Pisikese Rootsi-Kallavere Küla Hingeks on Kasvav Muuseum

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Pisikese Rootsi-Kallavere Küla Hingeks on Kasvav Muuseum NR. 182 AUGUST 2012 Haridusest uue Pisikese Rootsi-Kallavere küla kooliaasta eel hingeks on kasvav muuseum Septembris muutub piletimüügisüsteem Põhja-Harju koostöö- kogu õppereisil Vandjala küla projektid sel suvel Rootsi-Kallavere küla muuseum on tegutsenud juba 2006. aastast. Selle ajaga on märkimisväärselt laienetud ning kasvanud ka eksponaatide arv. Muuseumipidajate sõnul ei ole neil muuseumis ühte kindlat ajastut vaid lihtsalt esemed, mis on seotud külaga ja sealt kunagi läbi käinud. Pildil on üks küla aktivist ja muuseumi vedajatest Kersti Pent näitamas vanu taldrikuid. “Praegu ei kasutata iirist nii palju, aga kunagi oli see süütuse, puhtuse ja armastuse sümbol väga levinud nõude kaunistamisel,” teab naine rääkida. Teiste nõude seas on muuseumis vaatamiseks ka kunagise haridustegelase ja koolijuhi Jakob Westholmi serviistaldrik (vaata lk 6-7). Martin Rits Sõlmiti Kostivere kooli ehitusleping Jõelähtme vallavanem naalse kogu konnakeskuse Ehituse valmi mise tähtajaks on Projekti kogumaksumuseks ku- ber üks. „Põhikooliealiste õpi- Andrus Umboja allkirjastas ehituseks. 31. august 2013 ja pärast juneb 2 234 898,79 eurot, millest laste kodulähedane kool omab augustikuist renoveeritud ruu- toetus moo dustab 1 224 306,00 olulist tähtsust Jõelähtme valla 9. augustil ehituse töö - Lisaks koolihoone renovee ri- mide sisus tamist võib kesku- eurot, mis on 54,78% ehituse hariduse kva liteedile. Tänavu võtu lepingu Wesico misele luuak se ehituse käigus se avada juba 1. septembril kogumaksumusest. Jõelähtme valminud Jõelähtme valla hari- Project OÜ-ga Kostivere uued ruumid Kostivere raama- 2013. vallavalitsuse poolne panus on duse arengukava kinnitab, et Jõelähtme valla tukogule ja Kostivere pere arsti- Projekti rahastatakse Eu- 1 010 592, 79 eurot. renoveeritud kaasaegne kooli- Põhikooli rekonstrueeri- keskusele. Valmib nn. multi- roopa Liidu poolt läbi EAS-i Vallavanem Andrus Umboja maja on just kõige olulisem valu- kihelkonnapäevad miseks ja mul ti funktsio- funkt sionaalne Kostivere kogu- meetme “Kohalike avalike tee- sõnul on valla hariduse kva- punkt Kostivere ja kogu valla konnakeskus. nuste arendamine” raames. liteedi tõstmine priori teet num- hariduselus.” NR. 182 2 VALD AUGUST 2012 Sisukas suvelõpp Haridusest riigis ja uvine koolivaheaeg ongi S selleks korraks jälle möödas ja usinad õpilased saavad koolis taas kokku. Eks ole tore jälle kohtuda ja suve jooksul tehtut meenutada. Lastele on tänavu Jõelähtme vallas ka mõningaid üllatusi: Loo las- te aias uued mänguväljakud, Viimased aastad on Eesti justkui uuesti. Eesti koostöö 3. Põhikool on kodulähedane kõik tingimused kodulähedase Loo keskkool omandamas uut välisilmet soojustuse näol ja hariduses kulgenud reformi kogu on palju aastaid erinevaid ja tugev. tugeva põhikooli olemasoluks Kos tivere kooli ühel osal juba tähe all. Seda küll rohkem osapooli kaasates töötanud 4. Gümnaasiumiharidus on on saavutatud. aed ümber, tähistamaks alanud Eesti haridusstrateegia 2012 – konkurentsivõimeline ja mitme- Siinkohal on sobiv tsiteerida kooli remonti. sõnades, kui tegudes. Osa- 2020 kallal. Ettepanekud on kesine. vallavanem Andrus Umboja: Eks samasugust toredat kohtu- poolte kokkuleppel alusta- tehtud ka haridusministee- Kõlab hästi. Kui