DOCSLIB.ORG

Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi, kuulunud Suiga kinnistu vald saada tehinguga suurt suu re varalise kahju põhjusta- liikme avalikke ülesandeid au- mis teostati hinnaga 51 000 eu- müügi asjaolusid. Jõeläht- varalist kahju, sest piirkonna misest. salt, läbipaistvalt ja erapoole- rot, kohta on nii Jõelähtme Val- elamumaa keskmist hinda Uurimine selgitas, et tege- tult. lavalitsus kui ka OÜ Jõelähtme me vallavanem Andrus Um- arvestades oleks pidanud hind mist ei olnud omastamisega, Määruse kohaselt vormistas Varahaldus tellinud kinnis- boja kinnitas ERR.ee-le, et olema üle 600 000 euro. sest kinnistu müük viidi läbi antud juhul Sibrits OÜ Serfdom varaekspertidelt turuväärtuse keskkriminaalpolitsei lõpe- seaduslikult Jõelähtme vallava- eest pakkumise, millega OÜ eksperthinnangud, millistest Müügihinnad on erinevad litsuse loal kirjaliku enampak- Serfdom osales OÜ Jõelähtme ühe kohaselt oli kinnistu turu- Koolide lõpetamised tas menetluse 28. juunil ku- Kriminaalmenetluses tehti kumise kaudu. Varahaldus poolt korraldatud väärtuseks selle võõrandamise riteo koosseisu puudumise kinnisvara hindamise eksper- Suiga kinnistu müümise enam- hetkel 51 000 eurot ja teise ja kriminaalmenetluse alu- tiis, mille järgi võis kinnistu Kriminaalasi lõpetati pakkumisel ning edastas val- kohaselt 52 000 eurot. Milliste Loole tuleb väärtus selle müügi hetkel ula- Kuna kinnistu müüki kor- laasutuste sisest infot OÜ Serf- hinnanguid on kasutanud uu- se puudumise tõttu. tuda 89 000 euroni ning seega raldanud OÜ Jõelähtme Vara- dom endisele juhatuse liikme- rimisorganid, ma ei tea, mul kandleklass jäi võimaliku ja tegeliku müügi- haldus juhatuse liikme ja abi- le ja osanikule. pole olnud võimalust nendega ERR.ee/Jõelähtme Vallaleht hinna vahe alla 40 000 euro, vallavanema Teet Sibritsa tege- Samas saavad õiguskaitse- tutvuda. Mis puudutab oma millest alates saaks rääkida vuses ei ilmnenud kuriteo asutused sekkuda tööandja ja ametiülesannete täitmist, siis Kultuurikalender Kriminaaluurimine käivitati tä- kuriteo mõttes suure varalise koosseisu, lõpetas keskkrimi- töötaja omavaheliste suhete olen neid täitnud ausalt ja era- navu aprillis Jõelähtme vallavo- kahju tekitamisest ja usalduse naalpolitsei prokuratuuri loal küsimustesse ainult kriminaal- pooletult.” NR. 229 2 UUDISED JUULI 2016 Volikogu veerg Ruu küla 775 2016. aasta on meie kü- Art Kuum presidenti valib, on minu arva- lale oluline aasta! Meie küla Vallavolikogu esimees tes võrdlemisi kummaline. Sel- e-post: [email protected] lise valimiskorra toetajad on ametlikust ajaloolisest tihti põhjendanud, et Eesti pre- esmamainimisest Taani Pärast jaanipäeva on Jõelähtme sidendil on sedavõrd väikesed valla volikogu tavaliselt kuu ae- volitused, et poleks õige teda hindamisraamatus on möö- ga puhanud, et siis augustis jäl- rahva poolt valida. Mis seosed das 775 aastat. le tavapärase töörütmiga jätka- on aga presidendi volitustel ja Meeli Meri ta. Sel aastal on aga asjad teisi- valimiskorral – õige vastus on, külavanem ti ja tavapärasest puhkusest po- et seost polegi. Sama hästi võik- le juttugi. Juuni teisest poolest sime presidendi valida otseva- Suur Eestimaa nimistu on 27 kuni juuli keskpaigani on voli- limistel (rahva poolt) ja miks pärgamendilehest koosnev