NR. 229 JUULI 2016

JJaanilaupäevalaanilaupäeval süüdatisüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus

Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“

Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas.

Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood

Kaunis Ruu küla

Seppade suguvõsa Võerdlas

Linnud valla saartel

Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak

Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu

„ Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõttu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi, kuulunud Suiga kinnistu vald saada tehinguga suurt suu re varalise kahju põhjusta- liikme avalikke ülesandeid au- mis teostati hinnaga 51 000 eu- müügi asjaolusid. Jõeläht- varalist kahju, sest piirkonna misest. salt, läbipaistvalt ja erapoole- rot, kohta on nii Jõelähtme Val- elamumaa keskmist hinda Uurimine selgitas, et tege- tult. lavalitsus kui ka OÜ Jõelähtme me vallavanem Andrus Um- arvestades oleks pidanud hind mist ei olnud omastamisega, Määruse kohaselt vormistas Varahaldus tellinud kinnis- boja kinnitas ERR.ee-le, et olema üle 600 000 euro. sest kinnistu müük viidi läbi antud juhul Sibrits OÜ Serfdom varaekspertidelt turuväärtuse keskkriminaalpolitsei lõpe- seaduslikult Jõelähtme vallava- eest pakkumise, millega OÜ eksperthinnangud, millistest Müügihinnad on erinevad litsuse loal kirjaliku enampak- Serfdom osales OÜ Jõelähtme ühe kohaselt oli kinnistu turu- Koolide lõpetamised tas menetluse 28. juunil ku- Kriminaalmenetluses tehti kumise kaudu. Varahaldus poolt korraldatud väärtuseks selle võõrandamise riteo koosseisu puudumise kinnisvara hindamise eksper- Suiga kinnistu müümise enam- hetkel 51 000 eurot ja teise ja kriminaalmenetluse alu- tiis, mille järgi võis kinnistu Kriminaalasi lõpetati pakkumisel ning edastas val- kohaselt 52 000 eurot. Milliste Loole tuleb väärtus selle müügi hetkel ula- Kuna kinnistu müüki kor- laasutuste sisest infot OÜ Serf- hinnanguid on kasutanud uu- se puudumise tõttu. tuda 89 000 euroni ning seega raldanud OÜ Jõelähtme Vara- dom endisele juhatuse liikme- rimisorganid, ma ei tea, mul kandleklass jäi võimaliku ja tegeliku müügi- haldus juhatuse liikme ja abi- le ja osanikule. pole olnud võimalust nendega ERR.ee/Jõelähtme Vallaleht hinna vahe alla 40 000 euro, vallavanema Teet Sibritsa tege- Samas saavad õiguskaitse- tutvuda. Mis puudutab oma millest alates saaks rääkida vuses ei ilmnenud kuriteo asutused sekkuda tööandja ja ametiülesannete täitmist, siis Kultuurikalender Kriminaaluurimine käivitati tä- kuriteo mõttes suure varalise koosseisu, lõpetas keskkrimi- töötaja omavaheliste suhete olen neid täitnud ausalt ja era- navu aprillis Jõelähtme vallavo- kahju tekitamisest ja usalduse naalpolitsei prokuratuuri loal küsimustesse ainult kriminaal- pooletult.” NR. 229 2 UUDISED JUULI 2016 Volikogu veerg Ruu küla 775 „ 2016. aasta on meie kü- Art Kuum presidenti valib, on minu arva- lale oluline aasta! Meie küla Vallavolikogu esimees tes võrdlemisi kummaline. Sel- e-post: [email protected] lise valimiskorra toetajad on ametlikust ajaloolisest tihti põhjendanud, et Eesti pre- esmamainimisest Taani Pärast jaanipäeva on Jõelähtme sidendil on sedavõrd väikesed valla volikogu tavaliselt kuu ae- volitused, et poleks õige teda hindamisraamatus on möö- ga puhanud, et siis augustis jäl- rahva poolt valida. Mis seosed das 775 aastat. le tavapärase töörütmiga jätka- on aga presidendi volitustel ja Meeli Meri ta. Sel aastal on aga asjad teisi- valimiskorral – õige vastus on, külavanem ti ja tavapärasest puhkusest po- et seost polegi. Sama hästi võik- le juttugi. Juuni teisest poolest sime presidendi valida otseva- Suur Eestimaa nimistu on 27 kuni juuli keskpaigani on voli- limistel (rahva poolt) ja miks pärgamendilehest koosnev hin- kogus toimunud neli erakorra- mitte valida samadel valimistel damisraamatu üks osa, mis on list istungit, et arutada erine- näiteks ka paari tähtsama riigi- koostatud rändmunkade poolt vaid umbusaldusavaldusi. Eks firma nõukogu esimehi, näiteks aastatel 1219–1220, kes Eesti- see ju ongi poliitika ja mis seal Eesti Energia, Tallinna Sadam jt. maal ringi liikusid ja rahvast ris- ikka nii erilist on, kuid teiselt Ei muutuks sellest presidendi tisid. Nimistu redigeeris 1241. poolt tekib küsimus, milleks roll ega volitused ja nõukogu Ruhnus avanes Pihlakobaral võimalus osaleda Randoja kultuuriaida avamisel. Foto: Pihlakobar aastal Tallinna piiskop Thorkill. esitada umbusaldusavaldus, esimees jääks ikka nõukogu esi- Meie küla nimi on selles nime- kui on ette teada, et volikogus meheks samade kohustuste kirjas leitav Rutae nime all. See- see toetust ei leia? Ja kas on mõ- ning õigustega, sõltumata sel- ga loeme küla ametlikuks kuu- tet seepärast volikogu erakorra- lest kelle poolt ta on valitud. päevaks ajalooliselt korrektselt liselt kokku kutsuda? Seda Küll aga muutuks vastutus: ol- Pihlakobar Ruhnus vormistatud nimekirja vaata- enam, et iga täiendav volikogu les rahva poolt valitud, vastu- mata sellele, et oleme juba am- istung läheb maksumaksjale taks nii president, kui nõukogu mu enne seda nimekirja siin maksma 850 eurot. esimees oma rahva ees. „ Juulikuu hakul toimus rehielamut andis alles imesta- end undrukutesse ja vurasime elanud. Poliitika tahab aga tegemist Seekord valitakse aga presi- Pihlakobara invasioon Ruh- da. Kalmuaias uudistasime ai- kohale. Ühele kogukonnale on aja- nii kohalikul tasandil kui ka dent nii nagu ta meil ikka on va- nulaadseid katusriste. Samas Sündmus oli tõepoolest lugu väga oluline. Ajalugu seob riiklikul. Nagu märganud olete, litud. Küsimus on vaid selles, nu saarele. Seda kõige pare- kõrguvad kõrvuti kaks kirikut, suurejooneline ja rahvarohke. meid kodukoha külge. See on üleriigiline meedia juba kas keegi kandidaatidest suu- mas mõttes – pikalt plaani- üsna teineteise ligi. Just nagu Kauni kontserdi rannarootsi omakorda seob kokku pered ja mõnda aega luubi alla võtnud dab enda taha koguda 2/3 riigi- noor pruutis tüdruk ja igivana pärimusmuusikast andsid viiu- annab meie elamisele mõtte. lähenevad presidendivalimi- kogu liikmete häältest või läheb tud, tasapisi rahastatud ja emake… lilaagri lapsed ja simmanil hul- sed. Arvestades, et olemasolev otsustamine valijakogusse. Kui- lõpuks Mainedd firma kaas- Tegelikult on see noor lutasid rahvast Ülemakstud Suurim küla president järgmisel ametiajal gi 67 hääle kokku saamine ei ole abil ellu viidud. Reisist võt- ehk Uus kirik juba enam kui Rentslihärrad. Olime lõpmata Me oleme metsade ja jõge- enam jätkata ei saa, oleme taas lihtne, tahaksin loota, et kokku- ca 100 aastat vana. Vana kirik aga, uhked võimaluse üle saare sim- de veerel olev põlisküla, kellele põnevate valikute ees. Kas pre- lepe sünnib ja president vali- tis osa 50 % Loo seeniori- üks Euroopa vanemaid puitehi- man sisse juhatada ja nii esitas on tähtsad tema juured. Nende sidendi valib riigikogu või vali- takse ära riigikogus. de klubi tegevliikmeist ja tisi üldse, kannab daatumit Pihlakobar publiku agara kaas- juurte juurde me jõuame läbi miskogu, on täna veel raske Seniks soovitan aga kindlas- rahule jäi väljasõiduga, vä- 1644. aelamise saatel kaks tantsu – nii uute kui ka vanade tavade. prognoosida, kuna potentsiaal- ti jälgida presidendi valimistele Ringsõit saarel jätkus juba lustaka “Külajutu” ja hoogsa Oleme mõnes mõttes piiriküla seid kandidaate on palju ja eelnevat valimisvõitlust ja hemasti nende endi kinni- veoauto kastis. Tegusamad “Vanad sõbrad”. Tallinna linna ja metsa vahel – ametlikult hakatakse neid re- debatti, kus tihtipeale tullakse tusel, 100 %! meist ronisid kohaliku Eiffeli meie külast algab esimene gistreerima alles 25. augustil. välja väga julgete ideede- ja ra- Kai Müürsepp, tippu, et vaadata, kas Riia linn massiivne rohevöönd peale ki- See, kuidas Eesti riik endale dikaalsete mõtetega. LKK kultuurikorraldaja ikka paistab… Ja loodushuvili- Ruhnu vana kirik, vilinna. Soovin väga, et meie sed pildistasid hoolega 300 aas- mõtted ja tunded oleksid roh- Päevad saarel läksid lennates. tast Holma künnapuud, mis üks Euroopa kem looduse, mitte kivi poole. Tegelikult kulus ju kolmest päe- oma kummalise kujuga – kord vanemaid puitehi- vast üks minemisele, üks tule- maadligi roomates, kord taeva misele ja vaid üks olemisele. poole tõustes – rändaja pilku tisi üldse, kannab 1241. aasta Ent sellest ühest võtsime kõik, köidab. daatumit 1644. mis võtta andis. hindamisraamatus Külastasime Ruhnu muu- Randoja kultuurait oli Ruu küla nimi seumi, kus kohalik giid Andre Õhtul toimus aga saarel Juulikuu teises poolest ala- meile saare ajaloost täiusliku suursündmus – avati Randoja tes jääb Pihlakobar suvepuhku- Rutae. pildi maalis. kultuuriait. Sellist võimalust ei sele, et siis 11. augustil lõikus- saanud Pihlakobar ometi käest kuu ümarlauas taas kohtuda. Pole vähetähtis, et Ruu on Uus ja vana kirik lasta. Nii võtsin ühendust valla- Samast kuupäevast alates võe- Jõelähtme suurim küla – me võ- Jalutasime ainsa säilinud vanem Jaani ja kultuuriaida pe- takse vastu ettepanekuid Pihla- tame enda alla 17 ruutkilo- Rootsi tüüpi talu õuel, kus pik- renaise Triinuga. Saanud neilt kobara uuteks ühisreisideks. meetrit ja meie piir jookseb vas- ka, kummalise katuseküüruga tunnustava jah-sõna, seadsime Unistagem taas suurelt! tu Jägala juga! Meil on põlis- Kostivere raamatukoguhoidja Külli Lõpp (esiplaanil) ja Jõelähtme metsa ja kauneid looduslikke keskraamatukogu direktor Kersti Laanejõe. Foto: Marvel Riik oosi. Loopealseid luhtasid, oht- ralt kadakaid ja mände. Põliseid Matvere joonistused Kostiveres Tammepuu istutamine Loole tammepuid ja lääne-taiga met- satüüpi. Meil elavad sookured „ Juulis saab Kostivere nul meenutavad mõned joonis- ja kotkad. Talvitub karu ja kit- raamatukogus näha Marko tused, mis on inspiratsiooni sed käivad akende taga porgan- saanud näiteks Kuubalt ja Paa- dit noolimas, jänestest, rebas- Matvere joonistusi. Raama- pua Uus-Guinealt, Kostivere test, metssigadest rääkimata. tukogu seintele on üles ri- kohalikke. “Mõnes mõttes on Me oleme lihtsalt üks ilus küla! joonistused kummalised, aga putatud 16 pliiatsijoonis- mõned tüübid või näod on vä- 13. august – 775 tust, mis kujutavad ümber- ga slaavilikud ning võiksid ka aastapäeva pidustused. maailmareisil kohtutud ini- meie külas vastu tulla,” räägib 13. augustil tähistatav küla- Laanejõe. päev on ellu kutsutud Jõeläht- mesi. Raamatukogu direktoril me elanikele Ruu küla olemas- Marvel Riik lemmikpilti pole, kuid raama- olu teadvustamiseks. Selleks, et Harju Elu tukoguhoidja Külli Lõpule on vallarahvas tuleks meiega tut- sümpaatne ahvipoisikese joo- vuma ja meie looduslikku ilu Paar aastat tagasi võttis Matve- nistus. Lõpu sõnul peaks port- nautima. Alustuseks käiks koos re koos laulja ja näitleja Jaan reede paremaks mõistmiseks meiega läbi kasvõi seitsme kilo- Tättega ette ümbermaailmarei- olema eksootiliste maadega lä- meetrise matkaraja üle ooside si. Katamaraan Nordeaga algas hemalt tuttav. Ühtlasi on Lõpp ja läbi lääne-taiga metsatüübi. sõit 2. oktoobril 2010 ning lõp- see, kes näituse raamatukokku „ Võidupüha eelõhtul istu- tide Liit. Mälestuskivile kinnita- kivikirstkalme kõrvalt on välja Uuri järgi! pes kaks aastat hiljem 17. juu- tõi. tati Vabaduse hiide järje- ti toimunud maakaitsepäevade tulnud kivivarekalme, millest nil. Kuna merel oli õõtsumist Merekultuuriaasta alguses korraldajate nimede ja aasta- saadud leiud on dateeritud palju, tuli leida endale tegevust. levis uudis, et ringi liiguvad pil- kordne tammepuu. arvudega sepistatud tahvlike- kõige varasemalt 10. sajandi Matvere otsustas ajaviiteks joo- did Matvere ümbermaailmarei- Merike Metstak sed. Igal aastal lisati koos lõppu ja 11. sajandi algu- nistada inimesi, kellega reis sist. See uudis jäi silma Lõpule, korraldaja omavalitsuse tam- sesse ning sinna on ilmselt kokku viis. kes hakkas otsima võimalust Loo aleviku Proosa kivikalme mepuuga hiide ka kivile järje- maetud kuni 13. sajandi kesk- Näib, et meri on olnud ar- näituse raamatukokku toomi- piirile rajati Vabaduse hiis, ku- kordne sepistatud tahvel. Täna- paigani. Väljakaevamiste käigus muline, sest pildid on ilma seks. Näitus, mis asus eelnevalt hu maakaitsepäevadel omava- vu lisandus kivile tahvel Padise leiti just siit pronksiaja kõige pliiatsivääratusteta. Samas on Tartus Oskar Lutsu majamuu- litsuste esindajad, Harju maa- valla nimega. vääruslikumad aardeleiud – näha, et mõni pilt on detaili- seumis, sai Lõpp algselt eitava valitsus ja väliskülalised istuta- Vabaduse hiis on rajatud sõled. rohkem kui teine, mistõttu vastuse. Kuid mõni aeg hiljem vad igal aastal tamme. 2010. Proosa kalmetele. Arheoloogid Oleme tänulikud Kaitselii- võiks arvata, et mere mõjutus- tuli telefonikõne, mis kõike aastal 15. maakaitsepäeva raa- on siinsetesse haudadesse kaa- dule, nende koostööpartnerite- test joonistamisel pole ta siiski muutis. “Äkki pool aastat hiljem mes paigaldati Vabaduse hiide sa pandud leidude põhjal jõud- le, Harju maavalitsusele ja Har- vaba olnud. tuli kõne ja küsiti, kas me veel punasest Mäntsäla graniidist nud järeldusele, et seda ala jumaa valdadele-linnadele, kes Jõelähtme keskraamatuko- tahame joonistusi.Tahtsime ja Vabaduskivi, selle annetas Soo- kasutati matusepaigana juba on aidanud seda püha paika gu direktori Kersti Laanejõe sõ- saimegi,” ütleb Lõpp. me Vabariigi Uusimaa Reservis- kaheksa sajandit tagasi. Proosa taas väärtustada. Foto: Merike Metstak NR. 229 3 JUULI 2016 KOGUKOND

