Nr 10 oktoober 2005 hind 25.90

s visuaal j

David Toop eksperiinentaal- rägastik

\

'#*

Tõnu esti Mu

oktoober 2005

К 5. oktoober kell 20.00 EMA kammersaal Festivali AVAKONTSERT

кГ5Ык sundaja Kirke Kangro, Videokuns,n,k Daniel Doyle (Iirimaa) IX RAhu/ySV f#flVAL Tallinn, 13.-22. oktoober Helirežii Märgo Kõlar ;yaf К 5. oktoober kell 18.00 Tartu Ülikooli aula (Ülikooli PIERROT LUNAIRE ENSEMBLE WIEN Kavas Ablinger, Mitterer, Ess., Herndler, Neuw.rth Helilöojad-peaküfalised: Tristan IWliraif (Prantsusmaa) helilooja ja uioolasolist Brett Dean (Austri N 6. oktoober kell 17.00 EMA ^mersaal Kompositsiooniosakonna üliõplaste loommg Hillon Sinfonif Masing, Voltti,T.ganik, Jür.ado, S.kk, Partel, Pozdejev

Miehet uan der Aa kammerooper "One" N 6. oktoober kell 19.00 EMA kammersaal irbara Hanniqainigan tl . * ^H Heliloomingu konkursi võidutööd Eduard Tubina looming Fätima Miranda R 7 oktoober kell 18.00 EMA kammersaal Quasar Saxophone Quai UUE MUUSIKA STUUDIO (Moskva RiiklikTša.kovsk,- Lena UUillemark nimeline Konservatoorium) ZasTarnopolski, Karajev, KuUgin, Rumjantseva, Les Temps Modernes ja dirigent Fabrice Pierre Firsova

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Olari Elts L 8. oktoober kell 18.00 EMA kammersaal Festivali LÕPPKONTSERT Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Paul Hillier PIERROT LUNAIRE ENSEMBLE WIEN Kavas Lang, Mü.lenbach, Gander, Mundry, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Tõnu Kalju Mashayekhi Kiiberstuudio NYYD Ensem Piletid 30 krooni Eesti Muusikaakadeemia Elektronmuusika Stuudio Info:

Ensemble U: Reual Ensemble Rävala pst 16

Toetavad: Tallinn Ю143 EV Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Briti Nõukogu, Gaudeamus Foundation, Fonds voor Amateurkunst en Podiumkunsten, Prantsuse Kultuurikeskus, I'Association francaise d'action artistique, ESTONIA Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Hispaania Suursaatkond, Australia Council, Conseil des arts du Te'-+372 667 57 58 Canada, Conseil des arts et des lettres du Quebec, Goethe Instituut, Rootsi Rikskonserter, Eesti Raadio, w Eesti Televisioon, Eesti Muusikaakadeemia wW.ema.edu.ee

Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537 Pärnu 445 5800, Jõhvi 335 6417 www.concert.ee

Postimees «Я г™*? t ntro 10/2005

Eesti on väike, kuid siit on võrsunud erakordselt palju eri­ KAVA ilmelisi muusikuid. Midagi igatahes selles kohalikus elu-, kunsti-, looduse-, kliimaareaalis stimuleerib ideede sündi. Kui siin-seal levivad need väikselt ja vaikselt, omade 2 Merike Vaitmaa. "Mulle meeldib nullist ringis, siis Tõnu Kaljuste on üks neist, kes mõtleb suurelt, alustada". Intervjuu Tõnu Kaljustega võtab suurelt ette ja teostab sama suurejooneliselt. Ta ise AAEIA 9 Marko Lõhmus. Eetiline Es ütleb, et "planeerib idealistlikult". Ja on veendunud, et nii just peabki. Samuti on ta viimastel aastatel ette võtnud BAGATELLID 10 Mailis Põld. Uudiseid maailmast mitmeid järske suunamuutusi oma muusikuteel. Et vältida IMPRESSIOONID kõikjal märkamatult varitsevat rutiini. 12 Piret Aidulo. Tallinna orelifestival on pillide kuninga vääriline 14 Toomas Velmet, Kristel Kossar. la Remmel Pärlimäng risti-rästi ümber maakera. Festival "Klaaspärlimäng" 2005 17 Tui Hirv. Ooperigala Saaremaa moodi. Kuressaare ooperipäevad 18 Tui Hirv. Kammerlaulu Noa laev Tallinna reidil. Tallinna Kammermuusika festivalist 20 Mari Vihmand, Tarmo Johannes, Tatjana Kozlova. Karmeliitide dialoogid Pirita kloost­ ris. Birgitta festival 2005 22 Marko Lõhmus. Päikeseratas. Olav Ehala juubelikontserdist Peatoimetaja ia Remmel [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] EKSPRESSIOON Toimetaja Mirjam Tally [email protected] 23 Kaire Maimets-Volt. Tubina muusikast Turundusjuht Herje Tamm [email protected] filmis "Äraoldud päevade summa" Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask

25 Erkki Luuk. Tuleviku muusika ajalugu. Rahastaja EV Kultuuriministeerium Intervjuu David Toopiga Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht MODULATSIOON Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 28 Joosep Sang. "Pori jazz" pidas juubelit Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 MEDITATSIOON Toimetuse telefon (0) 6675 788 30 Lauri Sommer. Nick Drake kuulda võe- Kodulehekülg: muusika.kul.ee tud hääl Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu 33 Margus Kiis. Esto metal

BAGATELLID 35 Uudiseid Eestist Tellimine: AS Express Post Tel 6662535, www.tellimine.ee MELOMAAN Tellimisindeks 00679 36 Heliplaatide tutvustus Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni COLLAGE 6 numbrit 126 krooni 38 Valik oktoobri muusikasündmusi Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu.

TÕNU KALJUSTE FOTO HARRI ROSPU

muusika 10/05 1 SOOLO "Mulle meeldib nullist alustada 99 Intervjuu Tõnu Kaljustega MERIKE VAITMAA

Valik Tõnu Kaljuste töid kahe sügise vahel: Trompetikontsert Bremenis (Bremer Phil- 2004 harmoniker); Tallinna rahvusvahelise koo- August: Veljo Tormise "Eesti ballaa­ rifestivali kunstiline juht; lõppkontserdil did" Soorinna külas (Nargen Opera ja Luciano Berio "Coro" Eesti esiettekanne Von Krabli Teater). (segakoor "Eatvija", ERSO). September: kolm kontserti Arvo Pär• Mai: Haydni "Armida" Eesti Draama­ di muusikast Eesti Filharmoonia Kammer­ teatris (Nargen Opera); Rahmaninovi kooriga Torino festivalil. "Vesper" Rootsi raadio kooriga Stock­ Oktoober: Joseph Haydni kammer­ holmis Berwaldhallenis. ooper "Üksik saar" Eesti Draamateatris Juuni: Rahmaninovi "Vesper" ning (Nargen Opera). nüüdisaja koorimuusika, sh R. [Raymond] November: Wim Henderickxi laulu- Murray Schaferi ja John Taveneri teos­ tsükkel Triin Soometsa sõnadele (kammer­ te maailmaesiettekanded nelja koori­ orkestri versiooni esiettekanne, solist Anu ga Kanadast, Lätist ja Norrast festiva­ Komsi) ja Erkki-Sven Tüüri "Requiem" lil "Northern Voices: Canada's Choral Antverpenis (Flaami raadio koor ja orkes­ Summit" Torontos; Pärdi "Kanon ter Beethoven Akademie). pokajanen" Holland Festivalil (EFK); Detsember: John Adamsi "El nino" Pärdi "Berliini missa" ning Erkki-Sven Norra Rahvusooperis; Haydni "Harmo- Tüüri ja Mart Sumeri teoste esiettekanded muusika festivali avakontserdil. niemesse" ja Eesti esiettekandes Adamsi Tartu Jaani kiriku avakontserdil (EFK, August: Veljo Tormise juubelikontsert "Harmonium" kolmes Eesti linnas (sega­ TKO). Viinistus; Alfred Schnittke "Patukahetsuse koor Eatvija, ERSO, eesti solistid). Juuli: kontsert "Tornikell minu kü• psalmid" (Rootsi raadio koor) ja Arvo 2005 las" Muhu Tulevikumuusika Festivalil Pärdi "Kanon pokajanen" Balti mere fes­ Jaanuar: Toivo Tulevi autoriõhtu (EFK); workshop Arvo Pärdi "Credoga" tivali kontserdil Stockholmis (EFK). Nigulistes, sh kaks esiettekannet (Tallinna ja täiskasvanute ühendkoori juhatamine Kammerorkester). Kanadas Newfoundlandis rahvusvaheli­ Kõige selle kõrval - Nargen Opera Veebruar: Haydni "Elu kuu peäl" sel festivalil "Festival 500 / Sharing the oma esinemispaiga rajamine Naissaarel. Eesti Draamateatris (Nargen Opera); Voices"; kontsert David Oistrahhi festi­ Saarele peab Tõnu Kaljuste sõitma ka Rahmaninovi "Vesper" Concertgebouw's valil Pärnus (Nargen Opera koor, TKO), kohe pärast meie vestlust 30. juulil (Hollandi raadio koor). sh Arvo Pärdi teose "L'abbe Agathon" esi­ Lohusalu poolsaarel. Aprill: Haydni 90. sümfoonia, Men­ ettekanne Eestis; Enn Võrgu oratooriumi delssohni 4. sümfoonia ja Arutjunjani "Valvake" esiettekanne XIII Rapla kiriku­

2 muusika 10/05 FOTO RAUNO VOLMAR / EPL

Aastaks 2001 olid loobunud kolme kammerkoori - Eesti Praegune on nagu jätk, leidsin oma tegevusele lihtsalt teise ni­ Filharmoonia Kammerkoori, Rootsi raadio koori ja Hollandi me. Ja ma töötan kõikide nende kollektiividega edasi. Kammerkoori - ning Tallinna Kammerorkestri peadirigendi Rootsis oli katkestuse põhjus selles, et nägin, et mu plaadis- ametist. Umbes pool aastat pärast vabakutseliseks saamist tusideesid ja muud ei olnud võimalik teoks teha. Kui su ideedel kinnitasid, et alles hakkad ennast inimesena tundma. Ja nüüd oleks nagu oma nägu, aga neile ei leita põhjendust ja võimalust, on sul Nargen Opera näol vist suuremgi vastutus ja dirigeeri­ siis on täiesti loomulik, et loobud. Peadirigendi kohal tuleb igal da tuleb ka ehitajaid. Kas on vahel niisugune tunne ka, et oh, pool arvestada administratsiooni ja kohalike võimalustega. Sinu pidin ma jälle uue koorma võtma? tööd kasutatakse ära - teatakse, et on inimene, kelle nime peale Üks asi on see, kui igapäevane tegevus, rutiin ei ole seotud si­ saab mingid kontserdid rajada. Aga vaat, sel inimesel on nende nu ideedega, ja teine asi on, kui rakendad oma organisatoorsed kontsertide jaoks oma ettekujutus... Samuti oli Hollandis, kus võimed selles suunas, mida sa tahad teha. Ma loobusin tühjast oli võimatu teha midagi orkestriga, isegi ühtainsat pilli kasuta­ rähklemisest. Mis puutub ehitusse, siis see on lühike periood, da! Tahtsin teha Sumera "Seenekantaati", mul oli terviklik kava selleks et luua võimalused. Mäletad, kunagi oli lootus saada "Fauna ja floora" - nad ei saanud isegi kolme instrumentalisti Pikal tänaval oma kammersaal, et asutada kammerfilharmoonia. [flööt, klaver, löökpillid] koori juurde!

muusika 10/05 3 Ja kodumaal ei saanud koori ja orkest­ gut ei pikendatud. Mina lihtsalt ei soovi­ rit ühise administratsiooni alla. Töötada Sul on üks pisikene elu, nud uuesti peadirigendiks saada. Kuidas se­ ühel pool linna alluvuses, olla mõlemal mida elad. Miks ei peaks da ametit nimetada, mõtlesid nad ise välja. pool peadirigent ja arvestada kummagi ad­ Ausalt öeldes, poiss [Andres Kaljuste], kes ministraatori huvidega... Kui nendes asja­ vahepeal suunda muutma õpib Stockholmis, helistas ja ütles, et mulle des ei teki unisooni, siis tuleb tegevuseks või tekitama enda kui on niisugune tiitel antud. leida teistsugune tee. See pole nii, et lähed ära, et saada vabaks. Tahaks lihtsalt häiri­ dirigendi jaoks rohkem Kas nüüd on lõpuks võimalik plaati laul­ vatest teguritest lahti saada. Sul on üks pi­ da ka György Kurtägi "Pesni unõnija i sikene elu, mida elad. Miks peaks elama aega mõelda? petšali" [tsükkel koorile ja instrumentaal­ nii, et vahepeal ei muuda suunda või ei te­ ansamblile, tekst kuue traagilise saatuse­ kita enda kui dirigendi jaoks rohkem aega ga vene poeedi luulest], mille salvesta­ mõelda? Ma ei kujuta ette, kuidas oleksin mist CD-le just teie esituses soovis heli­ saanud näiteks monteerida "Eesti ballaa­ looja ise juba enam kui kuue aasta eest? de" pool aastat stuudios, kui oleksin olnud Selle üle rõõmustas tookord kogu festivali peadirigent. Ma ei kujuta ette paljusid ideid, kui need oleksid "Stockholm New Music" publik, kes oli olnud mingisuguse argirutiini teenistuses. ettekandele kaasa elanud lisapinevusega, sest oli teada, et ühegi teise koori ja dirigendi esitusega polnud autor rahule Kui vaatad neid maailmas tegutsevaid professionaalseid kol­ jäänud. lektiive, mida korralikult administreeritakse, siis on vabriku- Vaat see ongi see, mida ma tahtsin teha. Nad on kunagi Eric mentaliteet paratamatu. Aga kui hakkad ellu viima kunstilist Ericsoniga välja andnud plaadikomplekti kahe tuhande aasta ideed, tekib administraatoritel alati ebamugavusi. Kuid minu a cappella koorimuusikast. Minu nimekirjas oli 20. sajandi olu­ jaoks on see huvitav, ma ei kahetse hetkegi, et ma teen ja ehitan line kammermuusika, milles on kaasatud ka koor. Nüüd loo­ ja loon just niisugust repertuaari. di selle idee elluviimiseks lausa väike kunstiline komitee ja rah­ vusvaheline seltskond valib need kõige olulisemad kooriga teo­ Küsin vahele, kas ringhäälingu juhtkond on siis igal pool ühe­ sed 20. sajandi muusikast välja. Aga oleks vastutustundetu seda sugune? Eesti Raadios oli kunagi direktor Ado Slutsk, kes praegu täpsemalt kirjeldada. saateid kõlbmatuks tunnistades ütles sageli: "Meil pole siin mingi kammermuusika asutus, Eesti Raadio on poliitiline asu­ Praegu, suvel ja Eestimaal, tundub, et suurima osa sinu ajast tus!" Ta pole ammu enam direktor, aga Klassikaraadio on pida­ võtab ehitus Naissaarel, et käid seal iga päev... nud oma olemasolu pärast ikka jälle võitlema. See on liialdus. Suvel - jah, see on ju puhkus, kui sõidad. Bürokraatia on hädavajalik, et mingi asutus üleval püsiks. Aga bürokraatia võib ka muutuda, Rootsist on mul küll niisugune Aasta tagasi loodeti, et esimesed etendused on seal tänavu kogemus. Inimesed otsivad ja nendevaheline keemia on tihti­ suvel. Millal on graafikus järgmine märk? peale ettearvamatu. Praegu ollakse Rootsis selles punktis, et mi­ Järgmisel aastal. Eks ma planeerisin idealistlikult, arvan, et nii nu vanu ideid on nüüd võimalus teoks teha, sest koori ees on peabki, siis inimesed tunnevad ära, kuivõrd nende võimed selle­ uued inimesed, kes tahaksid midagi muuta, tahaksid, et asjad lii­ le vastavad. guksid. Seetõttu nõustusingi olema sellest aastast nende esimene Vundament on valmimas. See töö on "vana muusika", tä­ külalisdirigent - mitte nime, vaid ikka ideede pärast. Sain aru, kui aeglaselt Rootsi raadios need asjad toimuvad. napäeva ehitustehnoloogiaga pole sel mingit pistmist - 10 x 30 Eestis lihtsalt helistad või tekitad tormikese kusagil asutuse toas meetrit küün, müüri paksus 80 cm ja see on täielikult maakivist. või jood sõpradega kohvi... Pisikesel paadil on alati kergem 2007. aastaks on kavandatud Naissaarele juba festival koos kurssi muuta kui suurel laeval. Võib-olla oli minu ideede konst­ Soome Kammerooperiga. Mis institutsioon see on? ruktsioon ka liiga tihe ja ma tahtsin liiga palju. Lihtsalt, kui on Sellel on ainult üks vedaja, tegevjuht Risto Hirvonen, kes teeb ideid, siis räägid välja. Ja puhtadministratiivsed muutused ik­ projekte erinevate solistidega. Temaga oli meil kokkulepe ja see ka toimusid. Näiteks sain lisaaegu proovideks - algul oli näda­ on siiani jõus. las kaks-kolm proovi, nüüd on peaaegu täismõõdus töönädal. Need on muusikavälised asjad, aga mis puudutab sisulist külge - Talle siis idee meeldis? kui ikka Abbado kutsus Berliini Filharmoonikutega Beethoveni Oi! Ütlesin, et peamine, mida Tallinnas alati küsitakse, on see, Üheksandat tegema, siis muudeti kõik koori plaanid. Nii na­ kuidas sinna saarele saab. Tema ütles, et kui veel palju küsitak­ gu Eestiski. Kui välismaalt kutse tuli, siis siinne muusikaelu ko­ se, paneb ta Stockholmis ja Helsingis laeva täis ja toob õtse ko­ he värises. Niisugune karjääri ja mingi parema pala otsimine on inimlik ja alguses ka loomulik, aga pärast peab sellest üle olema. hale. Sealsed mereriigid on teistsuguse kogemusega, neile meel­ Igal inimesel ja igal kollektiivil oma areng. dib loodusesse minek ja just projektide tegemine. Soomes on su­ visel ajal muusikat igasugu maakolgastesse viidud. Isegi Aulis Sallineni ooperit, kaasaegset soome' muusikat on tehtud kuskil Mille poolest erineb esimese külalisdirigendi amet peadirigen­ rabas - pandud telgid üles ja antud inimestele ekstreemne koge­ di ametist? Peadirigenti Rootsi raadio kooril ju praegu pole, mus mitte ainult kunsti nautimisel, vaid ka kunstini jõudmisel! nende kodulehekülje järgi on kaks külalisdirigenti, mõlemad esimesed: Tõnu Kaljuste ja (ligi kolm aastakümmet noorem) Eestiski on suvefestivalide ja -kontsertide valik juba päris Peter Dijkstra. Just selles järjekorras nimetatud. suur. Laulasmaal või Lohusalus polnud seni midagi peale Eelmise peadirigendi Stefan Parkmani aeg sai läbi, tema lepin­

4 muusika Ю/05 Idüll Laulasmaal. FOTO RAUNO VOLMAR / EPL nädalalõpu tantsuõhtute sadamas, mida on kaugele kuul­ Ei mäleta eriti. Mäletan, et nägin Eugen Kapi "Talvemuinas- da. Aga publikut, kes oleks ka muust huvitatud, on siin küll, juttu". Aga mingi periood oli konsi ajal, kui käisin Draama­ ning ka Tallinnast on hõlpus tulla. Nüüd on Laulasmaal ka­ teatris lavastajate proove vaatamas. Ja kui Mikk Mikiver la­ hel suvel mängitud Jaan Tätte "Laternat" ja igal etendusel on vastas Ardeni "Seersant Musgrave'i tantsu", siis meie laulsime publikut rohkem kui istuma mahub. Kas võib loota, et siis, "Ellerheina" kammerkooriga Olav Ehala muusikat, istusime tei­ kui Naissaare hoone on valmis, peab Nargen Opera ka veel ses reas. Laulasmaad meeles? Seda huvi peab vaatama läbi kahe "koridori". Üks on see, Meil on see plaanis küll. Naissaarele jõudis asi siiski mingil et muusikat tehes lihtsalt näed teatraalseid karaktereid ja muu­ määral olude sunnil; alguses tahtsin siiasamasse Lõbusailu teha sika kaudu tekivad ideed ja assotsiatsioonid, visuaalsed ja tun­ Helikoja, endise Ministrite Nõukogu pansionaadi kanti. Aga nä­ netuslikud. See on üks põhjus, miks ma tunnen ennast selles gin, et enne kui siin midagi liikuma võiks hakata, oleme kõik ju­ elemendis hästi. Teine on see, et olen töös pillimeeste ja laul­ ba väga vanad ja uute huvidega. Naissaar osutus Eestis mitte eri­ jatega jõudnud välja selle repertuaarini. Olen teinud hästi pal­ ti asustatud piirkonnaks. ju oratoriaalseid suurteoseid, need on puhta muusika vormid, Mulle meeldib asju nullist alustada. Seal oli võib-olla ise­ milles sõnal on suur tähtsus. Ja kui oled sõna ja muusika va­ gi allpool nulli! Seniajani ei ole saarel elektrit ja tulla on tõesti hel leidnud selle kolmanda keele ja assotsiatsioonid, siis loogi­ kaugem ja ebamugavam. Aga Laulasmaa jaoks ootan Tättelt jär­ liselt jõuadki välja ooperirepertuaarini. "Ooper" on võib-olla ge, tuleb teine "Latern" veel. halb sõna, ütleme, et muusikateatri piirimaile. Et ma praegu just Haydni võtsin, oli ka mingi äratundmine seoses selle helilooja Nargen Opera sildi all lavastatud Haydni ooperite eest ütle­ enda ja repertuaari arenguliiniga. vad paljud sulle aitäh, rääkimata "Eesti ballaadidest", mil­ le tänavused etendused just algasid. Mäletan, kui juhatasid Su viimasel kontserdil tuli Haydni 90. sümfoonias välja just 1980. aastate algul Estonias Mozarti "Bastien ja Bastienne'i" ja teatraalseid jooni - ilmekad soolod nagu tegelaste repliigid, "Teatridirektorit"; veel varem oli "Ellerheina" kammerkooril pal­ saatehäältest esile toodud täpse karakteriga detailid... ju lavastuslike elementidega kontserte. Millal ja millest üldse Nojaa, see sümfoonia kuulus just Esterhäzy ooperite perioo­ sai alguse su teatrihuvi? Enamasti algab kõik juba lapsepõl­ di ja oli üks viimaseid asju, mis ta vürsti teenistuses kirjutas. Ta ves, võib-olla mõjus mõni siis nähtud etendus?

muusika, 10/05 5 kirjutas selle sümfoonia keset ooperiloo­ tult energiat. Teine asi on literatuuriga, mis mingut! See oli hetk, mis valmistas ette L on saanud igasugu interpretatsioone, mil­ ш> Londoni perioodi, mil valmisid need kuul­ lele aeg on pannud juba tähenduse peale ja sad Londoni sümfooniad ja oratooriumid. f *• Га 1ШМ sul endalgi on tekkinud mingid kindlad et­ 5^ ль-.» WLJ tekujutused - see muusika ei võta tõesti nii Haydni oopereid Eesti Draamateatris nä­ palju energiat. hes on paljud imestanud ja kiitnud, et ik'<4 järsku laulavad kõik selges ja ilusas eesti •^НУнк* чИ Nagu Haydn? keeles. Koik, mitte mõni üksik! Ja laula­ See on Haydniga töötades üks kanal. Teine vad, mitte ei raiu teksti. Kuidas seda saa­ on aeg, mida Haydn esindab, ja see esteeti­ vutatakse? Mis on kõige tähtsam? Sellest ka, mis selles muusikas endas oli. Muusika poleks vist suurt midagi kasu, kui kelle­ on aja jooksul muutunud ja elu on muu­ legi lihtsalt öelda, et laulgu parema dikt­ LJ tunud. Neid ei saa absoluutselt üksteisest siooniga. |Ш eraldada. Sest see lihtsus ja need reveransid Kõige alus on printsiip, et laulmisele kuu­ ja see aja tiksumine, mis Haydni muusikas lub kogu tähestik. Kaasaja muusikas on on - kõik see polegi nii lihtne, kui esial­ teoseid - nn foneetilised kompositsioo­ щш gu tundub. Lihtsuse taga on avar kontekst. nid -, mida teatud vokaalharidusega laul­ See on teistsugune loominguline protsess jad ei saa laulda, sest nende haridus tege­ % kui praegustel heliloojatel. les ainult vokaali tekitamisega. Igas keeles on oma alfabeet. Itaalia keeles jälgime piin­ Missugune on dirigendi energia vaate­ liku täpsusega, kuidas kõik peab kõlama - punktist Berio "Coro", imeilus, aga nõud­ laulupedagoogid ja foneetikud ja keeleõpe­ lik teos? Mui oli väga hea meel, et Eestis tajad õpetavad itaalia keeles laulma. Ja kui Muusikutest maailmarändurid. seda kuulda sai ja ettekanne oli tõesti me kuulame, kuidas parimad itaalia lauljad FOTO EPLi ARHIIVIST hea. oma keeles laulavad, siis saame aru, et nad Selles mõttes oli ettevalmistus stressiroh­ laulavad kogu tähestikku. Kasutavad ära ke, et sain ainult kaks proovi, lühikese aja kõik häälikud, kõik r-id... Ja tähestik on­ jooksul oli tarvis ära teha suur töö. Aga gi muusika. See on värvide kogumik. Eesti töö oli huvitav, esimest korda sai panna keeles jõudis selleni kõigepealt Georg Ots. lauljad ja pillimehed kõrvuti istuma, nad tegelesid ühtse partituuriga, mitte nii, et koor on postamendi Oled töötanud mitme lavastajaga - Endrik Kergega, Peeter peäl ja oraatorid hüüavad teksti, annavad draamat teksti kaudu. Jalakaga, Priit Pedajasega, Andrus Väärikuga... See töö oli jube põnev. See on nüüd küll partituur, mille juhata­ ... Ja Norras oli John Adamsi "El nino" Harald Vallgärda lavas­ mine annab tohutult palju fantaasiat ja energiat, kui selles kõik tuses. lahti monteerida. Kui saaks veel lauljate ja pillimeestega eral­ di kõik need 40 liini läbi mõelda, detailselt paika panna ja need Muide, kas seda teost ei saaks Eestis ette kanda? vahekorrad leida! See oleks umbes nädala töö, aga ilus töö. See on küsimus Aivar Mäele... Oled öelnud, et tahtsid "Corot" ammu esitada. On sul veel Oled kõikide nende lavastajate kohta öelnud, et hea on koos­ maailma muusikas teoseid, mida oled aastaid tahtnud teha? tööd teha. Aga nad on ju väga erinevad. Oi! Jaa... see on intiimne küsimus. Kui on juba mõni lugu teh­ Lavastajatel, nagu meil kõigil, on oma tugevad küljed ja me tud, siis räägime. püüamegi neid välja tuua. Pedajasel on see teatud lavaesteeti- ka, mis välistab mõttetu teatraalsuse ja mis muusikateatri puhul Instrumentalistide võistlustel hinnatakse ju eri stiilide ja isegi annab muusikale ruumi ja ülistab muusika enda visiooni. Tema autorite esitust eraldi. Koorikonkursil stiilide kaupa hindamine, ei taha rollitüüpidest midagi realistlikku kätte saada. Vaarik on nagu tänavusel Tallinna koorifestivalil, tundub nii hea idee, et jälle vastand, räägib väga palju psühholoogilistest teguritest ja võiks küsida, miks pole varem selle peale tuldud, Eestis vähe­ püüab neid muusikaga siduda. Nii et need on kaks erinevat la- malt. Kas mujal maailmas on? vastajatüüpi, aga mõlemad on noore näitleja arengule väga olu­ On ikka. Ma olin Jaapanis Takarazuka konkursi žüriis, konkur­ lised. Jalakas - paistab, mis sellest keemiast veel edasi areneb, si, mille me oleme ise kammerkooriga võitnud [1991, EFK-le aga tema visioonid üllatavad mind alati. kolm kuldmedalit ]a grand prix] - pakkusin ka seal välja stiilide konkursi idee ja nii ka tehti. Kunagi ütlesid, et mõne helilooja muusika esitamine annab sulle energiat juurde, teine kulutab. See oli ootamatu vaate­ Ja neile meeldis? nurk, sest kuulates saab heast ettekandest alati energiat juur­ Minu meelest küll. de, ka siis, kui teos iseendast eriti ei köidagi. See ei ole lihtne liiklusskeem, et üks annab, teine võtab. On Kas Eestis oli eelnevalt vastuväiteid? vaks vahet, kas oled selle helilooja loominguprotsessis sees või Päris tuliseid vaidlusi oli. Ma oleksin nagu hakanud head tra­ ei. Kui juhatad muusikat, milles on hulk teadmatust, mida sa ditsiooni hukutama: kõik juba toimib, mispärast suunda muu­ pole veel lõpliku selgusega läbi tunnetanud, siis see võtab tohu- ta? Aga ma ütleksin, et printsiipe, kuidas muusikat hinnata, on

