaastiku paremaks säilitamiseks. On toetatud 2003 aasta üldplaneeringu ettepanekut muinsuskaitseala vähendamiseks ja esitatud soovitus hooldustoetuste võimaldamiseks Rebalas inventeeritud Natura 2000 võrgustikku sobivate kooslustega aladel. Esitatud on samuti ettepanekuid vajalike uuringute kohta. Kokkuvõttes: olulist negatiivset keskkonnamõju Rebala TP-ga ei kaasne.

KSH aruande koostamise käigus töötasime tihedalt koos planeerijate ja vallavalitsuse inimestega, mistõttu ei ole KSH aruandes vastandamist TP ja KSH vahel. KSH protsessi kirjeldus on esitatud 7. peatükis, raskused 11. peatükis.

Andres Tõnisson 30.06.2009

1. Rebala teemaplaneeringuga seonduvad planeeringud ja kavad

Tähtsamad, laiemat piirkonda hõlmavad, planeeringud ja kavad, millele teemaplaneering tugineb ja mida ta kohati täpsustab on:

• Harjumaa üldplaneering (2000) • Harju maakonna teemaplaneering: asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused: rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud (2003) • Natura 2000 võrgustiku määramine (2000-2001) ja hilisem täpsustamine • Harju alamvesikonna veemajanduskava (2007) • Harjumaa koolivõrgu arengukava 2004-2010. Koostaja: Enn Kirsman (2006) • Jõelähtme valla üldplaneering (2003)

Teemaplaneeringu tasemel arvestatavad on ka mitmed rakenduslikud uuringud ja üldistused, mis küll ei oma juriidilist jõudu, ent mis annavad lisateavet üldplaneeringu tarvis:

• Muinsuskaitse eritingimused Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringule ja põhimäärusele (2005) • Jõelähtme valla arengukava 2007-2025 • Jõelähtme valla rahvastikuprognoos 2007-2025 • Loo aleviku, Liivamäe küla ja Saha küla ÜP võimalike lahendusvariantide ning käimasolevate DP-dega saavutatud situatsiooni analüüs. Hendrikson & Ko (2007) • Tallinna ja ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalused ja perspektiivid valglinnastumise kontekstis. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut (2007) • Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2020. OÜ Geomedia, Harju Maavalitsus (2006) • Jõelähtme valla reovee kogumisalade määramine. Töö nr. 552/02. AS Entec (2006) • Uuselamuehitusest tulenevate rahvaarvu muutuste ja teeninduskeskuste analüüs. Hendrikson & Ko, Harju Maavalitsus (2004) • Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. Töö nr. U-2002-001. OÜ Vetepere (2002)

2. Rebala teemaplaneeringu ala üldine iseloomustus

2.1. Loodus

2.1.1. Maastik

Rebala kaitsealal valdav loo-maastik on klassikalise maastikuteaduse (Arold, 2005) tähenduses liigitatav paetasandike hulka, mille kolm alaliiki on: 1) väga õhukese karbonaatse kattega paetasandikud (pinnakate kuni 0,3 m); 2) õhukese karbonaatse kattega paetasandikud (pinnakate 0,3-1,0 m); 3) liivase kattega paetasandikud. Rebala kaitsealal, selle paepealsel alal, on neist esindatud kaks esimest alaliiki.

Paetasandike levik piirdub Põhja-Eesti ja Saaremaaga. Harjumaal hõlmavad paetasandikud 8% maakonnast, veidi enam (14-15%) on neid Lääne-Virumaal ja Saaremaal. Kõikjal on tegemist pigem kinnikasvava maastikuga, mis põllumajanduse taandarengu käigus, eriti linnade lähistel, on üha enam kasutatav ehitusalana. Rebala kaitsealast hõlmavad paetasandikud 40% ehk enam-vähem kaitseala 1987 aasta piiriga ümbritsetud ala. Karjääride, maantee, Kostivere ja aianduskruntide (Pilpaküla) tõttu on üle viiendiku (22%) muinsuskaitsealast klassifitseeritav tugevate mõjutustega tehisalaks.

Rebala pinnamoes Ülgasest Mannivani jälgitav astang, osa Balti klindist, on maastikulise suurjaotuse – lavamaa ja rannikumadalik – esmane põhjustaja. Mullad, taimkate, asustus – need järgivad juba pinnamoest alguse saanud maastikulist jaotust. Rannikumadalik ei 8 erine Rebalas oluliselt Soome lahe rannikumadaliku alast, mille kohta on ilmunud monograafiline kirjeldus (Linkrus, 1998).

Rebala kaitseala väärtuslikumat osa - lavamaad - on maastikuteaduslikult kirjeldatud fragmentaarselt. Jägala alamjooksu osas näiteks: Arold, 1960; Maardu järve ümbruse paleogeograafiaga seonduvalt näiteks: Veski, 1998. Lavamaa absoluutsed kõrgused küünivad Ülgase klindineemikul 46 m, Saha kabeli piirkonnas 40 m, Manniva kõvikul 38 m ning Jägala joa astangul 29 m-ni. Ülgase klindineemikul esinevad kulutusvagumused, mis on täidetud soosetetega. Jääjõe- ja mereliivadest on Jägala jõe mõlemal kaldal tekkinud laialdane nö tuiskliiva ala, mis tänaseks metsaga kinnistatud.

Manniva kõvik on osa Ülgase paelavast, neid eraldab loode-kagu suunaline kulutusvagumus, kuhu kujunes omal ajal laguunjärv, hilisem Kasvandu raba. Raba (hävinud) ulatus kuni Jõelähtme jõeni, mis voolab raba lõunaserva uuristatud 5-6 m sügavuses kanjonorus. Kasvandu raba servaalael, pae avamusaladel on fikseeritud jääkriime, mis kulgevad 41-41ºNW ja nõrgemad 33-35ºNW suunas. Laguunsed ja organogeensed setted moodustasid endises Kasvandu rabas kuni 3,5 m paksuse kihi. Lubimudal lasusid seal turbamuda, madalsooturvas, rabaturvas. Raba on tänaseks kuivendatud Männimäe peakraaviga.

Jägala joa astangust allpool näeme 0,5 km ulatuses kividerohket kanjonorgu, mille veerude kõrgus küünib 12-14 m veepinnast. Järgneb lammoru tüüpi jõelõik, mille üheks piirdekõrgendikuks on Linnamägi. Manniva küla kohal on jões üsna suur alluuviumist koosnev saar. Jägala juga on hakanud kujunema Antsülusjärve faasil, mil Manniva paelava algul saarena, hiljem poolsaarena hakkas mere alt vabanema. Algselt suubusid Jõelähtme ja Jägala jõed eraldi klindilahte, hiljem muutus esimene neist lisajõeks. Joa taandumine klindi joonelt tänasele kaugusele on olnud 280 m umbes 7550 aasta jooksul, seega 3,7 m / 100 aasta kohta (Arold, 1960).

Õietolmuanalüüsi kaudu on analüüsitud soode (Vandjala, Saha-Loo, Kasvandu) arengut ja maapinna mere alt vabanemist (Veski, 1998). Omapärane arhipelaag kujunes Rebala aladel Balti jääjärve ajal (10300 at, meretasemel 45 m), mil Ülgase klindineemik moodustas omaette, madalmerelise, saarekese. Teine sarnane saareke jäi Viimsi Lubjamäe piirkonda, väiksemaid saari oli meres mitmeid. Rebala põhiterritoorim vabanes merest Joldiamere perioodil, umbes 9500 at.

Otseselt on paepealsete loodudega seotud ka karstinähtuste levik. Kostivere karstiala on Eesti ilmekaim karstiväli (2,5 x 0,5 km). Siin esineb kamardunud (vene tüüpi e kaetud) karsti mitmekesisus (kurisud, langatuslehtrid, jäänuklavad (seen), lõhed jne.) täiuslikul kujul, midagi sarnast leidub veel vaid Tuhalas. Mujal Eestis võib sarnaseid nähtusi leida metsa all (Kuimetsa, Pae jm). Kostivere karstiala uurimine on jäänud paraku peatuma Ülo Heinsalu omaaegsetele kirjeldustele (esmakirjeldus 1959), mille skeeme on avaldatud paljudes teatmeteostes ja mis on muutunud omamoodi karstiteema klassikaks.

Rebala üheks omapäraks on kindlasti suurte rändrahnude rohkus. Eestis hiidrahnude esikümnesse kuuluvad mahu järgi (vastavalt 8. ja 10.) Ellandvahe ja Laulumäe 9 rändrahnud. Looduskaitse alla kuulub nendele lisaks veel Kuke-Miku kivi (ü=23 m), Ürglooduse raamatus on nimetatud veel kuus rändrahnu (Kink, 2000). Nendest Rokvahe kivisid luges Sulev Künnapuu (1974) ühe lõhenenud hiidrahnu osadeks. Kui see nii on, oleks tegemist Eesti ühe suurema kiviga. Künnapuu mõõtis Rokvahe kividest viis suuremat (↓), mis kõik liigitatakse suurte rändrahnude sekka (ümbermõõt > 10 m).

Rokvahe rändrahnud Tabel 1 Ümbermõõt Pikkus Laius Kõrgus 23,1 8,5 4,6 3,0 19,4 7,4 4,3 2,5 13,3 5,4 3,4 1,6 12,8 3,8 3,1 1,4 11,6 3,5 2,4 1,5

Põhjalik ülevaade Rebala maastike varasemast geoloogilisest kujunemisloost on esitatud Rein Einasto toimetatud artiklis Rebala MKA 20. aastapäeva kogumikus (Aaloe jt., 2007). Paetasandike või siis loopealsete üldist maastikulist omapära on kirjeldatud rohkesti, konkreetselt Rebalast on ülevaateid vähe.

Rebala MKA paigased

V-õhuk. kattega paetasandik Liivase kattega paetasandik 2% õhukese kattega paetasandik 22% 21% Sootasandikud

Karbon.vaene rannavallistik 1% 3% Karbonaatne moreentasandik Meretasandikud 10% 18% Jääjärvetasandikud 5% 4% Jääkuhjetasandikud 4% 10% Tehnogeensed alad

Orud

Objektiivsema ülevaate saamiseks Rebala maastikest võib kasutada nii Tartu Ülikoolis välja töötatud paigastike andmebaasi (↑) kui ka põhikaardi maakatte andmebaasi (↓), millel mõlemal on oma spetsiifika. Paigastike andmebaasi üks kasutusvõimalus on olnud paigastel põhinevate maakasutussoovituste andmine (vt. lisa 3). Rebalas valdavad õhukese pinnakattega paepealsed paigased omavad selle soovituse alusel väärtust pigem põllu- ja metsamaa kui puhkemaastikuna. Põhikaardi alusel eristatavad maakatte-jaotuse puhul peab silmas pidama, et karjäärialad on liigitatud metsaks. Loodusliku rohumaa osakaal (ligi 20%) on silmapaistev.

Maakate Rebalas (põhikaart)

põld looduslik rohumaa muu lage veekogu mets põõsastik eraõu muu

Lisaks maastikuteaduslikule käsitlusele on loo-maastikul, eriti Rebalas, kahtlemata ka oluline ajalooline väärtus. Seni juriidilis-ametlikult määratlemata kultuurmaastiku lõplik defineerimine pole siiski KSH ülesanne, ilmselt pole see defineerimine üldse kõiki rahuldaval viisil võimalik. Tõenäoline on, et täpne definitsioon (ja sellest johtuv muinsuskaitseala eesmärgi selgem sõnastamine) ongi nö. igavene teema. Käesolevas töös mõistetakse ajaloolise kultuurmaastiku üldnimetuse all põlist maaviljeluspiirkonda, kus esineb sümbolobjekte mitmest ajastust (sh. mälestisi) ja mille asustusmuster on püsinud väikeste muutustega. Rebalas on suhteliselt hästisäilinud maakasutuse kõrval oluliselt muutunud teedevõrk ja hoonestuse paigutus (↓), mis lubab väita, et näiliselt arhailine maastik on siin siiski oluliselt muudetud.

On omaette töö selgitamaks välja, milline osa Rebalast on tõesti põline agraarmaastik, milline pigem kolhoosikorra maastik (n. endine Kasvandu raba). Kuna kaardid sellise analüüsi tegemiseks ulatuvad tagasi 17. sajandisse, siis varasema maastikupildi rekonstrueerimine on paratamatult pigem oletuslik. Kalmete paiknemise analüüs (Vedru, 2007) Rebala kaitsealal osundab, et kalmete paiknemine pinnamoe suhtes järgis teatud loogikaid (eemalt nähtavus, piirivööndite kasutamine). See laiendab põlise 12 agraarmaastiku piire kaugemale kui see oleks pelgalt kalmete kaitsetsooni puhul. Kaugelt laiema tähendusega kui lihtsalt mälestised, on ka Jõelähtme kirik ja Saha kabel, mis on oma asukohtades omalaadseteks võimu- ja religiooni maamärkideks ning väärivad kahtlemata enda ümber rohkem (vaate)ruumi kui lihtsalt kultuurimälestise kaitsetsoon. Kõrgaadlile kuulunud erakirikut - Saha kabelit – on hinnatud üldse esimeseks Rebala muinaskihelkonna kirikuks (Markus, 2006).

Rebalale iseloomulikke looalasid pole varasemalt (erinevalt tänapäevast) hinnatud erilise, säilitamisväärse, maastikuna. Neid on loetud isegi igavateks ja väheviljakateks, ikka on ajaloos kordunud üleskutseid nende metsastamiseks (Tõnisson, 2008). Kaasajal on valitsev seisukoht, et kui kultuurmaastikul põimuvad eri kihistused, näiteks rituaalne, sotsiaalne ja agraarne (vt. ka Lang, 2001), võib kultuurmaastikku lugeda väärtuslikuks. Rebala loomaastike tuumikala on (koos Ülgase klindi, Rootsi-Kallavere ja Jägala oru alamjooksuga) maakonnaplaneeringus määratletud kui Harjumaa väärtuslikud maastikud (↓).

Praktikas on väärtuslike maastike määratlemisel, kui sellega ei kaasne subsiidiume, rohkem emotsionaalne tähendus. Rebala TP-s määratletakse osad (15) külasüdamed miljööväärtuslike hoonestusaladena (lisaks üldisele muinsuskaitsealale). Võimalik, et selline määratlemine võimaldab maaomanikel edaspidi taotleda näiteks Kredex’i kaudu jaotatavat miljööväärtuslikel aladel paiknevate hoonete renoveerimistoetust (hetkel kehtib küll valdavalt kortermajade puhul).

2.1.2. Muld- ja taimkate

Loomaastikul valdavad paepealsed mullad (Kh’, Kh’’, Kh’g, Kh’’g), mis koostiselt peenkivised, lubja- ja huumusrikkad, raske lõimisega liivsavid. Lõuna pool esineb ka rähkmuldasid (K, Kr), nõgudes gleistunud rähkmuldasid (Kg, Krg). Paepealsetele muldadele on omane suur huumusesisaldus ja –varu, mis tuleneb taimejuurte tihedusest õhukese mullakamara lõikes. Teiselt poolt takistab paene alus ka orgaanilise aine mineraliseerumist. Mulade aktiivvee mahutavus on väike, taimedele on vett piisavalt vaid kevadperioodil.

Eesti Maaülikooli teadlased (vt. Kõlli jt., 2004) on hinnanud muldi nende keskkonnakaitselise väärtuse (KKV) järgi. Selliste hinnangu kujundamisel arvestati kõdukihi, epipedoni ja solumi tüsedust, huumusesisaldust ja –varu, mullakihtide neelamismahutavust, eripinda, mulla mehhaanilist koostist. KKV-d hinnati nii bioloogilisest, füüsikalisest, mullakliima kui ka aluskihi aspektist. Kokku eristati 5 klassi, kusjuures kõrgeim KKV on leetjatel ja kahkjatel (gleistumistunnustega) muldadel, madalaim KKV on paepealsetel muldadel, millele järgnevad tüüpilised ja huumuslikud leedemullad ning rähksed klibumullad. Seega: Rebala kaitsealal esinevad mullad ei oma keskkonnakaitseliselt erilist väärtust. Kohati võib nende viljelusväärtus olla isegi suhteliselt tähtsam. Viljakamad mullad, nii nagu ka parandatud (kuivendatud) maad paiknevad lõuna pool Narva maanteed (↓).

Taimestikuliselt on loopealsed ehk alvarid üks Eesti omapärasemaid kooslusi. Analooge leidub maailmas vaid Lõuna-Rootsis ja Peterburi lähistel. Näilisele monotoonsusele vaatamata loetakse loopealseid ometi liigirikkaks koosluseks, mis Eestis jääb alla vaid puisniidule. Loopealse ühelt ruutmeetrilt (Lääne-Eestis) on leitud 49 soontaimeliiki, igal suuremal loopealsel on aga julgelt üle saja soontaimeliigi (Helm & Pärtel, 2007). Loopealsetel võib kohata Lõuna-Siberi ja Kagu-Euroopa steppide liike (värv-varjulill) aga ka Põhja-Euroopa subarktika liike (alpi nurmikas) ning Edela-Euroopa merelist kliimat eelistavaid liike (väike kivirik). Peamisteks ohtudeks loopealsetele on kinnikasvamine karjatamise lakkamisel.

Sajandite vältel olid loopealsed Eestis püsiva levikuga, viimase 50 aasta jooksul on nende kadumise määraks hinnatud 70-90%, st. loopealsetena on säilinud umbes viiendik omaaegsetest loodudest. Hinnanguliselt (Kukk, 1999) on Eestis täna säilinud u. 5000 ha loopealseid. Kiiremini on kinni kasvanud (kadakas) ja osalt on ka metsastatud loopealseid Saaremaal ja laiemalt Lääne-Eestis. Harjumaal on oluline ka tööstus- ja elamualade laienemine looalade arvel. Omal ajal (1927) kaitses Viini ülikoolis doktoritöö Ida-Harju loopealsetest tuntud botaanik ja looduskaitsetegelane Gustav Vilbaste. Tema uurimisalad ulatusid idas Lasnamäe-Linnaloo, Iru, Kärmu ja Võerdla loodudeni, mis tänaseks kadunud. Rebala on suurim looalade massiiv Mandri-Eestis, siinse loomaastiku ulatust võib (koos hoonestussaartega) hinnata u. 1500 ha-le. Võrdluseks: Lahemaa rahvuspargis on loopealseid kokku 235 ha ja neid on hinnatud rahvuspargi ainulaadseimaks koosluseks (Eilart, 1981).

Loopealsete tekke küsimus on botaanikuid huvitanud pikka aega. Valdab seisukoht, et lood on kujunenud loometsade ülekarjatamise ja raadamise tagajärjel, samas võib eriti ekstremaalsetes (paepaljakulistes) tingimustes esineda ka primaarseid loodusid, st alasid, kuhu mets pole kunagi kasvama jõudnudki. Mida paksem on loodude muldkate, seda tõenäolisem on nende kinnikasvamine metsaga.

Loopealsete majandamisel on soovituslike karjatamisnormidena välja pakutud 1,4-2 utte või noorlammast hektari kohta või 0,4-0,6 noorhobust ja 0,2 tööhobust hektari kohta (Talvi, 2001). Tugevama rohukamaraga aladel võivad need numbrid ka suuremad olla, samuti saab seal karjatada veiseid (kuni 1 loomühik hektari kohta), karjatamist tuleks suunata tarade abil. Mõne aasta eest koostatud analüüsis (Ehrlich, 2003) on loopealsete majandamise teoreetilist maksumust hinnatud 345 kroonile hektari kohta. See on teiste poollooduslike kooslustega võrreldes vähem (puisniidud võrdlusena 1800-2300 kr/ha) ning samal ajal on tegelikud riiklikud väljamaksed (2001 ja 2004) ületanud teoreetilist majandamise maksumust ligi poolteist korda (Saar & Zobel, 2005). Poollooduslike koosluste hooldamisega on seotud üldine põhimõte, et ratsionaalsem on hooldada veel vähegi säilinud kooslusi kui alustada taastamisega.

Põllumaade kasutuses hoidmise vajadust on rõhutanud ka kehtiv üldplaneering. Suuremate massiivide tükeldamise vältimiseks ongi TP-s (enam kui ÜP-s) diferentseeritud ehitustingimusi. Ligi 1800 ha paepealset (põllumajanduslikku) maastikku on määratletud kui ala, millel ehitustegevus ei ole lubatud. Riiklikus registris paiknevate kuivendusobjektide puhul on vajalik projekteerimistingimuste kooskõlastamine Maaparandusbürooga.

2.1.3. Veestik

Planeeringu mõistes on veekogud üksnes need jõed, kraavid, järved, allikad jne., mis loetletud keskkonnaregistris. Veekogudega (sh ka merega) seotud, seadustest tulenevad, piirangud on TP-s esitatud erandeid taotlemata.

Planeeringuala vooluveekogud on: Jägala ja Jõelähtme jõgi ning Männimäe peakraav. Planeeringuala seisuveekogud on esindatud 11 karjäärijärve ja 2 paisjärvega (↓).

Siseveekogud TP alal (Keskkonnaregister) Tabel 2

Reg. nr Nimi Pindala, ha Küla 2005930 nimetu 38,3 Vandjala 2005940 nimetu 5,4 Võerdla 2005950 nimetu 28,6 Maardu 2005960 nimetu 3,1 Võerdla 2005970 nimetu 5,3 Võerdla 2005980 nimetu 2,5 Võerdla 2005990 nimetu 13,9 Rebala/Võerdla 2006140 nimetu 7 Võerdla/Ülgase 2006150 nimetu 1,1 Ülgase 2006160 nimetu 2,4 Rebala/Ülgase 2006170 nimetu 8 Rebala/Võedla/Ülgase 2024510 Linnamäe paisjärv 29,5 viis küla 2024520 Lundi paisjärv 0,5 Koila/Koogi

Planeeringuala esinevaid karstinähtusi ja nendega seotud allikaid on kirjeldatud paljudes ülevaadetes, viimati Eesti ürglooduse raamatus (Kink, 2006). Kostivere karstiala koos allikatega on nimetatud käsitluse kohaselt rahvusvahelise tähtsusega (Harjumaal veel Tuhala ja Saula). Keskkonnaregistris on arvel 7 allikat Jõelähtmes (karstiala väljavool) ja üks Maardu külas. Ka allikatele kehtib kaitsetsoon (25 m).

Sõltumata TP põhijoonisest/seletuskirjast kehtivad veekogude kaitsetsoonid nii või teisiti. Paratamatult, mõõtkavast tingituna, ei ole mõeldav kõikide (karjäärijärved!) kaitsetsoonide esitamine planeeringu põhijoonisel. Vt. ka pt. 3.2.

2.1.4. Kaitstavad loodusobjektid

Loodusobjektide kaitse on reguleeritud nii kaitse- ja hoiualade süsteemi (↓), kui ka mitmete pindalaliste kitsendustega: ranna ja kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd (mere ja teatud suurusega veekogude puhul), allikate kaitsetsoon, üksikobjektide kaitsevööndid jne.

Euroopa Liidu tähtsusega Natura 2000 alade võrgustikku kuuluvad Rebala kaitsealadest Kostivere MKA, Ülgase LKA, Jägala jõe HA.

PINDALALISED LOODUSKAITSE OBJEKTID REBALA TP ALAL Tabel 3

Kaitseala Asutatud Pindala Eeskiri Märkused ha Kostivere MKA 1959 96,6 RT 1999, 102, 910 Maamaks – 50% Kostivere park 1960 4,2 Üldine eeskiri: Piirikirjeldus: RT 2006, 12, 89 RT 2006, 33, 249 Maardu park 1960 8 Üldine eeskiri: Piirikirjeldus: RT 2006, 12, 89 RT 2006, 33, 249 Ülgase LKA 1960 49,3 RT 2006, 19, 149 Algselt kaitsealune objekt - paekallas Ülgase-Saviranna HA 2005 13,2 RT 2005, 38, 300 5 LD elupaigatüüpi Jägala jõe HA 2005 Suudmest RT 2005, 38, 300 3 LD liiki, 1 (osaliselt Jõelähtme kuni elupaigatüüp jõgi) jugadeni MKA – maastikukaitseala, LKA – looduskaitseala, HA – hoiuala, LD - Loodusdirektiiv

LOODUSKAITSE ÜKSIKOBJEKTID REBALA TP ALAL Tabel 4

Üksikobjekt Kaitse all Kaitsetsoon Kaitsetsooni alates määramine Laulimäe kivi 1941 10 m RTL 2002, 79, 1217 Ellandvahe kivi 1959 10 m - Kuku-Miku kivi 1959 10 m - Jägala juga, laius 70 m 1959 50 m -

Uue riikliku kaitsealana on kavandamisel Koljunuki maastikukaitseala. Jõelähtme valla volikogu ja enamik maaomanikke ei toetanud esmalt uue kaitseala moodustamist. Aprillis 2008 toimus Koljunuki maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu (vähendatud piirides, kokku 84 ha, kaitsealal üksnes sihtkaitsevöönd) uus avalik väljapanek ja septembris 2008 uus avalik arutelu. Erinevad seisukohad kaitseala vajalikkusest jäid püsima. Kaitseala ilmselt siiski moodustatakse. TP saab kajastada maastikukaitseala võimalikku piiri, kaitseala moodustamine või mitte on aga Vabariigi Valitsuse otsuse küsimus.

Teemaplaneeringust kaugemale (edasi) mõeldes tundub mõistlik, et kui kaitseala moodustatakse, ei tohiks see omakorda luua täiendavaid takistusi Koljunuki elamualale viiva (ainukese) sõidutee parandamisel (kus ilmselt on vajalik liigvee kohatine ärajuhtimine, teetammi tõstmine).

Üksikobjektidest täpsustati hiljuti Jägala joa kaitstavat kontuuri (↓), mis võib edaspidi (keskkonnaministri määrusega) asendada täna raskesti mõistetavat, joaastangust arvestatavat, 50 m raadiust.

Kaitsealade kaitse-eeskirjad sätestavad mitmeid kitsendusi, siiski on paljud tegevused kaitseala valitseja (keskkonnaamet) nõusolekul võimalikud. Kaitsealadel kitsendatakse maaomaniku õigusi, avaliku kasutuse osas erilisi kitsendusi ei seata (va Ülgase koopad, kus kehtib liikumiskeeld 16.08.-31.05. ja kus >15 inimesega rahvaüritus eeldab kaitseala valitseja luba). Hoiualadel eraldi piiranguid ei kehtestata. Üldine tegevuste loetelu, mille puhul tuleb hoiuala valitsejale esitada nn. hoiuala teatis, on esitatud looduskaitseseaduses § 33.

Pindalaliselt on TP alal looduskaitse all umbes 180 ha (2,5%) maismaa- ja siseveekogude alast. Sellele lisanduvad looduskaitse üksikobjektide kaitsetsoonid.

2.1.5. Natura 2000 elupaigad

Teemaplaneeringu alal 2000-2004 tehtud inventuuride alusel on EL Natura 2000 võrgustiku elupaikadena (mitte igakord aladena) määratud u. 700 ha (vt. kaart ↓). Suures osas on see tehtud otseselt Natura inventuuridele eelnenud nn. niiduinventuuride põhjal. Ilma kaitse- või hoiualata on Natura elupaik pigem lisateave kaalutlusotsuse tegemiseks, otseselt inventeeritud elupaigatüübid kaitse all ei ole.

Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide koodid ja esinemine (* - esmatähtis) Tabel 5 Kood Registris Elupaigatüübi nimetus ha 1220 3,2 Püsitaimestikuga kivirand 1630* 16,4 Rannaniidud 1640 1,3 Püsitaimestikuga liivarand 3260 40,3 Jõed ja ojad 6210 168,3 Kuivad niidud lubjarikkal mullal 6270* 38,5 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 6280* 165,3 Lood 6430 29,6 Niiskuslembesed kõrgrohustud 6510 91,9 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 6530* 5,2 Puisniidud 7230 14,2 Liigirikkad madalsood 9080 94,3 Soostuvad ja soo-lehtmetsad 9180* 25,4 Pangamets kokku: 694,4

Hiljuti (2007 sügis) valmis (TLÜ Ökoloogia Instituut) pool-loodulike koosluste inventuur ka Kostivere MKA kohta, mis lisas nö. Natura elupaikade registrisse veel u. 100 hektarit, kooslustest 6280 ja 8240* (plaatlood). Karstiala kooslused sisalduvad ametlikus Natura kaardiregistris ning on toetuskõlbulikud PRIA nö. Natura toetusskeemi läbi.