Kaluritepäeva üks traditsioonilisi tegevusi on rannavõrkpalli võistlus. Fotod Merike Metstak Kaluritepäev

merekultuuriaastal Neeme näkk on Veiko Lembinen. Foto: erakogu

„ Laulis madruste koor ja likaks olid Arno Kasemaa raa- rivõistlustel ja Neeme karikas gasi. Alles peavad jääma sellele ge naisi Malle Pajulat ja Siiri päev oli väga sisutihe ja põnev, Neeme näkiks valiti mees- mat "Minu viimane raamat" 2016 rannavõrkpalliturniiril päevale omased traditsioonili- Heinmaad ühendab kirg aja- muidugi soosis meid ka kaunis ning Rudolf Rimmeli ja Bibi Mai osales tervelt viis võistkonda. sed tegevused nagu sõudmine, looliste rõivaste ja aksessuaari- ilm! Täname korraldajaid ja Wa- terahvas Suumanni luule. I koha said Sipelgapoisid, kes võrkpall, õnneloos jms. Kaluri- de vastu, meie käes on tõenäo- na Kala kõrtsi, kes lubas lahkelt osalesid koosseisus Taavi Rat- te päeva pidamine on Neemes liselt Eesti kõige suurem alus- enda ruume moedemonstrat- Merike Metstak Valiti välja Neeme nik, Tanel Ratnik ja Rene Vaker. pikaajaline traditsioon.” pesu ja supelriiete kollektsioon. siooniks kasutada!” oli Siiri rõõ- näkk 2016 II koha sai võistkond 7. astme Oleme pesu ja supelriiete näi- mus. Kontserdil “Laevuke läks mere- Kaluritepäev toimub igal madruse insenerid, koosseisus Siiri ja Malle näitasid tusi teinud nii Tallinna Kultuu- Kaluritepäeva peakorralda- le” kõlas muusika merest ja me- aastal juulikuu teisel laupäeval. Kristjan Klamas, Rein Lilienthal moodi rikatlas kui ka Pärnu ajaloolises jad Elvi Prants, Tõnu Vaher, remeestest. Loo Kammerkoori, Külavanem Sirje Põllu kinnitab, ja Kadi Sigus. III koht läks jaga- Siiri Heinmaa jutustab, et mudaravilas Hedon SPA Hotel. Triin Paevere, Triin Lindau, Lii- dirigent Age Imala juhatusel, et tegevusi jätkus igas eas ini- misele kolme meeskonna va- MS Vintage tegeleb põhiliselt Oli väga huvitav taaskord oma na Ratnik, Ragner Paevere, Do- triibulistest särkidest võis aima- mestele. hel, kes said võrdse arvu punk- näituste korraldamisega, selli- vallas teha midagi meeldejää- ris Andrejev, Sirje Põllu, Maris ta, et nad on oma tund aega Külavanema sõnul osales te. selt tehti moedemonstratsioo- vat, mis hiljemgi inimestega Tagarand (kogus päeva läbi ini- kestva kontserdiga võtnud me- liivalosside ehitamisel seitse ni teist korda. “Esimest korda rääkides naeru näole toob! Sai- mestelt arvamusi Neeme näki rekultuuriaasta tähistamiste kolmeliikmelist võistkonda, oli meil Kostivere Kultuurimõi- me peale etendust veel pikalt kandidatuuri kohta) ning pal- täie tõsidusega oma südameas- kokku 21 last. Esimese koha Neeme näki austa- sas rõivaste ajalugu tutvustav pealtvaatajatega arutada ran- jud teised jäid päevaga rahule. jaks. Koos Põltsamaa Saksofo- pälvis võistkond FC Barcelona moedemonstratsioon “Naine namoodi ja nostalgitseda möö- Suured tänusõnad toetajatele ja nikvartetiga, Urmas Mägi juha- (Romet, Hugo, Lauri). Siiaviske- va tiitli pälvis ini- aastatel 1930–1990”. MS Vinta- dunud aegu. Neeme Kalurite- korraldajatele. tamisel, tõmmati publik käima. võistluse võitis lastest Kert mene, kelle nime Isegi Valter Ojakääru „Ranna- Tamm, naistest Liis Ott ja mees- kolhoosis“ (laulusõnad: “Seda test Tauno Lukas. Päästevesti märgiti rahvaküsit- paati pole tehtud linnuluust.”) pani kõige kiiremini selga nais- lusel kõige enam. kõlas koori ja kvarteti esituses teklassis Liis Ott ja meestest täiuslikult. Mõnusalt kõlasid ka Ragner Paevere. Eriauhinna Tiitel Neeme ilu on tavali- laulud, kus kitarril saatis Jüri päästevesti selga panemise eest selt omistatud vanadele korda Sillaste. koos lapsega pälvis Reno Närs- tehtud elumajadele. Sel aastal „Meile endile meeldis Nee- ka. valis küla eestseisus välja Nee- me raamatukogu tagahoovi Neeme näki austava tiitli me poe ja Tõnu Vaheri. Küla kontsert väga. Ilm oli ilus, kuu- pälvis inimene, kelle nime mär- eestseisus kinkis kauplusele lajaid oli palju, heli oli paigas, giti rahvaküsitlusel kõige enam. Kärheri aknapesumasina. Tõnu klaver olemas, nii kuulajaile kui Neeme näkk peab olema küla- Vaher on renoveerinud kogu- esinejatele oli katus pea kohal. ga seotud, kusjuures näki va- konna jaoks 85 aasta vanuse Kersti Laanejõe ja Laine Mei nus, välimus ja muud omadu- kaupluse. Au ja kuulsus Neeme lisasid omalt poolt värvi ja sidu- sed pole olulised – nii ütleb sta- poele! sid kogu toimuva kohale ja lau- tuut. Palju õnne Veiko Lembi- Mis oli kõige toredam? Triin ludega sobiva sõnalise osaga nen! Veiko on kohalik kalur. Lindau meelest oli moede- üheks tervikuks. Tore oli! Nee- Sõudmises saavutas nais- monstratsioon väga lahe ning me raamatukogu kontserdila- teklassis esikoha Katri Ahtijäi- samuti siiavise. Triin Paevere: vale tuleks alati jälle tagasi“, üt- nen ja meeste arvestuses Veiko “Kindlasti moeshow. Õhtune les Loo Kammerkoori laulja Lembinen. bänd oli samuti lahe. Ja ka see, Mailiis Kaljula. Vahetekstide al- Neeme küla lahtistel meist- et võrkpallivõistlus on jälle ta- Neeme sadama miljöö.

Neeme ilu pälvis Tõnu Vaher Neeme poe renoveerimise eest. Loo Kammerkoor Neeme raamatukogu kontsertlaval. NR. 229 4 KÜLAKÄRAJA JUULI 2016

Leader toob Irusse muinasloo Ruu küla võitleb, et elada „ Ruu küla võitleb 2010. „ Hea vallarahvas, üheks aastast plaani vastu avada toredaks ajalugu meenuta- külas paekivikarjäär. vaks märgiks on meil Iru Jaan Tepp Ämma uhke raidkivi, mis Külaseltsi esimees Ja see on sügav ja häiriv rahu- asub Eesti rahvuseepose tus, mis kriibib oma raudse kangelase Kalevipoja sünni- küünega külaelanike hinge. paigas Irus. Sellel aastal Harku, Väo, Maardu, Loo.... Sü- gavad tolmused augud, nagu möödub ka 775 aastat Iru aastal ehitati Iru kivisild, kasu- suure peletise hammustatud ja küla kirjalikust märkimisest tasid toonased, maarjamaalas- välja sülitatud, pori ja rikutud ajalookroonikas. te jaoks kurikaelad, seda suurt elukeskkond. Kivikarjäär kivik- Arno Kannike tükeldatud kivirahnu silla ehi- karjääri otsa.... Iru Ämma Klubi tamisel. Nii hävitatakse ajaloopä- Täna rõõmustab silma Iru rand – suured augud ja ükskõik- Siinkohal meenutus. Iru Ämm Ämma mäel skulptor Juhan sus. Ükskõiksus muinasaegse oli suur kivirahn, mis asus en- Raudsepa 1970. aastal paigal- Rävala kultuuri vastu, mille häl- dise Iru kõrtsi kohal Tal- datud monumentaalset Iru liks on Rebala, meie kodukoht. linn-Narva vana maantee ääres. Ämm. Meie maad ja sookured, lilled ja Vanarahva uskumuste järgi pi- Vaevalt oleks Iru Ämm nii- põlispuud, ojad ja kadakased di Rändrahnul olema selline suguse au osaliseks saanud, kui heinamaad. Koht, kuhu tahame omadus, et kui keegi ta õhtul kivi poleks kuulsaks kirjutanud tulla kivilinnast eemale. Koht, kõrgelt kaldalt alla viskas, siis Fr. R. Kreutzwald “Kalevipojas”. kuhu juba aastatuhandeid on oli kivi varsti kaldal jälle tagasi. Seda rahnu on esitletud kui ki- inimesed tahtnud tulla, valides vistunud Lindat, kusjuures ee- siinsete alade jõu enese olemi- pose ilmumise ajal oli kivi juba se sisuks. Õige Iru Ämma hävinud, kuid Kreutzwaldi ro- muinaskivi hävis mantiline versioon hakkas ta- Kodu vajab kaitsmist sapisi muutuma rahvaluuleks. Küla on koos vallaga kam- 19. sajandil jaani- mitsenud edukalt kaevandaja tules. Nagu muinasajal plaanid. Ruu küla naised on ju- Nii olemegi sellel aastal ju- ba aastaid erinevatel üritustel ba üheksandat korda korralda- tutvustanud ennast läbi pann- Õige Iru Ämma muinaskivi mas Iru Ämma tunnussünd- koogiteo ja külatelgi, mis oma hävis 19. sajandi keskel lähedu- must tavaks saanud augustikuu sookurgedega on paljudele tut- ses tehtud jaanitule kuumuses. viimasel laupäeval, 27. augustil. tav. Sent-sendi haaval on küla Rahvas arvas, et oli pahanda- Meie seekordne, muinasajale kogunud raha ja toetuseid, et nud maausu jumalat ning oli pühendatud festival algab pä- tasuda kohtukulusid. Oleme Ruu külas on puutumata loodus. Fotod: erakogu väga õnnetu, kuid siis ilmutas rastlõunal ja päeva lõpus suun- siinkohal paljude samasuguses taevatark ja soovitas leida ning dume Linnuse tee kõrgele nõl- olukordades olevate küladega tuua väärikas uus kivirahn, vale. Selle järsaku all vulistas võrreldes õnnelikus olukorras – on koostatud tuhandeid lehe- kest imedest teadlikud. Kuigi Hoidke Teiegi Ruu külale märkimaks ära kalevite rahva muinasajal laineid meri ning vald on meiega. Me ei pea ko- külgi kohtutekste ja kulutatud ametnikueetika eeldab hool- pöialt, et kaitseala tuleks ja võ- suursugusust. me süütame ka tule nagu lähi- halikus omavalitsuses selgita- palju aega ning raha, kohtutud suskohustust, on meie õhuke- taks maha surve looduselt ning minevikus mereäärsetes küla- ma, et kodu vajab kaitsmist. Me kahe ministri ja ametnike arvu- se riigiaparaadi puuduseks inimestelt. Sest sellega me kait- Rahn kivisillaks des kombeks. oleme siinkohal mõttes Aude- ka armeega. Ainult selleks, et piisava süvenemisvõimekuse seme peale looduse ka inimest, Kivirahn leitigi ja palju suu- Sündmuse ja festivali ajaka- välja ja Palupera, Pudivere ja ükskõiksele masinavärgile sel- defitsiit. Ruu küla on sellega kes tahab elada loodusega har- rem, paigaldati teisele poole Pi- va saab postitatud ja ilmub ka Urvastega. geks teha – me tahame siin leppinud ja teinud ametnike moonias. rita jõge, tänaselt teadaolevale augustikuu vallalehes. Sünd- Ruu küla kohtuvaidlused on elada! eest ise suure osa tööd ära ning Ruu küla ei karda loodust ja Ämma mäele. Kahjuks peame muse läbiviimist toetab Leader jõudnud riigikohtussegi, kust otsinud välja hulgaliselt loodus- tema jõudu. Ruu küla tahab tõdema, ka selle rahnuga ei läi- programm ja Jõelähtme valla- võiduga tagasi tuldud. Selleks, Küla iseenda panus kaitselist infot. Nüüd on küla elada koos vee ja tuule ja mulla nud kenasti, sest kui 1865–1867 valitsus. et taas keskvõimu administra- Paljude kohtumiste tulemu- koos vallaga loomas Ruu ja metsaga. Ta tahab kasvatada tiivsurvet tunda. Jõelähtme val- sena on süvenenud veendu- maastikukaitseala, säilitamaks vilja ja karjatada loomi, tahab lavalitsus koos küla ja õigus- mus, et kaevandust Ruu metsa looduslikku ilu, mis ükskõik - lasta lastel joosta murukamaral, nõustajatega on seni suutnud lubades polnud keskvõimu sete silmade eest varjule on mida pole räsinud traktori elukeskkonda kaitsta. Selleks ametnikud sealsetest loodusli- jäänud. raudsed hambad.

