OKTOOBER 2004

United Motors www.bmw.ee Sõidurõõm Üks nagu ei ükski teine. Uus BMW 1-seeria.

Klassikaline 50/50 massijaotust, paremat juhitavust ja teelpüsivust kindlustav tagasillavedu on siiani olnud kallite luksusautode eelis. Kõrgemate tootmiskulude tõttu on väiksemate ja odava- mate autode tootjad pidanud sellest loobuma. Mitte aga BMW! BMW 1-seeria – valmistatud just nimelt selleks, et Te leiaksite väike-keskautode klassist mudeli, mis väljendab omaniku isikupära, rahuldab juhi kõrgeid nõudmisi ja eristub masstoodangust. BMW tippkvaliteet kompaktses vormis pakub omas klassis senitundmatut sõidurõõmu. Olete oodatud uudismudeliga tutvuma ja proovisõidule!

United Motors AS Paldiski mnt 108, Tallinn tel: 659 3700; Võru tn 242, Tartu tel: 730 2870

PERSOON 4 Kaks kaptenit Romantika ja Monica kapten Tervikliku sõidutavad reisijaid. Esimene ühe elukeskkonna reisiga sama palju kui teine terve hooajaga. SEPTEMBER 2004 poole ARHITEKTUUR Need, kes arvavad, et Eesti arhitektuurimaastikul valitseb 8 Tervisliku elukeskkonna poole anarhia ja kaos, saavad KODU Kas tõesti teine väikese ninanipsu. Terviklikke elukeskkondi on võimalik leida 12 Vilt seina ja turvas valgustuseks ka Eestis. Kahjuks saavad Põnevad lahendused kodu dimensioon? ninanipsu ka need, kujundamiseks atun ühel keskpäeval kaubanduskeskuses- kes oletavad, et AVAR MAAILM kõik on hästi. se. Kõnnin osakonnas, kus riiulitel tuku- 16 Sorbonne – revolutsioonirahva S vad ilusad asjad, need, mida tahaks, aga lk 8 ülikool Pariisi ülikooli parematest ja tegelikult vaja ei lähe. Uitajaid on teisigi, kõik raskematest aegadest omis mõtteis, kui ühel hetkel krõbiseb valjuhääl- 18 Blogib – järelikult mõtleb di. “Seoses pommiähvardusega on suletud kesku- SÕIDUK se vasakpoolne väljapääs,” teatab sama magus hääl, justkui oleks saabunud messias allahindluse 24 Alfa Romeo – La Linea Bella 26 Kolm korda kolm ehk hüvasti kujul. Kohmetun, vaatan ringi ja püüan saada bensiinimootorid kaaskodanikelt natukenegi tuge. Sest kui sa istud Kolm kolmeliitrist diiselmootoriga pikad päevad kontoris ja kaubanduskeskustes päe- autot näitavad suunda 32 Lisavarustus käerandmel val ei kola, siis ei tea sa ju ka käitumisetiketti, Eksklusiivne auto nõuab mida tuleb arvestada siis, kui on pommiähvardus. samaväärseid aksessuaare Aga ei midagi. Kõik saalisolijad, mõne hetke pä- TURISM rast ka mina, jalutavad müüdavat ilu seirates eda- 36 Kreeta si. Pommiähvardus ei ole see, mis tänapäeval Tal- 38 Emma, Ludmilla ja linnas asju liikuma või seisma paneks. Kas siis, tuhandeaastane veiniloss kui kurjus on muutunud tavaliseks ja nii igapäe- HOBI vaseks, et teda enam ei märgata, võib ta tõsta või- dukalt käed või on ta tegelikult kaotanud? 42 Adrenaliini lennult Motodelta lennutab pilvedesse Paar päeva varem istun laeva söögilauas soom- 46 Suur armastus pisikeste autode lastest vanapaari kõrvale. Märkan neid hetkel, kui vastu kuulen vanahärrat siiralt oma prouale lausumas: 48 Jahipüss nagu hästiistuvad püksid “Soomes on ikka pagana hea elada.” Pillan ehma- Jahipüssi ei tohi ülejala valida tusest peaaegu oma Chardonnay klaasi käest ja püüan salaja nende jutust osa saada. Kaks eakat MOOD inimest arutasid hardunult selle üle, kui mõnus 50 Inimkonna ajaloo tunnistaja – pesu on nende kodumaa. Trendikas meestepesu Hoolimata kummalistest asjadest, mis toimu- MAITSEELAMUS vad meie poliitikas, täna- val ja kodudes, tundub 52 Õnnistatud oliivipuu ja tema viljad Eesti elu ikkagi selline, Oliiviõli on lõunamaa toidulaua mille kohta tahaks kan- kuninganna gesti öelda, et siin on pa- 54 Kreeka lõhnab ouzo järele gana hea elada. Või olen PISIASI ma lihtsalt teisest dimen- 56 Teeks õige teed sioonist? Tee teed ja kutsu sõbrad külla IDEE 58 Õiglane tasu Mis nägu on robotite maailm? Blogimise romantiline ilu Toimetajad Urmas Vaino, tel 667 0342, e-post: [email protected] Tõnu Tramm, Indrek Kald Salaja ja südamest Reklaami projektijuht Asso Laido, tel 667 0072, e-post: [email protected] kirjutatud päevikud on ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl alati ahvatlev Kujundaja Sverre Lasn

Fotograaf Meeli Küttim lugemisvara. Enam pole Kolleegium Kristina Herodes,Margus Murakas, Indrek Allmann, Imre Kose , Heli Kuulman vaja hiilida, varjatud http://www.aripaev.ee/visioon mõtted ja salajased Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov tunded on muutunud Suur mees ja väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn avalikuks kraamiks. väikesed autod tel: (372) 667 0111, (372) 667 0222 faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Toimetus võtab endale õiguse kirju lk 20 Mudelautosport on ala, e-post: [email protected] ja kaastöid vajaduse korral http://www.aripaev.ee lühendada. Toimetus kaastöid mida pärandatakse isadelt ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja Toimetus e-post: [email protected] tema lisades avaldatud artiklid, tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 fotod, teabegraafika poegadele. Vist sellepärast, Reklaamiosakond (sh päevakajalisel, majanduslikul, e-post: [email protected] poliitilisel või religioossel teemal) on et pojad isadele kohe vastu tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ei saa. Tellimine ja levi ning edastamine mis tahes kujul on e-post: [email protected] ilma Äripäeva Kirjastuse ASi tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 kirjaliku nõusolekuta keelatud. lk 46 Tellimishind 12 kuuks 2205 kr Tellimine internetis http://www.aripaev.ee/tellimine Kaebuste korral väljaande sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, trükk AS Kroonpress [email protected] või tel (372) 646 3363 Romantika kaptenisilla Inimesed on kõige “rõdu” vaadet võib Rein ettearvamatum veos, on Õnnis julgelt miljonivaateks Monica kapten Aleksander nimetada. Kaks kaptenit Suhoruslov veendunud.

Kui teile tulevad kaugelt maalt küla- kui ta sinna vahele peaks jääma, on parem K lised, kes tahavad näha, mis maa see mitte mõelda. Eesti tegelikult on, siis ärge palun “Siin me siis töötame,” vaatab kapten piirduge Tallinna mukitud vanalinnaga. Võt- Õnnis peremehepilguga ringi kaptenisillal, ke natukene aega ja viige külaline väikeses- millel laiust paari meetri jagu rohkem kui se rannakülla, istuge igeriku männi alla ning laevakerel ehk enam kui 30 meetrit. Ruumi jääge üheskoos ootama ja vaatama. Halvimal jätkub kas või tantsimiseks, kinnitab kapten. juhul saab teie külaline värske õhu mürgitu- “Puudu on ainult palm ja papagoi!” se, parimal aga kustumatu elamuse, kui koh- Keskpäevane reisieelne sagin kapten tute mõne vana kapteniga. Rein Õnnist otseselt ei puuduta. Meeskon- Rein Õnnis, parvlaeva Romantika kap- na 250 liiget tegeleb argirutiiniga ja seni, ten, on kogu oma olemusega selline mees, kuni laev sadamas on, saab kapten pühen- keda merekaruks kutsuda. Neile, kes sarnast duda paberitööle. Viimast tuleb pidevalt veel kohanud ei ole, väike kiirkirjeldus. Me- juurde. “Kirjakast on spämmi täis,” pilgutab rekaru äratundmiseks ärge uurige käppade Rein kavalalt silma. Maised mured ja hädad siruulatust või nende rammu, kuulake hoo- ei jäta meid maha ka merel, tõdeme koos ja pis tooni, kuidas nad oma leivast, merest ja asutame end tema ettepanekul messi poole. laevast, räägivad. Kui jutus on austust, vii- Kuigi algselt tähendas mess laeva ohvitseri- sakust ja rahu, siis oletegi sattunud tõelise Kaptenisild on püha paik, kus ainult üks on korraga peremees. de söögikohta, ei tehta tänapäeval nii suurt mereeluka otsa. vahet. Ohvitseridele jäetakse lihtsalt omaet- “Oh ei, sellist mul praegu ei ole,” naerab te nurgake, kus laeva kokkade meistritööd Rein, kui fotograaf Meeli palub tal pildista- nautida. Omavahel öeldes – selline hinnang mise ajal kaptenimütsi kanda. Meeli silma- ei ole teps mitte liialdus ega kohatu suureli- des on pisike pettumus, justnagu oleks hetk Eesti ajaloo iga lehekülg on sus. Lõunaks meeskonnale serveeritud lõhe- tagasi selgunud, et jõuluvana ka ilma habe- vorm jäi selle päeva suurimaks söögielamu- meta ja hommikumantlis võiks kingitusi ja- seotud merega. Ometi ei tee seks. gada. “Vaatame parem laeva,” teeb kapten “Tormisema ilma korral pannakse lauale lepitusettepaneku ja viib meid laeva kõige meist mereriiki ammused ajad märjad linad,” räägib Rein Õnnis lihtsatest pühamasse paika – kaptenisillale. Sillale pää- nippidest, millest merel võib suur abi tõus- semine on omamoodi kunsttükk, reisijatest ta. Nii püsivad nõud seal, kus peavad, ja ei eraldab seda paika paarkümmend meetrit vaid mehed, kes seisavad maandu sööja süles. Romantikal pole seda koridore ja kaks koodlukkudega ust. Viima- vaja läinud, küll aga siis, kui Rein veel kau- sed käivad kinni jõuga, millest piisaks kõigi kaptenisillal täna. balaevadel mööda maailmameresid seilas. Võsu valla laste talveks varutud pähklite “Siis sai õpitud nii mõndagi,” ütleb Rein purustamiseks. Sellest, mis saab näpust siis, mõtlikult ja tema illuminaatorile kinnitunud Tekst Urmas Vaino, fotod Meeli Küttim

4 VISIOON Monica – tunniga Piritalt Naissaarele

Monica on Romantikast Aleksanderi kapteniks hakkamise traagiline põhjus. sadu kordi väiksem. Aga Monica on täielik vastand Romantikale. Kõike, mida kaks aastat tagasi valminud suu- see ei ole oluline. rel kruiisilaeval on palju, on Monical vähe või veel vähem. Alates laeva mõõtmetest, irita jõe kaldapealne on laupäeva tonnaaþist, pikkusest ja laiusest. Hetkeks hommikul kummaliselt lärmakas. Li- kujutan ma suurepäraselt ette, mismoodi P Monica mahuks Romantika kaptenisillale saks looduslikule foonile, mille loo- vad kajakad ja üle silla sõitvad autod, on õhk nii, et sinna endiselt ka palmile ja papagoile Täiskäik edasi ning tunni möödudes tiine saarele kippuvate turistide ülemeeli- ruumi jääks. Samas pole põhjust teha pisi- randub Monica juba Naissaarel. kust sädinast. Reisilaev Monica alustab het- kesele laevale ainsatki etteheidet, pakub ta ke pärast suve üht viimast reisi, suunaks ju täpselt sama suurt reisimislusti ning rõõ- Aegna ja Naissaar. Laeva kapten Aleksander mu merel veedetud ajast. ten Suhoruslov Monica otse Naissaare poo- Suhoruslov vaatab kail sagivaid inimesi pika Kapten Suhoruslov vaatab kella ning le. ja hindava pilguga ning võtab tekkinud tun- hüüab üle lahtise ukse, et kas oleks ehk aeg vargsi, et mõni lainevaal võiks teele veel sat- Rahulik Tallinna laht pakub ka ühe mul- ded seejärel kokku: “Inimesed on kõige oht- lahkuda. Madrus, noor poiss, kes korraga on tuda. Ameerika mäed on ju omavahel öeldes le ootamatu meelelahutuse. Monica teele sa- likum veoseliik. Miski pole nii ettearvamatu nii piletimüüja, baarmen kui ka tekimadrus, väga mõnusad. Aleksanderile ma oma mõ- tub mööda kihutanud kiirlaeva laine, mis kui inimene.” võtab hetkeks jalad kõhu alt ja teeb laeva tetest parem ei räägi. paneb pisikese, algselt jõe peal sõitmiseks Elutarkusest on õhk paks, ehkki kapte- mööda kiirema otsa, vabastades esmalt aht- Naissaar võtab Monica vastu kaile kirju- ehitatud laeva käituma nii, nagu oleks at- nipaelad ehivad Aleksanderi kuube alles sel- ri ja seejärel vööri. Monica mootorid möira- tatud teatega, et randumine sinna on Vene raktsiooni nimi Ameerika mäed ja parasjagu lest kevadest. “Ma olin varem norraka peal.” tavad, laev hakkab võdisema nagu paragrippi Föderatsiooni kaitseministeeriumi arvates kõige pöörasemad tõusud ja langused. See tähendab, et Aleksander Suhoruslovi põdev palavikus koolinoor ja roomab vaik- täiesti ebaseaduslik. Nagu ka varem kohale “Ptüi!” sülitab kapten emotsionaalselt ja eelmine tööandja oli Norra lipu all sõitnud selt jõge mööda mere poole. Õnneks on kit- jõudnud jahtide-kaatrite kaptenid, vilistab ka alustab pikka loengut teemal “Need kiirlae- kaubalaev. Tööd oleks seal võinud veel pi- sas sadam tühi ja nii ei teki väljumisel erilisi Aleksander sellele keelule vaikides ja sätib vad söövad mõistuse peast, rikuvad ranniku kalt teha, kui mitte merejumal Poseidon po- probleeme. Kui mitte arvestada kaldal seis- laeva kai äärde. See ilme, millega kapten oma ja tekitavad palju jama”. Loengu lõpuks on leks ühes liitlase Jääga otsustavalt oma ahin- nud kurba kalameest, kelle vees hulpiva kor- tööd teeb, on vägagi tuttav. Hetkeks tundub minust saanud peaaegu veendunud loodus- guga kätt vahele pannud. “Laev läks otse gi laev vee alla vajutab ja sinna ilmselt jätab- mulle, et pole sugugi oluline, kas sinu juhti- kaitsja ja kiirlaevade vastane. Samas loodan dokki, vöör vigastatud ja vint ka,” kõlab ki. Kuna Aegnale keegi ei taha, siis rihib kap- da on 39 000 või siis 125 tonni.

Clothes created for world’s most popular sport...... Everyday life Kapten on laevas Eesti riigi esindaja. pilk on sedavõrd konkreetne, et sellele saaks majandamisel arvestama peab. “See, et me Kui peaks tekkima pesu kuivama riputada. kasutame sadamas sildumiseks ainult kolme hädavajadus, “Kord tuli Odessast meie laevale mingi mootorit, annab laeva omanikule aasta jook- kuulutab Rein teadurite grupp,” meenutab kapten Õnnis sul miljon krooni kokkuhoidu,” räägib Rein Õnnis reisi ajal ka aega, kui tema töö oli kaubalaeval merd sõi- “pisikestest” agadest laevanduses. Siia so- noorpaari meheks ta. Teadlased tahtsid teada, mis toimub ini- bib ka fakt, et sügisel kulutavad laevad keva- ja naiseks. mesega, kui laeval on piirisituatsioonid. dega võrreldes sama kiiruse hoidmiseks olu- “Käisime kõik nädala jooksul ringi nagu liselt rohkem kütust. Suve jooksul allapoole humanoidid, klemme ja juhtmeid täis. Hil- veepiiri kasvanud “merehabe” ehk erinevad jem kuulsime kokkuvõtteid ka, kaptenit ta- kasvud pidurdavad oluliselt laeva liikumis- bas igal korral enne haalamist praktiliselt in- kiirust. farktieelne seisund,” teeb kapten sissejuha- Pimeduses kaptenisild on rahulik selle tuse kohe algavatele sündmustele. hetkeni, kui peaaegu 200 meetri pikkune Kapten Nimelt on kell saanud pool kaks päeval laev sadama-alale siseneb. Pärast seda mee- Suhoruslovil on ja Romantikal aeg asuda teele Helsingi poo- nutab sillal toimuv säästliku eelarvega loo- kaks käsuliini, le. Romantika kai reisisadamas ei ole välja- dud ulmekomöödia teist osa. üks viib sõitmiseks just väga mugav. Kirdest puhuva Kapten seisab silla kaipoolses otsas ja madruseni, teine tuule korral võib omal jõul lahkumine lausa juhib laeva. Vanemtüürimees on talle silma- masinistini. Nii võimatu olla. Ära hirmutatud tõsiste teema- deks selles osas, mis toimub vööris. Rein suur Monica dega kohe-kohe saabuvast infarktist ja laeva Õnnis jälgib laeva ahtrit. Selleks, et saada meeskond ongi. jõuetusest, jälgin, kulm kortsus, kuidas laev vöör paika, tuleb vanemtüürimehel suruda vaikselt sadamast välja libiseb. Kõik toimub oma nägu vastu illuminaatorit, siis joonda- mängleva kergusega ja silmapaistva pingu- da samale liinile illuminaatori alumine serv tuseta. Hoopis vastupidi, hetke pärast asu- ja silla “rõdule” värvitud punane liin. Edasi vad mehed eelmisel õhtul telerist nähtud on kõik jälle imeliselt lihtne, “loodis” triip jalgpallimängu arutama. peab mahtuma selle valge joone sisse, mis 39 000tonnine Romantika kuulab oma on tõmmatud kaile, paarkümmend meetrit peremehe sõna tähelepanuväärse püüdlikku- allpool. Jutt, mida sinna juurde räägib va- sega. Sadamast väljaspool lausa otseses mõt- nemtüürimees Moorus, on järgmine: “Viis- tes, sest rool on roolimadruse käes. Nagu teist edasi. Viis tagasi.” kaja kordab ta kapteni öeldud uut kurssi ja Pärast täpsustamist jõuan samasuguse seda, et uus siht on saavutatud. infarkti äärele, kus Odessa teadlaste arvates Samal ajal on Rein Õnnise kõige tähtsa- peaks hetkel olema ka kapten Õnnis – jutt ei maks töövahendiks kaks monitori, mis jaga- käi meetritest, vaid sentimeetritest! “Tallin- vad infot nii kursi kui ka läheduses liikleva- nas ei ole asi hull. Siin on see rohkem auto- te laevade kohta. “Selline telekavaatamise de pärast. Meie jalakäijate platvormi saab lii- töö,” iseloomustab ta. Esimese hooga ei gutada, aga Helsingis mitte. Seal on asi tões- märka ma Reinu sõnadesse peidetud miini ti 15 sentimeetri täpses tabamises.” ja jään teda uskuma. Alles hiljem, siis kui Kuidas on see võimalik talvel, tuule ja oleme juba tagasiteel, saan tegelikult aimu, jääga, ma pikemalt uurima ei hakka. Oskus- kui keeruline on nii suure laeva juhtimine. te ja teadmiste tulevärk on maaroti suu me- Ka seda, kui palju on nüansse, millega laeva readru täis toppinud.