hin- kogus toimunud neli erakorra- mitte valida samadel valimistel damisraamatu üks osa, mis on list istungit, et arutada erine- näiteks ka paari tähtsama riigi- koostatud rändmunkade poolt vaid umbusaldusavaldusi. Eks firma nõukogu esimehi, näiteks aastatel 1219–1220, kes Eesti- see ju ongi poliitika ja mis seal Eesti Energia, Tallinna Sadam jt. maal ringi liikusid ja rahvast ris- ikka nii erilist on, kuid teiselt Ei muutuks sellest presidendi tisid. Nimistu redigeeris 1241. poolt tekib küsimus, milleks roll ega volitused ja nõukogu Ruhnus avanes Pihlakobaral võimalus osaleda Randoja kultuuriaida avamisel. Foto: Pihlakobar aastal Tallinna piiskop Thorkill. esitada umbusaldusavaldus, esimees jääks ikka nõukogu esi- Meie küla nimi on selles nime- kui on ette teada, et volikogus meheks samade kohustuste kirjas leitav Rutae nime all. See- see toetust ei leia? Ja kas on mõ- ning õigustega, sõltumata sel- ga loeme küla ametlikuks kuu- tet seepärast volikogu erakorra- lest kelle poolt ta on valitud. päevaks ajalooliselt korrektselt liselt kokku kutsuda? Seda Küll aga muutuks vastutus: ol- Pihlakobar Ruhnus vormistatud nimekirja vaata- enam, et iga täiendav volikogu les rahva poolt valitud, vastu- mata sellele, et oleme juba am- istung läheb maksumaksjale taks nii president, kui nõukogu mu enne seda nimekirja siin maksma 850 eurot. esimees oma rahva ees. Juulikuu hakul toimus rehielamut andis alles imesta- end undrukutesse ja vurasime elanud. Poliitika tahab aga tegemist Seekord valitakse aga presi- Pihlakobara invasioon Ruh- da. Kalmuaias uudistasime ai- kohale. Ühele kogukonnale on aja- nii kohalikul tasandil kui ka dent nii nagu ta meil ikka on va- nulaadseid katusriste. Samas Sündmus oli tõepoolest lugu väga oluline. Ajalugu seob riiklikul. Nagu märganud olete, litud. Küsimus on vaid selles, nu saarele. Seda kõige pare- kõrguvad kõrvuti kaks kirikut, suurejooneline ja rahvarohke. meid kodukoha külge. See on üleriigiline meedia juba kas keegi kandidaatidest suu- mas mõttes – pikalt plaani- üsna teineteise ligi. Just nagu Kauni kontserdi rannarootsi omakorda seob kokku pered ja mõnda aega luubi alla võtnud dab enda taha koguda 2/3 riigi- noor pruutis tüdruk ja igivana pärimusmuusikast andsid viiu- annab meie elamisele mõtte. lähenevad presidendivalimi- kogu liikmete häältest või läheb tud, tasapisi rahastatud ja emake… lilaagri lapsed ja simmanil hul- sed. Arvestades, et olemasolev otsustamine valijakogusse. Kui- lõpuks Mainedd firma kaas- Tegelikult on see noor lutasid rahvast Ülemakstud Suurim küla president järgmisel ametiajal gi 67 hääle kokku saamine ei ole abil ellu viidud. Reisist võt- ehk Uus kirik juba enam kui Rentslihärrad. Olime lõpmata Me oleme metsade ja jõge- enam jätkata ei saa, oleme taas lihtne, tahaksin loota, et kokku- ca 100 aastat vana. Vana kirik aga, uhked võimaluse üle saare sim- de veerel olev põlisküla, kellele põnevate valikute ees. Kas pre- lepe sünnib ja president vali- tis osa 50 % Loo seeniori- üks Euroopa vanemaid puitehi- man sisse juhatada ja nii esitas on tähtsad tema juured. Nende sidendi valib riigikogu või vali- takse ära riigikogus. de klubi tegevliikmeist ja tisi üldse, kannab daatumit Pihlakobar publiku agara kaas- juurte juurde me jõuame läbi miskogu, on täna veel raske Seniks soovitan