Loodus ja inimesed

„ Ruu küla on territooriu- gala joa ja ooside vahel. Küla on gel poolt maha märgitud mat- hooneid ja puitmööblit. Teedel milt Jõelähtme valla üks esimene suurim rohetuumala karada, mille vonklemine üle vuravad Tranko transpordi bus- Laulupeo tuletoojad Iru Ämma maja õuel. Foto: Merike Metstak peale Tallinnat. Ruu küla on ri- ooside, läbi põlispuudega palis- sid ja raskeveokid. Meie külas suurimaid külasid (17 ruut- kas imekauni looduse poolest: tatud metsamassiivide annab on varjus ehitusfirmad ja inse- Avatud talude päevad tulekul kilomeetrit). Klassikalises looduskaitse all olevate tamme- silmad ette nii mõnelegi tavali- neribürood ning siin elavad de, ohvrikivide, kadakamassii- semale ja tihemini külastatava- pankurid ja raamatupidajad, mõistes on Ruu hajaküla – vide, looduskaitse all olevate male matkarajale. muusikud ja lillekasvatajad. „ 24. juulil toimuval teisel Rebala Tallid ja Ajaveski oo- talud ei asetse üksteise suh- taimede (orhideelised, käpali- Kõiki ei jõuagi üles loetleda. üle Eesti avatud talude päe- tavad külastajaid terve päeva, tes lähestikku. Ruu asetseb sed jne) poolest. Kaberla oja Vaadates Tallinna kaarti ja kavas on pakkuda erinevaid te- kaldad on pesitsusalaks sooku- Ruu küla on rikas linna sisenemise logistilist pik- val avab oma uksed üle 230 gevusi ja töötubasid nii suurte- Tallinn-Kaberneeme- rele. Ala on loetud Põhja-Eu- kust ja sujuvust tipptundidel talu ja põllumajandustoot- le kui väikestele külastajatele, Salmistu turismimarsruu- roopa boreaalseks metsamas- imekauni looduse mööda kolme põhilist maan- vaadata saab loomasid ja kaasa dil, mis annab eelise turis- siiviks ja selle sees leidub uni- poolest. teed: Pärnu, Tartu ja Peterburi, mise. Harjumaal avab uksed osta aiasaadusi. Ajaveskis on kaalseid lääne-taiga metsatüü- annab Peterburi mnt oma nel- 33 ettevõtjat ja talu, teiste avatud kohvik ning kell 18 alus- mimajanduse väljatööta- pe. Metsa sees on hulgaliselt ja kiirtee reaga võimaluse linna seas Jõelähtme vallast Re- tab musitseerimist Trio Maag. miseks. veedirektiiviga kaitstavad kal- Ruu küla otsib võimalusi siseneda ja väljuda tempos, mi- bala Tallid Rebala külas ja Seekord on kontserdi algus eri- Külle Loik mustesse uppuvaid allikaid. kuidas tugevdada küla identi- da muud suunad kindlasti ei pärane, kuna selle juhatab sis- Külaseltsi juhatuse liige Alal elab Jägala põhja nahkhiir, teeti läbi ühistegevuse ja ette- võimalda. Nii jõuab Tallinna Ajaveski Loo külas. se üllatuskülalisena üks meie Kodasoo suurkõrv ja veelendla- võtluse. Ruu küla näeb tänu linna piirini seitsme minutiga oma valla tuntud inimene, kes Ruu külaelu on looduslikus ne ning konnakotkas. Siin pea- oma heale asukohale suurt po- ja 10 minutiga mööda Lasna- Margit Pärtel tutvustab oma huvitavat har- sümbioosis Jõelähtme-Kemba tub karu ja metsa peab oma ko- tentsiaali linnalähedase roheli- mäe kanalit Gonsiori tänava ot- rastust. maantee ääres asetseva Põh- duks nii põder kui kitsed, muu- se elukeskkonna arendamiseks. sa. Kaberneeme valgetele liiva- 24. juulil toimuval üle Eesti ava- Tegevuspaikadega saab tut- ja-Eesti unikaalse kadakamas- dest väiksematest loomadest dele jõuab Ruult kaheksa minu- tud talude päeval saavad külas- vuda veebikaardi vahendusel siivi, Kaberla oja, Silkoja põlis- rääkimata. Meil kasvab aas-ka- Kiirelt linna ja tagasi tiga, Jägala koseni nelja minu- tajad näha nii suuri farme kui www.avatudtalud.ee. Iga osale- metsa ja selle ümbruse loodu- rukell ehk pulsatilla pratensis, Külas on Sippasi piimatalu, tiga, Koogi poodi kolme minu- ka väiksemaid talusid, kaasaeg- va ettevõtte kohta on kaardil sega. Ruu metsas on Natura mis metsakülastajatele nauti- tegutseb Obi ratsatalu, kus tiga, sõpradega EGCC-sse golfi set põllumajandustehnikat ja kirjas tegevusvaldkonnad, kon- looduskooslus ja Euroopa Kesk- miseks leitav on. viiakse läbi ratsutamistunde ja mängima kuue minutiga. väiketööstusi ning elulaadikes- taktandmed ja päeva prog- konnaagentuuri andmebaasi pakutakse turismieesmärgilist Ruu küla on hea koht elami- kusi. Kohapeal saab maitsta ramm. Avatud talude päev Fa- kantud vääriselupaik. Küla identiteet hobiratsutamist. Uustalus toi- seks! Tule meile üle! Info saami- ehedat talutoitu ja osta kaasa cebookis www.facebook.com/ Küla lookleb aastasadu va- Lisaks läbib Ruu metsa Jõe- metab puidutöökoda, pakku- seks kontakteeru külaseltsiga kohalikke tooteid. events/792255547518477. nade kiviaedade, põlismetsa Jä- lähtme Matka ja Rattaklubi Sin- des unikaalseid kuppelkasvu- www.ruukyla.ee. NR. 229 5 JUULI 2016 KODUKANDI AJALUGU

Tallinna Tehni- kakõrgkool Meenutus: hobuste mobilisatsioon aitab kaua tööturult „ Jõelähtme Vallalehes il- ühes suures ümbrikus pealkir- eemal olnud mub katkend Rein Veski jaga: “Elmar Veski viimased kir- jad teel Venemaale”. Kirjad saa- inimestel tööle trükkimisel olevast raama- busid nii käsipostiga kui tava- naasta tust “Taavet Paasi tütred. kirjadena. Elmari teine rännak 2. osa. Alma Veski lugu”. hobustesaatjana tööpataljoni kulges läbi Kotlase raudteejaa- „ Tallinna Tehnikakõrg- Lugu räägib hobuste mobi- ma. kool (TTK) hakkab tasuta lisatsioonist, millest üldiselt Rein: “Miks läks isa teist kor- da hobuseid saatma, kui oli sel- koolitama inimesi, kes ei on vähe teada. ge, et sakslane jõuab peagi Tal- ole endale pikka aega tööd linna? Kallavere külas oli mobi- leidnud, aidates neil uute Rein Veski lisatsiooni eest redutajaid. Ku- raamatu autor na isa tuli tagasi esimeselt ho- teadmiste ja kogemustega busteveolt, siis see ilmselt suu- taas tööle saada või oma Hobune oli Eesti talu uhkuse- rendas tema optimismi jõuda ja tööloom. Igas talus oli rääki- ka teiselt reisilt eluga tagasi. Isa ettevõtte luua. da lugusid tõrksatest hobustest. kirjad on täis lootust ja lootuse- TTK avatud kõrgkooli juhataja Riina: “Meil oli ilus hobune tust. Kas ka lõõpimist? Kas oli Agnes Udumäe sõnul on pro- Suleika. Ta oli lõhkuja hobune, vaja ümbernurga kirjutada, jekti “Praktika toob tööle” ees- kes pidi Papa peaaegu tapma. olukorda kaudselt kirjeldada?” märk laiapõhjalisem lähenemi- Kui hobune küünist sauna ot- ne inimesele. “Vestleme osale- sani põrutas, oli vankrikast põi- Üks Elmari viimastest jatega ning analüüsime koos ki rataste peal ja ohjaharu libi- kirjadest, mis Tudramäele nende kogemu si ja väljavaateid ses vankri ratta all. Papa pääses jõudis tööturul, pakkudes eriala- ja õnneks eluga. Suleika anti karjäärinõustamist”. Nõustami- Mamma sugulasele Elmar Kan- Kod Alma Veski’le Estonski. se järel koostatakse osalejaga gurile taltsutamiseks. Hiljem oli Olen juba teist päeva suure individuaalne arenguplaan. sellest juttu, et ta peksis Sulei- kodumaa pinnal. Peab ütlema, Projekt pakub laia valiku kooli- kat. Ma kuulsin, kui Papa küsis et on ikka suur ja lai küll. Ole- tusi, nõustamisi, tööpraktikat “kuidas?”, siis Kangur kõlistas me juba paarsada klm piirist ettevõttes ja kohtumisi erialas- ketti. Ma ei sallinud sellepärast üle läinud. Öösel olime Katsina petsialistidega, mis tagab pari- seda Elmarit. Aga seda hobust jaamas. Jäime õhuhäire tõttu ma tööle rakendumise ja töötu- ei taltsutatudki, Suleika müüdi oma rongist maha, nüüd sõida- rul püsimise. Projekti oodatak- ära.” me teise rongiga järele. Täna on se osalema 200 inimest, kes on juba reede, kuupäeva ei tea. Ei- tööturult eemal olnud vähe- la panin esimest korda jalad malt kaksteist kuud (16–24-aas- Taluhobused siin pool piiri maha, kuid see taste puhul 6 kuud). kohtamine polnud just väga lõ- Valdkondadest, kus kvalifit- osutusid aga sõ- bus, paar meest meie saatjate seeritud tööjõu järele on kõrge javäe jaoks vähe- hulgast, st hobuseviijat ei tõus- nõudlus, tõi Udumäe välja ma- nud enam jalgele ja hobuseid sinatööstuse ja transpordi sek- sobivateks. sai väga palju otsa. Oli jumala tori. Erialakoolitused, mida õnn, et meie ei saanud ühtegi projektis pakutakse on: keevi- Kes siis veel, kui mitte pere- kriimustust. Oleme praegust tamine, arvjuhtimispinkide pojad, sulased ja voorimehed kõik terved: Mõisari poiss ja see (CNC) operaator, metalli ja oskasid hobuseid kantseldada. Kosteranna poiss, kes ka meie plastimaterjalide töötlemine, Hobuste loomavagunites veda- kandist on. Kolm lennukit rün- tekstiilimaterjalide müügitöö ja mise kogemus neil aga puudus. dasid meie rongi. Kuule sadas veokorralduse juhtimine. Ühe Tudramäe Elmar oli üks neist, kui rahet, nii et tuule survet oli erialakoolituse maht on 120 kellel tuli hakata hobuste saat- tunda. Saime metsa joosta, kuid akadeemilist tundi. Lisaks pa- jaks ja seda õige pea pärast Sak- haavatuid oli ka mitu. See kõik kutakse isiksuse arengut ja et- samaa sõjategevuse algust NSV juhtus Kingissepa (Jamburgi) tevõtlikkust soodustavaid koo- Liidu vastu 22.6.1941. Stalin an- linna ja Gatsina vahepeal um- litusi. dis raadiokõnes 3.7.1941 korral- bes. Nüüd sõidame sõjaliini ta- Projekti tagamaadest rääki- duse rakendada kõikjal põleta- gant, ohutumas tsoonis, kaugelt des tõi Udumäe välja, et majan- tud maa taktikat − hävitada ma- Elmar kolmekuuse varsa Suleikaga, kes Saksa ajal ära müüdi. Nii nagu ei näinud isa beebipoega Eerikut oma ümber Leningradi, võib-olla ka duskriisi tagajärjel kasvama ha- hajäetavad ressursid. Eestis jalgadel käimas, nii jäi tal nägemata Suleika hobuseks kasvamine. Erakogu et sinna kusagile Murmanski kanud pikaajaliste töötute arv pandi see ülesanne hävituspa- või Petrozavodski kanti. Kuid on küll viimase paari aasta taljonidele. Sakslane ületas Ees- ega me seda kindlasti ei tea. jooksul langenud, kuid püsib ti lõunapiiri 7.7.1941, mõned Kes oli Alma Veski? Kuid nüüd on juba rahuli- endiselt kõrgena. 2015. aasta II päevad varem sundmobilisee- kum. Ei tea, kas enam niisugust kvartalis oli enam kui 12 kuud riti 1919.–1922. aastal sündinud Alma sündis Saku mõisas kubjas Taaveti ja Elisabeth Paasi (neiuna Schleicher) suppi maitsta saab, kui algul tööd otsinuid 19200 inimest. eesti mehed. 22.–27.7 toimus perekonnas. Pere rändas tööd otsiva pereisaga mõisast mõisa. Paikseks jäid nad hakkas pakkuma. Muuseas Sealjuures ligi kolmandik töö- 1907–1919 aastakäigu reserv- alles Esimese maailmasõja ajal Maardu mõisale kuulunud tsaariarmee sõdureid pomme visati ka tookord, mitu tutest on olnud tööta kauem väelaste mobilisatsioon. Kõik täis Saha mõisas. Teismelisena pani Alma küla- ja koolielu kentsakad sündmu- vagunit olivad kui sõelapõhjad. kui kaks aastat. Arvestades, et see oli ebaseaduslik. (1907. aas- sed kirja õhukesse kaustikusse. Temast sai noorperenaine, kelle abikaasa viidi Ka meie vaguni katus oli lahti pikaajaliste töötute hulgas on ta Haagi IV konventsioon kee- hobuste mobilisatsiooniga 1941. aastal Venemaale. Ajaloo tõmbetuultes muu- põrunud, kuid meie vaguni ho- palju madalama haridusta- tunud riigikorra ajal tuli tal töötada nii kolhoosnikuna kui ka Kallavere rahvamaja las okupeeritud alade elanike ja raamatukogu juhatajana. 380 fotot või muud illustratsiooni sisaldav raamat bused olid kõik ilma kriimus- semega inimesi, on oluline mobiliseerimise.) Viimase mo- on ka Jõelähtme valla, Saha, Maardu ja Kallavere küla ning küla maadele rajatud tusteta. nende õpivalmiduse ning hari- bilisatsiooni alla läksid ka Kal- Maardu linna kujunemise ning Tudramäe talu lugu, lugu seal elanud inimestest. Ärge sellepärast väga ärrita- dustaseme tõstmine, näiteks lavere küla Tudramäe perepo- Tudramäe talu edendamisel ja laste hariduseloos oli oluline koht Alma meheven- ge, võib olla sihukest asja ei tea täiend- või ümberõppes. Nii jad Elmar ja Arvo Veski. nal Arvo Veskil, kelle eestvedamisel ehitati Tudramäele häärberitüüpi talumaja kas kordub enam. See oli ainult suurenevad nende võimalused ning kelle ehitusalaste raamatute abil on Eestis rajatud palju individuaalelamuid. juhus ja meie oleme terved. Ole- leida sobivat tööd ning vähe- Hobuseveost vähe teateid me jälle ühes suures jaamas, neb ka risk uuesti töötuks Rein: “Eesti Memento Liidu kuid nime ei tea. Katsun kirja jääda. väljaande “Eestlased Vene sõja- da oli saadetud mobilisatsioo- siit posti panna, eks siis näe. Inimeste koolitamine toi- väes 1940–1945” 3. osas on kir- ni juhendama kommunistliku Loomade rindel Ostsin siit pirukaid, 80 kop tükk. mub Udumäe sõnul kahes eta- jas, et isa võeti Punaarmeesse partei liikmekandidaat Viktor Taluhobused osutusid aga Koogid maksavad 3 rbl 50 kop pis: esimesed sada projektis 23. ja onu Arvo 27.7.1941. Küla- Sander. Komisjoni kuulusid Iru sõjaväe jaoks vähesobivateks ja tükk. 20 % marjaviina on siit ka osalejat võetakse vastu 31. au- mehed olid valiku ees, kas min- vallavanem Alide Sommerling esimesel päeval saadi kokku saada – 13 rbl pooleliitrine pu- gustiks 2016, teine sada 2017. na või peita ennast metsa ja ja endine Viimsi vallakirjutaja ainult 20 hobust. 28.6.1941 del. aasta algul. muutuda tagaotsitavateks. M. A. Pohl. Sanderi hilisemast hommikul laaditi Kopli jaamas “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Alma Noh, olge siis terved ja elage Projekti koostööpartneri- Nende pereliikmed oleks sattu- saatusest on veel teada, et ta as- vagunitesse 185 hobust. Ešelo- Veski lugu” (Rein Veski), 414 lk, hästi. Võib olla tulen teid vahel teks on Eesti Logistika ja Ekspe- nud kohe surve alla.” tus Kehra hävituspataljoni. ni saatjate ülesanne oli hobus- kõvaköide. Tegu on kodulooga, vaatama, kui aega saan. Prae- deerimise Assotsiatsioon, Eesti Hobusteveost Nõukogude te eest hoolitsemine (söötmi- mille sündmused on seotud gust on nende hobustega palju Rõiva- ja Tekstiililiit, mittetu- Liitu on vähe teateid. Raamatus ne-jootmine) ja järelevalve ning peamiselt Nehatu, Iru, Jõelähtme tegemist. Vahel juhtub ju ilmas lundusühing Eesti Masinatöös- “Sortside saladused XI. Tal- Almast sai noor- kontroll meeskonna üle, et valla, Kallavere töölisasula, imesid ka. Ega see nii võimatu tuse Liit ning MTÜ Eesti Plasti- linn-Harju kommunistid kutse- kõrvalistele isikutele andmeid Maardu ja Tallinna linnaga. polegi. Ei ole omale veel korterit tööstuse Liit. Ettevõtmist aitab tööl” (2000) on kirjutatud ho- perenaine, kelle ei antaks. Hobused viidi Mur- leidnud, et saaksid mulle kirju- Euroopa Sotsiaalfondi toel ra- busteveo köögipoolest Iru val- abikaasa viidi manski rindele. Voor jõudis tada. Kuid eks edaspidi näe. hastada Sihtasutus INNOVE. las. Sealt saame teada, et eel- Murmanskisse 2.7.1941 ja kolm hobusevoorist tagasi koos teis- Praegust olen küll Paradiisis, Projekti kaasrahastab Eu- töödega alustati 22.6. õhtul, hobuste mobili- päeva hiljem alustasid sinna te hobusesaatjatega. Teise voo- kuid missuguse laulukoori hul- roopa Sotsiaalfond. Täpsema järgmised kaks päeva olid mää- satsiooniga 1941. kogunenud 150 hobusesaat - ri tegi ta kaasa juba mobilisee- ka jään, ei tea veel. Jumal hoid- info osalemise ja koolitusprog- ratud valla täitevkomitee poolt jat tagasiteed. Elmar saabus rituna. ku teid seal ja ka meid siin. Sinu rammide kohta leiab TTK ko- mobilisatsioonipäevadeks. Val- aastal Venemaale oma esimesest sunniviisilisest Almal olid Elmari kirjad Elmar. dulehelt www.tktk.ee/praktika/ NR. 229 6 KULTUUR JUULI 2016 Kuhu minna, juuli 2016, www.joelahtmekultuur.ee