6 muusika 10/05 "Et ma praegu just Haydni võtsin, oli ka mingi äratundmine seoses selle helilooja enda ja repertuaari arenguliiniga. Kädy Piaas ja TKO "Üksiku saare" proovis. FOTO RAIGO PAJULA / EPL niivõrd palju, et peaksime proovima ka teisi variante. Rutiin on Siimer, R. Murray Schäfer, Brett Dean. Tuliuute teoste kõrval väga vajalik, selle kaudu, kui täpselt dirigent need kaksküm­ ka Enn Võrgu ligi viiskümmend aastat tagasi kirjutatud oratoo­ mend minutit täidab, saab kontrollida koori võimeid. Mingi riumi. sportlik element tuleb siis juurde, aga muusikalised kvaliteedid Iga uue muusika juhatamine on huvitav, ükstapuha, mis jäävad tagaplaanile. Selle konkursiga tahtsime näha, kuidas diri­ kvaliteeti talle ennustatakse, mis hoiakud ta suhtes on. gendi mõte muutub, kui ta juhatab erinevaid stiile. Põhiline vas­ Muusikaringkonnad loovad ju hoiakuid, ja tihtipeale on need tuväide oli, et siis lastekoorid alati kaotavad. Aga tuli välja, et hoiakud tulnud kinnisest ringkonnast. Aga heliloojal, kes ta­ just üks lastekoor võitis mingis kategoorias. Arvan, et ka laste­ hab maailmale luua, suurt auditooriumi oma muusikaga kosti­ kooride dirigentidel oli kogemus, et muusika interpreteerimisel tada, pole tänapäeval sugugi kerge. Igaühel on mustmiljon heli­ tuleb mitte ainult endale, vaid ka lauljatele selgeks teha lihtsad loojat ees. Ja missuguste mõtetega ja millise helikonstruktsioo- stiililised erinevused. Nii et võistlusel oli ka koolitusprogram­ niga ta maailma tuleb... see kõik on alati suur fortuuna. Teiselt mi funktsioon. Ja arvan, et siinsele kooriliikumisele on see olu­ poolt koosneb see paljudest komponentidest, alates autorikait­ line märk. sest ja turumängudest kuni lihtsalt profes­ Uus oli ka viimane, grand prix' voor: sionaalsuseni. See viimane - professionaal­ koor sai teha täisprogrammi, aga ei toh­ sus - on eesti heliloojatel minu meelest tinud esitada neid teoseid, mida varem. arenenud niisuguse tasemeni, mida maail­ Tavaliselt lauldakse koorikonkursi finaalis ma minnes pole vaja häbeneda, partituu­ esimeste voorude teoseid. Nüüd tuli teha See lihtsus ja reveransid ja rid on hästi vormistatud jne. Nende väär­ uus kava, mis muutis asja kooridele keeru aja tiksumine, mis Haydni tuse üle ei hakka mina hüüdma ega ennus­ lisemaks, publikule aga huvitavamaks. tama, missuguse kullaprooviga nad on. Aga muusikas on - kõik see sama leidsin ka Enn Võrgu teose puhul, et Oled hiljuti toonud esiettekandele teo­ oli korralikult vormistatud. Ja oratooriumi seid mitmelt autorilt. Kõigepealt tulevad polegi nii lihtne, kui sisemine eksootika oli minu jaoks niivõrd meelde Toivo Tulev, Erkki-Sven Tüür, Mart esialgu tundub. suur, et seda teost tahaksin kindlasti veel

muusika. 10/05 7 FOTO RAUNO VOLMAR / EPL

kord teha. See eksootika puudutas ühte niisugust ala, mida ees­ ja siis juba kolme kooriga. Praegu tegime ära küll, naiskoor ja ti muusikas ei ole palju viljeldud: piiblitekste on kasutatud oma meeskoor eraldi, aga ta on kirjutatud suuremana. ajaloolis-poliitilise olukorra peegeldamiseks, taustaks muusika­ line keel, mis sel ajal oli käibel - 1950. aastate massi- ja propa- Oled viimasel ajal sageli Kanadas käinud, kas töötad seal kel­ gandalaulude killukesed, pluss Artur Kapi korralik komposit- le või millegagi püsivalt? sioonikool, lääne ja vene muusika standardite järgi. Eelmisel aastal käisin kaks korda ja nüüd samuti kaks kor­ da. Toronto raadio on mind kutsunud [organisatsiooni] Massilaulude killukesed - kas see võiks olla Võrgu iroonia või Soundstreams festivalidele. Eelmisel aastal oli Vancouveris on tegemist lihtsalt kokkulangevusega? Väga suurt muusika­ Haydni festival. Kui ma viimati Newfoundlandis festivali lõpp­ list erinevust tolle aja massilaulude ja ärkamisajajärgse lihtsa­ kontserti tegin, sain aru, et nad on mu tööd lihtsalt väga hinna­ ma koorimuusika vahel ju pole, ainult tekst on teistsugune. nud, see on neile mingi tähendusega olnud. Mui pole niisugust Ma mõtlesin ka, et tore oleks teada tema hoiakut. Aga mulle CV-d, nagu sealsed festivali korraldajad kokku panid, varem ol­ siiski tundub, et tal oli arenenud huumorimeel. Tal on seal ikka nud, ajab päris naerma. niisuguseid kilde sees, et on võimatu, et ta seda tõsise naiivsuse­ ga kirjutas; selles on mitmeid muusikalisi viiteid, mis muusikul Kohe on tulemas Tormise juubel ja siis Balti mere festival. kutsuvad esile vaikseid naeruturtsatusi. Aga kui vaatad selle aja Kui Balti mere festival 2003. aastal alguse sai, siis minu paku­ traagikat, siis Võrgu loomeprotsess ja situatsioon, mille ta sel tud Tormise programmi "Unustatud rahvad" tõrjuti, öeldi, et ajal valis, et jääda siiraks ja ausaks... see on üle mõistuse. meil on kavas Brahmsi Reekviem ja et Salonen ja Gergijev ju­ hatavad suuri asju. Üks päevane kontsert mulle siiski anti. Kuna Kirjutada nii suur teos sahtlisse, juba see on lugupidamist Financial Timesi kriitik tegi selle festivali pihuks ja põrmuks - väärt. et tüüpiline festival, staaride peale välja mängitud - ning tõstis On! Kui inimlik oleks olnud sel ajal teha tellimuskantaadikesi, esile minu Tormise-kava, et sel ainukesena oli mõte, et Tormise et olla konjunktuuris ja et üldse elada! Ühelt poolt, kirikumuu­ looming oli talle viimase aja suurim üllatus, siis sellel korral sain sika andis mingit elujõudu. Teiselt poolt - vaat see ei kõla nagu rahulikult oma programmi teha. hästi, aga - tegelikult see, mis ta kirjutas, ei ole harras kiriku­ muusika. Ta on küll kasutanud piiblitekste, aga ajanud muusika Siis vahel on kriitikast kasu ka! kaudu hoopis oma asja. Samas, nende kiri­ Muidugi on. Samas teeb see mulle nalja. kuinimeste jaoks, kes on arenenuma mõt­ Sest sa ju räägid inimestega. Aga alles siis, temaailmaga, on see ka väga huvitav teos. kui nad kriitikat loevad, jõuab see koha­ Kuid see pole tüüpiline vaimulik muusi­ Iga uue muusika le... Aga oleks mõni teine kriitik sattunud? ka, see on nagu mingi film, kafkalik film. Ja mul oli huvitav kuulata, mida öeldi pä­ juhatamine on huvitav, rast kontserti; näiteks Imbi Tarum tuli mi­ nu juurde ja rääkis täpselt samast filmilik­ ükstapuha, mis kvaliteeti kusest. Ei, seda teost tahaks küll veel teha talle ennustatakse.

8 muusika 10/05 AARIA Eetiline Es MÄRKO LÕHMUS

"No mis pealkiri? Kuidas saab üks helikõrgus kanda endas eetilisi väärtusi või neid mitte kanda?" mõtleb nii mõnigi. Sest katsu sa ebaeetiliselt mängida Johanni* või Wolfgangi kirjapandud noote! On ju just kultuur (ja sealhulgas ka muusika) viimastel sajanditel võtnud religioonilt ära kõlbeliste probleemide üle juurdlemise täna­ matu töö. Rituaalse väljendusvahendina laseb muusika inimestevahelisel suhtlemiselgi muutuda rituaalsemaks, lubab avada teistele oma sisemaailma ja käitumise sügavamaid tagalaid. Eetika sisuks ongi ju püüd muuta ole­ matuks sügavik öeldud ja tegeliku tegutsemiseesmärgi vahel. Ja kui muusikal on juba selline salapärane võime, siis muusika tegijad justkui kannaksid en­ das a priori positiivseid väärtusi. Aga ehk ei tee muusika tegemine muusikaga tegelemist veel üheselt eetiliseks? Kas muusiku tegu, kes projektiorkestri puldis istudes saab ülihästi hakkama suurt publikumenu pälvinud keeruka kavaga ja pärast kontserti korraldajalt kõhklemata maksuvaba honorariümbriku vastu võtab, on eetiline või mitte? (Ja är­ gem lisagem siia makromajanduslikku mõõdet, et samadest maksudest finantseeri­ takse suures osas muusiku päevast põhitöökohta.) Muusiku põhiliseks eneseväljenduse vormiks on 21. sajandilgi jäänud kont­ sert. Kontserte peab aga keegi korraldama, st muusikaga tegelema. Tegelemine nõuab ressurssi, ja raha selleks võib tulla paljudest allikatest. Aga meie oludes tuleb see suuremalt jaolt ühest kohast. See üks allikas on oma kultuuripoliiti­ ka põhialustes ja muudes alusdokumentides välja kuulutanud, et las eksper­ did jagavad - kirjutage neile projekt, küll komisjon teab, kes, kus ja kui pal­ ju saab. Tegelik tegutsemistava erineb väljaöeldust nagu piccolo tuubast. Tegelikult tuleb hoopis õtse ressursijagajale visiit teha ning kõike selgita­ da. Ja nii käivadki muusikaga tegelejad valgustustööl, igaühel kaasas kõ­ vem (ja kindlasti kallim) trump kui teisel: üks korraldaja lubab esitada ko­ gu Eduardi loomingu, teine austab aasta-Arvot, kolmas käib välja enne­ kuulmatu teose Ennult. Väga tõsiseltvõetavad nimed ja kvaliteetsed teosed. Järelikult peab rahastama. "Aga palju ei saa, sest raha on vähe," ütleb ressursijagaja. "Kuis siis nii?" imestavad korraldajad. Neil juba Tõnuga räägitud, Eri oli nõus ja Neeme ise tuleb ka. "Kas me tõesti peame neile ütlema, et teie ei andnud?" teevad korraldajad mureliku näo. Nende argumentide ees on ressursijagaja (ja muide ka samade jagamisreeglite paikapanija) juba relvitu. Eksperdid maja teises tiivas on vormiliselt just nagu sellistest patiseisudest priid. Neile laekub suurimalt korraldajalt neli korda aastas kategoorilises vormis abipalveid - kui raha juurde ei tule, ei saa Andresed ja Peeter festivali teha. Ise teate. Eksperdid on küll algul imestunud, sest korraldaja seepärast justkui suurim ongi, et res­ sursijagaja antud rahaga ise läbi ajada. Aga samas - kuidas sa hing jätad kolleegi toetusest ilma. Pole ju eetiline. Jälle on eelarvete menetlemise ja ekspertide nimetamise aeg. Ikka selleks, et kõlaks rohkem moraalset mi- bemolli.

* Kõikide nimede kokkulangevus selles kirjatükis tegelike persoonidega on tahtmatu ja puhtjuhuslik.

9 BAGATELLID MAAILM MAILIS PÕLD Washington National Opera tähistab viiekümnendat tegutsemisaastat * Mozarti heliteosed beebide muu­ sikateraapiana * Pianist Ivo Pogorelic taas rambi- valguses

• Aastal 2006 tähistab Washington boolseid templeid, kus külalised ja lihtrah­ National Opera viiekümnendat tegutse­ vas said surematutele annetada. misaastat. Uue Ilma rahvusooperi pool­ Ent juubeliaastapäeva lähenedes räägi­ sajand kulmineerub 19. märtsil Golden takse sellestki, et juba kolmandat aastat ra­ Galaga, kus kõrvuti Placido Domingoga as kendatakse Mozarti loomingut vastsündi­ tub üles solistide superansambel: ideaali­ nute vaevade leevendamiseks. Slovakkias, lähedane Rossini-laulja, Peruust pärit te­ Košice-Saca haiglas varustatakse beebid nor Juan Diego Flõrez; bariton Carlos paar tundi pärast sündi ülipehmete tur­ Alvarez, kes leidis lauljakutsumuse neli aas valiste kõrvaklappidega ja neile hakatak­ tat kestnud meditsiiniõpingute, täpsemalt se "manustama" Mozarti muusikat viis­ günekoloogiks spetsialiseerumise järel; te­ Slovakkias "manustatakse" lastele juba kuus korda päevas kümme minutit kor­ nor Salvatore Licitra, kes 18-aastaselt jõu­ maast madalast Mozarti võluhelindeid, raga. Imikud reageerivad helindeile elava dis äratundmisele, et loodus on talle kinki­ mis aitab arstide sõnul beebidel kaalus näomiimikaga, käekesi liigutades, magu­ nud hääle (äratundmine saabus südasuvel edeneda ja stressist vabaneda. sasti unne suikudes... Muusikateraapias Sitsiilias, kui ta raadiost kostvat lauluviisi "Mozarti efektina" tuntud võte osutub tõ­ matkides ajas kimbatusse kõrvaltoas viibiva husaks vaimse talitluse stimuleerijaks, aitab ema, kes äkitselt ei saanudki enam aru, kas parasjagu laulab raa­ uutel ilmakodanikel kaalus edeneda ja stressist vabaneda. dios väljahõigatud kuulsus või ta oma lihane poeg), ent kelle ni­ mi hakkas võimsalt resoneerima paari aasta eest seoses Luciano • Ivo Pogorelici viimatine esinemine Roomas leidis aset 1. juu­ Pavarotti asendamisega New Yorgis Metropolitan Operas; sop­ nil 2003. aastal, päeval, mis tähistas Santa Cecilia kontserdihoo­ ran Anna Netrebko; Ameerikale nii tavapärasest kirikukoori­ aja 2002/2003 lõppu. Varasema info kohaselt pidanuks toona­ de traditsioonist sirgunud sopran Elizabeth Futral; tumedana­ se kontserdi sisustama Radu Lupu, ent rumeenlase sõlmes esine- haline metsosopran Denyce Graves; tenor Paul Groves, bari­ misgraafiku tõttu andis sooloõhtu hoopiski Ivo Pogorelic. Tol 1. ton Alan Held, tenor John Matz, bass-bariton Samuel Ramey... juunil, mil manala teele saadeti Santa Cecilia Rahvusakadeemia Washingtoni rahvusooperi orkestrit juhatab juubeligalal Heinz president Luciano Berio, meenutas Pogorelic kontserdi sisseju­ Fricke ning kogu selle toreduse tipuks peaks kujunema muusi­ hatuseks veerandsaja aasta tagust Alessandro Casagrande kon­ kali- ja filmiilmas tuntud tegijate, Marvin Hamlischi ja Sheldon kurssi Ternis, laureaaditiitlit, millest temale kujunes pääsutäht Harnicki ühistööna valmiv uudisteos. suurele lavale; ta kiitis akadeemia uue kontserdipaiga akusti­ kat ning pühendas Beriole, kes auditooriumi oli matnud otsa­ • Lähihooajal saab kuulata Wolfgang Amadeus Mozarti neid­ tult energiat ja loendamatult närvirakke, Leinamarsi Chopini ki teoseid, mis on pidanud leppima tagasihoidlikuma lavaelu­ Sonaadist op 35. "Asenduse korras" teoks saanud kontserdil ga, kui ehk tulevärgilise esietenduse järel osati arvata. Üks see­ mängis Pogorelic Beethovenit, Skrjabinit ja Liszti. Ühest kül­ sugune "vähem mängitav" Mozart, mis Milano La Seälas peat­ jest uhas Pogorelic uut vett nende veskile, kes eelarvamusest või selt lavale tuuakse, on arkaadialik laulumäng "Ascanius Albas" stagneerunud kuulamisharjumusest süüdistavad teda must-valge- (KV 111), kus tegutsevad Aenease poeg Ascanius, Heraklese le talletatu reetmises, teisalt ihus aga nende tõde, kes Belgradist soost nümf Silvia, võrgutajalik Veenus, ülemkarjuse ülesandeis pärit pianistis aduvad jäägitu kontsentratsiooniga kirglikku kul­ Faun... Too müütilise hõnguga lembelugu, mis viitab Rooma tsi­ gurit, kes küllastab hapnikuga iga pisimatki helindit, kaasa arva­ vilisatsiooni lätetele ja Alba Lõnga rajamisele, valmis Habsburgi tud teoseid, mis moodsas konkursiponnistuses kipuvad elujõu­ Ferdinandi ning Maria Beatrice d'Este pulmadeks. Pastoraal du minetama ning "kõrgkäsitööndusliku dekoratiivkunsti näide­ kanti ette 17. oktoobril 1771, päev pärast Milano toomkirikus teks" taanduma (kõnealusel kontserdil taasmagnetiseeris ta näi­ toimunud tseremooniat, mille kirjeldusest jääb tänaselegi lugeja­ teks Liszti "Virvatuled" ja "Metsiku jahi"). Ent pärast toonast le mulje, et kui paari ei pandud just päris jumalaid, siis vähemalt sooloõhtut sattus Pogorelic Itaalia kontserdielu kontekstis jäl­ laulatati kaks ambroosiast toituva sugupuu vägevaima kõrval- legi kadunud poja rolli - ei ülesastumisi laval ega mõtteavaldu­ haru esindajat. Ka viieteistaastane Mozart viibis toona Milanos si ajakirjanduses. Nüüd tundub ligi kakskümmend kuud kestnud ja oli ise esiettekande üks põhikäivitajaid; kõrvuti Wolfgang vaikuse ja eneseotsingu periood (periood, mille vältel ta harras­ Amadeusega tegutses õukonnaarhitekt Giuseppe Piermarini, kel­ tas mitmeid spordialasid, muutis oma toitumisharjumusi, tegeles le ülesandeks oli planeerida pulmarongi teekond ja rajada süm­ keeleõpingutega ning laadis füüsist ja vaimu) olevat lõpukorral,

lO muusika 10/05 sest muusikaleht Giornale della Musica ja ajakiri Suonare too­ vad ära intervjuu Pogoreliciga, kes septembris-oktoobris viibib kontserdireisil Kaug-Idas, 2006. aastaks planeerib aga turneed Euroopas ja Ühendriikides. Lugedes neid trükivärskeid interv­ juusid, valdab mind tõdemus, et vähemasti ajakirjanike jaoks on Pogorelic ikka veel eeskätt Varssavis toimunud skandaalse Chopini-konkursi (1980) laps. Endiselt keritakse jutulõnga kon­ kursi politiseeritud kulissidetaguse ümber; ikka veel meenuta­ takse otsekui masinliku reveransina prohvetisuiselt protesteeri­ nud Martha Argerichi, kes kuulutas geeniuse sündi, vaidlustas žürii töö ning pidi ametivõimude kategoorilisel nõudmisel ko­ he esimese lennukiga Varssavist lahkuma. Mõttetu järjekindlu­ se ja kunstliku valulisusega kedratakse seda kakskümmend viis aastat tagasi toimunud sündmust. Ja kuna Pogorelic on ammu­ ilma tunnistanud, et just Chopini konkursi mittevõitmine aitas oluliselt kaasa ta tuntusele, siis on ajakirjanike visaduses pianis­ ti eeskätt möödaniku vaatevinklist valgustada midagi kummas­ tavat. Kui aga see noorusaegade lugu kõrvale jätta ja küpsest in­ terpreedist rääkida, siis täna veedab neljakümne kuue aastane Pogorelic oma päevi Šveitsi, Inglismaa, Hispaania ja Saksamaa vahet sõites. Väsitavate lennureiside vältimiseks töötab ta tur­ neede tarvis välja skeemi, mis võimaldab algsest esinemispaigast järgnevasse ning sealt omakorda edasi liikuda minimaalse vaeva­ ga. Pogorelici sõnul ihkab inimese hing seda, mida ta hetkel ei saa endale lubada. Kui kontoris kirjutuslaua taga istuv ametnik unistab tõenäoliselt sõidust New Yorki, siis Pogorelici unistus­ tesse mahub kolm lennuväljadevaba kuud. Šveitsis Bre mäe piir­ konnas asuv elupaik tagab talle õtse koduukse eest algavad mat- karajad, lisaks meeldib talle ujuda - kiindumus pärineb helilooja ja kontrabassisti ametit pidanud isalt, kes nooruses jõudis ujumi­ sega tegelda ka võistlusspordi tasemel. Kaheksakümnendail aas­ tail läks Pogorelic ajalukku "teksades esineva pianistina". Olgu öeldud, et enamik neist, kes levitas eblakat legendi Pogorelicist kui teksapükstes suurvaimust, polnud asjaosalist sellises riietu­ ses ilmaski esinemas näinud. Pogorelici väitel põhjustas kuulu­ jutu üksainus, San Sebastiänis toimunud esinemine, kus tal tões­ ti tuli mängida reisiriietes, sest kohver koos ülikonnaga oli sat­ tunud valesti lähetatud pagasi hulka, ja kuna liiati oli pühapäev, siis polnud ka Hispaania rõivapoodidesse asja. Mõni nõuanne noortele? Pogorelic, kellest juhul, kui tast poleks saanud pianis­ ti, oleks kujunenud arhitekt või disainer, soovitab noortel töö­ tada hea õpetaja käe all. Ja muidugi peab õnne olema - õnn on kõige alus. Oma õpetajalt, kaitseinglilt ja abikaasalt, 1996. aastal lahkunud Aliza Kezeradzelt ütleb ta olevat kaasa saa­ nud muusikakultuuri ühes endastmõistetava tehnilise perfekt­ suse ning autoriteksti austamisega. Lisaks arvab Pogorelic, et ei maksa repertuaari taga ajada, sest aja jooksul kujuneb see ise­ enesest. Märksa olulisem on keskenduda ning püüda mõne, kas või ühe looga endast anda maksimum. Küsimusele, keda ta pia­ Ivo Pogorelic, jäägitu kontsentratsiooniga kirglik kulgur, suundub nistidest imetleb, vastab Pogorelic, et praeguse kontserdieluga järgmisel aastal turneele Euroopasse ja Ühendriikidesse. ta eriti kursis ei ole ning kontserdikülalisena eelistab ooperit ja FOTOD INTERNETIST lied'i; maailma parima akustikaga paigaks peab ta Teatro Colõni Buenos Aireses.

