Eesti Lootsiraamat
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Nõmme Kohtla- Järve
77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla -
Arhiivinimistu
Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu -
Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2008, 60, 852 Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara ja Voka jahipiirkonna moodustamine1 Vastu võetud 10.07.2008 nr 30 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. § 1. Alajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Alajõe jahipiirkonna pindala on 18 630 hektarit. (2) Alajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Alajõe jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Jõuga–Kodamäe maantee ristumiskohast mööda Jõuga– Kodamäe maanteed Tammetaguse kraavini, jätkudes mööda Tammetaguse kraavi Varesmetsa peakraavini ning mööda Varesmetsa peakraavi Armise järve teeni; siitpeale mööda Armise järve teed Iisaku metskonna kvartali PG218 lõunasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite PG218, PG219 ja PG220 lõunasihti Piiri sihini; siis mööda Piiri sihti Ongassaare jõeni ning mööda Ongassaare jõge Iisaku metskonna kvartali PG222 läänesihini; sealt mööda Iisaku metskonna kvartalite PG222 lääne- ja lõunasihti, kvartalite PG223, PG224, PG225, PG226, PG227, PG228 ja PG229 lõunasihti Iisaku metskonna kvartali AJ018 loodenurgani; edasi mööda kvartali AJ018 lääne- ja lõunasihti kvartali AJ023 kirdenurgani, jätkudes mööda kvartalite AJ023, AJ033 ja AJ034 idasihti Iisaku metskonna kvartali AJ039 põhjasihini; siit mööda Iisaku metskonna kvartalite AJ039 ja KN175 põhjasihti Mansika teeni ning mööda -
2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast. -
01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
Maakonna bussiliin nr 152 Tallinn - Kuusalu - Kolga - Loksa Sõiduplaan kehtib alates 01.12.2016 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 07 09 11 13 152-01 152-03 152-03 152-02 152-03 152-01 152-04 1 Balti jaam 5 05:00 06:40 13:00 15:10 17:30 19:00 20:30 2 Vabaduse väljak 05:03 06:44 13:05 15:15 17:35 19:04 20:34 3 Kunstiakadeemia 05:06 06:48 13:11 15:21 17:43 19:09 20:39 4 Bussijaam 05:10 06:52 13:16 15:26 17:49 19:14 20:43 5 Ülemiste 05:15 06:58 13:23 15:33 17:58 19:21 20:50 6 Pirita jõgi 05:23 07:07 13:32 15:42 18:07 19:30 20:59 7:11 7 *Loo 7:13 8 *Maardu mõis 07:21 7:27 9 *Kostivere 7:30 10 Jõelähtme 05:34 07:35 13:43 15:53 18:18 19:41 21:10 11 Jägala jõgi 05:37 07:38 13:46 15:56 18:21 19:44 21:13 12 Kiiu 05:48 07:49 13:57 16:07 18:32 19:55 21:24 13 *Kuusalu kool 07:52 7:56 14 Kuusalu keskus 05:54 8:00 14:03 16:13 18:38 20:01 21:30 15 Kahala-Liiva 06:02 08:07 14:11 16:21 18:46 20:09 21:38 16 Kolga 06:11 08:16 14:20 16:30 18:55 20:18 21:47 17 Kolgaküla 06:19 08:24 14:28 16:38 19:03 20:26 21:55 8:34 18 Loksa 06:30 8:40 14:36 16:46 19:11 20:34 22:03 19 *Turbuneeme 22:11 20 *Viinistu 22:16 21 *Suurpea 06:40 08:50 22:24 22 *Viinistu 06:48 08:58 23 *Turbuneeme 06:53 09:03 24 Loksa 07:01 09:11 22:34 1-5 1-5 1-5 1-5 1-5 1-5 1-5 96,4 99,3 74,0 74,0 74,0 74,0 96,4 1:59 2:17 1:35 1:34 1:38 1:32 2:02 48,3 43,5 46,7 46,8 44,9 48,1 47,1 Reis Reis Reis Reis Nr. -
2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik -
Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked
NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi, -
Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST -
V a I E Kuusalu Vallavalitsus Mõisa Tee 17, 74604 Kiiu, Harjumaa Tel: 606 6370 E-Post: [email protected]
V A I E Kuusalu Vallavalitsus Mõisa tee 17, 74604 Kiiu, Harjumaa tel: 606 6370 e-post: [email protected] Vaide esitaja: Sihtasutus Tapurla Sadam (registrikood 90009097) Harju maakond, Kuusalu vald, Tapurla küla, Tapurla sadam, 74721 Juhatuse liige Sirje Pajula [email protected] Telefon 512 7754 Vaidlustan järgmise haldusakti: 1. Kuusalu Vallavalitsuse 13.05.2021 korraldus nr 308 „Tapurla küla Tapurla sadama kinnistule ehitusloa andmisest keeldumine“ 2. Leian, et haldusakt rikub vaide esitaja õigusi ja põhjendan seda järgmiselt: 2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 punkti 2 kohaselt kohalik omavalitsus rajaneb muu hulgas järgmisel põhimõttel: igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas. 2.2. Kaitse-eeskirjaga Tapurla sadamasse kehtestatud ehituskeeluvöönd on vastuolus looduskaitseseadus (LKS) § 38 lõike 5 punktiga 2, mille kohaselt: Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. 2.3. Kuusalu Vallavalitsus on jätnud kontrollimata, kas Lahemaa kaitse-eeskirjaga kehtestatud ehituskeeluvöönd SA Tapurla Sadama poolt esitatud teatisel on kehtiv ja seaduslik. 2.4. Kuusalu vald oma vaidlustatavas otsuses arvestab vaid Keskkonnaameti 10.03.2021 kirjaga nr 79/21/4898-2 „Tapurla sadama kaitseseina projekteerimistingimused“, kuid jätab arvestamata, et kehtiva Loksa valla üldplaneeringuga ei ole Tapurla sadamas ehitukeeluvööndit. Ei arvesta, et Kuusalu Vallavalitsuse otsusega on Tapurla sadam kantud riiklikusse sadamaregistrisse alates 22.07.2010. 2.5. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri on vastu võetud LKS § 10 lõike 1 alusel 19.02.2015. 2.6. Kehtivas Loksa valla üldplaneeringus (avaldatud Kuusalu valla veebilehel https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud) on Tapurla sadam planeeritud tegevust jätkama. 2.7. Loksa valla üldplaneeringu peatükis 2 ASUSTUS. RAHVASTIK. -
Svensk Ortnamnsatlas
SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera. -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research -
Kirderanniku Koostöökogu Strateegia Aastateks 2008-2013
Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 13. jaanuarist 2011 nr 1-11 KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA AASTATEKS 2008-2013 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sisukord 2 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 I. Strateegiaprotsess ................................................................................................................................ 6 1.1. Strateegiaprotsessi kirjeldus ......................................................................................................... 6 1.2. Strateegia muutmise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 8 1.3. Lühikokkuvõte strateegiast ......................................................................................................... 10 II. Kohalik tegevusgrupp ....................................................................................................................... 11 2.1.Kohaliku tegevusgrupi asutamine ............................................................................................... 11 2.2. Tegevuspiirkond ......................................................................................................................... 11 2.3. Varasem koostöökogemus .......................................................................................................... 12 2.4. Liikmeskond ..............................................................................................................................