6 VISIOON (5'/"/33!'0HONE   WWWHUGOBOSSCOM /SAKONNAD3TOCKMANNIS "/333HOPS4!,,).. 0ËRNUMNT ,IIVALAIA!VATUD Kvissentali Kvissentali elamurajoon Tartus elamurajoon Tartus ühendab dünaamiliselt kolm Kvissentali erinevat elurajooni arhitektuuristiili. detailplaneeringuga Arhitekt Vahur Sova jagati kogu ala leiab, et see loob kolmeks tsooniks. võimalusi erinevatele vajadustele. Jõeäärne maa-ala on kõige moodsama Arhitket arhitektuuriga, vastu Vahur Sova maanteed konservatiivset arhitektuuri lubav osa ja vahepeale jääv maa-ala on vahepealne igas mõttes. Nii taheti rahuldada ostjaskonna eri maitseid ja säilitada osade terviklik üldilme. Lambad terved, hundid söönud. Et asi ei ole nii lihtne, tajusin Kapteni tänavale projekteeritud kahe maja ja ühtlasi ka kogu tänava ehitamist jälgides. Linn kui inimese poolt loodu ei tohi sarnaneda loodusega, vaid peab sellele vastanduma. Radikaalne “sirge ja täisnurga” esteetika ei hooli kontekstist ega naabritest. See tektooniline printsiip on põhimõtteliselt orienteeritud vastandamisele. Nii loodusele – Emajõgi, kui ülalpool rajatavatele traditsiooniliste elamutele.

Eramute grupp Pärnus Seedri ja Remmelga tänava vahelisel alal

Pärnu oma kolmekümnendate aastate suvitus- arhitektuuriga on neofunktsionalistliku arhitektuuri jaoks parim koht. Kuus Arhitekt valget villat Kalle Vellevoog moodustavad ühtse vaiphoonestusega Tervikliku ansambli, elamud paiknevad nende suurust arvestades (200–500 m²) tihedalt. Fungi fluidumit annavad edasi valge elukeskkonna poole Vilen liigendatud vorm, heledate seinte Künnapu ja kontrastid metallpiirete ja ehedate Ain Padriku betoonpindadega, avar ja voolav projekteeritud korruseid ühendav avatud ruum, Meil aiaäärne tänavas eramute grupp Pirita kõrgemate ja madalamate mahtude kujundab inimese vaateid jõe ürgoru tunnetuslik rütm, pindadelt veerel. peegelduva valguse intensiivsus. Avarad päikesepoolsed terrassid on kõigile elu tahkudele, ka mõeldud hommikukohviks või keskkonnale. Kas Eestis õhtuseks lehelugemiseks, pöetud muru ja elupuuhekid loovad sideme suudetakse/tahetakse rannapargiga. terviklikku elukeskkonda luua nii, nagu seda kujundatakse Põhjamaades ja mujal Euroopas?

Emil Urbeli ja Indrek Ermi kavandatud 1- ja 2- Tekst Tiina Kolk korruselised puitkarkassmajad Fotod Meeli Küttim Aaviku elamurajoonis.

8 VISIOON esti Arhitektide Liidu esimees da pidevalt. “See, nagu meil on kombeks – E Margit Mutso ütleb, et suuri prot- rikkad siia, vaesed sinna, noored ühele ja sesse ei saa juhtida üksik arhitekt, vanad teisele poole – on mujal Euroopas rääkimata kinnisvaraärimehest, kes vasta- täielikult out,” kinnitab Mutso. valt äriplaanile elamupiirkonna visiooni Positiivse nähtusena elamuehituses loob. Eesti vajab riigi tasemel regulatsioo- märgib Mutso kõikvõimalikke eluaseme- ni või juhiseid, nagu seda mujal tehakse. laenude andmist. Samas puudub aga riigi Teatud printsiibid peavad olema paika suunav mõju elamuehituse arendamisel. pandud ja küsimusega, missugune on pa- “Igal juhul peaksid olema paigas kind- rim mudel elukeskkonnaks, tuleks tegel- lad suundumused, prioriteedid. Planeerin-

VISIOON gute tellijad peaksid olema kohalikud omavalitsused, kes peaksid jälgima ka nende täitmist,” sedastab arhitektide lii- du juht. “On tavaline, et magusas piirkon- nas, linna keskel, ehitatakse krunt maksi- maalse kõrgusega maksimaalselt täis, kuid elukvaliteet samal ajal väheneb. Seal pole kohta, kus vanaema saaks istuda, kus lap- sed rattaga sõita, kus liivakast panna, kus vaipu kloppida, kus koeraga väljas käia. Näiteks Tallinna kesklinnas on võimatu leida kodu lastega perele.” “Ideaalis algab tervikliku elukeskkon- na planeerimine kogu piirkonna üldpla- neeringust, kus on juba määratud laste- aiad, koolid, mänguplatsid, koerte jooksu- tamise paigad, kohad, kus on rohelus, kus asfalt ja autod,” selgitab Mutso. Kui suu- rem piirkond on ära planeeritud, siis min- nakse detailsemaks ning määratletakse uus tekkiv keskkond kuni hoonete arhitek- tuursete põhijoonteni välja. See tähendab- ki, et detailplaneeringu tegija peab olema väga kompetentne, ta ei saa olla suvaline Eramute maamõõtja, tal peab olema professionaal- grupp Pärnus ne nägemus, märgib Margit Mutso. Seedri ja Uuemate planeeringute heade näidete- Remmelga na nimetab ta mitmekesist Karukella tänava kodu, aga ka Aaviku elurajooni, kus on vahelisel ajal. mõeldud üldkasutatava maa ja haljastuse Arhitekt Kalle peale. Niisugustes asumites hoiavad ini- Vellevoog mesed kokku ja hoolivad ümbrusest. Ne- gatiivse küljena nimetab arhitekt aga Aavi- hästiplaneeritud eramuansamblist Vaba- ku rajoonis mitmekesisuse puudumist – õhukooli tee majade grupp Tallinnas, mil- elamutüübid on kõik ühetaolised, mis tä- le planeeringus on arhitektid Künnapu ja hendab ka ühetaolisust elanikkonna osas. Padrik väga palju asju eelnevalt määratle- Euroopas tegelevad elukeskkonnaga nud. Ilma eestlastele sageli nii omaste kõr- riigi tasandil mitmed institutsioonid, Ees- gete vaheaedadeta on rajatud ansambel, tis on paraku kogu arendus eraettevõtjate mis soodustab kindlasti kommuuni teket, kätes, kes teevad just seda, mis sobib kõi- oma küla tunnet. “Tulemus on hea. See on Arhitektide Ra Luhse ja Tanel Tuhali ge kiiremini müügiks. kõige terviklikum väikeelamute grupp kavandatud Karukella elurajoon on mõeldud Arhitektide liidu juhi meelest on arhi- Eestis,” on Margit Mutso, arhitektide lii- neile, kes hindavad elukeskkonna tektuuriliselt üks positiivsemaid näiteid du juht, veendunud. looduslähedust ja tänapäevasust.

Vilt seina ja turvas Keraamika abil valgustuseks

Tekst Liis Kängsepp – Äripäev õdus atmosfäär Fotod Meeli Küttim

Vanim ehitusmaterjali on erakordselt vastupidav poorivaba materjal. tüüp – keraamika. Keraamiline graniit võib olla läiketu, polee- ritud, glasuuritud või rektifitseeritud (ilma Suvi sai läbi ja on väheseid, kes said seda äärteta, mis võimaldab plaate paigaldada üldse tunda. Lapsed on kooli saadetud ning vahesid jätmata). nüüd on aeg mõelda millestki konkreetsest, korteri või maja remondist või nende sisus- Klinker tamisest. Seda enam, kui enne külmade tule- (Clinker (it.)) kut tahaks alustada siseviimistlusega. Aga Klinkeriks nimetatakse ühekordselt põletatud millega ja kuidas oma elamut viimistleda? glasuuritud või glasuurimata plaati, mida Nagu ütles üks filmitegelane „Alati tahaks valmistatakse ekstrusiooni teel (vormist välja teha odavalt, kindlalt ja praktiliselt”. Kiiresti surumine) või pressides. Plaat põletatakse muutuvas ehitusmaterjalide maailmas on kõrgel temperatuuril, mille tulemusena saavu- üha raskem orienteeruda. Kuidas luua omale tatakse tugevad tehnilised omadused. Eks- kodu, mis ei ole ainult praktiline ja mugav, trusiooni meetodil on võimalik toota keeru- vaid ka ilus ja hubane? liste geomeetriliste vormidega plaate. Keraamikat on kasutatud aastatuhandeid, Sellised tehnilised lahendused annavad ning see on tänase päevani populaarne sisus- plaatide kasutusvõimalustele uue tähenduse. tusmaterjal, arenedes kvaliteedilt ning laias Plaate saab paigaldada mitte ainult vanni- värvi ja faktuuri valikus. tubadesse, nagu oleme harjunud, vaid nen- Keraamiline plaat valmib savisegust, kvarts- dega kaetakse meeldivalt ka elutoad, kami- liivast ning teistest looduslikest kompo- nasaalid, terrassid ja isegi magamistoad. nentidest, mis pressitakse kokku ning kuumu- tatakse kõrgel temperatuuril. Materjali faktuur on nii eripärane, et on Kui tootmispeensustesse mitte süveneda, raske on aimata, kui kaugele võivad tootjad saab plaate jagada järgmiselt: topeltpõletatud plaatide arendamisel jõuda. Juba täna imi- plaat, ühekordse põletamisega plaat, keraami- teeritakse parkettpõrandaid ning kõiki puu- line graniit, klinker. liike, on plaate, mis imiteerivad nahka, rääki- Topeltpõletatud plaati kasutatakse põhiliselt mata loodusliku kivi järele tegemisest. seinte katmiseks, ühekordselt põletatud plaat Erinevust originaalist on raske eristada isegi on aga mõeldud põranda katteks. katsudes! Klinkeri eelistes ei tasuks kahelda: puidust parem soojusjuhtivus, vastupidavusest Keraamiline graniit ja kulumiskindlusest rääkimata. (gres porcellanato (it.)) Jääb teha ainult oma valik. Plaadiparadiisi Keraamiline graniit on keraamilise plaadi uues müügisalongis, aadressil Mustamäe tee valmistamise kõrgeim tase. Plaate valmis- 29, on kogenud ja erialase koolituse läbinud tatakse kahest parima kvaliteediga savisegust, konsultandid, kes aitavad Teil valida meie lisades kvartsi, päevakivi ja naturaalseid värv- suurest kaubavalikust Teile sobiva toote ja pigmente. Segu pressitakse tugeva rõhu all, disaini ning arvutada vajalikku kogust. kuivatatakse ning põletatakse kõrgel tempe- ratuuril, millest tekkib monoliit. Tulemuseks Jekaterina Eremina

Pildil ei ole hundinui, vaid turbast lamp. Turbakiust osa tegi Liisa Kallam, muu lahenduse mõtles välja Raul Erdel.

MUSTAMÄE TEE 29 www.plaadiparadiis.ee Pärnu maanteel vanas ARSi majas on end mõnusalt sisse seadnud kaks Liisat, kes tegelevad esmapilgul üsnagi veidra disainiga – nende käest võib tellida turbast lambi või vildist kapiuksed.

e oleme ainsad hullud, kes sellist M asja on hakanud tegema, naerab noorem ja õblukesem neist, Liisa Kallam, villa järgi lõhnavas ateljees, kus päi- ke heidab kiiri Liisa Tomasbergi peale, kes parasjagu lambavilla vildiks rullib. Kaks Liisat on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti magistrandid ja teevad tööd projektipõhiselt. Viimane töö oli sisustus- tekstiili viltimine ühele uuele kohvikule Tal- linna vanalinnas, enne seda tehti ühele era- majale turbalampe ning tüdrukute kätetööd

Viimsi Salong KAMINAKODA lähistel Kohila tn 2a kaunistab 11314 Tallinn ökoloogilisest Tel 655 6654 stiilist lugupidavate Faks 655 6653 inimeste kodus söögilauda Salong KAMINAKODA (Pärnu) sigarikujuline turbalamp. Tallinna mnt 56 80034 Pärnu Tel/faks 447 2302 on näha ka Raekoja platsi restoranides Revalia ja Olde Estonia. Viltimisega on Liisad tegelenud oma neli-viis aastat. Turbalambid on Kallami too- tevalikusse lisandunud viimase aasta jook- sul. Lampe teeb põhiliselt Kallam, Tomas- berg tegeleb vildiga. Samas on nad turvast seganud ka vildi hulka. Nii sündis näiteks vilt, mis telliti ühte kodusse kapiustele klee- pimiseks. Lambi valmimiseks tehakse esmalt tupp- villpeaturba kiust paberilaadne materjal, mis valgust läbi kumab ning mida saab sobiva kujuga esemeks vormida. Kuigi tegemist on kiuga, mis hästi süttib, pole vaja karta, et turbalamp jääb vaid ühekordseks atraktsioo- niks magamistoas, mis esimesel süütamisel leegiga põlema lahvatab. Kallami turbamaterjalile teeb disaini too- tedisainer Raul Erdel ning pirniks keeratak- se sisse kas säästu- või halogeenlamp, mis kuumaks ei lähe. Ehkki Liisad teevad praegu asja pigem hobi korras, tahavad nad sellest tulevikus kujundada töö. “Praegu meil polegi niivõrd Lisaks põranda- ja rahategemise eesmärki, vaid tegemist on laelambile tegid uurimistööga,” selgitab Tomasberg opti- Kallam ja Erdel kaks mistlikult. “Ma arvan, et Visiooni lugeja ei lampi magamistuppa tõuseks voodist püstigi hommikul selle raha mõlemale poole eest, mis me praegu teenime.” voodit. “Ei ole ka aega hommikust õhtuni selle- ga tegeleda ja ega niimoodi kahekesi kangast nühkides jõuagi kuhugi,” sekundeerib sõb- rale Kallam. Ideaalis näeks nende töö muidugi välja nii, et tuleb klient, Liisad disainivad ja siis Liisad segasid teised teevad asja valmis. Ehk nagu nad ise lambavilla hulka ütlevad – sellist tuima rullimist küll elu lõ- turbakiudu. Sündis puni teha ei taha. turbavilt, mis kleebiti kapiuksele.

TULGE TUTVUMA MEIE UUTE TOODETEGA! TondiTondi kaminasalongkaminasalong

Tondi 17, Tallinn • tel 650 0884, faks 650 0885 • www.piazzetta.it • [email protected] MULTIFUOCO – SEE ON UNIKAALNE PATENTEERITUD SÜSTEEM, MIS TAGAB ÜHTLASE SOOJUSE TEIE KODUS. Firma PIAZZETTA valmistatud kaasaegne kamin on projekteeritud eesmärgiga saada võimalikult väikeste kulutustega maksimaalselt soojust. Multifuoco süsteem imeb õhu (umbes 300 m³/h) põlemiskambri seinte vahesse, kus seda soojendatakse ja puhutakse siis mööda põrandat või suunatakse elastsete torude kaudu soovitud ruumidesse. See süsteem või- MULTIFUOCO maldab soojust ühtlaselt jaotada ning vältida sooja õhu kogunemist lae alla. Ehkki õhk liigub vaid kiirusega TAVALINE KAMIN SÜSTEEMIGA KAMIN 0,15–0,20 m sekundis, on soojust tunda 10 meetri kaugusel. Küttekolde seinad on valmistatud ALUKER®ist – uuest materjalist, mis on mõeldud kaminate siseviimistluseks ja akumuleerib suurepäraselt soojust (kuumakindlus 1400oC). Ülestõstetavad keraamilisest klaasist uksed võimaldavad kontrollida põlemist ja tõmmet, suurendavad sooja- tootlikkust, kaitsevad ruumi sädemete ja suitsu eest. ÜHTLASELT SOE PÕRANDAST LAENI Liisad tööhoos: tüllile laotatud lambavillale lisatakse linakiudu. Kui kiud laotatud, pannakse peale teine kiht tülli, pritsitakse sooja seebiveega ja hakatakse rullima. Mõned tunnid rullimist ja vilt ongi valmis. Vasakul Liisa Tomasberg ja paremal Liisa Kallam.

LUXOR MÖÖBLISALONG

Pärnu mnt 139c 11317 Tallinn Tel 651 5618 [email protected] www.luxor.ee

Rocca al Mare kaubanduskeskus Paldiski mnt 102 Tel 665 9253

Tallinna Kaubamaja Gonsiori 2 Tel 669 1309 Tänavu kevadel toimus Sorbonne’i ülikooli peahoone ees protestiaktsioon, mille eesmärk oli väljendada vastuseisu kavale kärpida teaduslikuks uurimistööks ettenähtud eelarveid.