sellest kas- „Valla hariduse kvaliteedi tõst- riumile ja valitsusele, et seda või osa suudetakse realiseerida, mine on prioriteet number üks. misrõõmu pakub ka täiskas- Priit Põldma. vad sügisest mitmes maa- vanutele taas tööletulek. Kokku analüüsi võetaks arvesse ka oleme palju saavutanud. Meil Põhikooliealiste õpilaste kodu- saadi vabal ajal juba erinevatel väliüritustel, kus augustkuised konnakeskuses puhtad valit suse haridusstrateegia 2020 on olnud juba 21 aastat taas- lähedane kool omab olulist täht- tähtede vaatamised innustasid meenutama mööduvat suve ja tule- gümnaasiumid. Ääre- planeerimisel ja elluviimisel. tatud iseseisvat riiki, aga endi- sust Jõelähtme valla hariduse viku plaane seadma. Julgustavalt mõjuvad ka päevased suhtlemi- Elame näeme. selt räägitakse elementaarsetest kvaliteedist.“ sed laatadel erineva sügiskraami ostul ja mõõduvõtmistel teiste maadel on koole suletud asjadest. Aga eks see aeg, võrrel- Ka kooli maine on minu ettevõtjate ning kultuu ri inimestega. õpilaste ja elanike vähe- Haridusministeeriumi des kasvõi Rootsiga, on olnud arvates igas mõttes paranenud. eesmärgid Augustilõpu kultuurielu Jõelähtme vallas näitab, et vallarahvas nemise tõttu. liialt lühike, et stabiilne riik Esimesel septembril alustab on puhkustelt tagasi ja aktiivselt üritustest osa saamas. Nii sünd- Aga nüüd asjale lähemale. saaks välja kujuneda. esimeses klassis kooliteed 26 musterohket augusti kui tänavu, ma vallas igatahes ei mäleta. Ei Vaido Niinesalu Tegelikult on haridus minis- õpilast. Kindlasti on see üks takistanud rahvakogunemisi ei vihm ega ka tuuline ilm. Tore, et teeriumi plaanid päris suured. Olukord vallas kõigi aegade rekordeid. Suur paljudel jätkus jaksu külastada kohe mitmeid üritusi järjepanu. Lisaks Rääkides reformidest on tekki- Lähiaastateks on püstitatud neli Kui rääkida olukorrast ja tänu kõigile neile lapse vane- juba traditsioonilistele Jõelähtme Passaarile, Kostivere mõisapäevale, nud palju segadust ja eba- põhilist eesmärki: võimalustest Jõelähtme vallas, matele usalduse eest. Võin teile muinastulede ööle ja traditsioonilistele külapäevadele on tänavu ka kindlust. Aga mis peaks siis 1. Õpetajale makstakse vää- siis minu arvates on haridusega kinnitada, et Kostivere koolist nn „uusi tulijaid“. muu tuma? Suures osas jätkub rilist töötasu ja vähendatakse seotud tingimused head. Koha- saab hea hariduse. Mitmed külad, kes veel varem kokkusaamisi ei korraldanud, on taas ikka veel Nõukogude ajast pärit tema koormust. lik omavalitsus ei esita mingeid Mõne aasta pärast saame üksteist leidmas ja mitmed külad, kes omavahel ei suhelnud, on kooli süsteem. Seda nii kooli- 2. Koolidel on senisest suu- formaalseid, linnukese pärast, jälle koolis hakata korraldama teinud ka ühisüritusi. Tähtis on leida vaid põhjus ja motivatsioon võrgu kui inimeste haridusele rem otsustusvabadus, mis läh- nõudeid. Koolijuhid ja koolid jalgpallivõistlusi ja kõiki muid tegutseda. Silmapaistvaim saavutus on muidugi Vandjala küla, esitatavate ootuste ja mõttelaadi tub kooli ja kogukonna ees- saavad üsna vabalt ja loomin- tegevusi, mis nõuavad suuremat kes oma ürituse tarbeks rajas ja avas uhiuue toredalt kujundatud osas. märkidest ning vajadustest. guliselt oma asja ajada. Kaua õpilaste arvu kui seda oli Vandjala külaplatsi. Kostivere mõisapäev oma idee ja rahastus-skee- Eesti koolis on jätkuvalt Varasemast vähem on ülalt üleval olnud Kostivere