Kreeka Lõhnab Ouzo Järele Gana Hea Elada

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kreeka Lõhnab Ouzo Järele Gana Hea Elada OKTOOBER 2004 United Motors www.bmw.ee Sõidurõõm Üks nagu ei ükski teine. Uus BMW 1-seeria. Klassikaline 50/50 massijaotust, paremat juhitavust ja teelpüsivust kindlustav tagasillavedu on siiani olnud kallite luksusautode eelis. Kõrgemate tootmiskulude tõttu on väiksemate ja odava- mate autode tootjad pidanud sellest loobuma. Mitte aga BMW! BMW 1-seeria – valmistatud just nimelt selleks, et Te leiaksite väike-keskautode klassist mudeli, mis väljendab omaniku isikupära, rahuldab juhi kõrgeid nõudmisi ja eristub masstoodangust. BMW tippkvaliteet kompaktses vormis pakub omas klassis senitundmatut sõidurõõmu. Olete oodatud uudismudeliga tutvuma ja proovisõidule! United Motors AS Paldiski mnt 108, Tallinn tel: 659 3700; Võru tn 242, Tartu tel: 730 2870 PERSOON 4 Kaks kaptenit Romantika ja Monica kapten Tervikliku sõidutavad reisijaid. Esimene ühe elukeskkonna reisiga sama palju kui teine terve hooajaga. SEPTEMBER 2004 poole ARHITEKTUUR Need, kes arvavad, et Eesti arhitektuurimaastikul valitseb 8 Tervisliku elukeskkonna poole anarhia ja kaos, saavad KODU Kas tõesti teine väikese ninanipsu. Terviklikke elukeskkondi on võimalik leida 12 Vilt seina ja turvas valgustuseks ka Eestis. Kahjuks saavad Põnevad lahendused kodu dimensioon? ninanipsu ka need, kujundamiseks atun ühel keskpäeval kaubanduskeskuses- kes oletavad, et AVAR MAAILM kõik on hästi. se. Kõnnin osakonnas, kus riiulitel tuku- 16 Sorbonne – revolutsioonirahva S vad ilusad asjad, need, mida tahaks, aga lk 8 ülikool Pariisi ülikooli parematest ja tegelikult vaja ei lähe. Uitajaid on teisigi, kõik raskematest aegadest omis mõtteis, kui ühel hetkel krõbiseb valjuhääl- 18 Blogib – järelikult mõtleb di. Seoses pommiähvardusega on suletud kesku- SÕIDUK se vasakpoolne väljapääs, teatab sama magus hääl, justkui oleks saabunud messias allahindluse 24 Alfa Romeo – La Linea Bella 26 Kolm korda kolm ehk hüvasti kujul. Kohmetun, vaatan ringi ja püüan saada bensiinimootorid kaaskodanikelt natukenegi tuge. Sest kui sa istud Kolm kolmeliitrist diiselmootoriga pikad päevad kontoris ja kaubanduskeskustes päe- autot näitavad suunda 32 Lisavarustus käerandmel val ei kola, siis ei tea sa ju ka käitumisetiketti, Eksklusiivne auto nõuab mida tuleb arvestada siis, kui on pommiähvardus. samaväärseid aksessuaare Aga ei midagi. Kõik saalisolijad, mõne hetke pä- TURISM rast ka mina, jalutavad müüdavat ilu seirates eda- 36 Kreeta si. Pommiähvardus ei ole see, mis tänapäeval Tal- 38 Emma, Ludmilla ja linnas asju liikuma või seisma paneks. Kas siis, tuhandeaastane veiniloss kui kurjus on muutunud tavaliseks ja nii igapäe- HOBI vaseks, et teda enam ei märgata, võib ta tõsta või- dukalt käed või on ta tegelikult kaotanud? 42 Adrenaliini lennult Motodelta lennutab pilvedesse Paar päeva varem istun laeva söögilauas soom- 46 Suur armastus pisikeste autode lastest vanapaari kõrvale. Märkan neid hetkel, kui vastu kuulen vanahärrat siiralt oma prouale lausumas: 48 Jahipüss nagu hästiistuvad püksid Soomes on ikka pagana hea elada. Pillan ehma- Jahipüssi ei tohi ülejala valida tusest peaaegu oma Chardonnay klaasi käest ja püüan salaja nende jutust osa saada. Kaks eakat MOOD inimest arutasid hardunult selle üle, kui mõnus 50 Inimkonna ajaloo tunnistaja – pesu on nende kodumaa. Trendikas meestepesu Hoolimata kummalistest asjadest, mis toimu- MAITSEELAMUS vad meie poliitikas, täna- val ja kodudes, tundub 52 Õnnistatud oliivipuu ja tema viljad Eesti elu ikkagi selline, Oliiviõli on lõunamaa toidulaua mille kohta tahaks kan- kuninganna gesti öelda, et siin on pa- 54 Kreeka lõhnab ouzo järele gana hea elada. Või olen PISIASI ma lihtsalt teisest dimen- 56 Teeks õige teed sioonist? Tee teed ja kutsu sõbrad külla