• 30. juunil suri Fort Worthis kolmekümne viie aastane Aleksei mille tagajärjeks oli osaline halvatus ja elu ratastoolis. Sultanov Sultanov. Moskva konservatooriumis Lev Naumovi käe all ku­ jäi pianistiks haiguse kiuste, ta sättis klaveripartii ümber vaid junenud pianist võitis 1989. aastal Van Cliburni nimelisel kon­ paremale käele, tegutsedes tšellistist abikaasa kontsertmeistrina. kursil kuldmedali, asus elama Texasesse ja alustas intensiivset kontsertpianisti elu. Aastal 2001 tabas Sultanovit mitu insulti,

muusika 10/05 11 IMPRESSIOONID Tallinna orelifestival on pillide kuninga vääriline

Tallinna rahvusvaheline orelifestival, jat või muusikastiili, mida oleks esile too­ artikulatsioon olid kaamera abiga hästi 29. 07 - 7. 08. Esinejad: Przemyslaw dud. Kui püüda fantaseerida, mis juh­ nähtavad, kahjuks vähem kuuldavad. Kapitala (orel, Poola), Philippe tuks, kui orelifestivalil kõlaks üksnes ore­ Olulise osa kontserdi kavast moodus­ Emmanuel Haas (paaniflööt, Šveits), limuusika, võib arvata, et ainult suurima­ tasid erinevate heliloojate teoste seaded Silvano Rodi (orel, klavessiin, Monaco), te friikide jaoks poleks kümme õhtut pal­ (autor Andres Uibo) kahele orelile, kus­ Algirdas Janutas (tenor, Leedu), Pjotr juvõitu. Tänapäeva publik näib ihkavat juures kõige huvitavamalt kõlas Uibo ori­ Migunov (bass, Venemaa), Eduard mitmekesist etendust: erinevad pillid, eri­ ginaallooming. Arro rahvaviisitöötlustele Oganesjan (orel, Prantsusmaa), Mario lised koosseisud, uudisteosed, miks mit­ selline materjali jagamine eriliselt juur­ Duella (orel, Itaalia), Ulla Krigul (orel), te pantomiim ja tulevärk... kas või sellisel de ei andnud. Kontserdikavadesse ootaks Virgo Veldi (saksofon), Edward de Geest kujul nagu Leigol lõkete ja küünaldega. Arro teoste puhul märkeid, milliste rah­ (orel, Belgia), Sven Grünberg, Lilian 30. juulil esines Nigulistes Przemys­ vaviisidega on tegemist. Mõni usin tu­ Langsepp (harfid, chengj, Vambola Krigul law Kapitula Poolast, kelle kavas oli deng Muusikaakadeemiast võiks teha ja (löökpillid), Aare-Paul Lattik (orel), Aivars oreliliteratuuri kaks populaarsemat avaldada sellealase uurimistöö! Kalejs (orel), Martina Doehring (sop­ teost, Bachi Toccata d-moll BWV 565 Tänapäeval on lihtsa tehnika abil või­ ran, Saksamaa), Andres Uibo (orel), Tiiä ja Boellmanni "Gooti süit" kõrvu poo­ malik kaugel ja kõrgel mängivat organisti Tenno (orel), John Scott (orel, Inglismaa), la heliloojate Surzynski ja Nowowieski näha suurel ekraanil. Kahe mängija puhul Ka Во Chan (kontratenor), Mari-Liis siinmail vähe tuntud orelimuusikaga. olnuks eriti tore näidata neid korraga, ja­ Uibo (viiul), Oksana Sinkova (flööt) ning 31. juulil mängis samas Mario Duella gades ekraanil kaadri pooleks. De VEnsemble Europeen William Byrd, Itaaliast. Orthodox Singers, Vox Clamantis, Eesti 3. augustil esinesid Nigulistes Andres 4. augusti oreliõhtul Nigulistes esines bel­ Rahvusmeeskoor ja Festivaliorkester. Uibo ja Tiiä Tenno ning kõlas muusika gia organist Edward de Geest. Kava esi­ kahele orelile. Kuigi mõlemad organis­ meses pooles kõlas J. S. Bachi muusi­ Tallinna rahvusvaheline orelifestival sai tid said esitada ka soolopalu, oli rõhk ka ja teises pooles 20. sajandil kirjuta­ tänavu teoks juba üheksateistkümnendat pandud kahe oreli koosmängule, mis eri­ tu: Andriessen, Dubois, Verschaegen ja korda. Algusest peale on festivali kuns­ ti kontserdi alguses kõlas väga uudselt ja Dupre. tiliseks juhiks olnud Andres Uibo, kel­ põnevalt. Kontserdi esimese poole Bach oli vä­ lel on annet ja jaksu olla nii suurepärane Niguliste Antoniuse kabelisse paigal­ ga täpselt artikuleeritud ja hea hooga ette mänedžer, organist kui ka orelipedagoog. datud orel rikastab kahtlemata kiriku või­ kantud. Suhteliselt minoorselt valitud ka­ Konservatooriumis orelimängu kõrval malusi. Paraku jääb osa spontaansest mu- va ja osalt väga tugev registratsioon jätsid Lembit Veriini juures omandatud dirigee- sitseerimislustist puudu, sest teineteise­ mõnevõrra raskepärase mulje. Fantaasia rimiskool annab talle täna võimaluse tun­ ga arvestamine pika kajaga ruumis võtab "Jesu meine Freude" oli meeldiv puhkus da end hästi orkestrite ees ning viimased hoo maha. Vaid suured katedraalid saa­ kõrvale enne Passakaljat c-moll, mille re­ aastad on lisanud üha rohkem ka heliloo­ vad endale lubada luksust omada kaht või gistratsioon püsis massiivsena. Arvestades mingut. 2003. aastal saavutas Uibo teos enamat orelit. Nende koosmäng ansamb­ teose pikkust, oli kergemate registrite "Then I saw" uute oreliteoste konkursil lis on ilma tänapäevaste sidevahendite­ kasutamine väga lühiajaline ja viis vor­ I koha ja publikupreemia. Tänavusel fes­ ta kaunis keeruline, kuna distants pillide milises mõttes natuke tasakaalust välja. tivalil aga kõlas esiettekandena tema he­ ja mängijate vahel on paratamatult väga 80. aastatel populaarsust kogunud suund litöö koorile "Antifoonid" psalmidele nr suur. Aga mis oleks, kui paigaldaks pilli mängida Bachi suuri teoseid algusest lõ­ 102 ja 145 ning hulk orelimuusika sea­ ratastega poodiumile - see võimaldaks te­ puni ühe registratsiooniga mõjub täna­ deid kahele orelile. Kuigi juba mitmen­ da kerge vaevaga lükata sinna kuhu vaja? päeval natuke raskepäraselt, kuigi teoste dat aastat toimub festival Eesti Kontserdi Nurga tagant välja tooduna tulnuks inst­ tehniline teostus oli laitmatu ja mänguviis egiidi all, on Andres Uibo selle hing ja rumendil sel korral mänginud Tiiä Tenno kütkestav. selgroog. musitseerimine paremini esile. Akustilistel 5. augustil andis toomkirikus soolo­ Artiklis on käsitletud valikut Tallinnas põhjustel jäi seekord tema mäng ebasel­ kontserdi inglise organist John Scott. toimunud kontsertidest ning "Leigo järve- geks ja kahjuks polnud väike orel suure­ Klassikalist repertuaari - Bach, Wesley, muusika" ulatuslikku programmi 30. juu­ le ka piisav partner. Või nagu ütles üks Mendelssohn, Händel - ilmestasid lil. kontserdikülastaja: nagu Suur Peeter ja 20. sajandi moodsamad helitööd. Nagu Väike Peeter! Böhmi Koraalipartiitas toi­ de Geest on ka Scott nn katedraaliorga- Sellel festivalil polnud otseselt heliloo­ munud registrite vahetus ja suurepärane nist (vastavalt Gentis ja St. Pauli kated-

12 muusika 10/05 IMPRESSIOONID

Pirita kloostri lakooniliselt sisustatud ka­ belisse. Võluv esitus, millele lisandus vaba suhtlemine publikuga, andis kontserdile meeldiva atmosfääri. Head karakterid ja stiilne esitus ning paraja pikkusega kava ei lasknud kuulajat tüdineda. Paaniflööt on oma ehitusest tulenevalt siiski suhte­ liselt väikeste võimalustega instrument, kõlades püsivalt üsna ühes tessituuris. Silvano Rodi täpne ja erk mäng andis mõlemale kontserdile kindlasti palju juur­ de, samuti oli Niguliste orelil võimalik mängida mitmekesisemat muusikat.

Suuremate koosseisude päralt oli fes­ tivali algus ja lõpp. Avakontserdil esi­ nesid Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel, solistid Algirdas Janutas, Juri Mantšak ning organist Eduard Oganesjan. Viimati nimetatu on lõpeta­ nud Moskva Tšaikovski-nimelise konser­ vatooriumi nii klaveri kui ka oreli erialal, võitnud nimekaid konkursse ja esinenud hinnatud solistina ning töötab juba kaks­ teist aastat klaveripedagoogina Pariisis. Avakontserdi soolopalad, mille autoriks Festivali looja ja kunstiline juht Andres Uibo. kolm aastat tagasi surnud tuntud organist Oleg Yantšenko, kõlasid Eestis arvatavas­ ti esmakordselt. Teosed olid suhteliselt sarnased ja neist mõne asendamine oleks andnud võimaluse Oganesjani kui suu­ repärase muusiku ja põneva kultuurilise taustaga inimese interpretatsioonis kuula­ ta muudki muusikat. Orthodox Singersi esituses kõlas Andres Uibo uudisteos "Antifoonid" psal­ midele nr 102 ja 145. Vene kirikumuusi­ ka traditsioone järgides on loodud oma­ pärane ja huvitav kooriteos, mille orel­ punktidena kõlama jäävad pikad akordid Suurejoonelist mängu pakkusid katedraaliorganistid viitavad ilmse selgusega, et helilooja on Edward de Geest ja John Scott. organist. FOTOD EESTI KONTSERDI ARHIIVIST Omaette probleemiks on ja jääb aga Niguliste akustika, mis sulatab kokku tekstid ja kiired tempod. Tänapäeva teh­ raalis Londonis). Väga särava mulje jättis vessiiniga 31. juulil Pirita kloostri kabe­ nikat arvestades oleks kindlasti võimalik tema Händeli Kontsert F-duur, mille esi­ lis ja 1. augustil Nigulistes suure oreliga. kuidagi vähendada suurt kaja, mis kirikus tuse erakordne täpsus, särtsakus ja hoog Kava erinevus sõltuski enamjaolt ruumist: tekib, kuid selline projekt oleks arvata­ ületas kõik ootused. Suur romantiline kui Pirital mängiti duode vahele suurepä­ vasti ülikallis. Uitmõttena: kui Niguliste Sauer-orel kõlas erakordselt värskelt ja raseid klavessiinisoolosid, siis Nigulistes Antoniuse kabel saaks mingid gobelää- kergelt. näitas Silvano Rodi oma võimeid oreli­ nilaadsed seinakatted, mida siis vajadu­ teoseid esitades. sel kasutada... Kui keegi siin hakkab kõ­ Üks haruldasemaid kooslusi sel festivalil Paaniflööt on siinmail populaarne ol­ nelema interjööri rikkumisest, siis mingu oli duo Philippe Emmanuel Haas Sveitsist nud peamiselt heliplaatide vahendusel, ja vaadaku kõigepealt neid rohkeid juht­ paaniflöödil ja Silvano Rodi Monacost kohapealsetest mängijatest teame vähe. meid ja karpe, mis on vajalikud signali­ orelil ja klavessiinil. Tallinnas sai neid Paaniflöödi kui oreli kauge eelkäija ja su­ satsiooni ning tuleandurite olemasoluks kuulata kahel korral: paaniflöödi ja kla­ gulase sume toon sobis suurepäraselt just

muusika. 10/05 13 IMPRESSIOONID

ning mida pole püütudki diskreetsemalt nooremate ning vanemate meistritega paigutada. Isegi seinaga ühte värvi kaa­ mängisid J. S. Bachi helitöid suurepära­ Pärlimäng bel parandaks pisut üldist väljanägemist. selt paduvihmast hoolimata. Orkestrit (Tuli küll natuke mürgine mõtteavaldus, juhatasid Andres Uibo ja Andres kuid olen ka teistes kirikutes näinud, Mustonen. Leigo kontserdi viimane risti-rästi kuidas seal juhtmeid on veetud...) osa oli Rahvusmeeskoori päralt. Veljo Avakontserdi teises pooles kõlas Tormise 75. sünnipäeva tähistav kont­ ümber Orthodox Singersi ja solistide esituses sert kandis pealkirja "Tormise järve- Aleksandr Gretšaninovi "Liturgia Do- loits", dirigeeris Ants Soots ja kaastegev mestica" op 79. Koor oli seekord pai­ oli teiste solistide kõrval ka juubilar ise. maakera gutatud kitsale orelirõdule organist Imetlusväärne muusika, mille Tormis on TOOMAS VELMET Eduard Oganesjani ümber ning seisis kirjutanud, kõlab siiski paremini mõnes peamiselt seljaga publiku poole. Selline kontrollitava akustikaga keskkonnas. Festival "Klaaspärlimäng" 16. juulist - paigutus fokuseeris koori hääled ning Hoolimata sellest oli tajutav ja nauditav 20. augustini Pärnus, Tallinnas ja Tartus. andis neile võimaluse ühtlasemalt saali muusikasse kätketud ürgne jõud, mille jõuda. Pisut häirivalt ja teose terviklik­ vallapääsmine näiteks "Pikse litaanias" Olen varasematel aastatel pisteliselt kü­ kust rikkuvalt mõjus pikk hääleandmise võib-olla mängiski ilmastikuoludes oma lastanud algset "Raemuusika" festiva­ protseduur, eriti kui koorijuht ja orga­ osa... (Jaapani esiettekande järel olevat li, nüüdset "Klaaspärlimängu". Tänavust nist seda mõlemad teineteise järel tegid. seal kandis tsunamiga tegemist tulnud.) festivali õnnestus ühe erandiga täies ma­ Heade solistide juures tahaksin eraldi hus jälgida ja võib tõdeda, et festival on märkida suurepärast diktsiooni: tava­ Festivali lõppkontsert toimus 7. au­ "magister ludi" Peeter Vähi kunstilisel liselt nii segases akustikas oli võimalik gustil Tallinna Jaani kirikus. Esines juhtimisel ideeliselt kristalliseerunud ja aru saada "Credot" laulnud tenori igast William Byrdi ansambel (De 1'Ensemble kõige paremas mõttes elitaarne ning sel­ sõnast. Europeen William Byrd), kunstiline juht lest on saanud mõtteid liigutav muusika­ Graham O'Reilly, kavas Bachi perekon­ sündmus. Pärlimängul on parajad dimen­ Järgmisel õhtul jõudis orelifestival na motetid topeltkoorile, mis seekord sioonid, teda on võimalik haarata tervi­ Leigole, mis on kujunenud armastatud tähendas vaid kaheksat lauljat. Lisaks kuna, kuid ka igal üksikul kontserdil on kontserdipaigaks. Varased tulijad said kasutati orelit ja tšellot. Jaani kiriku oma "vitamiin", mis tekitab huvi ja on "soojendusbändiks" kuulata kvartetti suurust arvestades oli alguses kahtlus, tervislik. Festivalil võib alati leida põ­ Improloo. kas ansambel topeltkoorina suudab selle nevat uudismuusikat või siis hästi tun­ Kell seitse alustasid Philippe Em­ täita. Suurepärased vokalistid lõid täp­ tud vana "uudiskuues". On akadeemilist manud Haas paaniflöödil ja Silvano se koostöö ning graatsilise fraseeringuga kammermuusikat ja kergemat klassikat, Rodi digitaalorelil. Kava esitati elegant­ nauditava ansambli, kust tahaksin eri­ on mindud kaalutletud riskile ja mängi­ se kergusega ja sobis Lõuna-Eesti maas­ ti esile tuua sopranite fantastilist hää- tud kindlatele esinejatele, ning kõik see tikule hästi. Kuna Leigol tuleb parata­ levalitsemist. Siiski tundus keerulisema mahtus tänavu tegelikult üheksasse kont­ matult kasutada helivõimendust, siis faktuuriga kohtades, et mõnevõrra suu­ serti. Seda ei ole kindlasti palju, vaid just sõltub paljugi selle kvaliteedist ning rem koosseis pääsenuks paremini esile. parasjagu, kui teame, et nad olid hajuta­ võib jääda ka mulje, et sound tuleb heli­ Samuti oli continuo-partü mõnel kohal tud ajavahemikku 16. juuli - 20. august. plaadilt. Interpreedi võimalused on sel­ pisut tugev. "Magister ludi" ise on tänavust fes­ lise vabaõhukontserdi puhul minimaal­ Kümme päeva kolmekümne viie tivali aga nimetanud hoopis interpreedi- sed. Suurem osa lõpptulemusest sõltub kontserdiga Eestimaa erinevates paika­ keskseks. Pianist Piotr Anderszewski, kellestki teisest. Samuti levib akustilise des - see on tegijate hiiglaslik töö, kuid 16-aastane viiulikunstnik Christoph pilli heli teisiti kui elektroonilise oma publikule suur hulk muusikasse kätke­ Koncz Saksamaalt, bandooniumivirtuoos ja nii on oreli kasutamine Leigol üsna tud ja heldelt jagatud energiat. Carel Kraayenhof Hollandist ning maail- komplitseeritud. Samas on see loomu­ Järgmisel aastal tuleb festival jälle! maeestlased Marika Järvi (Šveits), Martin likult haruldane võimalus musitseeri­ Kuuskmann (USA) ja Selvadore Rae(ä)hni da vabas looduses ja võistelda loodus­ (Jaapan) olid seda kaalu küll, et raskuske­ jõududega, mis seekord saatsid poole se interpretatsiooni kasuks nihutada. kontserdi pealt Leigole paduvihma. Kui Festival algas Eliisabeti kirikus Süd- paaniflööti ja orelit sai kuulata veel kui­ vana, siis Händeli orelikontsert Aare- West Rundfunki sümfooniaorkestri kont­ Paul Lattiku ja Festivaliorkestri esituses serdiga (16. 07), kavas Mozart ja Leos lõppes juba vihmasajus. Kell pool ühek­ Janacek. Orkester on suurepärast saksa sa alustanud noored muusikud Oksana kvaliteeti kollektiiv, kelle vaskpillid pa­ Sinkova flöödil ja Mari-Liis Uibo viiu­ nevad lausa ahhetama - kümme trom­ lil koostöös Andres Mustoneni ja teiste petit Janaceki Sinfoniettas, ideaalilähe­ dane elastsus ja täpsus saateelemendis.

14 muusika 10/05 IMPRESSIOONID

Kontserdi nael oli siiski meile varasemast avastamist. Tõsiasi on see, et Pärnu titas seni vastamata küsimuse, et kui le­ tuttav Piotr Anderszewski Mozarti d-moll Linnaorkestri kaks kontserti olid selle gend heliloojast-mõrvarist Salierist ei ole klaverikontserdiga. Kõige enam aga va­ festivali menukaimad. Esimene neist, tõsi, siis on tegemist suurima ajaloolise pustas mind asjaolu, et kontserdi korral­ "Ameerika - Põhi & Lõuna" toimus 18. ülekohtuga, ning kutsus kuulama Salierit dajad suutsid 100-liikmelise sümfoonia­ juulil Pärnu kontserdimajas, pealkiri vih­ kui heliloojat, mitte kui Mozarti kade­ orkestri paigutada Eliisabeti kiriku alta­ jamas autoritele, sest kontserdi esimese dat rivaali. Kontserdi Salieri-poolest jäi ri ette ning et seejuures mahtus kirikusse poole täitsid Samuel Barberi Adagio keel­ meeldiv elamus põnevast senikuulma­ ka mõnevõrra publikut. Kahtlemata on pillidele ja Eesti esiettekandena Charles ta muusikast, aga veelgi enam Pärnu kõigile selge, et kontsert pidanuks toi­ Colemani fagotikontsert "Latarnia", kus Linnaorkestri solistide meisterlikkusest muma Pärnu kontserdimajas. Ma ei ar­ soleeris Martin Kuuskmann. Järgnesid ülinõudlikke variatsioone "La folia" esi­ va, et Eesti Kontsert, kes kontserdimajas Astor Piazzolla bandooniumikontsert tades. Salieri on sama hea helilooja kui samaaegselt ooperigalat korraldas, iseen­ "Aconcagua" ja Alberto Ginastera balle- iga teinegi, asetatuna aga seekord kaalu­ dale kangesti konkurentsi sooviks pak­ tisüit "Estancia". Publik loomulikult läks le, mille vastukaaluks Mozarti Reekviem. kuda, küllap seal oli objektiivseid põhju­ endast välja just sellel kavapoolel, mina Reekviemi esitusel oli paraja pieteeditun­ si. Samal ajal toimus veel raekoja saalis aga kriipsutaksin eriti alla Barberi Adagio dega kasutatud fragmente Miloš Formani Stravinski kvarteti kontsert, kuhu oleks esituse keelpillide kõla intensiivsust ja filmist "Amadeus" illustreerimaks Salieri hea meelega ennastki kuulajaks sokuta­ väljapeetust, vaatamata sellele, et diri­ ja Mozarti legendi. Teades, et Pärnu nud, kuid nagu teada, on isegi kahes ko­ gent Kristjan Järvi suhe teosega oli või­ Linnaorkestri peadirigendi Mozarti-su- has korraga võimatu viibida, kolmest rää­ maliku lineaarse tardumuse piiril, mis on het võib iseloomustada sõnaga "lau­ kimata. tegelikult äärmiselt täpne suhe teosesse. lev", siis oli tulemus selle sõna vääriline Nagu öeldud, ei ole Peeter Vähile ris­ Lõuna-Ameerika muusika esitusel sai sel­ ning kammerlik selle termini kõige si­ kimine üldsegi mitte võõras. Pean pä­ geks, et Eestist on pärit tõeliselt "kuum" sukamas mõttes. Vaatamata Formani fil- ris suureks riskiks paigutada üheksa ka­ poiss Kristjan Järvi näol - sellist löökpil­ milõigu "Confutatise" aktsendile, tun­ va esitajate hulka lausa kahel korral lide ja temperamendimöllu Eesti orkest­ dus mulle Alperteni esitus kulmineeruvat Pärnu Linnaorkester, eriti kui naabruses rilt varasematest aegadest küll ei mee­ "Lacrimosale" ja miks ka mitte. Solistide on Süd-West Rundfunki sümfooniaor­ nu. Solistid Martin Kuuskmann ja Carel kvartett oli kindlasti meie parim ja koge­ kester, Euroopa Liidu Kammerorkester Kraayenhof esindasid väärika virtuoossu­ nuim, seega Kaia Urb, Teele Jõks, Mati ja nendega samast klassist Tallinna Kam­ sega nii põhja- kui lõunaameerika muusi­ Turi ja Uku Joller, koor Voces Musicales merorkester. Kuid selgub, et kuigi ole­ kakultuuri. ning koormeister Risto Joost. Kui ma üt­ me kallite külalistega juba ära hellitatud Teine Pärnu Linnaorkestri menukont- lesin kammerlik, siis mõtlesin kammerlik­ (maist augustini külastas Eestit 14(!) kü- sert (28. 07) oli provotseeriva pealkirja­ ku täpsust nii ansambli tasakaalus kui ka lalisorkestrit), siis omad väärivad veel ga "Mozart & Salieri". Peeter Vähi püs­ esituse perfektsuse mõttes. Ainult "Tuba FOTO PEETER VÄHI r К^Л**Л"> **