16 Sorbonne – revolutsioonirahva ülikool

Täna Sorbonne’i nime all tuntud Pariisi ülikooli alguseks loetakse aastat 1150, kui loodi Pariisi Notre-Dame’i katedraalikool.

likool universitas’e mõttes tekkis aastal 1215, siis loodi Tekst Katri Soe Ü vabade kunstide, õigus-, usu- ja arstiteaduskond. Um- Fotod Scanpix ja erakogu bes samal ajal tekkisid ülikoolid ka Oxfordis, Bolognas, Paduas ja Salamancas. Euroopa intellektuaalne keskus oli keskajal aga Pariis. Siia sõitsid kokku noored mehed Saksa- maalt, Inglismaalt ja Itaaliast ja kogu Prantsusmaalt. Pariisi ülikooli tudengkonnaks oli algusaastail umbes 25 000– 30 000. Nii nagu palverändurite teed viisid Jeruusalemma, sõitsid usu- ja filosoofiahuvilised kokku Pariisi. Tegemist oli kirju rahvaga – osalt poolnäljas ja räbalais noorukid, kes elasid katusekambrites, sageli lihtsalt urgas- tes. Samas olid nende koolivennad rikkad ja nooblid, kõiki kannustamas teadmishimu. Mõned olid tulnud õppima me- Oma pika arstipraktika jooksul olen sa- Voodist ja madratsist ditsiini, teised õigust, kuid enamus geli kokku puutunud kaebusega: “Dok- Uuringud on näidanud, et kõik inimesed ei teoloogiat ja filosoofiat. Mõned tuden- tor, kõige hullem on hommikul ärkami- gid olid vaid 14 aastat vanad, mõned pea õigest voodist ja madratsist lugu, ma- ne. Mu küljed valutavad, lihased on pin- juba neljakümnesed pereisad, koos gamistuba peetakse mõnes peres liigseks ges ja võtab hulk aega, kuni ma liikuma naiste-lastega. luksuseks. Tegelikult peaks inimene oma saan.” Olen haigetele välja kirjutanud ra- Tuldi kuulsate lektorite pärast. Ke- magamisasemes muutusi ette võtma vähe- vimeid, taastusraviprotseduure, aga al- dagi ei huvitanud enam kuivad ja vaik- malt kümne aasta möödudes. Selle ajaga les nüüd olen jõudnud veel ühe tõeni – sed kloostrikoolid väikelinnades. Al- muutub meie kehakuju ja nii kaua peab vas- ma kirjutan haigele välja õige madratsi. gus oli üsna kaootiline. Kaasaegsete tu ka madrats. Tulevad ka uued tooted, mil- Veedame ju me kõik iga päev umbes ka- kirjelduste kohaselt ei olnud selles lest kümne aasta eest ei osanud veel unis- heksa tundi voodis. Selles mõttes on uus kambas mingit distsipliini. Noored tadagi. Alles praegu, mitmed aastad pärast madrats suur investeering meie tervises- mehed panid linna peal pidu, lärmasid vabaturukaubandust hakkab ka meie ma- se. Ja see annab õnneks ka tulemusi. ja priiskasid ning vehkisid pussidega. gamistoodete turg pakkuma seda, mida me Aastal 1257 ostab kuningas Louis Magajast tegelikult vajame. Ja arstid ei pea soovita- IX pihiisa ja kaplan Robert de Sorbon ma vineeri panekut madratsi alla või põran- 16 vaesele teoloogiatudengile maja, et On inimesi, kes võivad uinuda igal pool dal magamist, vaid võivad soovitada haige- neil oleks koht, kus magada ja et nad ja igas asendis ja neil pole kunagi tekki- le ja ka tervele kaebusi ennetavat magamis- saaksid Pariisis oma magistriõpinguid nud probleeme magamisega. aset. Madratsite hindamiskriteeriumides jätkata. võetakse arvesse kehapinna toetamise as- Minu tähelepanu all on aga need, kes Sorbon nimetab maja La Pauvre tet ehk punktelastsust, painduvust, niiskus- magamisest mõnu ei tunne ja kellel seo- Maisoniks ehk siis Vaeste Majaks. Ma- juhtivust, sobivust allergikutele jms. Varsti ses magamisega juhtub midagi eba- jast saab õige pea elupaik ka teistele on võimalik arvutiprogrammiga välja valida meeldivat. Eelkõige on need inimesed, tudengitele ja õppejõududele, sellest ka individuaalselt sobilik madrats, olenevalt kes tegelevad raske füüsilise tööga, kel- kujuneb välja vaimulik kolleegium. inimese füüsilistest iseärasustest (pikkus, lel on sageli valusid kõikides kehaosa- Siia kogunevad tudengid ja profes- kaal, selgroo iseärasused). des, enamasti aga alaseljas, kätes, jal- sorid, kes varem olid üle linna laiali. gades. Neil võib olla lisaks veel ala- või Eestis pakuvad vooditooteid mitmed firmad. Selle kolleegiumi õppurid olid, jällegi ülekaal. Enamik neist on sagedased pe- Nende hulgas on rahva suurima poolehoiu kaasaegsete kirjelduste kohaselt, kor- rearsti, ortopeedi või närviarsti patsien- ära teeninud EASTCON AG Eesti AS. Tun- ralikumad ja usinamad kui suur osa Elitaarse Tartu did. tud oma Saksa headuses, pakutakse voo- muust tudengkonnast. Nad tõusid hommikul kell viis, osa- Ülikooliga harjunud disüsteemi, mis koosneb voodirestist ja lesid kirikus kella kuuesel missal, õppisid siis kuni kella küm- Ilmar Raagi jaoks Tahaksin kõigepealt veel kord meelde madratsist. neni. Seejärel tehti lühike lõunapaus ja õpiti edasi või kuula- oli Sorbonne’is tuletada inimese kehaehituse neid ise- ti kuni kella viieni loenguid. Pärast õhtusööki jätkusid dis- palju sellist, mis ärasusi, mis seavad oma tingimused ra- Tahaksin, et igaüks võiks öelda: Nüüd ma puudid kuni hilisööni. pani järele hulikuks uneks. magan oma elu parimal madratsil. Ärkan Uus teoloogiakool kogus kuulsust ja väärikust ning seda mõtlema. Nagu teame, ei ole meie selgroog sirge hommikuti värskena ja seljavalu ning liha- hakatakse tema asutaja järgi Sorbonne’iks nimetama. Pool – pulgakujuline, vaid anatoomiliste ku- sepinge on mu jäädavalt maha jätnud. Kuna sajandit hiljem elab ja õpib selles juba rohkem kui 10 000 merustega lülisamba kaela- ja nimme- olen nii rõõmus, sooviksin seda teistega ja- üliõpilast kogu Euroopast. osas. Magamise ajal peaks selgroog gada ja anda nõu tervislikuks magamiseks Ja alates 17. sajandist teatakse Pariisi ülikooli, mille osaks säilitama oma normaalsed kumerused. ka teistele. Kirjutage mulle rubriiki “Tervislik Sorboni asutatud teoloogiaosakond on, juba Sorbonne’i nime Nagu teada, tekib liiga pehme madratsi uni”. Arutame asja, tutvume teie kehaehitu- all. Keskajal on Sorbonne’i ülikool teoloogilistes küsimustes puhul ülemäärane selgroo kõverdus, lii- se iseärasuste ja harjumustega ja leiame ka suurim autoriteet. ga kõva madratsi puhul aga vajub keha Teile mugava voodi ja rahuliku une. 1889. aastal avatakse maailmanäituse ajal pidulikult üli- jälle liiga vähe madratsisse. Eriti suur on kooli uus hoone, kus Sorbonne tänagi asub. 19. sajandi lõ- selgroo ebaõige asendi puhul koormus Dr Urve Rink, TÜ Kliinikumi arst-õppejõud puks on Sorbonne Prantsusmaa suurim ülikool. Täna kutsu- selgroolülide vaheketastele, mille tõttu Registreerimine vastuvõtule: taksegi Sorbonne’iks laiemas mõttes Pariisi Ülikooli. Endi- tekib nende deformatsioon ja surve när- Tel 731 9100 sel kujul ülikool siiski säilinud ei ole. vijuurtele, mis põhjustabki valusid. L. Puusepa tn 1a, 51014 Tartu Aastal 1971 jagati see ülikoolireformi käiguks 13 eri üli- kooliks. Nüüd kannavad neist vaid kolm veel Sorbonne’i nime – Paris I ehk Panthéon Sorbonne, Paris III ehk Sorbon- ne Nouvelle ja Paris IV – Sorbonne. Eastcon AG Eesti AS voodisüsteemide kauplus VISIOON Järve Keskus, 0 korrus, Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn Tel 608 8720 Sorbonne’is 1992. aastal alustanud ning 1996. aastal õpinguid lõpetanud ETV peadirektor Ilmar Raag arvab, et vana traditsioon on nii põhjalikult lammutatud, et sellest suurt midagi järel ei ole. Inglise Cambridge’ile ja Oxfordile ei saa Sorbonne traditsiooni mõttes lähedalegi. Raag: “Prantslased on nii põhjalikult revolutsioonirah- vas, et võib-olla kui inglased oleksid mitmel kuningal järjest pea maha löönud, siis oleksid neil ka Cambridge ja Oxford muutunud. See jäi aga tegemata.” Ei mingeid suletud kolledþeid nagu Inglismaa vanades ülikoolides, rääkimata sedalaadi tudengielust, nagu seda ela- takse näiteks Tartus – ei mingit volbrit, korporatsioone ega muud taolist seltsielu. Sorbonne’i kuulsusrikkad müürid Pariisis Ladina kvarta- lis on säilinud, sisu on aga võrreldes keskaegse- ga põhjalikult uuenenud. Tänane Sorbonne on Olulist rolli mängi- nagu Prantsuse ühiskondki, väga tugeva vasak- vad ülikoolis poolse kallakuga. tudengite ameti- Ilmar Raag räägib, et näiteks olulist rolli män- givad ülikoolis üliõpilaste ametiühingud. Ülikoo- ühingud. Toimu- li seintel on väljas ametiühingute stendid ning vad tudengite aeg-ajalt toimuvad ülikoolis streigid. Raagi õp- streigid. pimise ajal toimus Sorbonne’is kaks suuremat streiki – streikis terve ülikool ja ei toimunud ühtegi loengut. Ilmar Raag Ilmar Raag: “Ühe streigi põhjuseks oli suur väljalangevus ülikoolist. Streikijate eesmärgiks oli saavutada see, et kõigile õppuritele säiliks võrdne võimalus lõpetada ülikool. Nimelt väitsid streikijad, et hindamise käigus toi- mub diskrimineerimine. Väidetavalt diskrimineeriti araab- lasi, mustanahalisi ja neid, kes on sotsiaalselt raskes olukor- ras ja kellel ei ole võib-olla aega õppida. Aga neil kõigil pidi olema võrdne võimalus diplom kätte saada – idee, mis eli- taarse vaimuga Tartu Ülikoolist tulles tundus olevat täiesti arusaamatu.” Eestis õppides oma ala tippu kätte ei saa, kasvõi sellepä- rast, et puuduvad nii õppejõud, raamatud kui ka keskkond. Sellepärast arvab Raag, et täna, nii nagu ka keskajal, peaks 1968. aasta mairahutused iga üliõpilane vähemalt aasta kusagil mujal ära käima. Sorbonne’i kvartalis. Sorbonne’i tegelikud mõjud selgusid aga Raagi jaoks al- Ümberpööratud autodest les Eestis. “Sa saad aru, et oled midagi suurt juurde saanud moodustati Rue Gay-Lussac’ile ja sellest tuleb enesekindlust, eneseusk. ” barrikaadid 11. mail.

AS Maitim Loovus on kõrvalekaldumine mõttestampidest Laki 12, 10621 Tallinn Tel 656 3989, 503 2904, faks 656 2633 e-post: [email protected] Teisaldatavad seinasüsteemid www.maitim.ee

Blogib* – järelikult mõtleb?

Loominguinimene kirjutab paberile miski üldhuvitava mõtte või teeb sisuka foto ja riputab selle nööpnõelaga teadetetahvlile. Ise lahkub. Tekst ja fotod Rivo Sarapik – Äripäev, joonistused Liisa Triin Vurma

eagi saabuvad huvilised, kes seda alles arenemisjärgus teemablogid ehk 400–500 veebipäevikut, reaalselt on neid P innukalt lugema hakkavad. Kes veebiväljaanded, mis kirjutavad kindlal kokku lugeda keeruline, sest ühtset and- viitsivad või oskavad, nikerdavad teemal. Blogijate ühishuvist on sündinud mebaasi pole olemas. Maailmas seevastu selle külge kommentaarid. Nii päevast näiteks fotoportaal http://foto.diip.ee ehk Eesti Ekspressi andmeil ca 10 miljonit eri- päeva. Umbes selline võiks ajaveeb ehk lihtsalt fotodiip ja www.blog.ee/Maa_all, nevat ajaveebi. blog välja näha ajal, mil pole internetti. kus maa-alused lahkavad ühiskonda, kri- Kui päevik on rangelt isiklik ehk selle tiseerides nii riigi juhtorganeid kui tava- pidaja maailmavaade ning siseelu, siis kodanikke, Eesti üks regulaarsematest veebipäevik on oma avalikkuse tõttu pi- poliitblogidest. Liisa Triin Vurma jutustab gem autori arvamus millestki. Erandid Ent ajaveeb ei ole vaid jutustus või ar- visuaalselt kinnitavad muidugi reeglit. vamus. Ajaveebnike ühisjõududega on käi- reklaamikunstnik ja DJ Reklaamikunstnik ning DJ Liisa Triin vitatud Eestis ka paar kampaaniat. Vurma leiab, et blogimine on lihtsalt üks teller.diip.ee veab keskkonnasõbralikkuse Alustas umbes neli aastat tagasi ühe järje- eneseväljendusvormidest. “Sa ei pruugi kampaaniat “Ei kilekotile”, mis propagee- kordse kodulehekülje tegemist, mille käi- olla professionaalne kirjanik, kunstnik või rib kilekottide kasutamise asemel paberist gus jõudis ajaveebini. “Tahtsin teha mida- fotograaf, aga tahad neid asju ikka teha ja või riidest vastupidavamaid kotte. Lisaks gi, mis paneks inimesi mu lehele tihemini publikut omada, lood oma reeglite ja tase- on blogijad arutlenud, kas anonüümsus tagasi tulema ja alguses ei plaaninudki sel- mega maailma ning võid eksisteerida seal internetis on moes või mitte. lest midagi tõsisemat teha. Mõtlesin, et nii, kuidas süda soovib,” selgitab Vurma. Hinnanguliselt eksisteerib Eestis ca vaatan, kuidas asjad kujunevad,” selgitab “Mõnele pole isegi publik oluline, võib- * Blog – weblog ehk Vurma, kes lisaks kirjalikele sissekannete- olla on vajadus oma mõtteid välja elada ja le pakub huvilistele vaadata ka enda stiil- kaardistada, ennast analüüsida.” ajaveeb ehk veebipäevik. seid ning äratuntava käekirjaga joonistu- Enamus blogijaid väidab end Liisa sõ- Regulaarselt uueneva si. “Joonistusi panen küll hetkel ainult ise- nul kirjutavat weblogi iseenda jaoks, kuid sisuga päevik internetis. enda jaoks üles, kuigi teiste arvamus nen- teadmine, et teatud publik seda loeb, võib de kohta on mulle väga oluline.” aja jooksul kirjutamisstiili ja avatust muu- Kujunduselt on käsil Liisa neljas ta. “See piir, mida ja kuidas kirjutada, ajaveeb, kus koos sissekannetega leiab ka muutub minu puhul tujude ja isegi kella- autori joonistusi ning fotosid. “Ma arvan, ajaga, ilmselt hilisemal kellaajal olen roh- et mu visuaalne väljendusoskus on parem kem avatud ja hommikul suudan kirjuta- kui verbaalne pool, ja see on ka minu jaoks da krüptilisemat teksti. Vahel on tagantjä- huvitavam,” lisab Vurma. Vahendid rele piinlik lugeda liiga avameelseid asju,” visuaalide jaoks muutuvad vastavalt tuju- selgitab Vurma. le. “Tekstiline pool omab hetkel üha vä- Enamik eesti blogijatest on oma pärit- hem tähtsust mu jaoks, aga see võib veel olult ja argipäevalt küllalt sarnased, selli- muutuda.” sed 18–25aastased ülikoolis käivad arvu- Statistika järgi vaatab päevas Liisa tit kasutavad vallalised valgenahalised ees- Liisa Triin blogi ca 200, vahest rohkemgi huvilist. tikeelsed keskklassi noored, millest tule- Vurma: “Kui mõtlema hakata, siis on 200 päris nevalt üks või teine ajaveeb eristub vaid blogimine on suur number ja mul pole aimugi, kes need kujunduse ja kirjutamisstiili poolest, leiab lihtsalt üks on. Võib-olla suudaksin heal juhul 50 tut- disainer Raul Viitung. eneseväljendus- tavat-pooltuttavat nimetada,” arvab “Aga kus on Valgjärve kü- vormidest. Vurma. laveterinaari Tooma aja- veeb? Millest blogib frust- reerunud autoremondi- lukksepp Deniss? Mis aad- Siim Teller arhiveerib ressil peab päevikut nüm- meedia- ja fotohuviline fomaanist Pärnu medõde Gertrud? Võid kihla vedada, Eesti blogimaailmas on ka üks nn guru, et ma loeksin neid kõiki,” lu- Siim Telleri nime ja tema ajaveebi bab Viitung. teller.diip.ee Nii ei ole mujal maailmas ehk teller- haruldased ka õppejõudu- diibi võiks vabalt de, ametnike jt kanda Eesti blogi- ajaveebid. Inter- sõnastikku. netist leiab näi- Tellerdiip sündis kaks teks tuntud ja pool aastat tagasi. “Teller- kaasaja revolut- diip sündis sõprade meililistist, sionääri Michael kus vahetasime infot üksteise tege- Moore’i ajaveebi. miste kohta. Spämm läks toona nii Veel on Eestis suureks, et ma kolisin oma jutustused

20 VISIOON Kauplused Tallinnas Viru Keskus (II korrus); Viru tn 12; Kristiine Keskus, Endla 45; Telliskivi 61b • Tartus Hansakeskus, Riia 4 • Pärnus Rüütli tn 22 Blogimine on põnev veebi, hiljem kukkus too list ka kokku,” See on nii äraütlemata põnev, et inimesed meenutab Teller. blogivad. Ja sageli just need, kellest seda oodatagi Esialgu vaid sõpra- ei oska. See loob hetkeks sellise “vau-faktori” dega suhtlemiseks meeleolu. Mu enda lugemislist ei ole küll teab mis mõeldud lehekülg on pikk, aga ühel või teisel põhjusel on need inimesed tänaseks Eestis enim minu väljavalitud. loetud ajaveeb, keskmiselt leiab sinna tee päevas 1000 Mõnda loen sellepärast, et tunnen teda aastaid ja inimese kandis, neist suudab distants ei anna just küllaga võimalusi suhtlemiseks, autor identifitseerida sadakond info ammutamiseks, teadasaamiseks. inimest, ema-isa, sõbrad-tutta- Mõnda loen sellepärast, et iga sissekandega avastan, vad. et see inimene on nii kuradi andekas. Teller ise jõudis blo- Mõnda loen viisakusest ja selleks, et jälgida gimiseni, kui Tar- tust Tallinna kolis, arengut. aasta oli siis Mõnda sellepärast, et on mingisugune 1999. Esimene nüanss, mis köidab – üüratu kurbus, pääsuke oli ingli- pohhuism või ilu… Nagu see on ka ju se keeles ning tegelikult igapäevelus. hiljem kus- tutas ta http://malanje.blogspot.com kogu sisu ära. “See oli muidugi lol- lus ja nüüd on kahju, sest enam ei saa ülevaadet tollest perioo- Loe ja vaata dist mu elus,” räägib Teller. Ajaveebi üks väärtustest ongi tema hinnangul võimalus tulevaste Eestis põlvede ja endagi jaoks elu salvestada ning arhiveerida. “Ma näiteks ei tea enda vane- Visuaalselt huvitavad mate nooruspõlvest suurt midagi,” selgi- http://she.pri.ee/nojah – DJ, disainer ja fotograaf Liisa ajaveeb tab Teller. www.umblu.com/kalm/mm.html – muusik Kristjan Kalmi ajaveeb http://kalkar.offline.ee/blog – Kalkar ehk veebidisainer-fotograafiatudeng Raul Viitungi ajaveeb teravate sissekannete ja temaatiliste illustratsioonidega Siim Teller: blog www.supernormal.planet.ee/blogger võimaldab ajalugu http://sepp.offline.ee – fotod ja lustakas lugemisvara tulevastele põlvedele salvestada. Lugemiseks www.blog.ee – üks Eesti blogide nn portaalidest, võimalik luua enda ajaveeb. http://teller.diip.ee – Eesti blogimaailma tuntuim ajaveeb www.blog.ee/Maa_all – ühiskonnakriitikat nii riigi juhtide kui ka tavakodanike aadressil, Eesti regulaarseid poliitblog http://pajatused.cafe.ee – Tari ja Krahv kirjeldavad head elu ja olukorda absurdipealinnas Tartus. http://nanooq.blogspot.com – Polaarkaru, juttu iroonia ja musta huumoriga. http://pilleriin.ee/roco – Ühe Suure Majandusajalehe fotograafi järelejäänud materjalid, sekka jõulisi sõnavalinguid http://janca.blog-city.com – subkultuuri-blog. Detailsed kirjeldused tallinna tibide ööelu-maratonidest. http://www.hot.ee/philologus – nimekiri Eesti ajaveebidest