IDEE 58 Õiglane tasu Mis nägu on robotite maailm? Blogimise romantiline ilu Toimetajad Urmas Vaino, tel 667 0342, e-post: [email protected] Tõnu Tramm, Indrek Kald Salaja ja südamest Reklaami projektijuht Asso Laido, tel 667 0072, e-post: [email protected] kirjutatud päevikud on ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl alati ahvatlev Kujundaja Sverre Lasn Fotograaf Meeli Küttim lugemisvara. Enam pole Kolleegium Kristina Herodes,Margus Murakas, Indrek Allmann, Imre Kose , Heli Kuulman vaja hiilida, varjatud http://www.aripaev.ee/visioon mõtted ja salajased Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov tunded on muutunud Suur mees ja väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn avalikuks kraamiks. väikesed autod tel: (372) 667 0111, (372) 667 0222 faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Toimetus võtab endale õiguse kirju lk 20 Mudelautosport on ala, e-post: [email protected] ja kaastöid vajaduse korral http://www.aripaev.ee lühendada. Toimetus kaastöid mida pärandatakse isadelt ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja Toimetus e-post: [email protected] tema lisades avaldatud artiklid, tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 fotod, teabegraafika poegadele. Vist sellepärast, Reklaamiosakond (sh päevakajalisel, majanduslikul, e-post: [email protected] poliitilisel või religioossel teemal) on et pojad isadele kohe vastu tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ei saa. Tellimine ja levi ning edastamine mis tahes kujul on e-post: [email protected] ilma Äripäeva Kirjastuse ASi tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 kirjaliku nõusolekuta keelatud. lk 46 Tellimishind 12 kuuks 2205 kr Tellimine internetis http://www.aripaev.ee/tellimine Kaebuste korral väljaande sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, trükk AS Kroonpress [email protected] või tel (372) 646 3363 Romantika kaptenisilla Inimesed on kõige “rõdu” vaadet võib Rein ettearvamatum veos, on Õnnis julgelt miljonivaateks Monica kapten Aleksander nimetada. Kaks kaptenit Suhoruslov veendunud. Kui teile tulevad kaugelt maalt küla- kui ta sinna vahele peaks jääma, on parem K lised, kes tahavad näha, mis maa see mitte mõelda. Eesti tegelikult on, siis ärge palun Siin me siis töötame, vaatab kapten piirduge Tallinna mukitud vanalinnaga. Võt- Õnnis peremehepilguga ringi kaptenisillal, ke natukene aega ja viige külaline väikeses- millel laiust paari meetri jagu rohkem kui se rannakülla, istuge igeriku männi alla ning laevakerel ehk enam kui 30 meetrit. Ruumi jääge üheskoos ootama ja vaatama. Halvimal jätkub kas või tantsimiseks, kinnitab kapten. juhul saab teie külaline värske õhu mürgitu- Puudu on ainult palm ja papagoi! se, parimal aga kustumatu elamuse, kui koh- Keskpäevane reisieelne sagin kapten tute mõne vana kapteniga. Rein Õnnist otseselt ei puuduta. Meeskon- Rein Õnnis, parvlaeva Romantika kap- na 250 liiget tegeleb argirutiiniga ja seni, ten, on kogu oma olemusega selline mees, kuni laev sadamas on, saab kapten pühen- keda merekaruks kutsuda. Neile, kes sarnast duda paberitööle. Viimast tuleb pidevalt veel kohanud ei ole, väike kiirkirjeldus. Me- juurde. Kirjakast on spämmi täis, pilgutab rekaru äratundmiseks ärge uurige käppade Rein kavalalt silma. Maised mured ja hädad siruulatust või nende rammu, kuulake hoo- ei jäta meid maha ka merel, tõdeme koos ja pis tooni, kuidas nad oma leivast, merest ja asutame end tema ettepanekul messi poole. laevast, räägivad. Kui jutus on austust, vii- Kuigi algselt tähendas mess laeva ohvitseri- sakust ja rahu, siis oletegi sattunud tõelise Kaptenisild on püha paik, kus ainult üks on korraga peremees. de söögikohta, ei tehta tänapäeval nii suurt mereeluka otsa. vahet. Ohvitseridele jäetakse lihtsalt omaet- Oh ei, sellist mul praegu ei ole, naerab