ШРеафЯК**1** TOP' №

muusika 10/05 15 IMPRESSIOONID mirumi" tromboonisoolo jäi veidi hinge muusikuil kulus nende pillide häälesta­ Oluline on kuulajate reaktsioon mu kraapima. miseks - äkki on seegi üks oma ala profi katsetustele. Oli suurepärane näha, et Edasine festivalikäik suundus kam­ tunnuseid. nii "Latarnia" kontserdil Pärnus kui ka mermuusikasse ja seda teed alustasid Suurepärase kunstilise punkti ase­ "Streetscape'i" maailma esiettekandel Paavo Duo Maranika (20. 07) ehk Maarika tas "Klaaspärlimängule" Tallinna Kam­ Järvi juhatusel 2001. aastal Cincinnatis ap- Järvi (flööt) ja Martin Kuuskmann ning merorkestri kontsert Eri Klasi juhatusel. lodeeriti püsti seistes. nendega koos pianist ja helilooja Matt Pealkirja all "Ida - kauge ja lähedane" pa­ Herskowitz (Kanada). Kontserdi ka­ kuti Pärdi, Vähi, Sostakovitši, Sibeliuse ja Jazzi ja minimalismi sugemetega va võiks kasutada näitliku õppevahen­ Schnittke loomingut ning viimaselt minu "Streetscape" julgeid rütmilisi võnkeid dina leidlikust ja kõigile võimalusi pak­ suureks rõõmuks "Concerto grossot" nr võiks mõneti vaadelda kui hommage'i kuvast ning tagatipuks kuulajatele põ­ 1, kus suurepärased eestimaised solistid Stravinskile. Kriitikud nimetavad seda nevast kammerkavast. Alustuseks noore Arvo Leibur ja Lasse Joamets oma klas­ Suure Õuna turbulentsest pöörlemisest (16-aastase) Beethoveni G-duur trio ja si tõestasid. Sostakovitši Esimese klaveri­ inspireeritud muusikaliseks poeemiks. viimaseks Poulenci Trio, kus autor mat­ kontserdi solistideks olid Vestard Simkus Olete siis läbi-lõhki c/fy-inimene? kib vaimukalt Haydni, Mozarti ja Saint- ja Indrek Vau (trompet) ning Peeter Vähi Absoluutselt! Kasvasin üles New Yorgis Saensi stiili ning sellises raamis Jindfich flöödikontserdis "A Chant of Bamboo" ning kuna mingi osa minust igatseb kasu­ Feldi flöödisonaat ja Daniel Schnyderi Neeme Punder. Läti klaverikunstnik de­ tada oma loomingus rahvamuusikat, siis (1961) fagotisonaat, boonusena veel monstreeris lisaks kõrgeklassilisele pia- püüan kas teadlikult või alateadlikult selles Herskowitzi "Siciliana ja fuuga" fago­ nismile isikupärast, ütleksin isegi roman­ linnas kogutud emotsioone muusikas väl­ tile ja klaverile ning Pärdi "Aliinale". tiseeritud Sostakovitši-tõlgendust, mis jendada. Ka Euroopa Liidu Kammerorkestri ka­ publikut väga võlus. Vähi kummardus Kui oleksin üles kasvanud maal, kir­ va oli üle sajandi kontrastiga, sisaldades oriendile teostus Neeme Punderi briljant­ jutaksin ilmselt palju rahulikumat muu­ Mozarti Viiulikontserti A-duur ja Haydni ses esituses, mida kõigi suureks rõõmuks sikat. Näiteks nii "Latarnias" kui ka Sümfooniat D-duur 18. sajandist ja nen­ toetas maestro Eri Klas hoopis löökpil­ "Streetscape'is" sisaldub ummikute teema; dele eelnevalt Gustav Holsti St. Pauli süi­ lide tagant. Meie kammerorkestri pari­ sestap on mu muusika kui linnaelu peegel­ ti ning Giovanni Sollima (1962) araa­ maks taseme näitajaks eriti kõlakultuuris dus. bia stiilis sümfooniat "Angel" 20. sajan­ kui meisterlikkuse olulisimas aspektis oli dist. Selles, et kontserdil saadud mulje Sibeliuse süidi "Rakastava" esitus. Kas kontrast pisikese kuurortlinna Pärnu "kaalukauss" kaldus pigem 18. sajandi Ja lõpuks - üldsegi mitte viimast rolli ja Suure Õuna vahel jalust maha ei niit­ poole, on "süüdi" viiulikontserdi esitaja ühe festivali koondmuljes mängib festiva­ nud? Christoph Koncz ja sümfooniat dirigen­ li buklett, mis "Klaaspärlimängul" on ha­ Ükskõik kui palju ma ka NY-d ei armastaks, dita esitanud kammerorkester. Christoph ruldaselt hea kujunduse ja tasemel teostu­ tuleb tõdeda, et suvel läheb selle asfaltee­ Koncz on ilmselgelt sündinud viiuliga ja sega, kus midagi ega kedagi ei ole unus­ ritud tänavatel kohutavalt palavaks. Mulle meeldib uusi asju kogeda, NYst välja saada, peab kindlasti tänama tema pedagooge, tatud. kes ei ole tema vaimu nürinud ja rõõ­ näiteks kõndida Pärnu tänavatel, kus ilm­ selt jalutasid ka Tubin ja Heino Eller. mu muusikast kärpinud, mida Mozarti 18. juulil oli "Klaaspärlimängul" ko­ Juba tükk aega enne seda, kui siia tu­ kontserdid alalõpmata paljastavad. Selle hal ka fagotikontserdi "Latarnia" Eesti lin, teadsin mõningaid eesti heliloojaid noormehe Mozart meenutas kunagi am­ esiettekande autor, ameerika helilooja - Eduard Tubinat, samuti oma head sõp­ mu esmakordselt Tallinna külastanud Charles Coleman (37). Ülikooliõpingute ra Erkki-Sven Tüüri. Üldiselt ei arva ma, et 18-aastast Gidon Kremerit sama kontser­ ajal Kristjan Järviga leitud ühine muu­ rahvus heliloomingu puhul suurt rolli män­ ti esitamas. Haydni sümfoonia ettekanne sikaline keel on teinud Colemanist Järvi giks - teosed on kas head või mitte, kultuu­ tõestas aga, et ka kolmkümmend orkest­ loodud Absolute Ensemble'i resideeriva riline taust siin ei loe. Püüan isiklikult väl­ rant! võivad mängida nagu kammeran­ helilooja ning nii on enamiku ta heliloo­ tida kõikvõimalikku kategooriatesse liigi­ sambel, kui kontsertmeister on tõeline lii­ mingust ette kandnud just Kristjan ja tamist; muusika, mis kõlab hästi, ongi hea, der. Kuulmata jäi kahjuks Leipzigi keel­ Paavo Järvi. Heliloojaga vestles festivalil olgu see kirjutatud Pärnus, Amsterdamis pillikvarteti (26. 07) Schuberti, Mozarti KRISTEL KOSSAR. või NYs. ja Brahmsi kava, kuid ma ei saanud ju sa­ mal ajal toimunud hea kolleegi, Sibeliuse Kuidas iseloomustada Charles Colemani Ühes oma varasemas intervjuus ütlesi­ Akadeemia professori Erkki Rautio kont­ muusikat? te, et nüüdismuusika on kui tänase päe­ serdilt puududa. Parim viis oleks vist öelda, et tegemist on va peegeldus - olgu see hetk nii hea või Austraalia kitarrikvarteti Saffire funky^Xt kõlava klassikalise põhjaga muusi­ halb kui tahes. (3. 08) esituses oli eriliselt sümpaatne kaga. Veidi rokib, kuid kindlasti ei puudu Sotsiaalne tundlikkus avab sind parimas Bartöki "Rumeenia tantsude" ettekanne. sealt sügavus, mis paneb kuulaja mõtlema - mõttes. Kuulus soome helilooja Einojuhani Kvartett kasutas vägagi erinevaid instru­ see pole puhas meelelahutus. Eks ma vahel Rautavaara on selle kohta hästi öelnud - kasutan elemente, mida teised heliloojad mente, nende hulgas ka 8- ja 12-keele- et kui ta oleks seitsmekümneselt loonud sa­ omaks ei võta, kuid samas on paljud minust lisi pille, ning minus kui kitarrivaldkon- masugust muusikat kui kahekümneselt, progressiivsemad, näiteks Gene Pritsker ka­ nas asjatundmatus inimeses äratas järjest oleks tegemist infantiilsusega. enam uudishimu asjaolu, kui vähe aega sutab oma teostes hip-hop'i ja räppi.

16 muusika 10/05 IMPRESSIOONID

Ooperigala Saaremaa moodi ^_. TUI HIRV Ш *"~ ^V <4ШЬ, мШ • -Л *^ш щт Ш m E ^EŠ ^m*J* Ш У * L

ШШ % x* мят,... J[

Kuressaare ooperi- *i päevade galakont­ sert näitas ennast •tiff'' ' k parimast küljest • - tuntud ooperihi- f • tid moodustasid \шШ koos orkestri vahe­ paladega sidusa terviku. FOTO PAAVO MARDI

Kuressaare ooperipäevade galakontsert paladega sidusa terviku. Kohati tekkis mast küljest just nooremad lauljad: Alfia 30. juulil Kuressaare piiskopilinnuse hoo­ ülekülluse tunne: soliste oli palju, kõik Kamalova (Rosina kavatiin, Zerlina ja vis. nad panid maksimaalselt mängu oma vo­ Don Giovanni duett), Arünas Dingelis Solistid: Wladimiras Prudnikovas kaalsed võimed ja välised võlud ning (Hertsogi lauluke, Rodolfo aaria) ja Taavi (bass), leva Prudnikovaite (metsosopran), lood olid valitud võimalikult tehnilised Tampuu (Krahv Almaviva aaria). Nad on Gintare Skeryte (sopran), Armias Dingelis ja bravuursed. Nagu ilmselt sadu vara­ ilmselt veel õpetaja juhendada ning neil (tenor, kõik Leedu); Dita Kalnina (sop­ semaid galakontserte, alustas kõnealust- ei ole ununenud fraseerimistavad ja võõr­ ran), Romans Polisadovs (bass, Läti); ki sündmust Vormel 1 etappidelt tut­ keelte hääldusreeglid ning kontroll kiire­ Orsolya Säfär (sopran, Ungari); Sergei tav meloodia (tuntud ka kui "Carmeni" te käikude täpsuse ja intonatsiooni puh­ Gaidei (tenor, Venemaa); Alfia Kamalova avamäng). Järgnes umbes kahe tavali­ tuse üle. Sama ei saa kahjuks öelda juba (sopran), Aare Saal (bariton), Taavi ses mahus kontserdi jagu igihaljaid vii­ staažikamate lauljate leva Prudnikovaite Tampuu (bariton; ooperipäevade raames se. Bizet' "Carmen" kanti ette peaaegu (Seguidilla), Sergei Gaidei (Don Jose lil— toimunud Hendrik Krummi nimelise üle• täies pikkuses. Veel tulid esitusele kat­ leaaria, Calafi aaria), Gintare Skeryte riigilise noorte lauljate konkursi võitja), kendid Händeli, Rossini, Verdi, Mozarti, (Galatea aaria, Despina aaria) ja Romans Maano Männi (viiul, Eesti). Kaastegev Donizetti, Saint-Saensi ja Puccini tuntu­ Polisadovsi (Filippo aaria, Basilio aaria) Pärnu Linnaorkester, dirigent Erki Pehk. matest ooperitest. kohta, kellel jätkus küll häält, kuid kes Kaks natuke ebakindla olekuga tea­ olid kohati lausa lohakad. Bravuurikas Galakontserdid on nagu neljatärnihotel­ dustajat andsid kahes kohalikus keeles olek ja uhke munder ei aidanud varjata li restorani toit. Nad on rangelt kvaliteet­ kiirülevaate järgnenud numbri asetusest ebamusikaalsust ja tegemata tööd. sed ja etteaimatavad ning orienteeritud ooperi süžeeliinis. Kunstilise terviku hu­ Hea oli kuulata lihtsa olekuga lap­ nõudlikule, rahakale ja konservatiivsele vides olnuks võib-olla parem, kui muusi­ selikku Orsolya Safarit (Micaela aaria, publikule. ka oleks kulgenud katkematult ja tabloolt Norina kavatiin) ja ooperivetera- Esinejad olid valitud endiste sots­ või kavalehelt oleks saanud lugeda laulu­ ni Vladimiras Prudnikovast (Fiesco maade heledamate häälte seast. Rahvus­ teksti tõlget. Romanss, Leporello aaria), kes muide vaheliselt tuntud ooperitähtede lemmik- Mis lauljatesse puutub, siis üllatusli­ on praegu Leedu kultuuriminister (!). aariad moodustasid koos orkestri vahe­ kult näitasid ennast tol õhtul kõige pare­ Aare Saali tämber (Toreadoori laul, don

muusika Ю/05 17 IMPRESSIOONID

Giovanni vahuveiniaaria ning duett Zerlinaga) on sümpaatne ja isikupä­ Kammerlaulu Noa laev rane, kuid ta kippus orkestri eest "ära jooksma" ja tema prantsuse keeles oli aimata Saaremaa päritolu. Tallinna reidil Orkestrilt oleks oodanud rohkem TUI HIRV kontraste ja erksamat kõla. Eesti solis­ tide orkestripartii kõlas muide märksa viimistletumalt, ilmselt sai varem ha­ kata koos proove tegema. Vahemäng "Carmeni" neljandast vaatusest (kuhu oleks võinud flamenkotantsijad kutsu­ da, nagu partituuri kirjutatud) ja Pablo Tallinna Kammermuusika Festival li­ pides poleks jõudnud. Peale selle on nad Sarasate mustlasviisid, solistiks Maano ll, augustil Tallinnas. piiri tagant kaasa toonud vastuvõtliku ja Männi, kõlasid oivaliselt, aga katken­ Esinejad: Kristiina Kriit (viiul), Meelis respekteeriva suhtumise kammerlaulu, dis Händeli ooperist "Acis ja Galatea" Miili (kitarr), Heli Veskus (sopran), Oliver mis Eesti muusikaelus ei ole veel üldine. ei orienteerutud romantilise ooperi kõ­ Kuusik (tenor), Jaanika Rand-Sirp, Brita Heli Veskus on laval emaliku olemi­ lapildist piisavalt ruttu ümber baroki- Margareta Brandt (sopran, Soome), Collin sega. Tal on küllaltki ilus kantileen ja sel­ likku mänguviisi. Verdid ja Puccinid Hansen (klaver, USA), Pille LUI (sop­ ge arenguga fraseerimine. Tema lähene­ kippusid minema ühetaoliseks, aga sel­ ran), Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Peeter mine teosele on musikaalne, nagu saab les ei saa muidugi ainult orkestrit või Paemurru (tšello), Veronika Amarres (met­ olla ainult inimesel, kes on tõsise muu­ dirigenti süüdistada. Et solistid publi­ sosopran), Anatoly Reznikovsky (viiul), sikaga tegelnud lapsest peale. Ooperlik kule paremini näha oleksid, olid nad Marina Trey (klaver), Mari Tampere dramaatilisus ja paksud värvid on tema­ paigutatud dirigendi selja taha, nii et (viiul), Aleksandra Juozapenaite (klaver), ga Rahvusooperi kollasest majast raekot­ silmside nende vahel täiesti puudus Andrus Haav, Ruth Haav (viiuliduo), ta kaasa tulnud, mis on mõõdukas ko­ ning orkestrit ja soliste oli peaaegu Indrek Vau (trompet), Sigrid Kuulmann guses isegi päris hea. Bergi muusika pin­ võimatu täielikku sünkrooni saada. (viiul), Marko Martin (klaver). Tallinna gelisusest saab aru kontsertmeistrit vaa­ Paratamatult on ooperigala üritus, Keelpillikvartett, EMA kammerorkes­ dates, kes kummardub saagiahne kullina kus kuulsused laval ja saalis kipuvad ter, Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri klahvide kohale ega löö ühtki nooti liht­ omandama suuremat tähtsust kui muu­ Alperten. salt niisama. Jaanika Rand-Sirbi mäng sika ise. Kuressaare lossihoovis toimu­ on läbipaistev, filigraanne ja tundlik, aga nud üritus oli stiilipuhas: vihmavarju­ Augusti keskel toimus Pille Lille eestve­ Veskuse sujuv maneer muutub pikapea­ dega hüppevalmis presidendi saatjas­ damisel esmakordselt Tallinna kammer­ le mõnevõrra "ümmarguseks". Mõned kond; vihmakeepidega kenad vaiksed muusika festival. Tegemist oli nii korral­ sisseastumised võiksid ka järsemad olla. soomlased pehmetel toolidel, millest duslikult kui ka muusikaliselt õnnestunud Samas valdab ta hästi fileerimistehnikat, Saaremaa tüdruku hoolitsev lapiga kä­ üritusega, mis rõõmustab seda enam, et st kahandab lõpunoodid sujuvalt vaik­ si on just üle käinud; uhkelt žestiku- kammermuusikal ei ole Eestis väljundeid seks. Minu mäletamist mööda ei kasuta­ leeriv dirigent, primadonnade läikivad sugugi liiast. Avakontserdil anti üle ka PL nud Berg oma teostes teadlikult veerand- taftist kleidid, jassizahharovlikult kä­ Muusikute Toetusfondi patrooni Lord toone, nii et need on Veskuse loomingu­ si laiutavad meeslauljad, nätsu närivad Carlisle'i nimeline preemia Noor Muusik line lisandus. Aga keda need segavad, kui helimehed, kiletelgi viisakad kelnerid, 2005, mille pälvis Helen Lokuta; Marje laulja on laval särav ja ei karda publikuga kallis õlu plasttopsis, puu-ingliskeel- ja Kuldar Singi nimelise preemia Noor suhelda. Bergi tiheda tekstiga laulud on ne teadustajaneiu ning Tallinna nägu­ Laulja 2005 sai Oliver Kuusik. Selle pa­ ääretult rasked ja mõjuvad vaatamata val­ dega täiendatud Pärnu Linnaorkester. ni välja perekond Kelam. Käesolevas loos mimisaastale (1907) praegugi modernselt. Ühesõnaga, kõrgel tasemel kohalik­ tuleb juttu festivali vokaalmuusikakont- Iseasi, kas neid peab laulma nii klassika­ ku turismisuve rikastav meelelahutus, sertidest. liselt. Soome laulukooli Anita Välkki isi­ kus on Veskuse hääles küll tunda. Ta lau­ mis aitab hajutada ettekujutust Eestist Kõige värskemalt mõjus Heli Veskuse lab märksa läbipaistvamalt kui tema vene kui pelgalt odava viina ja mudaravila­ ja Oliver Kuusiku esinemine, kellest kooliga rahvuskaaslased, isegi läbipaistva­ te maast. esimese vokaalne viimistlus on pä­ malt, kui ta ise alles talvel laulis "Barbara rit Sibeliuse Akadeemiast, teisel aga von Tisenhušenit". See tõendab omakor­ Guildhalli muusikakoolist. Veskus oli ot­ da, et väike saal on laulmiseks parem kui sustanud kahe germaani päritolu tsük­ suur. li kasuks, Kuusik aga tuli välja tempera­ mentsemate, romaani kultuuriruumi kuu­ Ja siis tuleb lavale Oliver Kuusik, kes luvate lauludega. Mõlemad lauljad on on muhe, jõuline, kirglik, hell ja bravuu­ kunstiliselt ja vokaaltehniliselt tasemel, rikas - kõike üheaegselt ja kordamööda. milleni nad tõenäoliselt ainult Eestis õp­ Tema õhkõrna vibrato'ga piano ja itaa-

18 muusika Ю/05 IMPRESSIOONID

Heli Veskuse hääles on tunda soome laulukooli mõju. FOTO SCANPIX lia südamemurdjate kaubamärgiks saanud sümpaatseks leplikuks elutarkuseks. Tema Tema interpretatsioon ei piirdu nootide plärin ta tenoris viivad naised ekstaasi. tärinaks ja mühaks lõhestunud väsinud ja sõnade ettekandmisega, need jäävad Faure "Toskaana serenaad" on ilmselt ta hääl pole üldse sopranlik ning tasakaa­ pigem vihjeteks millelegi suuremale, mis leivanumber. Prantsuse keelega on Oliver lustab hästi Hanseni klaverimängu vulise­ on nende taga. Talle sobivad Yrjö Kilpise lütseumi aegadest "sina" peäl ning seda, vat nooruslikkust. Brandti halvas ja heas "vabavärsilised" laulud, mis ignoreeri­ kui puhtalt ta tegelikult laulab, paneb tä­ mõttes läbipõlenud olek teeb temast väga vad igasugust kvadraatsust ja kulgevad hele alles siis, kui üks lõpunoot madalaks hea näitleja. Kohati ta pigem deklamee­ kõne enda rütmis. Brandti meditatiivset jääb. Nagu Heligi, täidab ta oma olekuga rib, kuid see on väga ilmekas ja haakub laulmist on huvitav jälgida, kuid dialoogi kogu lava, mis on lauljaks olemise oluli­ repertuaariga. Tema tõlgendus on bra­ publikuga ta ei astu. Ta laulab emakeelset semaid eeltingimusi. vuurile vaatamata väljapeetud ning ta on muusikat, nagu istuks tare ees trepil ja ju­ Kakskümmend neli tundi hiljem as­ vaba lauljatele pahatihti omasest "dra­ tustaks lapselapsele möödunud aegadest. tus samale lavale soome sopran Brita maatilisest naiivsusest". Hansen klaveri See võrdlus muutub järsku kohatuks, kui Margareta Brandt koos ameerika pärit­ taga on delikaatne, tema pedaalikäsitlus algavad Kuubalt pärit lood. Klaveri põne­ olu, kuid Soomes õppinud pianisti Collin on meisterlik ja ta eristab mõtestatult kla­ vad, kuid mitte iialgi porised kõlad ning Hanseniga. Brandti hääles ja käitumises veripartii eri kihte, mille võrdne osatäht­ laulja ärasuitsetatud ja -karjutud olek, mis segunevad Põhjala naise tuulest parku­ sus vokaalpartiiga on prantsuse muusika­ sinna järsku sobivad, toovad kuulajateni nud sitkus ja suitsuses kabarees oman­ le väga iseloomulik. pealetükkivaid ning rammusaid sigarilõh- datud küünilisus, mis hiljem rahunevad Brandt musitseerib, mitte ei esine. nalisi maalinguid.

muusika 10/05 19 IMPRESSIOONID Karmeliitide dialoogid Pirita kloostris MARI VIHMAND, TARMO JOHANNES, TATJANA KOZLOVA

19. augustil etendus Tallinnas Pirita sika suure jõu taga peitub ka asjaolu, et olid palju paremad, kuid neid ei jõudnud kloostri varemetes Birgitta festivalil Poulenc oli sunnitud "Karmeliitide dia­ piisavalt kiiresti lugeda. Moskva muusikalise teatri Helikon esitu­ looge" kirjutades elama neid tundeid läbi ses Francis Poulenci ooper "Karmeliitide ka isiklikus elus. Ooperi valmimine lan­ Mida arvata Helikoni kunstilise juhi dialoogid". Kuigi Eestis teda väga pal­ ges kokku Poulenci armukese raske hai­ Dmitri Bertmani lavastusest? ju ei mängita, on Francis Poulenc (1899- guse ja surmaga. "Ma olen lõpetanud: T. J.: Minu meelest polnud lavastuses ise­ 1963) üks väljapaistvamaid, produktiiv­ monsieur Lucien võib nüüd surra" on enesest midagi nii väga erilist, küll aga semaid ja enam esitatavaid heliloojaid lause, mis tekitab külmavärinaid (nii üt­ õnnestus Bertmanil hästi edasi anda kogu prantsuse rühmitusest Les Six (Kuuik). les Poulenc oma teenrile). Kas monsieur ooperi meelsust ja ideid. Tegemist oli "la­ Ooper valmis aastal 1955, tegevusti­ Lucieni surm oli juhuslik või pidi ta su­ se lauljatel laulda" sorti lavastusega, kus ku aluseks ajalooline seik kuueteistküm­ rema selleks, et näiteks meie võiksime liikumist suhteliselt vähe. Erinevalt vii­ ne karmeliitide ordu nunna hukkami­ nautida katarsist Pirital? Nii nagu ütleb maste aastakümnete trendist kaasajastada sest Prantsuse revolutsioonile järgnenud ooperis õde Constance: "ei surda ainult kõikvõimalikud ooperisüžeed, olid kos­ aastatel. Esiettekanne toimus Milano La enda pärast... vaid üksteise pärast ja va­ tüümid enam-vähem ajastulähedased, la­ Seälas 1957, veidi hiljem mängiti seda hel ka üksteise eest". vakujundus napp. Hea lahendus oli leitud Pariisis, Londonis ning edasi levis ooper ooperi lõpul aset leidvale hukkamisstsee- üle maailma. Tarmo Johannes: Minu meelest on te­ nile - üksteise järel astusid nunnad kald­ "Karmeliitide" etendus Pirital ajendas gemist lihtsalt tugeva teosega. Kindlasti teel üha ülespoole, kuni kadusid kaldtee kolme publiku hulgas istunut mõned päe­ mängib kaasa ka fakt, et ooperi muusi­ kohal oleva avause serva taha, samal het­ vad hiljem ühte kaunisse Nõmme aeda ka on suhteliselt pingutusteta kuulatav, kel veeretas üks ritta joondunud sõdureist kokku tulema, et väljendada oma muljeid kui võrrelda seda näiteks Bergi või isegi giljotiini meenutavasse avausse jõuliselt ja mõtteid. Richard Straussi lavateostega, rääkimata keeglikuuli. teistest palju radikaalsematest kaasaegse­ "Karmeliitide dialoogid" on väidetavalt test. Samas pole sugugi tegemist odava, M. V.: Minimalistlik lavastus, mis vähes­ üks 20. sajandi menukamaid oopereid. kergelt "neelatava" oopusega, Poulenci te vahenditega lõi suured kujundid ning Mis võib olla selle põhjus? muusika on oma loomult nõtke, meloodi­ asetas esiplaanile selle, mis ooperis kõige Mari Vihmand: Selle piinlikult vähese line ja laulev, samas väga isikupärane ning aluseks - muusika. Järjekordne tõestus, põhjal, mis ma Poulenci muusikast kuul­ suurepäraselt balansseeritud. Ühtlasi toe­ et lihtsate lahendustega saavutab rohkem nud olen, pidasin teda küll omamoodi tub muusika sügavale sisule, mis puudu­ kui hunniku butafooria ja pöördlavaga. "kenaks" heliloojaks, aga see, mida ko­ tab igaüht - surm ja inimeste suhe surma­ Pelgalt ühe plangu liigutamisega paisati gesin Pirital, ületas suurelt mu ootused. ga. Tegemist on väga huvitava sulamiga vaatajani kolm tähtsat sümbolit: rist kui Tegemist on võimsa tükiga - väga mit­ elegantsist, õrnusest, hirmust, puhtusest, usu ja kannatuse, mõõk kui võitluse ja mekesine muusika, mis justkui noate­ mille Poulenc on sidunud kokku ühtseks vägivalla ning haamer kui inimliku koh­ ral kõndides on ikka ja jälle peaaegu et ja dramaatiliselt tugevaks tervikuks. tumõistmise märk. libastumas eklektika kraavi, kuid säili­ tab alati väärikalt tasakaalu. Omamoodi Tatjana Kozlova: Minul oli ooperit hu­ Т. K.: Helikoni lavastust oli reklaamitud hübriid debussylikust, operetlikust ja vitav vaadata, kuid emotsionaalselt see kui Venemaa aasta parimat ja uuendusli­ wagnerlikust. Ka süžee on väga ooper- mind väga ei puudutanud ega üllatanud kumat. Minu meelest oli tegemist pigem lik. Olgugi et lavale ei astu tüüpilist mees eriti millegagi. Ooper on kirjutatud küll korraliku klassikalise lavastusega ja mida­ - naine armastajapaari, on teemaks ikka 20. sajandi keskel, kuid on oma väljen­ gi väga uuenduslikku ei oskagi välja tuua. need küsimused, mis inimest nii elus kui duslaadilt üsna traditsiooniline. Ainsa Mõningad elemendid tundusid aga pi­ ka ooperis kõige rohkem liigutavad - ar­ kaasaegse elemendina mõjub teose vor­ sut eklektilised. Näiteks n-ö ilmalike te­ mastus ja surm. Blanche'ist, kes otsib al­ miline lahendus. Kogu ooperi jooksul pü­ gelaste kostüümid olid tehtud ajastu stii­ gul kloostrist varju selle maailma eest, sib muusika justkui ühel tasapinnal, ai­ lis, karmeliitide kleidid ja sõdurite vorm mida ta ei mõista, saab sündmuste käigus nuke suur kulminatsioon on ooperi lõ­ aga tänapäevasematest materjalidest. armastusest põlev Jeesuse pruut. Abtissi pul. Võib-olla oleks mõju olnud suurem, Viimased mõjusid just sümboolsematena "vaevarikas" loomulik surm vastandub kui oleksin paremini aru saanud süžeest ja läksid lavakujundusega paremini kok­ õdede "kergele ebaloomulikule" surmale. ja põhjustest, miks üks või teine tegela­ ku. Kokkuvõttes puudus nii lavastuses kui Suurejooneline nunnade giljotineerimise ne just niimoodi käitus. Seda arusaamist ka esituses ühtsus, loogiline ja järjepidev stseen on vaimu triumf võimu üle, kaota­ takistasid ka üsna viletsad eestikeelsed kulgemine. Kõige mõjuvam oli kahtle­ ja triumf võitja üle. Arvan, et selle muu­ subtiitrid (Linnar Priimägi). Ingliskeelsed mata nunnade hukkamise stseen, kuid ka

