Üheskoos Oleme Tugevad

Jõelähtme4

V A L L A L E H T NR. 1 2 9 J A A N U A R 2 0 0 8 Sisukord

Helir-Valdor Seeder: „Eesti põllumajandus on tõusuteel.“

Volikogu veerg, Art Kuum

Abivallavanem Ljudmilla Kaska annab nõu

Persoon – Agu Kööp

Harju maavanem pani paari aasta viimased abiellujad Ardo Lassi ja Meeli Tammu

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus on parim Eestis

Kokkuvõte kodanikupäeva kampaaniast

Kummardus Brüsselile või puhvertsoon, küsib Tõnu Ojap Koljunuki näitel

Veel Rebalast

Jõelähtme vallavolikogu täies koosseisus aasta lõpu pidulikul istungil. Peeter Hütt Vallavolikogu käivitab planeeringute registri

Volikogu liige Arvo Olek: Üheskoos oleme tugevad „Tahan elu ja ümbrust paremaks muuta.“ Möödunud aasta kõige suurem kordaminek oli vaieldamatult Loo kooli Kokkuvõtteks tahan kiita kõiki heade ideede ja väärtuslike mõtetega inime- päästmine oma vallale. Ehitusturu olukord võimaldas saada meil soodsaid pak- si, tänu kellele on otsustusprotsessid muutunud avatumaks ja demokraatliku- kumisi ning valida välja parim staadioni rajaja. maks. Näiteks hiljutine Koljunuki kaitseala mahahääletamine, mis oli selgelt Meeste reeglid naistele Teiseks oluliseks kordaminekuks pean lasteaedade laiendamisega alusta- elanike ja maaomanike tahte väljendus. Jätkub arvamuste kogumine mitmete mist. Kostivere lasteaed sai juurde ühe lasteaiarühma ja Loo Pääsupesa projekt teemaplaneeringute jaoks. Ootame elanike ettepanekuid endiste aiandusühistu- on kaante vahel. Neeme algkool-lasteaia uus eskiisprojekt on valmis. te muutmiseks väärtuslikeks elamupiirkondadeks. Esimesed positiivsed näited Kolmandaks nimetan vallamaja töökorralduses kavandatud uuendusi. Ko- on olemas, kus aiandusühistud likvideerimisel ja moodustatud kodanikuühen- Uus jäätmehoolduseeskiri haldame tasapisi sisemist asjaajamist elanikule käepärasemaks ja kavandame dused, kellega koos me saame teede, trasside ja muude kommunikatsioonide täies mahus e-teenuste rakendamist. Eelmine volikogu istung kiitis heaks ka juhtimis- kavandamiseks parimaid lahendusi otsida. struktuuri kaasajastamise ja otsustas tulevikus mitmete uute vajalike ametkoh- Vallaelanike arv kasvab kiiresti ning terviklikkuse huvides peame kõikide tade loomise. Juba jaanuari algusest on näiteks maa- ja planeerimisosakond protsesside kavandamisel selle asjaoluga arvestama. Aitäh kõigile, kes oma ar- muutunud kaheks eraldiseisvaks osakonnaks ning maa, planeeringute ja ehitu- vamustega on abiks olnud. Vallavalitsusel uus se valdkonna taotluste vastuvõtmiseks on tööle võetud omaette ametnik. Pla- struktuur neeringute registri rakendamine lähitulevikus peaks meie inimeste ootusi igati Head uut aastat kõigile! rahuldama. Oleme võtnud elanikele teenuse pakkumise mugavamaks muutmi- se oma südameasjaks ja ootame ettepanekuid, et muuta avalik teenus kergesti Vallavanem Ardo Lass Kodanikupäeva kampaania ja mõnusalt kättesaadavaks. Aastaid kestnud seisakust saab üheskoos üle. [email protected] tulemused

Lehte saab värvilisena näha internetiaadressil http://www.joelahtme.ee/?id=547 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 129 / JAANUAR 2008 lk 2