te nurgake, kus laeva kokkade meistritööd Rein, kui fotograaf Meeli palub tal pildista- nautida. Omavahel öeldes selline hinnang mise ajal kaptenimütsi kanda. Meeli silma- ei ole teps mitte liialdus ega kohatu suureli- des on pisike pettumus, justnagu oleks hetk Eesti ajaloo iga lehekülg on sus. Lõunaks meeskonnale serveeritud lõhe- tagasi selgunud, et jõuluvana ka ilma habe- vorm jäi selle päeva suurimaks söögielamu- meta ja hommikumantlis võiks kingitusi ja- seotud merega. Ometi ei tee seks. gada. Vaatame parem laeva, teeb kapten Tormisema ilma korral pannakse lauale lepitusettepaneku ja viib meid laeva kõige meist mereriiki ammused ajad märjad linad, räägib Rein Õnnis lihtsatest pühamasse paika kaptenisillale. Sillale pää- nippidest, millest merel võib suur abi tõus- semine on omamoodi kunsttükk, reisijatest ta. Nii püsivad nõud seal, kus peavad, ja ei eraldab seda paika paarkümmend meetrit vaid mehed, kes seisavad maandu sööja süles. Romantikal pole seda koridore ja kaks koodlukkudega ust. Viima- vaja läinud, küll aga siis, kui Rein veel kau- sed käivad kinni jõuga, millest piisaks kõigi kaptenisillal täna. balaevadel mööda maailmameresid seilas. Võsu valla laste talveks varutud pähklite Siis sai õpitud nii mõndagi, ütleb Rein purustamiseks. Sellest, mis saab näpust siis, mõtlikult ja tema illuminaatorile kinnitunud Tekst Urmas Vaino, fotod Meeli Küttim 4 VISIOON Monica tunniga Piritalt Naissaarele Monica on Romantikast Aleksanderi kapteniks hakkamise traagiline põhjus. sadu kordi väiksem. Aga Monica on täielik vastand Romantikale. Kõike, mida kaks aastat tagasi valminud suu- see ei ole oluline. rel kruiisilaeval on palju, on Monical vähe või veel vähem. Alates laeva mõõtmetest, irita jõe kaldapealne on laupäeva tonnaaþist, pikkusest ja laiusest. Hetkeks hommikul kummaliselt lärmakas. Li- kujutan ma suurepäraselt ette, mismoodi P Monica mahuks Romantika kaptenisillale saks looduslikule foonile, mille loo- vad kajakad ja üle silla sõitvad autod, on õhk nii, et sinna endiselt ka palmile ja papagoile Täiskäik edasi ning tunni möödudes tiine saarele kippuvate turistide ülemeeli- ruumi jääks. Samas pole põhjust
Recommended publications
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked
    NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi,
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • David Toop Eksperiinentaal- Rägastik
    Nr 10 oktoober 2005 hind 25.90 s visuaal j David Toop eksperiinentaal- rägastik \ '#* Tõnu esti Mu oktoober 2005 К 5. oktoober kell 20.00 EMA kammersaal Festivali AVAKONTSERT кГ5Ык sundaja Kirke Kangro, Videokuns,n,k Daniel Doyle (Iirimaa) IX RAhu/ySV f#flVAL Tallinn, 13.-22. oktoober Helirežii Märgo Kõlar ;yaf К 5. oktoober kell 18.00 Tartu Ülikooli aula (Ülikooli PIERROT LUNAIRE ENSEMBLE WIEN Kavas Ablinger, Mitterer, Ess., Herndler, Neuw.rth Helilöojad-peaküfalised: Tristan IWliraif (Prantsusmaa) helilooja ja uioolasolist Brett Dean (Austri N 6. oktoober kell 17.00 EMA ^mersaal Kompositsiooniosakonna üliõplaste loommg Hillon Sinfonif Masing, Voltti,T.ganik, Jür.ado, S.kk, Partel, Pozdejev Miehet uan der Aa kammerooper "One" N 6. oktoober kell 19.00 EMA kammersaal irbara Hanniqainigan tl . * ^H Heliloomingu konkursi võidutööd Eduard Tubina looming Fätima Miranda R 7 oktoober kell 18.00 EMA kammersaal Quasar Saxophone Quai UUE MUUSIKA STUUDIO (Moskva RiiklikTša.kovsk,- Lena UUillemark nimeline Konservatoorium) ZasTarnopolski, Karajev, KuUgin, Rumjantseva, Les Temps Modernes ja dirigent Fabrice Pierre Firsova Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Olari Elts L 8. oktoober kell 18.00 EMA kammersaal Festivali LÕPPKONTSERT Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Paul Hillier PIERROT LUNAIRE ENSEMBLE WIEN Kavas Lang, Mü.lenbach, Gander, Mundry, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Tõnu Kalju Mashayekhi Kiiberstuudio NYYD Ensem Piletid 30 krooni Eesti Muusikaakadeemia Elektronmuusika Stuudio Info: Ensemble U: Reual Ensemble Rävala pst