20 muusika Ю/05 Stseen esimese Birgitta festivali ooperiõhtust. Moskva teater Helikon Pirita kloostri varemetes. FOTO HARRI ROSPU selle juures jäi mul tunne, et midagi oli (Anna Gretšiškina) ja ema Marie (Maria Mida arvata Pirita kloostrist kui potent­ justkui puudu. Kuule veeretavate sõdu­ Maskhulia). Oluliselt vähem stiilitunne- siaalsest ooperite lavastamise või kont­ rite näitlemine jäi minu jaoks vähe veen­ tust oli meeslauljatel Markii de la Force'i sertide korraldamise kohast? vaks. Tekkis kahtlus, et esinejad ei ela toi­ (Igor Tarassov) ja Rüütel de la Force'i T. J.: Sel on oma tugev vägi nii kunagise muvale eriti kaasa. Samas leidus ooperis (Vladimir Bolotin) rollis. Palju kompli­ kui ka praegu tegutseva kloostri pärast, ka palju lihtsamal moel lahendatud epi­ mente tahaks öelda orkestri ja dirigen­ meri on lähedal, inimesed armastavad soode, mis sujusid ladusamalt ja haarasid di kohta, kes olid suurepärased. Seda Piritat. Kloostri müüride vahele on suh­ kuulajat rohkem kaasa. eriti, kui arvestada üsna raskeid tingi­ teliselt lihtne ehitada välilava, juurdepääs musi - öö lähenedes oli kloostri müüri­ on hea, varemete ümber on piisavalt ruu­ Kuidas mõjus esitus? de vahel tõeliselt külm ning õhk niiske. mi ringi jalutada ja ümbrust nautida. T. J.: Esitus oli väga hea, nii lauljate kui Sellegipoolest püsis orkester väga häs­ Loodan, et Pirita klooster areneb just sel­ ka orkestri poole pealt. Võib-olla ainult ti koos, olles kõlaliselt kaunis ja mängult liste tipptasemel kultuuriürituste kodu­ mõningate lauljate prantsuskeelne hääl­ väljendusrikas. Eriti tahaks ära märkida paigaks, nagu oli "Karmeliitide" etendus dus ja tekstitunnetus jättis veidi soovi­ puupillide rühma, kelle soolod olid tões­ sel aastal. da. Poulenci muusika puhul, mis on teksti ti paindlikud ja köitvad. Arvestatavalt hea suhtes väga tundlik, on kindlasti tähtsam kvaliteediga oli ka helindus, mida nii suu­ M. V.: Tervitame Eri Klasi head algatust edasi anda teksti nüansse ja mõtet kui re ja keerulise koosseisu puhul pole kind­ ning loodame, et sellest kujuneb ilus tra­ lihtsalt suure häälega laulda. Eriti särasid lasti lihtne teostada. ditsioon. just paar kõrvaltegelast, õde Constance

muusika 10/05 21 IMPRESSIOONID Päikeseratas... MÄRKO LÕHMUS

...vaatas kõigi peale, kes 20. augusti õh­ dise kõlakooslusega. Kui miski helipildis Ehala loomingu igapäevane esitamine tuks end Tartu laululavale Olav Ehala au­ häiris, siis vahekäigus toimetanud vigur- seostub meile eelkõige Kiigelaulukuui­ torikontserdile seadsid. Eks teistegi pea­ õhupallide müüja, kes oma töö spetsiifi­ kuga, kes lasid ka Tartus oma tuntud le, kes kohal polnud. Aga olles harjunud, kast tulenevalt mõneminutiste intervalli­ kvaliteedis hitte plaadilt "Kino Teater et parimal juhul käib meie kliimas vähe­ de järel valju susinaga uue hõljuva kiisu Muusika" kõlada. Õhtu konferansjeena gi suurema vabaõhukontserdiga kaasas või kutsu täitis. Aga see kivi ei ole sihitud esinenud helilooja teadis rääkida, et sel­ vihm (ja halvimal uputus), oli AK ilma- mõistagi helimehe kapsaaeda. lest omaaegsest bestseller-CDst on uus ti­ oraakel Peep Taimla, kes Ehala saatesõ­ Vanemuise sümfooniaorkester on vii­ raaž tulekul! na kohaselt õhtu kangelasega pilvitu ilma maste hooaegade peamiselt muusikalide­ Aastatepikkuse koostöö jooksul ain­ osas kokkuleppe teinud, tõesti sõnapida- le keskendumisest kaasa võtnud oskuse sa spetsiaalselt Kiigelaulukuuikule kirju­ ja mees. Õhtu edenedes (loe: pimenedes) teha ka mõneminutisest laulust helilooja tatud a cappella loo "Vaikuse laul" esitas mängisid sooja ja intiimse miljöö loomi­ nägemust mööda oma kulgemise ja aren­ sel kontserdil aga hoopis väga kompaktse sel olulist osa lavalt poolkaares kuulajate guga oopus. Kellel kodus Rahvusooperi kõlaga Tartu Noortekoor (dirigent Kadri pingiridadeni ulatunud küünalde read ja salvestatud "Nukitsamehe" DVD, tea­ Leppoja), kes veel mitmes loos südikalt vahekäikudes mõnusalt praksunud väike­ vad, et vähemasti neis lugudes on orkest­ oma head taset demonstreeris. sed lõkked. ri mängulatt väga kõrgele seatud. Kuid Kohati häirivat ebakõla tekita­ Eestlase jaoks on Ehala looming isik­ ka tartlaste orkester demonstreeris ko­ sid "Vaikuse laulu" ja veel mõne bal­ lik samavõrra teise suvise sünnipäevalap­ hati lausa salvestusehõngulist kvaliteeti. laadi kõrvale ekraanidelt pakutud fil­ se, Veljo Tormise omaga. Nende võimes Eriliselt jäi kõrvu-meelde nauditav bras­ milõigud "Karoliine hõbelõngast" ja laulu kaudu ületada koos meiega halvad- si kõla "Tüdrukute laulus" ja "Kümnes "Nukitsamehest". Ehala filmimuusika on ki ajad on midagi nii siirast, hinge krii­ neegris". Viimati nimetatud loos teenis liikuva pildiga vägagi kaetav ja tegemist pivat ja samas omast, et kuulaja ei kõhk­ kõrvuti solist Evelin Pangega aplausi ka on nii muusikaliselt kui pildiliselt selgelt le helilooja kirjapandut omaks võtmast: Margus Vahemets stiilse klarnetisoolo lõpetatud numbritega. Neid lõike oleks siin ongi kodu, vaid see on armastus ning eest. Dirigendipuldis oli Aarne Saluveer. saanud kindlasti täpsemalt otsida ja täna­ tuul viib lõpuks meie lapse valu. Saatebändist tõstaksin esile Ain Agana in­ päevase tehnikaga muusika kõrvale ka lä­ Ehala laululooming on eelkõige teks­ tiimsed naturaalkitarri soolod. bimõeldumalt pakkuda. ti vahendamine. Kontserdi finaalis, kui Aga see on kohe väga hea, et Ehala Olav koos viiuldajast tütre Eeva-Liisaga 2000. aastal Panso kooli 20. lennuga tut­ seisvale publikule "Papa Carlo laulu" oli vus. Tänu koostööle "Burattinos" võime esitanud, tänas ta südamest just poeete, nautida uut, säraga musitseerivate näit­ kes on mõttest teinud sõnakujundi, sõna lejate selts(aga ehk isegi põlv)konda. Ja on aga Ehala käes muutunud muusikali­ kui siia liita veel "Kaotajate" tegijad eel­ seks kujundiks. mistest suvedest Tallinna Linnateatris, siis Nii esitatigi üks kaheldamatuid hitte ongi koos need, kes Ehala näidendimuu- "Rahalaul" sootuks instrumentaalvarian- sika meile hinge on laulnud. Lisaks mui­ dis, solistiks special guest star Lembit dugi igihaljas Tõnis Mägi. Saarsalu. Ja sõnu polnudki vaja... Produtsendid Ants Johanson, Kul- Peale kauni muusika, suveilma ning vo Tamra ja korraldaja SA Tartu Muu­ heade esinejate on vabaõhukontserdi õn­ sikafestival teenisid Pärnu ja Tallinna ees nestumisel veel üks oluline komponent 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna - kvaliteetne heli. Ja selline ta enamjaolt tiitli konkurentsis Tartule kindla punk- ka oli. Helirežissöör Mait Karm võib sel­ tivõidu. Mitmed korralduslikud nüansid le õhtu igal juhul oma õnnestumiste hul­ annavad silmad ette isegi aastatetagusele ka kanda. Küsimus pole ju mitte ainult Manhattan Transferi kontserdile. solisti(de), bändi, koori ja orkestri vahe­ Kontserdilt lahkudes mõtlesin, et korras, vaid Ehala orkestratsioon nõuab mis ikkagi on see fenomen, mis toob ligi paljude nüansside kättesaamist, milleta 7000 inimest ilma meeletu meediakära­ esitus muutub ilmetuks. Oskuslikult ning ta Tartusse kokku? Vastus on vist lihtne: partituuri valdava tunnetusega oli või- Olku - see on headus, mis meid parema­ mendusse korjatud küll puupillide replii­ teks teeb. gid, küll erinevate löök(värvi)pillide akt­ Olav Ehala tähistas oma 55. sünnipäeva Päikeserattal. Fotol tütar Eeva-Liisaga. sendid, hoides samas kõike tasakaalus ül­ FOTO PEETER PAASMÄE

22 muusika 10/05 EKSPRESSIOON Tubina muusikast filmis "Araoldud päevade summa" KAIRE MAIMETS-VOLT

Eduard Tubina loomingu vastu vähe­ ja ff dünaamikanüansse vaheldavale, dis­ hoopis kohmakaks (nagu nt üleminekul gi huvi tundva vaataja jaoks sisaldab do­ sonantsele, tämbrilt vaskpuhkpillide-tim- pilvetaeva taustale kirjutuvatelt ridadelt kumentaalfilm "Araoldud päevade sum­ paniterohkele muusikale. Biograafilises "Nostalgiate tihkuvat niiskust..." Toomas ma. Pagulashelilooja lugu" hulganisti ju­ dokfilmis heliloojast, kelle enda looming Tuulse kommentaarile, mis teda Tubina ba teada olevat infot - varem nähtud fo- filmis ka kõlab, on asjalood aga keerulise­ muusikas võlub, kus kahe muusikalise tosid-filmikatkeid, ennegi loetud-kuul- mad kas või juba seetõttu, et vaatajaid sil­ fraasi vahelise pausi vaikuses jääb minu dud lugusid helilooja elust, harrastusist, mas pidades ei saa jätta arvestamata muu- jaoks liiga pikalt-tühjalt õhku rippuma töömeetodist. Rõõmsalt üllatavana (siin­ sikateadliku publikuga. Sellest tingitult viimane kaader). se valjuhäälseima tava taustal) mõjub aga peab filmitegija teadvustama, et niisugu­ Tulles aga tagasi lahkhelide juurde asjaolu, et Tubina elu- ja loomelugu on se filmi kontekstis muutub muusika roll ning arvestades filmikonteksti mõju muu­ siiski võimalik jutustada ka teistsugusest ambivalentseks. Ühelt poolt allub Tubina sikale, tõuseb esile veel üks nüanss, mis vaatenurgast kui kannatajamüüt (märk­ kunstmuusika filmis tõesti ka filmikuns­ tingib selle, et ka väljaspool intervjuulõi- sõnad "raske ja vaevarikas elu", "hingeli­ ti reeglitele, hakkab nii-öelda tööle filmi­ ke kõlavas muusikas ei suuda ma taju­ sest masendusest sündinud traagilised he­ muusikana; teisalt säilitab oma olemise da väljendumas neid tähendusi, mil­ limaalingud", helitöödes kajastuv "kogu kunstmuusikana. lest mainitud intervjueeritavad räägivad. Eesti maa ja rahva saatuse traagika" jms). On selge, et dokfilmi reegleist läh­ (Kasu pole ka mõistuslikust lähenemisest Jutustamise all pean silmas filmi kom­ tuvalt ei tohiks vaataja sõnainfoga epi­ - nt teadvustamisest, milliste muusikalis­ positsiooni, filmilike väljendusvahendite soodides tähele panna muusikat ja selle te parameetrite rakendamise teel väljen­ (teatud infot kandva pildi, sõna, muusika, kulgemisloogikat. Siin filmis ei tohiks ta datakse teatud muusikakultuuris tähen­ heli) montaaži, mitte niivõrd intervjuee­ tähelepanu katkestada äratundmine, et duskategooriat "äng".) Sest siis hakkab ritavate isikute sõnavõtte. Järgnevas kes­ ühes ühtsena kõlavas muusikalõigus mik- Tubina muusika kaasa mängima pildi, kendun muusikale selles portreepildis. sitakse vahel osavalt kokku materjali mit­ kirjasõna ja, laiemalt, jutustusega, võt­ Nii mõnigi kord sünnib filmis lahk­ mest Tubina sümfooniast või ühe süm­ tes üle ja luues viimaste tähendust. Kuna helisid selle vahel, mida intervjueeritavad foonia eri osadest (nt lõigus filmi algul, muusika on filmilistest väljendusvahendi­ räägivad ning kuidas seda meile esitatak­ mis jätkab Eestist pagemise teemat, taus­ test sisult abstraktsem kui pik või sõna, se. On iseloomulik, et ehkki filmis maini­ taks kaadrid Tallinnast 195 Ondatel, siis omandab ta viimastega koos esinedes osa takse korduvalt Tubina muusikas väljen­ Rootsist 1946. ja 1944. aastal; siin kõ­ nende konkreetsusest ning suunab omalt duvat traagikat, "sügavaid tundeid, mis lab materjali Esimese sümfoonia I osast, poolt nende tõlgendust (eelkõige emot­ see inimene elas üle seoses äratulekuga Viienda sümfoonia III ja II osast). Samuti sionaalselt). See tähendab, et filmis taju­ kodumaalt" (Neeme Järvi, Eino Tubin), ei tohiks vaataja lasta end häirida sel­ me Tubina muusikat ja selles väljenduvat sisemist ängi (Veljo Tormis), ei kuule lest, et kohati (nt lõigus, kus räägitak­ ennekõike läbi autorite seatud montaaži- me seda eriti. Ei nende sõnade ajal ega se balletist "Kratt") kostab sümfoonili­ prisma. Nemad piiritlevad ühe või teise mujal. Ja ehkki see võib mõneti õõnesta­ ne muusika nii nagu, ütleme, autosõidul teose(lõigu) tähendusvälja vastavalt oma da rääkijate jutu tõsiseltvõetavust, on see Klassikaraadiost - normaalvaljusel üle­ nägemusele ja teevad seda teistsugus­ ennekõike nii sellepärast, et film kui kon­ tavad kuulmisläve vaid madalad helisa- te vahenditega kui intervjueeritavad isi­ tekst sätestab muusikale omad nõuded gedused, tihedam faktuur, sf kooskõlad kud, sealhulgas avarat tõlgendust võimal­ davate pildikujundite (vesi-peegel[dus], ja sunnib autoreid valima muusikat tea­ jms. Ja ammugi ei tohiks ta tunda ärri­ [korstna]suits-pilved; juhtumisi sööbisid tud näitajate alusel. Dokumentaalfilmis, tust, kui näiteks muusikaline mõttelõng filmist esmalt mu mällu pildid suitsu te­ mis esitab intervjuudest saadud materjali, hetk enne kulminatsiooni jõudmist pel­ gevast Tubinast veekogu ääres) ning me­ eelistatakse intervjuu-episoodides mõista­ gaks helitaustaks pagendatakse (nt lõigust "Tallinn 1960ndad. RAMi kooriproov" ditatiivse kirjasõnaga, mis minu jaoks täi­ gi sõna muusikale. Sõnalise sisu kaotsimi­ alanud Üheksanda sümfoonia II osa kul­ dab põhiliselt emotsiooniloome funkt­ neku vältimiseks ei tohi muusika neis epi­ gemine enne Harry Olti sõnu "Tubin ei siooni. soodides summutada sõnaheli valjusastet armastanud rääkida oma muusikast", siis ega tõmmata endale materjalilt või sel­ Ometigi, nagu öeldud, säilitab kunst­ nende kestel ja järel). Muusika kohatist le käsitlusviisilt liigset tähelepanu. Sestap muusika filmis ka oma iseseisva olemi­ käsitlemist helitapeedina õigustab näi­ vähendatakse sõnaheli sisse astudes alati se. Mitte ainult selles mõttes, et näiteks teks asjaolu, et kui lasta sel alati kõla­ muusika volüümi ning on üldiselt soovi­ sõnateksti lõikude vahelistes ülemineku­ da omaenda loogika järgi, võib tulemus tatav eelistada lüürilis-heakõlalist mitte- tes, kus muusikal on aega ja ruumi kõla­ osutuda filmikompositsiooni seisukohast arenduslikku muusikat arenduslikule, f da, kus ta on esiplaanil, tõmbab ta endale

muusika 10/05 23 keskendunumat tähelepanu kui siis, kui ta kõlab muude helide all. See oleks nii ka siis, kui filmis ei kõlaks Tubina enda looming. Pigem on oluline, et olemasolev kunstmuusika toob filmi kaasa kogu oma olemasoleva tähendus- ja tõlgendusvälja. Jüri Reinvere ja Sellest tulenevalt ei pruugi muusikatead- Marianne KÕrveri lik vaataja sugugi alati leppida filmitegi­ dokumentaalfilm jate valikuga konkreetse muusika-pildi- EDUARD TUBINAST (kirja)sõna kokkusobitamisel. Eriti kui ta ei tunnista Tubina sümfooniate program­ milisust rohkem, kui võimaldavad nen­ de teemastikus siin-seal äratuntavad into­ natsioonilised lätted. Või leebemalt: vas­ tuvõtja enda teadvuses on kokkupõrked •> r filmivaataja pilgu ja muusikakuulaja kõr­ va vahel varmad tekkima. Näiteks lõik "Saksa armees teeninud balti sõdurite de­ porteerimine tagasi Nõukogude Liitu" vastab muusikaliselt küllap iga filmivaa­ taja ootustele, kuid seal kõlava Tubina Viienda sümfoonia III osa niisugune "pil­ distamine" mitte iga muusikakuulaja ootustele. Või võtame näiteks Kuuenda sümfoonia II osa algusteemas kõlava "vir­ maliste motiivi", mida traditsiooniliselt tõlgendatakse kaost külvava, kõike segi paiskava ja hävitava "saatanliku mängu" sümbolina. Kas ei mõju see veidi näpuga näitamisena "reetmise" teemat sissejuha­ Režisöör MKRI1 tavate, 1960ndate Tallinna kirjeldavate И И Autorid JÜRI REINVEREffljV MARIANNE KÕRVER ,я r ч kaadrite taustal? Samas leian, et Kuuenda * Stsenarist JÜRI REINVHÄE 1 \ к m\ i sümfoonia III osa lõpu "küsimuse mo­ Operaator RAUL PRIKS w \ [ V 1\ tiiv" lõpetab suurepäraselt Käbi Laretei . Monteerija ANDRES LEPASAAR 1 ...» ] i mõtteavalduse, et kõikidel pagulastel oli Helirežisöör TIINA ANDREAS/Film Audio Projektijuht INGRID NÕMMIK \ "tunne, kas nad on [emigreerudes] õieti \ I talitanud. Kõikidel ei olnud ju elu häda­ Kaasprodutsent CAMILLA LUNDBERG/SVT oht, vaid lihtsalt valik vabas maailmas te­ Produtsent ANNELI AHVEN/Exitfilm gutseda. Ma mõtlen, et väga paljudel oli Produtsent Heidi Pruuli/ETV see kahtlus eluaeg, et kas mul oli õigus seda teha." Muide, jälgides, kus ja millega seoses ilmub siin filmis muusika, muutub kor­ \ raga nähtavaks, kuidas järjekindlalt tõs­ tetakse esile peaaegu kõiki Käbi Laretei 1Щ Щ \ч\ i ö [ sõnavõtte. Nimelt lakkab nende olulis­ • i V 1 1 i Ufa I ^H 1 tel sisurõhkudel muusika, mille tulemusel ^- Щк ,нЦ У n saab segamatult kõlada suure empaatia­ у Ри5!^\^ о " _-- ' ga öeldu siiski eksisteerinud valikuvõima­ > Si min Digi Beta lustest, vastutusest oma otsuste ja nende EXITFILM/Eesti Televisioon 2005 tagajärgede eest, mis asendamatult väär­ fSJ Qetv ШШ 1Л tuslikuna tasakaalustab sellest pagulasloo- I jast maalitavat pilti. Käbi Laretei replii­ Filmi valmimist toetasid: , \4 kide ümber kujunevad minu jaoks ka fil­ Eesti Filmi Sihtasutus Eesti Kultuurkapital ' Щ mi kaks olulist kulminatsiooni. Esimene, A Eesti Kultuuriministeerium 11 [ valusa kõrgepingega kulminatsioon joo­ w\ üti nistub välja "reetmise"episoodi lõpul, E£ твевт WISffi? 4*. milles räägitakse pagulaskonna suhtu­ 1 misest Tubinasse pärast tema külaskäiku Wu Ш ^

24 muusika 10/05 Eestisse: sõnade "see täielik mitte te­ MEDITATSIOON mast aru saamine... üksinda seismi­ ne seal... üksildus... see üksildus" jä­ rel kiirendusega antud pik, üle nende Tuleviku muusika Kuuenda sümfoonia II osa rütmiärev timpanirohke lõpp põgenema sundi­ vate trombooni-glissandodega ning tundepinge geniaalne väljendus kirja­ ajalugu sõnas ("Ja lõplik mõistmine, et kusa­ Intervjuu David Toopig8; gile/ei kusagil poleks elamine//olnud võimalikum.") - üheaegselt ekraanile ERKKI LUUK ilmuvad sõnad "et kusagil, ei kusagil" muidu täht-tähelt, rida-realt kirjutuva teksti asemel. Mõjuv! Teise kulminat­ Iseenda hooleks jäetud kultuur, iga kul- jeldatav kirevus. Muusika puhul avaldub siooni, Käbi Laretei viimastesse sõna­ tuuripoliitiku õudusunenägu, paisub, ja­ see näiteks selles, et sõnapaariga "eks­ desse oleksin mina filmi ka lõpetanud, guneb ja paljuneb kontrollimatult, val­ perimentaalne muusika" tähistatav sisal­ kuid kahtlemata mõistan pehmema, gub laiali ja tungib kõikjale, kus seda en­ dab umbes sama suurt liigirikkust ja ki­ Eino Tubina lõpusõnadega (ja mille­ ne polnud. Ja vastupidi, kultuuripoliitiku revust kui kogu ülejäänud muusika kõigi gipärast "saatus on magus"-lahendust unelm, juhitud ja reglementeeritud kul­ oma võimatult erinevate stiilidega kok­ pakkuva kirjasõnaga) versiooni eeli- tuur tõmbub kokku, kiratseb, hääbub ja ku. Erinevused eksperimentaalse muusika seid. Lisaks sisujõule võlub see sõna­ sureb. Nii kujutab globaalkultuuri võidu­ sees võivad olla isegi suuremad kui erine­ võtt mind helimontaaži mikrotasandi- käik endast rohkem või vähem "kaooti­ vused stiilide vahel väljaspool seda ja iga­ ga. Tegijail on õnnestunud need rep­ liste jõudude" vältimatut võitu reglemen­ üks, kes pisut süveneda ja kaevata viitsib, liigid kuidagi väga kujundlikult ajas­ di üle. leiab, et maakera sees on teine, esimesest tada "Legendaarse" (!) sümfoonia III Muidugi sisaldab globaalkultuur ka palju suurem maakera. osa lõppu. Kuulake: "Ma usun, et palju sellist, mis sisuliselt (selle sõna ran­ Mida selle hullumeelse teadmisega mida väiksem üks maa, seda rohkem gemas mõttes) kultuurisfääri ei kuulu, peale hakata? Enamiku jaoks on see nii on meil vaja kangelasi ja isiksusi, kes kuid paelub laiu rahvamasse mis tahes ränk, et sinnapaika ta jääbki (siit ka üks on... ületanud piirid". Kursiivis antud kultuurist sellegipoolest märksa enam. kindel põhjus, mis hoiab eksperimentaal- sõnade ajal hoiavad keelpillid hapras Näiteks Michael Jacksoni nina, Janet suse marginaalsena ega lase sel institut- kõrges registris äraootavalt üht noo­ Jacksoni rind, Britney Spearsi rõivad jne sionaliseeruda). Mõistusevastasus ja hoo- ti, lastes rääkijal oma mõtet väljenda­ on teatava meediareglemendi, mitte juhi­ mamatus kohu(s)tavad (eimillekski). Väga da (nii algavad mõtted võinuks ju ka tamatu ja tervistava kultuurilise kaose il­ vähesed söandavad seda "igavese pime­ "maha vilistada"). "Ma ei taha seda mingud. Globaalkultuur ise pole kaugelt­ duse riiki" kaardistama asuda ja neid, kes väärtust ära võtta, mis tal on..." - ja ki nii tühine ja "süütu" või tema roll nii oma avastusretkelt mingi vähegi loetava korraga kuulan ma Lohengrini (lunas­ negatiivne ja mõttetu, kui meedia meile kaardiga naasevad, on omakorda muidugi taja!) juhtmotiivi avatämbrit! "Aga ma näitab. Need mannetusele viitavad ad­ palju vähem. leian, et sellest jätkub, kes ta on. Jah, jektiivid kirjeldavad ainult meediat, mil­ Siinkohal tulebki mängu David Toop. et teda ei ole küllalt hästi ette kantud le tihe sõel kultuuriga seonduvast midagi Eksperimentaalmuusika või ambienfi, ja sellepärast ta ei ole nii kuulus ol­ olulisemat läbi ei lase. Võib-olla see on­ Inglise muusikapressi eliidi või kõike seda nud... See kuulsus on üks... keeruline gi vastutulek publikule, sest nii huvitav, sünteesiva ja analüüsiva mõttega kokku küsimus'" - mainitud tämbriga koos­ kummaline või igav kui see ka pole, päl­ puutunud inimesele see nimi tutvustamist kõla kasvab sümfoonia sissejuhatuses- vib idee kõigi inimeste, sh staaride "inim­ ei vaja. Juba kolmkümmend aastat on see ki kõlanud motiiviks (teadsin ju küll!), likkusest" märksa tahedamat vastukaja Londoni muusik, muusikakriitik ja ekspe­ milles tajutav ka "küsimuse intonat­ kui ükskõik missugune kultuurinähtus. rimentaalmuusika hõlmamatut maastik­ sioon". Sobivalt kordub see motiiv Ohjeldamatu ja reglementeerimata ku kaardistav-mõtestav kirjanik neis vald­ järgneva taustal: "Sibelius on kuulus, kultuur aga laieneb kogu aeg omasoo­ kondades hinnatud autor. Tema plaatidest Nielsen on vähem kuulus... Ei saa ju du, nii et praeguseks või vähemalt tule­ kuulsaimad on ilmselt Max Eastley'ga kraade panna, ei saa ju lugeda, kes on vikus on selles kasina meediadieedi peäl loodud kolmik: "New and Rediscovered suurem, kes on vähem suur. Ja nüüd üles kasvanud publiku jaoks arusaamatut Musical Instruments" (1975), "Buried on mingisugune tahe teda veel suure­ juba palju rohkem kui seda, millest nad Dreams" (1994) ja "Doll Creature" maks teha, kui ta oli... Tähendab, ta enda arvates aru saavad. Täisjõuga vo­ (2004). Neist teine oli Wire'i kriitiku­ on suur küllalt. Üks eesti esmajärgu­ hab "arusaamatu" globaalkultuuris, mille te edetabelis 1994. aastal kolmas album line helilooja. Kas ei jätku sellest?" - üüratu kehand talle kõigis oma äraarva­ Portisheadi ja Massive Attacki järel ning repliigi lõppedes tuleb muusika nõud­ matutes vormides piisavat pinnast pakub, plaat, mida Melody Maker iseloomustas likult esile. Sosistagem: nii on hea. samas kui väiksemates kultuurides on tal­ kui "kõige õudsemat ambienfi". David le jääv ruum sageli liiga väike. Nii tekib Toop annab tihedalt kontserte, tema krii­ just (globaal)kultuuri marginaalsemates tikat ilmub väljaannetes The Wire, Book piirkondades hämmastav ja raskesti kir- Forum, The Times ja The Face, ning raa-

mimsika 10/05 25 arvutite suurenevale osatähtsusele muusi­ ka tegemisel, eriti kontsertidel. Hakkasin mõtlema digitaalse tehnoloogia mõjust, kuid see laienes üldisemateks tähelepane­ kuteks heli ja muusika, vaikuse ja mälu seoste ja selle üle, miks muusika mingid teatud aspektid on meile olulised. Seoses nende tähelepanekutega vaatlesin paljusid muusikuid ja heliloojaid, kes mängivad nüüdisaegses muusikas olulist rolli.