Eesti teemablogisid www.w98.net – filmide arvustused http://foto.diip.ee – pildistamine, fotouudised jms http://mac.arx.ee – arvutitootja MACi uudised

Mujal

www.michaelmoore.com/ index.php – Ameerika kaasaja revolutsionääri Michael Moore’i koduleht-blog www.wulffmorgenthaler.com – must huumor ning iroonia karikatuurides, päevas lisandub üks

Fotoblogid www.chromasia.com http://wvs.topleftpixel.com www.photographyblog.com http://phoot.org – elu läbi fotode www.photoblogs.org – fotoblogisid koondav lehekülg

Soovitasid: Liisa-Triin Vurma, Raul Viitung, Siim Teller, Rivo Sarapik

22 VISIOON Oma ajaveebi sisu võtab Teller kokku: “Kõigest, mis huvitab.” Ta kirjutab nii teh- noloogiast, fotograafiast, internetist, kasu- tusmugavusest kui ka enda isiklikust elust. Kas Teller on kuulus? Tuntud ta kaht- lemata on, sest tema ajaveebist on alguse saanud kampaania “Ei kilekotile”, mis kut- sub üles kasutama kauem kestvaid paber- või riidekotte. Tollest ettevõtmisest ning ka blogimisest järjepidevalt kirjutamisega on ta käinud ETVs rääkimas ja kirjutanud ka leheveergudel. “Aga kuulsus ei ole see, mida blogimisega Eestis saada. On lihtsamaid ja kiiremaid varian- te,” leiab Teller. Lisaks veab Teller Eestis pea ainsat temaatilist ajaveebi foto.diip.ee, rahvakeeli Raul Viitung: lihtsalt fotodiip, kus asjaarmas- blogimine on hea tajad jagavad omasugustele fo- ettekääne end toalast infot ja nõu, ning korral- lausetena dab fotokonkursse. väljendama sundida.

Raul Viitung jätab jälge disainer Siiani on tal käsil sama ajaveeb, kuhu Raul Viitung on Eesti virtuaalmaailmas ta lisaks sissekannetele paneb enda sõnul tuntud ka kui Kalkar. Iroonilisi, teravast näpuharjutuseks üles ka joonistusi-foto- maailmavaatest inspireeritud ja otsekohe- sid. “Blogimine on hea ettekääne end lau- seid sissekandeid aitavad toetada samal setena väljendama sundida. Pealegi saab teemal illustratsioonid, kas siis fotod või hetkel enda jaoks olulised emotsioonid- Kuna Kalkaril blogimiseks joonistused. juhtumid-mõtted kirja panna ja mõne aja eriti aega pole, on sissekandeid sündinud Alustas ta mullu mais, olles lugenud pärast üle vaadata. Jälg jääb järele,” leiab ka hilistel öötundidel ning need oma ise- “Aeg-ajalt blogistaari Krahvi kirjutist sellest, kuidas Viitung. “Kirjutan ilmselt samadel ajendi- loomult ja õigekirjalt tema hinnangul eriti ikka keegi ütleb, et lugesin hullunud naisfänn teda ühes kõrtsis rün- tel, nagu seda teevad kõiksugu pläralõuad kuutõbised. sinu ajaveebist seda ja toda. Mõnikord sel- das ja vaimustunult hüüdis: “See on nii, ja kolumnistid päevalehtede arvamusrub- Kalkari ajaveebi külastati mõni aeg ta- lised täiesti ootamatud ja muidu korrali- mida te kirjutate!” “Mõtlesin, et prooviks riikides. Mõned kirjutised on kantud ka gasi paarsada korda päevas, nüüd loetakse kud inimesed. Siis lähen ja veerin ise ka, siis ka ajaveebnike glamuuri-ilmast osa lugejakirjade stiilseist grafomaania- ja pa- ta enda sõnul ilmselt tunduvalt vähem, et “misasja ta luges siit üldse...?”,” paja- saada,” selgitab Viitung. ranoiapuhangutest.” kuna ta iga päev (nädal? kuu?) ei kirjuta. tab Viitung. Alfa 2C

Alfa Romeo La Linea Bella

Tekst ja illustratsioonid Bjoern Koop

Alfa 6SC Vaatamata sellele, et kõik Alfa Romeost rääkides ei saa mööda Alfa 1C parimast vormitunnetusest ja la linea bella autofanaatikud Alfa (itaalia keeles – ilus joon) tunnusest auto kujunduses. See on ka põhjus, miks Alfa Romeot ja teisi Itaalia Romeo alati kollektsionääridele palju huvi pakub – väga vähe on selliseid automarke, autobrände jumaldavad, ei mis suudavad tavaautost luua klassikalise brändi. mõjuta firma enam olulisel Uuendustest veel. Alfa Romeo lasi 147 määral maailma välja 2000. aastal, peagi on tulemas ka facelift, esivõre muutub sarnaseks 147 autotööstuses toimuvat. Coupe omaga ning lihtsamaks muutuvad ka esituled. Eriti atraktiivseks kujuneb Alfa Romeo Kamal, mida näidati eelmise smaesitlused toimuvad kuidagi mär- aasta Genfi näitusel. Auto on maasturi kamatult ja ilma suurema kärata. kohta väga madal (1620 mm), kuid see E Vaatamata loomingulistele pingu- eest üks ilusamaid ja atraktiivsemaid tustele disainistuudiotes ei suudeta auto- linnamaastureid, mida seni toodetud. Ka- sid piisavas koguses müüa. Eriti dramaa- mal valmib 156 platvormil ja peaks olema tilised on lood peale staardisaineri Walter 2640 mm teljevahega ning pakkuma De Silwa lahkumist. 250hobujõulist mootorit. Lisaks De Silwa lahkumisele on prob- Kõige põnevam tõotab tulla Alfa leemid uute autode kujundamisel soetud Romeo sportauto 8C, mis on juba idee- ilmselt firma disainipoliitikaga laiemas autona endale suure fännklubi kogunud. plaanis, näiteks teostavad kerestamistöid Auto mootor saab 400 hobujõudu, väga ainult kaks bürood. lennuka mineku ja krõbeda hinna – um- Kui lähiajaloost edulugusid ei leia, siis bes 100 000 eurot. 8C sisaldab endas nii pilk tulevikku ning vaatame, kas tunneli klassikaliste Alfade võlu kui ka tänapäeva lõpust paistab valgust. Alfa Romeo 156 ei parimate sportautode jooni. Oma vormi ole veel vananenud, ent juba pakub Alfa poolest näitab ta silmad ette nii Porsche vaatamiseks ka 157 pilte. Uus kupee- 911-le kui Aston Martin DB9-le. sedaan saab eelkäijast veelgi sportlikum – Kui palju Alfa Romeo uusi mudeleid teravama ilme, suurema iluvõre ja hooli- müüakse, saame praegu ennustada ainult kalt töödeldud kere üldvormiga. Kuna Alfa cappuccino-paksu pealt. Kindel on aga see, Romeo on oma detailides väga konserva- et autodisaini maksimumpunktid on nad tiivne, siis mingit uudset praktilist pere- enesele broneerinud ning autofanaatikud Alfa 5S autot ei maksa loota. ootusärevusest kangeks muutnud. Alfa 4S

24 VISIOON VÄLJASPOOL TAVALIST

UUS MICRA

Uus Micra pole järjekordne tavaline väikeauto. Tema moekas disain kujutab unikaalset segu retrost ja lahedast futust. Ta manööverdab linnatänavail nagu ei ükski teine. Ta on pealtnäha väike, kuid mahutab hämmastavalt palju. Võtmest ei hooli, vaid avab Sulle uksed ainuüksi puudutuse peale. Koju jõudes valgustab Su teed ukseni. Tema varustustase sisaldab kõike, millest oled unistanud. KUI TAVALISED AUTOD POLE SINU JAOKS, SIIS ON JUST UUS MICRA SEE, MIDA OTSID. www.nissan.ee SUUND_tulevikku Uus universaal- kerega 5. seeria BMW. Kolm korda kolm ehk hüvasti bensiinimootorid

Kõik uued autod on head, hena esimestest sõiduautodest tuli kolmeliitrise diiselmootoriga turu- eriti aga siis, kui nende Ü le BMW 3. seeria, hiljem lisandus kolmene diiselmootor ka uuele viiendale kapoti all on võimas seeriale, kuid seda juba pisut võimsamas versioonis. Neile hakkas hiljuti konkurent- mootor. Kes on proovinud si pakkkuma uus Audi A6, mis samuti sai kolmeliitrise diiselmootori. Kui kõik need uusi kolmeliitriseid kolm järjest n-ö läbi sõita, ei tundu sama töömahuga bensiinimootor enam mingi diiselmootoreid, võib tegija, ehkki kirjade järgi on neil võimsust nende sportlikkusest suisa rohkem ja ka kiirenduse aeg parem. Selga istmesse suruv jõuline pöördemoment on sõltuvusse sattuda. asi, millele ei suuda vastata ükski bensii- nimootor, ning seda tahaks tunda veel ja veel.

suuremast töömahust välja pigistama täp- Tekst ja fotod Tõnu Tramm Kas V6 või R6? Universaalkerega selt pool tuhat njuutonit, lisaks on tal ho- 5. seeria BMW on BMW kolmeliitrine ja kuuesilindriline bujõude kasinamalt. ahvatlev kompott reasmootor uue 5. seeria kapoti all on, tõsi Seega on BMW 3-liitrine diiselmootor jõulisusest, mugavusest küll, 7 hj lahjem kui Audi V6, kuid tema omaette saavutus, mis 5. seeria sedaani ja sportlikust stiilist. pöördemoment on seevastu suurim, mis kapoti alla paigaldatuna on koos autoga sama töömahuga mootorid pakuvad – 500 väärt 654 800 krooni. Seega isegi vähem Nm. Absoluutset rekordit hoiab sõidu- kui Audi A6 oma. Kui aga sama mootor on autode klassis enda käes VW Phaetoni 5- paigaldatud universaalkerega 5. seeriale, liitrine V10 diiselmootor, mille pöördemo- moodustub tõeliselt ahvatlev kompott, ment ulatub koguni 750 njuutonmeetrini, mis on pea iga pereisa unistus: jõuline, kuid selline jõuallikas on ilmselgelt vaid sportlik, mugav, säästlik, kuid kõige selle väga väiksele inimgrupile kättesaadav. Pal- juures lisaks ka praktiline. Kiirendus pai- ju ikka on neid, kes jaksavad 1 035 900 galt sajani 7,2 sekundit, kütusekulu maan- krooni nagu muuseas oma rahakotirauda- teel 5,8 l/100 km, tippkiirus 242 km/h de vahelt välja sikutada. Statistika kinni- ning universaalkere, millega saab vedada tab, et mitte just palju. Ja ka Mercedese ka suuremaid esemeid. Tagatipuks ka luk- 3,2-liitrine R6 on suuteline hoolimata suslik sisu, mugavad istmed, vaikne sa-

26 VISIOON

Eelkäijatega võrreldes on uus Audi A6 pikk samm luksusklassi autode poole.

long jms ning hind, mis sedaanist ca melise automaatkäigukastiga, sest teadu- 15 000 krooni jagu kõrgem. poolest pole diiselmootori pööretevahe- Ja ehkki A6 ja BMW 5. seeriaga proo- mik kuigi suur ning käike tuleb vahetada visõitmise vahel oli napilt mõni päev, ei tihedamini kui bensiinimootoril. Auto- olnud mootorite dünaamikas küll mingit maatkäigukast aga vabastab sellest murest olulist erinevust märgata. Ühel vähem ning muudab ka diiselauto tõeliselt laisa hobujõude, teisel rohkem njuutoneid ja ja mugava inimese autoks. Lükkad käigu vastupidi. Küsimusele, kas V6 on parem drive-asendisse ja kui pole just kusagile kii- kui R6, jäigi vastus saamata. ret, võib tiksuda vaikselt mööda maanteed ja nautida teadmist, et keskmine kütuse- kulu on vaid 6,3 liitrit 100 km kohta. Tei- Uus nägu, uus hingamine sisõnu, paagitäiega võib vabalt Tallinnast Uus Audi A6 on saavutanud lühikese aja- Audi kodumaale Saksamaale välja põruta- ga ostjate hulgas arvestatava populaarsu- da. Kütusepaak mahutab 80 liitrit, mis se ning seda suuresti tänu legendaarsele lihtsa rehkendusega teeb läbitava teekon- itaallasest autodisainerile Walter Maia de na pikkuseks 1270 km, Tallinnast Berliini Silvale, kes paari aasta eest Audi divisjoni Autodisainer on näiteks 1294 km. disainimeeskonda juhtima asus. Mees, kes Walter Maia Diiselmootori müra on summutatud on disaininud näiteks Alfa Romeo 147 ja de Silva on sedavõrd hästi, et inimesele, kelle peami- uue Seat Altea, tõi oma esimese tööna andnud sed kogemused diiselmootoritega pärine- Audi meeskonnas välja kontseptauto Audi lennukust vad sellest ajast, mil kütusepumba plagin Nuvolari, mis, tõsi küll, on olemuselt luk- Audi uutele kilomeetrite taha kostis, on suisa raske suslik kupee, kuid mille esi- ja tagaosa on mudelitele. selgeks teha, et asi, mis seda autot seda- silmanähtavalt sarnane uue Audi A6ga. võrd lennukalt edasi viib, ei ole mingi su- Kuid lisaks igati õnnestunud disainile pervõimas ja ämbritega kütust neelav V8 on uus Audi A6 esimene Audi, mille ka- uue 3-liitrise V6 diiselmootori võimsus- Sisuliselt tähendab selline mootor, et bensiinimootor, vaid tõesti vägagi kütuse- poti all tiksub võimas diiselmootor. Seni varu tänu muutuvate labadega turbole 225 kui mis tahes käiguga mis tahes kiirusel säästlik diiselmootor. Kui arvestada, et dii- oli Audi võimsaim jõuallikas 4,2-liitrine hobujõudu ning pöördemoment igati au- gaasipedaali vajutada, on selg hetkega ist- selmootoriga A6 tippkiirus on 243 km/h, bensiinimootor, diislitest oli võimsaim kartustäratav 450 Nm, mis on saadaval mes ja auto muudkui kiirendab ja kiiren- ei tohiks küll keegi enam kahelda diisel- 2,5-liitrine ja 180 hj jõuallikas. Nüüd on juba 1400 pöörde juures minutis. dab. Eriti meeldiv on see tunne kuueast- mootorite peadpööritavas arengus.

Hals Interiors OÜ • Kadaka tee 42H • 12915 Tallinn • Tel: 715 1410 • Faks: 715 1411 • e-mail: [email protected] • www.vola.com AS Hals Trading-T • Tähe 129C • 50113 Tartu • Tel: 730 1630 • Faks: 736 7470 • e-mail: [email protected] 3-liitrise diiselmootoriga auto suutlikkus on hämmastav. Lisaks erilisele kiirendusele

võite arvestada ka väikese kütusekuluga^ säästureziimil sõites.

Oma eelkäijaga võrreldes on uus A6 auto, mida lõuna pool Soome lahte hoopis teisest mastist mudel. Pikkus 4,92 müüakse. Tema keskklassi autost oluliselt meetrit on võrreldav juba luksusklassi kergem kere ja võimas mootor annavad autodega ning kui auto enda pikkus jääbki kokku sedavõrd hea kiirenduse, et ega foo- ehk luksusautodele mõne millimeetri jagu ri tagant minema sööstes naljalt keegi kõr- alla, siis telgede vahe poolest on võrdlus val püsida jaksa. küll igati omal kohal. See on eelkäijaga Ja kui panna ta ühele joonele näiteks võrreldes kasvanud tervelt 83 mm, ulatu- kõige võimsama Audi TTga, siis ei jää ta des 2,84 meetrini. Sellega edestab ta nii sellelegi palju alla. mõndagi luksusautot, jäädes näiteks Audi Tõsi, paigalt sajani saab Audi tänu suu- A8-le alla vaid 4 millimeetriga. remale pöörete vahemikule ja vaid ühele Asi, millega aga A6 Audi A8 nime käiguvahetusele umbes sekundi jagu kii- kandvast tippmudelist grammigi alla ei remini, kuid BMW 410 Nm pöördemo- jää, on auto interjöör ehk salong. Keskkon- ment viskab ta pärast turbo rakendumist sooli toodud MMI juhtkontrollsüsteem on kohalt minema nagu kuuli, jättes bensii- sama mis A8-l, viimistlusmaterjalid Audi- 3-liitrine nimootoriga auto veel vaikselt sammuke- le kohaselt kvaliteetsed ja hoolega valitud diiselmootor se tahapoole pöördeid koguma. ning ega sisse istudes suurt vahet märga- annab muidu Veeringuid peost pihku veeretavatele ta pole küll. Nüüd jääb veel vastata küsi- juba kuluma rullnokkadele oleks selline auto muidugi musele, mis huvitab pea kõiki autoostjaid: kippuvale tõeline unelmate sõiduriist. Loomulikult kui palju selline suur kogus kontsentree- 3. seeriale ei tea hetkel keegi, ehk kunagi viie aasta ritud mugavusi ja luksust ka maksma lä- värsket pärast ta vahetabki välja praeguse 80ndate heb? A6 hinnad algavad 499 800 kroonist, hingamist. lõpust pärit Aiku ja Petsi kultusauto, sest 3-liitrise diiselmootoriga masin on aga vajuta gaasipedaali, palju tahad, kütuseku- tänu oma uudsusele mõistagi kalleim ver- lu jääb ikka sinna piiresse, kus ka kõige sioon, hinnaga 692 200 krooni. Ta on saa- Diislitoitel taskurakett lemas, on siiski tegemist autoga, millel tavalisema bensiinimootoriga pereauto daval vaid nelikveolisele Quattro versioo- tasub pikemalt peatuda. Esiteks ei ilmu- vaid tuhkpeene gaasiga ringi sõites suu- nile ja kuuekäigulise Tiptronicu automaat- Ehkki praegune 3. seeria BMW on juba nud kolmeliitrine diiselmootor tema kapo- dab püsida. Aga milline kirjeldamatu käigukastiga. Ja kuidas saakski siis Audi ajast ja arust ning esimesed pildid kevadel ti all kuigi ammu, teiseks on ta vaieldama- mõnu autosõidust! Ning hind, mis jääb puhul teisiti? Kui juba, siis juba! esitletavast uuest kolmesest ammu ring- tult kõige sportlikum diiselmootoriga teisele poole 500 000 krooni piiri. Foto: Raul Mee – Äripäev. Modell: Hannes Prikk. ...kommentaarideta Lisavarustus käerandmel

Tahate osta endale uut autot ja ka käekella? Suurepäraseid kombinatsioone lubavad nii Maybach kui Ferrari, kus auto hinnale tuleb eksklusiivrandmeehte eest lisada tubli veerand.