Natura 2000 alal paiknevate Natura niidutüüpide puhul võib maaomanik taotleda PRIA poollooduslike koosluste hoodustoetust. Vastava Põllumajandusministri määruse (nr. 2, 11.01.2008) kohaselt maksaksab 1 ha rohumaa hooldamine 2910 kr. Kallim on puisniidu hooldamine (3725 kr/ha/a) ja koosluse taastamine. Põllumaa hektaritoetuse määr on 502 kr/ha/a.

Eelmisest aastast algas vastuvõtt ka Natura 2000 metsaalade toetuste saamiseks. Rebalas puudutab see täna eelkõige Ülgase LKA maaomanikke (kui moodustatakse Koljunuki 19

MKA, siis ka sealseid maaomanikke). Vastavad maksed maaomanikule tehakse küll PRIA kaudu ent taotluste menetlemist korraldab SA Erametsakeskus. Toetussummad piiranguvööndis 940 kr/ha; sihtkaitsevööndis 1720 kr/ha.

Rebala puhul on probleemiks, et hulk alasid ei saa taotleda PRIA toetusi, kuna need ei ole kaitsealad, hoiualad ega püsielupaigad. Võimaluseks on algatada keskkonnaministri määruse muutmine selliselt, et Rebala kohta tehtaks nö. projektialade erisus nagu see kehtib mõnede EL-LIFE projektialade kohta. Teine võimalus on muinsuskaitselise pindalatoetuse (kasvõi maamaksuvabastus) põhimõtte saavutamine.

2.2. Asustus

Rebala kaitseala oluline väärtus on tema ajalooline asustusmuster - suhteliselt hästi säilinud külade, teede, põllumassiivide omavaheline paigutus (teisisõnu maakasutus). Kuna tänane asustus liitub siin sujuvalt põlise asustusalaga (suurim muinsuste kontsentratsioon Tallinna lähiümbruses) ning ajaloo käigus vähe muutunud loopealsetega, siis on see olnud ka üheks muinsuskaitseala moodustamine eelduseks. Ajaloolisest küljest on Rebala piirkonda uuritud paljude teadlaste poolt (Pärna, Lõugas, Troska, Lang, Kriiska jt.). TP koosseisus on esitatud ka maastikuanalüüs arheoloogia seisukohast1. Siinkohal puudub vajadus neid refereerida.

Ilmselt on seni põhjalikuima uurimistöö kogu Tallinnamaa (sh. ka Rebala) hilisema asustuse ja selle maastikuliste seoste kohta avaldanud Karl Pärna (1940, väitekiri 1941). Üldistus, mis tehtud kogu Tallinnamaa kohta, ei peegelda Rebala erilist erandlikkust. Karl Pärna liigendas Tallinnamaad lisaks külatüüpidele ka õuetüüpide, katusematerjalide, hoonete seinamaterjalide, elamutüüpide ja maa-asulastiku tasandil (vt. näide ↓).

Võrreldes kasvõi K. Pärna uurimisperioodiga 1930 a-tel, on Rebala ala asustuspilt oluliselt muutunud. Siiski on rahvastiku juurdekasv Rebala piirkonnas olnud mõnevõrra aeglasem, kui mujal Tallinna lähialal. Viimase kolmekümne aastaga on valla rahvastik kasvanud u. 1,4 korda. Rebala põllumajanduslikus osas (arvates välja Kostivere) on rahvastiku kasv olnud veelgi väiksem.

1 Vedru, G. 2007. Rebala MKA arheoloogiamälestiste inspekteerimise aruanne. TP koosseisus, 84 lk.

Teemaplaneeringus, eriti ehitustingimuste seadmise osas, on olnud probleemiks omaaegse asustuse liiga üldine kirjeldamine. Mitmed teadlased-eksperdid kinnitavad, et Rebala ehitised, asustuspilt ja külade struktuur on huvitavad, unikaalsed, väärtuslikud jne., samas on selle sõnastamine (eelistatult numbriline, et oleks kasutatav tingimuste seadmisel) jäänud üldiseks ja rakenduslikus mõttes ebapiisavaks. TP koostajatel oli kasutada 2005 a eritingimuste uuring ja mitmeid üksikuuringuid. Rakendatavat soovitust – milline oleks Rebalale iseloomulik asustuspilt – nendest uuringutest ega ka hilisematest Muinsuskaitseameti märkustest-soovitustest ei lähtunud.

Rebala TP ala külad ja elanike arv Tabel 6 küla Väärtus- algne majapidamisi elanikke tsoon külatüüp 1928/2007** 2007 (2005) Rebala I ja IV sumb 28/ 145 Võerdla I ja IV sumb 20/7 15 Vandjala I* rida 23/19 49 Loo I rida 11/11 17 Parasmäe I rida 19/33 41 Jõelähtme I sega 25/ 99 Koila II sega 12 Saha II* haja 118 Maardu II* haja 121 Kallavere II sega 31/ 131 Ülgase II rida 89 Manniva I ja III haja 39 Kostivere III mõis 746 Kostiranna III rida 33/ 19 Koogi III* sumb 95 1736

* - osaliselt kaitsealal ** - andmestik 1928 a majapidamiste kohta on esitatud vastavalt tolleaegsele topograafilisele kaardile 1:25000.

3. Keskkonnapiirangute täpsustamine

3.1. Rohevõrgustik

Rebala TP arvestab maakondliku rohevõrgustiku (RV) teemaplaneeringuga praktiliselt täies ulatuses. Planeerimisskaalade erinev üldistusaste tingib vajaduse täpsustada maakondlikku teemaplaneeringut, seda siiski mitte olulisel määral. Vajadus täiendava RV määramise järele on suurem tegutsevate karjääride lähikonnas. Lagedal loo-maastikul ei ole kõrghaljastusega RV nö. aktiivne kujundamine (näiteks metsastamise või kõrghaljastuse ettenägemisega) soovitav, ka rohumaa toimib arvestatava rohealana ning on Rebalale iseloomulikum. Oma teoreetiliselt aluselt on RV (nimetatud ka kaitsehaljastus, kaitsemets, roheline vöönd, kujundlikumalt ka linna kopsud jne) algselt teeninud mitmesugust sanitaarkaitselist eesmärki, eelkõige linnade õhureostuse kompenseerimist lähitagamaa poolt. Hiljem on lisandunud inimese liikumistarbe ning elustiku kaitse ja taastamisega seotud mõõde. Euroopas juurdus rohevõrgustike süsteemsem planeerimine 1990 a-te alguses, kui Holland esimese riigina käivitas riikliku programmi rohevõrgustiku loomiseks. Hollandist lähtuvat RV planeerimise printsiipi ei saa metsavöötme riikides loomulikult üks-üheselt rakendada. Eestis alustati riikliku RV konstrueerimist 1980 a-tel (Jagomägi, Raik jt.), mil funktsionaalse tsoneerimise nimetuse all koostati (Maaehitusprojekt) rohevõrgustikud riigi ja osade maakondade tasemel. Need katsetused jäid siiski suuresti riiulile. Uuesti tõusis RV teema päevakorrale riikliku planeeringu (Eesti 2010) ja vastavate maakondlike teemaplaneeringute koostamisega (pilootprojektina Viljandi maakonnad, 2002). Maakondlike rohevõrgustike koostamise metoodika2 on olnud aluseks ka hilisematele sellesuunalistele planeerimistöödele. Mõisted, millega RV planeerijad kokku puutuvad on lühidalt järgmised: koridorid, sõlmed, puhvrid, ribastruktuurid, sidusus, servaefekt, tuumalad e. laamad, astmelauad jne. Rohevõrgustikku saab pidada osaks nn ökoloogilisest võrgustikust, mida saab (koos osadega) defineerida alljärgnevalt:

• Ökoloogiline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel.

• Kompenseerivate alade võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis tasakaalustab looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone.

2 Sepp, K., Jagomägi, J. 2001. Rohelise võrgustiku määratlemise alused maakonna planeeringus. Metoodiline juhend. Tartu, 82 lk.

Ökonoomika seisukohalt on tähtis, et kõiki neid ökoloogiliselt elulisi funktsioone täidab võrgustik praktiliselt kulutusteta, isereguleeruva süsteemina.

• Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse (produtsentide) domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule. Tallinna ümbruses on Harjumaa teemaplaneering taaskasutusse võtnud (sisu küll oluliselt avamata) termini Tallinna roheline vöönd.

Kuna eespool nimetatud mõistete mahud ja sisu suuresti kattuvad, on nendevaheliste piirjoonte eristamine sageli rohkem tunnetuslik kui argumenteeritud tegevus ning arvestades praktika vajadusi on osutunud otstarbekaks kasutada enam mõistet roheline võrgustik (rohevõrgustik), andes sellele praktiliselt ökoloogilise võrgustikuga võrreldava mahu. Eestis on RV enamasti olemas, vajalik on selle teadvustamine/säilitamine planeeringutes, üksikjuhtudel võib olla vajalik ka uute rohekoridorde rajamine. Valdade üldplaneeringutes on enam näha maakondlike võrgustike katkestuskohad ja ehitussurvest tulenevad potentsiaalsed ohukohad, kus rohevõrgustiku määramine võib olla ka ennetav meede (ilma RV-ta võib asustussüsteem areneda nö. vaibana). Kriitlisem on rohevõrgustiku määramine linnade ja tööstusalade lähistel, aga ka seal, kus senine maakasutus on kiiresti muutumas. Harku valla üldplaneeringu koosseisus valmis hiljuti spetsiaalne uurimus valla RV võimalikust ülesehitusest (Kohv, 2007). Tuumaladel soovitatakse selles võimaldada (kui üldse) elamuehitust üksnes tingimustel, kus õuealad jäävad naabritest 500+ meetri kaugusele, rohekoridoride laiuseks nähakse ette 200+ meetrit. Elustiku kaitseks Eesti ekspartide (Lauri Klein, Jaanus Elts jt.) mõeldud rohekoridoride soovitused arvestavad ka liikide võimalikku häirimist koduloomade poolt, sh inimeste jalutusradade lähistel. Ka Viimsi vallas valminud teemaplaneeringu (rohevõrgustik) KSH aruandes on rohekoridoride soovituslikuks laiuseks toodud 200 meetrit kõrghaljastusega looduslikku ala (Viimsi valla..., 2007). Ökoloogilised alused RV konstrueerimisel tulenevad liikide elupaiganõudluste võimalikult otstarbekast arvestamisest. Nii ongi mitmel pool (ka Eestis) viimasel paarikümnel aastal tehtud mitmeid uuringuid, milles täpsustatakse mitmete liikide (liblikad, suurulukid, nahkhiired, linnud, konnad jne) elupaiga-, sh ka rändenõudeid. Eelnimetatud metoodika koosseisus on valminud (Lauri Klein) näiteks Eesti imetajate koridorieelistuste koondtabel ning indikaatorliikide loend, kes sobivad iseloomustama koosluste nö. ökoloogilist terviklikkust. Need on: 1. Vetevõrgustik: saarmas, naarits; 2. Lehtmetsad ja puisniidud: lagrits, kasetriiplane, pisihiir; 3. Segametsad: kivinugis; 4. Okasmetsad: valgejänes, metsnugis; 5. Looduslikud niidud: pähklinäpp, lagrits, kasetriiplane; 6. Kultuurniidud ja põllud: siilid, suurkõrv, põhja-nahkhiir, kärp, nirk, metskits, metssiga; 7. Haljasalad ja pargid: karihiired, nahkhiired, siilid, kärp, metskits; 25

Et seni on meil enam kasutada andmestikku RV konflikidest maanteede ja vähem asustusega, siis on ettekujutus näiteks valglinnastumise mõjudest elustikule fragmentaarsemad. Ka tulemused maantee mõjust on taandatavad teatud keskmistele näitajatele, mis olenevad paljuski piirkonna üldisest mürafoonist ja muust häiretasemest. Näiteks on maanteeliikluse otsest häireulatust hinnatud metsalindude jaoks teest kuni 50- 100 m kaugusele; avamaastiku lindudele madala intensiivsusega tee puhul kuni 200-1000 m ja kõrge intensiivsuse maantee puhul üle 1000 m; metsa suurulukitele on selleks ulatuseks hinnatud kuni 100-200 meetrit. Seejuures on peamise häirefaktorina arvestatud müra, aga ka öist valgustust. RV konstrueerimine (määratlemine) on oma olemuselt valikute tegemine, mis arvestab kokkuleppeid, kogemusi, eksperdi intuitsiooni jms ning vormistatakse kujutistena planeeringu põhijoonisel. Rebala TP-s on rohevõrgustiku osadeks määratud mitmeid uusi alasid:

• Maardu lõunakarjääri idaosa (MA3) • Saha külas üle Saha kabeli kulgev looduslähedane maasiil, mis ühendab Maardu järve äärse metsase piirkonna (Saha soo) samalaadsega Pähklimäe kalmete juures (SA4) • Kallavere külas, laiendamine Saviranna tee ääres (KA8)

Mereranna (piiranguvöönd 200 m), Jägala ja Jõelähtme jõgede (piiranguvöönd 100 m) ning Männimäe peakraavi (piiranguvöönd 50 m) kaitsetsoonide, samuti ka kaitsealade kuulumine rohevõrgustiku koosseisu on loomulik, isegi kui seda TP põhijoonisel ei kajastata (koormab kaarti ja on ka numbriliselt väljendatult piisavalt arusaadav).

Veidi muudetud on rohekoridori asendit Rebala külas, kus see võrdelt lagedate alade puhul ei oma põhimõttelist tähtsust.

Üldjuhul on maakonna RV tuumaladel vajalik hoiduda tuumala hõlvamist ehitistega ulatuseni üle 10% pindalast. Ainuvõimalik tõlgendusvariant on siin, et seda tuleb rakendada iga kinnistu puhul nendes piirides, mis tuumalale/koridorile jäävad. Arvestades ka Harku ja Viimsi valla kohta koostatud uuringuid ning asjaolu, et Rebala tuumalad- koridorid on juba ajalooliselt väiksemad (st. suhteliselt tähtsamad, loomastikule olulisemad), saab Rebala RV-le (nii tuumalad kui koridorid) soovitada ehituspiiranguid:

• Hoonetevaheline kaugus rohevõrgu tuumalas ei tohiks olla väiksem kui 500 m • Hoonetevaheline kaugus rohevõrgu koridorides ei tohiks olla väiksem kui 200 m

Sellised piirangud võimaldavad rohevõrgustikus vaid üksikute eraldiseisvate elamute püstitamist, loomastiku häiring jääb tagasihoidlikuks. RV füüsiline tekitamine (metsastamine) ei ole paepealse maastiku puhul soovitatav. On paratamatu, et metsaseid rohevõrgustiku struktuure Rebalas (võrrelduna näiteks Rae, Kuusalu või Anija vallaga) napib – võrgustik ei saagi olla standartne kõikjal. Jätkuvaks probleemiks on RV katkestused Narva maanteega (VÕ4 ja MA3 vahel, Koogi ja Jägala vahel) – nii maakonna teemaplaneering kui Rebala TP näevad ette koridori võimaluse Tallinna prügilasse sissesõidutee (viadukti) kohal. Praktikas on seal rohekoridori rajamine lahendatav koos teeprojektiga, muinsuskaitseala põhiväärtusi antud rohekoridori tegelik toimimine ei mõjuta.

3.2. Rand ja kallas

Mere puhul on üldised kitsendused määratud järgmiste vööndite lõikes: piiranguvöönd - 200 m, ehituskeeluvöönd – 100 m, kallasrada – 10 m ja veekaitsevöönd – 20 m. Seadusejärgne ranna piiranguvöönd (200 meetrit korduva üleujutusega ala piirist) omab tähendust tegevuste puhul (looduskaitseseadus § 37 lg. 3), mida Rebala teemaplaneering ette ei näe. Piiranguvöönd algab kõikjal korduva üleujutusega ala piiri määratlemisega. Selle määratlemata jätmise korral (näiteks mõne järgneva detailplaneeringu puhul) loetakse kõrgveepiiriks 1,0 m.

Ehkki Rebala planeeringuala rand ei ole, arvestades ka OÜ Maa ja Vesi vastavat uurimistööd (Juhised..., 2006) otseselt üleujutusohtlik, võib siingi esineda olulist veetõusu. Nii on maksimaalseks veetaseme tõusuks lähikonnas (Muuga sadamas 2005. a jaanuaritormi ajal) mõõdetud 1.57 m. Teemaplaneeringuga saab seega kaaluda kõrgveepiirina kas 0,5 või 1,0 meetri kehtestamist. Kui TP seda ei tee, siis tuleb kõikide merega seotud vööndite puhul edaspidi lähtuda 1 m kõrgusjoonest (LKS § 35 lg 3¹). Täpsete kõrgusandmete puudumise tõttu võibki TP jätta korduva üleujutusega ala määratlemata, 1 m kõrgusjoone edaspidi (kui on vastav detailplaneering) aluseks võtmine on kindlasti vähem riskantne, kui 0,5 m kõrgusjoone kehtestamine.

Mõnel pool (Kostiranna, Manniva) võib mererannale lähemal kui 200 m paikneda 5+ m kõrgune rannaastang. Looduskaitseseaduse (§ 35, lg. 5) kohaselt nihutab sellise astangu olemasolu piirangu- ja ehituskeeluvööndi arvestuse astangu ülaservale.

Ranna ehituskeeluvööndi täpsustamisel on samuti vajalik arvestada seadusejärgse vööndi laiuse (100 m) ja sellele lisanduva korduva üleujutusega ala (kõrgvee) piiriga ehk eelnevalt määratud näiteks 0,5 m või soovitavalt 1,0 m kõrgusjoonega. Metsamaal laieneb ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini (teisisõnu, nad on võrdsed).

Et TP põhijoonisel ei ole mõeldav ei 0,5 m või siis 1,0 m samakõrgusjoone väljatoomine kõrgveepiiri tähisena, tuleks TP seletuskirjas nimetada, et piirangu- ja ehituskeeluvööndid lähtuvad kõrgveepiirist ja põhijoonisel antud ranna piiranguvöönd koos ehituskeeluvööndiga on indikatiivsed – praktikas tuleks iga detailplaneeringu algatamise või ehitustingimuste koostamise korral lähtuda 1) kõrgveepiirist; 2) kaldaastangu olemasolust; 3) seadusjärgsetest vöönditest.

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks või ka laiendamiseks puudub planeeringualal nähtav vajadus ehk avalik huvi.

Jõgedel ja (tehis)järvedel on ehituskeelu- ja piiranguvööndid sõltuvuses nende valgala või veepeegli pindalast ja tulenevad otseselt looduskaitseseadusest. Metsamaal laieneb ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini (vööndid kattuvad).

• Jägala ja Jõelähtme jõed: piiranguvöönd – 100 m, ehituskeeluvöönd – 50 m, lisaks kehtivad kitsendused: kallasrada – 4 m ja veekaitsevöönd – 10 m • Männimäe peakraav (L=2,6 km, S=8,6 km²): piiranguvöönd – 50 m, ehituskeeluvöönd – 25 m

Ka Jägala jõe puhul on piirangu- ja ehituskeeluvööndi praktilise määramise puhul detailplaneeringu või ehitusprojekti tasemel vajalik arvestada LKS-is (§ 35 lg. 5) nimetatud üle 5 m kõrguse kaldaastanguga (lähemal kui 200 m veepiirist), mis nihutab vööndid jõest kaugemale. Praktikas on hulgaliselt probleeme kaldaastangu mõõtmisel, seega pole ka TP põhijoonisel võimalik 5+ astanguid ära märkida (vajalik täpsem geoalus) ent seletuskirjas saab viidata seaduse vastavale nõudele.

Planeeringuala seisuveekogud (karjäärijärved, mida keskkonnaregistris on 11 ning Lundi ja Linnamäe paisjärved – vt. pt. 2.1.3.) eeldavad paraku samuti kõikide veekaitseliste vööndite määramist (praktikas ei tundu see küll vajalik). Seadusejärgselt on vahe järvedel alla ja üle 25 ha pindalaga. Selle kriteeriumi kohaselt oleks kolmel veekogul (Linnamäe paisjärv ja kaks karjäärijärve) piiranguvöönd 100 m ja ehituskeeluvöönd 50 m (lisandub kaldaastangute teema), teistel seisuveekogudel vastavalt 50 ja 25 m.

Väikeste seisuveekogudega samad piirangud kehtivad ka allikatele, mida on TP alal keskkonnaregistris loetletud 8. Ilmselt ei ole neid kõiki piiranguid võimalik kajastada TP põhijoonisel, tähtis on nende teadvustamine edasiste detailplaneeringute käigus.

Kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks või ka laiendamiseks puudub planeeringualal nähtav vajadus ehk avalik huvi.

3.3. Põhjavesi

Rebala piirkonna põhjavee kasutamine on toimunud Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi baasil. Kinnitatud (2006) varud kogu vallale on kokku 1600 m³/p, siia lisandub veel 2000 m³/p Loo piirkonnale, mis rahuldab vajaduse ka nähtavas tulevikus. Tegelik kogu valla põhjaveekasutus oli 2007 aastal 866 m³/p., seega ligi neli korda vähem kinnitatud varudest. Arvestades inimese keskmiseks veetarbeks (nagu see on ÜVK andmetel Loo alevikus) näiteks 3 m³/kuus, kataks valla veevaru (asutusi arvestamata) u. 13 000 inimese veetarbe (väljaspool Loo piirkonda elab täna umbes 3000 inimest). Ressursipuudust seega ette näha ei ole.

Probleeme tekib aga põhjavee kaitstusega, kuna looduslik kaitstus planeeringualal (↓) on puudulik. Rebala iseära ongi asjaolu, et väärtuslikum maastik (paepealne) kattub kaitsmata põhjavee alaga. See võib aidata kaasa avatud maastikupildi säilimisele kuna ehitustegevus kaitsmata põhjaveega aladel on küll võimalik (järgides kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõudeid, mis kaitsmata põhjavee aladel ranged. Näiteks pinnasesse võib immutada vaid bioloogiliselt puhastatud heitvett kui põhjavee kõrgema tasemeni on 1,2+ meetrit) ent praktiliselt ikkagi kallis.

Reovee kogumisalade määramine on Jõelähtme vallas teostatud 2006 aastal (AS Entec).

3.4. Maardlad

Rebala TP alal asuvad üleriigilise tähtsusega Maardu graniidimaardla ja Kallavere savimaardla (RT 2004, 34, 265). Kohaliku tähtsusega on Maardu lubjakivimaardla (mitu osa) ja vaid osaliselt Rebalasse jääv Kostivere turbamaardla (kahes osas). Riigi omandis olevate maardlate olemasolu tingib planeeringute kooskõlastamise nõude Keskkonnaministeeriumi poolt (Maapõueseadus § 63).

Tabel 7 Maardla nimetus Maavara Pindala, Aktiivsed varud ha 2005 (tuh. t) Maardu (Neeme) kristalne ehituskivi 1915 1.245.062 Maardu ehituslubjakivi 1069 1.750 Maardu Lõunakarjäär ehituslubjakivi 7 314 Ülgase (Kallavere) keraamiline savi 24 2.067 Kostivere vähelagunenud turvas 437 97 Kostivere hästilagunenud turvas 1151 121

Kaevandmine toimub täna Maardu II paekarjääris (Lõunakarjäär). Kaevandamise perspektiiv on kavandamisel ka graniidimaardla puhul, mille maksimaalne ulatus on ligikaudu 100 km² ja mille varusid (hinnanguliselt kuni kilomeetri paksune lade) võib lugeda ammendamatuks (Adamson, Pirrus, 1994). Maardu graniidimaardla alale on esitatud kaks kaevandamisloa taotlust. Neist ühte (OÜ Maardu Graniidikaevandus, taotletav ala 1167 ha) menetleb käesoleval ajal Keskkonnaministeerium3.

Kuivõrd teemaplaneeringuga kavandatavad tegevused (ehitusalade määramine) muudavad maavarade edasist võimalikku kasutamist ja kuivõrd on ette näha konflikte maavarade kaevandamise ja laieneva asustuse vahel – sellele saab lihtustatult vastata: kehtiv üldplaneering ei välista maavaradest tingituna ehitamist mitte kusagil (rõhutatakse vaid kooskõlastuse vajadust). TP-ga ette nähtud tegevused üldjuhul ei too (ÜP-ga võrreldes) kaasa täiendavat asustust. Maardlate lõikes on olukord järgmine:

- Kallavere savimaardla (ÜL3). Kasutusel ja kasutusala võib edaspidi ka laieneda. Elamualasid maardlaga kattuvana ei ole ette nähtud. Rohevõrgustiku kahjustamine on kaevandamisel paratamatu ent võrgustik on taastatav (mõju pole pöördumatu). Kaevanduse vahetu külgenemine elamualaga ei ole võimalik. - Kostivere turbamaardla (VA6). Maardla on kasutatav ka TP-järgselt, alale on ette nähtud universaalne (küll mitte tootmisala) kasutus. Hea ligipääsu tõttu lõuna suunast on maardla vajadusel kasutatav. Maardla asend tingib, et kasutuselevõtt ei kahjustaks muinsuskaitseala väärtusi. - Maardu lubjakivi aladel (MA1,3,4,5; VA1,2,3,6,7; LO1,2,3 – maanteest lõunas ja RE1,2,3; VÕ 1,2; JÕ3,4; ÜL6 – maanteest põhja pool) on TP kohaselt ette nähtud hajaasustuse jätkuv laienemine. Samas oluliselt tagasihoidlikumas mahus, kui see on

3 Maardu II graniidikaevanduse kaevandamise loa taotlus. KMH aruanne. AS Maves. 2009, 74 lk. 30 võimalik ÜP alusel. Karjääride laiendamine on muinsuskaitseala tõttu kõikjal ebasoovitav, väiksemad mäeeraldised Lõunakarjääri servadel ei ole kindlasti välistatud. - Maardu graniidimaardla (KA1,3,4,5,6,7,8; ÜL1,2,3,6; VÕ1,2,4,5) kasutuselevõtt on võimalik, vastav uuring on tehtud maardla lõunaosa kohta (VÕ4 ja VÕ5), kus OÜ Maardu Graniidikaevandus on taotlemas kaevandusluba 30 aastaks, aastamahuga 4500 tuhat m³ mäemassi. KMH aruande kohaselt võib kaevandusega kaasneda põhjaveetaseme alanemine (eriti vee avariilise sissevalgumise korral õõnsustesse), müra, vibratsioon, peentolmu levik õhus, transpordikoormuse kasv. Arvestades kaevanduse tootmistsooni kavandatud asukohta (VÕ5) ja üldist (maastik, logistika, elanikud jne.) situatsiooni, on see ilmselt parim asukoht ka muinsuskaitseala seisukohalt. Juurdepääs maardlale kusagilt mujalt on keskkonnaohtlikum ja ilmselt ka kallim. Teine valik oleks nentida, et meil on graniidimaardla, ent seda kasutada ei saa. Kuigi TP näeb ette VÕ4 reserveerimise perspektiivse puhkealana, on tulevikus siin planeeringu muutmine võimalik – kaalumine toimub ikkagi kaevandusloa üle otsustamise käigus. TP otsustab täna olukorras, kus kaevandamise võimalikkus pole üheselt selge, seetõttu on puhkeala perspektiiv suhteliselt neutraalne variant. Muinsus- ja looduskaitselised väärtused kaevanduse käivitamisest kahjustada ei saa. Küll on ohustatud lähiala inimesed.

3.5. Radoon

Mürgise gaasi – radooni – probleem esineb aladel, kus diktüoneemakilda kiht (Pakerordi lademe pruunikas kiltsavi) on avatud õhulõhedele ning gaas pääseb maapinnale. Tundlikud alad on samuti klindijalam, karstipiirkonnad, ka klindist lõuna poole jäävad alad, kus pinnakate õhuke ning sisaldab diktüoneema osakesi. Siseruumide radooniuuringud on Eestis kestnud kauem, pinnaseõhus on radooni mõõdetud 1995 aastast.