    [Show full text]
  • Kolga Lahe Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine [RT I 2006, 2, 5- Jõust
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 26.11.2015 Avaldamismärge: Kolga lahe maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine [RT I 2006, 2, 5- jõust. 08.01.2006] Vastu võetud 10.02.1999 nr 57 RT I 1999, 17, 280 jõustumine 20.02.1999 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 30.12.1999 RT I 2000, 2, 11 13.01.2000 04.04.2000 RT I 2000, 30, 176 13.04.2000 19.12.2000 RT I 2000, 101, 665 30.12.2000 20.01.2004 nr 2-3/151/2004 RT I 2004, 49, 350 – Peatada Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 452 kehtivus kuni selle määruse tühistamise taotluse kohta tehtava kohtuotsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. 28.09.2005 RT I 2005, 53, 422 16.10.2005 15.12.2005 RT I 2006, 2, 5 08.01.2006 19.01.2009 RT I 2009, 7, 48 01.02.2009 Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 02.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab: 1.Kinnitada: 1) ja 2) [kehtetud - RT I 2005, 53, 422- jõust. 16.10.2005] 3) Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 4) Kolga lahe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 5) ja 6) [kehtetud - RT I 2006, 2, 5- jõust.
    [Show full text]
  • Mäe Maaüksuse DETAILPLANEERING
    Töö nr DP-16-01 Harju maakond, Jõelähtme vald, Liivamäe küla Mäe maaüksuse DETAILPLANEERING ESKIISLAHENDUS Tellija: Hans Kriisa e-mail: [email protected] Koostaja: Aarius Projekt OÜ [email protected] Tel: (+372) 52 11 099 Tallinn 2016 Aarius Projekt OÜ Tel: (+372) 52 11 099 Reg. kood 11359885 E-post: [email protected] Peterburi tee 2a www.aarius.ee Tallinn 11415 MÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU ESKIIS 2 SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................... 3 2. PLANEERINGUALA ASUKOHT JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................... 3 2.1. Planeeringuala maakasutus .............................................................................................. 3 2.2 Juurdepääsud ja teed ......................................................................................................... 3 2.3 Haljastus ja maastik .......................................................................................................... 3 2.4 Tehnovõrgud ..................................................................................................................... 4 2.5 Kitsendused ...................................................................................................................... 4 3. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED ................ 4 4. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK.......................................................... 4 5. PLANEERIMISE LAHENDUS ........................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 4. osa Soome laht 4.3 Kaberneeme poolsaarest Narva jõeni Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Esmaväljaanne jaanuar 2018 Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Eesti lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon Riigipiir Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riigipiir
    [Show full text]
  • EESTI PÄÄSTEKESKUSE PIIRKONNA SAARTEL Lõputöö