VOLIKOGU Põllumajandus on tõusuteel

2007. aasta oli taasiseseisvu- on järgmise aasta eelarves suurendatud EL- orienteeritud lahenduste otsimisele ning soo- VEERG i otsetoetuste kaasfinantseerimist Eesti riigi vime Eesti maaelule anda optimistlikuma ja nud Eesti kõige edukam põl- eelarvest koguni 250 miljoni krooni võrra - nooruslikuma näo. Olen kindel, et koostöös lumajandusaasta. Arvutu- s.o. liitumislepingus lubatud maksimumini. põllumeeste ja maarahvaga suudame Eesti Maaelu ja maaettevõtluse mitmekesista- maaelu pöörata tõusuteele. Loodan, et 2007. sed näitavad, et põllumees mise meetmete raames jõuab Eesti küladesse aasta oli Eesti põllumajanduse „kuldajastu“ sai kuni kolme aasta kasumi. järgmisel aastal ca 860 mln krooni MAK-i esimene aasta ning meil on toetusi. Koos LEADER programmiga isegi põhjust rõõmustada ka Eesti teravilja toodang ulatus rohkem. Maaelu Edendamise Sihtasutu- järgmistel aastatel. se kaudu on lisaks võimalik teenindada 905 000 tonnini 2006. aas- maaettevõtlust kuni 600 miljoni kroo- Helir-Valdor ta 680 000 tonniga võrrel- nise laenude ja 1,5 miljardi kroonise Seeder, riiklike garantiide portfelliga. põllumajandus- des. Teravilja kokkuostuhin- Põllumajandusministeeriumi kaas- minister nad on 60-100% kõrgemad abil loodame järgmisel aastal saada Art Kuum kui mullu. Ka piima kokkuos- suuremat selgust ka maareformi lõ- volikogu esimees petamises. Hetkel on põllumajanduses tu hind on keskmiselt 1 kroo- ligemale 140 000 ha sellist põllumaad, mis on koormatud kas ajutiste maakasutus- Aasta lõpus, vahetult enne jõule pidas volikogu ni võrra kõrgem. lepingute, ajutiste rendilepingute või kasu- oma eelmise aasta viimase istungi, mis oli tavapära- tusvaldustega. sest veidi pidulikum ja ehk natuke vähem töine. Päe- Kokkuostuhindade reaalkasv ületab inflat- Novembri lõpus andis Euroopa Ko- vakord oli pea poole lühem kui tavaliselt ning enamik siooni ja selle põhjuseks on maailma rah- misjon heakskiidu Eesti maaelu punkte olid sellised, mis volikogu liikmete hulgas vastiku jätkuv suurenemine koos toidupuu- arengukavale, mille raken- suuri eriarvamusi ei tekitanud. Elevust tekitas vaid dusega kolmandates riikides, üleujutused, damiseks peab põlluma- revisjonikomisjoni aruande arutelu 2007. aasta pal- ikaldused ja põuad tööstusriikides ning bio- jandusministeerium välja gafondi kasutamise kohta. Aasta lõpus oli palgafond energia sektori täiendav nõudlus taastuvatele töötama üle kolmekümne oodatust kiiremini kahanenud ja kui revisjonikomis- toormetele. Mõnevõrra keerulisem on olu- erineva määruse. Neid jon asja uurima hakkas, selgus kõigi volikogu liikmete kord sea- ja linnuliha tootjatel, kes kasutavad meetmeid ja abirahasid üllatuseks, et eelmise vallavanema poolt oli vahetult teravilja söödaks, sest liha kokkuostuhinnad ei suunata ainult põllu- enne tema umbusaldushääletust valla töötajatele välja ei ole tõusnud. majanduse konkurentsi- makstud kogu premeerimiseks ettenähtud palgafondi Rõõmustav on see, et Euroopa põlluma- võime tõstmiseks, vaid osa. Premeeritud oli ka vallavalitsuse liikmeid, kuigi janduspoliitika toob Eesti põllumajandusse on mõeldud kogu maaelu seaduse järgi vallavalitsuse liikmete töö tasustamise ja aastatel 2007-2013 ca 30 miljardit krooni arendamiseks. lisatasude maksmise tohib otsustada vaid volikogu. abirahasid: sellest 13,5 miljardit krooni ot- Kurtmise ja hädalda- Ligikaudu kaks tundi kestnud volikogu istungile setoetusi, 14,4 miljardit krooni maaelu aren- misega loome maaelule järgnes pidulik koosviibimine, kuhu olid kutsutud li- gukava (MAK) raames jagatavaid toetusi negatiivse maine ning saks volikogu liikmetele ka vallavalitsus ja valla all- ja 1,662 miljardit krooni kalandustoetusi. peletame noored maalt asutuste juhid. Jõuluvana seekord ei olnud, kuid ta- Põllumajandus ja maaelu on Isamaa ja Res eemale. Seepärast on põl- erakogu gasihoidlikke kinke ikka jagati: kes sai meepoti, kes Publica Liidu üks prioriteete ning seepärast lumajandusministeerium õlikannu või lumelabida. Nüüd, kui jõulud ja aastavahetus seljataha on jää- nud, ootab volikogu ees uus tööaasta koos uute ees- märkide ja lahendamist vajavate probleemidega. Kohe aasta alguses on vaja vastu võtta 2008. aasta eelarve. Tuleval aastal seisab vallavalitsuse ees mitmeid väga Harju Ettevõtlus- ja mahukaid investeeringuid, mille finantseerimine peab olema eelarvega sisuliselt lahendatud. Kui rääkida volikogu töökorraldusest, siis loomulikult on asju, mida saaks paremini teha ja on asju, mis Arenduskeskus – parim Eestis! vajaksid ümberkorraldamist. Omavalitsuse efektiivse funktsioneerimise üks olulisemaid eeldusi on see, et Reedel, 7. detsembril kuulutasid EAS, Ma- lituste arv, koolitustel osalenud inimeste arv, faasis. vallavalitsuse ja volikogu vaheline koostöö toimiks jandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbiviidud väikeprojektide arv, kliendi taga- • „Peeter-Suure merekindlustused“ – nähta- ladusalt ja tõrgeteta. Kui vallavalitsuse ja volikogu ning Siseministeerium Pärnus välja 2007. siside-uuringu tulemused, klientide hinnang vasti üks maailma suuremaid turismiobjek- koosseisus või juhtimises toimuvad muutused, võtab aasta parimad maakondlikud arenduskesku- keskuse mainele maakonnas, rahastatud taot- te, mis paikneb 3 riigi territooriumil: Eestis, nendega harjumine oma aja ning hea klapp ei pruugi sed. Üldvõitjaks tunnistati Harju Ettevõtlus- luste arv, proaktiivsete tegevuste arv . Soomes, Venemaal. Hetkel kaardistamise ja tekkida hetkega. ja Arenduskeskus (edaspidi HEAK). HEAK jaoks on ilmselt kõige olulisem kirjeldamise faasis. Ka volikogu komisjonide töö produktiivsust on vaja Eesti maakondlike arenduskeskuste võr- see asjaolu, et klientide tagasiside-uuringute • Harju maakonna arengustrateegia 2025 tõsta. Mõne komisjoni koosseis on ilmselt liiga suur, gustikku kuulub 16 organisatsiooni - igas põhjal on keskusel maakonnas väga kõrge – strateegia koostamine koostöös kõikide mis takistab konsensuse leidmist. Komisjonid on loo- maakonnas on arenduskeskus ning Tallinnas maine (kõrgeim maakondlike arenduskes- huvipooltega Harju maakonnas (KOV-id, dud volikogu juurde selleks, et mitte terve volikogu Ettevõtlusamet. Maakondliku arenduskeskuste hulgas). Siinjuures peab arvestama, maavalitsus, ettevõtjad, kodanikuühendused, ei peaks iga küsimusega süvitsi tegelema, vaid seda kuse ülesandeks on ettevõtjate, MTÜ-de ja et maine konkurentideks selles uuringus on ministeeriumid, ametid). teeks väiksem töögrupp. Täna on tekkinud aga olu- kohalike omavalitsuste tegevus- ja projek- kõik arendustegevust nõustavad organisat- Eraldi peab kindlasti mainima koolitus- kordi, kus komisjonide koosseis ületab kohati isegi tialane nõustamine, sh Euroopa Liidu ning sioonid ja ettevõtted Harjumaal, sh Tallinnas projekte, mis on suunatud MTÜdele ja neid kümmet liiget ja teatud puhkudel, kus kaks komisjoni kolmandate riikide (nt USA, Norra) toetused. (näiteks ülikoolid, katusorganisatsioonid, on tõesti palju. Huvi kodanikeühendustele peavad ühisistungit, on laua taga üle paarikümne ini- Võrgustikus töötab ca 90 nõustajat ja toimub riiklikud ja erakonsultatsioonifirmad). Pari- suunatud koolituste vastu on sedavõrd suur, mese – seega rohkem kui volikogu täiskoosseis!!! Ja iga-aastaselt üle 10 tuhande otsenõustamise, ma keskuse tiitli pälvis HEAK ka seetõttu, et et koolitusgrupid täituvad tihtipeale paari selle asemel, et töö tulemuslikkus tõuseks, takerdub millele lisanduvad veel telefoni ja e-maili pakume nõustamist võrdselt tugeval tasemel päeva jooksul. Eelis on aga neil MTÜdel, see lõputute erimeelsuste lahendamisse ning probleem teel saadavad vastused. kõigile sektoritele. See tunnustus on meile kes on avaldanud soovi olla meie keskuse ise on tihti palju lihtsam kui selle lahendus. Loodan, Auhindade üleandmisel peetud kõnes väga suureks auks ja teisalt ka kohustuseks infolistis, sest nemad saavad koolitusteated et komisjonide esimehed minu seisukohta jagavad rõhutas maakonna ühtse arendustegevuse oma nõustamiskvaliteeti väga kõrgel tasemel kätte esimestena. Listiga liituma ootame aga ning leiame tekkinud olukorrale alanud aastal ühiselt olulisust regionaalminister Vallo Reimaa. hoida. hea meelega kõiki ühendusi. lahenduse. “Maakondlike arenduskeskuste loomisel oli Oleme oma motoks võtnud lause – ole- HEAK tegevus on väljunud ka Eesti pii- Viimase, kuid vast ehk kõige olulisema momendina üheks peamiseks eesmärgiks, et nende tege- me teie jaoks kogu aeg olemas. Sisemiseks ridest. Oleme abistamas Gruusia Majandus- nimetan volikogu töö laiemat avalikustamist. Jah, le- vus arvestaks maakonna ühishuve ning oleks kvaliteedi mõõdupuuks on meie jaoks see, et arenguministeeriumi Gruusia ettevõtlusnõust hest võime lugeda, mida volikogu otsustas, kuid see, vastavuses maakonna arenguprioriteetidega. klient, kes meie poolt nõustamist saab, lah- amissüsteemi väljaarendamisel. Selle projek- kuidas volikogu oma otsuseni jõudis, jääb üldjuhul Seetõttu on oluline tugevdada maakondlike kub iga kord tundega, et ta on oma ettevõt- ti raames on käimas ka Harjumaa ja Gruusia teadmata. Seaduse järgi peavad volikogu ja komisjo- arenduskeskuste ja omavalitsusliitude koos- te või organisatsiooni jaoks või ka isiklikus ettevõtjate kontaktide vahendamine, mis on nide istungid olema avalikud ja info, mida arutatakse, tööd maakonna arendamisel,” sõnas regio- plaanis saanud teadmise, millega saab „sam- huvi pakkunud paljudele Eesti ettevõtjatele, vabalt kättesaadav mitte ainult volikogu liikmetele, naalminister. mu“ edasi astuda. kes on huvitatud oma äri laiendamisest ja vaid ka kõigile teistele huvitatutele. Elame ju info- “Maakondlikud arenduskeskused on Üks tegevus on klientide nõustamine. uute investeerimisvõimaluste otsimisest. ajastul ja ometigi infosulus. Ajal, mil videokõne Aust- EASile tugevad partnerid maakondades nii Teine oluline tegevus on maakonna ja Eesti Alates 2008. aasta algusest on jälle ava- raaliasse või Ameerikasse on Skype abil muutunud ettevõtjate, MTÜde kui ka kohalike oma- arengut edasiviivate projektiideede väljatöö- tud mitmed Euroopa Liidu struktuurifondide reaalsuseks, võime ühe veebikaamera abil tuua kogu valitsuste nõustajatena ning toetusprogram- tamine, käivitamine ja juhtimine. Erinevaid kaasfinantseerimisvoorud. Siin tasub kindlas- volikogu ja komisjonide istungid iga vallaelaniku ar- mide alase info vahendajatena taotlejatele,” projekte, mida HEAK on ellu kutsunud ja ti vaadata infot meie kodulehelt www.hedc. vutisse, kes iganes selle vastu huvi peaks tundma. iseloomustas maakondlike arenduskeskuste teostanud 2007. aasta jooksul, on tublisti üle ee. On ju hea saada nõustamist Eesti parimast tähtsust EASi juhatuse liige Ülari Alamets. 30. Suuremad neist on: nõustamiskeskusest Tegusat ja lennukat aastat! Parima maakondliku arenduskeskuse va- • „Väike-Eesti teemapark“ – Eesti vähenda- liku kriteeriumiteks olid: nõustamiskordade tud mudel vabaõhus, ca 44 hektarit Rae val- Kaupo Reede, HEAK juhataja [email protected] arv, nõustamisprojektide arv, teostatud koo- las, Tallinna ringtee ääres. Hetkel kavandite lk 3 NR 129 / JAANUAR 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Kure Andrese süda on rahul Kolm aastat enne suuri muutusi Eestimaal sündis Kal- sel. Maad oli 25 hektarit ja on ka nüüd võiks rahuliku südamega sättida terve tuleks praegusel ajal pidada sadade sama palju. Ma pole tahtnud maad Eestimaa ja olekski tehtud. Õnneks kaupa, muidu ei tule välja. Meenuta- lavere külas Nõmme talus poisslaps, kellele pandi ni- müüa. Aeg oli siiski vaene ja seetõttu pole inimesed veel kaotanud lootust sin oma ema jutte, kuidas meie talu meks Agu. Kui lisada tema perekonnanimi Kööp, siis ei saanud teha suuri ümberehitusi, talu oma kodus normaalselt elada ja elu kolmekümnendatel aastatel toitis pere säilis sellisena, nagu see on täna.“ edasi viia. Ka väidab Agu Kööp prae- ära, aga siis olid teised ajad. Agu Kööp ilmselt teab maarahva vanem põlvkond seda nime ja Mis toimub talumaadel praegu, guse keskkonnaministri sõnavõttudes täiendab: “Maal elas 1940. aastal 70% meest küll. Töömehetee viis ta kauaks siitmailt mine- uurin. Selgub, et suurt midagi. Pere- leiduvat asjakohast positiivset infot, Eesti elanikkonnast, linnas 30%, nüüd mees jätab tuleviku lahkelt järeltulija- mis annab rahvale jõudu oma õiguste on vastupidi, rääkimata sellest, et ot- ma. Kulus kolmkümmend aastat külaleiba süües, siis te otsustada, küll aga toimub siin siiski eest seismisel. seselt põllumajanduses töötavate ini- sai mõõt täis ja kodu kutse kuuldavaks. midagi päris teistsugust kui maahari- Meie jutuajamine Agu Kööbiga meste arv on koguni väikseks jäänud. mine, ent sellest pisut hiljem. Praegu leiab aset Nõmme talu vanas majas. Nõnda on see kogu maailmas, niisama Agu Kööp muidugi ei mäleta eesti- Ja koolipõlv on juba sellepärast tore, arvab ta nii: “On selge, et siin Peter- Nüüd jõuame ka eespool antud vihjeni nagu linnade laienemine maa arvelt. Ja aegset Nõmme talu, küll aga pani hoo- et see on inimese noorusaeg. Tagant- buri maantee ja mere vahelisel alal talu praeguse tegevuse kohta. Nimelt pole eriti põhjust pisaraid valada, kui lega tähele vanemate jutte ja on hiljem järele mõeldes on sellelgi oma osa ja põllumajanduslikku toot- mõni endine umbekasvanud põllumaa arhiivides uurinud nii suguvõsa kui tähtsus, et minuvanuseid õpetasid veel mist tänaseks enam ei ole muutub korrastatud elamumaaks. Pea- küla ajalugu. Isa, kuigi vähese kooli- eestiaegsed õpetajad. Neid hakati välja ja kindlasti ka ei tule. Meil Ma teadsin juba keskkooli- asi, et inimesed maale tulevad ja pais- haridusega, oli vaimsete huvidega ja vahetama 1953. aastal, mina lõpetasin on väikesed maalapid, kehv poisina Molotov-Rippentropi tab, et tulevad. Maaelul on oma võlu kodus oli palju raamatuid, millest osa 1955. aastal Tallinna Reaalkooli, siis muld. Teisest küljest pii- ja siin ei pea naabrid üksteise aknast praeguseni alles. Ema omakorda olnud muudeti see poistekoolist segakooliks. ravad seda ala lääne poolt paktist... sisse vaatama, eluruumi jätkub. Peale- suurepärase mäluga jutustaja ja nõnda Muidugi oli seegi ideoloogiline ette- Maardu linn ja Tallinna Sa- gi ei välista maaelu linnas töölkäimist, on kaugete aegade lood jõudnud täna- võtmine,“ tõdeb Agu Kööp. dam, ida poolt Jägala jõgi golfiväljaku- on vanatare kenasti (miljööväärtusli- seda soodustavad kommunikatsiooni- sesse päeva. Võib ikka lausa uhkust Pärast keskkooli läks ta kohe tööle ga. Golfiväljak on suurepärane rajatis, kult?) restaureeritud, rehealusest on vahendid ja praegused teed,” räägib tunda, kui su küla on ürikutes mainitud ja asus samal ajal kaugõppes EPA-s maksis kinni T. Kaljuste kammerkoori saanud keskmist mõõtu saal, mis on Agu Kööp. juba 1241. aastast. õppima. Järgnes oma pere loomine. kontserdi Jõelähtme kirikus. Käisime mõeldud koolitoaks ja kus noorem ta- Kas vahel igavust ka tunnete, kiusan „Konkreetselt see asustus siin, meie Maha jäid kodused rajad, ees ootasid perega kuulamas, kirik oli rahvast täis, lutütar korraldab tänapäeva peenikesi pisut. ja naabertalu, tekkis hiljem, kui Maar- suured teod Võrumaal, Kohtla-Järvel nii et meil ei ole golfiväljakule midagi koolitusi ning vanem kannab majapi- Vastus tuleb otsekohe: “Ei. Õhtuti du mõisnik mõisastas Kallavere küla,“ ja Tallinnas. Zootehnik, peazootehnik, ette heita.” Miks mulle tundub, et Agu damise eest hoolt, selleks kolis ta oma on televiisor, raamatud, internet. Uurin täpsustab Agu Kööp. Mul tekib kohe majandijuht, ATK esimees, põlluma- Kööbi silmis tantsib viimaste sõnade perega koguni siia elama. Isa on kam- suguvõsa lugu, nüüd juba laiemalt, kaks küsimust – kelle maa see siis neil jandusministri asetäitja – turnimine ütlemise aegu hetkeks väike kuradike? bas, kõigepealt tuldi asja temaga aru- väimeeste oma ka. Tervis on hea, saan ammustel aegadel oli ja mis tähendab sellel redelil võttis kolmkümmend Siis ta jätkab: “Siin Tallinna lähistel on tama ja nõnda ongi loodud kaasaegne tööd teha. Kõige tähtsam, et kestaks „mõisastas“. Selgitus järgneb pikema- aastat. Siis läksid asjad ministeeriumis suund elamuehitusele ja puhkemajan- ühistu. järjepidevus elamises, peres, et jätkuks ta: „See oli kirjas talumaana, mõisnik poliitiliseks ja kuna Agu Kööbile see dusele, see kant võpsikusse ei kasva.” “Minul ja tütardel jätkub küll opti- see, mida vanaisa alustas talu päriseks ei saanud seda mõisamaaga liita. Ome- ei sobinud, läks ta ära. Tööelu jooksul Võpsikut pole karta, aga uued suu- mismi, sest kõik käivitus suurepära- ostmisega. Loodan, et kunagi peetakse ti liideti ja just enne seda, kui tsaar on talle alati pakutud järgmist kõrget nad toovad maaellu uusi nähtusi. selt, oleks vaja ettevõtmist laiendada Nõmme talu 150. sünnipäeva, praegu andis välja seaduse, mis lausa keelas kohta. Huvitav, mispärast. Sattusin Nõmme talu juurde teed kü- ja midagi juurde ehitada. Ametkonda- on 111. Kõige vanemad andmed rää- mõisnikel talumaade hõivamise. Liht- „Mul ei ole põhjust midagi häbene- sima kõrvaltalust. Too naabrimees ei dega asjaajamine võtab aega ja vaeva, givad esiisast Kure Andresest, kes siin salt mõisnikud olid kursis, et selline da. Parteisse kuulumine oli neil koh- teadnud põlistalu elanikest midagi, aga loodetavasti on lahendus positiiv- sündinud 1660. aastal ja keda meie seadus on tulemas ja tegid asja ära.“ tadel muidugi obligatoorne, kõik eest- vabandas, et on ainult mõned aastad ne,” usub peremees. Siiski ei ole talus pere noorimast lapsest lahutab 11 põl- Vahemärkusena – eks ole tuttav ja lased ei saanud öövahtideks hakata, siinkandis. ka põllumajandusele põhjalikult selga ve.” tänapäevane! aga see ei tähenda automaatselt teiseks Agu Kööp oskas selgitada: “Üks- pööratud, sest oma pere ja sõprade tar- Lõpetuseks - loodame, et Kure And- „Nõnda siis tõsteti Kallavere ela- inimeseks muutumist. Ma teadsin juba teist ei tunta sellepärast, et kunagisest vis pannakse ikka kevadeti seeme mul- rese süda on rahul, kui ta näeb Nõmme nikud ümberkaudsetesse küladesse keskkoolipoisina Molotov-Rippentro- 42 talust elab vaid 7-s endiste omanike da. Piima peab nüüd küll juba poest talu inimesi ja nende töid-tegemisi. laiali ja minu esivanemad sattusid siia pi paktist, mul ei olnud vaja pead vae- järeltulijaid ja needki juba kolmas-nel- ostma, sest hiljuti viidi ära küla viima- liivikute peale saunadesse popsidena vata, miks valetatakse, sest kõik need jas põlvkond. Küla on muutunud täp- sed lehmad. Agu Kööp teab, et lehmi Liina Kusma elama. Nii lihtsalt see asi käiski,“ lõ- asjad olid juba kodus selgeks saanud. selt niisuguseks nagu suur maja linnas, petab Agu Kööp selle vana loo. Jääb Mu isa püüti NKVD-sse värvata, ta kus naabreid ei tunta, heal juhul vaid tõdeda, et ei ole uut päikese all - sama pidi selle vältimiseks vahepeal isegi tervitatakse. Me võime nostalgitseda, lihtsalt on asjad Eestimaal käinud elukohta vahetama. Ja mul on meeles palju tahame, endisaegset külamiljööd mitut puhku. Aga ühel hetkel ei suut- üks isa õpetus – valetada ei ole ilus, tagasi ei too. Ja seda polegi vaja. Ma nud mõisnikud oma kokkuaetud vara aga kõike pole vaja rääkida. Asju võis suhtlen nendega, kellega on samad hu- hallata ja asusid seda maha müüma. arutada vaid paari kõige lähema sõbra- vid.” Agu Kööbi emapoolne vanaisa lõi ga. Ju ma siis riigikukutajana ei paist- Saja aasta eest moodustati ühiste mõisnikuga käed 1896. aastal. Kes nud, et pakuti neid ameteid. Usun, et huvide puhul küll masinaühistuid, ha- pisutki oma vanavanemate jutte on tänu poliitikast eemalehoidmisele on ridusühistuid jms. Missugune võiks kõrva taha pannud, see teab, et talu pä- mul säilinud ka tervis,“ väidab Agu küla välja näha saja aasta pärast, küsin riseks ostmine tähendas vähemalt ühe Kööp. Agu Kööbilt. Tema teeb lahti: “Seda põlvkonna loobumisi väga ei ole võimalik ette näha. Saja aasta paljudest asjadest. Õnneks eest ei oleks ükski värske taluomanik oli Agu Kööbi vanaisal ja Me võime nostalgitseda, palju Kallaveres võinud uneski näha, mis on tema vennal tädi, kes mõi- tahame, endisaegset küla- siin täna.” sateenijana Venemaal oli Mõistagi ei saa me nüüd kuidagi saanud panna piisavalt raha miljööd tagasi ei too. Ja seda üle ega ümber muinsuskaitsest. Agu kõrvale ja suutis seetõttu polegi vaja. Kööp on oma kindlad ja põhjendatud õepoegi toetada. „Ostuvõl- seisukohad Rebala muinsuskaitseala gu oli võimeline maksma kohta välja öelnud õige mitmel tasan- ikkagi hästi majandatud talu. Kõik ta- Ta kuulub põlvkonda, kelle jaoks al- dil (muuhulgas ka meie eelmises lehe- luperemehed seda ei suutnud ja 1940. gas valede aeg lapsepõlvest. Tema va- numbris), ometi pole kusagilt vastust aastal oli talude võlg ikka väga suur,“ nemad ei suutnud äsjalõppenud priiust saanud põhiküsimustele - mille järgi teab Nõmme talu praegune peremees. veel maha salata. Oma laste puhul tuli valitakse kaitstavad objektid, kelle Paraku käis heal järjel talude omanike uuel põlvkonnal juba kaaluda, kas võib eest ja kelle jaoks neid kaitstakse. Kui käsi ühel ajahetkel väga halvasti, nii et kogu tõde avaldada. Ega võinudki, leitakse, et üldsuse huvi on piisavalt paljudel neist ei õnnestunud enam kusest lapsi tuli säästa. Koolis räägiti ja suur ühe või teise objekti vastu, siis nagi oma põllul vilja külvata. raamatuis kirjutati oma juttu. Kui mä- peaks üldsus ehk maksumaksjad selle Agu Kööbil on põhjust oma küla pä- letate, oli selline õppeaine nagu NLKP ka kinni maksma, mitte üksnes oma- rast rõõmustada – siit ei viidud inimesi ajalugu, Eesti ajaloost polnud enam nik, kellelt sisuliselt võetakse tema ära ei 1941. ega 1949. aastal. Vist sel- suurt midagi kuulda, eriti põhjalikult omand käest. Ta ei või varsti oma üld- lepärast, et polnud nii rikkaid, oletab oli unustatud nn. kodanliku Eesti pe- sust huvitaval maal enam hingata ega ta. Mõnes talus oli küll auto ostetud, riood. Kujutlegem hetkeks, kui selline liigutada, rääkimata millegi üle otsus- aga nende perede mehed mobiliseeri- seis kestaks ja kestaks ... Ajupesust tamisest. Räägime ka Ülgase piirkonda ti Punaarmeesse, seetõttu jäid kodud hullemat on raske leida. Seda tasub kavandatavast looduskaitsealast, kus puutumata. Pakun ühe põhjuse veel igal ajal meeles pidada. tahetakse kaitse alla võtta lodumetsa, – polnud pealekaebajaid. Agu Kööp Jätame Agu Kööbiga selle tumeda mis ei ole kuidagi muinsuse mõistega jääb nõusse. aja nüüd sinnapaika ja vaatame, kui- seostatav, kuna on tekkinud kolhoo- Kes ikka tahab kurjade aegade juu- das sujus kadunud poja tagasitulek. siaegsete kraavide kinnikasvamisest. res pikemalt peatuda ja sestap võtame „Ma tahtsin juba ammu enne tulla, Pealegi tuleb need kraavid peatselt ette Nõmme talu tollase perepoja koo- esialgu küll kodule lähemale, Tallinna, uuesti lahti kaevata, et korda teha tee, litee ja noorusaastad. et siis saaksin vanemaid aidata ja käia mis on kohalikule rahvale hädatarvi- „Aeg oli vaene, aga mis me sellest suviti kodumail puhkamas. Sellest on lik. Kui midagi muud enam öelda pole, enam räägime. Inimene mäletab ju nüüd üle kahekümne aasta, kui asusin siis võtvat muinsuskaitsjad kasutusele ikka head, halb püütakse unustada. talu taastama, tookord taluseaduse alu- mõiste “miljööväärtuslik”. Selle alla Agu Kööp. erakogu JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 129 / JAANUAR 2008 lk 4 Rebala olevik ja tulevik

