Salmistu küla Nõmme-Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Aruanne
Tallinn 2009 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Nimetus Salmistu küla Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Versioon Heaks kiitmiseks Töö nr 08/PA/21 Aeg November 2009
Arendajad Lauri Lindström E post : [email protected] Frantius Grupp OÜ E post: [email protected]
Detailplaneeringu koostaja Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ Reg nr 10116979 Aadress: Akadeemia tee 19, 12618 Tallinn Telefon/faks: +372 657 9600 E post: [email protected]
KSH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Liivalaia 21 40, 10118 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699 E post: [email protected]
KSH juhtekspert Toomas Pallo Litsents nr. KM H0090
Osalejad Pille Antons, MSc vastav kvalifikatsioon Kaupo Heinma, MSc , l itsents nr. KMH 0130 Luule Sinnisov, MSc., litsents nr KMH 0129 Merit Kallas, MSc Ave Kodar, MSc Katrin Allikmets
Kadri Tali, PhD (EMÜ PKI)
Kasutustingim used © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruandes toodud info kasutamine õppe ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
2/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ...... 5 2 KASUTATUD LÜHENDID JA TERMINID ...... 7 2.1 Kasutatud lühendid ...... 7 2.2 Kasutatud terminid ...... 7 3 DETAILPLANEERINGU SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS ...... 13 4 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE MEETODID ...... 14 5 KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL ..... 16 5.1 Säästev Eesti 21 ...... 16 5.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti keskkonnategevuskava 2007 2013 ...... 16 5.3 VASAB 2010 ...... 17 6 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 20 6.1 Kuusalu valla üldplaneering (2001) ...... 20 6.2 Kuusalu valla arengukava (2007) ...... 23 6.3 Harju maakonnaplaneering (1999) ...... 24 6.4 Harju maakonna teemaplaneering: Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003) ...... 24 7 ALTERNATIIVSETE ARENGUSTSENAARIUMIDE VALIK JA EELHINDAMINE ...... 26 8 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG ...... 28 8.1 Asukoha üldiseloomustus ...... 28 8.2 Maakasutus ...... 30 8.3 Sotsiaalne keskkond ...... 31 8.4 Pinnamood ja pinnakate ...... 31 8.5 Põhjavesi ...... 34 8.6 Pinnavesi ...... 35 8.7 Punktreostusallikad ...... 35 8.8 Välisõhu seisund ...... 36 8.9 Piirkonna müratase ja transpordikoormus ...... 36 8.10 Kliima ...... 36 8.11 Taimestik ja loomastik ...... 38 8.12 Maastiku ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid ...... 39 8.13 Kultuurimälestised ja pärandkultuur ...... 41 9 PLANEERINGUALA KIRJELDUS OLEMASOLEVAS OLUKORRAS ...... 42 10 TÕENÄOLINE ARENG JUHUL , KUI DETAILPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINNANG ...... 44 10.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ...... 44 10.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud ...... 45 11 NULLALTERNATIIVI EELDATAV MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE ...... 47
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
11.1 Mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule ...... 47 11.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule ...... 47 11.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 48 12 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 49 12.1 Ehitusaegne tegevus ...... 49 12.2 Ehitusjärgne tegevus ...... 55 13 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED ...... 56 13.1 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 56 13.2 Ehitusjärgse tegevusega kaasnevad tagajärjed...... 60 14 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 62 14.1 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang ...... 62 14.2 Ehitusjärgse tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang ...... 65 14.3 Metsa raadamisega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang ...... 71 15 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE ...... 73 15.1 Mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule ...... 73 15.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule ...... 74 15.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 75 16 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ...... 76 16.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed ...... 76 16.2 Ehitusjärgse tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed ...... 77 16.3 Ettepanekud detailplaneeringule ...... 77 16.4 Detailplaneeringu alternatiivide täiendav analüüs Kuusalu valla üldplaneeringust ja alal asuvast metsakooslusest lähtuvalt ...... 79 17 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ...... 81 17.1 Metoodika ...... 81 17.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust ...... 82 18 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ...... 86 19 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST ...... 87 20 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ...... 89 21 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ...... 90 22 KASUTATUD MATERJALID ...... 92 23 LISAD ...... 93
4/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju maakonna Kuusalu valla Salmistu küla Nõmme Tülli (katastriüksuse tunnus 35201:002:1480) ja Kärgu (katastriüksuse tunnus 35201:002:0077) maaüksuste jagamise ja ehitusõiguse määramise detailplaneering. Hinnatava detailplaneeringu eesmärgiks on ühepereelamute rajamine. Planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud osapooled, kinnistute omanikud Lauri Lindström ja Frantius Grupp OÜ (edaspidi omanikud), soovivad Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistud jagada elamukruntideks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15). Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Kuusalu Vallavalitsuse 7. veebruari 2008. a. korraldusega nr 90. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne (lisa 1). KSH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõige 2 ning Harjumaa keskkonnateenistuse (alates 01.02.2009 Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regioon) kirjad keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta Salmistu küla Nõmme Tülli kinnistul (15.10.2007 nr 9 4.3/2936 1) ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta Salmistu küla Kärgu kinnistul (03.10.2007 nr9 4.3/2688 1). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kuulub eraldi osana detailplaneeringu juurde. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärkideks on : • anda detailplaneeringu kehtestajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi osalised on: Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud (kinnistute omanikud): Frantius Grupp OÜ ja Lauri Lindström Detailplaneeringu algataja ja koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus Detailplaneeringu koostaja: Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ Detailplaneeringu kehtestaja: Kuusalu Vallavolikogu Järelevalvaja: Keskkonnaamet (kuni 01.02.2009 Harjumaa keskkonnateenistus) Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) ekspertrühmana. Ekspertrühma juhib juhtekspert Toomas Pallo, kes vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb ELLE keskkonnaekspertidest, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Arendusest huvitatud välised huvirühmad ja arendustegevuse valdkonnad, mille osas võib arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada: • naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalustega); • Salmistu küla elanikud; • Kuusalu valla elanikud vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; • naabruses asuvad ettevõtted (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalustega);
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
• Kuusalu Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamiseks ja arendustegevuse suunamiseks vallas; • Kuusalu Vallavolikogu, detailplaneeringu kehtestamise osas; • Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regioon, KSH protsessi järelevalve ja aruande heakskiitmise osas; • Keskkonnainspektsioon, keskkonnaalase tegevuse järelevalve osas; • Muinsuskaitseamet, muinsus ja kultuuripärandi kaitseküsimuste osas; • keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamiseks ja lahenduste suunamiseks; • teised huvipooled.
6/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
2 KASUTATUD LÜHENDID JA TERMINID
2.1 Kasutatud lühendid
AS Aktsiaselts dB Detsibell EELIS Eesti Looduse Infosüsteem EL Euroopa Liit ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ EMHI Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut EMÜ Eest i Maaülikool EV Eesti Vabariik EVS Eesti Standardikeskus HELCOM Läänemere Keskkonnakaitse komisjon (Helsinki Commission, Baltic Marine Environment Protection Commission) KMH Keskkonnamõju hindamine KMH ja KKJSs Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh timissüsteemi seadus KOV Kohalik omavalitsus KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine kW Kilovatt L Müra ekvivalenttase LOÜ Lenduvad orgaanilised ühendid OÜ Osaühing RT Riigi Teataja
2.2 Kasutatud terminid
Alternatiivne kavandatud t egevusest erinev võimalus sama vajaduse rahuldamiseks (KKM; võimalus/lahendus Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Põder, 2005). Arendaja keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja ). (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87) Avalikkus üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM) Detailplaneering Planeering m illega määratakse maakasutus ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel (Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579). Detsibell mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu su htes (Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). Ebareaalne alternatiiv alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult (maksumuselt) mitte mõistlikud. Eelhindamine kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM). Ekspert ke skkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert ) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87). Eksperdirühm eksperdil on õigus keskkon namõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87). Eksperthinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang. Elupaik maa või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ). Foon taustas isaldus Haritav maa põllumaa ning viljapuu ja marjaaiad (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655 ) Heide ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vette või pinnasesse (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512). Heitvesi kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655). Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu sihipärast huvi (Põder, 2005).
Järelevalvaja Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. Teistel juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus ) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Jäätmed mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52) Kameraaltööd sisetööd, välitöödel kogutud materjalide teaduslik läbitöötamine laboris, kabinetis vm ruumis (Võõrsõnade leksikon, 2006). Kanalisatsioon ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks (Veeseadus , RT I 1994, 40, 655) Kaudne mõju keskkonnamõju, mis pole otseselt antud tegevuse tulemus, kuid mis tihti tekib kas kavandatud tegevuse elluviimise asukohast eemal või on komplekssete mõjutuste tulemus 1.
1 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552
8/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM). Keskkond hõlmab nii loodus ja tehis kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM) Keskkonnaaspekt organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Olulisel keskkonnaaspektil on või võib olla oluline keskkonnamõju 2. Keskkonnahäiring arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Keskkonnamõju tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87). Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus (Põder, 2005). Keskkonnamõju hindamise dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindami se programmi ning ülevaadet aruanne selle täitmisest ja hindamise tulemustest (Põder, 2005). Keskkonnamõju hindamise keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab programm hindamise käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdigrupi koosseisu ning hindamise ajakava (Põder, 2005). Keskkonnamõju keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja strateegiline hindamine kehtestamisel (KKM). Kliimamuutus Maa kliima muutumine, mille põhjustab välisõhu koostise muutumine inimtegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ning mis ilmneb võrreldavatel ajaperioodidel lisaks kliima looduslikule varieerumisele (VÕKS, RTI 2004, 43, 298). Koosmõju nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui neile lisanduvate teiste piirkonnas toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon 3. Korduskasutus jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Halvim võimalik olukord keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke kemikaale jne, et peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad. Loodusvara inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid. Jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992). Maakonna teemaplaneering kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt planeerimisseadusele (Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579) . Maakonnaplaneering planeering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine (Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579) . Mõjur (agent, stressor) keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda
2 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005 3 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
negatiivse mõju (Põder 2005). Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). Ohtlikkus kahjutekitamisvõ ime Ohtlikud ained sellised ained või valmistised, mis oma keemiliste, füüsikaliste või toksikoloogiliste omaduste tõttu või nende koostoimes on ohtlikud (Kemikaaliseadus, RT I 1998, 47, 697). Olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teenind uses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Olmemüra inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes (Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). Olmevesi kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muudeks olmeotstarveteks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites; kogu vesi, mida mistahes toiduainetetööstuse ettevõtja kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädevad siseriiklikud asutused on veendunud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada valmis toiduainete tervislikkust (Joogivee direktiiv olmevee kvaliteedi kohta, Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ). Oluline keskkonnamõju keskkonnamõju on oluline, kui see võib ee ldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87). Otsustaja tegevusloa väljaandja (KMH ja KKJS seadus). Vt tegevusluba. Paikne saasteallikas püsiva asukohaga üksik saasteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav saasteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate grupp (VÕKS, RTI 2004, 43, 298). Pakendijäätmed mis tahes pakend v õi pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278). Pinnas maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992). Pinnasevesi maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on 0 25 m sügavusel (Ökoloogialeksikon, 1992). Pinnavesi püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume või jääkogumis sisalduv vesi, välja arvatud merevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655); Punktreostusallikas vt paikne saasteallikas Puurkaev 10 15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest veevõtmiseks. Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655 ) Põhjaveekogum veemajanduskavas piiritletav põhjaveemaht põhjaveekihis või kihtides, veemajanduskavade aruandlusühik (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655). Põ hjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655) Põllumajandusmaa haritav maa ja looduslik rohumaa (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655 ); Reostus inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õh ku, vette või maasse viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või
10/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv, 2000/60/EÜ) Reostusallikas vee omaduste halvenemise põhjustaja reo ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655) Reovesi üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655) Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005). Saasteaine keemiline aine või ainete segu, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi (VÕKS, RTI 2004, 43, 298). Saasteallika mõjupiirkond piirkond, kus saasteallik ast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest (VÕKS, RTI 2004, 43, 298). Saasteallikas saasteaineid, müra, ionise erivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks (VÕKS, RTI 2004, 43, 298). Saastatuse taseme saasteaine lubatav kogus vä lisõhu ruumalaühikus (VÕKS, RTI 2004, 43, 298 ). piirväärtus Sademevesi (sajuvesi) peamiselt sillutatud aladelt (teed, platsid, katused) kokku kogutav vesi. Sisend -väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest. Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu – ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad. Strateegiline üleriigiline, maakonna ning üld või detailplaneering planeerimisseaduse planeerimisdokument tähenduses, strateegiline arengukava riigieelarve seaduse tähenduses, välja arvatud rahandus või eelarvekava, programm ja –strateegia, või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse organ õigusaktiga (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87). Taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Tuuleroos diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul (EE) Valgala maa ala, millelt veekogu või selle osa saab vee (Veeseadus, RT I 1994, 40, 6 55 ) Veehaare rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev, salvkaev või kaevude grupp) (Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon. 2004 Tallinn) Veemajanduskava vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikon na või alamvesikonna veemajanduskavas (edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava, üld ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655). Välisõhk välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (VÕKS, RTI 2004, 43, 298). Üldplaneering planeering mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus ja ehitustingimuste seadmiseks (Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579) . Üldsus era või avalik õigusli k isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või kes selle osaleb (Põder, 2005)
12/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
3 DETAILPLANEERINGU SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS
Vastavalt maaregistrile on detailplaneeringu ala maakasutuse sihtotstarve vastavalt elamumaa Nõmme Tülli kinnistu osas ning maatulundusmaa Kärgu kinnistu osas. Käesoleval ajal kumbki maaüksustest sihtotstarbelises kasutuses ei ole ning kinnistud on haljasalaks olemasolevate elamualade vahel. Samas ei taga ala sihtotstarbelisest kasutusest väljas seismine maaüksuste hooldust ja korrashoidu ega teeni ala omanike huve, mistõttu maaüksuste omanike sooviks on leida kinnistutele reaalne praktiline kasutus. Võimalus, mis ei vajaks keskkonnamõjude hindamise läbiviimist, oleks maatulundusmaal tulundusmetsa raie läbi viimine ja elamumaal ühe elamu püstitamine. Lähtudes asukohast olemasolevas asulas ning potentsiaalselt väärtuslikus elukeskkonnas, on sobivamaks kasutusotstarbeks valitud kinnistute jagamine elamukruntideks. Maaüksuse asukohast ja eripärast tulenevalt algatas Kuusalu Vallavalitsus kavandatava tegevuse alale detailplaneeringu. Vastavalt detailplaneeringu lähteülesandele kavandatakse Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistud jagada kruntideks ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus. Omanike poolt kavandatava tegevuse kaugemaks eesmärgiks on ühepereelamute rajamine. Detailplaneeringu täpsemateks eesmärkideks on: • Maaüksuste jagamine; • Maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine (ühel kinnistul); • Ehitusõiguse määramine; • Maaüksuste piiride ja ehitusõiguse täpsustamine; • Juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine; • Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine; • Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.
Lõppeesmärgi saavutamiseks on arenduse käigus kavandatud järgmised tegevused: • Koostatakse kavandatava tegevuse alale detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega; • Projekteeritakse hooned ja rajatised.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
4 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE MEETODID
Kasutatud metoodika kirjeldus on esitatud valdkondade kaupa , milles keskkonnamõju hinnati. Täpsemad metoodikad on esitatud kavandatud tegevustega kaasnevate tagajärgede ja nende mõjude kirjeldamise ja hindamise peatükkides. Kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava piirkonna ulatus on erinevate keskkonnaelementide (nt välisõhk, pinnavesi, põhjavesi) puhul erinev. Nt välisõhu puhul on saasteallika mõjupiirkond ala, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest 4. Planeeritava tegevuse hindamisel kasutati planeerija ja arendaja esitatud andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Hinnangu andmisel on kättesaadavusel ja võimalusel kasutatud mõõtmistulemusi . Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on ekspert määranud näitajad eksperthinnanguna. Keskkonnaeksperdid külastasid planeeringuala ning teostasid ringkäigu territooriumil 11.04.2008, 08.05.2008 ja 10.09.2008. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused hinnangu andmiseks puuduvad või ei ole esitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „ halvimast võimalikust olukorrast ” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonna seisukohalt on kõige halvemad. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestati alamvesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi profiile, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna olemasolevate kirjeldavate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati eksperthinnangut. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut ning sisend väljund analüüsi. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas EELIS ning teised allikad) ja uuringutulemuste ning välitööde põhjal. Kinnistutele telliti botaaniline ekspertiis, eesmärgiga hinnata kaitsealuste liikide ning potentsiaalselt kaitsealuste koosluste olemasolu või puudumist kinnistul, mille viis välitöödena läbi ning vormistas aruande EMÜ Põllumajandus ja keskkonnainstituudi vanemteadur PhD Kadri Tali. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KSH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Tekkiva müra ja vibratsiooni taset määrati hinnanguliselt eksperthinnanguna. Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa ametist tellitud digitaalset põhikaarti, litsentsilepingu nr 01778 (16.04.2008) alusel, ning Maa ameti avalikku digitaalsete aluskaartide rakendust. ELLE koostatud jooniste valmistamiseks kasutati MapInfo arvutitarkvara.
4 Välisõhu kaitse seadus. RTI 2004, 43, 298; 2005, 15, 87; 2007, 19, 95; 62, 396.
14/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Klimaatiliste tingimuste väljaselgitamiseks kasutati Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) avalikke andmebaase. Meteoroloogilised andmed pärinevad eeldatavalt sarnaseimate tingimustega Tallinn Harku aeroloogiajaamast. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust asukoha külastustega ELLE ekspertide poolt. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd , töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. Kameraalses töös osalesid erinevad eksperdid. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertrühm.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
5 KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL
Rahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid on sarnased Eesti ja Euroopa Liidu omadega ehk eesmärgiks on keskkonna kaitstuse kõrge tase. Liikmesmaana on Eesti keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel omakorda arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkidega ning samuti erinevatest EL direktiividest ning rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja soovitustega. Lähtudes eelpooltoodust ning sellest, et detailplaneeringu näol on tegu kohaliku taseme planeerimisdokumendiga, on käesolevas peatükis keskendutud ülevaatele Eesti keskkonnakaitse eesmärkidest ning planeerimisdokumendi vastavusest nendele ning arvestamine nendega. Täpsemad kirjeldused on toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande teistes osades. Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud kahes strateegilises „katusdokumendis“ – riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“.
5.1 Säästev Eesti 21
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21) on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 neli säästva arengu üldeesmärki on: • Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus); • heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida); • sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära suurte Eesti siseste erinevuste ületamine) ning • ökoloogiline tasakaal (looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse, ressursside ja looduskeskkonna harmooniline ja tasakaalustatud haldamine).
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga. Planeering panustab maapiirkonna arengusse. Ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud haldamine toimub läbi keskkonnakaalutluste arvestamise planeerimisprotsessis, mille üheks osaks on läbiviidav keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
5.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna
16/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnategevuskava 2007 2013 on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaaniks. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad Keskkonnastrateegias määratletud meetmetele (tegevussuundadele). Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärgid on jagatud nelja plokki: • Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine Eesmärgid: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine • Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine Eesmärkideks: Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine. • Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet Eesmärgid: Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Kõrvaldada järk järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust). • Keskkond, tervis ja elu kvaliteet Eesmärgid: Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu. Joogi ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskavaga. Tasakaalustatud arendustegevus toimub läbi keskkonnakaalutluste arvestamise planeerimisprotsessis, mille üheks osaks on läbiviidav keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
5.3 VASAB 2010
Rahvusvahelistest dokumentidest väärib välja toomist VASAB 2010 Läänemeremaade (ruumilise arengu) visioon ja strateegiad aastaks 2010 (Vision and Strategies around the Baltic Sea). VASAB i koostöö käigus koostatud ja ministrite konverentsidel vastuvõetud programmdokumendid ei ole osalevatele maadele õiguslikult siduvad, kuid nad toimivad kui soovitused maadevahelise planeeringualase koostöö edendamiseks ja eri maade planeeringupraktika ühtlustamiseks. Üheks oluliseks seni valminud dokumendiks on 1996.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine aasta ministrite konverentsil heaks kiidetud "Soovitused Läänemere rannikualade planeerimiseks". Ka käesolevas aruandes käsitletav detailplaneering jääb antud dokumendi mõistes rannikualale, mistõttu dokumendis toodud soovitused on asjakohased arvestada. Soovitused ruumilise planeerimise protsessi ja rannikualade arengu juhtimise suunamiseks on järgmised: • rannikualade mõistet kogu Läänemerel tuleb defineerida ja rakendada vastavalt HELCOMi soovituste punktile 15/1, mis ergutab planeerimistsooni laiendamist vähemalt 3 km ulatuses sisemaa suunas ning rannikuvööndi kaitseala laiendamist väljaspool olemasolevat linnalist asustust vähemalt 100 300 m ulatuses nii maismaa kui mere poole arvestatuna keskmisest veepiirist, • rannikualade säästvat arengut toetada püüdvad üldised planeeringud tuleb välja töötada asjakohastel sobivatel tasemetel (rahvuslik, regionaalne, kohalik), tagades kohalike omavalitsuste ja avalikkuse osavõtu sellest, • väljaspool olemasolevat linnalist asustust planeeritava uue linnalise asustuse, ehitiste, infrastruktuuri, puhkekeskuste ja vaba aja veetmise rajatiste paigutamine rannikualadele peab baseeruma planeeringulisele või funktsionaalsele põhjendusele, • uued ehitised peaksid eelistatult paiknema olemasolevates asulates, nende läheduses või taga, vältides hajutatud arengut rannikualadel ning säilitades loodusmaastikud, • uued ehitised ei tohi tekitada visuaalset barjääri piki rannajoont, selleks tuleb säilitada või istutada rohelised haljasribad või grupid, • iga suurema ehitise, infrastruktuuri projekti, maaparanduse või muu rannikulooduse ja maastiku olulise jääva muudatuse kavale/projektile peab eelnema kas regionaalne või kohalik planeering või spetsiaalne regionaalne või kohaliku mõju hinnang, mis käsitleb nii visuaalseid kui ka keskkonnaaspekte, • tuuleveskid peaksid paiknema väljaspool rändlindude jaoks olulisi alasid ning viisil, mis võimalikult vähe mõjutab väärtuslikke maastikke, • tundlike või/ja ülerahvastatud piirkondade kohta tuleb kindlasti koostada üldplaneeringud ja/või detailplaneeringud, • võimalused tagamaa sidumiseks olemasolevate sadamatega ning sadamaalade tulevaseks revitaliseerimiseks tuleb lahti hoida, • puhastamata heitvee juhtimist rannikualale tuleb vältida, heitmete mahapaneku kohad tuleb valida kehtestatud planeeringute ja vastavate regulatsioonide kohase regionaalse ja keskkonnamõju hindamise alusel, • inimasustuse säästliku arengu parema kontseptsiooni loomiseks tuleb erineva loodusliku väärtusega alad, olgu nad kaitse all või mitte, haarata rohelisse infrastruktuuri, • puhkekeskuste ja vaba aja veetmise rajatiste paigutus peaks vastama kohalikele planeeringutele ning riiklikust või regionaalsest turismipoliitikast tulenevatele kaalutlustele, võttes arvesse maastike, looduse, kultuuripärandi säilitamise vajadust ning maastike vastuvõtuvõimet, • väljaspool asulaid tuleks rannikukaitsemeetmeid/ehitisi kasutada vaid sel juhul, kui seda peetakse vajalikuks loodusliku rannajoone säilitamisel, • soodustada tuleks keskkonnasõbralikke transpordi ja energiasüsteeme ning eramootorsõidukite kasutamine tundlikel rannikualadel viia keskkonna seisukohalt vastuvõetavatesse piiridesse, • rannikualade asumite kultuurpärandit ja iseloomu tuleb säilitada ja arendada ning ajalooliste asustuspiirkondade elustamist tuleks eelistada uute hoonestuspiirkondade tekkele.