Kostivere Aide Leit-Lepmetsa 01.–31.08 Erilised maalid, kombineeritud pitsiga Raamatukogu näitus “Pitsilised maalid” 01.–5.08 Kaberneeme küla Õpilasmalev Juhendaja ja info: Jana Aasla, tel 517 5894; e-post: [email protected] Valma seikluspark, Seiklus-, muusika- ja 01.–5.08 Juhendaja: Ranele Raudsoo Viljandimaa robootikalaager 10.00– Juhendaja: Maiki Liivas, Laagri korraldaja: MTÜ Kaberneeme, Külaselts Info: Jana Aasla, 01.–5.08 Kaberneeme küla Mini lastelaager 14.00 tel 517 5894; e-post: [email protected] Akustiline kontsert Kõlavad Oti tuntuimad palad ja armastatuimad hittlood mõnusas akustilises võtmes. Neeme Restoran 02.08 20.00 sumedas suveõhtus Ott Pilet: 8–12 € Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal. Vihma korral toimuvad kontserdid katuse RUHE Lepland & bänd all. Täpsem info: www.ruhe.ee Lasteteatri etendus 07.08 11.00 Neeme suvelava Esitab Miku-Manni Lasteteater. Pilet 2 € “Kulda väärt” 08.–12.08 Neeme Rahvamaja Filmilaager Info ja registreerimine: Merike Kahu, tel 521 0975; e-post: [email protected] Loo seenioride klubi Loo Kultuurikeskus, 11.08 12.00 Pihlakobar lõikuskuu Juuli- ja augustikuu sünnipäevalaste õnnitlemine B ümarlaud Etenduse pilet 12 €, käigus teatribuss, edasi-tagasi pilet 7 €. Buss väljub kell 17.00 Tallinnast, Varjuteatrilavastus “Üle Balti jaamast. Bussi väljumisajad: kell 17.00 Tallinn, Balti Jaam kell 17.40 Jõelähtme Olerexi vee” / suvelavastus 11.08 19.30 Viinistu katlamaja tankla kell 18.00 Kuusalu kirikuplatsi parkla, kell 18.20 Kolgas liinibussipeatus Loksa suunal, “Laineid lausudes”, kell 18.40 Loksa bussijaam. Info ja registreerimine: Sirje Põllu, tel 5191 9721; e-post: sirje. teatri ühiskülastus [email protected] Ruu küla – 775 Ruu küla ootab endiseid ja praeguseid külaelanikke ning külalisi. Info: Meeli Meri, 13.08 18.00 Ruu külaplats aastapäeva tähistamine tel 518 5248; e-post: [email protected] 13.08 kell 12.00 palverännak Jõelähtme kirik-Saha kabel, 13.08 kell 20.00 õhtupalvus koos Jõelähtme ansambliga, 13.08 Avatud mantelkorstna kohvik, 14.08 kell 11.00 jumalateenistus. Oodatud 13.–14.08 Jõelähtme kirik kihelkonnapäevad on kuld- ja hõbeleerilised, nimekiri koguduse kodulehel maarjakirik.ee. Katame traditsiooniliselt ka ühise laua kiriklasse. Info: Margus Kirja, tel 5664 7686 Aiasaaduste ja käsitöölaat, Ranna Rantšo koduloomade ja -lindude park, Kehra Nukk etendus “Karjapoiss on kuningas”, Aleksei Turovski esitlus “Karjaloomade käitumine”, Kostivere Kostivere mõisapäev näitused, välikohvikud, väljapanekud, töötoad, etteasted, mängud ja palju muud põnevat! 14.08 12.00 mõisahoov ja "Karjapoiss on kuningas" Mõisapäeva juhib “karjapoiss” Ants Välimäe Kell 18.00 mõisasaalis mõisapäev peaesineja mõisahoone ansambel Svjata Vatra. Kontserdi pilet 15 €. Piletid eelmüügis Piletilevis ja mõisapäeval. Info: tel 608 1539; 5328 4841; e-post: [email protected] Kontsert koos neljakäigulise õhtusöögiga terrassil 49 €. Laudade broneerimine ja OKO restorani OKO rannakontsert, registreerimine: [email protected] Pilet eelmüügist 10 €, kohapeal 15 € Piletid müügil 17.08 19.00 terrass ansambel JÄÄÄÄR Piletilevis, restoranides NOA, OKO ja TULJAK Asukoht ja info: OKO Resto Kaberneemes Kaberneeme sadam, Sadama tee 1 www.okoresto.ee, tel 5300 4440 Jõelähtme Rahvusvaheline 19.08 Rahvamaja labradoride ja retriiverite Info: Merike Kahu, tel 5210975; e-post: [email protected] jõekäär näitus Suvelõpu piknik Ilona Avatud kohvik. Kaasa piknikutekk ja -korv! Pilet 5 € Info: tel 608 05557; 5647 1403; e-post: 26.08 19.00 Loo kultuuriplats Aasvere ja Tõuniga [email protected] Kostiranna muinastulede Tantsuks ansambel Resident, tuli süttib kell 21.30. Grillimise võimalus. Info: Tiia Välk, 27.08 20.00 Kostiranna küla öö tel 5669 8710, e-post: [email protected] Neeme küla, Uitro Ühislaulmine. Kaasa piknikukorv! Info: Sirje Põllu, tel 5191 9721; e-post: sirje.pollu@ 27.08 21.30 Neeme muinastulede öö tipus joelahtmekultuur.ee Kallavere küla neiu üritab avada Lool kandleklassi

„ Jõelähtme vallas tegut- selline pill meelde ei tulnud, peaks neile antama võimalus võib-olla ei satuks. Lisaks tekib seb Jõelähtme Muusika- ja võis mõelda rahva- või küla- midagi unikaalsemat õppida. neil võimalus esitada suurepä- kandlest, mis on läbi aegade ol- Väikseid pianiste on Eestis sa- rase orkestriga põnevaid lugu- Kunstikool, mille kolm haru nud simmanitel tantsumuusi- du, maailmast rääkimata. Kan- sid. Sotto Voce hakkab juba sel asuvad Lool, Kostiveres ja ka mängimise funktsioonis. nel on seevastu ainulaadne suvel uut plaati lindistama, nii Võib-olla alles kolmandana tu- meie oma kodumaale. Vaid lä- et igav seal juba ei hakka. Neemes. Kõigis kolmes on leb pähe kromaatiline kannel hinaabrite juures võib kohata võimalik õppida klaverit ja või ei tule midagi. Aga just sel- sarnaseid suguluspille. Mõisapäeva kitarri, Kostiveres ja Lool list pilli saavad soovijad selle kandlekontsert aasta sügisest Lool muusika- Selleks, et iga laps ja täiskas- lisaks ka viiulit, flööti ja koolis õppima hakata. Kuigi lastel on või- vanu saaks näha ja kuulda, mis plokkflööti, aga ka kannelt. asi see kromaatiline kannelt ik- Kandlel 4650 keelt malik valida juba kagi on ja mida temaga teha Ann Kase “Kromaatiline” on üks kee- mitme instrumendi saab, toimub 14. augustil Kosti- ruline sõna, aga lihtsalt selgita- vere mõisapäeva raames kand- Kostivere teeb eriliseks veel des tähendab see, et kannel on vahel, peaks neile lekontsert. Kuulda saab nii soo- trompeti- ja Loo akordioniõpe. üsna klaveri sarnane. Tal on antama võimalus losid kui ka ansambleid, nii Pillide valik on küllaltki suur, olemas nii mustad kui ka valged väikseid kui ka suuri, nii kand- aga mõnevõrra aimatav. Tege- keeled (mitte klahvid nagu kla- midagi unikaalse- leid kui ka muud põnevat. Seda mist on instrumentidega, mis veril). See omakorda annab või- mat õppida – kan- kõike saab näha vaid kohale on enamikes muusikakoolides maluse mängida igasugust tulles ja mitte tulemiseks pole olemas (kui ehk akordion välja muusikat: klassikalist, jazzi, po- Kannel Erakogu nelt. ühtki põhjust, kuna kontsert on arvatud). Nüüd aga üritab pi, nüüdismuusikat, vana head tasuta! Rootsi-Kallavere külast pärit rahvamuusikat ja nii edasi ja ette kanda ja koos tegemisest ja loodan järgmisel keva - Peale mõneaastast õppimist Kõik küsimused ja tähele- Ann Kase (22) avada esmakord- edasi. rõõmu tunda. del näppude vahele saada on lastel võimalik liituda panekud on võimalik saata selt kandleklassi. Kuna pillil on 4650 keelt, on kandleõpetaja bakalaureuse- üle-eestilise kandleorkestriga meiliaadressile [email protected]. Kui mainida kandle nime, võimalik üksinda mängida nii Ainulaadne kodumaale diplomi. Sotto Voce. Orkestrisse kuulub Huviliste kirjad on enam kui te- tuleb suuremal osal eestlastest viisi kui ka saadet. Ühest küljest Olen Jõelähtme vallas ela- Sellele kõigele annaks palju ligi 30 last ja noort, vanuses 10– retulnud ning saavad vastuse silme-ette väike kannel, mida tagab see võimaluse ise hakka- nud 16 aastat, millest 14 olen magusama maigu võimalus 22. Laagrid toimuvad kolm kor- kindlasti võimalikult kiirelt. saab mõnusalt üksi või sõpra- ma saada, kuid teisest küljest õppinud kromaatilist kannelt. alustada päris muusikakoolis da aastas Eesti erinevates pai- Kohtumiseni 14. augustil dega sõrmitseda ning millel on on mitmekesi koos mängides Nüüdseks olen jõudnud Eesti päris õpilaste õpetamist. Kuigi kades. Nii saavad lapsed enda- Kostiveres ja seejärel juba lisa- hea mängida neljal-viiel noodil võimalik terveid sümfooniaid Muusika- ja Teatriakadeemia lastel on võimalik valida juba le sõpru üle terve Eesti ning katsetel 22. augustil kell 17.00 põhinevaid meloodiaid. Kellel kolmanda õpiaasta ukselävele üsna mitme instrumendi vahel, näevad kohti, kuhu nad muidu Lool, Saha tee 13. NR. 229 7 JUULI 2016 LÕPETAJAD