Tekst Harli Uljas Illustratsioonid erakogu

Teie garaaþis on Ferrari F40 või F50? Kui jah, siis olete arvatud nende hulka, kes võiks soetada ka Ferrari Enzo kella.

estist läbi sõitnud kahel Maybachi Kui tavaline Wilhelm Rieberi käsitsi rõõmuks. Girard-Perregaux’ valmistatud omanikul tasub silmad lahti hoida valmistatud Maybach Tourbillon tundub käekell ei kanna aga üksnes Enzo nime, E ka käekellamaailmas. Luksusliku igav, saab seda ka täiendada kas briljanti- vaid kannab ka Ferrari asutaja allkirja. Maybachi kõrvale võib saada veelgi luk- dega, roosakullast kattega või siis põneva Süsinikust sihverplaat on aga sarnane suslikuma Maybach Tourbilloni käekella, rihmaga, mis võib olla näiteks krokodilli- autos endas nähtavaga, 72 detailist koos- mille 1,75 miljoni kroonine hind võimal- nahast või siis hoopis plaatinaga kaetud. nev kell näitab nii kuid, kuupäevi kui ka daks sama raha eest soetada S-klassi Mer- Ja oma monogrammi ei tasu unustada. kuufaase, nädalapäevadest rääkimata. Ja cedese. Kui Maybachi käekell on valitutele, siis töötab käe liikumise energia abil. Aga kui S-klassi Mercedes on massi- vähem eksklusiivsem ei ole ka Ferrari Kes raha koguma tahab hakata, siis auto, siis Tourbillon mitte. Neid käekelli Enzo jaoks valmistatu. Juba selle oman- Ferrari Enzo kõik 349 autot on müüdud. valmib vaid 12, sümboliseerimaks iga damise tingimused on keerukad. Käekella eest tuleb välja käia veidi rohkem Maybachi silindrit. 68 detailist koosnev Esiteks peab Ferrari Enzo ostja oma- kui 2,5 miljonit krooni – veerand auto hin- käekell näitab alati õiget aega, tema kree- ma Ferrari F40 või F50 või lausa mitut. Ja nast. Ferrari Enzo kell – 72 detaili ning mikal taustal liikuvate seiereite juures käekella jaoks peab omama loomulikult Bentley GT jääb Ferrari Enzole vist süsinikust sihverplaat. võib näha ka avatud kellamehhanismi, Enzot. Seetõttu oodatakse, et neid kelli tublisti alla. Käekellade hinna järgi võiks millel liigub sekundiosuti. valmib vast umbes 40 – kollektsionääride nii arvata. Metallrihmaga Breitlingi 44,8

3232 VISIOONVISIOON

millimeetrise läbimõõduga ajanäitaja kan- nab lennukat B-d mõlema partneri esitäh- tedest. Käekella omanik võib aga Bentley GTga 318 kilomeetrit tunnis kihutades lasta istmetel endale samal ajal massaaþi teha. Breitling märgib selle käekella puhul, et ka vaid krobelisest äärisest taipad ära, mis sõidukit see käekell esindab – sarna- ne näeb välja ka GT õhuvõtuava. Hind aga on eelnevatega võrreldes lausa madal – 85 000 krooni. Sellest kaks korda väärtuslikumaks peab aga SLR McLareni auks tehtud käe- kella Mercedes. Enam kui kuus miljonit krooni maksva auto lisavarustusnimekir- jas on käekell siiski üks kallimaid lisasid. TAG Heueri ja Ðveitsi kellameistri Jean- Maybachi peene stiil ja Francois Ruchonnet koostöös valmiva kel- detailitäpsus on esitatud la puhul võib autoga tõmmata lihtsaid pa- suurepäraselt kella igas ralleele. Must taust käekellal meenutab detailis. auto armatuuril kasutatud toone. Nupud meenutavad aga SLRi automaatkäigukas- ti. Kahe margi koostöö algus ulatub juba 1955. aastasse. Ja midagi tagasihoidlikku ka lõpuks. Ligi kuus korda enam tuleb tasuda aga Audi A6 valikust leiab samuti kella, mis Porsche Carrera GT juurde kuuluva ajanäi- üllatab oma trapetsikujuga – nagu on auto taja eest. Selle kella arendustöö pidi val- ninaosa. Sinn Spezialuhreni valmistatud mistaja kinnitusel olema isegi keerukam käekell on kraapimiskindel . Samuti kasu- kui autol – detaile on ligi 400, aga äärmi- tatakse kellas eriõli, mistõttu kell võib töö- selt kokkusurutud ruumalas. Esmakord- tada vahemikus -40 kuni +80 kraadi. Audi selt on aga sellise hinnaklassi käekellal A6 käekell maksab kellakataloogide järgi osaliselt digitaalsed numbrid. Porsche ei 3650 eurot ehk veidi alla 60 000 krooni. unusta ka mainimast, et kella rihmal on Seega pole midagi lihtsamat kui auto- sama profiil kui Carrera GT rehvidel ning ga sõites aega võita. Ja oma käekella vaa- nupud kellal meenutavad auto pedaale. data Kui omanik leiab, et kella välimus on igav, saab lisana tellida briljantidest kaunistust.

Maaletooja: Shell Eesti, tel 650 3260 Edasimüüjad: Auto ABC, tel 680 8860 ja Salome, tel 730 2858

Selliseid käekelli on maailmas 12, just nii palju on Maybach Tourbillonil silindreid.

3434 VISIOONVISIOON UUS VOLVO V70 PRAKTILINE ELEGANTS. EHTNE VOLVO.

SILE OTSMIK, KORRIGEERITUD HUULED JA TRIMMIS KEHA RÄÄGIVAD ENDA EEST. ILULÕIKUSE LÄBI TEINUD VOLVO V70 ON SILMATORKAVAM KUI KUNAGI VAREM ÜHENDADES VOLVO MAAILMATASEMEL TURVALISUSE JA FUNKTSIONAALSUSE, SKANDINAAVIALIKU DISAINI, TIPPKLASSI MUGAVUSE NING SÕIDUOMADUSTEGA. NÜÜD RIKKALIKU LISAVARUSTUSPAKETIGA VOLVO V70 SOODUSHINNAGA KÕIGEST 409 000 KROONI. VÕIDAD AUTO HINNAST KUNI 81 500 KROONI. UUENDUSED JÄTKUVAD AADRESSIL WWW.VOLVO.EE

Pildil olevad autod on täiendava lisavarustusega .

Volvo V70 2,4 (140hj)SOODUSPAKKUMISE VARUSTUSES: SOODUSHIND alates • ELEKTROONILINE KLIIMASEADE ECC • KATUSERELSID • ELEKTROONILINE KIIRUSEHOIDJA • PIMESTAMISVASTANE TAHAVAATEPEEGEL SALONGIS 409 000.- • ROOLILT JUHITAV CD-MÄNGIJAGA AUDIOSÜSTEEM • VALGUSTUSEGA PEEGEL JUHI PÄIKESESIRMIS • NAHKKATTEGA ROOL • PRÜGIKOTIHOIDJA TAGAKONSOOLIS HINNAVÕIT kuni • ESIUDUTULED • PLASTIKUST PÕRANDAMATID 81 500.- KÜSIGE PAKKUMIST KÕIKIDELE VOLVO V70 MOOTORIVERSIOONIDELE!

INFO-AUTO TALLINN: PÄRNU MNT. 232, TEL. 6 710 000TARTU: TURU 1, TEL. (7) 371 890PÄRNU: TALLINNA MNT. 89A, TEL. (44) 333 93 E-post: [email protected] WWW.VOLVO.EE nimesed, kes elavad sel kaunil saarel, Nikolaos on elu jooksul seilanud merd, I kannavad endas maailmavaadet, mida müünud kalliskive ning teeninud leiba pro- meie oma hallis eestimaises sügises fifotograafina. “Ma armastan inimesi ning võib-olla kõige enam vajaksime. Oskus ela- inimesed armastavad mind,” lausub ta sära- Kreeta da ja elu nautida on kadestamisväärne. vi silmi ning tõstab meie terviseks klaasi Kreetalased naudivad kõike oma umber – rakit. “Elu peab elama täie rinnaga – kui ta- päikest, sööki, jooki, inimesi. Kõik, mis elul han, siis joon, kui tahan, siis rändan. Mil- anda, tuleb järele proovida juba täna, sest sa leks endale midagi keelata, elame ju ainult Mitte ainult maastik pole ei tea iial, mis homne tuua võib, on üks kord.” Jumalaga vastuollu Nikolaos oma kreetalase elufilosoofia. Inimesed ei häbene hedonistlike vaadete tõttu minna ei karda. Kreetal meeldejääv ja rääkida kogu oma elulugu esimesele vastu- Kui oliivid on korjatud ning kauplus väljas- tulijale. Ja see elulugu võib olla kirev nagu pool hooaega suletud, läheb ta kuuks ajaks mitmekesine. Seda on ka seiklusromaan. Seda, et kaupmeeski võib kloostrisse. “Seal me oleme kahekesi – mina osutuda filosoofiks, tõestas meile kohtumi- ja Jumal, ja räägime oma asjad selgeks,” üt- Tekst ja fotod Meeli Küttim kreetalased ise. ne Nikolaosega. leb Nikolaos.

Mulle näis, et selline Kreeta maastik sarnaneb hea proosaga: hästi läbimõeldud, sõnaaher, vaba ülepakkumistest, jõuline ja ohjeldatud. Olulise andis ta edasi kõige lihtsamate vahenditega.Ta ei vigurdanud, ei kasutanud mingeid trikke ega retoorikat. Mida ta ütelda tahtis, seda ütles ta meheliku karmusega, ent nende karmide joonte keskel võis Kreeta looduses tabada ootamatut tundelisust ja õrnust – tuuletuis mäelõhedes lõhnasid sidruni- ja apelsinipuud ning lõputust merest taamal hoovas ammendamatut poeesiat. “Kreeta,” sosistasin, “Kreeta…” Ja mu süda lõi kiiremini.

Nikos Kazantzakis “Alexis Zorbas” Nikolaos ning tema abikaasa Anastassia Veneetsia stiilis Vanasadamat, mis hämaru- kutsuvad meid järgmisel päeval kauplusesse se saabudes muutub kihavaks promenaadiks külla ning sel korral on meie auks kaetud oma arvukate restoranide, tulede sära ning laud ja tulel küpseb lambaliha. Meid on sumedat mereõhku nautivate muretute ning oodatud nagu vanu sõpru ja sellest tõelisest rõõmsameelsete inimestega. kreeka külalislahkusest jääb soe tunne veel Tunnen, kuidas hingel hakkab hea, ning kauaks hinge. olen kas või ajutiselt omandanud kreeklaste Maalilised vaated, kohalike sõbralikult oskuse tunda elust täit rõõmu, ilma et mee- uudishimulikud pilgud, kaupmeeste hõiked, nuks mõnigi kodumaale maha jäänud argi- päikesevarjus pikutavad roidunud koerad mure. ning imehea kreeka salat ja majavein mõnes Sellelt külalislahkelt saarelt jääb kindlasti idüllilises tänavakohvikus jäävad meenuta- hinge killuke Egeuse mere päikselist soojust ma jalutuskäike ühe vanema Kreeta linna, ning helgust, mis aitab ehk kergemini üle Hania tänavatel. elada põhjamaised rõsked ja hämarad sügis- Linna seltsielu pulsiks võib pidada õhtud.

VISIOON 37 Emma, Ludmilla ja tuhandeaastane veiniloss

Umbes 35 kilomeetrit Prahast põhja poole jääv Melnik on tavaline Tðehhi väikelinn, mis ergavas augustipäikeses elab oma loidu ja veidi uimast elu.

Tekst Tõnis Arnover – Äripäev fotod Andras Kralla – Äripäev

llatus saabub siis, kui vanade ma- Ü jade vahelistel kitsastel tänavatel põgusa uitamise järel jõuad linna serva kõrgele kaldapealsele, kust avaneb uhke vaade Vltava ja Labe jõe ühinemis- kohale ja otse all mäeküljel ning jõeorus laiuvatele viinamarjaväljadele. Nagu iseenesest kerkib pilk mööda mäe serval kõrguvat müüri ülespoole, mis osutub suureks itaaliapäraseks lossiks. Sealt kostab kopsimist ja puurimist, mis on tugevas kontrastis üleüldise vaikusega. Neljakandilisel lossiõuel jutustab liht- sas sinises kitlis daam saksa koolilastele lossi ajaloost, mis tundub huvitav, sest lapsed elavad õhinal kaasa ja küsimusi sa- jab kui küllusesarvest. Kui daam vabaneb, siis selgub, et tegemist on lossiproua Bettinaga, kes koos mehe Jiri Lobko-

Melniku loss on olnud muuseas Böömimaa lesestunud kuningannade elupaik.

38 VISIOON         wicziga juhatab nii lossi remonditöid, vii- koliti see siia ja meie pere tõsteti välja. namarjakasvatust ja veinivalmistamist kui Pärast sõda saadi loss küll tagasi, kuid juhib ka ekskursioone. kommunistide võimuletuleku järel 1948. “Loss on minu suurim hoolealune, sest aastal see natsionaliseeriti ja suguvõsa loss aitab müüa veini ja vein jälle annab emigreeris Ðveitsi. Alles 90. aastate algul raha lossi remontimiseks,” ütleb ta. võisime tagasi pöörduda,” seletas ta. Mida kaugemale jõuab Bettina Lobko- Terve kommunistide aja tegutses Mel- wicz jutustusega Melniku lossist (Chateau nikus riiklik veinitööstus. Häda on ainult Melnik) ja selle sajanditepikkusest veini- selles, et seal ei viitsitud tegelda vanade ja tegemise traditsioonist, seda selgemaks hoolt nõudvate sortidega, vaid asendati mulle saab, kui ilmekalt võib üks loss anda need lihtsamatega ja valmistati kangesta- läbilõike Tðehhi ja laiemalt kogu Böömi- tud veine, sest rahvale meeldis, kui vein maa ajaloost ning kuidas Tðehhi kui õlle- oli magus. Loss aga seisis hüljatult ja la- maa mosaiigis omandab valge laik minu gunes tasapisi. jaoks uue, värvika veinimõõtme. “Meie esimene ülesanne oli tagasi is- Lobkowiczi suguvõsa kätte läks Mel- tutada vanad sordid, ehkki see nõuab hul- niku loss 1753. aastal, kui prints August ga aega ja raha. Kõige tähtsam neist on Anton Lobkowicz abiellus muidugi Pinot Noir. Mõelda krahv Humprecht Czernini vaid, juba Saksa-Rooma riigi 15aastase tütre Ludmilla Cer- Lobkowiczid on keiser ja Böömimaa kuningas niniga. Enne seda oli vana Melnikus veini Karl IV laskis XIV sajandil krahv kolmekümneaastases Burgundiast kapriisse Pinot sõjas (1618–1648) laokile valmistanud 250 Noiri Melnikusse tuua, kuna jäänud lossi rahalistes ras- aastat, kui natside leidis, et siin on selle viljele- kustes Böömi kuningalt ära ja kommunistide miseks sobiv kliima. Kuidas ostnud ja selle kindluslossi tohib siis niisugust kuuesa- ümber ehitanud Itaalia pa- aeg välja arvata. ja-aastast kommet lasta rais- leeks. Ehituse käigus selgus, ku minna. Ei iial,” ütles Jiri et osa lossi laiendusest jääb matmispaiga Lobkowicz. peale, mistõttu tema abikaasa lahkus sealt Bettina Lobkowicz loetleb sorte, mida päevapealt ja nõudis endale üle jõe uue nad peale Pinot Noiri viljelevad – Pinot lossi, mis nüüd samuti kuulub Lobko- Blanc, Pinot Gris, Riesling, Riesling wiczidele. Silvaner, Chardonnay, Muskateller, Mül- “Kakskümmend last sünnitanud Lud- ler-Thurgau, Red Traminer, Zweigeltrebe milla 17. lapsest, ainukesest pojast, on Barrique. Ja lisaks on taastatud kommu- meesliin jätkunud minu mehe Jiri Lobko- nismi ajal katkenud vahuveini tegemine. wiczini,” rääkis proua Lobkowicz. Oli ju Ferdinand de Lobkowicz Tðehhis Lobkowiczid on Melnikus seega veini esimene, kes 1896. a vahuveini tootma valmistanud 250 aastat, kui natside ja hakkas. See kannab nime Chateau Melnik. kommunistide aeg välja arvata. “Võib ju tunduda, et sorte on palju, “Teise maailmasõja ajal, kui Nürnber- aga ” gis pommitati puruks ohvitseride kool, Pärast lühikest mõtlemist lisab ta: “Ol-

40 VISIOON Bettina Lobkowicz les lossis oma kohale tagasi pannud 36 tahab siduda kohta laialitassitud ajaloolise sisustuse ja ajaloo, turismi ja püüdes seda veinimüügist saadud rahaga veinijoomise. korda teha, oleme ühendanud veini ja tu- Ludmila-nimelist rismi. ” veini hakati Melniku veinitootmine ulatub tagasi valmistama kaugemale kui XIV sajand. Väga tähelepa- katoliku kiriku nuväärne oli näiteks XI sajand. Nimelt armulauaveiniks. võttis X sajandi lõpul Boleslav Vaga enda- le naiseks Prantsuse krahvitari Emma. Emma oli väike, aga kange naine, kes kuu- lutas oma mehele: minu kodumaal elavad minu seisusest naised kivilossides. Ta sai oma tahtmise ja Melnikus kerkis väljas- pool Prahat esimene kiviloss. Emma tegu- sid kinnitab tollane hõbemünt, mille ühe- le küljele on vermitud “Emma Regina” ja teisele “Melnic Civitas” (Melniku loss). Sama sajandi lõpul sai loss Böömi le- sestunud kuningannade elupaigaks. Esi- mene neist kandis nime Ludmilla. Tema läks ajalukku sellega, et hakkas valmista- ma veini, mida katoliku kirik vajas armu- laual. Kokku elas neid leski lossis 23 ja päris mitu kandsid nime Ludmilla. Küllap see on põhjus, miks Chateau Melnikus valmistatakse Ludmila-nimelist punast ja valget veini. Kui Bettina Lobkowicz võtab oma neli koera rihma otsa ja seab end kübara lehvi- des minekule, küsin talt, kas lossi mine- vik teda ei kummita. “Oi, ma magan siin erakordselt hästi. Aga pean tunnistama, et minu uni muu- tus veelgi rahulikumaks, kui Tðehhi astus Euroopa Liitu. ” Tðehhi kui veinimaa kohta olgu siiski öeldud, et tegelikult on Praha-lähedased jõeorud üsna väike veinipiirkond, kuna põhilised jäävad Lõuna-Määrimaa kolm- nurka Znojmo–Brno–Zlin keskusega Valtices. Adrenaliini lennult