18/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Detailplaneering toetab VASAB 2010 planeerimispõhimõtteid, kuna uued elamud on planeeritud olemasolevasse asulasse uue elamuala tekitamise asemel, ning planeerimine toimub avaliku protsessina. Mõjudega looduslikele aladele on arvestatud kogu planeerimisprotsessis. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata haljastuse säilimisele ning selle osakaalule.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
6 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
6.1 Kuusalu valla üldplaneering (2001)
6.1.1 Ülevaade ala määratlusest Kuusalu valla üldplaneeringus
Üldplaneering on valla ruumilise arengu suunaja ning aluseks detailplaneeringute koostamisele tiheasustuses ja ehitus ning maakorraldusele hajaasustuses. Kuusalu valla üldplaneering on kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68. Üldplaneeringu koostamise aluseks oli planeerimis ja ehitusseadus (kehtis kuni 31. detsembrini 2002). Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat üldplaneeringut perioodiliselt üle vaatama ning vastavalt elu käigule, läbi uute detailplaneeringute või korduva üldplaneeringu protsessi muutma. Üldplaneering toob välja kehtivad piirangud, mingiks otstarbeks reserveeritud maa ja vee alad, säilitamisele kuuluvad alad ning ehitamise printsiibid vallas. Kehtivad piirangud tulenevad kehtivast seadusandlusest. Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu juures on vajalik arvestada maantee kaitsevööndiga, veekogude kaitsevööndiga ning kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndiga. Nimetatud piirangud on detailplaneeringu koostamisel arvesse võetud. Maa reserveerimise all mõistetakse selle reserveerimist mingiks kindlaks muuks maakasutuse eesmärgiks, kui seda on praegune maakasutuse sihtotstarve. Kehtivas üldplaneeringus on detailplaneeringu ala reserveeritud haljasalade maaks elamumaaga piirneva haljasvööndi rajamiseks (vt Joonis 1). Lähtudes üldplaneeringus sätestatust, saab mingiks otstarbeks reserveeritud maad maa omanik edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Reserveerimine ei tähenda maakasutuse sihtotstarbe automaatset muutmist, vaid seda, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase soovi ja vajaduse tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada. Säilitamisele kuuluvad alad on valitud, lähtudes teatud piirkondade väljakujunenud ilme säilitamise soovist. Osades neist kehtivad seadustega ja määrustega kehtestatud piirangud, osades mitte. Ehitus ja elutegevuse reguleerimiseks on neil aladel kehtestatud vallapoolsed soovitused. Seadustega detailplaneeringu alale piiranguid ega kaitsevööndeid kehtestatud ei ole. Vald on aga üldplaneeringus toetanud detailplaneeringu ala kaitse alla võtmist kui väärtuslik rekreatsiooniala (puhverala) olemasolevate elamumassiivide eraldamiseks. Kaitse alla võtmiseks on ette nähtud eelnevate uuringute läbiviimine piirangute määramiseks, mida käesolevaks ajaks ei ole toimunud. Kuni kaitsealade loomiseni on vaja ehitustegevus või muu keskkonda muutev tegevus neil aladel ja lähiümbruses kooskõlastada Kuusalu Vallavalitsusega. Tegu on piirkonnaga, mille kasutamisel tuleks looduse säilitamisele erilist rõhku panna. Üldplaneeringu kaardile on ala kantud kui miljööväärtuslik ala, mida ei toeta üldplaneeringu seletuskiri (puudub vastav selgitus). Vallale olulise külamiljööalana on üldplaneeringus välja toodud Salmistu küla vana osa läbiv külatänav. Suhteliselt hea struktuuriga ja atraktiivses keskkonnas tuleks uute hoonete ja rajatiste lubamisel pöörata erilist tähelepanu nende sobivusele ümbritsevate hoonete stiiliga. Kuna detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringus puhveralaks märgitud ala kujundada elamumaaks, on detailplaneeringu puhul tegemist üldplaneeringut muutva planeeringuga.
20/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 1. Detailplaneeringu ala ja lähiümbruse määratlus Kuusalu valla üldplaneeringu kaardi alusel Ehitamise printsiibid on tiheasustusaladel ning hajaasustuses erinevad. Kuusalu valla üldplaneeringuga on Salmistu küla määratud tiheasustusalaks. Ka detailplaneeringu ala jääb tiheasustusala piiresse.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Üldplaneeringuga on määratud, et tiheasustusaladel on edaspidi uute väikeelamute krundi minimaalseks suuruseks 800 m² ja maksimaalseks suuruseks 2000 m² ning väikeelamu krundile on lubatud ehitada üks elamu, juhul kui on tagatud krundi suurus vähemalt 800 m². Tuginedes detailplaneeringu lähteülesandes esitatud nõuetele, ületaksid elamukrundid tiheasustusaladele kehtestatud maksimaalse krundi suuruse nelja või viiekordselt (lähtudes üldplaneeringus sätestatud tiheasustusala tingimustest, oleks võimalik kruntide arv detailplaneeringu alal 20 50). Tegu on positiivse ja vajaliku kõrvalekaldega, kuna suured krundid võimaldavad osaliselt säilitada puhverala funktsiooni, tekib niiöelda üleminekuala.
Kuna detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringus haljasalade reservmaaks ja väärtuslikuks rekreatsioonialaks märgitud ala kujundada elamumaaks, on detailplaneeringu puhul tegemist üldpla neeringut muutva planeeringuga.
6.1.2 Üldplaneeringu muutmisest tulenevad mõjud
Ala miljööväärtus Üldplaneeringu kaardil on ala määratletud miljööväärtuslikuks alaks. Planeeringu seletuskirjas puuduvad täpsemad selgitused ala miljööväärtuse kohta. Üldiselt võib mõista, et ala väärtus seisneb eelkõige puhverfunktsioonis kompaktselt hoonestatud aiandusühistute vahel. Uued hoonestusalad on planeeritud kruntide keskele, mistõttu nii teedelt kui ümbritsevatelt kinnistutelt avanev vaade säilib pigem vaatena haljastatud alale. Haljasalade reservmaa Kehtivas üldplaneeringus on detailplaneeringu ala reserveeritud haljasalade maaks elamumaaga piirneva haljasvööndi rajamiseks. Nimetatud asjaoluga on detailplaneeringu koostamisel arvestatud. Käsitletud alternatiivide puhul on metsa raadamine lubatud esimese alternatiivi puhul vaid kuni 25% territooriumil (ehk siis olemasolev kõrghaljastus säilib kolmel neljandikul territooriumist), teiste hindamisse lisatud alternatiivide puhul on metsa raadamine lubatud maksimaalselt ligikaudu 45% territooriumist (ehk siis olemasolev kõrghaljastus säilib enam kui poolel territooriumist). Nii Laane kui Pedassaare hoonestuse suunas on detailplaneeringu ala serva jäetud niiöelda puhvertsoon raiekeeluga roheriba näol. Puhverala väärtus detailplaneeringu elluviimisel võrreldes olemasoleva olukorraga mõnevõrra väheneb, kuid ei kao. Rekreatsiooniala Detailplaneeringuala on kehtivas Kuusalu valla üldplaneeringus kavandatud väärtusliku rekreatsioonialana kaitse alla võtta. Samas ei ole vaatamata üldplaneeringu juba 2001. aastal kehtestamisele astutud samme maa ala munitsipaliseerimiseks ja/või reaalseks rekreatsioonialaks kujundamisel. Territoorium on endiselt eraomanduses (seega õiguslikult vaid omanike kasutada ja hallata) ning maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega, mistõttu ei saa detailplaneeringu ala käsitleda kui kasutuselolevat rekreatiivala. Eeltoodust tulenevalt ei toimu tegelikku muudatust võrreldes olemasoleva olukorraga, küll aga võtab detailplaneeringu elluviimine ja üldplaneeringu muutmine võimaluse ala tulevikus rekreatsioonialaks muuta. Ala on hakatud nö üldkasutatavaks alaks pidama, vaatamata asjaolule, et see seda tegelikult pole. Seega on üldplaneeringu muutmisel kahtlemata mõningane negatiivne mõju kohaliku kogukonna elanikele. Olukorra analüüsimisel tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et Kuusalu valla üldplaneeringus pole tegelikult esitatud rekreatsiooniala defineeringut. Samuti pole planeeringus välja toodud ühtegi teist konkreetselt rekreatsioonialaks nimetatud territooriumi. Niisiis on antud maaüksuste puhul tegemist mõiste erandliku kasutamisega, mis ei ole otseselt seotud teema laiema käsitlusega või põhjalikuma valla rekreatsioonialade analüüsiga. Sellest tulenevalt on ekspert seisukohal, et eelkõige on ala määratlemisel olnud siiski põhiajendiks eelpool käsitletud puhverfunktsioon ning naabruskonda rajatud tiheda hoonestusega alade surve.
22/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Põhjalikku hindamist Kuusalu valla rekreatsioonialadele avaldatava mõju kohta ei ole eelpool toodust tulenevalt võimalik läbi viia. Seosed on üldplaneeringus määratud puhkealadega, millega käsitlemine ei ole paraku samuti kuigi terviklik. Sellegipoolest on vajalik hinnata külakeskuses asuva metsaala vabast kasutamisest välja võtmise mõju piirkonna elanikele. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et puhkealana võib vaadelda kogu Kuusalu valda ning eelistatum puhkealana on valla rannik, mis on maaliline ja kordumatu. Ka Salmistu küla on mereäärne asula, mille suurimaks rekreatiivseks väärtuseks võiks pidada supelranda. Küla ümbritsevad ka mitmed alternatiivsed ja suuremad metsamassiivid, mistõttu rekreatsioonivõimalused on piirkonnas mitmekesised. Detailplaneeringuala eripära seisneb paiknemises tiheasustusala sees, samas ei saa seda ala pidada ei küla ainsaks ega olulisimaks puhkealaks. Eelkõige võiks piirkonna rekreatiivalade arendamisel silmas pidada merega piirnevat vööndit. Ranna ala ei asenda loomulikult täielikult metsa alade pakutavaid võimalusi, nagu nt marjade korjamine jms. Ekspert mõistab Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute kui suhteliselt looduslikus seisus metsaga kaetud kinnistute väärtust puhkealana. Samaväärseid metsakooslusi on aga olemasolevate elamualade vahetus ümbruses veelgi – nii hoonestusaladest läänes, idas kui lõunas (Joonis 1). Seejuures on tegemist suuremate metsamassiividega kui käsitletaval detailplaneeringu alal. Mitmele nimetatud metsamassiivile on aga sarnaselt käsitletavale juhtumile algatatud detailplaneering elamute rajamiseks. Terviklik lähenemine piirkonna puhkealade säilitamiseks niisiis puudub. Antud teema tuleks seetõttu soovitavalt lahendada Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49 algatatud Kuusalu üldplaneeringus või algatada Kuusalu puhke ja haljasalasid käsitlev piirkondlik teemaplaneering, vaadates laiemalt kogu piirkonna tulevikuarenguid. Ekspertgrupi soovitus on Salmistu küla edasi arendada algupärasest külamiljööst (nö küla vanast osast) lähtudes. Vältida tuleks tihedate asumite tekkimist ning eelistada suurte kruntidega elamualade arendamist. Taoliste uute elamute paiknemine küla läbiva maantee ääres on küla struktuuri vaadates suhteliselt loogiline areng. Puhke ja rekreatsioonialasid võiks arendada eelkõige kahte terviklikku vööndit silmas pidades: • esiteks mereäärne ranna ala koos avaliku supelrannaga; • Teiseks küla ümbritsev seotud metsamassiivide vöönd. Valla areng Detailplaneeringu ala koosneb kahest kinnistust, mis moodustavad vaid 0,0055% valla territooriumist. Mõju hindamises on käsitletud 4 11 elamukrundi rajamist. Detailplaneeringuga ei planeerita seega regionaalse tähtsuse või olulise ning suure keskkonnamõjuga objekti. Uute elamute rajamine ehk elanike lisandumine valda on pigem positiivse mõjuga valla arengule. Negatiivne mõju valla arengule saab tuleneda eelkõige ala määratlusest üldplaneeringus, mida detailplaneeringuga soovitakse muuta. Nimetatud küsimust on pikemalt käsitletud käesolevas peatükis eelnevalt. Tegu on eelkõige lokaalse mõjuga, mis valla üldist arengut eeldatavalt ei suuna.
6.2 Kuusalu valla arengukava (2007)
Kuusalu valla arengukava aastateks 2007 2025 on kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 30.05.2007 määrusega nr 7. Arengukava ülesanne on valla strateegiliste arengusuundade pikaajaline planeerimine. Kuusalu valda nähakse pealinna lähedase omavalitsusena, kuhu tullakse maale elama. Elanikkonna kasvu nähakse eelkõige valla lääneosas (Kuusalu, Kiiu, Valkla, Salmistu, Andineeme ja Kolga), seega ka Salmistu külas. Väärtustatakse valla elukeskkonda. Valla edu võtmetena nähakse peamiselt nelja arengusuundumust: elaniku ja looduskeskne lähenemine
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
(ökoelulaad), mitmekesise turismipotentsiaali rakendamine, vabaaja veetmise võimaluste tagamine ning infrastruktuuri arendamine.
Detailplaneering ei ole vastuolus Kuusalu valla arengukavaga.
6.3 Harju maakonnaplaneering (1999)
Harju maakonnaplaneeringu I etapp on kehtestatud maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682 k. Maakonnaplaneeringu koostamise aluseks oli planeerimis ja ehitusseadus (kehtis kuni 31. detsembrini 2002). Maakonnaplaneeringu ülesandeks on maakonna üldise territoriaal majandusliku arengustrateegia ja kontseptsioonide sidumine kestva ja säästva arengu põhimõtetega, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine ning läbi selle asustuse suunamine ja väärtuslike põllumaade, maastike, raudteede, tehnovõrkude trasside, sadamate, lennuväljade, puhkealade jm. asukoha määramine. Harju maakonnaplaneering kirjeldab üldiseid asustuse suunamise põhimõtteid maakonnas. Planeeringus püstitatud maakonna arengu eesmärgid on tervislik elukeskkond ja jätkusuutlikult arenev asustus, metsa ja põllumajandusliku maa optimaalne kasutamine nii, et säiliks Eestile iseloomulik maastik ja maakodud ning maaelu, kui elustiil. Rahva tervise järsu halvenemise taustal loetakse elanikele oluliseks aktiivse puhkuse võimaluse säilitamist. Seetõttu oleks vajalik kõigi planeeringute koosseisus määratleda üldkasutatavad rekreatiivalad ja nende omavahelised seosed ning säilitada kõigi vahenditega seni veel kasutusel olevate rekreatiivalade sihtotstarve. Vastavaks tegevussuunaks on maakonnaplaneeringus säilitada ning vajadusel rajada üldkasutatavad rekreatiivalad ja neid ühendavad haljaskoridorid. Selleks teostada iga uue asumi planeerimisel üldkasutatavate rekreatiivalade analüüs, määrates projekti mahus tingimusteta säilitatav (üldkasutatava) haljasala maht. Detailplaneeringuala on kehtivas Kuusalu valla üldplaneeringus määratud haljasalade reservmaaks, kavandatud on kaitse alla võtmine väärtusliku rekreatsioonialana. Samas ei ole vaatamata üldplaneeringu juba 2001. aastal kehtestamisele astutud samme maa ala munitsipaliseerimiseks ja/või reaalseks rekreatsioonialaks kujundamisel. Territoorium on endiselt maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega ning eraomanduses, seega õiguslikult vaid omanike kasutada ja hallata.
Harju maakonnaplaneeringuga ei ole detailplaneeringu alale piiranguid ette nähtud. Maakonnaplaneeringuga paremas kooskõlas oleks siiski ala omanikelt ära ostmine ning rekreatsiooniala rajamine, mis on aga seotud omandisuhetega ja kuulub kohaliku omavalitsuse otsustusalasse.
6.4 Harju maakonna teemaplaneering: Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003)
Teemaplaneering on kehtestatud Harju maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356 k. Teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas. Maakonnaplaneering määratleb rohelise võrgustiku ning väärtuslikud maastikud Harju maakonnas ning seab nende üldised kasutustingimused. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja rohekoridoridest. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse
24/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Väärtuslikud maastikud on määratletud eesmärgiga hoida kultuuripärandit, toetada kohalikku elu ning säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust ning ökoloogilist tasakaalu põllumajanduslikel ja maakasutussurvega aladel. Arvesse on võetud maastike kultuurilis ajaloolist, esteetilist, looduslikku, identiteedi ning puhkeväärtust. Looduskasutuse ja maastikuhoolduse eesmärkide konkretiseerimiseks peavad teemaplaneeringule järgnema täpsustavad planeeringud ja kavad. Seega on koostatud teemaplaneering aluseks üld ja detailplaneeringute, valgalade majanduskavade, maastikuhoolduskavade, metsamajandus , maakorraldus ja kaitsekorralduskavade koostamisel.
Detailplaneeringu ala ei paikne Harju maakonna teemaplaneeringu rohevõrgustiku ega väärtuslike maastike piires.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
7 ALTERNATIIVSETE ARENGUSTSENAARIUMIDE VALIK JA EELHINDAMINE
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt tuleb KSH aruandes anda ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid . Detailplaneering on strateegiline planeerimisdokument, mis määrab ära planeerimislahenduse ühe ala piires. Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga on alternatiivide leidmisel arvestatud detailplaneeringu kui ruumilise planeerimisdokumendiga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt on võimalik detailplaneeringu kui kindla maa alaga seotud planeerimisdokumendi hindamisel valida alternatiive vaid käsitletava territooriumi piires, s.t. teisi asukohaalternatiive ei hinnata. Sellest tulenevalt on siinkohal asjakohasem alternatiivsete arengustsenaariumide asemel kasutada terminit alternatiivsed planeerimislahendused (edaspidi alternatiivid). Alternatiivid erinevad omavahel järgmiste parameetrite poolest: • rajatiste koguarv; • rajatiste asukohad; • rajatiste mahud/suurused; • kavandatud tegevused vms. Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Alternatiive vaadeldakse kui reaalseid ehk elluviidavaid ja ebareaalseid ehk teostamatuid. Alternatiivid peavad vastama allpool esitatud kriteeriumidele, et nad oleksid reaalsed: • olema vastavuses õigusaktidega; • olema majanduslikult teostatavad; • olema tehniliselt teostatavad; • ei kaasne vastuvõetamatu keskkonnamõju; • arendaja/omanik peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja, planeerija ja eksperdi koostöös. Protsessi käigus konsulteeriti ka Kuusalu valla esindajatega. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamine elamukruntideks ning hoonestusõiguse määramine ühepereelamute rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise juures on võimalikud erinevad arenduse mahud. Detailplaneeringu lahendusi võrreldakse võimalike arengutega olemasoleva olukorra jätkumisel.
”Nullalternatiiv” Nullalternatiivi all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul olukorda, kus planeerimisdokumenti ei kehtestata ning kavandatavat tegevust ei toimu. Käesoleval juhul tähendaks see seda, et Nõmme Tülli ja Kärgu maaüksuseid ei jagata elamukruntideks ning neil ei toimu suuremahulist ehitustegevust. Detailplaneeringu ala seisund ei ole siiski ajas muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad (jätkuvad) nii teatud looduslikud kui inimeste põhjustatud protsessid.
26/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Detailplaneeringu kehtestamata jätmisel säiliksid maaüksused metsamaana ning võimalik oleks metsa majandamine õigusaktidega lubatu piires. Metsaalal jätkuksid kas looduslikud protsessid või toimuksid küpse metsa raietööd. Detailplaneeringuala säilitamine puhveralana ehk ala kasutus Kuusalu valla üldplaneeringus määratud otstarbel tähendaks maa ala senise määratud maakasutuse sihtotstarbe (s.t. elamumaa ja maatulundusmaa) piiramist. Antud tegevus nõuab maaomanike nõusolekut ja vajadusel otstarbe muutmise kompenseerimist. Lisanduvad ka maa ala ühiskondlikul eesmärgil hooldamise kulud. Käeoleval ajal omavalitsusel nimetatud tegevuste katmiseks ressursse ette pole nähtud. Kuigi alternatiiv oleks soositud kohaliku kogukonna poolt, on niiöelda rekreatiivse hooldatud metsa näol eeltoodud põhjustel tegemist siiski eeldatavalt ebareaalse alternatiiviga. Reaalsem alternatiiv on metsaala säilimine otseselt puhkealana hooldamiseta, kusjuures on võimalik ka metsa raie õigustaktidega lubatu piires. Kinnistu omanikud on kohustatud hoidma oma kinnistud korras ning järgima kõiki õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
”Detailplaneeringu elluviimine” Aruandes on käsitletud kolme detailplaneeringu elluviimise alternatiivi. Alternatiiv 1 tuleneb Kuusalu Vallavalitsuse väljastatud detailplaneeringu lähteülesandest, mille alusel detailplaneeringu ala jagataks maksimaalselt neljaks elamukrundiks. Alternatiiv 2 ja Alternatiiv 3 väljendavad maaüksuste omanike nägemusi (esialgseid visioone) ning on keskkonnamõju strateegilisse hindamisse lisatud nende soovil. Alternatiiv 2 puhul on maksimaalne kruntide arv kaheksa. Alternatiiv 3 korral moodustataks Nõmme Tülli kinnistule 6 elamukrunti ning Kärgu kinnistule 5 krunti. Detailplaneeringu kehtestamisega jagatakse ala elamukruntideks ning määratakse vajalike kommunikatsioonide asukohad, servituudid jne. Detailplaneeringu eesmärgi täitmiseks rajatakse moodustatud kruntidele väikeelamud, vajalikud infrastruktuurid ja juurdepääsuteed. Vajalik on metsa raadamine vähemalt ehitusaluse pinna ja selle lähiümbruse ning infrastruktuuride piires. Looduslik kooslus asendatakse kultuurmaastikuga vähemalt õuealade ulatuses. Valminud eluhooned võetakse kasutusele alaliste elukohtade või niiöelda suvekodudena. Alternatiivide hindamisel on lähtutud võimalikust halvimast olukorrast ehk suurimast koormusest keskkonnale. Antud juhul tuleneb suurim koormus alaliste elukohtade (aastaringse tegevuse) puhul. Niisiis on alternatiivide hindamisel võetud aluseks alaliste elukohtade rajamine. Aruandes hinnatakse erinevate lahenduste mõju loodus , sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale ning tehakse ettepanekuid lahendusvariandi valikuks, kuid keskkonnamõju hindaja ei ole käesolevas protsessis otsustaja rollis. Kuigi käesolevas aruandes on võrdlevalt käsitletud nelja, kaheksa ja üheteistkümne elamukrundi rajamist, selgub tegelik lubatavate kruntide arv detailplaneeringu lõpplahenduse valmimisel ja otsustajapoolsel kinnitamisel. Keskkonnamõju hindamise aruanne on vaid abivahendiks kaalutlusotsuse tegemisel.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
8 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG
8.1 Asukoha üldiseloomustus
Detailplaneeringu ala paikneb Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas, olemasoleva hoonestusega Laane (läänes) ja Pedassaare (kagus) aiandusühistute territooriumide vahetus läheduses. Detailplaneeringu ala külgneb põhjas Kuusalu Valkla kõrvalmaanteega ja idas Pedassaare aiandusühistu alale viiva vallateega. Soome lahe kaldajoonest jääb planeeringuala põhjapiir ligikaudu 200 m kaugusele. Ala koosneb kahest kinnistust, mis moodustavad olemasolevate hoonestusalade vahel suhteliselt ühtse kompaktse haljasala, ning mille planeeringut on seetõttu otstarbekas koostada ja selle mõju hinnata ühiselt (Joonis 2). Käesoleva ajal on detailplaneeringu ala kaetud metsasaluga. Suurematest metsamassiividest on kinnistud ära lõigatud eelpool nimetatud elamurajoonide ning juurdepääsuteedega. Ühendus on käesoleval hetkel säilinud vaid Kärgu kinnistu lõunaosas 71 meetrise lõiguna. Planeeringualast lõunasse on Kuusalu Vallavalitsus algatanud detailplaneeringu elamukruntide moodustamiseks. Käesoleva mõju hindamise ajal on nimetatud planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine alles koostamisel.