Kitsamalt Rebala piirkonda või selle lähiala on radooni aspektist uuritud laiemate tööde koosseisus. Nii selgitati 2005 aastal radoonisisaldust 208 Põhja-Eesti lasteasutuses, neist 66-s oli siseruumides radooni kontsentratsioon üle lubatava koguse (200 Bq/m³). Neist planeeringualal või selle vahetus naabruses asusid: 8. Kallavere Keskkool (767- siin ja edaspidi kõige kõrgem mõõdetud radooni kontsentratsioon), 22. Neeme algkool (378), 29. Loo lasteaed (342), 47. Kostivere lasteaed (249). Otsest ohtu inimeste tervisele ülalnimetatud uuringust siiski järeldada ei saa. Lapsed veedavad lasteaedades/koolides suhteliselt väikese osa ajast, ollakse pidevas liikumises eri ruumide vahel, ruume tuulutatakse jne. Üheseid seoseid radooni kontsentratsiooni ja kindlate tervisekahjustuste vahel tõestatud ei ole. Suurte kontsentratsioonide puhul (mida ei ole planeeringualal mõõdetud) osundatakse siiski kopsuvähi sagedamale esinemisele4.

Mõned aastad varem Põhja-Eesti radooniohtlike alade elamutes (sh. 48 elamut Jõelähtme vallas) läbiviidud uuring osundas, et 28%-l vallas uuritud hoonetest ületas siseõhu

4 Pesur, E. 2006. Radoon radooniohtlike alade lasteasutustes. Magistritöö. TÜ Keskkonnakorralduse õppetool. Tallinn, 92 lk. 31 radoonitase lubatud piirnormi (200 Bq/m³), kolmes hoones ka kriitilise taseme (400 Bq/m³). Võrreldes naaberaladega oli Jõelähtmes mõõdetud radoonisisaldus isegi väiksem, näiteks Maardus ületas piirnormi 67% mõõdetud hoonetest, Kuusalus 29%, Harkus 38%, Sakus 4%, Viimsis 9%. Vald tervikuna on hinnatud kõrgendatud radooniohtlikkusega alaks, kuna siin esineb karsti ja diktüoneemakilt jõuab maapinnale mitmel pool lähedale ning avaneb ka klindil5.

Rebala piirkonna radooniriski kaart on osa EGK poolt 2008 a. koostatud Harjumaa radooniriski kaardist (↓, algne mõõtkava 1:200 000). Detailsemaid eriuuringuid vallas tehtud ei ole. Rebala alal tehti radooniriski kaardi koostamisel u. 15 proovimõõtmist, mille tulemused interpoleeriti, arvestades ka pinnakatte iseloomu. Valdav osa Rebala MKA-st asub kõrge radooniriskiga alal. Radooniohu piiritlemisel elamurajoonide alal kehtib Eestis projekteerimisnorm EPN 12.2., mille kohaselt ei tohiks pinnaseõhu radoonisisaldus ületada 50 kBq/m³. Kui sisaldab, on vajalikud meetmed hoone isoleerimiseks maaõhu juurdepääsust. Geoloogiakeskus (Valter Petersell) on soovitanud ala sellise ala hoonestamisest sootuks loobuda, kus pinnaseõhu radoonisisaldus ületab 250 kBq/m³ (kaardil punased alad). Vastava ühekordse mõõtmise tellimine maksab u. 3500 krooni. Vastava (radooniohutu) hoone projekteerimiseks omakorda kehtib käesoleva aasta maist standard EVS 840:2009. Sõltuvalt pinnasest ja hoone tüübist saavutatakse radoonikindlus erinevate radoonikilede (MONARFLEX, VISQUEEN) paigaldamisega vundamendi sisse. Vastavaid eritöid teostavad näiteks Tulelaev OÜ ja Finestum OÜ.

Radoonirisk Rebala pinnaseõhus (EGK, 2008). Värvide gradatsioon: sinine, roheline, helepruun, pruun, tumepruun, punane Alates pruunist (50+ kBq/m³) on tegemist kõrge radooniriski aladega (98% TP alast). Hall ehk diktüoneemakildi avamusala kattub gradatsioonialadega ent selle piires võib lühikese vahemaa kohta esineda suuri kõrvalekaldumisi.

5 Pahapill, L., Rulkov, A. 2004. Maapõue programmi projekti „Radoon majades“ aruanne. Eesti Kiirguskeskus. Tallinn, 19 lk.

Looduslik radooni foon Rebalas on seega kõrge. Vaid Jõesuu küla eraldisi (JS 1 ja JS2) võib lugeda normaalseteks. Seadustest (n. Kiirgusseadus) tulenevaid keelde (üleüldse kitsendusi) ehitamisest loobuda ei ole olemas. On soovitused, et omavalitsused kehtestaksid planeeringutega (?) kohustusi radooniohuga arvestamiseks. Kuna proovivõtt pinnasest 1) maksab; 2) on sõltuv aastaajast ja kellaajast; 3) ei anna üldistusjõudu kaugemale kui 150-200 m mõõtmiskohast, siis on küllalt problemaatiline mingite uuringutega seotud kohustuste seadmine iga uue elamu püstitajale.

Ka hoonetes mõõdetud radoonisisaldused ja selle töö üldistav kokkuvõte Keskkonnaametis (end Kiirguskeskus) osundab, et Jõelähtme valla hoonetes on radoonisisaldus suurem kui naabervaldades. Keldrita (ja hästi tuulutatava) maja puhul ei ole inimesele sellest üldjuhul probleemi. Kuivõrd keldrid on aga ohustatud ja vajavad tuulutust, seda saab kindlaks teha vaid detailuuringutega (EGK, Radoonitõrjekeskus).

Edaspidi on vajalik kogu TP ala radooniohtlike alade täpsem väljaselgitamine, eelkõige TP-ga määratletud perspektiivsetel elamualadel (eriti klindilähedastes Kallavere, Ülgase, Manniva külades). Kui hoonesisese radooni mõõtmise küsimus võiks olla pigem omaniku mure, siis valla territooriumi (või siis ÜP-s ja TP-s eristatud suuremate elamualade) täpsustatud radooniriski kaart tuleks perspektiivis tellida Geoloogiakeskuselt.

Arvestades teadaolevat informatsiooni radooniriski kohta, saab TP-ga koos kehtestada vallasisese kohustuse arendajatele: 1) kõik üle kahe elamukoha rajamist taotlevad detailplaneeringud peavad lähteülesandes arvestama pinnaseõhus radoonisisalduse mõõtmise tellimisega. 2) kõik uued ehitatavad elamud peavad ehitusprojektiga ette nägema ja rakendama radooniohutu hoone projekteerimise standardit 840-2009.

4. Kultuurimälestised ja Rebala muinsuskaitseala

Teemaplaneeringu eripäraks on Rebala muinsuskaitseala ning põhiliseks teemaks elamuehituse võimalused muinsuskaitsealal. Et kultuurimälestiste olemit, uuritust ja perspektiive on kirjeldatud nii teemaplaneeringu-eelses eritingimuste töös (2005), maastikulises analüüsis teemaplaneeringu koosseisus, arvukates erialastes trükistes (Rebala kogumik, 2007) ning TP seletuskirjas, siis ei hakata KSH-s muinsuskaitse teemasid kordama. Kahtlemata esineb palju probleeme mälestiste arvelevõtu, uurituse, põhjendatuse jne. osas. Üldised väärtuslike maamaastike teemad, sh pikaajalise uurimisstrateegia ja –metoodika väljatöötamine on tegevused, mis seni on alles 33 kavandamisel vastava riikliku arengukava koosseisus6. Seega, olenemata puudulikust eelteabest ajaloolise kultuurmaastiku uurituse vallas peavad nii TP kui KSH lähtuma tõsiasjast, et tegemist on riiklikult kaitstavate mälestistega ning et muinsuskaitseala on reaalsus.

Rebala piirkonna erandlikkus ei vaja kordamist. Vaid Kuusalu vallas (eriti Lahemaa rahvuspargi alal) on enam riiklikke kinnismälestisi kui Jõelähtme vallas (vastavalt 549 ja 387). Ka arheoloogiamälestistega, mis moodustavad suurema osa kinnismälestistest, on olukord sama: Kuusalu – 480, Jõelähtme – 347. Harjumaa arheoloogiamälestised moodustavad 26% Eesti arheoloogiamälestiste üldarvust. Üksikobjektide register – objekti nimetus, kaitsetsoon, lühike ajalugu jne - on loetav aadressil www.muinas.ee Pärast Lahemaa rahvuspargi moodustamist 1971 aastal jäi kompaktseim, ilma pindalalise kaitseta, arheoloogiamälestiste ala Rebalasse. Erinevate määruste ja otsuste (1979, 1987, 1998) alusel on muinsuskaitseala tänastes piirides tegutsenud 10 aastat. Põhjalik ülevaade Rebala MKA loomisloost ilmus hiljutises kaitseala kogumikus (Kraut, 2007).

Üksikobjektid on Rebalas koondunud teatud piirkondadesse (↓), mida eritingimuste töös (2005) esmakordselt püüti ka tsoneerida ning millist tsoneeringut TP on täpsustanud. Tähtsamad paikkonnad, kuhu on koondunud muinsuskaitseobjektid on lavamaa alad enam-vähem muinsuskaitseala 1987 aasta piirides. Hiljem on muinsuskaitseala laiendatud rannikumadaliku (Kostiranna, Ülgase, Kallavere, Manniva), Parasmäe piirkonna ja karjäärialade lisamise teel.

TP otseselt piiride teemat (viimases versioonis) ei käsitle, samas KSH toetas ja toetab juba 2003 üldplaneeringus tehtud ettepanekut muinsuskaitseala vähendamise kohta. Ei ole kuigi tavaline, et kaitseala sisaldab ammendatud ja tegutsevaid karjääre ning suure linna toimivat prügimäge, lisaks ulatuslikke alasid, kus puuduvad üksikmälestised ja kus kultuurmaastiku erakordsus pole millegagi tõestatud. Kohapeal on selgelt väljendatud rahulolematust muinsuskaitseala staatuse ja eesmärkide osas (vt. näiteks: Kümmel, 2007; Lättemäe, 2008). Rahulolematus tuleneb riigipoolse toetuse puudumisest, maaomanikke ahistavatest kitsendustest, kaitseala olemuse laiemast mittemõistmisest. Muinsuskaitseala piiride muutmine ja kaitsereziimi täpsustamine eeldab siiski poliitilist kokkulepet, otsuse peab tegema Vabariigi Valitsus. Üpris adekvaatselt olid muinsusväärtused piiritletud eelmise (1987 aasta) muinsuskaitseala põhimäärusega.

6 Maa-arhitektuur ja maastik. Valdkonna arengukava 2007-2010. Kinnitatud kultuuriministri 29.08.2006 käskkirjaga nr. 241. 34

5. Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura võrgustiku alade eelvalik toimus aastatel 2000-2002. Vastav nimekiri, mis ka esitati Euroopa Komisjonile, valmis 2004 aastal (kinnitati VV korraldusega nr. 615-k, 5. augustil). Hiljem on selle nimekirja alusel moodustatud kaitsealasid (olemasolevate kaitsealade laiendused), hoiualasid, püsielupaiku. Rebalas on Natura 2000 võrgustiku aladena määratletud Kostivere, Ülgase, Jägala jõgi. Inventeeritud elupaiku on planeeringualal rohkem, ligi 800 ha. KSH on kohustuslik dokumendi korral, mis „on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju“ (KeHJS, § 33, lg. 1, p. 4). Sõnad eeldatavalt ja olulist tunduvad siin küll pakkuvat laia tõlgendamisvõimalust, ometi on neid mõisteid mitmetes KSH-de töödokumentides proovitud kommenteerida (tõsi, absoluutset selgust, mis ühel või teisel alal tähendab oluline mõju pole võimalik välja tuua, paratamatult on tegemist hinnanguga). 35

TP võimaliku mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele arvestatati ala kaitse- eesmärki, struktuuri ja funktsiooni ning juhinduti Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetest 3 ja 4, vastavalt asjakohasele juhisele7.

Alade kaitse eesmärk on esitatud alal kirjeldatud elupaigatüüpide ja liikide kaudu. Kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis on ala terviklikkus tagatud ja kaitse-eesmärgid saavutatud. Elupaiga soodne seisund tähendab, et elupaigatüübi looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus. Elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Liigi soodne seisund tähendab, et asurkonna arvukus püsib ja liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana.

Praktikas on meil Natura 2000 alade kohta kasutada elupaigatüüpide kaart ja liikide nimekirjad. Mõnel juhul ka hinnang, millises suunas elupaigatüübid on looduslikult arenemas või milline on liikide loomulik populatsioonidünaamika antud alal.

Rebala MKA Natura 2000 võrgustiku alad on jäetud ehitusaladena reserveerimata, sisuliselt ei kavandata sinna uusi tegevusi. Kui nüüd osad Natura alad on paigutatud või jäänud vahetult elamualade vahele või kõrvale, siis kaudselt tähendab see seda, et senine tegevus - küla areng, sealhulgas ka mõõdukas laienemine, mis ju ongi laiemalt vaadates „senine tegevus“ - saab jätkuda. Elamualade tihendamine Natura alade naabruses ei toimu kindlasti hüppeliselt, seega ei saa TP kehtivuse ajal (planeerimisperiood 10 aastat) ette näha olulise mõjutuse teket. Paljude Natura alade puhul on oluline mõju just inimmõju lakkamine. Osad Natura võrgustiku alad (Kostivere, Ülgase) paigutuvad juba varem töötanud lautade, töökodade jne. vahetus naabruses, seega ei saa neid objekte käsitleda ohutegurina.

Planeeringualal paiknevad Natura 2000 võrgustiku alad juba omavad või siis saavad teemaplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku kaudu endale teatud puhvertsooni (Jägala jõe, Ülgase LKA).

Kas moodustatakse Koljunuki maastikukaitseala (mitmed Natura metsakooslused) või mitte, nii või teisiti oli ja on Koljunuki ala (ÜL3) rohevõrgustiku koosseisus.

6. Ehitussurve

Koos valglinnastumisega on ka Rebalas kasvanud inimeste huvi ja ootus maade krundistamisele. Uue elanikkonna lisandumine on mitte ainult paratamatu vaid vallale ka vajalik. On võimatu täpselt prognoosida näiteks 20 aasta jooksul lisanduda võivat elanikkonda ja ehitada teemaplaneeringut üles väga täpsele elamualade piiritlemisele. Suure tõenäosusega on kõik vallad Tallinna tagamaal teatud määral jõudnud

7 Peterson, K. (koost.) Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut, 2006, 61 lk. 36

üleplaneerimiseni, Rebala piirkond seni ilmselt veel mitte, muinsuskaitsealal kehtestatud detailplaneeringutega (kokku u. 30, suuremad neist golfiala, Uus-Rebala, Koljunuki, Mardi, ↓) on loodud või siis saab luua ehitusõiguse umbes 420-le majapidamisele. Üldplaneering on ette näinud tiheasustusalad: Kallaveres, Kostivere ümbruses, kiriku taga (TP jaotuse järgi JÕ4 eraldisel). Valda ka tegelikult lisanduvate püsielanike hulka on siiski raske ennustada. Mida täpsemalt saab teemaplaneeringus aga elamualad määratletud, nii valla kui muinsuskaitse kui kogu üldsuse pikaajalistes huvides, seda väiksemad on maastiku risustamise võimalused (pooleli jäävad arendused).

Tabel 8. Kehtestatud detailplaneeringud (> 1 ha), millega on antud võimalus eluasemekohtade (>1) loomiseks

Küla/DP S, ha Kehtestatud TP eraldis Eluasemekohti Kallavere Künka 1,2 2005 KA1 2 Vanapere 8,3 2005 KA4/KA1 27 Mardi/Kure 7,2 2005 KA7 81 Kaarli 2,2 2007 KA5 6 Koogi Veski 4,8 2003 KO1 14 Uustalu 1,1 2003 KO1 6 Kostivere Jõeotsa 6 2004 KV1 24 Maardu Kallasmäe 2 2002 MA4 6 Koidu 1,1 2005 MA4 3 Manniva Sootalu 6,9 2002 MN3 17 Golfiväljak 127,6 2004 MN2 125 Nõmme I 4,7 2008 MN2 5 Rebala Sillaotsa I 4,2 2005 RE3 10 Sillaotsa II 9,1 1999 RE3 24 Otsa 2 1,2 2003 RE3 5 Ohtre II 6,8 2006 RE1 2 Saha Kärsa II 3 2004 SA3 4 + 2p Miku 5,2 2005 SA3 13 Hindreku 4,9 2005 SA3 10 Kangrupõllu 5,5 2006 SA1 3p Ülgase Koljunuki 13,8 2005 ÜL4 24

Omal ajal (Tammaru, 2001) tehtud rõhutatult optimistliku prognoosi kohaselt lisandub Tallinna tagamaale aastas kuni 400 elamut/elamispinda (1200 inimest). Arvutuslikult koliks aastatel 2000-2025 seega pealinna lähistele kuni 44 tuhat inimest. Osaliselt täidaksid seda numbrit ka ümberehitatavad suvilad, mida Jõelähtme vallas oli 740 (Rebalaga seonduvalt Kallavere külas – 109, võrdlusena Maardus – 2960). Optimistlik 37 prognoos osutus juba mõne aasta pärast pigem tagasihoidlikuks – alanud ehitusbuum ületas kõik ootused.

Hiljem, 2004 aastal Hendrikson & Ko poolt teostatud Harjumaad hõlmavas uuringus on analüüsitud planeeritud elamukohtade, väljastatud ehituslubade ja rahvastiku kasvu dünaamikat valdade lõikes. Ilmnes oluline vahe kehtestatud planeeringute (elamukohtade) arvu ja väljastatud ehituslubade vahel. Nähtust on nimetatud ka „üleplaneerimiseks“ ehk olukorraks, kus tegelikult realiseerub vaid väike osa detailplaneeringutega ettenähtud ehitustest. Nii oli kogu Harjumaal planeeritud elamispindade lisandumist (tõenäoline variant) u. 73 tuhat, ehituslubade väljastamise tõenäoline prognoos aga näitab u. 15 tuhande elamukoha tegelikku lisandumist. Jõelähtme vallas oli uuringu teostamise ajaks planeeritud uuselamuid 317, lisaks suvilate ümberehitamisi 279 (kokku 596 elamut). Käsilolevate planeeringute kaudu prognoositi u. 1800 inimese, ehituslubade väljaandmise prognoosi järgi u. 2020 elaniku lisandumist. Valla rahvastik võiks seega kasvada esimesel juhul 34%, teisel juhul 39%. Need numbrid on suuremad, kui hilisem rahvastikuprognoos.

Samuti kogu Harjumaad hõlmavas uuringus (Geomedia, 2006), analüüsitakse nn baas- (olemasolev iive püsib) ning rändestsenaariumi (valglinnastumine täna vastuvõetud planeeringute järgselt). Esimesel juhul jääb maakonna elanike arv samaks, teisel juhul kasvab 33% (ehk Harjumaale lisandub 45.000 uusasukat). Jõelähtme valla kohta prognoositakse baasstsenaariumi korral rahvaarvu püsimist tänasel tasemel ning väikest kahanemist järgmise kümnendi lõpus. Rändestsenaariumi korral kasvab valla rahvastik kuni 20%, mis on vähem kui Harjumaa keskmine.

Viimases üldistavas valglinnastumise uuringus (Tallinna ..., 2007) nenditakse, et vahetult Tallinnaga külgnevad vallad ei tee enam pingutusi uute elamukohtade loomiseks, pigem on uute arenduste tingimused oluliselt karmistunud. See on põhjustatud paljude arenduste pooleli jäämisest ning valda koormavatest infrastruktuuri kohustustest. Mobiiltelefonide jälgimise abil, nn mobiilpositsioneerimise meetodil, on leitud, et u. 2300 Jõelähtme vallas elavat inimest on tihedalt seotud pendelliikumisega Tallinnasse (see ei tähenda, et töötavad Tallinnas, küll aga liiguvad üle 3 korra nädalas pealinna ja tagasi) ning umbes 1200 Tallinnas elavat inimest on tihedalt seotud Jõelähtme vallaga. Andmete kriitiline analüüs on eraldi teema. Samas uuringus tuuakse esile 1991-2006 rajatud uute elamute ja eluruumide hulk linnalähiste omavalitsuste lõikes: eluruume ehitati sellel perioodil Viimsis 1675, Rae vallas 704, Kiili vallas 233, Jõelähtmes 102, Maardus 54, Keila vallas 14 (loetelu on valikuline).

Kokkuvõtteks: rahvastikuprognoosides ennustatakse Jõelähtme valla rahvastiku kasvuks lähiaastatel 1000-2000 inimest (ehk u. 700 elamukohta). Puhtalt pindalaliselt võiks umbes 1/3 sellest langeda ka Rebala arvele (kui me ei arvestaks üldse kaitsealast tulenevate piirangutega). Paratamatult aga luuakse elamukohti enam Tallinnale lähemale (Loo piirkond, kus juba on kavandatud elamukohti umbes 3500-le inimesele8) ning

8 Loo aleviku, Liivamäe küla ja Saha küla ÜP võimalike lahendusvariantide ning käimasolevate DP-dega saavutatud situatsiooni analüüs. Hendrikson & Ko (2007)

Rebalas, eriti kaugemal asuvates külades, on teoreetiline ehitushuvi mõnevõrra väiksem. Loomulikult on raske prognoosida tegelikku ehitushuvi, mis on sõltuvuses üldisest majandusolukorrast, laenupoliitikast, naaberomavalitsuste projektidest jne. Demograafiline situatsioon on kõikjal siiski sarnane: uusi noori inimesi, kes soovivad oma kodu rajada, jääb lähiaastatel järsult vähemaks – ellu astub alates 1990 aastate algusest sündinud (väiksearvuline) põlvkond.

Kuni 2007 aasta keskpaigani kasvanud maa hinna ja ehitushuvi tõttu on Rebala kaitsealal jätkuvalt vajalik määratleda ehitustingimused. Jätkates endiselt, so vahel juhuslikult ja subjektiivselt tehtud planeeringuotsustega kahjustaksime kaitseala ilmselt peamist väärtust – avatud ja ajaloolisi külasüdameid eksponeeriva maastikumustri. Ehitusalade liigne planeerimine tähendab aga seda, et planeering tegelikult ei suuna ehitust vaid suunajaks saab taas konkreetse maaomaniku huvi ja turu stiihiline nõudlus.

7. Teemaplaneeringu ja KSH protsess

KSH objekt - Rebala muinsuskaitseala TP – on algatatud volikogu 22.02.2006 otsusega nr. 35 (otsust täpsustatakse eeldatavasti lähiajal, eemärgiga eristada teemaplaneeringu eemärke osaüldplaneeringu eesmärkidest). TP täiendab ja täpsustab Jõelähtme valla üldplaneeringuga (2003) määratud ruumilise arengu põhisuundi ja tingimusi Rebala muinsuskaitseala osas, lähtudes muinsuskaitseala eesmärgist (kuivõrd see on väljendatud). TP täpsustab muinsuskaitseala väärtusepõhist tsoneeringut, valmistab ette detailplaneeringu koostamise alused detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel ning seab maakasutus- ja ehitustingimused detailplaneeringu kohustuseta aladel. Muinsuskaitseliste eritingimustena arvestab TP vastavat uuringut (2005).

TP hõlmab Rebala muinsuskaitseala territooriumi, st Ülgase, Kallavere, Kostiranna, Manniva, Rebala, Võerdla, Koila, Jõelähtme, Parasmäe, Kostivere, Loo külasid täielikult ning Vandjala, Koogi, Jõesuu, Maardu ja Saha külasid osaliselt. Planeeringuala pindala on 72 km², planeeringuala mõjutsoon ei ulatu oluliselt väljaspoole.

TP ja selle KSH koostamise korraldaja on Jõelähtme Vallavalitsus (kontaktisik: Johann-Aksel Tarbe – 605 4863). Teemaplaneeringut koostab OÜ Ruum ja Maastik (Olevimägi 16, Tallinn), maastikuarhitektid Maarja Zingel – 522 4292 ja Regina Viljasaar – 569 03679). TP KSH koostaja on Andres Tõnisson - 553 2515, e-post: [email protected] KSH koostamisel osalesid geoinfo ja Natura võrgustiku asjatundjatena ka Eduard Pukkonen ja Urve Pill.

Kahe aasta jooksul on TP koostamine läbinud mitmeid eskiise ja variante. Avalikkusega, volikogu planeerimiskomisjoniga, Muinsuskaitseametiga, teiste kvoorumitega on teemaplaneeringut käsitletud kümnetel koosolekutel. Maksimaalselt on proovitud arvestada külade poolt etteantud (läbi planeerimiskomisjoni) soovitustega, elanikkonna küsitluse tulemustega (kevad, 2007), hilisemate küladelt või isikutelt laekunud 39 ettepanekutega, volikogu märkustega jne. Tuleb siiski nentida, et lahendusi, kus 100% või ka 90% maaomanikest oleks rahul, pole olemas. Ning kui selline teemaplaneering, mis ehk rahuldabki 90% maaomanike soovid, ent ei saa vajalikke kooskõlastusi, on ikkagi tühi töö.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (algatatud volikogu 15.08.2006 otsusega nr. 95) käigus keskenduti eeskätt TP-ga kavandavatele muudatustele võrreldes käesoleva situatsiooniga ning uutele tegevustele, mis võivad muuta keskkonda. Eelkõige on selleks elamuehitus ehk ehitusõiguse ja ehitustingimuste määratlemine. KSH ülesanne on TP toetamine erinevate tegevusvariantide analüüsimise kaudu. KSH programm on kinnitatud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 15.05.2007. KSH aruande avalik väljapanek toimus 20. märtsist 11. aprillini ja arutelu 12. aprillil 2008. Vastav eelteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 06.03.2008 ja märtsikuises Jõelähtme valla lehes. Avaliku arutelu protokoll ja laekunud ettepanekute koond on esitatud aruande lisades 5 ja 6. Viimases lisas on ka selgitatud ettepanekute sisu ning nendega arvestamist. Kuna KSH aruanne ei saanud Harjumaa Keskkonnateenistuse (12.06.2008), hiljem ka Keskkonnaameti heakskiitu (20.04.2009), on käesolevat versiooni veelgi parandatud, keskkonnateenistuse ning keskkonnaameti märkustega arvestamist on selgitatud eraldi (Lisad 7 ja 8). Aruande edasine täiendamine olukorras, kus TP on saanud kõik vajalikud kooskõlastused, taandub kolmandajärguliste ja vormiliste detailide silumisele. Nii nagu KSH-s on järeldatud – olulist negatiivset keskkonnamõju TP-ga ei kaasne – nii oleks kunstlik tegevus ka sellise mõju otsimine.

Kui KSH programmis oli kirjeldatud võimalike alternatiividena planeeringuala liigendamise probleemi (kuidas jaotada Rebala MKA-d: külad, väärtustsoonid, maastikud, mingi muu variant), siis praktikas ei kerkinud selline liigendusküsimus hiljem esile – inimeste elav huvi planeeringprotsessis osalemise vastu viis ehitustingimuste diferentseerimisele nii külade (15) kui ka nende piires olevate väiksemate, ehituslike- maastikuliste üksuste tasemel. Kokku eraldadati teemaplaneeringu eskiisis 86 väiksemat piirkonda, mõned neist kahes osas, kus täpsustati ehitustingimusi. TP protsessis on kaalutud üldse 77-86 eraldise vajalikkust, viimaste ulatust on vähemas ulatuses kogu aeg muudetud. Sellise põhjalikkuseni jõudmist ei olnud KSH programmi koostamise ajal võimalik ette näha. Liigestust põhimõtteliselt vaidlustada pole eriti võimalik, enamasti ei jõuta ka üldplaneeringutes sellise detailsuseni. Kuivõrd eraldistes on võimalik ehitustegevuse laienemine, seda on (vt. ka Lisa 4) hinnatud (kaart ↓) nelja-astmelises skaalas: oluline, mõõdukas ja tühine ehitusalade laienemine, lisaks valge alana piirkonnad, kus laienemist ei seota minimaalse krundiga (see on seotud ehitusvõimalusega olemasoleva hoonestuse juures). Sisuliselt on ka valge ala väikese ehitusvõimaluse ala. Rõhutada tuleb, et oluline ehitusala on TP-s üldjuhul suurema minimaalse ehituskrundiga, kus seda määrab üldplaneering.