Avaldame Jõelähtme Vallavoliko- passiivsus Rebala ja kogu valla aren- kaitse üksikobjekt, reservaat jne. Valla arengu probleemid, mahajäämus naabervaldadest gu liikme Maido Pajo ettekande 7. guga seotud probleemidele lahenduste detsembril 2007. a. valla juhtkonna otsimisel. Vallavolikogu on algatanud Riigimaad on jäetud hooletusse pindala elanikke eelarve detailplaneeringute algatusel toimunud Rebala arengu 2006. aastal Rebala teemaplaneeringu Riigi käes on reformi läbimata ja milj. kr arv 2005.a. ümarlaual, kus osalesid Riigiko- koostamise. Seni toimunud aruteludel riigireservi võetud maa, mis on kasu- Rae vald 207 km² 8845 185 271 gu Muinsuskaitseühenduse esimees kohalike inimeste ja spetsialistidega tusest praktiliselt väljas, on kaasnenud Harku vald 160 km2 10 227 171 664 Trivimi Velliste, Muinsuskaitseameti oleme jõudnud veendumusele, et tuleb risustamine, võsastumine, kulupõlen- peadirektor Kalev Uustalu ja mitmete leida kardinaalselt uusi lahendusi. gud jne. Saku vald 171 km2 8196 155 435 teiste ametkondade esindajad. Probleemne on Rebala maastike Jõelähtme vald 211 km2 5457 73 123 Probleemide ja vastuolude põhju- muinuskaitseline väärtus. Osa maid on Miks kutsus vald kokku sellise sed perioodil 1940-1990 oluliselt ümber • Maaomanikele ei maksta muinsus- kond. esindusliku ümarlaua? • Muinsuskaitseala on loodud 1987. kujundatud (talukohtade hävimine, kaitseliste kitsenduste eest mingit hü- • Külade arengukavade koostamine • Riiklikul tasandil on reaalselt väärtus- aastal, mil polnud teisi maaomanikke maaparandus jne.) ja ei oma reaalselt vitust, rääkimata õiglasest hüvitusest. ja külaprojektide toetamine valla eel- tamata Rebala piirkonna viietuhande riigi kõrval. muinasilmet ega muinasväärtust. Sea- • Maaomanike ebavõrdne kohtlemi- arvest. aasta vanune loodus- ja kultuurikiht. • Muinsuskaitseseadus ja kaitseala dustes on selgitamata, milles seisneb ne, näide - Golfiväljaku ala ja külgne- • Riigi poolt seatud muinsuskaitseli- eeskirjad on tasakaalust väljas ega ar- Rebala maastike muinasväärtus. vad maad jne. Vajalikud uued algatused sed kitsendused on hakanud takistama vesta piisavalt maaomanike põhisea- Riik peaks nägema eelarves ette • Koostada Rebala muinsuskaitseala piirkonna ja kogu valla arengut. duslikke õigusi. vahendid muinsuskaitsealal asuvate Ettepanekud kaitsekorralduskava (KKK) analoogi- Vallavalitsus ja vallavolikogu on • Maaomanikele on laotud suured riigimaade (kokku ca 460 ha) korda- • Väljastada edasilükkamatult kait- liselt looduskaitsealadega. mitme tule vahel: ühelt poolt on vaja kohustused ja kitsendused koos büro- tegemiseks ning iga-aastaseks korras- sekohustuste teatised kõigile maaoma- • Koostada Rebala piirkonna tervik- täita muinsuskaitseseadust, teisalt sü- kraatliku asjaajamisega. hoiuks ja seda tööd korraldama. nikele. lik arengukava – riigi, valla, külade ja veneb maaomanike rahulolematus • Riik suurima maaomanikuna ja Osa nõukogudeagseid maastikke • Täpsustada muinsuskaitselisi nõu- maaomanike koostöös, kuhu liita ter- suurte kitsenduste ja piirangutega. muinsuskaitse eest vastutajana on jät- võiks viia muinuskaitse alt välja. deid, oluliselt leevendada maa- ja ehi- vikuks Teemaplaneering, Turismiaren- Vald tahab kohelda kõiki maaomanik- nud kaitsealused objektid ja riigile Riigile mittevajalikud maad tuleks tiste omanikele seatud kitsendusi ja gukava ja Kaitsekorralduskava. ke võrdselt. kuuluvad maad hooletusse. anda valla omandisse ja leida nendele põhjendamatuid piiranguid, tagades • Näha ette selle arengukava finant- Valla arengu probleemid, mahajää- mõistlik kasutus. See võimaldaks eral- samal ajal väärtuslike objektide kait- seerimine ja elluviimine riigi ja valla mus naabervaldadest Rebala Muinsuskaitseala on üks kol- dada vallal täiendavaid vahendeid ka se. koostöös ja maaomanike huve arves- mandik valla territooriumist. Rebala piirkonna jaoks. • Vähendada asjaajamise bürokraa- tades. Meie valla mahajäämuse tagajär- Teadlased on jaganud Rebala MKA tiat. jed neljaks tsooniks. IV tsoon ei oma si- Kaitseala olukord on ebarahuldav • Seada sisse toetused maaomanikele Kokkuvõtteks kolm ettepanekut 1. Vahendeid sotsiaalse infrastruk- sulist muinsuskaitselist väärtust ja III • Osa mälestisi on korda tegemata ja analoogiliselt looduskaitsetoetustega. • Seadusandluse muutmine, tuuri investeeringuteks ei jätku. Jõe- tsoon vaid vähesel määral. maaomanikele on enam kaitsekohutu- kaitseala suuruse vähendamine, kit- lähtme vallas ei ole ehitatud 15 aasta Maardu Lõuna- ja Põhjakarjäärid jt. se teatisi välja andmata. Valla senised algatused Rebalas senduste leevendamine, selgete reegli- jooksul ühtegi uut kooli ega lasteaeda. alad, kus mälestisi ei paikne. • Asjaajamine seoses maakasutuse ja • Valla asutus Rebala koos muuseu- te väljatöötamine, bürokraatia vähen- Jõelähtme rahvamaja on ennesõjaaeg- Kostivere alevik – nõukogudeaegne ehitamisega – kooskõlastused ja eritin- miga tegutseb juba mitmeid aastaid. damine jne. ses olukorras, kui mitte halvemas. kolhoosiasula, välja arvatud Kostivere gimused on keeruline, aeganõudev ja • Rebala teemaplaneering (TP) - piir- • finantseerimine ja selleks vajalikud Lasteaia järjekorras on 100 last. 400 mõis. bürokraatlik protsess. konna edasise arengu alus. Loodame arvutused, last õpib teistes koolides - haridustee- • Osa maid on ka looduskaitse all saavutada teemaplaneeringu käigus mälestiste kordategemise ja korrashoiu nuse eest anname igal aastal välja 4,5 Ettepanekud – kahekordsed kitsendused maaoma- mõistlikud kokkulepped Riigi Muin- rahastamine, miljonit krooni maksumaksja raha. • Vähendada oluliselt muinsuskait- nikele. suskaitseametiga ja planeering sellel riigimaade korrashoiu rahastamine, 2. Kannatab ka Rebala piirkond ja seala suurust III ja IV tsooni arvelt; aastal kindlasti kehtestada. toetused maaomanikele, muinsusväärtuste kaitse. • minna vähemalt osaliselt üle mä- Eramaaomanike probleemid • Rebala piirkonna turismiarendus- • töökorraldus Rebala kaitsealal, Põhjused Jõelähtme valla mahajää- lestistepõhisele kaitsele; • Tegemist on põhiliselt maatulun- kava – tänu EAS-le toetuse eest. muu hulgas halduslepingu sõlmimine muses naabervaldadest võivad olla eri- • jaotada kaitseala väärtuse järgi ana- dusmaadega, millelt põllu- ja metsa- • LEADER meetme käivitamine valla ja Muinsuskaitseameti vahel, mis nevad, kuid üks olulisi tegureid on ol- loogiliselt looduskaitseseadusele – pii- majandusega mõistlikku tulu teenida koostöös Rae ja Viimsi vallaga lähi- lihtsustaks eriti maaomanike asjaaja- nud varasemate vallavanemate ilmne ranguvöönd, sihtkaitsevöönd, hoiuala, ei ole võimalik. ajal – sellest saab kasu ka Rebala piir- mist. Rebala muinsuskaitseala kui turismitoode Lugeja kiri

Jõelähtme vald on erakordselt rikas sidustoode – Rebala infokeskus. mitte üksnes kohaliku omavalitsuse Tänan siiralt Toomas Kümmelit oma ajaloo-, samuti looduspärandi Tervikkontseptsioonist lähtuv eda- üksused, vaid ka mittetulundussekto- artikli „Eksperiment Lisainfo:Rebala poolest. Siiani on aga potentsiaal vähe sine töö (nelja suurema objekti ta- ri esindajad, mis võimaldab senisest muinsuskaitsealahttp://www.joelahtme.ee/?id=3731 – täielik lä- rakendamist leidnud. Jõelähtme valla suvusanalüüside koostamine) annab enam kaasata ka ärisektori ressursse. territooriumil paiknev Rebala muin- detailselt ülevaate objektide väljaaren- See tähendab, et Jõelähtme turismitoo- bikukkumine“ eest! Artik- suskaitseala on rikkaliku ajaloopäran- damisest ning pakub välja konkreetsed te arendamiseks saavad oma panuse kel ilmus meie lehe eelmises diga iidne kultuurmaastik - 74 km2 lahenduskäigud nende aktiivseks ka- anda ka valla ettevõtjad. numbris. See aja- ja asjakoha- suurusel kaitsealal on enam kui 300 sutuseks. Ülalmainitud dokumentide koos- ne ning süvaanalüüsiga kirju- arheoloogiamälestist nooremast kivi- Nimetatud tööde juures kasutatakse tamist juhib Mihkel Laan OÜst tis on väärt laiemat auditooriu- ajast alates ning mitmeid külasid, mille ära Euroopa Liidu struktuurifondide Cumulus Consulting koos Ida-Viru mi, sest Muinsuskaitseametist vanus ulatub paari tuhande aasta taha. vahendeid aastatel 2008-2013, kuna Turismiühenduse juhatuse esimehe on kujunenud repressiivne ins- Rebala Kaitseala keskus-muuseumis toetuste taotlemisel on need dokumen- Ingrid Kuliginaga. Kaasatud on samuti Tallinn-Peterburi maantee ääres asub did kohustuslikud. Peale selle annavad Jõelähtme vallavalitsuse ja vallavo- titutsioon. ka Harjumaa ainuke turistidele mõel- need hea ülevaate olemasolevast olu- likogu liikmed, kodanikuühendused, Tänusõnad ka Maido Pajole ar- dud infopunkt. (osalesid nii valla kui ka erinevate korrast ning samuti sellest, mida pla- külade elanikud, valla asutuste-ettevõ- tikli „Riik peab täitma oma ko- Jõelähtme vald on seadnud eesmär- huvigruppide esindajad). Arendus- neeritakse teha. Ka on erinevate inves- tete töötajad ning teiste huvigruppide hust Rebala maaomanike ees“ giks töötada välja Rebala muinsuskait- ideede analüüsimise ja hindamise tu- torite jaoks oluline tasuvusaeg, millele esindajad. ja Arvo Olekile kirjutise „Ole- seala turismitoote kontseptsioon, tu- lemusena määratleti muinsuskaitseala neis paberites vastus antakse. Cumuluse poolt pakutavad teenused me ise muinsuse kaitsjad“ eest. runduskava ja tegevusplaan aastateks põhitooted (Eesti esiajaloo muuseum- Edasisi tegevusi – konkreetseid in- hõlmavad strateegiate, arengukava- Nende tublide meeste mõtted 2008-2013, luues sellega eeldused keskus, Vanaküla keskused – Rebala, vesteeringuid - on võimalik ﬁnant- de ja teostatavus-tasuvusanalüüside Rebala muinsuskaitseala kasutuseks Vandjala, Rootsi-Kallavere, Kostivere seerida „Elukeskkonna arendamise koostamist, projektide kirjutamist annavad lootust, et kunagi hak- turismis. Nimetatud kontseptsioon on mõisa kultuurikeskus, Jägala joa loo- rakenduskava” prioriteedi number 4 ning juhtimist. Näiteks on meie ette- kab EV Põhiseaduse paragrahv tänaseks valminud, lisaks on koostami- duskeskus), toetavad tooted (rajatised (piirkondade terviklik ja tasakaalus- võte kolme aasta jooksul koordinee- 32 kehtima ka Rebala muin- sel nelja suurema turismiobjekti (Saha ja objektid – Saha kabel, „Lastekang- tatud areng, piirkondade konkurent- rinud Ida-Virumaa kuue tööstusala suskaitsealal. kabel, Kostivere mõis, Jägala-Joa pio- rud”, Kostivere karstiala, Jägala juga, sivõime tugevdamine) programmist. ühist turundustegevust ning koostanud Lõpuks tahaksin tänada Taa- neerilaager, Rebala keskus-muuseum) promoüritused – muinasaja festival Ühe projekti raames on võimalik taot- turismitoote tervikkontseptsiooni koos rat, sest ta on kinkinud muin- teostatavus-tasuvusanalüüsid, mis val- ja „Joa muusika”, keskused – Meele leda toetust kuni 50 miljonit krooni, tasuvusanalüüsiga Ontika ja Maidla suste kaitsjad, kes ei lase meil mivad 2008. aasta märtsikuuks. vald, Jägala Linnamägi, turismiettevõt- arvesse tuleb aga võtta, et kogu pro- mõisale. Meie loodud kontseptsioonid Kontseptsiooni koostamise käigus lus – terviktoote võrgustikku toetav) ja jekti maksumusest peab vähemasti on rakendatud ka ellu. teenimatult rikastuda muinas- määratleti Rebala muinsuskaitseala täiendavad tooted (Vandjala paepark, 15% moodustama omaﬁnantseering. väärtuste arvel. turismifookuseks ajaloo- ja kultuuri- Ülgase fosforiidi kaevandamise eks- Küll aga on võrreldes eelmise prog- Jaan Urb, Soovin Jõelähtme valla lehe lu- turism. Fookusest lähtuvalt viidi läbi positsioon). Terviktoote kontseptsioo- rammeerimisperioodiga positiivne see, Cumulus Consulting OÜ gejaile tervist, huumorimeelt ja ajurünnakud arendusideede saamiseks ni elluviimist hakkab koordineerima et abikõlblikud taotlejad pole enam konsultant hingerahu alanud aastaks!

Toetatud piirkondliku arengu Ants Suigom kavandamise programmist Söödi talust Rebalas lk 5 NR 129 / JAANUAR 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Mõned mõtted maaelust Intervjuu Arvo Olekiga

Viimased kaks kohaliku omavalitsuse valimist on näidanud kohaliku rahva suurt usaldust pealinnas sündinud ja kasvanud Arvo Olekile.