Loo Keskkooli 12. klass, klassijuhataja Indrek Birkan. Fotod: Merike Metstak Kostivere Kooli lõpetajad, klassijuhataja Annika Pau. Loo Keskkooli ja põhikooli lõpetajad Kostivere kooli lõpetas seitse õpilast „ Loo Keskkooli 12. klassi 9.a. ja 9.b. klass 12. klass lõpetas tänavu 14 noort. „ Kostivere Kooli direktor Kirsika Kaup – kiitus hea duses, füüsikas, kehalises kas- Sandra Klettenberg KIITUSKI- Karina Heinmets Olga Saikovskaja andis põ- õppeedukuse ja käitumise eest; vatuses ja muusikaõpetuses; Klassijuhataja oli Indrek RI Ken Koolmeister ainealane kiituskiri inglise avaldame tänu osalemise eest Birkan. Pidulikku lõpuak- Paula-Yosha-Kachina Mor- Karolin Kriiska hikoolilõpetajatele lõpu- keeles, vene keeles, kirjanduses, eesti keele olümpiaadil, sudo- beek-Karp KIITUSKIRI Kaur Küngas tunnistused ja tunnustused bioloogias, kehalises kasvatu- kuvõistlusel, teaduslahingu- tust juhtisid 11. klaasi õpila- Markus Allast Rene Lahk ses ja muusikaõpetuses; aval- võistlusel, matemaatikavõistlu- sed Ander Ott Valge ja Henry Markus Gregory Ingrit Lang Jõelähtme Vallaleht dame tänu osalemise eest sel “Känguru” (Kostivere Kooli Mattias Jürgen Veller. Karl-Joosep Kallikorm Markus Ohtla teaduslahinguvõistlusel ning parim tulemus juunioride va- Kris-Hendrik Koort Triin Johanna Paldermaa Õnnitlen põhikooli lõpetajaid, aktiivse töö eest õpilasesin- nuserühmas) ning aktiivse töö Merike Metstak Karl-Martin Küngas Kaisa Pilnik annan välja lõputunnistused duses. eest õpilasesinduses. Getri-Liis Künnapuu Kevin Saks koos hinnetelehtedega järgmis- Markus Michelson – kiitus Emma Treiberg – kiitus hea Samal päeval, 21. juunil sam- Silver Leks Ehtela Sädem tele õpilastele: hea õppeedukuse ja käitumise õppeedukuse ja käitumise eest; muvad Loo Keskkooli põhikoo- Melissa Lilander Tagne Tamm • Mareike Averson eest; ainealane kiituskiri inglise ainealane kiituskiri vene keeles, li 29. lennu lõpetajad ja klassi- Jaan Lätti Mariel Teinlum • Kirsika Kaup keeles, vene keeles, keemias, kirjanduses, kehalises kasvatu- juhatajad Ebe Talpsepp ja Piret Agnessa Malõševa Sven Vainküla • Markus Michelson füüsikas ja kehalises kasvatu- ses, bioloogias ja muusikaõpe- Kelgo pidu rüüs aulasse. Aktust Helena Mardim klassijuhataja Indrek Birkan • Ronald Rahuküla ses. tuses; avaldame tänu osalemi- juhivad 8. klassi õpilased Anete Gregor Margus • Kuldar Saaremäe Ronald Rahuküla – kiitus se eest eesti keele olümpiaadil Liis Adul ja Egery-Keithi Klaar. Marite Mäeveer • Emma Treiberg hea õppeedukuse ja käitumise ning aktiivse töö eest õpilase- Päevakohase kõne peab Brenda Nagel • Armin Uutar eest; ainealane kiituskiri inglise sinduses. kooli direktor Ants Rebane ja Martin Nässi Klassijuhataja Annika Pau keeles, vene keeles, keemias, Armin Uutar – kiitus hea vallavanem Andrus Umboja Anna Lotta Ojala kehalises kasvatuses ja muusi- õppeedukuse ja käitumise eest; ning õppealajuhataja Mari Hans Priidel Õpilaste tunnustamine kaõpetuses. ainealane kiituskiri inglise kee- Lepp kutsub ette päevakange- Gregory Põlma Mareike Averson – aineala- Kuldar Saaremäe – kiitus les, vene keeles, ajaloos, ühis- lased ning antakse kätte lõpu- Ian Sild ne kiituskiri vene keeles, keha- väga hea õppeedukuse ja käitu- konnaõpetuses, eesti keeles, tunnistused. Silver-Ed Sillaots lises kasvatuses ja muusikaõpe- mise eest; ainealane kiituskiri kirjanduses, geograafias, bio- Lõpetajate nimel kõneleb Alar Tiismaa tuses; avaldame tänu osalemi- inglise keeles, matemaatikas, loogias, füüsikas, keemias ja ke- Sandra Klettenberg. Lõpetajad Oleg Tšaban se eest teaduslahinguvõistlusel vene keeles, töö- ja tehnoloo- halises kasvatuses; avaldame tänavad õpetajaid lilledega ja Taavi Vaher ning aktiivse töö eest õpilase- giaõpetuses, ajaloos, ühiskon- tänu osalemise eest eesti keele seejärel laskutakse kooli sise- Janek Vassin sinduses. naõpetuses, eesti keeles, kirjan- olümpiaadil. õuele, kus hakkab õnnitlemine. Liisa Väikmeri Veel viimast korda ollakse 9.a. klassijuhataja Ebe Talpsepp Loo 12. klassilõpetajad astumas koos klassiga ühispildil ja põhi- 9.b. klassijuhataja Piret Kelgo aulasse. kool ongi saanud minevikuks.

Loo Keskkooli 9.a., klassijuhataja Ebe Talpsepp. Loo Keskkooli 9.b., klassijuhataja Piret Kelgo. NR. 229 8 KÜLAELU JUULI 2016

Harjumaa kohaliku looma- tauditõrjekomisjoni istung ja meelespea

„ Seakatku positiivsed sed matavad või toimetavad leiud kütitud ja hukkunud konteinerisse jahimehed, kelle- ga Veterinaar- ja Toiduamet on metsigadelt võetud proovi- sõlminud vastavad lepingud. dest näitavad, et viiruse Nakkusohtlikuks loetakse nii surnult leitud sigu, nende si- kontsentratsioon Eesti loo- sikonda, nahka kui nende eri- duses on endiselt kõrge ja tistega kokkupuutunud mater- oht, et taud võiks jõuda jali. Tähelepanelikud peaksid olema kõik, kes metsas käivad, metsast farmi, on väga teiste seas maa- ja metsaoma- suur. Eelneva aasta koge- nikud ning nii riigi- kui eramet- mus on näidanud, et suve- sades töötavad metsatöölised. Vähimagi kokkupuutekaht- kuudel on nakatumise oht luse korral nakatunud sea kor- sigade Aafrika katku kõige juse või väljaheidetega pese ja suurem. puhasta koju jõudes oma rii- ded. Hoia vähemalt 48 tunni Harju maavalitsus jooksul eemale seakasvatustest. SAK on väga nakkav ainult ko- Eelmisel aastal saime Harju- du- ja metssigadele. Inimesed, maal öelda, et sigade Aafrika ega teised loomaliigid ei haiges- katk (SAK) pole siia jõudnud, tu, kuid nad kannavad haigust siis selle aasta 28. jaanuaril tu- edasi. Oluline on teada, et SAK listatud metssealt diagnoositi püsib külmutatud lihas aastaid, esimene juhtum ka meie maa- soolatud lihas kuni 1 aasta, suit- konnas. Viimased trendid on sutatud lihas kuus kuud ning ta näidanud, et nakkus liigub hävib alles 70 kraadi juures. vaikselt, aga visalt põhja suu- Võimalikud nakatumisviisid nas. Harjumaal on viirusesse farmides on otseselt kokkupuu- nakatunud metssigu ja nende tel haige (mets)seaga või inime- korjuseid leitud Kose ja Anija sega, kes nakkust kannab. Sa- vallast tänaseks kokku seitsmel mamoodi tuleb desinfitseerida juhul. Rannikult avastatud seakasvatuses liikuv transport metssea korjused on õnneks ja jälgida, mida kasutatakse siiani andnud laboris negatiiv- loomade söödaks ja allapanuks. seid tulemusi. Farmid peavad olema tarasta- Juuni 2016 seisuga on: tud, väravad-hooned suletud • kokku uuritud Eestis 9173 ning välistatud peab olema ko- ja Harjumaal 682 kütitud või du- ja metsloomade ning võõ- surnud metssiga ja kodusigu raste inimeste juurdepääs far- vastavalt 2942 ja 97; miterritooriumile. Kõige suure- • kütitud kokku Eestis 8624 maks ohuks on saastunud rii- ja Harjumaal 679 metssiga; ded või jalanõud, millega võib • surnuna leitud Eestis 548 sattuda farmi nakkus. Farmide ja Harjumaal 11 metssiga; töötajad peavad täitma farmi- Seppade suguvõsa 4. juulil Võerdla külas. Foto: erakogu • uuritud metssigadest on siseseid bio-ohutusmeetmeid, SAK viirus leitud 8,9 protsendil milleks on saunas ja duši all juhtudest. käik ning riiete vahetus. Rääkides kodusigade pida- Tasub rõhutada ka seda, et misest, siis on Harjumaale lemmikloomana peetavaid mi- käesolevaks hetkeks alles jää- nisigu tuleks hoida kodus ja Seppade suguvõsa nud viis suuremat seapidajat. neid mitte välja lasta. Igaühe Informatsioon kodulooma- teadlik käitumine aitab vähen- de kasvatajate kohta on leitav dada katku leviku võimalusi! PRIA leheküljel (Põllumassiivi- Täiendavat informatsiooni de veebikaart - https://kls.pria. leiab aadressil www.seakatk.ee kogunes Võerdlasse ee/kaart/ )