    Generated by Foxit PDF Creator © Foxit Software http://www.foxitsoftware.com For evaluation only. Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Sergei Larionov PÄÄSTETÖÖDELE REAGEERIMISE TÕHUSTAMINE PÕHJA- EESTI PÄÄSTEKESKUSE PIIRKONNA SAARTEL Lõputöö Juhendaja: Kadi Luht, MA Kaasjuhendaja: Leho Lemsalu Tallinn 2011 Generated by Foxit PDF Creator © Foxit Software http://www.foxitsoftware.com For evaluation only. ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: juuni 2011 Töö pealkiri: Päästetöödele reageerimise tõhustamine Põhja-Eesti Päästekeskuse piirkonna saartel. Töö autor: Sergei Larionov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lõputöö on kirjutatud eesti keeles, eesti ja venekeelse kokkuvõttega. Töö on kirjutatud kokku 76 lehel, millest põhitöö osa on 36 lehekülge. Lõputöö koostamisel kasutas autor kokku 61 erinevat allikat eesti keeles ja üks allikas inglise keeles. Kasutatud allikate loetelu on äratoodud käesoleva lõputöö 49-ndal leheküljel. Lõputöö põhiosa koosneb neljast peatükist ning sisaldab kuute tabelit ning kahte joonist. Lisades on äratoodud kokku 19 lisa. Lõputöö eesmärgiks on töötada välja ettepanekud, kuidas reageerida saartel aset leidvatele sündmustele, kasutades PEPK-le ja teistele riigiasutustele kuuluvaid transpordivahendeid. Uurimismeetoditest kasutatakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismeetodit ning tehtud andmeanalüüs ja dokumendianalüüs. Töö hüpotees: PEPK-l operatiivvalmisolekus olevad päästepaadid ja päästetöödepaat võimeldavad aastaringselt
    [Show full text]
  • Salmistu Küla Nõmme-Tülli Ja Kärgu Kinnistute Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Salmistu küla Nõmme-Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tallinn 2009 Nõmme-Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Nimetus Salmistu küla Nõmme -Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Versioon Heaks kiitmiseks Töö nr 08/PA/21 Aeg November 2009 Arendajad Lauri Lindström E-post : [email protected] Frantius Grupp OÜ E-post: [email protected] Detailplaneeringu koostaja Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ Reg nr 10116979 Aadress: Akadeemia tee 19, 12618 Tallinn Telefon/faks: +372 657 9600 E-post: [email protected] KSH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Liivalaia 21 -40, 10118 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699 E-post: [email protected] KSH juhtekspert Toomas Pallo Litsents nr. KM H0090 Osalejad Pille Antons, MSc vastav kvalifikatsioon Kaupo Heinma, MSc , l itsents nr. KMH 0130 Luule Sinnisov, MSc., litsents nr KMH 0129 Merit Kallas, MSc Ave Kodar, MSc Katrin Allikmets Kadri Tali, PhD (EMÜ PKI) Kasutustingim used © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruandes toodud info kasutamine õppe - ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/93 Estonian, Latvian and Lithuanian
    [Show full text]
  • Ja Päästetööde Rakendamine Tallinna Kordoni Tegevuspiirkonnas Aastal 2012 Võrrelduna Aastatega 2007 - 2010
    Sisekaitseakadeemia Politsei-ja Piirivalvekolledž Vitali Tšakirov BK060 MEREL TEOSTATAVATE OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE RAKENDAMINE TALLINNA KORDONI TEGEVUSPIIRKONNAS AASTAL 2012 VÕRRELDUNA AASTATEGA 2007 - 2010 Lõputöö Juhendaja: Ahti Tasuja, MA Kaasjuhendaja: Leho Tummeleht, BA Muraste 2013 SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž: Politsei-ja Piirivalvekolledž Kuu ja aasta: Aprill 2013 Töö pealkiri eesti keeles: Merel teostatavate otsingu- ja päästetööde rakendamine Tallinna kordoni tegevuspiirkonnas aastal 2012 võrrelduna aastatega 2007 – 2010 Töö pealkiri võõrkeeles: Use of the search and resque operations at sea in the tallinn border guard station area in 2012 compared to the years2007-2010 Töö autor: Vitali Tšakirov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Käesolev lõputöö sisaldab 44 lehekülge. Lõputöös on esitatud 9 lisa. Viidatud allikate nimekirja kuulub 14 nimetust. Lõputöö on kirjutatud eesti keeles, eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Lõputöö eesmärgiks on võrrelda Tallinna kordoni merepäästevõimekust aastal 2012 aastatel 2007-2010. Eesmärkide saavutamiseks uuris autor õigusakte, juhendmaterjale, ametisiseseid käskkirju ja merepääste juhtumite kuuaruande analüüse. Autor intervjueeris Tallinna kordoni juhtkonda, ning küsitles Soome Piirivalve Suomenlinna kordoni juhti. Lõputöö uurimisobjektiks on Tallinna kordoni tegevuspiirkond, päästeüksuste merepäästevõimekus ja tegutsemisvõimekus. Uurimistulemuste põhjal selgus, et 2012. aastal Politsei-ja Piirivalveameti poolt on hangitud Tallinna