28/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 2. Detailplaneeringu ala asukoht
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
8.2 Maakasutus
Maakatastri andmetel on Nõmme Tülli kinnistu (35201:002:1480) maakasutuse sihtotstarbeks käesoleval ajal määratud elamumaa. Maaüksuse esitluspind on ca 2 ha, sellest moodustab 18 986 m 3 metsamaa ja 1000 m 3 õuemaa. Kärgu kinnistu (35201:002:0077) sihtotstarve on käesoleval ajal maatulundusmaa. Maaüksuse 1,92 hektarist moodustab 1,88 ha metsamaa ning 0,04 ha veealune maa. Detailplaneeringu ala on põhiosas kaetud metsaga. Maaüksuseid ümbritsevad kohati kiviaiad, ka kahe kinnistu piir kulgeb piki kiviaeda, ning paiguti esineb maa alal ka okastraadist aedu, mis viitab territooriumi kunagisele intensiivsele kasutusele kultuurmaastikuna. Tegemist on kunagise Kärgu talu karjamaadega, mis on aja jooksul metsastunud. Salmistu küla on kompaktse hoonestusega ala, kus valdavaks maakasutuseks on elamumaa ja maatulundusmaa. Detailplaneeringu ala ümbritsevad samuti peamiselt elamumaad, alaga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 1. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed
maa
haritav maa haritav rohumaa looduslik metsa sh. Õuemaa, maa ehitusalune sh. maa, muu maa veealune
Nimi Tunnus kokku, ha Pindala 1 Sihtotstarve (ha) Põhjas Kärka 1,01 Elamumaa 0,91 0,1 0,02 35201:002:0950 Tülli 1A 0,95 Elamumaa 0,85 0,1 0,1 35201:002:0960
Idas Uustalu 0,6 Maatulundusmaa 0,12 0,39 0,1 0,03 35201:002:1060 Kuresoo 0,5 Maatulundusmaa 0,24 0,26 35201:002:0006 Lõunas Kuuse 0,17 Maatulundusmaa 0,17 35201:002:0838 Kase 0,34 Maatulundusmaa 0,33 0,007 35201:002:0839 Pedassaare 2 0,57 Elamumaa 0,02 0,02 0,26 35201:006:0070 Pedassaare 3 0,36 Elamumaa 0,009 0,008 0,35 35201:006:0020 Metsa Annukse 5,64 Maatulundusmaa 0,15 5,43 0,06 0,06 35201:002:0824 Läänes
30/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Laane 8 0,11 Elamumaa 0,015 0,015 0,1 35201:002:1400 Laane 9 0,12 Elamumaa 0,12 0,015 35201:002:2020 Laane 10 0,13 Elamumaa 0,014 0,014 0,1 35201:002:1700 Laane 20 0,12 Elamumaa 0,013 0,013 0,1 35201:002:1190 Laane 21 0,12 Elamumaa 0,01 0,01 0,1 35201:002:1220 Laane 31 0,12 Elamumaa 0,012 0,012 0,1 35201:002:1250 Laane 32 0,1 Elamumaa 0,014 0,014 0,1 35201:002:1410 Laane 33 0,12 Elamumaa 0,01 0,01 0,11 35201:002:1620
8.3 Sotsiaalne keskkond
Detailplaneeringu ala jääb Salmistu küla tiheasustusala piiresse. Ala on ümbritsetud kahe suhteliselt väikesteks elamukruntideks jagatud intensiivse maakasutusega elamurajooniga – Laane ja Pedassaare. Käesoleval ajal on kinnistud kahe elamupiirkonna vaheliseks haljasalaks. Salmistu küla on väärtuslik eelkõige pealinnalähedase rohelise elukeskkonnana ning puhkealana. Suviti meelitab küla tänu liivarannale ja väikesadamale piirkonda turiste. 31.03.2000. a rahvaloenduse andmeil elas külas 21 elanikku, kellest naisi oli 12 ja mehi 9 5. Seisuga 01.01.2009 elab külas 86 elanikku 6. Seega iseloomustab küla elanike arvu positiivne kasvutrend, mida kinnitab elavnenud kinnisvaraarendus piirkonnas. 2 Salmistu küla rahvastiku tihedus on 23,2 in/km , mis on suurem kui valla keskmine asustustihedus 14,1 in/km² (seisuga 01.01.2008)7. Külas ei asu õppe ega kasvatusasutusi, spordiasutusi ega rahvamaja. Ettevõtetest tegutsevad külas Salmistu Suurekivi Hostel ja Salmistu Sadam OÜ 8. Esimese taseme tõmbekeskuseks Salmistu elanikele on Kuusalu alevik. Alevikus on kättesaadavad esmased teenused elanikele – lasteaed, keskkool, sidejaoskond, kauplused, raamatukogu (koos avaliku internetipunktiga) ja meditsiiniline teenindamine. Kuusalus asuvad ka rahvamaja, Avatud Noortekeskus ja tenniseklubi 9. Enamate teenustega kaugemaks tõmbekeskuseks on Tallinn.
8.4 Pinnamood ja pinnakate
Detailplaneeringu ala on tasase pinnamoega. Absoluutsed kõrgused ulatuvad planeeringualal mõneteise meetrini merepinnast, olles suuremad maa ala lõunaosas.
5 Statistika andmebaas, http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfilere.asp 6 Kuusalu valla lehekülg, http://www.kuusalu.ee 7 Kuusalu valla jäätmekava ja Kuusalu valla lehekülg, http://www.kuusalu.ee 8 Kuusalu valla lehekülg, http://www.kuusalu.ee 9 Kuusalu valla interaktiivne kaart, http://www.kuusalu.ee/kaart/
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Detailplaneeringuala katavad nõrgalt leetunud mullad. Salmistu küla asub mattunud oru kohal, mistõttu pinnakatte paksus on suhteliselt suur, puurkaevude andmeil umbes 35 meetrit. Põhjavesi on tänu pinnakattele Salmistu külas hästi kaitstud. Pinnakate koosneb ülemises osas muutliku lõimise ja kihitatusega meresetetest liivast kuni kruusani, milles on saviliiva ja liivsavi vahekihte. Sügavamal on jääjõeliste setete kompleks liivast ja kruusast. Suvisel ajal on metsaalune kuiv, kuid hooajati on võsastunud alad liigniisked. Liigniiskuse üheks põhjuseks on läbi Pedassaare aiandusühistule viiva tee alla rajatud truubi naaberkruntidelt ära juhitud liigvesi. Ala geoloogiline profiil on koostatud planeeringualast põhjas ja lõunas paiknevate puurkaevude geoloogiliste läbilõigete alusel (vt Joonis 4). 35 48 m sügavusel lasuvad alamkambriumi Lontova kihistu savid. Kihi allosas vahelduvad savid liivakivi ja aleuroliidi vahekihtidega. Sügavusel 47 72 m esineb Lontova sinisavikiht. 81 – 86 m sügavusel algavad vendi Voronka kihistu liivakivid savi ja aleuroliiid vahekihtidega. Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi alusel asub Salmistu küla põhiosas madala ja normaalse radooniriskiga alal (Joonis 3. Väljavõte Eesti radooniriski levilate kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, Rootsi Geoloogiateenistus ja Rootsi Kiirguskaitse Instituut, 2004). Seetõttu ei nõua antud teema detailplaneeringu alal eeldatavalt kõrgendatud tähelepanu.
Joonis 3. Väljavõte Eesti radooniriski levilate kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, Rootsi Geoloogiateenistus ja Rootsi Kiirguskaitse Instituut, 2004)
32/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Joonis 4. Salmistu küla geoloogiline läbilõige (puurkaevude 713 ja 5993 alusel) Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
8.5 Põhjavesi
Salmistu küla, kus asub detailplaneeringu ala, asub Lääne Eesti vesikonnas Harju alamvesikonnas. Hüdrogeoloogiliselt eristatakse Kuusalu vallas Kvaternaari ühendatud põhjaveekompleksi Kuusalu ala, Siluri Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekompleksi Lääne Eesti ala, Ordoviitsiumi Kambriumi põhjaveekompleksi ja Kambriumi Vendi põhjaveekompleksi. Salmistu küla asub rannikualal, mistõttu saab selles piirkonnas välja tuua vaid Ordoviitsiumi Kambriumi ning Kambrium Vendi põhjaveekompleksi. Pinnasevesi asub Kuusalu valla piires valdavalt 3,0 6,0 m sügavusel, ojade ääres aga 0,5 1,0 m sügavusel maapinnast (kaevudes 5,0 6,0 m). Suurveeperioodil on veetaseme tõus 1,5 2,0 m. 10 Pinnasevesi on sügisestel ja kevadistel kõrgvee perioodidel ülemistes liivades, kuivadel aastaaegadel savikihtide alustes liivades kruusades. Merelistes setetes liikuv pinnasevesi valgub mere suunas. Salvkaevud saavad vee jääjõelisest liivast kruusast, kus esineb erinevatel aastaaegadel stabiilsem veetase, kuigi ka see horisont toitub sademete veest. Kvaternaari põhjavesi on maapinnalt lähtuva mõju all ning seoses maakasutuse intensiivistumisega on pikaajaline kasutamine joogiveeallikana kaheldav. Samuti on ka Siluri Ordoviitsiumi veekiht maapinnalt lähtuva mõju all ning ka sellest kompleksist ei toimu veevõttu. 11 Veevõtuks kasutatakse Kuusalu vallas nii Ordoviitsiumi Kambriumi kui ka Kambriumi Vendi põhjaveekomplekse. Rannikualadel, kuhu jääb ka Salmistu küla, kasutatakse rohkem Kambriumi Vendi põhjaveekihte. 12 Siluri Ordoviitsiumi veepideme all paiknev Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks koosneb Alam Ordoviitsiumi Kallavere kihistu ning Alam Kambriumi Tiskre kihistu peeneteralisest liivakivist ja aleuroliidist. Peamiseks toitumisalaks on Pandivere kõrgustik, kus Ordoviitsiumi kihtidest läbi Siluri Ordoviitsiumi regionaalse veepideme nõrgunud vesi valgub surveliste filtratsioonivooludena laiali radiaalsuundades. Vee survepinna absoluutkõrgus on looduslikes tingimustes kuni 70 m. Ordoviitsiumi Kambriumi veekompleksi läbilaskvus on pindalaliselt ühtlane, kuna lateraalne filtratsioonikoefitsient jääb enamasti vahemikku 1 3 m/d. Veekompleks on Kuusalu valla piirkonnas reostuse eest hästi kaitstud. Veekvaliteet on + 2+ + üldiselt hea. Võib esineda kõrgenenud Mn , Fe ja NH 4 sisaldusi, mille põhjuseks eestkätt looduslik anaeroobne veekeskkond. Kvalitatiivset seisundit mõjutavaid olulisi mõjureid pole ja kvantitatiivset seisundit veevõtt oluliselt ei mõjuta. Kambriumi-Vendi vettkandev osa koosneb savikate vahekihtidega liivakivist ja aleuroliidist, mis paiknevad Lükati Lontova veepideme all. Kambriumi Vendi veekihid moodustavad Kuusalu vallas ühtse Kambriumi Vendi põhjaveekompleksi. Põhjaveekompleksi põhjavesi on surveline ja reostuse eest kaitstud. Liivakivide filtratsioonikoefitsient on 2...6 m/d ning vesi liigub vettandvate kivimite poorides. Toitumine toimub ürgorgude kohal läbi kvaternaarisette infiltreeruvast sademeteveest ja Ordoviitsiumi Kambriumi veekogumist. Looduslikest komponentidest võib kõrgenenud sisaldusi esineda raua, mangaani, kloriidi, vees lahustunud gaaside ja raadiumi puhul. Tänu põhjaveekogumi vanusele inimtekkelisi komponente ei ole, + kuid johtuvalt anaeroobsest veekeskkonnast on põhjavees kohati kõrgenenud NH 4 sisaldus. Põhjaveekompleksi kvaliteedis ja koguses olulisi muudatusi ei toimu. Põhjavee kvaliteet Kuusalu valla põhjaveekomplekside seisund on üldiselt hinnatud heaks. Probleeme võib tekkida peamiselt raua , ammooniumi ja mangaaniühendite sisaldustega. Mõne puurkaevu vesi ületab ka lubatud oksüdeeritavust või kloriididesisaldust. Ülejäänud keemiliste ühendite
10 Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 11 Harju alamvesikonna veemajanduskava 12 Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava
34/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
osas vastab vesi üldjuhul nõuetele, kuid enamiku puurkaevude joogivesi vajab siiski enne veevõrku andmist töötlemist. Põhja Eesti rannikualal, mis hõlmab ka Kuusalu valda, on Kambriumi Vendi veekompleksi veehaarete intensiivse töötamise tõttu üheks olulisemaks probleemiks merevee või aluskorra suure mineraalsusega vee intrusiooni oht. 13 Põhjavee kaitstus Pindmise reostuse seisukohalt maapinnast esimese aluspõhjalise veekompleksi (kvaternaar, ordoviitsium) kaitstuse poolest on Kuusalu vald kaitsmata või nõrgalt kaitstud alal. Salmistu küla asub mattunud oru kohal, mistõttu pinnakatte paksus on suhteliselt suur ja põhjavesi on tänu pinnakattele Salmistu külas paremini kaitstud. Ordoviitsiumi Kambriumi ja Kambriumi Vendi põhjaveekihid on geoloogiliselt reostuse eest suhteliselt hästi kaitstud kogu vallas, kuid probleemiks on nende sügavamate veekihtide veevarude piiratus ja osaliselt ka taastumatus. Sellest tulenevalt on eriti oluline pöörata tähelepanu vee ratsionaalsele kasutamisele ja efektiivsele kaitsele. 14
8.6 Pinnavesi
Planeeritava ala piirkonda ei jää ühtegi olulist suuremat siseveekogu. Kärgu kinnistu lõunaosa läbib vastavatesse registritesse kandmata oja (Eesti Põhikaardi alusel Kuuru oja), mis kinnistu piires voolab looduslikus sängis (Joonis 5). Oja möödub Laane aiandusühistust ning suubub Salmistu lahte.
Joonis 5. Detailplaneeringu ala läbiv oja (aprill 2008) Läänemere rannikust on detailplaneeringuala ligikaudu 200 m kaugusel. Planeeritava ala kandis kuulub rannikumeri Harju alamvesikonna Kolga lahe rannikuveekogumisse (kood EE_4) 15 , mille looduslik seisund on hea.
8.7 Punktreostusallikad
Aruande koostajatele teadaolevalt olulised paiksed punktreostusallikad piirkonnas puuduvad.
13 Harju alamvesikonna VMK ja Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 14 Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 15 Harju alamvesikonna veemajanduskava
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
8.8 Välisõhu seisund
Informatsioon üldise välisõhu kvaliteedi kohta antud piirkonnas puudub. Välisõhku mõjutavad peamiselt majapidamiste küttesüsteemidest väljuvad saasteained ning transpordist tulenev tolm ja heitgaasid. Lisaks maanteesõidukitele mõjutavad välisõhu kvaliteeti mere läheduse ja väikesadama olemasolu tõttu ka veesõidukid. Sesoonselt võib välisõhu kvaliteeti mõjutada haljastusjäätmete põletamine. Piirkonna välisõhu seisundit võib sellegipoolest lugeda heaks.
8.9 Piirkonna müratase ja transpordikoormus
Kuna tegu on elamupiirkonnaga ning Salmistu külas puuduvad mürataset tõstvad ettevõtted, on küla müratase seotud eelkõige seda läbiva Kuusalu Valkla maanteega (tee number 11267) ning eramajapidamistest tuleneva olmemüraga (muruniidukid, trimmerid, saed jms). Suvisel ajal võivad olmemüraallikateks olla välisõhus toimuvad kogunemised. Planeeringu alast ca 700 m kaugusel asuvast Salmistu väikesadamast tuleneb veesõidukite (mootorpaatide) müra. Kuusalu Valkla kõrvalmaantee on mustkattega ning asula sees on autode liikumiskiirus piiratud. Detailplaneeringu piirkonnas on maksimaalseks lubatud liikluskiiruseks 40 km/h. Teed läbis 2006. aastal liiklussageduse mõõtmistest lähtuvalt keskmiselt 603 sõidukit ööpäevas. 16 Eeldatavasti on 2009. aastaks liiklusintensiivsus mõnevõrra suurenenud. Kuna tegu on suvituspiirkonnaga, on liiklustihedus mõnevõrra kõrgem suveperioodil ning madalam talveperioodil. Samuti võib eeldada suuremat liiklustihedust nädalavahetustel. Idas piirneb detailplaneeringuala Pedassaare aiandusühistule viiva vallateega, mille transpordikoormuse kohta andmed puuduvad. Nimetatud teed kasutavad peamiselt Pedassaare aiandusühistu elanikud.
8.10 Kliima
Käesolevas peatükis esitatud ülevaade klimaatilistest tingimustest on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Tallinn Harku aeroloogiajaama andmete põhjal 17 . Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 5,1 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,3 °C. Keskmine ööpäevane maksimum on juulis 20,8 °C. Üle 19 °C tõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis ning augustis. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on 5,7… 5,5 °C ning ööpäeva maksimaalsed temperatuurid vaid 2,8 °C. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel 8,9… 8,4 °C. Suvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 17…20 °C. Detsembrist märtsini langeb keskmine mullatemperatuur alla 0 °C, olles kõige madalam jaanuaris–veebruaris ( 7... 6 °C).
16 Liiklusloenduse tulemused 2008. aastal. AS Teede Tehnokeskus. Tallinn 2009 17 http://www.emhi.ee/
36/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6. Keskmine õhutemperatuur 1961-1990 ja 2009 (http://www.emhi.ee) 18 Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas mõnevõrra kõrgem Eesti keskmisest ― 668 mm. Sademeterohkem on aasta teine pool juulist novembrini. Enim sademeid langeb maapinnale augustis ja septembris ― üle 80 mm kuus. Septembris on ka suurimad ööpäevased maksimumid (keskmiselt 74,5 mm).
Joonis 7. Sademed 1961-1990 keskmine ja 2009 (http://www.emhi.ee) Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar ja märts, mil sademete hulk on 29...30 mm. Aastas on kokku keskmiselt 122 sajupäeva, seega ligikaudu kolmandikul kõigist päevadest langeb vihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (<= 1 mm) on novembris ja detsembris – keskmiselt 14 sajupäeva kuus. Need on ühtlasi ka kõige pilvisemad kuud. Päikesepaiste kestus on suurim maist juulini. Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi. Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%).
18 http://www.emhi.ee/
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 8. EMHI Harku aeroloogiajaama 2005. aasta vaatlusandmetel koostatud tuuleroos. Koostanud ELLE Keskmine tuule kiirus on 4,4 m/s. Keskmine tuule kiirus püsib suhteliselt ühtlasena kogu aasta, nagu see on tavaline nähe mererannikul. Mõnevõrra tugevamad tuuled puhuvad siiski talvekuudel oktoobrist jaanuarini, veidi tuulevaiksem on juulis ja augustis. Tallinnas mõõdetud tuulekiirustest on talvekuudel 60%, suvekuudel aga 35 40% suuremad kui 5 m/s. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte sagedus. Aasta lõikes domineerivad edelatuuled. Aasta keskmine tuulekiirus on 4,4 m/s.
8.11 Taimestik ja loomastik
Praktiliselt kõiki alal esinevaid kooslusi võib käsitleda arenenuna sekundaarselt maakasutuse muutumise tõttu. Detailplaneeringu alal on tegu kunagise karjamaaga, mis on tänaseks päevaks suuremas osas metsastunud. Põhiosas on tegu ca 70 a vanuse männimetsaga, kus laiguti esineb ka raieküpset kuuske. Vähesel määral on maaüksusel nõmmeniitu. Niidukamar on käesoleval ajal säilinud võrdlemisi väikesel osal kinnistust. Territoorium on kohati võsastunud. Tõenäoliselt nimetatud võsastumise (valgustingimuste halvenemise) ja liigniiskuse tõttu on metsakoosluse põõsarindest kadunud kadakad, mida on säilinud vaid Laane aiandusühistu poolses osas, kus metsa on hooldatud. Kärgu kinnistu põhjapoolsel osal esineb tuulemurdu ja lamapuitu. Botaaniline ekspertiis (välitööd) Kärgu ja Nõmme Tülli kinnistutel viidi läbi 2008. aasta juulis. Ekspertiis tuvastas, et looduskaitseline väärtus kinnistutel asuval metsal puudub ning metsa vanuseline ja rindeline struktuur on liiga ühetaoline selleks, et määratleda seal väärtusliku metsakoosluse olemasolu. Ekspertiisi aruanne ühes detailplaneeringualal leiduvate soontaimede nimekirjaga on esitatud aruande lisas 2. Territooriumil olev metsaala on ümbritsevate elamukruntide poolt suurematest metsamassiividest suhteliselt eraldatud. Mitmest küljest piiratus teeb detailplaneeringu alast loomade liikumiseks sobimatu tupiku, mis võib teatud juhtudel põhjustada ka loomade
38/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
segadusse või ohtu sattumise. Kohalike elanike sõnul kohtab alal siiski metskitsi, oravaid ja põtru. Talveperioodil kohtab jäneseid ning on näha nende jälgi. Kärgu kinnistul pesitsevad elanike andmetel rebased (2007, 2008, 2009). Käivitunud metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on rikkunud looduse isereguleerimist ja tõstnud tuntavalt rebaste arvukust, mistõttu kohanemisvõimeliste rebaste liikumine asulatesse või nende lähistele pole ebatavaline. Esile tuleks tõsta ala tähtsust linnustikule. Elamualade lähedased metsatukad pakuvad mitmetele linnuliikidele sobivaid pesapuid ja varjepaiku. Keskkonnaregistri ja EELISe andmetele toetudes ei leidu detailplaneeringu alal ega selle lähinaabruses piirkonnas kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ega kaitsealuste loomaliikide elupaiku. Arendusala konkreetne loomastiku uurimus puudub ning programmi koostamisel vajadust täiendavateks uuringuteks ei nähtud. Hilisema protsessi käigus on ekspertgrupile siiski laekunud teavet võimalike kaitsealuste liikide esinemise kohta Salmistu küla piirkonnas, Pedassaare aiandusühistust läände jäävas metsas. Eksperdile teadaolevalt on käesoleva aruande koostamise ajal kavandamisel ka vastavad täpsemad uuringud nendel aladel. Arvestades detailplaneeringu ala kiilutust olemasolevate tiheasustusalade vahele ja suhtelist eraldatust suurematest metsamassiividest (suuremate aladega seob kitsas, vaid ca 70 m laiune koridor detailplaneeringu lõunaosas), on käesolevas töös suhtutud detailplaneeringu alasse pigem kui võimalikku toitumisalasse mitte elupaika.
8.12 Maastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid
Lähimateks kaitsealusteks aladeks (1,52 km raadiuses) on Kolga lahe hoiuala (Natura 2000 võrgustiku loodus ja linnuala), Kolga lahe maastikukaitseala ja Valkla klindi hoiuala. 19 Kaitsealused üksikobjektid projektiala lähipiirkonnas puuduvad. Kaitsealade kaart on esitatud allpool. Kolga lahe hoiuala moodustub veeosast pindalaga 513,5 ha. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (jõustunud 10.07.2005) § 1 lg 6 kohaselt on Kolga lahe hoiuala kaitse eesmärk EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: alk, sinikael part, rääkspart, tuttvart, kühmnokk luik, tõmmukajakas, tõmmuvaeras, jääkoskel, rohukoskel, hahk, väiketiir, jõgitiir, randtiir ja kormoran. Planeeringualast paikneb hoiuala välispiir ligikaudu 1 km põhja suunas.