Mida tasub meeles Harju viis suuremat „ Eestimaa Seppadest kandvat inimest. Perekonnani- Koguneti Toomla talu seapidajat Viimasel ajal on tihtipea- pidada? le kuulda, et üks või teine Kõik Eestis elanud, praegu medest esineb veel rohkem ai- heinamaale Metsas käijatele tähendab • Kuusalu vallas asuv Hinnu farm, siin elavad või hoopiski võõrsi- nult Tamm, Saar ja Mägi. Vene Sellised sugulasi omavahel see eelkõige seda, et tuleb järgi- sigade arv ligemale 6900 suguvõsa on korraldanud le sattunud Sepa perekonnani- nimedest on esikohal Ivanov. liitvad ettevõtmised on hästi to- da juhiseid: ära puutu korjuseid • Kuusalu vallas asuv Küüni sigala, oma kokkutuleku. Juulikuu me kandvad inimesed ei ole redad. Aga kindlasti ei piisa vaid ja teavita leitud surnud metssi- sigade arv ligemale 7100 omavahel sugulased. Kui 19. sa- Võerdla Sepa-nimelistest inimeste kokkukutsumisest – • Kiili vallas asuv Pihlaka farm, gadest koha likku veterinaar- esimesel laupäeval said jandi I poolel Eestis talurahva- Praegu elab Jõelähtme val- väga oluline on kogu päevaka- sigade arv umbes 1500 Võerdla külas kokku Tõnikse keskust. Mida täpsemalt on sea • Kose vallas asuv Triigi Seakasva- le nimesid pandi, siis said selle las päris palju Sepa nime kand- va hoolikalt varem läbi mõelda, asukoht määratud, seda kiire- tus OÜ, sigade arv ligemale 2900 talu Seppade järeltulijad. nime 149 erinevat perekonda. vaid inimesi, aga kõik ei ole et tegevust oleks nii noortel kui mini on see võimalik ka eemal- • Kose vallas asuv Valdreks OÜ, Nende esivanemateks oli Sepa perekonnanime pandi Võerdla külas 1835. aastal pere- vanadel. Nii seekord ka oli. Ju- dada. Praegu käib üldiselt nii, et sigade arv ligemale 2600 hästi palju Saaremaal, aga ka konnanime saanud Jaan Sepa ba mitu kuud varem saadetud nakatunud metssigade korju- siinsamas elanud Jüri ja Lisa Tartu- ja Viljandimaal. Teistes järeletulijad. Sellel Jaanil oli kutses oli teada antud, et iga Kristine Sepp. maakondades oli seda vähem. kolm poega. Nendest omakor- pere valmistaks ette enda lühi- da ühe poeg oligi loo alguses ni- tutvustuse. Piret Pintman-Hellaste ja Jaan metatud Jüri Sepp, kelle järeltu- Nagu vanaemad kunagi kin- Tagaväli Kui 19. sajandi I lijate hulgas on ka oma esiisa nitanud olid – et üksteist tun- Seppade suguvõsa liikmed perekonnanime edasi viiv näit- neksid kõik suguvõsa lapsed, poolel Eestis talu- leja Ott Sepp. nende vanemad, tädid ja onud. Kui olla täpne, siis olid kohal ka rahvale nimesid Kuigi seda suguvõsa on pä- Kokku lepiti sugupuud tutvus- mõned Jüri venna Peetri ja õe ris põhjalikult uuritud, on veel tav ettekanne. Meelelahutuseks Miina järglaste nooremate pandi, siis said selle palju ära teha. Vanemad inime- esinesid suuremad ja väikse- põlvkondade esindajad. Kokku nime 149 erinevat sed kaovad järgemööda igavik- mad solistid, mõõtu võeti sulg- enam kui poolsada inimest – nii ku ning nende asemele tulevad palliplatsil. Vana kombe koha- vanu kui noori. perekonda. uued noored ilmakodanikud. selt ei tohtinud siit talust ükski Paljudel suguvõsadel on tu- Arhiividokumentidest on leida külaline tühja kõhuga ära min- gev kokkukuuluvustunne. Üks- Jõelähtme kihelkonnas uut huvitavat teavet ja samm- na. Ühislaulmiseks said osale- teist teatakse ja tuntakse ning pan di nime Sepp lisaks Maardu sammult liiguvad uurijad ajas jatele kokku pandud laulikud – üheskoos rõõmustatakse kor- mõisale, mille alla Võerdla küla tagasi. Suguvõsa kõige kauge- väike mälestus sugulastega daminekute üle, rasketel päeva- sel ajal kuulus, ka Kostivere, ma esivanemana on teada koos veedetud päevast. del ollakse abiks ja toeks. Rummu, Saha ja Viimsi mõisa- 1703. aastal Võerdlas sündinud Vaatamata sellele, et täna- Parasmäe külaplats on valmis “Kui meid enam ei ole, saa- te külades. Ühtekokku sai selle ilma perekonnanimeta Eriki päeva kiire elutempo soosib ge teie ikka vahel kokku ja ärge nime terves Eestis umbes 1200 Tõnno, kellel on aastasadade rohkem töö- või treeningukaas- Rajatud on kiviaed, kuusehekk, lipualus, kuivkäimla, istepin- omavahel võeraks jääge!” inimest. Sel ajal pandi perekon- jooksul olnud kindlasti tublisti lastega kokkusaamist ning pa- gid looduslikest kividest alusel palklaud ja -pingid, püstitatud kü- Seda kinnitasid Jüri ja Lisa nanimi sageli ameti järgi ja Se- üle tuhande järeletulija. Üsna kub ohtralt kultuuriüritusi, lakiik. Edasine platsi hooldamine toimub murutraktori ja trimme- Sepa järeltulijad oma lastele ja pa nime saanud esivanem võis- raske on ette kujutada sedavõrd leidke vahel aega ka sugulaste riga. lastelastele, nagu nende vane- ki sageli olla küla sepp. Täna- suurt paberipoognat, kuhu kõik jaoks. Järgmiseks ametiajaks valiti külavanemaks taas Jüri Palts, ase- mad olid kord neilegi südame- päeval elab Eestis enam kui tema järglased sugupuuna ära Millise suguvõsa kokkutule- täitjateks Tarmo Rähn ja Sirje Mägi. (Merike Metstak) le pannud. 3600 perekonnanime Sepp mahuksid. kust me järgmisena kuuleme? NR. 229 9 JUULI 2016 VALLA SAARED Linnud Jõelähtme valla saartel

„ Kaberneemes tegutseb oli veidi väiksem kui 2015. sealust liiki (ristpart, väiketüll, Rohusi vabatahtlik maa- ja mere- aastal. liivatüll, jõgitiir, randtiir, väike- 2015. aastal registreeriti 18 tiir, kaldapääsuke, suitsupääsu- erinevat linnuliiki, millest ter- pääste, kes vägagi tänu- Lõuna-Malusi ke, lambahänilane, puna- velt viis on looduskaitse all. Ar- väärsele tööle vabatahtlike 2015. aastal oli inventeeri- selg-õgija). vukaimaks osutus kaitsealune tud 14 linnuliiki, kellest arvu- 2016 aga registreeriti tervelt linnuliik randtiir. 2016 regist- päästjatena on ka andunud kaim oli jällegi kormoran. 2016. 10 linnuliiki vähem, nendest reeriti 19 linnuliiki, millest neli loodushuvilised. Nimelt aastal inventeeriti 15 linnuliiki, kaheksa liiki on looduskaitse all on looduskaitse all. Sarnaselt teostavad vabatahtlikud kellest kaks oli ka Eestis loodus- (ristpart, liivatüll, väiketüll, soo- aastale 2015 osutus arvukai- kaitse all olevad randtiir ja tõm- räts, kaldapääsuke, suitsupää- maks kaitsealune liik, kuid see- päästjad igal aastal omaal- muvaeras, keda 2015. aastale ei suke, lambahänilane, põhjahä- kord randtiiri asemel jõgitiir. gatuslikult ümberkaudse- olnud. Võrreldes kahte aastat, nilane). Arvukaim lind 2016. tel saartel linnuvaatlusi, siis 2015 registreeriti saarel alk, aastal oli sookiur. Umblu keda 2016. aastal polnud ja 2015 registreeriti viis erine- selgitamaks, kes meie saari 2016. aastal registreeriti üks Allu vat linnuliiki, millest arvukai- külastavad. randtiir, üks tõmmuvaeras ja 2015 inventeeriti viis erine- maks osutus hõbekajakas. 2016 üks hallhani, keda polnud näha vat liiki, arvukaim oli hõbekaja- registreeriti kuus linnuliiki, kel- Kristjan Põldaas 2015 aastal. kas. 2016 inventeeriti kuus eri- lest üks on ka looduskaitsealu- Keskkonnanõunik nevat liiki, arvukaimaks osutus ne liik (tõmmuvaeras). Arvukai- Vahekari hahk. maks jällegi hõbekajakas. Oma linnuvaatlustesse kaasa- 2015 inventeeriti viis erine- Võrreldes eelnevate aastate- vad päästjad alati ka tunnusta- vat linnuliiki, nendest esinda- Laiakari ga on päästjad linnuvaatlusala tud ornitolooge, käeoleval aas- tuim oli hõbekajakas. Lisaks 2015. aastal inventeeriti eri- laiendanud , inventeerides lin- tal oli selleks härra Riho Män- üks viiest liigist oli ka loodus- nevat liiki, neist arvukaim oli ai- de käesoleval aastal ka Rohusi nik. Edasi toome ülevaate lin- kaitse all olev liivatüll. 2016 re- nus looduskaitsealune liik jõgi- rahul ja Kuhjakaril. Näiteks Ro- dude arvukustest, kaitsealus- gistreeriti kuus linnuliiki, mil- tiir. 2016 aastal registreeriti vaid husi rahul leiti vaid kolm liiki, Rammu saare kalmistu test lindudest kahe aasta vältel lest üks oli looduskaitsealune neli erinevat liiki, kuid see eest kuid see eest kõik on nad kait- (2015 kuni 2016), et oleks hea liik. Selleks ei olnud enam liiva- kaks neist on looduskaitse all. sealused liigid (väiketiir, rand- võrrelda, milline on lindude tüll vaid hoopis jõgitiir. Arvuku- Nendeks oli randtiir ja puna- tiir, jõgitiir). Ly Renter haua tähiste korrastamiseks esindatus saartel. selt esindatuim jällegi hõbeka- jalg-tilder. Loodetavasti jätkub pääst- 30.juunil 2016 tegid Jõelähtme raha, nimelt on mitu metallist jakas. jatel jaksu ka edaspidi pääste- vallavalitsuse ja Muinsuskaitse- hauatähist jalalt murdunud. Põhja-Malusi Lipukari töö kõrvalt linnuvaatlusega te- ameti ametnikud väljasõidu Rammu (rts Ramö) asustu- 2015. aastal oli inventeeri- Rammu 2015 registreeriti kolm lin- geleda ning vajalikud andmed Rammu saarele, et vaadata üle se (küla) kohta on teateid aas- tud viis erinevat linnuliiki, 2015. aastal registreeriti nuliiki neist arvukaim kaitse- kirja panna, et oleks võimalik saarel asuva kalmistu seisu- tast 1715, saar kuulus hiljem kellest esindatuim oli ülekaalu- 55 erinevat linnuliiki, arvuku- alune liik jõgitiir. 2016. aastal ei näha, milline on meie saarte kord. Rammu saarel asub aja- Kodasoo mõisale. 1715. aastal kalt kormoran. 2016 muutusi selt suurim oli põldlõoke. Re- registreeritud Lipukaril enam asustatus lindude osas. loomälestis Rammu saare kal- asus saarele Klaus Klamasback, ei olnud, kormoranide arvukus gistreeriti ka üheksa looduskait- ühtegi linnuliiki. mistu registrinumbriga 22297. kellega mõned aastad hiljem lii- 20. sajandi keskpaigani (viima- tus Jaak Lambot. Arvatakse, et ne matus tähiste põhjal datee- tegu oli Soome rannikult tulnud rides 1953. aastal) kasutuses ol- rootslastega. 1930. aastate lõpul nud kalmistu hõlmab ligikaudu oli Rammul 22 kaluriperet ja JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE TEATAB kirjaga nr 6-5/16/173-2 nõustub KSH eelhinnangus ning korralduse 0,25 ha suuruse maa-ala. Kal- umbes 100 elanikku, 1922–44 eelnõus esitatuga, et KSH algatamine Maardu tee 23 kinnistu de- mistut hooldab vallavalitsus, tegutses seal algkool. Saarerah- Detailplaneeringute algatamised tailplaneeringu koostamiseks ei ole vajalik. Kavandatav tegevus ei käesoleval ajal on vajalik eemal- va elatusallikateks oli kalapüük • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 09.06.2016 vastu korralduse nr 472 põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ning ei sea dada ise kasvama hakanud ja hülgeküttimine. 1952. aastal “Uusküla Nuudi tee 75 maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. väikesed männid. Muinsuskait- läks saar Nõukogude piirivalve lähteülesande kinnitamine”. Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on Jõelähtme Val- seamet on valmis eraldama kontrolli alla ja põlisasukad Nuudi tee 75 (katastritunnus: 24504:004:1013; sihtotstarve: tootmis- lavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. oma eelarvelistest vahenditest pidid lahkuma. maa 100%; pindala: 59 508 m²) maaüksus asub Uuskülas Nuudi tee, joelahtme.ee), kehtestaja on Jõelähtme Vallavolikogu (Postijaama tee Klaukse tee ja Muuga lahe vahelisel alal. Juurdepääs planeeringu alale 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www.joelahtme.ee) ning koostaja on Nuudi teelt. Detailplaneeringu eesmärgiks on Uuskülas Nuudi tee Skepast&Puhkim OÜ (Laki 34, 12915, Tallinn). Korraldusega on võima- 75 maaüksusele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine lik tutvuda Jõelähtme Vallavalitsuses E-N 8:00-17:00, R 8:00-14:00 või JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE TEATAB mh olemasoleva tootmishoone laiendamiseks, juurdepääsu ja tehno- elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelaht- varustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planee- me.ee. Detailplaneeringute osaline kehtetuks tunnistamine ringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 6,0 • Jõelähtme Vallavolikogu võttis 16.06.2016 vastu otsuse nr 340 ha. Kavandatav detailplaneering on kehtiva Jõelähtme valla üldpla- Detailplaneeringute avalikud väljapanekud “Jõelähtme Vallavolikogu 28.12.2004 otsuse nr 156 “Jõelähtme valla neeringu kohane. • Loo aleviku Saha tee 21 maaüksuse detailplaneeringu avalik välja- Uusküla küla Kuuse maaüksuse I maatüki ja Uue-Puusepa maaüksu- • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 16.07.2016 vastu korralduse nr 497 panek toimub 15. augustist 2016 kuni 29. augustini 2016 Jõelähtme se detailplaneeringu kehtestamine“ osaline kehtetuks tunnistamine “Uusküla Maardu tee 23 maaüksuse detailplaneeringu algatamine, vallamajas. ehituskeeluala osas”. lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Loo aleviku Saha tee 21 maaüksuse detailplaneeringu koostamine Tiigi tee 15 kinnistu omanik ja Tiigi tee 20 kinnistu omanik esitasid algatamata jätmine”. algatati Jõelähtme Vallavalitsuse 30.12.2014 korraldusega nr 826. De- 05.02.2016 taotluse palvega muuta 28.12.2004 otsusega nr 156 Maardu tee 23 (katastritunnus: 24504:004:1209; sihtotstarve: tootmis- tailplaneeringu eesmärgiks on Saha tee 21 maaüksuse kruntideks jao- kehtestatud Uusküla küla Kuuse maaüksuse I maatüki ja Uue-Puu- maa 100%; pindala: 6559 m²) maaüksus asub Uuskülas Maardu tee ja tamine, hoonestusalade piiritlemine ning ehitusõiguse määramine sepa maaüksuse detailplaneeringu tingimusi Tiigi tee 15 ja 20 ehi- Vana-Muuga tee vahelisel alal. Juurdepääs planeeringu alale on käes- kahe üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. tuskeeluala ja tehnovõrkude osas ning lubada rajada eraldiseisvad oleval ajal Maardu teelt läbi Maardu tee 25 maaüksuse. • Kullamäe küla Kullamäe I ja Siimu I maaüksuste ning lähiala detail- abihooned. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei Detailplaneeringu eesmärgiks on Uusküla Maardu tee 23 maaüksu- planeeringu avalik väljapanek toimub 15. augustist 2016 kuni 12. sep- too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõju- sele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine tootmishoo- tembrini 2016 Jõelähtme vallamajas. tusi ega nende olukorra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, nete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning Kullamäe küla Kullamäe I ja Siimu I maaüksuste ning lähiala detail- mis välistaks antud detailplaneeringu ehituskeeluala osas kehtetuks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimi- planeeringu koostamine algatati Jõelähtme Vallavalitsuse 05.10.2005 tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid detailplanee- seks. Planeeritava ala suuruseks on ca 6600 m2. Detailplaneeringu korraldusega nr 781. Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-ala jaga- ringu kehtima jäämise eeltoodu osas. algatamise taotlus sisaldab ettepanekut üldplaneeringujärgse juh- mine elamumaa kruntideks, planeeringuala kruntidele ehitusõiguse • Jõelähtme Vallavolikogu võttis 16.06.2016 vastu otsuse nr 341 totstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Üldplaneeringut muutva detail- ulatuse ja hoonestustingimuste määramine ning tehnovarustuse la- “Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsuse nr 42 “Jõelähtme valla planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) hendamine. Koogi küla Veski maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ osali- vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud keskkonnamõju hindamise ja Detailplaneeringute põhijooniste ja seletuskirjadega on võimalik tut- ne kehtetuks tunnistamine kinnistute Jõeveski tn 6, Jõeveski tn 11, keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes vuda Jõelähtme Vallavalitsuse Maa-, ehitus- ja keskkonnaosakonnas Metsaveski tn 2, Metsaveski tn 4 ja Metsaveski tänav osas”. 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (Skepast&Puhkim E–N 8.00–17.00, R 8.00–14.00 ning samaaegselt on detailplaneerin- 27.10.2015 esitas Metsaveski tn 4 kinnistu omanik Jõelähtme Valla- OÜ, 10.06.2016 koostatud töö nr 2015-0232), mille kohaselt KSH läbi- gu põhijoonis ja seletuskiri välja pandud Jõelähtme valla kodulehel valitsusele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnista- viimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna käesoleval (joelahtme.kovtp.ee) ning kaardirakendus EVALDis. miseks Metsaveski tn 4 kinnistu osas. juhul kavandatakse olemasolevale tootmismaale kahe transpordi- 15.12.2015 esitas Metsaveski tn 2 kinnistu omanik Jõelähtme Valla- pakendite laohoone, kontorihoone ja lokaalkatlamaja rajamist koos Detailplaneeringu avalik arutelu valitsusele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnista- veokite manööverdusala ja parkimisplatsiga. Detailplaneeringuga ei Liivamäe küla Järve tee 8 maaüksuse detailplaneeringu avaliku välja- miseks Metsaveski tn 2 kinnistu osas. kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks kesk- paneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub Jõelähtme vallama- 28.01.2016 esitas Jõeveski tn 6 kinnistu omanik Jõelähtme Vallavalit- konnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jas 18.08.2016 kell 15:00. susele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Planeeritava tegevusega ei Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 11. juulist kuni 08. augus- Jõeveski tn 6 kinnistu osas. kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsiooni tini 2016 Jõelähtme vallamajas. 03.03.2016 esitas Jõeveski tn 11 kinnistu omanik Jõelähtme Vallava- võib esineda ehitusperioodil. Detailplaneeringuga kavandatava tege- litsusele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistami- vusega ei kahjustata inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripäran- Kehtestatud detailplaneering seks Jõeveski tn 11 kinnistu osas. dit. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna Jõelähtme Vallavolikogu on kehtestanud 16.06.2016 otsusega nr 339 Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detail- vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest Ihasalu küla Näpiste V maaüksuse detailplaneeringu. planeeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei too kaasa planeerin- planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. guala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olu- Kavandatava tegevusega kaasneb oluline visuaalne mõju planeeri- Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine korra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, mis välistaks antud tava kinnistu lähipiirkonnale – vaadetele Maardu teelt, külaplatsilt ja Jõelähtme Vallavolikogu võttis 16.06.2016 vastu otsuse nr 342 “Jõe- detailplaneeringu kinnistute Jõeveski 6, Jõeveski 11, Metsaveski tn ümberkaudsetelt elamualadelt. Vajalikud meetmed visuaalse mõju lähtme Vallavolikogu 29.09.2011 otsuse nr 221 “Neeme küla Mardi 2, Metsaveski tn 4 ja Metsaveski tänava osas kehtetuks tunnistamise vähendamiseks nähakse ette detailplaneeringuga, kaasates vajadusel 8 kinnistu koos juurdepääsuteega detailplaneeringu kehtestamine” ning ei ole teada asjaolusid ja avalikku huvi, mis tingiksid detailpla- vastava väljaõppega eksperdi. kehtetuks tunnistamine”. neeringu kehtima jäämise eeltoodud kinnistute osas. Maaomanik on esitanud taotluse detailplaneeringu kehtetuks tun- Korralduste ja otsustega on võimalik tutvuda Jõelähtme Vallavalit- KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud nistamiseks, kuna soovib loobuda kehtestatud planeeringu edasisest suses E–N 8.00–17.00, R 8.00–14.00 või elektroonilise dokumendire- arvamust Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonilt, kes 6.06.2016 elluviimisest. gistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee. NR. 229 10 TEATED JUULI 2016