kooli senini. miga on eeskujuks igatahes paljudele. probleemiks, et iga uue valitsuse tulnud ettekirjutusi, mida täide- renoveerimine lõpeb hiljemalt Kooliaasta alguses võib opti- Nii nagu uus aasta on ka uus hooaeg sügisel mitmete uute muutuste ja haridusministriga algab kõik takse linnukese pärast. aasta pärast. Siis võib öelda, et mistlikult vaadata tulevikku! ja muudatuste aeg. Bussigraafi kute muutused on tavapärased juba igal aastal, samuti nagu muutuvad vastavalt vajadustele nn kooli- liinid. Mõneti keerulisemaks, kuid samas ka mugavamaks, peaks muutuma bussisõit ja piletiost bussis. Uus süsteem peaks looma tulevikuks võimaluse paindlikult reisida ka naaberomavalitsuste vahel. Head lugemist! Kooliaasta algus pakub positiivset emotsiooni Loo lasteaed sai uued mänguväljakud Hooaja alguseks võiks lasteaia valmissaanuks rõõmustavad Loo lasteaia lugeda aga alles siis, kui val- mivad ka siseteed ja projekti- lapsi uued mänguväljakud. kohane haljastus lasteaia õue- Mänguväljakute ehitamist alal. See on ilmselt aga juba finantseeris Eesti vabariigi järgmiste aastate perspektiiv.“ Hanke võitnud mängu väl- valitsus 15 000 euro jaku paigaldaja OÜ Tiptiptap väärtuses. tooted on valmistatud ranges vastavuses Eestis ja Euroopas Siseministeeriumiga sõlmitud kehtiva mänguväljakuseadmete Andrus Umboja lepingu alusel paigaldati uue ohutusstandardiga EVS-EN vallavanem õppeaasta alguseks lasteaia õue- 1176:2008. Ainsana Eestis on alale liumägi, köisronila, kaks nende tooteid katsetanud TÜV Kooliaasta algus on üle kaalukiike, üks kahekohaline SÜD Product Service GmbH ja pika aja positiivselt üllatav, rippkiik, kolm vedrukiike ja terviktoodetele on omistatud mängulinnak Locomotive. TÜV vastavussertifikaadid. Män- nimelt ei ole juba ammu Aasta alguses toimunud gu väljakutele kehib garantiiaeg läinud meie valla kõikidesse uute rühmade avamisega vajas kaks aastat. koolidesse nii palju lapsi kui lasteaed kindlasti juurde ka Lisaks Loo lasteaia inves- uusi mänguplatse õues. Laste- teeringutele on riigi eraldise sel aastal. Uuel õppeaastal läheb Neeme koolis esimesse klassi neli õpilast, kokku on koolis uuest õppeaastast 23 last. aia direktori Katrin Paldermaa toel plaanis renoveerida ka Kos- Martin Rits sõnul on laste rõõm uute väl- ti vere mõisa fassaad. Finant- Meie suurimas koolis, Loo Kesk- jakute üle suur. „Tulevikus võiks seeringu summaks on 17 000 koolis, kasvab sel õppeaastal korda koolitee jalge alla juba 39 leemiks osutus Kostivere kooli valt välja uusi rahastusmudeleid, mängimisvõimalusi õues täien- eurot ja ehitustöödega plaani- laste arv 325 õpilaseni, Kostivere last. halb seisukord, mis on aga et leida võimalusi, kuidas oma- dada veel paari kiige võrra, siis takse alustada 2013. aasta koolis 94 õpilaseni ning meie Kui viimasel paaril aastal nüüd paranemas. valitsuste arvelt palgatõusu kat- oleks tagatud laste elemen- kevadel. väikekoolis Neemel 23 õpi- alustas Neeme koolis oma esi- Meie oma valla hariduselu teks
Recommended publications
  • BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 Doi:10.5200/Baltica.2012.25.12
    BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 doi:10.5200/baltica.2012.25.12 Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia Mait Metsur, Madis Metsur, Erki Niitlaan, Anto Raukas, Peep Siitam Metsur, Mait, Metsur, Madis, Niitlaan, E., Raukas, A., Siitam, P., 2012. Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia. Baltica, 25 (2), 121-128. Vilnius. Revised manuscript submitted 27 June / Accepted 19 July 2012 / Published online 10 December 2012 © Baltica 2012 Abstract Efficient use of natural resources is a global goal. A specific way of improving resource productivity in Estonia is utilisation of Maardu granite deposit as a joint goal for producing granite aggregates and construction in the caverns of the granite mine and a pumped hydroaccumulation plant. The environmental impact assess- ment in connection with construction of a Maardu deep granite mine was accepted by the Estonian Ministry of Environment in 2009. The most challenging engineering task, causing also the biggest environmental risks, is safe penetration of aquifers and aquitards during construction of vertical and/or inclined tunnels for granite mine and/or pumped hydroaccumulation plant. A major problem is also the high radiation level in the Maardu area and in the planned deep mine. High radon concentrations up to 10 000 Bq/m3 have been recorded on the outcrops of alum shale in the mine area and they can be dangerous to human health. Based on the hydrogeo- logical modelling it was found, that under normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is environmentally safe.
    [Show full text]
  • J16R Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    J16R buss sõiduplaan & liini kaart J16R Loo Vaata Veebilehe Režiimis J16R buss liinil (Loo) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Loo: 14:59 - 16:00 (2) Männisalu: 17:31 (3) Neeme: 16:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim J16R buss peatus ning et saada teada, millal järgmine J16R buss saabub. Suund: Loo J16R buss sõiduplaan 24 peatust Loo marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kostivere Kool 5a Aruküla Tee, Estonia kolmapäev Ei sõida Urke neljapäev Ei sõida Jõelähtme reede 14:59 - 16:00 laupäev Ei sõida Jõelähtme pühapäev Ei sõida Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia J16R buss info Uus-Rebala Suund: Loo 2 Männi Tänav, Estonia Peatust: 24 Reisi kestus: 50 min Männisalu Liini kokkuvõte: Kostivere Kool, Urke, Jõelähtme, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Uus-Rebala, Männisalu Männisalu, Männisalu, Urke, Kostivere Kool, Urke, Jõelähtme, Jõelähtme, Manniva, Mäealuse Tee, Urke Rohkvahe, Hõbemäe, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Loo Tee, Loo Kostivere Kool 5a Aruküla Tee, Estonia Urke Jõelähtme Jõelähtme Manniva Mäealuse Tee Rohkvahe Hõbemäe Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Loo Tee Loo tee, Tallinn Loo Suund: Männisalu J16R buss sõiduplaan 25 peatust Männisalu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Neeme 1a Pärituule Tee, Estonia kolmapäev Ei sõida Okka neljapäev Ei sõida Kadastiku reede 17:31 1 Kadastiku Tee, Estonia laupäev Ei sõida Ihasalu pühapäev Ei sõida Ihasalu tee, Estonia Rootsikari 14
    [Show full text]
  • Neemes Ja Ihasalus Paranes Liiklus Jõelähtme Vallas