Arvestades just elamuehituse huviga on TP lahendus läbi teinud viis suuremat muutust:

• juuni 2007 • november 2007 • veebruar 2008 • september 2008 • mai 2009

Kuni veebruari (2008) variandini kasvas elamumaa reserveerimine. Kui pindalaliselt on selle väljendamine väheütlev (mõneski pindalalt suures eraldises on ehitusvõimalused tegelikult väikesed), siis selgem on see võimalike eluasemekohtade kaudu. TP eskiisi kolmes esimeses variandis oli reserveeritud vastavalt ca 500, 900 ja 1000 eluasemekohta (nendest umbes 400 juba kehtestatud DP-de alusel, lisaks veel need, mis oleks võimalik moodustada ÜP-ga määratud tiheasustusaladel), mis oli pigem tagasihoidlik hinnang ja ei arvestanud planeeringuala maksimaalse „täispakkimisega“.

Neljas ja viies variant on jätnud võimalike eluasemekohtade arvu samaks, liidetud on mõned sarnased eraldised, moodustatud on ka uusi, täpsustatud on rohevõrgustikku. Mõnedes eraldistes, kus varem oli elamuehitus lubatud, see enam nii ei ole (RE5, RE6, MN6). Osasid algselt kavandatud ehitusalasid on vähendatud (PA2, VA5, VA7). Uue ehitusalana on lisandunud PA11. Ehitusulatuse määramisel on arvestatud Muinsuskaitseameti kooskõlastustingimusi (02.07.2008 ja 17.03.2009). Põhilised valikukohad TP-s seisnesidki ühe või teise eraldis piiride ja ehitustingimuste osas – just nendes küsimustes esitasid ettepanekuid Muinsuskaitseamet, külad, volikogu komisjonid.

8. Strateegilised valikud

Viimasel ajal on mitmete autorite poolt avaldatud arvamust, et Eestis allpool maakonnaplaneeringu tasandit riigi vaatevinklist olulisi strateegilisi valikuid üldjuhul teha ei saa ning enamiku valdade üldplaneeringute (seega ka Rebala TP) elluviimisel puudub oluline mõju (Lass, 2006 ja 2008; Inkinen, 2006). Tuleb nõustuda, et sõna „strateegiline“ on meie seadusandluses ja ka igapäevases praktikas devalveeritud, kui juba mõne hoone või väiksema rajatise püstitamisele peab eelnema KSH. Valla üldplaneeringu või siis seda oluliselt täpsustava teemaplaneeringu KSH on seaduse alusel kohustuslik. Et mõne teema puhul või mõnes vallas on sellisel hindamisel suurem kaal kui teisel, tuleneb juba teemade keerukusest. Rebala iseäraks on kindlasti valglinnastuva Tallinna naabrus, suur kultuurimälestiste kontsentratsioon, ajalooline (väärtuslik) põllumajandusmaastik kõrvuti karjääridega, kaitseala poolitav maantee.

Strateegiline valikuvõimalus ruumilisel planeerimisel tekib ikkagi olukorras, kus on valida midagi põhimõttelist. Klassikalise strateegilise valikuküsimusena saab Rebalas käsitleda ilmselt vajadust hoida ajaloolist põllumajandusmaastikku. Kas see võiks säilida 70% või 50% ulatuses on juba alamate valikute küsimus. Samuti ka küsimus, kas pigem peaks arendama juba olemasolevaid keskusi (Kostivere, Jõelähtme, Ülgase) või võimaldada pigem hajaasustuse vaba kujunemist. Strateegiline valikuvõimalus võiks teoreetiliselt olla ka mõne keskkonnaluba eeldava ettevõtte või siis uue maantee asukoha täpsem kulgemine. Teemaplaneeringus neid teemasid ei käsitleta ning peamine valikukoht on ikkagi suhtumine elamuehituse kitsendamise võimalustesse. Iga põhijoonisel väljatoodud eraldise (86) üle saab teha valiku, kas selline planeeringulahendus teenib kaitseala, kohaliku elaniku, valla, laiema üldsuse huve. Niiöelda suuri strateegilisi valikukohti Rebala TP-s ei ole.

Üldisemad ruumiprintsiibid, millest Rebala teemaplaneeringu ja arengu kavandamisel tuli lähtuda on järgmised:

• Arendusalade paiknemisel on oluline eelistada vana asutuse laiendamist või ka tihendamist uute (põllupealsete) asumite rajamisele 42

• Kui kaitseala suurim väärtus on avatud põllumajandusmaastik, siis tuleks maksimaalselt hoida lagedaid alasid (eriti neid, mis võimaldavad vaateid) • Valikute korral peaks arendusaladena eelistama rohealasid kui lagedaid paepealseid alasid (st. et Rebala piirkond peaks säilima avatuna, rohevõrgustiku ulatus ei peagi siin küündima looduslikelt oludelt metsasemate valdade tasemele) • Ühtlane (vaip)arendus Rebala oludes ei ole soovitatav. Näiliselt on see vastutulek võimalikult paljudele maaomanikele, tegelikkuses ei koondu ehitised sellisel juhul parimatesse asukohtadesse • Valikute korral tuleks eelistada koolide (Kostivere, Saha-Loo) lähialasid. Nagu ilmneb Harjumaa koolivõrgu arengukavast (2006), püsivad nimetatud koolid nö. jätkusuutlikena, ent õpilaste üleküllust ette näha ei ole • Ajalooliste talukohtade taastamist muinsuskaitsealal tuleb üldiselt toetada. Seda kohtades, kus see muutunud keskkonnatingimuste juures on võimalik. Narva maantee sanitaarvööndisse elamuehitust soovitada ei saa • Kaitsmata põhjavee olemasolu MKA väärtuslikus tuumikus ei soosi üksikarendusi, õigemini teeb need kallimaks kui suuremat asustustihedust võimaldavad vähekaitstud põhjaveega alad • Külade laiendamine vastu karjääri vähendab kontrasti-effekti, mis Rebala ja Võerdla puhul on väärtuseks (kuigi subjektiivseks).

Teemaplaneeringus, mis keskendub väikeelamukohtadele, on võimalike alternatiivide eristamine paratamatult kunstlik. Planeeringuga suhteliselt ühtlaselt hajutatud asustuse kasvuperspektiiv raskendab põhimõtteliste alternatiivide püstitamist: igal TP-s eristatud eraldisel võib kaaluda mitmeid variante (seda on ka tehtud) ent kõigi nende väljatoomine tõsise planeerimusliku alternatiivina ei ole mõeldav.

Metoodiliselt hea näide teemaplaneeringu alternatiivi kohta esitati hiljuti Viimsi valla rohealade teemaplaneeringu KSH-s. Seal püstitati ühe alternatiivina võimalus konstrueerida rohevõrgustik vaid riigi- ja munitsipaalmaa alusel. Hindamisel see variant küll parimaks ei osutunud, rohevõrgustik ei saaks selle variandi kohaselt olla kuigi loomulik. Rebala kontekstis võiks siis alternatiivina teoreetiliselt kaaluda näiteks võimalust, et maastiku vaadeldavus ja puhveralad mälestistele moodustataks vaid või siis põhiliselt riigi maadest. Ka see ei tundu mõistlik ega loogiline. Tegelikult aga on reformimata maadega (mille hoonestusest puutumata hoidmine on ju lihtsam, kui eramaade puhul) TP põhijoonisel, kaalutluse korral, ikkagi arvestatud.

Kõigi üldisemalt saab Rebala TP-s seada üles järgmised põhimõttelised võimalused:

• 0-alternatiiv. Ehk TP peatatakse, jätkub endine olukord. Elamukruntide moodustamine on teoreetiliselt võimalik kõikjal: minimaalne elamukrunt põllul alates 0,3 ha, metsamaal 0,7 ha • 1-alternatiiv. Ehk olemasolev TP eskiis

Null-alternatiivi analüüs olukorras, kus enamiku sarnaste planeeringute KSH on seadusega kohustuslik, pole kuigi sisukas. Kui juba planeeringu KSH on kohustuslikult algatatud, siis milleks 0-alternatiivi analüüs? Üldistusena võib väita, et olemasoleva ÜP alusel mahuks Rebala MKA-le veelgi enam hoonestusalasid, kui seda on võimalik olemasolevas TP-ga, mis ikkagi välistab ehitusi küllalt suurel alal. ÜP seda ei välistanud ning senised otsustused sõltusid Muinsuskaitseameti ja valla sageli subjektiivsetest hinnangutest. Kui see on näide planeeringu keskkonnasõbralikkusest, siis TP puhul on elamukrundi minimaalset suurust (võrreldes ÜP-ga) tõstetud 22-l eraldisel, vähendatud kahel eraldisel (Pilpakülad). Sama paljudel (22) juhtudel on eraldis nüüd ”koormatud” rohevõrgustiku või avatud maastiku kitsendustega. Määratlemist detailplaneeringutega on ette nähtud eelkõige külasüdamete tihendamise ja ühiste detailplaneeringute korral, kokku 19-l juhul.

Vahe 0- ja 1-alternatiivi vahel seisnebki selles, et esimesel juhul jätkub teatav juhuslikkus (keegi ei pruugi kindel olla, mis tema maadel on lubatud), teisel juhul on kasutustingimused selged. Arvestades pikka aega kestnud planeeringuprotsessi (rohked rahvakoosolekud, arutelud), samuti kohaliku kogukonna üldist meelestatust ja valla ametlikku seisukohta (n. mitte kooskõlastada uut Rebala MKA põhimäärust) lähtuvad nii TP kui KSH eeldusest, et Rebala MKA piires on vaja selgemalt eristada ehitusõigusega alad. Suuremad võimalused elamuehituseks on ette nähtud nendele aladele, mille muinsuskaitseline väärtus on väike.

2009 TP eraldiste jaotuse (%) võrdlus 2003 ÜP-ga

rohevõrgu või avatud maastiku kitsendused äri ja tootmine

elamukrundid sarnaselt ÜP-ga

elamukrundid suuremad kui ÜP-s elamukrundid väiksemad kui ÜP-s elamukrundi suurust ei määrata

Planeeringute strateegilise mõju hindamisel on oluline kriteeriumite valik ja nende omavaheline kaalumine. Seda ei ole võimalik teha kõiki rahuldava objektiivsusega. Teatud loogikast lähtudes tuleks ultimatiivselt väärtustada eelkõige rahvusvahelisi kohustusi, seega Rebala puhul näiteks Natura 2000 elupaigatüüpide kaitset. Samuti võib teatud loogikast lähtudes eelistada riiklikke huve kohalikele. Tasakaalu otsimine aga tähendabki planeeringute puhul seda, et ei juhinduta üksnes olemasolevatest regulatsioonidest ja ametlikest hoiakutest vaid soovitakse neid ka muuta.

Mida pikem on kriteeriumite loend (mis ka iseenesest subjektiivne), seda enam lahustub oluliste kriteeriumite osakaal. Paratamatult on osad kriteeriumid, mille eraldi hindamist on tavaks eeldada või nõuda, kattuvad ning on määratletud kas ala uurituse või kättesaadava teabe hulgaga. Käesolevas hindamises on analüüsitud (tabel 9 ↓) kõiki KSH programmis nimetatud kriteeriume, andes selgelt aru mitme kriteeriumi mitutpidi mõistetavusest. Näiteks mõju kinnisvara hinnale – on ju vahe, kas arvestada olemasolevaid hoonestatud kinnistuid või võimalikke tulevikuarendusi. Samamoodi on vahe, kelle seisukohalt kriteeriumi hinnata. Mis ühele soodne, see on sageli teisele otse kahjulik. Küllaltki vaieldav, so. õiguslikult reguleerimata, on ka näiteks maastikulise väärtuse hindamine. Ning muinsuskaitse aspekt - kaitseala piiride mitmel pool (ÜP, 2003) soovitatud korrigeerimine aitab loodetavasti koondada riiklikku tähelepanu just väärtuslikumale Rebala osale ja leevendab kujunenud vastasseisu.

Kuivõrd nüüd hinnatavad kriteeriumid saavad oluliseks erinevates võimalikes planeeringulahendustes, seda on (tabel 10 ↓) hinnatud 5-palli süsteemis (+2 tugev positiivne; +1 positiivne; 0 neutraalne; -1 negatiivne; -2 tugev negatiivne mõju). Kahtlemata on kõik hinded, samuti ka kriteeriumid ja nende kaalud diskuteeritavad. KSH puhul ongi tegemist hindamisega. Üldise märkusena peab nimetama, et kõikide variantide puhul teoreetiliselt võimalik perspektiivse elamumaana arvestatav ala on oluliselt üleplaneeritud. Nii on see paraku väga paljudes valdade üldplaneeringutes. Sellise üleplaneerimise hind on kogukonna rahulolu, nõustumine planeeringuga. Ilmselt pole ka mõeldav, et mõni üldplaneering fikseeriks päris täpselt tulevase elamumaa. 45

Tabel 9. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumid ja nende tähtsus*

kriteerium: TP mõju ... 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 summa kaal 1. muinsuskaitsealale 1 1 1 0,5 1 1 1 1 1 0,5 0,5 1 1 11,5 12,8 2. looduskaitseobjektidele 0 0,5 1 0 1 1 0,5 1 1 0,5 0,5 0,5 1 8,5 9,4 3. Natura elupaikadele 0 0,5 0,5 0,5 1 1 0,5 1 1 0 0 0 1 7 7,8 4. rohevõrgustiku sidususele 0 0 0,5 0 0,5 0,5 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 3,3 3,9 5. maastikule 0,5 1 0,5 1 0,5 1 1 1 1 0,5 0,5 1 1 10,5 11,7 6. inimeste tervisele 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0 0,5 0 1 5 5,6 7. jäätmemajandusele 0 0 0 0,5 0 0,5 0 0 0 0 0 0,5 0,5 2 2,2 8. kinnisvara väärtusele 0 0,5 0,5 1 0 0,5 1 1 1 0,5 0,5 1 1 8,5 9,4 9. põhjavee ressurssile 0 0 0 1 0 0 0 0 0,5 0 0 1 1 3,5 3,9 10. heitvee lisandumisele 0 0 0 1 0 0,5 1 0 0,5 0 0 1 0,5 4,5 5 11. valla arengueesmärkidele 0,5 0,5 1 0,5 0,5 1 1 0,5 1 1 0,5 0,5 1 9,5 10,6 12. kogukonna huvidele 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 1 0,5 1 1 0,5 1 1 9,5 10,6 13. puhkemajandusele 0 0,5 1 0,5 0 1 0,5 0 0 0 0,5 0 1 5 5,6 14. maavarade kasutamisele 0 0 0 0,5 0 0 0,5 0 0 0,5 0 0 0 1,5 1,7 100

* kriteeriumite paariti võrdlusel tähendavad numbrid järgmist: 1 – olulisem, 0,5 – võrdsed, 0 – vähem oluline

Teemaplaneeringu üldised valikuvõimalused (alternatiivid) Tabel 10

. Kriteerium kaal Alternatiivid Mõju Hinne (0 ja 1) (+2 ... -2) (kaal x mõju) 1. muinsuskaitse 12,8 0 -1 - 12,8 1 0 0 2. looduskaitse 9,4 0 0 0 1 -1 -9,4 3. Natura elupaigad 7,8 0 -1 -7,8 1 0 0 4. rohevõrgustik 3,9 0 -1 -3,9 1 1 3,9 5. maastik 11,7 0 0 0 1 +1 11,7 6. inimeste tervis 5,6 0 0 0 1 -1 -5,6 7. jäätmemajandus 2,2 0 0 0 1 -1 -2,2 8. kinnisvara väärtus 9,6 0 -1 -9,6 1 0 0 9. põhjavesi 3,9 0 0 0 1 -1 -3,9 10. heitvesi 5,0 0 0 0 1 -1 -5,0 11. valla areng 10,6 0 -1 -10,6 1 -1 -10,6 12. kogukond 10,6 0 -2 -21,2 1 +1 10,6 13. puhkemajandus 5,6 0 0 0 1 -1 -5,6 14. maavarad 1,7 0 -2 -3,4 1 -2 -3,4

Tabelis 11 (↓) on hindamispunktid mõlema alternatiivi puhul summeeritud. Ilmneb, et teemaplaneeringu kehtestamine on parem variant kui selle kehtestamata jätmine. Üldistatult võib öelda, et teemaplaneeringuga kaasnev edasiste tegevuste korrastamine on suurem väärtus, kui nentimine, et mingile kokkuleppele ei jõutudki. Kahtlemata püsivad ja jäävad püsima eriarvamused ühe või teise eraldise ehitusõiguse osas – see on aga pigem detail ja ei tohiks takistada suurema pildi aktsepteerimist kooskõlastajate ja avalikkuse poolt.

Alternatiivide kaalutud paremusjärjestus Tabel 11

Alternatiiv Hinne Järjestus 0 -71,4 2 1 -17,6 1

Kokkuvõttes: TP-s esitatud ja KSH-s soovitatud variant (1-alternatiiv) on kindlasti eelistatum kui nullvariant. Variandi edasine väiksem korrigeerimine (eraldiste piir jne) TP väljapaneku käigus on mõeldav ning olulist keskkonnamõju sellest ei tulene.

9. Maade reserveerimine

Keskkonnaparameetreid (põhjavee kaitstus, Natura 2000 elupaikade olemasolu, avamaastik, muinsuskaitse väärtusklass) sisaldav koondülevaade teemaplaneeringu 86-st eraldisest, millele on määratud kasutuslaad, on toodud lisas 4. Koondülevaade on hinnanguline ja arvestab võimalike kruntide arvu osas TP-s ettenähtud krundisuuruste ning üldmaa varuga (kuni 20%). Ligi 2/3 eraldistel (55) on lubatud elamuehituse rajamine või tihendamine, veerandil juhtudest (22) ei ole hoonestamine erinevatel põhjustel lubatud.

Olulisem kui eraldiste arv on antud juhul aga pindala ja võimalike ehitusalade paiknemine maastikul. Seni hoonestamata, ent üldplaneeringus lubatud hoonestusega ehitusalasid on TP-ga reserveeritud umbes 600 ha ulatuses, hoonestuse tihendamine (väga erineval määral) on võimalik u. 2700 ha ulatuses (oli seda veelgi suurema tihendamise võimalusega ka ÜP-s), põllumaana kuulub säilitamisele u. 1800 ha. Ülejäänud muinsuskaitseala maa jaguneb rohevõrgustiku, karjääride (kus arendused lubatud) ja muude piirangualade (Linnamägi, Jägala juga jne) vahel. Täna reserveeritud pindalad üksi ei tähenda seda, et maakasutus 10-15 aasta jooksul just selliseks muutub. Maade reserveerimine on elamuehituse osas toimunud küllaldase varuga, arvestades ka vallaelanike huviga. Hoonestusmaa võimaliku lisandumise ruumiline jaotus sõltuvalt rohevõrgustikust, muinsuskaitse I väärtusklassist ja ka paetasandike paigaste levikualast on esitatud kaartidel (↓). Kinnitust saab, et TP lahendus on arvestanud nende kitsendustega. Kogu planeerimisprotsessi vältel on lähtutud vajadusest hoida avatuna eelkõige loodusid, mis ühtlasi muinsuskaitseala tuumala.

Elamumaade reserveerimisel lähtuti lagedatest paealadest (paetasandikud või siis põhikaardi alusel põllu- ja rohumaad), mis ilmselt on muinsuskaitseala kõige väärtuslikum kooslus. Teemaplaneering ei näe ehitustegevust ette umbes 1800 hektaril põllu- ja karjamaal. See tähendab vähemalt 2/3 lagedate paealade püsimist ehitistest vabana. Need on alad, mis sisaldavad ka valdava enamiku Rebala kinnismälestistest. Tõsi, hoonestuse tihenemine lagedate paealade lähinaabruses või nende keskel kahandab samuti loo-maastiku terviklikkust ja vaatelisust. Rebala olemasolev ja ka hoonestuse tihendamist võimaldav maareserv on ometi liiga suur (tuhanded hektarid) selleks, et see kõik ehitistega kaetud saaks. Seda ilmselt ei juhtu.

Teemaplaneering on, eriti võrreldes üldplaneeringuga, vähendanud elamumaade reserveerimist, muinsuskaitselise I väärtusklassi aladel. Suuremad maastikumuudatused TP–järgselt on ette näha muinsuskaitse I väärtusklassi serva-aladel: KR4, MN3, KA2, KA3, KA5, MA4, SA5, PA2, PA4-6. Need alad on siiski vähem tundlikud, ei haaku nii oluliselt Rebala ajaloolise pärandmaastikuga ning on enamasti ka põhjavee osas ehitamisele sobivamad. Rannikumadaliku-asustuse võimalik tihendamine Mannivas, Kostirannas, Kallaveres ei ole nii tundlik küsimus, kui olnuks lavamaa-asustuse tihendamine. Võrreldes 2003 üldplaneeringuga on asustusalad täpsemini määratud, seni kõikjal võimalik olnud ehitustegevus on kitsendatud, ka summaarselt on võimalikke eluasemekohti kordades vähem, kui see oli võimalik üldplaneeringus.

Teemaplaneering on rohevõrgustikku laiendanud, seal arendustingimused määratlenud. Rand, jõed, allikad, järved oma kaitsetsoonidega on RV osa, isegi kui see TP põhijoonisel ei kajastu

Arendusalade tegelik kujunemine sõltub maaomaniku huvist ja aktiivsusest, TP on andnud raami. Valla võimalused tegelikku asustust suunata edaspidi on pigem kaudsed, näiteks omapoolsete investeeringutega ühisveevärki, kergliiklusteedesse jne. Kuigi TP viimases versioonis on saavutatud teatud kompromiss nii maaomanike kui ka muinsuskaitsega, on mõned perspektiivse hoonestusmaa eraldised ikkagi teistest probleemsemad. See tähendab, et ehitustegevus ei lähe seal küll vastuollu füüsiliste keskkonnatingimuste või siis olemasolevate kitsendustega, ent on kas vaatelisuse mõttes või ehitustingimuste mõttes komplitseeritud. Need eraldised on:

• VA5 – sooserv, eeldab eraldi tee rajamist (9 ha) • VA7 – vaateliselt tundlik ala maantee- ja põlluservas (9 ha) • PA2 – kurvieelne teeserv Parasmäele Kostiverest lähenedes (5 ha) • PA6 – Parasmäe-tagune teeserv (33 ha)

Nende, ka varasemates KSH aruande kavandites nimetatud, probleemsemate eraldiste ulatust on nüüdseks oluliselt (2-3 korda) vähendatud. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nendele peaks olema kinnitus, et võimalikud ehitised ei kahjusta MKA-d. Keskkonnakaitseliselt ei tekitaks nende kasutuselevõtt suuri probleeme.

Kalkuleerides nüüd reserveeritud elamumaa võimalikku krundistamist, ilmneb, et arvutuslikult lisandub Rebala kaitsealale umbes 700 uue elamukoha loomise võimalust, seda lisaks DP-dega moodustatutele. See on ligi kümme korda enam 1991-2006 kogu Jõelähtme valda rajatud uute eluruumide koguarvust ent kordades vähem kui võimaldaks (oletades MA kooskõlastusi) elamumaid kasutusele võtta kehtiv üldplaneering.

Elanike arvuks on sellistel juhtudel tavaliselt võetud koefitsient 2,5...3 ehk lisanduks seega kuni 3000 inimest. Arvutused on paratamatult ligikaudsed ning toodud numbrid on mahtuvuse mõttes pigem ala- kui ülehinnatud, olles mehhaaniliselt tuletatud lisanduda võivast elamumaast. Reaalse elanikkonna lisandumise osas jälle on need numbrid selgelt ülehinnatud, kuna üksi prognoos ei ennusta nii hoogsat valglinnastumist. Teemaplaneeringu kohaselt lisanduks eluasemekohti kõige enam (üle 100) Maardu, Parasmäe, Saha ja Kallavere külades. Elanike võimalik lisandumine oleks aga suurem (üle 5 korra tänasega võrreldas) Parasmäel, Kostirannas, Koilas, Maardus, Mannival. Elanike suhteline lisandumine on väikese elanikkonnaga külades paratamatult suhteliselt suurem.

Väärib osundamist, et ka ankeetküsitlusele (teostatud 2007 kevadel) vastanud ei eelda nii olulist elanikkonna kasvu – umbes 30% vastanutest arvas, et Rebala kui terviku elanikkonna kasv üle 25% ei ole probleeme tekitav. See number oleks siis u. 500+ inimest. Ülejäänud vastanud ootaksid mõõdukamat kasvu või isegi (10%) uute elanike mitte lisandumist.

10. Ettepanekud seiremeetmeteks

KSH üks rakenduslik väljund on olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus (KeHJS § 40, lg 13). Mõistet oluline keskkonnamõju (defineeritud samas § 5 kui mõju, mis ületab keskkonnataluvust, võib põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara) Rebala teemaplaneeringus kavandatud tegevuste puhul kasutada ei saa.

Kõige problemaatilisem ja samas üksnes subjektiivselt hinnatav on võimaliku ehitustegevuse mõju muinsuskaitseala visuaalsele väljanägemisele, ajaloolisele põllumajandusmaastikule. Igasugune ehitus muudab oma vahetu mõju alal pöördumatult keskkonda, ometi ei saa ehitisi lugeda automaatselt oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuriks. Kui ehitamine toimub teemaplaneeringus ettenähtud kohtadel ja tingimustel, ei ole ta keskkonnaohtlik, pigem kaalutletud ja konsensuslik.

Teemaplaneeringuga ei kavandata asukohti olulise ruumilise mõjuga ettevõtetele või mahukatele infrastruktuuri objektidele, seega võib seiremeetmed seostada elamuehituse eeldatava laienemisega ja Rebala külastuskoormuse mõningase tõusuga (viimane juhtub ka ilma TP-ta). Üldist laadi, nö. deklaratiivseid seiremeetmeid aruandes ei esitata. Kuna TP elluviimine ei sõltu üksi vallavalitsusest, pigem jälgib vallavalitsus TP-ga kehtestatud nõuete täitmist, siis kõige üldisem soovitus ongi juba kehtestatud TP-d ka järgida (so mitte lubada erandeid).

Et seiret peaks teostama planeeringu kehtestaja – volikogu – siis peaks seire olema ka vallale informatiivne, vajalik, jõukohane. Teemaplaneeringu kehtivusperioodi jooksul saab soovitada järgmiste uuringute või siis rakenduslike projektide läbiviimist:

1. Oluline on maastikuhoolduse kava tellimine Rebala MKA I tsoonile, paepealsele lagedale. Kava käigus tuleks määratleda korrastatavad objektid, ka piirete, viitade ja hooldust vajavate rajalõikude vajadus. Ligikaudne eelarve, tööde järjestus. Teatavad metoodilised soovitused sisalduvad käsiraamatus (Hellström, K. 2002. Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus). Kavaga koos on vägagi soovitav saada kaardianalüüsi-põhine selgus TP igavesele küsimusele – kuidas on ruumiandmetega kirjeldatav Rebala ajalooline kultuurmaastik. 2. Oluline on algatada (Muinsuskaitseamet ?) kas põllumajandusministri määruse (niidukoosluste hooldamise toetus) või siis keskkonnaministri määruse (loodushoiutoetused) muutmine selliselt, et muinsuskaitseala oleks kõrvuti Natura aladega toetuskõlbulik. Võimalik maksimaalne koormus selleks oleks riigieelarvele tühine: u. 400 ha x 2900 kr = 1,1 miljonit krooni aastas. Põhimõtteliselt võiks neid toetusi jagada ka Muinsuskaitseameti kaudu ent eeldatavasti pole see mitmel põhjusel (PRIA-s on taotluste vastuvõtt teatud määral rutiiniks kujunenud) otstarbekas. 53

3. Eelmise punkti rakendumisel on oluline käivitada toetavate maade ning laiemalt niitude-loopealsete registri pidamine (kõlvikute tasemel) ning aidata maaomanikke taotluste koostamisel, palgateks selleks kasvõi ajutise projektijuhi. 4. Eelmises punktis nimetatud registri alusel tuleks jälgida, et avatud maastiku pindala ei kahane ning et maa oleks kasutuses. 5. Lahendamaks reformimata riigimaade küsimust (u. 450 ha) tuleks taotleda kõigi nende maade üleandmist valla omandisse, misjärel juba vald saaks anda need soodustingimustel pikaajalisele rendile. Ka toetuste taotlemisel on oluline, et reformimata riigimaa kuuluks võimalikult tervikuna edaspidi vallale. 6. Koostöös Muinsuskaitseametiga on vallal oluline jätkata Rebala MKA piiri (võimalik vähendamine) ja uue põhimääruse teemaga. Kaitseala ulatuse vähendamise alternatiiv on põhimääruse muutmine selliselt, et väheväärtuslik MKA serva-ala (III ja IV väärtustsoon) jääb üksnes puhvriks, kus Muinsuskaitseamet ei eelda lubade/kooskõlastuste küsimist/saamist. Sellisel juhul peaks uue põhimäärusega koos kehtestatama ka tsoonide kaart (analoogselt uute looduskaitsealade moodustamisega). 7. TP-ga saab kehtestada radooniriski leevenamise nõuded: a) kõik üle kahe elamukoha rajamist taotlevad detailplaneeringud peavad arvestama pinnaseõhus radoonisisalduse mõõtmise tellimisega; b) kõik uued ehitatavad elamud peavad ehitusprojektiga ette nägema ja rakendama radooniohutu hoone projekteerimise standardit 840-2009. 8. Soovitav on valla poolt tellida lihtsam ülevaade MKA kiviaedadest (jaotatuna klassidesse nagu näiteks: väärtuslik, taastatav, ebaoluline). Nende eraldi kaitse alla võtmine pole reaalne, piisab, kui vallal on alusandmestik detailplaneeringute lähteülesande juurde nõudmaks kiviaia taastamist/eksponeerimist. 9. Soovitav on jätkuvalt, nagu vald seda seni on teinud, toetada Rebala-teemalisi uurimistöid, eriti õpilastöid. 10. Omaette teemaplaneeringut vajavad kindlasti karjäärialad. Üldnimetus virgestus või siis ärimaad jääb TP-s piisavalt üldiseks ja täna ei ole meil nägemust, mis nende aladega edasi võiks saada.