aga kindlas- rahule jäi väljasõiduga, vä- 1644. aelamise saatel kaks tantsu – nii uute kui ka vanade tavade. prognoosida, kuna potentsiaal- ti jälgida presidendi valimistele Ringsõit saarel jätkus juba lustaka “Külajutu” ja hoogsa Oleme mõnes mõttes piiriküla seid kandidaate on palju ja eelnevat valimisvõitlust ja hemasti nende endi kinni- veoauto kastis. Tegusamad “Vanad sõbrad”. Tallinna linna ja metsa vahel – ametlikult hakatakse neid re- debatti, kus tihtipeale tullakse tusel, 100 %! meist ronisid kohaliku Eiffeli meie külast algab esimene gistreerima alles 25. augustil. välja väga julgete ideede- ja ra- Kai Müürsepp, tippu, et vaadata, kas Riia linn massiivne rohevöönd peale ki- See, kuidas Eesti riik endale dikaalsete mõtetega. LKK kultuurikorraldaja ikka paistab… Ja loodushuvili- Ruhnu vana kirik, vilinna. Soovin väga, et meie sed pildistasid hoolega 300 aas- mõtted ja tunded oleksid roh- Päevad saarel läksid lennates. tast Holma künnapuud, mis üks Euroopa kem looduse, mitte kivi poole. Tegelikult kulus ju kolmest päe- oma kummalise kujuga – kord vanemaid puitehi- vast üks minemisele, üks tule- maadligi roomates, kord taeva misele ja vaid üks olemisele. poole tõustes – rändaja pilku tisi üldse, kannab 1241. aasta Ent sellest ühest võtsime kõik, köidab. daatumit 1644. mis võtta andis. hindamisraamatus Külastasime Ruhnu muu- Randoja kultuurait oli Ruu küla nimi seumi, kus kohalik giid Andre Õhtul toimus aga saarel Juulikuu teises poolest ala- meile saare ajaloost täiusliku suursündmus – avati Randoja tes jääb Pihlakobar
Load more

Recommended publications
  • BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 Doi:10.5200/Baltica.2012.25.12
    BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 doi:10.5200/baltica.2012.25.12 Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia Mait Metsur, Madis Metsur, Erki Niitlaan, Anto Raukas, Peep Siitam Metsur, Mait, Metsur, Madis, Niitlaan, E., Raukas, A., Siitam, P., 2012. Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia. Baltica, 25 (2), 121-128. Vilnius. Revised manuscript submitted 27 June / Accepted 19 July 2012 / Published online 10 December 2012 © Baltica 2012 Abstract Efficient use of natural resources is a global goal. A specific way of improving resource productivity in Estonia is utilisation of Maardu granite deposit as a joint goal for producing granite aggregates and construction in the caverns of the granite mine and a pumped hydroaccumulation plant. The environmental impact assess- ment in connection with construction of a Maardu deep granite mine was accepted by the Estonian Ministry of Environment in 2009. The most challenging engineering task, causing also the biggest environmental risks, is safe penetration of aquifers and aquitards during construction of vertical and/or inclined tunnels for granite mine and/or pumped hydroaccumulation plant. A major problem is also the high radiation level in the Maardu area and in the planned deep mine. High radon concentrations up to 10 000 Bq/m3 have been recorded on the outcrops of alum shale in the mine area and they can be dangerous to human health. Based on the hydrogeo- logical modelling it was found, that under normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is environmentally safe.