Need, kes ilusa ilmaga mööda Piibe maanteed on sõitnud, märkasid kindlasti suhteliselt kummalist vaatepilti: kirevate tiibadega mootorratta sarnane moodustis sööstab kiiruga taeva poole. erli Nõu Meeli Küttim K otod ekst T F

smavaatlusel võib lennuriist suhte- kasid Eestis lendama esimesed siin tehtud kohtudes ei pruugi sugugi olla “oo, selle- liselt ebakindel näida, aga need, kes deltaplaanid,” räägib Eesti motodelta pio- ga ma tahaks lennata ja lennata”. Kabiini E sellega kord õhus käinud, teavad neer Tõnu Tali, kes ise juba aastal 1981 puudumine ja kolm ratast jätavad lennu- rääkida, et kabuhirmuks ei ole vähimatki deltaplanerismiga tutvust tegi. masinast pigem ebausaldusväärse mulje. põhjust. Motodeltaplaan, seaduse järgi Spetsialistid teavad rääkida, et ena- Enne kui ma mittelendamiseks hea ultralight A-klassi kerglennuk, erineb teis- masti toimub esmakokkupuude motodel- vabanduse välja olin suutnud mõelda, ula- test analoogsetest lennumasinatest selle taga sõprade ja tuttavate kaudu. “Keegi tati mulle juba kiiver ja kamandati isteko- poolest, et seda juhitakse raskuskeskme proovib midagi uut ja jagab kogemust oma hale. Vastuvaidlemine jäi ajapuudusel ära. muutmise teel. tutvusringkonnaga,” räägib Andmevara Usaldasin oma saatuse piloodi kätesse. “Tänaseks päevaks ligi 30–40 aktiivse juhataja Ülo Puskar, kes kaks aastat tagasi Kui juba paika olin istunud, loeti mulle lennuhuvilisega ala sai Eestis alguse TIPi onupoja soovitusel motodelta vastu huvi sõnad peale, et rabeleda ei tohi ning kinni poistest. Entusiastid ehitasid pärast eriaja- hakkas tundma. võib hoida vaid piloodi õlgadest. kirja sirvimist ja piltide vaatamist ka ise Enne motodeltaga lendamist on mõist- Niisiis keeras piloot võtit, vajutas gaa- motodeltaplaani valmis, aga nende kohta lik lennumasin üle vaadata. Sest esimene sipedaalile ja tiibadega mootorratas kihu- täpsem info puudub. 1986-87. aastal hak- ja vahetu mõte sellise tehnilise linnuga tas mööda põldu. Rabelemise keeld kehtis

42 VISIOON endiselt ning nii ei jäänud üle muud, kui kukkumist ja mootoririket puudutavad kü- end rahulikuks sundida. Lasin oma kram- simused. Vilunud lennuspetsialist Tõnu pis keha lõdvaks ning suunasin tähelepa- Tali vastab nende hirmude kohta järgmi- nu loojuvale päikesele ning all avanevale selt: “Motodeltaplaan lendab piisavalt aeg- kaunile maastikule. Üsna pea ununes iga- laselt – 70–80 km/h, kiireimad kuni 140 sugune kartus. Salamisi lohutasin ennast km/h –, seega on võimalik otseseid kok- teadmisega, et isegi kui minuga midagi kupõrkeid lindudega siiski vältida, pealegi peaks juhtuma, ei ole ma selles lennuma- on eriti linnurohketes kohtades (nt Mat- sinas üksinda. Nii õhkutõus kui ka maan- salu) motodeltaga lendamine keelatud. dumine osutusid üllatavalt sujuvaks ja kui Motodeltast välja kukkuda on samuti väga kogu õhureis ühel pool oli, ei osanud ta- keeruline: turvavööd hoiavad inimest seal gasi maa peal olles suurt midagi öelda. selleks liiga tugevasti kinni. Mootoririkke Mulje oli vist liiga tugev, et midagi kohe korral maandumiseks antakse juhendeid vadistama hakata. piloodikursustel. Üheks eksamiülesan- Piloodid, kes kerega ümbritsetud len- dekski on väljalülitatud mootoriga täpsus- numasinatele vahelduseks motodeltaga on maandumine. Ka kursustel on ekstreem- lendamas käinud, räägivad, olukordadega hakkamasaa- et lendamisel ja lendamisel miseks nii mõnedki tunnid on vahe. Motodeltaga lenda- Seda eufooriat ja pühendatud. Pealegi on üha mine sarananeb justkui adrenaliini, mis rohkemad motodeltaplaanid ameerika mägedega: vastutu- deltaplaaniga varustatud turvalangevarju- levat tuult saab oma nahal ga.” tunda ning 200–300 meetri lendamisest tekib, kõrgusel õhus viibides hak- on väga raske Emade isade käest moto- kab inimene tahes-tahtmata kirjeldada. deltaplaaniga lendajad luba ei selle peale mõtlema, kuivõrd küsi. Väga suur enamus on võimas on Emake Loodus. juba ammu ise täiskasvanud Ülevalt avanev vaade on suurepärane! inimesed ja lennutavad motodeltaplaani- Motodeltaga lendamist võib pidada dega enda järeltulijaid. Üksinda lendaja- väga eriliseks kogemuseks. “Seda eufoo- tele öeldakse kodus: helista, kui elus riat ja adrenaliini, mis sellest tekib, on ras- oled “Motodeltaplaani juhtimine nõuab ke kirjeldada. Mõned mootorrattahuvili- küpset mõtlemisvõimet, rullnokkade ala sed on isegi harrastuse vahetamise suhtes see ei ole,” jagavad oma arusaamist nii Ülo nalja heitnud. Pärast lennu lõppu on ini- Puskar kui ka Tõnu Tali. mesed delta pealt maha ronides justkui Motodeltast kui elustiilist rääkida kusagil kaugel ära. Enamasti vaid naerata- oleks Eesti puhul veel vara. Pigem on see takse totaka näoga ja konstateeritakse fak- elustiil nendes riikides, kus motodelta- ti, et möödunud õhureis osutus lahedaks plaani mõiste on inimeste keelekasutuses kogemuseks,” räägib Ülo Puskar. juba maast madalast, näiteks Itaalias, Ing- Ülo Puskar ja Tõnu Tali teavad kuidas mekib vabadus pilvede all. Nagu iga õhusõiduki puhul, tekivad ka lismaal, Prantsusmaal, Ameerikas ka. Seal Nendega kohtudes võite arvestada, küllap nad teidki kaasa meelitavad. motodeltaplaaniga lendajatel linde, alla- on motodeltaplaanidega lendajate klubid, Motodelta Enne kui söösta • kaal: kuni 450 kg üksinda taevasse, tuleb lennuameti • ostuhind: ca 50 000–450 000 krooni ettekirjutuse • maksumus (1 h): ca 1000 krooni kohaselt läbida • lendamise kiirus: 50–140 km/h 110tunnine • kõrgus: 300 m – 2 km teooriakursus. • load: erapiloodi eksam + motodeltalend instruktori juhendamisel • lubade maksumus: 15 000 + lennutunnid • Õppimisvõimalus: lennuametis registreeritud õpperühmad

korraldatakse võistlusi täppismaandumi- ses, marsruutlendamises, vigurlendami- ses jms. Eestis on selleni veel pikk tee minna. Ühelt poolt on segavaks asjaoluks lennu- ameti tehtud liigagi detailsed ettekirjutu- sed ning vaatamata asjaolule, et koolita- jaid siiski leidub, ei ole ala ilmselt veel pii- savalt huviliste tähelepanu köitnud. Kuigi maksumus on võrreldes tavalise lennuki- ga odav. 50 000–450 000 krooni maksab aparaat, ka hooldus on sportlennukist oda- vam. Üldiselt on ühe tunni õhus viibimise hinnaks ca 1000 krooni. Enne kui üksinda õhku võib söösta, tu- leb läbida lennuameti kehtestatud 110tun- nine teooriakursus, mis tegelikult vastab erapiloodi nõuetele. Näiteks Soomes toi- muvate ettevalmistuskursuste maht ula- tub 30–40 tunni ringi. Pärast aerodünaa- mika, navigatsiooni, raadioside, meteoro- loogia, meditsiini, lennuseaduse, raadio- side ja lennuohutuse reeglite tundmaõp- pimist ning edukat eksamisooritust võib juba ise juhtimispulti istuda. Lendamine ja teooria on kaks eraldi kursust ning kok- Uuri lisaks: www.aircreation.ee kuvõtlikult sõltub motodeltapaani juh- timisõiguse saamine sellest, kui kiire õp- Lähem info motodeltaplaanilendude pija keegi on. ja kursuste kohta.

Suur armastus pisikeste autode vastu

Just nii püüabki Pisikesed autod Ilmar Vesiallik järjekordset võivad süüdata nii suurt kala ehk teab mitmendat suure leegi, et meistritiitlit. sellest jätkub ka järgmise põlvkonna jaoks. Kiiruse paraad – meeskonna moodustavad isa Tekst Urmas Vaino ja poeg on oma Fotod Julia-Maria Linna – Äripäev, “raskekahurväe” Andres Kralla – Äripäev üles rivistanud.

egelikult on Ilmar Vesiallik nagu Tõnisest on saanud samuti mõõdukas mu- tugeval paberil kiitmise kirju. Ilmar T jäätisemüüja kuumal suvepäeval. delihull. Vesialliku mudelautosportlase karjäär on Kui jäätisemüüja ümber tiirutavad Vesiallikute kodus Pirita mändide all muljetavaldav. Toona, kui mees alustas, ei maiasmokad, kes unistavad sellest, kuidas on meestele eraldatud majas oma tuba. olnud mudelautonduse tarbeks valmisku- müüjatädi võiks olla ema, õe või pruudi Esikust sisenedes jääb mehaanikute ja kii- jul poest midagi kasutamiskõlblikku saa- eest, siis Ilmaril ei tuleks kindlasti puu- rusekummardajate nõiaköök paremat da. “Mootori sain makimootorist,” kõlab dust nendest, kes teda isaks või vennaks kätt. Selles majapidamises valitsev sega- üsna tavaliselt kirjeldus vajaliku vidina pä- oleks valmis kauplema. Sest millisele väi- dus kannab tõelise korra silti. Ilmari sõna- ritolu kohta. Kitsad ajad sundisid nii nu- kesele mehele ei meeldiks mudel- de kohaselt on selles kõik tema enda käe pukaks, et täna võiks Ilmar vabalt juhtida autod ja nendega platsi peal järgi paigutatud, et teaks kohe võt- seminari teemal “Kuidas saada mitte mil- või juhtrajal kihutada? ta, kui vaja läheb. Ometi ot- lestki kaks töötavat asja?” Ilmar Vesiallik sib Ilmar meie kohtumi- Selleks hetkeks, kui ma olen esimese nakatus kroonilis- se alustuseks oma diplomikaustaga poole peale jõudnud, se, päritavasse ja esimest mudelit leiab Ilmar üles ka õhtu ühe peategelas- ilmselt ka ravima- paarkümmend mi- test. Pisike, Lamborghini Bravo järgi teh- tusse mudelautoarmas- nutit tulutult möö- tud juhtrajamudel oli omal ajal saurus, mis tuse tõppe seitsmekümnenda- da riiuleid, kappe ja tegi teised autojuhid juhtrajavõistlustel te alguses. Lihtne algkoolimatemaa- sahtlikesi. Et otsimisele väga kurvaks. “Ega see auto rohkem kui Ilmari ehitatud tika näitab, et mees on tänaseks sõiduta- kuluv aeg tühja ei läheks, paar korda ei kaotanud,” seletab Ilmar põ- Lamborghini nud pisikesi autosid juba 30 aastat. Ja kui saan oma sülle diplomikaustad. “Neid siin levate silmadega ning on valmis paljasta- Bravo valmistas uskuda tema enda öeldud sõnu, siis lähe- on ikka kogunenud mõned,” ütleb Ilmar ma ka saladuse, mis oli toona edu taga. konkurentidele mal ajal ei kavatse ta ka lõpetada. Seda ja saan kohe aru, et mitte diplomeid, vaid Nimelt märkas noor tehnik, et jäik kon- peavalu pikki enam, et kodukatuse all on kasvamas isale kaustu. Iga otsale kirjutatud aastaarv, mil- takt aeglustab oluliselt auto hoogu. Natu- aastaid. otsene konkurent võidusõidurajal, poeg lal sisu kogutud, kaante vahel sadu ja sadu ke nuputamist ja näputööd ning valmis ta

46 VISIOON oligi, mudel, millega jupp kulda ja karda dasid ka suuremat pühendumist. Tiitlid koju toodi. Lisaks nendele ideedele ja mõ- tõid muidugi ka pisukesi võimalusi pääse- tetele, mis keerlesid tal peas, leidis Ilmar da lähemale kvaliteetsetele varuosadele. Boksipeatus, uusi lahendusi ka ajakirjast: “Ilmus üks Samas liikus Moskvas eraldatud raha sama nii nagu “päris” tðehhikeelne mudelautoajakiri, seda sai kiiresti kui keskmine viinamäetigu, mis- masinatelgi. ikka pidevalt sirvitud.” Hiljem, siis kui tõttu tuli palju endiselt oma kätetööna val- Hooldemeeskonna avanes võimalus osaleda idabloki maade mistada. suurus vastab auto võistlustel, olid ideeallikad lausa oma käe- Tõnis Vesiallik on oma mudelsportla- mõõt-kavale – ga katsutavad. se karjääri alustanud teistes tingimustes. 1 : 10. “Kuna Saksa DV sportlastel ja vist ka Korralik tehnika on olemas ja head nõu- ungarlastel oli Lääne tehnika, muidugi anded isalt ka. Teisalt kuulub “Vesiallikute mitte uus, vaid juba kasutatud, siis oli tiimi” kõva konkurent, kelle võitmine nii sealt palju õppida. Pildistasin mitu filmi lihtne polegi. “Isa on ikka kõvem. Ta sõi- täis ja hiljem nende järgi ehitasin,” räägib dab nii täpselt,” ohkab Tõnis ja on sellel Ilmar. Et püsida parematega samas tem- hetkel korduvate kaotuste pärast kurb. pos, pidi toona jätkuma lisaks rajanahaal- Ometi annab Ilmar lootust. “Meie alal on susele ka spioonisilma. kõige olulisem see, kui pikad on need juht- Esimene sotsialistlike maade meistri- med, mida mööda käsklus peast kätesse tiitel tuli Ilmarile 1983. aastal Tðehhoslo- jõuab,” toob Ilmar Vesiallik lagedale oma vakkias. Selleks ajaks olid juhtrajamude- edu definitsiooni. “Minul lähevad need pi- lid juba ammu vahetatud raadio teel juhi- kemaks, Tõnisel aga lühemaks,” annab tavate autode vastu. vanem põlvkond nooremale ka pisukese Suuremad ja põhjalikumad autod eel- valgustäpikese tunneli lõppu.

Ilmar Vesialliku auhinnariiul sisaldab muu hulgas Gruusiast võidetud sarve.

LUKSUS, MIS INSPIREERIB!

Mitu seadet, üks disain. Miele integreeritava tehnika sarjas sobivad kõik masinad omavahel perfektselt kokku. Kombineerige, kuidas soovite – ahi, kompaktahi, auruahi, integreeritav kohvimasin, nõudesoojendajad – üksteise kõrvale või peale.

Disain ei ole Miele puhul eesmärk omaette, vaid käib käsikäes funktsiooniga – uute Navitronic-juhtimisega seadmete kasutamine on kõigi jaoks loogiline.

Destein OÜ • Maakri 23a • tel 666 2373 • www.miele.ee KÕIK MUU ON KOMPROMISS

VISIOON 47 JahipüssJahipüss

Jahipüssi ostmine on nagu naise kosimine, üks ontlik mees peaks nii esimest kui teist pikalt kaaluma ja põhjalikumalt vaagima.

Tekst Ahto Vahter – Äripäev Fotod Indrek Susi – Äripäev

õhilised piirid paneb muidugi raha, P mis hobi peale ollakse nõus kuluta- ma. Püssi puhul kipub see enamasti ikka sinnakanti, et mida kallim seda parem. “Relv on nagu head püksid, mis peavad mugavalt istuma, muidu on nendega vilets käia ja ka tunned ennast nende sees kehvas- ti,” leiab selle kohta jahitarvete kaupluse Deerhunter relvaspetsialist Tarmo Türi.

Hind paneb piirid “Ostjalt on kõigepealt mõtet küsida hinna- skaalat, mille piirides ta on nõus oma hobi peale kulutama,” seletab Türi. “Maailma mastaabis on odav hinnaklass nii kuni 10 000 kroonini. Sealt ülespoole võib min- na väga-väga kõrgele, aga Eesti ostjale tuleb see lagi seal ikkagi suhteliselt kähku vastu.” Eestlane on Tarmo Türi sõnul niivõrd hinna järgi ostja, et põhimäärajaks relva va- likul ongi just summa, mis jahipüssi eest välja tuleb käia ja alles siis tuleb kõik muu. Kuid on ka neid, kellel rahakott paksem ja kes teavad üsna täpselt, mida nad saada tahavad. “Siin tulevad mängu juba sellised asjad, nagu töötluse ja viimistluse tase, graveerin- gud ning puiduklass. Laskeomadused, sta- biilsus, toru pikkus ja kaliibrivalik. Inimes- te eelistused on väga individuaalsed.” Türi selgitab, et kõige parema tulemuse saabki just siis, kui tegu on nii-öelda rätse- patööga ehk tellimusrelvaga. Seda teevad teiste hulgas näiteks tuntud Saksa firmad Blaser ja Mauser. Relv valmistatakse telli- mise peale konkreetsele inimesele. Harrastusjahimees, “Meie võtame poes vastu tellimuse ja

JCDecaux Unicomi saadame selle edasi tehasesse, kus komplek- arendusdirektor^ Jaanus teeritakse relv kliendi soovidele vastavalt,” Kadak on oma IZ iga siiani selgitab Türi. väga rahule jäänud. Jahirelva kaal ei olevat tema sõnul Eesti oludes oluline, sest siin puuduvad mäed,

Skandinaavialik elegants .puustelli.com

w Pärnu mnt 66 Tel 631 2660 w

w e-post [email protected]

KVALITEETNEKVALITEETNE KESTAB KESTAB KAUA KAUA

48 VISIOON nagu hästi istuvad püksid Relvameistrid tuntud headuses

“Või võtta näiteks Soome relvameistri Weatherby Torsti Laaksoneni hinnatud Lynx,” Weatherby relvi toodetakse laias teeb ta kõrvalepõike. “Sellise mudelivalikus ja kõikides maailmas kvaliteedi harrastajad on siin populaarsetes (magnum)kaliibrites. Eestis ühe käe sõrmede peal üles Weatherby relvadest on saanud loetavad. See on rohkem selline harrastus, kus lastakse teatud kaliibritega kaugeid dis- tänapäevaks legend. Saksa päritolu Blaser www.weatherby.com tantse. See ei ole Eestis mingi teema.” R 93 on Deerhunteri Küll aga toob relvaspetsialist põnevana relvapoe üks ehteid. välja Saksa kuulsa tootja Blaseri, mille rel- vadel on väga laialdased kasutusvõimalused.