Kolga lahe maastikukaitseala on loodud 1991. aastal Põhja Eesti väikesaartele iseloomulike maastike ja koosluste kaitseks. Kaitseala koosseisu kuulub 15 saart ja laidu. Suurimad neist on Pedassaar ja Rammu (ligi 100 ha), järgnevad Koipsi (34,0 ha), Umblu (1,6 ha) ja Allu (1,6 ha). Maastikukaitseala kogupindala on 1922 ha, sellest veeosa moodustab 1659,3 ha ja maismaaosa 262,7 ha. Kolga lahe maastikukaitseala juurde kuuluvad põhitükina Jõelähtme vallas Põhja Malusi, Lõuna Malusi ja Vahekari saared ning neid ümbritsev veeala. Lahustükina kuuluvad maastikukaitseala juurde Jõelähtme vallas Rammu, Koipsi, Laiakari ja Allu saared ning neid ümbritsev veeala. Teise lahustükina kuuluvad maastikukaitseala juurde Jõelähtme vallas Rohusi ja Umblu saared ning neid ümbritsev veeala. Kolmanda lahustükina kuulub maastikukaitseala juurde Kuusalu vallas asuv Pedassaar (90 ha), mis paikneb detailplaneeringualast veidi enam kui kilomeeter põhja suunas. Valkla klindi hoiuala asub Kuusalu vallas Valkla külas. Hoiuala kogupindala on 5,1 ha. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (jõustunud 10.07.2005) § 1 lg 21 kohaselt on Valkla klindi hoiuala kaitse eesmärk EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – rusukallete ja
19 Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus, http://www.maaamet.ee/
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäärakute metsade (pangametsade) kaitse. Detailplaneeringu alast paikneb hoiuala välispiir orienteeruvalt 1,4 km edela suunas. Hoiualal on vastavalt Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 le keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Joonis 9. Lähimad kaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid
40/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
8.13 Kultuurimälestised ja pärandkultuur
Kärgu ja Nõmme Tülli maaüksuste lähiümbruskonnas ei leidu ajaloo , arheoloogia , arhitektuuri , kunsti ega tehnikamälestisi. Samuti ei leidu seal muinsuskaitsealasid 20 . Lähimateks kultuurimälestisteks on Valkla külas asuvad arheoloogiamälestised – kivikalmed (vt Tabel 2). Lähimaks pärandkultuuri objektiks on Salmistu külas asuv Tanska talu, mis oli tsaariajal metsavahikoht 21 .
Tabel 2. Detailplaneeringuala lähiümbruse kultuurimälestised
Objekti nimetus ja Objekti kaug us ja suund Mälestise reg nr detailplaneeringu alast (km) asukoht Kivikalme, 1,74 km edelas reg nr 18530 Kivikalme, 1,76 km edelas reg nr 18529 Kivikalme, 1,76 km edelas reg nr 18526 Kivikalme, 1,78 km edelas reg nr 18528 Kivikalme, Arheoloogia 1,87 km edelas Valkla küla mälestis reg nr 18531 Kivikalme, 1,95 km edelas reg nr 18519 Kivikalme, 2 km edelas reg nr 18518 Kivikalme, 2,08 km edelas reg nr 18516 Kivikalme, 2,12 km edelas reg nr 18515 Tanska talu, Pärandkultuur 0,83 km edelas Salmistu küla reg nr 353:TAK:018
20 Maa-ameti kaardiserveri kultuurimälestiste kaardirakendus, http://www.maaamet.ee/ 21 Maa-ameti kaardiserveri pärandkultuuri kaardirakendus, http://www.maaamet.ee/
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
9 PLANEERINGUALA KIRJELDUS OLEMASOLEVAS OLUKORRAS
Alljärgnevas peatükis kirjeldatakse olemasolevat olukorda Nõmme Tülli ja Kärgu katastriüksustel. Olukorra kirjeldus põhineb kirjalikel allikatel ning asukohakülastustel kogutud andmetel. Keskkonnamõju hindamise eksperdid tutvusid planeeringualaga Salmistu külas 11.04.2008, 08.05.2008 ja 10.09.2008. Lisaks on olemasoleva olukorra kirjelduses kasutatud PhD Kadri Tali (EMÜ PKI) poolt juulis 2008 läbi viidud välitööde põhjal valminud botaanilist ekspertiisi. Käesoleval ajal planeeringualal hoonestus puudub ning samuti ei toimu sellel majandustegevust. Maaüksusel toimuvad looduslikud protsessid (suktsessioon). Detailplaneeringu ala on põhiosas kaetud metsaga (vt. pildid allpool). Maaüksuseid ümbritsevad ja eraldavad kiviaiad, mis viitab territooriumi kunagisele intensiivsele kasutusele kultuurmaastikuna – talukohana, karjamaana vms (Joonis 12). Samuti on säilinud ka paarikümne aasta vanuseid okastraadist karjaaedu. Käesoleval ajal on niidukamar säilinud võrdlemisi väikesel osal kinnistust.
Joonis 10. ja Joonis 11. Detailplaneeringu ala
Põhiosas on tegu ca 70 a vanuse männimetsaga, kus laiguti esineb ka raieküpset kuuske. Vähesel määral on maaüksusel nõmmeniitu. Looduskaitseline väärtus kinnistutel asuval metsal puudub ning metsa vanuseline ja rindeline struktuur on liiga ühetaoline selleks, et määratleda seal väärtusliku metsakoosluse olemasolu. Osaliselt on territoorium võsastunud. Suvisel ajal on metsaalune kuiv, kuid hooajati on teatud võsastunud alad liigniisked. Liigniiskuse üheks eeldatavaks põhjuseks on läbi Pedassaare aiandusühistule viiva tee alla rajatud truubi naaberkruntidelt ära juhitud liigvesi. Tõenäoliselt nimetatud võsastumise (valgustingimuste halvenemise) ja liigniiskuse tõttu on metsakoosluse põõsarindest kadunud kadakad, mida on säilinud vaid Laane aiandusühistu poolses osas, kus metsa on hooldatud. Kärgu kinnistu põhjapoolsel osal esineb tuulemurdu ja lamapuitu. Metsatukka läbivad katteta jalgrajad ja teed, mis lõppevad käesoleval ajal tupikutena ning eriti laialdast kasutust ilmselt ei leia, kuid võivad olla käiguteeks lähinaabritele (Joonis 13). Lisaks läbivad Nõmme Tülli kinnistu põhjaosa madalpinge õhuliinid.
42/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 12. Detailplaneeringu ala läbiv Joonis 13. Detailplaneeringu ala läbiv tee kiviaed
Asukohaülevaatustel võis ala mõningates kohtades täheldada erineva suurusega prügilademeid, milles leidus nii tavapäraseid olmejäätmeid kui suuremõõtmelisi jäätmeid (vt Joonis 14 ja Joonis 15). Seega on detailplaneeringuala kasutatud illegaalse prügi mahapaneku paigana.
Joonis 14. Prügilade detailplaneeringu Joonis 15. Prügilade detailplaneeringu alal alal
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
10 TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI DETAILPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINNANG
Alljärgnevalt on antud ülevaade nullalternatiivist tuleneda võivatest tagajärgedest ja mõjudest keskkonnale ja inimese tervisele. Seejuures on nullalternatiivi puhul lähtutud eeldusest, et ala säilitatakse/hooldatakse vastavalt keskkonnaalaste ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetele. Arvesse on võetud, et detailplaneeringu ala seisund ei ole ajas muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad siiski teatud looduslikud ja/või inimeste põhjustatud protsessid. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et Nullalternatiivi mõjude välja toomisel ei ole lähtutud võrdlusest detailplaneeringu elluviimisega. Erinevate alternatiivide mõjude suurust on omavahel võrreldud alternatiivide võrdluse peatükis. Käesolevas peatükis antakse esmalt ülevaade olemasoleva olukorraga kaasneda võivatest tagajärgedest. Seejärel antakse hinnang Nullalternatiiviga kaasneda võivatest mõjudest. Vajadusel antakse soovitusi vajalike tegevuste läbiviimiseks, mille täitmisel vastab maa ala kehtestatud nõuetele.
10.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed
Nullalternatiivi puhul ei rajataks kinnistule elamuid, kuid võimalikud on siiski erinevad seadustega kooskõlas olevad arengud, mis ei eelda kinnistutele detailplaneeringu kehtestamist ega maakasutuse muutmist. Alternatiivide valiku juures (peatükk 7) välistati reaalse arenguna metsa korraldatud hooldamine avaliku puhkealana. Kuna kinnistute omanikelt eeldaks metsa puhkealana hooldamine lisakulutusi, mis ei ole majanduslikult põhjendatud ning millel puudub kompenseerimismehhanism, on nimetatud areng loetud ebatõenäoliseks. Küll aga on tõenäoline metsa majandamise jätkumine tulundusmetsana (vt allpool). Alljärgnevalt on ära toodud olulisemad reaalsed võimalikud arengud ühes nende tagajärgedega: • Metsaraie. Detailplaneeringu ala mets ei ole määratud hoiumetsaks ega kaitsemetsaks metsaseaduse ega looduskaitseseaduse tähenduses. Seega on käesoleval ajal tegemist eravalduses tulundusmetsaga. Teatud mahus raie toimumine planeeringualal tulevikus on küllalt tõenäoline, kuna detailplaneeringu alal kasvab suures osas raieküps mets. • Looduslike protsesside suhteliselt vaba jätkumine kinnistutel. Reaalne areng. Inimtegevuse poolt täielikult suunamata areng eeldab aga siiski, et kinnistute omanikud loobuvad oma maa sihtotstarbelisest kasutamisest, s.t. kasutusest maatulundusmaana (millega kaasneb metsa raie) või elamumaana. Antud arengu puhul on võimalik ka võsastumine. Pole tagatud metsakoosluse hooldus ning kunagisel karjamaal jätkuksid võimalikud kinnikasvamise protsessid võsastumise näol, mis vähendaksid metsa miljöö ja rekreatiivset väärtust. Nimetatud tagajärje jätkumise tõenäosus on suur. • Jäätmeteke läbi võimaluse ladustada territooriumile ebaseaduslikku prügi. Oht tuleneb eelkõige ümbruskonnas paiknevatest suvituspiirkondadest. Sellise olukorra jätkumine ei vasta õigusaktide nõuetele, kuid maaüksuste omanikel on vähe võimalusi tagajärje jätkumise takistamiseks teisiti kui läbi ala täieliku sulgemise. • Juurdepääsu piiramine kinnistutele, et tagada kinnistute korrashoid. Omanikud ei ole siiani tähistanud kinnistut eramaana ega keelanud läbikäiku. Sellega on aga omanikud võtnud endale riski, et kinnistutel viibivad inimesed ei käitu seal heaperemehelikult jättes
44/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
maha jäätmeid, või tekitades muid kahjustusi. Eelpool kirjeldatud olukordade vältimiseks on omanikel võimalik oma territooriumi sulgeda ainult oma tarbeks, nii nagu seda on teinud naaberkinnistute omanikud. • Ala puhverfunktsiooni säilimine. Detailplaneeringuala toimiks kõigi eeltoodud reaalsete arengute puhul ühel või teisel moel olemasolevate elamualade eraldajana. Puhvertsooni väärtus (s.h. rekreatiivne väärtus) oleks erinevate arengute (mets, raietööd, suletud territoorium jm) puhul erinev.
10.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud
Nullalternatiiviga kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse eelnevas peatükis välja toodud eeldatavatele tagajärgedele tuginedes. Seejuures tuleb arvestada, et välistada ei saa ettenägematuid mõjusid. Näiteks neid, mis tulenevad loodusõnnetustest. Eelpool toodud võimalikel arengutel ja nende tagajärgedel on mõju nii eluta keskkonnale kui elusloodusele ja sotsiaalsele keskkonnale. Alljärgnevalt on välja toodud mõjud keskkonnaaspektide lõikes. Summaarne mõju elusloodusele ja sotsiaalsele keskkonnale on esitatud eraldi peatükis.
10.2.1 Mõju maastikule
Maastiku väärtust saab jagada maastiku loodusväärtuseks ja väärtuseks inimese jaoks. Loodusmaastiku väärtus on seotud selle ökoloogiliste funktsioonidega. Detailplaneeringuga käsitletava maastiku loodusväärtus on keskmine. Kavandatava arenduse mitte ellu viimisel maastikku oluliselt ei muudetaks ehk detailplaneeringu alale hooneid ei rajataks. Eeldatavalt toimuksid edasi looduslikud protsessid ilma inimese sekkumata. Lähtuvalt metsakoosluse seisukorrast ning senistest arengutest maaüksustel, võib eeldada, et liigniiskuse tõttu jätkub territooriumil kohati võsastumine. Mingil ajahetkel muutub tõenäoliselt vajalikuks metsa uuendamine (raietööd). Võimalike, mingites lubatud piires läbi viidavate, raietööde mõju maastikule sõltuks nende mahust. Maastiku väärtus inimese seisukohast on eelkõige visuaalne ning rekreatiivne. Igasugune aisting on aga väga individuaalne ning sõltub suures osas konkreetsest inimesest ning tema ilumeelest ja selle tundlikkusest. Seega on väga keeruline anda ühest hinnangut maastikupildi võimalike mõjude kohta. Pole võimalik hinnata, kas parem on korrastatud või niiöelda metsikult kasvav mets. Mõlemal on omaette väärtus. Järeldus: Mõju maastikule on neutraalne.
10.2.2 Mõju pinnasele
Asukohakülastuste ajal ei täheldatud detailplaneeringu alal viiteid võimalikule pinnasereostusele ega tuvastatud ohtlike ainete hoidmist territooriumil. Nullalternatiivi puhul ei toimu tegevusi, mis võiksid mõjutada pinnase seisundit. Ei kasutata ohtlikke aineid, ei teki reovett, ei juhita ära heitvett. Samuti ei toimu alal pinnase eemaldamist, täitmist ega kuivendamist. Kui kavandatavat arendust ei toimu, ei ole ette näha mõju pinnasele. Ohuks on järelevalve puudumine maaüksusel ning piiramatu ligipääs. Nimetatud ohte vähendaks ala sulgemine. Vandalismiaktid väljuvad arendaja kontrolli alt. Järeldus: Arvestades olemasolevat olukorda ning selle jätkumist, on mõju pinnasele neutraalne.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
10.2.3 Mõju pinnaveele
Kasutusest väljas oleval alal ei toimu veevõttu ega reo/heitvee ärajuhtimist pinnaveekogudesse. Kuna nullalternatiivi puhul ei ole kavandatud tegevusi, mis võiksid kuidagi mõjutada vee kvaliteeti, siis võimalik mõju pinnaveele puudub. Hetkel ja tulevikus on mõju neutraalne. Järeldus: Eeldatavasti on mõju pinnaveele ja rannikumerele neutraalne.
10.2.4 Mõju põhjaveele
Kasutusest väljas oleval kavandatava tegevuse alal ei toimu veevõttu põhjaveest. Nagu eelnevates peatükkides kirjeldati, ei ole alust arvata, et eelnev tegevus või olemasolev olukord oleks võinud põhjustada pinnase reostust, mis oleks võinud hiljem põhjavette jõuda. Samuti on põhjavesi detailplaneeringu alal hästi kaitstud. Järeldus: Nullalternatiivi korral on mõju põhjaveele neutraalne.
10.2.5 Mõju välisõhule
Metsaga kaetud territooriumil ei asu saasteallikaid, mis võiksid mõjutada välisõhku. Metsasalu mõjub välisõhu kvaliteedile üldjuhul pigem positiivselt, toimides loodusliku õhu puhastajana. Teisalt takistab tee äärne mets teedelt tuleneva tolmu ja heitgaaside hajumist õhus. Antud mõju võib vaadelda nii positiivse (õhusaasteained ei jõua teisele poole metsa jäävate elamuteni) kui negatiivsena (hajumistingimused on halvendatud ja tee äärsed saasteainete kontsentratsioonid õhus tõusevad). Järeldus: Mõju välisõhule on eeldatavalt neutraalne.
10.2.6 Mõju müratasemele
Metsaga kaetud territooriumil ei asu müraallikaid. Mõju müratasemele oleks võimalik, kui alal viidaks läbi raietöid. Taolisel juhul tekib müra metsatöömasinatest ning puidu transpordist. Tegu võib olla tugeva häiringuga ümbritsevale elanikkonnale, mis on aga ajutise iseloomuga. Eeldatavalt toimiks detailplaneeringu ala siiski edasi niiöelda vaikse alana piirkonnas. Järeldus: Mõju välisõhule mürast tingituna puudub.
10.2.7 Mõju kultuuripärandile
Kavandatava tegevuse alal puuduvad riiklikes registrites registreeritud kultuuriväärtused. Kuna territooriumil puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid, siis mõju kultuuripärandile puudub.
10.2.8 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kuna territooriumil ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealused objektid, siis mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub.
10.2.9 Kaudne mõju ja koosmõju keskkonnaseisundile
Nullalternatiivi puhul puuduvad tagajärjed, mis viiksid koosmõjuni teiste piirkonnas toimuvate tegevustega, samuti puuduvad olulised kaudsed mõjud. Järeldus: Nullalternatiivi puhul olulised koosmõjud ja kaudsed mõjud puuduvad.
46/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
11 NULLALTERNATIIVI EELDATAV MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE
11.1 Mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule
Ajal, mil territoorium on seisnud kasutamata, on haljasalad olnud hooldamata ning taimestik ja loomastik arenenud ilma inimmõjuta. Kunagine karjamaa on kinni kasvanud ja kattunud metsasaluga. Kasutuseta territooriumil on head võimalused koosluse mitmekesistumiseks ning taimestikule ja elupaikadele, mis saavad vabalt areneda, on nullalternatiiv seetõttu positiivse mõjuga. Maaüksuse sihtotstarbelisel majandamisel (nt raietööde läbiviimisel) väheneks positiivne mõju tunduvalt või oleks võimalik ka teatav negatiivne mõju. Kuigi territoorium on hetkel loomadele ligipääsetav, on detailplaneeringu ala kui roheala miinuseks väike ühenduskoridor suuremate metsaaladega. Kinnistutele sattunud metsloomad on olukorras, kus neid ümbritsevad kolmest küljest elamud, teed ja aiad. Seeläbi on olemas teatud võimalus metsloomade ohtu sattumiseks. Vajadusel suletud territoorium piiraks loomade vabalt liikumise võimalusi veelgi. Loomastikule seega nullalternatiivil märkimisväärset positiivset mõju ei avaldu, vaid on pigem neutraalne. Olulisemaks saab pidada positiivset mõju piirkonna linnustikule. Juhul, kui kehtestatakse ja viiakse ellu antud detailplaneeringu alast lõunasse jäävatele maaüksustele algatatud detailplaneering, kaob Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistutel ühendus metsamassiividega ning ala looduslik väärtus kahaneb tunduvalt.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule on mõõdukalt positiivne, eeldusel et alal lastakse vabalt areneda.
11.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule
Metsaalal on sotsiaalkeskkonnale positiivne mõju. Territoorium on haljasalaks olemasolevate elamukomplekside (Laane ja Pedassaare suvilakooperatiivid) vahel. Positiivne mõju heaolule on oluline, kuid lokaalse iseloomuga, puudutades eelkõige lähemaid naabreid. Inimese tervisele on Nullalternatiivil positiivne mõju juhul, kui maa ala edasine kasutus võimaldab seda avalikult kasutada. Metsa alla viivate radade sulgemisega omanike tarbeks (vältimaks metsaaluse risustamist või kahjustamist) kaoks tegelikkuses ka võimalus metsa rekreatsiooniks kasutamisele. Säiliks vaid puhvertsooni ülesanne. Territoorium toimiks puhveralana eeldatavalt ka metsa majandamise puhul, antud juhul küll tunduvalt vähema väärtuslikkusega.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju inimese tervisele on pigem neutraalne, mõju kohaliku kogukonna heaolule pigem positiivne.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
11.3 Mõju majanduskeskkonnale
Nullalternatiivi puhul on võimalik teatav metsa majandamine, millel siiski laiem mõju piirkonna majandusele eeldatavalt puuduks. Detailplaneeringu ala väärtus Nullalternatiivi puhul langeb võrreldes omanike käesoleva aja ootustega. Ümbritsevate kinnistute väärtusele võrreldes hetkeseisuga olulist mõju Nullalternatiiviga ei kaasne.
Järeldus: Majanduskeskkonnale oluline mõju puudub.
48/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
12 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Kavandatavaks tegevuseks on detailplaneeringu ala jagamine elamukruntideks ning maakasutuse muutmine. Perspektiivselt rajatakse elamukruntidele ühepereelamud ühes vajalike infrastruktuuride ja kommunikatsioonidega. Omanike visioonis on detailplaneeringu ala üleminekuala tiheasustuselt loodussõbralikumale hajaasustusele. Alljärgnevalt kirjeldatakse kavandatavat tegevust ehk kruntide moodustamist, ehitustegevust ning elamute kasutusse võtmist. Kirjeldustes on tuginetud kinnistute omanike ja detailplaneeringu koostajate poolt antud informatsioonile. Detailplaneeringu koostamine on pidev protsess ning alternatiivvariante on tulenevalt KSH koostamise vahetulemustest ning avalikustamise käigus saadavast tagasisidest pidevalt täiendatud/muudetud. Kuna aruande sisu pidev muutmine võib huvitatud osapooltes tekitada segadust (nt kui arvulised näitajad KSH aruande erinevates variantides muutuvad) ja teeb raskeks protsessi jälgimise, on aruandes käsitletud kolme alternatiivset lahendust, mis on planeerija poolt koostatud sõltuvalt alternatiivist 2008. aasta lõpus või 2009. aasta alguses. Detailplaneeringu lahenduste käsitlemisel ja nende kirjeldamisel on niisiis tuginetud detailplaneeringu alternatiivvariantidele 2009. aasta alguse seisuga. Kõik hilisemad alternatiivvariandid on eeldatavasti koostatud käesolevas aruandes välja toodud soovitusi kasutades. Alternatiivide võimalikud keskkonnamõjud on hinnatud vastavalt eskiislahendustele, mis on toodud aruande lisas 9. Erandiks on alternatiiv 1, mille esialgsed hinnangud on antud detailplaneeringu lähteülesande alusel ning hiljem on neid hinnanguid täpsustatud aruande lisas 10 toodud hilisema perioodi eskiislahenduse alusel. Lisas 10 esitatud alternatiivide joonised on planeeringuvariantide edasiarendused, mis leidsid tutvustamist KSH aruande avalikul arutelul.
12.1 Ehitusaegne tegevus
Ehitusaegse tegevuse alla kuulub maa alade ettevalmistamine (pinnasetööd), hoonete ja infrastruktuuride rajamine (hooned, teed, kommunikatsioonid) ning detailplaneeringu ala haljastamine. Ehitusaegse tegevusega kujundatakse territooriumi ilme. Detailplaneeringu elluviimisel on vajalik metsa raadamine vähemalt hoonestusala ja rajatavate infrastruktuuride hõlmataval alal. Hoonete ümbrus haljastatakse ja heakorrastatakse. Detailplaneeringuga on seatud tingimuseks säilitada hoonestusaladel väärtuslik kõrghaljastus ning väljaspool hoonestusala kogu kõrghaljastus ehk olemasolev puurinne. Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisega kujuneks nö rohelise parklinna miljöö. Tulenevalt metsa säilitamise kohustusest väljaspool hoonestusala, saab ehitustegevuse läbiviimise alana käsitleda eelkõige just kruntidele määratavaid hoonestusalasid. Nimetatud alade suurusi on käsitletud allpool alternatiivide lõikes. Elamukruntidele rajatakse individuaalelamud, maksimaalseks hoone ehitusaluse pinnaks on määratud 400 m 2. Hoonete välisviimistluses kasutatakse looduslikke materjale ning värvitoone. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Ehitustöid teostavate ettevõtetega sõlmitakse lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus. Arendaja kontrollib nõuete täitmist ehitustegevuse käigus. Alternatiiv 1, 2 ja 3 puhul on ehitustööde läbiviimise põhimõtted samad, erinevused tulenevad ehitustööde mahtudest.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 puhul jagatakse maaüksused kumbki kaheks elamukrundiks, millele rajatakse väikeelamud. Lisaks moodustataks kaks krunti transpordimaaks (juurdepääsuteeks). Nelja elamukrundi rajamisel oleks elamumaa krundi suurus keskmiselt 0,94 hektarit. Esialgsel planeerimislahendusel esitatud kruntide suurused on: 9900 m 3, 9655 m 3, 8490 m 3 ja 9385 m3. Transpordimaa hõlmaks 1685 m 3. Kirjeldatud olukorda illustreerib alljärgnev joonis. Detailplaneeringu lahenduse alusel hõlmavad hoonestusalad 8390 m 3 ehk ligikaudu 22% elamukruntidest, jäädes vahemikku 1870 2240 m3. Ühes transpordimaaga on rajatisteks ette nähtud maa ala suurus 1 ha ehk ligikaudu veerand kogu detailplaneeringu alast.
50/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 16. Põhimõtteline võimalik kruntide jaotus Alternatiiv 1 puhul (Märkus: esitatud kaart on illustratiivne ning tegu ei ole tegeliku detailplaneeringu joonisega)
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Alternatiiv 2 Alternatiiv 2 puhul vaadeldakse olukorda, kus detailplaneeringu alale moodustatakse kaheksa elamukrunti, s.t. kumbki maaüksus jagatakse neljaks krundiks. Lisaks moodustataks kaks krunti transpordimaaks (juurdepääsuteeks). Olukorda kirjeldab alljärgnev joonis.