Kas usute, et teil on mingil määral õn­ nestunud oma raamatuga ette näha vä­ hemalt 21. sajandi muusika tulevikku, või olete tõenäolisemalt tabanud min­ gi ähmase tendentsi või ebastabiilse konstellatsiooni, mille järgmine areng minema pühib? Või võiks "muusika tu­ leviku" ähmane mõiste mingist hetkest alates sisaldada ükskõik mida? Ma ei kuulutaks kunagi, et olen ennus­ tanud muusika tulevikku. Kirjutan eba­ stabiilsest konstellatsioonist, kuigi kir­ jutan sellest pikema ajaloo kontekstis. Teisisõnu, muusika võib muutuda ja in­ diviidid võivad kaduda, aga need [mil­ lest Toop kirjutab - E. L.] on elemendid, mida ma pean oluliseks ja mis ehk kõi­ ge tõenäolisemalt moe, avaliku maitse ja muud fluktuatsioonid üle elavad.

Miks teie arvates valitseb eksperimen­ taalses muusikas nii tugev erakordse/ singulaarse heli eksponeerimise ten­ dents? Kas see "helilise üllatuse" stra­ teegia ilmutab mingeid kulumise märke või on see miski, mida näeme ilmselt sa­ ma palju või veel rohkem ka tulevikus? See küsimus oli osaliselt inspireeritud "Haunted Weatheriga" kaasas olnud CD- kogumikust, mis koondab mõningate selles raamatus vaadeldud artistide loo­ mingut. See on imelik, aga huvitav küsimus. Leidub eksperimentaalset muusikat, mis keskendub tavalisele, näiteks 1970ndate alguse inglise eksperimentaalmuusikale, mis toetus 19. sajandi puhkpilli- või rah­ vamuusikale, aga enamik eksperimentikat otsib vältimatult uusi helisid, uusi kon­ David Toop kaardistab eksperimentaalmuusika hõlmamatut maastikku. figuratsioone, värskeid viise tehnoloogia FOTO INTERNETIST (väär)kasutamiseks. Arvuti ja selle võimal- datu tõttu on hetkel muusika tegemiseks matuid - paljude meelest tema hinnata­ ti David Toopi loomingulises biograafias, palju uusi mooduseid ja palju uusi helisid vaimat panust üleüldse - on seni ilmu­ millest vähemalt osaliselt ongi inspireeri­ saadaval. Neid saab kombineerida tavapä­ nud neli: "Rap Attack" (1984), "Ocean tud järgnev intervjuu. rasemate meetodite ja helidega, nii et va­ of Sound" (1995), "Exotica" (1999) ja likuvõimalused näivad olevat peaaegu pii­ "Haunted Weather" (2004). Tänu viima­ Millised on olulisemad teemad teie vii­ ritud. Moed on alati muutunud ses mõt­ sele ja albumile "Doll Creature" tähis­ mases raamatus "Haunted Weather"? tes, et inimesed tahavad kuulda uusi kõ­ tas möödunud aasta teatavat kõrgpunk­ "Haunted Weather" sai alguse vastusena lasid, erinevaid kooslusi, tuttavliku värs-

26 muusika 10/05 Ma vajan inspiratsiooni, Haunted Weather. Eri esinejad. Staubgold aga mul on perioode, mis Topeltplaadil on üle kolmekümne loo raamatus "Haunted u U N T E G on oma ebainspireerivuses Weather" vaadeldud arstidelt. Ligikaudu neljandik on jaapan­ lased, neist omakorda 80 protsenti mulle tundmatud. Kogumiku kohutavad. Need on tõe­ juures ongi vahest meeldivaim, et Toopi versioon "tulevikust" on kirju, kontseptuaalne ja tundmatu. Koik need kolm aspekti näoliselt kõige olulisemad väljenduvad selles, et esiplaanil on kõikvõimalikud unikaalsed helid ja/või ansamblid ja nende tekitamise meetodid, kusjuures, nagu äärealadel sageli, ajad üldse, tühjad, kuid teevad tundmatud autorid parima töö. Kontseptuaalseid suundi on muidugi rohkem kui lubades pausi, mis laseb üks: erakordsed välilindistused: Chris Watson (liustik), Alvin Lucier (äikesest tingitud elektromagnetilised häired); tihedad elektroonilised kompositsioonid (Autechre, Oval, uutel ideedel läbi tulla. Matmos, Terre Thaemlitz ja Fennesz); soMwcfccape/heliinstallatsioon (Peter Cusack, David Cunningham); personaalne linnanarratiiv, jalutuskäik magnetofoniga (Janet Cardiff, Tacita Dean jt); uued instrumendid (Sachiko M, Toshimaru Nakamura); äär­ muslikud improd ja instrumentaalsed tehnikad (Keith Rowe, John Tilbury, Evan Parker, John Butcher); ja muud, vaikusest ja/või vähe kuuldavast inspireeritud kompositsioonid (Ryoji Ikeda, Pan Sonic, Carsten Nicolai, Ryuichi Sakamoto jt). kena näivaid variatsioone, isegi kui tegu on lihtsalt tehnoloogilise uuendusega. See Doll Creature. Max Eastley ja David Toop. protsess ilmneb läbi kogu ajaloo ja ma ei BiP-HOp näe põhjust, miks see peaks muutuma. Plaadi helides liituvad väga erinevad tasandid, tegelikult vist Küsimus metafüüsika vallast: kas vaiku­ kõik mõeldavad. Nagu ümbriselt selgub, on mehaanilised ja sel on tähendust väljaspool komposit­ pöörlevad instrumendid, löökriistad, abrasiivid, putukad, ilm, siooni või on see alati selle poolt defi­ arvutid, kitarrid, flöödid, torud, orgaaniline aine, viled jm, neeritud ja vastupidi? ühesõnaga enam-vähem kõik jätnud sellele plaadile oma kahtla­ Vaikusel on tähendus elus ja see eksistee­ sevõitu helilise jälje. Ent mis on tulemus? Microsound-ambient-välilmdistus-soundscape- rib enne kompositsiooni, eriti kuna elu kompositsioon, mis on esitatud narratiivses võtmes kellegi Doll Creature teekonnana (viimasest pajatav novell on CD ümbrisel). on korra ja juhuse segu. Vaikus võib ja Välilindistused on hoolikalt valitud, et "piirkonna" geograafiast ja asustusest täit peaks eksisteerima mittevaikuse tingimu­ aimu saada, ei puudu konnad jms. Ümbriselt jääb mulje, et Eastley on tegelnud rohkem se kõrval disainis ja arhitektuuris, luu­ algmaterjali ja kompositsiooni, Toop töötluse, lihvimise ning mõneti ootamatute "sis- les, riietuses, vestluses, seksis, kus iganes. sesaagimistega" juba olemasolevasse helikehha. Omapära (ilmselt taotluslik) on veel Vaikus on seisund, kus kuulatakse kesk­ selles, et helipilt on tihe ja eklektiline, üldine meeleolu ning kõla aga tume ja vaene. konda, mis on suhtelise rahu seisundis, il­ ma selle võimaluseta on meie kõrvad või­ Erkki Luuk metud teadma, kuidas eksisteerivad he­ lid vaikuses.

Milliseid huvitavaid muusikalisi avas­ tusi artistide, ideede vms vallas (lisaks "Haunted Weatheri" CD-I olevatele asja­ dele) olete viimasel ajal veel teinud? vältab kolm aastat, kuigi selle aja jooksul del läbi tulla. Leidsin ühe CD, mida ma ei nautinud ja teen kindlasti veel palju muid projekte. millest ma aru ei saanud, kuid mille loo­ Kuhu eksperimentaalne muusika, nii sel­ jaks artistid, kellest ma väga lugu pean. Millised on teie muud huvialad peale le sisemine struktuur kui ka suhted teis­ Hetkel püüan seda mõista, aga võib-olla muusika ja kirjutamise? Mis teid inspi­ te žanritega, teie arvates liigub? on mul õigus, ehk on see halb muusika. reerib? Ja kas te vajate üldse inspirat­ Arvan, et lähemas tulevikus on tehnoloo­ See on potentsiaalselt väga produktiivne siooni? gia arengul eksperimentaalsele muusikale ja loominguline situatsioon, aga võib-ol­ Mui on lisaks muusikale ja kirjutamise­ jätkuvalt suur mõju, isegi kui see tähen­ la ka ajaraisk! Ma ei ütle, kes on CD au­ le palju huvisid, aga pereelu, maja, aed dab seda, et muusikud eemalduvad laia- tor, aga arvan, et vahel on parem või­ ja elu Londonis on minu töö keskmes. tarbetehnoloogiast ja standardsest tark­ delda mittemeeldimisega kui otsida alati Mulle meeldib reisida või istuda vaiku­ varast, otsustades järjest ebatavalisemate uuenduslikku. ses või minna üksi kinno, aga ilma oma helitöötlusinstrumentide kasuks. Mui on koduse eluta poleks neil tegevustel min­ tunne, et mängijatevaheline suhe impro­ Missugused on teie enda kõige git mõtet. Ma vajan inspiratsiooni, aga visatsioonis on muutumas ja et see võib huvitamad projektid praegu ja tulevikus? mul on perioode, mis on oma ebainspi­ olla seotud mingi sotsiaalse nihkega. Vara Praegu on mul akadeemiline uurimis- reerivuses kohutavad. Need on tõenäoli­ veel öelda, aga mulle näib, et midagi on stipendium, uurin digitaalse tehnoloo­ selt kõige olulisemad ajad üldse, tühjad, selles suhtes juba muutunud. gia mõju improviseeritud kontserdile. See kuid lubades pausi, mis laseb uutel idee­

muusika 10/05 27 —**"- • Inglasest kaanepoiss Jamie Cullum teab hästi, millisele nupule vajutada, ning teeb jazzi rockipõlvkonnale, kasu tades kahekümnendates publikule aru saadavat märgikeelt.

MODULATSIOON 44 Pori Jazz" tähistas nelja kümnendat aastapäeva JOOSEP SANG

"Pori Jazz", Euroopa üks kuulsamaid probleemid festivali identiteedi ja elujõu­ serdi ilma suurema lennukuseta. Samal jazzifestivale, tähistas 16.-24. juulini oma ga. Viimases punktis on kindlasti palju laval põhjustas vaat et suuremagi hüstee­ neljakümnendat aastapäeva, kattes es­ vastuvaidlejaid, ja tõepoolest, virin vin­ ria ka üks jazzmuusik - inglasest kaane­ mapilgul küllusliku peolaua, kus suupis­ naks - mitmeid elamusi pakkus ju siiski poiss Jamie Cullum, kes teab hästi, mil­ teid ja suuremaid ampse igale maitsele. ka seekordne "Pori Jazz". lisele nupule vajutada, ning teeb jazzi Lähemal degusteerimisel selgus, et sööda­ "Pori Jazzi" kesksed kontserdid toi­ rockipõlvkonnale, kasutades kaheküm­ vat oli küll mitme kõhutäie jagu, maitse­ muvad jõeäärses Kirjurinluoto pargis, nendates publikule arusaadavat märgi­ elamusi pakkuvaid delikatesse aga ooda­ kuhu suure vabaõhulava ette panevad keelt. Siiski ei tasu Cullumit laulja ja pia­ tust vähem. oma laagri püsti tuhanded piknikukor- nistina alahinnata: saatjaks kaks suure­ Tänavune "Pori Jazz" sai vaid häda­ vide ja lamamistoolidega varustatud pärast muusikut, andis ta vägagi vitaalse vaevu kokku prognoositud külastajate "jazzifriigid", kes laval toimuvast suurt etenduse, mida saab kõhklusteta pidada arvu, 50 000 piletiostjat, ning ei näinud osa ei võtagi. Siiski jagub alati innukat jazzikontserdiks. Tal on kindlasti teeneid sellist publikumenu nagu mitmed varase­ publikut ka lava ette, kuhu korraldajad ka selles, et noor publik on pähe õppinud mad festivalid. Põhjusi selleks on rohkem valivad peamiselt suure kommertsedu­ oma vanavanemate lemmiklugude sõnad. kui üks: kindlasti halb ilm, mis kimbutas ga (pop)artiste. Kirjurinluoto laval astu­ Oli hämmastav kuulda, kuidas ümberrin­ lageda taeva all seisjaid mitu päeva, tõe­ sid megastaaridest üles briti soulipoppar gi lauldi kaasa selliseid jazzistandardeid liste publikumagnetite (ja ka jazzi maius­ Craig David ja USA diiva Lauryn Hill, nagu "Nature Boy" või "What a Diff'ren- palade) vähesus, minu meelest ka teatud kes andsid keskeltläbi hea staadionikont- ce a Day Made". "Kirjuri" suurele lavale

28 muusika 10/05 Prantslaste neljakümneliikmelise saksofoniorkestri Urban Sax show mõjus oma kõikehaarava visuaalsuse ja minimalistliku helikanga- ga. FOTOD RENE KELDO.

mahtus muudki head: prantslaste nelja­ vöönd, kontserdid erinevates katusealus- midagi nii jalgadele kui ka kõrvale. kümneliikmelise saksofoniorkestri Urban tes klubides. Neil olen varasematel aasta­ Õhtustest esinejatest üks kuumemaid Sax totaalne show, kus mängijad ja tant­ tel kuulnud palju akustilist tõsijazzi, mi­ oli legendaarse New Yorgi DJ Louie Vega sijad olid publiku ees, taga ja kohal ning da seekord oli märgatavalt vähem. Olid (pool duost Masters at Work) ansam­ mis mõjus oma kõikehaarava visuaalsu­ küll Kenny Garrett, Roy Haynes ja veel bel Elements of Life. Vegal oli ansamblis se ja minimalistliku helikangaga; Charlie mõned, kuid need jäid paraku nägemata; omamoodi cheerleader''! roll - ta ei män­ Hadeni ja Gonzalo Rubalcaba akustiline logistilistel põhjustel ei jõudnud ka Pori ginud ühtegi pilli ega dirigeerinud ka üs­ ansambel, mille lüüriline mehhiko muu­ teatri sarja "Ultra Music" eksperimen­ na suurt koosseisu. Siiski tagas just te­ sika hajus vabas õhus ja ei jõudnudki pa­ taalse muusika kontsertidele. Seevastu ma DJ- ja produtsendikõrv selle, et bändi raku "kohale"; vabajazzi bigbänd Sun sai õhtuti rohkem kui korra kuulda head muusika kõlas nii nakatavalt ja põnevalt. Ra Arkestra; nooruke bluusi-usku Jonny latino- ja funk-muusikat. Tallinnaski esi­ Elements of Life on etniliselt väga kirju Lang; neobop'i ansambel One For All, nenud hämmondiguru Dr. Lonnie Smith kooslus, kus on muusikuid Venezuelast kus tegevad pianist David Hazeltine, sak- astus üles koos trummar Wynard Harperi Cabo Verdeni ja mille latin-soul kõlas simängija Eric Alexander, trombonist ja kitarrist Mark Whitfieldiga ja ilm­ kompaktselt tänu superheade pillimees­ Steve Davis jt. Väga hästi mõjus suurel la­ selt oligi seekordse jazzipeo suurim ela­ te ja sütitava eesliini koostööle (lauljad val The Big 3 Palladium Orchestra, mis mus minu jaoks Whitfieldi lennukas soo- Anane ja Blaze). on järjekordne "poegade orkester": New lomäng. Teine hämmondimees, inglane Selle loo sissejuhatav nurin pidi tähen­ Yorgi salsa hiilgeaegadel tegutsenud tant­ James Taylor, mängis mitmel õhtul ki­ dama seda, et tulevikus tahaks festivalil suorkestri praegune koosseis, kus tegevad vikõva funk'''!, millega ta acid jazz'i koi­ (taas) näha rohkem tõsiseid jazzikavu ja legendaarsete Tito Puente, Mario Bauza dikul kuulsaks sai, ning lükkas peo iga tervikuna rohkem sisu. Nii oli see minu ja Tito Rodriguese pojad. Ajatu tantsu­ kord suurema vaevata käima. Sama te­ esimestel Poris käikudel 90. aastate lõpul. muusika kõlas suurepäraselt ning "juu­ gid Rootsi souVx ja hip-hop'! ansambel Siiski on Pori Jazz endiselt suursündmus, niorid" kannavad kuulsad perekonnani­ Blacknuss ning Kuuba kuulsaim tant­ kust elamusteta koju tulla on võimatu ja med auga välja, erandiks Tito Puente jun, suorkester Los Van Van. Los Van Vani mis on meile lähim tõeliselt mastaapne kes on tüüpiline tomo-eputrilla ning jäi timba-stnl (laias laastus Kuuba vaste jazzifestival. Järgmise "Pori Jazzi" toimu­ oma timbale-mänguga vahel lausa hätta. Ühendriikide salsale) kõlab tänu heade­ misajaks on märgitud 15.-23. 07. 2006. Päevasest tavaliselt sisukamat vali­ le arranžeeringutele ja esinejate lavalisele kut on Poris alati pakkunud nn õhtune põlemisele väga kaasakiskuvalt, pakkudes

muusika 1O/05 29 MEDITATSIOON Nick Drake kuulda võetud näal LAURI SOMMER

See inglise folgimees, kelle lyhikese elu elavam osa kulges John Renbourn ja Bert Jansch, ameerika deltabluus, mida ta sygaval seespool ja kes tegi kõigest kolm ametlikku plaati, on hästi tundis, pisut jazzi ja bossanoovat, pisut klassikat ja nii eda­ nyyd, rohkem kui kolmkümmend aastat pärast lahkumist suuri­ si. 1967. aasta alguse veetis ta Prantsusmaal, ametlikult Aix-en- ma postuumse mõju omandanud tolle aja trubaduur. Nick Provence'is vahetusyliõpilasena, kuid sisuliselt boheemlaseelu Drake syndis 19. juunil 1948. Pere elas algul Birmas, kus ta isa elades, alustades originaalpalade kirjutamist ja tehes tutvust ha- Rodney ajas puiduäri. Ema Molly laulis lastele oma hapraid ja šišiga. Tundide kaupa harjutades lasi ta vahel kõik pillikeeled sentimentaalseid klaverisaatega laule, mille tundetoonil on sar­ lõdvaks ja hakkas neid yhekaupa kummalistesse helistikesse pin­ nasusi poja loominguga. Kõrgemasse keskklassi kuulunud vane­ gutama. Kui Nick oma esimesi lugusid "Bird Flew By", mad naasid varsti kodumaale ning ostsid aiaga ymbritsetud suu­ "Blossom Friend", "Time of No Reply" ja "Strange Meeting 2" re vanaaegse tellismaja looduskaunis Tanworth-in-Ardeni ("Lind lendas mööda", "Õiesõber", "Vastuseta aeg" ja kylakeses. Nicki lapsepõlve märksõnadeks on kindlasti idyll ja "Kummaline kohtumine 2") sõpradele mängis, olid need kuuldu pastoraalsus ja kaunilt häirivana tõusevad need esile lauludeski. kvaliteedist yllatunud. Bluusimõjud ja folgiklišeed olid taandu­ Koolikaaslased mäletavad teda kyllalt rõõmsameelse ja sportli­ nud, sealt kostis midagi omanäolist. Samal aastal astus Drake kuna, kuid pisut mõistatuslik oli poiss juba siis. Marlborough' Cambridge'i ylikooli inglise kirjandust õppima. Teda huvitasid kolledžis sai ta varane muusikahuvi laiema väljundi. Ta mängis esmalt poeedid: mystiline Blake, teravmeelne Swift, sõjaluuleta- koolibändides saksofoni, klarnetit ja klaverit ning läks siis yle ja Wilfred Owen; samuti prantsuse symbolistid, kelle tume ilma­ kitarrile, mis kujunes tema põhipilliks. Tuli 60ndate keskpaik vaade, hašišilembus ja salapärasus ta taustaga hästi klappis. Ta ning Nicki maitse oli iseloomulik tolle ajastu tundlikule briti tegi esimesed kontserdid. Yht neist juhtus nägema tollase folgi folkintellektuaalile. Biitlid, Dylan, Donovan, Tim Buckley, Van tippgrupi Fairport Conventioni liige, kes soovitas teda briti Morrison, Randy Newman, inglise akustilise kitarri kuningad underground'i uusi tuuli tabama tulnud ameerika produtsendile

30 muusika 10/05 Joe Boydile. Nooruke Drake sai plaadilepingu tavatult ruttu. Stuudios yllatas ta vanemaid kolleege oma sihikindlusega. Näiteks lykkas ta tagasi tuntud arranžeerija Richard Hewsoni pakutu ja kutsus keelpille seadma hoopis oma yliõpilasest sõbra Robert Kirby. Valik osutus õigeks. Vaid klassikalist, Riho Sibulagi kaverdatud "River Mani" ("Jõemees") arranžeeris Steve Robinson. "Five Leaves Left" ("Viis lehte veel") ilmus 1969. aasta septembris. Pealkiri oli siseringi vihje kirjale Rizla suitsupaberite pakis, millest rulliti marihuaanasigarette. Plaadi pastoraalne meeleolu yhendas ballaadi ja folgi jooni. Mõneski loos ("Fruit Tree", "Day Is Done" - "Viljapuu", "Päev on ot­ sas") kostab noore autori kohta seletamatult sygav melanhoolia. Iga tollane artist pidi oma kuulsuseteed sillutama rohke kont- serttegevusega. Drake saadeti tuurile, kuid peagi tuli tõrge ja ta katkestas. Mehe stiil ei klappinud ei tollase folgi ega rocki for­ maatidega. Ta äärmiselt intiimsed laulud, häbelik vaikimine ja pidev kitarri ymber häälestamine lihtsalt ei sobinud enamikku neist vähetähelepanelikest paikadest, kus rahvas ootas kaasalaul- dava refrääniga shanty'sid, raju rocki või helifooni oma kohvi- kulobale. Nick oli elu kõrvalt vaatlev natuur ja tema arusaam si­ semaailmast, mille ehedus ei sõltunud lavast ega meediakärast, muidugi syvenes selle kogemusega. Varsti pärast esikalbumi il­ mumist katkestas ta õpingud Cambridge'is, et keskenduda muu­ sikale. Ja asus elama Londoni. Teine plaat "Bryter Layter" ("Pilves selgimisega", 1970) on selgelt urbanistliku suunaga. Täpseist ja rikkalikest jazzi ja poppi segavatest arranžeeringutest kostavad läbi suurlinna rahvatunglus, tuled, udu, glamuur ja yksindus. Taustamuusikute nimekiri on esinduslik. Plaadil on ka meie filmi "Keskpäev" heliriba meenutavaid instrumentaale ja ballaade. Endise Velvet Undergroundi liikme John Cale'i kaas­ abil seatud lugu "Northern Sky" ("Põhjataevas") on peetud sa­ jandi yheks kaunimaks armastuslauluks. Hoolikalt produtseeri­ tud album oli selgelt popitaotlustega. Selle kesine myygiedu ja avalikkuse pealiskaudne ykskõiksus mõjusid Nickile masenda­ valt. Varem maailma distantsilt jälginud nooruk hakkas tõsiselt endasse tõmbuma. Arvatakse, et tegu oli eelkõige muusikaäri ebaõigluse tundest põhjustatud traagikaga, mida võisid võimen­ dada narkootikumid. Mõjus ka see, et ta peamine yhenduslyli asjaliku maailmaga, Joe Boyd, lahkus Ameerikasse. Plaadifirma Island pyydis Drake'i igati aidata, kuid pressiteadetest ja pala­ dest promoplaatidel ei piisanud. Staarimaterjal oli lavadelt näh­ tav kuju, kes kehkles valitud seltskonnas, andis hulgaliselt in­ tervjuusid jne. Nick vajanuks kyllap rohkem inimlikku osavõttu, kuid samas oli temaga yha raskem suhelda - ta peaaegu lakkas rääkimast, kadus pikkadeks perioodideks ja lahkus lõpuks Londonist oma lapsepõlvekoju. Too naasmine tundus kaotuse­ na. Heasoovlik sõber lubas tal kasutada oma Hispaania rannikul olevat villat. Sealt tagasi tulnud, soovis ta stuudioaega. Seekord tahtis ta lauludes kuulda vaid iseennast, et suhelda kuulajaga n-ö hingepõhjast. Lindistus kestis kõigest kaks ööd - milline kontrast eelmise plaadi sessioonidega, mis vältasid peaaegu aas­ ta! Drake viis lindi Islandi kontorisse, pomises midagi ning lah­ kus. "Pink Moon" (pealkiri vihjab rahvasuus halvaks endeks peetud roosakale kuule) ilmus 1972. Eriline, kummaliste hääles­ tuste ja fragmentaarsete tekstidega teos, mille lähteks on sygav meeleheide, mõjub tumeõrna vaikse intensiivsusega ning on pal­ jude meelest ta parim looming. Lõpuloo "From the Morning" ("Hommikust saati") read "Nyyd me tõuseme ja me oleme kõikjal" on graveeritud tema hauakivile. Varsti pärast plaadi il-