“See on just see, et jahipüss valmista- kus kergem varustus liikumist hõlbustab. Harrastusjahimees, JCDecaux Unicomi takse sulle nagu rätsepaülikond. Kliendil on ^ Pigem annab raskus relva puhul palju pare- arendusdirektor Jaanus Kadak on oma ida- väga palju võimalusi relva ise modelleerida. IZ (Baikal)

ma stabiilsuse ja sellega on hea lasta ka pi- naabrite päritolu IÞiga näiteks väga rahul. Lisaks kaliibri kiirvahetus, et ostad püssile Eesti jahimees^ on viimase 50 aasta kema vahemaa taha. “Võiks ju parem relv olla, aga samas olen erinevad lisarauad ja nende vahetamine võ- jooksul IZi relvatehase jahirelvi ma enda omaga nii ära harjunud, et vaevalt tab kõige rohkem viis minutit. Hoobilt on ma seda niipea välja vahetama hakkan. On sul täiesti teine püss, teistele distantsidele laialdaselt kasutanud. Tänu mõistlikule Mercedesed ja Þaporoþetsid sellega igasuguseid lahedaid jahimälestusi mõeldud ja teistele eesmärkidele vastav,” hinnale, töökindlusele ja täpsele tulele Eesti Jahimeeste Seltsi direktori kohusetäit- ja muud sellist ka. Kui ostangi kunagi uue kiidab Türi. on need relvad Eesti jahimeeste ja Andres Lillemäe sõnul on enamik Eestis relva, näiteks Blaseri või mõne teise kvali- Ise kasutab Tarmo Türi Weatherbyt ja on vaieldamatuteks lemmikuteks. jahimeeste hulgas kasutusel olevatest püs- teetsema, siis ikka rohkem lõbu pärast kui sellega väga rahul. Ta räägib, et püss on kva- www.baikalinc.ru sidest Vene päritoluga margid IÞ ja TOZ. vajadusest.” liteetne, turvaline ja hästi täpne. Samas igat- “Ise kasutan Saksa püssi Merkel. Miks? Eestlaste hulgas hinnatud on ka põhja- seb ta tulevikus ikkagi endale Saksa Blaserit Põhjus on lihtne,” räägib Lillemäe. “Merce- naabrite kaudu tuttav Tikka, kuid Türi sõ- soetada. des on auto ja Þaporoþets on ka auto. Küsi- nul hakkab see melanhoolia vaikselt siiski mus on siin loomulikult kvaliteedis. Head kaduma. “Tikkal on tõsised konkurendid, Optika ja laskemoon Blaser laskeomadused pluss korralik viimistlus tee- näiteks kogub siinmail tuntust Weatherby, Kuulus Saksa relvatootja on tuntud vadki Merkelist väga hea relva. Paremat ma mis on Tikkast oluliselt odavam, kuid ei jää Optika, mis on odav, on ka ebakvaliteetne oma kõrge kvaliteedi ja headuse praegu ei oskagi tahta. Olen väga rahul sel- kvaliteedilt millegi poolest alla. Minu arva- ütleb Tarmo Türi kindlalt. lega, mis on.” tes on mõnes asjas ülegi,” leiab Türi. “Olgu see raud pigem odavam, aga opti- poolest. Blaser on paljude kohalike Ka Tarmo Türi leiab, et siin võib vabalt ka olgu asjalik peal. Niipalju kui metsas käi- jahimeeste unistus. paralleele vedada autodega. miseks ja jahipidamiseks vaja, lasevad need www.blaser.de “Mõni rahuldub sellega, et autol on rool, Sakslane, prantslane ja venelane rauad iga kell. rattad, aknad käivad lahti ja masin sõidab. “Kui uurida relvakvaliteeti riikide järgi, siis Optika hinnad algavad aga 5000 kroo- Teine mees tahab autolt palju enamat. Sama kõvemateks tootjamaadeks, mille relvi ka nist ja liiguvad sellest lävepakust kiiresti ka jahipüssidega. Mõnele piisab, et on raud, Eestisse imporditakse, võib pidada Saksa, ülespoole. Spetsialistid on veendunud, et millega saab pauku teha, teine nõuab püs- Itaalia, Vene ja Ameerika päritolu kaupa. Kui kõik selline logisev kraam ehk pigem tee- TOZ silt hoopis rohkemat. Kuid igale Mercede- aga veel rohkem üldistada, siis on maailmas ma, kes kellele valetab. Me oleme vähemalt Vene tsaari Peeter I poolt 1712. aastal sele ja igale Þaporoþetsile on oma klient. Euroopa ja Ameerika tootjad ja pä- oma poes selgel seisukohal, et ükskõik asutatud Tuula relvatehase tuntud ja Niipalju kui on inimesi, on ka erinevusi,” rast seda tuleb tükk tühja maad,” kui kuulus või hinnatud kaubamärk – hinnatud jahirelvad. nendib Türi. räägib Türi. alla 5000 krooni ei ole võimalik www.toz.vpk.ru Müüginumbrite poolest kahtlematult Prantsuse relvade kohta arvab toota optikat, mis oleks kvali- populaarseimad on Eestimaal Iþevski ja Tuu- ta aga hoopiski, et nendega pole teetne ja korralik,” kinnitab ta. la tehaste relvad. Iþevsk Tuulast muidugi Eesti oludes suurt midagi teha. Samuti sõltub rahakoti ikka jupp maad ees. “Nende relvakvaliteet on sel- paksusest laskemoona kvali- Selgub, et populaarsus on ka täielikult lisel tasemel, et eestlaste hinnaklassi teet. “Laskemoona puhul on Browning välja teenitud. veel niipea ei mahu. Sinnamaani on veel ikka selgelt nii, et mida kal- John Moses Browning (sünd. 1855) oli Laskemoon – Tarmo Türi kinnitab: “Oma hinnaklassis aega. Seal on relvad ikka tõeliselt kallid. lim, seda kvaliteetsem. Siin maailmakuulsa relvafirma asutaja. pean neid tõepoolest maailmas konkurent- Pealegi ei ole meil siin sihukest asja nagu mida kallim, pädeb nagu optikagi puhul Ameerikalikule innovaatilisusele sitult parimateks. Hinna ja kvaliteedi suhe seltskondlik linnujaht ja muu selline. seda parem ja sama rahareegel,” väidab on vägagi paigas. Vene relvatööstusel on Seal on relvavalmistamisel hoopis teised kvaliteetsem. Türi. lisandus aja jooksul euroopalik suuri kogemusi, sest nad on aegade jooksul nüansid, millele tähelepanu pööratakse,” Ta lisab, et Eestis saadaval tippkäsitöö Belgiast Herstali tehasest. tohutult palju jahipüsse valmistanud. Eks räägib ta. Türi sõnul on siinmail püssikau- oleva laskemoona valik on sellel põhjusel Browningu relvamudelid on alati olnud nad on ka juba ainult selle koguse ja mahu banduses põhisõnaks ikkagi odav, odav ja suhteliselt kitsas, et ka tarbimine on väga oma ajast ees, olles samal ajal lihtsad ja tõttu üht-teist kõrva taha pannud ja oska- veel kord odav. Sellepärast venelastel nii väike. See tingib ka kitsa valikuskaala. vastupidavad. vad tõepoolest hästi püsse teha.” hästi lähebki. www.browning.com

KASUTUSKOHAD

elumajade, suvilate, saunade vundamendid ja soklid • sise- ja välisseinad • põrandad • trepid • katused • terrassid • aiateed • sise- ja välisbasseinid • väli- ja sisekaminad • majade ja saunade pesuruumid • aia- kujunduselemendid • aia- ja terrassilauad • aiapos- tid • dekoratiivsed müürid • grillid • eksklusiivsed ja kulumiskindlad põrandad • ajaloolised ehitised IGIKIVI KALJUKIVI Erine massist, UUDIS! Naturaalsed vali looduskivi dekoratiivkivid aedade, www.mendali.com parkide ja muruplatside kaunistamiseks. Kotzebue 18d, Tallinn, tel 641 5444, faks 631 4168, e-post [email protected]

VISIOON 49 Tekst ja stilistika Inimkonna ajaloo tunnistaja – Ester Kannelmäe ja Jaanika Terasmaa Modellid Timo ja Viktor Mõtle end ajas tuhandeid näol ning kõige populaarsemaks pesuese- Foto Meeli Küttim meks sai kogu keha kattev kootud pesu. Joonistused Eve Rammo aastaid tagasi ning kujutle Ideest sai 80ndatel innustust nii mõnigi lääne disainer, mille tulemuseks on kom- situatsiooni, kus binesoon, küll pealisrõiva näol. 30ndad tõid moodi lühikesed aluspük- eelajalooline mees sid ning professionaalsete poksijate järgi nime saanud bokserid. Populaarseimaks nahkses niudevöös ringi materjaliks oli puuvillane ning tooniks valge. Kes oleks uskunud, et selline valik lippab. See on tõenäoliselt seadis Teises maailmasõjas ohtu tuhan- meestepesu ajaloo deid Ameerika sõdureid, kes nöörile ripu- tatud valge pesu tõttu vaenlase hävituslen- alguspunkt. duritele ideaalsed märklauad üles seadsid. Tegemist on vist ainukese korraga ajaloos, kui valitsus on ametlikult pesuprobleemi- ui muistne mees ei oleks modern- desse sekkunud ning turvalisust silmas pi- K selt nappide pesulahenduste ees dades meestele oliivikarva pesu määra- kohkuma löönud, siis keskaja ning nud. renessansi mehed oma hiiglaslike alus- 70ndad ja 80ndad tõid turule omakor- pükstega oleks ilmselt teisiti suhtunud. da disainpesu, mis automaatselt paiskas Samas ei saa väita, et nad tagasihoidlikku- õhku seksuaalsuse vihjeid, mängumaa oli sega silma oleksid paistnud. Pesust algu- laienenud stringide, bokserite, tangade, se saanud ning hiljem pealisriiete puhul ðortside ning ülierootiliste spordikaitsme- oluline kubemedetail oli sageli dekoreeri- te võrra. tud ning, mis seal salata, ka vateeritud. Iid- 90ndatel hakkas vaikselt haihtuma ne push-up täitis topeltfunktsiooni tasku- pesu esialgne funktsioon kaitsta pealisrõi- na, kus võis säilitada väiksemaid esemeid. vaid ning alguse sai suund, mida kelmi- 21. sajand üllatas sarnase lahendusega kalt freeballing’uks ehk siis pesu täielikuks ning pistis aluspükstesse lõhnakotikese. eiramiseks nimetatakse. See toob meid Tööstusrevolutsioon tõi kodudes val- ringiga tagasi meheni, kes aastatuhandeid mistatud pesule konkurendi poekaupade tagasi suisa alasti ringi lippas .

Stringid DIM. Tallinna Kaubamaja. Hind: 179 krooni

Maikasärk Classic, Calvin Kleini bokserid, Tallinna Kaubamaja. Särk 74 krooni ja bokserid 359 krooni. Marc O’Polo bokserid, Privaatne Pesusalong, hind 395 krooni.

Wolffi pesu. Privaatne Pesusalong. Särk 490 krooni, bokserid 405 krooni.

50 VISIOON pesu!

HOMi bokserid. Tallinna Kaubamaja ja Sportlandi kauplused. Hind: 339 krooni .hom.fr

w 100% seksikas w

w 100% mehelik 100% mugav

HOM tooted müügil: Tallinna Kaubamajas; Rademari Rocca Al Mare ja Viru keskuse kauplustes; Sangari Kristiine Kes- kuse ja Viru tänava kauplustes; Diesli oliivikarva pesu. Sportlandi kauplustes üle Eesti; Diesli kauplus. Valik, Narva mnt. 5 Jõhvis; Valik, Turu Kaubamajas Rakveres. Särk 439 krooni, püksid 249 krooni.

VISIOON 51 Päritolu: Oliivipuu pärineb Väike-Aasiast, kust ligikaudu kuus tuhat aastat tagasi le- vis alguses Süüriasse ning Palestiinasse ja hiljem kõikidesse Vahemeremaadesse. Kuningas Minos ja kreetalased, foiniiklased, egiptlased, muistsed kreeklased ja roomlased – kõik kasvatasid oliivipuid ja hindasid selle saadusi kõrgelt. Vanad kreeklased raiusid isegi oma metsad maha, et mäenõlvad oliivipuid täis istutada ja puu maharaiumise eest karistati surmanuhtlusega. Oliiviõliga võiti sangareid ja krooniti valitsejaid, oliiviõli põletati lampides ja sellest valmistati peent kosmeetikat. Just oliivioksake tuvi nokas andis Noale kinnitust, et siiski on veel lootust. Viissada aastat tagasi viisid frantsiskaani mungad oliivipuu ka Uude Maailma – nii söögiks kui pühaduse kandjaks. Nüüd kasvatatakse neid puid nii Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Lõuna- Aafrikas kui ka Austraalias. Tuunikala carpaccio koos kolmel viisil ettevalmistatud oliiviõliga maitseb imeliselt. Õnnistatud oliivipuu ja tema viljad Tekst Heidi Vihma, fotod Meeli Küttim

Ammu enne seda, kui te niivõrd mahu, kui sealsete õlide kõrge dused kaovad kuumutami- oma loomingus kasutab. kvaliteedi poolest. sel. Proovige näiteks nii- Aga mitte ainult – näiteks Eesti sportlased Kalamata Ainuüksi Kreekas kasvab 137 miljonit moodi – röstitud sai hõõ- lõhetartari juurde või tuu- oliivipuud, vanimad neist juba mitusada ruge küüslauguküünega nikala carpaccio kõrvale so- oma olümpiaeelse aastat järjest vilja kandnud. Kreeka on ka üle ja siis kastke saiatükk bivad õlikastmed suurepä- ainus maa Euroopas, kus riigiteenistuja- õlisse. Ongi kreeklaste, raselt. Kinnituseks teeb treeningkohana kaas- tele oliivikorjamise hooajal puhkust antak- prantslaste ja itaallaste Priit ühe eeskujuliku tuu- se, et nad saaksid kodukülla kiirel ajal appi ühe lihtsaima roa retsept! nikala carpaccio, mille juur- maalastele tuntuks tegid, minna. Sest oliivikorjamine on raske ja Peaasi et õli oleks hea, või- de käib oliiviõli kolmel nõuab siiani palju käsitsitööd. Oliivid on malikult värske, parim on moel. Kõigepealt annab oli see koht saanud õrnad viljad ja neid peab korjama ettevaat- äsja pressitud. Või siis blenderis valmistatud pe- kuulsaks oma erakordselt likult ja hoolikalt. Väiksemgi muljumisjälg olivada, kreeka leivamääre terselli-õlikaste kala roo- – ja vili kaotab maitse ning õli kvaliteedi. – purustage oliivid koos sadele toonidele lisaks ro- suurte ja maitsvate Kord Kreeka mägiteed pidi alla sõites mõne küüslauguküünega helise värvi ja küpse süga- lõi auto vibama ja hakkas omatahtsi liugu ja segage oliivõliga para- va maitse. Teine õlikaste – oliividega. laskma. Lähemal uurimisel selgus, et lai- jaks pastaks. sibula, paprika, tomati, neplekist hoone, millest me parajasti möö- Virgin-õli kõlbab enam- tðilli ja sidrunimahlaga – dusime, on ümbruskonna talunike õli- vähem sama hästi – see on lisab omad erksad värvid unakasmustad, natuke ebakorrapä- press ja asfaldi oli õliselt libedaks muut- peaaegu sama hea kui extra ja maitsed ning lõpuks vii- rase kujuga Kalamata oliivid on nud seesama oliiviõli, mis pressimisjäät- virgin, ainult kõrgeimat Priit Toomits soovitab õli mistletakse carpaccio juur- P valida nii nagu veinigi, väiksematest sugulastest kergesti metest tee peale nõrgunud oli. Oli aprilli- klassi ei anna välja näiteks de käiv lollo rosso veel oma- eristatavad, need on hinnatud söögiviljad kuu, viljad korjatud ja pressitud, ajaviiteks viljade liiga varajase või lii- ikka usaldades oma korda õli-sidrunimahlaga. ja neist saab ka suurepärast pehmemait- puskarit ajavatel meestel aega meile ves- ga hilise korjamise pärast. maitset. Kui küsin Priit Toomit- selist õli. kit näidata küll. Veskis jahvatatakse pu- Ka eestlased on tasapi- salt nõuandeid, millist õli Auväärt õlipuid on Kreekas kasvatatud hastatud ja pestud oliivid püdelaks mas- si hakanud teadvustama head sööki. Ja eelistada, soovitab ta usaldada oma mait- tõenäoselt ligi 6000 aastat ja need olid esi- siks, siis pressitakse massist õli välja – nii kuna Vahemeremaade köök on kogu maa- set, just niisama nagu veini valikulgi. mesed viljapuud, mida inimene üldse lihtne see ongi. Headest viljadest tuleb nii- ilmas juba paarkümmend aastat võidukäi- “Võiks katsetada esialgu väikeste pudeli- kultiveerima hakkas. Ateena olümpiama- moodi pressides 100 kilo kohta 25 liitrit ku teinud, on koos sellega ka oliiviõli ar- tega, proovida erinevaid tooteid, nii leiab ratoni võitja sai kaela pärja, mis oli punu- õli. Selliselt pressitud õli kannab külm- mastama hakatud. “Ilma oliiviõlita oleks oma maitse jaoks kõige sobivama. Õlid tud Kreeka vanima oliivipuu okstest. pressõli, neitsiõli ehk extra virgin’i nime. võrratult raskem süüa teha. Teistel õlidel võivad olla tugevama või pehmema mait- Kes veel ei tea – rohelised ja mustad Selles veskis rohkem midagi toormaterja- ei ole sellist sügavust ja maitserikkust sega, sametisemad või teravamad, rohu- oliivid ei pärine eri sorti puude otsast. liga ei tehtud, kuid seda saab ka teist ja nagu oliiviõlil,” kinnitab restorani Karl sema või võisema maitsega, oluline on ka Rohelised on lihtsalt toored, veel küpse- kolmandatki korda pressida, lisaks veel Friedrich peakokk Priit Toomits, kelle juu- värskus, järelmaitse, lõhn, värv – just nii mata ja mustad on valmis viljad. Õlisisal- kuumutada või keemiliselt töödelda. res käisin uurimas, mida oliiviõliga peale nagu meeldib, nii ka sobib.” dus on suurem muidugi küpsetes viljades, Niisiis, esimene külmpressiõli ehk hakata. Gurmeeõhtusöökidel arvestatakse, et söögiks kõlbavad mõlemad. Suurimad olii- extra virgin, mida peetakse kõige kvaliteet- Asendamatu on extra virgin õli just sa- Itaalia road valmistatakse ikka Itaalia õli- viõlitootjad on Hispaania, Kreeka ja Itaa- semaks, sobib ainult külmalt kasutami- latikastmete valmistamisel, koos kõige eri- ga, näiteks praetakse pasta juurde kuuluv lia. Ka Prantsusmaa lõunaprovints Pro- seks, praadima pole mõtet sellega hakata, nevamate äädikatega, näiteks vaarikaäädi- köögivili läbi just maailmakuulsas Tos- vance on tuntud õlipiirkond, aga seda mit- sest nii värske maitse kui kasulikud oma- ka või balsamäädikaga, nagu meisterkokk kaana õlis.