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Veebruar 2019 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Kaitseala Piiramisrõngas. Välitöödest Rebala Maastikukaitsealal 2005. A
    Helping people understand Kaitseala piiramisrõngas Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseum, teadussekretär Jõelähtme valla territooriumil, üsna Tallinna külje all paiknev Rebala muinsuskait- seala on ainulaadne kultuurmaastik, mida on inimkäsi kujundanud juba muinas- ajast saadik. Sellel 74 km² suurusel maa-alal asub üle 350 arheloogiamälestise – muistsed asulakohad, kivikalmed, kultuskivid ja Eesti vanimad, pronksiaegsed muinaspõllud. Siin on ka mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha.1 Rikkalikult muististega ülekülvatud piirkond omab ka poliitilist tähendust kui üks laulva revolutsiooni hälle – just arheoloog Vello Lõugase initsiatiivil 1987. a loodud kaitseala peatas fosforiidikarjääri laienemise ning oli üks Virumaa kaitseks peetava fosforiidisõja käivitajaid.2 1 Näiteks Rebala, Vandjala, Parasmäe ja Rootsi-Kallavere. Kirjalikes allikates mainitakse neid esmakordselt 1241. a. 2 Rebala piirkonna muististe senisest põhjalikuma väljaselgitamisega alustas harrastusarheoloog Oskar Raudmets 1970. aastate alguses, mil siinsele piirkonnale hakkas peale suruma laienev fosforiidikarjäär. Alates 1974. aastast tegeles siin muististe arvelevõtu, kaardistamise ja ulatuslike päästekaevamistega arheoloog Vello Lõugas, kellelt pärineb ka kaitseala loomise mõte. Just päästekaevamiste käigus avastati suur osa Rebala arheoloogiamälestistest, sh ka Lastekangrud ja üle 2000 aasta vanused muinaspõllud. Kaitseala määruse kinnitamine venis 12 aastat. Lõpuks, 24. septembril 1987. a kinnitati Eesti
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo
    Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Reis Nr. Peatus 01 03 J3-01 J3-02 1 Noorte 08:15 11:15 2 Mäeotsa 08:16 11:16 3 Kallavere 08:20 11:20 4 Kallavere kauplus 08:21 11:21 5 Orumetsa 08:22 11:21 6 Uuevälja 08:23 11:23 7 Lepalinnu ühistu 08:24 11:23 8 Kroodi oja 08:25 11:24 9 Maardu veehoidla 08:27 11:26 10 Uus-Muuga 08:28 11:27 11 Kabelikivi 08:29 11:28 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 08:31 11:30 13 Altmetsa 08:34 11:33 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 08:36 11:34 15 Vasar 08:39 11:38 16 Põllu 08:42 11:40 17 Iru küla 08:42 11:41 18 Nurme 08:44 11:42 19 Loo tee 08:47 11:46 20 Loo 08:50 11:50 Töötamise päevad 1 1 Veootsa pikkus (km) 18,0 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:35 0:33 Reisi kiirus (km/h) 30,9 32,3 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 08:55 2 *Vanasauna tee 08:57 3 *Saha 08:59 4 *Maardu mõis 09:02 5 *Veski põik 09:04 6 *Kurgla 09:15 7 *Teeristi 09:19 8 *Kostivere 09:20 9 *Kostivere kool 09:21 Töötamise päevad 1 Veootsa pikkus (km) 21,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:25 Reisi kiirus (km/h) 50,3 Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Jägala - Haljava - Raasiku - Kostivere Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Märts 2018 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering Ruumilise Keskonna Analüüs
    JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERING RUUMILISE KESKONNA ANALÜÜS OÜ Hendrikson & Ko Jõelähtme Vallavalitsus Raekoja plats 8, Tartu Postijaama tee 7 Lennuki 22 Tallinn Jõelähtme küla www.hendrikson.ee Tel. 605 4887, [email protected] Tartu/Tallinn 2014/2015 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 2. Väärtused ............................................................................................................................. 5 3. Sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna analüüs ja ruumilise arengu suunad .... 9 3.1 Rahvastiku suundumused ................................................................................................... 9 3.2 Asustusstruktuur ............................................................................................................... 15 3.3 Maakasutuse struktuur ja maaomand ............................................................................... 19 3.4 Ettevõtlus .................................................................................................................... 22 3.5 Sotsiaalobjektid (külakogukonnad) ............................................................................ 29 4. Transpordiühenduste analüüs ........................................................................................... 34 5. Maardlate analüüs ............................................................................................................. 37 6. Suurõnnetusohuga