Joonis 17. Põhimõtteline võimalik kruntide jaotus Alternatiiv 2 puhul (Märkus: esitatud kaart on illustratiivne ning tegu ei ole tegeliku detailplaneeringu joonisega)
52/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kaheksa elamukrundi rajamisel moodustuksid elamukrundid keskmise suurusega 4679 m2, jäädes vahemikku 4505 – 5555 m2. Hoonestusalade alla on määratud 15 350 m2 ala ehk 41% elamukruntidest. Keskmine hoonestusala suurus on 1919 m2, suurused jäävad vahemikku 1350 2600 m2. Teede maa hõlmab 1685 m 2. Teed ja hoonestusalad hõlmaksid kokku hinnanguliselt 1,7 ha ehk 43,5% detailplaneeringualast.
Alternatiiv 3 Alternatiiv 3 puhul vaadeldakse olukorda, kus detailplaneeringu alale moodustatakse üksteist elamukrunti, s.h. 6 elamukrunti Nõmme Tülli ja 5 elamukrunti Kärgu kinnistule. Lisaks moodustataks kaks krunti transpordimaaks (juurdepääsuteeks). Alternatiiv 3 puhul moodustuksid elamukrundid keskmise suurusega 3395 m2, jäädes vahemikku 3150 – 4400 m 2. Hoonestusalade suurus jääks planeerimislahenduse kohaselt vahemikku 1050 1600 m 2, keskmine suurusega 1258 m2. Kokku on hoonestusalade alla määratud 15 350 m2 ala ehk 41% elamukruntidest. Teemaa hõlmab 1766 m 2. Kuna hoonestusalade suurust on alternatiiv 3 kohase eskiisi korral tunduvalt vähendatud, hõlmaksid teed ja hoonestusalad kokku hinnanguliselt ligikaudu sama suure ala kui alternatiiv 2 puhul 1,7 ha ehk ligi 44 % detailplaneeringualast. Alternatiiv 3 põhimõtteline lahendus on esitatud alljärgneval joonisel.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 18. Põhimõtteline võimalik kruntide jaotus Alternatiiv 3 puhul (Märkus: esitatud kaart on illustratiivne ning tegu ei ole tegeliku detailplaneeringu joonisega)
54/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
12.2 Ehitusjärgne tegevus
Ehitusjärgne tegevus on käesolevas tähenduses valminud elamute kasutuselevõtt. Alternatiiv 1 puhul on käesolevas aruandes arvestatud nelja püsivalt Salmistu külas elava leibkonnaga. Alternatiiv 2 puhul on käesolevas aruandes arvestatud kaheksa püsivalt Salmistu külas elava leibkonnaga. Alternatiiv 3 puhul on käesolevas aruandes arvestatud üheteistkümne püsivalt Salmistu külas elava leibkonnaga. Peamised elamute kasutusele võtmise keskkonnaaspektid on välja toodud alljärgnevalt. Veekasutus, reoveekäitlus ja heitvee ärajuhtimine Elamud on planeeritud liita ühisveevarustusega. Käesoleva aruande koostamise ajal ei olnud Salmistu küla täies ulatuses ühisveevarustusega liidetud. Salmistu veetrassi renoveerimis ja laiendustööde algus on planeeritud käesoleva mõju hindamise aruande koostamisega samasse perioodi. Detailplaneeringuala elamute veega varustatus on kavandatud perspektiivselt rajatavalt Pedassaare aiandusühistu trassilt, mis kulgeb piki aiandusühistusse viivat teed, jäädes Nõmme Tülli kinnistust idasse. Uut puurkaevu elamute varustamiseks ei rajata. Elamute kasutusse võtmisel tekib olmereovett. Olmereovee käitlemiseks oleks otstarbekas majapidamised liita ühiskanalisatsiooni võrguga, ent see pole lähitulevikus võimalik, sest ühiskanalisatsioon puudub. Seetõttu nähakse esialgses lahenduses ette individuaalsete kogumismahutite rajamist, mille tühjendamine toimub vastavalt vajadusele nõuetekohase teenusepakkuja poolt, kes toimetab reovee nõuetekohasesse purgimiskohta. Sademevee ja liigniiskuse ära juhtimiseks on planeeritud kraav Pedassaare aiandusühistusse viiva tee detailplaneeringu ala poolsesse serva. Jäätmekäitlus Peamised tegevuse käigus tekkivad ning käideldavad jäätmed on olmejäätmed. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Olmejäätmed ja pakendijäätmed antakse üle korraldatud jäätmeveo jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (valla poolt määratud jäätmevedaja). Energia kasutamine Elektrienergiat vajatakse tavapäraseks eramajapidamiste olmetegevuseks. Teatud määral võib elektrienergia kasutamine olla vajalik ka näiteks kütmiseks ja välivalgustuseks. Elektrienergiat hakatakse tarbima Eesti Energia võrgust. Alal on olemas õhuliinid, mis planeeritakse ümber tõsta maakaabelliinideks ning elektriliini postid on kavas likvideerida. Ka kinnistusiseselt kasutatakse elektrivarustuse tagamiseks maakaabelliine. Planeeringuala ei kuulu kaugkütte piirkonda ja planeeringuga ei kavandata kaugkütte torustikku. Soojavarustus lahendatakse ehitusprojekti käigus lokaalselt iga krundi piires eraldi ehk majapidamistele rajatakse individuaalsed küttesüsteemid. Võimalikud kütteallikad planeeritaval alal on elekter, vedel ja tahkekütus. Transport Pedassaare aiandusühistusse viivalt valla teelt rajatakse detailplaneeringu alale üks keskne juurdepääsutee, mida mööda toimub kruntide elanike liiklemine.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
13 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED
Käesolevas peatükis kirjeldatakse planeeritava tegevusega kaasnevaid sisend väljund analüüsil leitud võimalikke tagajärgi.
13.1 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed
Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud detailplaneeringu alusel kavandatava ehitustegevuse erinevad etapid. Sisend väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa. Joonis 19 kirjeldab olulisi sisendeid ja väljundeid seoses ehituse etapis ehitusplatsi teenindava transpordiga. Selles etapis kujuneb transpordikoormus peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning puitu äravedavatest veokitest.
Heitmed välisõhku Müra Kütus Koormus Masinad ja Transport teekattele töövahendid (ehitusmaterjalide veod ning Avariioht Koorem jäätmete ja puidu äravedu) Koorem Autojuht
Joonis 19. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest. Elamute rajamiseks on vajalik metsa raadamine, pinnase täitmine ja metsaaluse korrastamine. Joonis 20 kirjeldab metsa raadamise ja territooriumi ettevalmistamise sisendeid ning väljundeid. Samuti kaasneb sellega territooriumi korrastamine ning hetkel seal asuvate jäätmete eemaldamine.
56/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tolm Heitmed Müra välisõhku
Avariide ja Kütus tööõnnetuste oht Territooriumi ettevalmistus Masinad ja töövahendid (metsa raadamine, pinnasetööd, Maastiku muutus territooriumi korrastamine) Töötajad Puit
Territooriumilt kogutud Hal jastus ja jäätmed pinnasejäätmed
Joonis 20. Sisend-väljund diagramm metsa raadamise ning territooriumi korrastamisega kaasneda võivatest tagajärgedest. Joonis 21 kirjeldab ehitustegevuse (hoonete ja infrastruktuuride rajamise) peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse kasutades erinevaid mehhanisme.
Kütus Heitmed välisõhku Müra
Energia
Ehitus ja Ehitus ja viimistlusmaterjalid Hoonete ja rajatis te viimistlusmaterjalide püstitamine jäägid Seadmed (elamud, infrastruktuur, kommunikatsioonid,) Ehi tus ja Masinad ja viimistlusmaterjalide töövahendid pakendijäätmed
Töötajad Avariide ja tööõnnetuste oht
Joonis 21. Sisend-väljund diagramm hoonete rajamisega kaasneda võivatest tagajärgedest.
Ehitustegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: • metsa raadamisega kaasnev maastiku muutus, • liigvee ärajuhtimine alalt, • tolm ja teised heitmed välisõhku, • ehitustegevusega kaasnev võimalik müra, • kaasnevad jäätmed,
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
• ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel.
Metsa raadamine Elamukruntidele on detailplaneeringus seatud nõue säilitada hoonestusaladel väärtuslik kõrghaljastus ning väljaspool hoonestusalasid kogu kõrghaljastus. Metsa raadamine on siiski vajalik vähemalt hoonete ja rajatiste aluselt pinnalt. Kruntide õuealad kujundatakse suuremas või vähemas ulatuses kultuurmaastikuks. Alternatiiv 1 puhul oleks metsa raadamine lubatud maksimaalselt 25% territooriumi ulatuses. Alternatiiv 2 puhul oleks metsa raadamine lubatud maksimaalselt 44% territooriumi ulatuses. Alternatiiv 3 puhul oleks metsa raadamine lubatud maksimaalselt 44% territooriumi ulatuses. Heitmed välisõhku (sh tolm) Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO 2, NOx, LOÜ). Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peenikesed osad kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Müra ja vibratsiooni teke Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Samuti tekitavad müra raietööd. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Enamus transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning teatavate abivahendite kohaletoimetamiseks kasutatakse sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus on vastav raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradega. Paikseteks müraallikateks on erinevad kasutatavad mehhanismid ja masinad. Alljärgnevalt (Tabel 3) on toodud võimalikud ehitusmehhanismid, millele on määratud maksimaalsed lubatud helivõimsuse taseme piirväärtused. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama nendele nõuetele ehk võimalik mürateke on määratud ehitusel kasutatavate masinate kaudu. Tabel 3. Garanteeritud helivõimsuse taseme piirväärtused
Installeeritud Lubatud helivõimsuse tase netovõimsus P dB/1 pW (kW) Elektriline võimsus Pel Seadme liik I etapp II etapp (kW) Seadme mass Alates Alates m (kg) 3. jaanuarist 3. jaanuarist Lõikelaius L 2002 2006 (cm)
P ≤ 8 108 105 2 Tihendamismasinad (vibrorullid, plaadid ja rammid) 8 < P ≤ 70 109 106 2 P > 70 89 + 11 lg P 86 + 11 lg P
Linttraktoril põhinevad buldooserid, laadurid ja ekskavaator P ≤ 55 106 103 2 laadurid P > 55 87 + 11 lg P 84 + 11 lg P
Ratastraktoril põhinevad buldooserid, laadurid, ekskavaator laadurid, kallurid, greiderid, laadurkopaga prügilatihendajad, P ≤ 55 104 101 2, 3 sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga
58/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Installeeritud Lubatud helivõimsuse tase netovõimsus P dB/1 pW (kW) Elektriline võimsus Pel Seadme liik I etapp II etapp (kW) Seadme mass Alates Alates m (kg) 3. jaanuarist 3. jaanuarist Lõikelaius L 2002 2006 (cm) veoautod, iseliikuvad kraanad, tihendusmasinad (mittevibreerivad rullid), teekattematerjali laoturid, P > 55 85 + 11 lg P 82 + 11 lg P hüdraulilised pumbajaamad
Ekskavaatorid, ehitustõstukid kaupade transportimiseks, P ≤ 15 96 93 ehitusvintsid, motoblokid P > 15 83 + 11 lg P 80 + 11 lg P m ≤ 15 107 105 Käsisuruõhuhaamrid ja kirkad 15 < m < 30 94 + 11 lg m 92 + 11 lg m m ≥ 30 96 + 11 lg m 94 + 11 lg m Tornkraanad 98 + lg P 96 + lg P
Pel ≤ 2 97 + lg Pel 95 + lg Pel
Keevitus ja jõugeneraatorid 2 < Pel ≤ 10 98 + lg Pel 96 + lg Pel
10 > Pel 97 + lg Pel 95 + lg Pel P ≤ 15 99 97 Kompressorid P > 15 97 + 2 lg P 95 + 2 lg P L ≤ 50 96 94 2 50 < L ≤ 70 100 98 Muruniidukid ja trimmerid, muruservatrimmerid 70 < L ≤ 120 100 98 2 L > 120 105 103 2
Vibratsiooni võib ehitustööde juures esineda pinnasetihenduse juures. Eeldatavalt toimub vibratsioonitaseme tõus detailplaneeringu ala piires ning ei häiri naabruskonda. Jäätmeteke Ehitustööde käigus tekib ehitusmaterjalide jäätmeid ning pakendeid. Samuti tekib metsa raadamisel raiejäätmeid. Kuna tegu on raieküpse metsaga, on sellest saadavat puitu võimalik turustada. Raiejäätmed käideldakse õigusaktidest tulenevate nõuete kohaselt. Hädaolukorrad Kuna ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi, siis mõjude hindamisel on viidatud ka võimalikele avariiohtudele ning tööõnnetuste võimalusele. Tööõnnetused võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Avariioht on olemas nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Vedude puhul tuleb alati arvestada ka õnnetuseohuga liikluses. Antud juhul tuleb olla ettevaatlik Salmistu külast läbi sõitmisel. Ehitusega kaasnevate tagajärgede mõju keskkonnale on alljärgnevalt hinnatud valdkondade kaupa.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
13.2 Ehitusjärgse tegevusega kaasnevad tagajärjed
Kavandatava tegevuse kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel. Valgus
Müra Transport Suurenenud Elekter Elamukruntide transpordikoormus ekspluatatsioon Vesi Jäätmed
Kütus Reovesi Hädaolukorraoht Heitmed välisõhku
Joonis 22. Sisend-väljund diagramm uute eramajapidamistega kaasneda võivatest tagajärgedest.
Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: • jäätmeteke; • veekasutus; • reovee ja sademevee teke; • suurenenud tarnspordikoormus; • olmemüra • saasteainete eraldumine välisõhku; • energiatarve. Alljärgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.
Jäätmeteke Elamute kasutusse võtmisel tekib regulaarselt erinevatesse jäätmeliikidesse kuuluvaid olmejäätmeid (s.h. nt pakendijäätmeid). Olmejäätmete kogused ja koostis sõltub suuresti sellest, kas elamukrundid võetakse kasutusse alalise elukohana või suvilatena, kus viibitakse vaid periooditi. Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse Kuusalu valla jäätmekäitluseeskirjast. Kuna tegu on looduslähedase elukeskkonnaga, tekib selle hooldamisel ka haljastusjäätmeid – puulehed, niidetud rohi jne. Keskmiselt võib arvestada, et üks inimene tekitab aastas 200 kg jäätmeid. Seega oleks keskmine aastane jäätmeteke alternatiiviti järgmine: • Alternatiiv 1 (4 elamukrundi) puhul ligikaudu 2,08 t aastas. • Alternatiiv 2 (8 elamukrundi) puhul 4,16 t aastas. • Alternatiiv 3 (11 elamukrundi) puhul 5,72 t aastas.
Veekasutus
60/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Vett kulub olmeotstarbeks. Vett võetakse eeldatavalt laiendatud Salmistu küla ühisveevarustusvõrgust Pedassaare aiandusühistu trassilt. Veekoguste arvestustes on eeldatud, et igas rajatavas elamus elab üks perekond ehk üks leibkond. Leibkonna keskmiseks suuruseks on arvestuste tegemisel võetud 2,6 inimest. Ühe inimese keskmiseks veetarbeks on arvestatud 100 l ööpäevas (ligikaudu 3 m3 kuus). Sellest lähtuvalt on põhjaveetarve: • Alternatiiv 1 (4 elamukrundi) puhul ligikaudu 380 m3 aastas ning • Alternatiiv 2 (8 elamukrundi) puhul 760 m 3 aastas. • Alternatiiv 3 (11 elamukrundi) puhul 1044 m 3 aastas. Võimalik on ajutine veetarbimise suurenemine suvel, kui vett võidakse kasutada kastmiseks. Reovee ja sademevee teke Igapäevasest olmest tekib reovett, mille kogus on ligilähedaselt võrreldav veetarbimise kogustega. Reovesi planeeritakse koguda kogumiskaevudesse ning transportida purgimissõlme. Sademeveed tekivad teedelt ja hoonete katustelt. Detailplaneeringuga ei ole suuri autode parklaid ette nähtud ja elanike autode parkimine toimub krundisiseselt. Võimalikku reostusohtu ette näha ei ole. Sademevesi immutatakse krundi piires haljasalale või juhitakse Pedassaare tee äärde rajatavasse kraavi. Edasi juhitakse sademevesi rajatava kraavi abil piki detailplaneeringuala lõunaserva Kuuru ojasse. Transport Transpordikoormus koosneb peamiselt sõiduautodest ning on seda suurem, mida rohkem eluhooneid rajatakse. Arvestusega, et ühe leibkonna kohta on keskmiselt kaks autot ning keskmiselt kasutatakse sõidukit kaks korda ööpäevas, suureneb liiklustihedus Pedassaare teel ja Kuusalu Valkla maanteel alaliste elanike liiklemisest järgmiselt: • Alternatiiv 1 (4 elamukrundi) puhul 16 sõiduki võrra ööpäevas • Alternatiiv 2 (8 elamukrundi) puhul 32 sõiduki võrra ööpäevas • Alternatiiv 3 (11 elamukrundi) puhul 44 sõiduki võrra ööpäevas. Kuusalu Valkla maantee liiklussagedusse on lisanduv kogus suhteliselt tühine. Märgatavam on liiklussageduse kasv Pedassaare tee lühikesel lõigul. Lisaks võib liikluskoormust suurendada jäätmete ning reovee vedu. Kuivõrd jäätmevedu hakkab toimuma eeldatavasti vaid korra kuus kõikidelt kruntidelt korraga, ei suurenda see olulist transpordikoormust. Tõenäoline on ka areng, et vedude tihedus ei suurene, sest uute kruntide jäätmevedu ühildatakse olemasolevatega.
Müra teke Müra tekitavad olmetegevused nagu näiteks muru niitmine, muru trimmeri kasutamine jne. Samuti tekitavad müra elanike sõidukid. Tegu on külamiljöö tavapäraste harjumuslike müraallikatega, mille tekitatud müratase jääb eeldatavalt normide piiresse.
Hädaolukorraoht Igasuguse tegevuse puhul on võimalikud õnnetused transpordivahenditega. Igapäevase elutegevuse käigus võivad tekkida olmetraumad. Oluliseks on ka tulekahjuoht.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
14 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
Hinnangute andmisel arvestatakse kõigi ehitiste ja rajatiste rajamisega seotud mõjusid, nt ka asfaltplatsi rajamise mõjud. Ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (elamute kasutusse võtmine) mõjud pikaajalised. Alljärgnev joonis selgitab mõju hindamise metoodikat.
Olemasolev olukorra kirjeldus Kavandatav a tegevus e kirjeldus
Olemasoleva olukorraga Kavandatud tegevusega kaasnevad tagajärjed kaasnevad tagajärjed
Nullalternatiiviga Kavandatava tegevusega kaasnev muutus kaasnevad mõjud võrreldes olemasoleva olukorraga
Mõju elusloodusele Mõju sotsiaalkeskkonnale Mõju majanduskeskkonnale (inimese tervis ja heaolu)
Joonis 23. Keskkonnamõju hindamise metoodika.
14.1 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang
14.1.1 Mõju maastikule
Ehitustegevusega muudetakse maastikupilti, rajatakse hooned ja erinevad rajatised. Teataval määral muudetakse pinnavorme. Vabalt arenenud metsasalu asendub hoonestatud elamukruntidega, millel kõrghaljastus on säilinud senisest väiksema osakaaluga. Suureneb kõvakattega pindade maht ning looduslik haljasala asendatakse osaliselt regulaarselt hooldatava kultuurhaljastusega. Alternatiiv 1 puhul on võimalik looduslik kõrghaljastus valdavas osas säilitada ning maastiku üldmulje jääb eeldatavalt sarnaseks senisega. Alternatiiv 2 puhul säilitatakse looduslik kõrghaljastus eeldatavalt suhtelises suures osas, kuid kavandatav uus elamuala muudab territooriumi maastikupilti. Alternatiiv 3 puhul muudetakse maastikupilti juba oluliselt, kuid maastik säilib siiski looduslikumana võrdluses ümbritsevate kompaktse hoonestusega aladega. Maastikupildi muutus oleneb suuresti vaatajast ning see võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Avalikustamise käigus saadud tagasisidelt võib järeldada, et osad detailplaneeringuala naabrid peavad detailplaneeringu elluviimist negatiivsemaks võrreldes
62/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
olemasoleva olukorraga. Samas peab tähelepanu pöörama ka hooldatud maastiku positiivsetele aspektidele (sobitumine miljöösse). Et maaüksused omavad esteetilises mõistes suurt miljööväärtust, tuleb ehituse planeerimisel arvestada looduskaitseliste aspektidega, mis tagavad piirkondliku miljööväärtuse säilimise. Järeldused: Alternatiiv 1 mõju maastikule on nõrgalt negatiivne. Alternatiiv 2 mõju maastikule on mõõdukalt negatiivne. Alternatiiv 3 mõju maastikule on tugevalt negatiivne.
14.1.2 Mõju pinnasele
Suuremahulist pinnase eemaldamist ette ei ole näha. Pinnase teisaldamisega kaasneda võiv mõju sõltub sellest, kuidas pinnast järgnevalt käideldakse. Eeldatavalt kasutatakse eemaldatud pinnast teiste alade täitmiseks sama maaüksuse piires. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kogu tegevus jääks kindlalt vaid detailplaneeringuga määratletud ala piiridesse. Enim mõjutatakse ehitiste ning hoonete alla jäävat pinnast. Pinnasetööde mahud on olulisemad Alternatiiv 2 ja Alternatiiv 3 juures. Ehitustegevuse käigus püsib pinnase saastumise oht territooriumil kasutatavate kemikaalidega. Positiivseks võib pidada detailplaneeringu ala niiskusrežiimi tasakaalustamist läbi drenaaži rajamise ja korrastamise. Kohatise liigniiskuse kaotamine parandab metsakultuuride seisundit. Järeldused: Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 mõju pinnasele on nõrgalt negatiivne. Alternatiiv 3 mõju pinnasele on mõõdukalt negatiivne.
14.1.3 Mõju pinnaveele
Ehitustegevuse käigus olulist veevõttu ei toimu, reovett ei teki ning heitvett ära ei juhita. Järelikult puuduvad ka tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest. Mõju võib avalduda ainult hädaolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuse käitlemisel ja leke jõuab detailplaneeringu lõunaosas olevasse kraavi. Normaalsetes töötingimustes seda toimuda ei tohi. Järeldused: Kõigi alternatiivide mõju pinnaveele on eeldatavasti neutraalne.
14.1.4 Mõju põhjaveele
Ehitustegevuse käigus olulist veevõttu ei toimu, reovett ei teki ning heitvett ära ei juhita. Järelikult puuduvad ka tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest. Detailplaneeringu alal on põhjavesi tänu pinnakattele hästi kaitstud, mistõttu ohtu põhjaveele ei tohiks tekkida ka avariiolukordades. Järeldused: Kõigi alternatiivide mõju põhjaveele on eeldatavasti neutraalne.
14.1.5 Mõju välisõhu seisundile
Olulised tagajärjed on erinevate mehhanismide kasutamisel tekkiv müra, tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed ning nende võimalik levik väljapoole detailplaneeringu ala piire. Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine territooriumil. Seda eriti kuivade tuuliste ilmadega. Samuti võib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus juurdepääsuteedel põhjustada suurema müra, tolmu ja vibratsiooni. Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust tuleb piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega (näiteks teede kastmine). Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgimisega. Järeldused: Mõju ehitustegevusest välisõhu seisundile on nõrgalt negatiivne kõigi kolme alternatiivi puhul.
