REBALA MUINSUSKAITSEALA teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (kavand: 30.06.2009) Tellija: Jõelähtme Vallavalitsus Koostaja: OÜ Ruum ja Maastik (Andres Tõnisson) Jõelähtme, 2009 2 Sisukord Täpsustused KSH aruande kavandile (30.06.2009)............................................................ 3 Kokkuvõte........................................................................................................................... 4 1. Rebala teemaplaneeringuga seonduvad planeeringud ja kavad...................................... 6 2. Rebala teemaplaneeringu ala üldine iseloomustus ......................................................... 7 2.1. Loodus...................................................................................................................... 7 2.1.1. Maastik.............................................................................................................. 7 2.1.2. Muld- ja taimkate............................................................................................ 13 2.1.3. Veestik ............................................................................................................ 15 2.1.4. Kaitstavad loodusobjektid............................................................................... 16 2.1.5. Natura 2000 elupaigad .................................................................................... 18 2.2. Asustus................................................................................................................... 21 3. Keskkonnapiirangute täpsustamine .............................................................................. 23 3.1. Rohevõrgustik........................................................................................................ 23 3.2. Rand ja kallas......................................................................................................... 26 3.3. Põhjavesi................................................................................................................ 28 3.4. Maardlad ................................................................................................................ 29 3.5. Radoon ................................................................................................................... 30 4. Kultuurimälestised ja Rebala muinsuskaitseala............................................................ 32 5. Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele........................................................... 34 6. Ehitussurve.................................................................................................................... 35 7. Teemaplaneeringu ja KSH protsess.............................................................................. 38 8. Strateegilised valikud.................................................................................................... 41 9. Maade reserveerimine................................................................................................... 47 10. Ettepanekud seiremeetmeteks..................................................................................... 52 11. Raskused KSH aruande koostamisel .......................................................................... 54 Kirjandus........................................................................................................................... 56 Lisa 1. KSH programm (kinnitatud: 15.05.2007)............................................................. 58 Lisa 2. KSH programmi arutelu protokoll ........................................................................ 63 Lisa 3. Maastike kasutuseeldused..................................................................................... 65 Lisa 4. Teemaplaneeringu eraldiste üldistatud iseloomustus............................................ 66 Lisa 5. KSH aruande arutelu protokoll ............................................................................. 70 Lisa 6. KSH aruande avaliku väljapaneku ettepanekud.................................................... 81 Lisa 7. Vastused Harjumaa Keskkonnateenistuse (12.06.2008) märkustele .................... 91 Lisa 8. Vastused Keskkonnaameti (HJR) märkustele....................................................... 