Millest selline toetus võiks olla – 22 000 pidulist tuli päevas ära toita. tingitud? Nii need kogemused ja kapital tekki- Seda oleks parem küsida valijailt en- sid. Sealt edasi julgesime juba teha- dilt. Ehk olen külarahvale silma jäänud seomanikuks hakata. Erastasime koos oma ettevõtliku meelega. Mulle ei istu väimehe ja soomlasest sõbraga Vil- paigalseismine – tahan elu ja ümbrust jandi Metsakombinaadi tuletikuvabri- pidevalt paremaks muuta. Need asjad, ku, mis nüüd on ümberproﬁleerunud millest aastaid tagasi olen mõelnud ja küünlatootjaks. Väimees (Tarvo Moss rääkinud, on kas teostunud või hakka- – toim.) tegutseb seal edasi. Ma pole vad teoks saama. end kunagi tundnud hästi kaheksast viieni palgatööd tehes, ikka meeldib Mõned näited? olla iseenda peremees. Kahjuks oli No siis alustame algusest – lõin nõukogude võimu ajal selline eluviis 1988. a. Eesti ühe esimese põllumajan- taunitud ning majanduslikust vabadu- erakogu dusühistu. Aeg oli selline, et Linnuvab- sest polnud juttugi. riku mehed ei julgenud majanduslikult jaid? Kõige olulisemad arenguvõimalused muuta; pisut parem on olukord seal, tärkavas N. Liidus minu maasoovide- Milline on kodune tugi Sinu ette- Aednikuks saamise mõttes? magas aga tollane vallavalitsus õigel kus tegusad noored toeks. Juttu oli ka le vastu olla ja nii eraldatigi ühistule võtmistele? ajal lihtsalt maha. Jõelähtme küla infrastruktuuride aren- tolleaegsed sovhoosi ääremaad. Mulle Abikaasa Kaja on minust noorem ja Jah. Ehkki vallaelanikule võib nüüdne damisest – tõmbekeskus Peterburi teest asukoht meeldis – nägin juba siis, et tänu temale saan lähemalt aimu järg- Suurtel lastel on omad ametid suures sagedasem võimuvahetamine kergla- põhja poole koos areneva kiriklaga. see paik (praeguse Golﬁväljaku kõr- mise põlvkonna võimalustest ja tege- linnas. Väiksematel ... vara veel öelda. se kemplemisena näida ning vana hea Plaanis on veel piisava hulga huvi- val – toim.) on kena. Kümme aastat mistest. Mul on tõsiselt kahju, et minu Laurale meeldib rohkem raamatute stabiilne vallavalitsus nostalgilise mä- liste olemasolul moodustada mitte- hiljem kolisin oma perega sinnasa- nooruses ei olnud selliseid õppimis- ja seltsis ja klaveri taga. Aiko Liisa oli lestusena tunduda, on viimastel aasta- tulundusühistu, et kiriku taga maadel masse ja sellest ajast olengi Jõelähtme tegutsemisvõimalusi kui praegu. sügisel kõva maasikataimede istutaja, tel hakanud volikogu ja komisjonid ka kasvatada ühiselt oma tarbeks mahe- elanik. Kõik, kes mäletavad, milline Meie peres kasvab kolm tütart ja nii aga sellest ei saa veel suuremaid järel- sisuliselt tööle. Kõikidest teemadest köögivilja. Tänapäeval ei ole mõttekas see paik enne välja nägi, ei suuda ära olen hästi kursis ka lasteaedade ja koo- dusi teha. Stella nopib alles niisama räägitakse sügavuti ja avalikult, see- üksi endale viis vagu kartulit maha imestada, kui kenaks on see saanud. lide teemaga. Laura käib Loo Kesk- õisi. Kõigile lastele meeldib aias niisa- pärast paistab väljapoole ka sisemist panna, aga kümne huvilise korral Või siis muinsuskaitse. Olen pikalt koolis kolmandas klassis. Aiko Liisa ma paljajalu ringi joosta, kõik me nau- võitlust. Võin kinnitada, et tegelikult oleks juba 50 vagu ja siis panen oma rääkinud kaitseala piiramise vajalik- on kuueaastane, tema käib Lool laste- dime rahu ja looduse keskel olemist, on need võitlused ikka vallaelaniku traktorile riistad hea meelega uuesti kusest. Nüüd on see avalikkuse ja ka aias. Stella saab kevadel kolmeseks ja linnulaulu ja lillelõhna ja omakasvata- huvides. Loo kooli rekonstrueerimise- taha, sest töö on selge. Peale selle ka vallavolikogu poolt toetust leidnud ja on veel sel talvel kodune. Meie õnneks tud juurikaid. Usun, et need kogemu- ga seonduv on üks kõige ehedam näi- juurikahinnad kahtlemata kasvavad ma väga loodan, et terve mõistus või- on vanaemal võimalus laste järele vaa- sed ja emotsioonid määravad ka laste de – loobuti näiliselt käegakatsutavast, ning noored pered võiksid juba see- dab. Ühe südameasjana nimetan veel data. elukohavaliku tulevikus. ent väga koormavast lahendusest ja tõttu asjast huvitatud olla. Lisaks on tõmbekeskuse loomist Peterburi teest Kaks tütart esimesest abielust on leiti realistlikum ning maksumaksjale järjest enam allergia eri vorme, mis põhja poole. Kirikurahval on plaan täiskasvanud ja neil on oma pere. Mul Nagu ka Sul endal? palju parem variant. Igal juhul saab tõstab omakasvatatud keemiavabad luua kiriku juurde vaimne keskus. See on kokku viis lapselast, peagi on ooda- Ei, mina kasvasin viielapselises pe- Loo kool korda tehtud ja lasteaiakoh- toiduained eriti hinda. Minu poolt on on väga tore mõte. Aga ma ei pea nor- ta kuuendat. res keskmisena linnakorteri kitsastes tade probleem üle valla lahendatud. pakkuda põllumehe kogemus, maa ja maalseks olukorda, kus on rahvamaja oludes. Suuremaid elamispindu jagati elementaarne tehnika. Eesmärk pole ja kirik, elanikke tuleb juurde, aga las- Teil on suur pere – kuidas olete oma mittemajanduslikel alustel. Ema-isa Millised on järgmised huvitavad kasumit teenida, vaid koondada ma- teaeda ega algkooli ei ole. Loole või elamise korraldanud? olid väga töökad inimesed, koos vane- tegemised? hepõllundusest huvitatud inimesed, Kostiverre väikseid lapsi vedada ei ole Kui Laura sündis, kohendasin vana mate vendadega olin abiks kokku kol- Võitlusest muinsuskaitse teemadel hoida ära maa võsastumist ja ühistege- eriti mõttekas. hoone perele ajutiseks elamiseks me pereeramu ehitamisel. Nüüd ootan, oli juba eespool juttu. Selle teemaga vusega olla keegi ka teiste ettevõtjate – lootuses lähiajal uus eramu ehitada. millal viimase, lõpuks päris enda oma on seotud paljude perede elujärg. Kurb ja samuti riigistruktuuride silmis – nii Mis sai põllumajandusühistust? Vahepeal on muinsuskaitseala laiene- püsti saan. on näha külades lagunenud ja korrasta- on kergem ja soodsam hankeid korral- Põllumajanduse kõrgajad olid mei- nud meie maaüksusele ja ilma amet- mata talusid, kus vanaperel pole mingit dada jne. Kui on huvilisi, võiks alanud le aastail 1997-2002, siis kasvatasime nike loata ei saa midagi teha. Kujun- Millega abikaasa tegeleb? võimalust ise oma elujärge paremaks aastal juba alustada! köögivilja kokku ca 40 hektaril, nii dasime ise endile asukohast lähtuvalt Kaja on õppinud TTÜ-s ökonomis- oma kui renditud põldudel. Minu töö sobivaima maja ja lasksime arvutis ära tiks-juhiks ja TÜ-s ärijuhtimise ma- kestis saagikoristuse ajal pea ööpäeva- modelleerida, aga kuni riigi muinsus- gistriks. Töötab õpitud erialal – AS ringselt. See oli väga raske ja pingeline kaitseametnikele see vastuvõetav pole, Baltikas infosüsteemide ja äriprotses- Kodanikupäeva kampaania aeg nii mulle kui mu perele. Põlluma- ei saa ka ehitama hakata. Eks ta kurb side direktorina. Kevadeti käib Tartu janduslikust tootmisest sundis loobu- ole – riigimehed teevad suuri sõnu pe- Ülikoolis magistrandidele oma koge- „Registreeru ametlikult ma eelkõige töökäte puudus. Ühiskond repoliitikast ja iibe kasvatamisest ning musi jagamas. arenes sinnamaale, et lihtsalt ei olnud riigi lapsesõbralikkusest. Kui lapsed koduvalla kodanikuks” enam neid, kes üldse nõustunuksid suureks kasvanud, siis ju suuremat Osalete ka vallavolikogu komisjoni- lageda taeva all füüsilist tööd tege- elamist enam tarvis pole.... de töös? ma. Meie ühistu polnud nii võimsaks Suvel pakub ruumipuudusele lee- Kaja on volikogu majandus- ja ra- auhinnaloterii tulemused suutnud kasvada, et inimesed masina- vendust suur aed. Hakkasin ajutise handuskomisjoni liige. Mina löön Kodanikupäeva üleskutse ja üle kuu aja kestnud kampaania tõi valda te vastu välja vahetada. Ja ka masinad maja ümber ohakate asemele lastele kaasa keskkonna- ja muinsuskaitse juurde 53 uut elanikku, mis on igati hea tulemus. vajavad nupuvajutajaid. Ühistu aga mängumuru rajama. Sõber Mati Laane komisjoni töös. Auhindade loosimiseks moodustati komisjon koosseisus Ardo Lass, tegutseb siiani, on vaid tegevusala va- tõi oma kollektsioonist ka mõned ilu- Hannes Orgse ja Merike Metstak ning loosirattaks kohandati spordikarikas, hetanud – fookuses on aiandus. puud ja -põõsad. Tasapisi on umbroh- Kodus on koos hea ka vallaga seo- kust Fortuuna, Meeli Lass tõmbas välja auhinnasaajate numbrid. Loosimi- tunud ja võsastunud ala kultuursemaks tud teemadel rääkida? ne toimus avalikult 4. jaanuaril Jõelähtme vallavolikogu saalis ja tulemused Oled õppinud põllumees? muutunud. Nüüd on seda juba hekta- Eks ikka, ehkki seda omavahelist on siin: Õppisin põllumajandust Olustveres rites, jagub nii tööks kui nautimiseks. arutamise aega jääb napiks. Ema on kaks nädalalõpu paketti kahele kodumaises spaas kursustel, juba täiskasvanuna. Pigem Aiandus hakkas mulle meeldima, olen töövälisel ajal laste seas väga nõutud... võitsid perekond Metsoja ja perekond Sarapuu. olen ettevõtja. Enne põllumeheks võimeline heal tasemel kõiksugu pisti- Me oleme mõlemad seda tüüpi ini- hakkamist tegutsesin eri projektide- kuid tegema, paljundan oma aia taimi mesed, kes tahavad end ümbritsevaga Loo spordihoone ujula viie tasuta hooajapääsme omanikuks said: ga. Vanemate kõrval sain esimesed ja hangin igal aastal juurde uut ja huvi- kursis hoida. Sestap on kaasalöömine Olga Voblenko Brent Aganits õppetunnid äritegemisest, pere teenis tavat taimematerjali, Hollandist ja mu- valla ja küla elus ja selle mõjutamine Klavdis Kalinina Kairi Kravets palgalisa juurikate ja taimede müügist jalt. Talvel surfan internetis ja uurin, positiivses suunas meie jaoks enesest- Egon Torbjõrn Livbom turul. Edasi kauplesin juba tollasel mida põnevat seal pakutakse. Samuti mõistetav. Ka siis, kui see ühist pere- Leningradi turul. Kui piirid avane- loen kõikvõimalikku aiandusalast kir- aega näpistab. Elukohateate vorm on jätkuvalt kättesaadav koduleheküljel ja iga Jõe- sid, müüsime rublade eest hangitud jandust. Päris mitmed taimemüüjad on lähtme valla elanikuks registreerinu saab meene. Tere tulemast Jõelähtme taburette Soome, ikka markade eest minu valikut juba uudistamas käinud. Kuidas iseloomustaksid oma voliko- valla kodanikuks www.joelahtme.ee ja rekkade viisi. Põhjanaabrid ostsid Paari lähema aasta jooksul loodan ku- gus ja komisjonis oldud aega? Mis Lisainfo meilt ka vagunite kaupa Ukrainast jundada 4-5 ha suuruse pargi - kollekt- on muutunud? Merike Metstak hangitud puulõhkumise kirveid ja lu- siooniaia. Eelkõige on muutunud tööstiil üldi- Tel 60 54 866 melabidaid. Üks omanäoline ettevõt- selt. Esimestel aastatel oli volikogul [email protected] mine oli laulupeoliste toitlustamine Kas lastes on märgata ametipäri- rohkem kõrvalseisja ja käetõstja roll. JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 129 / JAANUAR 2008 lk 6 Abivallavanem Ljudmilla Kaska annab nõu

Väga paljudel inimestel te- peavad ehitamist reguleerivad normid taga- • Kuidas ehitada – peamised etapid, ehitise do- ma tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade kumendid, täiendav info kib vajadus ja võimalus oma omanike õiguste kaitse. Ehitusloaga tehakse • Ehitise kasutamise otstarvete loetelu suvilat või elamut korrasta- kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigus- • Ehitusseadus, ehitamisega seonduvad õigus- normidele. aktid da, kuid mitte kõik ei tea, et Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõus- • Jõelähtme valla ehitusmäärus sel puhul on vaja oma tege- olek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba • Olemasoleva ehitise seadustamisest -- ehitus- ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel. seaduse § 72 vus kooskõlastada kohaliku Ehitamise tehnilised dokumendid on: • Riigilõivu tasumäärad ehituslubade, kasutus- omavalitsusega. ehitusprojekt ja selle muudatused, ehitustöö- lubade eest de päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute • Ehitusloa-, kasutusloa-, kirjaliku nõusoleku Ehitamiseks loetakse: ehitise püstitamist, protokollid, muud ehitamist iseloomustavad jt taotluste blanketid ehitise laiendamist, ehitise rekonstrueerimist, dokumendid, näiteks teostusjoonised ja ehi- • Kaevamisloa taotluse blankett ehitise tehnosüsteemide muutmist, ehitise tustoodete vastavussertiﬁkaadid. Heitke pilk ka ehitisregistrisse! Selleks, et lammutamist. Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalit- kontrollida oma ehitiste olemasolu ehitisre- Projekteerimistingimused on ehitise ar- suse kinnitus, et valminud ehitis või selle osa gistris, tuleb minna ehitisregistrisse aadressil hitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda www.ehr.ee , klikata “otsi ehitis” ning aadres- määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbe- si järgi leida ehitis. korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotlu- le. Tahame seadustada ka nõukogudeaegsed se esitamise päevast arvates. Ehitusega seonduv elanikule ja ettevõtjale aiandusühistud. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on vajalik info on olemas koduleheküljel On juhtumeid, kus maa sihtotstarve on veel kontrollida projekteeritava ehitise ja kavanda- http://www.joelahtme.ee/?id=1015 muutmata. Paratamatult tuleb algatada neil tavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, • Üksikelamu kasutusloa taotlemiseks vajami- juhtudel detailplaneeringud, seadustada teed planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutuse- nev dokumentatsioon ja kommunikatsioonid. ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele • Projekteerimistingimuste taotluse blankett juba enne ehitustööde alustamist. Muuhulgas • Väljastatud projekteerimistingimuste loetelu [email protected] Peeter Hütt

Jõelähtme vallavalitsus käivitab planeeringute registri

Kindlasti on mõned lugejad kokku puutunud teistes lähtme vallavalitsus otsustanud tellida internetipõhise valdades ja linnades juba kasutusel oleva internetipõ- interaktiivse planeeringute registri. Registriga tutvu- hise interaktiivse planeeringute registriga. Samasugust miseks tuleb vaid internetis oma valla koduleheküljel teenust hakkab oma elanikele pakkuma ka Jõelähtme avada planeeringute alajaotus ja sealt saabki teada kõik vallavalitsus. koduvalla planeeringud ja palju muud. Internetipõhi- Planeeringute registrist on võimalik ammutada tea- ne register on hea infoallikas kohalikule elanikule, kes vet algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud detailpla- soovib teada, mida tema elukoha ümbruses planeeri- neeringute kohta, jälgida detail- ja üldplaneeringute takse või kavandatakse. Registris saab vaadelda pla- menetlemise toiminguid ning tutvuda ka avalikule neeringuid nii kaardi pealt kui ka aadressi järgi otsides. arutelule või avalikule väljapanekule suunatud planee- Seal leidub infot nii detailplaneeringute menetluse sei- ringute lahendustega - kodust lahkumata, läbi interneti. su kui ka planeeringulahenduste ja sellega seonduvate Kiire ja lihtne! dokumentide kohta. Loodetavasti saab tulevikus samas Planeeringute register on seni olnud töövahendiks keskkonnas esitada ka ettepanekuid. ainult ametnikele. Asjast huvitatud elanik, planeerin- gu koostaja või kinnisvaraarendaja on seni pidanud PS! Uudishimulikumatele vt. näidiseks Tallinna Lin- planeeringute kohta info saamiseks pöörduma valla naplaneerimisametis kasutatavat registrit aadressil ametniku poole vastuvõtuajal või telefoni teel. Sageli http://tpr.tallinn.ee/tpr/ on selline infovahetus kohmakas ja tülikas, situatsiooni ei paranda ka pikemad vastuvõtuajad ega rohkem tele- Johann-Aksel Tarbe, foninumbreid, millele helistada. Jõelähtme vallaarhitekt Peeter Hütt Vallaelanike paremaks teenindamiseks ongi Jõe- tel. 6054863