11. Raskused KSH aruande koostamisel

Eeldatavalt paljude koostatud ja koostatavate KSH-de probleemid saavad alguse keerulistest ja vastuolulistest seadustest (PS ja KeHJS), millele on osundanud ka mitmed eksperdid (Lass, 2008). Kui juba ametiisikutel ja ekspertidel on raske mõista, selmet veel inimestele selgitada, mis positsioon KSH-l planeeringu menetluses täpselt on, siis on midagi väga valesti. Kuidas ikka käib KSH ja planeeringu paralleelne valmimine, kui planeering peab arvestama (heakskiidetud) KSH tulemustega? Milleks tegelikult KSH aruande avalik väljapanek/arutelu, kui lõplik planeeringulahendus (mida KSH ju peab käsitlema) võib arutlusel olnust paljuski erineda? Õigusega on osundatud, et KSH-ga seonduv sisaldab 80% bürokraatiat (Lass, 2006) ja ei teeni seetõttu oma õiget eesmärki. Vähem on kirjutatud sellest, et mõttetult keeruliseks tehtud menetlus tekitab inimestes arusaamatust ja pettumust asjaajamise üle (lõputu arutamine). Seaduste mõtte hägusus võimaldab ka planeeringute pahatahtlikke pidurdamisi, soosib arutelu pigem mingite vormiliste detailide kui laiema sisu üle. Võib väita, et keskkonnaametit kõrvale jättes ei ole teised ametiasutused üldjuhul mõistnud KSH olemust ega enda rolli protsessis.

Konkreetsemalt Rebala muinsuskaitseala TP ja selle KSH koostamise käigus on üles kerkinud mitmeid ebakõlasid, mis on oluliselt raskendanud nii arhitekti kui KSH eksperdi tööd. Need on loetletud alljärgnevalt:

1) Muinsuskaitse eritingimused. Nii TP lähteülesandes olulist osa mänginud, kui ka hiljem mitmetes aruteludes esile tõstetud muinsuskaitse eritingimused (2005) on osutunud planeeringu tarvis liialt üldisteks. Nad annavad küll ülevaate üksikobjektidest ja nö. punktväärtustest, ent ei ole eriti kasutatavad ruumilise planeerimise juures. Vastupidiselt eritingimuste kokkuvõttes väidetule ei sisaldanud töö ruumiandmeid, väärtustsoonide kaart oli oluliste eksimustega. Rakenduslikke ruumilise planeerimise juhiseid eritingimustest ei lähtu. Näited juhistest (Eritingimused…, lk. 18):

a) I tsoonis tuleb rangelt jälgida igasugust ehitustegevust. Suuremas osas tuumikalast on ehitustegevus keelatud b) II tsoonis on ehitustegevus keelatud ja siin tuleb koostada maastikuhoolduskavasid, taotleda hooldustoetusi c) III tsooni väärtus muinsuskaitse seisukohalt ei ole nii suur, ehitustegevust võiks vabamalt lubada d) IV tsooni võiks arvata muinsuskaitsealast välja

Nende nappide ja kohati vastuoluliste määratlusega on TP parima äratundmise järgi arvestanud. Absoluutne e. 100% arvestamine pole aga võimalik kuna tingimused on üldised ja väärustsoonide kaart oli algselt eksitav. Andes endale aru, et suurepindsele ja põllumajandusmaad hõlmavale muinsuskaitselale eritingimuste koostamise praktika Eestis puudub, võib koostatud eritingimusi lugeda siiski teatud sammuks edasi. Muinsuskaitseala olemasolu ja eesmärk pole aga väga paljudele Rebala 55

maaomanikele siiani selge – ka see fakt muutis TP/KSH protsessi oluliselt keerulisemaks (liigagi korduvalt tuli selgitada ja põhjendada riikliku muinsuskaitseala õiguslikku staatust, omanike õigusi ja kohustusi jne., vaatamata MKA põhimääruse juba 10 aastasele vanusele). Tuleb nentida, et ka protsessi lõpuks pole olnud võimalik (numbriliselt) sõnastada/kirjeldada muinsuskaitsela ruumilisi väärtusi.

2) Protsessi venimine. Juunis 2007 esitas Ruum & Maastik TP eskiisi valla soovil ka Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. Amet kooskõlastas eskiisi märkustega. Jõelähtme vallavalitsus, tuginedes volikogu ettepanekutele (vallavalitsuse kiri 05.07.2007), kohustas aga planeerijat sama eskiisi ümber tegema, lähtuvalt elanike ja volikogu komisjonide laekunud arvamustest. Kuna igasugune edasiminek planeeringuga saab toimuda alles teatud ametlike protseduuride järel (eskiisi heakskiit ja selle alusel KSH teostamine), siis järgmine samm planeeringu vastuvõtmise suunas oli selle ametlik eeltutvustus detsembris 2007. Ka see, juba oluliselt muudetud, eskiis ei olnud vallavalitsuse arvates vastuvõtmiseks (ja KSH alustamiseks) piisavalt hea, avalikul arutelul laekus arvukalt märkusi jne., ning eskiisi täiendati veel 2008 aasta alguses. Järgnes KSH valmimine ja aruande avalik arutelu. Viimase tagasilükkamisega keskkonnateenistuse poolt algas uus ring TP ja KSH-ga. Väiksemas osas tehtud parandused TP/KSH-s ei olnud ometi ammendavad, oluline keskkonnamõju oli hinnatud puudulikult jne., mis tingis planeerimisettepaneku ja KSH aruande heakskiitmata jätmise Keskkonnaameti poolt teistkordselt ka 2009, juba pärast kõikide teiste kooskõlastuste (sh. Muinsuskaitse) olemasolu.

3) Liigne demokraatia (populism?). Protsesse keerukaks muutev asjaolu kogu TP/KSH käigus oli teatud korraldamatus kohalike inimeste ja külade ettepanekute ning soovituste esitamise osas. Praktikas nägi see välja nii, et kõik saatsid kõigile omi mõtteid ja soove ning hiljem olid imestunud, et need ei kajastugi 100% teemaplaneeringus või KSH-s. Avalikkusega suhtlemine on laiem teema ja Rebala puhul oleks juba TP algfaasis pidanud leppima kokku, kuidas ettepanekuid edastatakse. Suur tööpõld on (kellel?) ees suunal - kuidas üldse formuleerida avalikku huvi kandvaid ettepanekuid, märkusi jne. Praktika KSH-de puhul näitab, et strateegilist (avalikku huvi) kandvad ettepanekud on tühises vähemuses kitsalt isikliku huvi kandvate ettepanekute suhtes. Planeerija ja KSH ekspert on vähem seotud üldise huvi küsimustega, kuna lahendamist ootab hulk erahuvist lähtuvaid küsimusi.

Kõige üldisemalt öeldes – Rebala mastaabis planeeringute puhul on paljudel asjahuvilistel või siis nö. määratud osapooltel ootus, et kõik piirkonna probleemid peavad saama planeeringuga lahendatud ja kõik küsimused vastuse. See pole paraku võimalik.

Kirjandus

Aaloe, A., Kessel, H., Mägi, S. 2007. Rebala kaitseala geoloogiast / väärtustades eelkäijate loodut. – Maa mäletab... (Rebala MKA 20. aastapäeva kogumik). Jõelähtme: 113-136. Adamson, A., Pirrus, E. 1994. Eesti oma graniit.- Eesti Loodus, 9: 280-282. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu, 453 lk. Arold, I. 1960. Jägala ümbruse geomorfoloogiast. – EGS-i aastaraamat 1959: 5-20. Eesti keskkonnaseire 2004-2005. Keskkonnaministeeriumi ITK. Tallinn, 2006, 223 lk. Ehrlich, Ü. 2003. Pool-looduslike koosluste majandamise ja taastamise maksumus. TTÜ Eesti Majanduse Instituut, Tallinn Eilart, J. 1981. Loopealsed – Lahemaa ainulaadseim kooslus. Lahemaa uurimused I, Tallinn: 53-58. Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2020. OÜ Geomedia, Harju Maavalitsus, 2006, 148 lk. Heinsalu, Ü. 1959. Kostivere karstiala. – LUS-i aastaraamat 1958. Tallinn: 315-328. Helm, A., Pärtel, M. 2007. Loopealsed ajale võlgu. Eesti Loodus, 3: 20-23. Inkinen, M. 2006. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus vajab kiiret muutmist. – Keskkonnatehnika, 8: 42-43. Juhised ning tegevuskava koostamine üleujutusriskide haldamiseks. Koostanud Tõnu Mugra ja Ülo Sults (AS Maa ja Vesi). Tallinn, 2006, 46 lk. Kink, H. 2006. Veeobjektid „Eesti Ürglooduse Raamatus“. Tallinn, 144 lk. Kink, H. 2000. Rändrahnud. – Loodusmälestised 6. Harjumaa: Viimsi, Maardu, Jõelähtme. Tallinn: 22-25. Kohv, K. 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Eestimaa Looduse Fond. Tartu, 48 lk. Kraut, A. 2007. Rebala kaitseala eellugu 1975-1987. – Maa mäletab... (Rebala MKA 20. aastapäeva kogumik). Jõelähtme: 12-39. Kukk, T. 1999. Eesti pärandkoosluste kaitse perspektiividest. – Lammas ja Kits 8: 11-14. Kõlli, R., Ellermäe, O., Soosaar, K. 2004. Muldkatte talitlemine ja piirkondlik keskkonnaseisund. - Muld ökosüsteemis, seire ja kaitse. Tartu-Tallinn: 36-47. Kümmel, T. 2007. Eksperiment Rebala muinsuskaitseala – täielik läbikukkumine. – Jõelähtme valla leht. 128/detsember. Künnapuu, S. 1974. Rokvahe rändkivid Jõelähtmes. – Eesti Loodus, 9: 542. Lang, V. 2001. Maastik ja kultuurmaastik arheoloogias. Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. Tartu: 78-83. Lass, K. 2008. Planeerimine taas lihtsamaks. - Keskkonnatehnika, 2: 9-11. Lass, K. 2006. Planeeringu elluviimise mõju tundmine aitab teha strateegilisi valikuid. – Keskkonnatehnika, 8: 38-41. Linkrus, E. 1998. Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared. Tallinn, 103 lk. Lättemäe, S. 2008. Rebala rahval on muinsuste kaitsest kõrini. – Maaleht, 06.02.2008. Markus, K. 2006. Keskaegsed maavaldused – uus allikas arhitektuuriuurijale. – Acta Historica Tallinnensia, 10, 3-19. 57

Natura 2000 alade kaitsekorraldus. LD 92/43 EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat. Euroopa Komisjon / Keskkonnaministeerium, 2001, 60 lk. Pärna, K. 1940. Põhja-Harjumaa piiritlus ja üldine maastikuline iseloomustus. – LUS-i aruanded, 46: 119-167. Saar, L., Zobel, M. 2005. Rohumaade taastamine. – Ökoloogiline taastamine. LUS-i aastaraamat 83. kd. Tallinn: 142-166. Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, 27 lk. Tammaru, T. 2001. Tallinna linnastu rahvastikuprognoos. Tartu Ülikool, Harju Maavalitsus. Tartu, 95 lk. Tõnisson, A. 2008. Rebala lood ja muutuvad väärtused. – Kodumaa tundmine. Publicationes Instituti Geographici Universitas Tartuensis, 105. Tartu: 12-19. Vedru, G. 2007. Experiencing the landscape. – Estonian Journal of Archeology, 11, 1, 36-58. Veski, S. 1998. Vegetation history, human impact and palaeogeography of West Estonia. Pollen analytical studies of lake and bog sediments. – STRIAE, 38, 119 lk. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. MTÜ Keskkonnakorraldus, Tallinn, 2007, 148 lk. Vilberg, G. (Vilbaste). 1927. Loost ja lootaimkonnast Ida-Harjumaal. – LUS-i Aruanded 34, Tartu, 131 lk.

Lisa 1. KSH programm (kinnitatud: 15.05.2007)

Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

PROGRAMM (kavand 26.04.2007)

KSH objekt - Jõelähtme vallas asuva Rebala muinsuskaitseala teemaplaneering (algatatud volikogu otsusega nr. 35, 22.02.2006). Teemaplaneering täiendab ja täpsustab Jõelähtme valla üldplaneeringuga määratud arengu põhisuundi ja tingimusi Rebala muinsuskaitseala osas lähtudes muinsuskaitseala eesmärgist. Teemaplaneering täpsustab muinsuskaitseala struktuuri, valmistab ette detailplaneeringu koostamise alused detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel ning seab maakasutus- ja ehitustingimused detailplaneeringu kohustuseta aladel. Muinsuskaitseliste eritingimustena arvestab teemaplaneering vastavat uuringut, mille 2005 aastal koostas Tallinna Ülikooli ekspertgrupp. Nimetatud uuring, samuti ka teemaplaneeringu lähteülesanne ja seni koondatud kaardiandmestik on loetavad Rebala muinsuskaitseala kodulehel: www.rebala.ee

Teemaplaneering hõlmab Rebala muinsuskaitseala territooriumi, st Ülgase, Kallavere, Kostiranna, Manniva, Rebala, Võerdla, Koila, Jõelähtme, Parasmäe, Kostivere, Loo külasid täielikult ning Vandjala, Koogi, Jõesuu, Maardu ja Saha külasid osaliselt. Planeeringuala pindala on 72 km², planeeringuala mõjutsoon ei ulatu oluliselt väljaspoole. Planeeringuala ülevaade on esitatud järgmisel lehel

Teemaplaneeringut koostab OÜ Ruum ja Maastik (Olevimägi 16, Tallinn, maastikuarhitekt Maarja Zingel – 522 4292)

KSH eesmärk: Keskkonnamõju strateegilise hindamise (algatatud volikogu otsusega nr. 95, 15.08.2006) käigus keskendutakse eeskätt teemaplaneeringuga kavandavatele muudatustele võrreldes käesoleva situatsiooniga ning uutele tegevustele, mis võivad muuta keskkonda. Eelkõige on selleks ehitusõiguse ja ehitustingimuste määratlemine. KSH ülesanne on teemaplaneeringu toetamine erinevate tegevusvariantide analüüsimise kaudu

Teemaplaneeringu KSH koostamise korraldaja on Jõelähtme Vallavalitsus – Jõelähtme 74201 Harjumaa. Tel: 605 4887 (kontaktisik: Agnes Villmann – 605 4851)

Teemaplaneeringu KSH koostaja on Andres Tõnisson (KMH0064): Äigrumäe 19, 74001 Viimsi, Harjumaa. Tel: 648 5334, 553 2515, e-post: [email protected] 59

Rebala muinsuskaitseala muinsuskaitselised väärtusklassid: suurima väärtusega on I tsoon (Muinsuskaitse eritingimused, 2005)

KSH lähtealus: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. a. (RT I 2005, 15, 87). Programmi osas: seaduse § 36 KSH osapooled: maaomanikud, valla elanikud, vallavalitsus, Muinsuskaitseamet, Harjumaa Keskkonnateenistus, Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, ettevõtjad KSH järelvalve: Harjumaa Keskkonnateenistus

1. KSH teemad

1.1. Οlemasoleva lähtematerjali ja Rebala piirkonda kajastavate asjakohaste uurimistööde analüüs. Sh. maakonnaplaneering ja teemaplaneeringud; valla üldplaneering, kehtivad või koostatavad arengukavad; olemasolevad ja perspektiivsed detailplaneeringud/projektid, muinsuskaitselise sisuga uurimistööd. Hinnang rahvastikustatistika andmetele kui ühele planeeringu lähtealusele (ettepanek avalikult arutelult – 31.03.) 1.2. Olemasoleva maakasutuse analüüs (maa omandisuhted, senise maakasutuse otstarbekus, hinnang põllumajandusliku maa kasutusvõimalustele) 1.3. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju Rebala muinsuskaitsealale ja selle koosseisus olevatele kaitsealadele (Kostivere MKA, Ülgase LKA, Jägala jõe ja Ülgase-Saviranna HA, lisaks pargid ja ajutiste piirangutega alad), rohekoridoridele ja väärtustatud elupaikadele. Natura 2000 võrgustiku aladeks on eelnevast loetelust kolm esimest kaitseala – nende osas on mõju hindamise lähtealuseks vastav juhendmaterjal (Peterson, 2006). 1.4. Planeeritava maakasutuse ja ehitustegevuse mõju maastikule. Siin on teemaplaneeringu koostamise käigus oluline määratleda, milline maastik võiks olla sobivaim nii muinsuskaitseala eesmärgi kui ka valla/kohaliku kogukonna huvide väljendaja 1.5. Hinnang üldplaneeringu elluviimisest tulenevatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele, valdkonniti: inimeste tervis, jäätmemajandus, kinnisvara hinnad 1.6. Põhjaveevarude ressurss ja piirangud selle kasutamisel. Heitveega seotud küsimused 1.7. Eeldatavalt käsitletakse ka mõningaid uusi (täpsustuvaid) keskkonnamõjuga seotud küsimusi, seonduvalt näiteks metsastamise vajaduse, karjääride edasise kasutuse ning Rebala muinsuskaitseala piiritlemisega

2. Alternatiivid

2.1. Võimalikke alternatiivseid planeeringulahendusi saab vaadelda Rebala piirkonna erinevate liigendamiste kaudu (nelikjaotus eritingimuste uurimistöös (2005); jaotus tänaste külapiiride kaupa, jaotus maastikuliste piiride kaupa (lavamaa- rannikumadalik), mõni muu variant 2.2. Alternatiividena saab käsitleda ka planeeringus määratletavaid ehituslikke kitsendusi (detailplaneeringu kohustusest ja krundi suurusest kuni hoonetüübini) ehk milliseid kitsendusi oleks vaja ja milliseid mitte. Ka kitsenduste piirkondlik kehtestamine (eelmine lõik) võimaldab alternatiivide püstitamist. Ehitustingimuste määramine eeldab teemaplaneeringus, sarnaselt ideaalmaastikule, ka ideaalhoonestu (suurus, materjalid, õue tüüp jne) kirjeldamist.

3. Üldsuse kaasamine

KSH avalikustamist kirjeldatakse alljärgnevas tabelis. Programmi arutelul (31.03.) tutvustati KSH põhimõtteid ja protsessi, seda koos teemaplaneeringu eskiisiga, laiemale ringile. Selgitati KSH sisulist ning ajalist sidet planeeringuga. KSH läbiviimine ja planeeringu edasiarendamine/täiendamine toimuvad paralleelselt ning KSH tulemusi kasutatakse planeeringu võimalike erinevate variantide leidmiseks. Kas tutvustada hiljem planeeringut/KSH aruannet ühes või mitmes valla punktis, see selgub töö käigus, mil kerkivad inimeste küsimused. KSH programmi kavandi koostamisel on arvestatud Jõelähtme valla planeerimiskomisjoni koosolekul (21.12.2006) esitatud täpsustustega (maade omandiküsimus). Osaliselt on arvestatud Margit Pärteli ja Rein Ratase ettepanekutega. Ettepanekuid programmi sisu osas on küsitud (12.12.2006) Muinsuskaitseametilt, Harjumaa keskkonnateenistuselt, Jõelähtme Vallavalitsuselt. Ettepanekuid saadi Harjumaa Keskkonnateenistuselt ja need on programmis ka arvesse võetud.

KSH ja avalikustamise esialgne ajakava

Etapp Aeg Teatamise koht või viis

KSH Algatamine 15.08.06 Vallavolikogu otsus nr. 95 AT – 28.11.2006

algatamisest teatamine Harjumaa – 05.12.2006

Programm koostamine 05.12.06

kiri Harjumaa keskkonnateenistusele, seisukoha küsimine 12.12.06 Muinsuskaitseametile, vallavalitsusele AT – 14.03.2007 vallaleht – märts 2007 avalikustamisest min 7 päeva ette valla veebileht (alates 19.02.07) teatamine elektrooniline või lihttkiri (lk. 2 nimetatud – osapooled) vallamajas avalik väljapanek 12-30.03.07 valla veebilehel avalik arutelu 31.03.07 Loo Keskkoolis täiendav väljapanek 10.04.07. valla veebilehel kirjalikult Harjumaa esitamine heakskiitmiseks 27.04.07 Keskkonnateenistusele Harjumaa keskkonnateenistus teatab liht- Programmi heakskiitmine 14 päeva jooksul või tähtkirjaga valmimisaeg: Aruande koostamine 08.07 AT avalikustami-sest Aruanne 7 päeva ette vallaleht teatamine valla veebileht avalik väljapanek min. 21 päeva eeldatavasti: avalik arutelu 09.07 Aruande heakskiitmine ja nn. keskkonnamõju seire 30 päeva jooksul Harjumaa keskkonnateenistus teatab liht- meetmete kinnitamine või tähtkirjaga

4. Programmi koostanud eksperdi kvalifikatsioon (vastavalt KeHJS, § 34, lg. 3)

Geograafia teadusmagister, 1996 – Tartu Ülikool Keskkonnamõju hindamise ja planeerimisalane kogemus 1997 aastast, keskkonnaekspert (KMH0064) Maakonnaplaneeringu koostamises osalemine: Harjumaa väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik. E-Konsult, 2001-2002. Üldplaneeringute KSH (Kaarma vald ja Pühalepa valla keskosa – pooleli) Osaüldplaneeringute KSH-d (Pühalepa, Emmaste, Käina), pooleli Kaarma ÜP KSH Detailplaneeringute KSH-d (Leisi, Kihelkonna, Kuressaare, Tallinn, Kuusalu)

Programmi koostas:

Andres Tõnisson 26.04.2007

Lisa 2. KSH programmi arutelu protokoll

Rebala muinsuskaitsela teemaplaneering (Jõelähtme vald, Harjumaa) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi ja planeeringu eskiisi tutvustamise avaliku arutelu

PROTOKOLL

Aeg: 31.03.2007, kell 11.00-14.00 Koht: Loo Keskkooli suur saal Kohalviibijad: osales kokku u. 100 inimest (registreerimisleht kellegi osaleja poolt kaasa viidud)

Arutelu avas Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, kes volitas koosolekut juhatama volikogu liikme Maido Pajo, kes on ühtlasi ka vallas Rebala teemaplaneeringut kureeriva komisjoni esimees.

M. Pajo: Rebalas areng seisab, riiklikult muinsuskaitseala ei arendata, maaomanikud ja kaitseala väärtused ei saa riiklikku toetust. Vajalik on saavutada olukord, kus inimesed saaksid oma kinnisvara arendada. Samas on loomulikult vaja hoida 5000 aasta vanust kultuurmaastikku. Muinsuskaitseamet on kahel korral pöördunud valda saamaks kooskõlastust uuele Rebala MKA põhimäärusele. Valla seisukoht on, et endistes piirides ja endiselt suurte kitsenduste korral, kui ka puuduvad kompensatsioonimehhanismid, ei kooskõlasta vald uut põhimäärust. Selle planeeringu kaudu tuleks ikkagi jätta kaitse alt välja kaitseväärtuseta alad, enam tuleks rakendada objektipõhist kaitset, mitte laiaulatuslikku pindalalist kaitset. Võiksime KSH programmi ja planeeringu eskiisi tutvustuseks ja aruteluks ette näha 2-3 tundi. A. Tõnisson. Tutvustab eelnevalt avalikul väljapanekul olnud KSH programmi, mõju hindamise õiguslikku raamistikku, edasist tööd. Programmi tutvustus käsitles olemasolevate andmete kirjeldust, alternatiivide püstitamise (nii planeeringus määratavate ehituslike parameetrite kui ka kaitseala tsoneerimise alusel) võimalusi, Programmile esitas eelnevalt oma seisukohad Harjumaa keskkonnateenistus. Avaliku väljapaneku jooksul programmile täpsustusi, ettepanekuid, küsimusi ei esitatud. Koosolekuga samal päeval, 31.03., esitati programmi täpsustamiseks kahed ettepanekud (Lembit Tuur, Tiia Välk), millega edaspidi arvestatakse. T. Välk. See esitus siin ja valla kodulehel olnud KSH programm on põhjalikkuse poolest erinevad. Siin on minu jaoks asi selgem. Tuleks avalikku väljapanekut pikendada ja lubada inimestel uuesti esitada omi ettepanekuid. A. Tõnisson. Sisulist erinevust ei ole. Tänane tutvustus oli lihtsalt koostatud illustratiivselt, koos jooniste ja piltidege. Ei ole mõtet ju koosolekul sõna-sõnalt maha vuristada sama programmi, mida kõik on lugenud. M. Pajo. Ilmselt saame siiski ka tänase esituse (täisprogrammi) valla kodulehele üles panna ja inimesed saavad teha veel omi ettepanekuid. Millised on täpsustused? Proua saalist: mille alusel olete hinnanud valla või MKA asustuse tihedust? A. Tõnisson: valla rahvastikuregister 64

Proua saalist: see ei pruugi olla õige, vallas elab rohkem inimesi. Valede lähteandmetega ei saa õigeid järeldusi A. Tõnisson: saame siis konkretiseerida, et programmis (ja edaspidi) tuleks selgitada, millised rahvastiku andmed on kõige korrektsemad Härra saalist: kas piirangute puhul eksisteerib mingi kompensatsiooni või maade vahetuse süsteem? M. Pajo: Praegune seadusandlus seda ei võimalda. Vallal on soov edaspidi arutada küsimust Muinsuskaitseametiga ja võtta kaitseala haldamine halduslepinguga endale. Sellega peaks aga kaasa tulema ka ressurss - riiklik toetussumma kompenseerimaks maaomanikule piirangutest tulenevat kahju. Eesmärk on leevendada reservaadi-laadseid piiranguid. Härra saalist: kes ikkagi on pädev määrama milliseid ehitisi me peame siin ehitama (viide paekivist katusega köögi fotole)? mis on aluseks vaatelisuse ja väärtuslikkuse hindamisele? Euroopas on muinsused elu keskel, nad ei takista elu. Kes on pädev ütlema õigert inimeste tihedust Rebalas? A. Tõnisson: Köögifoto oli illustratsioon, planeering ei kohusta kedagi selliseid hooneid püstitama, küll võiks riik seda aga rahaliselt toetada. Rahvastiku tihedust ei määrata planeeringuga, esitasin lihtsalt võrdlusandmeid valla, kaitseala ja maakonna kohta. Rebala avatud maastik tähendab naabrusega võrreldes hõredamat asustust ja see peaks nii ka jääma. M. Pajo: Rebala kohta on teadlaste poolt tehtud mitmeid töid, neid on siin ka tutvustatud, alati saab paremini. Härra saalist: kes ikkagi määrab ühe või teise vaate olulisuse? Rebalas areng seisab, mujal Harjumaal mitte. M. Pajo: Planeerijad peavad arvestama teadlaste seisukohti. Planeering peab lõppude lõpuks saama ka Muinsuskaitseameti heakskiidu, vastasel korral on töö tühjaläinud. Härra saalist: muinsuskaitse ei luba mul isegi teed oma maale rajada. M. Pajo: alguses proovime keskenduda üldiseid küsimusi, sh. KSH programm. Konkreetsed asjad hiljem. J. Hausenberg: meie, rahvas siin oleme maaomanikud, teie (planeerijad) olete meie teenrid. Seega kuulake meid ära, ärge kartke meid. (aplaus saalis). Juurteta inimene ei taha papist karpi oma aia taha, samas ei taha me muutuda ise museaaliks. Abstraktse miljööväärtuse tõttu ei peaks kümned hektarid maad olema kaitse all. Keegi ei tea milline oli siinne maastik 2000 aasta eest. M. Pajo. Planeering ongi kokkulepe, vastandumist pole kellelegi vaja. Proua saalist: kas täpsustaksite kaarti erastatud maade paiknemise kohta A. Tõnisson: see kaart oli pigem mullastiku väärtuse kohta. Aga loomulikult, KSH peab täpsustama ka maade omandiküsimuse ja selgitama milline omandikuuluvus oleks Rebala tarvis kõige optimaalsem.