94 3 Täpsustused KSH aruande kavandile (30.06.2009) Käesolev KSH aruande kavand (siin ja edaspidi on teadlikult välditud terminit eelnõu, kuna keskkonnamõju hindamise tulemus ei ole õigusakt) kujutab endast täpsustatud varianti 2009 veebruaris valminud kavandist. Täpsustused lähtuvad järgmistest asjaoludest: - TP/KSH aruande kohta on vahepeal laekunud Muinsuskaitseameti, Tervisekaitseinspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti arvamused. Neist viimane sisaldas seisukoha TP/KSH mitte kooskõlastamise ja heakskiitmata jätmise kohta väga paljudel põhjustel - Mais 2009 täpsustas Jõelähtme Vallavolikogu TP algatamise 2006 a. otsust, millega kitsenes TP valdkond. TP-s ja KSH-s on sellega arvestatud - Et kõik teised (peale Keskkonnaameti) instantsid on teemaplaneeringu lahenduse kooskõlastanud, ei ole ka KSH-s võimalik tagantjärele tarkusena esitada pöördelisi parandusettepanekuid mitmetes valdkondlikes küsimustes. Pealegi - planeering ja KSH on (st. peaks olema) protsessidena paralleelsed - Kooskõlastuste ja TP/KSH parandamise käigus on meil süvenenud veendumus, et antud teemaplaneering ei vii tegevusteni, mille puhul saab kasutada „olulise negatiivse keskkonnamõju“ mõistet. Põhiliselt elamualade paigutust täpsustav, üldplaneeringuga määratud ehitusalasid oluliselt kahandav, teemaplaneering on pigem positiivse keskkonnamõjuga KSH aruande kavandist on ülaltoodud põhjustel välja jäetud teemad, mis väljuvad täpsustatud teemaplaneeringu pädevusest (veevarustus) või tundusid järelvalvele mittevajalikud (rahvaküsitlus), aruande kavandit on täpsustatud eelkõige radooni, rohevõrgustiku, maavarade, valikute, maade reserveerimise osas. Parandatud on ka muutunud üldise situatsiooni (õigusaktid jne) kirjeldust, visualiseeringuid. 4 Kokkuvõte Rebala teemaplaneeringut (TP) on koostatud alates 2006 aasta lõpust. Planeeringu koostamise käigus on üles kerkinud mitmed vastuolud, eelkõige muinsuskaitseliste piirangute põhjendatuse ja inimestele lisakohustuste võimaliku hüvitamise osas. Probleemide teadvustamine aitas tõsta TP kvaliteeti, kõigi probleemide lahendamine pole üksi teemaplaneeringu pädevuses. TP-ga ei kavandata suuri ruumilis-strateegilisi muudatusi. Kehtivat valla üldplaneeringut, kus ehitusalad ei ole nii detailselt määratletud, on täpsustatud. Valdavalt on võimalikke ehitusalasid piiratud ja elamukruntide minimaalset pindalat suurendatud. Põhiline probleem Tallinna tagamaal paikneva Rebala MKA arengus on paljude inimeste soov vabaneda maakorralduslikest ja ehituslikest kitsendustest – seega kontsentreerubki teemaplaneering eelkõige elamuehituse võimalikkusele muinsuskaitsealal. Strateegilisteks valikuteks Rebala teemaplaneeringus on: kas üldse ja millisel määral tuleks täpsustada/laiendada ehitusõigusega alasid, millisel alal on senine muinsuskaitseline piirangureziim (igakordne kooskõlastamine) optimaalne, kas üldse ja kuidas saavutada avatud maastikupildi säilumine. Teemaplaneeringus on koondatud asjakohane informatsioon riiklikest piirangutest. Konflikte looduskaitseliste aladega, sh Natura 2000 võrgustiku aladega, ei ole ette näha. On täpsustatud, kohati laiendatud, maakondlikku rohevõrgustikku ja ehitustingimusi selles. Rohevõrgu toimimisele planeeringu elluviimine negatiivset mõju ei avalda, Rebala eripärast (avatud maastik) tingituna ei ole siin aktuaalne metsaribade omavahelise sidumise teema. Ehitustegevuseks ebasoovitavate alade (ajalooliselt põllumajandusliku maakasutusega alad) ja rohealade täpsustamisega on proovitud suunata ehitustegevust selleks sobivamatesse piirkondadesse. Teemaplaneeringu põhimõttelised lahendusvariandid on: 1) endine olukord säilib ehk üldplaneeringut ei muudeta (0-variant); 2) olemasolev ja hinnatud eskiis, mis on arenenud ligi kaks aastat väldanud planeerimisprotsessi käigus (1- variant). Planeeringuga paralleelselt toimunud KSH-s eelistatakse 1-varianti. Keskkonna- ja looduskaitselised kitsendused ei välista ühtegi võimalikku planeeringulist valikut. Põhjavee-, radooni- ja teised keskkonnaküsimused on ületatavad. Raskemini on kõigile mõistetavalt selgitada hoitava väärtuse – ajaloolise põllumajandusmaastiku ehk väärtusliku maastiku – sisu ning jõuda konsensusele ulatuses, milleni (ja kelle arvel) seda maastikku tuleks hoida. Planeeringuprotsessi ametlikus osas (eritingimused, kooskõlastused, kirjavahetus, ettepanekud jne.) ei jõutud kokkuvõttes selge nägemuseni – kuidas on ruumiliselt kirjeldatav Rebala MKA väärtuslik maastik. Muinsuskaitseala 5 ulatuse ja reziimi osas kehtiva üldplaneeringuga (2003) tehtud ettepanekud on jäänud realiseerimata. Kaalukama valikuna on teemaplaneeringus otsustatud u. 1800 ha paepealse avamaastiku säilitamine ehitistest vabana. Otseselt mõjutab võimalik ehitustegevus u. 100 ha paepealset maastikku, kaudsemalt aga sadu hektareid – hoonestus võib tiheneda avatud looalade servadel, ka ehitussaared soosivad avamaastiku tükeldatust. Mõistagi ei tähenda maa reserveerimine siiski selle kohest kasutusele võtmist – maad on ehitisteks reserveeritud oluliselt rohkem kui lähiaastate rahvastiku- ja kinnisvaraprognoosid ehitamist lubaksid. Samas on ehitusvõimalusi, võrreldes kehtiva üldplaneeringuga, oluliselt piiratud. KSH-s on tehtud ettepanekuid avamaastiku paremaks säilitamiseks. On toetatud 2003 aasta üldplaneeringu ettepanekut muinsuskaitseala vähendamiseks ja