    [Show full text]
  • Helisalvestised
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA • MUUSIKA — ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY • MUSIC HELISALVESTISED 1. 10 years after : compilation 1991-2001 / Estonian Authors Society. - Tallinn : Estonian Authors Society, [2003]. - 4 CD-d (76’53”, 66’43”, 73’23”, 65’20”). Sisu: CD 1: Chamber music: 1. Concerto piccolo nr. 2 op. 44 / A. Marguste ; esit. R. Saue, flöödians., dir. K. Vest. 2. Modus vivendi / R. Eespere ; esit. T. Saviauk, T. Peterson. 3. Viiulisonaat / M. Kuulberg ; esit. L. Erendi. 4. Toccata / J. Rääts ; esit. L. Väinmaa. 5. Sonatiin altflöödile ja kitarrile, op. 9 / A. Põldmäe ; esit. J. Õun, H. Mätlik. 6. Ristpiste / M. Kõlar ; esit. Paukenfest Ensemble. 7. Waiting op. 84 / E. Tamberg ; esit. NYYD Ensemble, dir. O. Elts. 10. The skeleton symphony / T. Kaumann ; esit. NYYD Ensemble, dir. O. Elts. 11. Öö / H. Tulve ; esit. Stockholmi Saksofonikvartett. 12. Gold fish - Dorado - Delight in the mist / U. Sisask ; esit. L. Väinmaa. CD 2: Orchestral music: 1. Hommage a Sibelius (Otsib juuri) / E.-S. Tüür ; esit. ERSO, dir. V. Katajev. 2. Symphone / L. Sumera ; esit. Keski-Pohjanmaa Kammerorkester, dir. J. Kangas. 3. Op. 21 / T. Tulev ; esit. NYYD Ensemble, dir. O. Elts. 4. Floreo / M. Vihmand ; esit. ERSO, dir. A. Volmer. 5. Bukoolika / E. Mägi ; esit. ERSO, dir. P. Lilje. 6. Vaikinud maja / M. Siimer ; esit. NYYD Ensemble, dir. O. Elts. 7. Display VIII, op. 42 : Portrait of Schubert for chamber orchestra / R. Kangro ; esit. ERSO, dir. O. Elts. CD 3: Pop - rock - jazz : selected pieces: 1. Eestlane olen ja eestlaseks jään / A. Matiisen ; sõn.: J. Leesment ; esit. Kiigelaulukuuik. 2. Kujutluste aed / S. Grünberg ; esit. S. Grünberg. 3.
    [Show full text]
  • Kol Kolga Lahe Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava
    Kolga lahe maastikukaitsealaKol Pirita jõeorukaitsekorralduskava maastikukaitseala 2011-2020 kaitsekorralduskava 2010-2019 2 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kolga lahe maastikukaitseala üldiseloomustus ............................................................................ 4 1.1. Paiknemine.......................................................................................................................... 4 1.2. Senised uuringud ................................................................................................................. 4 1.3. Geograafiline iseloomustus.................................................................................................. 6 1.4. Taimkatte iseloomustus ....................................................................................................... 7 1.5. Loomastiku iseloomustus................................................................................................... 17 1.6. Inimtegevus ....................................................................................................................... 18 1.7. Kaitse-eesmärk .................................................................................................................. 19 1.8. Kaitsekord ......................................................................................................................... 20 1.9. Maakasutus ja -omand ......................................................................................................
    [Show full text]