Usaldus versus Neeme Ruhe restoran üllatab sel suvel suurepärase muusikaprogrammiga umbusaldus Jõelähtme vallvalitsus Sel suvel üllatab Neemes paik- kontsertpaigana meeldivalt osaliseks ning tuleb teiste hit- nev restoran Ruhe lisaks alati universaalne, sest ilusa ilma tlugude kõrval kindlasti ka Ru- Viimase kolme kuu jooksul on mõnusatele maitseelamustele korral esineme väga erilise ase- he kontserdil esitamisele. kokku kutsutud mitu erakorra- restorani laiendava värskelt val- tusega laval ja kui ilmataat loo- list vallavolikogu istungit, kus minud Rannamaja ning suure- dust kasta otsustab, oleme koos Maitseelamuste otsijail on või- on päevakorras olnud usalduse pärase muusikaprogrammiga. publikuga kaitsva katuse all!“ malus nautida kontserti koos küsimus. Usaldushääletuse on Juba 19. juulil esineb Ruhe Ran- 4-käigulise õhtusöögiga, mille pidanud läbima vallavanem namaja kontsertide sarja raa- 26. juulil näeb ja kuuleb Ruhes kohta saab lisainfot ja bronee- Andrus Umboja, keskkonnako- mes Liis Lemsalu trio. Liisi kav- Eesti üht enim hõivatud lauljat ringuid teha otse restoraniga misjoni esimees Andrus Sepp, va kuuluvad nii eesti kui inglise Tanel Padarit, keda saadab kontakteerudes. Kes tugevama- revisjonikomisjoni esimees keelsed lood, mille hulgas kind- klahvpillidel bändikaaslane To- le kõhutäiele ning lauas istumi- Ljudmilla Kaska, revisjoniko- lasti ka suve alguses välja tul- mi Rahula. Peamiselt Taneli en- sele eelistab kergemaid spet- misjoni aseesimees Andrus nud ja koheselt tabelite tippu da looming kõlab meeste esitu- siaalselt selleks õhtuks koka Sepp ning vallavalitsuse liige tõusnud pala “Sinu ees” ja ses veidi rahulikumalt kui tava- poolt valitud suupisteid ning Merike Metstak. “Laula mu laulu“ saate lemmi- liselt rokilavadel ja sobib ideaal- jooke, saab soetada pileti (mis 24. mai vallavolikogu istun- kud, nagu “Sinu hääl“ ning selt saatma maitsvat õhtusööki ei garanteeri istekohta) Piletile- gil avaldati usaldust vallavanem “Sunflowers“. Lauljatar on Nee- või lihtsalt ilusat suveõhtut. vist või Ruhest. Andrus Umbojale, häältega mes esinemise eel ülimalt põ- Kontserdid algavad kell 20.00, 10 vastu 5 poolt, millega voli- nevil: “Mul on väga hea meel, et 2. augustil astub akustilise kuid soovitame kohale tulla ja kogu lükkas vallavanemale esi- äärmiselt tegus kontsertsuvi kontsertkavaga publiku ette Ott sõpradega aega veeta juba va- tatud umbusaldusavalduse toob mind esmakordselt esine- Lepland koos bändiga. Oti kõi- rem - väravad on avatud alates tagasi. ma Jõelähtme valda ning Nee- ge värskem lugu, suve algul il- kella 17.30st. Vihma korral koli- 22. juunil avaldas volikogu me. Ruhe on maalilise vaatega munud “Sinine safiir,” on saa- me katuse alla ning kontserdid 10 poolthäälega (0 vastu) umb- imearmas restoran, mis on nud väga positiivse vastukaja toimumata ei jää. usaldust revisjonikomisjoni esi- mehele Ljudmilla Kaskale. 29. juunil toetas volikogu re- Jõelähtme valla teatrisõprade väljasõit Kõrbojale visjonikomisjoni aseesimees Hea Jõelähtme valla rahvas! Andrus Sepa jätkamist häältega Juulikuu hakul vuras pea 50-päine Jõelähtme valla teatri- ja kirjandushuviliste grupp bussiga Kõrbo- 9 poolt 5 vastu. jale. Külastasime Tammsaare muuseumi, kus saime aimu XIX sajandi taluelust, värskendasime oma Olete oodatud meie vallas sündinud ja kasvanud 6. juulil toimus keskkonna- teadmisi kirjaniku kultuuripärandit silmitsedes ja jalutasime uibuaias. Õhtu peatähelepanu oli aga kuulsa tõstesportlase Johannes Toomi 120. sünni- komisjoni esimehe Andrus Se- pööratud Ugala värskele suvelavastusele “Kõrboja perenaine”. pa umbusaldushääletus, mille Etendus oli hea, väga hea! Oli taas võimalus imetleda Tammsaare võrratut sõnakasutusoskust ja aastapäevale! Kostivere Kultuurimõisas 22. juulil volikogu otsustavalt häältega 5 Ugala näitlejate suurepärast mängu. Eriti nauditav oli jälgida, kuidas õbluke Lepa Kadri, Loo omakü- kell 13.00. poolt, 8 vastu, tagasi lükkas. la tüdruk, Kõrboja Anna suureks mängis. Ei seganud etendust ei vihmasabin ega taamal kerkiv udu, 13. juulil toimunud umbu- tundus, et looduski oli lavastaja poolt rakkesse pandud... Tänu Sulle, Irina, et sellise suurprojekti et- Tutvume Johannes Toomi elu ja saavutustega • Au- saldushääletus vallavalitsuse te võtsid ja läbi viisid. Kui õige elavdaks Jõelähtme vallas taas teatrireiside traditsiooni, igal aastal vä- hinna kollektsioon • Mõnus vestlusring ja kohvilaud liikmele Merike Metstakile lü- hemasti üks. kati samuti 9 vastuhääle ja 5 Mida arvate? • Mälestushetk Jõelähtme kalmistul Teatrisõprade nimel, Kai Müürsepp poolthäälega tagasi. Parasmäe külast pärit Johannes Toom (26.07.1896– 26.04.1972) oli rahvusvaheliselt tunnustatud tõstja. vargale põhjuse uue ratta var- • Ära jäta oma sõiduva- lahti monteerida, siis demon- Ta võitis 1922. aasta MM-il kehakaalus kuni 82,5 kg Hoia ratas guseks. On esinenud juhtu- hendit järelevalveta või lukus- teeri esiratas ja kinnita see jalg- kindlas kohas meid, kus rattast ilmajäänu on tamata isegi siis, kui korraks rattalukuga raami ja tagaratta tulemusega 417,5 hõbeda ja 1924. aasta Eesti MV Ivo Roosimägi, piirkonnapolit- leidnud oma varastatud sõidu- poodi lähed. külge hõbeda. Püstitas kehakaalus kuni 82,5 kg ühe maa- seinik vahendi müügiportaalide kau- • Trepikojas ära jäta ra- • Kallihinnalist ratast ta- ilmarekordi (surumises 96 kg; 1924) ja kaks Eesti du. Selleks, et vähendada nõud- tast nii, et see oleks trepikoja sub ka kindlustada. Ratas on populaarne varasta- lust tuleks aga suhtuda väga aknast nähtav • Kirjuta üles oma ratta rekordit. Kuulus võimlemisseltsi Sport ridadesse. Ta misobjekt, sest selle saab kiires- kriitiliselt tänaval müüdavasse • Ära jäta ratast esimese eritunnused ja tee jalgrattast fo- on maetud Jõelähtme kalmistule. ti ja kerge vaevaga edasi müüa. rattasse. Kui ratta hind ebaloo- korruse rõdule to Seetõttu käest-kätte ostes puu- mulikult madal ning müüja ei • Tugevast metallist rat- • Soovitame registreeri- Üritus tasuta! dub ostjal garantii, et ostetav tea ratta ajalugu, on ilmselt te- talukk on kõige tõhusam da ratas politsei poolt tunnus- ratas ei ole varastatud ja teada- gemist varastatud kaubaga. • Rattale tuleb leida tu- tatud Bike-ID registris ja mär- Korraldaja: MTÜ Spordiajaloo Klubi Alfred gi kehtib siin ütlus “kus nõud- gev kinnituskoht, näiteks ratta- gista ratas turvaelementidega lust, seal ka pakkumist” ehk iga Et maandada varguse ohv- hoidja, laternapost või käsipuu. • Vargusest teata kohe Lisainfo: Jaak Valdre, tel 5615 1744 varastatud ratta müük annab riks langemise riski: Kui jalgratta rattaid on lihtne politseile numbril 112