muusika 10/05 31 FOTOD INTERNETIST et ei suuda enam yhtaegu laulda ja kitarri mängida ning vajab mitmeid duubleid. Sõbrad, kes polnud teda mõnda aega näinud, olid hämmastunud ka välisest muutusest. Leebelt elegantse kuju asemel oli pesemata, pikkade sõrmekyyntega, öise pilguga sõna­ tu vaevik. Keegi, kel tõepoolest põrgukoer kukil. Sama aasta sygisel tunduvad asjad paremuse poole pöörduvat. Nick veedab mõnusalt aega yhel Seine'il seilaval pargasel, tal olevat uus tydruksõber, ta olevat tervem ja optimistlikum. 25. novembri lõuna ajal läheb ema kehva unega, hommikuti tihti kaua maga­ nud poega äratama. Tolle pikad jalad on sirakil yle voodi, millel lebab ka Camus' "Sisyphose myyt". Ta oli võtnud antidepres­ sant! "Tryptizol", mille ohtlikkust meedikud tollal veel ei taiba­ nud ning jagasid seda laiali nagu kommi. Kas yledoseerimine toimus enesetapjaliku meeleheitesööstu ajel või lihtsalt soovist hästi magada, seda ei saa me kunagi teada. Drake'i saatuses oli äärmuslikke jooni, mis soodustavad ta kuju romantiseerimist. Varane surm, mida on lihtne pida­ da märterlikuks. Kaunid noorusfotod täis täitumata lubadusi. Vähene info ta elu kohta soodustab spekulatsioonide vohamist. Teda on peetud varjatud homoseksuaaliks, skisofreenikuks, nar- kariks; ta tekstidele on tehtud mitmesuguseid psyhhoanalyyse; tema plaatide ilmaletulekuga seotud isikud on fännide imetle­ vast lobast surmani tydinenud. Austajad on ehedate kodulindis- tuste kõrval ringlusse lasknud ka kohatut toormaterjali. Nicki vanemad võtsid aastaid vastu kogu ilmast tulnud "palverändu­ reid", kes kylastasid idyllilist, justkui tasast looduslähedast ing- laslikkust kehastavat kohakest ja selle parimat poega, kelle lau­ lude kohta on väidetud sama. Kuid paisutatud sentimentalismi kõrval võrsub ka loovaid impulsse. Drake näitas teed introspek- tiivsemale muusikutyybile, folki teisendavale trubaduurile ja ko- dulindistajale. Nicki kitarrimängutehnikast on tehtud uurimu- sigi. Ta kasutas palju oma häälestusi, arendades neist tekkinud harmoonilisi figuure pikkadel öötundidel, istudes oma oran- žis tugitoolis. Ilusamad meloodiad syndisid tihti alles varahom­ mikul. Parema käe haruldaselt selge, rytmiliselt veatu, yhtlase tooniga ja kummaliste bassimustritega sõrmitsemine oli laulu­ de alus. Järele jäänud fragmentide autoripärastest arendusest te­ gi Scott Appel 1995. aastal plaadi "Nine of Swords". 1997 il­ mus Patrick Humphriesi sulest huvitav ja taustu avav biograafia. Kuigi Drake'ist pole muud filmitud materjali kui lapsepõlvest, väntas Jeroen Berkvens temast liikuvate helitaustade ja mõjuva­ mumist satub Drake psyhhiaatriahaiglasse. Sealt vabanedes mää­ te visuaalide ning meenutustega filmi "A Skin Too Few" ("Liiga ratakse talle kolme sorti antidepressante. Ta tõmbub veelgi õhuke nahk", 1999). Paljudes aeglastes kaadrites loodusest, lin­ enam endasse, solvab vana sõpra John Martynit, öeldes, et tolle nast ja toast avaneks justkui too introspektiivne vaateviis, kuidas muusika on muutunud ebasiiraks ja kommertslikuks; peab rae­ mees maailma jälgis. Sama tehnikat kasutab ka fotodest kompo­ vuka monoloogi Londonit kylastanud Boydile: "Nad ylistavad neeritud "River Mani" video. Jah, luuserist on saanud pyhak, mu geniaalsust, aga mille kuradi pärast ma siis nii hullus seisus Drake õitseb, seda kinnitavad mitmesuguste rariteetide ja vali­ olen?"; ytleb emale: "Olen läbi kukkunud kõigis oma pyyetes." tud lugudega plaatide ilmumine, kaverid, temast inspireeritud Ta seisab risttee ääres seda yletamata, kuni politsei teatab sellest kirjatööd, fännide lõputud jutulõimed jne. Ta sygavalt isiklik ja kodustele. Kuulab tunde grammofoninõela jonksumist tihti valulisegi lähtega looming on pakkunud lohutust paljude­ vinyylplaadi lõpus ja vaatab aknast välja; proovib leida erine­ le depressiivsetele ja tundlikele inimestele, mõjudes empaatili- vaid tööotsi ja astuda sõjaväkke, kuid miski ei sobi talle. se osaduse kaudu - rahustavalt, selgitavalt ja koguni helgelt. Nii Avalikkuse silmist kadunud ja maha kantud, leiab ta 1974. aasta on raskustest syndinud uus ja märkavama pilguga elurõõm. juulis endas ometi jõudu uuesti stuudiosse minna. Ehk oli abiks kellegi kiitev meenutus muusikapressis. Viimane viielooline ses­ sioon jätkab "Pink Mooni" kõlajoont. Sugestiivselt itkulises pa­ las "Black-Eyed Dog" ("Mustasilmne koer") on kuuldud nii del- tabluusi isa Robert Johnsoni kaja kui ka orientaalse hõnguga pillikäsitlust. Varem perfektsionismiga hiilanud Nick on nii läbi,

32 muusika 10/05 POP JA ROCK Esto metal MARGUS KIIS

Eesti alternatiivmuusika ringkonda­ dest on viimasel ajal olnud järjest aktiiv­ semad ja edukamad metaP itegi]ad. Üks võimsamaid nišifestivale on kahtlemata Vana-Vigala "Hard rock laager". Tallinna kaks peamist metallistide organisatsioo­ ni, Hard Rock Club Nõmme kultuuri­ majas ja Rock Cafe Tselluloosi kesku­ ses, koondavad mõlemad kodumaiseid raetafibände ning korraldavad muu maa­ ilma tegijate kontserte. Pole midagi imes­ tada, et välja on kujunenud üsna oma­ pärane, esto metal'iks kutsutud nähtus. Nimetuse all peetakse silmas gruppe, kes kasutavad oma muusikas eesti rahvamuu­ sikat või rahvusromantilisi elemente. Esto metaVx ideoloogilised juured on 1990ndatel Briti saartel ja Skandinaavias levinud pagan metaPis, mis on omakor­ da lähedalt sugulane satanismile viitava black metaViga; samuti etno metal'is, mis kipub küll liiga sageli ekspluateerima iiri, šoti ja inglise rahvamuusikat; ning ka peamiselt saksa kultuuriruumis levinud Raud Ants lisab oma rahvalauluainelisele loomingule ka tubli kraadi metalseid elemente. medieval (või Mittelalter) metaVis. FOTO NAATAN HAAMER Esto metaVi muusikaline skaala ula­ tub puhtast death või thrash metaPist dis lugu "Kennedyd on surnud" pandi vagurad, kuid tegemist on siiski bändi­ muusikani, kus metalseid elemente on 1999. aasta punkkogumikule "Punk on ga, mis ühena vähestest on lavale ilmu­ vaid veerand, muu on etno- või rahva­ surn'd IV". Sellega grupi karjäär ka piir­ nud ka täielikus sõjarüüs, kaasas korra­ muusika. dus. Sarnast liini esindas 1990ndatel ka lik raudturvis ning täismetallist ristmõõk. Eestis on esto metani eelkäijaid üs­ Ugly Ogre, mida seostatakse küll roh­ Oort kasutab palju autentset rahvalau­ na vähe. Rahvamuusika ja hard rock'i se­ kem viking metaPiga. 1990ndate kesk­ lu, kuid kirjutatakse ka originaallugusid. gamist võib kohata mõnedes Ruja lugu­ paigast kuni uue sajandi alguseni tegut­ Üsna käredast kõlapildist hoolimata on des ("Rukkilõikus", "Viru vanne", "Raske ses Ohvrikivi (mis kandis vahepeal nime Oorti muusika siiski meloodiline ja lüüri­ aeg"), oma hilisemal, 1990ndate alguse Thorum). Bänd laveeris agressiivsema lise kallakuga. perioodil harrastas seda ka Pantokraator. pagan metani ja ämbientlikuma liini va­ Autentseid rahvalaule kasutab ka ala­ Rahvusromantikat kasutasid 1980nda- hel. Rahvusromantikat ja pateetilisemat tes 2002. aastast Tartus tegutsev "kü- te teisel poolel paljud Eesti ansamblid, black ja pagan metaPit segas kokku Pärnu lakapell" Raud Ants, lisades raskemaid ka heavy rock'i ja metallibändiä, kuid tol bänd Assamalla, mis tegutses paralleelselt elemente Oortist paarkümmend prot­ ajal oli selgelt tegemist moenähtusega. Ohvrikiviga. senti rohkem, mida eesti metallistid pal­ 1990ndatel oli kogu metal seene Üks vanemaid ja tuntumaid gruppe, ju enam aktsepteerivad. Raud Antsu rah- Eestis üsna madala profiiliga, kuid kes on eesti rahvalaule liitnud nii rocki valuulehuvilised liikmed on osanud välja just tol ajal said alguse mitmed praegu kui ka metaPiga, on 1996. aastast ala­ valida oma koosseisule sobivaimad teks­ esto metaPiga seostatud grupid ning tes Tartus ja Viljandis tegutsev Oort. tid ja lisanud sellele (enese)iroonilisi ning võiks öelda, et ka stiil ise. Üks esime­ Oorti "tõsimeelsed" metallimehed küll metafiklišeede üle muigavaid elemen­ si esto metaPi bände oli 1993. aastal päris omaks ei võta, kuna grupi suhtumi­ te. Tulemuseks heatujulised ja humoori­ kokku tulnud Grendel Tartust, mis vei­ ne pole nende jaoks piisavalt agressiivne kad kontserdid, kus ei pingutata üle väli­ di hiljem sai tuntuks regivärssi ja absur­ ning ka välimus justkui ei vasta nõuetele. se poosetamise ja stiliseeritusega. Selline dihuumorit ühendava raadiohitiga Karuotilikult tammuvad ja linastes ürpi­ mitte väga tõsiselt võtmine distantseerib "Kakk see vihkas pääsukest". Samas laa- des oortlased võivad tunduda ohutud ja elutervet Raud Antsu nii liigtõsimeelsetest

muusika 10/05 33 mm »'

Eesti edukaim esto mefa/'iband Metsatöll. FOTO ERAKOGUST metalhead'idest kui ka kramplikest folk­ ning ka stiilselt riietuda. ladest on kokku viidud eneseirooniliste loristidest. Muusikas ei pane Raud Ants Osaliselt Tharapita muusikutest koos­ галс^о-poosidega. Ansamblis on ka leid­ rõhku kiirusele ja agressiivsusele, vaid pi­ nev Manatark on esimesest "tumedam", likud laulukirjutajad. Seega on Metsatöll gem lugude leidlikule liigendamisele. kuid tänu oma harvematele esinemiste­ praeguste raetafibändide seast peaae­ Üllatavalt metalse kõlaga lugusid le ka vähem tuntud. Bänd on nüüdseks gu ainsana saavutanud suuremat edu. on salvestanud Võru multitalendi Aapo eemaldunud oma algusaegade paganlikest Metsatölli 2004. aasta album "Hiiekoda" Ilvese bänd Eesti Eliit, mis teeb tema ja mõjutustest. seisis kaua Eesti müüduimate plaatide Olavi Ruitlase ülivaimukatele tekstidele 1999. aastal kokku tulnud Loits alus­ nimekirjas ning laulust "Saaremaa vägi­ raske regivärsiga viise. tas samuti rahvusromantiliste teemade­ mees" sai raadioski lööklaul. Metsatölli Päris kaua, alates 1996. aastast tegut­ ga, hiljem aga otsustas liikuda temaati­ kontserdid on sageli ka visuaalselt atrak­ senud Tharapita kasutab küll vähe ees­ liselt tänapäevale lähemale, Teise maail­ tiivsed. ti rahvamuusika elemente, kuid lugude masõtta, saavutades isegi pisut skandaal­ Peale Metsatölli edu on hakanud ees­ tekstides sisaldub piisaval hulgal kerge set kuulsust. Muusikas Loits rahvuslikke ti rahvuslikke elemente kasutavaid bän­ naivistliku hõnguga rahvusromantikat. elemente ei kasuta, pigem leidub viiteid de juurde tulema. Folk ja etno on olnud Tharapita on alati olnud kontsertidel tu­ black ja gooti metafile ning postpunk'ile. eesti alternatiivkultuuris populaarsed ju­ gevam kui plaatidel, kus nende black'i- Eestis kõige edukam esto metal'i bänd ba pikka aega, seda suuresti tänu Viljandi ja £/?ras/?'isegune heavy metal ei kõla just on 1998. aastal alustanud Metsatöll. pärimusmuusika festivalile, seega pole te­ kõige värskemalt. Esinedes on Tharapita Ansambel viljeleb omaloomingut, kus ele­ gemist erandliku nähtusega. trumpideks oskus rahvast kaasa haarata mendid rahvaluulest ja folkloorsetes kõ­

34 muusika Ю/05 BAGATELLID*EESTI Aare-Paul Lattiku edu Kaliningradis Neljandal Mikael Tariverdijevi mälestu­ ja Andres Uibo "Then I Saw", olles tei­ seks korraldataval rahvusvahelisel orga­ ses voorus esitanud ka Arvo Pärdi pala nistide konkursil Kaliningradis oli silma­ "Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler". paistvalt edukas ning saavutas III koha Konkursi I preemia sai ungarlane Istvan (rahaline preemia ja rahvusvahelise kon­ Matyäs ja II preemia ukrainlane Tarass kursi laureaadi tiitel) Eesti organist Aare- Baginets. Eestit teisena esindanud Ulla Paul Lattik (s 1970). Ta pälvis seal ka eri­ Krigul finaali ei pääsenud ja sai VIII ko­ preemia interpretatsiooniliselt eredaima ha. Züriiliikmete hulgas oli ka Andres esinemise eest. Konkursist võttis osa 48 Uibo, žürii esimees aga Natalia Gurejeva organisti 17 maalt (sh ka Jaapan, USA, Moskvast. Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Armeenia Tariverdijevi konkurss, siiani ainus or­ jt). Avavoor toimus augusti teisel poo­ ganistide võistlus Vene Föderatsioonis, lel Hamburgi Püha Johannese kirikus ja toimub iga kahe aasta tagant. Selle asu­ Moskvas, teine voor (19 võistlejat) ja fi­ tajaid oli 1999. aastal konkursi praegune naal kuue valituga kuni 5. septembri­ kunstiline direktor Vera Tariverdijeva, kes ni Kaliningradi Filharmoonia saali ore­ on ühtlasi ka Mikael Tariverdijevi Fondi lil (endine saksa kirik). Pressikonverentsil direktor. Eelmise konkursi (2003) võitis tunnistas rahvusvaheline žürii konkursi lätlanna Ivetta Apkalna, tänavune pühen­ Aare-Paul Lattik oli konkursi interpretat­ erakordselt kõrget taset ning kolme pare­ dati Kaliningradi (Königsbergi) asutamise siooniliselt säravaim esineja. ma finalisti võrdväärsust. Repertuaaris oli 750. aastapäevale. Tariverdijevi konkurss FOTO PILLE-RIIN PREGEL / EPL kohustuslik esitada ka kaks teost Mikael esitleb end vaheaegadel aktiivselt laureaa­ Tariverdijevilt; finaalvooru tunnises kavas tide kontsertidega mitmes linnas alates mängis Aare-Paul Lattik Durufle Süiti op Pariisist kuni Moskvani. 5, Tariverdijevi Orelisümfoonia "Quo va­ dis?", Artur Kapi Esimest sonaati f-moll Priit Kuusk

18.- 29. augustini toimusid Eesti Crossing Borders Muusikaakadeemias rahvusvaheli­ sed suvekursused "Crossing Borders in Interpretation of Classical Music and Jazz", kus osalesid üliõpilased ning õppejõud ühek­ sast Balti muusikaakadeemiate liidu (ABAM) muusikakõrgkoolist. Kursustel õpetasid nii klassikalise kui ka jazzmuusika tunnus­ tatud spetsialistid Eestist ja välismaalt, li­ saks toimusid improvisatsioonikursused. Õppejõududeks olid Petras Geniušas (klaver, Leedu), Andrzej Dutkiewicz (klaver, Poola), Božena Harasimowicz (sopran, Poola), Niels Ullner (tšello, Taani), Imants Sneibis (flööt, Läti), Wolf Kerschek (vibrafon, Saksamaa), "Crossing Bordersi" Jarmo Savolainen (klaver, Soome), Ape algatajat, EMA välis­ Anttila (bass, Soome), Bengt Stark (trummid, suhete prorektor Rootsi), Joakim Miider (saksofon, Rootsi), Marje Lohuarut rõõ­ Jaak Sooäär (kitarr, Eesti) ja Anto Pett (imp­ mustas eriti projekti loomingulisus. rovisatsioon, Eesti). FOTOD MAREK VILBA Kursused on ettevalmistavaks eta­ piks suveõppekava väljatöötamisel Eesti Muusikaakadeemias. Projekti toetasid Euroopa Liidu haridusprogramm Socrates/ Improvisatsiooniorkester toimis suurusest ja Erasmus, Eesti Kultuurkapital ning Rootsi, mitmekesidusest hoolimata hämmastavalt empaatiüselt. Soome ja Taani suursaatkond.

muusika 10/05 35 MELOMAAN

huvitavam kui elu ise, st nagu tekib minus kahtlus, kas ikka Chalice'i tundus eesti hip-hop kinos. Vähem tuntud teoste teame päris täpselt, kui aus on üsna mannetu (A-Rühm ja tei­ puhul sellesarnane efekt ei toi­ tema looming. sed), kuid noor Tartu komeet mi ja see selgub kohe järgmiste Vastukaaluks kõigele eelne­ on näidanud, et saab küll. palade puhul, milleks on Heino vale on Peeter Vähi "Müstiline Chalice'i riimides pole tun­ Elleri "Põhja viis", "Hällilaul" ja ühinemine" (1990/1998) . Vähi da õõnsaid gängsta-poose, ta "Muusikaline moment" - kõik teosest selgub, et viiuli ja kitar­ ei räägi autodest ega pidudest, minoorsed ja loodud vahemikus ri ühenduses peitub emotsioon, vaid kõigest muust, sealhulgas 1912-1930. Iseseisvat väärtust mille baasiks kirg ja kirglikkus, oma soojast pidžaamapluusist ja omab juba nende Elleri teoste et see duo võib olla ülidünaami- Tartu-armastusest. Samuti pole kõrgel tasemel konserveerimi­ liselt temperamentne ja värviki­ tema omaloomingus USA rapi Sajand Eesti viiulimuusikat ne, sest ega me muidu ei tun­ rev ning et kaheksa minutit ei tüütuid kaanoneid, seda enam / One Century of Estonian negi ju neid laiemalt, vastupidi­ ole üldse pikk aeg võrreldes eel­ kohtame aga eriilmelisi katse­ Violin Music. Heiki Mätlik, selt näiteks sama autori klave­ nenud 2-4-minutiste teostega. tusi, mida on minu jaoks üle­ Urmas Vulp. ripaladele. Juhan Aaviku pala Plaadi lõpuks esitatakse Lepo arugi. Chalice on käitunud kui U. Vulp, H. Mätlik 2005 "Albumileht" (1936) on paigu­ Sumera Valss filmist "Kevadine laps mänguasjapoes ja on suu­ tatud pisut ohtlikku naabrus­ kärbes" (1986) ja hea tuju on res katsetamise tuhinas kohati Pealkiri on pretensioonikas ja se (Elleri järel ja Tobiase ees) kuulajale garanteeritud. CD erinevaid võtteid ja kihte liialt ei märgi kindlasti seda, et plaa­ ning jätab seetõttu ehk tühisema on salvestatud käesoleva aasta kokku kuhjanud. Nii meeldi­ dile mahub kogu viiulimuusi- mulje, kui ta tegelikult on. Kuid aprilli lõpul, küllap siis kärbsed vadki mulle uuel plaadil roh­ ka, mida eesti heliloojad sajan­ ega ta salongiaroom ei kaoks ka Keila Uusapostliku kiriku ümb­ kem sirgjoonelisemad, Chalice'i di jooksul loonud, pigem sajan­ mõnes teises taustsüsteemis, ja ruses juba lendasid. verbaalsel andel põhinevad dik loodust. Favoriitpalad oleks kas selles nn salongimuusikas nii Režii ja montaaž, nagu alati, lood, nagu "Peremeesorganid" ehk õigem või siis veel lihtsa­ väga taunitavat ongi, eriti kitar­ Maido Maadikult, aga kaanefo­ (minu lemmik), "Loll ja hin­ malt, valik sajandi lühivorme. ri saatel. Teisest küljest mõneti to autoriks hoopis Dr. med. Agu gest tükki andes", "Masterplan" Vaatamata pisut eksitavale peal­ ka tänu Aaviku naabrusele jõua­ Lipping - minu hea klassivend või "A.U.S.". Oma siirusega kirjale on valitud teosed põne­ vad eriti hästi pärale Tobiase ja reaalkoolist, kelle laialdaste mõjuvad ka duett Tõnis Mäega vad kuulata juba seepärast, et Tubina väärtused, mida mõni­ huvide ringi tean kuuluvat kam­ ("Siuh") ja järelehüüe kadunud neljateistkümnest palast üks­ kord kipume juba unustama. mermuusikat ning kes on plaadi õele ("Õekesele") ning tegeli­ teist on Heiki Mätliku seaded Tobiase "Duot", mis on origi­ kaanefotol hämmastava täpsuse­ kult mingit kvalitatiivset äralan­ kitarrile (originaal klaverile). naalis kahele viiulile, ma ei tun­ ga tabanud esitajate natuure. gemist vaatamata 18 rajale ja Seaded on tehtud hea maitse­ ne, kuid see tutvus oli ülimalt Toomas Velmet 72'41" mängupikkusele plaadil ga ning pakuvad kindlasti huvi meeldiv ja tekitas mõtte, et teos pole. Ja nalja saab ka. ka teistele esitajatele. Eriti peab võiks põnevalt kõlada ka ore­ "Süsteemsüsteem^ puhul märkima Eduard Tubina pala li saatel. Mis puudutab Tubina on palju räägitud Chalice'i kau­ "Kanneldaja" tsüklist "Süit ees­ "Vana valssi" ja eespool nime­ genemisest hip-hop'ist ja plaa­ ti tantsudest" (1943), mis selli­ tatud "Kanneldajat", siis nende di jazzilikkusest, viimase täht­ ses seades omandas hoopis uue seadete puhul puudub võõristus sust on rõhutanud ka artist ja huvitava dimensiooni. täiesti, nii orgaaniliselt mõjub ise. Minu meelest on Chalice'i Plaadi avalooks on ees­ kitarriseade tantsumuusikas, muusikas sisulises mõttes endi­ ti viiulimuusika tõeline favo- olgugi et kunstmuusikas. selt suurem osa hip-hop'il ja riitteos, Artur Lemba "Poeme Järgneb Kaljo Raidi "Int- sugugi mitte jazzil, kuigi osa­ d'amour" (1916). Päris huvitav rada ja Siciliano" "Vanast süi­ vad jazzisämplid annavad mit­ on seda viiulipala, mis on kõr­ dist" nr 2 (2000), mis mõjub mele loole vaieldamatu hoo ja vu kinnitunud klaverisaatega, plaadil võõrkehana, aga jäägu Süsteemsüsteem. Chalice. vetruvuse. Chalice on eesti noo­ kuulata kitarriseades, ning nagu see minu probleemiks, et Raidi Umblu LUCD11 rukese hip-hop'i ümber defi­ ikka sellistel puhkudel, on mul kujundite ring pole mulle veel neerinud, avanud uksi uutele tunne, et kitarriseade muudab omaseks saanud. Seevastu Ester Chalice alias Jarek Kasar on hea võimalustele ja stiilikombinat- teose iseloomu teataval määral Mägi "Kadents ja teema" (1984/ näide sellest, et mõnele meist sioonidele ning tõusnud oma justkui vaatlevaks või jutusta­ 2001) ning "Cantus" (1987) on on lihtsalt rohkem antud. Tema teise albumiga hoopis kõrgema­ vaks {contra üle- või läbielami­ täiesti erilised teosed ning tun­ esimene plaat "Ühendatud ini­ le mullusest "aasta uustulnuka" ne klaveril). See on üks huvitav dub, et esitajadki on suhtunud mesed" oli väga hea, kuid täna­ staatusest. nähtus, millele ma ei oska sele­ neisse eriliselt. Iga kord, kui vu ilmunud "Süsteemsüsteem" Joosep Sang tust anda teisiti, kui et toimub kuulan Ester Mägi muusikat, on sellest veelgi parem. Enne ümberjutustus elust, mis on