    [Show full text]
  • Puhtama Elu Nimel 20 Aastat Tagasi Kogunes Enneolematu Hulk Eesti Rahvast Tallinna Lauluväljakule, Et Nõuda Vabadust
    Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 3 3 M A I 2 0 0 8 Sisukord Sel aastal täitub 100 aas- tat emadepäeva esma- kordsest tähistamisest Vallavanem Ardo Lass tänas abipolitseinikke Dr. Ester Sassi, ema, vanaema ja arst Persoon - Hugo Nigol Peokutse kõigile - Jõe- 2 x Liis Truubon lähtme Laulupäev 23 Valla külavanemad hüüdsid riigikogu ja valitsust appi Viikingite veri pole kadunud Kallaveres külas tehti ajalugu Vandjala küla sai infokaardi Enne ja nüüd. Nii jääbki. Külaseltse ja külavane- maid tuleb aina juurde Puhtama elu nimel 20 aastat tagasi kogunes enneolematu hulk eesti rahvast Tallinna lauluväljakule, et nõuda vabadust. See oli võimas Riigimets on rahva ühisvara idee – vabaduse idee. 3. mail kogunes 50 000 inimest üle Eesti, et meie maa prügist puhtaks teha. Jõelähtme4 Puhtama elu nimel pidi olema see Seekord oli hakkamas ka meie nö. üle kogu Eesti ja nüüd oli aeg küps Masendavad arvud. Kogu selle laga suur idee, mis sellise hulga rahvast lii- suur vend, AS Tallinna Sadama mit- suuraktsiooni läbiviimiseks. keskel, kiviviske kaugusel troonib aga Kolm olupilti tis. Mitte juhuslikult ei ole mõtte sünni mekümnepealine töötajate vägi kraa- Jõelähtme valla ebameeldiv visiit- Tallinna prügila 32 meetri kõrgune juures Eesti Looduse Fondi inimesed. mis Klauksest kuni Saviranna majaka- kaart – Põhjakarjäär on pärast 3. maid mägi – otsekui majakas mitte millestki prügitalgutelt See näitab, et puhta elukeskkonna ni puhtaks mereranna ja metsaalused. prügist peaaegu puhas. Tõsi, selle hoolivatele prügi loodusesse sokutaja- idee on uue ajastu probleem number Nüüd on järgmine suur ülesanne, hiiglasliku isetekkelise prügila koris- tele. Eriti piinlikuks teeb olukorra see, 1. Kuid 50 000 inimest näitas ka seda, kuidas hoida valda puhtana, et ille- tamiseks ei piisanud ainult kodaniku- et Põhjakarjäär on riigimaa ja lisaks Laatu peeti juba et hoolimatute lagastajate suhtes võib gaalsed prügimäed uuesti ei tekiks.
    [Show full text]
  • Social Responsibility and Sustainable Development Report
    SOCIAL RESPONSIBILITY AND SUSTAINABLE DEVELOPMENT REPORT 2013 1 MISSION We create better life with pure water. VISION Everyone wants to be our customer, employee and partner because we are the leading water services company in the Baltic’s. OUR VALUES Commitment - We work with passion, doing the maximum to achieve the objectives. Customer focus - Our actions help our customers and colleagues to find solutions. Teamwork - We all form one team who knows that our success depends on me and my colleague´s contribution. Creativity - We have the courage and the energy to seek new opportunities and achieve better solutions. Proactivity – We act today for a better tomorrow. 2 Contents General facts ........................................................................................................................................... 4 About this report ...................................................................................................................................... 6 Chairman’s statement .............................................................................................................................. 7 Management and responsibility ............................................................................................................... 9 Results of operations ............................................................................................................................. 15 Our environment ...................................................................................................................................
    [Show full text]