Jälle Tulekahju, Jälle Kindlustamata! La Nuhtlus

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jälle Tulekahju, Jälle Kindlustamata! La Nuhtlus NR. 158 AUGUST 2010 Teraviljakasvatajad jäävad tänavuse saagiga rahule Kaberneeme küla- vanem Marina Sonn Loo aleviku ja Iru küla ÜVK Kallavere küla Rätsepa talu elamu on tänaseks maha lammutatud. Merike Metstak rekonstrueerimine Kaevandused on meie val- Jälle tulekahju, jälle kindlustamata! la nuhtlus. Mis saab Ruu küla elukeskkonnast? Merike Metstak põlevale elamule ligipääsu peale küttepuudeks mineva Uue elamu taastamiseks Kontakttelefon: 5340 7719, toimetaja otsides kaotati kallist aega. materjali ei ole. Põlenud ma- avati eraldi arve tütretütar Viive Lastik Isegi TV-kaamerad jõudsid javare lammutati traktori ja Teeri Lastiku nimele, kuhu on 22. juulil põles elektri- sündmuspaigale tuletõrjuja- kopa abiga, paar nädalat olid oodatud kõik annetused: ar- test varem,” rääkis Viive Las- igapäevaselt koristustöödel veldusarve 1106581532, Teeri juhtmete rikke tõttu Kalla- tik (neiuna Alloja). Ta on töö- vennad Sepad Ülgase külast. Lastik. E-post – [email protected] vere küla Rätsepa talu, Vii- tanud 47 aastat Eesti Postis, ve Lastikule kuulunud ela- nüüd pensionär, kuhugi mu- Jõelähtme vallas on tänavu hävinud tulekahjus juba neli elumaja! mu. jale ta elama minna ei kavat- segi. “See on mu sünnikodu. Iga päev saab Eestis tu- masin, kohvikann või triik- hooldatakse regulaarselt – Kodanikualgatused Viive ja ta tütar Tiina korja- Kõik lapsed ja lapselapsed on les kahjustada kuus kodu: raud, järelevalveta tööle. korstnapühkija käigu vähe- külades sid aias vaarikaid. Tiina suun- täiskasvanud inimesed, pea- • Suitsetada on mõist- malt kord aastas enne kütte- dus hetkeks tuppa uue anuma vad iseseisvalt toime tulema. üks elektriseadmest, üks lik väljas ning jälgida, kuhu perioodi algust. Küttekolde järele, aga ust avades lõi vastu Praegu oleme tütar Tiinaga suitsetamisest, üks lahti- tuhk pudeneb. Suits kustuta- juurde ei ladustata puid, sel- tulemöll. Teha polnud enam haagisuvilas varjul, köögi ja sest tulest, üks küttekol- da selleks ette nähtud kohas le kohal või vastas ei kuivata- midagi, telefongi jäi tuppa, majapidamisruumi seadsime – tuhatoosis, kuhu ei loobita ta pesu, lähedusse ei lükata rääkimata muust maisest va- garaaži, head inimesed and- dest, üks toiduvalmista- muud prahti. muid kergesti süttivaid ese- rast – tuli loota naabritele, sid hädapärase mööbli, pesu- misest ja üks muul põhju- • Lahtist tuld ei jäeta kuna- meid, nagu nt diivan. kes abi kohale helistasid. Viis masina, külmkapi. Aitäh kõi- sel. gi iseenda hooleks: kaminast • Toitu ei jäeta pliidile järe- tundi kestnud kustutustöö- kidele abilistele. Helistatakse välja lennanud söetükist võib levalveta. de lõppedes seisis aurav söes- pidevalt ja pakutakse riideid, Siit on lihtne teha järeldu- võtta tuld põrand või vaip, • Kodus olgu vastavalt ka- tunud vare kui kurb mälestus mööblit ja muud vajalikku. si, kuidas kaitsta end, oma küünlast laud või kardinad – sutusjuhendile paigaldatud majast. Šokis pererahvas sei- Riideid jäi niipalju alles, mis lähedasi ja kodu tuleõnnetu- ja nii maja maha põleda. Vii- ja töökorras suitsuandur, mis sis nõutult õuel, loetud hetke- seljas olid. Maja süttis nii äk- se eest. mane kustutab tule! – küün- annab