36 muusika 10/05 koorimuusikast. des kõige vahetumalt just kõla See on Hirvo Surval julge tasandil; helikude on enamjaolt mõte, sest just niisuguseid üle- nii mitmekihiline, lagunenud vaateplaate teevad kõik koorid ja hajutatud, et kompositsioon ning enamasti on selliste plaa­ on varjul. Seda rohkem jäävad tide häda mõningane ebaüht­ meelde lood, kus kompositsioo­ lus ja terviku puudumine - ritta niline leidlikkus hakkab män­ pannakse kõik lood, mis enam­ gima suuremat rolli (näiteks vähem välja tulevad, Lassusest "Täna"). Mis puutub meeleollu, Valgreni. siis ei oska ma tekitatud meele­ Huvitaval kombel on Re- olu intensiivsuse poolest täna­ Üks hetk. A moment. Revalia valial õnnestunud kirjut muljet Eluline. Joel Tammik. päeva eesti elektronmuusikas Kammermeeskoor. peaaegu vältida. Võib-olla on U-Cover U-Cover 23 kedagi Tammiku kõrvale sea­ Revalia Lauluselts 2005 põhjus iga loo väga viimistletud da. "Eluline" on hämmastavalt tõlgenduses, võib-olla ka läbi­ Tammiku uue, Belgia firma väl­ mõjuv - isegi sedavõrd, et jääb Mille poolest erineb Revalia mõeldud järjestuses ja faktis, et ja antud kauni plaadi meele­ mulje, nagu piirdukski kogu see Kammermeeskoor teistest Eesti tegu on hästi sisselauldud reper­ olu on isegi sumbem, kui oli muusika ainult oma mõjuga. See kooridest, keda on nii umbes tuaariga: plaadil kõlavad lau­ tema debüütplaadil "Eemal". mõju on nii vahetu, eksimatu ja tuhat? Revalia on edukas koor lud, millest peaaegu kõiki (kahe Loomulikult ei vaja selline muu­ täpne, et muusikat nagu poleks­ selle sõna parimas tähendu­ erandiga) olen koori kontserti­ sika mingeid stiilikarke, mil­ ki, justkui oleks ainult kuulajas ses. Lisaks vokaalsele poolele del kuulnud ja enamikku roh­ lel ringi komberdada, kuid sel­ esile kutsutav seisund. Selline on neil korralik mänedžment ja kem kui üks kord. Nii on kõi­ guse mõttes võime öelda, et illusioon ja selle tugevus on omapärased kavad, mis enamas­ gil lugudel oma nägu, ja tundub Tammiku muusikas segunevad hämmastav. Tammiku muusika ti nihkuvad mingit serva pidi - üsna haruldane -, et dirigent dub, eriti süva techno, ambient on eelkõige rahustav, soe, vahel ikka üle traditsiooni ja tavapä­ ei väljenda oma taotlusi koori ja glitch. (Kui kedagi huvitab ka parasjagu ärev ("Helk"), alati rasuse piiri. Revalia kontserdid kaudu, vaid koor väljendab diri­ seda sorti muusika rohkem, meeldiv ja tundlik. lähevad hästi müügiks ja neid gendi taotlust muusika kaudu. võib ta kuulata näiteks firma Erkki Luuk kuulavad nii koori- kui ka muu See kõlab ehk mõttetu verbaal­ —scape kogumikke.) Sellega on muusika huvilised, lisaks hulk se ekvilibristikana, aga on ometi nii "Eluline" kui ka "Eemal" selliseid inimesi, kes ehk mui­ suur ja selge erinevus. päris hästi määratletud. Edasi du kontsertidel ei käi. Revalia Dirigendi taotlusega võib võiks keskenduda olulisele, mil­ esineb ühtviisi hästi nii kirikus, muidugi nõus olla või mitte. Kui leks on sellises muusikas ena­ kontserdisaalis, mõne firma sün­ mulle tundub mõni tempo liiga masti kõla ja meeleolu, vahel nipäevapeol kui ka konkurssi­ aeglane (Tormise "Laulusild") ka kompositsioon. "Eluline" on del. Revalia peadirigent Hirvo või kiire (Sandströmi "Agnus väga emotsionaalne plaat, mõju- Surva oskab koori võimalusi Dei") või karakter viimistlemise "viiel erineval moel" ära kasuta­ käigus osaliselt kaduma läinud da ja on viinud Revalia taseme­ ("What Shall We Do with the ILMUNUD ON le, mille kohta enamasti öeldak­ Drunken Sailor"), siis pole tegu se "Ludvig Sander, all right." õiendamise, vaid lihtsalt arva­ Henn Rebane Rahvusvahelise koorimuusika muste paljususega. sümpoosionil Kyotos nimetas "Lastealbum" akor­ Revalia laulab erakord­ Balti muusikast ettekande tei­ dionile ALBUM ««»•« se tundepeenusega eesti muu­ nud Kaspars Putninš Revaliat sika pärleid: Mägi "Üks hetk" Eesti üheks tunnustatumaks "Lastealbum" on kirjuta­ AKORDIONILE ja "Murdunud aer", Vettiku kooriks. tud akordionimängu õp­ "Kuu", Villem Kapi "Eesti muld pimist alles alustavate­ "Üks hetk" on Revalia Kam- ja eesti süda". Ausalt, neid lugu­ X, le huvilistele. Kogumik mermeeskoori neljas plaat. Eel­ sid tasub kuulata. Ja kuidagi algab kõige lihtsamast nesid "Ole mu palve" (tiraaž loomulikult lisanduvad nen­ läbi müüdud), "Jõuluvalgus" de kõrvale Miškinise rütmi­ ja areneb samm-sam- (kaks tiraaži läbi müüdud) ja kas "Ave regina caelorum" või mult keerulisema poo­ "Laulud hingest" (plaadi müük Biebli romantiline ja paljukuul- le. Albumi toredaid lu­ on niisama edukas nagu ka dud "Ave Maria". Ja veel mit­ gusid pealkirjadega na­ sellele eelnenud samanimeli­ med teised. gu: "Sahistame lehte­ sed kontserdid). Koik plaadid Nii et üks hea koorimuusi- des", "Väike unine pilv", on erinevad; kui "Ole mu pal­ kaplaat on Eestis jälle juures. "Vana loss", "Eemalt ve" sisaldas ansambliseadeid, Kaie Tanner paistab Võru Unn", "Jõuluvalgus" teadagi mida ja "Pühade kirikukellad", "Laulud hingest" filosoofilist "Juudi tango" jne kaunistavad Viimsi Kunstikooli õpilaste tervikkava, siis "Üks hetk" tuleb joonistused. "Lastealbumi" lugusid saab ka kuulata kaasas välja läbilõikega Revalia reper­ olevalt CD-lt autor Henn Rebase esituses. tuaaris olevast traditsioonilisest

muusika 10/05 37 COLLAGE Oktoober Tallinnas Sound of Beauty: vokaalansambel 5.-7. 10 Festival "RainbowJazz" 27. 10 kell 19 Ralf Taal (klaver) Singer Pur (Saksamaa) Estonia Vanemuise kontserdimajas Vanemuise kontserdimajas 29. 09-2. 10 Festival "Trialogos" kontserdisaalis 7.-10. 10 Tartu vanamuusika 27. 10 kell 19 Bravissimo! 1. 10 kell 12 Orelipooltund: Kadri 22.10 kell 12 Orelipooltund: Kersti festival Harmoonia ja energia: Kremerata Ploompuu toomkirikus Petermann toomkirikus 7. 10 kell 19 Ah, ilma naisteta: Sextet, Andres Mustonen (viiul) 1. 10 kell 16 О musica: Hortus 22. 10 kell 16 Sügisjazz: Ain Agan operetigala Vanemuise väikeses Sadamateatris Musicus Väravatornis & Manuel Dunkel Kvartett Eesti majas 28. 10 kell 19 Bernsteini muusikal 1.10 kell 18 Nosso Brasil / Meie Raadio 1. stuudios 11.10 kell 12 Ah, ilma naisteta: "West Side Story" Vanemuise suu­ Brasiilia: Helin-Mari Arder Kvintett 22. 10 kell 16 India ja Euroopa operetigala Vanemuise väikeses res majas raekojas paralleelid: Hortus Musicus majas 29. 10 kell 19 Ah, ilma naisteta: 2. 10 kell 16 Helle Mustonenile Väravatornis 11. 10 kell 15 Lastekontsert operetigala Vanemuise väikeses pühendatud kontsertteenistus: 23. 10 kell 18 Akadeemiline kam­ "Aastaajad": Diana Liiv (klaver), majas Hortus Musicus, Natalja Gutman mermuusika Kadrioru lossis: Lande Liina Olmaru (muinasjutud) 29.-30. 10 VII Tartu rahvamuusika (tšello), Asta Krikciunaite (sop­ Lampe-Kits (flööt), Pille Taniloo Vanemuise kontserdimajas päevad ran), Algirdas Janutas (tenor), (klaver), Reet Mets (tšello) 13. 10 kell 19 Päikese teekond: Antra Bigaca (alt), Juho Kotilainen 25.10 kell 18 Rahmaninovi Martin Fogel (kitarr) Jaani kirikus Pärnus (bass), Daniel Räiskin (vioola), "Vesper": Eesti Rahvusmeeskoor, 13. 10 kell 19 Top of Europe: Aleksander Trostjanski (viiul), Kaspars Putninš (dirigent) Jaani Gothenburgcombo (Rootsi) 1. 10 kell 16 Rahvusvaheline Andres Mustonen (dirigent) toom­ kirikus Vanemuise kontserdimajas muusikapäev: Jüri Alperten (kla­ kirikus 25. 10 kell 19 Ralf Taal (klaver) 14. 10 kell 19 Mozarti ooper ver), Maano Männi (viiul), Toomas 5.-8. 10 EMA Sügisfestival Eesti Estonia kontserdisaalis "Võluflööt" Vanemuise suures Nestor (vioola), Aare Tammesalu Muusikaakadeemias 27. 10 kell 19.30 Diplomaatilised majas (tšello), Toivo Unt (kontrabass) 6. 10 kell 19 Bravissimo! Mika noodid - Türgi. Tuul kõrbe kohal: 15.10 kell 19 Ajaloo ilu- raekojas Väyrynen (akordion), Tallinna ansambel Istanbul Sazelenderi J. S. Bach: Marju Riisikamp (kla­ 12. 10 kell 12 Lastekontsert Kammerorkester, Juha Kangas Kanuti gildi saalis vessiin), Iren Lill (klavessiin), "Aastaajad": Diana Liiv (klaver), (dirigent) Mustpeade Majas 28. 10 kell 19 Bravissimo! Corelli Consort Tartu Ülikooli aulas Liina Olmaru (muinasjutud) Pärnu 7. 10 kell 18 Teele Jõks (met­ Harmoonia ja energia: Kremerata 15. 10 kell 19 Bernsteini muusikal kontserdimajas sosopran), Urmas Taniloo (orel) Sextet, Andres Mustonen (viiul) "West Side Story" Vanemuise suu­ 21. 10 kell 19 Meistrite Akadeemia: Niguliste kirikus Rotermanni soolalaos res majas Aare Saal (bariton), Piia Paemurru 8. 10 kell 12 Orelipooltund: Tiit Kiik 28. 10 kell 19.30 Külaliskontsert: 16.10 kell 12 Orelimuusika pool­ (klaver) Eliisabeti kirikus toomkirikus Norio Sato (kitarr) Eesti Muusika­ tund: Kristel Neitsov Peetri kirikus 21. 10 kell 19 The Sound of 8. 10 kell 18 Mikk Murdvee (viiul), akadeemias 16. 10 kell 12 ja 19 Bernsteini Beauty: vokaalansambel Singer Sten Lassmann (klaver) raekojas 28. 10 kell 19 Ansambel väike rinG muusikal "West Side Story" Pur (Saksamaa) Pärnu kontserdi­ 13. 10 kell 15 Lastekontsert Niguliste kirikus Vanemuise suures majas majas "Aastaajad": Diana Liiv (klaver), 29. 10 kell 18 Kuninglik jaht: 17.10 kell 19 Ansambel Noorkuu 26. 10 kell 19 Jenny, Polly, Nanna Liina Olmaru (muinasjutud) Estonia Kristiina Are (klavessiin), Ene Nael Vanemuise kontserdimajas - Kurt Weill: Triin Elia (vokaal), kontserdisaalis (klavessiin) raekojas 19.10 kell 19 Meistrite Akadeemia: Toomas Tross (jutustaja), Jorma 13. 10 kell 18 Jubilate 2005 29. 10 kell 19 Saint-Saensi ooperi Aare Saal (bariton), Piia Paemurru Toots (klahvpillid), Taavo Remmel - Veljo Tormis: kontsert Eesti "Simson ja Delila" kontsertettekan­ (klaver) Tartu Ülikooli aulas (kontrabass), Meelis Vind (klarnet) Muusikaakadeemias ne: Rahvusooper Estonia solistid, 20. ja 21. 10 kell 19 Puccini ooper Pärnu kontserdimajas 13. 10 kell 22 Sügisjazz: The koor ja sümfooniaorkester Estonia "Madame Butterfly" Vanemuise Dynamite Vikings Von Krahlis kontserdisaalis väikeses majas Kõikjal üle Eesti 13.-22. 10 Rahvusvaheline uue 30. 10 kell 18 Akadeemiline kam­ 22. 10 kell 12 ja 19 Webberi muu­ muusikafestival "NYYD'05" mermuusika Kadrioru lossis: Olga sikal "Cats" Vanemuise suures 1. 10 kell 18 Hingemuusika: Pille 15. 10 kell 12 Orelipooltund: Ene Voronova (viiul), Leho Karin (tšel­ majas Lill (sopran), Tiiä Tenno-Ratas Salumäe toomkirikus lo), Mati Mikalai (klaver) 22. 10 kell 19 NYYD'05: (orel) Türi Püha Martini kirikus 15. 10 kell 17 Suur Muusika­ Vokaalansambel Singer Pur 2.10 kell 16 Hommage a Arvo akadeemia. Mozart ja Silvestrov: (Saksamaa) Vanemuise kontser­ Part: Tobiase Keelpillikvartett Ivo Sillamaa (klavessiin), Peeter Tartus dimajas Viljandi Pauluse kirikus Klaas (viola da gamba), Andres 1.10 Kuusankosken Naislaulajat 23. 10 kell 12 ja 19 Webberi muu­ 7. 10 kell 17 Eesti Piirivalve puhk­ Mustonen (viiul) Kadrioru lossis (Soome) Salemi kirikus sikal "Cats" Vanemuise suures pilliorkestri kontsert Valga kultuuri- 16. 10 kell 16 Dotsent Aavo 1. 10 kell 19 Mozarti ooperi majas ja huvialakeskuses Õtsa trompetiklass Eesti "Võluflööt" esietendus Vanemuise 26. 10 kell 19 Ruslan Stepanovi 8. 10 kell 16 Hingemuusika: Meelis Muusikaakadeemias suures majas tantsuetendus "Anathema" Vahar (viiul), Kadri Ploompuu (orel) 16. 10 kell 19 Ajaloo ilu- 1. 10 kell 19 Legendid - Don Juan: Sadamateatris Tapa Jakobi kirikus J. S. Bach: Marju Riisikamp Põhjamaade Sümfooniaorkester, 26. 10 kell 19 Bocki muusikal 9. 10 kell 17 Jõhvi kontserdimaja (klavessiin), Iren Lill (klavessiin), Anu Tali (dirigent) Vanemuise kont­ "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ avakontsert: ERSO, Denis Matsujev Corelli Consort Kadrioru lossis serdimajas res majas (klaver), Milen Nacev (dirigent) 17.10 kell 18 Külaliskontsert: 2. 10 kell 16 Mozarti ooper 27. 10 kell 19 Tantsu- ja draa- 10.10 kell 12 Lastekontsert Maria Bräutigam (klavessiin) Eesti "Võluflööt" Vanemuise suures maetendus "Suveöö unenägu" "Aastaajad" (eesti keeles): Diana Muusikaakadeemias majas Vanemuise suures majas Liiv (klaver), Liina Olmaru (muinas­ 19. 10 kell 18 EMA oreliüliõpilaste 5. 10 kell 19 Tantsu- ja draa- 27. 10 kell 19 Päikese teekond: jutud) Jõhvi kontserdimajas kontsert Eesti Muusikaakadeemias maetendus "Suveöö unenägu" Norio Sato (kitarr) Jaani kirikus 10. 10 kell 15 Lastekontsert 20. 10 kell 15 Lõunamuusika. The Vanemuise suures majas "Aastaajad" (vene keeles): Diana

38 muusika 10/05 Liiv (klaver), Julia Botvina (muinas­ - Mätlik Võru muusikakoolis Andmed on kontrollitud Pärnu kontserdimaja: jutud) Jõhvi kontserdiamajas 21.10 kell 18 Rahmaninovi 17. septembril. www.concert.ee 12. 10 kell 18 Ah, ilma naisteta: "Vesper": Eesti Rahvusmeeskoor, Novembrikuu kontserdiinfot Rahvusooper Estonia: Vanemuise teatri külalisetendus Kaspars Putninš (dirigent) Jõhvi COLLAGE'is avaldamiseks ootame www.opera.ee Kuressaare kultuurikeskuses Mihkli kirikus hiljemalt 10. oktoobriks aadressil Tallinna Filharmoonia: 12. 10 kell 19 RainbowJazz esitleb: 21. 10 kell 19 Sügisjazz: Ain Agan [email protected] www.filharmoonia.ee Lera Gehner Band (Venemaa), & Manuel Dunkel Kvartett Viljandi Teater Vanemuine: Volker Frishling & Lembit Saarsalu kultuurimajas Täpsem info kodulehekülgedelt: www.vanemuine.ee Kvartett (Saksamaa / Eesti) Jõhvi 22. 10 kell 18 Hingemuusika: Corelli Consort: www.corelli.ee Vanemuise kontserdimaja: kontserdimajas Madis Kari (klarnet), Kadri Eesti Filharmoonia Kammerkoor: www.concert.ee 13. 10 kell 18 Meistrite Akadeemia: Ploompuu (orel) Häädemeeste www.epcc.ee Üle-eestiline kultuuriürituste and­ Ralf Taal (klaver) Narva linnuses Miikaeli kirikus Eesti Interpreetide Liit: mebaas: www.kultuuriinfo.ee 13. 10 kell 19 Helisev sild üle 23. 10 kell 17 The Sound of www.interpreet.ee maade ja aegade: Hortus Musicus Beauty: vokaalansambel Singer Eesti Kontsert: www.concert.ee Võru kultuurimajas Kannel Pur (Saksamaa) Jõhvi kontserdi­ Eesti Muusikaakadeemia: 13. 10 kell 19 Ansambel Noorkuu majas www.ema.edu.ee Valga kultuuri- ja huvialakeskuses 27. 10 kell 18 Rahvusooper Eesti muusikafestivalid: 15. 10 kell 18 Hingemuusika: Estonia puhkpillikvintett www.festivals.ee Madis Kari (klarnet), Kadri Kuressaare kultuurikeskuses ERSO: www.erso.ee Ploompuu (orel) Otepää Maarja 27. 10 kell 19 Meistrite Akadeemia: Jazzkontserdid: www.jazzkaar.ee kirikus Aare Saal (bariton), Piia Paemurru Jõhvi kontserdimaja: 16. 10 kell 17 Top of Europe: (klaver) Viljandi Jaani kirikus www.concert.ee Gothenburgcombo (Rootsi) Jõhvi 27.10 kell 19 Kuninglik jaht: Kontserdid Tartus: www.tartu.ee kontserdimajas Kristiina Are (klavessiin), Ene Nael NYYD Ensemble: www.nyyd.ee 16. 10 kell 18 Looduse elanikud (klavessiin) Jõhvi kontserdimajas Pärnu Kontserdibüroo: heliteostes: trio Leibur - Terasmaa www.parnukontsert.ee Avalda oma reklaam ajakirjas Muusika, nii jõuab see tõelise muusikasõbrani! Ajakirja formaat Esikaane sisekülg 2200 kr 210 x 270 mm 1 lk ajakirja sees 2000 kr Va lk 1000 kr Reklaami mõõdud: V* lk 500 kr 2 lehekülge 420 x 270 (+ 5 mm servadest) 1 lehekülg 210 x 270 (+ 5 mm servadest); valgete ser­ Muu tegevusvaldkonnaga institutsioonidele vade puhul 180 x230 Tagakaas 3500 kr Va lehekülge 87 x 230 (vertikaalne) või 180 x 112 (hor­ Tagakaane sisekülg 3500 kr isontaalne) Esikaane sisekülg 3500 kr V* lehekülge 87 x 112 (vertikaalne) või 180 x 50 (hor­ 1 lk ajakirja sees 3000 kr isontaalne) Va lk 1500 kr '/. lk 800 kr Reklaami hinnad: Muusikainstitutsioonidele Täpsem info kodulehel: muusika.kul.ee või telefonil Tagakaas 2200 kr 667 57 88 Tagakaane sisekülg 2200 kr

muusika 10/05 39 л • 11. üle-eestilised Е 'Sis? 4,# Ч» й klaveriõpetajate 1- päevad alcacleernli 22.-25. 10. 2005 с Tallinnas Nõmme Muusikakoolis 13. oktoober kell 18.00 EMA kammersaal Loengud: JUBILATE 2005 -Veljo Tormis Prof Ivari Ilja - Sissepääs tasuta "Chopini interpretatsioonist" I flHHH 16. oktoober kell 16.00 Prof David Vseviov - EMA kammersaal "Inimene ja kultuur" Dots. Aavo Õtsa TROMPETI KLASS Lembit Orgse - klaveril Meeli Ots "Õpilaste klaverikonkurssidest" Sissepääs tasuta 1 Martti Raide - "Kõlasoov ja Л f f f f f l ЯН 17. oktoober kell 18.00 selle saavutamine" EMA kammersaal Külaliskontsert Lahtised tunnid: Maria Bräutigam (klavessiin, Saksamaa)! õpetajad Lembit Orgse, Maigi Sissepääs tasuta . mm 111 Pakri, Martti Raide, la Remmel, 28. oktoober kell 19.30 Marju Roots EMA kammersaal Külaliskontsert Vaba klaverimängu klass: Norio Sato (kitarr, Jaapan) Leelo Kõlar Sissepääs tasuta minut 11 19. oktoober kell 18.00 Kohtumine: EMA orelisaal Helilooja Eino Tamberg EMA oreliüliõpilaste kontsert Sissepääs tasuta Kontserdid: Õpetajate kontsert Jaan Ots (TMKK XI kl) Õpilaste lõppkontsert

Täpsem info: www.epta.ee

40 muusika Ю/05 Tallinna

Muusikakeskkooli 23. oktoobril kell 18.00, Kadrioru lossis kontserdid LANDE LAMPE-KITS fiööt , I. oktoobris 2005 Pl LLE TAN I LOO kiave,

REET METS tub 1. oktoober kell 18.00 Kadrioru loss Martti Raide (klaver) i FRIEDRICH KUHLAU, WILLIAM LLOYD WEBBER, 2. oktoober kell 16.00 FRANZ JOSEPH HAYDN, LUDWIG VAN BEETHOVEN Tartu Linnamuuseum Martti Raide (klaver) PILETID 60/30 MÜÜGIL PILETIMAAILMA MÜÜGIKOHTADES JA TUND ENNE KONTSERDI ALGUST KOHAPEAL. 9. oktoober kell 19.00 WWW.PILETIMAAILM.COM Matkamaja TMKK lastekoor IMUUSEUM Ingrid Kõrvits (dirigent) !MK ЕПШШ! 4 *^L\J£2iI

15. oktoober kell 15.00 KONTSERDISARJA TOETAJAD Matkamaja Laine Leichteri ja Leho Karini tšelloklassi Õpilased

18. oktoober kell 18.00 H. Elleri nim Tartu Muusikakool Niina Murdvee (viiul) Nata-Ly Sakkos (klaver)

23. oktoober kell 12.00 Eesti Muusikaakadeemia Mart Laasi tšelloklassi õpila­ sed

29. oktoober kell 18.00 Kadrioru loss Niina Murdvee (viiul)

Nata-Ly Sakkos (klaver) MAURICE RAVEL: SONAAT VIIULILE JA KLAVERILE G-DUUR * SONAAT VIIULILE JA TŠELLO LE — TRIO VIIULILE, TŠELLOLEJA KLAVERILE

ii I PILETID 60 / 30 MÜÜGIL PILETIMAAILMA MÜÜGIKOHTADES JA TUND ENNE KONTSERDI ALGUST KOHAPEAL. WWW.PILETIMAAILM.COM жЖ 1 EESTI KUNSTIMUUSEUM Kadrioru loss, Weizenbergi 37. Tallinn

KONTSERDISARJA TOETAJAD

muusika 10/05 41 ъ TALLINNA FILHARMOC Шь KONTSERT) *Г25& OKTOOBER 2

6_°KT. j^OOMUSTPEADE MAJAS 27. OKT. 19.00 TARTU SADAMATEATRIS 28. OKT. 19.00 ROTERMANNI SOOLALAOS BRAVISSIMO! MIKA VÄYRYNEN akordion, Soome BRAVISSIMO! TALLINNA KAMMERORKESTER HARMOONIA & ENERGIA I Dirigent JUHA KANGAS, Soome KERMERATA SEXTET A. Sallinen Chamber Music 5 op. 80 ANDRES MUSTONEN viiul "Barabbas Variations" akordionile ja W. A. Mozart, A. Part, A. Piazzolla, kammerorkestrile traditsioonilised džässimeloodiad A. Schönberg "Verklärte Nacht" J. Sibelius Süit "Rakastava" op. 14

18. OKT. 19.00 ESTONIA KONTSERDISAALIS 29. OKT. - 2. NOV. TALLINNA TOOMKIRIKUS NYYD2005 XTOOMPÄEVAD BRETT DEAN helilooja, vioola, Austraalia A. D.2005 TALLINNA KAMMERORKESTER EESTI, LÄTI, LEEDU - Dirigent TÕNU KALJUSTE OMAPÄI JA ÜHESKOOS B. Dean "Voices of Angels", "Intimate desicions", Toompäevade kontserdid on tasuta "Carlo"; G. di Venosa Madrigalid Koostöös Eesti Kontserdiga

27. OKT. 19.30 KANUTI GILDI SAALIS Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades üle Eesti, www.piletilevi.eeja www.piletimaailm.com

DIPLOMAATILISED Tallinna Filharmoonia NOODID/TÜRGI Toompuiestee 20, 10149 Tallinn Tel 6613 757 TUUL KÕRBE KOHAL [email protected] Ansambel ISTANBUL SAZELENDERI Türgi www.filharmoonia.ee Kontserti toetavad Türgi Saatkond, Türgi Kultuuriministeerium ja Türgi Välisministeerium

INI -J ,^ы1

П1ПТГП ^ *ШШ фкЩШ- - Eesti Raadio f^J ^A SS '^™ Eesti Päevaleht EKSPRESS D LF1 PILETILEVI rfi »11ЕШ1Ы Kultuuriministeerium A D