Muinsuskaitseseadusele mõeldes Rebala Muinsuskaitseala moodustati takse ka kaitsealasid, on võimalik täita 5) säilitama ja korras hoidma mäles- 2) ehitamine, sealhulgas ehitise 10) teede, trasside ja võrkude rajami- 1987. aastal ja põhimäärus kinnitati ligilähedaselt 100 % ainult vanalinna tise tähist; laiendamine juurde-, peale- või allaehi- ne ning remontimine; ministri määrusega, 1998. aastal uuen- kaitsealadel - neid on 11. Rebala, mis 6) teatama Muinsuskaitseametile mä- tamise teel, ning lammutamine; 11) haljastus-, raie- ja kaevetööd, dati põhimäärust ja laiendati kaitseala on maastik koos mälestiste ja 13 küla- lestise pärimisest, piiratud asjaõigusega 3) katusealuse väljaehitamine ning maaharimine ja õue ümberkujundami- piire. Maareformiga tagastati kõigile ga, on täiesti omaette nähtus ja paraku koormamisest või hoiuleandmisest. kangialuse ja õuede kinni- ja täisehita- ne; soovijatele maad, mis enamasti olid seaduse tegemisel seda justkui ei olnud (2) Kui muinsuskaitsealal on ehitis, mine; 12) teisaldatavate äriotstarbeliste ob- maatulundusmaa sihtotstarbega. Nüüd olemaski (muinsuskaitseseadust uuen- mis ei ole mälestis (edaspidi muinsus- 4) ajalooliselt väljakujunenud tä- jektide (kiosk, müügipaviljon, välikoh- soovivad paljud sihtotstarvet muuta dati aastal 2002!). kaitsealal paiknev ehitis), tagab selle navatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide vik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja - valglinnastumise surve on suur, maa korrashoiu ja säilimise omanik või (kinnistute) piiride muutmine ning -rajatiste ning reklaami paigaldamine. linna lähedal kallis, muinsuskaitse Näiteks: valdaja, kellel on käesoleva paragrah- kruntimine; (2) Muinsuskaitsealal ehitades, seab olulisi piiranguid ehitamiseks, § 16. Mälestise ja muinsuskaitsealal vi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud 5) krundi või kinnistu maakasutuse konserveerides ja restaureerides ning põlluharimine veel toimib tänu mõnele paikneva ehitise omaniku ja valdaja kohustused. sihtotstarbe muutmine; selleks ehitusmaterjale valides tuleb tootmisettevõttele, kuid karjakasvatus kohustused (3) Muinsuskaitsealal paikneva ehi- 6) katusemaastiku, ehitiste fassaadi- arvestada nii ehitise kui ka muinsus- on tunduvalt vähenenud, põllumajan- (1) Mälestise omanik või valdaja vas- tise omanik on kohustatud teatama de, sealhulgas uste, akende, treppide, kaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist duslikud talud praktiliselt puuduvad, tutab mälestise säilimise eest. Mälesti- Muinsuskaitseametile ehitise võõran- väravate jms muutmine; väärtust. maastikud võsastuvad. se omanik või valdaja on kohustatud: damisest, pärimisest või piiratud asja- 7) ehitisele seda kahjustavate või (3) Käesolevas paragrahvis sätesta- Taluarhitektuur on säilinud veel, 1) mälestist hooldama; õigusega koormamisest. selle ilmet muutvate objektide, nagu tud kinnismälestise kasutamise kitsen- kuid vajab teadmisi ja toetusi ehedu- 2) järgima käesolevast seadusest Seaduses on palju ebareaalset ja ko- reklaami ja info paigaldamine ning ka- dustes tehtavad leevendused määrab se säilitamiseks - eelistatakse uusi ja tulenevaid kitsendusi, kuivõrd nende hati isegi võimatut. Ühtlasi pannakse tusele tehnilise seadme paigaldamine, kindlaks Muinsuskaitseamet kaitseko- odavaid materjale, mis on paraku eba- suhtes ei ole kaitsekohustuse teatises seadusega Jõelähtme vallale ka tohutu samuti muul viisil mälestise või muin- hustuse teatises. sobivad renoveerimiseks - põhimäärus leevendusi ette nähtud; ülesannete koorem, sest kõik peab käi- suskaitsealal paikneva ehitise ilme nõuab “traditsiooniliste materjalide” 3) viivitamata teatama Muinsuskait- ma läbi vallavalitsuse. Toon näite: muutmine ja ehitusdetailide ümberpai- Finantseerimisest: praktiliselt 100% kasutamist, seadus nõuab eritingimus- seametile ja valla- või linnavalitsusele § 24. Kinnismälestisel ja muinsus- gutamine; Jõelähtme valla eelarvest, eelmistel aas- te koostamist jne.- ehk siis kohustusi mälestist kahjustavatest muutustest kaitsealal kehtivad kitsendused 8) siseruumis avatud detailide, ehi- tatel oli sõlmitud Muinsuskaitseameti ja on küllaga, kuid mitte ühegi tegevuse ning mälestise valduse kaotamisest (1) Muinsuskaitseameti ning valla- tuselementide ja -konstruktsioonide valla vahel koostööleping (mitte haldus- jaoks kusagilt toetusi pole võimalik tema tahte vastaselt; või linnavalitsuse loata on kinnismä- algsest asukohast eemaldamine, katmi- leping), mille alusel Muinsuskaitsemet saada (toetusi võimaldab riik jagada 4) võimaldama muinsuskaitset kor- lestisel ja muinsuskaitsealal keelatud ne või nende muul viisil rikkumine;!!!! andis mälestiste korrastamiseks ja ainult mälestistele, kuid mitte kaitseala raldava organi ametnikul või Muinsus- järgmised tegevused: 9) algupärasest erinevate ja algupä- administratiivkuludeks 40 000 krooni muudele hoonetele ega maastikele) kaitseameti volitatud isikul mälestist 1) konserveerimine, restaureerimine raseid matkivate ehitusmaterjalide ka- aastas. Lepingut uuendati igal aastal, Muinsuskaitseseadust, kus käsitle- üle vaadata; ja remont; sutamine; 2007. a. ei ole seda tehtud. lk 7 NR 129 / JAANUAR 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Kummardus Brüsselile või puhvertsoon? Koljunukk oli omal ajal üks Eestimaaa kaunimaid ujutati üle klindist tuleva karstivee ja kaitseala väikelaidudest. Jääb mulje, keskkonnateenistus tahab kaitseala ka sademeveega, tekkis mitte märg- et „ekspert“, kes seda kirjutab, pole peale suruda, suures ähmis pole tõe- paiku, süvameri ja kena kõrge väikeneem, kus enne ala, vaid roiskuva veega mädasoo en- kunagi sinna kanti sattunud. Või siis näoliselt märgatud, et vähemalt 2 sõda käis vilgas seltsitegevus, mängiti näitemänge ja dise raudtee tammi kõrval. loetakse väikelaidudeks Prangli ja kinnistut on kolmekordse kaitse ala: Teiseks põhjuseks oli 1960. - 1970. Äksi saart, rohkem seal saari pole. Ülgase paekalda kaitsetsoon, Rebala peeti pidusid 200 - 300 inimese osavõtul. Isegi Au- aastatel hoburaudtee laiendamine Pealetükkivalt ja korduvalt on mai- muinsuskaitseala ja kavandatav Kol- gust Kitzberg olevat ühe näidendi autorina kohal ol- vene piirivalve poolt, kuna seda teed nitud tammede ja humala haruldast junuki maastikukaitseala. Mis liig, see mööda veeti prožektorit Koljunuki kooslust. Jääb mulje, et mujal Eestis liig! Ekspertiisi tulemusi tõstetakse nud. Kahjuks laastati see kaunis paik 1999. aastal, vaatluspunkti. Tee laiendamisega lik- ei kasva ei tamme ega humalat. taevani, aga vägisi jääb mulje, et need mil tollase keskonnaministri H. Kranich’i antud loal videeriti täielikult kahel pool teed ol- Postimees kirjutab: „Eelkõige on olenevad suurenisti tellija soovist. nud kraavid, mis veel veidigi vett ära vaja tagada veerežiimi püsimine.“ Te- Millegipärast jäi eksperdi esinemine muudeti see tiheasustuse piirkonnaks ja sadamaks. tõmbasid. gelikkuses on ette näha kõige lähemal mullu kolmandal oktoobril Jõelähtme Kolmandaks põhjuseks oli kahtle- ajal kardinaalset veerežiimi muutust, rahvamajas üldsõnaliseks ja ilmetuks. Koljunukk kujutab endast jääajal kõik jäigi, ehkki just siin oleks olnud mata talumeeste kaevatud kraavide kuna Koljunuki arendajatel on kavat- Lõpetuseks - minu arvates on selle kuhjunud rändrahnude kogumit, mis tarvis kaitseala või kaitsetsooni. ummistumine. Seega on praegune sus laiendada tee 8 meetrini ja kaeva- paikkonna unikaalsus ülespuhutud, oli aastatuhandetega kattunud õhk- Nüüd aga loodavast maastikukait- olukord ajaloolise parata- sääraseid kohti leidub Eestis sadu. õrna liivaseguse kattekihiga. Ka oli sealast. Minu nooruses ei olnud siin matuse, rumaluse ja saa- Tulemus oli kohutav, suur Miks on siis seda kaitseala nii hädas- siin kaev, mis eralduva gaasi tõttu mingeid märgalasid, olid heinamaad matuse tagajärg ja mingist ti vaja? Kurjad keeled räägivad, et kees, gaasileiukoht on ka meres, mitte ja normaalsed metsad. sajanditevanusest kooslu- territoorium ujutati üle klindist kaitseala oleks puhvertsooniks suur- kaugel kaldast. Seda uuris omal ajal Praegune seisund kujunes välja kol- sest on lihtsalt rumal rää- tuleva karstivee ja ka sademe- rikkuritele, kes Koljunukis elama arheoloog Vello Lõugas, pidades seda mel põhjusel. Esiteks umbes 1953.- kida. hakkavad. Ei tahaks uskuda, et kor- iidseks ohverduspaigaks. 54. a. otsustas kolhoos „Nõukogude Ka mainitakse veel ran- veega... ruptsioon Eesti Vabariigis on tõesti Ülalmainitud loa alusel tehti siin Armee“ rajada klindist mitte kaugele nakarjamaid. Olen näinud nii kaugele jõudnud. Tõenäolisem on lageraiet, kaevati sügavad kuiven- nn. Hõbemäe alale puuviljaaia, mil- rannakarjamaid Saaremaal ja Matsa- ta kahele poole teed sügavad kraavid, Harju Keskkonnateenistuse spetsia- duskraavid ja mis kõige halvem, teid leks alustati kuivendustöid. Kaevati lus ja võin kindlalt öelda, et midagi mis tõmbavad vee merre ja taastub listi Elle Valtna hirm Euroopa Liidu rajades lükati maapõues olnud ränd- kraav klindile (Hõbemäele) ja alustati sarnast pole planeeritaval kaitsealal ennesõjaaegne veerežiim. nõuete ees, ka sellest on artiklis juttu. rahnud kuhilatesse ja hunnikutesse, kaevamist paralleelselt mööda endist kunagi olnud. Kõik kaldaribad olid Mis mõte on siis kaitsealal? Möö- Seega oleme jõudnud jälle välja plaa- rikkudes seega poolsaare struktuuri. hoburaudteed, mis ühendas AS Eesti kasutusel heinamaadena, karjamaa- da seda teed hakkavad vurama autod nimajandusse, Brüssel nõuab teatavat Aga see pole veel kõik, ka meres Fosforiidi vabrikut Koljunuki sadama- deks kasutati põllutööks vähekõlb- Koljunuki sadamasse ja asumisse. arvu kaitsealasid ja me oleme valmis kuhjati rändrahnud kokku, tehti oma- ga. Osa kraavi läks ka mööda raudtee- likke metsi ja metsalagendikke eemal Sellest, täpsemalt kraavidest rääkis ükskõik mille selleks ka kuulutama. volilisi lautreid ja muule. Kus oli siis tammi. Kaevati käsitsi, aga kraav jäi merest. Praeguseks on need heina- 3. okt. 2007. a. arutelul ka Koljunuki Kas tõesti oleme juba hakanud Brüs- keskkonnakaitse? raha ja tööjõu puudumisel või plaani- maad kattunud suuresti paju-, lepa- ja sadama arendaja, selle informatsiooni seli ees sügavamalt selga koogutama Minule teadaolevatel andmetel neid de muutumisel pooleli umbes pool ki- toomingavõsaga, milles küll mingit lasksid Harju Keskkonnateenistuse kui omal ajal Moskva ees? teavitati toimuvast ja mingid daamid lomeetrit enne merre suubumist. Tu- hinnalist kooslust pole. töötajad kõrvust mööda minna. olevat ka kohal käinud ja sinna see lemus oli kohutav, suur territoorium Hoopis pentsik on Postimehes jutt Absurdne on õhin, millega Harju Tõnu Ojap

Palju õnne sünnipäevaks, Jõelähtme vallal on 117. Jõelähtme vald! sünnipäev

Iga uue aasta alguses on meil põhjust mee- volikogu valimistel valida 2/3 kohtadest pere- ajal olnud seotud mõisate vajadustega. Isegi Valla taas- nutada koduvalla sünnipäeva. Praeguse Jõe- mehed ja 1/3 sulased. teatud seisuslikkus ja sunnismaisus tulid küla- lähtme valla sünniaastaks peetakse aastat 1891, Alles 1866. aastal võeti vallad mõisniku eest- nõukogudega tagasi. Totaalne kontroll inimes- sünnist on mil kuus väikest mõisavalda ja üks kirikuvald koste alt ja muudeti riiklikeks haldusüksusteks. te üle sissekirjutuse kaudu ning priviligeeritud ühinesid tollase nimetusega Jõelehtme val- Sealt alates võib rääkida omavalitsuste ajaloost kolhoosnike klassi näol. möödas laks. Jõelähtme (tegelik kirjapilt Jõelehtme Eestis. Kuid ka selliselt muudetud vallad jäid Jõelähtme omavalitsuslikud õigused taasta- - Егелехт) vallaks liitusid 1891. aastal seitse edasi seisuslikeks – pärisomanikud, rentnikud, ti 16. jaanuaril 1992. See on tegelikult samuti 16 aastat vallakogukonda – Jägala, Jõelehtme, Jõelehtme talusulased, mõisamoonakad, iseseisvad maata tähtpäev, mida ei tasuks unustada. Omavalitsus, kirikuvald, Kodasuu (praegune kirjapilt Ko- isikud (kõrtsmikud, kaupmehed, käsitöölised), mis meile ja lätlastele, leedulastele ja teistele 19. jaanuaril 1891 toimus dasoo), Kostivere, Rummu, Ülgase (Cписок kindla elukohata isikud jne. Mõisamaa ja mõi- Euroopa rahvastele on midagi iseenesestmõis- esimene vallavolikogu is- волостей Эстляндской губерний по уездам sarahvas ei kuulunud maarahva kogukonda. tetavat, ei ole seda aga paljudele endise NLiidu и Коммисарским участкам, Ревель, 1899). Suureks sammuks talurahva õigustes oli mui- rahvastele. Näiteks Venemaal on suudetud pä- tung – äsja olid ühinenud Koduvalla sünnipäevaks on hakatud pidama dugi vallavalitsuse juures tegutsema hakanud rast 1991. aastat taastada väga vähe kohalikke kuus väikest mõisavalda: ühinenud valla volikogu esimest koosolekut alamastme talurahvakohtuna vallakohus. omavalitsusüksusi (волость). Endiselt domi- 19. jaanuaril 1891. aastal. Seega tähistame tä- Alles 1917. aastal muudeti seisuslikud val- neerib idanaabri halduskorralduses riigivõimu Jõelähtme, Jägala, Kosti- navu Jõelähtme valla 117. aastapäeva. lad demokraatlikult valitud nõukogudeks ning vertikaalne juhtimine kuni kõige madalama ko- vere, Hülgase, Kodasuu ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. Seega gukonna tasemeni. Meie hulgast äsja lahkunud Ühelt poolt on 117 aastat ju soliidne iga. Tei- on kodanikuühiskonna tekke seisukohalt täht- kirjanik Jaan Kross on arutlenud, et inimese Rummu - Jõelähtme val- salt ei ole see ühe rahva eneseteadvuse, oma- saimaks momendiks just mõisa majandus- ja elus ei ole mitte peatähtis üksikud kordasaade- laks. Vallas oli 982 mak- nikuks olemise ja kodanikuühiskonna eksistee- maakasutussüsteem ning põliselanike maaoma- tud teod, vaid valitud üldsuund. Ka praeguse sumaksjat. Vallavanem oli rimise seisukohalt teab mis pikk aeg, eriti kui nikeks muutumine. Selline on alistatud rahva Jõelähtme valla jaoks on oluline valitud suund. võrrelda Euroopa teiste demokraatiatega. Ko- omavalitsuste ajaloo eripära. Valda ei saa juhtida nagu mõisa või nagu kol- Tõnu Härt ja tal oli kuus halik omavalitsus selle läänelikus tähenduses Täisväärtuslike omavalitsusüksustena said hoosi. See ei olegi teinekord veel nii loomulik abilist. on tänapäevase demokraatia kindel tugipost. vallad kodanikuühiskonna kujundajaina toi- arusaam, nagu me ehk uskuda tahaksime. Selles tähenduses oleme tegelikult saavutanud mima hakata siiski alles pärast Eesti Vabariigi Selle taustal ei ole midagi katastrooﬁlist sel- 117 aasta jooksul uskumatut edu. iseseisvumist 1918. aastal. 1938. aastaks jõuti les, et me alles õpime omavalitsuste toimimist, Meie Skandinaavia naabrite juures kujunesid arusaamani, et mõisate baasil kujunenud oma- sidusust riiklike funktsioonidega. Selle sajandi omavalitsusüksused kirikukihelkondadest pika valitsusüksused ei põhine rahvastiku ja asulas- alguses kavandatud haldusreform kukkus po- Teade aja jooksul loomulikul teel. Alles eelmise sa- tiku territoriaalsel paiknemisel. Tartu ülikooli liitiliste erimeelsuste tõttu kahjuks läbi. Kuid jandi kiire linnastumine, suured rahvastiku üm- geograaﬁaprofessor Edgar Kanti teaduslikele omavalitsused on pidevas arengus, nad muu- Iru küla koosolek, külava- berpaiknemised maa ja linnastute vahel põh- uurimustele tuginedes sai Eesti 1939. aastal tuvad ja täiustuvad koos kodanikuühiskonna nema valimine ja külaselt- justasid sajandeid kestnud omavalitsuste kiiret vallareformi näol ka territoriaalses tähenduses teadvuse tõusu ja riigi territoriaalses arengus si moodustamine toimub nel- liitumist ja territoriaalset suurenemist. euroopaliku halduskorralduse. toimuvate muutustega. Eestlaste sajandeid kestnud orjus ja võõrvõi- Vähe on pööratud tähelepanu sellele, et nõu- Me oleme lühikese ajaga saavutanud sama japäeval, 21. veebruaril algu- mude valitsemine lubavad omavalitsuste tek- kogude kommunistlik režiim pööras omavalit- palju kui mõned Euroopa vanad demokraatiad sega kell 18.00 Loo Kultuuri- kest rääkida alles pärast pärisorjuse kaotamist susajaloo tagasi maarahva pimedasse orjuse- sajanditega, kuid viimaste aastate paigalseis ja 1816. aastal Põhja-Eestis Eestimaa kuberman- aega. Nõukogulikel külanõukogudel ei olnud ideede puudus on häiret põhjustav ka omavalit- keskuses gus ja 1819. aastal Lõuna-Eestis Liivimaa ku- mitte mingisugust pistmist kodanikuühiskon- suse arengu seisukohalt. Lisainfo Art Kuum, bermangus. Valdu hakati moodustama mõisate naga. Need olid režiimi võimu teostamise ripat- Palju õnne sünnipäevaks, Jõelähtme vald! kaupa. Vald oli mõisast valitsetud seisuslik hal- sid. Külanõukogude piirid ja areng oli seotud [email protected] dusüksus. Ja isegi maarahva kogukonnas said kolhoosikorra vajadustega. Nagu see oli omal Toomas Kümmel tel. 50 17 127 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 129 / JAANUAR 2008 lk 8 Aasta läks, teine tuli

Koostööleping on allkirjastatud. HOL-i esimees Urmas Arumäe, Rahvusooper Estonia direktor Paul Himma ja maavanem Värner Lootsmann. Üheskoos oleme tugevad.

Pearaamatupidaja Kai Mets ja vallavanem Ardo Lass on löönud käed.

Jõelähtme vallavalitsus täies koosseisus. Merike Metstak, Silja Trisberg ja Margit Pärtel Prantsusmaa vabatahtlikega. Ljudmilla Kaska, Ardo Lass, Priit Põldmäe ja Ilona Laido.

Jõelähtme raamatukogu Valla volinik Väino Haab juhataja Mare Malva Päkapiku ees. Päkapiku ees.