tulekahjust varakult Saha kabeli katus sai enne dega oli kadunud mitme põlv- ki…” • Tuleb hoida elektrivõrk lad, kaminad ja teised lahti- märku läbilõikava helisig- äikesetormi korda konna koduks olnud eluase. Kallavere ja Saviranna rah- ja -seadmed korras, kaitsta se tule allikad tuleb kustuta- naaliga, samuti tulekustuti ja “Päästeautod oleksid või- vas on teinud kahel korral tal- elektrijuhtmeid vigastuste ja da, kui lahkutakse kodust või tulekustutustekk. nud varemgi kohale jõuda, gud, tulest järelejäänud maja ülekoormuse eest ning mitte minnakse magama. Üksikasjalikumad nõuan- kuid viis aastat tagasi sule- otsustati täielikult maha võt- jätta seadmeid, mis pole sel- • Rikkis ahju, kaminat või ded asuvad veebilehel www. ti ajalooline juurdepääs ning ta, sest kasutada sealt midagi leks ette nähtud, nagu pesu- pliiti ei köeta. Küttekoldeid kodutuleohutuks.ee 20. augustil kell 20 Loo kultuurikeskuse lipuplats ÜLE-EESTILINE DIGILAULUPIDU ÜHTELAULMINE Surnuaiapüha Rammu saarel Ü. VINTER K. A. HERMANN R. EESPERE P. SA R A PIK DIR ANTS SOOTS E. Vetemaa seade T. Vettik R. Eespere J. Liiv LAUL PÕHJAMAAST sõnad Fr. Kuhlbars ÄRKAMISE AEG DIR HIRVO TA LENDAB MESIPUU Ühtelaulmine lõpetatakse Info Neeme tee remondist DIR KUNO ARENG KUNGLA RAHVAS SURVA POOLE üle-eestilise kaerajaani tant- DIR RAUL TALMAR DIR ALO RITSING simisega. F. SAEBELMAN M.HÄRMA Tööpakkumised ja P. Ruubel ÜHTELAULMINE K. F. Karlson A. KUNILEID RÕÕMSAT ÜHTELAULMIST! kuulutused KAUNIMAD LAULUD EESTLAULJA CELIA ROOSE TULJAK L. Koidula http://tv.elion.ee/ DIR TRIIN KOCH DIR ELO ÜLEOJA DIR ANTS ÜLEOJA SIND SURMANI laulmine/?page=4#61 2 NR. 158 VALLA UUDISED AUGUST 2010 Golf – see pealtnäha lihtne, 1. september – tarkuse päev Merike Metstak rahvastikuregistri andmetel en- õpilaspileti ettenäitamisel tasu- käesoleval aastal kuni 3000 kroo- aga tegelikult ne kooli algust Jõelähtme valla ela- ta, samuti hüvitatakse valla kooli- ni (191.73 eurot) kuus. Loo laste- Valla lapsed oma valla kooli! nik. Ranitsatoetust makstakse kõi- de õpilaste ühistranspordi sõidu- aia Pääsupesa juurdeehitus valmib keeruline mäng gile esimesse klassi minevatele las- kulud 100%, kui õpilasliin ei läbi loodetavasti aasta lõpuks, õueala Loo Keskkool, Kostivere Põhi- tele, olenemata piirkonnast, kuhu lapse elukohta. Tasuta saavad koo- korrastatakse ja rajatakse mängu- Jaana Pikalev kool ja Neeme Algkool alustavad laps kooli läheb. Teise omavalitsu- väljakud. Neeme Mudila saab ühe järjekordset õppeaastat tänavu pi- se kooli mineva lapse vanem peab rühma juurde – saali ehitus käib. Ühel täiesti tavalisel suvisel nädala- sut teisti. Lasteaedades on laheda- toetusavaldusele lisama ka kooli Meie valla kõikides Jõelähtme vallas kasvab noorte pe- mad tingimused käeulatuses, ehi- tõendi. koolides tagatakse rede ja laste arv, mis kohustab val- vahetusel kasutasime ära valla kingitudd tustööd käivad Neemes ja Lool. Ranitsatoetust makstakse alates lavalitsejaid kaalutletult otsusta- auhinna ja osalesime kahepäevasel gol-- Käesoleval aastal saavad kooli- septembrist kolme kuu jooksul. õpilastele tasuta ma, et kõik saaksid vallalt toetust fi kursusel Jõelähtme golfi klubis. minejad ranitsatoetust 2000 kroo- Meie valla kõikides koolides ta- koolitoit. nii mudilaspõlves kui ka kooliteel. ni (127.82 eurot), mis makstak- gatakse