Edasi tutvustas Maarja Zingel (OÜ Ruum&Maastik) planeeringu põhilahendust. Seda nii Rebala kui terviku kui ka külade lõikes. Tegemist ei ole veel vallale üle antava eskiisi vaid arhitektide tööversiooniga. Tutvustati ka elanike poolt täidetud küsitluslehtede (kokku 90) analüüsi esimesi järeldusi. Margit Pärtel (Rebala MKA juhataja) tutvustas kaitsealale kavandatud matkaradasid (kokku 7). Inimesed esitasid mitmeid küsimusi üldiste ehitusõiguslike probleemide ja konkreetsete kruntide arendusvõimaluste kohta.

Juhatas: Maido Pajo

Protokollis, diktofoni abiga: Liina Link

Lisa 3. Maastike kasutuseeldused

Eesti tasandikuliste maastike kasutuseeldusi (Sepp, Jagomägi, 2001, täiendatud) Pai- Maastiku- Loodus- Harita- Põllu- Metsade Kesk- Puhke- gas- struktuuri like vate maade produkt- konna- majan- MAASTIKUD tike mitmekesisus rohumaade hari- siooni- kaitse- duslik (% Rebalas) all- maade produkt- mis- võime line väärtus Täiendavaid tüü- produktsiooni- rasku- väärtus selgitusi bid siooni- võime sed võime rel- taim- jeef kate 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Väga õhukese (alla 30 cm) pae- Väga viljakad mullad, rähkse kattega paetasandik - 22 1.1 1 2 3 1-2 1-2 3-4 kuid kuivavad läbi, karstuvad lõheliste paekivide alal Õhukese (30-100 cm) paerähkse 1.2 2 3 4-5 8-9 2-3 5-8 3-4 4-5 Niiskel alal tootlikud kattega paetasandik - 18 salumetsad Paerähkse liivsavise ja saviliivase kattega (moreen-)tasandikud - 4 2.1 3 4 6-7 9-10 3-4 9-10 5-6 4-5 Põhja-Eesti parimad põllumaad Liivase kattega järvetasandikud - 4.3 2 4 4-5 3-4 7-8 6-7 6-7 5-6 Võivad esineda 4 vesiliivad

Täiendavaid märkusi: 1) Looduslike rohumaade produktsiooni aluseks on arvestatud kuiva heina kogust tsentnerites hektari kohta 2) Haritavate maade produktsioonivõimet on iseloomustatud maade hindepunktide alusel 3) Metsade produktsioonivõimet on iseloomustatud puistute boniteedi alusel 66

Lisa 4. Teemaplaneeringu eraldiste üldistatud iseloomustus

REBALA MUINSUSKAITSEALA TEEMAPLANEERING - ERALDISTE ÜLDISTATUD ISELOOMUSTUS

MK Natura, Rohev, PVK Hoonestus E-krunte Ala Pindala tsoon % % (1-5) Lage,% Hoonestus,% TPs,% + Märkused JS1 29,3 3 jõgi 100 5 30 70 tihendus 2 JS2 15,6 3 jõgi 100 5 50 0 virgestusala 0 Linnamägi JÕ1 30,1 1 0 jõgi 1 70 30 tihendus 20+ valla keskus JÕ2 14,0 1 0 0 1 40 60 tihendus 5 kirik JÕ3 17,2 1 0 10 1 50 50 tihendus 5 Sareta JÕ4 433,1 1 0 20, jõgi 1 90 10 0 2-3 vaade JÕ5 32,0 1 0 20 1 100 0 virgestus 0 golfiala JÕ6 135,7 1/2 20 20 1 90 10 tihendus 3 MKA keskus KA1 40,3 2 0 0 4 10 50 tihendus 3-4 R-Kallavere KA2 38,1 2 0 0 5 20 0 uus + äri, tootmine KA3 56,8 2 0 0 5 20 0 uus 50+ elamud KA4 59,3 2 0 0 2 50 10 uus 40+ elamud KA5 40,9 2 0 0 2 50 30 tihendus 40 KA6 79,7 2 10 meri 5 30 50 tihendus 10+ Saviranna KA7 80,5 4 0 0 1 0 30 tihendus +++ Pilpaküla KA8 85,7 2 0 100 5 20 0 0 0 rohevõrk KL1 71,5 2 jõgi 100 3 5 5 tihendus 3 rohevõrk KL2 52,6 2 jõgi jõgi 3 40 10 uus 10+ KL3 240 1 0 jõgi 1 100 0 0 0 vaade KO1 14,2 4 0 jõgi 3 0 80 tihendus 5 Koogi DP-d KO2 11,8 2 10 jõgi 3 30 0 virgestus 0 Jägala juga 67

KO3 64,0 2 0 0 3 100 0 0 0 maanteest S KO4 17,5 4 0 jõgi 3 100 0 0 0 vaade KR1 31,6 3 0 meri 5 30 40 tihendus 10+ Kostiranna KR2 72,6 3 0 meri 5 20 10 tihendus 20+ KR3 65,6 3 40 100 4 20 0 tihendus 2 rohevõrk KR4 18,8 3 0 0 4 70 0 uus 10+ KV1 106,0 2 0 jõgi 1 20 80 tihendus 20+ Kostivere LO1 23,6 1 0 0 1 30 70 tihendus 5+ Loo LO2 21,5 1 0 0 1 70 30 tihendus 5+ LO3 167,0 1 0 0 1 90 0 0 0 va. virgestus LO4 2,4 1 0 0 1 50 50 tihendus 2 MA1 46,5 2 10 0 3 40 30 tihendus 10+ MA2 42,0 2 0 60 3 20 40 0 0 mõis MA3 329,5 3 0 90 1 0 0 uus 0 äri, karjäär MA4 213,5 2 0 0 1 50 30 tihendus 30+ MA5 66,5 2 0 0 1 90 10 0 0 MN1 18,9 2 0 0 5 20 70 tihendus 3 Manniva MN2 105,9 3 0 60 3 40 40 tihendus 0 golfiala (125) MN3 67,2 3 0 0 4 80 0 uus 50+ MN4 43,0 3 0 100 5 10 10 0 0 MN5 7,5 1 0 0 1 60 40 tihendus 2 MN6 146,6 1 0 0 1 90 0 uus 10 PA1 39,3 1 0 0 3 20 70 tihendus 5 PA2 5,4 1 0 0 3 100 0 uus 8 PA3 45,2 1 0 0 1 30 50 tihendus 4 PA4 39,6 1 0 0 3 60 30 tihendus 10+ PA5 160,4 4 0 0 3 90 0 uus 100+ ÜDP-d PA6 33,4 1 0 jõgi 3 100 0 uus 30+ PA7 466,0 1 0 jõgi 3 80 5 0 0 68

PA8 57,4 1 0 0 1 70 20 tihendus 3 PA9 93,8 1 90 100 1 90 5 0 0 karstiala PA10 5,3 1 0 0 1 100 0 uus + tootmine PA11 2,0 1 0 jõgi 1 100 0 uus 2 RE1 51,1 1 20 0 1 30 60 tihendus 10 RE2 414,9 1 0 10 1 90 0 tihendus 2-3 RE3 14,7 1 0 0 1 5 80 tihendus 3-5 Uus-Rebala RE4 191,5 4 0 90 1 0 0 0 0 prügila SA1 109,0 2 0 30 3 70 20 tihendus 10 Saha kabel SA2 12,8 2 0 0 3 10 70 tihendus 10 SA3 30,0 2 0 0 3 50 30 tihendus 20 DP alad SA4 29,7 2 0 70 3 30 0 0 0 rohevõrk SA5 141,0 2 0 10 3 40 20 tihendus 30+ SA6 20,9 2 0 0 3 80 20 tihendus 5 SA7 48,5 2 0 30 3 50 20 tihendus 10 VA1 25,8 1 0 0 1 30 50 tihendus 5 VA2 7,1 1 0 0 1 40 60 tihendus 3 VA3 2,4 1 0 0 1 100 0 uus 2 VA4 8,8 1 0 0 3 90 0 uus 20 aleviku taga VA5 9,3 1 0 0 3 100 0 uus 10 sooserv VA6 413,0 1 0 0 2 100 5 tihendus 5 VA7 9,2 3 0 0 1 60 0 uus + äri VÕ1 42,1 1 0 0 1 50 30 tihendus 7 VÕ2 75,3 1 0 0 1 80 10 0 0 VÕ3 38,3 4 0 0 1 0 10 uus 0 matmispaik VÕ4 544,6 4 0 90 1 0 0 0 0 karjäär VÕ5 111,3 4 0 0 1 0 0 uus + äri ÜL1 94,2 2 0 0 2 30 30 tihendus 30+ ÜL2 97,8 4 0 0 1 0 30 tihendus +++ Pilpaküla 69

ÜL3 263,3 2 20 70 5…2 10 0 0 0 rohevõrk ÜL4 15,5 2 0 meri 5 10 70 tihendus 25 Koljunukk ÜL5 29,8 2 0 meri 5 10 30 tihendus 2 rand ÜL6 224,3 2/4 0 50 1 40 0 0 0 karjäär 7188,3

Kasutatud lähendid: MK-tsoon - Muinsuskaitse eritingimustes (2005) alale määratud väärtusklass:1...4 Natura, % - Natura 2000 võrgustiku alale jääv maa-ala Rohev, % - rohevõrgustiku alale jääv maa-ala PVK (1-5) - põhjavee kaitstus: 1- kaitsmata... Lage, % ja hoonestus, % - ligikaudne avatud alade või siis hoonestuse katvus E-krunte + ...- hinnanguliselt alale lisanduda võiv elamukruntide arv

Lisa 5. KSH aruande arutelu protokoll

Rebala muinsuskaitseala miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine keskkonnamõju strateegilise hindamise avalik arutelu

P R O T O K O L L

Kostivere 12. aprill 2008

Arutelu algas kell 11.00 Lõppes kell 12.40

Koosoleku juhataja: vallaarhitekt Johann-Aksel Tarbe Protokollija: planeeringute sekretär Signe Kaasik

Arutelust võtsid osa: Maarja Zingel, Andres Tõnisson, Toomas Kümmel, Maarika Sepp Vallavalitsuse esindajad: Ülo Laanemets, Merike Metstak, Indrek Mäeküngas, kohalikud elanikud, registreerimislehed lisatud (kokku 57 inimest)

Päevakord: 1. Sissejuhatus 2. Ettekanne KSH-st 3. Arutelu

Päevakorrapunkt 1 - Sissejuhatus

Johann-Aksel Tarbe: hea kui planeerimisprotsessil osalevad ka kohalikud elanikud, mitte ainult valla ametnikud. Arutame siin põhimomente ja põhitõdesid, mitte üksikisikute või kinnistute probleeme. Need esitada kirjalikult. Tahan rõhutada, et see ei ole Rebala teemaplaneeringu lahenduse arutelu, vaid keskkonnamõjude strateegilise hindamise arutelu. See tähendab seda, et iga planeeringuga on alati kaasas dokument, mis analüüsib planeeringu lahendust, annab erinevad alternatiivid, kuidas planeering võib välja näha ja annab tulemi või soovitused, missugune oleks kõige otstarbekam lahendus. Antud juhul ongi tegemist sellise dokumendiga. Andres Tõnisson räägib sellest täpsemalt, mis siis on KSH olemus.

Päevakorrapunkt 2- Ettekanne KSH-st

AndresTõnisson: mis on üldse KSH. Paljud eksperdid ja ametnikud ka ei oska seletada, miks on KSH vajalik ja mis “loom” see on. Paljud maakonnad käituvad siin erinevalt. Seletan veidi, mis funktsioon on KSH-l. Peab jälgima seadusi ja KSH programmi, see on töö ülesehitus. KSH peab järgima keskkonnaseadustes toodud ettekirjutisi, programmis on umbes 20 punkti. Sisus peab KSH analüüsima vähemalt kahte põhilist varianti planeeringust, peab soovitama mingisuguseid 71 kontrollitavaid, järgitavaid keskkonnanõudeid. Ja keskkonnateenistus siis vaatab nende pealt, kas võiks seda planeeringule kohustuslikuks teha või mitte. Kui aruanne läbib tänase arutelu, siis vald otsustab, kas võib esitada keskkonnateenistusele ja kui KKT töö heaks kiidab, siis ta võib esitada planeeringu kehtestajale keskkonnanõudeid. Ei pea, aga võib esitada. Keskkonnateenistusel on selle aruande osas lõplik otsustusõigus. Mõni muu kaitse, nt muinsuskaitse või nt elektrivõrgud võivad seda aruannet vaidlustada, aga nemad ei ole kooskõlastajad ega otsustajad. Kui keskkonnateenistusel on tunne, et protseduure on järgitud, asjad on käsitletud, jah vastuolud on ja jäävad, aga kui ta aruande heaks kiidab, siis sellega võib minna teemaplaneeringu väljapaneku suunas edasi.

Temaplaneeringu ülesehitus - üldine eesmärkide kirjeldus, tsoneering on külade lõikes ja Rebala on tehtud 87-ks eraldiseks. Planeering teeb ettepaneku vähendada muinsuskaitseala. Probleemiks on olnud kogu aeg maade reserveerimine. Pärast suve uus hüpe, umbes poole võrra. Numbrid on ligikaudselt tuletatud, palju võib tekkida juurde elamumaad, ei maksa neid väga üks-ühele võtta. Suurusjärk on praegu umbes 1000. Töö käigus on lisandunud palju teemasid, mida algul ette ei nähtud - muinsuskaitseala ulatus ja staatus, mis on siis ikkagi optimaalne, maahooldustoetuste võimalikkus. Selgub, et peab tegema paar ministri tasemel määrust, siis saaks taodelda. Neid teemasid on aruandes käsitletud, kuid planeering neid ei lahenda, aga näitab et probleemid on ja otsustuskoht on mujal.

Laias laastus on selle aruande sisus ülevaade olemasolevatest kavadest, planeeringutest, eeskirjadest, kokkuvõte maakasutustest, keskkonna-kitsendustest. See ei ole küll 100% täiuslik. Ehitushuvi kirjeldus, proovitud on eristada valikukohti, et mis oleks üldse võimalik. Tihti on see kunstlik. Vahel on detailplaneering ja inimesed tahavad maa jagada kaheks, siis tekitatakse kunstlik valikukoht. Aga suures teemaplaneeringus võib siiski fantaseerida. Siis veel kohustuslikud teemad KSH-des – mõju muinsuskaitsele, Naturale, rohevõrgule, maastikule jne.

Avaliku arutelu eesmärk - tutvustada KSH a r u a n n e t, mitte planeeringut. Aruanne põhineb planeeringu versioonil, detsembri-jaanuari ettepanekutel. Uued ettepanekud palun teha sellele KSH a r u a n d e l e. Kui protsess läheb ladusalt, ja keskkonnateenistus kiidab aruande heaks, kehtestab keskkonnanõuded, siis planeerija peab neid arvestama. Seejärel tuleb uus avalik väljapanek ja inimesed saavad veel kord selle planeeringu eskiisile teha personaalsemaid ettepanekuid.

Rebala ise - üle keskmise lagedad põllumajanduslikud alad. Metsa-alad on ka valdavalt karjäärides. Et maastiku mõõdulisust juurde tuua - väärtusliku maastiku käsitlusse, mis on alati udune teema, aga meil on Eestis üleriikliku metoodikaga tehtud maastike väärtuslikkuse planeering. Peaaegu pooled maad, umbes 40%, on paetasandikud, see on Rebala iseärasus. Sellist Eestis naljalt ei leia. Paetasandikud katavad muinsuskaitseala väärtuslikuma tsooni. Nii et kui keegi küsib, et mis on see väärtuslik maastik, siis üks võimalus, et see ongi, kunagi põllumajanduseks sobinud paepealne maastik. Kõikjal on ta kitsalt esindatud, kinnikasvav maastikutüüp, kuhu linna lähedal ka palju ehitatakse. Meil on muinsuskaitsealal umbes 700 ha Natura kooslusi, mis ei too praegu omanikule mingeid lisakohustusi. Need, kes on Kostivere maastikukaitsealal, võivad taotlelda Natura toetust. See on PRIA süsteem. Natura alade metsatoetus seni puudus. Niidutoetust saaks taotleda, kellel oleks huvi kui asuks Natura alal. Et leevendada ebavõrdsust, oleks õige Rebala muinsuskaitseala tervikpiirides lisada loooduskaitsealade sekka, mis saavad toetust. Siin on kaks teed, Põllumajandus- või Keskkonnaministeeriumi määrused. Tuumalal joonestub välja maakondlik väärtuslike maastike teemaplaneering, mis kattub muinsuskaitse I tsooniga ja mida tuleb pidada eriti väärtuslikuks. Need on need samad paepealsed alad. See tuum vajab ehituse mõistes rangemat käsitlust. Pealegi maakonnaplaneering väärtuslike maastike osas erilisi üks-ühele tingimusi ei sea, aga maavanem teeb siin järelvalvet ehk on väga tähelepanelik väärtuslikke maastikke muutvates planeeringutes.

72 Keskkonnahindamine peab planeeringus keskkonnaaspekte rõhutama, täpsustama. Samuti piiranguid täpustama. Puudutab mere- ja jõeäärseid alasi, kõiki ehituskeeluvööndeid. Lihtsa ehituskeeluvööndiga enam hakkama ei saa. Ehituskeeluvöönd ei alga merest, algab astangust kui see on olemas, või ehk siis kõrgeveepiirist, mille võib ka määrata. Võiks määrata, kas siis 0,5 m või kui ei määra siis on 1 m, seega vööndid võivad veelgi nihkuda kaugemale. Sellega kaasnevad kindlasti probleemid.

Harjumaa rohevõrk, mis on meile nagu aamen kirikus. Me tahame teda minimaalselt teemaplaneeringuga muuta. Paljud on pahased rohevõrgu peale, mis on kehtestatud 2003. Keskkonnateenistus jälgib teraselt. Ühtset reeglit rohevõrgustikus talitamiseks ei ole. Kuna meil on ikkagi selleks väiksemad metsaalad, siis peaks käsitlema mitte leebemalt kui Harku ja Viimsi vald. Ehk siis tuumalas võiks hoonete vaheline kaugus olla alates 500 m, koridoris alates 200 m. Maakondlikku planeeringut tahaksime muuta, tekitada juurde kaks rohevõrgustiku tuumala. Üks on Lõunakarjäär, teine Saha soo. Ja siis nihutasime seda nagunii lagedal asuvat rohekoridori Lastekangrute kohale. See on väga tagasihoidlik operatsioon, vaidluste koht on võib-olla ainult need 500 ja 200 m.

Soovitan väärtuslikumal alal lubada vähem ehitust, seda toetab ka hüdrogeoloogia, ehk kaitsmata põhjavesi. Teemaplaneering peaks piiritlema suuremalt, kus vallal on range kohustus välja ehitada kanalisatsioon. Kui me täna selleks valmis ei ole, siis me vähemalt viitame teemaplaneeringus, et me tellime selle töö mingilt veekonsultatsiooni firmalt, kes selle ära määratleb, aga üldiselt on see üldplaneeringu ülesanne - määrata reovee kogumise alad. Massiliselt seda määrata ei saa, ainult tihedama rahvaga piirkondadesse. See on seni null teema, ei ole seda üldse käsitlenud, kuid teen siinkohal ettepaneku - peaks käsitlema.

Muinsuskaitse teema on teemaplaneeringu maastikukäsitluses kajastatud. Teemaplaneering lähtub sellest, et mis on objektina kaitse all, on väärtus, mis ei ole, võib olla väärtus. Selle ala sees on palju arusaamatusi, et kui väärtusi ei ole, miks siis kuulutatud muinsuskaitsealaks. Oleme ka planeeringus jõudnud arusaamisele, et see on kohati üleliia suur ala. Kuidas seda vähendada? Meie ettepanek on eskiisis antud. Sisuliselt jääks lahusküladena Rootsi-Kallavere ja Manniva, kogu ala taanduks poole väiksemaks. Kuid vaidlusmomente on kindlasti. Võib-olla Maardu ümbrus ja ka Saha võiks olla lahustükk. Paljud leiavad, et üldse ei peaks muinsuskaitseala olema. Tundub lõputu teema.

Teemaplaneeringu põhimõttelised lahendusvariandid. Võib olla, esiteks, et ei teegi midagi. Üldplaneering on ju olemas, mis küll reguleeris üleliigselt kõikjal, et elamukrunt põllumaal on 0,3 ja metsamaal 0,7 ha. Kuid sellega tekkis määramatus - ühel pool lubati, kõikjal mitte. Tekkisid vaidlused. KSH rutiin nõuab selle käsitlemist 0-alternatiivina. TP1 eskiis – seda olete näinud. See on Ruum ja Maastiku töö jaanuari-veebruari seisuga. TP2 - minu ettepanekud ehitusalade korrigeerimise osas. Lähedane TP1-ga. Ei saa teha suuri muudatusi, muidu ei ole keegi rahul. Olen seda minimaalselt korrigeerinud. See tähendab, et elamualasi peaks kokku võtma, asi on üleplaneeritud. TP1 alusel tekib umbes 1000 elamukohta. Kortermajadest me eriti ei räägigi. Lagedaid alasi, mida täna on umbes 3000 ha, sellest 1000-1200 ha saaks erineva tihedusega hoonestatud, aga 2/3 jääks siiski alles. Kui me lepime kokku, et need jäävad alles, siis see on kahtlemata positiivne.

Kaardil ära toodud tinglik klassifikatsioon. Punane on päris uus hoonestusala, kus täna pole midagi, kollane ala - oluline tihenemine, nt Saha ümbrus, heledam roheline - ebaoluline tihenemine, üks- kaks majakest. Tumeroheline oleks siis ehitusest vabad alad – alad, kus ei mahu keegi ehitama. Ja nendest eraldistest 23-25 tsoonis, pindalaliselt umbes 2000 hektaril ehitust ei ole ette näha. Tabelis on novembri andmed, jaanuaris laekunud inimeste soovid ja ettepanektu seda pilti numbriliselt väga segamini ei löö. See on siis uute elamukohtade lisandumine. Sellel alal on ette nähtud tihendamine. Antud varuga.

73 Toomas Kümmel – kui kõik maksimaalsed soovid peaksid realiseeruma.

Andres Tõnisson - jah. Ehitusalad antud täpsusega 10%. Rebala külas näiteks kuni 25 uut hoonet. Tehtud lihtne arvutus ka rahvastiku peale. Elamuehitus ja rahvastik - jällegi võtta 2,5 või 3 inimest, siis maksimaalne rahvastiku juurdekasv oleks kordades, nt Parasmäel 15 korda. Koogi, Loo, Rebala on tagasihoidlikumad.

Keegi - kas rahvastiku suurenemine on võetud rahvastikuregistrist või reaalsuses elavate inimeste pealt?

Andres Tõnisson – arv on võetud registri pealt, aga suurenemine - teen siin ainult prognoosi. Harjumaa rahvastiku prognoos on konservatiivne: 2020 võib rahvastik vallas kasvada 20 %. Geomedia prognoos on ka tagasihoidlik. Aga näha, et eluaseme kohti on planeeritud enam kui küll.

Siis vaadatakse jälle maastikku, kus siis suuremad ehitusalad hakkaksid seda ajaloolist maastikupilti muutma. Siin siis muudatused on valge ala, roheline ala on see, mis püsib, suures osas kattub selle paetasandikuga, seega loopealse ala tinglik säilitamine on planeeringuga tagatud. Suurt kahjustust planeering kaasa ei tohi tuua, mõju maastikule kahtlemata on. Et seda mingitesse numbritesse panna, siis tuleb alati teha keerulisi pabereid. Nagu öeldud – 0 variant, siis põhieskiis ja kolmas variant. KSH tehnika – peab leiutama mingid kriteeriumid, mille järgi siis hindamist teha. 13 mõju kriteeriumit. 3x13 hindamine - positiivne, negatiivne mõju, 5 astet. Selgub positiivne variant – TP2. Kõiki võrreldakse, kriteeriumidest selgitatakse, kes on tähtsam. Selgus, et muinsuskaitse on kõige tähtsam.

Keegi – mõjukriteerium on ka maavara.

Andres Tõnisson – võiks märkida küll. See nõuaks uue kriteeriumi lisandumist, aga me oleme vist üksmeelel, et muinsuskaitsealal tuumala piires kaevandamist ei tule. Mis on siis teie ettepanek maavarade osas? Kas on võrdväärne seda käsitleda?

Keegi – mis on tuumala? Mille alusel määratud.

Andres Tõnisson – see on Muinsuskaitse eritingimuste töö 2005, lähtetingimustes nii välja antud.

Tegemist on hindamisega, saab valida kriteeriume, kõike saab arutada. Aga see lõik tuleb läbi teha. Vähendatud mahuga eskiis TP2 on eelisatud. Valikud elamumaade koondamisel. Kaks valikut – kõikjal ühtlaselt, so teoreetiline võimalus. Teine valik on ehitusõiguse teadlik kärpimine. Umbes 8% ehk 100 hektaril nagu KSH soovitus.

Keegi – kui 8% jätta ilma ehitusõiguseta, siis selle maa väärtus langeb.

Andres Tõnisson - kas arvate, et aruandes oleks vajalik Arco Vara hinnang praegusele põllumaale ja tuleviku ehitusmaale? Ma saan öelda üldistatult, et jah, kui ehitust ei lubata, siis maa väärtus langeb.

Keegi – ei ole vaja üldist hinnangut teha. Majandus muutub. Kinnisvara hind muutub.

Andres Tõnisson – kui TP1 on konsensus, mis kuskilt läbi ei lähe, mis ei saa ühtegi kooskõlastust, siis ehk on TP2 õigem, mida arvestatakse. Selline olukord kus kõik on 100% õnnelikud, on võimatu. Ja siis on võimalik, et ehitust kärpida rohevõrgustikus, aga kuna meie väärtustame siin seda lagedat ala, siis ei ole see ka nagu tark tegu. Lagedat ala peaks hoidma rohkem tühjana. Ja siis mõned suuremad lagedad alad, mis võiks olla ehitistest puutumatud. Nt Vandjala teeäärne, oli plaan kämpinguks, aga aruanne ütleb, et ta võiks jääda püsiehitisteta. 74

Tiia Välk – kui üles kaevame, siis võib või?

Toomas Kümmel - kui ehitust ei toimu, siis tahetakse kohe karjääri teha.

Andres Tõnisson - pange sinna mingi Rebala-teemaline atraktsioon. Seni ei tohi seal ju ka kaevata. Halvad kohad ehituseks on ka Parasmäe kurv, Loo, Vandjala soo. Raske ehitada. Kui kusagilt tuleks kokku võtta, siis see on minu ettepanek.

Keegi - mis on Mannivas kriitiline?

Keegi - see on astangu all.

Andres Tõnisson - sest seal heinamaa võib muutuda suhteliselt tihedaks asumiks. Ei ole küll nii kriitiline koht, kui loopealsele ehitamine. Ei tee ettepanekut, et see peaks ehitusest olema puutumata.