14.1.6 Mõju müra- ja vibratsioonitasemele
Ehitustegevusega, kus kasutatakse mehhanisme või masinaid, kaasneb alati mürateke, mis sellistel vaiksetel aladel nagu Salmistu küla, suurendab ajutiselt piirkonna mürataset. Ehitustegevusega kaasnev piirkonna mürataseme suurenemine algab ehitustööde teostamisega ja lõppeb hoonete kasutuselevõtmisega. Tegemist on niisiis ajutise mõjuga ning peale ehitustööde lõppu taastub piirkonnas endine müratase. Täheldatavamalt suureneb paiksete saasteallikate müra, mis kaasneb erinevate ehitusmehhanismide ja masinate tööga, sest piirkonnas puuduvad teised sarnased müraallikad. Transpordivahenditest tulenev müra sulandub maanteel suuresti olemasolevasse, ent siiski suurendab mürataset. Täheldatavam on Pedassaare aiandusühistusse viiva kõvakattega tee kasutamisel tekkiva transpordimüra suurenemine võrreldes olemasolevaga. Kuna tegemist on ehitustöödega, tuleb lähtuda ehitamisele kehtestatud piirväärtustest. Detailplaneeringu alusel kavandatud hoonete rajamine on planeeritud päevasele ajale, millele müranorme pole kehtestatud. Seega ei ole ehitustegevusega kaasnevat mürataset reguleeritud. Ehitusaegse müra kestus ja intensiivsus sõltub ehitamise mahtudest (mitmel krundil korraga toimub ehitustegevus). Müratasemete erinevus ning levimine võib erineda mehhanismide arvust ja nende paiknemisest. Kuivõrd ehitustegevus on kindla alguse ja lõpuga protsess, on müra puhul oluliseks teguriks aeg. Mida kauem toimub ehitustegevus, seda kauem mürast tulenev häiring püsib. Seega, mida väiksemad on ehitusmahud, seda väiksem ning lühiajalisem on eeldatavasti mürast tingitud häiring. Ehitustegevuse juures on võimalik vibratsiooni teke nt pinnase tihendamise juures. Tegemist on ajutise tagajärjega ja mõjuga, mis eeldatavalt maaüksuse piirest ei välju ning ümbritsevatele elanikele häiringuid ning kahjustusi hoonetele ei põhjusta. Järeldused: Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 mõju müra ja vibratsioonitasemele on nõrgalt negatiivne. Alternatiiv 3 mõju müra ja vibratsioonitasemele on mõõdukalt negatiivne.
14.1.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kuna detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas kaitstavad looduskaitsealad ja üksikobjektid puuduvad, siis puudub ka mõju neile.
64/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
14.1.8 Mõju kultuuripärandile
Kuna detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas kaitstavad kultuurimälestised puuduvad, siis puudub ka mõju neile.
14.1.9 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui mõju, mis avaldub detailplaneeringuga kavandatud tegevuse mõjupiirkonnas, või kui mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas. Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega sademetest maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Ehitusjäätmete käitlemine selliste tööde tegemiseks luba omavates ettevõtetes toob kaasa keskkonnamõjusid. Põlevkivist elektrienergia tootmisega kaasnevad mõjud ressursside tarbimisest ja välisõhu saasteainete eraldumisest. Kaudseks mõjuks võib pidada veel ka ehitust teenindava transpordi mõju liikluskoormuse tõusu näol ka väljaspool maaüksuse piire. Järeldused: Kõigi kolme alternatiivi puhul on kaudne mõju pigem nõrgalt negatiivne.
14.1.10 Koosmõju keskkonnaseisundile
Salmistu asulasse ja selle ümbruskonda on eksperdile teadaolevalt kavandamisel ka teisi sarnase iseloomuga arendusi/elamuehitusi. Käesolevas planeerimise etapis ei ole võimalik hinnata, kas käsitletava detailplaneeringu elluviimise aeg võiks ühtida mõne teise piirkonda kavandatava arenduse elluviimise ajaga. Peamine koosmõju valdkond oleks liikluskoormus koos kaasnevate heitmete eraldumisega välisõhku, müratekkega ning suurenenud õnnetuseohuga. Kindlalt saab välja tuua vaid teatava koosmõju olemasoleva transpordiga maanteedel. Lähemalt on piirkonna teisi kavandatavaid tegevusi (detailplaneeringuid) käsitletud ehitusjärgse tegevuse peatükis. Järeldused: Kõigi kolme alternatiivi puhul on koosmõju pigem nõrgalt negatiivne.
14.2 Ehitusjärgse tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang
Alljärgnevalt hinnatakse eelmises peatükis kirjeldatud tagajärgede eeldatavat võimalikku mõju keskkonnale.
14.2.1 Mõju maastikule
Maastiku muutus toimub ehitustegevuse etapis ning selle tagajärgi ja mõjusid on vaadeldud vastavates peatükkides. Elamute ekspluatatsiooni võtmisel toimub juba muudetud maastiku edasine kujunemine ja hooldus. Taimestik kohaneb toimunud muutustega. Maastiku edasist hooldust võib pidada neutraalseks või isegi nõrgalt positiivseks. Kuna kogu ala on jagatud omanikega kruntideks, hoitakse maa ala korrastatuna. Kultuurmaastiku välimuse hindamine on aga alati väga subjektiivne ning suures osas maitse küsimus. Järeldused:
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kõiki kolme alternatiivi puhul on ehitusjärgne mõju maastikule eeldatavalt neutraalne.
14.2.2 Mõju pinnasele
Pinnasesse reovett ei viida. Samuti pole elamukruntide kasutamisel ette näha suuremahulisi olulisi pinnasetöid. Seega ei ole ühtegi tegevust, millega otseselt mõjutatakse pinnast. Eesmärgipäraselt toimiva drenaažisüsteemi puhul on tagatud pinnase normaalne niiskusrežiim, mis on pigem positiivne mõju. Järeldused: Kõigi kolme alternatiivi puhul on mõju pinnasele neutraalne.
14.2.3 Mõju pinnaveele
Elamukruntide kasutamisel ei kavandata heitvee ära juhtimist pinnasesse ega pinnavette. Järelikult puuduvad tagajärjed ja mõjud sellest tegevusest. Negatiivne mõju on võimalik detailplaneeringuala lõunaosas asuvale veekogule juhul, kui veekoguäärsel krundil ei käituta heaperemehelikult ning tõkestatakse või reostatakse veekogu. Tegu on aga äärmusliku arenguga, mida eeldatavalt ei toimu. Liigvesi (sadevesi kruntidelt ja naaberkinnistutelt tulenev sademevesi) juhitakse kavandatava tegevuse puhul rajatavate drenaažisüsteemide abil detailplaneeringu ala idaserva, Pedassaare teega paralleelsesse kraavi. Ala lõunaosas voolavasse kraavi sademevett ega heitvett ei juhita. Järeldused: Kõigi kolme alternatiivi puhul on mõju pinnaveele neutraalne.
14.2.4 Mõju põhjaveele
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele avaldub kahel viisil mõju põhjavee kvaliteedile ning mõju põhjavee kvantiteedile. Elamukruntide kasutusele võtul ei ole märkimisväärset mõju põhjavee kvaliteedile. Saasteaineid põhjavette ei viida. Mõju põhjavee kvantiteedile tuleneb vajalikust põhjaveevõtust ning avaldub kavandatava tegevuse käigus tarbitava vee kogustest. Põhjaveetarbimist ei kavandata määral, mis võiks põhjustada ühisveevarustust teenindavate kaevude veetaseme märgatavat langust. Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas on arvestatud Salmistu külas veevajadusega veevärkide liitmisel ja laiendamisel kokku 220 kinnistule ja 550 elanikule (82,5 m³/d), perspektiivselt aga 310 kinnistule ja 775 elanikule (116,3 m³/d) 22 . Veeprojektide planeerimisel on seega arvesse võetud potentsiaalset arendustegevust piirkonnas. Maapinna absoluutsed kõrgused vähenevad piirkonnas mere suunas ning üldjoontes mere suunas liiguvad ka pinnaseveed. Detailplaneeringuala asub tasasel pinnal ning olemasolevad elamualad jäävad planeeringualast eelkõige lõunasse, läände ja itta, mitte väiksemate absoluutsete kõrgustega põhjasuunda. Piirkonna salvkaevud toituvad sügavamatest liiva kruusakihtidest. Detailplaneeringualale ei ole ette nähtud suuri pinnatud alasid ega pinnasetöid, mis sügavate süvenditega pealevalguvat vett ära lõikaks. Pedassaare tee äärne suhteliselt madal kraav rajatakse eelkõige seni liigniiskust tekitanud, s.t. maapinnale kogunenud vete vältimiseks. Piirkonna salvkaevude veevarustust mõjutavad ka edaspidi eelkõige ilmastikutingimused, mitte kavandatav planeering. Detailplaneeringu ala veevarustus hakkab toimima puurkaevudest, mis pinnasevett ei mõjuta. Järeldused:
22 http://www.arengukava.fie.ee/index.php
66/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kõigi kolme alternatiivi puhul on mõju põhjavee kvaliteedile neutraalne ja kvantiteedile nõrgalt negatiivne.
14.2.5 Mõju välisõhu seisundile
Mõju välisõhule tuleneb suuresti transpordivahenditest (liikluslahendus) ja paiksetest saasteallikatest (hoonete küttesüsteem). Tulenevalt elamute suhteliselt väikesest arvust võrreldes olemasoleva asustusega, ei ole tekkivad saasteainete kogused ning kontsentratsioonid välisõhus märkimisväärsed. Paiksetest saasteallikatest tulenevate saasteainete osas ei ületata piirnorme detailplaneeringu ala territooriumi piiril. Järeldused: Kõigi kolme alternatiivi puhul on mõju välisõhu kvaliteedile nõrgalt negatiivne.
14.2.6 Mõju müra- ja vibratsioonitasemele
Müra ja vibratsioon tuleneb eeskätt transpordivahenditest ja majapidamistöödest (nt muru niitmine). Otsene mõju müratasemele pole märkimisväärne ning kavandatav tegevus eeldatavasti ei mõjuta olulisel määral lähipiirkonna mürataset. Eeldatakse, et kõrvalkinnistutele leviv müra ei ületa lubatud piirnorme. Kuna kavandatava tegevuse tagajärjel ei teki vibratsiooni, siis puudub tegevusel mõju selle tasemele piirkonnas. Lisaks elamualade kasutamisest tuleneva müra mõjule ümbritsevale keskkonnale, tuleb arvestada ka olemasoleva müratasemega piirkonnas ning selle mõjuga perspektiivsete elamukruntide elanikele. Kuna planeeritav ala paikneb Kuusalu Valkla põhimaantee vahetus läheduses, tuleb arvestada liiklusest tuleneva müra ning õhusaastega. Alternatiiv 1 puhul on võimalik hoonestusalade planeerimisel vältida kattumist teekaitsevööndiga. Alternatiivide 2 ja 3 puhul võib olla vajalik kasutusele võtta ka teega piirnevad alad, mis mõnevõrra halvendab vastava krundi elukeskkonda. Järeldused: Kõigi kolme alternatiivi puhul on mõju piirkonna müratasemele nõrgalt negatiivne ning vibratsiooni tasemele neutraalne.
14.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kuna detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas looduskaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid puuduvad, siis puudub ka mõju neile.
14.2.8 Mõju kultuuripärandile
Kuna detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas kaitstavad kultuurimälestised puuduvad, siis puudub ka mõju neile.
14.2.9 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui mõju, mis avaldub kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas, või kui mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Tekkivate segaolmejäätmete prügilasse ladustamine põhjustab kaudset mõju. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Järeldused: Kõigi kolme alternatiivi puhul on kaudne mõju nõrgalt negatiivne.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
14.2.10 Koosmõju keskkonnaseisundile
Koosmõju hindamisel tuleb arvestada teisi samalaadseid tegevusi ja tegevusi, mis oma tagajärgede ja mõjude poolest on sarnased kavandatavatele tegevustele. Kindlasti hakkab olema koosmõju juba praegu toimuva transpordiga ning ka juba piirkonnas elavate inimeste tegevustega. Lisaks on ekspertgrupile saabunud ettepanek käsitleda koosmõju teiste Salmistu piirkonna algatatud ja kehtestatud detailplaneeringutega. Kuusalu Vallavalitsuse andmeil on Salmistu külas algatatud 27 detailplaneeringut (s.h. Männi Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu algatamine), millest 13 on käesolevaks ajaks kehtestatud. Ülevaade piirkonna detailplaneeringutest on esitatud alljärgneval joonisel. Täpsemad selgitused joonisel esitatud planeeringute kohta on aruande lisas 3. Eeldame, et kohalik omavalitsus on otsuste vastuvõtmisel kaalunud erinevate arendustegevuste mõju ning nende olulisust. 27 algatatud detailplaneeringust on keskkonnamõjude strateegiline hindamine algatatud kolmele detailplaneeringule, lisaks Nõmme Tülli ja Kärgu maaüksuste detailplaneeringule ka Männi Tülli, Metsa Annukse ja Taga Annukse detailplaneeringule ning Soo Eerika, Mustika, Kukemarja, Kanarbiku, Vaarika, Metsamaasika, Jõhvika, Sammalkivi ja Männiku detailplaneeringule. Sellest võib järeldada, et enamuste piirkonna detailplaneeringute puhul puudub oluline mõju keskkonnale. Detailplaneeringud, millele mõju hindamine on algatatud, ei ole praeguseks ajahetkeks jõudnud kehtestamiseni, seega ei saa veel anda täpset hinnangut, kas ja millises mahus neil aladel arendust läbi viiakse. Üldiselt seisneb koosmõju piirkonna teiste detailplaneeringutega järgmistes peamistes aspektides: • Mõju asustusmustrile Salmistu küla on looduslikult meeldivas kohas asuv elamupiirkond, mistõttu on nii küla keskuses kui ka kaugemal algatatud ja kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid elamute rajamiseks. Asustus laieneb eelkõige piki olemasolevaid teid, mis on nii asustusstruktuuri kui ökoloogilise võrgustiku kujunemiselt loogiline. Haruldane pole aga detailplaneeringute algatamine ja kehtestamine elamukruntide rajamiseks ka osaliselt või tervenisti metsastele aladele, mis tervikuna märkimisväärselt vähendab looduslike alade hulka alal piirkonnas. Keskkonnamõju seisukohast tuleks tähelepanu aga pöörata eelkõige suuremate metsamassiivide tükeldamisele. • Mõju põhjavee tarbimisest Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas on arvestatud Salmistu külas veevajadusega veevärkide liitmisel ja laiendamisel kokku 220 kinnistule ja 550 elanikule (82,5 m³/d), perspektiivselt aga 310 kinnistule ja 775 elanikule (116,3 m³/d) 23 . Veeprojektide planeerimisel on seega arvesse võetud potentsiaalset arendustegevust piirkonnas. Detailplaneeringud tuleb kooskõlastada veevarustuse pakkujaga. • Mõju reovee tekkest Kuna ühiskanalisatsioon Salmistu külas puudub, kogutakse reovesi üldjuhul kogumismahutitesse ning transporditakse vastavate kokkulepete alusel purgimissõlme. • Mõju välisõhule transpordist ja küttesüsteemidest Elamute küttesüsteemidest ning maanteetranspordist tulenevad heitmed välisõhku on sarnased kõigile lähedaste suurustega küladele ning ei kujuta endast olulist ohtu keskkonnale.
23 http://www.arengukava.fie.ee/index.php
68/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kõigi detailplaneeringute täpsem koosmõju hindamine väljub käesoleva töö raamidest ning peaks toimuma üldplaneeringu või teemaplaneeringu koostamisel. Järeldused: Otseselt keskkonna seisukohalt võib kaudseid mõjusid ja koosmõjusid hinnata pigem nõrgalt negatiivseks kõigi kolme alternatiivi puhul.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 69/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 24. Salmistu küla algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud (allikas: Kuusalu Vallavalitsus)
70/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
14.3 Metsa raadamisega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang
Kinnistul kasvav mets on tekkinud põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maadel ning otsene looduskaitseline väärtus sellel puudub. Samuti ei saa alale anda olulise ökoloogilise koridori väärtust, kuna ala on piiratud arendatavatest või täisehitatud aladest. Eelkõige on tegu niiöelda asulalähedase puhkemetsaga. Elamukruntidele on detailplaneeringus seatud nõue säilitada hoonestusaladel väärtuslik kõrghaljastus ning väljaspool hoonestusalasid kogu kõrghaljastus. Metsa raadamine on siiski vajalik vähemalt hoonete ja rajatiste aluselt pinnalt. Alternatiiv 1 puhul oleks metsa raadamine lubatud maksimaalselt 25% territooriumi ulatuses, alternatiiv 2 ja 3 puhul oleks metsa raadamine lubatud maksimaalselt 44% territooriumi ulatuses. Mets on maastikupilti rikastav element, millel on ka bioloogilise mitmekesisuse kaitse rolli. Seetõttu on metsa raadamisel tuntav negatiivne mõju nii loodus kui sotsiaalkeskkonnale. Negatiivse mõju tugevus sõltub metsa raadamise mahust. Osa olemasolevast puistust on juba käesoleval ajal raieküps, mistõttu mingil perioodil muutuks ala hooldamisel ja majandamisel teatud mahus metsaraie alal vältimatuks. Alternatiiviks on metsa niiöelda loomulik eluring, vanemate puude suremine, mis tõstaks ala looduslähedust. Suurimate mõjutustega on teede ja hoonestuse alla jäävad alad, kus kõrghaljastus suuremas osas eemaldatakse ja ka metsaaluses taimestikus toimuvad olulised muutused. Kuigi mets on iseenesest taastuv loodusvara, on hoonestuse ja teede rajamisega seotud muutused pöördumatud. Kui enne raiet sõltuvad elustiku olelustingimused hoonestusaladel paljuski puurindest, siis pärast raadamist hakkab keskkonda kujundava faktorina tööle eelkõige rohu ja samblarinne ning rajatav kultuurhaljastus. Hoonestusaladest väljaspool säilitatav mets mingil määral killustub, mis võib kaasa tuua mõningaid muutusi taimede liigilises koosseisus. Näiteks on oodata säilitatava metsa servaaladel liigilisse koosseisu lisanduda valguslembesemaid taimeliike. Suuremate säilitavate metsaalade sees säilib eeldatavalt siiski suuremalt jaolt senine kooslus. Ala hoolduse käigus on tõenäoline põõsarinde katvuse vähendamine. Metsa raadamine, eelkõige raadamistööde läbiviimine, häirib märkimisväärselt metsaaluseid väikeloomi ja linnustikku. Seetõttu tuleks võimalusel vältida raadamistööde läbiviimist lindude poegimisperioodil, samuti pöörata tähelepanu pesapuudele, mis tuleks võimalusel arvata väärtusliku kõrghaljastuse hulka. Salmistu külas on mitmeid teisigi arendustegevusi, mistõttu loomastik eeldatavalt järk järgult kohaneb muutuvate tingimustega piirkonnas. Metsa raadamise mõju mikrokliimale tõenäoliselt märkimisväärne ei ole, kuna suuremaid lagedaid alasid ega tuulekoridore detailplaneeringu lahendusega ei tekitata. Tuulepealsetel aladel võib siiski meretuulte toimel suureneda tuulemurru oht. Tuulemurdu esineb käesoleval ajal ka ümbritsevatel aladel. Tegu on rannikulähedasele alale iseloomuliku protsessiga ja tuulemurru mõju kasvaks mõnevõrra ka metsa loomulikul vananemisel. Oluliseks on metsa esteetiline väärtus külamiljöös. Negatiivseid mõjusid antud aspektile on võimalik leevendada seniste vaadete maksimaalsel säilitamisel. Kõigi alternatiivide puhul on üldkasutatavate teede äärde ja olemasolevate elamute poolsetele külgedele ette nähtud kõrghaljastuse säilitamise kohustus. Hoonestuse niiöelda metsasalu sisse peitmisel on võimalik senist miljööd teatud määral säilitada. Ümbruskonna elanikel kaob võimalus kogu alal vabalt liikuda, mida saab vaadelda negatiivse mõjuna. Nagu aga aruandes eelpoolgi märgitud, on käesoleval ajal tegu eraomanduses maaga, ning omanikel ei ole ka olemasolevas olukorras/nullalternatiivi rakendumisel õiguslikku kohustust ala avatuna või üldkasutatavana hoida.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Järeldus: Metsa raadamisega kaasneb nõrk negatiivne mõju nii loodus kui ka sotsiaalsele keskkonnale.
72/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
15 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE
Alljärgnevalt on toodud detailplaneeringuga kavandatava tegevuse võimalikud mõjud vastuvõtvale keskkonnale. Arvestatakse nii ehitustegevusest kui ka elamukruntide kasutamisest tulenevaid mõjusid, sest mitmed olulised mõjud avalduvad eelkõige või ainult ehitus etapis. Näiteks maastiku muutus toimub hoonete rajamisel ning hiljem on muutusi praktiliselt ei toimu või on need marginaalsed. Tuleb rõhutada, et elamukruntide kasutamise mõju on sarnased, mis teistel samas piirkonnas ja mujalgi asuvatel majapidamistel.
15.1 Mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule
Mõju taimestikule ja loomastikule on siinkohal üks olulisemaid mõjuvaldkondi. Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub nii metsa raadamise, pinnase teisaldamise, rajatiste rajamise kui ka transpordi kaudu. Suurima mõjutusega on alad, mis aruande kirjutamise ajal on taimkattega kaetud, kuid ehitustööde käigus asendatakse hoonete või asfaltkattega. Siiani on taimestik ja loomastik saanud areneda vabalt ning formeerida kooslusi. Arendustegevuse tagajärjel rajatakse detailplaneeringu alale hooldatav ja kontrollitav kultuurmaastik. Kasvukohtade muutmise ja kitsendamise läbi avaldatakse taimestikule otsest negatiivset mõju, võidakse muuta lokaalset ökosüsteemi. Territooriumil asuva pinnase taimestikku ja loomastikku mõjutavad ehitustegevuse ajal ka raskeveokid ja ehitusalal töötavad mehhanismid. Tuulekoridore esialgse planeeringulahenduse korral ei teki, kuid mets killustub teatud määral. Metsamassiivi harvendamise tõttu on võimalik tuulemurru esinemine. Mingil määral tingib seda aga ka metsa jõudmine küpsusikka. Aktiivse tegevuse tõttu võib prognoosida, et vabalt liikuvad loomad hakkavad maaüksusest tulevikus eemale hoidma. Seni on olnud metsaga kaetud kinnistule juurdepääs, mistõttu on võimalik olnud metsloomade liikumine kinnistutele. Seejuures tuleb aga arvestada mitme asjaoluga. Esiteks ei ole tegu avatud maastikuga, mida loomad kasutaksid liikumiskoridorina. Detailplaneeringu ala on käesoleval ajal kolmest küljest piiratud tiheasustusalaga, teedega ning aedadega. Seetõttu ei saa ala lugeda oluliseks loomastiku elupaigaks või liikumiskoridoriks. Suurematest metsamassiividest on detailplaneeringu ala juba käesoleval ajal teatud määral eraldatud olemasolevate Laane ja Pedassaare tiheasustusaladega. Elupaikade ja liikumiskoridoride tükeldamist või ära lõikamist seega ei toimu. Juhul kui kehtestatakse ja viiakse ellu antud detailplaneeringu alast lõunasse jäävatele maaüksustele algatatud detailplaneering, kaob ühendus metsamassiividega Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistutel toimuvast tegevusest sõltumata. Keskkonnaregistri ja EELISe andmetele toetudes ei leidu detailplaneeringu alal ega selle lähipiirkonnas kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ega kaitsealuste loomaliikide elupaiku. Lähinaabruses läbi viidava Männi Tülli, Metsa Annukse ning Taga Annukse detailplaneeringu KSH avalikustamise käigus edastati kohalike elanike kiri, milles märgiti, et nimetatud alal võib esineda nahkhiiri ning teisi kaitsealuseid liike. Nimetatud ala piirneb põhja osas käesoleva KSH aluseks oleva detailplaneeringu alaga. Seetõttu ei ole täielikult välistatud kaitsealuste liikide liikumine ka Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistutel. Sellisel juhul võib detailplaneeringu elluviimisel avalduda mõju neile liikidele, mis selgub peale vastavate uuringute läbiviimist piirkonnas. Eeldatavalt on detailplaneeringuala puud heaks varjupaigaks piirkonna linnustikule, mistõttu ehitustöödega kaasneb linnustiku häirimine. Teatud määral toimub ka potentsiaalsete pesapuude raie. Kuna detailplaneeringuala paikneb tiheasustusega elamualade vahel, on elutsevate lindude näol eeldatavalt tegu vastavate tingimustega kohastunud/kohastuvate liikidega, kes pesitsevad meeleldi ka elamuvahelistel puudel ja hekkides. Ümberkaudsed
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine metsad ja põllud pakuvad ka alternatiivseid toitumise ning puhkepaiku nii lindudele kui ka loomadele. Eelkõige toimub loomade ja lindude häirimine vaid intensiivsema ehitustegevuse perioodil, mil paratamatult kaasneb suurenenud mürafoon. Kõrghaljastuse säilitamine olulises mahus ehitustööde käigus leevendab negatiivset mõju linnustikule. Elamute ekspluatatsiooniperioodil toimub nii taimestiku kui linnustiku kohanemine muutunud olukorraga. Eeldatavalt säilib territooriumi funktsioon toitumis ja varjupaigana teatud ulatuses. Bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on väikseima negatiivse mõjuga Alternatiiv 1 ja suurima mõjuga Alternatiiv 3.