õpilastele tasuta koolitoit, Iga lapse sporditegevust toeta- See oli äärmiselt põnev. se lapsevanemale, eestkostjale või sealhulgas ka teistest valdadest pä- li sõita erivajadustega lapsed ning takse võrdselt – 3000 krooni (191.73 Kohe alustuseks pean mainima, et meieie lapse hooldajale, kui vähemalt üks rit õpilastele. Töövahendid – põhi- muukeelsete koolide õpilased, ku- eurot) aastas. Sünnitoetus on meie valla golfiklubi on Eesti üks kvaliteetse-e-- vanematest, eestkostja või hool- kooli töövihikud ja kõik õpikud – na Jõelähtme vallas puuduvad vas- vallas 5000 krooni (319.56 eurot). maid ning Euroopa tasemel tippväljakutete daja on rahvastikuregistri andme- on õpilastele tasuta. Tasuta on ka tavad haridusasutused. Täpsema info saamiseks soovita- ringi kuuluv klubi, nagu teadsid meie kur-r-- tel elanud Jõelähtme vallas hilje- transport – valla poolt korraldatud Vald toetab ka eralasteaedades me pöörduda valla hariduse-, kul- susekaaslased esimesel kohtumisel rää-ä-- malt jooksva aasta 1. jaanuarist en- õpilasliinidel ei ole vaja sõidu eest käivaid ning lapsehoiuteenust ka- tuuri- ja sotsiaalosakonna poole. kida. Meie golfiõpetajaks oli üle 16-aasta-a- ne lapse kooliminekut ning laps on maksta. Valla õpilasliinidel on sõit sutavaid lapsi, toetuse summa on se kogemusega PRO Enrico Villo, keda mi-i- nu tutvusringkonnas peetakse Golfiguruksks suure algustähega. Esimesed õpetussõnad, mis ta 7-liikmeli- sele algajate rühmale jagas, olid muigama panevad. Ta väitis, et golf on raske mäng, mille peale me kõik magusalt naerma pah- vatasime. Pealtnäha ei ole ju kepiga palli- de toksimises mitte midagi keerulist, ent kui me seda praktiseerima hakkasime, tu- li tunnistada, et kes pärast naerab, naerab paremini. Golfikepiga saime kõvasti vehkida, nii harjutamiseks kui ka tühja, sest üllatus-ül- latus, kõik löögid ei olnud sugugi tabatavad, liiatigi veel pallid, mis ei hakanud lendama või sööstsid harjutusväljakul umbmäära- ses suunas. Ka löögitehnika ning kehahoiak ei ole mitte kõige lihtsamate killast, mistõt- tu kõlasid tihti profi Enrico kommentaarid stiilis: käed ja randmed paika, raskus vasa- kule jalale, keera ennast õiges suunas jne. See-eest kui löögid välja tulid, lendas pisi- ke golfipall ilusa kõrge ja kauge kaarega sa- Margus Müts, Leo Virolainen, Urmas Mahlapuu, Teet Kukk, Aleksander Lepik, Jaak Kukebal, Mare Treiberg, Ago Pärnamäe, Ilmar Põder, Tiit Tüvi, Märt Riisberg, Villu Mägi. dade meetrite taha ning lubas golfitreeneri kiidusõnadel oma saavutusele ka pai teha. Golfi ilu ja võlu peitub aga ka reeglites ja traditsioonides. Golf on väga distsiplineeri- tud ning tolerantne mäng. Sellel isegi kind- lad riietumisreeglid – ilma kraeta särgiga väljakule ei minda. Kõik tekkinud muruvi- gastused tuleb mängijal kenasti ära paran- dada. Kokkuvõttes oli esimene kursusepäev vä- ga põnev ja hasartne ning koju jõudes olin väsinud ja läbi nagu Läti raha. J ä r g m i s e l p ä e v a l p i d i m e t õ d e m a , e t golf on väga mõjus ja efektiivne tervises- port. Kursusekaaslastega jagasime naljata- des oma terviseprobleeme, sest nii ühel kui teisel olid kas käelihased haiged või seljali- hased kanged – järelikult
Recommended publications
  • Elektrilevi VÕRGUETTEVÕTTE VÄLJAKUTSE: PALJU VÕRKU, VÄHE TARBIMIST