Keegi - hajaasustus võiks ju olla.

Andres Tõnisson - mina ei ole vastu, aga kui lisandub 80 maja, siis see on päris suur külakene. Problemaatilised kohad on Manniva MN6, Rebala RE5 - ehituseks ei sobi.

Keegi - äkki põhjendate, miks ei sobi?

Andres Tõnisson – teen aruande lahti. Teil on mulje, et kui ma siin loen, siis on nii. See on ettepanek. Aruanne on kättesaadav.

Keegi – omanik ise otsustab, kui ei ole soodne, siis ei ehita.

Andres Tõnisson – tundlik ala ka Vandjala VA7 - ei sobi alaline asustus. Tehke ettepanekud.

Raivo Kuuskmäe – see Parasmäe kurv...tahate öelda, et see on paepealne? Me räägime kogu aeg mingist vaatest, kellele on seda vaadet tarvis? Turismi ei tule meile.

Andres Tõnisson – Teie arvamus jõab siia. Muinsuskaitseamet on kohtunik.

Keegi - meil on arvamusi küll, aga need ei ole kuhugi jõudnud.

Raivo Kuuskmäe – siin on praegu nii, et ühe ala sees on veel teine ja muinsuskaitseamet on kosilane. Tema määrab.

Andres Tõnisson – noh, tema on üks paljudest.

Keegi – hea küll, praegu on see haritud ja on ilus vaade, aga kui vili kasvab seal kurvis, kas siis on ka ilus?

Andres Tõnisson – Teie ettepanek on ehitada Parasmäele. Minu ettepanek on mitte ehitada sinna kurvikohta. ....edasi: soovitatud keskkonnanõuded.

Raivo Kuuskmäe – see on teoreetiline, et rahasi saada. Kas olete mõelnud selle peale?

Andres Tõnisson – olen mõelnud küll. Aga mis teha, tehke ettepanekuid.

75 Maarja Zingel – Põllumajandusministeeriumis arutati, mis viisil on võimalik anda toetusi Rebala muinsuskaitsealal. Keskkonnaministeerium leidis, et kuna need alad ei ole looduskaitse all, siis ei ole võimalik toetusi anda, pigem nemad toetavad seda, et inventeerivad need loopealsed ära ja Põllumajandusministeerium annab PRIA alt toetusi.

Keegi - kas saame planeeringu üldse vastu võtta, kui see ei ole kindel.

Andres Tõnisson - mis mina teha saan. Siis läheb veel kauem aega. Üleöö ei sünni midagi.

Keegi - umbsõlm on planeeringute puhul toetuste asjad.

Andres Tõnisson – aga see ei sõltu meist. See on ikkagi poliitika.

Tiia Välk - olime koolitusel, põllumajandusministeeriumis kokkusaamine, ministeerium ja keskkond on nõus, et kui on 1 ja 2 tsoon, mis lähevad toetuste alla, siis selle nimel tehakse tööd.

Toomas Kümmel – esimest korda on muinsuskaitseamet istunud vallaga ühe laua taha, et üldse asja arutada. Kõik on algusjärgus, aga oleme arutanud. Paar sõna planeeringutest ka. Me otsustame kogu aeg volikogus, planeeringute valdkond ei ole Euroopa direktiividega kaetud. Puudub definitsioon. Kõik taandub kaalutlusotsusele ehk inimeste omavahelistele kokkulepetele. See TP on väga pikk, ainult küla inimesed ise saavad leida kompromissi. On suund ja tee, mis oleks arukas. Mis on KSH- s kõige tähtsam - esimene kaart kus on väärtuslikud maastikud. Selle põhjal on kujunenud ka muinsused, mida me püüame kaitsta. See on Muinsuskaitseameti poolt määratlemata valdkond. Selle alusel nad võiksid ka lähtuda, mis asi see Rebala üldse on ja mida siin kaitsta.

Andres Tõnisson – Eili Juhkam osutab, et tabel ja aruanne ühes lõigus ei kattu. Jah, tabelis ei peaks olema 0, sinna mahuks paar maja Kostirannas. Tabel ei ole lõplik, seda saab ka parandada. Metstak Mart – ei poolda ÜP muutmist teemaplaneeringu kaudu. Antud kinnistu on juba rohevõrgustikus, meie seda muutnud ei ole.

Toomas Kümmel - teemaplaneering on osa üldplaneeringust.

Andres Tõnisson – Hillar Üleoja, Koila-Mikku - kolmandik on alal, kus on ehitus lubatud. Priit Parktal – miks on Manniva küla lisatud. See on juba 10 aastat nii. Saab teha ettepanekuid kui on avalik väljapanek. Muinsuskaitseameti viimane kiri on negatiivne. Kuidas edasi? Hakkan tutvuma ettepanekutega.

Päevakorrapunkt 3 Arutelu

Kuulati: Johann-Aksel Tarbe – teeme siis arutelu. Palun, kes räägib, ütleb ka oma nime. Nagu aru saite, et aruanne on üldine, oleme siin selleks, et peamised reeglid paika saada.

Tiia Välk – siin oli lause, et Ülgases on kortermajad lubatud. Ma ei mäleta sellist asja.

Maarja Zingel – on.

Toomas Kümmel – veel demograafiast. See on ka küsimus ja asi, millega kokku põrkame. Meil on ka teine planeering. Ka suured probleemid. Tehakse prognoosi lihtsalt – ÜRO metoodika. Ränne, surm, sünd - tehakse optimistlik või pessimistlik variant. Meil 90% annab juurdekasvust mehhaaniline. Neil prognoosidel ei ole sisulist mõtet. Leidsime, et mõttetut asja ei ole vaja teha. Hr. Tõnisson on jõudnud samale aruasaamisele. Arv saab olla see, kui kõik, mis on kavandatud, lisandub nii ja nii palju teatud aja jooksul. Meil on endal ka mõju reguleerimisele. 76

Johann-Aksel Tarbe – KSH koostajal on täna vaja ettepanekuid, et saaks tööd teha.

Tiia Välk – ettepanek kaaluda Põhja- ja Lõunakarjääri mitteväljajätmist muinsuskaitsealast. Keegi ei tea, mis see kaasa toob. Ei soovita välja lükata vabaks kasutamiseks. Strateegilistel põhjustel, ei ole vaja anda vabu käsi kaevandajatele.

Võerdla külast – kes siis karjääri käsitleb tõsisemalt?

Andres Tõnisson – muinsuskaitse väärtust ei oma.

Võerdla külast – palju mõjutab ala?

Andres Tõnisson - kas mõjutab ja kui palju, selgitati siis kui anti kaevandamisluba.

Võerdla külast – ongi mõistlik mitte välja jätta.

Toomas Kümmel – ongi absurd. Muinsuskaitset ei ole, aga saaks mängida sellega.

Andres Tõnisson – siis ka mereääred.

Võerdla külast – küsimus kaugusest. Lähim maja kui ligidale, kuidas seda kontrollida.

Andres Tõnisson - Kekskonnaministeerium peaks kontrollima. Miks peaks see puudutama KSH-d? Karjäärid on eraldi asi. Meie planeering neid ei puuduta.

Võerdla külast – kas saaks mingeid takistusi.

Toomas Kümmel – Rebala muinsuskaitseala ongi takistus.

Keegi – Keskkonna- ja ka Kultuuriministeerium peaksid ka vaatama.

Toomas Kümmel – ärge seda tahke.

Kaidi Kütt – kust kohast hakatakse arvestama seda KSH-d? Millal TP väljastatakse?

Andres Tõnisson – umbes 20 mai. Peab saama heakskiidu.

Keegi - meil on kolmele kirjale siiamaani vastamata. Palusime piire muuta, kõik on samad.

Andres Tõnisson – selgub, et peakski jääma.

Raivo Kuuskmäe - räägime Parasmäe külast. Meil ei ole enam muinsuskaitse objekte.

Andres Tõnisson - las vald teeb piirid. Siis meie paneme uue ettepanekuna sisse.

Tiia Välk – komisjonis tegime ettepaneku, et Vandjala küla piiri muuta. Miks siin jälle see joon?

Maarja Zingel – oleme ettepanekut arvestanud.

Raivo Kuuskmäe – Parasmäe soovib vastust.

Andres Tõnisson - väga paha. Vald saab vastata ainult, et kaalume teie ettepanekuid. 77

Keegi – kui 0-variant läheks edasi, siis mis moodi elu edasi?

Andres Tõnisson - et igal puhul otsustatakse eraldi.

Tiia Välk - muinsuskaitse otsustab, kuhu mis tuleb.

Keegi - kuidas pärast toimib?

Tiia Välk - hoonestusalad on määratud.

Toomas Kümmel – kaks eri asja. Planeering või KSH. Iga planeeringu peab kinnitama muinsuskaitseamet. Kui tahavad, siis tuleb.

Tiia Välk – maaomanik, kes omab maad, ei tohi teha. Kui müüb ja tekib uus omanik, siis tihti lubatakse. Näiteks Vandjala piiril. Ühte tükki on juba viis korda jagatud.

Keegi – Parasmäe tehti sellepärast muinsuskaitsealaks, et piirneb Rebalaga.

Tiia Välk – KSH on soovituslik dokument. Ütlete vastu.

Keegi – kui me protsessile vastust ei saa, siis ei saa edasi minna.

Toomas Kümmel - kogu TP mõte on see, et natukenegi muuta, et inimeste soove arvestada.

Raivo Kuuskmäe - aga mida siis meie tahame. Ei ole vaja, et mingi ametnik linnas otsustab.Võtame Parasmäe välja. Harkus on palju avaramad vaated. Ettepanek Parasmäe muinsuskaitsealast välja jätta.

Toomas Kümmel - praegu on seis, et meie peame põhjendama. Peaks olema vastupidi.

Johann-Aksel Tarbe - selleks ongi TP, et saada teie arvamused. Pärast peaks muinsuskaitseamet põhjendama, miks ta midagi otsustab.

Keegi – mina ei saa kooskõlastada, ei tunne seda seadust.

Toomas Kümmel - me jõuame eelmise koosoleku juurde...mis on väärtuslik põllumaa?

Keegi - kus on eelmise koosoleku ettepanekud?

Johann-Aksel Tarbe – kas on KSH aruandele ettepanekuid? Muidu tuleb juba TP sisu.

Marika Sepp – lk 29 on muinsuskaitseala. Kas ainult mälestiste juurde kuuluv ala? Üks on territoorium, aga teine muinsuskaitseala. Mis erinevus?

Andres Tõnisson – need on muinsuskaitseala sees olevad kaitsetsoonid või pindalalised kaitse alad (n. muinaspõld).

Marika Sepp - kas sellele ehitisele tulevad eritingimused, mis on seal?

Keegi - see ala on ju suurem.

Andres Tõnisson - ei saa aru milles probleem. 78

Keegi – üksikobjektidel ei ole muinsuskaitseameti teatisi.

Tiia Välk – Margit Pärtlil on need olemas.

Keegi – kui muinsuskaitseala ära määratakse, siis peab omanik hooldama. Kas riigil on piisavalt palju toetusvõimalust hooldustoetuste jaoks?

Tooams Kümmel – ei ole.

Keegi - kas Muinsuskaitseamet annab iseendale aru ka, kui TP laseks ära kinnitada, mis saab inimestest?

Maarja Zingel – Muinsuskaitseamet ei ole hakkama saanud. Põllumajandus- ja Keskkonnaministeerium tulevad appi toetustega.

Keegi – mina ei ole nii väikese toetusega nõus.

Andres Tõnissson - ala tehti rapsti ära. Praegu nii enam ei saaks.

Rein Kuuskmäe – meil on reservaat, sundolukord.

Toomas Kümmel - Muinsuskaitseametist ei ole kedagi siin. Ka eelmine kord oli nii.

Tõnu Truumaa - ettepanek – Lõunakarjäär – võtta muinsuskaitseala piiri sisse kindlasti. Vandjala ja Võerdla on kõrval. Põhja-karjäär – praegu ilus mets, ja ka prügimägi. Mägi kasvab. Ka kindlasti jätta muinsuskaitseala sisse.

Erik Sepik – kui vaatasime slaide, täna läheme laiali, aruenne läheb Kekskonnateenistusele, siis pärast saame ikka oma ettepanekutega edasi minna. Saame ka küla inimestega asja arutada.

Tiia Välk – rong ei ole läinud.

Johann-Aksel Tarbe – tänan osalemast. Olge kursis, mis valla lehel toimub.

Johann-Aksel Tarbe Jõelähtme vallaarhitekt

Lisa 6. KSH aruande avaliku väljapaneku ettepanekud

Alljärgnevas tabelis on kokku võetud KSH aruandele väljapaneku jooksul ja avalikul arutelul (12.04.2008) kohalolijate poolt kirjalikult esitatud ettepanekud, arvamused, küsimused.. Põhiosas on ettepanekud ja märkused suunatud pigem TP-le kui KSH-le. Seega on ka märkus: ARVESTATUD – EI OLE ARVESTATUD enamasti KSH seisukoht, mis planeeringut ei pruugi muuta. Vastatud on aadressiga pöördumistele.

Jrk Ettepaneku autor Ettepaneku või märkuse sisu Vastus (kokkuvõtlikult) . (kokkuvõtlikult) 1. Eili Juhkam, Kostiranna Aruandest nähtub, et rohevõrgustikus Aruannet täpsustatakse märkusega, et Lisa 2 [email protected] ehitustegevus keelatud ei ole. Lisas 2 tabel ei ole absoluutne vaid pigem suurusjärgu toodud tabelis on KR3 kohta ometi hinnang. Keegi ei saaks krundi täpsusega kirjas, et seal on võimalik 0 hoonestust ette näha. KR3 rohevõrgu alale, kui elamukrunti ? kehtestada elamutevaheliseks min. kauguseks näiteks 200 m, mahuks 2-3 elamut. ARVESTATUD 2. Mart Metstak, Ülgase Ei poolda ÜP muutmist TP alusel KSH-s ei tehta ettepanekuid TP eskiisis [email protected] eriti ÜL3 rohevõrgustiku osas. TP kajastatud rohevõrgustikule, mis omakorda vähendab maade ehituseks tugineb 95% maakondlikule rohevõrgustikule ja reserveerimist ja valla arengut lisab sellele kaks uut ala. ÜL3 rohevõrku TP-s ei muudeta. Avaldaja maaüksus (Hansu) ulatub põhjaosas rohevõrgustikust välja ja on kasutatav edaspidi ilma rohevõrgu piiranguta. EI SAA ARVESTADA – märkus pole täpne 3. Hillar Üleoja, [email protected] Järjekordne katse maaomanikust Ei oska kommenteerida kokkulepeid. KSH teerulliga üle sõita. Koila-Mikku lähtub TP eskiisist. Mikku maaüksus (71 ha) on peaks pooles ulatuses minema valdavalt avatud maastik, esimene arendamiseks, nii oli meie ettepanek. muinsuskaitse väärtustsoon. Väiksem osa Mikku maaüksusest jääb KL2 tsooni, kus 82

elamuehitust ei välistata. KSH toetab TP eskiisi, et suurem osa Mikku maaüksusest (KL3) peaks jääma hoonestusest puutumata. EI OLE ARVESTATUD 4. Ilse Knuut, Veskimäe, Kostiranna Kostiranna külasse pole vaja randa 1.KSH-s pole teemat käsitletud ent randa viiv Via: [email protected] viivat avalikku juurdepääsu. juurdepääs tuleb kuhugi kindlasti määrata (LKS Külaplatsi asukoht ei sobi. § 36). Pigem võiks juurdepääsusid olla rohkem Veskimäed läbivat teed ei tohi muuta kui TP-s näidatud. avalikuks teeks. KR2 võiks laiendada 2.Rohevõrgustik on antud kohas määratud lõuna suunas, nihutades rohekoridor maakonna teemaplaneeringuga. TP seda KR3 vahetult klindi alla. muutnud ei ole. Kui MN3 on kavandatud ulatuslik hoonestusala, siis on rohevõrk praeguses asukohas igati põhjendatud kuna eraldab ehitusõigusega KR2 ja MN3. Pealegi on tegu metsaga, rohevõrku lõuna suunas nihutades paikneks ta kuivendatud heinamaadel. EI OLE ARVESTATUD 5. Vilve Niinepuu, Kiigemäe, Ei ole nõus Kiigemäe mü asukohaga Rohevõrgustik antud kohas on määratud Rebala ÜL3-s ehk rohevõrgustiku tuumalas. maakonna teemaplaneeringuga, TP seda ei Soovin elamuehituse lubamist muuda. Tegemist on metsaga, kuhu piiratud hajaasustuse printsiibil: 1...1,5 ha juurdepääs. Ehitamiseks ebasobiv ala. KSH krundid soovitus tuumaladele oli: ehitamine oleks võimalik, kui hoonete vahele jääb min. 500 m. EI OLE ARVESTATUD 6. Harjumaa Keskkonnateenistus 1. Ei selgu, mis on 1. Need on selgitatud aruande pt. 9 planeerimislahendus ja millised on 2. Kui küsimus puudutas KSH programmi, siis alternatiivsed lahendusvariandid see lisatakse aruandele, muu pole seadusega 2. Aruandes pole lähteülesannet, kohustuslik arvamusi, heakskiitmise otsust, 3. Selgitatud, et rohevõrku on kohati laiendatud, teadete koopiaid põhiosas jääb kehtima maakondlik rohevõrk 83

3. Ei selgu rohevõrgustiku toimimine 4. KSH anatakse soovitus see TPs määrata 4. Allikatele kaitsetsoonide vajadus 5. Parandus sisse viidud 5. Täpsustada kalda ja kalda 6. Ei ole TP lähteülesandes kaitsevööndite ulatust metsamaal 7. Piiriettepanek tuli TP käigus teha. Avaliku 6. Radooniuuringu vajadus TP käigus väljapaneku ajal saab igaüks teha ettepanekuid 7. Muinsuskaitseala piiride 8. Sõltub olemasolevast informatsioonist, hindamiseks vajalik ekspertiis olukord on kirjeldatud, riske peaks välistama 8. Põhjavee kaitstuse käsitlus vajab kehtivate immutus- ja puhastusnõuete järgimine suuremat detailsust 9. Paljud nimetatud asjas on kinni tunnustatud 9. Puudub hinnang TP mõju osas metoodika või siis lähteandmete puudumise inimeste tervisele, varale, heaolule, taga. TP tänane eskiis on väga suurel määral sotsiaalsele keskkonnale, mõjude kohaliku kogukonna arvamuste peegeldus ega kumulatiivsusele ja piiriülesusele näe ette mingit mõju väljastpoolt. 10. Pole konkreetseid lõppjäreldusi 11. Olulist negatiivset mõju siiski TP kaasa ei 11. Mida tähendaks soovituste (lk. too. Küsimused ehitusalade osas on 48) mittearvestamine? subjektiivsed. Järeldused on paratamatult hinnangulised 11. See võib kaasa tuua lagedale rohumaale uusehitiste teket OSALISELT ARVESTATUD 7. Valdur Viikmaa, Hindreku, 1.Avata Hindreku kinnistu osaliselt 1. Niimoodi TP-s ka on Ülgase KR1 tsooni 2. Ehituskeeluvööndi vähendamine väljaspool Via: [email protected] 2.Vähendada mere ääres asustust on erand mitte reegel. See võib ehituskeeluvööndit 50 meetrile põhjendatud olla Kostiranna olemasoleva 3.Arvata Hindreku KR3 tsoonist hoonestusjoone piires, väljaspool seda mitte. välja KR2 tsooni, KR3 peaks jääma 3-4. Koljunuki MKA võimalike piiride vaid paekalda alumine osa teest lõuna muutmine on juhtunud pärast KSH aruande pool avalikule väljapanekule panemist. On loomulik, 4.Harjumaa KKT on mind et aruandes, samuti TP seletuskirjas ja kaardil informeerinud, et Hindreku arvatakse kajastatakse hetkel värskeim kavandatud MKA välja kavandatavalt Koljunuki MKA- piir. Kui Hindreku ei jää enam Koljunuki 84

lt. Palun seda kajastada MKA-le, siis on loomulik, et KR3 hõlmab 5. Toetan Kostiranna küla kinnistust vaid rohekoridorina määratletud ala. väljaarvamist muinsuskaitsealalt Ülejäänu võib liita KR2-ga. OSALISELT ARVESTATUD 8. Priit Parktal, Manniva Miks on Manniva küla südamik Kogu Manniva kuulub Rebala MKA koosseisu [email protected] arvatud muinsuskaitsealale ? Millal alates 1998. Ilmselt on küsimusega mõeldud, et saab esitada ettepanekuid TP-le ? miks on TP-s esitatud MKA piiri muutmise ettepanek. See lähtus valla soovist (05.07.2007) et teemaplaneering käsitleks Rebala MKA optimaalset ja minimaalset piiri. Ettepanekuid saab esitada kui TP jõuab avalikule väljapanekule. SELGITATUD 9. Muinsuskaitseamet 1.TP ja KSH ei ole arvestanud 2005 1-2. Eritingimuste töö oli põhjalik valminud eritingimusi olemasolevate väärtuste (eelkõige siiski 2. Arusaamatu on väide, et objektide: hooned, rajatised, kivid jne) eritingimustest ei tulene kirjeldus. Teemaplaneeringu ehk ruumilise rakendatavaid soovitusi. planeerimise tarvis kõige olulisem osa Eritingimuste alusel tulnuks eritingimuste töös – kaitseala tsoneering ja selle planeeringus välja töötada digitaalne andmebaas – oli selgelt puudulik. ehitustingimused, vajadusel eksperte Paralleelne tekstiosa piirdus üldiste kaasates hinnangutega külade tasemel. Planeerija ei 3. Põhjendamata on ettepanek saanud, vaatamata korduvatele päringutele, muinsuskaitseala vähendamiseks 3. Muinsuskaitseametilt Rebala MKA tsoneeringu tsooni võrra digitaalset kaarti. See tuli taastada ise, 4. KSH pole lähtunud parandades mitmeid paberkaardil esinenud vigu eritingimustest, muinsuskaitse (näiteks karjääride arvamine 1 väärtusklassi). printsiipidest, kaitseala Arusaadavalt on planeeringule koostatavad põhimäärusest (tabel 9) eritingimused teistsugused kui mõne 5. Muinsuskaitseamet kooskõlastas kinnismälestise omad ning kahjuks pole teemaplaneeringu eskiisi juulis 2007. eritingimuste töö TP-d oluliselt toetanud. 85

Nüüd lähtub KSH teisest eskiisist, 3. Rebala MKA piiri muutmine ei ole TP ega mis omakorda ei arvesta KSH peamine eesmärk. Viidatud muinsuskaitse eritingimusi. Seni ei vähendusettepanek on üks võimalus, saa me esitada KSH-le märkusi, kuni vähendamist on toetatud ka eritingimuste töös. pole näinud uut TP eskiisi Kindlasti on ka teisi võimalusi. Planeering saab, tuginedes ka valla ja elanike arvamusele ning volikogu vastavale nõudele (05.07.2007) teha etepanekuid. 4. Eritingimustest saab lähtuda niipalju, kui see sisaldab ruumilisi soovitusi, numbrilisi hinnanguid. Eeldatavasti ei pea planeerija eritingimuste poolikut tsoneeringut 100% kopeerima. Igasugune planeering on ikkagi protsess ja kokkulepe. See sünnib rahvaga suheldes. TP ja KSH-ga seotud avalikel, so. eelnevalt kõigile teadaantud, koosolekutel (seni kolm) ei ole kordagi osalenud Muinsuskaitseameti esindaja – samas võtavad muinsuskaitseliste piirangute küsimused koosolekute ajast suurema osa. Samuti peab KSH arvestama lisaks muinsuskaitsele ka teisi huvisid. Viidatud tabelis, kus kaalutakse keskkonnamõju hindamise kriteeriume on muinsuskaitse siiski kõige suurema kaaluga. 5.Alates juulist 2007 on teemaplaneering tõepoolest oluliselt muutunud. KSH lähtus viimasest versioonist (jaanuar 2008). Nii nagu kõikidel huvilistel, oli ka Muinsuskaitseametil võimalus tutvuda koos nii KSH aruande kui ka viimase TP versiooniga. Need materjalid olid avalikul väljapanekul ja nende eraldi esitamist 86

protseduur ette ei näe. SELGITATUD 10. Ivar Hallaste, [email protected] Mitte arvata Maardu Lõuna- ja Pigem ettepanek planeeringule, kes esitas Põhjakarjääri välja Rebala vastavalt valla soovile muinsuskaitseala muinsuskaitsealast perspektiivse ulatuse. KSH toetab seda. Muinsuskaitseala piiri kulgemine karjäärides või väljaspool ei ole strateegilise keskkonnamõju küsimus. Selle otsustamine pole ka rahvahääletuse koht, pigem tuleb asja arutada avaliku väljapaneku jooksul. SELGITATUD 11. Elle Jermonok 1.Üheks KSH hindamise 1. KSH aruandesse vastav parandus tehtud, kriteeriumiks (lisaks 13-le) lisada hindamise järeldusi see ei muutnud mõju maavarade kasutusele 2. Printsiibina saab toetada. Aga pole KSH 2. Muinsuskaitseobjektide/ala ulatus teema ja struktuur peab olema kooskõlas riigipoolse toetusvõimega ARVESTATUD, VASTATUD objektide/ala hooldamiseks KOOSOLEKUL 12. Tõnis Tüvi, [email protected] 1.Võimaldada autoga sõidetavaks Roosimäe mü (MT, 12,5 ha; KL1) asub Jägala teha Roosimäe mü. (Koila) läbiv tee jõe äärsel rohevõrgustiku tuumalal, kus 2.Tee võimaldaks juurdepääsu LK kehtivad ka kaldast johtuvad kitsendused Kukemiku ja Laulimäe kividele (ehituskeeluvöönd metsaga kaetud alal 100 m + 3. Vähendada ehituskeeluvööndit kaldaastangu-eelne maa, kus see esineb). praeguse ettepaneku kohaselt 200 m Tuumala on määratud maakonnaplaneeringuga 100-le ja TP seda muuta ei soovi. Ka Roosimäel peaks 4. Võimaldada rajada Roosimäele kehtima üldine tuumaladele kohaldatav 50% ulatuses elamukrundid, kokku ehituslik kitsendus. KSH soovitusena seega 20 500+ m hoonetevaheline kaugus. Kunagise 5. Taastada Roosimäel kunagi olnud talukoha taastamine on planeeringus hoonestus, võimaldada taotleda printsiibina soositud, tee ehituseks on vajalik ka toetusi naabrite nõusolek. LK objektid ei vaja 87

juurdepääsuks autoteed (Laulumäe kivi on pealegi otse tee ääres). EI OLE ARVESTATUD 13. Sigrid Iter, [email protected] 1.Mannivas (MN6) lubab 1. Rebala MKA on üleplaneeritud. KSH teemaplaneeringu eskiis moodustada soovitab piirata ehitusvõimalusi eelkõige 1. kuni 5 ehituskrunti. KSH seda ei muinsuskaitse väärtustsoonis, avatud aladel, toeta. Soovin, et MN6 saaks kaitsmata põhjaveega aladel, aladel, kus seni ehitusvõimaluse pole ehitisi olnud ja mis võimaldavad vaateid. 2. Soovime ehitusvõimalust ka MN6 on selline ala ja KSH soovitus on seal Kostiranna (KR5) osas. Võimalusel ehitusi mitte lubada arvata see muinsuskaitsealalt välja 2. KSH toetab siin TP ettepanekut mitte lubada KR5 hoonestamist (klindi nõlv, eraldiseisev asukoht, geoloogiliselt keerukas ala, Ülgase LKA naabrus) EI OLE ARVESTATUD 14. Margit Paklin; Kert Kruusmäe, 1.Mitte arvata muinsuskaitsealalt 1. Vastus sama mis nr. 10 [email protected] välja Maardu Lõuna- ja 2. KSH antakse soovitus alustada PRIA või Põhjakarjääri, mõeldes tuleviku LKK-ga arutelu jne. Muud uuringud väljuvad ohtudele TP või KSH pädevusest 2. Uurida muid alternatiive 3. Sotsiaalpoliitiline küsimus. Ei ole ruumilise muinsuskaitsealuste aladele toetuste planeerimise ja selle KSH teema. saamisel 3. Anda võimalus noortele peredele rajada kodu maale SELGITATUD 15. Kaidy Kütt, 1.Lubada KL2 piires kõige rohkem 1. Eraldised on teatud määral sisse töötatud [email protected] 10 elamu lisandumine, liita KL2 ja süsteem, mida niisama muuta ei ole tarvidust. KL1 kokku Nii on KL1 rohevõrgu tuumala ja KL2 leebem 2. Miks pole Koila ja Jõesuu külade vöönd, kus ehitamine lubatud. (seal oleks ettepanekud jõudnud TP-sse? lubatud ehitus krundile alates 2 ha) 2. Ilmselt on asi selles, et planeerija ei saa (ja ka ei tohi) reageerida igale soovitusele- 88