Toomas Kümmel Päkapiku ees. lk 9 NR 129 / JAANUAR 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Fotod: Peeter Hütt

Kirikuõpetaja Margus Kirja. Aasta töö on tehtud. JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 129 / JAANUAR 2008 lk 10 Harju maavanem pani paari aasta viimased abiellujad

Fotod: Peeter Hütt

31. detsembril sõlmiti Harju maavalitsuses rijaks oli Harju maavanem Värner Lootsmann. mus kui abiellujate jaoks. Ma usun, et täna sõl- ellujaid on sellel aadressil registreeritud alates aasta 2007 viimane abielu. Abielu registreerimise Aasta viimasel abiellumistseremoonial musitsee- mitud abielu ootab ees kaunis ja õnnelik ühine aastast 2002. muutis tähelepanuväärseks asjaolu, et esmakord- ris pianist Toivo Peäske. elutee, kus hingesoojust jätkub nii teineteise kui selt Harjumaa ajaloos viis selle läbi maavanem. Harju maavanema jaoks oli see esimene kord laste jaoks,” lausus maavanem. Abiellujateks olid Jõelähtme vallavanem Ardo abielu registreerida. Tseremoonia toimus Harju Maavalitsuse pere- Harju Maavalitsus Lass ja lauljatar Meeli Tammu. Abielu registree- “Minu jaoks oli see ehk pea sama erutav sünd- konnaseisuosakonna ruumides Rävala pst 8. Abi- Palju õnne! Meeste reeglid Jõelähtme vallas sündinud lapsed 19.11. - 31. 12. 2007 Eesnimi Perekonnanimi elukoht Sünnikuupäev naistele BRENT AGANITSH KOOGIKÜLA 22. 12. 2007 BRITA AGANITSH KOOGI KÜLA 22. 12. 2007 Me kuuleme alati mingeid „reegleid“ naiste suust. 1. Sa võid kas paluda meil midagi teha või öelda KARMO SAAR LOO ALEVIK 25. 11. 2007 Nüüd edastame mõned reeglid meestelt. Palun, pane meile, kuidas seda teha, mitte mõlemat. Kui Sa juba TRISTAN VAIK REBALA KÜLA 3. 12. 2007 tähele – kõik reeglid on nr. 1. TEADLIKULT ja RÕ- ise tead, kuidas seda on kõige parem teha, tee lihtsalt reg.-ta SAHA KÜLA 10. 12. 2007 HUTATULT! ise. 1. Laupäev = spordiõhtu. See on sama kindel kui 1. Kui vähegi võimalik, palun, ütle, mida iganes Sul KEN TRISTAN KATTAI LOO ALEVIK 11. 12. 2007 täiskuu või tõusu ja mõõna vaheldumine. Lase sellel on vaja öelda, reklaamipausi ajal. RENET RENNIT LOO ALEVIK 21. 12. 2007 olla. 1. Kõik mehed näevad vaid 16 värvi, nagu on reg.-ta LOO ALEVIK 27. 12. 2007 1. Shoppamine EI ole sport. Ja tõesti – me ei hakka microsoft windowsi tavaekraaniseadetes. Virsik näi- mitte kunagi teisiti arvama. teks on puuvili, mitte värv. Kõrvits samuti. reg.-ta IRU KÜLA 30. 12. 2007 1. Nutmine on väljapressimine. Meil pole õrna aimugi, mis on mauve. reg.-ta KABERNEEME 31.12. 2007 1. Küsi meilt, mida Sa soovid. Ja olgem täpsed sel- 1. Kui me küsime, mis Sul viga on ja sa vastad, et KÜLA les: mitte midagi, siis me ka käitume, nagu poleks midagi. kaudsed vihjed ei tööta, Me teame küll, et sa valetad, aga pole lihtsalt mõtet tugevad vihjed ei tööta, tülitseda. Jõelähtme kultuurikalender 2008 selged vihjed ei tööta! 1. Kui Sa küsid meilt küsimuse, millele sa vastust ei LIHTSALT ÜTLE OTSE VÄLJA! taha, siis arvesta sellega, et see vastus Sulle ei meel- 18.jaanuar 12.00-12.45 Loo beebikool. Loovtund. Loo Kultuurikeskus 1. „JAH“ ja „EI“ on täiesti selged vastused peaaegu di. õhtul Tüdrukute Õhtu igale küsimusele. 1. Kui me läheme kuhugi, siis peaaegu iga riietus on 20.jaanuar 14.00 Valla seenioridele väljasõit Salme Kultuurikeskus 1. Tule oma probleemiga meie juurde siis, kui sa sobilik, tegelikult ka. Videviku kontserdile soovid sellele lahendust. See on see, mida me teeme. 1. Ära küsi meilt, millest me mõtleme, välja arva- Kaastundeks on Sul sõbrannad olemas. tud juhul, kui Sa oled valmis arutlema teemadel: seks, 23.jaanuar 17.30-19.30 Seenioride talvepidu Loo Kultuurikeskus 1. Peavalu, mis kestab 17 kuud, on VÄGA tõsine autod, sport. 24.jaanuar 19.00 2008 aasta avapidu Loo Kultuurikeskus probleem. Mine arsti vastuvõtule. 1. Sul on täiesti piisavalt riideid. noortele(alates 15.a.) 1. Mida iganes me ütlesime 6 kuud tagasi, ei ole 1. Sul on liiga palju kingi. kasutatav argumendina. Tegelikult muutuvad kõik 1. Ma olen vormis. Ümmargune on ka vorm. 26.jaanuar 16.00-17.30 Kirik Loo Kultuurikeskus ütlused kehtetuks ja välditavaks pärast 7 päeva möö- Tänan Sind kõige eelkirjutatu lugemise eest. Jah, 25.jaanuar 18.00 Naisteklubi õhtu Loo Kultuurikeskus dumist. ma tean, et pean täna diivanil magama. Aga kas Sina 1. Kui Sa arvad, et oled paks, siis arvatavasti Sa tead, et meestel pole selle vastu midagi - see on nagu 26.jaanuar 19.00 Kohvik-klubi Neeme rahvamaja seda ka oled. Ära küsi seda meie käest. matkamine! 27.jaanuar 16.00 Jumalateenistus Sahal Saha kabel lk 11 NR 129 / JAANUAR 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT Kodu kaitseks Kui aitad oma naabreid, võid mi, võid selle parkida mujale teadmisega, et seda KANDI. valvab tuttav naaber. Naabrivalve sektorite loomine on vajalik ka kindel olla, et vajalikul hetkel • Oma elupiirkonna turvalisemaks muutmiseks teistes Jõelähtme valla külades ja alevikes. Het- aidatakse ka sind! saavad naabrivalves osalejad teha ühiselt ettepa- kel on loomisel naabrivalve sektorid AÜ JÄGA- nekuid majaomanikele, korteriühistu juhtidele ja LA, ARUARU I ( Aruaru küla koosneb tegelikult Mis on naabrivalve ? kohalikule omavalitsusele. Kui hea ideega ühineb kahest osast, s.o. põliskülast ning sellega nõuka- • Naabrivalve on levinuim ja edukaim kurite- terve naabruskond, on selle teostamine lihtsam. ajal sundviisil liidetud Raasiku asunduse osast) ja gude ennetamise viis. Eesmärk on muuta oma KÄRBA, mis hõlmab osa Haljava külast. kodumaja, suvekodu või suvila piirkond turvali- Igaüks saab osaleda naabrivalves jõudumöö- Naabrivalve tugirühmade asutamises ei ole semaks ja keskkonnasõbralikumaks. da. Koduperenaised võivad aeg-ajalt läbi akna midagi keerulist - esimeste nõuannete saamiseks • Naabrivalve põhimõte on lihtne – naabrite- või uksesilma visata pilgu trepikojas või hoovis võtke ühendust mittetulundusühinguga Eesti ga ühisel jõul saate kuritegevuse oma elukohast toimuvale. Pensionärid, kes tihti veedavad aknal Naabrivalve, kohaliku konstaabliga ja Jõelähtme eemal hoida. pikki tunde, saavad seda teha nüüd naabruskonna valla korrakaitse vanemspetsialistiga Loo alevi- • Naabrivalve on politsei partner. Loomulikult huvides. Unetud aga hoiavad öösel ümbruskonnal kus, aadressil Saha tee 11A ehk Jõelähtme Val- on politsei ülesanne võidelda kuritegevusega, ent silma peal. Isegi õues palli mängivad lapsed saa- lamajas. ta vajab Teie abi, et teha seda tulemuslikumalt ! vad jälgida koduhoovi, tänavat ja ümbruskonda. Kellel aga pole aega igapäevaseks jälgimiseks, Kuidas alustada? Osaledes naabrivalves saate: võivad enda peale võtta majadevahelise koostöö • Teadvustage, et järgmine ohver võite olla teie • vähendada kuritegevust oma kodukandis ning koordineerimise ja vabal ajal patrullimise. ise! Naabrivalve toimib ainult naabritevahelises kaotada ka võimalused kuritegevuseks - kurjate- Kui sinu majas ja ümbruskonnas tegutsevad koostöös. gijad hoiavad eemale piirkondadest, kus on orga- aktiivsed naabrivalve rühmad, ei pea sa oma • Loodavas piirkonnas peaks olema 1-3 aktiiv- niseeritud naabrivalve; auto, jalgratta, muruniiduki või muu vara pärast set inimest, kes tahavad ja leiavad aega Naabri- • õppida tundma kõikvõimalikke enese- ja vara muretsema. Kurikael teab, et NAABRI valvas valve projekti käivitamise ja käigus hoidmisega kaitsmise võtteid, ilma et peaks paigaldama üle- silm jälgib tema iga sammu ning ta ei julge sinu tegeleda. aru kalleid turvasüsteeme; koduhoovi sisenedagi. NAABER aga võib rõõm- • Korraldage koosolek, kus arutate naabritega, erakogu • luua oma kodukandis endale ja oma lastele sal meelel puhkusele või võistlustele sõita tead- kas kuritegevus teie naabruskonnas on probleem turvalisema koha elamiseks, töötamiseks, puhka- misega, et naabrid hoiavad tema varal ja kodul ja kas on otstarbekas alustada kuritegevuse tõ- miseks ja mängimiseks. silma peal. kestamiseks naabrivalve projektiga. MTÜ EESTI NAABRIVALVE Kaovad verised süstlad, uriinihais trepikoda- • Võtke ühendust oma piirkonna konstaabliga tel: 6522 522 Kuidas naabrivalve töötab? des, põlenud postkastid ja väheneb ka varguste ja uurige, missuguseid kuritegusid on teie naab- ERIK NIINEMAA • Ühe elumaja või piirkonna elanikud hoiavad ning väärtegude arv. Sa võid rahulikult oma lapse ruskonnas toime pandud, et saaksite suunata oma 5276965 üksteisega kokkulepitult oma naabruskonnal õue mängima lubada. tähelepanu just sinna. Järgmisele koosolekule www.naabrivalve.ee silma peal. Korrarikkumistest või kahtlustära- kutsuge juba valla, politsei ja Eesti Naabrivalve [email protected] tavatest juhtumitest ja isikutest teatatakse kohe Naabrivalve – see oleme meie ise ! esindajad, kes oskavad praktilist nõu anda. naabritele, sektori vanemale, politseile, kes oska- Tänuväärne näide on NEEME küla, kus hakka- • Koostage Naabrivalves osalejate nimekiri ARVO LASSI vad siis kiirelt tegutseda. Mida varem kuriteost jad mehed ja naised esimestena meie vallas sõl- koos kontaktandmetega ning andke see kõigile Korrakaitse vanemspetsialist teatate, seda suurem on võimalus kurjategija ta- misid lepingu (naabrivalve sektor-politsei-vald- naabritele, samuti politseile, et saaksite igal ajal Jõelähtme Vallamaja bamiseks! Eesti Naabrivalve) naabrivalve moodustamiseks üksteisega sidet pidada. Teisipäev 08.15 – 13.00 tel. 605 4682 • Võid rahulikul meelel pikemaks ajaks ära Neeme külas juba 20.12.2002.a. Loo Korrakaitsepunkt, Loo alevik Saha tee 11A: sõita, teades, et su vara on kaitse all. Tuleb vaid 8. juulil 2003. a. kirjutati Jõelähtme vallamajas Naabrivalvega liitunuile on Naabrivalve koos- tel. 608 0763 paluda naabreid, et need jälgiksid sinu korterit ja alla lepingutele naabrivalve sektorite moodusta- tööpartnerite ﬁrmade tooted-teenused soodushin- Kolmapäev 14.00 – 18.00 tühjendaksid postkasti. miseks KABERNEEME ja KALLAVERE külas. naga 10-20 %. [email protected] • Abi saad ka oma auto valvamiseks maja hoo- Loo alevikus on moodustatud kolm naabrivalve vis, suvilas. Kui su oma akna all ei ole autole ruu- piirkonda: KUUSIKU 3, KUUSIKU 5 ja LIIVA- Jõelähtme Vallavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis Lisa Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 20.12.2007 määrusega nr. 93 Ametikoha nimetus Ametikohtade arv Teenistujate grupp Ametikoha nimetus Ametikohtade arv Teenistujate grupp

7,5 kohta Planeerimise peaspetsialist 1,0 kohta VA Vallavanem 1,0 kohta J Planeerimise vanemspetsialist 1,0 kohta VA Abivallavanem 3,0 kohta J Planeerimise sekretär 1,0 kohta NA Vallasekretär 1,0 kohta J Avalike suhete peaspetsialist 1,0 kohta J Ehituseosakond 4,0 kohta Arenduse peaspetsialist 1,5 kohta J Juhataja 1,0 kohta J Arhitektuuri- ja ehituse vanemspetsialist 1,0 kohta VA Kantselei 10 kohta Ehitusejärelevalve vanemspetsialist 1,0 kohta VA Vallasekretäri abi/peaspetsialist 1,0 kohta VA Ehitusespetsialist 1,0 kohta NA Jurist/peaspetsialist 2,0 kohta VA Personali juht 1,0 kohta VA Keskkonnaosakond 7,5 kohta IT spetsialist 1,0 kohta VA Juhataja 1,0 kohta J Sekretär asjaajaja 2,0 kohta NA Keskkonna peaspetsialist 1,0 kohta VA Väärteomenetleja 1,0 kohta VA Keskkonna vanemspetsialist 1,0 kohta VA Korrakaitse vanemspetsialist 1,0 kohta VA Muinsuskaitse peaspetsialist 1,0 kohta VA Autojuht 1,0 kohta AT Kommunaalehituse peaspetsialist 1,0 kohta VA Kommunaalehituse vanemspetsialist 1,0 kohta VA Finantsosakond 4,0 kohta Kalmistuvaht 1,5 kohta AT Juhataja 1,0 kohta J Pearaamatupidaja 1,0 kohta VA Hariduse- ja kultuuriosakond 4,0 kohta Vanemraamatupidaja 2,0 kohta VA Juhataja 1,0 kohta J Hariduse vanemspetsialist 1,0 kohta VA Maaosakond 3,0 kohta Kultuuri- ja spordi vanemspetsialist 1,0 kohta VA Juhataja 1,0 kohta J Noorsootöötaja 1,0 kohta Maakorralduse peaspetsialist 1,0 kohta VA Maakorralduse vanemspetsialist 1,0 kohta VA Sotsiaalosakond 6.0 kohta Juhataja 1,0 kohta J Arengu- ja planeerimisosakond 5,0 kohta Sotsiaaltöö vanemspetsialist 1,0 kohta VA Juhataja 1,0 kohta J Lastekaitse vanemspetsialist 1,0 kohta VA Vallaarhitekt 1,0 kohta VA Koduhooldustöötajad 3,0 JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 129 / JAANUAR 2008 lk 12 Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri

20.detsembril võttis volikogu 4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja 25) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlus- se väljapoole käitluskoha maa-ala. pargijäätmete kogumist ja kompostimist; toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine vastu uue Jõelähtme valla jäät- 5) teostab kontrolli valla territooriumi või materjal võetakse kasutusele toodete valmis- § 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja ko- mehoolduseeskirja. Eeskiri on prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade tamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või hustused jäätmekäitlusel korrastamist; seda ettevalmistav tegevus; avaldatud lehes täies pikkuses. 6) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemas- 26) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkon- (1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võima- Üldkokkuvõttes toon välja kaks põhilist punkti olu ja jäätmekäitlustoiminguid; da viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav lusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendami- kogu jäätmemajanduse juures: 7) teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja toiming (ladestamine); seks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama • kõik kinnistud, millel paiknevad elamud, pea- täitmise üle ning menetleb väärtegusid. 27) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui ja taaskasutama või andma need üle jäätmelu- vad omama (kokkuleppel naabriga, võib olla ka tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel ba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga mitme peale) segaolmejäätmete kogumiskasti, § 2. Mõisted sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töö- määratud korras. mille tühjendamiseks tuleb sõlmida leping jäät- võtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks mevedajaga. Hetkel on võimalik valida kõigi (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgne- või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja (2) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäit- vedajate vahel. Kui rakendub korraldatud olme- vas tähenduses: muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist luslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel jäätmeveo kord (lähema poole aasta jooksul), siis 1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lg jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud võtab konkursi võitnud ettevõte lepingud üle. 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, 28) korraldatud jäätmevedu on olmejäätme- jäätmeveoks Harjumaa Keskkonnateenistuses. Täpsem ülevaade korraldatud olmejäätmeveost mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha te kogumine ja vedamine määratud piirkonnast Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, ilmub järgmise kuu vallalehes; või on kohustatud seda tegema; määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üle- • tekkivate segaolmejäätmete hulgast peab eral- 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt konkursi korras valitud ettevõtja poolt; andev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pä- di koguma puhta ja kuiva paberi ja papi, puhta ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toi- 29) pakend on mis tahes materjalist valmista- dev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjako- pakendi, ohtlikud jäätmed ning aia- ja pargijäät- me tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või tud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni hased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. med. Paber, papp ja pakend taaskasutatakse, oht- keskkonnale; valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitse- likud jäätmed likvideeritakse erinõuete järgi ning 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu miseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu (3) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima aia- ja pargijäätmed kompostitakse. Ühtlasi on ohtlike jäätmete hulka; tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama soovitatav tekkinud toidujäätmed oma kinnistu 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toi- ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratoo- jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Ma- piires kompostida. Paber, papp, pakend, ohtlikud mu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi teid; hutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja jäätmed tuleb viia selleks ettenähtud kohtadesse. muutusi; 30) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või nõuetele. Täpsem ülevaade jäätmete sorteerimisest ilmus 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sis- eelmises vallalehes. aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäät- se või müüb pakendatud kaupa; (4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile med, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 31) taaskasutuse organisatsioon on mittetulun- või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja Liis Truubon, 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed dusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu keskkonna vanemspetsialist ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekki- poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akredi- alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterela- [email protected] nud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed teeritud mittetulundusühing. mutega aladel, kus elamutele on moodustatud jäätmed; minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätme- 7) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasala- § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded mahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ai- M Ä Ä R U S de hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nult vallavalitsuse loal ja tingimustel. nagu rohi, lehed, oksad jne; (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket Jõelähtme 20. detsember 2007 nr 94 8) suurjäätmed on suuregabariidilised jäätmed vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb (5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaber- nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võima- kinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirja kehtesta- Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, lik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes lepi kokku teisiti. mine sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh kül- neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole teh- (6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korral- mikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid; noloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu duse seaduse § 6 lg 1 ja jäätmeseaduse § 71 lg 1, 9) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lam- õigustatud. ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja, Jõelähtme Vallavolikogu mutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pin- (2) Olmejäätmete võimalikult suures ulatuses kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. nas; taaskasutamise kindlustamiseks tuleb neid kogu- M Ä Ä R A B: 10) klaaspakendjäätmed on kasutusest kõrval- da liigiti. (7) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tek- § 1. Kehtestada Jõelähtme valla jäätmehool- datud klaaspakend; kivate jäätmete hulga vähendamine kättesaada- duseeskiri vastavalt lisale. 11) kompostor on orgaaniliste jäätmete lagun- (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnis- vate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema § 2. Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavoli- damiseks kasutatav mahuti; asja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alu- jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud kogu 26. augusti 1999 määrusega nr 31 kinnita- 12) kompostimine on orgaaniliste jäätmete se- sel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust korras. tud “Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri”. gamine ja taaskasutamine ning käitlemine maa- omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja § 3. Määrus jõustub 28. detsembril 2007. pinnal või kompostoris nende looduslikuks la- juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul (8) Territooriumide haldajad, kinnisvarahaldu- gundamiseks mullaviljakuse parandamisel; maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja oma- se ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust Art Kuum 13) reoveepuhastite sete on heitvee puhastus- nik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma Volikogu esimees seadmete jääkmuda; vallasasja omanik on edaspidises tekstis territoo- hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete 14) ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäim- riumi haldaja. töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüstee- Lisa lad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabili- mist ning eeskirja nõuetest. Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu seerimiseks kasutatakse tugiainet; (4) Jäätmevaldaja korraldab jäätmete nõuete- 20. detsembri 2007 määrusega nr 94 15) vanapaber ja papp on puhas ja kuiv tarbi- kohast käitlemist kõikidel käitlemise etappidel. § 5. Jäätmete kogumine misest kõrvaldatud paber ja papp; JÕELÄHTME VALLA JÄÄTMEHOOL- 16) vanametall on kasutusest kõrvaldatud me- (5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või DUSEESKIRI tallpakend ja muud metallijäätmed; valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, 17) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. § 1. Üldsätted isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle andma need käitlemiseks üle selleks õigust oma- valduses on jäätmed; vale isikule. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) 18) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb pai- kehtestatakse eesmärgiga säilitada Jõelähtme asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus te- (6) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima gutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada kivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel ohtlike jäätmete segunemist või segamist omava- mahutitesse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taas- jäätmete olemus või koostis muutub; hel või tavajäätmetega või mis tahes ainega. nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahu- kasutamist. Eeskirja aluseks on jäätmeseaduse § 19) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järeleval- tisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse 71 lg 1. ve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitlus- kohtade (7) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ette- lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 järelhooldus; nähtud kohti on keelatud. päeva jooksul. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse 20) jäätmehoolduse arendamine on jäätmeala- korra Jõelähtme valla haldusterritooriumil ja on se teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja (8) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäät- (3) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilis- jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, med nende tekkekohas paigutada liikide kaupa 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; tele isikutele. mille eesmärk on vältida või vähendada jäätme- eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohta- 2) vedelaid jäätmeid; teket ning tõsta jäätmehoolduse taset; desse. 3) ohtlikke jäätmeid; (3) Jäätmehooldust ja järelvalvet jäätmekäit- 21) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, veda- 4) käimlajäätmeid; luse üle korraldab Jõelähtme Vallavalitsus vas- mine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; (9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete 5) kogumiskaevude setteid; tavalt jäätmekäitlust reguleerivatele riiklikele õi- 22) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; gusaktidele ning Jõelähtme valla põhimäärusele, ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäät- seejuures: või kõrvaldamiseks; taaskasutamiseks. memahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmetea- 23) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toe- 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete vet; tav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, tea- (10) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse sel- või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjusta- 2) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas lii- vet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätme- leks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas. da mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad giti kogumist, et võimaldada nende taaskasuta- hoolduse tase; märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; mist võimalikult suures ulatuses; 24) jäätmete kogumine on jäätmete kokku- (11) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine 3) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti ko- korjamine, sortimine ja segukoostamine nende on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha on korraldatud; gumist; edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel raja- 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid. kõrvaldamise eesmärgil; tistel tolmu tekke ja leviku ning jäätmete sattumi- lk 13 NR 129 / JAANUAR 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

(4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja meid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vasta- käitlemise kohta. vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haa- (5) Kompostorid ja kompostimisaunad vad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimus- ratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m tele ja kui tuhk on jahtunud. § 6. Pakendite ja pakendijäätmete nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnis- kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. kogumine varahalduse või -hoolduse ettevõte või territoo- (5) Segunenud olmejäätmed ning muud ker- riumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (6) Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib gesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda kompostida ainult Jõelähtme Vallavalitsuse nõus- paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ette- (8) Jäätmeid peab vedama kinnises veo- olekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, nähtud kogumispunktidesse. Üleantavad paken- vahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõuded. ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahu- did peavad vastama taaskasutuse organisatsiooni nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad teid. kehtestatud nõuetele. vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega ve- (7) Valla haljasaladel tekkivaid aia-ja par- damise ajal keskkonda. gijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb (6) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda lii- (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja koguda eraldi ja kompostida kompostimisvälja- kide kaupa eraldi mahutitesse: taaskasutamise korraldavad pakendi ettevõtjad (9) Korraldatud jäätmeveo korraldab Jõe- kutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõ- 1) paber ja kartong - elamumaa sihtotstarbega või nende volitusel taaskasutuse organisatsioon. lähtme Vallavalitsus. Jäätmeliigid, millele ko- tetes. kinnistul, kus asub vähemalt 6 korterit, samuti haldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkon- juhtumil kui mitu jäätmetekitajat (korteriühistud, (3) Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. dadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning § 10. Põletamine ridaelamud, alevike eramajad, külad) kasutavad maist 2005. a tasuta tagasi võtma müüdud kau- teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavo- ühiselt sama kogumiskonteinerit, hiljemalt 01. ba müügipakendid või -pakendijäätmed müügi- likogu määrusega. Jõelähtme vald kuulub tervi- (1) Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, jaanuarist 2008; kohas või selle vahetus läheduses asuvas teises kuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaska- 2) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid müügikohas müügikoha kinnistu või selle tee- liitumine on kohustuslik. Jäätmeveo piirkondade sutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib (köögi- ja sööklajäätmed) alevikes, kui kinnistul nindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest arv ja loetelu määratakse Jõelähtme valla korral- põletada väikestes kogustes tugikütusena maja- on vähemalt kuus korterit, samuti juhtumil kui müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaada- datud jäätmeveo rakendamise korraga. valduste küttesüsteemis. mitu jäätmetekitajat kasutavad ühiselt sama ko- va kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab gumiskonteinerit, alates korraldatud jäätmeveo- vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab (10) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on (2) Jäätmete põletamine on lubatud ainult ga liitumisest; selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja kohustuslik kõikidele § 7, lg 11 nimetatud ol- selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslit- 3) muu sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit selle kauba müüja poolt üleantava kauba paken- mejäätmete valdajatele Jõelähtme valla haldus- sentsi omavas ettevõttes. ja pappi (kui seda tekib kinnistul eraldivõetuna dile. territooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka üle 25 kg nädalas). Paberiks käesoleva eeskirja- korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja (3) Vahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini punkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Ol- on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastu- mejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või järgides ning naabreid mitte häirides lubatud põ- ja arhiiviseadusele; võtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui val- letada lahtises tules kuivi oksi ja risu. võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastu- lasasja omanik. (7) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt võtmise erandina korraldada kinnistu või teenin- (4) Omavoliline jäätmete põletamine väl- eeskirja § 6. dusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja (11) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse jaspool kinnistu piire on keelatud. tingimustel. § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või (8) Teisi jäätmeid tuleb koguda eraldi, kui val- tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltu- (5) Kõik § 10 mitte käsitletud jäätmete põ- las on loodud nende üleandmiseks kogumisko- (5) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab mata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepin- letamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlasta- had vastavalt eeskirja lisale 3. taaskasutuse organisatsioon pakendite ja paken- gu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei da Jõelähtme Vallavalitsusega ning Põhja-Eesti dijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, ole seda teinud. Päästekeskusega. (9) Segunenud olmejäätmed ning muud ker- vastuvõtupunktid. Vastuvõtupunktide asukohad gesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaska- (12) Vallavalitsus võib erandkorras teatud § 11. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse sutuse organisatsioon vallavalitsustega. tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäät- pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, meveoga mitteliitunuks tema põhjendatud aval- (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahu- (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist duse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Need peavad olema terved, kuuma veega pesta- teid. käitluskohta korraldab pakendi ettevõtja või taas- Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks vad (va jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ter- kasutuse organisatsioon ise või ühineb valla kor- kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse viseohtu ega keskkonnareostust. (10) Elektri- ja elektroonikatoodete romud, sh raldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole oma jäätmete käitlemise kohta, lisades dokumen- külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, ühinenud taaskasutuse organisatsiooniga, peab ta did, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogu- (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahu- üle anda selleks ettenähtud kohta. vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise mist või üleandmist. titena kasutada: või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäät- 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni (11) Vanad autorehvid tuleb üle anda selleks meveoluba omava ettevõtja veoteenust. (13) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks 200 liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud ettenähtud kohta. korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnista- territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima tud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätme- jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul (12) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti ko- liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sor- veo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Piirkond, viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. gumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäit- Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskus- ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjali- luskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle kindlast paberist või plastikust; ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappi- dega. antakse, määratakse korraldatud jäätmeveo loa- 2) põhiliselt 140, 240, 370, 600 või 800 del teiste jäätmeliikidega ühte kallata. ga. liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekontei- § 7. Jäätmete vedu nereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga (13) Ohtlike jäätmete kogumine: § 8. Jäätmete kõrvaldamine tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeau- 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäät- (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse todesse; metest eraldi; korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete kor- (1) Jõelähtme vallas tekkinud ladestatavad 3) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 kon- 2) ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa raldatud vedu. tavajäätmed kõrvaldatakse Tallinna uues prügi- teinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäät- las. tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeau- mete käitlemise litsentsi omav isik; (2) Segunenud olmejäätmete mahuteid todesse või toimetada käitluskohta; 3) mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks pea- peab tühjendama sagedusega, mis väldib ma- (2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prü- 4) kompaktoreid. vad olema suletavad ja valvatavad; hutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning gilat või jäätmekäitluskohti on keelatud. 4) ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekki- ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte har- (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitle- nud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne vemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul § 9. Biolagunevate jäätmete kompostimine jaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käes- keskkonnaministri kehtestatud korrale; kompostimine vastavalt eeskirja nõuetele ning (1) Eraldi kogutud kompostitavad biola- oleva eeskirja nõuetele. 5) ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid gunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks peab paigutama nende kogumist reguleerivad ju- lubatud tühjendada tiheasustusaladel kord kuus vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks peab hised kogumispunktis nähtavasse kohta; ja hajaasustusaladel kord kvartalis tingimusel, et olema kasutajale nähtavas ja selgelt arusaadava 6) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kah- (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate märgistusega kleebiseid mõõduga minimaalselt kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende jurite teke ning ümbruskonna reostus. jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu 15 x 30 cm. Võimalusel valida jäätmemahutite sattumise maapinnale või kanalisatsiooni; piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud värvid alljärgnevalt: 7) koduses majapidamises tekkinud ohtlikud (3) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätme- jäätmeloaga või Harjumaa Keskkonnateenistuses 1) roheline – olmejäätmed; jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud te mahuteid võib tühjendada vastavalt vajaduse- registreeritud jäätmekäitluskohtades, on biola- 2) sinine – papp- ja vanapaber; patareid, akumulaatorid, õlid, õliﬁltrid, ravimid, le. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse gunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult 3) kollane - pakend; värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende Jõelähtme Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja 4) punane - ohtlikud jäätmed; ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete ava- jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussage- tingimustel. 5) pruun - biolagunevad jäätmed. likesse kogumispunktidesse. Avalikes kogumis- dusi. punktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult (3) Kompostitavat materjali peab paiguta- (5) Jäätmeid tohib paigutada: elanikelt. Avalike kogumispunktide asukohad on (4) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgi- ma, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbrus- 1) jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; toodud eeskirja lisas 3; tud jäätmekäitluskohta. konnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks 2) väikekonteineritesse ja konteineritesse 8) ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle kahjurite teket. vastavalt jäätmeveolepingule. andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi (5) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi omavale jäätmekäitlusettevõttele; häirida öörahu. (4) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid (6) Mahutite lukustamise korral peab jäät- 9) ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenäh- mevaldaja kindlustama nende avamise tühjen- ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmise- (6) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või tud, kahjurite eest kaitstud kompostorites. Kee- duspäeval. ni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste ter- latud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad omavale jäätmekäitlusettevõttele; visele, tuleb ära vedada kohe. komposti või muudavad selle kasutamiskõlbma- (7) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, 10) ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäät- tuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lah- tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada med, on kohustatud andma järelevalveametni- (7) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäät- tiselt aunades. prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 129 / JAANUAR 2008 lk 14

§ 14. Eeskirja rakendamine ratakse jäätmekäitluslepinguga. eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu (8) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tu- ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljas- leb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga (1) Kompostitavate biolagunevate jäätmete (6) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusette- pool prügilat ei ole lubatud. Betoon ja raudbe- samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, eraldikogumise kohustus rakendub korraldatud võttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid toon tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide asfalt, kiviparkett jms) alusele. Käsitsi teisalda- jäätmeveo rakendumisest. lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemi- taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale tava ratastel väikekonteineri korral määratakse seks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid jäätmeveoki lähim võimaliku peatumiskoha va- saadava tulu jaotamiseks. ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena hemaa jäätmeveolepinguga. ja tellistena või anda purustamiseks ja materja- LISA 1 (7) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses lide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba (9) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid kohustatud: omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tu- paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paik- EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid või- leb kas kasutada küttena või anda puiduhakke nevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett KÄITLEMISE NÕUDED malusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omava- jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki va- tekkekohas; le jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt hetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. § 1. Üldsätted 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba (10) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad (1) Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa mää- omavale või jäätmevedajana registreeritud isiku- (7) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasuta- asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrge- rab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel le. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt da samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kas- mal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidja- tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käit- nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemas- vupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest. lemise nõuded Jõelähtme vallas. olu; valitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (11) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata (2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, me- taaskasutamiseks; näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paik- talli, betooni, raudbetooni, asfaltbetooni, telliste, 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke väl- § 4. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine nevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide timiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineri- jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi tesse või laadimisel veokitele; (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tek- (12) Mahutid on soovitatav võimaluse kor- ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis 5) valmistama ette tasase kõvakattelise alus- kivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu ral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, ka- tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehi- pinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale tusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba tamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemi- 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätme- ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, seks ei kasutata. konteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonna- trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätme- kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljas- ministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alu- maja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb (3) Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäät- aladele; sel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vas- mete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eral- 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbest- tavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu di märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtli- tsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioon- katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb läh- ke jäätmete kogumiseks; materjalid jne; tuda eeskirja nõuetest. 8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid (13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega im- piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad (4) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa nõuetest. mutatud materjalid jne; võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist kä- mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine koos- 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrva- sitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m kõlastada Jõelähtme Vallavalitsusega. Ehituspro- § 3. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine papp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva si- laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähe- jektides peab olema näidatud: saldav asfalt jne; malt 8 m. Need peavad olema puhastatud lumest 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nen- 4) saastunud pinnas. ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10. vastavalt kehtivale jäätmeloendile; de tekkekohal. Sortimisel lähtutakse 2) pinnasetööde mahtude bilanss; jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab (14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurde- 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks sortida: ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtesta- sõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastu- ehitusplatsil; 1) puit; tud piirnormide. tab territooriumi haldaja. 4) jäätmete edasine suunamine. 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall; (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud § 12. Vastutus (5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kon- m 3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); teineritesse, mis on märgistatud vastavalt kesk- (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed dokumentidele kohustuslikult lisada Jõelähtme 5) raudbetoon; konnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonna- Vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete 6) kiled. ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vede- reostuse likvideerimise korraldab jäätmete eba- nõuetekohase käitlemise kohta. laid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahus- seaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puu- tid, liimid jne. oma kulul Jõelähtme Vallavalitsuse ettekirjutuse (6) Ehitiste lammutamiseks peab olema keh- dub võimalus nende sortimiseks või see osutub alusel. tivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasuta- on kooskõlastatud Jõelähtme Vallavalitsusega ja anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga tavad konteinerid peavad olema lukustatavad või (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tu- jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö tee- valve all. kahju täies ulatuses. leb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend. nustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutus- (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi (7) Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema re- kõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja gistreeritud Harjumaa Keskkonnateenistuses. (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud eraldi konteineritesse, taaskasutada, või anda või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei (8) Jõelähtme vallas tekkinud ehitusjäät- taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba oma- mahutisse. ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud med taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse vale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma ku- põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas mida ei saa materjalina või tootena taaskasuta- (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, lul. ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes. da, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida (9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, käesoleva lisa § 3, lg 6. Konteinerid peavad ole- ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba käesoleva paragrahvi lõikes toodud kohustust kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, ma tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliiki- omavale ettevõttele. või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole dele. korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saas- ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike (7) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda te likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätme- (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete litsentsi kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha loale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslit- mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse olemasolul. seaduses sätestatud korras. sentsi olemasolu. ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud ter- (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab § 13. Jäätmekäitluse arenguperspektiivid § 2. Ehitusjäätmete valdaja kohustused ritooriumile nende hilisemaks transportimiseks nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleand- Jõelähtme vallas jäätmekäitlusel jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on miseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslit- suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lam- sentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (1) Jäätmekava (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt mutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, 1) Jõelähtme Vallavalitsus koostab oma aren- käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käit- gukava osana Jõelähtme valla jäätmekava ja kor- puittalad jne). levad ohtlikke ehitusjäätmeid, on raldab selle avalikustamise. (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kohustatud andma järelevalveametnikele neid kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarenda- (5) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud jäätmeid puudutavat informatsiooni. (2) Ettevõtete jäätmekava: ja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine 1) Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuvad kelle valduses on jäätmed. väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaska- ettevõtted on kohustatud koostama Jõelähtme sutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimi- Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsit- (3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja seks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt LISA 2 levad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või valla- mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu ka- valitsuse heakorrakava alusel territooriumi halda- TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENU- (3) Avariiskeemid: sutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. ja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata SE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE 1) Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuval pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete KORD jäätmekäitlusettevõttel peab olema avariisituat- (4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehi- püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada sioonide likvideerimise projekt, mille kooskõlas- tustööde tegija. oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult § 1. Üldsätted tuse vajaduse määrab vallavalitsus. vallavalitsusega. (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusette- (1) Käesolev lisa määrab kindlaks tervishoiu-, võtte omavahelised õigused ja kohustused mää- (6) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekki- lk 15 NR 129 / JAANUAR 2008 JÕELÄHTME VALLA LEHT