    KIIRE INTERNETI VÕRGU EHITAMINE Elektrilevi VÕRGUETTEVÕTTE VÄLJAKUTSE: PALJU VÕRKU, VÄHE TARBIMIST 60 000 km 60% 5% elektriliine teenindab tarbimist 655 000 10% 0 kWh tarbimiskohta kohtadest tarbimist Elektrilevi teeninduspiirkond: ülitihe tihe haja TARISTUTE ÜHISHALDUS – ERAKORDNE VÄÄRTUS ÜHISKONNALE 93% elektri jaotusvõrgust 40% tänavavalgustuspunktidest uus turumudel sidevõrgus potentsiaal: elektritranspordi võrgu arendamine OPERAATORINEUTRAALNE Internetivõrgu VÕRK planeerimisel arvestame: Avatud võrgus pakuvad internetiteenust kõik sideoperaatorid, kes seda soovivad Kvaliteetne Ehitus Internetiühendus Sooviavaldused tihedamast hajasse puudub ELEKTRILEVI INTERNETIVÕRGU ARENDUSPLAAN 2019- 2023 15 345 2276 29 500 2798 7800 7400 48 449 1708 1000 1225 1300 5250 4100 40 000 60 000 1856 ühendust kodu 4300 3412 3839 1050 13000 2017 8000 100 000 200 000 3600 ühendust kodu 6700 921 2200 Riigi toel loodavad 1479 ühendused 3700 1593 3700 Ühendusi kokku 2019 EHITUSPLAAN 6508 167 10189 539 10 787 1298 695 TÖÖPLAANIS 2019 143 1358 214 940 586 629 889 2679 740 35 000 358 3216 SOOVIAVALDUST 1154 151 Tööplaan 2019 794 492 1178 Sooviavaldused (suvi) 2019 JÕELÄHTME VALLAS Sooviavaldusi Jõelähtme vallas: 353 Planeeritud ühendusi: Jõesuu ühistu: 52 2019 – 2023 on Elektrilevil plaanis luua Jõelähtme vallas 1730 ühenduse võimalust järgmistes asumites: Aruaru küla, Haapse küla, Haljava küla, Iru küla, Jõelähtme küla, Jõesuu ühistu, Jägala-Joa küla, Kaberneeme küla, Kallavere küla, Kostivere alevik, Liivamäe küla, Loo alevik, Maardu küla, Manniva küla, Neeme
    [Show full text]
  • BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 Doi:10.5200/Baltica.2012.25.12
    BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 doi:10.5200/baltica.2012.25.12 Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia Mait Metsur, Madis Metsur, Erki Niitlaan, Anto Raukas, Peep Siitam Metsur, Mait, Metsur, Madis, Niitlaan, E., Raukas, A., Siitam, P., 2012. Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia. Baltica, 25 (2), 121-128. Vilnius. Revised manuscript submitted 27 June / Accepted 19 July 2012 / Published online 10 December 2012 © Baltica 2012 Abstract Efficient use of natural resources is a global goal. A specific way of improving resource productivity in Estonia is utilisation of Maardu granite deposit as a joint goal for producing granite aggregates and construction in the caverns of the granite mine and a pumped hydroaccumulation plant. The environmental impact assess- ment in connection with construction of a Maardu deep granite mine was accepted by the Estonian Ministry of Environment in 2009. The most challenging engineering task, causing also the biggest environmental risks, is safe penetration of aquifers and aquitards during construction of vertical and/or inclined tunnels for granite mine and/or pumped hydroaccumulation plant. A major problem is also the high radiation level in the Maardu area and in the planned deep mine. High radon concentrations up to 10 000 Bq/m3 have been recorded on the outcrops of alum shale in the mine area and they can be dangerous to human health. Based on the hydrogeo- logical modelling it was found, that under normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is environmentally safe.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2026