ettepanekule. Infovahetus planeerija ja maaomanike vahel ei toimu üld- ja teemaplaneringute puhul tavaliselt otse. Maaomanike arv on selleks liiga suur ja mõistlik on kõik ettepanekud teatud koondina esitada valla kaudu. Kuna KSH tarvis oli vajadus mingil hetkel TP eskiis fikseerida (see juhtus jaanuaris 2008), siis pärast seda tehtud ettepanekuid on õige vaadelda juba siis, kui selgub KSH kinnitamine ja sellest tulenevad kohustuslikud ettepanekud. SELGITATUD 16. Marek Prommik, 1.Käspre mü. jagunemine KA1, KA3 1. KSH on päri TP lahendusega kuna suurema [email protected] ja KA5 vahel ei ole maaomanikule hoonestusvaba puhvri seadmine ümber sobiv, liiga palju kuulub KA1 ajaloolise Rootsi-Kallavere on positiivne rangema tsooni alla 2. Rohevõrk on määratud juba 2. Soov ehitada ka rohealal KA8 maakonnaplaneeringuga 2003. KSH printsiip (sama Käspre mü) on, et kõik rohevõrgustiku alad peaks saama võrdse piirangu (500 ja 200 m hoonetevaheline minimaalne kaugus, kas siis tuumalal või koridoris) EI OLE ARVESTATUD 17. Hillar Käärik, [email protected] 1.Mitte arvata muinsuskaitsealalt 1. Vastus sama mis nr. 10 välja Maardu Lõuna- ja Põhjakarjääri 2. Suguluse alusel on väga keeruline 2.Vandjalast. Kui inimestel ei lubata planeeringuid koostada, teadaolevalt sellist omale elamuid ehitada, sureb küla praktikat ei ole. Ka seadus ei näe ette võimalusi välja. Ettepanek – lubada järglastele planeerimisel kuidagi arvestada ehitada sugulussidemeid. Põhimõttena oleks see paljudel juhtudel ju õige aga ... senine praktika puudub ja palju küsimusi on seega lahised (mitu järglast tuleks arvesse, mitu põlve ja millisest 89

põlvest alates selline sugulase-õigus võiks kehtida jne.). Vandjala külla võimaldab TP umbes 15-20 elamukrundi moodustamist, teoreetiliselt võiks küla elanikkond kahekordistuda. SELGITATUD 18. Kostiranna kollektiivne kiri Taotlus arvata Kostiranna välja Ei ole TP või KSH otsustada. KSH-s on muinsuskaitsealalt (17 allkirja, üks toetatud TP ettepanekut muinsuskaitseala topelt) vähendamiseks, sh ka Kostiranna küla välja jätmiseks. Samas ilmnes 12.04. koosolekul, et TP-s esitatud muinsuskaitseala korrigeeritud piiri ettepanek ei leia alati ühesuunalist toetust – oli mitu ettepanekut karjääride mitte väljaarvamise kohta ning samas ka ettepanekud kogu Parasmäe küla väljaarvamise kohta. SELGITATUD 19. Ilma allkirja, adressaadi ja Mitmed küsimused KSH aruande 1. Lühidalt kirjeldatud lk. 43. Kuna kuupäevata kiri kohta: planeeringuprotsess tähendab maaomanike, 1. kuidas jõuti otsuseni säilitada 1800 valla, muinsuskaitse jt. huvidega arvestamist, ha lagedaid alasid? (lk 3) siis igasugune TP lahendus ongi sündinud 2. puudub ekspertide loetelu arhitekti parima äranägemise ja kaalutluse 3. puudulik KSH eesmärgi ja sisu alusel. kirjeldus, metoodika, õiguslik alus 2. Mingit loetelu olema ei pea. Aruande 4.alternatiivid puudulikud, koostamisel abiks olnud isukud – Urve Pill, hüvitusmeetmed puudulikud Eduard Pukkonen – on nimetatud parandatud 5. Koljunuki loodava kaitseala seos aruandes (pt. 7) MKA ja TP-ga? 3. Aruandele lisatav KSH programm sisaldab 6. kes peaks algatama puudunud andmed (lisatud ka pt. 7) keskkonnaministri määruse 4. Selgusetu(d) on soovituslik(ud) uus muutmise? alternatiiv(id). Muinsuskaitsealal teatud 7. millised on detailsed erinevused reeglistiku kehtestamine on avalik huvi. Mitte 90 rohevõrgustiku osas erinevate TP-de kellegi senist maakasutust ei piirata, vahel, kus tehakse ettepanek muuta hüvitusmeetmeteks vajadus puudub. maakondlikku rohevõrgustikku? 5.Koljunuki kohta saab igaüks lugeda aktuaalset 8. Millele tuginevad KSH informatsiooni valla kodulehelt ja aprillikuu rohevõrgustiku alased soovitused (lk vallalehest. TP või KSH ei pea seda 21)? dubleerima. Uue maastikukaitseala loomine ja 9. Millele tuginevad üldised TP on eri asjad. TP kajastab kaitseala loomisel ruumiprintsiibid, millest Rebalas tuli riigi huvisid ja kõige värskemat informatsiooni lähtuda? kaitseala ulatusest. Koljunuki piiri/huvi 10. Puudu lisad, sh programm muutmine tuleb loomulikult TP-s kajastada. 11. Millises faasis tuleb 6.Määruse muutmise peaks algatama keelekorrektuur? Muinsuskaitseamet. 7.Need erinevused on värvilise kaardil näidatud Järeldus: aruannet ei ole võimalik TP eskiisjoonise juures ja selgitatud aruandes heaks kiita enne, kui on ammendavalt lk. 21 muudetud, selgitatud, põhjendatud 8. Soovitused tuginevad Viimsi ja Harku vallas läbiviidud uuringutele-planeeringutele (lk. 20 aruandes) 9. Iga käsitluse puhul ei saa viidata klassikutele, vahel tuleb lähtuda kogemusest ja parimast äratundmisest. 10. Programm lisatakse KSH-le 11. Aruande keelt korrigeeritakse OSALISELT ARVESTATUD 91

Lisa 7. Vastused Harjumaa Keskkonnateenistuse (12.06.2008) märkustele

Vastused ja täpsustused on esitatud vastavalt viidatud kirjas (30-11-4/14223-6, 12.06.2008) kasutatud numeratsioonile.

Sissejuhatus.

Saan kinnitada, et nö. tellijapoolset (valla poolset) survet KSH aruande koostamisel ei ole ma tundnud. Ilmselt on oluline rõhutada, ja see seletab paljuski KSH arunde tooni, et TP-ga kavandatud tegevusel pole olulise keskkonnamõju tunnuseid. KeHJS jäik ülesehitus paraku jah justkui eeldab seda kõikide hinnatavate tegevuste puhul, ent Rebala MKA teemaplaneeringus ei ole kavandatud seaduses ohtlikena loetletud tegevusi. TP-ga kavandatava mastaap ja tähendus pole kindlasti keskkonnaohtlik. KSH aruande tooni (üldsõnaline versus konkreetne) osas on pärast seda, kui ollakse kaks aastat tegelenud paralleelselt (nagu hea tava ette näeb) TP ja KSH-ga, imelik esitada mingeid uuenduslikke ja/või kategoorilisi, TP-st erinevaid, seisukohti. Seda enam, et üldplaneeringutes üldiselt napib konkreetselt mõõdetavaid ja hinnatavaid näitusid. Leian, et ekspert ei pea kunstlikult planeerijale oponeerima.

1. Reserveeritav elamumaa (uute aladena 600 ha ehk <10% muinsuskaitseala pindalast) on suur vaid näiliselt. Aruandes jõutakse järeldusele, et kogu selle ala täisehitamise pole reaalne. Kuna perspektiivne elamumaa paikneb ikkagi muinsuskaitselisi väärtusi arvestavalt, ja hajutatult, siis ei ole oodata järske ruumilisi muutusi. Võimalik, et senise ÜP-ga jätkates on muutused suuremad. Rebala MKA piiride muutmise (vähendamise) ettepanek sisaldus juba 2003 kehtestatud ÜP-s. Ilmselt on Harjumaa KKT selle ka kooskõlastanud. Teema üle arutlemine pole seega mingi uus strateegiline muudatusettepanek. Olen jätkuvalt arvamusel, et vähemalt karjäärid ja prügila ei peaks olema muinsuskaitsealal. 2. KSH aruanne rõhutas, et rohevõrgustikku täpsustati (suurendati) kolmes kohas (lk. 22): Maardu lõunakarjäär, Saha kabelist läänes, Saviranna tee. Jah, rohevõrgustiku toimimisele planeeringu elluviimine negatiivset mõju ei avalda. Rebala MKA rohevõrgustik on laienenud ja tingimused ehitamiseks selles on täpsustunud (500 m ja 200 m hoonetevaheline kaugus vastavalt tuumalas ja koridoris). 3. Veekogud koos piiranguvöönditega on kahtlemata rohevõrgustiku osad, on see siis planeeringukaardil nii teadvustatud või mitte. Rebala rohevõrgustikust rääkides ei saa me aga kuidagi pürgida mingile metsasuse suurendamisele, siin on oluline hoida käigus rohumaid. Rebala on osa Tallinna rohelisest vööndist, ent just oma rohumaadega. Rääkides siin rohevõrgustiku tugevdamisest, peame silmas pidama elamuehituse sellist suunamist, mis säilitaks rohu- ja põllumaid. Mets, juba valdavas osas rohevõrgustiku tuumalana määratletud, on osaliselt hoitud eelmises punktis mainitud tingimustega (500 ja 200 m). 4. Rebala tingimustes peaks arvestama hõredama rohevõrgustikuga, kui see on metsasematel aladel. Nii on see ka ajalooliselt olnud. Siin ei saa kasutada mõne 92 metsase ja soise valla analoogi. Kui TP-ga jäetakse ulatuslikke alasid ilma ehitusõiguseta, siis jah, formaalselt võiks need põllud-rohumaad nimetada rohevõrgustikuks. Ja see olekski formaalsus. Rebalas piisab suuremate metsamassiivide (Jägala-äärne, Ülgase, karjäärid, klindialune) määratlemine tuumaladena, mille sidusus saab tagatud juba põllumaa käigushoidmisega. 5. Sõna tähtusetu ei käinud viidatud lauses mitte rohumaa kui sellise kohta, vaid selle kohta, et pole vahet, kas rohevõrgustik läbib sama rohumaa-kõlvikut veidi põhja- või lõunapool. Uuringuid rohekoridoride toimimisest konkreetselt Rebalas tehtud ei ole. Selleks pole ka vajadust – Viimsi ja Harku viidatud uuringud on üldistused, mis pädevad ka Rebalas. 6. Mõistet „roheala ääreala“ KSH tõesti ei kasuta. See puudub ka vastavates metoodilistes juhistes (kui lai, mis staatus jne.). Iga roheala peaks juba kätkema endas teatud puhvri. Ning Rebalas, kus nö. rohevõrgustiku moodustavad isegi tuumaladel kas istutatud või isetekkelised noorendikud, ei ole tuumala piiridel suuri kontraste. Ilmselt on ääreala mõistet kohasem kasutada klassikaliselt väärtuslike (ürgmetsalaadsete või siis haruldasi loomaliike varjavate) koosluste puhul. 7. Rebala muinsuskaitseala vähendamine või mitte vähendamine pole strateegiline küsimus. Iga kaitseala on kokkulepe, järgib olemasolevat teadmiste taset, valitseva ametkonna aktiivsust ja peaks olema ka diskuteeritav. Ettepanek muinsuskaitseala vähendamiseks sisaldub juba 2003 kehtestatud üldplaneeringus (lk. 87: prügila, Pilpakülad, karjäärid ....“ ja teised alad, kus ei ole leitud muistiseid“). Leian, et uuesti pole siin enam midagi vaja põhjendada-tõestada (seda enam, et tegu pole strateegilise küsimusega ja ÜP kehtib). 8. Mõju loopealsetele TP kaudu. Kui täpsustuvad ehitusalad, saab paremini mõelda ka loopealsete majandamisele. Kui ei täpsustu, puudub karjatamisel pikaajaline perspektiiv (ehitatakse subjektiivsete otsuste alusel). 9. KSH väljend „ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudub planeeringualal vajadus“ kordub ka uuendatud aruandes. Seda väljendit võib arvestada planeerija, mitte vastupidi. KSH pole toetanud ega toeta ehituskeeluvööndi vähendamist. 10. Põhjavesi. Veekaitsenõudeid järgides on võimalik ehitada ka kaitsmata põhjaveega alale. Neid nõudeid on kirjeldatud. Kuna reovee kogumisalad on vallas hiljuti määratud (Entec, 2006), siis uuesti TP-s seda tehtud ei ole. Aruanne oli selles punktis ebatäpne, parandused on sisse viidud. 11. Läänemeri ja Stockholmi deklaratsioon. Kui deklaratsioonis väljendatu oleks tõepoolest eluliselt vajalik Eesti planeerimistegevuse toetamiseks, siis peaks vastava ministri huvi olema meie seadustesse muudatuste sisseviimine. Ja parlamendi toetuse korral saaks ka planeerija deklaratsiooni vaimu järgida. 12. Radooniuuringu(te) vajalikkus on aruandes näidatud osade eraldiste nimetamisega (lk. 52). TP ega KSH puhul polnud ette nähtud (ka programmis mitte) radooniuuringute tegemist, seega saabki vaid osundada vajadusele ja ehitaja teavitamisele. 13. Ankeetküsitlus ehk pole tõepoolest statistiliselt esinduslik. Ei tea küll teisi planeeringuid, kus küsitlus hõlmaks üle 10% kohalikest elanikest. Kas selle küsitluse vastuste avaldamata jätmine siis tõstaks KSH usaldusväärtust? KSH ja TP kohatise dubleerimise on tinginud ka asjaolu, et oleme pidanud eraldi avalikustama kord ühte ja kord teist aruannet ning nende mõlema korraga läbilugemine on inimesele tülikas - ta soovib asju näha enda ees nö. ühes tükis. 93 14. Küsimus pigem TP-le ent KSH-s on soovitusena: edaspidi TP-d DP-dega mitte muuta. 15. Uuringuid selle mõtte (valikute korral peaks arendusaladena eelistama rohealasid kui lagedaid paepealseid alasid) väljendamisele ei eelnenud. Eelnes teadmine, et Rebala muinsuskaitseala väärtus on pigem avatud põllumaastik kui siia enamasti istutatud mets (karjäärid, Jägala jõe äärne) ja avatud maastiku säilitamine tundub siin olulisem. 16. Kehtiv ÜP võimaldab taotleda ehitusõigust 0,3 ha suurusele krundile, metsamaal 0,7 ha suurusele krundile. Musta ja ebarealistliku stsenaariumi järgi kattuks Rebala ühtlase hoonestusega, kus majadevaheline samm põllul oleks 70 meetrit ja metsas 150 m (siis rohevõrgustikku arvestamata). TP eesmärk on elamualade piiritlemine. Teie nõutavat tabelit on koostada piisavalt raske (tuleks kõikides 77-s eraldises hakata mõõtma põllu ja metsa vahekorda) ja ilmselt ka tulutu. Elamumaa piiritlemisele ei ole õieti alternatiivi, muidugi saab aga ühte või teist eraldist üksikult võttes veelgi täpsustada. 17. Vastulausena - kuidas kirjeldada ajaloolist asustusstruktuuri ja mida paneb selle koha peal ette planeerijale lähteülesande osana esitatud nn. eritingimuste töö? Mis võiks olla muinsuskaitseala kaitse-eesmärk näiteks eraldises KA3? Need on vaid mõned küsimused, kus me ei ole saanud oluliselt targemaks, kui olime kahe aasta eest. KSH aruandes ei ole esitatud hinnangut muinsuskaitse küsimustes, vaid eeldatud on, et Muinsuskaitseameti kooskõlastus/mittekooskõlastus puudutab konkreetseid ja sõnastatavaid detaile. Kuna TP eskiisis on oluliselt arvestatud Muinsuskaitseameti eraldiste kaupa väljendatud seisukohtadega, siis pole KSH aruandes enam vajadust hakata nö. esindama muinsuskaitselist vaatenurka. See on ametil esindatud ja seda on TP arvestanud. 18. Konkreetsete eraldiste kasutustingimused sisaldavad ka keskkonnanõudeid. Need puudutavad säilitatavat haljastust (KA3-KA5), rohekoridori tingimuste, tegelikult elementaarset, järgimist (KL1 ja MN4). Kõik nimetatud eraldised on ikkagi muinsuskaitseliste väärtuste mõttes vähetähtsad ja seetõttu arendustegevus neis peaks olema loomulik. Tööstuse kavandamiseks on eraldis VÕ5 ilmselt kaitseala sobivaim. Kahtlemata pole kuivendusobjekti võimalik hoonestamine (KR4) ehk vajalik, reaalsus on aga see, et objektil on kolm omanikku ja maa kasvab võssa. 19. Täiendava muinsuskaitselise meetmena on soovitatud kiviaedade inventuuri ja klassifitseerimist väärtuse ja taastatavuse alusel. 20. KSH aruande avalikust arutelust (12.04.2008) osavõtjate nimekiri lisatakse aruandele. Vastamata jäänud kirjad ei puudutanud KSH aruannet (see nähtub ka kirjadest 5 ja 18) või olid esitatud ilma igasuguse aadressita (19).

Andres Tõnisson 05.01.2009 KSH ekspert

Lisa 8. Vastused Keskkonnaameti (HJR) märkustele

HJR Keskkonnaameti (20.04.2009 ja 18.06.2009) märkuste ja soovitustega arvestamine Rebala teemaplaneeringu KSH aruandes

Järelvalve märkused KSH aruande Selgitus Arvestamine kavandile

1. Teemaplaneeringu (TP) ja KSH sisu Märkus on piisavalt ümmargune. Mis on siis Rebalas see avalik Ei ole võimalik on avaliku huvi seisukohast huvi, mida pole arvestatud? Avalikkuse kaasamise, avalikkuse arvestada, puudub eesmärgipäratu ja puudulik tehtud ettepanekute ja läbiviidud avalike koosolekute arvu poolest konkreetne ettepanek on teemaplaneering ja KSH vägagi laiapõhjaline. Probleem võib siin olla selles, et avalik huvi pole alati üheselt väljendatav. Samas on järelvalve oma varasemates seisukohtades pidanud ülearuseks avaliku arvamuse küsitlust, milliseid ei tehta just iga planeeringu koosseisus ! 2. KSH jääb olulise negatiivse mõju Mis siis konkretselt on see Rebala TP oluline negatiivne Ei ole võimalik määratlemisel kaudseks ja keskkonnamõju? Miks a priori kinnitada, et esineb mingi oluline arvestada, olulist kitsapiiriliseks negatiivne mõju? Osade planeeringute KSH-kohustus tuleneb negatiivset automaatselt seadusest, mitte sellest, et planeeringuga kaasneb keskkonnamõju oluline keskkonnamõju. Ka Rebalas ei ole olulist negatiivset teemaplaneeringuga ei mõju ette näha, ekspert ei peaks kunstlikult tegelema negatiivse kaasne mõju otsimisega. 3. KSH jääb kaasneva olulise Sama eelnevaga. KeHJS § 6 tähenduses pole ette näha olulist Ei ole võimalik negatiivse keskkonnamõju vältimiseks negatiivset keskkonnamõju. Kavandatav haja- ja kompaktsem arvestada, olulist ja leevendamiseks ettenähtavate asustus jäävad kokkuvõttes oluliselt hõredamaks, kui see on negatiivset meetmete väljaselgitamisel määratud valla kehtiva üldplaneeringuga. keskkonnamõju ei ole üldsõnaliseks ja ebakindlaks ette näha, seega ei saa seda ka leevendada. 95

4. Maakonna teemaplaneering (2003) Rebala rekreatiivne kasutus on valdavalt hajutatud (erandiks vast Arvestatud peab vajalikuks üldkasutatavate Jägala juga), virgestusvõimalused on TP-s ette nähtud eraldistes rekreatiivalade määramist VÕ4, RE4, MA3. Ulatuslikke puhkemajanduslikke rajatisi (parklad) ei ole TP tasemel ette näha. 5. Ei ole hinnatud maakonna rohelise Kuna RV-d on teemaplaneeringus laiendatud, neljas piirkonnas, Märkuse sisu oli võrgustiku (RV) tugevdamise vajadust pole märkus korrektne. Meetmed (min. vahemaa ehituste vahel, osaliselt arvestatud ja tõstatatud negatiivset 200 m ja 500 m, vastavalt koridoris ja tuumalal) olid KSH juba varem, keskkonnamõju minimiseerivaid kavandis esitatud. Hiljem esitatud ka TP seletuskirjas rohevõrgustiku meetmeid kasutamise täpsustamine on viidud sisse TP seletuskirja 6. KSH-s on väljendatud seisukohta, et Sellist seisukohta ei ole KSH-s väljendatud. Küll aga seisukohta, Täpsustus RV esineb ainult kõrghaljastatud alade et Rebala avatud maastikul ei pea rohevõrgustiku sidususe lõikes ning selle määramine ja tagamiseks tegelema kõrghaljastuse rajamisega. käsitlemine ei oma TP mõistes tähtsust 7. Põhjendamatu on maakona Eksitav väide. RV-d on laiendatud neljas kohas, tingimusi RV-s Märkuse sisu oli rohevõrgustiku 1:1 ülekandmine ilma on täpsustatud: 500 ja 200 m . RV ääreala kui metodoloogiliselt osaliselt arvestatud seda täpsustamata ning täpsustuseks ja ka sisuliselt määratlemata kategooria (mille kohta on vaid kaks juba varem vajalike uuringute läbiviimist. RV üldist lauset maakonnaplaneeringus) ei ole seni kajastatud üheski äärealad vajavad üldplaneeringus. Kõigile on arusaadavam, kui RV sisaldab ka maakasutustingimuste määramist äärealad. Avatud maastiku ja kitsaste maaüksuste puhul ei ole alati võimalik RV sidumine mingi loodusliku- või katastripiiriga. Kus võimalik, on RV piiri täpsustatud. Täiendavaid rohevõrgustiku uuringuid lihtsalt pole ei TP eelarves ega KSH programmis. Nende järele pole igas vallas ka eraldi vajadust, kui on kasutada analooge (Harku) 8. Pole hinnatud ranna TP-s ei taotleta ranna ehituskeeluvööndi vähendmist. Täpsustus ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust (KR1) 9. Osad kaardid ja joonised KSH Parandatud Arvestatud aruandes pole loetavad 96

10. Pole välja toodud radooniriski Lõiku on täpsustatud, kuna vahepeal (2008) valmis Harjumaa Arvestatud piirkondi ja meetmeid selle radooniriski kaart. Selle kohaselt on valdav osa Rebala leevendamiseks muinsuskaitsealast kõrge radooniriskiga ja KSH-s on soovitusena esitatud järgmised tingimused: 1) kõik üle kahe elamukoha rajamist taotlevad detailplaneeringud peavad lähteülesandes arvestama pinnaseõhus radoonisisalduse mõõtmise tellimisega. 2) kõik uued ehitatavad elamud peavad ehitusprojektiga ette nägema ja rakendama radooniohutu hoone projekteerimise standardit 840-2009. 11. Kaaluda seiremeetmete piisavust Seiremeetmetes on soovitatud läbi viia muinsuskaitset toetavaid Arvestatud vastavalt muinsuskaitselisest aspektist ja näha uuringuid. Planeeringu elluviimine kui seire objekt – selles võimalusele vajadusel ette täiendavad küsimuses ei ole keegi (kogu protsessi vältel) osanud soovitada seiremeetmed, mis võimaldaksid praktiliselt rakenduskõlbulikke meetmeid, mistõttu jääb ka KSH-s analüüsida planeeringulahenduse konkreetne soovitus – mida siis peaks ruumiliselt ehk elluviimisega kaasnevat mõju planeeringuga seonduvalt seirama –esitamata. Seiremeetmed muinsuskaitselistele väärtustele ja peavad olema eelkõige realistlikud. eesmärkidele. 12. Hoonestusmaade käsitlus (lk. 48) Parandatud. Planeeringueraldiste väiksem, väheoluline, muutmine Arvestatud ei lange TP-s ja KSH-s kokku on toimunud pidevalt, see ongi põhjustanud kahetsusväärseid ebatäpsusi. 13. Hinnata põhjalikult Kuna kehtiv valla üldplaneering võimaldab DP alusel Täpsustatud keskkonnamõju seni hõredalt ehitustegevust märksa laiemas piires ja oluliselt leebemate asustatud või täiesti hoonestamata kitsendustega (krundid avamaal alates 0,3 ha), siis ei ole õige aladel, mis kavandatakse TP arvata, et TP kavandab midagi uut ja keskkonnavaenulikku. TP lahendusega määrata tiheasustusalaks tegelikult karmistab ÜP tingimusi, üksnes Pilpaküla aladel (kus (KA2, KA3, ÜL1, MA4, VA4, VA5, praktiliselt puuduvad kitsendused) on võimalik krundi suurus TP- PA5). s väiksem, kui ta oli ÜP-s. Nimetatud eraldised on muinsuskaitseliste väärtuste mõttes ikkagi vähem tähtsad (KA2 ja KA3, ÜL1), asuvad Kostivere aleviku vahetus naabruses (VA4) või on määratud elamualadeks (mitte uuteks, vaid täpsustatud 97

tingimustega) avaliku protsessi käigus. Ükski kirjas nimetatud eraldis ei ole TP kehtestamisega suurema surve all kui oli varem

Järgnevad märkused, mis olid esitatud Kuna TP on muutunud ka eesmärgi osas (algatamise otsus kirjas 30-11-4/14223-6 (12.06.2008) ja täpsustatud 2009), siis alljärgnevalt on esitatud vaid need mis korduvad („mitmeid meie eelmisi Keskkonnaameti märkused, mis on aktuaalsed tänase (juuni, märkusi ei ole arvestatud ja aruannet 2009) TP/KSH kontekstis ja millele ei ole otseselt vastatud varem täiendatud“) kirjas HJR 6-8/2977-3 (näiteks kirjaga KSH lisas 7): (20.04.2009) 14. Kuidas haakub suurte elamualade Sama punktis 13. Teemaplaneering ei kavanda uusi elamualasid Täpsustatud reserveerimise ja muinsuskaitseala vaid täpsustab olemasolevat ÜP-d, enamasti elamualasid kas piiride ulatusliku muutmise kava TP vähendades või tingimusi neid karmistades. Muinsuskaitsela piiri KSH kokkuvõttes toodud seisukohaga võimalik vähendamine sisaldub juba 2003 kehtivas „TP-s ei kavandata suuri ruumilis- üldplaneeringus, seega ei soovita KSH siin midagi üllatavat. strateegilisi muudatus“ 15. Selgusetuks jääb, millistest Keerulist „käsitlust“ siin polegi: ehitamine tähendab loopealse Täpsustatud asjaoludest lähtuvalt ei ole käsitletud kadumist. KSH-s on põhjendatud loopealsete väärtust ja läbiva TP-ga kavandatu mõju loopealsetele soovitusena ongi seal nende avatuna hoidmise vajadus. Võrreldes ning nendele avalduva negatiivse kehtiva ÜP-ga on ehitistest vabade alade (osaliselt ka loopealsed) keskkonnamõju minimiseerimise määratlemine vägagi positiivne samm. meetmeid 16. Näidata kehtiva ÜP ja TP võrdlus KSH aruande lisas 4 on planeeringueraldiste iseloomustus, Arvestatud tabelina, koos hinnanguga keskkonnatingimused ja kavandatud muudatused esitatud koondtabelina