Järeldused: Mõju metsale ja elupaikadele on negatiivne, seda eelkõige tulenevalt ehitustegevuse tagajärgedest. Alternatiivide 1 ja 2 mõju taimestikule ja loomastikule on kuni mõõdukalt negatiivne. Alternatiiv 3 mõju taimestikule ja loomastikule on mõõdukalt kuni tugevalt negatiivne.
15.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule
Võimalik mõju sotsiaalsele keskkonnale jaguneb positiivseks ja negatiivseks mõjuks. Samuti saab mõju sotsiaalsele keskkonnale jagada vastavalt vastuvõtvale kogukonnale – piirkonna senised elanikud ehk ümbritsev tiheasustus ning uued elanikud, kellele elamistingimused luuakse. Mõjude iseloom võib sõltuvalt huvigrupist erineda. Inimese tervist võivad mõjutada eelkõige ehitustöödest (elamute, trasside ja teede ehitamine) ning neid teenindavast transpordist tulenevad müra, tolm ja vibratsioon. Ehitustegevus hakkab ehitusetapis mõjutama eelkõige lähimate kinnistute omanikke. Mõju hindamisel inimese tervisele tuginevad keskkonnamõju hindamise eksperdid teadmisele, et Eesti Vabariigis on õigusaktid ja nendes sätestatud piirnormid seatud selliselt, et ei avaldataks negatiivset mõju inimese tervisele. Kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja –nõuetest ning vastama tööohutuse, tuletõrje ja tervisekaitsenõuetele. Kindlasti ei tohi naaberkinnistutele jõudev müra ületada kehtestatud piirväärtusi. Samuti ei tohi saasteainete kontsentratsioon välisõhus ületada lubatud norme. Samuti tekib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tavapärasest intensiivsem transpordikoormus juurdepääsuteedel. Suurenenud vedude tihedus toob kaasa ka teatava õnnetuseriski ümbruskonnas liikuvatele inimestele, eriti lastele. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste ebamugavustega. Positiivsena tuleb märkida, et ehitus loob uusi ajutisi töökohti. Ala arendamine kavandatud kujul võimaldab planeeringualale elama asunud inimestel oluliselt parandada oma elu ja puhketingimusi: elamud on kavandatud loodusesse, on head looduses vabaaja veetmise võimalused (metsas ja mere ääres) ning näiteks suplemise võimalused. Eeldatavalt kõik eelnevalt loetletud tegevused mõjuvad positiivselt inimese tervisele ja heaolule. Olemasolevate Laane ja Pedassaare elamualade elanikel kaob aga senine harjumuspärane poollooduslik haljasala. Samas ei ole tegu käesoleval ajal intensiivset kasutust leidva rekreatsioonialaga, vaid eeskätt emotsionaalsete väärtustega ala olemasolust. Potentsiaalne negatiivne mõju inimeste tervisele ei ole seetõttu eeldatavalt tuntav. Pigem on haljasala muutumisel negatiivne mõju inimeste heaolule läbi miljöömuutuse ja privaatsuse vähenemise. Tõmmates paralleele aiandusühistute maaüksuste suuruste (1000 2000 m 2) ning uute planeeringutega (2000 2500 m 2), siis käesoleva KSH aluseks oleva detailplaneeringu
74/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
alternatiividega 1 (6000 m 3) ja 2 (4500 m 2) on kavandatud oluliselt suuremaid krunte. Alternatiivi 3 puhulgi jääksid krundid suuremad kui üldiselt piirkonnas tavaks. Antud mõjuvaldkond on olulisem Alternatiiv 3 puhul ning eeldatavalt kõige vähemtuntav Alternatiiv 1 puhul. Inimeste heaolu võib mõjutada ka tegevusega kaasnev transpordikoormuse tõus võrreldes olemasoleva olukorraga. Samas on transpordi intensiivsus kõikide alternatiivide puhul väike. Olulisemad positiivsed tagajärjed on kontrollitud tingimuste tagamine ja maastiku hooldus. Iga arenguga kaasnevad muutused, muutuvad olud ning tegevusi hakatakse läbi viima senisest teisiti. Selleks, et areng oleks loomulik, ei tohiks muutused olla liiga drastilised. Siinkohal ongi oluline tunnetada kohalikku eripära (sh keskkonda) ning leida kompromiss erinevate huvide vahel. Tasakaalustatud areng on elu kestma jäämise alus, eriti maa piirkondades ning praeguses majandussituatsioonis.
Järeldused: Detailplaneeringu ala loob uusi väärtusliku elukeskkonnaga elamukrunte, kuid võib häirida olemasolevat kogukonda. Mõju inimese tervisele on eeldatavalt neutraalne. Mõju Salmistu elanike heaolule on Alternatiiv 1 puhul nõrgalt ja Alternatiiv 2 puhul mõõdukalt negatiivne. Alternatiiv 3 puhul on mõju kohalikele elanikele eeldatavasti tugevalt negatiivne.
15.3 Mõju majanduskeskkonnale
Ehitustööde käigus luuakse ajutist tööhõivet ehitussektoris, tegu on lühiajalise positiivse mõjuga. Kindlasti on tugev positiivne mõju detailplaneeringuala majanduslikule väärtusele. Mõju ümbritsevate kruntide väärtusele sõltub inimeste ootustest – „krunt metsa ääres“ või „krunt korrastatud asulapiirkonnas“. Erinevad sihtrühmad hindavad erinevaid väärtusi, mistõttu ühest hinnangut mõjule kinnisvara väärtusele on keeruline anda. Palju sõltub ka detailplaneeringu elluviimise reaalsest lahendusest (kasutatud arhitektuurist, õuealade heakorrast ja kujundusest jms) – kas lahendus annab piirkonnale lisandväärtust või mitte. Piirkonna arengusse panustab kavandatav tegevus läbi elanikkonna kasvu ja seeläbi potentsiaalselt ka läbi panuse valla tulubaasi. Võimalik on uute aktiivsete inimeste lisandumine kogukonda. Luuakse võimalus majanduslikult kindlustatud inimeste asumiseks piirkonda elama ja tööle. Kuna tegevuse mahud on väikesed, on ka antud mõjud pigem väikesed.
Järeldused: Mõju majanduskeskkonnale on kõigi alternatiivide puhul neutraalne või pigem nõrgalt positiivne.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
16 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED
Alljärgnevalt on kirjeldatud leevendavaid meetmeid, millega on võimalik leevendada ehitustegevuse ning kavandatava ehitusjärgse tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Arvestatud on, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.
16.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed
Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga (v.a. metsa raadamine ja maastiku muutus) ning eeldatavalt ei kandu oluliselt territooriumi piirist väljapoole. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal täpselt kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid (lühiajalisi) keskkonnamõjusid on: heitmed välisõhku (sh tolm); müra ja vibratsiooni teke; jäätmeteke. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Maastiku muutust, sealhulgas metsa pindala vähenemist, ning selle mõjude leevendavaid meetmeid on käsitletud allpool eraldi peatükis (ettepanekud detailplaneeringule). Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab ka see, kui ei töötata väljaspool tööaega ning alati kasutatakse töökorras seadmeid. Müra mõju on võimalik vähendada, viies mürarikkamaid tegevusi läbi tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras. Suuremate raietööde läbiviimist tuleks vältida linnustiku poegimisperioodil. Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb samuti valida vibratsiooni põhjustavate mehhanismidega töötamise aega nii, et häiringud oleksid võimalikult väikesed. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju.
76/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Selleks tuleks ehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite katmine ja/või kontrollida allhankijate tegevust. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale. Arendaja peab kontrollima seatud nõuete täitmist. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides, et vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju nii inimese tervisele kui keskkonnale.
16.2 Ehitusjärgse tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed
Peamised elamute ekspluatatsiooni tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid, on: jäätmeteke; vee tarbimine; reovee teke; energiakulu. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Igal juhul on võimalik käitlust vajavate jäätmete hulka vähendada, vähendades jäätmeteket, kasutades rohkem hulgi ja korduskasutatavaid pakendeid. Veekasutus . Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Majapidamistesse paigaldada võimalusel mitmesüsteemsed tualetipotid, ühehoovalised segistid jne. Reovee teke sõltub otseselt olmevee kulust. Energiakulu on võimalik vähendada kasutades energiasäästlikke seadmeid, nt ventilatsioonil, valgustusel jne. Elamute kütmiseks on soovitatav kasutada keskkonnasäästlike kütteliike ning kohalikke taastuvenergiaallikaid, näiteks puitu.
16.3 Ettepanekud detailplaneeringule
Eelpool on käsitletud leevendavaid meetmeid, mida saab rakendada ehitustööde läbiviimisel ning elamute ekspluatatsioonil. Tegemist on niiöelda heade tavadega. Detailplaneeringul eeltoodud leevendavatesse meetmetesse väga otsest panustamisvõimalust ei ole. Alljärgnevalt on toodud aga soovitused, mida tuleks jälgida juba planeerimisetapis ning detailplaneeringu lõppversiooni koostamisel võimaluste piires arvesse võtta. Soovitused on suunatud metsale ja selle elupaikadele ning sotsiaalsele keskkonnale avalduvate võimalike negatiivsete mõjude leevendamisele.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Hoonestusalade ja säilitatava kõrghaljastuse planeerimine. Käesoleva detailplaneeringu puhul on hoonestusalade paiknemise planeerimine üks olulisemaid küsimusi. Siinkohal on kaks võimalikku lähenemist: • Rõhuasetus looduskeskkonna kaitsel. Kui eesmärgiks on metsakoosluse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, peab metsakooslus säilima võimalikult kompaktselt. Uued elamud tuleks rajada olemasoleva elamuala laiendusena ja säilitatav kõrghaljastus tuleks planeerida monoliitse metsasaluna. Lisaks soodsamaile tingimustele koosluste arenguks, vähendab see ka mikrokliima muutumise ning tuulemurru esinemise riske. Detailplaneeringu lahendusena tähendaks see Nõmme Tülli kinnistu hoonestusalade planeerimist Pedassaare tee äärde ning Kärgu kinnistute planeerimist Laane aiandusühistu elamukruntidega piirnevalt. • Rõhuasetus sotsiaalse keskkonna heaolul. Eeltoodud lahendus ei ole aga parim Laane ja Pedassaare aiandusühistute elanike seisukohalt, kuna väheneb olemasolevate elanike privaatsus ning maastikumuutus nende seisukohalt oleks tuntavaim. Tiheasustuse elanikele oleks elukeskkonna seisukohalt sobivaim, kui niiöelda puhvermets oleks ette nähtud just elamutega piirnevatel aladel, säilitades harjumuspärast miljööd olemasolevas tiheasustuses. Näiteks on Kärgu kinnistuga piirnevate kinnistute omanikud KSH protsessi käigus edastanud ekspertgrupile ettepanekud puhverkruntide moodustamiseks Laane aiandusühistu hoonestuse poolsesse serva, mis tekitab metsast vähesoovitatava ribastruktuuri (nt võimalik metsloomade hättasattumine sellesse tupikusse jõudes), kuid see pakub nii uuele kui vanale kogukonnale teatud privaatsuse ja turvalisuse tunnet. Antud detailplaneeringu koostamine on niisiis kompromisside leidmise koht. Käesoleva mõju hindamise käigus on selgunud, et otsest looduskaitselist väärtust detailplaneeringu ala metsal ei ole. Ka Kuusalu valla üldplaneeringus on alale viidatud kui eelkõige puhverfunktsiooni täitvale alale tiheasustuste vahel. Seetõttu võiks ka detailplaneeringu lõpliku lahenduse leidmisel olla põhirõhk arvestamisel ümbritsevate tiheasustusaladega, säilitades seejuures siiski maksimaalselt alal paiknevat poollooduslikku metsakooslust. KSH koostajad ei saa siinkohal sekkuda maaüksuste omandisuhetesse, mis on vastavate osapoolte omavaheline kokkulepe. Küll on aga soovitatav jälgida Salmistu elanike ettepanekut osas, mis puudutab kõrghaljastusega riba säilitamist olemasolevate elamukruntide ja uute elamute vahelisel alal, kuna see pakub nii uuele kui vanale kogukonnale teatud privaatsuse ja turvalisuse tunnet. Sellistel puhveraladel peaks olema lubatud vaid metsakoosluse hooldus. Metsaala teatud killustumine on detailplaneeringu elluviimisel paratamatu, kuid õuealade rajamisel peab olema rõhuasetus loodusliku taimestiku maksimaalsel säilitamisel ja hooldamisel. Metsa raadamisest puutumata puhveralad on soovitav säilitada: üldkasutatavate teede ääres, piirnevate olemasolevate hoonestusalade ääres, detailplaneeringuala läbiva oja kallastel, et vältida veekogu kahjustamist. Väärtusliku kõrghaljastuse säilitamisel tuleb tähelepanu pöörata pesapuudele ja silmapaistvatele, vanadele, jämedate okstega mändidele. Teede planeerimine. Teede rajamisel tuleb jälgida loodussäästlikkust ja turvalisust (elamutevaheline juurdepääsutee võiks soosida väikseid kiirusi). Pedasaare aiandusühistusse viiv tee, mis on detailplaneeringu ala ainus juurdepääsutee, on suhteliselt kitsas ning halvas seisukorras. Tegemist on aga avalikus kasutuses oleva valla teega, mille korrashoiu eest vastutab kohalik omavalitsus. Kuusalu-Valkla maanteelt tulenev müra ja õhusaaste. Ala planeerimisel tuleb arvestada Sotsiaalministri 4 märtsi 2002 a. määrusuga nr 42 “Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning hoonete planeerimisel EVS 842:2003 „Ehitiste Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ nõudeid. Maantee sanitaarkaitsevööndisse võimalusel elamuid mitte planeerida, kuna sealne
78/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
müra, tolmu ja heitgaaside tase välisõhus võib olla soovitatavast kõrgem. Saasteainete ja müra leviku tõkestamiseks tuleks säilitada tee ja elamute vaheline olemasolev kõrghaljastus ja/või rajada maastikku sobivad hekid. Hoonete planeerimisel teekaitsevööndisse on vajalik Maanteeameti nõusolek. Hoonete rajamine ja kultuuripärandi säilitamine. Ehitusprojektide koostamisel peab rõhuasetus olema loodussäästlike lahenduste kasutamisel. Hoonete ehitamisel või hilisemas perioodis ka ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada paikkonnale omaseid hoonemahte ning võimalikult suures mahus kasutada traditsioonilisi looduslähedasi materjale ja lahendusi. Piirdeaedade rajamisel tuleb arvestada looduslikku miljöösse sobitumisega. Võimaluste piires on soovitatav säilitada, taastada ning eksponeerida detailplaneeringu alal asuvaid kiviaedu, mis lisavad alale miljööväärtust ning panustavad kultuuripärandi säilimisele.
16.4 Detailplaneeringu alternatiivide täiendav analüüs Kuusalu valla üldplaneeringust ja alal asuvast metsakooslusest lähtuvalt
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul võib olulisemateks käsitlemist vajavateks teemadeks pidada detailplaneeringu üldplaneeringut muutvat iseloomu ning metsa raadamisega kaasnevaid mõjusid. Detailplaneeringu mõju Kuusalu valla üldplaneeringule on käsitletud peatükis 6.1.2. Peamiseks järelduseks on, et ala tähtsus üldplaneeringus seisneb eelkõige puhverfunktsioonis varasemal ajal rajatud suhteliselt tihedalt hoonestatud aianduskooperatiivide vahel. Detailplaneeringu mõjust metsakooslusele on ülevaade esitatud peatükis 14.3. Kokkuvõtlik järeldus on, et kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb teatav negatiivne mõju metsale ja sealsetele kooslustele, mille suurus sõltub valitud alternatiivist. Eelnevates peatükkides on toodud ülevaade nii esialgsetesse planeeringulahendustesse integreeritud kui täiendavatest soovituslikest negatiivsete mõjude leevendavatest meetmetest. Siinkohal tuuakse veel eraldi välja kahe olulisema mõjuvaldkonnaga seotud soovitused ja märkused detailplaneeringu lõpliku lahenduse leidmiseks. Hoonestusalade suurus Metsakoosluse ja senise maastikupildi maksimaalse säilitamise seisukohalt on eelkõige oluline raadatava ala pindala. Detailplaneeringu koostamisel on lähtekohaks olnud, et säilitada tuleb kogu kõrghaljastus väljaspool hoonestusalasid. Seega on peamine aspekt, millele tähelepanu pöörata hoonestusalade kompaktsus. Nelja elamukrundi rajamisel oleks elamumaa krundi suurus keskmiselt 0,94 hektarit ning hoonestusalad jäävad vahemikku 1870 2240 m 3. Kaheksa elamukrundi rajamisel moodustuksid elamukrundid keskmise suurusega 4679 m2 ning keskmine hoonestusala suurus on 1919 m 2. Alternatiiv 3 puhul moodustuksid elamukrundid keskmise suurusega 3395 m 2 ning hoonestusala keskmine suurus on 1258 m 2. Maksimaalsed raadatavad alad moodustavad vastavalt alternatiivist 25% 44% territooriumi ulatuses. Antud maksimaalset raadatava ala osakaalu ei tohiks kindlasti ületada ehk metsakoosluse osakaal peaks säilima suuremana hoonestatud alade osakaalust. See võimaldab säilitada kahe suhteliselt vähese kõrghaljastusega elamuala eraldamist (alale üldplaneeringus seatud eesmärki), väärtuslikku rohelist maastikupilti, ning säilitatavate metsalappide elujõulisust. Hoonestusalade pindalad ei tohiks eksperdi arvates vähemalt ületada naabruses paiknevate elamumaade keskmisi kogupindalasid, soovitavalt võiksid hoonestusalade pindalad olla aga väiksemadki. Eelpool toodud alternatiividest oleks hoonestusalade keskmist suurust eeldatavalt võimalik vähendada vähemalt alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 puhul.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Hoonestusalade paigutus Metsa raadamisest puutumata puhveralad on soovitav säilitada piirnevate olemasolevate hoonestusalade ääres, et panustada üldplaneeringus ette nähtud puhverfunktsiooni säilimisele. Nimetatud põhimõtet järgivad üldjoontes ka esialgsed alternatiivsed lahendused. Olemasolevad Laane aianduskooperatiivi hooned on ortofoto alusel orienteeruvalt vaid umbes 10 m kaugusel ühistest maaüksuste piiridest. Hoonestusalad detailplaneeringu alal võiksid Laane aianduskooperatiivi piirist jääda soovituslikult vähemalt poole kaugemale, et tagada toimiv metsavöönd. Antud soovitus on täidetud näiteks alternatiiv 2 edasiarenduse eskiisjoonisel (mai 2009, lisa 10), mis võiks olla lõpliku lahenduse leidmisel antud aspektis eeskujuks. Hoonete rajamisel on oluline jälgida hoonestusaladele jäävat väärtuslikku kõrghaljastust, näiteks vanasid, jämedate okstega mände, mis võivad potentsiaalselt olla ka pesapuud. Soovitav on hoonestust paigutada nimetatud haljastust maksimaalselt säilitades. Väärtusliku kõrghaljastuse säilitamisel hoonestusalade sees, on võimalik raadatava metsakoosluse osakaalu veelgi vähendada. Antud meetmel on mitmepoolne kasulik efekt, säilitades esiteks looduskooslust ning tõstes teiseks ala visuaalset miljööväärtust. Meetme rakendamine on siiski võimalik vaid teatud mööndustega, kuna vanade puudega kaasneb ka tuulemurru oht ning looduskaitselised meetmed ei tohiks kindlasti ohtu seada inimeste tervist ja vara (läbi puu langemise hoonele vms).
80/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
17 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS
Alljärgnevas peatükis on antud ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit, nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on niiöelda puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse.
17.1 Metoodika
Kriteeriumid on jaotatud kolme mõjuvaldkonda: • mõju elusloodusele o mõju taimedele o mõju loomadele o mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele (mõju metsale) o mõju looduskaitsealadele • mõju inimese tervisele ja heaolule o mõju inimeste tervisele o mõju inimeste heaolule o mõju kultuuripärandile o mõju varale • mõju majanduskeskkonnale o mõju maa ja vara väärtusele o mõju kohalikule ja regionaalsele majandusele o mõju piirkonna arengule o mõju tööhõivele Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele, sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale, inimese tervisele või sotsiaal majanduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust, võib olla mõju eelpool nimetatud kolmele mõjuvaldkonnale. Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et igale alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära kolme valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel antakse mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal, seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda. Mõju suurused võtavad kokku aruandes eelpool toodud hinnangud (seejuures on kokku võetud nii ehitusaegsed kui ehitusjärgsed mõjud). Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Tabel 4).
Tabel 4. Mõju iseloomu hindamise skaala Punktid Selgitus 3 Tugev positiivne mõju 2 Mõõdukas positiivne mõju 1 Nõrk positiivne mõju 0 Mõju on neutraalne/ keskkonnamõju puudub 1 Nõrk negatiivne mõju 2 Mõõdukas negatiivne mõju 3 Tugev negatiivne mõju 4 Välistav negatiivne mõju
Siinjuures tähistab „välistav negatiivne mõju” olukorda, kus ületatakse kas piirväärtusi ja/või esineb väga tugev negatiivne mõju inimese tervisele või keskkonna vastupanuvõimele. Sellisel juhul on tegemist välistava kriteeriumiga ning kokkuvõttes muudab selle alternatiivi teostamatuks. Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt.
17.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust
Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 5. ).
Tabel 5. Alternatiivide võrdlus. Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang hinnang hinnang hinnang kaal suurus suurus suurus suurus kokku kokku kokku kokku 1. Mõju elusloodusele 3,50 0,90 -3,48 -3,48 -4,70 1.1. Mõju maastiku 0,90 1 0,90 2 1,80 2 1,80 3 2,70 muutusest 1.2. Mõju pinnase 0,55 0 0,00 1 0,55 1 0,55 2 1,10 muutusest 1.3. Mõju pinnavee 0,35 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 kvaliteedi muutusest 1.4. Mõju pinnavee 0,35 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 kvantiteedi muutusest
82/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang hinnang hinnang hinnang kaal suurus suurus suurus suurus kokku kokku kokku kokku 1.5. Mõju põhjavee 0,11 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 kvaliteedi muutusest 1.6. Mõju põhjavee 0,11 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 kvantiteedi muutusest 1.7. Mõju välisõhu 0,18 0 0,00 1 0,18 1 0,18 1 0,18 kvaliteedi muutusest 1.8. Mõju mürataseme 0,42 0 0,00 1 0,42 1 0,42 1 0,42 muutusest 1.9. Mõju 0,33 0 0,00 1 0,33 1 0,33 0,3 0,10 hädaolukordadest 1.10. Kaudsed mõjud 0,20 0 0,00 1 0,20 1 0,20 1 0,20 2. Mõju inimese 4 1,25 -5,89 -7,14 -8,39 tervisele ja heaolule 2.1. Mõju maastiku 1,25 1 1,25 1 1,25 2 2,50 3 3,75 muutusest 2.2. Mõju pinnase 0,05 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 muutusest 2.2. Mõju pinnavee 0,35 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 kvaliteedi muutusest 2.3. Mõju pinnavee 0,15 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 kvantiteedi muutusest 2.4. Mõju põhjavee 0,25 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 kvaliteedi muutusest 2.5. Mõju põhjavee 0,30 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 kvantiteedi muutusest 2.6. Mõju välisõhu 0,60 0 0,00 1 0,60 1 0,60 1 0,60 kvaliteedi muutusest 2.7. Mõju mürataseme 0,60 0 0,00 1 0,60 1 0,60 1 0,60 muutusest 2.8. Mõju 0,45 0 0,00 1 0,45 1 0,45 1 0,45 hädaolukordadest 2.9. Kaudsed mõjud 2,99 0 0,00 1 2,99 1 2,99 1 2,99 3. Mõju 1,5 -0,43 1,49 1,49 1,49 majanduskeskkonnale 2.1. Mõju maa 0,43 1 0,43 1 0,43 1 0,43 1 0,43 väärtuse muutusest 2.2. Mõju tööhõivest 0,21 0 0,00 1 0,21 1 0,21 1 0,21 2.3. Mõju piirkonna 0,43 0 0,00 1 0,43 1 0,43 1 0,43 arengust 2.4. Mõju elanike 0,21 0 0,00 1 0,21 1 0,21 1 0,21 arvu kasvust 3.9. Kaudsed mõjud 0,21 0 0,00 1 0,21 1 0,21 1 0,21
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang hinnang hinnang hinnang kaal suurus suurus suurus suurus kokku kokku kokku kokku Kokku 1,72 -7,88 -9,13 -11,60
Mõju suuruste väärtused põhinevad eelnevates peatükkides antud hinnangutele. Alternatiivide summaarsed punktid tähistavad alternatiivide omavahelist võrdlust ning koondhinnangud, kas ülekaalus on positiivsed või negatiivsed mõjud. Summaarsete koondhinnangute tõlgendamisel ei saa lähtuda mõju iseloomu hindamise skaalast, mida on kasutatud üksikutele kriteeriumielementidele antud hinnangute jaoks.