    Konsultant OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu T: +372 7305 060 E: [email protected] reg. kood 10769210 MTR nr EP10769210 Tellija OÜ LOO VESI Töö nr 0584.01 A: Saha tee 9F, Loo, 74201 T: +372 608 0677 E: [email protected] reg. kood 10451270 JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 Projektijuht Reimo Alas Tartu juuni 2015 Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................. 6 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED .................... 7 1.1 ÕIGUSLIK BAAS ........................................................................................ 7 1.1.1 Euroopa Liidu direktiivid .......................................................................... 7 1.1.2 Eesti seadused ...................................................................................... 8 1.1.3 Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused ..................................................... 9 1.1.4 Veemajanduskavad ................................................................................ 11 1.1.5 Omavalitsuse arengukava ........................................................................ 11 1.1.6 Planeeringud, ehitusprojektid................................................................... 11 1.1.6.1 Harju maakonnaplaneering .................................................................... 11 1.1.6.2 Jõelähtme valla üldplaneeringud
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Veebruar 2019 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Esitatud Ettepanekud Eelarvesse 2021
    Esitatud ettepanekud eelarvesse 2021 Eelarves 2021 arvestatud / Ettepaneku esitaja Ettepanek Selgitus mitte arvestatud Maigi Päären, Haljava Haljava-Raasiku kergliiklustee. mitte arvestatud Puudub programm, millest rahastada. külavanem Haljava tee remondi jätkumine. arvestatud Jooksva remondi korras. Täiendava tänavavalgustuslambi paigaldamine külaplatsile. arvestatud Jooksva remondi korras. Mänguväljakule hakkepuidu lisamine. arvestatud Jooksva remondi korras. Tiigi puhastamine (et täis ei kasvaks). Võimalusel liivaranna mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. loomine ühte külge. arvestatud Erinevate külaseltsi projektide kaasfinantseerimine (KOP jne) Kert Veiper, Ihasalu küla Prügikonteineritele prügimaja ehitus koos betoonalusega. mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. külavanem Külaplatsi elektriliitumine (3x20A) arvestatud Jooksva remondi korras. Külaplatsi tee projekteerimine vastavalt kehtesstatud DP-le II mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. etapp Külaplatsi tee väljaehitamine II etapp mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Külaplatsi valgustuse projekteerimine ja väljaehitamine mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Tiia Välk, Vandjala küla Külaplatsi niitmine ja hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt külavanem Vandjala tuletõrjeveevõtukoha hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Vana Vandjala külatee äärte hoolduseks summa 600 eurot. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Rajada Raasiku-Kostivere
    [Show full text]
  • Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked
    NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi,
    [Show full text]
  • Ma Jõelähtme Valda!