HARJU MAAVALITSUS TEATAB: keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaks OÜ Hendrikson & Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) avaliku Ko (Raekoja Plats 8, 51004 Tartu). raudtee projekteerimine ja rajamine Eesti piires. Kavandatav raudtee Teavitused Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ja Maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimub aja- läbib Eestit põhja-lõuna suunalisena, kulgedes Muuga sadama piirkon- Rail Baltic teemaplaneeringu avalikustamisest. vahemikul 25.07–22.08.2016. Digitaalselt on materjalid kätte saadavad nast Läti riigipiirini. Paralleelselt maakonnaplaneeringu koostamisega Avalikustamise ajal on kõigil huvilistel võimalik Harju Maavalitsuse koduleheküljel. viiakse läbi KSH, mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlustega materjalidega tutvuda ja ettepanekuid esitada. https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1. Pa- maakonnaplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel. Ühtlasi annab Soovijatel võimalik Rail Baltic planeeringu paber- berkandjal materjalidega on võimalik tutvuda Harju Maavalitsuses KSH sisendi leevendusmeetmete väljatöötamiseks. Planeeringualaks kaustaga tutvuda ka vallamajas planeerijate juures. ning maakonna kohalikes omavalitustes tööpäeviti tööajal. on Harju maakond. Rail Baltic trassi koridori rööbastee kogupikkuseks Harju maakonnas on ligikaudu 48 km. Harju maavanem võttis 29.06.2016 korraldusega 1625-k vastu Harju Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad: Harju maakonnaplaneeringu “Rail Balticu raudtee trassi koridori asuko- maakonnaplaneeringu 2030+ ning korraldab maakonnaplaneerin- Harju maakond, sh Tallinn – 12.09.2016 kell 14.00 (asukoht – Harju ha määramine” kehtestaja on Harju maavanem, maakonnaplaneerin- gu ja maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise Maavalitsus; Roosikrantsi tn 12, Tallinn, III korruse saal). gu koostaja (koostamise korraldaja) on Harju Maavalitsus (Roosikrantsi (KSH) aruande avaliku väljapaneku. Ida-Harjumaa – 12.09.2016 kell 18.00 (asukoht – Kose Kultuurikes- tn 12, 15077 Tallinn, telefon 611 8640, e-posti aadress [email protected] Harju maakonnaplaneering on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 kuses, Hariduse tn 2, Kose alevik). valitsus.ee) ja koostajaks ning planeeringu keskkonnamõju strateegi- korraldusega nr 337 ja maakonnaplaneeringu keskkonnamõju stra- Lääne-Harjumaa – 13.09.2016 kell 18.00 (asukoht – Keila Linnavalit- lise hindamise läbiviijaks OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja Plats 8, 51004 teegiline hindamine (edaspidi KSH) on algatatud Harju maavane- suse saalis, Keskväljak 11, Keila linn) Tartu). ma 30.07.2013 korraldusega nr 1395-k“„Harju maakonnaplaneerin- Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi maakonnaplanee - Maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimub ajava- gu 2030+ keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“. ringu ja KSH aruande kohta saab esitada avaliku väljapaneku jook- hemikul 04.07–08.08.2016. Harju maakonnaplaneering on sarnaselt üleriigilisele planeeringule sul kuni 22. augustini 2016 aadressil Harju Maavalitsus, Roosikrantsi Digitaalselt on materjalid kätte saadavad Harju Maavalitsuse kodule- koostatud ajalise perspektiiviga 2030+. 12, 15077 Tallinn või e-posti aadressil [email protected]. heküljel http://harju.maavalitsus.ee/et/rail-baltic-raudtee-trassikorido- Maakonnaplaneeringu eesmärk on suunata maakonna kestlikku ri-asukoha-maaramine1. ruumilist arengut, mis loob tasakaalustatud ruumistruktuuri ning Harju maavanem võttis 13.06.2016 korraldusega 1488-k vastu Paberkandjal materjalidega on võimalik tutvuda: Harju Maavalitsuses, elukvaliteedi olukorras, kus maakonna asustus on jaotunud ebaüht- Harju maakonnaplaneeringu “Rail Balticu raudtee trassi koridori Tallinna Linnavalitsuses, Maardu Linnavalitsuses, Jõelähtme Vallava- laselt ja elanikkond on pikema ajaperioodi jooksul kahanemas ning asukoha määramine” ning korraldab maakonnaplaneeringu ja litsuses, Rae Vallavalitsuses, Kiili Vallavalitsuses ja Saku Vallavalitsuses vananemas. Eesmärk on tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tööpäeviti tööajal. Ülejäänud maakonna omavalitsustes, mida Rail Bal- arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja –võimalustega, ning (KSH) aruande avaliku väljapaneku. ticu trass ei läbi, on planeeringu materjalidest võimalik paberkandjal anda suunised kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tutvuda seletuskirja ning maakonna joonisega. tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi Avalikul väljapaneku raames oodatakse kirjalikke ettepanekuid ja vas- vajadused. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste tuväiteid planeeringu lahendusele ja KSH aruandele kõigilt huvilistelt Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad: üldplaneeringute koostamisel. Planeeringulahendus arvestab KSH Harju Maavalitsuse aadressil Roosikrantsi tn 12, 15077 Tallinn või elek- Harju maakond, sh Tallinn – 29.08.2016 kell 14.00 (asukoht – Harju aruandega, milles käsitletakse maakonnaplaneeringus kavandatud tronposti aadressil [email protected]. Maavalitsus; Roosikrantsi tn 12, Tallinn, III korruse saal). tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja Planeering algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega Maardu linn ja Jõelähtme vald – 29.08.2016 kell 18.00 (asukoht – majanduslikke kaalutlusi olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks nr 173 “Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu Maardu Vaba Aja Keskus; Keemikute 12b, Maardu linn). või leevendamiseks. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, raudtee trassi koridori asukoha määramiseks”. Harju maavanem alga- Rae vald – 30.08.2016 kell 18.00 (asukoht – Rae Kultuurikeskuse millega kaasneb piiriülene keskkonnamõju. tas maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise suures saalis; Aruküla tee 9, Jüri alevik). Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestaja on Harju maavanem, (edaspidi KSH) 19.04.2012. a korraldusega nr 1-1/661-k. Sarnased me- Kiili vald – 31.08.2016 kell 18.00 (asukoht – Kiili Gümnaasiumis, Kooli maakonnaplaneeringu koostaja (koostamise korraldaja) on Harju Maa- netlustoimingud viidi läbi ka Rapla ja Pärnu maakondades. Maakon- 2, Kiili alevik). valitsus (Roosikrantsi tn 12, 15077 Tallinn, telefon 611 8640, e-posti naplaneeringutega planeeritakse uut Rail Baltic raudteeliini mitut ko- Saku vald – 01.09.2016 kell 18.00 (asukoht – Saku Valla Majas, Tea- aadress [email protected]) ja koostajaks ning planeeringu halikku omavalitsust läbiva joonehitisena, lahenduste põhjal toimub duse 1 Saku, II korruse suures saalis). NR. 229 11 JUULI 2016 TEATED

Õnnitleme sünnipäevalapsi MMÜÜAÜÜA Jõelähtme valla 95 17.07 HELMI JAKSEN Ruu küla SSÕELUTUDÕELUTUD MMULDAULDA 95 25.07 ÕIE-OPHELIA AUSLA Loo alevik uued kodanikud ' iinfo@sõelutudmuld.eenfo@sõelutudmuld.ee 550505 41504150 89 11.07 LINDA PRITS Vandjala küla PPakumeakume kkaa ttransporditeenust,ransporditeenust, 89 25.07 HARALD TALVIK Vandjala küla • Anne ja Mart Ojasoo, poeg Georg Kustav 10.06.2016 lliiva,iiva, ffreesasfalti,reesasfalti, kkillustikkuillustikku jjtt 88 05.07 LEO RIID Iru küla • Oksana Jafankina ja Konstantin Krjutškin, tütar Darina 10.06.2016 ppuistematerjale.uistematerjale. 88 05.07 IRINA JÜRGENS Loo alevik 86 05.07 VAIKE KOSE Kostivere alevik • Anna ja Kristjan Mazurtšak, tütar Mooni 12.06.2016 • Pille Birkholtz ja Kaarel Ilings, 86 27.07 DAGMAR HARAK Maardu küla poeg Uku-Robin 15.06.2016 86 29.07 YURY DROZDOV Iru küla • Irina Indus ja Andrei Pogoroljuk, 85 22.07 MEIDA TIITUS Uusküla tütar Maria 21.06.2016 84 12.07 LINDE-LORITTE KALJULA Saha küla • Kaire Vacker ja Olari Murumaa, 82 03.07 MIHKEL KASK Manniva küla poeg Robin Märten 26.06.2016 82 09.07 LEIDA KOLJU Loo alevik • Eve Vanker ja Indrek Grünberg, 82 21.07 HELJU KAJAMAA Neeme küla tütar Marilyn 30.06.2016 81 18.07 HELJU VILBASTE Jõelähtme küla • Alla ja Oleg Erfurt, poeg Kristjan 01.07.2016 81 25.07 VÄINO LILLENBERG Loo alevik • Emily Muljar ja Tanel Leppund, 81 28.07 VIRVE JAAGU Kallavere küla tütar Vanessa 03.07.2016 80 03.07 HUGO LUKAS Uusküla 80 15.07 GALINA TODRAŠEVITŠ Haljava küla 75 05.07 KARLI PAJU Loo alevik 7. juulil teatati, et Loo alevikus Kaare põi- 75 08.07 AULO MAIOR Kostivere alevik gu garaaži murti sisse ja varastati pesumasin, vasktraati ja nõusid. Kahju on 1500 eurot. 75 09.07 JÜRI KALJU Haapse küla 112 8. juulil kell 17.48 teatati, et Jõelähtme vallas 75 14.07 JUTA TÜVI Jägala küla Kaberneeme külas on süttinud põlema sauna ka- 75 14.07 JAAN KIVIMÄGI Haljava küla tus. Päästjad kustutasid umbes ruutmeetrisuuruse põ- 75 18.07 GALINA TIMBERG Loo alevik lengu, tuleõnnetus sai alguse sauna korstnast lendunud sädemest. 75 21.07 MARTIN PAKK Loo alevik 9. juulil teatati, et Jõelähtme vallas Loo alevikus talu- 75 30.07 ELMA PAJURI Iru küla krundilt varastati tööriistu. Kahju on 835 eurot. 70 20.07 TIIU VEIKSALU Kostivere alevik 10. juulil teatati, et Loo alevikus Toome tee kortermaja trepikojast varastati lukustatud jalgratas. Kahju on 400 eurot. 11. juulil teatati, et Jõelähtme vallas Liivamäe külas TÖÖPAKKUMINE Vanasauna tee hoovist varastati jalgratas. Kostivere kuivati pakub ajutist tööd alates 01.08.2016.a. kaalujale. Tööks koormate kaalumine,proovide võtmine, aruannete koostamine. Avaldame Tahaks tänu laulda Soovi korral võtta ühendust tel 511 5886 Tiina Rämmeld sügavat peale hallile, kaastunnet vajutada huuled käele kallile. Avaldame sügavat Maido Martinson kaastunnet Ailen Pildile 02.09.1978–07.06.2016 SERITEK GRUPP OÜ +372 53423177 kalli Jaan Paimla EMA VEE-JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE TERVIKLAHENDUSED 09.04.1951–16.06.2016 SANTEHNILISED TÖÖD Urve Tali kaotuse puhul. KÜSIGE PAKKUMIST! 13.03.1937–27.06.2016 Jõelähtme Rahvamaja Victor Rudometov Neeme Nogia ja WWW.TORUKOLMIK.EE | [email protected] | LOO 74201 08.05.1935–07.07.2016 Neeme Teater

Armas Naima pere, Loo jõusaal otsib avaldame sügavat kaastunnet kalli 0,5 kohaga JAAN PAIMLA ADMINISTRAATORIT kaotuse puhul.

Töö kirjeldus: Klassikaaslased jõusaali piletite müük, Haljava Kooli päevilt külastajate nõustamine seadmete kasutamisel, seadmete regulaarne hooldus ja järelevalve.

Nõudmised Jõelähtme valla teabe ja kandidaadile: infoleht. Väljaandja on Jõelähtme vallavalitsus. põhiharidus, hea suhtlemisoskus, Omavalitsuse õigus- aktidega saab tutvuda abivalmidus, valla kantseleis ja raamatu- sportlikud eluviisid, kogu des ning www.joelahtme.kovtp.ee ja eesti keele oskus, www.volis.ee. kohusetundlikkus. Toimetaja Merike Metstak, 605 4865, 527 8870, Töö graafi ku alusel, 20 merike.metstak@ tundi nädalas. joelahtme.ee, ajaleht@ CV palume saata joelahtme.ee. Reklaami ja kuulutuste hiljemalt 15.08.2016 tellimine 646 2214, elle.himma@ 5562 5500, [email protected]. joelahtmekultuur.ee Jälgi meid nüüd ka Face- bookis: www.facebook. com/joelahtme. NR. 229 12 REKLAAM JUULI 2016

pikaajalist kogemust. Tel 5629 5944, ERAKUULUTUSED TEENUS e-post [email protected] • Seinad soojaks ja tuulepidavaks termo- • Alumiiniumkatuseredelite valmistami- vahuga, maja hind alates 600 eurot. MÜÜK ne. Tel 515 9155 www.therm.ee, tel 5660 6010, “Süstime • Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 seinad soojaks” • Müüa liiva, killustikku, mulda, frees- h. Vt ka ennustus.ee • Teen ehitus-, remondi- ja niitmistöid. asfalti, kruusa, kohaleveoga. Tel • Katuste survepesu ja värvimine (plekk, Tel 508 3933 507 9362 kivi, eterniit). Tel 5624 1509, Andres • Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaleveoga liiv, • Müüa puitbriketti alates 122 eurot / • KORSTNAPÜHKIJA TEENUS, AKT TEL muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipu- tonn (müüme laost ka paki kaupa 1,4 5040875 ru, betoon. Tel 509 2936 eurot / 10 kg), pellet premium 8 ja 6 mm • Korstnapühkija teenused ja eks- 175 eurot / 960 kg, turbabrikett, kask, perthinnangud. OÜ Potipoiss, tel TÖÖ lepp, killustik, muld, liiv (alates 10 t). Tel 5807 2581, [email protected] 5692 4924, www.leilibrikett.ee • Litsenseeritud korstnapühkija pakub • Otsime koristajaid Laagri alevik, Vald- • VOODRI- ning PÕRANDALAUA ja teenust. Akti väljastamine kindlustus- mäe 5 asuvasse tehasehoonesse. Või- SAEMATERJALI müük.Vedu tasuta.Tel seltside jaoks. Tellimine telefonilt malik töötada erinevatel kellaaegadel. 53731117 5877 1665 või [email protected] Lisainfo Sergei 58868609. • Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipu- • Ohtlike puude aastaringne raie-, hool- mastid e-poest www.lipuvabrik.ee dus- ja saetööd. Katuserennide puhas- OST tus. Tel 5551 2104, www.puuhooldaja.ee • OÜ Atko Liinid pakub tööd bussi- • Pakun tänavakivide paigaldust, teede juhtidele. Info tel 627 2713 või • OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- ja platside ehitust, vee- ja kanalisatsioo- 5558 5632 maad. Tel 504 5215, 514 5215, nitrassi ehitust. Üldehitustööd. Oman [email protected]