    NR. 206 AUGUST 2014 Jõelähtme vallas Neemes ja Ihasalus paranes liiklus makstavatest toetustest Kuidas kasutada elektroonilist õpilaskaarti Tutvume Loo Keskkooli andekate ja tublide õpilastega Teatrilaagris räägiti lugu Jäälinnust Foto: 3x Merike Metstak Neeme kergliiklustee on valmis. meetri sõidutee remont. Vana kihutada, teatud aja jooksul paigaldataks teekatendi alla be- rajab vald ajutise parkla. Parki- Külaskäik Loo Tervisesportlastele ja jalakäija- tee oli sedavõrd lagunenud, et kehtib siin ajutine kiirusepii- toonplaadid. Kergtee kulgeb ka misala asub paekivi põhjal, tele mõeldes paigaldati tee äär- selle katet ei olnud enam või- rang 30 km/h. Hiljem, kui tee gaasitrassi peal ning tööd muu- muldpinnas kooritakse ja raja- Keskkooli sõpruskooli de ka kuus istepingi ja prügi- malik lappida. Mitmekordse va- põhi on korralikult vajunud, dab veelgi keerukamaks see, et takse mahasõit. kasti komplekti. Neeme küla na pindamiskihiga teekate võe- jääb piirkiiruseks siin 40 km/h. rajatava kergtee kohal asuvad Kergliiklustee valmib osali- Saksamaal keskusest kuni Pärnasalu bus- ti üles, pinnati ja sõidutee tehti Teetöid Neemes ja Ihasalus elektri õhuliinid. Töid teostab selt EAS toetusega, ajutine sipeatuseni võib nüüd nautida ka natuke laiemaks. Kõige peal- tegi Tallinna Teede AS. Lemminkäinen Eesti Aks- parkla valla eelarvest. liikumist kahe ja poole meetri mine kiht on nüüd graniitkillu- Peagi peaks valmis saama tiaselts, suuremas osas tuleb ra- 4. septembril algusega kell Kostiveres toimus laiusel kergteel. 1,6 kilomeetri stikust. Kuusiku tee kergliiklustee pik- hastus EASilt. 19 toimub Ruu-Ihasalu kergliik- pikkuse kergliiklustee rajamine Ihasalu tee remont läks val- kusega 650 meetrit. Tööde al- Nüüd õnnestub lahendada lustee ametlik avamine. Toimu- mõisapäev ja läks vallale maksma 160 tuhat lale maksma 86 tuhat eurot, ra- gus viibis, kuid lõpuks kooskõ- ka parkla probleem.
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Veebruar 2019 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Esitatud Ettepanekud Eelarvesse 2021
    Esitatud ettepanekud eelarvesse 2021 Eelarves 2021 arvestatud / Ettepaneku esitaja Ettepanek Selgitus mitte arvestatud Maigi Päären, Haljava Haljava-Raasiku kergliiklustee. mitte arvestatud Puudub programm, millest rahastada. külavanem Haljava tee remondi jätkumine. arvestatud Jooksva remondi korras. Täiendava tänavavalgustuslambi paigaldamine külaplatsile. arvestatud Jooksva remondi korras. Mänguväljakule hakkepuidu lisamine. arvestatud Jooksva remondi korras. Tiigi puhastamine (et täis ei kasvaks). Võimalusel liivaranna mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. loomine ühte külge. arvestatud Erinevate külaseltsi projektide kaasfinantseerimine (KOP jne) Kert Veiper, Ihasalu küla Prügikonteineritele prügimaja ehitus koos betoonalusega. mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. külavanem Külaplatsi elektriliitumine (3x20A) arvestatud Jooksva remondi korras. Külaplatsi tee projekteerimine vastavalt kehtesstatud DP-le II mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. etapp Külaplatsi tee väljaehitamine II etapp mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Külaplatsi valgustuse projekteerimine ja väljaehitamine mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Tiia Välk, Vandjala küla Külaplatsi niitmine ja hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt külavanem Vandjala tuletõrjeveevõtukoha hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Vana Vandjala külatee äärte hoolduseks summa 600 eurot. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Rajada Raasiku-Kostivere
    [Show full text]
  • Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked
    NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi,
    [Show full text]
  • Ma Jõelähtme Valda!