17.2.1 Arutelu ja järeldused
Alljärgnevalt selgitatakse alternatiivide võrdluse tagapõhja ning analüüsitakse järeldusi. Nullalternatiivi hindamisel alternatiivide võrdluses on lähtutud eeskätt arengust, kus detailplaneeringu alal jätkuksid vabalt looduslikud protsessid. Alternatiivide 1, 2 ja 3 mõjude hindamisel on arvestatud ka ehitustegevusega kaasnevaid muutusi ja mõjusid. Märkimisväärne mõju on ehitustegevuse faasis hoonete rajamisel läbi pinnase ja maastikupildi muutmise. Ühest küljest on hoonete rajamine arenduse realiseerimise aluseks, teisest küljest on tegemist muutusega eluslooduse ja sotsiaalse keskkonna seisukohalt. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust. Siinkorral on tuginetud ettevaatusprintsiibile ja võimalikke mõjusid pigem üle kui alahinnatud. Olulisemad hädaolukorrad võivad olla nt liiklusõnnetused või tulekahjud. Võrdlustabel iseloomustab reeglina mõju, mis levib otseselt läbi looduskeskkonna. Suurima kaaluga kriteeriumiks nii elusloodusele kui sotsiaalsele keskkonnale on määratud maastiku muutus, mille alla kuulub ka metsa raadamine. Majanduskeskkonnale mõjuvad tegurid on erinevad, mistõttu seda mõjuvaldkonda iseloomustavad kriteeriumid on valitud teised. Alternatiivide hindamisest selgus, et ootuspäraselt on kõige väiksemate mõjudega nii looduslikule mitmekesisusele kui Salmistu elanikkonnale nullalternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine. Igal tegevusel on teatavad mõjud võrreldes olukorraga, kus mingit tegevust ei toimu. Samas kaasneb ka nullalternatiiviga mõningaid negatiivseid aspekte (nt ala võsastumine). Nullalternatiiv olemasoleva olukorra püsimisena ei ole täielikult jätkusuutlik, kuna eraomanduses maastiku hooldamine eeldab siiski ka mingit territooriumi majanduslikku kasutamist. Nullalternatiivi kestma jäämise positiivne mõju seisneks selles, et loodus saaks tulevikus vabalt areneda. Alternatiiv 1 ehk detailplaneeringu elluviimine vastavalt kehtivatele lähtetingimustele toob kaasa mõningad negatiivsed mõjud nii looduskeskkonnale kui sotsiaalkeskkonnale, samas võib kokkuvõttes mõjusid pidada eeldatavalt pigem nõrgaks. Alternatiiv 2 ehk detailplaneeringu elluviimine vastavalt omanike visioonile toob kaasa mõnevõrra suuremad negatiivsed mõjud. Loodusliku ala pindala väheneb suuremas mahus, kui Alternatiiv 1 puhul. Alternatiiv 2 negatiivsed mõjud võib kokkuvõttes siiski samuti lugeda nõrgaks kuni mõõdukaks. Samas majanduslikult oleks teine alternatiiv perspektiivikam eeskätt arenduse mahtusid silmas pidades. Alternatiiv 3 puhul on olulisimaks asjaoluks see, et rajatakse rohkem hooneid, mis muudab olulisemalt maastikupilti. Sellisel juhul oleks vajalik raadata suurem osa kinnistutest. Seega väheneks suuresti olemasolev haljasala kahe aiandusühistu vahel. Kuigi mõjud on
84/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
tuntavamad, ei too Alternatiiv 3 kaasa mõjusid, mis automaatselt välistaksid kavandatud tegevuste elluviimise. Keskkonnaekspert eeldab oma hinnangute andmisel, et arendaja järgib oma tegevuses kõiki EV kehtivaid asjakohaseid õigusakte. Kuna eeldatavalt õigusaktidega kehtestatud piirväärtusi ei ületata, siis ei leitud keskkonnamõju hindamise käigus ühtegi objektiivset tegurit, mis välistaks kavandatava tegevuse ühegi alternatiivi puhul. Ekspert lähtub teadmisest, et kehtestatud piirväärtused on seatud nii, et allpool nimetatud tasemeid inimese tervisele negatiivset mõju ei avaldata. Samas ei soovita ekspert rakendada alternatiivi 3, sest sellega kaasneksid teravamad muudatused nii sotsiaalsele kui looduslikule keskkonnale. Teiste alternatiivide puhul peab rõhuasetus olema säästlikkusel. Detailplaneeringu elluviimisel tuleks negatiivsete mõjude vähendamiseks kasutada võimaluste piires leevendavaid meetmeid.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
18 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS
Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Kavandatava tegevusega kaasnevad peamised pikaajalised tagajärjed on: heitmed välisõhku; jäätmeteke; veetarbimine; reovee teke; energiakulu; looduskeskkonda sobitatud elamuala poolloodusliku metsa asemel. Keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks kavandatava tegevuse juures: Põhjaveest võetava vee koguste üle arvestuse pidamine veemõõtja alusel; Reovee koguste üle arvestuse pidamine tarbitud vee alusel; Energiakulu üle arvestuse pidamine (arvesti näit voolumõõtjas); Kasutatava kütuse koguste üle arvestuse pidamine.
86/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
19 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST
Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu koostamine ning detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KSH) on algatatud 7.02.2008 Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega nr 90. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15) ja teiste asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH läbiviimine on avalik protsess. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise viis läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ) ekspertrühm, botaaniliste tööde läbiviimiseks kaasati ekspert Eesti Maaülikoolist. KSH programmi koostamine, selle avalik väljapanek ja avalik arutelu Lähtudes KMH ja KKJSs sätestatust, küsiti programmi (lisa 4) sisu osas seisukohta 20.05.2008 e postiga Harjumaa keskkonnateenistuselt, Tallinna Tervisekaitsetalituselt (kelle haldusalasse kuulub Harjumaa osakond) ja Muinsuskaitseametilt. Harjumaa keskkonnateenistusse saadeti 30.05.2008 lisaks ka vastav tähtkiri. Kuusalu Vallavalitsuselt küsiti seisukohta nii kirjalikult (13.05.2008) kui ka suuliselt kohapealsel arutelul (08.05.2008). Harjumaa keskkonnateenistus saatis oma arvamuse 05.06.2008. Otseseid ettepanekuid programmi täiendamiseks kirjas esitatud ei olnud, kuid välja oli toodud mitmeid tähelepanu nõudvaid asjaolusid ning KSH aruandes käsitlemist vajavaid valdkondi. Esitatud märkuseid on arvestatud mõju hindamise läbi viimisel ning KSH aruande koostamisel. Tallinna Tervisekaitsetalitus saatis oma arvamuse 13.06.2008 ning pööras tähelepanu Kuusalu Valkla põhimaanteelt tulenevale mürale ning õhusaastele ning maantee sanitaarkaitsevööndile. Programmi viidi sisse vastav täiendus ning tehtud soovitustega arvestati KSH aruande koostamisel. Samuti edastati kiri detailplaneeringu koostajale. Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu KSH programmi avalik väljapanek toimus 21.mai – 4.juuni 2008 (15 päeva). Programmi valmimisest, avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati Ametlikes Teadaannetes, ajalehes „Sõnumitooja“ ning Kuusalu valla veebilehel. Lisaks teavitati kirjadega kõigi detailplaneeringu alaga piirnevate kinnistute omanikke (20.05.2008) ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Laiemat üldsust teavitati läbi eelpool nimetatud avalike teadete. Kohalikelt elanikelt saabus programmi avalikustamisel kaks kirja ettepanekutega, mis on suuresti suunatud detailplaneeringu koostamisele ning ehitusele eelnevatele võimalikele kokkulepetele, mitte niivõrd keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arvestati ja kaaluti neid ettepanekuid vastavalt mõju hindamise võimalustele. Kõik saabunud kirjad ning neile saadetud vastused on esitatud KSH programmi lisas. Programmi avalik arutelu toimus 5. juunil 2008 Kuusalu vallamajas. Arutelul osales 13 inimest. KSH aruande koostamisel arvestati arutelul tehtud märkustega. Arutelu protokoll koos osalejate nimekirja ning arutelu slaididega on esitatud KSH programmi lisas. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise järgselt täiendatud Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu KSH programm kiideti heaks Harjumaa keskkonnateenistuse poolt 04.07.2008 (lisa 5). Programmi heakskiitmisel tehtud täiendavate märkustega on ekspertrühm arvestanud mõju hindamise protsessis.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 25. KSH programmi avalik arutelu 5.06.2008 Kuusalu vallamajas
KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu Keskkonnamõjude hindamise ja aruande koostamise metoodikat on lähemalt käsitletud käesoleva aruande erinevates peatükkides. Aruande eelnõu oli avalikul väljapanekul 6.05 27.05.2009 (22 päeva). Avaliku väljapaneku kestel oli kõigil asjast huvitatul võimalus tutvuda KSH aruande ning selles käsitletud alternatiivide esialgsete eskiislahendustega nii Kuusalu Vallavalitsuses kui ELLE OÜ kontoris. Lisaks oli aruande elektrooniline versioon üleval ELLE OÜ veebilehel. Aruande väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, ajalehes „Sõnumitooja“ ning Kuusalu valla veebilehel. Lisaks teavitati kirjadega kõigi detailplaneeringu alaga piirnevate kinnistute omanikke, asjakohaseid ametiasutusi ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Laiemat üldsust teavitati läbi eelpool nimetatud avalike teadete. Ülevaade teatamisest on toodud aruande lisas 6. Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu KSH aruande avalik arutelu toimus 27.mail 2009 Kuusalu vallamaja saalis. Arutelust võttis osa 35 inimest, osalejate nimekiri (registreerimisleht) koos ettekande slaididega ning protokolliga on lisatud aruandele lisas 7. Samuti on aruandele lisatud avalik arutelu protokoll. Avalikustamise ja avaliku arutelu jooksul edastati eksperdile aruande kohta 5 kirja (neist 1 Muinsuskaitseametilt ja 4 kohalikelt elanikelt) ning lisaks kasutasid kaks inimest võimalust esitada arutelul kirjalik küsimus eraldi küsimustelehel. Üks täiendav ettepanek saabus ekspertgrupile peale avaliku väljapaneku lõppu. Kõigile kirjalikult esitatud küsimustele anti kirjalikud vastused ning nii küsimused/ettepanekud kui antud vastused on esitatud aruande lisas 8. Aruannet täiendati vastavalt aruande avalikul väljapanekul ja arutelul saadud tagasisidele asjakohasuse piires.
Joonis 26. KSH aruande avalik arutelu 27.05.2009 Kuusalu vallamajas
88/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
20 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED
Olulisi raskusi, mis oleks takistanud keskkonnamõju hinnata, keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud. Väikemateks raskusteks olid järgnevad asjaolud. Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga kavandatud tegevus mõjutab peamiselt sotsiaalset keskkonda. Iga hindamine on seda subjektiivsem, mida väiksem on kvantitatiivsete ning suurem kvalitatiivsete andmete osakaal. Sotsiaalsele keskkonnale avalduva mõju hindamine põhineb eelkõige kvalitatiivsetel andmetel. Inimeste väärtushinnangud on äärmiselt erinevad ning nende ekstrapoleerimine ei pruugi anda adekvaatset pilti. Näiteks häirivus rajatavatest hoonetest sõltub paljuski inimesest. Mõnede puhul ei tekita need emotsioone, teiste puhul on aga välistavaks teguriks piirkonnas edasi elamiseks. Detailplaneering kui planeerimisdokument Käesolevale keskkonnamõju strateegilisele hindamise aruandele heideti kohalike elanike poolt ette, et see on läbi viidud ja koostatud pigem objektipõhise KMH na. Ekspert on seisukohal, et elamukruntide määramine on oma olemuselt pigem objektipõhise KMH valdkond kui KSH. Samas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt on tegemist ikkagi KSHga ning sellest on lähtutud aruande koostamisel. Nimetatud probleem ei ole niivõrd seotud konkreetse protsessiga kuivõrd üldisem.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
21 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju maakonna Kuusalu valla Salmistu küla Nõmme Tülli (katastriüksuse tunnus 35201:002:1480) ja Kärgu (katastriüksuse tunnus 35201:002:0077) maaüksuste jagamise ja ehitusõiguse määramise detailplaneering. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Kuusalu Vallavalitsuse 7. veebruari 2008.a. korraldusega nr 90. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. KSH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõige 2 ning Harjumaa keskkonnateenistuse kirjad keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta Salmistu küla Nõmme Tülli kinnistul (15.10.2007 nr 9 4.3/2936 1) ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta Salmistu küla Kärgu kinnistul (03.10.2007 nr9 4.3/2688 1). Vastavalt maaregistrile on detailplaneeringu ala maakasutuse sihtotstarve vastavalt elamumaa Nõmme Tülli kinnistu osas ning maatulundusmaa Kärgu kinnistu osas. Käesoleval ajal kumbki maaüksustest sihtotstarbelises kasutuses ei ole ning kinnistud toimivad haljasalana olemasolevate elamualade vahel. Samas ei taga ala sihtotstarbelisest kasutusest väljas seismine maaüksuste hooldust ja korrashoidu ega teeni ala omanike huve, mistõttu maaüksuste omanike sooviks on leida kinnistutele reaalne praktiline kasutus. Vastavalt detailplaneeringu lähteülesandele kavandatakse Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistud jagada kruntideks ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus. Omanike poolt kavandatava tegevuse kaugemaks eesmärgiks on ühepereelamute rajamine. Detailplaneeringu täitmiseks rajatakse moodustatud kruntidele väikeelamud, vajalikud infrastruktuurid (veetrassid, reovee kogumismahutid, kommunikatsioonid) ja juurdepääsuteed. Vajalik on metsa raadamine vähemalt ehitusaluse pinna ja selle lähiümbruse ning infrastruktuuride piires. Looduslik kooslus asendatakse kultuurmaastikuga vähemalt õuealade ulatuses. Kuna detailplaneeringu eesmärk on Kuusalu valla üldplaneeringus haljasalade reservmaaks ja väärtuslikuks rekreatsioonialaks märgitud ala kujundada elamumaaks, on detailplaneeringu puhul tegemist üldplaneeringut muutva planeeringuga. Harju maakonnaplaneeringuga ei ole detailplaneeringu alale piiranguid ette nähtud. Samuti ei ole detailplaneering vastuolus Kuusalu valla arengukavaga. Detailplaneeringu alale ei ole seatud looduskaitselisi ega muinsuskaitselisi piiranguid. Botaanilised uuringud kinnitavad, et detailplaneeringu ala metsal puudub looduskaitseline väärtus. Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises on käsitletud ja võrreldud nelja arengualternatiivi: Alternatiiv 0 Nullalternatiivi all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul olukorda, kus planeerimisdokumenti ei kehtestata ning kavandatavat tegevust ei toimu. Detailplaneeringu ala seisund ei ole siiski ajas muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad (jätkuvad) nii teatud looduslikud kui inimeste põhjustatud protsessid. Alternatiiv 1 detailplaneeringuga vastavalt lähteülesandele kavandatav tegevus, kus detailplaneeringu ala jagatakse maksimaalselt neljaks elamukrundiks, suurusega ca 1 hektar. Alternatiiv 2 omanike visioon, milles moodustatakse kaheksa elamukrunti suurusega 4500 – 5000 m 2. Alternatiiv 3 omanike visioon, milles moodustatakse üksteist elamukrunti suurusega 3150 – 4400 m 2. Nullalternatiivi mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule on mõõdukalt positiivne, eeldusel et alal lastakse vabalt areneda. Mõju inimese tervisele on pigem neutraalne, mõju Salmistu küla kogukonna heaolule pigem positiivne. Negatiivne mõju avaldub kinnistute väärtusele.
90/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kavandatava tegevuse mõju tuleneb nii ehitusaegsest tegevusest (peamiselt lühiajaline mõju) kui sellele järgnevast elamukruntide kasutussevõtust (pikaajaline mõju). Ehitustegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: metsa raadamisega kaasnev maastiku muutus, liigvee ärajuhtimine, tolm ja teised heitmed välisõhku, ajutine mürataseme tõus, ehitus ja raietööde jäätmed ning ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel. Elamute ekspluatatsiooni olulisemad tagajärjed on: olme ja haljastusjäätmete teke, veekasutus, reovee ja sademevee teke, suurenenud transpordikoormus, olmemüra ning energiatarve. Alternatiivide elluviimisega kaasneb eeldatavalt ala korrapärane hooldus. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb teatav negatiivne mõju nii loodus kui sotsiaalkeskkonnale. Majanduskeskkonnale võib mõju lugeda positiivseks. Lähtudes metsakoosluse iseloomust ja paiknemisest, avaldub olulisem mõju eeldatavalt eelkõige sotsiaalkeskkonnale. Mõju on seda tuntavam, mida suuremad on arenduste mahud. Samas ei tuvastatud mõju hindamisel ühegi arengualternatiivi puhul välistavaid tegureid. Keskkonnaeksperdid järeldavad oma töö tulemusena, et keskkonna seisukohalt ei ületa kavandatav arendus eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning üldiselt looduse taluvusvõimet. Juhul, kui käesoleva detailplaneeringu alast lõunasse jääval alal teostatavad uuringud tõestavad kaitsealuste liikide olemasolu, on kohalikul omavalitsusel võimalik neid andmeid kasutada täiendavate piirangute seadmiseks ka ümbritsevatele kinnistutele. On põhjust eeldada, et kavandatavas mahus arendus (kõigi kolme alternatiivi puhul) omab mõju sotsiaalsele keskkonnale, eeskätt detailplaneeringu alaga vahetult piirnevate kruntide elanike heaolule, kuna olemasolevas olukorras käitub metsaga kaetud ala haljasalana kahe aiandusühistu vahel. Kuusalu valla üldplaneeringust tulenevalt peaks tiheasustusealal olema kruntide suurused 800 2000 m 2. Selliseid kruntide suurusi toetaks ka piirkonna üldine asustusstruktuur. Tiheasustusala kohaste krundisuuruste planeerimine ühendaks põhimõtteliselt kaks aiandusühistut, moodustades ühtse kompaktse hoonestusega asula. Kõikide käsitletava detailplaneeringu planeerimislahenduste (alternatiivide) puhul jääksid kruntide suurused oluliselt suuremaks, kujundades loodussõbralikuma üleminekuala. Metsaga kaetud alale ehitamine ei ole Eestis ebatavaline, eriti aladel, mida on varem inimese poolt kasutatud. Paljudes piirkondades on sellised alad asendunud elamutega. Läbimõeldud planeeringu ning hoonete arhitektuuriliste lahendusega on saavutatav harmoonia looduse ja tehiskeskkonna vahel. Samas on mitmeid näiteid, kus sellisest harmooniast ollakse väga kaugel. Arvestades Eesti metsasust, ei tohiks metsamaa osalisele asendamisele elamutega absoluutset keelu seada. Salmistu külaski on mitmed planeeringud rajatud sellistele alale. Erinevus käesoleva detailplaneeringu ja nende vahel tuleneb peamiselt asjaolust, et puudub oluline sotsiaalne huvi ning need planeeringud on kehtestatud aastaid varem, kui avalikkuse huvi detailplaneeringuprotsessi suhtes oli oluliselt leigem. Käesoleval juhul tulenebki planeeringu olulisus võimalikust mõjust sotsiaalsele keskkonnale ja staatusest üldplaneeringus. Siiski tuleb arvestada eraomandi kasutamise võimalustega ja õigustega ning nende piiramine peaks olema piisavalt põhjendatud. Käsitletud kolm alternatiivi vastavad kehtestatud normidele (Kuusalu valla ehitusmäärus) ja rajatavad krundid oleksid suuremad kui enamik naabruses asuvaid kinnistuid. Aruandes käsitletud alternatiividest ei soovita ekspert siiski maastikupildi muutusest ja koormusest loodusele lähtudes rakendada 3. alternatiivi. Teiste alternatiivide sobivus keskkonda sõltub hoonestusalade lõplikust reaalsest arvust, paigutusest ja suurusest. Elamukruntide rajamisel tuleb võimalikult suures mahus säilitada looduslikku kooslust ning vältida suurte lagedate õuede rajamist. Läbimõeldud planeerimisega tuleb säilitatava väärtusliku kõrghaljastuse abil tagada nii varjepaigad linnustikule kui rohelise piirkonna miljöö säilimine.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/93 Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
22 KASUTATUD MATERJALID
Õigusaktid: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee/ Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Statistikaameti avalikud andmed, http://pub.stat.ee/px web.2001/dialog/statfile2.asp Planeerimis ja arendusdokumendid: Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007 2013 Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 Harjumaa maakonnaplaneering (1999) Harju maakonna teemaplaneering: Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003) Harju alamvesikonna veemajanduskava (2007) Kuusalu valla arengukava (2007) Kuusalu valla jäätmekava (2005) Kuusalu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava (2008) Kuusalu valla üldplaneering (2001) Nõmme Tülli ja Kärgu maaüksuste detailplaneeringu eskiisjoonised VASAB 2010 Läänemeremaade (ruumilise arengu) visioon ja strateegiad aastaks 2010, http://www.vasab.org/ Muud allikad ja juhendmaterjalid: Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart. Eesti Geoloogiakeskus, Rootsi Geoloogiateenistus ja Rootsi Kiirguskaitse Instituut, 2004 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“, 1999. http://www.envir.ee/91552 Kuusalu valla lehekülg, http://www.kuusalu.ee Liiklusloenduse tulemused 2008. aastal. AS Teede Tehnokeskus. Tallinn 2009 Puurkaevude arvestuskaardid (puurkaevu katastri nr 713 ja puurkaevu katastri nr 5993) Põder, Tõnis 2005. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine: käsiraamat. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info ja Tehnokeskus
92/93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
23 LISAD
Lisa 1. Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistutel ning detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine (Kuusalu Vallavalitsuse 7. veebruari 2008.a. korralduse nr 90 koopia) Lisa 2. Kuusalu valla Salmistu küla Kärgu ja Nõmme Tülli kinnistute botaaniline ekspertiis Lisa 3. Ülevaatetabel Salmistu küla algatatud ja kehtestatud detailplaneeringutest Lisa 4. Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heakskiidetud programm koos lisadega (Heaks kiidetud Harjumaa keskkonnateenistuse poolt 04.07.2008) Lisa 5. Salmistu küla Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu KSH programmi heakskiitmine Lisa 6. Ülevaade Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust (teatamisest) Lisa 7. Nõmme Tülli ja Kärgu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll, slaidid ning osalejate nimekiri Lisa 8. Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused KSH aruandele ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. Lisa 9. Nõmme Tülli ja Kärgu maaüksuste detailplaneeringu alternatiivvariandid (eskiisjoonised seisuga veebruar 2009) Lisa 10. Nõmme Tülli ja Kärgu maaüksuste detailplaneeringu alternatiivvariandid (eskiisjoonised seisuga mai 2009)
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/93