    Ma Jõelähtme valda! Ma Eestimaad www.reform.ee Eesti Reformierakonna prioriteedid Jõelähtme valla alevike ja külade arendamiseks Loo, Liivamäe, Saha, Nehatu, Maardu Kaberneeme, Haapse, Kullamäe Neeme, Ihasalu, Jõesuu, Jägala-Joa, Ruu Visioon Lasteaia juurdeehituse valmisehitamine; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogi- Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Loo aleviku, Lagedi kes- Kaberneeme külamiljöö säilitamine nii hoonestuses kui teede ra- vee kvaliteedi parandamine; Jõelähtme vallas on mõ- kuse ja Saha külade vahele; jamisel; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; nus elukeskkond - inim- Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogivee Ühisveevärgi rajamine ning joogivee kvaliteedi parandamine; Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Neeme küla ja Jõe- sõbralik, roheline, tervis- kvaliteedi parandamine; Ühissõidukiliikluse parandamine; suu küla vahele; lik, sportlik, turvaline. Väärtustatakse vallas ela- Ühissõidukiliikluse parandamine ja Tallinna linnaliinide pikendami- Valgustatud kõnni- ja rattatee rajamine Kaberla küla, Kaberneeme Ühissõidukiliikluse parandamine; ne Loole; küla ja Haapse küla vahele. Korvpalliväljaku rajamine; mist, luues uusi võimalusi Naabrivalve edendamine ja turvakaamerate võrgustiku laiendamine; Kolmanda lasteaiarühma avamine. elukvaliteedi tõstmiseks. Keskküttetrasside rekonstrueerimine; Vald on stabiilne, hooliv, Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Iru tegus ja keskkonnasõbra-
    [Show full text]
  • Kaitseala Piiramisrõngas. Välitöödest Rebala Maastikukaitsealal 2005. A
    Helping people understand Kaitseala piiramisrõngas Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseum, teadussekretär Jõelähtme valla territooriumil, üsna Tallinna külje all paiknev Rebala muinsuskait- seala on ainulaadne kultuurmaastik, mida on inimkäsi kujundanud juba muinas- ajast saadik. Sellel 74 km² suurusel maa-alal asub üle 350 arheloogiamälestise – muistsed asulakohad, kivikalmed, kultuskivid ja Eesti vanimad, pronksiaegsed muinaspõllud. Siin on ka mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha.1 Rikkalikult muististega ülekülvatud piirkond omab ka poliitilist tähendust kui üks laulva revolutsiooni hälle – just arheoloog Vello Lõugase initsiatiivil 1987. a loodud kaitseala peatas fosforiidikarjääri laienemise ning oli üks Virumaa kaitseks peetava fosforiidisõja käivitajaid.2 1 Näiteks Rebala, Vandjala, Parasmäe ja Rootsi-Kallavere. Kirjalikes allikates mainitakse neid esmakordselt 1241. a. 2 Rebala piirkonna muististe senisest põhjalikuma väljaselgitamisega alustas harrastusarheoloog Oskar Raudmets 1970. aastate alguses, mil siinsele piirkonnale hakkas peale suruma laienev fosforiidikarjäär. Alates 1974. aastast tegeles siin muististe arvelevõtu, kaardistamise ja ulatuslike päästekaevamistega arheoloog Vello Lõugas, kellelt pärineb ka kaitseala loomise mõte. Just päästekaevamiste käigus avastati suur osa Rebala arheoloogiamälestistest, sh ka Lastekangrud ja üle 2000 aasta vanused muinaspõllud. Kaitseala määruse kinnitamine venis 12 aastat. Lõpuks, 24. septembril 1987. a kinnitati Eesti
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo
    Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Reis Nr. Peatus 01 03 J3-01 J3-02 1 Noorte 08:15 11:15 2 Mäeotsa 08:16 11:16 3 Kallavere 08:20 11:20 4 Kallavere kauplus 08:21 11:21 5 Orumetsa 08:22 11:21 6 Uuevälja 08:23 11:23 7 Lepalinnu ühistu 08:24 11:23 8 Kroodi oja 08:25 11:24 9 Maardu veehoidla 08:27 11:26 10 Uus-Muuga 08:28 11:27 11 Kabelikivi 08:29 11:28 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 08:31 11:30 13 Altmetsa 08:34 11:33 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 08:36 11:34 15 Vasar 08:39 11:38 16 Põllu 08:42 11:40 17 Iru küla 08:42 11:41 18 Nurme 08:44 11:42 19 Loo tee 08:47 11:46 20 Loo 08:50 11:50 Töötamise päevad 1 1 Veootsa pikkus (km) 18,0 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:35 0:33 Reisi kiirus (km/h) 30,9 32,3 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 08:55 2 *Vanasauna tee 08:57 3 *Saha 08:59 4 *Maardu mõis 09:02 5 *Veski põik 09:04 6 *Kurgla 09:15 7 *Teeristi 09:19 8 *Kostivere 09:20 9 *Kostivere kool 09:21 Töötamise päevad 1 Veootsa pikkus (km) 21,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:25 Reisi kiirus (km/h) 50,3 Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Jägala - Haljava - Raasiku - Kostivere Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]