vate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja bioloogiliste jäätmetega jäätmeluba ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäät- Õnnitleme kõiki jaanuarikuu ning on kohustuslik kõikidele Jõeläht- mekäitlusettevõttele. LISA 3 sünnipäevalapsi me valla tervishoiu-, hooldus- ja vete- rinaarasutustele ning nende laboratoo- (5) Nakkusohtlikud jäätmed: JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD 23.01 94 HILDA-ANETTE SIKKA Kostivere alevik riumitele (edaspidi tervishoiuasutused), 1) nakkusohtlikud jäätmed tuleb JÕELÄHTME VALLAS 11.01 93 ELISE RINK Saha küla kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliiki- pakkida kollasesse jäätmekotti, millel de, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus on markeering «Nakkusohtlikud jäät- § 1. Prügila 10.01 91 AMALIA PRUSAKOVA Koila küla (edaspidi jäätmenimistu) määratletud med»; 18.01 88 LINDA LÄNS Kaberneeme küla «inimeste ja loomade tervishoiul või 2) nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi (1) Tallinna Prügila, Loovälja, Rebala 27.01 85 SALME KULLO Saha küla sellega seonduvatel uuringutel tekkinud hoiustada jäätmete tekkekohas. Need küla, Jõelähtme vald, Harjumaa. jäätmetena». tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse sel- 09.01 83 AINO KALLINEN Loo alevik leks ettenähtud omaette lukustatavasse § 2. Elanikelt kogutavad jäätmed 17.01 82 ERNA EHA Kaberneeme küla (2) Käesoleva lisaga ei käsitleta heit- ruumi ning asetada teise kollasesse jäät- gaasidega ja heitvetega keskkonda suu- mekotti, millel on markeering «Nak- (1) Täpse loetelu järgmiste jäätmete 04.01 81 HARRI LASS Loo alevik natavaid jäätmeid. kusohtlikud jäätmed»; kogumispunktide kohta: 07.01 81 VASILY PROSHUTINSKY Kostivere alevik 3) pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg; 1) ohtlikud jäätmed; 07.01 80 KARL TIITUS Uusküla küla § 2. Jäätmete käitlemine 4) nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda 2) pakendijäätmed; üle vastavat luba omavale jäätmekäit- 3) vanapaber ja –papp; 11.01 80 ASTA OTSUS Loo alevik (1) Segaolmejäätmed: lusettevõttele kahe nädala jooksul. 4) aia- ja pargijäätmed; 13.01 75 HEINO-ENGELHARD Maardu küla 1) segaolmejäätmed käesoleva lisa 5) elektri- ja elektroonikaseadmed; TAIMSAAR mõistes on sellised tervishoiuasutustes (6) Ravimijäätmed: 6) vanarehvid; tekkinud olmejäätmed, mida ei ole või- 1) ravimijäätmed on ravimid, mis on 7) suuremõõtmelised jäätmed; 05.01 75 HELMI LUIK Koogi küla malik taaskasutada, sh koristusjäätmed; riknenud või nende kehtivusaeg on lõp- 8) loomsed jäätmed; 16.01 75 VALENTINA SESMIN Ülgase küla 2) segaolmejäätmed tuleb pakkida penud; 9) muud jäätmeliigid 20.01 75 SAIMA-ARMIDA Ülgase küla tekkekohas musta või halli värvi jäät- 2) ravimeid ei eemaldata originaalpa- saab Jõelähtme valla koduleheküljelt PROMMIK mekotti, mis suletakse enne äraviimist. kenditest; või vallavalitsusest. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, 3) ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus mida tühjendab äravedu korraldav jäät- koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse mekäitlusettevõte. plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastides- JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU (2) Taaskasutatavad jäätmed: se. Kastidele märgitakse asutuse nimi O T S U S 1) taaskasutatavad jäätmed tuleb ko- ja markeeritakse sildiga «Ravimijäät- Tänuavaldus guda muudest jäätmetest eraldi ja anda med»; Jõelähtme 20. detsember 2007 üle selleks ettenähtud kogumispunk- 4) tsütostaatikumid pakitakse eraldi Siis ta ütles inimesele: “Siruta oma käsi!” nr 304 tidesse. Üleantavad pakendid peavad ja tähistatakse märkega «Tsütostaatrav Ja too sirutas ning ta käsi sai vastama taaskasutuse organisatsiooni imijäätmed»; jälle terveks nagu teinegi. kehtestatud nõuetele. 5) pakitud ravimijäätmed kogutakse, Loa taotlemine Saha kalmistu asetatakse lukustatavatesse kastidesse kinnistu võõrandamiseks Mt 12:13 (3) Bioloogilised jäätmed: ning antakse üle jäätmeluba ja ohtlike Jõelähtme Vallavolikogu 26. jaa- Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus tunnustab Jõelähtme val- 1) bioloogilised jäätmed on operat- jäätmete litsentsi omavale jäätmekäit- lavolikogu liikmeid, kes oma väärika otsusega väljendasid toetust siooni käigus tekkinud jäätmed, ühe- lusettevõttele. Pakendile märgitakse ra- nuari 2006 istungil oli aruteluks kordsed süstlad, vananenud verekotid vimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus Saha kalmistu võimalik üleandmi- näha Saha kabelit taas toimiva pühakojana! verega, verekomponendid, vereülekan- ne EELK Jõelähtme Püha Neitsi desüsteemid, verine või niiske sidumis- (7) Elavhõbedajäätmed: Maarja kogudusele. Arutelu lõppes Täname hea koostöö ja toetuse eest Jõelähtme vallavalitsust, Esto- materjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt 1) elavhõbedajäätmed tekivad puru- volikogu poolt põhimõttelise nõus- nian Golf and Country Club’i ja president Mait Schmidti, Tallinna patsiendi kehavedelikega kokkupuutu- nenud või vanadest kraadiklaasidest, olekuga objekti üleandmiseks pä- Diagnostikakeskust ja juhatuse esimeest Agu Kivilood ning kõiki nud meditsiinitarbed; vererõhuaparaatidest ning mõnedest rast kinnistu moodustamist. teisi toetajaid ja kaasamõtlejaid! 2) bioloogilised jäätmed tuleb pakki- elavhõbedat sisaldavatest meditsiiniva- Harju maavanema 25.09.2006 kor- Koguduse kontaktid: 60 33 087, 56 647686; [email protected] da tekkekohas punasesse jäätmekotti, henditest; raldusega nr 1745-k anti Jõelähtme millel on markeering «Bioloogilised 2) erineval kujul esinevat elavhõbedat jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka sisaldavad jäätmed tuleb hoida ükstei- valla munitsipaalomandisse Saha muud pakendit, millel on punane silt sest eraldi. Need pakitakse plastikpurki kalmistu katastriüksus, sihtotstar- «Bioloogilised jäätmed»; või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt bega sotsiaalmaa. 3) jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 suletud; 18.09.2007 on Vallavolikogu poole Meeldetuletus kg; 3) metallilise elavhõbeda (tekib nt pöördunud EELK Jõelähtme Püha 4) jäätmekotid varustatakse sildiga, purunenud kraadiklaasist) aurustumise Neitsi Maarja kogudus taotlusega Jõelähtme Vallavalitsus maksis jõulutoetust sum- millel on märgitud jäätmetekitaja (ter- vältimiseks tuleb see paigutada veega anda Saha kalmistu kinnistu üle mas 500 krooni nii pensionäridele alates 70. elu- vishoiuasutus, osakond) ning pakkimis- anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda; EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maar- aastast kui ka puuetega lastega peredele. Kui kee- kuupäev; 4) pakend tähistatakse markeeringuga ja kogudusele. 5) jäätmekotid tuleb hoolikalt sulge- «Elavhõbedajäätmed». Pakendile mär- gi on ilma jäänud, palun helistada sotsiaalosakon- da; gitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiu- Tulenevalt maareformi seaduse § 6) jäätmed viiakse tekkekohast pa- asutus ning jäätmeliik; 25 lg 3 võib kohalik omavalitsus da telefonil 6054880 või 6054860. kituna iga päev jäätmehoidlasse, kus 5) pakendeid elavhõbedajäätmetega maavanema otsusega munitsipaal- neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, tuleb hoida väljaspool osakonda jäät- omandisse saadud sotsiaalmaa võimaluse korral omaette ruumis ning mehoidlas, kust need saadetakse edasi sihtotstarbega maad võõrandada antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäät- jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi üksnes keskkonnaministri loal. AVALDAME OMASTELE KAASTUNNET! mete litsentsi omavale jäätmekäitluset- omavale jäätmekäitlusettevõttele. Arvestades eelöeldut, maareformi tevõttele. (8) Kemikaalide jäätmed: seaduse § 25 lg 3 alusel, võttes Detsembris 2007.a. surnud valla elanikud (4) Teravad ja torkivad jäätmed: 1) kemikaalide jäätmed on ohtlike ke- arvesse Harju maavanema 25. 1) teravad ja torkivad jäätmed on mikaalide jäägid; septembri 2006 korralduse 1745- MAIMU LEIMETS 16.11.1931 – 01.12.2007 nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, 2) kemikaalide jäätmed tuleb koguda k, Jõelähtme vallavara valitsemise kasutatud katseklaasid, tilkinfusiooni- suletud mittepurunevasse vastava mär- korra, Jõelähtme Vallavolikogu REIN RÜNGAS 27.12.1945 – 13.12.2007 voolikute teravad osad jms.; gistusega anumasse, mis ei reageeri ke- LEIDA –AUGUSTE TAADLER 2) teravad ja torkivad jäätmed tuleb mikaaliga; O T S U S T A B: asetada raskesti läbitorgatavast materja- 3) kasutada tuleb kemikaali originaal- 03.09.1920 – 20.12.2007 list valmistatud suletavasse kanistrisse, pakendit, millel on vastavad märgistu- millel on punane markeering «Teravad sed; 1. Esitada keskkonnaministrile taot- VIKTOR LILLE 16.05.1939 – 21.12.2007 ja torkivad jäätmed»; 4) pakendile tuleb lisada märge «Ke- lus loa saamiseks Jõelähtme valla ROLANT LINTAL 04.09.1936 – 28.12.2007 3) pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg; mikaalide jäätmed» ja jäätmed tekita- munitsipaalomandis oleva Saha 4) pakendile tuleb märkida jäätmete nud tervishoiuasutus; kalmistu kinnistu (katastritunnuse- tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja 5) kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ga 24504:003:0673, sihtotstarbega pakkimiskuupäev; käitlemiseks jäätmeluba ja ohtlike jäät- 5) kanistreid teravate ja torkivate jäät- mete litsentsi omavale jäätmekäitluset- sotsiaalmaa), pindalaga 8 139 m² metega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi tevõttele. otsustuskorras tasuta võõrandami- lukustatavas ruumis, kus need pakitakse seks EELK Jõelähtme Püha Neitsi Väljaandja: punasesse jäätmekotti, millel on mar- (9) Kasutatud elavhõbedalambid: Maarja kogudusele. keering «Teravad ja torkivad jäätmed»; 1) kasutatud elavhõbedalambid on ka- 2. Otsus jõustub teatavakstegemi- Jõelähtme Vallavolikogu ja Vallavalitsus 6) vajadusel võib jäätmekanistrid ase- sutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisal- sest. tada mõnda teise pakendisse, millel on davad halogeen- ja luminofoorlambid punane silt «Teravad ja torkivad jäät- ning lambid valgustitest (sh. katkised 52 788 70 ja 6054866; med»; lambid), mis tuleb panna kaanega su- Art Kuum 7) jäätmekotid või teised jäätmepa- letavasse kasti või originaalpakendisse, Volikogu esimees [email protected] kendid suletakse ning antakse üle koos nii et lambid ei puruneks. JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 129 / JAANUAR 2008 lk 16

KARMEN KIRTSI! Lugupeetud loomaarsti õnnitlevad juubeli puhul kõik Jõelähtme valla loomaomanikud!

KORRALDUS OOTSIMETSIME LLAPSEHOIDJAT!APSEHOIDJAT! Jõelähtme 20. aprill 2006 nr Kuulutuste hinnad Jõelähtme valla lehes “Jõelähtme” Pakun tööd Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 3 ja arvestades ajalehe trükikulusid ja asjaolu, et ajalehte levitatakse tasuta ning ajalehe ilmumisega seotud kulutuste katmiseks annab Jõelähtme vallavalitsus alljärgneva lapsehoidjale Neeme külas. korralduse: 1.Kehtestada alates 01.05.2006 valla lehes `Jõelähtme` avaldatava reklaami hinnad: Tel 5165054. 1.1 Erakuulutus kuni 3 rida (reas 25 tähemärki) maksab 30 krooni, iga lisarida 10 krooni. 1.2 Surma- ja õnnitluskuulutused maksavad 60 krooni, pildiga kuulutus 100 krooni. 1.3 Jõelähtme vallavolikogu, vallavalitsuse ja allasutuste kuulutused on tasuta. 1.4 Igasugune muu reklaam, teated ja kuulutused maksavad 8 krooni ruutsentimeeter. Hei, mälumängurid 2. Toimetajal on õigus sõlmida pikema perioodi kohta sooduskoostöölepinguid järgmistel tingimustel: Jõelähtme valla X mälumänguturniir algab pühapäeval, 2.1 Reklaami paigutamine infolehte pidevalt 3 kuu jooksul annab allahindlust 5% reklaami tavahinnast. 10. veebruaril kell 13.00 Jõelähtme Rahvamajas. 2.2 Reklaami paigutamine infolehte pidevalt 6 kuu jooksul annab allahindlust 10% reklaami tavahinnast. Nagu alati, on oodatud kolmeliikmelised võistkonnad. 2.3 Reklaami paigutamine pidevalt 1 aasta jooksul annab allahindlust 20% reklaami tavahinnast. Aastase koostöölepingu 9. märtsil on teine ring ja 13. aprillil paneme juubeliturniirile puhul tuleb arvestada reklaami ilmumisega 12 korda. särava punkti. 2.4 Pikemate reklaamtekstide (alates 1/3 ulatuses ilmuva lehe lehekülje pindalast) on toimetajal õigus sõlmida kokku- Mälumängu küsimused valmistavad ette ja turniiri juhivad meie leppehind lähtuvalt punktidest 1.1-2.3. vanad head sõbrad Jevgeni Nurmla ja Indrek Salis. 2.5 Ajalehe toimetusel koostöös vallavalitsusega on õigus keelduda avaldamast reklaame ja reklaamtekste, mis kahjus- Kärmet reaktsiooni ootan telefonil 6033 053 või 539 788 96. Maie tavad valla mainet või on vastuolus üldlevinud eetiliste tõekspidamistega. 3. Tunnistada kehtetuks11.06.2001 a. korraldus nr.363 ja 01.03.2004 korraldus nr 151 Jõelähtme valla lehe `Jõelähtme` reklaami ja kuulutuste avaldamise eest. 4. Korraldus avaldada Jõelähtme valla lehes ´Jõelähtme` Loodav mittetulundusühistu ootab asutajaliikmeid, 5. Korraldus jõustub 01. mail 2006.a. et ühiselt oma tarbeks mahedat köögivilja kasvatada. Põld asub Jõelähtme külas, sestap oodatud eelkõige Jõelähtme Tarmo Paldermaa, Helvi Kork, ja selle naaberkülade elanikud. vallavanem vallasekretär Kontakt: [email protected] Arvo Olek

Meil on hea meel teatada, et on avatud uus ülevaatuspunkt aadressil Taevavärava tee 9A Rae vald DAF`i Veoautokeskusega ühes hoones. Teostame teeliikluses osalevate sõidukitele igat liiki ülevaatuseid. Oleme avatud kõikidel tööpäevadel kella 8.00-19.00 Ohutut ja probleemideta liiklemist soovivad Alpter Grup`i OÜ ülevaatuspunkti töötajad.

Kalevi tee ONNINEN

Taevavärava tee KALEV

Põrguvälja tee

PIPELIFE ALPTER GRUPP

Põrguvälja tee TEHNOÜLEVAATUS

Tartu mnt. Peterburi mnt. Jüri

www.alpter.ee [email protected] Telefon 606 4230, GSM 5624 6136