    Ma Jõelähtme valda! Ma Eestimaad www.reform.ee Eesti Reformierakonna prioriteedid Jõelähtme valla alevike ja külade arendamiseks Loo, Liivamäe, Saha, Nehatu, Maardu Kaberneeme, Haapse, Kullamäe Neeme, Ihasalu, Jõesuu, Jägala-Joa, Ruu Visioon Lasteaia juurdeehituse valmisehitamine; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogi- Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Loo aleviku, Lagedi kes- Kaberneeme külamiljöö säilitamine nii hoonestuses kui teede ra- vee kvaliteedi parandamine; Jõelähtme vallas on mõ- kuse ja Saha külade vahele; jamisel; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; nus elukeskkond - inim- Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogivee Ühisveevärgi rajamine ning joogivee kvaliteedi parandamine; Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Neeme küla ja Jõe- sõbralik, roheline, tervis- kvaliteedi parandamine; Ühissõidukiliikluse parandamine; suu küla vahele; lik, sportlik, turvaline. Väärtustatakse vallas ela- Ühissõidukiliikluse parandamine ja Tallinna linnaliinide pikendami- Valgustatud kõnni- ja rattatee rajamine Kaberla küla, Kaberneeme Ühissõidukiliikluse parandamine; ne Loole; küla ja Haapse küla vahele. Korvpalliväljaku rajamine; mist, luues uusi võimalusi Naabrivalve edendamine ja turvakaamerate võrgustiku laiendamine; Kolmanda lasteaiarühma avamine. elukvaliteedi tõstmiseks. Keskküttetrasside rekonstrueerimine; Vald on stabiilne, hooliv, Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Iru tegus ja keskkonnasõbra-
    [Show full text]
  • Kaitseala Piiramisrõngas. Välitöödest Rebala Maastikukaitsealal 2005. A
    Helping people understand Kaitseala piiramisrõngas Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseum, teadussekretär Jõelähtme valla territooriumil, üsna Tallinna külje all paiknev Rebala muinsuskait- seala on ainulaadne kultuurmaastik, mida on inimkäsi kujundanud juba muinas- ajast saadik. Sellel 74 km² suurusel maa-alal asub üle 350 arheloogiamälestise – muistsed asulakohad, kivikalmed, kultuskivid ja Eesti vanimad, pronksiaegsed muinaspõllud. Siin on ka mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha.1 Rikkalikult muististega ülekülvatud piirkond omab ka poliitilist tähendust kui üks laulva revolutsiooni hälle – just arheoloog Vello Lõugase initsiatiivil 1987. a loodud kaitseala peatas fosforiidikarjääri laienemise ning oli üks Virumaa kaitseks peetava fosforiidisõja käivitajaid.2 1 Näiteks Rebala, Vandjala, Parasmäe ja Rootsi-Kallavere. Kirjalikes allikates mainitakse neid esmakordselt 1241. a. 2 Rebala piirkonna muististe senisest põhjalikuma väljaselgitamisega alustas harrastusarheoloog Oskar Raudmets 1970. aastate alguses, mil siinsele piirkonnale hakkas peale suruma laienev fosforiidikarjäär. Alates 1974. aastast tegeles siin muististe arvelevõtu, kaardistamise ja ulatuslike päästekaevamistega arheoloog Vello Lõugas, kellelt pärineb ka kaitseala loomise mõte. Just päästekaevamiste käigus avastati suur osa Rebala arheoloogiamälestistest, sh ka Lastekangrud ja üle 2000 aasta vanused muinaspõllud. Kaitseala määruse kinnitamine venis 12 aastat. Lõpuks, 24. septembril 1987. a kinnitati Eesti
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo
    Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Reis Nr. Peatus 01 03 J3-01 J3-02 1 Noorte 08:15 11:15 2 Mäeotsa 08:16 11:16 3 Kallavere 08:20 11:20 4 Kallavere kauplus 08:21 11:21 5 Orumetsa 08:22 11:21 6 Uuevälja 08:23 11:23 7 Lepalinnu ühistu 08:24 11:23 8 Kroodi oja 08:25 11:24 9 Maardu veehoidla 08:27 11:26 10 Uus-Muuga 08:28 11:27 11 Kabelikivi 08:29 11:28 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 08:31 11:30 13 Altmetsa 08:34 11:33 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 08:36 11:34 15 Vasar 08:39 11:38 16 Põllu 08:42 11:40 17 Iru küla 08:42 11:41 18 Nurme 08:44 11:42 19 Loo tee 08:47 11:46 20 Loo 08:50 11:50 Töötamise päevad 1 1 Veootsa pikkus (km) 18,0 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:35 0:33 Reisi kiirus (km/h) 30,9 32,3 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 08:55 2 *Vanasauna tee 08:57 3 *Saha 08:59 4 *Maardu mõis 09:02 5 *Veski põik 09:04 6 *Kurgla 09:15 7 *Teeristi 09:19 8 *Kostivere 09:20 9 *Kostivere kool 09:21 Töötamise päevad 1 Veootsa pikkus (km) 21,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:25 Reisi kiirus (km/h) 50,3 Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Jägala - Haljava - Raasiku - Kostivere Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Marsruut: Vald-Külanõukogu-Vald
    Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 1 7 JAANUAR 2 0 0 7 ERINUMBER - 15 AASTAT TAASISESEISVUST! Marsruut: vald-külanõukogu-vald Sussi raudtee Jägala jõe sillal Valla kui kohali- Tänase Jõelähtme valla eelkäijaks lähtme valla maade ja tunnistatakse vis,1924. aasta peakoosolek tunnis- võib lugeda 1891. aastal tekkinud Tallinn-Loksa raudteeliini ehitamine tab tarvilikuks meierei asutamise, Jõelähtme vald - ku omavalitsusliku valda, mil kuus väikest mõisavalda hädavajalikuks, novembris1925. a. juunis 1925 on selts tulnud toime raa- minu kodu haldusüksuse juured : Jõelähtme, Jägala, Kostivere, Hül- arutatakse alkohoolsete jookide müü- matukogu asutamisega , novembris gase, Kodasu ja Rummu ühinesid gilubade andmist, lubatakse edasi pi- 1934 korraldatakse koos Maanaiste Kui sa satud meie valda, ulatuvad Liivi sõja al- üheksJõelähtme vallaks ja esimene dada Koogi restorani. seltsiga Põllumeeste päev, 1934-1935 varu aega, kerget jalga. Kohti kauneid põnevaid, vallavolikogu istung toimus 19. jaa- 1928. aastal remonditakse Jõe- kerkib esile uus teema – koduümbru- gusaastaisse(1564), hulganisti leida võid. nuaril1891. aastal. lähtmes asuvat kivisilda, 1938. aastal se kaunistamine. mil Rootsi valitsuse Vallavanemana tegutses Tõnu pöördub volikogu Rahvusliku Jõuko- Linna piirilt algab Loo, ajal hakkasid tekkima Härt ning tal oli kuus abimeest. Jõe- mitee poole kirjaga, milles teatab et 2. peatus - Jõelähtme küla- asutused siin on koos. lähtme vallas oli 982 maksumaksjat. PK ”Võiekspordi” piimapunkti ja üm- nõukogu Moodne ujula ja võimla, keskkool ikka esirinnas. vallataolised moodus- 1917. aastal lahutatakse Jõelähtme bruskonna talud, kokku 20 üksust, 31. oktoobril 1940 teatab vallava- tised – vakud .Nende vallast Saunja küla ja Kodasu kogu- soovivad Jõelähtmesse elektrivalguse litsus, et vastavalt „poliitharidustöö Tallegg üle Eesti teada, mõjujõud aga ei ulatu- konna maad.1917.
    [Show full text]