52 VISIOON

Kreeka lõhnab ouzo järele

Tekst Heidi Vihma, fotod Meeli Küttim

ainult suvel tegutses. Yannis jutustas, et Igal maal on oma kuigi veini pressimisjääkidest on kanget alkoholi Kreekas destilleeritud juba iidse- lõhnad. Lõhnad, mis test aegadest saadik ja sama kaua on sel- lesse maitse parandamiseks ka mitmesu- räägivad ajast, guseid ürte ja maitseaineid lisatud, siis ouzo nimi pärineb kusagilt 1800. aastate Värviline rõõm – kreeka salat. inimestest ja algusest, kus koos Kreeka rahvusliku ise- teadvuse tärkamisega joogile oma, kreeka- ümbritsevast keelset nime vaja oli. Nüüdki on käibel veel teine nimetus raki, mis küll olevat pä- loodusest. rit vihatud türkide keelest. “Ouzo-aeg on keskpäevast kuue-seits- meni,” rääkis Yannis, “edasi tuleb juba korralik söögiaeg, tavaliselt koos veiniga. ariisis püüavad möödujaid tänava- Ouzo juurde kuuluvad suupisted ehk P kohvikute kohvilõhnad, Viinis ho- mezedes ja hea seltskond. Kreeklased ar- busesõnnik ja koogid, Hispaania ja mastavad koos olla, süüa ja lobiseda. Kree- Portugali mereäärsetes linnakeste mere- ka mehe päev on poolik, kui ta pole saa- hõng ei ole mitte ainult tuule toodud, vaid nud mahti kohvikust läbi astuda.” Ouzo- osa sellest tuleb köögiustest, kus merean- kultuur on meestekultuur, sest naistel üld- nid suupärast vormi võtavad. Kreeka väi- juhul kohvikusse ega ouzerisse asja ei ole. kelinnade väikestel tänavatel virvendab Vähemalt mitte traditsioonilises maakul- ennelõunasel ajal aniisilõhn. See imbub tuuris, Ateena südalinna kohvikukülalised välja kitsukestest tavernadest, kohvikutest on muidugi sellised, nagu igal pool muu- ja ouzeridest, kus Kreeka mehed ouzo- deski suurlinnades. Kombeid austavad klaasi taga omi asju ajavad. naised võivad ouzot juua Ouzo ehk Kreeka aniisiviin küll, kodustel tähtpäevadel, pole mitte ainult jook, see on Ouzokultuur on aga tegelikult peetakse liköö- elulaad. meestekultuur, ri neile ikkagi sobivamaks Kaheksajalg sobib ouzoga väga hästi. Mis on ouzo? Pealtnäha sest naistel joogiks. tavaline viin ehk pigem l’eau Yannis tutvustas meid de vie, kuid tugevalt aniisi- üldjuhul kohvikus- ouzo ajalooga: “Traditsiooni- Suupisted maitseline. Algselt läbipais- se ega ouzerisse liselt aeti ehk destilleeriti tev nagu viin ikka ja kangu- asja ei ole. ouzot veinitegemise ülejääki- selt üle 40 kraadi, lahjenda- dest, viinamarjakestadest ja ouzo juurde takse see vett lisades soovi- -vartest. Esimesele destillat- tud kanguseni. Veega segunedes muutub sioonile lisati apteegitilli ja aniisi seem- muidu läbipaistev ouzo häguselt piimjaks. neid, teisele lisaks veel mitmesuguseid Suupisted ehk mezedes Kui palju vett, kui palju ouzot – see sõltub muid maitse- ja aroomiaineid, nagu ing- juba jooja maitsest. ver, kardemon, tähtaniis, kaneelipuu õied. on Kreeka köögi suurim Viimastel aastakümnetel on koos kül- Tänapäeval sellist ouzot enam kusagilt ei metuskappide üleilmse võidukäiguga ha- saa. Tavaline destilleeritud alkohol, aetud rikkus ja piiramatu fantaasia katud ouzot jooma ka jääga, kuid see igalt nii viinamarjadest kui kõikidest muudest asjalt maitset mahanühkiv komme on le- viljadest, on võtnud võimust, ja aniisies- mängumaa. vinud pigem turistide seas – vanamehed sents on välja tõrjunud ehtsad looduslikud kohvikus võivad ouzole lisada küll jäävett, lisandid. Üldjuhul segatakse omavahel uupistete valik sõltub eelkõige aas- aga mitte kunagi jääd. puhas alkohol, vesi ja anetool, lisaks na- taajast ja tegelikult ka sellest, kui S kaua aega ouzoga veedetakse. Kreeka väikelinna Gythio ainukese väl- tuke muid essentse ja mõnikord ka pisut jakuäärse ouzeri ehk ouzomezedopoleia pi- suhkrut.” Kui võetakse üks-kaks klaasi, et enne daja Yannis leidis ühel vaiksemal ennelõu- Ouzot juuakse ainult koos suupistega koju lõunale minekut isu tekitada, on suu- nasel ouzo-tunnil aega mulle sellest joo- ja tegelikult ei jooda Kreekas midagi selle pisteks enamasti natuke kaheksajalga või gist pikemalt jutustada. Juba Yannise isal kõrvale söömata. Kõige sagedasem ouzo muid mere-elukaid või pisut marineeritud oli olnud kohvik, Yannisele kuulus lisaks saatja oli pidulaudadel kaheksajalg, mida köögivilja, oliive või väike salat, ei midagi enamat. ouzerile ka mereäärne tavern, mis küll suurem, seda parem. Laualt ei puudu ka tugevam suupiste. On aga hing kurb või on kodus tüli ol- nud või on muidu õige päev sõpradega pi- kemalt koos olla, lähevad ka suupisted suuremaks ja loetelu pikemaks: näiteks küpsetatud sardiinifilee rullid (äravaheta- Kreeklased ütlevad ouzo kohta: miseni sarnased meie kodustele räimerul- Esimene toob isu, lidele), täidetud kalmaar, saganakid ehk teine tervise, juustuga ahjuroad, täidetud aubergiinid ehk kabatšokid, muidugi ka friteeritud kolmas teeb rõõmsaks, kalmaarirõngad. neljas õnnelikuks, Või siis Kreeka köögile omased määr- viies paneb lobisema, Kreeka ded või pasteedid, mida tehakse kõigest kuues kraaklema, linnakeses mõeldavast: hernestest, ubadest, kalamar- seitsmes kaklema Gythios peab jast, saiast. Ja pole siis ime, kui mees lõu- ja kaheksas toob politsei. Yannis mõnusat na asemel õhtusöögi ajaks koju jõudes mereäärset enam naise valmistatud rooga süüa ei (Stratis P. Panagos, ouzo-armastaja ja selle hingeelu tundja) taverni. jõua.

54 VISIOON Tükike kreekalikku rõõmu Eesti esituses. Ansamblil Zorbas on seoses ouzoga palju häid mälestusi.

Loova disaini jõud ja vee rahustav mõju on

unustamatu nauding. Aquatori massaazhivannid

WHIRLPOOL BATH on loodud just sellise ürgse mõnu edasikandmiseks.

Vincent

Vincent on tõeliselt rikkaliku varustusega - tervelt 28 erinevat düüsi lõdvestavad Teid põhjalikult. Esmakordselt pakume rikkalikku käemassaazhi peopesadest õlgadeni, muidugi ka aeromassaazhi seljale, külgedele ja jalgadele. Lisavarustusena saadaval ka aroomi- ja valgusteraapia.

Vannisalong: Peterburi tee 14A, E - R: 10.00 - 19.00 L: 10.00 - 15.00, Tel: +3726 218500, Faks: +3726 218499, e-post: [email protected], www.aquator .ee Teeks õige teed! Tekst Urmas Vaino Fotod Meeli Küttim

Vihmased, tuulised ja pimedad õhtud. Niiskus lööb ülbelt jalaga ukse lahti ja poeb just sinna, kuhu sina ei tahaks.

eg on kolida tagasi tuppa ja jätta teeõhtu. Selline kokkusaamine, kus räägi- põhjuste üle, vaielda, kumb kestaks tänavad tühjaks, et terve suve vap- takse tähtsatest asjadest. Teemadest ei to- kauem, kas reis Maalt Kuule või vastupi- A hiks ju puudust tulla: näiteks peaks viivi- ralt vastu pidanud puulehed saak- di. Ja kui lõpuks aega jääb ning leidub neid, sid vaikselt, omaette, värvi vahetada. Mui- tamata mõtlema sellest, milline võis välja kes on valmis ära ootama ka kuuenda kan- dugi ei tohiks tuppa jääda üksi. Vaata oma näha Oskar Lutsu esimene pruut; siis nu teed, võiks proovida piiluda taldriku ja märkmikku ja kutsu külla need, keda peaks tegelema küsimusega, kas Pipi oli küünalde abil vaimude maailma. Sest kas ammu näinud ei ole. Ja enne kui kukud pa- väärkoheldud laps, kes elas ükskõikse, ise- poleks lõbus kuulata, kuidas vaidlevad lavikuliselt küürima ja kraamima, oleks hakanud rojalisti hirmuvalitsemise all, ja John Lennoni ja Karl Marxi vaim? mõistlik teha endale väike kingitus. Uus millisel määral oli väikese tüdruku olukor- Teekann tulele! teekann. Sest raske on kujutada ette, mis ras süüdi Rootsi haridussüsteem. Sealt võiks olla veel suurem sügise leeven- edasi võiks ju arutleda Madagas- Teekannud Tallinna Kaubamaja daja kui koos sõpradega veedetud kari loodusliku lopsakuse Kodumaailmast ning kauplusest And.

56 VISIOON

Õiglane tasu

elle 99kroonise panuse suudaksi- Remonditöid tehes lase Charles Steinmetzi kirja, kus pakutak- me tavaliselt ka ise välja mõelda. se oma teeneid suure projekti läbiviimi- S Paraku hoiatatakse viimasel ajal meenus lugu töömehest, sel. Post viis vastuseks Lenini pildi koos üha rohkem selle eest, et liigse mõtlemi- eitava vastusega. sega kaasneb oht ennast tööst vabaks leiu- kes ühe haamrilöögi eest Sama Steinmetz otsustas seejärel ko- tada. Skeem on lihtne – inimkonna mõtte- dumaalt lahkuda ning jõudis lõpuks lae- pingutuse tulemusel sünnivad robotid. küsinud 100 krooni. vaga USAsse, sest Saksa impeeriumis sot- Seejärel asuvad need meie eest töid tege- sialistlikke ideid ei sallitud. USA immig- ma. Inimesel saab töö otsa, raha kaotab Järelepärimisele ratsiooniametnik kahtles kõvasti, kas in- oma mõtte kui töö ekvivalendi, moraal lan- valiidi (Charlesil oli liikumispuue ja geb jne. täpsustanud, et löögi enda moondunud ülakeha), keeleoskuse ja ra- Aga esialgu tunduks uus elu mõnusa- eest on tasu 1 kroon ja hata tüüpi võib pidada piisavalt väärtusli- na, sest vabanenud aja täidaksime sellega, kuks kodanikuks, keda USA vajab. Ajas milleks seni aega ei leidnud. Näiteks pü- õige koha leidmise eest ette rutates olgu öeldud, et Charles hoidis henduksime kindlasti rohkem stressist suu kinni oma maailmavaate koha pealt ja söövitatud meele lahutamisele. Kas muu- võtab ta 99. ametnik tegi õige otsuse. sikat looksid robotid, kuna inimene ei viit- Ameerikas kohtas Charles kaasmaa- si, jääb veel selgusetuks, kuid siinkohal last, kes oli äsja leiutanud kübarate val- meenub Kraftwerki laul “The Robots”, mistamise masina ja rajanud vabriku pea- mille refräänis kuuleme slaavikeelset fraa- katete tootmiseks. Loomulikult huvitasid si “Ja tvoi sluga, ja tvoi rabotnik ” (olen Tekst Kristjan Port kübaravabrikant Rudolph Eickemeyerit sinu ori, olen sinu tööline). Illustratsioon Marge Robam igasugused mootorid. Lisaks oli tal üks Saksa muusikute keelevalik polnud ju- suur magnet ripakil. Mootorid, magnetid, huslik, sest ilma slaavlasteta poleks meil elekter ja matemaatika sobisid hästi, sest roboteid olemas. Tegelikult oleks “roboti” peagi oli 27aastane Steinmetz kuulus üle asemel võinud olla hoopiski sõna “labo- kogu Ameerika – tema magnetismi sea- ri”. Aga viimane ei meeldinud vend sioloogiast Shakespeare’i ja keeleanalüü- duspärasuste kirjeldustel oli otsene raken- Josefile, kes pomises, et “labori” kõlab sini). Kuid ennekõike tunneb maailm teda duslik, st kapitali väärtus imperialistlikus kehvalt ja kui paremat pähe ei tule, kutsu- ulmekirjanikuna. Vanemate oodatud riigis. Vaene Steinmetz! gu Karel oma tehistöölisi robotiteks (sõ- poodniku asemel kasvas lapsest mees, kes Samal ajal olid kingakaupmees Char- nast “rabota” – töö). Nii siis Karel Capek pani kirja inimkonna jaoks olulised robo- les Coffin ja hõõglambi leiutaja Thomas kirja panigi – “Rossumi universaalsed ro- tite eetikareeglid. Alva Edison rajamas ühisettevõtet, mille botid” ehk näidendi “RUR”, mis esimest Reeglid keelavad robotil ennast kahjus- nimeks sai General Electrics (GE). Loo- korda 1921. aastal lavale jõudis. tada, kohustavad teenima inimest ja kee- mulikult meelitasid viimased ka Stein- Capek arvas, et robotid peavad tegema lavad tegevused või tegevusetuse, mis metzi enda juurde. Paraku ei olnud truu ebameeldivat tööd, mida inimesed põlga- võiks inimesele kahjulikult mõjuda. 45 suhe kübaravabrikanti kerge katkema ja vad. Lisaks pidas ta roboteid ohtlikeks – aastat hiljem lisandus veel üks, nn null- nii osteti Steinmetz koos kübarategijaga need võivad isanda vastu käe tõsta. Capek reegel, mis keelab kurja (inimese) võimu- uude firmasse. Tänaseks on GE maailma oleks võinud ju mõelda positiivselt, kuid ses olevatel robotitel inimkonda kahjusta- suurim elektrienergiatootja (vähem tun- mis parata. Võim robotite üle ei jää nende mast nii tegude kui ka tegevusetusega. Ro- tud kübaravalmistajana). Ja üleüldse suu- loojale, kontrolli võtab üle lõppkasutaja botid ja inimesed võivad reegleid lugeda rim firma planeedil Maa. Saatuse iroonia laiskus, mis sunnib masinaid üha enam 1940. aastal välja antud kogumikust “I, rakendas Steinmetzi geniaalsuse kommu- tööd tegema ja mille tarbeks antakse neile Robot” (“Mina, robot”). nistliku vankri asemel kapitalismi teeni- üha rohkem iseseisvust, kuni masinad saa- Enamikule on pealkiri paremini tuntud ma koos vaieldava mõjuga tema moraali- vadki ilma inimeseta hakkama. kui Hollywoodi viimane kassahitt. Kinoga le. Saatuslikul roboti väljamõtlemise aas- seoses tuleb meelde, et Asimov oli kuulsa Nimelt ühel 1902. aasta päeval oli GE tal sündis Venemaal Smolenski külje all “Startreki” filmiepopöa konsultant, kuigi juhtkond sunnitud pöörduma Steinmetzi Petrovitsi külas poisslaps, kellele pandi ni- võiks küsida, kuidas lennukeid kartnud poole, et lahendada keerulise elektrisead- meks Iisak. Vanematele elu Nõukogude eksperdi (Isaac lendas 72 aasta jooksul me kapriise. Sama probleemi kallal olid Venemaal eriti ei meeldinud ja nad lahku- vaid kaks korda) arvamusse suhtuda. firma remondimehed pikka aega tulutult sid 1922. aastal Ühendriikidesse, kus hak- Siit ei ole kaugel mõte, et eksperdi ar- vaeva näinud. Steinmetz uuris asja mõnda kasid New Yorgis Brooklyni linnaosas poe- vamuse saaks ju samuti roboti omaga aega ja märkis seejärel katkise koha, tõm- pidajateks. Iisakust sai Isaac, kes järgneva asendada. mates sinna kriidiga ristikese. Tasuks kü- 70 aasta jooksul kirjutas ligi 500 raama- Paraku poleks ilma elektrita kasu sis mees 10 000 dollarit. tut. Esimese 100 raamatu kirjutamiseks ühestki robotist. Asimovi vanemad page- Hämmastunud, kui kergekäeliselt kulus 20 aastat, teine sada sai valmis küm- sid Ameerikasse Vladimir Uljanovi ühis- Steinmetz neile oma nõudmise esitas ja ne aastaga kolmandale kulus alla kuue konna moderniseerimise eest – elektri abil kui vähe ta tööd oli teinud, palus juhatus aasta jne. Venemaal kommunism kehtestada. tehtud kulud detailsemalt arve peal kirja Sama Isaac Asimovi raamatuid leiab Asimovite lahkumisest hoolimata oli Le- panna. Steinmetz läks tagasi ja tegi arvele raamatukogu kataloogi kõikidest peamis- ninil palju pooldajaid – ka välismaal. Nii täpsustuse: kriidijoone eest 1 ja õige koha test teemavaldkondadest (keemiast-sot- leiab Lenini kirjavahetusest kellegi saks- eest 9999 dollarit.

58 VISIOON